KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele
Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Arvamus
Oleme auditeerinud AS KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali
muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis
sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.
Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte
finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja
rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Arvamuse alus
Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega
pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt
neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie
arvamusele.
Peamised auditi asjaolud
Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi
raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime
raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita
nende asjaolude kohta eraldi arvamust.
Rahuldamata nõuete eraldise väärtus ja täielikkus
Kindlustustehniliste eraldiste saldo finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2022 on 2 895 369 eurot.
Vaata raamatupidamise aastaaruande lisa 1 punkt 4.3. (Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid) ning
lisa 14 (Kohustised kindlustuslepingutest).
Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kindlustustehnilised eraldised moodustavad ühe kõige Kindlustustegevusest tulenevate eraldiste
olulisema osa kindlustusseltsi finantsseisundi aruandes auditeerimisel kaasasime oma auditi meeskonda ka
kajastatud kohustistest. Kindlustustehnilised eraldised aktuaarid. Koostöös aktuaaridega hõlmasid meie
seisuga 31.12.2022 koosnevad ettemakstud preemiate auditiprotseduurid muuhulgas järgmist:
eraldisest summas 158 777 eurot ja rahuldamata
nõuete eraldisest summas 2 736 592 eurot. • hindasime, kas rahuldamata nõuete eraldiste
Rahuldamata nõuete eraldis jaguneb omakorda arvutamiseks kasutatavad meetodid on
teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldiseks (RBNS asjakohased ning vastavuses finantsaruandluse
251 661 eurot) ja toimunud, kuid teatamata kahjude raamistikuga;
eraldiseks (IBNR 2 484 931 eurot). • hindasime, kuidas juhtkond leiab peamised
sisendid ning kas nende kasutatavad meetodid on
Auditi käigus keskendusime peamiselt rahuldamata
asjakohased;
nõuete eraldise saldole ning määratlesime selle
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
valdkonna peamiseks auditi asjaoluks, kuna eraldiste • võrdlesime kasutatud sisendeid ajalooliste
arvutamine hõlmab endas hinnangute tegemist ning andmetega;
ebakindlust. Hinnangute ebakindlus tuleneb
• hindasime eelmise aasta reservide usaldusväärsust
määramatusest, mis on seotud kahjude
ja täielikkust, võttes arvesse aruandeaastal
esinemissagedusega, nõuete rahuldamise kiirusega ja
makstud tegelikke kahjusid ning kahjureservide
pikaajaliste kahjude ulatusega.
muutust;
Nii eraldiste arvutamiseks kui kohustiste piisavuse testi • teostasime valitud kindlustusliikide puhul
tegemiseks kasutatakse aktuaarseid mudeleid, mis alternatiivsed eraldiste arvutused;
kasutavad erinevaid sisendeid nagu teenitud • testisime valimi alusel, kas andmebaasides olev
kindlustuspreemia, kahjusuhe, kahju teatamise info vastab kahjutoimikutes olevale infole;
perioodi pikkus ning eeldatava kahju suurus.
• veendusime, et arvutustes kasutatud alusandmed
on kõikehõlmavad, võrreldes neid ettevõtte
andmebaasides oleva infoga;
• hindasime, kas raamatupidamise aastaaruandes
avalikustatud informatsioon (sealhulgas teave, mis
käsitleb hindamistulemuste tundlikkust peamiste
eelduste suhtes) on piisav ja asjakohane.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet ja ühingujuhtimise
aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis
vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda
tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud
teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas
tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud
sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes
esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses
sätestatud nõuetega.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste
finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus
peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise
aastaaruanne.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust
jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses
tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse
lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.
2
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest
või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust.
Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse.
Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada,
et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande
alusel teevad.
Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame
kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:
• teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja
hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja
asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise
väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib
tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või
sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes
asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli
tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende
kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on
asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat
olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui
järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes
tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud
informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni
vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud
informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja
sündmusi õiglasel viisil.
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja
ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete
sisekontrolli puuduste kohta.
Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 23.07.2020 auditeerima AS KredEx Krediidikindlustus
31.12.2022 lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust osutame katkematult kokku 13 aastat ja see
hõlmab perioode, mis lõppesid 31.12.2010– 31.12.2022.
Me kinnitame, et:
• meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;
• me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr
537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.
3
Tallinn, 24. märts 2023
/digitaalselt allkirjastatud/
Liina Randmann
Vandeaudiitori number 661
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
4
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Majandusaasta algus: 01.01.2022
Majandusaasta lõpp: 31.12.2022
Registrikood: 11948506
Põhitegevusala: kahjukindlustus
EMTAK koodid: 65121
Aadress: Hobujaama 4, 10151 Tallinn
Telefon: +372 6 674 100
Elektronpost:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee
Tegevjuht: Signe Rähesoo
Audiitor: KPMG Baltics OÜ
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Sisukord
TEGEVUSARUANNE 2022 ..................................................................................................... 3
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2022 ................................................................................ 11
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2022 ................................................................ 18
KOONDKASUMIARUANNE ............................................................................................ 18
FINANTSSEISUNDI ARUANNE ....................................................................................... 19
RAHAVOOGUDE ARUANNE........................................................................................... 20
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ....................................................................... 21
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................ 22
Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid ................................................. 22
Lisa 2. Riskide juhtimine ...................................................................................................... 36
Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest ............................................. 46
Lisa 4. Tulu investeeringutest ............................................................................................... 46
Lisa 5. Muu tegevustulu ....................................................................................................... 47
Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud ............................................................... 47
Lisa 7. Tegevuskulud ............................................................................................................ 48
Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguslikud varad ................. 48
Lisa 9. Nõuded ...................................................................................................................... 49
Lisa 10. Finantsinvesteeringud ............................................................................................. 51
Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid ....................................................................................... 51
Lisa 12. Omakapital .............................................................................................................. 51
Lisa 13. Riigi edasikindlustuse kahjureserv ......................................................................... 52
Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest ........................................................................... 52
Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest ................................................................... 53
Lisa 16. Muud kohustised ..................................................................................................... 54
Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus .......................................................... 54
Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ..................................... 55
Lisa 19. Tingimuslikud kohustised ....................................................................................... 56
Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................. 56
Juhatuse liikmete allkirjad 2022. a majandusaasta aruandele .................................................. 58
Kasumi jaotamise ettepanek ..................................................................................................... 59
Tegevusalade loetelu ................................................................................................................ 60
Audiitoriaruanne....................................................................................................................... 61
2
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
TEGEVUSARUANNE 2022
Tegutsemise eesmärk
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on asutatud 2009. aastal eesmärgiga
pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenuseid, mis võimaldavad maandada nii ostu-
müügitehingutega seotud krediidiriske, kui ka ostjate asukohamaast tulenevaid poliitilisi riske.
Tegevusluba on Aktsiaseltsile väljastatud 2010. aasta mais. Aktsiaselts hüvitab kahju, mis tuleneb
müüdud kauba või teenuse eest tasumata jätmisest ostja poolt.
Aktsiaselts näeb oma klientidena eelkõige Eesti eksportööre, Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks
eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust
krediidijuhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust suurendamaks ettevõtjate
konkurentsivõimet välisturgudel ning julgustades neid sisenema uutele eksportturgudele.
Aktsiaselts moodustab ühe osa Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) grupi
(so Sihtasutus1, Aktsiaselts ja AS SmartCap) pakutavast väärtuspakkumisest Eesti
ettevõtluskeskkonna arendamisel, mistõttu on Aktsiaseltsil mitmeid ühiseid eesmärke ja tegevusi
Sihtasutusega. Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3
aktsiatest) ja Sihtasutus (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad
filiaalid.
Pakutavad kindlustusteenused
Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks:
• Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus
• Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus
Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud
arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest.
• Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus
Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks,
mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 24 kuud. Tavapäraselt on
tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad
olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine võib toimuda kokkulepitud
maksegraafiku alusel. Aktsiaselts pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt
ekspordi riikliku tagamise seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja
OECD kehtestatud reegleid.
1
2022. aasta algusest ühendati Sihtasutus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, ühendavaks sihtasutuseks oli
Sihtasutus KredEx. Ühendamise käigus muutus sihtasutusi nimi, uus nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
3
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
• Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus
Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste
müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 24 kuud (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud).
Olulisemad sündmused ja tegevused
Tegevuskeskkonna üldine areng
COVID-19 pandeemia järgselt 2021. aastal kiirelt taastunud majandus sai 2022. aastal tugeva
tagasilöögi. 24.02.2022 alustas Venemaa täiemahulist sõjalist agressiooni Ukrainas. Selleks hetkeks
ei olnud veel hajunud koroonaviiruse leviku mõjul tekkinud häired tarneahelates. 2022. aasta lõpuks
olime jõudnud olukorda, kus seisime silmitsi geopoliitilisest olukorrast ja Venemaa vastu suunatud
sanktsioonidest tingitud muutustega tarneahelates, kasvanud (toormete) sisendhindadega,
energiakandjate hüppelise hinnatõusuga ning euroala kõrgeima inflatsiooniga (>20%) – kõik eelnev
kokku avaldab negatiivset mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ka 2023. aastal. Inflatsiooni
ohjeldamiseks on keskpangad asunud alates 2022. aasta suvest jõuliselt tõstma baasintressimäärasid.
Oodata võib, et lähiperspektiivis rahvusvaheline nõudlus langeb, Eesti ettevõtete konkurentsivõime
võib saada tagasilöögi, tervikuna suureneb üldine ebakindlus, investeeringud pannakse ootele ja
ettevõtete tootmis- ning kaubavahetuse mahud liiguvad langusesse. III-IV kvartal 2022 tõid mitmeid
uudiseid ettevõtete pankrotistumistest, koondamistest, Aktsiaselts koges sagedasemat ostjate
makseraskustesse sattumist.
Statistikaameti andmetel kahanes mullu Eesti SKP 1,3%. Neljandas kvartalis langes majandus
aastatagusega võrreldes 4,1%, majanduslangus tulenes eeskätt eksportivast sektorist. 2021. aastal
kasvas ekspordi maht jõudsalt: Eestist veeti kaupu välja 18,2 miljardi euro väärtuses (aastane kasv
27,5%), sellest Eesti päritolu kaubad moodustasid ca 72%. Ka 2022. aastal kaupade ekspordi kasv
jooksevhindades jätkus: Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes
2021. aastaga 17% jõudes 21 miljardi euroni. Viimases kvartalis kasv pidurdus. Peamisteks
kaubanduspartneriteks olid Eestile Euroopa Liidu liikmesriigid, ekspordis moodustas nende
osatähtsus 70%.
2020. aastal leidis COVID-19 pandeemia mõjude tõttu maailmas aset langus nii krediidikindlustuse
mahtudes (ca 10-12%) kui ka krediidikindlustusandjate lõplikes majandustulemustes. Sellele järgnes
2021. aastal aga mahtude kasv. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk
Board, ESRB) on 2022. aasta augustis avaldanud, et krediidikindlustus kui toode on reaalmajandusele
süsteemselt oluline toode (eriti SME sektoris) ja võimendab eksporti ca 30% ulatuses. Lääne-
Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtete kogukäibest ja ca 60% ekspordikäibest, mis
seondub kaupade ja teenuste müügiga krediiditingimustel.
Krediidikindlustusandjate rahvusvaheline turg on väga kontsentreeritud tulenevalt kõrgetest
sisenemisbarjääridest. Euroopas omavad 3 suurt – Atradius, Allianz Trade (end Euler Hermes) ja
Coface 2020. aasta andmete põhjal ca 60% turust. Ülejäänud turg jaguneb erinevate turuosaliste, sh
riiklike ekspordikrediidiagentuuride vahel. Eelnimetatud rahvusvahelised seltsid tegutsevad Eestis
piiriüleselt ja paljuski läbi kindlustusmaaklerite. 2021. ja 2022. aastal oli selgelt näha erakapitalil
4
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu kasvu. Kogutud kindlustusmakseid arvesse võttes on
Aktsiaseltsi turuosa Eestis hinnanguliselt 15%.
Kindlustustegevus
Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive kahanes 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 13%, 835 miljoni
eurole. Sellest oli kindlustatud eksporditehingute käive 552 miljonit eurot (66,1%), mis kahanes
eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Strateegia alusel toetab Aktsiaselts eelkõige Eesti eksportööre.
Aastaga kahanes ka Eesti-sisene kindlustatud käive 18,7% (283 mln euroni). Languse tingis nii
majanduskasvu pidurdumine Eesti eksporditurgudel kui ka majanduslangus Eestis.
Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 2,6% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti päritolu kaupade
ekspordist moodustas Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive hinnanguliselt 3,9%. Suurimad
Aktsiaseltsis kindlustatud ekspordi sihtriigid ühtivad Eesti ettevõtjate ekspordi peamiste sihtriikidega.
Enim kindlustati krediite seonduvalt arvetega, mille Eesti eksportöörid väljastasid Soomes, Lätis ja
Leedus asuvatele ostjatele. Käibe pingereas järgnesid neile Rootsis, Itaalias ja Poolas asuvad ostjad.
Väiksematest ja kaugematest riikidest kindlustasid Eesti eksportöörid Aktsiaseltsi teenuste abil
näiteks Jordaania, Kõrgõzstani, Araabia Ühendemiraatide, Malaisia, Ecuadori ja Alžeeria ostjate
makseriske.
Sihtriikide TOP’is oli suurimaks tõusjaks Soome, millele järgnesid määratud krediidilimiitide
suurenemise poolest Itaalia ja Leedu.
Määratud krediidilimiitide sihtriikide TOP, miljonites eurodes
Soome
Läti
Leedu
Rootsi
Itaalia
Poola
Suurbritannia
Prantsusmaa
Norra
Saksamaa
Holland
Taani
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
Miljonilised
2021 2022
5
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Määratud krediidilimiitide portfelli muutused olid suuresti kooskõlas kindlustatud käibe muutustega.
Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kahanes aasta baasil 12% (361 mln eurolt 319 mln
euroni). Seejuures kahanesid nii Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (langus
17%) kui ka välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (langus 9%).
Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2022. aasta lõpuks kindlustatud üle 3 100 ostja maksejõuetusest
tuleneva riski. Majandusaasta lõpu seisuga oli määratud krediidilimiite ostjatele arvuliselt kokku
3 790. Väljastatud krediidilimiitidest oli 72% (2021. a 70%) seotud välisriikide ostjate
kindlustamisega 66 välisriigis (2021. a 70 riigis).
Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel on kindlustatud 9% määratud krediidilimiitidest (2021. a
27%). Suur muutus mahtudes on tingitud Euroopa Komisjoni erandi lõppemisest. COVID-19
pandeemiast tingitud kriisi mõju tasandamiseks muutis Euroopa Komisjon 27.03.2020 otsusega
turukõlbuliku riski riikide loetelu, mis on sätestatud „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise
ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas. Alates 27.03.2020 käsitati kõiki loetelus toodud riike
ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena, sest COVID-19 leviku üheks tagajärjeks oli erakapitalil
põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu vähenemine ja nende pakutavate teenuste
kättesaadavuse langus. Euroopa Komisjoni 27.03.2020 otsust rakendati kuni 31.03.2022. Ülejäänud
krediidilimiitide jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist edasikindlustust.
2022. aastal hüvitas Aktsiaselts kahjusid kokku 1,7 mln euro väärtuses (2021. a 1,4 mln eurot). Sellest
summast oli 56% (2021. a 98%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvete tõttu tekkinud kahjudega.
Suurim väljamakstud kindlustushüvitis (0,45 mln €) maksti välja Poola ettevõtte maksejõuetusega
seoses, kuid saadud regressid katsid selle kahjuhüvitise 100%-lt.
Investeerimistegevus
Kogu investeerimisportfelli turuväärtus langes majandusaasta alguses alla selle nominaalväärtuse.
Aruandeaasta lõpuks kujunes investeerimisportfelli aastaseks tootluseks -8,3%. Aktsiaseltsi
investeerimisportfelli maht oli 31.12.2022 seisuga 14,1 miljonit eurot, millest 12,8 miljonit
moodustasid võlakirjad ja 1,3 miljonit aktsiafondid.
Investeerimistegevusse olid kaasatud kattevara ja omavahendid, edasikindlustusandja (riigi)
deposiidi vahendeid investeerimistegevusse kaasatud ei olnud. Aktsiaselts lähtus investeerimisel
tavapäraselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja
madala riskisusega võlakirjadesse ning alates 2022. a. IV kvartalist ka ESG märgisega börsil
kaubeldavatesse aktsiafondidesse.
Aktsiaseltsi investeeringute juhtimise tegevuspõhimõtete eesmärk on tagada lähtumine mõistlikkuse
põhimõttest, mille rakendamine on kohustuslik tulenevalt kindlustusandjate tegevuse aluseid
määratlevatest õigusaktidest.
Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud
mitmesuguseid piiranguid. Näiteks on sätestatud piirmäärad võlakirjade sektoripõhisele jaotusele,
6
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Euroopa Liidu, Islandi, Šveitsi ja Norra riikide valitsuste võlakirjade lubatavale osakaalule
investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade
tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning
paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav.
Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiatesse on lubatud paigutada üksnes kuni 20%
omavahenditest ja kattevarast moodustatud investeerimisportfelli kaasatud vahenditest. Valuutariski
maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid paigutada vaid eurodes väljastatud
instrumentidesse. 2022. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad eurodes.
Finantstulemus
2022. aastal kogutud brutokindlustusmaksed kokku ulatusid 2,8 miljoni euroni, vähenedes aastaga
8,0%. Netokindlustusmakseteks peale edasikindlustust kujunes 1,6 miljonit eurot. Omakapitali ja
reservide investeerimistegevusest teenitud kahjum jäi 1,5 miljoni euro tasemele, mis andis
investeerimisportfelli keskmiseks netotootluseks -8,3% aastas.
Aruandeperioodil esines 20 kahju väljamakset kokku brutosummas 1,7 miljonit eurot.
Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed
kulud kokku 0,6 mln eurot. Tegevuskulud moodustasid 1,0 miljonit eurot. Tegevuskuludest 0,3
miljonit eurot oli seotud kindlustuslepingute sõlmimisega. Sõlmimiskulude suhe brutokindlustus-
maksetesse moodustas 11,0%. Neto kulude suhe kindlustusmaksetesse moodustas 40,3 %.
Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 1,4 miljoni euro suuruse kahjumiga. 2023. aastal
prognoosi kohaselt võlakirjade volatiilsus stabiliseerub ning 2023. aasta prognoosime lõpetada
kasumiga.
Omakapital oli aasta lõpu seisuga 19,4 miljonit eurot ning bilansimaht 37,7 miljonit eurot.
Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (raha arvelduskontol ning investeerimisportfell)
kogumahus 36,0 miljonit eurot. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 60,7% ulatuses tähtajalistel hoiustel
ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud aktsiatesse ja võlakirjadesse, mida kajastatakse
õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi.
tuhandetes eurodes 2022 2021
Kogutud kindlustusmaksed 2 751 2 992
Tulud kindlustusmaksetest netona edasikindlustusest 1 543 1 522
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud netona
715 387
edasikindlustusest
Puhaskasum -1 383 444
Bruto kulusuhe 38,1% 38,2%
Neto kulusuhe 40,3% 45,7%
Neto kahjusuhe 46,3% 25,4%
7
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
31.12.2022 31.12.2021
Finantsvarad 35 965 37 653
Bilansimaht 37 708 39 687
Omakapital 19 401 21 206
Bruto teenitud kindlustusmaksed brutokindlustusmaksed + ettemakstud kindlustusmaksete
eraldise muutus
Bruto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud) / bruto teenitud
kindlustusmaksed
Neto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud-edasikindlustuse
komisjonitasud-tulud krediidiraportitest-muud äritulud) / neto
teenitud kindlustusmaksed
Neto kahjusuhe esinenud kahjunõuded neto edasikindlustusest / neto teenitud
kindlustusmaksed
Juhtimine
Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid 2022. aastal Signe Rähesoo (juhatuse esimees), Ivika Kolk ja kuni
31.01.2022 Kaarel Aus, kes täitis juhatuse liikme kohustusi osalise koormusega.
Juhatuse esimehe Signe Rähesoo vastutusalasse kuulusid 2022. aastal üldjuhtimine, riskijuhtimine,
sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus,
kahjukäsitlus ning IT juhtimine.
Juhatuse liikme Ivika Kolgi vastutusalaks oli kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning
teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on
kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse
turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse
võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete
täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. 2022. aastal olid KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud
ülesanded Ivika Kolgi vastutusala osaks.
Kuni 31.01.2022 juhatusse kuulunud Kaarel Ausi vastutusalasse kuulus Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse grupi (sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, AS SmartCap ja Aktsiaselts) kliendi
terviknõustamise põhimõtete väljatöötamine, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja Aktsiaseltsi
müügivaldkonna toimiva koostöömudeli ja protsesside väljatöötamine, vastastikuste
vastutusvaldkonnapõhiste koolitusvajaduste regulaarne kaardistamine ja koolituste organiseerimine,
ekspordilaenu teenuse müügieesmärkide kooskõlatamine Aktsiaseltsiga, ühiste teenuste tutvustamist
edendavate ürituste ja kommunikatsioonikava koostamine ning koostatud plaanide täitmise jälgimine.
Kaarel Ausi lahkumise järel liideti tema vastutusvaldkonnas olnud ülesanded Ivika Kolgi
vastutusalale.
8
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Aktsiaseltsi nõukogu oli 2022. aastal kolmeliikmeline. 2022. aastal nõukogu koosseis ei muutunud.
Nõukogu esimehe ülesannetes oli tegev Ivo Kuldmäe (Baltijas Apdrošināšanas Nams AAS nõukogu
liige) ja nõukogu liikmetena Kristjan Värton (DataCatering OÜ juhatuse liige) ning Kaido Kepp (IIZI
Kindlustusmaakler AS juhatuse liige).
Auditikomiteesse kuulusid Sihtasutuse juhatuse liige Paul Kalle (auditikomitee esimehena), Erik
Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht) ja Regina Raukas (finantsvarade
valdkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonnas).
Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud neljale võtmefunktsioonile: riskijuhtimise, siseauditi,
aktuaari ja vastavuskontrolli funktsioonile. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse aluseid
määratlevate õigusaktide nõuetele. Riskijuhtimissüsteem toimib kolme kaitseliini põhimõttel.
Personal
Majandusaasta jooksul leidis Aktsiaseltsi personali hulgas aset mitmeid liikumisi ja kohandati ka
struktuuri. Aktsiaseltsi organisatsiooniline struktuur tagab riskijuhtimise toimimise kolme kaitseliini
põhimõttel, mis on eelduseks selge kontrollikeskkonna eksisteerimisele. Kindlustusvõtjate ostjatele
krediidilimiitide määramine on eraldatud tegevuste raporteerimisest, jälgimisest ja õiglase hinnangu
andmisest. Aruandeaastal vähenes juhatuse liikmete arv kahele ning Aktsiaseltsis asus tööle
finantsjuht / pearaamatupidaja.
2022. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis täistööajaga kokku 11 töötajat. Tööjõukulud 2022. aastal
moodustasid kokku 647 tuhat eurot.
Audiitori poolt osutatud teenused
Aruandeperioodil ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud.
Vastutustundlik ettevõtlus
2020. aastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. 2019. aastal allkirjastas
Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete
rakendamiseks.
Aktsiaselts arvestab tegevuses sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega eelkõige läbi asjakohase
kliendistrateegia kehtestamise, töökeskkonnast hoolimise ning vastutustundliku ettevõtluse
põhimõtetest lähtuva juhtimiskultuuri rakendamise. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu
9
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside
läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi.
Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja
keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes
äritehingutes.
Suunad aastaks 2023
2023. aastal jätkab Aktsiaselts pakutavate teenuste tutvustamist Eesti eksportööridele, julgustades
neid astuma tehingutesse uute ostjatega või tegemaks tehinguid uutel turgudel. Eesmärk on kinnistada
olemasolevat ja laiendada partnervõrgustikku, kellega koostöös ettevõtjateni jõuda ja oma teenuseid
tutvustada. Samuti on oluline realiseerida sünergiaid grupis sees koos Sihtasutusega. Teenuste
tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts saavutada muuhulgas kliendibaasi ja
ärimahtude kasvu.
Majandusaasta aruande koostamise ajal on maailmas jätkuvalt suur ebastabiilsus ja prognooside
tegemine on keeruline. Aktsiaselts jätkab oma teenuste pakkumist ja on valmis ettevõtjaid oma
teenustega toetama. Aktsiaselts ei plaani Eestis asuvate ostjate makseriskide kindlustamisega seotud
krediidikindlustuse teenuste mahu suurenemist. Lähtuvalt omaniku ootusest Aktsiaseltsile, on
eesmärk suunata turustamise tegevustes fookus senisest veelgi enam eksportivatele ettevõtjatele ja
just pikaajalise krediidikindlustuse võimaluste tutvustamisele. Aktsiaseltsi missiooniks on pakkuda
eksportijatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses majanduskonjunktuuris.
2023. aastal on plaanis tulla välja uuendatud lühiajalise krediidikindlustuse teenusetingimustega, et
need vastaksid paremini kindlustusvõtjate vajadustele.
10
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2022
Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus
(edaspidi Aktsiaselts) põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea
ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes.
Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni
väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid.
Üldkoosolek
Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu
jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub
erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel.
Aktsiaseltsi aktsionärid 2022. aastal olid Eesti Vabariik ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Eesti Vabariigile kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. 2022. aasta aprillis toimus aktsionäride korraline üldkoosolek ning
seejärel maikuus tehtud aktsionäride otsusega täpsustati korralisel üldkoosolekul vastu võetud otsust
makstavate dividendide summa kohta. Muid erakorralisi üldkoosolekuid aset ei leidnud. Korralisel
üldkoosolekul esindas osaluse valitsejat ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutust esindas üldkoosolekul juhatuse liige. Aktsionäridele oli tagatud võrdne
õigus osaleda üldkoosolekul, võtta sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud
küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolekul osalesid ka Aktsiaseltsi nõukogu esimees ning juhatuse
esimees. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi, mis tooks kaasa
aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.
Korralisel üldkoosolekul 2022. aasta aprillis kinnitati Aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta aruanne.
Eraldi päevakorra punktina arutas üldkoosolek kasumi jaotamist. Üldkoosolek tegi otsuse maksta
aktsionäridele dividendidena 421 642 eurot, suunata 22 182 eurot kohustuslikku reservkapitali ning
jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 474 406 eurot jaotamata. Korraline üldkoosolek kinnitas
ka Aktsiaseltsi põhikirja ning nõukogu töökorra uued redaktsioonid.
Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest.
Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist
puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muu hulgas ette üldkoosoleku
kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt
üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi
veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine
Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud
teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on
kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul
ebaproportsionaalne.
11
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Nõukogu
Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu
määrab üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada
äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 13.07.2020 otsusega
määrati nõukogu liikmete arvuks kolm.
2022. aastal kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Ivo Kuldmäe ja liikmed Kristjan Värton
ning Kaido Kepp.
Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud
Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist
ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse
raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning
olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia.
Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek.
Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid
vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult
taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib
täpsemalt nõukogu töökord.
2022. aastal on nõukogu koosolekud toimunud kuuel korral. Üheteistkümnel korral on nõukogu
liikmed otsuse teinud kirjaliku hääletamise teel koosolekut kokku kutsumata. Kahel korral on
nõukogu vastavalt ÄS § 323 lg 6, etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete
nõusolekul vastuvõetud otsused.
Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes
riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja
punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse
määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta.
Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle
kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra
alusel.
Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot
kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele
makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2022. aastal
nõukogu liikmetele tasusid summas 22 344 eurot.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud
ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest.
Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud
tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse
astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide
12
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning
täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt
vähemalt sagedusega kord aastas. 2022. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte
ei tuvastatud.
Seoses asjaoluga, et nõukogu liige Kaido Kepp on ühtlasi IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige,
on Aktsiaselts teadvustanud huvide konflikti ohtu. Sisuline huvide konflikt on välditud, sest IIZI
Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotuse järgi ei vastuta Kaido Kepp
IIZI Kindlustusmaakler AS-is kindlustuse turustamise ja vahendustegevuse eest, vaid
finantsarvestuse ja personalivaldkonna eest. Kaido Kepp on Aktsiaseltsi nõukogu liikmena teadlik
huvide konflikti vältimise vajadusest oma tegevuses ja enesetaandamise kohustusest olukorras, kus
IIZI Kindlustusmaakler AS ning Aktsiaselts peaksid omama ärilist puutumust ja see võib tekitada
huvide konflikti olukorra.
Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.
Nõukogu organid
Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada
auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja p 3.6.1. Auditikomitee on
nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise,
järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri
määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi
asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu
töökorras on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid
mõnevõrra täpsustatud.
Auditikomitee liikmeteks olid 2022. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige
Paul Kalle (auditikomitee esimehena), Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi
üksuse juht) ja Regina Raukas (finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonnas). Nõukogu liikmed 2022.
aastal auditikomiteesse ei kuulunud.
Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Auditikomitee
liikmele, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu maksmise on otsustanud Aktsiaseltsi nõukogu:
auditikomitee liikme tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe tasu 600 eurot kuus,
tasu makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee koosolekul.
Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.
Juhatus
Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt,
kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes
13
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli
toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise-
regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure).
Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt
võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe
nõukogu.
Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid 2022. aastal Signe Rähesoo (juhatuse esimees), Ivika Kolk ja kuni
31.01.2022 Kaarel Aus, kes täitis juhatuse liikme kohustusi osalise koormusega.
Juhatuse liikmete ülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel sõlmitud
juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe Signe Rähesoo vastutusalasse kuulusid 2022. aastal
üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud,
talitluspidevus, teenuste arendus, kahjukäsitlus ning IT juhtimine.
Juhatuse liikme Ivika Kolgi vastutusalaks oli kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning
teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on
kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse
turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse
võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete
täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. 2022. aastal olid KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud
ülesanded Ivika Kolgi vastutusala osaks.
Kuni 31.01.2022 juhatusse kuulunud Kaarel Ausi vastutusalasse kuulus Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse grupi (sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, AS SmartCap ja Aktsiaselts) kliendi
terviknõustamise põhimõtete väljatöötamine, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja Aktsiaseltsi
müügivaldkonna toimiva koostöömudeli ja protsesside väljatöötamine, vastastikuste
vastutusvaldkonnapõhiste koolitusvajaduste regulaarne kaardistamine ja koolituste organiseerimine,
ekspordilaenu teenuse müügieesmärkide kooskõlatamine Aktsiaseltsiga, ühiste teenuste tutvustamist
edendavate ürituste ja kommunikatsioonikava koostamine ning koostatud plaanide täitmise jälgimine.
Kaarel Ausi lahkumise järel liideti tema vastutusvaldkonnas olnud ülesanded Ivika Kolgi
vastutusalale.
Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga
sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades
tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele
eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse
liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse
liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses.
14
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on
juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme
lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja
tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist
puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse
liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib
juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud
tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu
maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga
võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise
kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral
ebatäpseks või ebaõigeks.
2022. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 172 441 eurot (2021.
aastal 99 638 eurot). Võrreldes eelneva aastaga suurenes juhatuse liikmetele makstavate tasude
summa, sest kogu aruandeaasta jooksul olid tegevad kaks täiskoormusega juhatuse liiget ja jaanuaris
täitis juhatuse liikme kohuseid ka üks osalise koormusega juhatuse liige (võrdluseks: 2021. aastal
osales üks kahest juhatuse liikmest Aktsiaseltsi juhtimisel osakoormusega). Tulemustasu maksti
2022. aastal juhatuse esimehele tema kuutasu 2,24 kordse määra ulatuses, so kuutasu 3-kordne määr
arvestatuna proportsionaalselt 2021. aastal juhatuse esimehena tegutsemise aja kohta.
Lahkumishüvitisi juhatuse liikmetele 2022. aastal ei makstud.
2022. aastal maksti muu hulgas välja perioodil 01.12.2017 kuni 31.01.2021 Aktsiaseltsi juhatuse
esimehena tegutsenud Erki Aamerile nõukogu 18.04.2019 otsuse alusel määratud tulemustasu (üks
kuutasu) edasilükkunud osa. Aktsiaseltsis kehtestatud tasustamise korra kohaselt kuulub juhatuse
liikmele määratud tulemustasust 30% edasilükkamisele ja see makstakse välja pärast kolme aasta
möödumist tulemustasu maksmise otsuse tegemisest tingimusel, et kolmeaastase edasilükkamise
perioodi jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingivad tulemustasu edasilükatud osa välja
maksmata jätmise. 2019. majandusaastat puudutavas hea ühingujuhtimise tava aruandes on märgitud,
et tulemustasusid maksti 2019. aastal juhatuse liikmetele ühe kuu põhitasu ulatuses: täpsemini
tähendas see nimetatud määras tulemustasu maksmise otsustamist, millest 70% maksti välja 2019.
aastal ning 30% moodustas edasilükkunud osa, mille väljamakse tehti 2022. aastal.
2022. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud. Juhatuse
liikmed ei tegutsenud 2022. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega täitnud muid
tööülesandeid Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmed deklareerivad
isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas.
Juhatuse liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud
tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust, mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele
pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2022.
aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud.
15
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Teabe avaldamine
Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata
aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri,
keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse.
Aktsiaselts avaldab oma veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne
eraldi peatükina); vahearuanded (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, ülevaade kvartali
majandustegevusest); ÄS § 333 kohased nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu
on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja;
üldkoosoleku otsused (sh nõukogu koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused);
juhatuse koosseisu; andmed audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated
Aktsiaseltsi tegevust puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu
liikmetele makstud tasude kohta avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande
koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike
kasusaajate kohta.
Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras
ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja
finantseisundi aruanded, milles muuhulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust,
toimimist ning vastavust KindlTS nõuetele.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta
aruande koostamise eest vastutab juhatus.
Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist.
Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised
auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse
võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi
üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja
olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta,
samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11
nimetatud täiendav aruanne.
2022. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud majandus-
aasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja esindaja
osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul, millel auditikomitee majandusaasta aruande läbi vaatas.
Pärast auditikomitee koosolekut vaatas auditeeritud majandusaasta aruande läbi nõukogu ning
koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab
juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek.
16
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli, mis
käsitles nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega, tulemused.
17
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2022
KOONDKASUMIARUANNE
Eurodes
Lisa 2022 2021
Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest
Brutopreemiad 3 2 751 172 2 991 709
Edasikindlustaja osa brutopreemiatest 3 -1 190 624 -1 467 622
Muutus ettemakstud preemiate eraldises 3 -4 775 9 305
Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldise
muutusest 3 -12 516 -11 523
Tulud kindlustusmaksetest kokku 1 543 257 1 521 869
Muud tulud
Tulu investeeringutest 4 -1 489 154 4 558
Muud tegevustulud 5 423 795 451 089
Muud tulud kokku -1 065 359 455 647
TULUD KOKKU 477 898 1 977 516
Eraldised kindlustustegevusest, netona
edasikindlustusest
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 6 -1 197 745 -602 443
Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja
kahjukäsitluskuludes 6 482 496 215 369
Eraldised kindlustustegevusest netona kokku -715 249 -387 074
Tegevuskulud
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud 7 -302 005 -297 511
Administratiivkulud 7 -743 007 -849 287
Tegevuskulud kokku -1 045 012 -1 146 798
KULUD KOKKU -1 760 261 -1 533 872
ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) -1 282 363 443 644
KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -1 282 363 443 644
MUU KOONDKASUM (-KAHJUM) -101 050 0
ARUANDEAASTA KOONDKASUM (-KAHJUM) -1 383 413 443 644
Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
18
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Eurodes
Lisa 31.12.2022 31.12.2021
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 11 9 996 159 16 052 714
Muud nõuded 9 294 1 525
Finantsinvesteeringud 10 25 968 806 21 600 267
Nõuded kindlustustegevusest 9 126 248 382 372
Nõuded edasikindlustuslepingutest 9.15 1 321 735 1 440 337
Viitlaekumised ja ettemakstud perioodide kulud 9 218 162 200 477
Kasutamisõiguslikud varad 8 66 484 9 194
Immateriaalne põhivara 8 9 703 300
VARAD KOKKU 37 707 590 39 687 186
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Aktsiakapital 12 19 173 600 19 173 600
Kohustuslik reservkapital 12 136 318 114 136
Jaotamata kasum (-kahjum) 90 993 1 918 230
Omakapital kokku 19 400 911 21 205 966
Riigi edasikindlustuse kahjureserv 13 14 816 198 14 864 755
Kohustised kindlustuslepingutest 14 2 895 369 2 915 504
Kohustised edasikindlustuslepingutest 15 151 778 298 294
Muud kohustised kindlustustegevusest 16 443 334 402 667
Kohustised kokku 18 306 679 18 481 220
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 37 707 590 39 687 186
Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
19
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Eurodes
Lisa 2022 2021
Rahavood äritegevusest
Laekunud kindlustusmaksetest 2 842 947 2 867 056
Laekunud muust tegevusest 178 707 177 964
Tasutud edasikindlustusmaksed -524 918 -733 690
Laekunud edasikindlustusmaksed 20 195 0
Väljamakstud dividendid 19 -421 642 0
Makstud ettevõtte tulumaks -101 050 0
Makstud tegevuskulud 7 -1 193 441 -1 327 235
Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulud 6 -1 719 268 -1 405 483
Tagasilaekunud regressid 681 892 553 178
Investeeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse 0 -446 422
Aktsiate ja muude osaluste soetus -1 284 471 0
Laekunud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite müügist 2 000 000 1 500 000
Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -10 850 000 -5 000 000
Laekunud tähtajalistest hoiustest 4 000 000 5 000 000
Laekunud intressid 4 314 495 361 838
Rahavood äritegevusest kokku -6 056 555 1 547 206
RAHAVOOD KOKKU -6 056 555 1 547 206
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 052 714 14 505 508
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 9 996 159 16 052 714
Muutus raha-ja pangakontode jääkides -6 056 555 1 547 206
Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
20
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
Eurodes
Kohustuslik Jaotamata
Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku
Seisuga 31.12.2020 19 173 600 114 136 1 474 586 20 762 322
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 443 644 443 644
Seisuga 31.12.2021 19 173 600 114 136 1 918 230 21 205 966
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 -1 383 413 -1 383 413
Dividendid 0 0 -421 642 -421 642
Reservkapitali muutus 0 22 182 -22 182 0
Seisuga 31.12.2022 19 173 600 136 318 90 993 19 400 911
Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 12.
Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
21
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid
AS KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts), asukohaga Sepise tn 7, Tallinn, on Eesti
Vabariigis registreeritud kahjukindlustusselts. Aktsiaseltsi aktsiatest kuulub 2/3 Eesti Vabariigile,
keda esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele. Põhitegevusalaks on kahjukindlustusteenuse osutamine. Ainsaks kindlustusliigiks on
krediidikindlustus.
Juhatus kiitis raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 24.märtsil 2023. Eesti Vabariigi
äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud
majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul.
Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta kinnitamata ning
nõuda uue aruande koostamist.
1. Koostamise alused
AS KredEx Krediidikindlustus raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste
Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele
Finantsaruandluse Standarditele ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu
(IFRS EL) poolt ja jõustunud 2022 aasta kohta.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkusuutlikkuse
põhimõtteid võtame arvesse kõikides oma tegevustes, protsessides ja otsustes.
Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud
teatud finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi ning
regressinõuded, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt regressinõuete laekumisele.
Juhtkonna hinnangud
Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS
EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis
mõjutavad aruande kuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning
tinglike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad eelmiste
perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel asjaoludel
põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse üle otsuseid,
mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima
teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda.
Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike
hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud
22
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja
järgmisi aruandeaastaid.
Kõige olulisemad hinnangutega seotud kriteeriumid, mis mõjutavad käesolevas aruandes esitatud
summasid, on seotud kindlustuslepingutest tulenevate kohustiste hindamisega. Hinnanguid
kasutatakse nii aruandekuupäeva seisuga toimunud ja teatatud kahjude suuruse (RBNS) kui ka
eeldatavalt toimunud, kuid teatamata kahjude (IBNR) suuruse hindamisel.
Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldise leidmisel on lähtutud statistilistest meetoditest, mis
põhinevad nõuete kujunemise ajaloolisel infol ning aktuaarsel eksperthinnangul. Toimunud ja
teatatud kahjude eraldise (RBNS) leidmisel lähtutakse juhtumipõhiselt olemasolevast
informatsioonist. Igal aruandekuupäeval vaadatakse üle eelnenud perioodi hinnangud ja toimunud
muutused ning eraldised hinnatakse vajadusel ümber. Toimunud muutused kajastuvad perioodi
kasumis/kahjumis. Kahjunõuete eraldisi ei diskonteerita. Kindlustustehniliste eraldiste (IBNR ja
RBNS) brutosumma 2022. a lõpus oli 2,7 mln eurot (2021. a. 2,8 mln eurot), millest
edasikindlustajate osa oli 1,3 mln eurot (2021. a. 1,4 mln eurot). Kindlustustehnilisi eraldisi on
kirjeldatud lisa 1 alapunktis 4.3.
Aktsiaselts usub, et 2022. aastal moodustatud eraldised on adekvaatsed ning vajadust möödumata
riskide eraldise moodustamiseks ei näe, kuid tulenevalt eraldiste moodustamise aluseks oleva
informatsiooni olemuslikust ebakindlusest, ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud (vt punkt
14).
Finantsvarade ja –kohustiste õiglase väärtuse hindamisel on juhtkond seisukohal, et nende bilansiline
väärtus ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kui aruandes ei ole märgitud teisiti.
2. Arvestus- ja esitusvaluuta
Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta
on euro.
3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud
Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on
seisuga 31.12.2022 ümber hinnatud eurodesse aruandepäeval ametlikult kehtinud Euroopa
Keskpanga sulgemiskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on
koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna.
4. Kindlustuslepingud
Kindlustusleping on leping, mille alusel Aktsiaselts võtab enda kanda kindlustusvõtja
märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud
23
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Aktsiaselts sõlmib
klientidega kindlustuslepinguid nii lühi- kui ka pikaajaliste krediidiriskide katmiseks. Seisuga
31.12.2022 kuulus Aktsiaseltsi portfelli kümme pikaajalise krediidiriski katmise lepingut (pikkustega
2 - 5 aastat). Ülejäänud lepingud olid lühiajaliste tehingute kindlustuslepingud.
Kõik AS KredEx Krediidikindlustus poolt sõlmitud lepingud klassifitseeruvad kindlustuslepinguteks
IFRS 4 mõistes.
4.1. Kindlustusmaksed
Bruto kindlustusmaksetena kajastatakse kindlustuslepingute sõlmimise järel saadud ja saadaolevad
kindlustusmaksed või, lepingu sõlmimise järel mitmes osamakses tasumise korral, need osamaksed,
mille maksetähtaeg jääb aruandeperioodi. Kui kindlustusmakse või lepingujärgse esimese osamakse
maksetähtaeg on hiljem kui kindlustuslepingu jõustumise kuupäev, lähtutakse kogutud
kindlustusmaksete kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Kindlustusmaksed ja osamaksed,
mis on laekunud lepingutele, mille jõustumise kuupäev on aruandekuupäevast hilisem, kajastatakse
ettemaksuna. Kindlustuslepingu katkemisel arvestatakse kindlustusmakse kindlustuskatte kehtimise
aja eest.
Edasikindlustuse osa bruto kindlustusmaksetes on edasikindlustuslepingute järgne osa bruto
kindlustusmaksetest, mis kuulub edasikindlustusandjatele vastavalt edasikindlustuslepingu
tingimustele.
4.2. Kindlustushüvitised
Kindlustushüvitistena kajastatakse koondkasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende
väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise
koosseisus ja kajastuvad koondkasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi.
Kahjude koosseisus kajastatakse lisaks makstud kahjudele ka nende käsitlemise kulud ning
tagasinõuetest saadav tulu. Edasikindlustuse osa tekkinud kahjunõuete kuludest hõlmab seda osa
kulust, mille ulatuses on kohustis edasikindlustajatel vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
4.3. Tehnilised eraldised
4.3.1. Ettemakstud preemiate eraldis
Ettemakstud preemiate eraldis moodustatakse jõusolevate kindlustuslepingute aruandekuupäevaks
toimumata kindlustusjuhtumitest tulenevate väljaminekute ja lepingute haldamisega seotud kulude
katteks. Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste
kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis näitab kogu kirjutatud preemia välja
24
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
teenimata osa, kusjuures preemia loetakse teenituks vastava möödunud kindlustuskaitse ajaga
proportsionaalselt (pro rata temporis põhimõttel). Kirjutatud preemia võetakse arvele osamaksete
kaupa (kui neid on rohkem kui üks), nende sissenõutavaks muutumise kuupäeval.
Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldisest moodustab proportsionaalset
edasikindlustuskatet omavate lepingute ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa,
mis edasikindlustusandja vastutus moodustab nende kindlustuslepingute koguvastutusest.
4.3.2. Rahuldamata nõuete eraldis
Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kahest osast:
Teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldis (RBNS), mis moodustatakse enne
aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste
väljaminekute katmiseks. Nõude suurust hinnatakse juhtumhaaval, võttes arvesse kogu
hindamispäevaks teadaolevat informatsiooni ja kahjunõude muutumise eeldusi tulevikus. Eraldis
sisaldab ka käsitluskulusid, mille suurus määratakse kahjunõuete ja nende käsitlemise kulude
varasema info põhjal.
Edasikindlustaja osa teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille
ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR), mis on hinnanguline eraldis tõenäoliselt
toimunud, kuid mitte teadaolevate kindlustuskahjude katteks. Eraldise suuruse määrab aktuaar,
kasutades muu hulgas statistilisi meetodeid, mis sisaldavad kahju teatamise perioodi pikkust,
eeldatavat kahju suurust, kahjusuhet, teenitud kindlustusmakseid ja teisi parameetreid. Eraldis
sisaldab ka hinnangulisi kahjukäsitluskulusid ning hinnangulisi tagasivõitmisi.
Edasikindlustaja osa toimunud, kuid registreerimata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille
ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
4.3.3. Möödumata riskide eraldis
Möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole
arvestuslikult piisav enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruande-
kuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks.
Edasikindlustaja osa möödumata riskide eraldises arvutatakse vastavalt edasikindlustuse tingimustele
ja vaid siis, kui möödumata riskide eraldis on moodustatud.
Rahuldamata nõuete eraldisi ei diskonteerita.
25
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
4.4. Edasikindlustus
Aktsiaselts kasutab oma tegevuses eraedasikindlustust ning riigi edasikindlustust. Eraedasikindlustus
on sõlmitud kvootosalusega edasikindlustuslepinguna. Riigi edasikindlustust reguleerib ekspordi
riikliku tagamise seadus, mis sisaldab nii kvootosalusega kui ka mitteproportsionaalset tüüpi
edasikindlustusele (excess of loss) iseloomulikke tingimusi.
Edasikindlustuse preemiad ja saadud hüvitised kajastatakse koondkasumiaruandes ja
finantsseisundiaruandes brutomeetodil. Edasikindlustajate osa ettemakstud preemia eraldises ja
rahuldamata nõuete eraldises on kajastatud kooskõlas edasikindlustuslepingutega.
4.5. Edasikindlustuse komisjonitasud
Edasikindlustuse komisjonitasuna kajastatakse edasikindlustusandjatelt edasikindlustuslepingu
alusel saadud komisjonitasu, mille suurus on fikseeritud edasikindlustuslepingutes. Nõuded
edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse finantsseisundi aruandes lepingujärgse
nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine
kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustusmakse kajastamine.
5. Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid
summasid ning üleöödeposiitide saldosid.
Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil.
6. Finantsvarad
Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifitseeritakse
finantsvarad järgmistesse kategooriatesse:
1. Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi
2. Laenud ja nõuded
3. Lunastustähtajani hoitavad investeeringud
4. Müügivalmis finantsvarad
Finantsvarade soetust ja müüki kajastatakse väärtuspäeval. Kajastamine lõpetatakse, kui
lepingujärgsed õigused varast saadavatele rahavoogudele aeguvad või kui varad koos kõigi oluliste
omandiga seotud riskide ja hüvedega on üle antud.
Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatakse kauplemise
eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (st vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või
tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava finantsinstrumentide portfelli osa; või
tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid finantsvarasid, mida nende esmasel
kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatavaks. Siia
26
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
kuuluvad võlakirjad, aktsiad ja osakud ning muud väärtpaberid, mis on soetatud kauplemise
eesmärgil või mida ei kavatseta hoida lunastustähtajani. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse
algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus.
Õiglase väärtuse hulka ei arvata tehingukulusid. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal
aruandekuupäeval aktsiad ja väärtpaberid õiglasesse väärtusesse. Kasumid/kahjumid õiglase väärtuse
muutusest, ning intressid ja dividendid kajastatakse perioodi tuludes/kuludes.
Laenude ja nõuete alla kuuluvad fikseeritud või kindlaksmääratud maksetega tuletisinstrumentideks
mitteloetavad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Antud gruppi kuuluvad finantsvarad
võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses ning hiljem kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil
korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid.
Hilisemal hindamisel käsitletakse iga nõuet eraldi. Kui on tõenäoline, et ei suudeta koguda kõiki
saadaolevaid summasid vastavalt nõuete tingimustele, siis hinnatakse nõuded alla. Nõuded, mille
kohta on teada, et nad on lootusetud, kantakse kuludesse.
Lunastustähtajani hoitavate investeeringute alla kuuluvad finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid
ja mis on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksete ja fikseeritud lunastustähtaegadega, kusjuures
Aktsiaselts kavatseb ja on suuteline antud varasid lunastustähtajani hoidma. Antud gruppi kuuluvad
finantsvarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses koos tehingukuludega ning hiljem
kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud
vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Varade väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja
kahjumid kajastatakse perioodi koondkasumiaruandes.
Müügivalmis finantsvarad hõlmavad finantsvarasid, mis eelpool nimetatud rühmadesse ei kuulu või
mis on juhatuse poolt määratud sellesse gruppi. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt
arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglase
väärtuse hulka arvatakse ka tehingukulud. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal
aruandekuupäeval varad õiglasesse väärtusesse. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis
kajastatakse see soetusmaksumuses, millest on lahutatud allahindlus. Väärtuse muutusest tulenevad
realiseerimata tulud ja kulud kajastatakse muus koondkasumis/-kahjumis. Kui müügivalmis
finantsvara müüakse või selle väärtus langeb, kajastatakse eelnevalt omakapitalis kajastatud
kumulatiivsed tulud või kulud koondkasumiaruandes.
Õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade hindamisel lähtutakse IFRS 13 toodud õiglase väärtuse
määramise hierarhia kolmest tasemest:
Tase 1 – reguleeritud turgudel noteeritud turuhind, kui finantsinstrumendiga kaubeldakse aktiivselt;
Tase 2 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda turgudel aktiivselt,
kuid võrreldavad hinnad on kättesaadavad;
Tase 3 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda reguleeritud turgudel
või kaubeldakse vähesel määral ning võrreldavad hinnad on raskesti kättesaadavad.
27
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Finantsvarade allahindlus
Aktsiaselts hindab igal aruandepäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindluse vajadusele
viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus
kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid
pärast vara esmast kajastamist ja need omavad mõju finantsvara või finantsvarade grupi
usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivsed asjaolud, mis viitavad finantsvara või
finantsvarade grupi väärtuse langusele, on Aktsiaseltsile kättesaadav informatsioon nagu näiteks:
• võlgniku olulised finantsraskused;
• lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine;
• on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas;
• finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega ;
• teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud
tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta.
Äritegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes ärikuluna ning
investeerimistegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes
finantskuluna. Varem alla hinnatud nõude laekumisel või muude sündmuste korral, mis näitavad, et
allahindlus ei ole enam põhjendatud, kajastatakse allahindluse tühistamine koondkasumiaruandes
selle kulu vähendusena, kus allahindlus algselt kajastati.
7. Finantskohustised
Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi.
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse
edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste
korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
8. Saldeerimine
Finantsvarasid ja -kohustisi tasaarveldatakse ainult juhul, kui selleks eksisteerib lepinguline õigus
ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil.
9. Rendiarvestus
Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti.
Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada
kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida
ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni. Neid arvestuspõhimõtteid
rakendatakse lepingutele, mis on sõlmitud 1. jaanuaril 2019 või hiljem.
28
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Aktsiaselts kui rentnik
Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva
tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.
Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara
mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse
algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning
taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on
maha arvatud saadud rendisoodustused.
Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi
lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile
rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib
kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu
kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate
materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest
tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud
ümberhindamistel.
Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud
rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole
võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts
diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.
Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid.
Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda
renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.
Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:
▪ fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed)
▪ trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel)
▪ väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel)
▪ garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus)
▪ indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.
Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui
tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang
garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas
soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse
rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud
rendimaksed).
29
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises
maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes,
kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks
vastavalt IFRS 16’le. Selleks on kontoriruumid aadressil Sepise tn 7. Selle kasutusõiguse vara
jääkväärtus oli 66,5 tuh eurot.
10. Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse olulise soetusmaksumusega varasid, mille kasutusaeg on pikem
kui 1 aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast
(k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on
vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Edaspidi kajastatakse materiaalset
põhivara soetusmaksumuses, miinus akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest
tulenevad allahindlused.
Põhivarasid amortiseeritakse lineaarselt. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivaragrupile
eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maa ja kunstitaieste maksumust ei amortiseerita. Kasutusel
on järgmised amortisatsiooninormid:
• inventar 20% aastas;
• arvutid ja kontoritehnika 20-40% aastas.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse
amortisatsiooniperioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja
järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Amortisatsioonikulu kajastatakse
koondkasumiaruandes administratiivkulude all.
Aktsiaselts hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele)
põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o
kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara
objektid alla nende kaetavale väärtusele.
11. Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid,
litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise
soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude tootmisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed
varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse
koondkasumiaruandes administratiivkulude all.
30
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Sõlmimisväljaminekute kajastamine
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate
kindlustusmaksetega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena finantsseisundi aruandes
immateriaalse vara koosseisus. Otsesed sõlmimisväljaminekud kapitaliseeritakse ettemakstud
preemiate eraldise kogusumma ja kogutud kindlustusmaksete kogusumma suhte alusel.
Kapitaliseeritud sõlmimiskulude hulka kuuluvad kindlustuslepingute otsesed sõlmimiskulud, näiteks
komisjonitasud vahendajatele ja müügitöötajate poolt müügiga teenitud lisatasud (koos maksudega).
Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud Aktsiaseltsil kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid.
12. Ettevõtte tulumaks
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu
makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt
makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat
maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele
ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide
ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Dividendide
väljamaksetele, mille madalamat maksumäära kasutada ei saa, kehtib maksumäär 20% (20/80
netoväljamaksest).
Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustiste maksustamisväärtuste
ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid
ja -kohustisi.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning -kohustisena
dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse
või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide
väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja
dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 19.
13. Riigi edasikindlustusandja kahjureserv
Riigi eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku
tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu
eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt
edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud komisjonitasud,
samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste
31
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riigi edasikindlustuse tingimustele vastavatest
kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras deposiidi
vahenditest.
14. Reservkapital
14.1 Kohustuslik reservkapital
Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas
sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku
otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist,
samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi
eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.
Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse
reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservi kohta
avalikustatakse omakapitali lisas 12.
14.2 Tasandusreserv
Aktsiaselts moodustab tasandusreservi, mille eesmärgiks on katta kindlustustehnilist kahjumit.
Tasandusreserv moodustatakse iga-aastasest kindlustustehnilisest kasumist. Reservi maksimaalne
suurus on iga-aastaselt muutuv, moodustades 134% aruandeaasta neto kindlustusmaksetest. Kuni
nõutud suuruse saavutamiseni kantakse tasandusreservi iga-aastaselt 75% kindlustustehnilisest
kasumist. Viimasel paaril aastal ei ole tasandusreservi moodustatud, kuna kahjunõuetes pole olulisi
kõikumisi olnud, seega pole vajalik nõuete volatiilsust täiendava reservi abil maandada.
15. Aruandekuupäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad
asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruande kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul,
kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
16. Kohustiste piisavuse test
Kindlustuskohustiste piisavust testitakse aruande kuupäeval, kasutades jooksvaid hinnanguid
kindlustuslepingute tulevaste rahavoogude kohta. Kui hinnang näitab, et kindlustuskohustiste väärtus
on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujääk kajastada
majandusaasta koondkasumiaruandes, esialgu hinnates alla kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud
ning seejärel moodustades kohustise adekvaatsuse testist tuleneva eraldise (möödumata riskide
eraldis).
32
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
2022. aasta kohta läbi viidud test kindlustuskohustistes puudujääki ei näidanud (2021. aasta kohta
läbi viidud test ei näidanud samuti kindlustuskohustistes puudujääki).
17. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustised
Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast
sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad
Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on
tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või
summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna
hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt
aruandepäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks
kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast
aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete
nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu
kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
18. Hüvitised töötajatele
Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt
õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks kajastatakse tekkepõhiselt
tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele
kehtestatud.
19. Tulu kajastamine
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Kindlustusmaksete kajastamise põhimõtted on kirjeldatud punktis 4.1.
Regressinõuetega seotud tulud kajastatakse kassapõhiselt tulenevalt informatsiooni piiratusest
regressinõuete laekumise aja ja summa määramisel. Erandiks on juhud, kui nõue on müüdud
kolmandale osapoolele. Antud juhtudel kajastatakse nõuded ja nendelt saadav tulu tekkepõhiselt.
Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt tehingu toimumise hetkel.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast.
Dividenditulu kajastatakse vastavalt nõudeõiguse tekkimisele.
20. Tegevuskulud
Tegevuskulude jagamisel koondkasumiaruande kirjete vahel lähtutakse põhimõttest, et need kulud,
mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse
jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele
või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale.
33
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Aktisaseltsi kulud jagatakse funktsionaalsuse alusel alljärgnevalt:
Sõlmimiskulud. Siia alla kuuluvad otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute
sõlmimisest. Otseste sõlmimiskulude hulka arvatakse komisjonitasud vahendajatele ning
müügitöötajate palgalisad, mis on seotud müügitulemustega. Kaudsete sõlmimiskulude hulka
kuuluvad püsiva iseloomuga kulud, sh müügitöötajate püsivad tööjõukulud, reklaamikulud,
lähetuskulud, põhivara väärtuse muutus ja muud kulud niivõrd, kuivõrd nad ei kuulu
administratiivkulude, kahjukäsitluskulude või investeeringukulude hulka.
Kahjukäsitluskulud. Siia alla kuuluvad otseselt kahjunõuete käsitlemisega seonduvad kulud ning
kahjukäsitlusega seotud osa kaudsetest administratiivkuludest. Kahjukäsitluskulud sisaldavad nii
otseseid makseid kolmandatele isikutele, kui ka kindlustusandja poolt tehtud vastavaid kulusid,
sealhulgas töötajate palgad, sotsiaalkulud ja kahjukäsitlusega seotud administratiivkulud.
Administratiivkulud. Siin kajastatakse kulusid, mis on seotud kindlustusmaksete kogumise,
kindlustusportfelli haldamise ning boonuste ja soodustuste käsitlemisega. Siia gruppi kuuluvad
näiteks töötajatega otseselt seotud kulutused, amortisatsioonikulud, kulud ruumide rendile jne.
Administratiivkulude hulka kuuluvad kindlustustegevusega seotud kulud sedavõrd, kuivõrd need ei
kuulu sõlmimis-või kahjukäsitluskulude hulka.
Investeeringute haldamise kulud. Siia alla kuuluvad varahalduslepingu alusel makstavad tasud
investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest.
21. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse
Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused
IFRS 17 „Kindlustuslepingud“
IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis võeti 2004. aastal kasutusele ajutise standardina. IFRS
4 on võimaldanud ettevõtetel jätkata kindlustuslepingute arvestamist siseriiklike raamatupidamis-
standardite alusel, mistõttu erinevaid lähenemisviise on palju.
IFRS 17 lahendab standardi IFRS 4 põhjustatud võrdlusprobleemid, sest nõuab, et kõikide kindlustus-
lepingute arvestus toimuks järjepidevalt ühtmoodi, mis on kasulik nii investoritele kui ka kindlustus-
ettevõtetele. Kindlustuskohustisi hakatakse soetusmaksumuse asemel arvestama hoopis jooksvas
väärtuses.
Uute ja varem sõlmitud lepingute kasumlikkuse läbipaistvam esitus aitab huvilistel kindlustus-
ettevõtte finantsinformatsiooni paremini mõista. Kindlustus- ja finantstulemuste eraldi
esitamine muudab kasumiallikad ja tulude kvaliteedi läbipaistvamaks.
Kindlustusmaksete mahud ei paisuta enam müügitulu, kuna investeerimiskomponente ja laekunud
raha ei liigitata enam müügituluks.
34
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Standardi esmakordne rakendamine avaldab olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruannetele.
Muutuvad hindamismudelid, kindlustuslepingute liigitamise alused, edasikindlustuslepingute
kajastamine kui ka portfelli rühmitamise nõuded. Standardis sätestatud mõõtmise põhimõtted
mõjutavad oluliselt Aktsiaseltsi kasumit ja kahjumit. Oluliselt mõjutab standardi esmakordne
rakendamine ka teabe esitamise põhimõtteid.
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem ja rakendatakse
edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
AS KredEx Krediidikindlustus rakendab IFRS 17 esimest korda 1. jaanuaril 2023. Uus standard toob
kaasa olulisi muudatusi kindlustus-ja edasikindlustuslepingute arvestuses.
Ettevõte on hinnanud IFRS 17 esmase rakendamise hinnangulist mõju finantsaruannetele. Seni tehtud
hinnangute põhjal on bilansi omakapitali korrigeerimine (pärast maksustamist) hinnanguliselt
1.jaanuaril 2023 aastal 25 tuh euro võrra väiksem (72 tuh eurot) kui 1.jaanuaril 2022 (97 tuh eurot).
31.12.2021 IFRS 17 mõju 01.01.2022
Varad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest 1 440 337 128 635 1 568 972
Varad kokku 1 440 337 128 635 1 568 972
Kohustised kindlustus-ja edasikindlustuslepingutest -2 915 504 225 203 -3 140 707
Kohustised kokku -2 915 504 225 203 -3 140 707
Omakapital kokku 21 205 966 -96 568 21 109 398
31.12.2022 IFRS 17 mõju 01.01.2023
Varad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest 1 321 735 -99 884 1 221 851
Varad kokku 1 321 735 -99 884 1 221 851
Kohustised kindlustus-ja edasikindlustuslepingutest -2 895 369 -28 206 -2 867 163
Kohustised kokku -2 895 368 -28 206 -2 867 163
Omakapital kokku 19 400 911 -71 678 19 329 233
Aktsiaseltsi hinnangul väheneb IFRS 17 kasutuselevõtuga 2022. aasta omakapital 71,7 tuh euro võrra
ja seisuga 1. jaanuar 2022 hinnanguliselt 96,6 tuh eurot.
IFRS 17 standard toob kaasa mõningaid ümberklassifitseerimisi kindlustus- ja edasi-
kindlustuslepingute varade, kindlustus-, edasikindlustus- ja investeerimislepingute kohustuste,
muude varade, muude kohustuste ja kindlustusvõtjate kontode vahel, mis ei mõjuta omakapitali.
35
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
IFRS 9 „Finantsinstrumendid“
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023, rakendatakse edasiulatuvalt.
Lubatud on varasem rakendamine.
IFRS 9 Finantsinstrumendid anti välja novembris 2009 ja seda muudeti 2010, 2013 ja 2014 aastal
ning see kehtib 1. jaanuaril 2018 või hiljem algavatele aastatele ning seda kohaldatakse
tagasiulatuvalt või muudetud tagasiulatuvalt. Lisaks andis IASB oktoobris 2017. aastal välja
muudatused, mis kehtivad 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Seoses 2020.
aasta juunis välja antud standardi IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ muudatusega muutis IASB
standardit IFRS 4 „Kindlustuslepingud“ lubades kindlustusandjatel rakendada IFRS 9 alates 1.
jaanuarist 2023 koos IFRS 17-ga. Seni on kindlustusseltsid kasutanud ajutist erandit IFRS 9
kohaldamisel kindlustustegevusele. Sellest tulenevalt rakendab AS KredEx Krediidikindlustus
nendele tegevustele IFRS 9 esimest korda 1. jaanuaril 2023. Arvestades, et enamik finantsvarasid on
klassifitseeritud õiglases väärtuses enne ja pärast IFRS 9 rakendamist, ei ole oodata olulist mõju
ettevõtte omakapitalile.
Need mõjud põhinevad seni tehtud hinnangutel. Aktsiaselts jätkab IFRS 17 ja IFRS 9 poolt nõutavate
uute arvestusprotsesside ja sisekontrolli viimistlemist. Rakendatavad uued arvestuspõhimõtted,
otsused ja hindamistehnikad võivad muutuda seni, kuni ettevõte on lõpetanud oma esimeses
finantsaruanded vastavalt nendele uutele standarditele.
Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole
eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele.
Lisa 2. Riskide juhtimine
Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute
sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele
nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide
tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia
lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi
selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise.
Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene
kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin)
(joonis 1).
36
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid
(sh operatsioonirisk), mainerisk ja likviidsusrisk.
Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist
kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni
aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord
aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA).
Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia
on kehtestanud nõukogu.
Kindlustusrisk
Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Ainus klientidele
pakutav kindlustusteenus on krediidikindlustus. Muud liiki kindlustusteenuseid Aktsiaselts ei osuta.
Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud
krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt
raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda
kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid).
Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise-
eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele
on seatud piirangud keskmise skoori, skooripõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas.
Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide
hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingu põhiselt
37
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga
reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata.
Kõiki krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis kliendigrupi
põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt
ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused
teis(t)ele ettevõtja(te)le.
Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus
annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist,
suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat
negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele.
Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise
seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i
kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning
edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is
või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus.
Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse
teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele.
Järgnevalt on esitatud kindlustusriski sensitiivsusanalüüs erinevate riskitegurite muutuste võimaliku
mõju kohta Aktsiaseltsi majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile (arvutus on näitlik):
Riskitegur Tulem 2022 a Võimalik Mõju 2022 a Mõju
(tuh eurot) muutus tulemile (tuh omakapitalile
eurot) (%)
Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 561 vähenemine 5% -78 -0,4
Kogukahju (neto) 864 suurenemine 20% -173 -0,9
Tegevuskulud 1 045 suurenemine 5% -52 -0,3
Riskitegur Tulem 2021 a Võimalik Mõju 2021 a Mõju
(tuh eurot) muutus tulemile (tuh omakapitalile
eurot) (%)
Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 524 vähenemine 5% -76 -0,4
Kogukahju (neto) 887 suurenemine 20% -177 -0,8
Tegevuskulud 1 147 suurenemine 5% -57 -0,3
Kindlustusriskiportfell on piiratud ka üksikutes lepingutes sätestatud maksimaalsete
hüvitamiskohustustega. Alljärgnevalt on ära toodud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused
kokku seisuga 31.12.2022:
38
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Kindlustusliik Kohustised Kohustised Kohustised
(tuhat eur) kindlustuslepingutes edasikindlustuslepingutest kindlustuslepingutes
bruto edasikindlustaja osa neto
Krediidikindlustus 112 065 41 688 70 377
2022. aasta lõpul moodustas kodumaiste ostjate suhtes sõlmitud krediidikindlustus 28,4% kogu
kindlustatud krediidiriskist. Riigi tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht, mis hõlmab
kindlustatud ostjaid Euroopa Liidust väljaspool asuvates riikides, moodustas 6,6% kindlustatud
mahust. Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2022 oli alljärgnev:
Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2021 oli alljärgnev:
Muud Eesti
30,4% 30,2%
Rootsi
8,6%
Saksamaa
3,6%
Norra
3,8% Soome
Poola 7,6%
Leedu Läti
4,3%
5,0% 6,4%
39
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Kahjusid on perioodil 2012-2022 välja makstud 187 korral kogusummas 9,5 mln eurot. Allpool
esitatud tabel annab ajaloolise ülevaate kahjude toimumise, väljamakse ja eraldiste moodustamise
adekvaatsuse kohta. Kahjude kujunemise tabel võimaldab võrrelda finantsaruannetes sisalduvaid
maksmata nõuete hinnanguid eelnenud aastate kahjudega. Tabelis toodud kahjuaasta näitab juhtumi
toimumise aastat ja selle all kogukahju (rahuldamata nõuete eraldis, sh IBNR eraldis ja makstud
hüvitised, millest maha võetud tagasi laekunud regressid) kujunemist samal ja järgnevatel aastatel.
Kumulatiivsed hüvitised näitavad väljamakstud kahjude kogusummat 31.12.2022 seisuga vastava
kahjuaasta kohta. Kahjud kokku näitavad rahuldamata nõuete eraldise, sh IBNR eraldis ja makstud
hüvitiste kogusummat 31.12.2022 seisuga.
Kahjuaasta 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
Kahju toimumine aasta lõpuks 1 584 049 1 481 808 1 623 498 991 881 1 091 916 1 228 403 991 212 827 539 1 330 915 956 063 1 033 290
1 aasta hiljem - 1 302 021 964 869 966 371 1 109 359 1 216 732 913 696 1 224 452 1 701 412 951 267 796 303
2 aastat hilem - - 965 016 700 993 1 684 545 1 140 134 954 135 1 058 177 1 615 014 998 735 779 555
3 aastat hiljem - - - 494 621 630 202 951 722 367 478 1 178 958 1 263 443 296 822 177 264
4 aastat hiljem - - - - 629 702 1 705 620 364 032 468 681 1 263 443 298 152 177 264
5 aastat hiljem - - - - - 1 678 928 227 894 423 696 979 837 294 403 177 264
6 aastat hiljem - - - - - - 361 526 535 716 951 610 280 862 177 264
401 739 951 610 280 862 177 264
Kumulatiivsed hüvitised 234 223 1 009 425 224 182 478 680 326 675 1 644 560 361 526 401 739 951 610 280 862 177 264
Eraldised 31.12.2022 1 349 826 292 596 740 834 15 941 303 027 34 368 - - - - -
Regressid - - - - - - - - - - -
Kahjud kokku 1 584 049 1 302 021 965 016 494 621 629 702 1 678 928 361 526 401 739 951 610 280 862 177 264
Erinevus - 179 787 658 482 497 260 462 214 - 450 525 629 686 425 800 379 305 675 201 856 026
Üle 100 000 eurot suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud 21, neist 5 aastal
2022. 31.12.2022 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 2,8 mln eurot. Juhtkond
hindab eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata
riskide eraldise moodustamiseks ei näe. Samas tulenevalt ajas reserveerimisprotsessi olemuslikust
ebakindlusest ja muutuvatest teguritest ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud.
Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist on
võimalik kogu Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus ära katta vahenditega kontol.
Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide
maksehäirete raporteerimise tagajärjel.
Likviidsusrisk
Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel
teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse
tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu.
Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole
vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel,
kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta
vahenditega kontol.
Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt.
Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide
maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus
40
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud
kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on väike ning valmisolek
nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega.
Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol, üleöödeposiiti pangas ja tähtajalisi
hoiuseid pangas, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 7 päeva. Likviidsete vahendite hulka võib
arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni IBNR ja
RBNS eraldiste osas. Kui edasikindlustusandja deposiit on väiksem kui tema vastutus IBNR ja RBNS
eraldistest, tuleb vahe katta Aktsiaseltsi likviidsete vahenditega kontol.
Finantsvarade, kohustiste ja kindlustustehniliste netoeraldiste ajaline jaotus:
31.12.2022
6-12 1-2 2-5 üle 5
tuh eurot 0-6 kuud kuud aastat aastat aasta Kokku
Finantsvarad 11 992 14 486 486 3 622 5 379 35 965
Finantskohustised 50 363 0 0 0 0 50 363
Rendikohustised 6 648 6 648 26 594 26 594 0 66 484
Tehnilised
netoeraldised 393 408 393 408 786 818 0 0 1 573 634
31.12.2021
6-12 1-2 2-5 üle 5
tuh eurot 0-6 kuud kuud aastat aastat aasta Kokku
Finantsvarad 17 056 5 506 4 841 2 702 7 548 37 653
Finantskohustised 48 866 0 0 0 0 48 866
Rendikohustised 9 194 0 0 0 0 9 194
Tehnilised
netoeraldised 368 792 368 792 737 583 0 0 1 475 167
Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid, väärtpaberid ja aktsiad realiseeritakse tähtaja saabumisel.
Tegelike rahavoogude ajastus võib olla erinev tulenevalt ennetähtaegsetest maksetest, lepingu
muudatustest või muudest asjaoludest tingitult. Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest
ja muid nõudeid kokku summas 1,7 mln eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9.
Finantskohustised summas 50 363 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi
tarnijatele (vt lisa 16,17).
Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 3,0 mln euro ulatuses, mille osas on
ülevaade antud lisades 14-15. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille
arvelt makstakse tulevikus välja riigi edasikindlustusega väljastatud kindlustuslepingutest tulenevaid
võimalikke kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2022 oli 14,8 mln eurot (lisa 13). Deposiidi
41
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise seaduse
(ERTS) alusel. Riigi edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktides 13.
Krediidirisk
Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi bilansis kajastatavad rahalised nõuded
vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte
on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled
on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis
eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Muud
krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta. Riski
juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded
tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspoolte. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite
vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku
tegutsemist.
Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa
Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale.
Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba
väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded
Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega.
Geograafiliste piirkondade lõikes on krediidirisk seotud Eestiga. Täpsem ülevaade on esitatud allpool
toodud diagrammis 31.12.2022 seisuga.
muud
Rumeenia 16.4%
2.3%
Leedu
2.4%
Tšehhi
3.4%
Saksamaa
4.0%
Soome Eesti
4.5% 67.0%
42
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Ja 31.12.2021 seisuga:
Muud Eesti
27.2% 41.2%
Tšehhi
3.0%
Läti
4.2%
Prantsusmaa
5.5%
Soome
19.0%
Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Eesti finantssektoriga. Aktsiaseltsi rahalistest
vahendistest 20,9 mln eurot hoitakse 31.12.2022 seisuga Eesti pankades kas deposiidina või
arvelduskontol.
Moody’s pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad seisuga 31.12.2022 alljärgnevalt:
tuh eurot 31.12.2022 31.12.2021
Aa1 0 901
Aa3 899 503
A1 0 6 293
A2 920 1 053
A3 4 359 5 510
Ba1 0 565
Baa1 3 919 5 377
Baa2 11 966 12 184
Baa3 4 363 4 267
Reitinguta 9 539 1 000
KOKKU 35 965 37 653
Finantsvaradest 36% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses
muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest
kuulusid seisuga 31.12.2022 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse
kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu.
31.12.2022 seisuga oli 3,5% finantsvaradest investeeritud aktsiafondidesse ning need investeeringud
teostati 2022.a. IV kvartalis.
Tururisk
Tururiskina defineerib Aktsiaseltsi vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel
turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige
43
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all
peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist
finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha
pangakontol hoidmise eest.
Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate
toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk.
Tururiski juhtimise aluseks on võlakirju emiteerinud ettevõtjate sektoripõhisele kuhjumisele piirangu
seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale
tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida.
Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid ja kattevara.
Edasikindlustusandjate deposiite ega muid tulevaste kulude ettemakseid pole lubatud
investeerimistegevusse kaasata. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest
eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused tingimusel, et
hoiuseid saab lõpetada kuni ühenädalase etteteatamisega).
Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset
hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine
on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult
kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on
sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting.
Aktsiafondidest on lubatud investeerida vaid ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse
ja/või ESG märgisega aktiivselt juhitud aktsiafondidesse, mis on kaubeldavad EL-s asuval
reguleeritud väärtpaberiturul. Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi rahalistest
vahenditest 60,7% arvelduskontol hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk
puudub. Võlakirjadesse oli aruandeperioodi lõpu seisuga paigutatud 35,7% ning aktsiafondidesse
3,5% vahenditest.
Riskitegur Turuväärtus Võimalik muutus Mõju Mõju
31.12.2022 (tuh tulemile omakapitalile
eurot) (tuh (%)
eurot)
Võlakirjad 12 845 Intressimäära muutus 1% +/-353 +/-1,8
Riskitegur Turuväärtus Võimalik muutus Mõju Mõju
31.12.2021 (tuh tulemile omakapitalile
eurot) (tuh eurot) (%)
Intressimäära muutus +/-2,6
Võlakirjad 16 600 1% +/-553
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad
vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu
on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui
44
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised,
sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud
kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2022
seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada ainult
eurodes väljastatud instrumentidesse.
Operatsioonirisk
Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju inimliku tegevuse või vea tõttu või süsteemide
ebakorrektse toimimise tõttu. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski
realiseerumine). Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on
operatsiooniriski juhtimisel fookuses eelkõige sisemise ja välise pettuse riski vähendamine ja vajalike
infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine.
Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille
eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem. Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui
avastatakse tahtlikult või tahtmatult (töötaja lohakuse või hoolimatuse tõttu) toime pandud pettus või
kui IT süsteemide rikke tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui IT süsteemid ja
Aktsiaseltsi tegevusruumid on kättesaamatud rohkem kui 24 tundi või kui esineb muu ette
planeerimata sündmus, mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse.
Operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle pettuseriski
tuvastamiseks.
Mainerisk
Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid
julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse
vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine
klientide ja koostööpartnerite seas.
Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende
riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste
kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele
intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga
intsidendi kohta.
Kapitali juhtimine
Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning
kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse.
45
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Vastavalt kindlustustegevuse seadusele ei või kindlustusandja omavahendite summa ühelgi hetkel
olla väiksem omavahendite miinimumist ega omavahendite normatiivist. Vastavalt seadusele peavad
krediidikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 4 mln eurot.
Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2022 seisuga moodustas 19,4 mln eurot. Aktsiaseltsi
solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on samuti tugev ning vastab igati seaduses ning
muudes regulatiivsetes dokumentides kehtestatud nõuetele.
Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi
poolt edasikindlustaja deposiit riigi edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute
alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Antud deposiidi
saldo seisuga 31.12.2022 oli 14,8 mln eurot (vt lisa 13).
Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest
2022 2021
Kogutud brutopreemiad 2 751 172 2 991 709
Muutus ettemakstud preemiate eraldises -4 775 9 305
Tulu kindlustusmaksetest kokku 2 746 397 3 001 014
Edasikindlustuse preemiad -1 190 624 -1 467 622
sh.riigi edasikindlustus -222 741 -616 850
Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustuse osa -12 516 -11 523
sh.riigi edasikindlustus 17 139 -9 999
Tulud kindlustusmaksetest edasikindlustaja osa kokku -1 203 140 -1 479 145
KOKKU 1 543 257 1 521 869
AS KredEx Krediidikindlustus tegeleb vaid kahjukindlustuse alaliigi krediidikindlustusega.
Kõik kindlustuslepingud on sõlmitud eurodes.
Lisa 4. Tulu investeeringutest
2022 2021
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi:
Intressitulu võlakirjadelt 283 602 304 948
Kasum/kahjum võlakirjade ja aktsiate väärtuse muutusest -1 764 571 -270 537
Kasum/kahjum võlakirjade müügist -425 -1 215
Kokku -1 481 394 33 196
46
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Muud finantsvarad:
Intressitulu deposiitidelt 54 492 35 211
Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt 2 050 8 462
Kokku 56 542 43 673
Investeerimistegevuse juhtimise kulud -64 302 -72 311
Tulu investeeringutest kokku -1 489 154 4 558
Lisa 5. Muu tegevustulu
2022 2021
Tulud krediidiraportitest 144 603 150 802
Edasikindlustuse komisjonitasud 279 077 299 866
Muu tulu 115 422
KOKKU 423 795 451 089
Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud
2022 2021
Kindlustushüvitised -1 719 786 -1 405 483
Kahjukäsitluskulud -36 515 -119 113
sh. töötasu -23 489 -81 948
muud tegevuskulud -2 550 -1 404
teenused kolmandatelt isikutelt -10 476 -35 760
Regressid ja jääkvara realiseerimine 533 646 403 387
Muutus rahuldamata nõuete eraldises 24 910 518 766
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud kokku -1 197 745 -602 443
2022 2021
Edasikindlustaja osa kindlustushüvitistes 855 405 681 727
Edasikindlustaja osa regressides ja jääkvara realiseerimises -266 823 -201 685
Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses -106 086 -264 673
Edasikindlustaja osa kokku 482 496 215 369
Neto kindlustushüvitised kokku -715 249 -387 074
47
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Lisa 7. Tegevuskulud
2022 2021
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud
Tööjõukulud 220 537 208 508
Ruumide rent ja kommunaalmaksed 4 037 2 597
Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 5 975 22 728
Turunduskulud 10 106
Muud tegevuskulud 71 446 63 572
Sõlmimiskulud kokku 302 005 297 511
Administratiivkulud
Tööjõukulud 403 224 402 870
Sisseostetud teenused 144 546 227 237
Infoteenuste tasud 79 582 84 747
Järelvalvetasud 35 078 37 109
Ruumide rent ja kommunaalmaksed 7 930 17 105
Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 5 975 22 728
Muud tegevuskulud 66 672 57 491
Administratiivkulud kokku 743 007 849 287
Tegevuskulud kokku 1 045 012 1 146 798
Töölepingu alusel töötajate keskmine arv oli 10,42 (2021 a oli 11,75) ja neile arvestatud töötasu
452 322 eurot (2021 a 505 163 eurot). Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete keskmine arv oli 7,8
(2021 a oli 7,8) ja neile arvestatud töötasu 194 928 eurot (131 292 eurot).
Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguslikud varad
Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivarana soetusmaksumusega 7 220 eurot on täielikult amortiseerinud, kuid on
endiselt kasutuses.
Immateriaalne põhivara
Arvuti tarkvara
Soetusmaksumus 01.01.2021 26 832
Soetusmaksumus 31.12.2021 26 832
Soetamine 9 867
Soetusmaksumus 31.12.2022 36 699
48
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 25 206
Arvestatud kulum 1 326
Akumuleeritud kulum 31.12.2021 26 532
Arvestatud kulum 465
Akumuleeritud kulum 31.12.2022 26 997
Jääkmaksumus 31.12.2021 1 626
Jääkmaksumus 31.12.2022 9 702
Kasutamisõiguslikud varad
Rendipind (kontor)
Soetusmaksumus 01.01.2021 69 874
Rendipinna mahakandmine 0
Soetusmaksumus 31.12.2021 69 874
Kasutamisõigusliku vara lõpetamine -69 874
Soetamine 68 776
Soetusmaksumus 31.12.2022 68 776
Akumuleeritud kulum 01.01.2021 16 549
Arvestatud kulum 44 131
Akumuleeritud kulum 31.12.2021 60 680
Arvestatud kulum lõpetamisel -69 874
Arvestatud kulum 11 486
Akumuleeritud kulum 31.12.2022 2 292
Jääkmaksumus 31.12.2021 9 194
Jääkmaksumus 31.12.2022 66 484
Kasutusõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil
Sepise tn 7. Diskontomäärana kasutati 5%. 2022.aastal koliti Hobujaama 4 kontorist Sepise tn 7
asuvale kontoripinnale.
Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2022 seisuga ei olnud (2021. aastal
puudusid samuti kapitaliseeritud väljaminekud).
Lisa 9. Nõuded
Muud nõuded
31.12.2022 31.12.2021
Krediidiraportite tasud 294 1 525
KOKKU 294 1 525
49
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Aasta jooksul ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid (2021. a.1 125 eurot). Üle 90
päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud.
Viitlaekumised ja ettemakstud tulud
31.12.2022 31.12.2021
Intresside viitlaekumine 177 996 152 475
Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 40 166 40 433
Muud nõuded 0 7 569
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud kokku 218 162 200 477
Nõuded kindlustustegevusest
31.12.2022 31.12.2021
Nõuded kindlustuslepingutest (kindlustusmaksetest) 126 248 382 372
Nõuded kindlustustegevusest kokku 126 248 382 372
Nõuded kindlustuslepingutest kajastavad aruandekuupäeva seisuga tasumata arveid
kindlustusmaksete eest, mis on realiseeritavad 12 kuu jooksul. Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta
lõpu seisuga ei olnud.
Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid netona edasikindlustusest
kogusummas 1 898 eurot (2021. a. 1 125 eurot).
Nõuded edasikindlustuslepingutest
31.12.2022 31.12.2021
Riigi edasikindlustus
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 5 532 22 671
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 666 166 712 894
Kokku riigi edasikindlustus (vt lisa 13,14) 671 698 735 565
Eraedasikindlustus
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 52 083 47 460
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 597 954 657 312
Kokku eraedasikindlustus 650 037 704 772
KOKKU 1 321 735 1 440 337
50
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Lisa 10. Finantsinvesteeringud
Seisuga 31.12.2022 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning
võlakirjadest ja aktsiatest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi.
Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg
infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud
hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast
kuulusid Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad ja aktsiad seisuga 31.12.2022
esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel
noteeritud hindu ning tähtajalised deposiidid teise tasemesse.
31.12.2022 31.12.2021
Tähtajalised deposiidid (vt lisa 17) 11 850 000 5 000 000
Võlakirjad ja aktsiad (vt lisad 17 ja 18) 14 118 806 16 600 267
Finantsinvesteeringud kokku 25 968 806 21 600 267
Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2022 ja
31.12.2021 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes.
31.12.2022 31.12.2021
Raha arvelduskontol (vt lisad 17) 9 996 159 16 052 714
KOKKU 9 996 159 16 052 714
Lisa 12. Omakapital
31.12.2022 31.12.2021
Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600
Aktsiate arv 191 736 191 736
Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100.00 100.00
Kohustuslik reservkapital 136 318 114 136
Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja
maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100,00 eurot.
Aktsiakapitalist kuulub 2/3 ehk 127 824 aktsiat Eesti Vabariigile, keda esindab Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 ehk 63 912 aktsiat Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele. Aktsiad on ühte liiki nimelised aktsiad. Vastavalt äriseadustikule annab aktsia
aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel
allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
51
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest
puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi
puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist.
Lisa 13. Riigi edasikindlustuse kahjureserv
2022 2021
Saldo 01.01 14 864 755 14 940 430
Laekunud regressid 226 585 3 777
Kogutud kindlustuspreemiad riikliku tagatisega lepingutest 222 741 616 850
Komisjonitasu riigi edasikindlustajalt -33 411 -92 527
Tulud investeeringutest -20 971 -15 843
Välja makstud kahjud -443 501 -587 932
Saldo 31.12 (vt lisad 2 ja 20) 14 816 198 14 864 755
2022 2021
Tehnilised eraldised riigi edasikindlustusest
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 5 532 22 671
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 542 769 575 606
Kokku tehnilised eraldised riigi edasikindlustusest
(vt lisa 9) 548 301 598 277
Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 31.12 14 267 897 14 266 478
Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi
riikliku tagamise seaduses ette nähtud seaduse tasandil edasikindlustusandja deposiidi loomine
kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt
edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustuspreemia, millest on maha arvatud komisjonitasu,
samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste
tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid.
Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2022 suurendamine vähendamine 31.12.2021
Bruto
Ettemakstud preemiate eraldis 158 777 158 777 -154 002 154 002
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 2 484 931 43 100 0 2 441 831
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 251 661 0 -68 010 319 671
Kokku (vt lisa 2) 2 895 369 201 877 -222 012 2 915 504
52
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2022 suurendamine vähendamine 31.12.2021
Edasikindlustuse osa
Ettemakstud preemiate eraldis 57 615 57 615 -70 131 70 131
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 1 138 290 0 -72 081 1 210 371
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 125 830 0 -34 005 159 835
Kokku (vt lisa 9) 1 321 735 57 615 -176 217 1 440 337
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2022 suurendamine vähendamine 31.12.2021
Neto
Ettemakstud preemiate eraldis 101 162 101 162 -83 871 83 871
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 1 346 641 115 181 0 1 231 460
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 125 831 0 -34 005 159 836
KOKKU 1 573 634 216 343 -117 876 1 475 167
Möödumata riskide eraldist ei ole moodustatud, sest juhtkonna hinnangul on ettemakstud preemiate
eraldis ja rahuldamata nõuete eraldis arvestuslikult piisavad enne aruandekuupäeva kehtima hakanud
kindlustuslepingute pärast aruandekuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud
kulude katmiseks.
Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest
31.12.2022 31.12.2021
Kohustis edasikindlustaja ees 151 778 298 294
KOKKU (vt lisa 2) 151 778 298 294
Kohustis kajastab Aktsiaseltsi kohustust tasuda edasikindlustajatele edasikindlustajate osa kogutud
kindlustusmaksetest, millest on maha arvatud edasikindlustuse komisjonitasu. Lisaks on summast
maha arvatud kindlustushüvitiste ja kahjukäsitluskulude edasikindlustajate osa ning lootusetute
nõuete edasikindlustajate osa. Juurde on arvatud laekunud regressinõuete edasikindlustajate osa.
53
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Lisa 16. Muud kohustised
31.12.2022 31.12.2021
Kindlustusvõtjate ettemaksed 222 955 211 693
Edasikindlustuse komisjonitasude muutuse reserv 16 380 24 037
Kokku 239 335 235 730
Võlad tarnijatele (vt lisa 2, 16) 50 363 48 866
Võlad töövõtjatele 31 074 73 844
Muud kohustised 24 847 6 711
Kohustused rendilepingutest 66 749 9 351
Kokku 173 033 138 773
Muud kohustised kindlustustegevusest kokku (vt lisa 2) 412 368 374 503
Käibemaksu kohustis 3 269 3 138
Tulumaksu kohustis 9 991 9 028
Sotsiaalmaksu kohustis 17 706 15 998
Maksukohustised kokku 30 966 28 164
KOKKU 443 334 402 667
Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus
Bilansiline väärtus Õiglane väärtus
Finantsvarad Finants-
õiglases kohustised
Laenud ja
väärtuses korrigeeritud Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku
nõuded
muutusega läbi soetus-
kasumiaruande maksumuses
31.12.2022
Finantsvarad
Tähtajalised
11 850 000 0 0 11 850 000 11 850 000 - - 11 850 000
deposiidid (vt lisa 10)
Võlakirjad, aktsiad
0 14 118 806 0 14 118 806 14 118 806 0 - 14 118 806
(vt lisad 10, 18)
Raha ja raha
ekvivalendid (vt lisa 9 996 159 0 0 9 996 159 9 996 159 - - 9 996 159
11)
Finantsvarad kokku 21 846 159 14 118 806 0 35 964 965 35 964 965 0 - 35 964 965
Finantskohustused
Muud
finantskohustused 0 0 50 363 50 363 - 50 363 - 50 363
(vt lisad 2 ja 18)
Finantskohustused
0 0 50 363 50 363 - 50 363 - 50 363
kokku
31.12.2021
Finantsvarad
Tähtajalised
deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 5 000 000 - - 5 000 000
10)
54
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Võlakirjad
0 16 600 267 0 16 600 267 16 600 267 0 - 16 600 267
(vt lisad 10, 18)
Raha ja raha
ekvivalendid (vt lisa 16 052 714 0 0 16 052 714 16 052 714 - - 16 052 714
11)
Finantsvarad kokku 21 052 714 16 600 267 0 37 652 980 37 652 980 0 - 37 652 980
Finantskohustused
Muud
finantskohustused 0 0 48 866 48 866 - 48 866 - 48 866
(vt lisad 2 ja 18)
Finantskohustused
0 0 48 866 48 866 - 48 866 - 48 866
kokku
Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 1 666 439
eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9. Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi
on Aktsiaseltsil 3 490 481 euro ulatuses. Täpsem ülevaade kohustistest on toodud lisas 2, 14, 15 ja
16. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille osas on ülevaade toodud lisas
13.
Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine bilansis amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade
ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2022. Nõuded klientidele ja
muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest
on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende
õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei
kanna intressi.
Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid
Võlakirjade, aktsiate ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus krediidireitingute lõikes
31.12.2022 Osakaal 31.12.2021 Osakaal
Aa3 0 0% 503 103 3%
A2 920 167 7% 1 053 073 6%
A3 1 483 290 10% 2 674 015 16%
Ba1 0 0% 565 233 3%
Baa1 3 018 930 21% 4 476 670 27%
Baa2 3 059 655 22% 3 060 975 18%
Baa3 4 362 967 31% 4 267 199 26%
Reitinguta 1 273 797 9% 0 0%
Kokku 14 118 806 100% 16 600 267 100%
Võlakirjade, aktsiate ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus
pikkuse järgi
31.12.2022 Osakaal 31.12.2021 Osakaal
0-5 aastat 8 739 639 62% 9 052 034 55%
üle 5 aasta 5 379 167 38% 7 548 233 45%
Kokku 14 118 806 100% 16 600 267 100%
55
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Kuni 12 kuu lunastustähtajaga väärtpabereid on summas 994 515 eurot. Jaotuse tegemisel on
lähtutud aruandekuupäeva ja lunastustähtaja vahest.
Lisa 19. Tingimuslikud kohustised
Tulumaksukohustis
31.12.2022 31.12.2021
Tulumaksukohustis 18 199 383 646
Kokku tulumaksukohustis 18 199 363 646
Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 moodustas 90 993 eurot (31.12.2021 1 918 230
eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata
kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 18 199 eurot (31.12.2021 383 646 eurot), seega
netodividendidena oleks võimalik välja maksta 72 794 eurot (31.12.2021 1 534 584 eurot).
Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse:
1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt lisa 1)
2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid
3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid
4. Riigiettevõtteid
Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega
Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeperioodil 172,4 tuhat eurot.
Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 22,3 tuhat eurot.
Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse
liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida
makstakse kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid
on nii kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka
konkreetsete majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms).
Tulemustasusid ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega.
Tulemustasu arvestatakse bruto kuutöötasu kordsetes (0-1 osaliselt alla ootuste; 1-2 väga hea; 2-3
suurepärane; 3-4 erakordne).
Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamisel Aktsiaseltsi algatusel on juhatuse liikmetele ette nähtud
kompensatsioon kolme kuupalga ulatuses.
56
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Muud tehingud seotud osapooltega.
Aktsiaselts on aruandeperioodil ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt:
Ostetud teenused 2022 2021
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 78 793 140 109
Rahandusministeerium 50 72
Riigiettevõtted 1 655 1 280
KOKKU 80 498 141 461
Riigi edasikindlustuse deposiidi kohta ülevaade lisa 1 punktis 13 ning lisas 13.
Nõuded ja kohustised aruandeperioodil tehtud tehingutest seisuga 31.12.2022 olid alljärgnevad:
31.12.2022 31.12.2021
Nõuded
Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 9) 671 698 735 565
KOKKU 671 698 735 565
31.12.2022 31.12.2021
Kohustised
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 7 491 5 843
Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 13) 14 816 198 14 864 755
Riigiettevõtted 12 71
Juhatuse liikmed 2 556 25 375
KOKKU 14 826 257 14 896 043
57
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Juhatuse liikmete allkirjad 2022. a majandusaasta aruandele
Juhatus on koostanud AS KredEx Krediidikindlustus 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta
tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Signe Rähesoo juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 24.03.2023
Ivika Kolk juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 24.03.2023
58
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Kasumi jaotamise ettepanek
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 90 993 eurot,
millest 2022. aasta puhaskahjum moodustas 1 383 413 eurot.
Juhatus teeb ettepaneku jätta jaotamata kasum jaotamata.
59
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Tegevusalade loetelu
AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt:
Eurodes 2022 2021
Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 2 751 172 2 991 709
KOKKU 2 751 172 2 991 709
60
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2022
Audiitoriaruanne
61
Saatja: Raina Toomvap <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2023 12:07
Adressaat: Raina Toomvap <
[email protected]>
Teema: AS KredEx Krediidikindlustus aastaaruanne
Manused: image001.jpg; Vandeaudiitori aruanne KredEx Krediidikindlustus AS 2022.asice
Tere
Edastan teile AS KredEx Krediidikindlustus 2022. aasta aastaaruande.
Lugupidamisega
Raina Toomvap
pearaamatupidaja-finantsjuht
KredEx Krediidikindlustus AS
Sepise 7, 11415 Tallinn
www.krediidikindlustus.ee
See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine,
kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja
ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest.
This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use,
disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited
and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.