dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aastaaruanne 2022

Rahandusministeerium · 26. aprill 2023
Viit
12.5-4/3008-1
Registreeritud
26. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS KredEx Krediidikindlustus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2023
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf375 KB
  • 📎Vandeaudiitori aruanne KredEx Krediidikindlustus AS 2022.asice1127 KB

Sisu (failidest)

KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Arvamus Oleme auditeerinud AS KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Arvamuse alus Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele. Peamised auditi asjaolud Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust. Rahuldamata nõuete eraldise väärtus ja täielikkus Kindlustustehniliste eraldiste saldo finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2022 on 2 895 369 eurot. Vaata raamatupidamise aastaaruande lisa 1 punkt 4.3. (Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid) ning lisa 14 (Kohustised kindlustuslepingutest). Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti Kindlustustehnilised eraldised moodustavad ühe kõige Kindlustustegevusest tulenevate eraldiste olulisema osa kindlustusseltsi finantsseisundi aruandes auditeerimisel kaasasime oma auditi meeskonda ka kajastatud kohustistest. Kindlustustehnilised eraldised aktuaarid. Koostöös aktuaaridega hõlmasid meie seisuga 31.12.2022 koosnevad ettemakstud preemiate auditiprotseduurid muuhulgas järgmist: eraldisest summas 158 777 eurot ja rahuldamata nõuete eraldisest summas 2 736 592 eurot. • hindasime, kas rahuldamata nõuete eraldiste Rahuldamata nõuete eraldis jaguneb omakorda arvutamiseks kasutatavad meetodid on teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldiseks (RBNS asjakohased ning vastavuses finantsaruandluse 251 661 eurot) ja toimunud, kuid teatamata kahjude raamistikuga; eraldiseks (IBNR 2 484 931 eurot). • hindasime, kuidas juhtkond leiab peamised sisendid ning kas nende kasutatavad meetodid on Auditi käigus keskendusime peamiselt rahuldamata asjakohased; nõuete eraldise saldole ning määratlesime selle KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. valdkonna peamiseks auditi asjaoluks, kuna eraldiste • võrdlesime kasutatud sisendeid ajalooliste arvutamine hõlmab endas hinnangute tegemist ning andmetega; ebakindlust. Hinnangute ebakindlus tuleneb • hindasime eelmise aasta reservide usaldusväärsust määramatusest, mis on seotud kahjude ja täielikkust, võttes arvesse aruandeaastal esinemissagedusega, nõuete rahuldamise kiirusega ja makstud tegelikke kahjusid ning kahjureservide pikaajaliste kahjude ulatusega. muutust; Nii eraldiste arvutamiseks kui kohustiste piisavuse testi • teostasime valitud kindlustusliikide puhul tegemiseks kasutatakse aktuaarseid mudeleid, mis alternatiivsed eraldiste arvutused; kasutavad erinevaid sisendeid nagu teenitud • testisime valimi alusel, kas andmebaasides olev kindlustuspreemia, kahjusuhe, kahju teatamise info vastab kahjutoimikutes olevale infole; perioodi pikkus ning eeldatava kahju suurus. • veendusime, et arvutustes kasutatud alusandmed on kõikehõlmavad, võrreldes neid ettevõtte andmebaasides oleva infoga; • hindasime, kas raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon (sealhulgas teave, mis käsitleb hindamistulemuste tundlikkust peamiste eelduste suhtes) on piisav ja asjakohane. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet ja ühingujuhtimise aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. 2 Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: • teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; • teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 23.07.2020 auditeerima AS KredEx Krediidikindlustus 31.12.2022 lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust osutame katkematult kokku 13 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31.12.2010– 31.12.2022. Me kinnitame, et: • meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega; • me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud. 3 Tallinn, 24. märts 2023 /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 4 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Majandusaasta algus: 01.01.2022 Majandusaasta lõpp: 31.12.2022 Registrikood: 11948506 Põhitegevusala: kahjukindlustus EMTAK koodid: 65121 Aadress: Hobujaama 4, 10151 Tallinn Telefon: +372 6 674 100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee Tegevjuht: Signe Rähesoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Sisukord TEGEVUSARUANNE 2022 ..................................................................................................... 3 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2022 ................................................................................ 11 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2022 ................................................................ 18 KOONDKASUMIARUANNE ............................................................................................ 18 FINANTSSEISUNDI ARUANNE ....................................................................................... 19 RAHAVOOGUDE ARUANNE........................................................................................... 20 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ....................................................................... 21 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................ 22 Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid ................................................. 22 Lisa 2. Riskide juhtimine ...................................................................................................... 36 Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest ............................................. 46 Lisa 4. Tulu investeeringutest ............................................................................................... 46 Lisa 5. Muu tegevustulu ....................................................................................................... 47 Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud ............................................................... 47 Lisa 7. Tegevuskulud ............................................................................................................ 48 Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguslikud varad ................. 48 Lisa 9. Nõuded ...................................................................................................................... 49 Lisa 10. Finantsinvesteeringud ............................................................................................. 51 Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid ....................................................................................... 51 Lisa 12. Omakapital .............................................................................................................. 51 Lisa 13. Riigi edasikindlustuse kahjureserv ......................................................................... 52 Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest ........................................................................... 52 Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest ................................................................... 53 Lisa 16. Muud kohustised ..................................................................................................... 54 Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus .......................................................... 54 Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ..................................... 55 Lisa 19. Tingimuslikud kohustised ....................................................................................... 56 Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................. 56 Juhatuse liikmete allkirjad 2022. a majandusaasta aruandele .................................................. 58 Kasumi jaotamise ettepanek ..................................................................................................... 59 Tegevusalade loetelu ................................................................................................................ 60 Audiitoriaruanne....................................................................................................................... 61 2 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 TEGEVUSARUANNE 2022 Tegutsemise eesmärk Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on asutatud 2009. aastal eesmärgiga pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenuseid, mis võimaldavad maandada nii ostu- müügitehingutega seotud krediidiriske, kui ka ostjate asukohamaast tulenevaid poliitilisi riske. Tegevusluba on Aktsiaseltsile väljastatud 2010. aasta mais. Aktsiaselts hüvitab kahju, mis tuleneb müüdud kauba või teenuse eest tasumata jätmisest ostja poolt. Aktsiaselts näeb oma klientidena eelkõige Eesti eksportööre, Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust krediidijuhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust suurendamaks ettevõtjate konkurentsivõimet välisturgudel ning julgustades neid sisenema uutele eksportturgudele. Aktsiaselts moodustab ühe osa Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) grupi (so Sihtasutus1, Aktsiaselts ja AS SmartCap) pakutavast väärtuspakkumisest Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel, mistõttu on Aktsiaseltsil mitmeid ühiseid eesmärke ja tegevusi Sihtasutusega. Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3 aktsiatest) ja Sihtasutus (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad filiaalid. Pakutavad kindlustusteenused Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks: • Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus • Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest. • Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks, mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 24 kuud. Tavapäraselt on tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine võib toimuda kokkulepitud maksegraafiku alusel. Aktsiaselts pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt ekspordi riikliku tagamise seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja OECD kehtestatud reegleid. 1 2022. aasta algusest ühendati Sihtasutus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, ühendavaks sihtasutuseks oli Sihtasutus KredEx. Ühendamise käigus muutus sihtasutusi nimi, uus nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 3 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 • Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 24 kuud (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud). Olulisemad sündmused ja tegevused Tegevuskeskkonna üldine areng COVID-19 pandeemia järgselt 2021. aastal kiirelt taastunud majandus sai 2022. aastal tugeva tagasilöögi. 24.02.2022 alustas Venemaa täiemahulist sõjalist agressiooni Ukrainas. Selleks hetkeks ei olnud veel hajunud koroonaviiruse leviku mõjul tekkinud häired tarneahelates. 2022. aasta lõpuks olime jõudnud olukorda, kus seisime silmitsi geopoliitilisest olukorrast ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest tingitud muutustega tarneahelates, kasvanud (toormete) sisendhindadega, energiakandjate hüppelise hinnatõusuga ning euroala kõrgeima inflatsiooniga (>20%) – kõik eelnev kokku avaldab negatiivset mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ka 2023. aastal. Inflatsiooni ohjeldamiseks on keskpangad asunud alates 2022. aasta suvest jõuliselt tõstma baasintressimäärasid. Oodata võib, et lähiperspektiivis rahvusvaheline nõudlus langeb, Eesti ettevõtete konkurentsivõime võib saada tagasilöögi, tervikuna suureneb üldine ebakindlus, investeeringud pannakse ootele ja ettevõtete tootmis- ning kaubavahetuse mahud liiguvad langusesse. III-IV kvartal 2022 tõid mitmeid uudiseid ettevõtete pankrotistumistest, koondamistest, Aktsiaselts koges sagedasemat ostjate makseraskustesse sattumist. Statistikaameti andmetel kahanes mullu Eesti SKP 1,3%. Neljandas kvartalis langes majandus aastatagusega võrreldes 4,1%, majanduslangus tulenes eeskätt eksportivast sektorist. 2021. aastal kasvas ekspordi maht jõudsalt: Eestist veeti kaupu välja 18,2 miljardi euro väärtuses (aastane kasv 27,5%), sellest Eesti päritolu kaubad moodustasid ca 72%. Ka 2022. aastal kaupade ekspordi kasv jooksevhindades jätkus: Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% jõudes 21 miljardi euroni. Viimases kvartalis kasv pidurdus. Peamisteks kaubanduspartneriteks olid Eestile Euroopa Liidu liikmesriigid, ekspordis moodustas nende osatähtsus 70%. 2020. aastal leidis COVID-19 pandeemia mõjude tõttu maailmas aset langus nii krediidikindlustuse mahtudes (ca 10-12%) kui ka krediidikindlustusandjate lõplikes majandustulemustes. Sellele järgnes 2021. aastal aga mahtude kasv. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) on 2022. aasta augustis avaldanud, et krediidikindlustus kui toode on reaalmajandusele süsteemselt oluline toode (eriti SME sektoris) ja võimendab eksporti ca 30% ulatuses. Lääne- Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtete kogukäibest ja ca 60% ekspordikäibest, mis seondub kaupade ja teenuste müügiga krediiditingimustel. Krediidikindlustusandjate rahvusvaheline turg on väga kontsentreeritud tulenevalt kõrgetest sisenemisbarjääridest. Euroopas omavad 3 suurt – Atradius, Allianz Trade (end Euler Hermes) ja Coface 2020. aasta andmete põhjal ca 60% turust. Ülejäänud turg jaguneb erinevate turuosaliste, sh riiklike ekspordikrediidiagentuuride vahel. Eelnimetatud rahvusvahelised seltsid tegutsevad Eestis piiriüleselt ja paljuski läbi kindlustusmaaklerite. 2021. ja 2022. aastal oli selgelt näha erakapitalil 4 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu kasvu. Kogutud kindlustusmakseid arvesse võttes on Aktsiaseltsi turuosa Eestis hinnanguliselt 15%. Kindlustustegevus Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive kahanes 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 13%, 835 miljoni eurole. Sellest oli kindlustatud eksporditehingute käive 552 miljonit eurot (66,1%), mis kahanes eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Strateegia alusel toetab Aktsiaselts eelkõige Eesti eksportööre. Aastaga kahanes ka Eesti-sisene kindlustatud käive 18,7% (283 mln euroni). Languse tingis nii majanduskasvu pidurdumine Eesti eksporditurgudel kui ka majanduslangus Eestis. Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 2,6% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustas Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive hinnanguliselt 3,9%. Suurimad Aktsiaseltsis kindlustatud ekspordi sihtriigid ühtivad Eesti ettevõtjate ekspordi peamiste sihtriikidega. Enim kindlustati krediite seonduvalt arvetega, mille Eesti eksportöörid väljastasid Soomes, Lätis ja Leedus asuvatele ostjatele. Käibe pingereas järgnesid neile Rootsis, Itaalias ja Poolas asuvad ostjad. Väiksematest ja kaugematest riikidest kindlustasid Eesti eksportöörid Aktsiaseltsi teenuste abil näiteks Jordaania, Kõrgõzstani, Araabia Ühendemiraatide, Malaisia, Ecuadori ja Alžeeria ostjate makseriske. Sihtriikide TOP’is oli suurimaks tõusjaks Soome, millele järgnesid määratud krediidilimiitide suurenemise poolest Itaalia ja Leedu. Määratud krediidilimiitide sihtriikide TOP, miljonites eurodes Soome Läti Leedu Rootsi Itaalia Poola Suurbritannia Prantsusmaa Norra Saksamaa Holland Taani 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Miljonilised 2021 2022 5 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Määratud krediidilimiitide portfelli muutused olid suuresti kooskõlas kindlustatud käibe muutustega. Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kahanes aasta baasil 12% (361 mln eurolt 319 mln euroni). Seejuures kahanesid nii Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (langus 17%) kui ka välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (langus 9%). Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2022. aasta lõpuks kindlustatud üle 3 100 ostja maksejõuetusest tuleneva riski. Majandusaasta lõpu seisuga oli määratud krediidilimiite ostjatele arvuliselt kokku 3 790. Väljastatud krediidilimiitidest oli 72% (2021. a 70%) seotud välisriikide ostjate kindlustamisega 66 välisriigis (2021. a 70 riigis). Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel on kindlustatud 9% määratud krediidilimiitidest (2021. a 27%). Suur muutus mahtudes on tingitud Euroopa Komisjoni erandi lõppemisest. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi mõju tasandamiseks muutis Euroopa Komisjon 27.03.2020 otsusega turukõlbuliku riski riikide loetelu, mis on sätestatud „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas. Alates 27.03.2020 käsitati kõiki loetelus toodud riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena, sest COVID-19 leviku üheks tagajärjeks oli erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu vähenemine ja nende pakutavate teenuste kättesaadavuse langus. Euroopa Komisjoni 27.03.2020 otsust rakendati kuni 31.03.2022. Ülejäänud krediidilimiitide jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist edasikindlustust. 2022. aastal hüvitas Aktsiaselts kahjusid kokku 1,7 mln euro väärtuses (2021. a 1,4 mln eurot). Sellest summast oli 56% (2021. a 98%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvete tõttu tekkinud kahjudega. Suurim väljamakstud kindlustushüvitis (0,45 mln €) maksti välja Poola ettevõtte maksejõuetusega seoses, kuid saadud regressid katsid selle kahjuhüvitise 100%-lt. Investeerimistegevus Kogu investeerimisportfelli turuväärtus langes majandusaasta alguses alla selle nominaalväärtuse. Aruandeaasta lõpuks kujunes investeerimisportfelli aastaseks tootluseks -8,3%. Aktsiaseltsi investeerimisportfelli maht oli 31.12.2022 seisuga 14,1 miljonit eurot, millest 12,8 miljonit moodustasid võlakirjad ja 1,3 miljonit aktsiafondid. Investeerimistegevusse olid kaasatud kattevara ja omavahendid, edasikindlustusandja (riigi) deposiidi vahendeid investeerimistegevusse kaasatud ei olnud. Aktsiaselts lähtus investeerimisel tavapäraselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja madala riskisusega võlakirjadesse ning alates 2022. a. IV kvartalist ka ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse. Aktsiaseltsi investeeringute juhtimise tegevuspõhimõtete eesmärk on tagada lähtumine mõistlikkuse põhimõttest, mille rakendamine on kohustuslik tulenevalt kindlustusandjate tegevuse aluseid määratlevatest õigusaktidest. Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud mitmesuguseid piiranguid. Näiteks on sätestatud piirmäärad võlakirjade sektoripõhisele jaotusele, 6 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Euroopa Liidu, Islandi, Šveitsi ja Norra riikide valitsuste võlakirjade lubatavale osakaalule investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiatesse on lubatud paigutada üksnes kuni 20% omavahenditest ja kattevarast moodustatud investeerimisportfelli kaasatud vahenditest. Valuutariski maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid paigutada vaid eurodes väljastatud instrumentidesse. 2022. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad eurodes. Finantstulemus 2022. aastal kogutud brutokindlustusmaksed kokku ulatusid 2,8 miljoni euroni, vähenedes aastaga 8,0%. Netokindlustusmakseteks peale edasikindlustust kujunes 1,6 miljonit eurot. Omakapitali ja reservide investeerimistegevusest teenitud kahjum jäi 1,5 miljoni euro tasemele, mis andis investeerimisportfelli keskmiseks netotootluseks -8,3% aastas. Aruandeperioodil esines 20 kahju väljamakset kokku brutosummas 1,7 miljonit eurot. Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed kulud kokku 0,6 mln eurot. Tegevuskulud moodustasid 1,0 miljonit eurot. Tegevuskuludest 0,3 miljonit eurot oli seotud kindlustuslepingute sõlmimisega. Sõlmimiskulude suhe brutokindlustus- maksetesse moodustas 11,0%. Neto kulude suhe kindlustusmaksetesse moodustas 40,3 %. Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 1,4 miljoni euro suuruse kahjumiga. 2023. aastal prognoosi kohaselt võlakirjade volatiilsus stabiliseerub ning 2023. aasta prognoosime lõpetada kasumiga. Omakapital oli aasta lõpu seisuga 19,4 miljonit eurot ning bilansimaht 37,7 miljonit eurot. Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (raha arvelduskontol ning investeerimisportfell) kogumahus 36,0 miljonit eurot. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 60,7% ulatuses tähtajalistel hoiustel ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud aktsiatesse ja võlakirjadesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. tuhandetes eurodes 2022 2021 Kogutud kindlustusmaksed 2 751 2 992 Tulud kindlustusmaksetest netona edasikindlustusest 1 543 1 522 Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud netona 715 387 edasikindlustusest Puhaskasum -1 383 444 Bruto kulusuhe 38,1% 38,2% Neto kulusuhe 40,3% 45,7% Neto kahjusuhe 46,3% 25,4% 7 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 31.12.2022 31.12.2021 Finantsvarad 35 965 37 653 Bilansimaht 37 708 39 687 Omakapital 19 401 21 206 Bruto teenitud kindlustusmaksed brutokindlustusmaksed + ettemakstud kindlustusmaksete eraldise muutus Bruto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud) / bruto teenitud kindlustusmaksed Neto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud-edasikindlustuse komisjonitasud-tulud krediidiraportitest-muud äritulud) / neto teenitud kindlustusmaksed Neto kahjusuhe esinenud kahjunõuded neto edasikindlustusest / neto teenitud kindlustusmaksed Juhtimine Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid 2022. aastal Signe Rähesoo (juhatuse esimees), Ivika Kolk ja kuni 31.01.2022 Kaarel Aus, kes täitis juhatuse liikme kohustusi osalise koormusega. Juhatuse esimehe Signe Rähesoo vastutusalasse kuulusid 2022. aastal üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus, kahjukäsitlus ning IT juhtimine. Juhatuse liikme Ivika Kolgi vastutusalaks oli kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. 2022. aastal olid KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud ülesanded Ivika Kolgi vastutusala osaks. Kuni 31.01.2022 juhatusse kuulunud Kaarel Ausi vastutusalasse kuulus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse grupi (sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, AS SmartCap ja Aktsiaselts) kliendi terviknõustamise põhimõtete väljatöötamine, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja Aktsiaseltsi müügivaldkonna toimiva koostöömudeli ja protsesside väljatöötamine, vastastikuste vastutusvaldkonnapõhiste koolitusvajaduste regulaarne kaardistamine ja koolituste organiseerimine, ekspordilaenu teenuse müügieesmärkide kooskõlatamine Aktsiaseltsiga, ühiste teenuste tutvustamist edendavate ürituste ja kommunikatsioonikava koostamine ning koostatud plaanide täitmise jälgimine. Kaarel Ausi lahkumise järel liideti tema vastutusvaldkonnas olnud ülesanded Ivika Kolgi vastutusalale. 8 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Aktsiaseltsi nõukogu oli 2022. aastal kolmeliikmeline. 2022. aastal nõukogu koosseis ei muutunud. Nõukogu esimehe ülesannetes oli tegev Ivo Kuldmäe (Baltijas Apdrošināšanas Nams AAS nõukogu liige) ja nõukogu liikmetena Kristjan Värton (DataCatering OÜ juhatuse liige) ning Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS juhatuse liige). Auditikomiteesse kuulusid Sihtasutuse juhatuse liige Paul Kalle (auditikomitee esimehena), Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht) ja Regina Raukas (finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonnas). Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud neljale võtmefunktsioonile: riskijuhtimise, siseauditi, aktuaari ja vastavuskontrolli funktsioonile. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse aluseid määratlevate õigusaktide nõuetele. Riskijuhtimissüsteem toimib kolme kaitseliini põhimõttel. Personal Majandusaasta jooksul leidis Aktsiaseltsi personali hulgas aset mitmeid liikumisi ja kohandati ka struktuuri. Aktsiaseltsi organisatsiooniline struktuur tagab riskijuhtimise toimimise kolme kaitseliini põhimõttel, mis on eelduseks selge kontrollikeskkonna eksisteerimisele. Kindlustusvõtjate ostjatele krediidilimiitide määramine on eraldatud tegevuste raporteerimisest, jälgimisest ja õiglase hinnangu andmisest. Aruandeaastal vähenes juhatuse liikmete arv kahele ning Aktsiaseltsis asus tööle finantsjuht / pearaamatupidaja. 2022. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis täistööajaga kokku 11 töötajat. Tööjõukulud 2022. aastal moodustasid kokku 647 tuhat eurot. Audiitori poolt osutatud teenused Aruandeperioodil ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud. Vastutustundlik ettevõtlus 2020. aastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. 2019. aastal allkirjastas Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamiseks. Aktsiaselts arvestab tegevuses sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega eelkõige läbi asjakohase kliendistrateegia kehtestamise, töökeskkonnast hoolimise ning vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest lähtuva juhtimiskultuuri rakendamise. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu 9 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi. Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes äritehingutes. Suunad aastaks 2023 2023. aastal jätkab Aktsiaselts pakutavate teenuste tutvustamist Eesti eksportööridele, julgustades neid astuma tehingutesse uute ostjatega või tegemaks tehinguid uutel turgudel. Eesmärk on kinnistada olemasolevat ja laiendada partnervõrgustikku, kellega koostöös ettevõtjateni jõuda ja oma teenuseid tutvustada. Samuti on oluline realiseerida sünergiaid grupis sees koos Sihtasutusega. Teenuste tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts saavutada muuhulgas kliendibaasi ja ärimahtude kasvu. Majandusaasta aruande koostamise ajal on maailmas jätkuvalt suur ebastabiilsus ja prognooside tegemine on keeruline. Aktsiaselts jätkab oma teenuste pakkumist ja on valmis ettevõtjaid oma teenustega toetama. Aktsiaselts ei plaani Eestis asuvate ostjate makseriskide kindlustamisega seotud krediidikindlustuse teenuste mahu suurenemist. Lähtuvalt omaniku ootusest Aktsiaseltsile, on eesmärk suunata turustamise tegevustes fookus senisest veelgi enam eksportivatele ettevõtjatele ja just pikaajalise krediidikindlustuse võimaluste tutvustamisele. Aktsiaseltsi missiooniks on pakkuda eksportijatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses majanduskonjunktuuris. 2023. aastal on plaanis tulla välja uuendatud lühiajalise krediidikindlustuse teenusetingimustega, et need vastaksid paremini kindlustusvõtjate vajadustele. 10 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2022 Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes. Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid. Üldkoosolek Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel. Aktsiaseltsi aktsionärid 2022. aastal olid Eesti Vabariik ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Eesti Vabariigile kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2022. aasta aprillis toimus aktsionäride korraline üldkoosolek ning seejärel maikuus tehtud aktsionäride otsusega täpsustati korralisel üldkoosolekul vastu võetud otsust makstavate dividendide summa kohta. Muid erakorralisi üldkoosolekuid aset ei leidnud. Korralisel üldkoosolekul esindas osaluse valitsejat ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust esindas üldkoosolekul juhatuse liige. Aktsionäridele oli tagatud võrdne õigus osaleda üldkoosolekul, võtta sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolekul osalesid ka Aktsiaseltsi nõukogu esimees ning juhatuse esimees. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel. Korralisel üldkoosolekul 2022. aasta aprillis kinnitati Aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta aruanne. Eraldi päevakorra punktina arutas üldkoosolek kasumi jaotamist. Üldkoosolek tegi otsuse maksta aktsionäridele dividendidena 421 642 eurot, suunata 22 182 eurot kohustuslikku reservkapitali ning jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 474 406 eurot jaotamata. Korraline üldkoosolek kinnitas ka Aktsiaseltsi põhikirja ning nõukogu töökorra uued redaktsioonid. Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest. Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muu hulgas ette üldkoosoleku kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul ebaproportsionaalne. 11 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Nõukogu Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 13.07.2020 otsusega määrati nõukogu liikmete arvuks kolm. 2022. aastal kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Ivo Kuldmäe ja liikmed Kristjan Värton ning Kaido Kepp. Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia. Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib täpsemalt nõukogu töökord. 2022. aastal on nõukogu koosolekud toimunud kuuel korral. Üheteistkümnel korral on nõukogu liikmed otsuse teinud kirjaliku hääletamise teel koosolekut kokku kutsumata. Kahel korral on nõukogu vastavalt ÄS § 323 lg 6, etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete nõusolekul vastuvõetud otsused. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta. Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra alusel. Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2022. aastal nõukogu liikmetele tasusid summas 22 344 eurot. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest. Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide 12 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt vähemalt sagedusega kord aastas. 2022. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud. Seoses asjaoluga, et nõukogu liige Kaido Kepp on ühtlasi IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige, on Aktsiaselts teadvustanud huvide konflikti ohtu. Sisuline huvide konflikt on välditud, sest IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotuse järgi ei vastuta Kaido Kepp IIZI Kindlustusmaakler AS-is kindlustuse turustamise ja vahendustegevuse eest, vaid finantsarvestuse ja personalivaldkonna eest. Kaido Kepp on Aktsiaseltsi nõukogu liikmena teadlik huvide konflikti vältimise vajadusest oma tegevuses ja enesetaandamise kohustusest olukorras, kus IIZI Kindlustusmaakler AS ning Aktsiaselts peaksid omama ärilist puutumust ja see võib tekitada huvide konflikti olukorra. Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel. Nõukogu organid Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja p 3.6.1. Auditikomitee on nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu töökorras on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid mõnevõrra täpsustatud. Auditikomitee liikmeteks olid 2022. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Paul Kalle (auditikomitee esimehena), Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht) ja Regina Raukas (finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonnas). Nõukogu liikmed 2022. aastal auditikomiteesse ei kuulunud. Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Auditikomitee liikmele, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu maksmise on otsustanud Aktsiaseltsi nõukogu: auditikomitee liikme tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe tasu 600 eurot kuus, tasu makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee koosolekul. Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel. Juhatus Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt, kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes 13 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise- regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure). Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe nõukogu. Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid 2022. aastal Signe Rähesoo (juhatuse esimees), Ivika Kolk ja kuni 31.01.2022 Kaarel Aus, kes täitis juhatuse liikme kohustusi osalise koormusega. Juhatuse liikmete ülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe Signe Rähesoo vastutusalasse kuulusid 2022. aastal üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus, kahjukäsitlus ning IT juhtimine. Juhatuse liikme Ivika Kolgi vastutusalaks oli kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. 2022. aastal olid KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud ülesanded Ivika Kolgi vastutusala osaks. Kuni 31.01.2022 juhatusse kuulunud Kaarel Ausi vastutusalasse kuulus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse grupi (sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, AS SmartCap ja Aktsiaselts) kliendi terviknõustamise põhimõtete väljatöötamine, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja Aktsiaseltsi müügivaldkonna toimiva koostöömudeli ja protsesside väljatöötamine, vastastikuste vastutusvaldkonnapõhiste koolitusvajaduste regulaarne kaardistamine ja koolituste organiseerimine, ekspordilaenu teenuse müügieesmärkide kooskõlatamine Aktsiaseltsiga, ühiste teenuste tutvustamist edendavate ürituste ja kommunikatsioonikava koostamine ning koostatud plaanide täitmise jälgimine. Kaarel Ausi lahkumise järel liideti tema vastutusvaldkonnas olnud ülesanded Ivika Kolgi vastutusalale. Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses. 14 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. 2022. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 172 441 eurot (2021. aastal 99 638 eurot). Võrreldes eelneva aastaga suurenes juhatuse liikmetele makstavate tasude summa, sest kogu aruandeaasta jooksul olid tegevad kaks täiskoormusega juhatuse liiget ja jaanuaris täitis juhatuse liikme kohuseid ka üks osalise koormusega juhatuse liige (võrdluseks: 2021. aastal osales üks kahest juhatuse liikmest Aktsiaseltsi juhtimisel osakoormusega). Tulemustasu maksti 2022. aastal juhatuse esimehele tema kuutasu 2,24 kordse määra ulatuses, so kuutasu 3-kordne määr arvestatuna proportsionaalselt 2021. aastal juhatuse esimehena tegutsemise aja kohta. Lahkumishüvitisi juhatuse liikmetele 2022. aastal ei makstud. 2022. aastal maksti muu hulgas välja perioodil 01.12.2017 kuni 31.01.2021 Aktsiaseltsi juhatuse esimehena tegutsenud Erki Aamerile nõukogu 18.04.2019 otsuse alusel määratud tulemustasu (üks kuutasu) edasilükkunud osa. Aktsiaseltsis kehtestatud tasustamise korra kohaselt kuulub juhatuse liikmele määratud tulemustasust 30% edasilükkamisele ja see makstakse välja pärast kolme aasta möödumist tulemustasu maksmise otsuse tegemisest tingimusel, et kolmeaastase edasilükkamise perioodi jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingivad tulemustasu edasilükatud osa välja maksmata jätmise. 2019. majandusaastat puudutavas hea ühingujuhtimise tava aruandes on märgitud, et tulemustasusid maksti 2019. aastal juhatuse liikmetele ühe kuu põhitasu ulatuses: täpsemini tähendas see nimetatud määras tulemustasu maksmise otsustamist, millest 70% maksti välja 2019. aastal ning 30% moodustas edasilükkunud osa, mille väljamakse tehti 2022. aastal. 2022. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud. Juhatuse liikmed ei tegutsenud 2022. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega täitnud muid tööülesandeid Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Juhatuse liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust, mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2022. aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud. 15 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Teabe avaldamine Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri, keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse. Aktsiaselts avaldab oma veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne eraldi peatükina); vahearuanded (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, ülevaade kvartali majandustegevusest); ÄS § 333 kohased nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja; üldkoosoleku otsused (sh nõukogu koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused); juhatuse koosseisu; andmed audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated Aktsiaseltsi tegevust puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude kohta avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike kasusaajate kohta. Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja finantseisundi aruanded, milles muuhulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust, toimimist ning vastavust KindlTS nõuetele. Finantsaruandlus ja auditeerimine Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta aruande koostamise eest vastutab juhatus. Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist. Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta, samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 nimetatud täiendav aruanne. 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud majandus- aasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja esindaja osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul, millel auditikomitee majandusaasta aruande läbi vaatas. Pärast auditikomitee koosolekut vaatas auditeeritud majandusaasta aruande läbi nõukogu ning koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek. 16 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli, mis käsitles nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega, tulemused. 17 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2022 KOONDKASUMIARUANNE Eurodes Lisa 2022 2021 Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest Brutopreemiad 3 2 751 172 2 991 709 Edasikindlustaja osa brutopreemiatest 3 -1 190 624 -1 467 622 Muutus ettemakstud preemiate eraldises 3 -4 775 9 305 Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldise muutusest 3 -12 516 -11 523 Tulud kindlustusmaksetest kokku 1 543 257 1 521 869 Muud tulud Tulu investeeringutest 4 -1 489 154 4 558 Muud tegevustulud 5 423 795 451 089 Muud tulud kokku -1 065 359 455 647 TULUD KOKKU 477 898 1 977 516 Eraldised kindlustustegevusest, netona edasikindlustusest Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 6 -1 197 745 -602 443 Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja kahjukäsitluskuludes 6 482 496 215 369 Eraldised kindlustustegevusest netona kokku -715 249 -387 074 Tegevuskulud Kindlustuslepingute sõlmimiskulud 7 -302 005 -297 511 Administratiivkulud 7 -743 007 -849 287 Tegevuskulud kokku -1 045 012 -1 146 798 KULUD KOKKU -1 760 261 -1 533 872 ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) -1 282 363 443 644 KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -1 282 363 443 644 MUU KOONDKASUM (-KAHJUM) -101 050 0 ARUANDEAASTA KOONDKASUM (-KAHJUM) -1 383 413 443 644 Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 18 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 FINANTSSEISUNDI ARUANNE Eurodes Lisa 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Raha ja raha ekvivalendid 11 9 996 159 16 052 714 Muud nõuded 9 294 1 525 Finantsinvesteeringud 10 25 968 806 21 600 267 Nõuded kindlustustegevusest 9 126 248 382 372 Nõuded edasikindlustuslepingutest 9.15 1 321 735 1 440 337 Viitlaekumised ja ettemakstud perioodide kulud 9 218 162 200 477 Kasutamisõiguslikud varad 8 66 484 9 194 Immateriaalne põhivara 8 9 703 300 VARAD KOKKU 37 707 590 39 687 186 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Aktsiakapital 12 19 173 600 19 173 600 Kohustuslik reservkapital 12 136 318 114 136 Jaotamata kasum (-kahjum) 90 993 1 918 230 Omakapital kokku 19 400 911 21 205 966 Riigi edasikindlustuse kahjureserv 13 14 816 198 14 864 755 Kohustised kindlustuslepingutest 14 2 895 369 2 915 504 Kohustised edasikindlustuslepingutest 15 151 778 298 294 Muud kohustised kindlustustegevusest 16 443 334 402 667 Kohustised kokku 18 306 679 18 481 220 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 37 707 590 39 687 186 Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 19 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 RAHAVOOGUDE ARUANNE Eurodes Lisa 2022 2021 Rahavood äritegevusest Laekunud kindlustusmaksetest 2 842 947 2 867 056 Laekunud muust tegevusest 178 707 177 964 Tasutud edasikindlustusmaksed -524 918 -733 690 Laekunud edasikindlustusmaksed 20 195 0 Väljamakstud dividendid 19 -421 642 0 Makstud ettevõtte tulumaks -101 050 0 Makstud tegevuskulud 7 -1 193 441 -1 327 235 Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulud 6 -1 719 268 -1 405 483 Tagasilaekunud regressid 681 892 553 178 Investeeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse 0 -446 422 Aktsiate ja muude osaluste soetus -1 284 471 0 Laekunud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite müügist 2 000 000 1 500 000 Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -10 850 000 -5 000 000 Laekunud tähtajalistest hoiustest 4 000 000 5 000 000 Laekunud intressid 4 314 495 361 838 Rahavood äritegevusest kokku -6 056 555 1 547 206 RAHAVOOD KOKKU -6 056 555 1 547 206 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 052 714 14 505 508 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 9 996 159 16 052 714 Muutus raha-ja pangakontode jääkides -6 056 555 1 547 206 Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 20 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Eurodes Kohustuslik Jaotamata Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku Seisuga 31.12.2020 19 173 600 114 136 1 474 586 20 762 322 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 443 644 443 644 Seisuga 31.12.2021 19 173 600 114 136 1 918 230 21 205 966 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 -1 383 413 -1 383 413 Dividendid 0 0 -421 642 -421 642 Reservkapitali muutus 0 22 182 -22 182 0 Seisuga 31.12.2022 19 173 600 136 318 90 993 19 400 911 Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 12. Lehekülgedel 22-57 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 21 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid AS KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts), asukohaga Sepise tn 7, Tallinn, on Eesti Vabariigis registreeritud kahjukindlustusselts. Aktsiaseltsi aktsiatest kuulub 2/3 Eesti Vabariigile, keda esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Põhitegevusalaks on kahjukindlustusteenuse osutamine. Ainsaks kindlustusliigiks on krediidikindlustus. Juhatus kiitis raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 24.märtsil 2023. Eesti Vabariigi äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta kinnitamata ning nõuda uue aruande koostamist. 1. Koostamise alused AS KredEx Krediidikindlustus raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (IFRS EL) poolt ja jõustunud 2022 aasta kohta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkusuutlikkuse põhimõtteid võtame arvesse kõikides oma tegevustes, protsessides ja otsustes. Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud teatud finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi ning regressinõuded, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt regressinõuete laekumisele. Juhtkonna hinnangud Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis mõjutavad aruande kuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning tinglike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad eelmiste perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel asjaoludel põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse üle otsuseid, mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud 22 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja järgmisi aruandeaastaid. Kõige olulisemad hinnangutega seotud kriteeriumid, mis mõjutavad käesolevas aruandes esitatud summasid, on seotud kindlustuslepingutest tulenevate kohustiste hindamisega. Hinnanguid kasutatakse nii aruandekuupäeva seisuga toimunud ja teatatud kahjude suuruse (RBNS) kui ka eeldatavalt toimunud, kuid teatamata kahjude (IBNR) suuruse hindamisel. Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldise leidmisel on lähtutud statistilistest meetoditest, mis põhinevad nõuete kujunemise ajaloolisel infol ning aktuaarsel eksperthinnangul. Toimunud ja teatatud kahjude eraldise (RBNS) leidmisel lähtutakse juhtumipõhiselt olemasolevast informatsioonist. Igal aruandekuupäeval vaadatakse üle eelnenud perioodi hinnangud ja toimunud muutused ning eraldised hinnatakse vajadusel ümber. Toimunud muutused kajastuvad perioodi kasumis/kahjumis. Kahjunõuete eraldisi ei diskonteerita. Kindlustustehniliste eraldiste (IBNR ja RBNS) brutosumma 2022. a lõpus oli 2,7 mln eurot (2021. a. 2,8 mln eurot), millest edasikindlustajate osa oli 1,3 mln eurot (2021. a. 1,4 mln eurot). Kindlustustehnilisi eraldisi on kirjeldatud lisa 1 alapunktis 4.3. Aktsiaselts usub, et 2022. aastal moodustatud eraldised on adekvaatsed ning vajadust möödumata riskide eraldise moodustamiseks ei näe, kuid tulenevalt eraldiste moodustamise aluseks oleva informatsiooni olemuslikust ebakindlusest, ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud (vt punkt 14). Finantsvarade ja –kohustiste õiglase väärtuse hindamisel on juhtkond seisukohal, et nende bilansiline väärtus ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kui aruandes ei ole märgitud teisiti. 2. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta on euro. 3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on seisuga 31.12.2022 ümber hinnatud eurodesse aruandepäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga sulgemiskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna. 4. Kindlustuslepingud Kindlustusleping on leping, mille alusel Aktsiaselts võtab enda kanda kindlustusvõtja märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud 23 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Aktsiaselts sõlmib klientidega kindlustuslepinguid nii lühi- kui ka pikaajaliste krediidiriskide katmiseks. Seisuga 31.12.2022 kuulus Aktsiaseltsi portfelli kümme pikaajalise krediidiriski katmise lepingut (pikkustega 2 - 5 aastat). Ülejäänud lepingud olid lühiajaliste tehingute kindlustuslepingud. Kõik AS KredEx Krediidikindlustus poolt sõlmitud lepingud klassifitseeruvad kindlustuslepinguteks IFRS 4 mõistes. 4.1. Kindlustusmaksed Bruto kindlustusmaksetena kajastatakse kindlustuslepingute sõlmimise järel saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed või, lepingu sõlmimise järel mitmes osamakses tasumise korral, need osamaksed, mille maksetähtaeg jääb aruandeperioodi. Kui kindlustusmakse või lepingujärgse esimese osamakse maksetähtaeg on hiljem kui kindlustuslepingu jõustumise kuupäev, lähtutakse kogutud kindlustusmaksete kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Kindlustusmaksed ja osamaksed, mis on laekunud lepingutele, mille jõustumise kuupäev on aruandekuupäevast hilisem, kajastatakse ettemaksuna. Kindlustuslepingu katkemisel arvestatakse kindlustusmakse kindlustuskatte kehtimise aja eest. Edasikindlustuse osa bruto kindlustusmaksetes on edasikindlustuslepingute järgne osa bruto kindlustusmaksetest, mis kuulub edasikindlustusandjatele vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. 4.2. Kindlustushüvitised Kindlustushüvitistena kajastatakse koondkasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise koosseisus ja kajastuvad koondkasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi. Kahjude koosseisus kajastatakse lisaks makstud kahjudele ka nende käsitlemise kulud ning tagasinõuetest saadav tulu. Edasikindlustuse osa tekkinud kahjunõuete kuludest hõlmab seda osa kulust, mille ulatuses on kohustis edasikindlustajatel vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. 4.3. Tehnilised eraldised 4.3.1. Ettemakstud preemiate eraldis Ettemakstud preemiate eraldis moodustatakse jõusolevate kindlustuslepingute aruandekuupäevaks toimumata kindlustusjuhtumitest tulenevate väljaminekute ja lepingute haldamisega seotud kulude katteks. Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis näitab kogu kirjutatud preemia välja 24 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 teenimata osa, kusjuures preemia loetakse teenituks vastava möödunud kindlustuskaitse ajaga proportsionaalselt (pro rata temporis põhimõttel). Kirjutatud preemia võetakse arvele osamaksete kaupa (kui neid on rohkem kui üks), nende sissenõutavaks muutumise kuupäeval. Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldisest moodustab proportsionaalset edasikindlustuskatet omavate lepingute ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa, mis edasikindlustusandja vastutus moodustab nende kindlustuslepingute koguvastutusest. 4.3.2. Rahuldamata nõuete eraldis Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kahest osast: Teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldis (RBNS), mis moodustatakse enne aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste väljaminekute katmiseks. Nõude suurust hinnatakse juhtumhaaval, võttes arvesse kogu hindamispäevaks teadaolevat informatsiooni ja kahjunõude muutumise eeldusi tulevikus. Eraldis sisaldab ka käsitluskulusid, mille suurus määratakse kahjunõuete ja nende käsitlemise kulude varasema info põhjal. Edasikindlustaja osa teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR), mis on hinnanguline eraldis tõenäoliselt toimunud, kuid mitte teadaolevate kindlustuskahjude katteks. Eraldise suuruse määrab aktuaar, kasutades muu hulgas statistilisi meetodeid, mis sisaldavad kahju teatamise perioodi pikkust, eeldatavat kahju suurust, kahjusuhet, teenitud kindlustusmakseid ja teisi parameetreid. Eraldis sisaldab ka hinnangulisi kahjukäsitluskulusid ning hinnangulisi tagasivõitmisi. Edasikindlustaja osa toimunud, kuid registreerimata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. 4.3.3. Möödumata riskide eraldis Möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole arvestuslikult piisav enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruande- kuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks. Edasikindlustaja osa möödumata riskide eraldises arvutatakse vastavalt edasikindlustuse tingimustele ja vaid siis, kui möödumata riskide eraldis on moodustatud. Rahuldamata nõuete eraldisi ei diskonteerita. 25 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 4.4. Edasikindlustus Aktsiaselts kasutab oma tegevuses eraedasikindlustust ning riigi edasikindlustust. Eraedasikindlustus on sõlmitud kvootosalusega edasikindlustuslepinguna. Riigi edasikindlustust reguleerib ekspordi riikliku tagamise seadus, mis sisaldab nii kvootosalusega kui ka mitteproportsionaalset tüüpi edasikindlustusele (excess of loss) iseloomulikke tingimusi. Edasikindlustuse preemiad ja saadud hüvitised kajastatakse koondkasumiaruandes ja finantsseisundiaruandes brutomeetodil. Edasikindlustajate osa ettemakstud preemia eraldises ja rahuldamata nõuete eraldises on kajastatud kooskõlas edasikindlustuslepingutega. 4.5. Edasikindlustuse komisjonitasud Edasikindlustuse komisjonitasuna kajastatakse edasikindlustusandjatelt edasikindlustuslepingu alusel saadud komisjonitasu, mille suurus on fikseeritud edasikindlustuslepingutes. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse finantsseisundi aruandes lepingujärgse nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustusmakse kajastamine. 5. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid summasid ning üleöödeposiitide saldosid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil. 6. Finantsvarad Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifitseeritakse finantsvarad järgmistesse kategooriatesse: 1. Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi 2. Laenud ja nõuded 3. Lunastustähtajani hoitavad investeeringud 4. Müügivalmis finantsvarad Finantsvarade soetust ja müüki kajastatakse väärtuspäeval. Kajastamine lõpetatakse, kui lepingujärgsed õigused varast saadavatele rahavoogudele aeguvad või kui varad koos kõigi oluliste omandiga seotud riskide ja hüvedega on üle antud. Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (st vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava finantsinstrumentide portfelli osa; või tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid finantsvarasid, mida nende esmasel kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatavaks. Siia 26 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 kuuluvad võlakirjad, aktsiad ja osakud ning muud väärtpaberid, mis on soetatud kauplemise eesmärgil või mida ei kavatseta hoida lunastustähtajani. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglase väärtuse hulka ei arvata tehingukulusid. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal aruandekuupäeval aktsiad ja väärtpaberid õiglasesse väärtusesse. Kasumid/kahjumid õiglase väärtuse muutusest, ning intressid ja dividendid kajastatakse perioodi tuludes/kuludes. Laenude ja nõuete alla kuuluvad fikseeritud või kindlaksmääratud maksetega tuletisinstrumentideks mitteloetavad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Antud gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses ning hiljem kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Hilisemal hindamisel käsitletakse iga nõuet eraldi. Kui on tõenäoline, et ei suudeta koguda kõiki saadaolevaid summasid vastavalt nõuete tingimustele, siis hinnatakse nõuded alla. Nõuded, mille kohta on teada, et nad on lootusetud, kantakse kuludesse. Lunastustähtajani hoitavate investeeringute alla kuuluvad finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mis on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksete ja fikseeritud lunastustähtaegadega, kusjuures Aktsiaselts kavatseb ja on suuteline antud varasid lunastustähtajani hoidma. Antud gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses koos tehingukuludega ning hiljem kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Varade väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse perioodi koondkasumiaruandes. Müügivalmis finantsvarad hõlmavad finantsvarasid, mis eelpool nimetatud rühmadesse ei kuulu või mis on juhatuse poolt määratud sellesse gruppi. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglase väärtuse hulka arvatakse ka tehingukulud. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal aruandekuupäeval varad õiglasesse väärtusesse. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis kajastatakse see soetusmaksumuses, millest on lahutatud allahindlus. Väärtuse muutusest tulenevad realiseerimata tulud ja kulud kajastatakse muus koondkasumis/-kahjumis. Kui müügivalmis finantsvara müüakse või selle väärtus langeb, kajastatakse eelnevalt omakapitalis kajastatud kumulatiivsed tulud või kulud koondkasumiaruandes. Õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade hindamisel lähtutakse IFRS 13 toodud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolmest tasemest: Tase 1 – reguleeritud turgudel noteeritud turuhind, kui finantsinstrumendiga kaubeldakse aktiivselt; Tase 2 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda turgudel aktiivselt, kuid võrreldavad hinnad on kättesaadavad; Tase 3 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda reguleeritud turgudel või kaubeldakse vähesel määral ning võrreldavad hinnad on raskesti kättesaadavad. 27 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Finantsvarade allahindlus Aktsiaselts hindab igal aruandepäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindluse vajadusele viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist ja need omavad mõju finantsvara või finantsvarade grupi usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivsed asjaolud, mis viitavad finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langusele, on Aktsiaseltsile kättesaadav informatsioon nagu näiteks: • võlgniku olulised finantsraskused; • lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine; • on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas; • finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega ; • teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta. Äritegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes ärikuluna ning investeerimistegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes finantskuluna. Varem alla hinnatud nõude laekumisel või muude sündmuste korral, mis näitavad, et allahindlus ei ole enam põhjendatud, kajastatakse allahindluse tühistamine koondkasumiaruandes selle kulu vähendusena, kus allahindlus algselt kajastati. 7. Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. 8. Saldeerimine Finantsvarasid ja -kohustisi tasaarveldatakse ainult juhul, kui selleks eksisteerib lepinguline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil. 9. Rendiarvestus Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni. Neid arvestuspõhimõtteid rakendatakse lepingutele, mis on sõlmitud 1. jaanuaril 2019 või hiljem. 28 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Aktsiaselts kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel. Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud ümberhindamistel. Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära. Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani. Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad: ▪ fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed) ▪ trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel) ▪ väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel) ▪ garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus) ▪ indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed. Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed). 29 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks vastavalt IFRS 16’le. Selleks on kontoriruumid aadressil Sepise tn 7. Selle kasutusõiguse vara jääkväärtus oli 66,5 tuh eurot. 10. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse olulise soetusmaksumusega varasid, mille kasutusaeg on pikem kui 1 aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara soetusmaksumuses, miinus akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivarasid amortiseeritakse lineaarselt. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivaragrupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maa ja kunstitaieste maksumust ei amortiseerita. Kasutusel on järgmised amortisatsiooninormid: • inventar 20% aastas; • arvutid ja kontoritehnika 20-40% aastas. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Amortisatsioonikulu kajastatakse koondkasumiaruandes administratiivkulude all. Aktsiaselts hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele) põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele. 11. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude tootmisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse koondkasumiaruandes administratiivkulude all. 30 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Sõlmimisväljaminekute kajastamine Kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate kindlustusmaksetega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena finantsseisundi aruandes immateriaalse vara koosseisus. Otsesed sõlmimisväljaminekud kapitaliseeritakse ettemakstud preemiate eraldise kogusumma ja kogutud kindlustusmaksete kogusumma suhte alusel. Kapitaliseeritud sõlmimiskulude hulka kuuluvad kindlustuslepingute otsesed sõlmimiskulud, näiteks komisjonitasud vahendajatele ja müügitöötajate poolt müügiga teenitud lisatasud (koos maksudega). Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud Aktsiaseltsil kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid. 12. Ettevõtte tulumaks Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Dividendide väljamaksetele, mille madalamat maksumäära kasutada ei saa, kehtib maksumäär 20% (20/80 netoväljamaksest). Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustiste maksustamisväärtuste ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning -kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 19. 13. Riigi edasikindlustusandja kahjureserv Riigi eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud komisjonitasud, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste 31 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riigi edasikindlustuse tingimustele vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras deposiidi vahenditest. 14. Reservkapital 14.1 Kohustuslik reservkapital Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras. Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservi kohta avalikustatakse omakapitali lisas 12. 14.2 Tasandusreserv Aktsiaselts moodustab tasandusreservi, mille eesmärgiks on katta kindlustustehnilist kahjumit. Tasandusreserv moodustatakse iga-aastasest kindlustustehnilisest kasumist. Reservi maksimaalne suurus on iga-aastaselt muutuv, moodustades 134% aruandeaasta neto kindlustusmaksetest. Kuni nõutud suuruse saavutamiseni kantakse tasandusreservi iga-aastaselt 75% kindlustustehnilisest kasumist. Viimasel paaril aastal ei ole tasandusreservi moodustatud, kuna kahjunõuetes pole olulisi kõikumisi olnud, seega pole vajalik nõuete volatiilsust täiendava reservi abil maandada. 15. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruande kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. 16. Kohustiste piisavuse test Kindlustuskohustiste piisavust testitakse aruande kuupäeval, kasutades jooksvaid hinnanguid kindlustuslepingute tulevaste rahavoogude kohta. Kui hinnang näitab, et kindlustuskohustiste väärtus on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujääk kajastada majandusaasta koondkasumiaruandes, esialgu hinnates alla kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud ning seejärel moodustades kohustise adekvaatsuse testist tuleneva eraldise (möödumata riskide eraldis). 32 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 2022. aasta kohta läbi viidud test kindlustuskohustistes puudujääki ei näidanud (2021. aasta kohta läbi viidud test ei näidanud samuti kindlustuskohustistes puudujääki). 17. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustised Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandepäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. 18. Hüvitised töötajatele Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks kajastatakse tekkepõhiselt tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele kehtestatud. 19. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kindlustusmaksete kajastamise põhimõtted on kirjeldatud punktis 4.1. Regressinõuetega seotud tulud kajastatakse kassapõhiselt tulenevalt informatsiooni piiratusest regressinõuete laekumise aja ja summa määramisel. Erandiks on juhud, kui nõue on müüdud kolmandale osapoolele. Antud juhtudel kajastatakse nõuded ja nendelt saadav tulu tekkepõhiselt. Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt tehingu toimumise hetkel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse vastavalt nõudeõiguse tekkimisele. 20. Tegevuskulud Tegevuskulude jagamisel koondkasumiaruande kirjete vahel lähtutakse põhimõttest, et need kulud, mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale. 33 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Aktisaseltsi kulud jagatakse funktsionaalsuse alusel alljärgnevalt: Sõlmimiskulud. Siia alla kuuluvad otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest. Otseste sõlmimiskulude hulka arvatakse komisjonitasud vahendajatele ning müügitöötajate palgalisad, mis on seotud müügitulemustega. Kaudsete sõlmimiskulude hulka kuuluvad püsiva iseloomuga kulud, sh müügitöötajate püsivad tööjõukulud, reklaamikulud, lähetuskulud, põhivara väärtuse muutus ja muud kulud niivõrd, kuivõrd nad ei kuulu administratiivkulude, kahjukäsitluskulude või investeeringukulude hulka. Kahjukäsitluskulud. Siia alla kuuluvad otseselt kahjunõuete käsitlemisega seonduvad kulud ning kahjukäsitlusega seotud osa kaudsetest administratiivkuludest. Kahjukäsitluskulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele, kui ka kindlustusandja poolt tehtud vastavaid kulusid, sealhulgas töötajate palgad, sotsiaalkulud ja kahjukäsitlusega seotud administratiivkulud. Administratiivkulud. Siin kajastatakse kulusid, mis on seotud kindlustusmaksete kogumise, kindlustusportfelli haldamise ning boonuste ja soodustuste käsitlemisega. Siia gruppi kuuluvad näiteks töötajatega otseselt seotud kulutused, amortisatsioonikulud, kulud ruumide rendile jne. Administratiivkulude hulka kuuluvad kindlustustegevusega seotud kulud sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimis-või kahjukäsitluskulude hulka. Investeeringute haldamise kulud. Siia alla kuuluvad varahalduslepingu alusel makstavad tasud investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest. 21. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis võeti 2004. aastal kasutusele ajutise standardina. IFRS 4 on võimaldanud ettevõtetel jätkata kindlustuslepingute arvestamist siseriiklike raamatupidamis- standardite alusel, mistõttu erinevaid lähenemisviise on palju. IFRS 17 lahendab standardi IFRS 4 põhjustatud võrdlusprobleemid, sest nõuab, et kõikide kindlustus- lepingute arvestus toimuks järjepidevalt ühtmoodi, mis on kasulik nii investoritele kui ka kindlustus- ettevõtetele. Kindlustuskohustisi hakatakse soetusmaksumuse asemel arvestama hoopis jooksvas väärtuses. Uute ja varem sõlmitud lepingute kasumlikkuse läbipaistvam esitus aitab huvilistel kindlustus- ettevõtte finantsinformatsiooni paremini mõista. Kindlustus- ja finantstulemuste eraldi esitamine muudab kasumiallikad ja tulude kvaliteedi läbipaistvamaks. Kindlustusmaksete mahud ei paisuta enam müügitulu, kuna investeerimiskomponente ja laekunud raha ei liigitata enam müügituluks. 34 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Standardi esmakordne rakendamine avaldab olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruannetele. Muutuvad hindamismudelid, kindlustuslepingute liigitamise alused, edasikindlustuslepingute kajastamine kui ka portfelli rühmitamise nõuded. Standardis sätestatud mõõtmise põhimõtted mõjutavad oluliselt Aktsiaseltsi kasumit ja kahjumit. Oluliselt mõjutab standardi esmakordne rakendamine ka teabe esitamise põhimõtteid. Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem ja rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. AS KredEx Krediidikindlustus rakendab IFRS 17 esimest korda 1. jaanuaril 2023. Uus standard toob kaasa olulisi muudatusi kindlustus-ja edasikindlustuslepingute arvestuses. Ettevõte on hinnanud IFRS 17 esmase rakendamise hinnangulist mõju finantsaruannetele. Seni tehtud hinnangute põhjal on bilansi omakapitali korrigeerimine (pärast maksustamist) hinnanguliselt 1.jaanuaril 2023 aastal 25 tuh euro võrra väiksem (72 tuh eurot) kui 1.jaanuaril 2022 (97 tuh eurot). 31.12.2021 IFRS 17 mõju 01.01.2022 Varad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest 1 440 337 128 635 1 568 972 Varad kokku 1 440 337 128 635 1 568 972 Kohustised kindlustus-ja edasikindlustuslepingutest -2 915 504 225 203 -3 140 707 Kohustised kokku -2 915 504 225 203 -3 140 707 Omakapital kokku 21 205 966 -96 568 21 109 398 31.12.2022 IFRS 17 mõju 01.01.2023 Varad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest 1 321 735 -99 884 1 221 851 Varad kokku 1 321 735 -99 884 1 221 851 Kohustised kindlustus-ja edasikindlustuslepingutest -2 895 369 -28 206 -2 867 163 Kohustised kokku -2 895 368 -28 206 -2 867 163 Omakapital kokku 19 400 911 -71 678 19 329 233 Aktsiaseltsi hinnangul väheneb IFRS 17 kasutuselevõtuga 2022. aasta omakapital 71,7 tuh euro võrra ja seisuga 1. jaanuar 2022 hinnanguliselt 96,6 tuh eurot. IFRS 17 standard toob kaasa mõningaid ümberklassifitseerimisi kindlustus- ja edasi- kindlustuslepingute varade, kindlustus-, edasikindlustus- ja investeerimislepingute kohustuste, muude varade, muude kohustuste ja kindlustusvõtjate kontode vahel, mis ei mõjuta omakapitali. 35 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023, rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. IFRS 9 Finantsinstrumendid anti välja novembris 2009 ja seda muudeti 2010, 2013 ja 2014 aastal ning see kehtib 1. jaanuaril 2018 või hiljem algavatele aastatele ning seda kohaldatakse tagasiulatuvalt või muudetud tagasiulatuvalt. Lisaks andis IASB oktoobris 2017. aastal välja muudatused, mis kehtivad 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Seoses 2020. aasta juunis välja antud standardi IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ muudatusega muutis IASB standardit IFRS 4 „Kindlustuslepingud“ lubades kindlustusandjatel rakendada IFRS 9 alates 1. jaanuarist 2023 koos IFRS 17-ga. Seni on kindlustusseltsid kasutanud ajutist erandit IFRS 9 kohaldamisel kindlustustegevusele. Sellest tulenevalt rakendab AS KredEx Krediidikindlustus nendele tegevustele IFRS 9 esimest korda 1. jaanuaril 2023. Arvestades, et enamik finantsvarasid on klassifitseeritud õiglases väärtuses enne ja pärast IFRS 9 rakendamist, ei ole oodata olulist mõju ettevõtte omakapitalile. Need mõjud põhinevad seni tehtud hinnangutel. Aktsiaselts jätkab IFRS 17 ja IFRS 9 poolt nõutavate uute arvestusprotsesside ja sisekontrolli viimistlemist. Rakendatavad uued arvestuspõhimõtted, otsused ja hindamistehnikad võivad muutuda seni, kuni ettevõte on lõpetanud oma esimeses finantsaruanded vastavalt nendele uutele standarditele. Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele. Lisa 2. Riskide juhtimine Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise. Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin) (joonis 1). 36 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid (sh operatsioonirisk), mainerisk ja likviidsusrisk. Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA). Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia on kehtestanud nõukogu. Kindlustusrisk Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Ainus klientidele pakutav kindlustusteenus on krediidikindlustus. Muud liiki kindlustusteenuseid Aktsiaselts ei osuta. Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid). Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise- eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele on seatud piirangud keskmise skoori, skooripõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas. Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingu põhiselt 37 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata. Kõiki krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis kliendigrupi põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused teis(t)ele ettevõtja(te)le. Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist, suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele. Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus. Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele. Järgnevalt on esitatud kindlustusriski sensitiivsusanalüüs erinevate riskitegurite muutuste võimaliku mõju kohta Aktsiaseltsi majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile (arvutus on näitlik): Riskitegur Tulem 2022 a Võimalik Mõju 2022 a Mõju (tuh eurot) muutus tulemile (tuh omakapitalile eurot) (%) Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 561 vähenemine 5% -78 -0,4 Kogukahju (neto) 864 suurenemine 20% -173 -0,9 Tegevuskulud 1 045 suurenemine 5% -52 -0,3 Riskitegur Tulem 2021 a Võimalik Mõju 2021 a Mõju (tuh eurot) muutus tulemile (tuh omakapitalile eurot) (%) Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 524 vähenemine 5% -76 -0,4 Kogukahju (neto) 887 suurenemine 20% -177 -0,8 Tegevuskulud 1 147 suurenemine 5% -57 -0,3 Kindlustusriskiportfell on piiratud ka üksikutes lepingutes sätestatud maksimaalsete hüvitamiskohustustega. Alljärgnevalt on ära toodud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused kokku seisuga 31.12.2022: 38 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Kindlustusliik Kohustised Kohustised Kohustised (tuhat eur) kindlustuslepingutes edasikindlustuslepingutest kindlustuslepingutes bruto edasikindlustaja osa neto Krediidikindlustus 112 065 41 688 70 377 2022. aasta lõpul moodustas kodumaiste ostjate suhtes sõlmitud krediidikindlustus 28,4% kogu kindlustatud krediidiriskist. Riigi tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht, mis hõlmab kindlustatud ostjaid Euroopa Liidust väljaspool asuvates riikides, moodustas 6,6% kindlustatud mahust. Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2022 oli alljärgnev: Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2021 oli alljärgnev: Muud Eesti 30,4% 30,2% Rootsi 8,6% Saksamaa 3,6% Norra 3,8% Soome Poola 7,6% Leedu Läti 4,3% 5,0% 6,4% 39 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Kahjusid on perioodil 2012-2022 välja makstud 187 korral kogusummas 9,5 mln eurot. Allpool esitatud tabel annab ajaloolise ülevaate kahjude toimumise, väljamakse ja eraldiste moodustamise adekvaatsuse kohta. Kahjude kujunemise tabel võimaldab võrrelda finantsaruannetes sisalduvaid maksmata nõuete hinnanguid eelnenud aastate kahjudega. Tabelis toodud kahjuaasta näitab juhtumi toimumise aastat ja selle all kogukahju (rahuldamata nõuete eraldis, sh IBNR eraldis ja makstud hüvitised, millest maha võetud tagasi laekunud regressid) kujunemist samal ja järgnevatel aastatel. Kumulatiivsed hüvitised näitavad väljamakstud kahjude kogusummat 31.12.2022 seisuga vastava kahjuaasta kohta. Kahjud kokku näitavad rahuldamata nõuete eraldise, sh IBNR eraldis ja makstud hüvitiste kogusummat 31.12.2022 seisuga. Kahjuaasta 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 Kahju toimumine aasta lõpuks 1 584 049 1 481 808 1 623 498 991 881 1 091 916 1 228 403 991 212 827 539 1 330 915 956 063 1 033 290 1 aasta hiljem - 1 302 021 964 869 966 371 1 109 359 1 216 732 913 696 1 224 452 1 701 412 951 267 796 303 2 aastat hilem - - 965 016 700 993 1 684 545 1 140 134 954 135 1 058 177 1 615 014 998 735 779 555 3 aastat hiljem - - - 494 621 630 202 951 722 367 478 1 178 958 1 263 443 296 822 177 264 4 aastat hiljem - - - - 629 702 1 705 620 364 032 468 681 1 263 443 298 152 177 264 5 aastat hiljem - - - - - 1 678 928 227 894 423 696 979 837 294 403 177 264 6 aastat hiljem - - - - - - 361 526 535 716 951 610 280 862 177 264 401 739 951 610 280 862 177 264 Kumulatiivsed hüvitised 234 223 1 009 425 224 182 478 680 326 675 1 644 560 361 526 401 739 951 610 280 862 177 264 Eraldised 31.12.2022 1 349 826 292 596 740 834 15 941 303 027 34 368 - - - - - Regressid - - - - - - - - - - - Kahjud kokku 1 584 049 1 302 021 965 016 494 621 629 702 1 678 928 361 526 401 739 951 610 280 862 177 264 Erinevus - 179 787 658 482 497 260 462 214 - 450 525 629 686 425 800 379 305 675 201 856 026 Üle 100 000 eurot suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud 21, neist 5 aastal 2022. 31.12.2022 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 2,8 mln eurot. Juhtkond hindab eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata riskide eraldise moodustamiseks ei näe. Samas tulenevalt ajas reserveerimisprotsessi olemuslikust ebakindlusest ja muutuvatest teguritest ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud. Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist on võimalik kogu Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus ära katta vahenditega kontol. Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Likviidsusrisk Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu. Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel, kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta vahenditega kontol. Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus 40 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on väike ning valmisolek nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega. Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol, üleöödeposiiti pangas ja tähtajalisi hoiuseid pangas, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 7 päeva. Likviidsete vahendite hulka võib arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni IBNR ja RBNS eraldiste osas. Kui edasikindlustusandja deposiit on väiksem kui tema vastutus IBNR ja RBNS eraldistest, tuleb vahe katta Aktsiaseltsi likviidsete vahenditega kontol. Finantsvarade, kohustiste ja kindlustustehniliste netoeraldiste ajaline jaotus: 31.12.2022 6-12 1-2 2-5 üle 5 tuh eurot 0-6 kuud kuud aastat aastat aasta Kokku Finantsvarad 11 992 14 486 486 3 622 5 379 35 965 Finantskohustised 50 363 0 0 0 0 50 363 Rendikohustised 6 648 6 648 26 594 26 594 0 66 484 Tehnilised netoeraldised 393 408 393 408 786 818 0 0 1 573 634 31.12.2021 6-12 1-2 2-5 üle 5 tuh eurot 0-6 kuud kuud aastat aastat aasta Kokku Finantsvarad 17 056 5 506 4 841 2 702 7 548 37 653 Finantskohustised 48 866 0 0 0 0 48 866 Rendikohustised 9 194 0 0 0 0 9 194 Tehnilised netoeraldised 368 792 368 792 737 583 0 0 1 475 167 Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid, väärtpaberid ja aktsiad realiseeritakse tähtaja saabumisel. Tegelike rahavoogude ajastus võib olla erinev tulenevalt ennetähtaegsetest maksetest, lepingu muudatustest või muudest asjaoludest tingitult. Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 1,7 mln eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9. Finantskohustised summas 50 363 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi tarnijatele (vt lisa 16,17). Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 3,0 mln euro ulatuses, mille osas on ülevaade antud lisades 14-15. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille arvelt makstakse tulevikus välja riigi edasikindlustusega väljastatud kindlustuslepingutest tulenevaid võimalikke kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2022 oli 14,8 mln eurot (lisa 13). Deposiidi 41 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel. Riigi edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktides 13. Krediidirisk Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi bilansis kajastatavad rahalised nõuded vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Muud krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta. Riski juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspoolte. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku tegutsemist. Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale. Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega. Geograafiliste piirkondade lõikes on krediidirisk seotud Eestiga. Täpsem ülevaade on esitatud allpool toodud diagrammis 31.12.2022 seisuga. muud Rumeenia 16.4% 2.3% Leedu 2.4% Tšehhi 3.4% Saksamaa 4.0% Soome Eesti 4.5% 67.0% 42 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Ja 31.12.2021 seisuga: Muud Eesti 27.2% 41.2% Tšehhi 3.0% Läti 4.2% Prantsusmaa 5.5% Soome 19.0% Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Eesti finantssektoriga. Aktsiaseltsi rahalistest vahendistest 20,9 mln eurot hoitakse 31.12.2022 seisuga Eesti pankades kas deposiidina või arvelduskontol. Moody’s pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad seisuga 31.12.2022 alljärgnevalt: tuh eurot 31.12.2022 31.12.2021 Aa1 0 901 Aa3 899 503 A1 0 6 293 A2 920 1 053 A3 4 359 5 510 Ba1 0 565 Baa1 3 919 5 377 Baa2 11 966 12 184 Baa3 4 363 4 267 Reitinguta 9 539 1 000 KOKKU 35 965 37 653 Finantsvaradest 36% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest kuulusid seisuga 31.12.2022 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. 31.12.2022 seisuga oli 3,5% finantsvaradest investeeritud aktsiafondidesse ning need investeeringud teostati 2022.a. IV kvartalis. Tururisk Tururiskina defineerib Aktsiaseltsi vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige 43 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha pangakontol hoidmise eest. Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk. Tururiski juhtimise aluseks on võlakirju emiteerinud ettevõtjate sektoripõhisele kuhjumisele piirangu seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida. Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid ja kattevara. Edasikindlustusandjate deposiite ega muid tulevaste kulude ettemakseid pole lubatud investeerimistegevusse kaasata. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused tingimusel, et hoiuseid saab lõpetada kuni ühenädalase etteteatamisega). Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting. Aktsiafondidest on lubatud investeerida vaid ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse ja/või ESG märgisega aktiivselt juhitud aktsiafondidesse, mis on kaubeldavad EL-s asuval reguleeritud väärtpaberiturul. Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi rahalistest vahenditest 60,7% arvelduskontol hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk puudub. Võlakirjadesse oli aruandeperioodi lõpu seisuga paigutatud 35,7% ning aktsiafondidesse 3,5% vahenditest. Riskitegur Turuväärtus Võimalik muutus Mõju Mõju 31.12.2022 (tuh tulemile omakapitalile eurot) (tuh (%) eurot) Võlakirjad 12 845 Intressimäära muutus 1% +/-353 +/-1,8 Riskitegur Turuväärtus Võimalik muutus Mõju Mõju 31.12.2021 (tuh tulemile omakapitalile eurot) (tuh eurot) (%) Intressimäära muutus +/-2,6 Võlakirjad 16 600 1% +/-553 Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui 44 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised, sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2022 seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada ainult eurodes väljastatud instrumentidesse. Operatsioonirisk Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju inimliku tegevuse või vea tõttu või süsteemide ebakorrektse toimimise tõttu. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski realiseerumine). Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on operatsiooniriski juhtimisel fookuses eelkõige sisemise ja välise pettuse riski vähendamine ja vajalike infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine. Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem. Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui avastatakse tahtlikult või tahtmatult (töötaja lohakuse või hoolimatuse tõttu) toime pandud pettus või kui IT süsteemide rikke tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui IT süsteemid ja Aktsiaseltsi tegevusruumid on kättesaamatud rohkem kui 24 tundi või kui esineb muu ette planeerimata sündmus, mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse. Operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle pettuseriski tuvastamiseks. Mainerisk Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine klientide ja koostööpartnerite seas. Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga intsidendi kohta. Kapitali juhtimine Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse. 45 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Vastavalt kindlustustegevuse seadusele ei või kindlustusandja omavahendite summa ühelgi hetkel olla väiksem omavahendite miinimumist ega omavahendite normatiivist. Vastavalt seadusele peavad krediidikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 4 mln eurot. Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2022 seisuga moodustas 19,4 mln eurot. Aktsiaseltsi solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on samuti tugev ning vastab igati seaduses ning muudes regulatiivsetes dokumentides kehtestatud nõuetele. Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi poolt edasikindlustaja deposiit riigi edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Antud deposiidi saldo seisuga 31.12.2022 oli 14,8 mln eurot (vt lisa 13). Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest 2022 2021 Kogutud brutopreemiad 2 751 172 2 991 709 Muutus ettemakstud preemiate eraldises -4 775 9 305 Tulu kindlustusmaksetest kokku 2 746 397 3 001 014 Edasikindlustuse preemiad -1 190 624 -1 467 622 sh.riigi edasikindlustus -222 741 -616 850 Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustuse osa -12 516 -11 523 sh.riigi edasikindlustus 17 139 -9 999 Tulud kindlustusmaksetest edasikindlustaja osa kokku -1 203 140 -1 479 145 KOKKU 1 543 257 1 521 869 AS KredEx Krediidikindlustus tegeleb vaid kahjukindlustuse alaliigi krediidikindlustusega. Kõik kindlustuslepingud on sõlmitud eurodes. Lisa 4. Tulu investeeringutest 2022 2021 Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi: Intressitulu võlakirjadelt 283 602 304 948 Kasum/kahjum võlakirjade ja aktsiate väärtuse muutusest -1 764 571 -270 537 Kasum/kahjum võlakirjade müügist -425 -1 215 Kokku -1 481 394 33 196 46 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Muud finantsvarad: Intressitulu deposiitidelt 54 492 35 211 Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt 2 050 8 462 Kokku 56 542 43 673 Investeerimistegevuse juhtimise kulud -64 302 -72 311 Tulu investeeringutest kokku -1 489 154 4 558 Lisa 5. Muu tegevustulu 2022 2021 Tulud krediidiraportitest 144 603 150 802 Edasikindlustuse komisjonitasud 279 077 299 866 Muu tulu 115 422 KOKKU 423 795 451 089 Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 2022 2021 Kindlustushüvitised -1 719 786 -1 405 483 Kahjukäsitluskulud -36 515 -119 113 sh. töötasu -23 489 -81 948 muud tegevuskulud -2 550 -1 404 teenused kolmandatelt isikutelt -10 476 -35 760 Regressid ja jääkvara realiseerimine 533 646 403 387 Muutus rahuldamata nõuete eraldises 24 910 518 766 Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud kokku -1 197 745 -602 443 2022 2021 Edasikindlustaja osa kindlustushüvitistes 855 405 681 727 Edasikindlustaja osa regressides ja jääkvara realiseerimises -266 823 -201 685 Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses -106 086 -264 673 Edasikindlustaja osa kokku 482 496 215 369 Neto kindlustushüvitised kokku -715 249 -387 074 47 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 7. Tegevuskulud 2022 2021 Kindlustuslepingute sõlmimiskulud Tööjõukulud 220 537 208 508 Ruumide rent ja kommunaalmaksed 4 037 2 597 Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 5 975 22 728 Turunduskulud 10 106 Muud tegevuskulud 71 446 63 572 Sõlmimiskulud kokku 302 005 297 511 Administratiivkulud Tööjõukulud 403 224 402 870 Sisseostetud teenused 144 546 227 237 Infoteenuste tasud 79 582 84 747 Järelvalvetasud 35 078 37 109 Ruumide rent ja kommunaalmaksed 7 930 17 105 Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 5 975 22 728 Muud tegevuskulud 66 672 57 491 Administratiivkulud kokku 743 007 849 287 Tegevuskulud kokku 1 045 012 1 146 798 Töölepingu alusel töötajate keskmine arv oli 10,42 (2021 a oli 11,75) ja neile arvestatud töötasu 452 322 eurot (2021 a 505 163 eurot). Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete keskmine arv oli 7,8 (2021 a oli 7,8) ja neile arvestatud töötasu 194 928 eurot (131 292 eurot). Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguslikud varad Materiaalne põhivara Materiaalne põhivarana soetusmaksumusega 7 220 eurot on täielikult amortiseerinud, kuid on endiselt kasutuses. Immateriaalne põhivara Arvuti tarkvara Soetusmaksumus 01.01.2021 26 832 Soetusmaksumus 31.12.2021 26 832 Soetamine 9 867 Soetusmaksumus 31.12.2022 36 699 48 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 25 206 Arvestatud kulum 1 326 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 26 532 Arvestatud kulum 465 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 26 997 Jääkmaksumus 31.12.2021 1 626 Jääkmaksumus 31.12.2022 9 702 Kasutamisõiguslikud varad Rendipind (kontor) Soetusmaksumus 01.01.2021 69 874 Rendipinna mahakandmine 0 Soetusmaksumus 31.12.2021 69 874 Kasutamisõigusliku vara lõpetamine -69 874 Soetamine 68 776 Soetusmaksumus 31.12.2022 68 776 Akumuleeritud kulum 01.01.2021 16 549 Arvestatud kulum 44 131 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 60 680 Arvestatud kulum lõpetamisel -69 874 Arvestatud kulum 11 486 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 2 292 Jääkmaksumus 31.12.2021 9 194 Jääkmaksumus 31.12.2022 66 484 Kasutusõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil Sepise tn 7. Diskontomäärana kasutati 5%. 2022.aastal koliti Hobujaama 4 kontorist Sepise tn 7 asuvale kontoripinnale. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2022 seisuga ei olnud (2021. aastal puudusid samuti kapitaliseeritud väljaminekud). Lisa 9. Nõuded Muud nõuded 31.12.2022 31.12.2021 Krediidiraportite tasud 294 1 525 KOKKU 294 1 525 49 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Aasta jooksul ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid (2021. a.1 125 eurot). Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Viitlaekumised ja ettemakstud tulud 31.12.2022 31.12.2021 Intresside viitlaekumine 177 996 152 475 Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 40 166 40 433 Muud nõuded 0 7 569 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud kokku 218 162 200 477 Nõuded kindlustustegevusest 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded kindlustuslepingutest (kindlustusmaksetest) 126 248 382 372 Nõuded kindlustustegevusest kokku 126 248 382 372 Nõuded kindlustuslepingutest kajastavad aruandekuupäeva seisuga tasumata arveid kindlustusmaksete eest, mis on realiseeritavad 12 kuu jooksul. Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid netona edasikindlustusest kogusummas 1 898 eurot (2021. a. 1 125 eurot). Nõuded edasikindlustuslepingutest 31.12.2022 31.12.2021 Riigi edasikindlustus Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 5 532 22 671 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 666 166 712 894 Kokku riigi edasikindlustus (vt lisa 13,14) 671 698 735 565 Eraedasikindlustus Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 52 083 47 460 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 597 954 657 312 Kokku eraedasikindlustus 650 037 704 772 KOKKU 1 321 735 1 440 337 50 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 10. Finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2022 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning võlakirjadest ja aktsiatest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast kuulusid Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad ja aktsiad seisuga 31.12.2022 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu ning tähtajalised deposiidid teise tasemesse. 31.12.2022 31.12.2021 Tähtajalised deposiidid (vt lisa 17) 11 850 000 5 000 000 Võlakirjad ja aktsiad (vt lisad 17 ja 18) 14 118 806 16 600 267 Finantsinvesteeringud kokku 25 968 806 21 600 267 Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes. 31.12.2022 31.12.2021 Raha arvelduskontol (vt lisad 17) 9 996 159 16 052 714 KOKKU 9 996 159 16 052 714 Lisa 12. Omakapital 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600 Aktsiate arv 191 736 191 736 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100.00 100.00 Kohustuslik reservkapital 136 318 114 136 Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100,00 eurot. Aktsiakapitalist kuulub 2/3 ehk 127 824 aktsiat Eesti Vabariigile, keda esindab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 ehk 63 912 aktsiat Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Aktsiad on ühte liiki nimelised aktsiad. Vastavalt äriseadustikule annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. 51 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Lisa 13. Riigi edasikindlustuse kahjureserv 2022 2021 Saldo 01.01 14 864 755 14 940 430 Laekunud regressid 226 585 3 777 Kogutud kindlustuspreemiad riikliku tagatisega lepingutest 222 741 616 850 Komisjonitasu riigi edasikindlustajalt -33 411 -92 527 Tulud investeeringutest -20 971 -15 843 Välja makstud kahjud -443 501 -587 932 Saldo 31.12 (vt lisad 2 ja 20) 14 816 198 14 864 755 2022 2021 Tehnilised eraldised riigi edasikindlustusest Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 5 532 22 671 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 542 769 575 606 Kokku tehnilised eraldised riigi edasikindlustusest (vt lisa 9) 548 301 598 277 Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 31.12 14 267 897 14 266 478 Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud seaduse tasandil edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustuspreemia, millest on maha arvatud komisjonitasu, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest Eraldise Eraldise (eurodes) 31.12.2022 suurendamine vähendamine 31.12.2021 Bruto Ettemakstud preemiate eraldis 158 777 158 777 -154 002 154 002 Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) 2 484 931 43 100 0 2 441 831 Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldus (RBNS) 251 661 0 -68 010 319 671 Kokku (vt lisa 2) 2 895 369 201 877 -222 012 2 915 504 52 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Eraldise Eraldise (eurodes) 31.12.2022 suurendamine vähendamine 31.12.2021 Edasikindlustuse osa Ettemakstud preemiate eraldis 57 615 57 615 -70 131 70 131 Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) 1 138 290 0 -72 081 1 210 371 Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldus (RBNS) 125 830 0 -34 005 159 835 Kokku (vt lisa 9) 1 321 735 57 615 -176 217 1 440 337 Eraldise Eraldise (eurodes) 31.12.2022 suurendamine vähendamine 31.12.2021 Neto Ettemakstud preemiate eraldis 101 162 101 162 -83 871 83 871 Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) 1 346 641 115 181 0 1 231 460 Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldus (RBNS) 125 831 0 -34 005 159 836 KOKKU 1 573 634 216 343 -117 876 1 475 167 Möödumata riskide eraldist ei ole moodustatud, sest juhtkonna hinnangul on ettemakstud preemiate eraldis ja rahuldamata nõuete eraldis arvestuslikult piisavad enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruandekuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks. Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest 31.12.2022 31.12.2021 Kohustis edasikindlustaja ees 151 778 298 294 KOKKU (vt lisa 2) 151 778 298 294 Kohustis kajastab Aktsiaseltsi kohustust tasuda edasikindlustajatele edasikindlustajate osa kogutud kindlustusmaksetest, millest on maha arvatud edasikindlustuse komisjonitasu. Lisaks on summast maha arvatud kindlustushüvitiste ja kahjukäsitluskulude edasikindlustajate osa ning lootusetute nõuete edasikindlustajate osa. Juurde on arvatud laekunud regressinõuete edasikindlustajate osa. 53 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 16. Muud kohustised 31.12.2022 31.12.2021 Kindlustusvõtjate ettemaksed 222 955 211 693 Edasikindlustuse komisjonitasude muutuse reserv 16 380 24 037 Kokku 239 335 235 730 Võlad tarnijatele (vt lisa 2, 16) 50 363 48 866 Võlad töövõtjatele 31 074 73 844 Muud kohustised 24 847 6 711 Kohustused rendilepingutest 66 749 9 351 Kokku 173 033 138 773 Muud kohustised kindlustustegevusest kokku (vt lisa 2) 412 368 374 503 Käibemaksu kohustis 3 269 3 138 Tulumaksu kohustis 9 991 9 028 Sotsiaalmaksu kohustis 17 706 15 998 Maksukohustised kokku 30 966 28 164 KOKKU 443 334 402 667 Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus Bilansiline väärtus Õiglane väärtus Finantsvarad Finants- õiglases kohustised Laenud ja väärtuses korrigeeritud Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku nõuded muutusega läbi soetus- kasumiaruande maksumuses 31.12.2022 Finantsvarad Tähtajalised 11 850 000 0 0 11 850 000 11 850 000 - - 11 850 000 deposiidid (vt lisa 10) Võlakirjad, aktsiad 0 14 118 806 0 14 118 806 14 118 806 0 - 14 118 806 (vt lisad 10, 18) Raha ja raha ekvivalendid (vt lisa 9 996 159 0 0 9 996 159 9 996 159 - - 9 996 159 11) Finantsvarad kokku 21 846 159 14 118 806 0 35 964 965 35 964 965 0 - 35 964 965 Finantskohustused Muud finantskohustused 0 0 50 363 50 363 - 50 363 - 50 363 (vt lisad 2 ja 18) Finantskohustused 0 0 50 363 50 363 - 50 363 - 50 363 kokku 31.12.2021 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 5 000 000 - - 5 000 000 10) 54 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Võlakirjad 0 16 600 267 0 16 600 267 16 600 267 0 - 16 600 267 (vt lisad 10, 18) Raha ja raha ekvivalendid (vt lisa 16 052 714 0 0 16 052 714 16 052 714 - - 16 052 714 11) Finantsvarad kokku 21 052 714 16 600 267 0 37 652 980 37 652 980 0 - 37 652 980 Finantskohustused Muud finantskohustused 0 0 48 866 48 866 - 48 866 - 48 866 (vt lisad 2 ja 18) Finantskohustused 0 0 48 866 48 866 - 48 866 - 48 866 kokku Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 1 666 439 eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9. Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi on Aktsiaseltsil 3 490 481 euro ulatuses. Täpsem ülevaade kohustistest on toodud lisas 2, 14, 15 ja 16. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille osas on ülevaade toodud lisas 13. Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine bilansis amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2022. Nõuded klientidele ja muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei kanna intressi. Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Võlakirjade, aktsiate ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus krediidireitingute lõikes 31.12.2022 Osakaal 31.12.2021 Osakaal Aa3 0 0% 503 103 3% A2 920 167 7% 1 053 073 6% A3 1 483 290 10% 2 674 015 16% Ba1 0 0% 565 233 3% Baa1 3 018 930 21% 4 476 670 27% Baa2 3 059 655 22% 3 060 975 18% Baa3 4 362 967 31% 4 267 199 26% Reitinguta 1 273 797 9% 0 0% Kokku 14 118 806 100% 16 600 267 100% Võlakirjade, aktsiate ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus pikkuse järgi 31.12.2022 Osakaal 31.12.2021 Osakaal 0-5 aastat 8 739 639 62% 9 052 034 55% üle 5 aasta 5 379 167 38% 7 548 233 45% Kokku 14 118 806 100% 16 600 267 100% 55 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Kuni 12 kuu lunastustähtajaga väärtpabereid on summas 994 515 eurot. Jaotuse tegemisel on lähtutud aruandekuupäeva ja lunastustähtaja vahest. Lisa 19. Tingimuslikud kohustised Tulumaksukohustis 31.12.2022 31.12.2021 Tulumaksukohustis 18 199 383 646 Kokku tulumaksukohustis 18 199 363 646 Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 moodustas 90 993 eurot (31.12.2021 1 918 230 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 18 199 eurot (31.12.2021 383 646 eurot), seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta 72 794 eurot (31.12.2021 1 534 584 eurot). Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse: 1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt lisa 1) 2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid 3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid 4. Riigiettevõtteid Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeperioodil 172,4 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 22,3 tuhat eurot. Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida makstakse kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid on nii kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka konkreetsete majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms). Tulemustasusid ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega. Tulemustasu arvestatakse bruto kuutöötasu kordsetes (0-1 osaliselt alla ootuste; 1-2 väga hea; 2-3 suurepärane; 3-4 erakordne). Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamisel Aktsiaseltsi algatusel on juhatuse liikmetele ette nähtud kompensatsioon kolme kuupalga ulatuses. 56 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Muud tehingud seotud osapooltega. Aktsiaselts on aruandeperioodil ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt: Ostetud teenused 2022 2021 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 78 793 140 109 Rahandusministeerium 50 72 Riigiettevõtted 1 655 1 280 KOKKU 80 498 141 461 Riigi edasikindlustuse deposiidi kohta ülevaade lisa 1 punktis 13 ning lisas 13. Nõuded ja kohustised aruandeperioodil tehtud tehingutest seisuga 31.12.2022 olid alljärgnevad: 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 9) 671 698 735 565 KOKKU 671 698 735 565 31.12.2022 31.12.2021 Kohustised Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 7 491 5 843 Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 13) 14 816 198 14 864 755 Riigiettevõtted 12 71 Juhatuse liikmed 2 556 25 375 KOKKU 14 826 257 14 896 043 57 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Juhatuse liikmete allkirjad 2022. a majandusaasta aruandele Juhatus on koostanud AS KredEx Krediidikindlustus 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Signe Rähesoo juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 24.03.2023 Ivika Kolk juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 24.03.2023 58 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Kasumi jaotamise ettepanek Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 90 993 eurot, millest 2022. aasta puhaskahjum moodustas 1 383 413 eurot. Juhatus teeb ettepaneku jätta jaotamata kasum jaotamata. 59 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Tegevusalade loetelu AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt: Eurodes 2022 2021 Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 2 751 172 2 991 709 KOKKU 2 751 172 2 991 709 60 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2022 Audiitoriaruanne 61 Saatja: Raina Toomvap <[email protected]> Saadetud: 26.04.2023 12:07 Adressaat: Raina Toomvap <[email protected]> Teema: AS KredEx Krediidikindlustus aastaaruanne Manused: image001.jpg; Vandeaudiitori aruanne KredEx Krediidikindlustus AS 2022.asice Tere Edastan teile AS KredEx Krediidikindlustus 2022. aasta aastaaruande. Lugupidamisega Raina Toomvap pearaamatupidaja-finantsjuht KredEx Krediidikindlustus AS Sepise 7, 11415 Tallinn www.krediidikindlustus.ee See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →