3837940 -38100 EELNÕU Jõelähtme Vallav olikogu O T S U S Jõelähtme xx………. 202 3 nr ___ Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu algatamine , lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju de strateegilise hindamise algatamata jätmine Uue Suurekivi Arendus OÜ (edaspidi huvitatud isik ) esitas 06.04.2023 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Liivamä e k ülas Uue-Suurekivi maa-alal sooviga osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 29.07.2008 otsusega nr 380 kehtestatud „Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering Uue-Suurekivi I ja Uue-Suurekivi II maüksuse osas“ . Planeeringuala hõlmab maaüksused Uue-Suurekivi tee 1 (katastritunnus: 24504:003:088 5; sihtotstarve: elamu maa 9 0% , ärimaa 10% ; pindala: 1951 m 2 ) , Uue-Suurekivi tee 2 (katastritunnus: 24504:003:0886 ; sihtotstarve: elamu maa 100%; pindala: 2713 m 2 ) , Uue-Suurekivi tee 4 (katastritunnus: 24504:003:088 7; sihtotstarve: elamu maa 100%; pindala: 2795 m 2 ) , Uue-Suurekivi tee 6 (katastritunnus: 24504:003:088 8; sihtotstarve: elamu maa 100%; pindala: 2547 m 2 ) , Uue-Suurekivi tee 8 (katastritunnus: 24504:003:088 9; sihtotstarve: elamu maa 100%; pindala: 2812 m 2 ) , Uue-Suurekivi tee 10 (katastritunnus: 24504:003:08 90; sihtotstarve: elamu maa 100%; pindala: 2525 m 2 ) , Tormi tee 8 (katastritunnus: 24504:003:0 543; sihtotstarve: elamu maa 8 0% , ärimaa 20% ; pindala: 1270 m 2 ) ja Uue-Suurekivi tee (katastritunnus: 24504:003:0 900; sihtotstarve: transpordi maa 100%; pindala: 5619 m 2 ) . Planeeringuala asub Liivamäe küla kirdeosas Tormi tee ja Küüni tee vahelisel alal . Juurdepääs planeeringualale on Tormi teelt. Planeeritava ala suuruseks on ca 22 , 2 ha . Kehtiva Jõelähtme valla Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209) kohaselt asub planeeritav maa-ala pere-, paaris- ja ridaelamu juhtotstarbega alal . R idaelamu maa krundi täpne suurus ja hoonestusaluse pinna osatähtsus krundi pindalast määratakse detailplaneeringuga. Krundi suuruse määramisel tuleb lähtuda valemist , kus pereelamu maa krundi suurus võrdub 1500 m 2 x ridaelamu bokside arv x 0,5. Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamud ning kahe ridaelamu vahekaugus peab olema vähemalt 8 m . Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kruntide suuruse osas . Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks . Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud kuna osaliselt paigutatakse ümber kehtiva detailplaneeringu kohast ehitusõigust ja loobutakse elu- ja ärihoone kavandamisest Tormi tee 8 kinnistul. O lemasolev ate elamumaa sihtotstarbega kinnistu te tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetse sse elukeskkonda. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jääb planeeritav al a tiheasustusalale, mille juhtotstarbeks on määratud elamu maa -ala, kuhu võib ehitada üksik-, kaksik, rida- või korterelamuid . Planeeringualal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 29.07.2008 otsusega nr 308 kehtestatud Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering Uue-Suurekivi I ja Uue-Suurekivi II maaüksuse osas. Moodustatud on detailplaneeringujärgsed krundid ja alustatud on Uue-Suurekivi tee väljaehitamise ning Tormi tee rekonstrueerimisega lõigus Suurekivi tee kuni Uue-Suurekivi tee. Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. EELIS (Eesti looduse infosüsteemi), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Vastavalt PlanS § 124 lg 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse st (edaspidi KeHJS ) . Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punkti st 3 , kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõi kest 6 ning KeHJS § 33 lõike 2 punkt ist 3 viidi ü ldplaneeringut muutva detailplaneering u KSH vajaduse tuvastamiseks läbi KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine ( vt Lisa 2 , Lemma OÜ „ Jõelähtme vallas Liivamäe külas Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang “ ), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik , kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eel datavalt olulist keskkonnamõju. Eelhinnangus on välja toodud soovitavad meetmed keskkonnamõju leevendamiseks, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine . KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvam ust Keskkonnaameti lt, kes oma xx . xx .2023 kirjas nr ……………. asus seisukohale, et …………… . Vallavalitsus esitas Liivamäe küla Uue-Suurekivi IV detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu xx . xx .2023 kirjaga nr 6-4/ xxxx rahandusministeeriumile PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekute saamiseks . Rahandusministeerium andi s oma seisukoha xx . xx .2023 kirjas nr …………….. . . Jõelähtme Vallavalitsus, huvitatud isik ………………. ja töövõtja ………………. sõlmisid …………… lepingu nr … detailplaneeringu tehnilisek s koostamiseks . J uhindudes eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 126, § 128 lg 1 , § 142 lg 6, KeHJS § 33 lg 2 p 4, lg 3, 4, 5 ning § 35 l g 5, Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme v alla ehitusmäärus“ § 3 lg 2 p 1 ning detailplaneeri ngu algatamise taotlusest, Jõelähtme Vallavolikogu o t s u s t a b : Algatada Liivamä e küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu koostamine. Määrata planeeritava ala suuruseks ca 22 , 2 ha v astavalt lähteülesande p unktis 7 esitatud skeemile. Kinnitada Liivamä e küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1. Jätta algatamata keskkonnamõju de strateegiline hindamine Liivamä e küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringule. Detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmi s e ots use ning planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Jõelähtme Vallavalitsuse veebilehel, aadressil https://joelahtme.ee/algatatud-detailplaneeringud ja Jõelähtme vallamajas (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202 Harjumaa) . Otsu se peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses § 72 lg 3 toodud juhtudel Jõelähtme Vallavolikogule (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harjumaa) 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil lal isik vaidlustatavast ots usest teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, Harjumaa, 15082) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates ots use teatavakstegemisest. Ots us jõustub teatavakstegemisest. Väino Haab v allav olikogu esimees EELNÕU Jõelähtme Vallavolikogu xx . xx .202 3 ots use nr __ „ Liivamä e küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine “ LISA 1 Lähteülesanne Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu koostamiseks Detailplaneeringu algatamise taotleja : Uue Suurekivi Arendus O Ü Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Jõelähtme Vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post:
[email protected] ) Detailplaneeringu koostaja: vastavalt hankele Detailplaneeringu kehtestaja : Jõelähtme Vallav olikogu (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post:
[email protected] ) Lähteülesanne on kehtiv : 2 aastat alates kinnitamise kuupäevast 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Detailplaneeringu eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 29.07.2008 otsusega nr 380 kehtestatud „Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering Uue-Suurekivi I ja Uue-Suurekivi II maüksuse osas“, sh ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine rida elamu te ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning tingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 22 , 2 ha . Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev. 2. Planeeritav ala ja olemasoleva olukorra kirjeldus: 2.1. Planeeringuala hõlmab järgmisi Liivamä e küla maaüksusi: 2.1.1. Uue-Suurekivi tee 1 ( 24504:003:0885; elamumaa 90%, ärimaa 10%; pindala 1951 m 2 ), 2.1.2. Uue-Suurekivi tee 2 ( 24504:003:0886; elamumaa 100%; pindala 2713 m 2 ), 2.1.3. Uue-Suurekivi tee 4 ( 24504:003:0887; elamumaa 100%; pindala 2795 m 2 ), 2.1.4. Uue-Suurekivi tee 6 ( 24504:003:0888; elamumaa 100%; pindala 2547 m 2 ), 2.1.5. Uue-Suurekivi tee 8 ( 24504:003:0889; elamumaa 100%; pindala 2812 m 2 ), 2.1.6. Uue-Suurekivi tee 10 ( 24504:003:0890; elamumaa 100%; pindala 2525 m 2 ), 2.1.7. Tormi tee 8 ( 24504:003:0543; elamumaa 80%, ärimaa 20%; pindala 1270 m 2 ) ja 2.1.8. Uue-Suurekivi tee ( 24504:003:0900; transpordimaa 100%; pindala 5619 m 2 ) . 2.2. Planeeritav ala asub Liivamäe küla kirdeosas Tormi tee ja Küüni tee vahelisel alal. 2.3. Alale juurdepääs on Tormi teelt . 2. 4 . Planeeritaval alal kehtivad piirangud ja kitsendused: 2. 4 .1 . Kinnismälestis muistsed põllud ; 2.4.2. Enefit Green AS C kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd ; 2.4.3. AS Gaasivõrk maagaasi A ja B kategooria jaotustorustik ja selle kaitsevöönd; 2.4.4. Elering AS sideehitise kaitsevöönd; 2.4.5. Elektrilevi OÜ sundvaldusega tehnovõrk . 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud dokumendid: 3.1. Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) . 3.2. Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel, vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) 3.3. Lemma OÜ „Jõelähtme vallas Liivamäe külas Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ 3.4. A lal ja selle lähiümbruses kehtiv ad d etailplaneering ud: 3. 4 .1. Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering Uue-Suurekivi I ja Uue-Suurekivi II maaüksuse osas (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.07.2008 otsusega nr 308 ) ; 3. 4 .2. Liivamäe küla Suurekivi I maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2007 otsusega nr 246 ) ; 3. 4 .3. Liivamäe küla Pärnaste I kinnistu detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2007 otsusega nr 24 7 ) . 4. Nõuded koostatavale detailplaneeringule: 4.1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja kõrgematest planeeringutest. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb vajadusel kaasata valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist. 4.2. Planeeritavale alale tuleb koostada ajakohane topo -geodeetiline alusplaan mõõdus 1:500, mõõdistades ka ala 20 m ulatuses väljaspool planeeritavat kinnistut (arvestades olemasolevaid kinnisasjade p iire). Kooskõlastatud geodeeti liste tööde aruanne tuleb esitada vallavalitsusele paberkandjal ja digitaalselt PDF formaadis (joonis ka DWG formaadis). 4. 3 . Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Detailplaneeringu jooniste koosseisu kuuluvad vähemalt: asukohaskeem, kontaktvööndi plaan, tugiplaan, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan. 4. 3 .1. Asukohaskeemil näidata planeeritava ala paiknemine piirkonnas. 4. 3 .2 . Kontaktvööndi plaan esitada mõõtkavas 1:2000 või 1:5000. Kontaktvööndi plaanil anda seosed lähialaga, näidates ära asustusstruktuuri ja teedevõrgu , ümbruskonnas algatatud ja kehtestatud planeeringud ning teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine kuni ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga (või eelvooluni), kooskõlastatult maaomaniku (või -valdajaga), kelle maaüksust planeeritav tehnorajatis läbib. Samuti esitada kontaktvööndi skeemil olemasoleva asustusstruktuuri analüüs, tuues välja elamukruntide suurused ning põhjendused üldplaneeringu muutmiseks krundisuuruste osas. 4. 3 .3. Tugiplaanile, mõõdus 1:500, kanda olemasolev olukord ja kõik õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused. 4. 3 .4 . Põhijoonis vormistada mõõtkavas 1:500. Joonisel esitada tabelina kruntide ehitusõigus, kruntide moodustamine kinnistutest. 4. 3 .5 . Tehnovõrkude koondplaanil anda tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus koos planeeringulahendusega. Planeerimisel lähtuda võrguvaldajate poolt esitatud nõuetest . 4.3.6. Näidata juu rdepääs avaliku kasutusega teelt . Parkimise korraldamine näha ette omal krundil. 4.3.7. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama planeeringu koostamise alust ja eesmärki, olemasoleva olukorra analüüsi, vastavust üldplaneeringule, planeeringulahendust (sh kruntide ehitusõigust), liikluse lahenduse kirjeldust, nõudeid kruntide hoonestamiseks (arhitektuursed nõuded ehitistele, nõuded piiretele), planeeritavate servituutide vajadus t , keskkonna - jm tingimus i planeeringuga kavandatu elluviimiseks, tuleohutusnõuetele vastavus t , tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus t vastavalt võrguvaldajate poolt esitatud nõuetele. 4.3. 8 . Planeeringuga määrata suurim lubatud hoonete arv, kaasaarvatud alla 20 m 2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused hooned, mida kavandatakse hoonestusalale. 4.3. 9 . Planeeritavate hoonete (harja) kõrgus anda olemasole vast maapinnast. Planeeritava ehitusaluse pinnana käsitleda hoonete ehitiste aluse pindade summat. 4.3.1 0 . Planeeringus lahendada kruntide vertikaalplaneerimine, sademete- ning drenaažvee kõrvaldus (ei tohi juhtida naaberkruntidele), sh näidata vajadusel maapinna tõstmise vajadus. 4.3.11. Planeeringus tuua haljastuse lahendus ning lähtuda põhimõttest, et väärtuslik kõrghaljastus tuleb uute hoonete kavandamisel säilitada ning hoonestusala tuleb kavandada väljapoole metsakõlvikut . 4.3.12. Käsitleda planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning näha ette meetmed positiivsete mõjude võimendamiseks ja vajadusel negatiivsete mõjude leevendamiseks või vältimiseks. 4. 4 . Detailplaneering tuleb koostada koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. 4. 5 . Detailplaneeringu lisad: vastavalt planeerimisseaduse § 3 lõikele 4 esitada nummerdatult kronoloogilises järjestuses. 4. 6 . Võimalike uuringute vajadust käsitleda detailplaneeringus. 4. 7 . Kooskõlastused esitada koondtabelis kronoloogilises järjestuses. 4. 8 . Detailplaneering tuleb koostada ja vormistada vastavalt rahandusministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ . 5. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel: 5.1. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud vastavalt PlanS § 127. 5.2. Vastuvõtmiseks esitatav detailplaneeringu lahendus peab sisaldama kaasatud isikute seisukohti vastavalt PlanS § 127 , sh t ehnovõrkude ja -rajatiste valdajate seisukohti. Planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid korraldab ning PlanS § 127 nimetatud isikute kaasamist korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. 5.2. Riigi ametitega koostöö ja kooskõlastamise korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. 6. Detailplaneeringu eeldatav ajakava: 6.1. Planeeringu eskiislahendus tuleb esitada hiljemalt 90 päeval arvates detailplaneeringu algatamisest. 6.2. Kooskõlastamiseks esitatavad planeeringu dokumendid tuleb esitada hiljemalt 180 päeval eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise päevast arvates või juhul, kui eskiislahenduse avalikku arutelu ei toimu, siis hiljemalt 180 päeval arvates detailplaneeringu algatamisest. 6.3. vastuvõtmiseks esitatavad planeeringu dokumendid tuleb esitada hiljemalt 30 päeval viimase kooskõlastuse saamise päevast arvates. 6.4. kehtestamiseks esitatavad planeeringu dokumendid tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast töövõtja poolt lõpliku töö valmimist , hiljemalt kahe ja poole aasta jooksul detailplaneeringu tehnilise koostamise lepingu sõlmimise päevast arvates. 7. Detailplaneeringu esitamine menetlemiseks: 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus Jõelähtme Vallavalitsusele: 6.1.1. Eskiisi läbivaatamiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks ühes eksemplaris paberil ja digitaalselt PDF formaadis. Eskiis sisaldab vähemalt olemasoleva olukorra ja kontaktvööndi analüüsi koos vastavate joonistega ning planeeringuga kavandatava lahenduse kirjeldust koos põhijoonisega. 6.1.2. Vastuvõtmiseks ja avalikustamise korraldamiseks ühes eksemplaris paberil, sh originaalkooskõlastuste ja kaasamist kajastavate materjalidega ning digitaalselt (joonised PDF, DWG ja seletuskiri DOC formaadis) ja vastavalt PlanS § 135 lg 4 kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. 6.1.3. Kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris kogu planeeringu kaust (koos lisade ja menetlusdokumentidega) digitaalselt CD-l. Digitaalne kaust peab olema identne paberkaustaga ja läbinud planeeringu jooniste digitaalsete kihtide eelkontrolli riigi infosüsteemi haldussüsteemi registreeritud andmekogus. Planeeringumaterjalidele lisada PLANK automaatkontrolli aruanne, mis kinnitab, et veateateid ei esine. 6.2. Digitaalselt esitatavad materjalid peavad olema salvestatud elektroonilisel andmekandjal: joonised DWG ja PDF formaadis; seletuskiri DOC ja PDF formaadis; menetlusdokumendid, kaasamine, koostöö ning kooskõlastused PDF formaadis . 7. Planeeritava ala ja kontaktvööndi s keem 4487228 484505 2377440 2375218 3491865 160655 167640 46355 0 0 2415540 2500630 0 0 1501140 122555 0 0 Planeeritav ala 1504277 100866 0 0 Kontaktvööndi piir Koostaja: Maike Heido planeeri nguspetsialist
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2023 10:55
Adressaat: <"RAM Info">; <
[email protected]>
Teema: Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande
kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha
küsimine
Manused: Joelahtme_vald_UueSuurkivi_KSH_eelhinnang.asice;
2023_xx_xx_Liivamae_kula_Uue-Suurekivi_DP_algatamine_EELNOU.docx;
2023_04_26_seisukoha_kusimine_eelnoule.asice
Tere
Käesolevaga edastame kirja.
Lugupidamisega
Kristy Tann
kantselei spetsialist
[email protected]
6054888
Jõelähtme vallas Liivamäe külas Uue-Suurkivi I
ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Tallinn 2023
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Nimetus: Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Optimal Projekt OÜ
Reg nr 11213515
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4, 10615
Tel +372 5660 5462
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 505 9914
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere
Töö versioon: 04.03.2023
2
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 5
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 9
3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 11
4 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 12
4.1 Harju maakonnaplaneering ....................................................................................... 12
4.2 Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering........................ 12
4.3 Jõelähtme valla koostatav üldplaneering ................................................................. 14
4.4 Alal kehtiv detailplaneering ...................................................................................... 14
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 16
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 16
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning
bioliigilisele mitmekesisusele............................................................................................... 16
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 17
5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 17
5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18
5.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 18
5.8 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 18
5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19
5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 19
5.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 19
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 21
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 23
3
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas
LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja Optimal Projekt OÜ
tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös
osales keskkonnakonsultant Laura Elina Tuovinen. Käesolev dokument on koostatud
detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS),
keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“
(edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi
tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H.
2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
esinemise kohta.
Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise
vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Jõelähtme vallavalitsus). Vastavalt
KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt.
4
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1 Mõjutatav keskkond
Planeeringuala paikneb Jõelähtme vallas Liivamäe külas. Planeeringuala hõlmab järgmiseid
katastriüksuseid:
− 24504:003:0885 Elamumaa 90%, Ärimaa 10%, 1951 m²
− 24504:003:0886 Elamumaa 100%, 2713 m²
− 24504:003:0887 Elamumaa 100%, 2795 m²
− 24504:003:0888 Elamumaa 100%, 2547 m²
− 24504:003:0889 Elamumaa 100%, 2812 m²
− 24504:003:0890 Elamumaa 100%, 2525 m²
− 24504:003:0891 Elamumaa 100%, 1500 m²
− 24504:003:0892 Elamumaa 100%, 1500 m²
− 24504:003:0893 Elamumaa 100%, 1500 m²
− 24504:003:0894 Üldkasutatav maa 100%, 1762 m²
− 24504:003:0895 Elamumaa 100%, 3258 m²
− 24504:003:0896 Elamumaa 100%, 3298 m²
− 24504:003:0897 Elamumaa 100%, 2976 m²
− 24504:003:0898 Elamumaa 100%, 2714 m²
− 24504:003:0900 Transpordimaa 100%, 5619 m²
Detailplaneeringuala pindala on u 4 ha. Planeeringuala on kõrghaljastuseta looduslik rohumaa.
Hoonestust ega väärtuslikku kõrghaljastust alal ei paikne. Esineb üksikuid põõsaid (Joonis 1).
Joonis 1. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID5765741_2022-04-21
Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 35 m.
5
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Planeeringuala piirneb lõunast Tormi teega (tee nr 24519149) ja põhjast Küüni teega (tee nr
2451118).
Joonis 2. Planeeritav ala tähistatud punase joonega. (Aluskaart: Maa-ameti ortofoto)
Kontaktvööndis esineb veel roh umaid, kuid tegu on aktiivselt areneva elamupiirkonnaga.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid
planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 500 m raadiuses puuduvad
kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid,
projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste
taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria
kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.
6
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Lähimaks kaitsealuseks alaks on Loo aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaik (KLO3001652),
mis jääb u 300 m lääne suunas.
Alal kehtiva üldplaneeringu kohaselt kattub planeeringuala u 50 % ulatuses poollooduslike
niitudega. Maa-ameti pärandniitude kaardirakendus alal pärandniidu esinemist ei näita. Info
pärineb 2000 aastal toimunud niitude inventuurist. Toona määrati niiduala tüüpi 2141k ehk
kuivaks pärisaruniiduks kunagise kultuuristamise või künni mõjuga. Floristiliseks väärtuseks
märgiti 1 ehk väike. Geobotaaniliseks väärtuseks määrati puuduvaks kuni väikseks. Esteetiline
väärtus hinnati puuduvaks. Seega on tegu võrdlemisi madala väärtusega niidualaga. Kuna
niitu ei ole pikaajaliselt hooldatud, siis on väärtus ajas veelgi kahanenud.
Planeeringualast läänes u 450 m paikneb Väo lubjakivimaardla (registrikaardi nr 46) 17 plokk.
Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks.
Planeeringualast idas u 550 m kaugusel paikneb Maardu järv.
Ala paikneb Harju lavamaal, alvaril. Tegu on pinnakatteta aluspõhja avamusalaga. Õhuke
pinnakate koosneb mullast. Aluspõhjas avanevad Kesk Ordoviitsiumi Väo kihistu lubjakivi.
Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik
kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.
Õhukeses pinnakattes püsiv veekiht puudub. Sademete ja lumesula järgselt koguneb lubjakivi
pinnale mulla kihti ajutise iseloomuga ülavesi.
Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase
radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge radoonisisaldusega alale.
Planeeritaval alal paikneb kultuurimälestiste registri alusel arheoloogiamälestis nr 17625
muistsed põllud.1 Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist
arvates.
1
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17625
7
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Joonis 3. Kultuurimälestise ja selle kaitevööndi paiknemine planeeritava ala suhtes.
8
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Uue-Suurkivi I ja II mü detailplaneeringu
algatamisettepanekust (eskiis koostatud Optimal Projekt OÜ poolt, dateeritud 13.12.2022).
Kavandatava tegevuse ala paikneb rohumaa-alal ning selle lähialal on juba kujunenud välja
hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevusega
planeeritakse 13 elamumaad, üks üldkasutatavmaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundide
detailplaneeringu elluviimine. Igale planeeritavale elamumaa sihtotstarbega krundile
kavandatakse paar-või ridaelamusmajad kõrgusega 9 m. Abihooneid ei kavandata.
Kavandatavate elamumaa kruntide keskele planeeritakse üldkasutatav maa mänguväljaku
koos haljastusega. Kavandatakse ka kvartalisisest teed, mis ühendub parkimisplatsidelt
kavandatava Uue-Suurekivi teega ja olemas oleva Tormi teega (Joonis 4Tõrge! Ei leia
viiteallikat.)
Liivamäe küla Tallinn-Narva maantee poolse elamuala arenduspiirkond liidetakse
olemasolevate Loo aleviku tehnovõrkudega. Kanalisatsioonitrassid liidetakse kas Loo
alevikust tuleva olemasoleva kanalisatsioonitrassiga või Maardu pumpla trassiga. Täpne vee-
ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
arengukavale.
Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad
naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad,
tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja
heakorrastuse põhimõtted.
9
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Joonis 4. DP põhijoonise eskiis.
10
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise
käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid
menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga
tegevuse alla.
Detailplaneeringuga kavandatakse 13 elamumaa, üks üldkasutatava maa ja transpordimaa
sihtotstarbega krunte. KeHJS § 6 lg-st 2 ning KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelus“ § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste
tegevuste korral, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni,
haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muid samalaadseid projekte. 13 elamumaa
krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks.
PlanS § 124 lg 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
kaalumine vajalik ka PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev DP)
koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul ka KeHJS,
mille § 33 lg 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang,
kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP
muutmine). Kuivõrd Uue-Suurkivi I ja II MÜ kinnistute detailplaneering on üldplaneeringut
muutev, siis tuleb läbi viia KSH vajaduse eelhindamine.
Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lg-te 3–5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata
tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega
kaasneda.
Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste
asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6
on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal
konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste
asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste
hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (KeA) või Keskkonnaministeerium (KKM), enamusel
juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA.
11
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
4 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
4.1 Harju maakonnaplaneering
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78.
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala linnalise asusutusega alale. Linnalise
asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate
maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste
ning töökohtade olemasolu kohapeal.
Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuse kaardi alusel kavandatav tegevuse ala ei jää
rohelise võrgustiku alale ega väärtuslike maastiku alale. Ala jääb muinsuskaitsega seotud
kitsenduste alale.
4.2 Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering2
Planeeritaval alal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud Loo
aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt asub
planeeritav maa-ala pere-, paaris- ja ridaelamu maa alal (Joonis 3). Seega on kavandatav
tegevus kooskõlas Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbega.
Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – pere-, paaris- ja ridaelamu maadel:
− krundi kasutamise juhtotstarbeks Loo alevikus, Liivamäe külas ja Saha küla põhjaosas
on pere-, paaris- või ridaelamu maa; kõrvalotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa
(kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone ja/või
üldkasutatava hoone maa). Kõrvalotstarbe väljaarendamine võib toimuda eeldusel, et
ärilise tegevusega kaasnevad mõjud ei häiri elukeskkonda ning hoonestusmahud
vastavad eluhoonete mahtudele;
− parkimine tuleb lahendada arendataval krundil;
− uute elamumaade kavandamisel tuleb arendajal teha koostööd naaberkinnistute
omanikega. Parima planeeringulahenduse saavutamiseks algatada ühine mitut
kinnistut hõlmav detailplaneering, mille koostamise käigus lahendatakse ühiselt
erinevate elamutüüpide paigutus ning teede ja tehnovõrkude lahendus, samuti
üldkasutatavate haljasalade või puhkealade paigutus;
− pere- ja paariselamu maa krundi minimaalne suurus ja suurim hoonestusalune pind
Liivamäe külas on:
o pereelamu maal 1500 m2, hoonestusalune pind 15% krundi pindalast
o paariselamu maal 3000 m2, hoonestusalune pind 15% krundi pindalast
− ridaelamu maa krundi täpne suurus ja hoonestusaluse pinna osatähtsus krundi
pindalast määratakse detailplaneeringuga. Krundi suuruse määramisel lähtuda
valemist: pereelamu maa krundi suurus 1500 m2 x ridaelamu bokside arv x 0,5.
Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamud, kahe ridaelamu vahekaugus 8 m;
2
https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv-
12
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
− Loo alevikus, Liivamäe külas ja Saha küla põhjaosas on lubatud rajada kuni 2 korruselisi
(k.a. mansardkorrus) ja maksimaalselt 9 m kõrguseid pere-, paaris- ja ridaelamuid.
Hoonete kõrgus mõõdetakse tänava tasapinnast. Hoone välisilme, katusekalle,
fassaadi materjalid määratakse ehitusprojektiga, arvestades arhitektuurset sobivust
ümbritsevate hoonetega;
− Piirdeaedade püstitamine on keelatud pere- ja paariselamu maal Loo alevikus,
Liivamäe külas ja Saha küla põhjaosas on piirdeaiaks lubatud püstitada kuni 1,2 m on
kõrguseid piirdeaedasid vähemalt 10 % läbipaistvusega. Ridaelamu maal piirdeaedade
püstitamine lahendatakse detailplaneeringuga;
− uute elamumaade kavandamisel tuleb iga 4 ha kohta tagada avalik vabaõhu puhkeala
olemasolu, kuhu on võimalik rajada laste mänguväljakuid, palliplatse vms.
Joonis 5. Väljavõte Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu
maakasutuse joonisest. Punase joonega tähistatud detailplaneeringu ala.
Ridaelamu maa krundi täpne suurus ja hoonestusaluse pinna osatähtsus krundi pindalast
määratakse kehtiva ÜP kohaselt detailplaneeringuga. Krundi suuruse määramisel lähtuda
valemist: pereelamu maa krundi suurus 1500 m2 x ridaelamu bokside arv x 0,5. Ridaelamute
krundide on detailplaneeringu eskiisis kavandatud väiksemad kui üldplaneeringus ette
13
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
nähtud, seega detailplaneering sisaldab ÜP kohaste ehitustingimuste muutmise
ettepanekut.
Üldplaneeringu kohaselt jäävad planeerindualale poollooduslikud niidud (PKÜ). ÜP otseselt
niitude osas kasutustingimusi ei sea (viidatakse praeguseks vananenud õigusaktidele).
4.3 Jõelähtme valla koostatav üldplaneering3
Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu
12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jääb detailplaneeringu ala tiheasustusalale, millel
juhtotstarve on elamu maa-ala. Detailplaneering vastab juhtotstarbelt üldplaneeringule.
Vastavalt elamu maa-ala üldistele kasutus- ja ehitustingimustele lähtutakse ridaelamul krundi
suuruse määramisel valemist: 1500 m2 (valdav väikeelamu krundi suurus) x ridaelamu
bokside arv x 0,5. Detailplaneeringu korterelamute krundide pindalad on väiksemad kui
üldplaneeringus seatud ehitustingimus. Seega sisaldab detailplaneering ka koostatava
üldplaneeringu suhtes ehitustingimuste muutmise ettepanekut.
4.4 Alal kehtiv detailplaneering
Planeeritaval alal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 24. oktoober 2005a otsusega nr 836
kehtestatud Uue-Suurkivi maa-ala Uue-Suurkivi I ja II osas detailplaneering (DP-014/06).
3
https://joelahtme.ee/uldplaneering
14
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Detailplaneeringuga kavandati alale 11 ridaelamumaad, 2 paariselamumaad ja 1
väikeelamumaa. Kokku kavandati 47 elamuühikut. Detailplaneeringuga kavandatut ei ole
praeguseks ellu viidud.
Uus detailplaneeringu lahendust näeb ette 54 elamuühikut ehk kehtivast lahendusest 7
elamuühikut rohkem.
Joonis 6. Kehtiva detailplaneeringu põhijoonise väljavõte.
15
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või
vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on
Pirita loodusala (EE0010120) u 2,5 km kaugusel lääne suunas. Plaaneeringuala ja Pirita loodusala
eraldab lisaks ulatuslikule vahemaale ka olemasolev tööstusettevõtete piirkond.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav
tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide
seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH
eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei kahjustata loodusalal
kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele
Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti.
Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele
aladele, üksikobjektidele või liikidele.
Detailplaneeringuala kattub osaliselt poollooduslike niitude alaga. Niit on olnud väha pikka
aega hooldusest väljas ja madala ökoloogilise väärtusega. Seega võib mõju niidualale pidada
ebasoodsaks kuid väheoluliseks. Arvestama peab, et alal juba kehtib detailplaneering, mis
lubab niidualale ulatuslikku elamuehitust.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.
Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei
ole oodata.
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid
ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka
lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete
liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi
ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel
lähtutakse jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
16
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama
kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh
ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.
Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja
kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja
kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat
enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala lähinaabruses pinnaveekogud puuduvad. Planeeringualast idas u 550 m
kaugusel paikneb Maardu järv. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse
ning mõju pinnaveele seega ei avaldata.
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Kinnistute veevarustust on
eeldatavalt võimalik lahendada olemasolevate puurkaevude baasil, mistõttu ei teostata
eeldatavalt potentsiaalselt põhjavee reostamise ohtu omavaid täiendavaid puurimistöid
kaevude rajamiseks. Detailplaneeringuga kavandatu ei too kaasa veetarbimist mahus, mis
võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna
tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas suhteliselt õhuke. See raskendab
sademevee immutamist. Siiski tuleb kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise
kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu.
Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava
sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise
ehitusega tuleb minimeerida vett läbilaskmatute pindade kasutust. Soovitatav on poorsete
tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Soovitatav on rajada
sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse
kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või
kvaliteedile.
5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse
perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning
arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist
ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid
ehitustöid.
17
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed
heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus
ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.
Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult elamumaadega. Ei ole oodata,
et kavandatavate elamute suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks
välistada ala kasutuselevõttu elamualana.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga
on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline.
Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba valgustatud
(planeeringuala ümber paiknevad ka teised elamud ja tänavad), siis olukord olulisel määral ei
muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada
kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi
ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse
akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või
lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamualade ehitust alale, mida juba piirnevad teised
elamud.
Detailplaneeritav ala on käesoleval ajal aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa.
Kavandatava tegevusega tõstetakse maakasutuse efektiivsust hea infrastruktuuriga alal.
Detailplaneering suurendab antud kinnisvara väärtust.
Eesti geoloogiakeskuse ja Eesti geoloogiateenistuse radooniriski kaardi4 kohaselt võib
piirkonna pinnases esineda kõrget radooni sisaldust. Antud alal tuleb kasutusele võtta
asjakohased radooni vähendamise meetmed ja tagada korralik ehituskvaliteet vastavalt
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ toodule.
5.7 Visuaalne mõju
Detailplaneeringuga kavandatakse elamualasid teiste elamute lähedale. Planeeringuga
kavandatav jääb nähtav vahetult naaberkinnistutelt. Oluline kaugemale ulatuv visuaalne
mõju puudub.
5.8 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestised, mis on
arheoloogiamälestis nr 17625 muistsed põllud. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-
ala mälestise väliskontuurist arvates.
4
https://gis.egt.ee/
18
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Muinsuskaitseamet kooskõlastas 14.11.2006a alal kehtiva detailplaneeringu (DP-014/06).
Vastavalt muinsuskaitse spetsialistide ettepanekule on kehtivas detailplaneeringus kahe
tervikuna säilinud põllupeenarde ala jäetud hoonestusalast välja. Samuti on planeeritud teed
ja võimalikud hoonestusalad selliselt, et säilitatakse ka üksikud põllupeenrad ja
põllukivihunnikud. Leitud on, et paaris- ja ridamajad sobivad muinaspiirkonda just
sellepärast, et see tagab suurema sotsiaalse kontrolli ehitustegevuse ja aiapidamise
seisukohalt. Samuti on paaris- ja ridamajad stabiilsemad ümber- ja juurdeehituse seisukohalt.
Selles piirkonnas on vajalik, et elamud ehitab välja muinsuskaitse väärtustega kursis olev
arendaja ja ehitaja. Kinnistute kaupa iseehitamist tuleb vältida.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Hoonestusalasid
ei tohi kavandada põllupeenarde alale. Kuna alale samalaadne tegevus on
Muinsuskaitseameti poolt olnud lubatud, siis on eeldatavalt võimalik alale detailplaneeringu
koostamine ja kavandatav elamuehitus ilma kultuuriväärtusi kahjustamata.
5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega
tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordasid.
Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava
vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole
eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade esinemist.
5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
DP kontaktvööndis pole teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju.
Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne selliseid keskkonnalube omavaid ettevõtteid,
mida kavandatav arendustegevus võiks mõjutada või kes mõjutaks omakorda kavandatavat
tegevust.
Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.
5.11 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava
detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
puudub.
Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes
õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega
muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb
kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist
19
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte
sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
20
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Detailplaneeringuga kavandatakse 13 elamumaa, üks üldkasutatava maa ja transpordimaa
sihtotstarbega krunte. KeHJS § 6 lg-st 2 ning KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelus“ § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste
tegevuste korral, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni,
haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muid samalaadseid projekte. 13 elamumaa
krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks.
PlanS § 124 lg 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
kaalumine vajalik ka PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev DP)
koostamisel.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei
saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva
eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas
muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura
2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara.
Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
6) Planeeritav ala kattub arheoloogiamälestise alaga. Kuna Muinsuskaitseamet on
eelnevalt samale alale koostatud detailplaneeringu raames pidanud võimalikuks
elamuehitust alal nii, et kultuuriväärtused on kaitstud, siis võib eeldada, et
detailplaneering on võimalik koostada ja ellu viia ilma kultuuripärandile olulist
ebasoodsat mõju avaldamata.
KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid
leeevendavaid meetmeid:
− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi
sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused
haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on
sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade
osakaalu.
21
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
− Alal tuleb kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed ja tagada
korralik ehituskvaliteet vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
− Planeeritavale alale jääb arheoloogiamälestis nr 17625 muistsed põllud. Planeeringu
koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Planeeringu elluviimisel
tuleb arvestada, et kui avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või
muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse
mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama,
säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest
Muinsuskaitseametit.
− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal
levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste
pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid
katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul
igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p
12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik
omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu
koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt
kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid
mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt
Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.
22
Jõelähtme vallas, Liivamäe külas, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Harju maakonnaplaneering 2030+
Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu eskiis (põhijoonis).
Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv)
Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel)
Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering (kehtiv)
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87).
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138
ca8f6dcd
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-
topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
23
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Keskkonnaamet 2 6 .0 4 .20 2 3 nr 6-4 /2479 Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Planeerimisseaduse ( PlanS ) § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 ning PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Keskkonnaametilt küsib Jõelähtme Vallavalitsus KSH algatamise vajalikkuse ko hta arvamust. KeHJS § 33 lg 6 alusel. E dastame Teile seisukoha saamiseks Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmi s e eelnõu . Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumiseks on eelnõu lisana 2 koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa d : Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa -ala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmi s e eelnõu Lemma OÜ „Jõelähtme vallas Liivamäe külas Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ Maike Heido , m
[email protected]