dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu

Rahandusministeerium · 26. aprill 2023
Viit
1.1-11/2992-1
Registreeritud
26. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Rando Kängsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
4. mai 2023

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, t.asice990 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium 26.04.2023 nr 8-2/23/1797 Rahandusministeerium Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Eleri Pulk, 626 2872 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 22.02.2023 MÄÄRUS Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 18 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruses nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate pärandniitude taastamiseks antavate toetuste määrad on: 1) mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamine või hekseldamine, kui puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune, 450 eurot hektari kohta; 2) võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1250 eurot hektari kohta või puisniidu võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1400 eurot hektari kohta; 3) puude eemaldamine 1500 eurot hektari kohta, puisniidul puude eemaldamine 1700 eurot hektari kohta; 4) tiheda pilliroo eemaldamine (niitmine, karjatamine, purustamine) 350 eurot hektari kohta; 5) freesimine 1600 eurot hektari kohta; 6) pärandniidul käesoleva määruse kohaseks karjatamiseks või taastatava ala edaspidiseks hooldamiseks vajalike karjatarade ehitamine kogu taastamisperioodi jooksul üks kord ajutiste tarade korral 1,2 eurot meetri kohta või püsivate tarade korral 3 eurot meetri kohta; 7) jätkutaastamine 350 eurot hektari kohta, puisniidu jätkutaastamine 400 eurot hektari kohta; 8) kettniidukiga purustamine 800 eurot hektari kohta.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kohast toetust ei maksta, kui samal aastal taotletakse samal alal Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24 lõike 1 alusel pärandniidu hooldamise toetust, välja arvatud liigikaitseliselt olulistel rannaaladel, kui ei ole tegemist sama tegevusega, või juhul, kui ei saa sama tegevuse eest toetust muudest vahenditest.“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kohast toetust ei maksta Riigimetsa Majandamise Keskuse hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav riigimaa moodustab osa taastatavast tervikalast või on alal eelneval aastal käesoleva määruse järgi taastamistegevused tehtud ning neid tegevusi on vaja jätkata.“; 4) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „22. maiks“ tekstiosaga „1. aprilliks“; 1 5) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „10. juuliks“ tekstiosaga „15. maiks“. § 2. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 1 punktid 3, 4 ja 5 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Kliimaminister Meelis Münt Kantsler 2 Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ olulisim muudatus on toetuste ühikuhindade suurendamine. Määruse muutmise eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Eleri Pulk ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre ([email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõu koostamisse oli kaasatud nõustajana Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein (tel 5331 0358, [email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrust nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“. 2. Eelnõu sisu Punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 11, sätestades kaitstavatel aladel taastamistoetuse grupid ja määrad. Toetuse andmise eesmärk on parandada või säilitada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (edaspidi loodusdirektiiv) eesmärk on saavutada kogu Euroopa Liidus ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Eesti pärandniidud on ühed liigirikkamad elupaigad, sellised loodusväärtused säilivad aga ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta pärandniidud võsastuvad ning nende liigirikkus väheneb. Hinnanguliselt vajab Eesti kaitstavatel aladel säilitamist ca 60 000 ha erinevaid pärandniite. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vaja taastada niidu elustikule sobivad tingimused. Elupaikade kaitse ja taastamine on tähtis kliimamuutustega kohanemisel ja liigirikkuse säilimise tagamiseks. 2019. aastal esitatud loodusdirektiivi artikli 17 kohase aruande1 järgi on Eesti pärandniitudest halvas seisundis puisniidud ja soostunud niidud. Rannaniitude, aruniitude, loopealsete ja lamminiitude seisund on hinnatud ebapiisavaks. Ebasoodsa seisundi peamine põhjus on niitude majandamise lakkamine, mis muudab omakorda koosluste liigilist koosseisu. Pärandniitude seisundi paranemine on aeganõudev protsess. Kuid investeeringud elupaikade taastamisse on 1 Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 17 aruanne, kõigi elupaigatüüpide seisundi kohta, mis esitatakse Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports20190725 -083848.xml&conv=589&source=remote. 1 olulisem meede elupaikade seisundi parandamiseks. Ajaloolised pärandniidud on ökoloogiliselt kõige olulisemad, kuna nende alade taastumise potentsiaal on väga suur ja seepärast tuleb nendel aladel seniseid taastamistöid soodustada. Selleks, et tagada karjatatavatel niitudel raiutud puittaimestikust järele jäänud tüügaste kvaliteetne eemaldamine, on lisatud uus taastamistegevus – karjatatavate niitude raiejärgne kettniidukiga purustamine. Samuti on ajakohastatud ühikumäärasid. Pärandniitude taastamise hüvitamine on praegu jäänud tegelike kuludega võrreldes proportsionaalselt liiga väheseks. Uuendatud ühikumäärade kujundamisel võeti arvesse teenusepakkujate taastamistööde reaalset maksumust ning arvestati 2022. a Riigimetsa Majandamise Keskuse pärandniitude taastamise maksumustega. Samuti hinnati uue tasumäära kujundamisel 2022. aasta jaanuariga võrreldes diislikütuse kallinemist – 25%. Samuti moodustati kaks tasumäära tarade ehitamiseks kogu taastamisperioodi jooksul üks kord: ajutiste tarade korral 1,2 eurot meetri kohta või püsitarade korral 3 eurot meetri kohta. Ajutise tarana käsitatakse kiiresti teisaldatavate postidega (näiteks plastikust või metallist) ja vähemalt ühe liiniga (näiteks karjuse nöör, traat, lint jmt) rajatud loomade karjatamise tara. Püsitara on kogu pikkuses püsivalt paigaldatud puitpostide ning vähemalt kahe liiniga (näiteks karjuse nöör, traat, lint, puidust lauad jne) või traatvõrguga rajatud karjatara. Samuti peetakse püsitaradeks traditsiooniliste võtetega ehitatud aedasid (näiteks roigastara). Pärandniitude taastamise toetamist on vaja ajakohastada, et saavutada pärandniitude tegevuskavas seatud eesmärke, mis on välja töötatud kaitstavate aladel püstitatud eesmärkide täitmiseks, ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 pärandniitude hooldamise meetme eesmärke. Pärandniitude tegevuskavas on aastaks 2027 võetud eesmärk, et taastatud ja hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala suureneb 50 000 hektarini. 2022. aastal oli hoolduses ja taastamises kokku 42 500 ha pärandniite. Seega tuleb taastada veel 7500 ha. Puisniitude taastamise toetuse tasumäärad on eraldi välja toodud, kuid vaid need, millele kohaldatakse teistest elupaikadest suuremat tasumäära. Suurem toetuse tasumäär on tingitud aladele omasest puittaimestikust, mis teeb alade taastamise aeganõudvamaks, seega kulukamaks. Praegu on taastamises ja hooldamises Eestis ligikaudu 1200 ha puisniite. Lähtudes pärandniitude tegevuskavast, on tegemist I prioriteedi niidutüüpidega, mida on hoolduses liiga vähe, et tagada nende säilimine. Aastaks 2027 on eesmärgiks võetud taastada veel 800 ha puisniite. Puisniitude taastamiseesmärkide täitmiseks on Euroopa Komisjon andnud heakskiidu puisniitude LIFE’i programmi projektile, mille abil taastatakse Eestis järgmise viie aasta jooksul 500 ha puisniite, ning LIFE projekti taastamise osa plaanitakse ellu viia loodushoiutoetuse kaasabil. Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 2. Täpsustatakse sõnastust, et samal alal ning samal ajal ei saaks erinevate rahastuste kaudu sama tegevus eest toetust kasutada. Arvestada tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24 lõike 1 alusel pärandniidu hooldamise toetuse toetusõiguslikkuse kriteeriume, sh põhisissetulekutoetuse õiguslikkuse aluseid, mis on seotud omakorda pärandniidu hooldustoetuse toetusõiguslikkuse kriteeriumitega. Määruse muudatusega antakse võimalus taotleda loodushoiutoetust liigikaitseliselt olulistele rannaaladele, kui alale taotletakse pärandniidu hooldustoetust. Kuid samale alale võib taotleda kahte toetust juhul, kui loodushoiutoetuse raames tehtav tegevus ei kuulu pärandniidu hooldustoetuse tegevuste hulka, milleks on toetust taotletud. 2 Pärandniitude hulgast on eksperdid välja valinud liigikaitseliselt olulised rannaalad, kus asuvad olulised kurvitsaliste, sh niidurüdi pesitsusalad. Oluline on suunata need kooslused hooldusesse ning tagada kvaliteetne hooldus nendel aladel, kus juba niidetakse, karjatatakse. Liigikaitseliselt olulisi rannaalasid on kokku ca 7700 hektarit, millest hooldamises ligi 2000 hektarit. Andmed alade kohta on kättesaadavad Eesti looduse infosüsteemist. Loodushoiutoetuse määruse täpsustamise eesmärk on saavutada juba hoolduses olevate liigikaitseliselt oluliste rannaalade hea seisund. Punktiga 3 lisatakse § 2 lõige 3. Uue lõikega reguleeritakse, et loodushoiutoetust ei maksta Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa moodustab osa toetuse taotletavast tervikalast. Samuti antakse võimalus jätkata nende alade taastamist läbi loodushoiutoetuse, mis on enne määruse jõustumist saanud loodushoiutoetust. RMK hallataval riigimaal taastab või korraldab pärandniidu taastamist RMK ise, määruses on sätestatud erandid, mille korral on põhjendatud toetuse maksmine RMK hallatava riigimaa rentnikule. Punktiga 4 muudetakse § 4 lõiget 1. Keskkonnaamet võtab vastu loodushoiutoetuse taotlusi aastast 2024 kuni 1. aprillini. Selleks, et planeerida Keskkonnaameti paremat töökorraldust erinevate toetusmeetmete sh pärandniidu hooldustoetuse taotlemise vahel, tuuakse loodushoiutoetuse taotlemise aeg varasemaks. Punktiga 5 muudetakse § 6 lõiget 2. Seoses loodushoiutoetuste taotluste vastuvõtmise aja varasemaks toomisega muudetakse ka taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise aega. Aastast 2024 tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus sama aasta 15. maiks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse muutmisel, sh toetusmäärade hektaripõhise tasumäära tõstmisel, on arvestatud olemasolevate riigieelarve vahenditega. Halduskoormus ja riigiasutuste töökoormus ei suurene. Määruse rakendamine avaldab positiivset mõju nii regionaal- kui majandusarengule ning loodus- ja elukeskkonnale. Poollooduslike koosluste taastamine ja nende edasine hooldus tagab töökohad ja tegutsemisvõimalused maapiirkondades üle Eesti. Praegu tegeleb poollooduslike koosluste hooldamisega ca 800 isikut/ettevõtet. Samuti väärtustatakse nii meil kui ka välismaal üha enam sellistel kooslustel karjatatud veiste ja lammaste liha, mis annab tavalisele mahetoidule lisaväärtuse. Eelnõukohane määrus panustab pärandniitude tegevuskava elluviimisesse ning seega aitab kaasa pärandniitude ja pärandniitudega seotud liikide soodsa seisundi saavutamisele. Mõju ei ole riigi julgeolekule ja välissuhetele. 5. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras. Määruse § 1 punktid 3, 4 ja 5 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. 3 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0419 - Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/936829fd-79d6-45d5-9d53-6a6dec22f607 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/936829fd-79d6-45d5-9d53-6a6dec22f607?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel