Maaeluministeerium 26.04.2023 nr 8-2/23/1797
Rahandusministeerium
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri
1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse
taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse
maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,
toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“
muutmine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse
„Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning
toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastada viie tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kliimaminister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Eleri Pulk, 626 2872
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
22.02.2023
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise
ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,
toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 18 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruses nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning
toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate pärandniitude taastamiseks antavate
toetuste määrad on:
1) mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamine või hekseldamine, kui puittaimestik on
kuni 1,5 m kõrgune, 450 eurot hektari kohta;
2) võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1250 eurot hektari kohta või
puisniidu võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1400 eurot hektari kohta;
3) puude eemaldamine 1500 eurot hektari kohta, puisniidul puude eemaldamine 1700 eurot
hektari kohta;
4) tiheda pilliroo eemaldamine (niitmine, karjatamine, purustamine) 350 eurot hektari kohta;
5) freesimine 1600 eurot hektari kohta;
6) pärandniidul käesoleva määruse kohaseks karjatamiseks või taastatava ala edaspidiseks
hooldamiseks vajalike karjatarade ehitamine kogu taastamisperioodi jooksul üks kord ajutiste
tarade korral 1,2 eurot meetri kohta või püsivate tarade korral 3 eurot meetri kohta;
7) jätkutaastamine 350 eurot hektari kohta, puisniidu jätkutaastamine 400 eurot hektari kohta;
8) kettniidukiga purustamine 800 eurot hektari kohta.“;
2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kohast toetust ei maksta, kui samal aastal taotletakse samal
alal Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24 lõike 1 alusel
pärandniidu hooldamise toetust, välja arvatud liigikaitseliselt olulistel rannaaladel, kui ei ole
tegemist sama tegevusega, või juhul, kui ei saa sama tegevuse eest toetust muudest
vahenditest.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kohast toetust ei maksta Riigimetsa Majandamise Keskuse
hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav riigimaa
moodustab osa taastatavast tervikalast või on alal eelneval aastal käesoleva määruse järgi
taastamistegevused tehtud ning neid tegevusi on vaja jätkata.“;
4) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „22. maiks“ tekstiosaga „1. aprilliks“;
1
5) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „10. juuliks“ tekstiosaga „15. maiks“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 1 punktid 3, 4 ja 5 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)
Kliimaminister Meelis Münt
Kantsler
2
Kliimaministri määruse
„Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse
maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad“
muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning
toetuse tagasinõudmise kord“ olulisim muudatus on toetuste ühikuhindade suurendamine.
Määruse muutmise eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna
peaspetsialist Eleri Pulk (
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Džein Aunre (
[email protected]), eelnõu ja seletuskirja
keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Eelnõu koostamisse oli kaasatud nõustajana Keskkonnaameti
maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein (tel 5331 0358,
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega
muudetakse keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrust nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise,
taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad
ning toetuse tagasinõudmise kord“.
2. Eelnõu sisu
Punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 11, sätestades kaitstavatel aladel taastamistoetuse grupid ja
määrad.
Toetuse andmise eesmärk on parandada või säilitada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitsest (edaspidi loodusdirektiiv) eesmärk on saavutada kogu Euroopa Liidus ohustatud liikide
ja elupaikade soodne seisund.
Eesti pärandniidud on ühed liigirikkamad elupaigad, sellised loodusväärtused säilivad aga
ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta pärandniidud võsastuvad ning nende
liigirikkus väheneb. Hinnanguliselt vajab Eesti kaitstavatel aladel säilitamist ca 60 000 ha
erinevaid pärandniite. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vaja taastada niidu elustikule
sobivad tingimused. Elupaikade kaitse ja taastamine on tähtis kliimamuutustega kohanemisel
ja liigirikkuse säilimise tagamiseks.
2019. aastal esitatud loodusdirektiivi artikli 17 kohase aruande1 järgi on Eesti pärandniitudest
halvas seisundis puisniidud ja soostunud niidud. Rannaniitude, aruniitude, loopealsete ja
lamminiitude seisund on hinnatud ebapiisavaks. Ebasoodsa seisundi peamine põhjus on niitude
majandamise lakkamine, mis muudab omakorda koosluste liigilist koosseisu. Pärandniitude
seisundi paranemine on aeganõudev protsess. Kuid investeeringud elupaikade taastamisse on
1
Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 17 aruanne, kõigi elupaigatüüpide seisundi kohta, mis esitatakse Euroopa
Komisjonile iga kuue aasta järel:
http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports20190725
-083848.xml&conv=589&source=remote.
1
olulisem meede elupaikade seisundi parandamiseks. Ajaloolised pärandniidud on ökoloogiliselt
kõige olulisemad, kuna nende alade taastumise potentsiaal on väga suur ja seepärast tuleb
nendel aladel seniseid taastamistöid soodustada.
Selleks, et tagada karjatatavatel niitudel raiutud puittaimestikust järele jäänud tüügaste
kvaliteetne eemaldamine, on lisatud uus taastamistegevus – karjatatavate niitude raiejärgne
kettniidukiga purustamine. Samuti on ajakohastatud ühikumäärasid. Pärandniitude taastamise
hüvitamine on praegu jäänud tegelike kuludega võrreldes proportsionaalselt liiga väheseks.
Uuendatud ühikumäärade kujundamisel võeti arvesse teenusepakkujate taastamistööde reaalset
maksumust ning arvestati 2022. a Riigimetsa Majandamise Keskuse pärandniitude taastamise
maksumustega. Samuti hinnati uue tasumäära kujundamisel 2022. aasta jaanuariga võrreldes
diislikütuse kallinemist – 25%. Samuti moodustati kaks tasumäära tarade ehitamiseks kogu
taastamisperioodi jooksul üks kord: ajutiste tarade korral 1,2 eurot meetri kohta või püsitarade
korral 3 eurot meetri kohta. Ajutise tarana käsitatakse kiiresti teisaldatavate postidega (näiteks
plastikust või metallist) ja vähemalt ühe liiniga (näiteks karjuse nöör, traat, lint jmt) rajatud
loomade karjatamise tara. Püsitara on kogu pikkuses püsivalt paigaldatud puitpostide ning
vähemalt kahe liiniga (näiteks karjuse nöör, traat, lint, puidust lauad jne) või traatvõrguga
rajatud karjatara. Samuti peetakse püsitaradeks traditsiooniliste võtetega ehitatud aedasid
(näiteks roigastara).
Pärandniitude taastamise toetamist on vaja ajakohastada, et saavutada pärandniitude
tegevuskavas seatud eesmärke, mis on välja töötatud kaitstavate aladel püstitatud eesmärkide
täitmiseks, ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027
pärandniitude hooldamise meetme eesmärke. Pärandniitude tegevuskavas on aastaks 2027
võetud eesmärk, et taastatud ja hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala suureneb
50 000 hektarini. 2022. aastal oli hoolduses ja taastamises kokku 42 500 ha pärandniite. Seega
tuleb taastada veel 7500 ha.
Puisniitude taastamise toetuse tasumäärad on eraldi välja toodud, kuid vaid need, millele
kohaldatakse teistest elupaikadest suuremat tasumäära. Suurem toetuse tasumäär on tingitud
aladele omasest puittaimestikust, mis teeb alade taastamise aeganõudvamaks, seega
kulukamaks. Praegu on taastamises ja hooldamises Eestis ligikaudu 1200 ha puisniite. Lähtudes
pärandniitude tegevuskavast, on tegemist I prioriteedi niidutüüpidega, mida on hoolduses liiga
vähe, et tagada nende säilimine. Aastaks 2027 on eesmärgiks võetud taastada veel 800 ha
puisniite. Puisniitude taastamiseesmärkide täitmiseks on Euroopa Komisjon andnud heakskiidu
puisniitude LIFE’i programmi projektile, mille abil taastatakse Eestis järgmise viie aasta
jooksul 500 ha puisniite, ning LIFE projekti taastamise osa plaanitakse ellu viia
loodushoiutoetuse kaasabil.
Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 2. Täpsustatakse sõnastust, et samal alal ning samal ajal ei
saaks erinevate rahastuste kaudu sama tegevus eest toetust kasutada. Arvestada tuleb
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24 lõike 1 alusel
pärandniidu hooldamise toetuse toetusõiguslikkuse kriteeriume, sh põhisissetulekutoetuse
õiguslikkuse aluseid, mis on seotud omakorda pärandniidu hooldustoetuse toetusõiguslikkuse
kriteeriumitega.
Määruse muudatusega antakse võimalus taotleda loodushoiutoetust liigikaitseliselt olulistele
rannaaladele, kui alale taotletakse pärandniidu hooldustoetust. Kuid samale alale võib taotleda
kahte toetust juhul, kui loodushoiutoetuse raames tehtav tegevus ei kuulu pärandniidu
hooldustoetuse tegevuste hulka, milleks on toetust taotletud.
2
Pärandniitude hulgast on eksperdid välja valinud liigikaitseliselt olulised rannaalad, kus asuvad
olulised kurvitsaliste, sh niidurüdi pesitsusalad. Oluline on suunata need kooslused hooldusesse
ning tagada kvaliteetne hooldus nendel aladel, kus juba niidetakse, karjatatakse. Liigikaitseliselt
olulisi rannaalasid on kokku ca 7700 hektarit, millest hooldamises ligi 2000 hektarit. Andmed
alade kohta on kättesaadavad Eesti looduse infosüsteemist. Loodushoiutoetuse määruse
täpsustamise eesmärk on saavutada juba hoolduses olevate liigikaitseliselt oluliste rannaalade
hea seisund.
Punktiga 3 lisatakse § 2 lõige 3. Uue lõikega reguleeritakse, et loodushoiutoetust ei maksta
Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui
RMK hallatav riigimaa moodustab osa toetuse taotletavast tervikalast. Samuti antakse võimalus
jätkata nende alade taastamist läbi loodushoiutoetuse, mis on enne määruse jõustumist saanud
loodushoiutoetust. RMK hallataval riigimaal taastab või korraldab pärandniidu taastamist RMK
ise, määruses on sätestatud erandid, mille korral on põhjendatud toetuse maksmine RMK
hallatava riigimaa rentnikule.
Punktiga 4 muudetakse § 4 lõiget 1. Keskkonnaamet võtab vastu loodushoiutoetuse taotlusi
aastast 2024 kuni 1. aprillini. Selleks, et planeerida Keskkonnaameti paremat töökorraldust
erinevate toetusmeetmete sh pärandniidu hooldustoetuse taotlemise vahel, tuuakse
loodushoiutoetuse taotlemise aeg varasemaks.
Punktiga 5 muudetakse § 6 lõiget 2. Seoses loodushoiutoetuste taotluste vastuvõtmise aja
varasemaks toomisega muudetakse ka taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise aega.
Aastast 2024 tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus sama aasta 15. maiks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse muutmisel, sh toetusmäärade hektaripõhise tasumäära tõstmisel, on arvestatud
olemasolevate riigieelarve vahenditega. Halduskoormus ja riigiasutuste töökoormus ei suurene.
Määruse rakendamine avaldab positiivset mõju nii regionaal- kui majandusarengule ning
loodus- ja elukeskkonnale. Poollooduslike koosluste taastamine ja nende edasine hooldus tagab
töökohad ja tegutsemisvõimalused maapiirkondades üle Eesti. Praegu tegeleb poollooduslike
koosluste hooldamisega ca 800 isikut/ettevõtet. Samuti väärtustatakse nii meil kui ka välismaal
üha enam sellistel kooslustel karjatatud veiste ja lammaste liha, mis annab tavalisele
mahetoidule lisaväärtuse. Eelnõukohane määrus panustab pärandniitude tegevuskava
elluviimisesse ning seega aitab kaasa pärandniitude ja pärandniitudega seotud liikide soodsa
seisundi saavutamisele. Mõju ei ole riigi julgeolekule ja välissuhetele.
5. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras. Määruse § 1 punktid 3, 4 ja 5 jõustuvad
2024. aasta 1. jaanuaril.
3
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile
eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/23-0419 - Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.05.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/936829fd-79d6-45d5-9d53-6a6dec22f607
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/936829fd-79d6-45d5-9d53-6a6dec22f607?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main