Erki Savisaar
Keskkonnaministeerium Meie 25.11.2021 nr 6-3/212216/2108134
[email protected]
Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamine
Austatud minister
Õiguskantsleri poole pöördus Portlif Grupp OÜ seoses keskkonnaministri 29.05.2019 määruse
nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus)
rakendamisel ilmnenud probleemidega. Avaldusest selgub, et kõik määruses sätestatud nõuded ei
ole eesmärgipärased ja muudavad jäätmete taaskasutusse võtmise põhjendamatult kulukaks või
võimatuks. Avaldaja on nende probleemidega pöördunud ka Keskkonnaministeeriumi poole.
Kuigi ministeeriumi esindajad on möönnud määruse muutmise vajadust, ei ole määrust veel
muudetud.
Keskkonnaministri määrus piirab omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust (põhiseaduse §-d 31 ja
32). Määruse nõuded võivad takistada kasumlikumaid taaskasutustoiminguid ja toota jäätmetest
tooteid, mille järele on turul nõudlus. Ka peab jäätmetest toodetud kütusekomponendi puhul välja
selgitama määruse lisas 2 loetletud ohtlike ainete sisalduse, olgugi et kõigi nende ainete sisaldust
ei kontrollita kütuste puhul. Määruse nõuded muudavad õli sisaldavatest jäätmetest toodete
valmistamise põhjendamatult kulukaks või mõnel juhul võimatuks.
Määrusega võib neid põhiõigusi piirata, kui seadus annab selleks piisava volituse. Seejuures
peavad kõik määrusega kehtestatud nõuded olema ka sisult põhiseadusega kooskõlas. Need
nõuded peavad olema õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalikud, sobivad ja mõõdukad
(proportsionaalsed).
Kõnealusel juhul on määrusel piisav seaduslik alus: määrus on kehtestatud nii jäätmeseaduse § 21
lõikes 2 kui ka toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud volitusnormide alusel.
Määruse kehtestamiseks kasutatud volitusnormid lubavad ministril seada kriteeriumid, mille
täitmisel lakkavad õli sisaldavad jäätmed olemast jäätmed. Seega on määrus olulises osas
formaalselt õiguspärane.
Siiski märgin, et kõnealused volitusnormid ei võimalda ministril kehtestada määruse §-s 4
sätestatud jäätmete käitluskoha nõudeid. Samas ei tähenda see, et õiguskorras puudub taoliste
nõuete (ministri määrusega) kehtestamiseks volitus, vaid üksnes seda, et sellisele volitusnormile
ei ole kõnealusel juhul tuginetud. Õli sisaldavaid jäätmeid saab ühtlasi käsitada kui ohtlikke
kemikaale, mille käitlemisele ja käitlemise kohale võib minister kehtestada nõuded
kemikaaliseaduse § 8 lõike 6 alusel.
Õiguskantsleril on esitatud avalduse alusel keeruline hinnata, kas kõik määruses sätestatud nõuded
on sisult põhiseadusega kooskõlas. Avaldusest võib järeldada, et ei ole.
2
Kahtlusi määruse materiaalse põhiseaduspärasuse suhtes süvendab asjaolu, et määrusega on
sätestatud jäätmetest valmistatavale kütusekomponendile selliseid nõudeid, mille järgimist kütuste
puhul ei nõuta. Keskkonnaministri 20.12.2016 määrusega nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad
keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele
vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ ei ole sarnaseid nõudeid
kehtestatud. Seega kontrollitakse jäätmetest kütusekomponendi tootmisel ka nende ohtlike ainete
sisaldust, mida kütuste puhul ei kontrollita. Järelikult ei ole välistatud, et kütused võivad sisaldada
ohtlikke aineid, mida jäätmetest valmistatud kütusekomponent sisaldada ei või.
Määruse eelnõu seletuskirjas1 on nende nõuete põhjenduseks märgitud üksnes seda, et direktiivi
(EL) 2015/1535 kohase teavitusmenetluse (teavitus nr 2018/662/EE) käigus tegi Euroopa
Komisjon ettepaneku lisada määruse lisasse veel 11 näitajat: arseen, kaadium, antimon, kroom,
koobalt, vask, mangaan, nikkel, tallium, kloor ja broom, ning et seda ettepanekut on arvestatud.
Isegi kui Euroopa Komisjoni ettepaneku arvestamine oli õigustatud ning õli sisaldavatest
jäätmetest kütusekomponendi tootmisel tulebki kõigi nimetatud ainete sisaldus kindlaks teha, siis
seletuskirja põhjal selles veenduda ei saa. Seejuures tuleb arvestada, et enamikus Euroopa Liidu
liikmesriikides ei ole teadaolevalt niisuguseid nõudeid kehtestatud. Kui Euroopa Komisjoni
ettepanekus toodud ohtlike ainete sisalduse piirmäärad on põhjendatud, siis ei saa nende järgimine
olla oluline üksnes Eestis ja mõistlik oleks need kehtestada Euroopa Liidu tasemel. Euroopa
Komisjonil on sellise rakendusakti kehtestamiseks volitused olemas.
Kui minister ei oleks määrusega selliseid nõudeid kehtestanud (ja kuna puudub ka Euroopa
Komisjoni rakendusakt), siis saaks Keskkonnaamet üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas
taaskasutustoimingu tulemusel on jäätmed lakanud olemast jäätmed (jäätmeseaduse § 21 lõige 31).
Jäätmete jäätmeteks oleku lakkamist saaks sel juhul hinnata jäätmeseaduses sätestatud
kriteeriumide alusel. Määruse olemasolu on tõenäoliselt vähendanud Keskkonnaameti
töökoormust, kuna õli sisaldavate jäätmete puhul selliseid otsuseid teha ei saa. Samas võib see
põhjendamatult piirata ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust.
Palun Teie seisukohta, kas määruse kõik nõuded on õigustatud. Kui on õigustatud, siis palun
põhjendage seda. Kui peate vajalikuks teha määruses muudatusi, siis palun selgitage, milliseid
muudatusi ja millal on kavas teha.
Võimaluse korral vastake palun hiljemalt selle aasta lõpuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Portlif Grupp OÜ pöördumine
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]
1
Määruse eelnõu seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris.
e-posti aadressidel:
[email protected] ;
[email protected] ;
[email protected] ;
[email protected] ;
[email protected] Meie: 14.10.2020 nr. 20-539 Head kolleegid, Antud pöördumise teemaks on Keskkonnaministri 29.05.2019 määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi Määrus), täpsemalt selleks vajalike analüüside arv ja sisu sõltuvalt konkreetsetest jäätmeliikidest ja nende taaskasutamistoimingute tehnoloogiatest. Ettepanek – Lisada Määruse § 6. Kütusekomponendi nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine Kvaliteedi hindamiseks võetakse kütusekomponendi tootja juures igast partiist keskmistatud proov, millest määratakse käesoleva määruse lisas 2 nimetatud näitajad. järgmised alapunktid Lisas 2 toodud näitajate nimekirja või näitajate lubatud väärtusi võidakse muuta, kui vastava toodetava kütusekomponendi füüsikalis-keemilised omadused või põhimõtteliselt võimalik keemiline koostis seda nõuab. Muudatusteks taotletakse luba keskkonnaministeeriumi asjakohaselt allasutuselt Luba võiks põhineda andmetel lähtejäätmete ja sellest valmistatud toodete koostise ja omaduste kohta, mis põhinevad Määruse § 8 lg 2 loetletud algdokumentidel ja vajadusel akrediteeritud laboris teostatud täiendavatel analüüsidel. Ettepaneku selgituskiri : Lisa nr. 2 on nõutud 13 erineva raskmetalli sisalduse määramine kõikides taaskasutustoimingute raamides saadavatele kütusekomponentidele. Vastavalt Määruse Lisale 1 sisaldab õliga seotud jäätmete loend 26 eri koodiga tähistatud jäätmeliiki, mis haaravad väga erineva päritoluga materjale. Näiteks, erinevad omadustelt väga tugevasti sh võimalike raskmetallide sisalduse poolest, mahutite põhjasetted, bensiinid ja pilsiveed. Seega juba kõikides lähtetoormetes ei ole mõeldav kõikide Lisas 2 nimetatud raskmetallide olemasolu, vähemalt mitte analüütiliselt mõõdetavates kogustes. Erinevatel taaskasutustoimingute, näiteks, pürolüüsi produktide komponentide destillatsiooni sisaldavate tehnoloogiate puhul, on füüsikaseaduste järgi (ei lendu käitlemistemperatuuril) teada, et teatud toksilised komponendid, eelkõige suurem osa raskmetalle, madalamal temperatuuril keevatesse fraktsioonidesse üle ei kandu. Samuti ei ole võimalik madalatel temperatuuridel keevate fraktsioonide (bensiinilaadsed produktid) puhul põhimõtteliselt võimalik saavutada näiteks leekpunkti väärtust, sest mõnede üksikkomponentide leekpunktid on Lisas 2 toodud väärtustest madalamad ja summaarse leekpunkti väärtuse määrab kõige madalama leekpunktiga ühendi sisaldumine. Ka taaskasutustoimingute puhul tuleb järgida parima võimalike tehnika (PVT) kontseptsioonide nõudeid. Vastavalt sellele tuleb järgida mitte üksnes protsesside, vaid ka nende tulemuste (saadavate produktide) analüüsi kuluefektiivsuse põhimõtteid. Määruse Lisas 2 nõutud raskmetallide nimekirjas on 13 raskmetalli. Kogu nimekirja analüüs on jäätmekäitlusettevõtte jaoks üpris kulukas, kuna vastavalt § 6 (3) tuleb need määrata vastavat akrediteeringut omavas laboris. See tähendab vastava teenuse sisse ostmist või võimekuse loomist käitises endas. Mõlemal juhul on tegemist suurte kuludega, mis muudab kütusekomponendi tootmise ebamõistlikult kalliks ja piirab selle turustamisvõimalusi. Kui aga eelnevalt on kindlalt teada, et mõnda metalli turustatavas kütusekomponendis ei leidu, siis ei ole vajalik kuluefektiivsuse printsiipi järgides selle metalli määramist nõuda. Jäätmeliikide ja käitlemistehnoloogiate paljususe tõttu on mõistlik ja vajalik Määruses kehtestada põhimõtted, mis võimaldavad teatud juhtudel osade Lisas 2 nõutud raskmetallide sisalduse määramisest loobuda. Vajadusel võib lubada (tulenevalt konkreetse kütuse komponendi koostisest) ka teiste füüsikalis-keemilise parameetrite (näiteks leekpunkt) väärtuse korrigeerimist, kui see ei ole keskkonnakaitse üldpõhimõtetega vastuolus. Kontrolli säilitamiseks antud määruse täitmise üle anda taaskasutustoiminguid teostavatele ettevõtetele võimalus taotleda erilubasid, mille aluseks oleksid sõltumatute akrediteeritud laborite poolt teostatud analüüsid vastavate metallide puudumise kohta antud kütusekomponendis. Näide ettepaneku rakendamise vajalikkuse kohta : Portlif Grupp OÜ omab jäätmekäitluse kompleksluba ja litsentsi juba üle 10 aasta. Õlijäätmeid töödeldakse esmalt mehaaniliselt ja seejärel destilleeritakse ehk lahutatakse keemistemperatuuride alusel kolmeks: kerge fraktsioon (kütuse samane toode e. KST), keskmine fraktsioon (kergeõli) ja raskeõli fraktsioon (naftatoode). Kerge fraktsioon KST sisaldab taaskasutamistoimingu tehnoloogiast (destillatsioon) tingituna kõige madalamatel keemistemperatuuridel eralduvaid ühendeid, mille leekpunkt jääb valdavas osas alla 0 °C. Seega ei ole põhimõtteliselt võimalik täita Määruse Lisa 2 nõuet, et see peab olema vähemalt 35 °C. Teostatud analüüsid näitavad (vaata Tabel), et raskmetallid jäävad valdavas osas raskeõlifraktsiooni (naftatoode). Kergemates fraktsioonides ehk KTS ja kergeõli raskmetallid kas puuduvad üldse või üksikjuhtudel on nende kontsentratsioon ilmselgelt alla Määruse Lisas 2 kehtestatud piire. Lähtmejäätmes sisaldunud metallid kontsentreeruvad raskfraktsiooni ehk naftatootesse. Selline jaotus on objektiivselt tingitud raskmetallide füüsikaliskeemilistest omadustest (lenduvus kasutatavas destillatsiooni temperatuurivahemikus) ning lähtetooraine koostise võimalikud muutused seda ei mõjuta. Seega ei ole oodata metallisisalduse olulist suurenemist KST-s ja kergeõlis ka siis, kui lähtetooraines metallide sisaldus muutub. Seega vastavalt Portlif Grupp OÜ poolt toodetavatele kütusekomponentidele oleks vaja teha erandid: Kütuse sarnasele tootele (KTS) ehk kergfraktsioonile leekpunkti ja raskmetallide sisalduse suhtes; Kergeõlile ehk keskfraktsioonile raskmetallide sisalduse osas Aktsiisilaos olevatele toodetele vesiniksulfiidi ja PCB sisalduse osas, kui neid ei realiseerita Eesti turul. Lõpuks, vastavalt tellijate nõudmistele konkreetse produkti osas, tehakse lisaanalüüse, mis määruse Lisas 2 ei kajastu. See on samuti osa analüüsikuludest ehk tuleb majandusliku otstarbekuse määramisel arvesse võtta. Lisa 1. – Tabelid Siin esitatud taabelid, kus pakkuti parametreid, mis meie arvamusel tuleb jalgida erinevate produkti jargi. Veel on vaga oluline ksa kasutakse produkt lopproduktina Eestis, voi kutusekompomendina annatakse ule jargmise kutuse kaitlejale. Konsultant. /allkirjastatud digitaalselt/ Hella Riisalu, PhD Senior Researcher Laboratory of Fuels Technology Oil Shale Competence Center Virumaa College TalTech University +372 511 6670, +372 332 5477
[email protected] www.pkk.ee Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Vadim Mamai juhatuse liige Portlif Grupp OÜ
Tab1 Raske Õli окт.29 фев.20 апр.20 июн.30 июн.20 июл.20 сен.20 окт.20 Peamised seaded Näitaja Nõue Naftatoode(KNkood: 2710 19 99) Raske oli (KNkood: 2710 19 67) Hind, € Aeg, tund 1 Väävlisisaldus, massi% ≤ 2,5 0,938 0,895 0,947 1,08 0,927 0,893 0,662 1,7 30 8 2 Tihedus temperatuuril 15 °C juures 901,1 913,3 908,8 909,2 910,1 891,5 914,6 3 Viskoossus temp 50°C juures 34,65 48,21 63,66 74,33 62,88 29,6 14,49 4 Distillation 250C juures (%) - 3 5 3 3,5 3 3 1 6 141 8 5 Distillation 300C juures (%) - 7 15 12 9 13,5 13 8 18 6 Distillation 350C juures (%) - 22 33 35 29 32,5 38 32 37 7 Leekpunkt, °C ≥ 35 85 49,5 68,5 77,5 65 63 105 82 30 8 8 Veesisaldus, massi% ≤ 1,0 <0.1 0,6 0,2 0,2 0,3 0,6 0,1 0,2 20 8 9 Tuhasisaldus, massi% ≤ 0,15 0,43 0,28 0,35 0,37 0,29 0,42 0,24 0,3 35 8 parameetrid vabaks ringluseks Eesti turul 10 PCB sisaldus, mg/kg** ≤ 1,0 puudub puudub 260 96 11 Vesiniksulfiid, mg/kg ≤ 2 <0.4 (puudub) <0.4 (puudub) 135 72 12 Raskmetallid, mg/kg 13 Elavhõbe, mg/kg <5 2,38 0,6 120 96 14 Plii, mg/kg <25 30,74 3,1 200* 96 15 Tsink, mg/kg <200 57,6 41,1 220** 96 16 Vanaadium, mg/kg <150 52,26 36,9 ** 96 17 Arseen, mg/kg <5 <1(0.71) 0,8 330*** 96 18 Kaadmium, mg/kg <5 <1(0.03) puudub *** 96 19 Antimon, mg/kg <5 <1(0.31) 0,3 *** 96 20 Kroom, mg/kg <5 1,21 3,9 * 96 21 Koobalt, mg/kg <5 <1(0.39) 0,1 *** 96 22 Vask, mg/kg <40 53,6 7,8 * 96 23 Mangaan, mg/kg <5 4,96 3,5 * 96 24 Nikkel, mg/kg <5 8,79 11,9 ** 96 25 Tallium, mg/kg <5 <1(0.47) 0,1 *** 96 26 Summarsed orgaanilised halogeenid (valjendatud kloriidina), mg/kg <50 3 7,2 65 96 Kerge õli окт.19 янв.20 апр.20 авг.20 окт.20 Näitaja Nõue Kerge õli ( KN code: 2710 19 48) Hind, € Aeg, tund Peamised seaded 1 Väävlisisaldus, massi% ≤ 2,5 0,242 0,219 0.179 0,203 0.202 30 8 2 Tihedus temperatuuril 15 °C juures 849,7 843,5 841,9 845,2 25 8 3 Viskoossus temperatuuril 50°C juures 2,523 2,452 2,602 2,654 25 8 4 Distillation 300C juures (%) - 29 21 21 21,5 30 8 5 Distillation 350C juures (%) - 91 93 95 94 93,5 6 Leekpunkt, °C ≥ 35 67,5 70 60 64,5 57 30 8 7 Veesisaldus, massi% ≤ 1,0 - 0 0 0 0 20 8 8 Tuhasisaldus, massi% ≤ 0,15 - 0 0 0 0 35 8 parameetrid vabaks ringluseks Eesti turul 1 Vesiniksulfiid, mg/kg ≤ 2 <0.4 (puudub) <0.4 (puudub) 135 96 2 PCB sisaldus, mg/kg** ≤ 1,0 puudub puudub 260 72 3 Raskmetallid, mg/kg 4 Elavhõbe, mg/kg <5 1,77 0,2 120 96 5 Plii, mg/kg <25 <1 (puudub) puudub 200* 96 6 Tsink, mg/kg <200 <1 (0.15) 0,1 220** 96 7 Vanaadium, mg/kg <150 <1 (puudub) puudub ** 96 8 Arseen, mg/kg <5 <1 (0.12) 0,7 330*** 96 9 Kaadmium, mg/kg <5 <1 (0.17) puudub *** 96 10 Antimon, mg/kg <5 <1 (0.07) puudub *** 96 11 Kroom, mg/kg <5 <1 (0.12) puudub * 96 12 Koobalt, mg/kg <5 <1 (puudub) puudub *** 96 13 Vask, mg/kg <40 <2 (puudub) 0,1 * 96 14 Mangaan, mg/kg <5 <1 (0.02) puudub * 96 15 Nikkel, mg/kg <5 <1 (0.12) puudub ** 96 16 Tallium, mg/kg <5 <1 (0.17) 0,2 *** 96 17 Summarsed orgaanilised halogeenid (valjendatud kloriidina), mg/kg <50 4 37 65 96 K erge fraktsioon (kütuse samane toode e. KST) окт.19 апр.20 май.20 июн.20 июл.20 сен.20 окт.20 Näitaja Nõue KST Hind, € Aeg, tund Peamised seaded 1 Väävlisisaldus, massi% ≤ 2,5 0,041 0,062 0,037 0,119 0,162 0,139 30 8 2 Tihedus temperatuuril 15 °C juures 766,8 770,5 767 765,7 757 757,3 3 Initial boiling point (IBP) 56 53 59 54 63 57 141 8 4 Recovered at 10% 83 86 93,5 86,5 96 92 5 Recovered at 50% 138 136 130 130,5 133 136,5 6 Recovered at 90% 201 209 198 196 191,5 195,5 7 Recovered at 95% 214 228,5 218,5 213,5 206 209,5 8 Final boiling point (FBP) 221,5 244,5 235 235,5 219 229 9 Leekpunkt, °C ≥ 35 <0 <0 <0 <0 <0 <0 <0 30 8 10 Veesisaldus, massi% ≤ 1,0 - - - - - - - 20 8 11 Tuhasisaldus, massi% ≤ 0,15 - - - - - - - 35 8 12 DVPE, psi - 3,83 3,42 21,3 138 48 13 Mercaptan, as S, mg/kg - 51 115 48 14 Hydrogen sulfide, as S, mg/kg <1 <1 <1 <1 110 48 15 MON - 63,0 397 48 16 RON - 65,0 61,0 62,0 397 48 17 Gum Existent (unwashed), mg/100ml - 2,0 2,5 158 48 18 Gum Existent (washed),g/100ml - 1,5 1 48 19 Benzene, vol% - 0,55 0,4 0,35 293 48 parameetrid vabaks ringluseks Eesti turul 1 Vesiniksulfiid, mg/kg ≤ 2 <0.4 (puudub) <0.4 (puudub) 135 24 2 PCB sisaldus, mg/kg** ≤ 1,0 puudub puudub 260 72 3 Raskmetallid, mg/kg 4 Elavhõbe, mg/kg <5 3,24 0,2 120 48 5 Plii, mg/kg <25 <1(puudub) <1(puudub) 200* 48 6 Tsi nk, mg/kg <200 <1(0.13) <1(0.2) 220** 48 7 Vanaadium, mg/kg <150 <1(puudub) <1(puudub) ** 48 8 Arseen, mg/kg <5 <1(0.21) <1(0.4) 330*** 48 9 Kaadmium, mg/kg <5 <1(0.15) <1(puudub) *** 48 10 Antimon, mg/kg <5 <1(0.10) <1(puudub) *** 48 11 Kroom, mg/kg <5 <1(0.08) <1(puudub) * 48 12 Koobalt, mg/kg <5 <1(puudub) <1(puudub) *** 48 13 Vask, mg/kg <40 <2(puudub) <2(0,02) * 48 14 Mangaan, mg/kg <5 <1(0.04) <1(puudub) * 48 15 Nikkel, mg/kg <5 <1(0.08) <1(puudub) ** 48 16 Tallium, mg/kg <5 <1(0.13) <1(0.5) *** 48 17 Summarsed orgaanilised halogeenid (valjendatud kloriidina), mg/kg <50 29 148 65 48
Ülle Madise
Õiguskantsler Meie: 21.10.2021 kiri nr 21-632
Saata:
[email protected]
Pöördumine
Portlif Grupp OÜ tegeleb ohtlike õlisisaldavate jäätmete (näiteks autoteenindustest saadud mineraalsed õlid,
katlamajade ja terminalide mahutitest puhastamise käigus tekkinud jäägid; sadamate teenindamine ja
jäätmete kogumine laevadelt jne) kogumise ja käitlemisega keskkonnakompleksloa nr KKL/320411 alusel,
mis on väljastatud Keskkonnaameti (edaspidi KeA) poolt. Lisaks ettevõte omab aktsiisiladu ning vastavat
tegevusluba (aktsiisinumber EE1K002500001) (väljastatud Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) poolt).
Jäätmekäitlemise protsess seisneb mehaanilisest töötlemisest ja destilleerimisprotsessist, mille tulemusena
saadakse puhtamaid õli fraktsioone (kerge-, keskmine- ja raske fraktsioon). Saadud produktid pumbatakse
aktsiisilattu ning nende müük toimub juba MTA rangel jälgimisel/kontrolli all vastavalt alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (edaspidi ATKEAS) toodud nõuetele.
Ettevõtte oma tegevuse käigus on kokku puutunud mitme probleemiga, millega seoses oleme sunnitud Teie
poole pöörduma.
1. Esimeseks toome välja probleeme, mis on seotud keskkonna teemadega.
Probleem seisneb selles, et 29.05.2019 oli vastu võetud keskkonnaministri määrus nr 19 „Õli sisaldavate
jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“, millega kehtestati jäätmetest kütusekomponendi
tootmise kriteeriumid, millele vastamisel jäätmed, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud
ringlussevõtt, lakkavad olemast jäätmed. Teisisõnu on määruses toodud nõuded, millele jäätmetest toodetud
kütusekomponent peab vastama selleks, et saada toote staatuse. Juhul, kui toodetud produkt ei vasta
nimetatud nõuetele jääb toode jäätmete staatusesse.
Sama määruse seletuskirjas on toodud järgmine: Kolmele ettevõttele on väljastatud ohtlike jäätmete
käitluslitsents ja keskkonnakompleksluba, mille alusel on ettevõtetel õigus toota nn „kütusekomponenti“.
Load on väljastatud eeldusel, et ettevõte võtab jäätmed ringlusse, mis aga vastavalt jäätmeseaduse § 15
lõikele 4 välistab nende kasutamise kütusena. Selline välistus on väga piirav ning praktikas on seda nõuet
väga keeruline täita ja kontrollida. Selliseid jäätmeid tekib palju ning käitlemise tulemusena tekkiv saadus
on sobiv kasutada kütusena või on sobilik lisada kütustele. Määruse kehtestamisega tekib õiguslik alus, et õli
sisaldavatest jäätmetest saab toota ainet või segu, mida kasutatakse kütusena.
Tänase päeva seisuga Eestis taotlisi ettevõteid on kaks, Portlif Grupp OÜ ning Green Marine AS. Kuna riigis
puudub terviklik ülevaade taolise jäätmekäitluse üle ning puudub ka vastav kogemus, siis määruse
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)
koostamise ajal oli antud võimalus eelnõule anda oma arvamust, mis iseenesest on väga mõistlik. Meie
kahjuks, väidetavalt ettevõtte arvamuskiri määruse eelnõule, milles on toodud ettepanekud määruse
täiendamise osas, sattus rämpsposti ning seepärast arvamuskirjaga ei olnud arvestatud. Peale määruse
vastuvõtmist tõstetasime küsimusi määrus nr 19 nõuete täitmise osas 18.06.2019 toimunud plaanilisel
ühiskontrollil. Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimus 27.11.2019 Keskkonnainspektsiooni ja
Keskkonnaameti ametnike ning ettevõtete Portlif Grupp OÜ, Green Marine AS, Tamme Auto OÜ, Ecodiesel
OÜ esindajate vahel kohtumine. (Ettevõtete arvamused ja ettepanekud määruse täiendamise osas on
kättesaadavad:
https://kotkas.envir.ee/documents/proceeding_view?proceeding_id=7001&document_id=13385&represente
d_id=225226&cft=1dc9b012; https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5b645bb0-5827-4eee-9be5-
efac6d6de7c4;
https://kotkas.envir.ee/documents/proceeding_view?proceeding_id=7001&document_id=14145&represente
d_id=225226&cft=1dc9b012).
Lisaks teavitas ka Keskkonnaministeerium, et jaanuaris 2020 antakse teada kohtumise aega ettevõtete,
Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Kuna lubadused jäid täitmata, pöördusime taas
26.08.2020 (kiri leitav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8eee29a4-3167-4f72-8b10-79705dc9f876)
Keskkonnaministeeriumi, -inspektsiooni ja -ameti poole, millele Keskkonnaministeeriumi saatis oma vastuse
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=3616faf3-06a4-40a4-82b8-3c8b2d29b882.
10.09.2020 toimus kohtumine, millel ettevõted said väljendada oma arvamust. Küll aga kohtumisel ei olnud
tehtud mingeid konkreetseid otsuseid. Seega saatsime korduvalt KeM kirja, kus on toodud, millised punktid
täpsemalt määruses ei ole võimalik täita (käesoleva kirja lisa 1).
Eeltoodust nähtub, et oleme antud teemat tõstatanud mitmel korral, kuid seniks pöördumised ei ole meid
kuhugi viinud. Viimaste kirjade (2021.aastal) kohaselt KeM-il plaanis oli määruse nr 19 nõudeid vaadata üle
selle aasta jooksul (2021). Samuti lubati, et ohtlike jäätmete käitlejaid määruse muutmisel kaasatakse. Siin
märkime seda, et KeM 2020.aasta plaanis oli samuti antud määruse muutmine, kuid meile teadmata
põhjustel seda ei tehtud. Seega eeldame, et ka sellel aastal sellega ei leida aega tegeleda.
Antud teemal (2021. aastal) oleme saanud kirju, mis sisaldavad järgmist:
1.1. Keskkonnaministeeriumi kiri 09.03.2021 „Keskkonnaministeeriumi esialgne plaan oli märtsis alustada
määruse „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmisega (koostada
eelnõu, seletuskiri). Kahjuks, tuleb aga arvestada, et seoses valitsuse vahetamisega võib tööplaani
lisanduda teemasid, mis võib tõsta töökoormust. Samuti olen seotud ühe ajakriitilise direktiivi üle
võtmisega ning uue patarei ja aku määruse ettepanekutega seotud intensiivse tegevusega, mistõttu
lükkab õlijäätmete määruse menetluse edasi ilmselt suvesse. Määruse muutmise põhjuseks on küsimused
seoses lisas 2 toodud kütusekomponentide kvaliteedinäitajatega, mis tuleb üle hinnata. Määruse
muutmist ei ole alustatud, mistõttu ei ole meil ka analüüsitud ettevõtete poolt esitatud märkusi, samuti ei
ole veel alustatud eelnõu muutmise kavatsusega. Teatud punktides plaanime arvestada saadetud
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)
märkuste ja tähelepanekutega. Kehtiva määruse eesmärgiks oli kehtestada Eestis nõuded, millele
vastavad teatud õli sisaldavad jäätmed ei ole enam jäätmed vaid tooted. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EÜ) 2008/98 artikkel 6 annab võimaluse sätestada kriteeriumid, mille alusel jäätmed
ei ole enam jäätmed, kui nad läbivad taaskasutamistoimingu ja selle tulemusena saadud asi vastab
kindlatele kriteeriumidele. Määrusega kehtestati nõuded, millele vastamise korral on jäätmetest saanud
selline materjal, mida võib kasutada kütuste tootmisel ning selle põletamine koos kütusega ei avalda
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Määruse kehtestamisega tekkis õiguslik
alus, et õli sisaldavatest jäätmetest saab toota ainet või segu, mida kasutatakse kütusena. Õli sisaldavad
jäätmed lakkavad olemas jäätmed, kui need vastavad õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi
tootmise kriteeriumitele ning seda kasutatakse kütusekomponendi tootmiseks. Jäätmekäitleja saab müüa
ettevõttele toote, siis kui need vastavad õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmise
kriteeriumitele ning seda kasutatakse kütusekomponendi tootmiseks. Iga kütusekomponendi saadetise
kohta väljastab kütusekomponendi tootja saatelehe. Saateleht koostatakse kahes eksemplaris, kus üks
eksemplar antakse kaasa kütusekomponendi saadetisega ning teine eksemplar jääb kütusekomponendi
tootjale. Määruse nr 19 muutmisesse kaasatakse OJ käitlejaid, ehk küsime Teie arvamust samuti.
Loodan mõistvale suhtumisele.“ Kirjaga saab tutvuda
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8c947108-d28e-47c4-8ba6-f7d5b96752bc.
1.2. Keskkonnaministeeriumi kiri 15.06.2021 „Keskkonnaministri määruse „Õli sisaldavate jäätmete
jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“ eesmärk oli 29.05.2019 kehtestada Eestis nõuded,
millele vastavad teatud õli sisaldavad jäätmed ei ole enam jäätmed, vaid tooted ning sellise toote
kasutamisele ei kehti jäätmeseaduse nõuded. Määruse kehtestamine oli vajalik, et suurendada õli
sisaldavate jäätmete taaskasutamist. Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise potentsiaal on suur.
Taaskasutustoimingute puhul tuleb, aga järgida parima võimaliku tehnika kontseptsioonide nõudeid.
Määrusega kehtestatati nõuded, millele vastamise korral on jäätmetest saanud selline materjal, mida
võib kasutada kütuste tootmisel ning selle põletamine koos kütusega ei avalda täiendavat negatiivset
mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Määrus võimaldab asendada teisi materjale (nt kütust), mida
muidu oleks sellel otstarbel kasutatud. Õli sisaldavate jäätmete käitlejatega kohtumisel 2020. aasta
septembris selgus, et käitlejad leiavad, et määruses on kehtestatud liiga ranged nõuded ning
raskmetallide analüüs on jäätmekäitlusettevõtte jaoks kulukas. Käitlejad leiavad, et jäätmeliikide ja
käitlemistehnoloogiate paljususe tõttu on mõistlik ja vajalik määruses kehtestada põhimõtted, mis
võimaldavad teatud juhtudel (kergfraktsiooni) osade määruse lisas 2 nõutud raskmetallide sisalduse
määramisest loobuda. Keskkonnaministeerium plaanib määruse üle vaadata ja hinnata vajadust
kehtestada eraldi parameetrid kerge fraktsiooni osas 2021. aasta jooksul. Õli sisaldavate jäätmete
käitlejad sooviksid sarnaseid kriteeriume, nagu on kehtestanud Maksu- ja Tolliamet õlitoodetele ja
kütusekomponentidele aktsiisialuse toote kaubakoodi määramiseks. Kaubakoodi määramiseks olulised
parameetrid ei ole piisavad, et tagada jäätmetest toodetud kütuse keskkonnanõuded. Keskkonnaministri
määrusega on kehtestatud nõuded, kus jäätmetest saadud toote põletamine koos kütusega ei avalda
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Seetõttu peavadki keskkonnaministri
määrusega kehtestatud nõuded olema rangemad kui kaubakoodi määramise aluseks olevad nõuded.“
Kirjaga saab tutvuda https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1d350ca0-796e-47e6-9fc4-c0f1e7cb3a46.
1.3. Keskkonnaministeeriumi 22.06.2021 kiri „Keskkonnaministri määrus sisaldab tehnilist normi, mistõttu
tuleb saata ettevalmistatav õigusakti liikmesriikidele ja komisjonile arvamuse esitamiseks. Oluline on
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)
märkida, et hetkel määruses kehtivaid piirnorme muuta on meil vaja täiendavaid andmeid. Käesoleval
hetkel oleme asunud uurima liikmesriikide praktikaid õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku
lakkamise kriteeriumite kohta, mida saaksime kasutada määruse muutmisel. Kuna hetkel on
liikmesriikides puhkuse aeg, siis vastuse saamine võtab aega. Eelduslikult enne septembrit liikmesriikide
tagasiside ei laeku.“ Kirjaga saab tutvuda https://adr.envir.ee/et/document.html?id=40677c09-e798-
4909-8f60-4ef30f29b18b.
Miks määruse nõuded ei ole võimalik täita
Selleks, et meie arvamus oleks kinnitatud ka pädeva ja erapooletu isiku poolt, oleme pöördunud saamaks
konsultatsiooni TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse teadus- ja katselaboratooriumi
vanemteaduri poole, kes nõustus meie allpool toodud arvamusega ning toetab meie seisukohta (käesoleva
kirja lisa 1).
Esiteks, määruses on toodud nõuded ühele produktile/fraktsioonile – kütusekomponent. Mis tähendab seda,
et ei ole arvestatud üldse asjaoluga, et tootmise käigus võib tekkida mitu erinevat kütusekomponendi
fraktsiooni, mis on erinevate omadustega ning kvaliteedinäitajatega.
Teiseks, määruse nõuetes on toodud, et kütuskomponendi leekpunkt peab olema vähemalt 35°C. Kerge
fraktsioon sisaldab taaskasutamistoimingu tehnoloogiast (destillatsioon) tingituna kõige madalamatel
keemistemperatuuridel eralduvaid ühendeid, mille leekpunkt jääb valdavas osas alla 0°C. Seega ei ole
põhimõtteliselt võimalik täita määruse nõuet antud punkti osas.
Oleme ka oma toodangut analüüsinud ning teostatud analüüsid näitavad, et raskmetallid jäävad valdavas
osas raskeõlifraktsiooni. Kergemates ja keskmistes fraktsioonides raskmetallid kas puuduvad üldse või
üksikjuhtudel on nende kontsentratsioon ilmselgelt alla määruse kehtestatud piire. Lähtmejäätmes sisaldunud
metallid kontsentreeruvad raskfraktsiooni. Selline jaotus on objektiivselt tingitud raskmetallide
füüsikaliskeemilistest omadustest (lenduvus kasutatavas destillatsiooni temperatuurivahemikus) ning
lähtetooraine koostise võimalikud muutused seda ei mõjuta. Seega ei ole oodata metallisisalduse olulist
suurenemist kerges ja keskmises fraktsioonis ka siis, kui lähtetooraines metallide sisaldus muutub.
Ehk mõningate näitajate suhtes määrus on pannud käitiseid väga rangetesse piiridesse, mis on ebamõistlik.
Ettevõted ei saa kuidagi kergetel fraktsioonidel jäätmete staatuse kaotada, kuna produkt on väiksema
leekpunktiga kui seda nõutakse. Samas nõutakse ka kõikide raskmetallide analüüsimist ka nendes
fraktsioonides, kus neid ei leidu. Viimane tekkitab ettevõtete jaoks ebamõistlikult suurt kulu nii ajalises kui
ka rahalises mõttes.
Määruse jõustumisega kõik taolised jäätmete käitlejad peavad vastama nimetatud määruse nõuetele.
Ülaltoodud asjaoludest tingituna (analüüsi uuringud ja füüsikalis-keemilised seadused) ettevõte ei saa
määruse nõudeid täita, mis omakorda tähendab, et ettevõte poolt on rikutud seadusandlus ning sellega võib
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)
kaasneda ka ettekirjutus, rahaline trahv vms. Tänaseks Portlif Grupp OÜ ei ole antud osas ettekirjutusi ega
muud sellist saanud, kuid kindlasti kunagi sinnani jõuame. Siis hakkavad kannatama väikeettevõtjad
sellepärast, et õigeaegselt määrus jäi muutmata.
Kuna siiani antud probleem ei leidnud lahenduse (määruse muutmist ei algatatud), siis otsustasime Teie
poole pöörduda saamaks antud olukorrale selgust ja abi.
2. Teiseks punktiks toome välja probleeme, mis käsitleb jäätmeseaduse ja ATKEASe vastuolu.
Nagu ka eespool oleme maininud, siis Portlif Grupp OÜ tegeleb ohtlike jäätmete käitlemisega, mis tähendab
seda, et tooreks on ohtlikud jäätmed ning nende töötlemise järgselt lõpptulemusena saadakse toodet, mis on
ATKEASe mõistes aktsiisikaup ning antud väitega me nõustume.
MTA aga on teisel arvamusel sellel teemal. Nimelt on tekkinud absurdne olukord, kui oleme mahutisse
võtnud vastu jäätmeid. MTA poolt oli teostatud riiklik järelvalve (edaspidi RJV), mille käigus võeti sellest
samast mahutist (kus paiknesid jäätmed) proovi ning edastasid selle kütuselaborisse analüüsimiseks.
Analüüsi tulemused näitasid, et tegu on aktsiisikaubaga ning sellega kaasnes aktsiisimaksu kohustus. Antud
otsust tehti tuginedes ainult ühele näitajale – aromaatsete süsivesinike osakaal, mis oli üle 50%. Muid
näitajaid ei võetud arvesse üldse, näiteks antud jäätmesegus veesisaldus oli 15%. Selgusetu on kuidas
tuginedes veesisalduse näitajale saab teha järeldust, et tegu on raske kütteõliga.
Nimetatud olukord on meie jaoks arusaamatu kuna jäätmeseadus ja selle alamaktid ütlevad, et nimetatud
vedeliku näöl on tegu jäätmetega. Ja selleks, et kaotada jäätme staatuse peab jääde läbima
taaskasutustoimingu ja vastama määruse nr 19 kvaliteedinäitajatele (esimeses punktis mainitud) ehk vedeliku
tuleb analüüsida 20 näitaja osas. ATKEAS aga ütleb, et aktsiisikauba (KN kood 27 07 99 99) staatuse
määramiseks on vaja vedeliku analüüsida ainult ühe näitaja suhtes.
Kuidas sellisel juhul, meie kui jäätmekäitlejad peame eristama, millal tegu on jäätmetega ja millal
aktsiisikaubaga/kütusega?
Selles osas oleme mitmeid kordi pöördunud MTA ning Rahandusministeeriumi poole saamaks mõistetavaid
selgitusi, samuti pöördusime ka palvega MTA-l ja KeA-l suhelda omavahel, et saada selgust tekkinud
olukorrale. Vastuseks oleme saanud iga kord selgituse, et ühele ja samale vedelikule võib kohalduda nii
ATKEAS kui ka jäätmeseadus ehk tegu on siis ühel ajal nii aktsiisikaubaga kui ka jäätmetega.
2.1. Rahandusministeeriumi 10.09.2021 kiri „Teie pöördumises on käsitatud kahte erinevat teemat. Esmalt
kirjeldate detailselt vedelikust proovide võtmist, proovide analüüsimist laboris, kombineeritud
nomenklatuuri kaubakoodi määramist, riikliku järelevalve läbiviimist jne. Saame aru, et te pole rahul
sellega, et analüüsitud vedelik klassifitseeriti raskeks kütteõliks. Järeldame, et teie kirja eesmärgiks on
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)
juhtida ministeeriumi tähelepanu Portlif Grupp OÜ-d puudutavates menetlustes ja õigustoimingutes
tehtud ametnike otsustele. Selgitame, et maksuhalduri tegevus riskiprofiilide seadmisel ning
kontrolliobjektide valikul kuulub maksuhalduri pädevusse. Vabariigi Valitsuse seadus välistab riikliku
järelevalve meetmete kontrollimise rahandusministri poolt. Maksu- ja Tolliamet on selgitanud riikliku
järelevalve teostamise käigus teile teie õigusi ja kohustusi. Samuti oli Portlif Grupp OÜ-l õigus esitada
enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist Maksu- ja Tolliametile oma arvamus või vastuväited.
Eelnevalt kirjeldatud põhjustel me seda teemat oma vastuskirjas rohkem ei käsitle. Teiseks käsitlesite
oma kirjas jäätmete ja kütuste õiguslikku regulatsiooni. Teile 18. augustil saadetud vastuskirjas oleme
põhjalikult selgitanud, millised on energiatoodete maksustamise üldpõhimõtted alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses. Kordame, et aktsiisi tasumise kohustuse määratlemisel on oluline
toote kaubakood kombineeritud nomenklatuuris 2019. a seisuga. Teatud juhtudel omab rolli ka
kasutusotstarve, näiteks vedela põlevaine puhul. Muud asjaolud, näiteks kütuse kvaliteediomadused või
kas kütus on samaaegselt mõne teise seaduse kohaselt jääde, ei oma mingisugust tähendust
maksukohustuse tekkimisel. Praktikas esineb ka ebakvaliteetse kütuse kasutamist mootorikütuse või
kütteainena ja see kuulub aktsiisiga maksustamisele. Kui kütuse lõppkasutaja kasutab kütust muul
otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena, siis on tal võimalik taotleda energia aktsiisivabastuse luba
ja saada seeläbi aktsiisivabastus. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi reguleerimisala piirdub
maksustamisega ning jäätmeseadus maksustamist ei reguleeri. Seega ei saa ka olla vastuolu nende kahe
seaduse vahel.“
Oleme analüüsinud komisjoni rakendusmääruses 2020/1577 (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2020:361:FULL&from=ET) toodud kaupade klassifitseerimise reegleid,
milles on nimetatud ka selline kood nagu õlijäätmed (KN kood 2710 99 00). Antud koodi määramisega me
nõustuksime kuna see annab ülevaade, et tegu on ikkagi jäätmetega, mitte kütusega. Kuna MTA on pädev
KN koodide määramise osas, siis pöördusime nende poole saamaks selgitusi, millistel juhtudel saaks sellist
koodi määrata (iseenesest määrusest selle koodi määramise reeglid puuduvad).
Selgitustena oleme saanud kaks erinevat vastus:
2.2. Maksu- ja Tolliamet kiri 23.03.2021 - „Grupi 27 toodete puhul saame kaubakoodi määramisel lähtuda
enamasti ainult labori poolt määratud füüsikalis-keemilistest omadustest ja määratlusest selle kohta, kas
antud toodet - näiteks " õlijäätmeid" on võimalik kasutada (mootori) kütusena või toormena muude
toodete valmistamisel. Lisaks lähtutakse kaubakoodi määramisel kaupade klassifitseerimise reeglitest,
mille põhjal kauba päritolu ei saa olla kaubakoodi määramise aluseks. Näiteks, ükskõik mis tooted või
kaubad, tooduna prügimäelt või jäätmejaamast, ei kuulu sellest tulenevalt tingimata jäätmete alla.“
2.3. Maksu- ja Tolliamet kiri 23.03.2021 – „Õlijäätmete kirjeldus on KN-s tõesti ära toodud, aga ei ole
ühtegi konkreetset omaduse muutust kirjeldatud, millest alates loetakse õlisid õlijäätmeteks. Ainus
kriteerium on, et õli on muutunud kasutuskõlbmatuks. (Erinevat liiki õlidel oleks need erinevad
omadused, mida sellisel juhul hindama peaks). Kriteeriumid tulevad jäätmete mõistest (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ): „1) „jäätmed” – mis tahes ained või esemed, mille
valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama“. Kui hüdroõli ei kõlba enam
kasutamiseks hüdroõlina ja see utiliseeritakse siis on see jääde, aga kui seda sama hüdroõli kasutatakse
väravahingede määrimiseks siis on ta edasi õli (määrdeaine) ja antud juhul hüdroõli (mida kasutatakse
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)
väravahingede määrimiseks). Sama direktiivi artiklis 3 „Mõisted“ on antud ka selgitu terminitele
„vanaõli” ja „vanaõli regenereerimine”.“
Eelnevatest vastustest nähtub, et MTA ametnikudel ei ole ühtset ülevaadet antud teemal, ühe ametniku
arvamusel prügimäelt toodud jääde ei pruugi olla jääde, teise ametniku arvates tuleb lähtuda
jäätmedirektiivis toodud mõistest ning viimasega me oleme täiesti nõus. Miks siis MTA ei arvesta vedeliku
päritoluga jääb omaette küsimuseks, kuid meie arvates jäätmekäitlemine ongi eripärane tegevus ning tuleb
arvestada neid eripärasid otsuse langetamisel.
MTA lähenemine tekkitab küsimusi, et kas tõepoolest soovitakse liikuda selles suunas, kus õlisisaldavate
jäätmete tekitaja (näiteks autoremondikoda) peab maksma aktsiisi kogutud remondi käigus õli eest, kuna
ATKEAS seaduse kohaselt tegemist on põlevvedelikuga, enne õlisisaldavate jäätmete üleandmist
jäätmekäitlejale? Või soovitakse, et Eestis tegutsevad jäätmetekitajad, jäätmete vastuvõtjad ning
jäätmekäitlevad ettevõtted, peavad omama jäätmete tekitamiseks, kogumiseks ja vastuvõtmiseks
aktsiisiladu?
MTA koduleheküljel oleva aktsiisilaopidajate, registreeritud kaubasaatjate, registreeritud kaubasaajate ja
maksuesindajate nimekirja kohaselt ohtlike jäätmete käitlejatest, kes käitlevad just õli sisaldavaid (kood 16
07 08*) jäätmeid, millele võib ka samal ajal kohalduda ATKEAS, on toodud välja ainult Portlif Grupp OÜ ja
Green Marine AS ehk need ettevõted, kes tegelevad jäätmete (koodiga 16 07 08*) töötlemisega. Aga need
samad jäätmed tekkivad ja on vaheladustamisel ka muudel jäätmekäitlejatel, kellel ei ole aktsiisiluba ega
aktsiisiladu.
Mõned näited, kus keskkonnaloaga on antud õigus käidelda (sh põletada) õli sisaldavaid (kood 16 07 08*)
jäätmeid: luba nr KKL-508456 RAGN-SELLS AS Lepna jäätmekäitluskoht; luba nr KKL/317497 ja
L.KKL.HA-52415 aktsiaselts Epler & Lorenz Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus ja Tallinna ohtlike
jäätmete kogumiskeskus; luba nr KL-511809 BLRT Refonda Baltic OÜ Kopli 103 jäätmekäitluskoht;
KKL/326050 OÜ BAO ohtlikud jäätmed Maardu ohtlike jäätmete käitluskeskus; KKL-501355 OÜ
SavaClean Maardu linnas ja muid teisi.
Kirjeldatud MTA lähenamine tekkitab arusaamatusi. Antud loogika järgi, ühel käitisel tekkis jääde koodiga
16 07 08*, mis ei ole aktsiisikaup ning transportimisel Portlif Grupp OÜ-sse või Green Marine AS-i
(jäätmete ümbertöötlejatele) jääde muutub aktsiisikaubaks?
Seoses eeltooduga oleme samuti palunud MTA-l selgitada olukorda ning antud teemal oleme saanud
järgmise selgituse (20.05.2021 kiri): „Täname pöördumise eest. Vastuseks saan kinnitada, et kindlasti ei ole
meie eesmärk ja soov kedagi ebavõrdselt kohelda. See, kas jäätmekäitleja vajab aktsiisilao luba või mitte,
sõltub töödeldava ja töötlemise tulemusena saadava toote kaubakoodist. Kui tegemist on aktsiisikauba
koodi(de)ga, siis on kindlasti vajalik aktsiisilaoluba, sest väljaspool aktsiisiladu ei ole lubatud aktsiisikaupu
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)
käidelda aktsiisivabalt või nendest (sh maksustatult) kas segamise teel või muul moel midagi toota. Seetõttu
tänan väga meie tähelepanu antud teemale juhtimast. Maksu- ja Tolliamet on vastavalt vajadusele jooksvalt
kontaktis Keskkonnaametiga ja oleme plaaninud lähikuudel ka uue kohtumise nendega, kus võtame antud
teema kindlasti kõne alla. Kui ilmneb, et jäätmeloa saanud isikud käitlevad ka aktsiisikauba koodidele
vastavaid tooteid, võtame nende isikutega kindlasti ühendust. Kinnitan, et meie soov on, et kõik ettevõtted
tegutseksid seaduskuulekalt ja püüame omalt poolt sellele igati kaasa aidata, nõustades ja suunates isikuid
õigele teele.“
Seega meie soov oleks, et MTA saaks meile selgitada, kuidas tuleb töötada jäätmetega? Kuidas eristada,
millal on jääde ja millal aktsiisikaup? Lisaks sooviksime, et MTA annaks võimaluse sisse toodud jäätmetele
määrata KN kood 2710 99 00 (õlijäätmed).
Allkirjastatud digitaalselt
Lugupidamisega
Vadim Mamai
juhatuse liige
5277976
[email protected]
Portlif Grupp OÜ Tel (+372) 33 43 303 Registrikood 10856512
Tehase 9, 30328 Tel (+372) 51 07 537 KMKR (EE100816521)
Kohtla-Järve E-mail
[email protected] IBAN (EE611010220045001012)
Estonia www.portlif.ee SWIFT/BIC (EEUHEE2X)