Karin Sarapuu Teie 27.09.2021 nr
[email protected]
Meie 18.11.2021 nr 14-1/212192/2107984
Vaktsineerimisest töötervishoiu ja tööohutuse käsitluses
Lugupeetud Karin Sarapuu
Saatsite õiguskantslerile avalduse, milles küsite õiguslikke selgitusi COVID-19 vastase
vaktsineerimise kohta seotuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Teie küsimused puudutavad
valdavalt tööandja õigust nõuda töötajalt konkreetse ennetusmeetme rakendamist ning õigust
keelata töötamine, kui töötaja ennetusmeedet kasutusele ei võta. Uurisite ka selle kohta, kust
tuleneb tööandja kohustus kaitsta kõiki oma töötajaid ja ka ettevõtte kliente ning tagada elutähtsa
või riiklikult olulise teenuse toimimine. Lisaks küsisite ka tööandja õiguse kohta küsida töötajalt
COVID-tõendit ning selle puudumisel tõendit vaktsineerimise vastunäidustuste olemasolu kohta.
Koroonaviirusnakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmetega seoses on õiguskantslerile
saabunud rohkelt avaldusi. Seetõttu oleme Teie avaldusele vastamiseni jõudnud kahetsusväärselt
hilinemisega.
Mõistame Teie muret ja küsimust. Vaktsineerimine − ei Covid-19 ega muude haiguste vastu − ei
ole Eestis kohustuslik. Siiski, igaüks, ka iga tööandja, töötaja ja ettevõte suhetes oma kliendiga,
peab täitma käibekohustust ja tegema kõik endast oleneva, et vältida nakkuse levitamist (vt nt
Riigikohtu otsust nr 2-18-8345/41, p 12). Tööandjal on küll teatud tingimustel võimalik nõuda oma
töötajatelt Covid-19 vastu vaktsineerimist või seda soodustada (vt Tööinspektsiooni selgitusi), kuid
ka sellisel juhul ei saa tööandja kedagi sundida end vaktsineerima. Vaktsineerimisest keeldumisega
võivad siiski kaasneda tagajärjed, näiteks põhjendatud juhtudel töölepingu ülesütlemine.
Konkreetse olukorra kohta on selgitusi andma kõige pädevam Tööinspektsioon (vt ka selgitusi
Tööelu portaalis), töötaja ja tööandja vahelise vaidluse korral saab asjas võtta seisukoha
töövaidluskomisjon või kohus, mitte töötervishoiuarst.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) järgi peab vaktsineerimist korraldav
tervishoiutöötaja tuvastama ajutised ja püsivad vastunäidustused. Püsivad vastunäidustused kinnitab
ja kõrvalnähud diagnoosib arst (NETS § 8 lg 2 p 1 ja lg 21 ). Võlaõigusseaduse § 769 järgi on
patsiendil õigus saada talle tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud dokumentidest ärakirju.
Töösuhte raames COVID-tõendite küsimise õiguse kohta leiab selgitusi Tööelu portaalist, samuti
saab neid küsida Andmekaitse Inspektsioonilt.
Elutähtsad teenused loetleb ja nende toimimist käsitleb hädaolukorra seadus. Muude riiklikult
oluliste teenuste toimimist käsitlevad eriseadused, nt koolide toimimist põhikooli- ja
gümnaasiumiseadus, Eesti Rahvusringhäälingu seadus Eesti Rahvusringhäälingu toimimist jne.
2
Loodame, et vaatamata vastuse hilinemisele on neist selgitustest Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kärt Muller 694 8418
[email protected]
Martin Kadai 693 8419
[email protected]