Keskkonnaamet Meie 18.11.2021 nr 7-4/211589/2107978
[email protected]
Raietööde lubamine veekaitsevööndis
Lugupeetud peadirektori kohusetäitja
Õiguskantsleri poole pöördus veeäärse kinnistu omanik, kelle naaberkinnistul asuvas
veekaitsevööndis on Keskkonnaamet lubanud teha lageraiet. Vaatamata korduvatele päringutele
pole avaldaja saanud Keskkonnaametilt sisulisi selgitusi, miks amet otsustas raieks nõusoleku
anda.
Avaldajat ei kaasatud metsateatise menetlusse ning tema päringutele raie õiguspärasuse kohta pole
sisuliselt vastatud. Avaldaja on mures tema kinnistut läbiva veekogu olukorra pärast.
Kuna veekaitsevööndis on igasugune puu- ja põõsarinde raie üldjuhul keelatud, tuleks
Keskkonnaametil veekaitsevööndis raiet lubades üksikasjalikult põhjendada oma kaalutlusotsust
nii metsateatises kui ka isikute päringutele vastates.
Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse
eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine (LKS § 37 lg 2). Veekogude
veekaitsevööndid on määratud selleks, et oleks võimalik ära hoida kalda või ranna erosiooni ja
hajuheidet (VeeS § 118 lg 1). Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui
kaks hektarit (LKS § 37 lg 2) ning Keskkonnaameti nõusolekuta on veekaitsevööndis puu- ja
põõsarinde raie keelatud (v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks, veeseaduse (VeeS)
§ 119 p 2).
Seega tuleb kalda veekaitsevööndis raie tegemiseks igal juhul saada Keskkonnaameti luba (v.a
maaparandustööde korral). Veeseaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, et metsateatise automaatse
menetlemise reeglitesse tuleb lisada funktsioon, mis selekteerib piirkonnad, kus on vaja seada
veekaitsevööndis tehtavatele raietöödele kõrvaltingimusi või teatud aladel raie hoopis keelata.
Riigikogu on ette näinud, et Keskkonnaametil tuleb oma erialateadmistele tuginedes teha
kaalutlusotsused, mis piirkondade veekaitsevööndites lubatakse raiet teha üksnes kõrvaltingimuste
täitmisel ja mis piirkondade veekaitsevööndites peaks raie üldse keelama.
2
Kõnealuse veekogu kalda piiranguvööndi laius on 100 meetrit veepiirist ja veekaitsevööndi ulatus
on 10 meetrit veepiirist. Kirjeldatud juhul andis Keskkonnaamet raieks nõusoleku, seades
kõrvaltingimuseks, et keelatud on jätta raiejäätmeid veekogusse ning veekogu ei tohi läbida
mootorsõidukiga. Lisaks soovitas amet vee-elustiku häiringute ning pinnase kahjustamise
vältimiseks teha raietöid võimaluse korral külmunud pinnasega ning uuendusraiel säilitada
veekogu veekaitsevööndis võimalikult palju alusmetsa ja põõsarinnet.
Metsateatise registreerimisega metsaregistris annab Keskkonnaamet elektroonilises vormis
haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid
nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). See, et
seadus võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid
erisusi, ei tähenda, et haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded (sh
haldusakti põhjendamise kohustus) võib jätta täitmata. Elektrooniline süsteem tuleb kujundada
nii, et selliseid nõudeid oleks võimalik täita tõhusalt ja õiguspäraselt (RKHKm, 3-20-580, 28.
oktoober 2020, p 9.).
Haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki
olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on olnud ratsionaalne (RKHKo, 3-3-1-42-02, 10.
oktoober 2002, p 11). Oluline on ka faktid ja õiguslik motivatsioon omavahel loogiliselt siduda,
mis peab haldusakti saajat ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koos kohaldatavate
õigusaktidega toovad kaasa just sellesisulise haldusotsustuse (RKHKo, 3-3-1-62-02, 6. november
2002, p 12).
Keskkonnaamet peab tagama, et oleksid täidetud alusnormide ehk veeseaduse ja
looduskaitseseaduse eesmärgid. Kui Keskkonnaamet võib kaalutlustest tulenevalt haldusakti
andmisest keelduda, kuid haldusakti andmine oleks lubatav kõrvaltingimusega, siis võib
kõrvaltingimused kehtestada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 2). Kõrvaltingimuste
eesmärk on tagada haldusülesande täitmise paindlikkus ja erinevate huvide arvestamine. Kui
Keskkonnaamet leiab, et veeseaduse eesmärgid on võimalik saavutada olemasolevate
tingimustega, siis tuleks avaldajale selgitada, mis kaalutlustele selline seisukoht tugineb ning mille
alusel on amet hinnanud, et olemasolevatest kõrvaltingimustest piisab konkreetse veekogu
kaitsmiseks erosiooni ja hajuheite eest.
Nii Keskkonnaameti spetsialistid kui ka Keskkonnaministeerium on 22.07.2021 kirjas (nr 1-
17/21/3577-3) märkinud, et arusaadavalt mõjutab lubatud lageraie ka naaberkinnistu omanikku,
kuna kavandatava lageraie alad piirnevad vahetult tema kinnistuga. Seega on avaldaja
menetlusosaline (kolmas isik, HMS § 11 lg 1 p 3).
Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas, kui Keskkonnaamet ei selgita menetlusosalisele
kaalutlusotsuseid. Inimene väljendas oma pöördumises muret, et tema kinnistut läbiva veekogu
olukord võib halveneda. Isikutel on õigus küsida selgitust, miks on üks või teine keskkonnahäiring
või muu tegevus kuskil lubatud. Selline huvi lähtub ka avaliku teabe seaduse ja
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eesmärkidest, mille kohaselt peab avalikkusel olema
võimalus saada igakülgset infot keskkonnahäiringute kohta ja kontrollida avalike ülesannete
täitmist. Isikul, kelle kinnistut läbiva veekogu ääres lubatud lageraie mõjutab, on oluline teada,
kuidas amet kaalutlusotsuseni jõudis. See võimaldab isikul otsustada nii oma taotluste sisu ja
perspektiivi kui ka õiguskaitsevahendite üle.
Palun andke teada, mida on ametil kavas teha, et metsateatised oleksid edaspidi selgemad ja
põhjendatumad ning metsateatisi registreerides arvestataks Riigikogu tahet.
3
Ootan tagasisidet võimaluse korral 20. detsembriks 2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]