Hr Olav Avarsalu Teie nr
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 12.11.2021 nr 7-4/211088/2107860
Põlva Vallavalitsus
[email protected]
Soovitus Vana-Koiola järve puudutavate keskkonnaotsuste kohta
Austatud Olav Avarsalu
Austatud vallavanem
Õiguskantslerile esitati avaldus, milles paluti uurida Põlva valla ja Keskkonnaameti tegevust
seoses vallale kuuluvast hooldekodust Vana-Koiola järve suunatud heitveega.
Avaldaja oli mures, sest järve seisund on halvenenud ning see kahjustab heaolu ja elukeskkonda.
Kuna heitvee üldfosfori- ja üldlämmastikusisaldusele pole keskkonnaloas piirnorme seatud, ei
tähenda ka nende kõrge sisaldus loa nõuete rikkumist. Heitvees on üldjuhul jäänud lubatu piiresse
nende ainete sisaldus, millele piirnormid on seatud, kuid on esinenud ka rikkumisi. Avaldajal
tekkis küsimus, kas väiksesse järve heitvee juhtimine on õiguspärane ning miks pole
keskkonnaloas kehtestatud näiteks heitvee üldfosfori- ja üldlämmastikusisalduse piirväärtusi.
Samuti tekitas küsimusi Keskkonnaameti tava teatada hooldekodule järelevalvest mitu päeva ette.
Õiguskantsleri nõunik tegi 04.08.2021 hooldekodusse ette teatamata kontrollkäigu ning ekspert
võttis heitveeproovid, mida analüüsiti kahes laboris. Nendes proovides jäid ained, mille sisaldusele
on seatud piirnorm, lubatu piiresse. Heitvee üldfosforisisaldus oli aga suhteliselt kõrge, sõltuvalt
laborist 2,8 mg/l ja 3,13 mg/l.
2021. aasta suvel on nii Keskkonnaamet kui ka Põlva vald hooldekodu heitveepuhastiga aktiivselt
tegelenud ning sellest võib järeldada, et puhastit on võimalik järjepideva hooldamisega ja
järelevalvega kasutada nii, et sellest väljuv heitvesi vastaks nõuetele.
Palun Keskkonnaametil Vana-Koiola järve ja ka teiste sarnaste veekogude kasutamise ja kaitse
korraldamisel hea halduse tava järgimiseks edaspidi:
1) enne keskkonnaloa andmist välja selgitada suublaks oleva järve seisund ning kehtestada
keskkonnaloa nõuded suubla seisundit arvestades – sellist lähenemist nõuab
haldusmenetluses seaduses sätestatud uurimispõhimõte;
2) kaaluda võimalust, et järelevalve käigus veeproovi võtmisest ei teatata keskkonnaloa
omajat mitu päeva ette. Õiguskantsler teeb näiteks järelevalvet valdavalt ette teatamata
kontrollkäikudega. See tähendab, et kontrollitavat teavitatakse paar tundi enne
kontrollkäiku või alles kohale jõudes.
2
3) põhjendada keskkonnaloas tehtud otsustusi arusaadavalt, kõnealuse juhtumi kontekstis
tähendaks see muuhulgas põhjendust, miks mõnedele saastavatele ainetele on piirväärtused
jäetud seadmata ning kas sellistel tingimustel loa andmine võib halvendada järve seisundit.
Palun Põlva vallal jätkata hooldekodu heitveepuhasti hooldamist viisil, mis tagab selle
nõuetekohase töö, ning täita keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) sätestatud
keskkonnakaitse põhikohustusi. Vajadusel saab ja tuleb selle kohta nõu küsida Keskkonnaameti
spetsialistidelt või palgata vajalike eriteadmistega isik. Põlva vald kui kohalik omavalitsus ja ka
hooldekodu pidaja vastutab selle eest, et Vana-Koiola järv vastaks igaühe tervise- ja
heaoluvajadustele vastava keskkonna tingimustele, millega inimestel on oluline puutumus (KeÜS
§ 23).
Palun andke hiljemalt 06.12.2021. a teada, mida kavatsete soovituste järgimiseks teha.
Vana-Koiola järve heitveesuublana kasutamine
1. Vana-Koiola järv on väike (7,1 ha), kuid sügav (suurim sügavus 13,2 meetrit, keskmine sügavus
5 meetrit). Hooldekodu asub järve kaldal ning selle heitvesi väljub puhastist järve vahetus
läheduses. Hooldekodu kuulub Põlva vallale ning hoone ehitati hooldekoduks ümber 2013. aastal.
2. Algselt hooldekodul heitvee järve juhtimiseks luba puudus. Selle tõttu algatas
Keskkonnainspektsioon 28.04.2015 väärteomenetluse. Suured probleemid puhastiga jätkusid ka
2016. aastal. 28.09.2016 kirjutas Keskkonnaamet toonasele hooldekodu pidajale Laheda vallale,
et reoveepuhasti ei tööta nõuetekohaselt ning 31.05.2016 võetud proov näitab puhasti väljavoolus
sisuliselt reovee parameetritele vastavat reostust (nt biokeemiline hapnikutarve
(BHT7) 350 mgO2/l, keemiline hapnikutarve (KHT) 580 mg/l, heljum 250 mg/l, üldlämmastik
57 mg/l ja üldfosfor 12 mg/l).
3. Keskkonnaamet andis 29.05.2017 hooldekodule keskkonnaloa vee erikasutuseks ja Vana-
Koiola järve suublana kasutamiseks. Keskkonnaloa menetluses juhtisid kohalikud elanikud
tähelepanu sellele, et seni oli heitvett veekogusse juhitud ilma loata. Menetlusse kaasatud isikud
loa eelnõu kohta (lähtudes 29.05.2017 korraldusest nr 1-3/17/1405 – edaspidi korraldus)
ettepanekuid ega arvamusi ei esitanud. Korraldusest ei selgu siiski, keda menetlusse kaasati ja
mille kohta arvamust küsiti.
4. Korraldusest ei nähtu, et keskkonnaloa menetluses oleks püütud selgeks teha Vana-Koiola järve
seisundit ning et oleks hinnatud, kas järve üldse võib heitvett juhtida. Korralduses on põhjendatud
keskkonnamõju hindamata jätmist sellega, et niisuguse tegevuse juures ei ole keskkonnamõju
hindamise menetluse algatamine kohustuslik. On märgitud, et loa andja ei pea vajalikuks ka
keskkonnamõjude eelhindamist. Korralduses on nenditud, et reostusnäitajate piirväärtused
sõltuvad reovee liigist, reoveekogumisala orgaanilisest reostuskoormusest ja suubla seisundist.
Samas pole korralduses kirjeldatud suubla seisundit ning puudub ka mistahes muu allikas, mis
viitaks sellele, et Vana-Koiola järve seisundit oleks püütud enne loa andmist välja uurida. Sellele
vaatamata anti luba välja nii-öelda tavatingimustel ning loas ei kehtestatud nõudeid, mis viitaksid,
et loaga püütakse leida lahendust just konkreetsele olukorrale. Korralduses ei selgitatud, kas mõne
eritingimuse kehtestamist üldse kaaluti ja kui kaaluti, siis miks jäeti see ikkagi kehtestamata.
5. Eelnevast lähtudes soovitan Keskkonnaametil edaspidi enne keskkonnaloa andmist esmalt välja
selgitada suubla seisund, kui teadmised selle kohta on puudulikud. Enne järve seisundi
väljaselgitamist ei tea keegi, kas ja millisel määral heitvee järve juhtimine järve seisundit mõjutab.
3
Seetõttu pole ka kindlust, kas järve tohib kasutada heitveesuublana. Vajalike veeuuringute
tegemine nõuab küll ressursse, kuid veelgi rohkem kulub raha ja aega veekogu seisundi hilisemale
parandamisele, kui see üldse võimalik on. Olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamise
kohustus on Keskkonnaametil ka haldusmenetluse põhimõtete kohaselt (haldusmenetluse seadus
§ 6), kuna vastasel juhul ei ole võimalik teha läbikaalutud ja konkreetse juhtumi asjaoludest
lähtuvat otsust.
Vana-Koiola järve seisundi uurimine
6. Teadaolevalt ei ole riik ega vald Vana-Koiola järve seisundit viimastel aastatel põhjalikumalt
uurinud. Loa omajale pole pandud ka kohustust teha suubla ehk järve olukorra üle pidevalt seiret.
7. Veeseaduse (VeeS) § 56 lõike 2 järgi võetakse pinnavee seisundi hindamisel arvesse vastavust
kvaliteedi piirväärtustele või muude kvaliteedinäitajatele, mis on kehtestatud vee kasutuse
eripärast lähtuvalt või pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu elustiku kaitseks. Vana-Koiola järv
ei ole hõlmatud pinnaveekogumiga. VeeS § 32 lõikest 1 tuleneb, et säilitama peab ka
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu hea seisundi. Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude
seisund on hea, kui veeproovide tulemused ei ületata VeeS § 76 lõike 1 alusel kehtestatud
kvaliteedi piirväärtusi (edaspidi määrus nr 28) ning veekogu vastab VeeS § 61 lõike 4 alusel
kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtustele (edaspidi määrus nr 19). Seega tuleb teha uuringud, mis
annavad teavet määruses nr 28 ja määruses nr 19 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta.
8. Määrus nr 28 sätestab prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekirja ning nende
kvaliteedi piirväärtused. Puudub teave, et Vana-Koiola järvest oleks määruses nr 28 nimetatud
aineid otsitud. 22.03.2017 analüüsiti hooldekodu heitvee arseeni-, kaadmiumi-, kroomi-, nikli-,
plii-, tsingi-, vase- ja elavhõbedasisaldust1, kuid need proovide analüüsi tulemused ei ole määruse
nr 28 rakendamiseks relevantsed, kuna määrus nr 28 ei sätesta nõudeid heitveele. Seega ei saa
määrust nr 28 praegu Vana-Koiola järve seisundi hindamiseks rakendada, selles määruses
käsitletud aineid ei ole teadaolevalt järvest otsitud. Järve seisundi hindamist ei asenda heitvees
sisalduvate ainete hindamine, vajalikud on mõlemad, kuivõrd eriti väikese järve ja pikaajalise
reostuse korral võib järve seisund halveneda ka siis, kui heitveega satub sinna aineid, mille
sisaldusele heitvees ei ole piirnormi seatud või mille sisaldus heitvees vastab küll normile, kuid on
hakanud ikkagi järve kahjustama.
9. Määruse nr 19 § 46 lõike 2 järgi võimaldab pinnaveekogumiga hõlmamata järvevesi elustiku
piisavat kaitset ja see tunnistatakse füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi heaks, kui:
vegetatsiooniperioodil vastavad järvevee pH, vee üldlämmastikusisaldus, vee üldfosforisisaldus ja
vee läbipaistvus määruse lisas 5 pinnaveekogumiga hõlmamata järvele kõige sarnasema maismaa
seisuveekogumi veekogutüübi hea seisundi väärtustele; vee füüsikalis-keemilised
kvaliteedinäitajad, sh hapnikusisaldus, ei takista järves ega sellega seotud veekogudes
loodusobjektide, sealhulgas tundlike liikide kaitset.
10. Keskkonnaameti operatiivseire käigus võeti analüüsid järvest 28.09.2017 ja 16.06.2021.
Oluline on märkida, et 2017. aasta suublaseire tehti pärast vee erikasutusloa andmist, mistõttu ei
saanud selle tulemused enam kuidagi mõjutada loa andmise otsust. Tulemustest nähtub, et järve
seisund oli 2021. aastal kesine (pH 7,9 ja üldlämmastikku 0,71 mg/l). Üldfosfori näitaja 0,046 mg/l
viitab koguni vee halvale seisundiklassile. Kui võrrelda 2021. seire tulemusi 2017. aastal tehtud
ühekordse suublaseire tulemustega, siis selgub, et üldlämmastiku näitaja oli juba 2017. aastal 0,79
mg/l ehk järve seisund oli kesine. Üldfosfori näitaja osas oli 2017. aastal olukord veidi parem. Siis
1
2017. a proovivõtu tulemused vastasid nimetatud ainete toonastele heitveele kehtestatud piirväärtustele.
4
vastas üldfosfori näit 0,032 mg/l samuti seisundiklassile „kesine“, mis on ühe kvaliteediklassi
võrra parem tulemus kui 2021. aastal. Möödunud aastate vältel on seega üldfosfori sisaldus
järvevees suurenenud. Mõistagi ei piisa üksikutest proovivõtmistest aastate vältel selleks, et
hinnata järve seisundit terviklikult.
11. Järvevee seisundi teadasaamiseks tellis 2021. aasta suvel põhjalikuma ühekordse uuringu
eraisik. Selle uuringu käigus analüüsiti veekogu eri sügavustest võetud proove ning lisaks vee
keemilisele kvaliteedile uuriti teatud ulatuses ka fütoplanktoni.
12. Vana-Koiola järv kuulub määruse nr 19 mõistes veekogutüüpi S5 ehk see on pehme veega
heledaveeline järv. Uuringu järeldustes on öeldud järgmist: „Vana-Koiola ühekordsete vee
omaduste ja fütoplanktoni vaatluste alusel on veekogu halvas seisundis. Vajalikud oleksid
komplekssed seisundi uuringud. Järv paistab veel siiski toimivat piiripealses olukorras. Koormuse
lisamisel toimuvad pöördumatud muutused ja veekogu ei talu enam survetegureid“.
13. Uuringust selgub ka, et määruse nr 19 § 46 lõikes 2 nimetatud kriteeriumidest lähtudes ei saa
pidada järve seisundit heaks. Vee läbipaistvuseks on uuringus märgitud 2,8 meetrit, mis tähendab,
et see on kesine. Järvevee pH on veekogu ülemistes kihtides vahemikus 7,6–10,6, mis määruse nr
19 järgi vastab kvaliteediklassile „kesine“ kuni „väga halb“. Üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus
vees viitavad kesisele või halvale kvaliteediklassile. Fütoplanktoni koondindeks on hüppekihis
kesine ja põhjakihis väga halb. Ka muud näitajad (koosluse hinnang, ühtluse indeks) on head või
väga head vaid pinnakihis ning need näitajad sügavamal viitavad kesisele või halvale seisundile.
14. Ühekordse uuringu põhjal ei saa veel teha lõplikke järeldusi ning järve tuleb edasi uurida.
Mõistagi tekib küsimus, kes peab vajalikud uuringud tegema ning kulud kandma.VeeS § 236 lõike
2 kohaselt on veeuuring vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning
naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise,
saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava
kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Veeuuringut,
mille järele tekib vajadus vee või pinnase saastatuse tõttu, rahastab saastaja (VeeS § 241).
15. Kui veeuuring on vajalik selleks, et hinnata, kas veeloaga lubatud tegevus võib kahjustada
veeseaduse eesmärkide saavutamist Vana-Koiola järve suhtes, siis tuleb uuringu eest tasuda
(lähtudes VeeS §-st 241) Põlva vallal kui hooldekodu pidajal. Kui saastajaid on mitu, siis saab
kulud nende vahel ära jagada.
16. Palun Põlva vallal ja Keskkonnaametil teha koostööd ja korraldada asjakohased uuringud, et
saaks hinnata veekogu seisundit ja seisundi halvenemise põhjuseid. Keskkonnaamet vajab järve
seisundi kohta teavet selleks, et otsustada keskkonnaloa muutmise vajaduse üle. Laiemalt võttes
peaks nii Põlva vald kui ka Keskkonnaamet olema huvitatud selles, et riigil ja avalikkusel oleks
järve seisundi kohta asjakohane teave ning et rakendataks kõiki vajalikke abinõusid selleks, et
järve seisundit parandada.
Proovide analüüsi tulemused
17. Loa kohaselt tuleb hooldekodul teha omaseiret. See tähendab, et II ja IV kvartalis tuleb võtta
heitveest proovid ja nii kontrollida, kas heitvesi vastab loa nõuetele. Teadaolevalt on seda tehtud
ning enamasti on proovid vastanud loa nõuetele.
5
18. Kui uurida proovide analüüsi tulemusi lähemalt, siis torkab silma, et heitvee üldfosforisisaldus
on olnud mitmel korral kõrge või väga kõrge (eriti 2017–2019) ja seda isegi siis, kui muud näitajad
on vastanud loa nõuetele. Näiteks 28.09.2017 võetud proovis oli üldfosfori sisaldus heitvees
10 mg/l. 31.10.2017 omaseire tulemustest selgub, et üldfosfori sisaldus vees oli 9,9 mg/l, KHT oli
200 mg/l, BHT 54 mg/l ja HEL 65 mg/l. Seejuures on samal päeval võetud reoveeproovi üldfosfori
näitaja 9,6 mg/l ehk puhastisse läks justkui väiksema fosforisisaldusega reovesi, kui oli sealt
väljunud heitvesi. Üldfosfori näitaja on olnud kõrge ka mitmel korral hiljem, näiteks 04.06.2019
oli see 12 mg/l ja 26.06.2019 oli näitaja 10 mg/l.
19. Kuivõrd vee üldfosforisisaldusele ei ole keskkonnaloas piirväärtust seatud, on puhasti kasutaja
tegevus justkui vastanud kõigile nõuetele. Vaatamata sellele on viidatud üldfosfori näitajad siiski
kõrged, suuremate puhastite puhul võib üldfosfori näitaja heitvees olla 0,5–2 mg/l ehk mitu korda
madalam. Oluline on ka see, et 2021. aasta juunis tehtud uuringust nähtub, et üldlämmastiku ja
üldfosfori sisaldus järvevees viitavad Vana-Koiola järve kesisele või halvale seisundiklassile.
Seetõttu ei saa ignoreerida ka loaga normeerimata saasteainete kontsentratsioone heitvees, mida
juhitakse järve.
20. Õiguskantsleri nõunik tutvus kontrollkäigu ajal ka heitveepuhasti hooldamise päevikuga.
Päevik hõlmas ajavahemikku 2019. aasta algusest kuni 2021. aasta kontrollkäiguni. Päevikust
nähtub, et 2019. aastal on puhasti töös olnud arvukalt tõrkeid. Muda on välja veetud vahel isegi
kaks korda kuus, puhasti bakterite seisundit iseloomustatakse päevikus sageli sõnaga „surnud“ või
„must“.
21. Proove võeti 2019. aastal neli korda. Kaks korda võttis proove Keskkonnaamet ja kahel korral
oli tegemist omaseirega. Proovide analüüsi tulemustest nähtub, et heitvee üldfosforisisaldus oli
kõrge kolme proovivõtu ajal. Omaseirele eelnes mõlemal korral puhasti hooldus. Selle mõju
proovivõtu tulemustele on mitmeti tõlgendatav. Puhasti hooldamine või muda väljavedu vaid mõni
päev enne proovi võtmist võib viidata sellele, et puhasti tavapärane töötsükkel ei ole proovivõtu
ajal veel taastunud ning tulemused on seetõttu oodatust erinevad, samuti võib see tekitada kahtluse,
et puhasti hooldusega püüti saavutada häid analüüside tulemusi.
Proovivõtu Proovivõtja Tulemused, mis ei Märkused puhasti kohta
kuupäev vasta nõuetele või on peetud päevikust
loas normeerimata,
kuid kõrged
09.05.2019 Keskkonnaamet HEL 36 mg/l 30.04.2019 puhasti hooldus
Püld 8,3 mg/l
Nüld 56 mg/l
04.06.2019 omaseire HEL 130 mg/l 30.05.2019 puhasti hooldus
BHT7 41 mgO2/l
Püld 12 mg/l
Nüld 67 mg/l
26.06.2019 Keskkonnainspektsioon BHT7 41 mgO2/l 17.06.2019 väljavedu, must
HEL 64 mg/l
Püld 10 mg/l
Nüld 64 mg/l
06.11.2019 omaseire Kõik näitajad olid 31.10.2019 muda väljavedu,
korras bakter oli must
6
22. Seetõttu kahjustab keskkonnajärelevalvet mistahes kahtlus, et tulemusi püütakse mõjutada.
Seejuures ei olegi esmatähtis, kas mõjutamise tõttu tulemused paranevad või halvenevad.
Järelevalves on riigil oluline kaitsta ka enda võimalusi saada ülevaade puutumata ja kellegi poolt
mõjutamata olukorrast. Mõjutamise võimalused on olemas, kui isik, kelle suhtes tehakse
järelevalvet, on kontrollkäigust eelnevalt teadlik.
23. Soovitan Keskkonnaametil võimaluse korral teha keskkonnajärelevalvet ette teatamata. Ette
teatamata kontroll võib tähendada ka seda, et puhasti käitajat teavitatakse järelevalvest näiteks
mõned tunnid ette. See tagab, et objektile on olemas juurdepääs, kuid olulisi ümberkorraldusi ei
jõuta selle ajaga teha ning käitisest võetud proovid võiksid kajastada käitise tegelikku olukorda.
Keskkonnaloa nõuded
24. Keskkonnaloa nõuded kujundatakse üksikjuhtumist lähtudes. See tähendab, et Keskkonnaamet
peab kaaluma, millised abinõud on konkreetsel juhul asjakohased: näiteks määratakse
üksikjuhtumist lähtudes loas seirenõuded (VeeS § 193).
26. Põlva Vallavalitsusele antud loas on määratud väljalasu seire nõuded: reovett tuleb seirata üks
kord aastas IV kvartalis, heitvett kaks korda aastas II ja IV kvartalis. Korralduse punktis 2.2 on
märgitud, et „loaga kehtestatakse suublasse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja
seirenõuded. Lisanduvad meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile ja
heitvee suublale, ning teabe esitamise nõuded vee erikasutusloa andjale“.
27. Suubla seirele pole loas kehtestatud mingeid nõudeid. Korralduses pole ka põhjendatud, miks
suubla seirenõudeid pole kehtestatud. Samuti pole selge, mida on mõeldud meetmetena, mis
aitavad vähendada vee erikasutuse mõju suublale, kuivõrd vastavaid meetmeid loas ei nimetata.
Hea halduse põhimõtte järgimiseks ja vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 56 tuleb vastavad
kaalutlused esitada korralduses. Ühtlasi on sel viisil võimalik korraldust koostaval ametnikul
kontrollida, kas kõik sisuliselt olulised küsimused, mida loas ja loamenetluses tuleb hõlmata, on
korralduses ka tegelikult käsitletud. Nii saab vältida seda, et korralduses küll nimetatakse mingeid
lisanduvaid meetmeid, mis peaks aitama vähendada tegevuse mõju suublale, kuid tegelikult
mingeid meetmeid loas ega korralduses ei käsitleta.
28. Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas korralduse punktis 2.2 esitatud viide, et „olulisemad
keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel“. Selline viide on
sedavõrd umbmäärane, et ei võimalda loa omajal aru saada, milliseid nõudeid on silmas peetud.
29. Keskkonnaloa andmisel pole põhjust pidada ülemääraseks loa andja selgitust, kas antud juhul
on järgitud VeeS § 127, mis keelab juhtida heitvett pinnasesse ja veekogusse veehaarde
sanitaarkaitsealal ja kuni 50 meetrit väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Hooldekodu vahetus
läheduses asub puurkaev PRK0011036, mille sanitaarkaitseala ulatus on keskkonnaregistri
andmetel 50 meetrit. Kui keskkonnaregistrisse kantud sanitaarkaitseala ulatus on õige, siis ei ole
välistatud, et heitvett juhitakse järve 50 meetri ulatuses veehaarde sanitaarkaitsealast.
Keskkonnaamet peab selle asjaolu loamenetluse käigus niikuinii välja selgitama, mistõttu tuleks
selle kohta kogutud teave ja tehtud järeldus kirja panna ka loa andmise korraldusse. See
informatsioon on asjassepuutuva puurkaevu vett kasutavatele inimestele oluline.
30. Selgitamist vajaks ka tegevuse vastavus VeeS § 128 lõikele 2. VeeS § 128 lõike 2 kohaselt
peab heitvee väljalaskeava olema supluskohast vähemalt 200 meetri kaugusel. Visuaalse
7
kohapealse vaatluse põhjal võib öelda, et praegu on vähemalt üks suplemiseks kasutatav purdega
koht heitvee väljalaskeavale lähemal kui 200 meetrit.
Puhasti hooldamine ja loa omaja vastutus keskkonnaalaste õiguste tagamisel
31. Puhasti hooldamise päevikust nähtub, et on olnud perioode, kui puhasti töös on olnud tihti
häireid. Puhastis on saastust kõrvaldavad bakterid hävinud ning seetõttu pole puhasti alati töötanud
nõutava tõhususega. Põlva vallal kui keskkonnaloa omajal tuleb tagada puhasti katkestusteta ja
tõhus töö. Vajaduse korral tuleb selleks nõu küsida Keskkonnaameti spetsialistidelt või kaasata
muid eksperte. Põlva vallal on vajalike teadmiste omandamise kohustus lähtudes KeÜS §-st 15.
32. Põlva vald vastutab nii keskkonnaloa omajana kui ka kohaliku omavalitsuse üksusena selle
eest, et vald järgiks hoolsuskohustust ja rakendaks meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega
põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada (KeÜS
§ 14).
33. KeÜS § 23 näeb ette, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,
millega inimesel on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud
keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos
mõjutatud keskkonnaga.
34. Selle õiguse tagamiseks on õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike
meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Praegusel juhul
vastutab selle õiguse tagamise eest vahetult ka Põlva vald, kuivõrd vald on nii häiringu
põhjustanud hooldekodu omanik kui ka omavalitsusüksus, mille elanike keskkonnaalased õigused
tuleb tagada.
35. KeÜS § 23 lõikes 4 on kirjas ka see, et hinnates keskkonna vastavust tervise- ja
heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära.
Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse juhul, kui on ületatud
keskkonna kvaliteedi piirväärtus. Eelnevalt käsitletud uuringust ja ka Keskkonnaameti kahest
järve puudutavast proovivõtust on näha, et Vana-Koiola järve vesi on keemilisi kvaliteedinäitajaid
arvestades kehvas seisundis ning sellest lähtudes ei pruugi keskkond vastata tervise- ja
heaoluvajadustele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja, Keskkonnaministeerium
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]