Rando Kuustik Teie 09.11.2021 nr
Jakob Westholmi Gümnaasium
[email protected] Meie 10.11.2021 nr 14-1/212151/2107781
Kooli hoolekogu koosseis
Lugupeetud Rando Kuustik
Pöördusite õiguskantsleri poole, et saada selgitust, milliseid kooli toetavaid organisatsioone on
Tallinna Linnavalitsuse määruses silmas peetud. Kirjutasite, et Jakob Westholmi Gümnaasiumis on
moodustatud Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktori akadeemiline nõukoda, mis on koolijuhti
nõustav kogu. Küsisite, kas sellel nõukojal oleks õigus nimetada hoolekogusse oma esindaja.
Soovisite ka teada, kas hoolekogus võiks olla nn auliige, kellel oleks õigus osaleda kooli hoolekogu
töös püsivalt.
Tallinna Linnavalitsuse määruses ei ole mõiste kooli toetav organisatsioon tähendust selgitatud.
Samuti pole seda mõistet lähemalt avatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS), milles
sisalduva volitusnormi alusel on määrus vastu võetud ja millega see määrus peab kooskõlas olema
(PGS § 73 lg 1). Seega tuleb seda mõistet sisustada lähtuvalt seaduse mõttest.
Põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on hoolekogu
liikmete ühistegevuse kaudu suunata, planeerida ja jälgida õpet ja kasvatust koolis ning luua õppeks
ja kasvatuseks paremad tingimused (PGS § 73 lg 1). Vaadates hoolekogu pädevust (PGS § 73
lg 11), võib öelda, et hoolekogu jaoks on oluline säilitada sõltumatus kooli juhtkonnast ja kooli
pidajast (vt ka PGS eelnõu algataja seletuskirja lk 51). Sama saab välja lugeda ka PGS § 73
lõikest 2, mille järgi vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad
moodustavad hoolekogu koosseisust enamuse. Nii võib aru saada ka PGS § 73 lõikest 8 (hoolekogu
koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi
kuuluda koolitöötajate hulka) ning PGS § 73 lõikest 10 (direktor on hoolekogu ees
aruandekohustuslik). Seejuures tuleb arvestada, et hea halduse tava mõttes ei tähenda sõltumatus
üksnes sisulist sõltumatust, vaid hoolekogu (koosseis) peab ka näima sõltumatuna. Eelnevat
arvestades ei oleks ilmselt seaduse mõttega kooskõlas, kui hoolekogu liikmeks oleks direktori
nõuandva kogu liige.
Kuigi PGS-ist ei selgu kooli toetava organisatsiooni määratlus, tuleks siiski arvestada, et üldjuhul
on mõistete organisatsioon ja organ tähendus erinev. Sõna organisatsioon kasutamine PGS-is
viitab sellele, et silmas on peetud koolist ja kooli pidajast eraldiseisvat isikut. Kooli direktori
nõuandev kogu liigituks aga pigem mõiste organ alla sarnaselt kooli hoolekoguga, mis on samuti
PGS-i järgi organ.
2
Mis puudutab küsimust, kas kooli hoolekogus võiks olla alaline liige, siis Tallinna Linnavalitsuse
määruse § 3 lõiget 6 (hoolekogu koosseis kinnitatakse üheks aastaks) arvestades ei ole see määruse
mõttega kooskõlas. Samas ei keela määrus sama liikme tagasivalimist või uuesti nimetamist
(määruse § 5).
Loodan, et selgitus on Teile abiks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aigi Kivioja
vanemnõunik sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja ülesannetes
õiguskantsleri volitusel
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]