ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19
Märge tehtud: 09.11.2021
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 09.11.2096
Kinnipeetav Jaak Tarvis Teie 05.10.2021 nr K-21/1228
Viru Vangla
Ülesõidu 1 Meie 09.11.2021 nr 6-1/212126/2107770
41536 Jõhvi
Kartserikaristus
Härra Tarvis
Teie arvamuse ja kriitikaga, mille kohaselt õiguskantsler ei ole piisavalt kaitsnud kinnipeetavate
ja vahistatute õigusi, ei saa nõustuda. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 25 lõike 3 punkt 4 on väga
oluline säte, mis annab õiguskantslerile võimaluse tegutseda inimeste õiguste kaitsel kõige
kiiremini, tõhusamalt ja inimesele soodsamalt.
Eesti Vabariigi põhiseaduse 12. peatükis ja õiguskantsleri seaduses on õiguskantslerile pandud
hulk ülesandeid. Nende seas on ülesanne tegutseda ombudsmanina ja hinnata, kas avalik võim on
toiminud õiguspäraselt ja kooskõlas hea halduse tavaga.
Riigikogu on õiguskantsleri nn ombudsmanimenetlusele seadnud õiguskantsleri seaduses
mitmeid eeldusi, tingimusi ja ootusi. Nii on ÕKS § 20 lõikes 1 rõhutatud, et õiguskantsleri
menetlus peab olema eesmärgipärane, tõhus, lihtne ja kiire ning vältima inimesele üleliigsete
kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist. Õiguskantsler peab menetluse üksikasjade − sh ka selle,
kas uurida küsimust ise või suunata inimene mõnel teisel moel oma õigusi kaitsma − üle
otsustades leidma lahenduse, mis oleks konkreetse juhtumi puhul kõige tõhusam.
Õiguskirjanduses on märgitud (viidates mh Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale), et
õiguskantsleri ombudsmanimenetlus ei asenda kohtumenetlust ega ole Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 13 või artikli 35 lõike 1 tähenduses
õiguskaitsevahend. Küll kasutavad nii EIK kui ka Riigikohus ombudsmani (õiguskantsleri)
tuvastatut ja seisukohti argumentatsiooni põhistamiseks.1
Seega ei ole ning ei peagi õiguskantsleri ombudsmanimenetlus olema õiguskaitsevahend EIÕK
artikli 13 mõttes. Põhiseaduse § 15 kohaselt on peamine oma õiguste kaitse vahend ikkagi
kohtusse pöördumine ning õiguskantsleri menetlus ei asenda näiteks halduskohtumenetlust.
Oluline on silmas pidada ka seda, et Eestis on otsustatud anda mitmed ülesanded ühele
institutsioonile ning loobuda praktikast luua palju erinevaid ja kitsamate inimeste gruppide
õiguste kaitsega tegelevaid ombudsmane. See tähendab, et õiguskantsler ei kaitse üksnes
kinnipeetavate ja vahistatute õigusi. Õiguskantsler on kõigi Eesti inimeste põhiõiguste kaitsja ja
nende inimeste hulgas on näiteks suur hulk hooldekodude elanikke, psühhiaatriahaiglate
1
Parrest, N. jt. Paragrahv 139/25. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj. Tallinn: Juura
2020.
2
patsiente ja teisi inimesi, kellel võib olla väga keeruline oma muredest kellelegi teada anda
kasvõi selle tõttu, et nad ei ole puude tõttu võimelised rääkima või kirjutama. Niisiis saab Teie
kriitilisele väitele vastates öelda, et õiguskantsler kaitseb kõigi Eesti inimeste õigusi. Nii eakate,
erihoolekandeteenuseid saavate inimeste, ajateenijate, psühhiaatriahaigla patsientide ning
kahtlemata ka kinnipeetavate ja vahistatute õigusi. Ent kaitsta tuleb ühevõrra kõigi nende
inimeste õigusi, mitte eelistada näiteks kinnipeetavaid ajateenijatele.
Tavaliselt ei ole ombudsmanile antud kasutada jõulisi meetmeid, millega saaks sundida näiteks
riigiasutust tema seisukohtadega nõustuma või neid järgima. Nii on see ka Eestis. ÕKS § 35 1 ja
§ 352 kohaselt on õiguskantsleri peamine väljund ombudsmanimenetluses seisukoht-soovitus,
mille mõju tugineb ennekõike selle heale õiguslikule põhjendamisele ja õiguskantsleri
autoriteedile. Jõulisi survevahendeid (nagu näiteks näeb ette halduskohtumenetluse seadustiku
§ 248 haldusasju läbi vaatavale kohtule) ei ole Riigikogu õiguskantslerile kasutada andnud.
Samuti on õiguskantsleri menetlusele seatud mitmeid piiranguid: näiteks ei tohi inimene olla
samas asjas pöördunud ka kohtu poole ja asja kohta ei tohi olla jõustunud kohtuotsust (ÕKS § 25
lg 2).
Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks tuleb õiguskantsleril arvesse võtta kõiki eespool toodud
asjaolusid. ÕKS § 25 lõike 3 punkt 4 aitab mõjusalt kaasa sellele, et õiguskantsleri menetlus
oleks kiire, efektiivne ning annaks eelduslikult inimesele vähima kuluga (sh vähima ajaga)
võimalikult hea tulemuse. Säte võimaldab õiguskantsleril leida inimese jaoks igal üksikjuhul
parima ja tõhusaima viisi oma õiguste eest seista. Kui õiguskantsleri menetlus ei ole selleks
tõhusaim viis, siis tuleb seda inimesele selgelt öelda ja talle teadaolevate andmete põhjal nõu
anda, kuidas edasi tegutseda.
Tihtipeale saadab inimene oma kaebuse kõigepealt õiguskantslerile ning riigiasutus, mille
tegevusega inimene rahul ei ole, ei teagi, et inimene ei pea mõnd asutuse otsust õigeks või
põhjendatuks. Sõltuvalt asjaoludest on sellisel juhul sageli ladusam ning inimesele lihtsam
suunata ta suhtlema esmalt vastava riigiasutusega vahetult, sest nii on võimalik küsimus
lahendada kiiremini.
Soovitus esitada vaie või pöörduda kohtu poole võib sageli olla samuti kokkuvõttes inimese
õiguste kaitseks parim lahendus. Seda näiteks juhul, kui tegemist on inimese õiguste
rikkumisega, mille tagantjärele heastamiseks on parim hoopis nõuda riigilt tekitatud kahju
hüvitamist. Näiteks on inimene mõnel päeval jäänud vanglas lõunasöögita. Sel juhul ei muuda
enam midagi õiguskantsleri tõdemus, et inimene oleks pidanud lõunasööki saama. Inimene usub
ka õiguskantsleri kinnituseta, et tema õigusi võib olla rikutud. Samuti ei ole sellises olukorras
vastava hüve uuesti pakkumine (nt ühel päeval ära jäänud lõunasöögi eest hiljem kahe
lõunasöögi väljastamine) otstarbekas õiguste rikkumise heastamise meede. Ilmselt on sellistel
juhtudel parim lahendus hoopis halduskohtusse pöördumine ja kahjunõude esitamine.
Vaidemenetlus annab inimesele ka võimaluse nõuda vaidemenetluse ning hiljem kohtumenetluse
ajal esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku § 249), mille raames
kohus saab täitmiseks kohustusliku määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti (nt
kartserikaristuse määramise käskkirja) täitmise või keelata vaidlustatava toimingu tegemise.
Selliseid jõulisi meetmeid ei ole õiguskantsleril võimalik rakendada ning kui on näha, et esialgse
õiguskaitse taotlemine ja kohaldamine võiks inimest rohkem aidata, siis on igati põhjendatud
soovitada inimesel esitada vaie ja taotleda esialgset õiguskaitset.
3
ÕKS § 25 lõike 3 punkti 4 alusel vaidemenetluse ja kohtusse pöördumise soovitamine on
asjakohane ka sel juhul, kui õiguskantsler on oma seisukoha sama probleemi suhtes juba
korduvalt esitanud, ent järelevalvealune asutus pole seda mingil põhjusel järginud. Sel juhul võib
olla tõhusam saavutada taotletud muutus kohtu kaudu kui õiguskantsleri korduva soovitusega.
Seega on ÕKS § 25 lõike 3 punkt 4 õiguskantsleri töös äärmiselt oluline säte, mille abil saab
õiguskantsler aidata inimeste õigusi kaitsta kõige kiiremal ja paremal moel. ÕKS § 25 lõike 3
punkt 4 võimaldab õiguskantsleril täita oma ülesandeid nii, nagu seda on ette näinud põhiseadus
ning soovinud Riigikogu. Sestap ei ole mingit kaalukat põhjust kahelda Teie osutatud põhjustel
ÕKS § 25 lõike 3 punkti 4 põhiseaduspärasuses.
Olen mitmetel olulistel teemadel (nt üksikvangistus) esitanud selged ja täpsed seisukohad nii
vahetult järelevalvealustele asutustele (vanglad) kui ka vangistusõigust puudutava õigusloome
eest vastutavale Justiitsministeeriumile. Üksikvangistust (sh kartserikaristusi aga ka vahistatute
kohtlemist) puudutavad õiguskantsleri seisukohad on esile toodud õiguskantsleri
aastaülevaadetes2. Seega on ka seadusandja teadlik õiguskantsleri seisukohtadest.
Kõik olulisemad õiguskantsleri (sh ka kinnipeetavate ja vahistatute õigusi käsitlevad3)
seisukohad, milles olen andnud järelevalvealusele asutusele soovitusi, on avalikustatud ja
avaldatud õiguskantsleri veebilehel olevas seisukohtade andmebaasis.
Teie esitatud küsimus kartserikaristuste täideviimise kohta on hea näide õiguskantsleri tõhusast
tegutsemisest neis piires, mille Riigikogu on õiguskantslerile seadnud. Pöördusin 05.10.2016
(kirjaga nr 6-1/161019/1604041) ja 18.10.2016 kirjaga (nr 7-4/151309/16041934) kõigi Eesti
vanglate ja justiitsministri poole ning väljendasin oma seisukohta kartserikaristuse pikkuse ning
kartseris kantavate riiete ning voodivarustuse kasutamise suhtes. Samu küsimusi käsitlesin ka
Tartu Vangla 2020. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes5, milles on Tartu Vangla ja ka teiste
vanglate tähelepanu juhitud sellele, et vangla tervishoiutöötaja peaks iga päev hindama kõigi
üksikvangistuses viibivate inimeste terviseseisundit. Seisukohad on teada kõigile Eesti
vanglatele ja Justiitsministeeriumile. Olen Riigikohtule haldusasjas nr 3-18-1895 antud
arvamuses6 käsitlenud nii üksikvangistuse kui ka kinnipeetavate töökohustusega seotud
küsimusi. Kõik need seisukohad on avalikustatud õiguskantsleri veebilehel.
Seega on õiguskantsler kartserikaristuste määramise ja täideviimise asjus andnud mitmeid
soovitusi järelevalvealustele asutustele, teavitanud oma seisukohtadest Riigikogu, Riigikohut,
Justiitsministeeriumi ja avalikkust.
2
Vt nt õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021: https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/kontrollkaigud#p3;
õiguskantsleri aastaülevaade 2019/2020: https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2020/kontrollkaigud#p1.
3
Vt nt õiguskantsleri 06.05.2021 kiri nr 7-7/201470/2103177, milles on käsitletud surmajuhtumeid vanglas:,
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Surmajuhtumid%20vanglates.pdf. Samuti nt
õiguskantsleri 29.03.2021 kiri nr 7-4/210611/2102181, milles on käsitletud Viru Vangla tegevust inimese
pöördumistele vastamisel:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/P%C3%B6%C3%B6rdumistele%20vastamine%20
%28Viru%20Vangla%29.pdf.
4
Kirjad kättesaadavad:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kartserikaristuse_maksimaalne_pikkus.pdf ja
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kartseririietus_ja_voodi_kasutamine_paevasel_ajal
.pdf.
5
Kokkuvõte kättesaadav:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tartu%20Vanglasse%20
ja%20vanglate%20ps%C3%BChhiaatriaosakonda.pdf.
6
Arvamus kättesaadav:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Arvamus%20haldusasjas%20nr%203-18-1895.pdf.
4
Õiguskantsleri nõunikud tegid 21.−22.10.2021 kontrollkäigu Viru Vanglasse, mille ajal
külastasid ka osakonda, kus kannate karistust Teie. Nõunikud vestlesid ka mitme kinnipeetavaga,
kes viibivad pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate üksuse kambrites
kartserirežiimil. Õiguskantsleri järeldusi kontrollkäigul nähtust ja kogetust kajastatakse Viru
Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.
Seega olen aktiivselt kasutanud kõiki võimalusi, mis on õiguskantslerile seadusega antud ja
oleksid selles olukorras tõhusad, et suunata järelevalvealuseid asutusi nende seisukohtadega
arvestama. Kaitsen üksikvangistuses viibivate inimeste (sh kartserikaristust kandvate
kinnipeetavate) õigusi ka edaspidi.
Kõike eeltoodut arvestades jätan Teie pöördumise siiski läbi vaatamata. Eeskätt on põhjuseks
see, et kohtute infosüsteemi andmete kohaselt olete kartserikaristuse määramise ja täitmise kohta
esitanud 15.10.2021 kaebuse ka halduskohtule (haldusasi nr 3-21-2373). ÕKS § 25 lõike 2 järgi
pole õiguskantsleril lubatud halduskohtuga samal ajal üht ja sama küsimust läbi vaadata.
Nagu eespool näidatud, on õiguskantsleri seisukohad kartserikaristuse määramise ja kandmise
kohta edastatud kõigile vanglatele, sh ka Viru Vanglale. Kui vanglad ei ole neid järginud, siis on
Teil ilmselt otstarbekam (ÕKS § 25 lg 3 p 4) kaitsta oma õigusi halduskohtus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Indrek-Ivar Määrits 693 8406
[email protected]