dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

J.T._vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 9. november 2021
Viit
6-1/212126/2107770
Registreeritud
9. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viru Vangla
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/212126
Vastutaja
Indrek-Ivar Määrits (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎6-12121262107770 09.11.2021 Väljaminev kiri.bdoc338 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19 Märge tehtud: 09.11.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 09.11.2096 Kinnipeetav Jaak Tarvis Teie 05.10.2021 nr K-21/1228 Viru Vangla Ülesõidu 1 Meie 09.11.2021 nr 6-1/212126/2107770 41536 Jõhvi Kartserikaristus Härra Tarvis Teie arvamuse ja kriitikaga, mille kohaselt õiguskantsler ei ole piisavalt kaitsnud kinnipeetavate ja vahistatute õigusi, ei saa nõustuda. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 25 lõike 3 punkt 4 on väga oluline säte, mis annab õiguskantslerile võimaluse tegutseda inimeste õiguste kaitsel kõige kiiremini, tõhusamalt ja inimesele soodsamalt. Eesti Vabariigi põhiseaduse 12. peatükis ja õiguskantsleri seaduses on õiguskantslerile pandud hulk ülesandeid. Nende seas on ülesanne tegutseda ombudsmanina ja hinnata, kas avalik võim on toiminud õiguspäraselt ja kooskõlas hea halduse tavaga. Riigikogu on õiguskantsleri nn ombudsmanimenetlusele seadnud õiguskantsleri seaduses mitmeid eeldusi, tingimusi ja ootusi. Nii on ÕKS § 20 lõikes 1 rõhutatud, et õiguskantsleri menetlus peab olema eesmärgipärane, tõhus, lihtne ja kiire ning vältima inimesele üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist. Õiguskantsler peab menetluse üksikasjade − sh ka selle, kas uurida küsimust ise või suunata inimene mõnel teisel moel oma õigusi kaitsma − üle otsustades leidma lahenduse, mis oleks konkreetse juhtumi puhul kõige tõhusam. Õiguskirjanduses on märgitud (viidates mh Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale), et õiguskantsleri ombudsmanimenetlus ei asenda kohtumenetlust ega ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 13 või artikli 35 lõike 1 tähenduses õiguskaitsevahend. Küll kasutavad nii EIK kui ka Riigikohus ombudsmani (õiguskantsleri) tuvastatut ja seisukohti argumentatsiooni põhistamiseks.1 Seega ei ole ning ei peagi õiguskantsleri ombudsmanimenetlus olema õiguskaitsevahend EIÕK artikli 13 mõttes. Põhiseaduse § 15 kohaselt on peamine oma õiguste kaitse vahend ikkagi kohtusse pöördumine ning õiguskantsleri menetlus ei asenda näiteks halduskohtumenetlust. Oluline on silmas pidada ka seda, et Eestis on otsustatud anda mitmed ülesanded ühele institutsioonile ning loobuda praktikast luua palju erinevaid ja kitsamate inimeste gruppide õiguste kaitsega tegelevaid ombudsmane. See tähendab, et õiguskantsler ei kaitse üksnes kinnipeetavate ja vahistatute õigusi. Õiguskantsler on kõigi Eesti inimeste põhiõiguste kaitsja ja nende inimeste hulgas on näiteks suur hulk hooldekodude elanikke, psühhiaatriahaiglate 1 Parrest, N. jt. Paragrahv 139/25. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj. Tallinn: Juura 2020. 2 patsiente ja teisi inimesi, kellel võib olla väga keeruline oma muredest kellelegi teada anda kasvõi selle tõttu, et nad ei ole puude tõttu võimelised rääkima või kirjutama. Niisiis saab Teie kriitilisele väitele vastates öelda, et õiguskantsler kaitseb kõigi Eesti inimeste õigusi. Nii eakate, erihoolekandeteenuseid saavate inimeste, ajateenijate, psühhiaatriahaigla patsientide ning kahtlemata ka kinnipeetavate ja vahistatute õigusi. Ent kaitsta tuleb ühevõrra kõigi nende inimeste õigusi, mitte eelistada näiteks kinnipeetavaid ajateenijatele. Tavaliselt ei ole ombudsmanile antud kasutada jõulisi meetmeid, millega saaks sundida näiteks riigiasutust tema seisukohtadega nõustuma või neid järgima. Nii on see ka Eestis. ÕKS § 35 1 ja § 352 kohaselt on õiguskantsleri peamine väljund ombudsmanimenetluses seisukoht-soovitus, mille mõju tugineb ennekõike selle heale õiguslikule põhjendamisele ja õiguskantsleri autoriteedile. Jõulisi survevahendeid (nagu näiteks näeb ette halduskohtumenetluse seadustiku § 248 haldusasju läbi vaatavale kohtule) ei ole Riigikogu õiguskantslerile kasutada andnud. Samuti on õiguskantsleri menetlusele seatud mitmeid piiranguid: näiteks ei tohi inimene olla samas asjas pöördunud ka kohtu poole ja asja kohta ei tohi olla jõustunud kohtuotsust (ÕKS § 25 lg 2). Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks tuleb õiguskantsleril arvesse võtta kõiki eespool toodud asjaolusid. ÕKS § 25 lõike 3 punkt 4 aitab mõjusalt kaasa sellele, et õiguskantsleri menetlus oleks kiire, efektiivne ning annaks eelduslikult inimesele vähima kuluga (sh vähima ajaga) võimalikult hea tulemuse. Säte võimaldab õiguskantsleril leida inimese jaoks igal üksikjuhul parima ja tõhusaima viisi oma õiguste eest seista. Kui õiguskantsleri menetlus ei ole selleks tõhusaim viis, siis tuleb seda inimesele selgelt öelda ja talle teadaolevate andmete põhjal nõu anda, kuidas edasi tegutseda. Tihtipeale saadab inimene oma kaebuse kõigepealt õiguskantslerile ning riigiasutus, mille tegevusega inimene rahul ei ole, ei teagi, et inimene ei pea mõnd asutuse otsust õigeks või põhjendatuks. Sõltuvalt asjaoludest on sellisel juhul sageli ladusam ning inimesele lihtsam suunata ta suhtlema esmalt vastava riigiasutusega vahetult, sest nii on võimalik küsimus lahendada kiiremini. Soovitus esitada vaie või pöörduda kohtu poole võib sageli olla samuti kokkuvõttes inimese õiguste kaitseks parim lahendus. Seda näiteks juhul, kui tegemist on inimese õiguste rikkumisega, mille tagantjärele heastamiseks on parim hoopis nõuda riigilt tekitatud kahju hüvitamist. Näiteks on inimene mõnel päeval jäänud vanglas lõunasöögita. Sel juhul ei muuda enam midagi õiguskantsleri tõdemus, et inimene oleks pidanud lõunasööki saama. Inimene usub ka õiguskantsleri kinnituseta, et tema õigusi võib olla rikutud. Samuti ei ole sellises olukorras vastava hüve uuesti pakkumine (nt ühel päeval ära jäänud lõunasöögi eest hiljem kahe lõunasöögi väljastamine) otstarbekas õiguste rikkumise heastamise meede. Ilmselt on sellistel juhtudel parim lahendus hoopis halduskohtusse pöördumine ja kahjunõude esitamine. Vaidemenetlus annab inimesele ka võimaluse nõuda vaidemenetluse ning hiljem kohtumenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku § 249), mille raames kohus saab täitmiseks kohustusliku määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti (nt kartserikaristuse määramise käskkirja) täitmise või keelata vaidlustatava toimingu tegemise. Selliseid jõulisi meetmeid ei ole õiguskantsleril võimalik rakendada ning kui on näha, et esialgse õiguskaitse taotlemine ja kohaldamine võiks inimest rohkem aidata, siis on igati põhjendatud soovitada inimesel esitada vaie ja taotleda esialgset õiguskaitset. 3 ÕKS § 25 lõike 3 punkti 4 alusel vaidemenetluse ja kohtusse pöördumise soovitamine on asjakohane ka sel juhul, kui õiguskantsler on oma seisukoha sama probleemi suhtes juba korduvalt esitanud, ent järelevalvealune asutus pole seda mingil põhjusel järginud. Sel juhul võib olla tõhusam saavutada taotletud muutus kohtu kaudu kui õiguskantsleri korduva soovitusega. Seega on ÕKS § 25 lõike 3 punkt 4 õiguskantsleri töös äärmiselt oluline säte, mille abil saab õiguskantsler aidata inimeste õigusi kaitsta kõige kiiremal ja paremal moel. ÕKS § 25 lõike 3 punkt 4 võimaldab õiguskantsleril täita oma ülesandeid nii, nagu seda on ette näinud põhiseadus ning soovinud Riigikogu. Sestap ei ole mingit kaalukat põhjust kahelda Teie osutatud põhjustel ÕKS § 25 lõike 3 punkti 4 põhiseaduspärasuses. Olen mitmetel olulistel teemadel (nt üksikvangistus) esitanud selged ja täpsed seisukohad nii vahetult järelevalvealustele asutustele (vanglad) kui ka vangistusõigust puudutava õigusloome eest vastutavale Justiitsministeeriumile. Üksikvangistust (sh kartserikaristusi aga ka vahistatute kohtlemist) puudutavad õiguskantsleri seisukohad on esile toodud õiguskantsleri aastaülevaadetes2. Seega on ka seadusandja teadlik õiguskantsleri seisukohtadest. Kõik olulisemad õiguskantsleri (sh ka kinnipeetavate ja vahistatute õigusi käsitlevad3) seisukohad, milles olen andnud järelevalvealusele asutusele soovitusi, on avalikustatud ja avaldatud õiguskantsleri veebilehel olevas seisukohtade andmebaasis. Teie esitatud küsimus kartserikaristuste täideviimise kohta on hea näide õiguskantsleri tõhusast tegutsemisest neis piires, mille Riigikogu on õiguskantslerile seadnud. Pöördusin 05.10.2016 (kirjaga nr 6-1/161019/1604041) ja 18.10.2016 kirjaga (nr 7-4/151309/16041934) kõigi Eesti vanglate ja justiitsministri poole ning väljendasin oma seisukohta kartserikaristuse pikkuse ning kartseris kantavate riiete ning voodivarustuse kasutamise suhtes. Samu küsimusi käsitlesin ka Tartu Vangla 2020. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes5, milles on Tartu Vangla ja ka teiste vanglate tähelepanu juhitud sellele, et vangla tervishoiutöötaja peaks iga päev hindama kõigi üksikvangistuses viibivate inimeste terviseseisundit. Seisukohad on teada kõigile Eesti vanglatele ja Justiitsministeeriumile. Olen Riigikohtule haldusasjas nr 3-18-1895 antud arvamuses6 käsitlenud nii üksikvangistuse kui ka kinnipeetavate töökohustusega seotud küsimusi. Kõik need seisukohad on avalikustatud õiguskantsleri veebilehel. Seega on õiguskantsler kartserikaristuste määramise ja täideviimise asjus andnud mitmeid soovitusi järelevalvealustele asutustele, teavitanud oma seisukohtadest Riigikogu, Riigikohut, Justiitsministeeriumi ja avalikkust. 2 Vt nt õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021: https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/kontrollkaigud#p3; õiguskantsleri aastaülevaade 2019/2020: https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2020/kontrollkaigud#p1. 3 Vt nt õiguskantsleri 06.05.2021 kiri nr 7-7/201470/2103177, milles on käsitletud surmajuhtumeid vanglas:, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Surmajuhtumid%20vanglates.pdf. Samuti nt õiguskantsleri 29.03.2021 kiri nr 7-4/210611/2102181, milles on käsitletud Viru Vangla tegevust inimese pöördumistele vastamisel: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/P%C3%B6%C3%B6rdumistele%20vastamine%20 %28Viru%20Vangla%29.pdf. 4 Kirjad kättesaadavad: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kartserikaristuse_maksimaalne_pikkus.pdf ja https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kartseririietus_ja_voodi_kasutamine_paevasel_ajal .pdf. 5 Kokkuvõte kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tartu%20Vanglasse%20 ja%20vanglate%20ps%C3%BChhiaatriaosakonda.pdf. 6 Arvamus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Arvamus%20haldusasjas%20nr%203-18-1895.pdf. 4 Õiguskantsleri nõunikud tegid 21.−22.10.2021 kontrollkäigu Viru Vanglasse, mille ajal külastasid ka osakonda, kus kannate karistust Teie. Nõunikud vestlesid ka mitme kinnipeetavaga, kes viibivad pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate üksuse kambrites kartserirežiimil. Õiguskantsleri järeldusi kontrollkäigul nähtust ja kogetust kajastatakse Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Seega olen aktiivselt kasutanud kõiki võimalusi, mis on õiguskantslerile seadusega antud ja oleksid selles olukorras tõhusad, et suunata järelevalvealuseid asutusi nende seisukohtadega arvestama. Kaitsen üksikvangistuses viibivate inimeste (sh kartserikaristust kandvate kinnipeetavate) õigusi ka edaspidi. Kõike eeltoodut arvestades jätan Teie pöördumise siiski läbi vaatamata. Eeskätt on põhjuseks see, et kohtute infosüsteemi andmete kohaselt olete kartserikaristuse määramise ja täitmise kohta esitanud 15.10.2021 kaebuse ka halduskohtule (haldusasi nr 3-21-2373). ÕKS § 25 lõike 2 järgi pole õiguskantsleril lubatud halduskohtuga samal ajal üht ja sama küsimust läbi vaadata. Nagu eespool näidatud, on õiguskantsleri seisukohad kartserikaristuse määramise ja kandmise kohta edastatud kõigile vanglatele, sh ka Viru Vanglale. Kui vanglad ei ole neid järginud, siis on Teil ilmselt otstarbekam (ÕKS § 25 lg 3 p 4) kaitsta oma õigusi halduskohtus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Indrek-Ivar Määrits 693 8406 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel