Ülle Madise Teie 14.06.2021 nr 7-4/210264/2104038
Õiguskantsleri Kantselei
[email protected] Meie 04.11.2021 nr 1.2-5/10-6
Vastus märgukirjale tööandja deposiidi
suuruse arvestamise kohta
Lugupeetud õiguskantsler
Täname märgukirja ja põhjaliku analüüsi eest välismaalaste seaduses sätestatud deposiidinõude olemuse
ja suuruse arvestamise kohta.
Nõustume Teie seisukohaga, et „töötasufond“ on määratlemata õigusmõiste välismaalaste seaduses.
Riigikohus on leidnud, et määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja
loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse
rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada
seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu
[…]. Politsei- ja Piirivalveameti senine töötasufondi mõiste sisustamine on lähtunud antud regulatsiooni
loomise eesmärgist ja on muuhulgas kooskõlastatud siseministeeriumiga, kes on vastava regulatsiooni
autor ja poliitikakujundaja.
Täpsustame veelkord, millistest argumentidest on Politsei- ja Piirivalveamet lähtunud mõiste
„töötasufond“ sisustamisel.
Vahemikul 01.01.2016- 30.06.2020 sätestas välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2, et tööandjal
peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist“. Välismaalaste
seaduse § 106 lg 9 ja § 1761 lg 3 täpsustavad, et deposiidis peab olema vahendeid kogu lühiajalise
töötamise või elamisloa kehtivuse aja jooksul. Vastavalt seaduse muutmise eelnõu seletuskirjale, oli
deposiidi nõude kehtestamise eesmärgiks tagada renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmine.
Seletuskirjas on veel täpsustatud, et „deposiidi nõue võimaldab täita sanktsioonide direktiivist tuleneva
liikmesriikide kohustuse tagada vajalike meetmete olemasolu, et välismaalasele oleks tagatud töötasu
maksmine.“ Kuna esialgses sõnastuses oli deposiidinõue 10% ettevõtte töötasufondist, siis selle
arvestamisel tuli aluseks võtta ettevõtte kogu töötajaskonna (sh Eesti kodanikud, kes ettevõttes töötasid)
töötasufond, mitte ainult konkreetse palgatava välismaalase töötasu.
Arvestades, et tööjõurendiga tegelevas ettevõttes võib tööl olla väga palju inimesi, siis leidsime, et
proportsionaalne on arvestada nõuet ettevõtte kogu töötajaskonna ühe kuu palgafondist 10% iga
palgatava välismaalase kohta. Juhul, kui oleksime lisaks arvesse võtnud välismaalasele taotletava
lühiajalise töötamise või elamisloa kehtivusaega, oleks nõue muutunud ebaproportsionaalselt suureks.
Probleem, mis praktikas antud nõude puhul esines, seisnes selles, et ettevõtete palgafondid olid väga
erineva suurusega ja seega tekkis ka ebavõrdne olukord, kus suure töötajaskonnaga ettevõte pidi
suurema summa deposiiti panema ühe välismaalase palkamiseks kui väiksema töötajaskonnaga ettevõte.
Selle tõttu tegi ka Politsei- ja Piirivalveamet korduvalt aastate jooksul ettepanekuid muuta vastav nõue
välismaalase töötasu põhiseks.
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / 612 3000 /
[email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
Eelmisel aastal võeti vastu välismaalaste seaduse muudatus ja muuhulgas muudeti deposiidi nõuet,
muudatused jõustusid 01.07.2020. Kehtiva välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2 sätestavad, et
tööandjal peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase
töötasufondist.“ Seaduse muutmise seletuskirjas on uuesti välja toodud, et renditöö vahendajatele
lisanõuete seadmise eesmärk on vältida võimalikku töörände regulatsiooni väärkasutamist ja
olukorda, kus rendiettevõttel pole raha töötasu maksta. Muudatust põhjendati muuhulgas asjaoluga,
et kogu töötajaskonna töötasufondilt deposiidi arvestamine võib mõne ettevõtte jaoks deposiidinõude
liiga suureks ajada ning seega peaks arvestamise aluseks olema konkreetse välismaalase töötasufond.
Näitlikustame varasema ja tänase menetluspraktika ühe kaasuse abil ning toome võrdluseks kõrvale Teie
nägemuse, kuidas peaks töötasufondi mõistet sisustama:
Ettevõttes X on tööl 25 inimest töötasuga 1300 eurot bruto ja 15 inimest töötasuga 1500 eurot bruto.
Antud ettevõtte soovib tööle võtta kaks välismaalast, Vladimiri ja Olegi, mõlemad võetakse tööle
töötasuga 1407 eurot bruto (välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumi määr). Tööle soovitakse
mehed võtta 12 kuuks. Kui suur peab olema deposiit nii Vladimiri kui Olegi tööle võtmiseks?
1. Menetluspraktika vahemikul 01.01.2016- 30.06.2020 kui kehtis deposiidinõude varasem
regulatsioon.
Ettevõttes on tööl kokku 40 inimest, seega Vladimir ja Olegi taotluse menetluse raames tuleb tuvastada,
kui suur on ettevõtte kogu töötajaskonna 1 kuu palgafond koos lisanduva kahe töötajaga ja selle pealt
peavad olema vahendid deposiiti kantud.
Töötajad töötasuga 1300 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1739,3 eurot, seega 25 x 1739,3=
43482,5 eurot.
Töötajad töötasuga 1500 eurot, mis koos tööandja kuludega on 2007 eurot, seega 15 x 2007= 30105
eurot
Lisanduvad kaks välismaalast töötasuga 1407 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1882,57 eurot,
seega 2 x 1882,57= 3765,14 eurot
Kokku 1 kuu töötasufond ettevõttes 43482,5+30105 + 3765,14 = 77 352, 64 eurot, millest 10% 7735,
26 eurot.
Seega ettevõte X pidi Vladimiri ja Olegi tööle võtmiseks kandma deposiiti 7735, 26 eurot.
2. Menetluspraktika alates 01.07.2020 kui välismaalaste seaduse muudatus jõustus.
Vladimiri töötasu on 1407 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1882,57 eurot. Plaanitav töötamise
aeg on 12 kuud, seega 12 x 1882,57 = 22590,84 eurot, millest 10% on 2259,08 eurot.
Olegi töötasu on 1407 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1882,57 eurot. Plaanitav töötamise aeg on
12 kuud, seega 12 x 1882,57 = 22590,84 eurot, millest 10% on 2259,08 eurot.
Seega ettevõte X peab Vladimiri ja Olegi tööle võtmiseks kandma deposiiti 4518,17 eurot. Summa
sõltub muuhulgas sellest, kui pikaks perioodiks isikuid tööle soovitakse ja väheneb, kui plaanitud
töötamise periood on lühem.
Kui lähtuksime Teie hinnangust, et deposiidi suurus tuleb määrata välismaalase 1 kuu töötasufondi pealt,
siis teeks see antud kaasuse puhul ühe välismaalase kohta 188 eurot. Kuna deposiidi nõude seadmise
eesmärk ei ole muutunud, see peab endiselt tagama, et ettevõttel oleks reservis vahendid välismaalasele
töötasu väljamaksmiseks, siis antud juhul 188 eurot seda kuidagi tagada ei aitaks. Tegemist on tühise
summaga, mis kaotab kogu regulatsiooni eesmärgi. Kui seadusandja oleks soovinud deposiidi nõudest
loobuda, siis oleks nad seaduse muudatuse ka selliselt teinud ja kaotanud vastava nõude.
2 (3)
Politsei- ja Piirivalveametile jääb arusaamatuks etteheide, et tööandjatel puuduvad mõistlikud
võimalused vaidlustada määratud deposiidi summat. Deposiidi summa kontrollimine ja selle alusel
otsuse tegemine käib tavapärase haldusmenetluse raames (lühiajalise töötamise registreerimine,
elamisloa taotlemine, staatuste järelkontroll ja kehtetuks tunnistamine), kus on võimalik nii
haldustoiminguid kui ka haldusakte vaidlustada, esitades vaie Politsei- ja Piirivalveametile või kaebus
halduskohtusse. Asjaolu, et me informeerime tööandjaid reeglitest, menetlustes esinevatest
probleemidest, seadusandlusest ja menetluspraktikast läbi migratsiooninõustajate, ongi informatiivse
tähendusega – menetlus ja kaalutletud haldusotsus tehakse iga taotluse puhul, mida on võimalik ka
vaidlustada nagu kehtiv õigus seda ette näeb. Politsei- ja Piirivalveametil on juba aastate pikkune
kujunenud traditsioon vahetult tööandjatega ja õppeasutustega regulaarselt suhelda, et jagada neile
olulist infot välismaalaste Eestisse kutsumise tarbeks ja samas kuulata ära nende mured ja ettepanekud.
Näiteks käesoleval aastal on migratsiooninõustajad korraldanud tööandjatele kokku 8 infopäeva ja 2 on
veel tulemas, millest osad on olnud ka inglise- ja venekeelsed, et info oleks kättesaadav ka
rahvusvahelistele ettevõtetele, kes Eestis tegutsevad. Osalus infopäevadel on väga suur, kokku on
osalenud üle 400 tööandja esindajad. Seega ei saa nõustuda etteheitega, et tööandjad on olnud
teadmatuses või, et Politsei- ja Piirivalveameti menetlused ei ole läbipaistvad. Leiame, et oleme teinud
endast oleneva, et olla näoga tööandjate poole ning tegutseda avatult ja läbipaistvalt.
Nõustume Teie hinnanguga, et deposiidi nõude regulatsioon peaks olema seaduses täpsem (näiteks
kehtestades täpne deposiidi summa või selle arvutamise valem) või tuleks kaaluda ka muude lahenduste
kehtestamist, mis soovitud eesmärki aitaks tagada. Samas asjaolu, et seni ei ole välismaalased kasutanud
ettevõtete deposiiti määratud vahendeid saamata jäänud töötasu väljanõudmiseks võib tähendada seda,
et nõue on oma eesmärki täitnud ning töötamise õiguse on saanud välismaalased vaid sellistesse
ettevõtetesse, kes töötasu nõuetekohaselt välja maksavad, või seda, et teadlikkus antud garantiist ei ole
välismaalasteni veel jõudnud ja nad ei ole osanud sellele apelleerida tööandjaga vaidlemisel. Kui
tegemist on viimasena nimetatud põhjusega, siis tuleb selleks välismaalaste teadlikkust tõsta ja ka
siinkohal saavad abiks olla nii Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajad kui ka
Tööinspektsiooni nõustajad, kellega koostööd teeme.
Arvestades eeltoodut, jätkab Politsei- ja Piirivalveamet senise halduspraktikaga deposiidinõude suuruse
arvestamisel, kuni seadust muudetakse. Meile teadaolevalt on arutelud seaduse võimalikuks muutmiseks
alustatud ja oleme ka omalt poolt valmis panustama ettepanekute ja näidetega reaalsete kaasuste pinnalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Aas
peadirektori asetäitja arenduse alal
Teadmiseks:
Siseministeerium
Liis Valk, 6123360,
[email protected]
3 (3)