dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Politsei- ja Piirivalveamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 4. november 2021
Viit
7-4/210264/2107618
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Politsei- ja Piirivalveamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/210264
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Politsei- ja Piirivalveamet, 04.11.2021.asice308 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 14.06.2021 nr 7-4/210264/2104038 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie 04.11.2021 nr 1.2-5/10-6 Vastus märgukirjale tööandja deposiidi suuruse arvestamise kohta Lugupeetud õiguskantsler Täname märgukirja ja põhjaliku analüüsi eest välismaalaste seaduses sätestatud deposiidinõude olemuse ja suuruse arvestamise kohta. Nõustume Teie seisukohaga, et „töötasufond“ on määratlemata õigusmõiste välismaalaste seaduses. Riigikohus on leidnud, et määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu […]. Politsei- ja Piirivalveameti senine töötasufondi mõiste sisustamine on lähtunud antud regulatsiooni loomise eesmärgist ja on muuhulgas kooskõlastatud siseministeeriumiga, kes on vastava regulatsiooni autor ja poliitikakujundaja. Täpsustame veelkord, millistest argumentidest on Politsei- ja Piirivalveamet lähtunud mõiste „töötasufond“ sisustamisel. Vahemikul 01.01.2016- 30.06.2020 sätestas välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2, et tööandjal peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist“. Välismaalaste seaduse § 106 lg 9 ja § 1761 lg 3 täpsustavad, et deposiidis peab olema vahendeid kogu lühiajalise töötamise või elamisloa kehtivuse aja jooksul. Vastavalt seaduse muutmise eelnõu seletuskirjale, oli deposiidi nõude kehtestamise eesmärgiks tagada renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmine. Seletuskirjas on veel täpsustatud, et „deposiidi nõue võimaldab täita sanktsioonide direktiivist tuleneva liikmesriikide kohustuse tagada vajalike meetmete olemasolu, et välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine.“ Kuna esialgses sõnastuses oli deposiidinõue 10% ettevõtte töötasufondist, siis selle arvestamisel tuli aluseks võtta ettevõtte kogu töötajaskonna (sh Eesti kodanikud, kes ettevõttes töötasid) töötasufond, mitte ainult konkreetse palgatava välismaalase töötasu. Arvestades, et tööjõurendiga tegelevas ettevõttes võib tööl olla väga palju inimesi, siis leidsime, et proportsionaalne on arvestada nõuet ettevõtte kogu töötajaskonna ühe kuu palgafondist 10% iga palgatava välismaalase kohta. Juhul, kui oleksime lisaks arvesse võtnud välismaalasele taotletava lühiajalise töötamise või elamisloa kehtivusaega, oleks nõue muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Probleem, mis praktikas antud nõude puhul esines, seisnes selles, et ettevõtete palgafondid olid väga erineva suurusega ja seega tekkis ka ebavõrdne olukord, kus suure töötajaskonnaga ettevõte pidi suurema summa deposiiti panema ühe välismaalase palkamiseks kui väiksema töötajaskonnaga ettevõte. Selle tõttu tegi ka Politsei- ja Piirivalveamet korduvalt aastate jooksul ettepanekuid muuta vastav nõue välismaalase töötasu põhiseks. Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / 612 3000 / [email protected] / www.politsei.ee Registrikood 70008747 Eelmisel aastal võeti vastu välismaalaste seaduse muudatus ja muuhulgas muudeti deposiidi nõuet, muudatused jõustusid 01.07.2020. Kehtiva välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2 sätestavad, et tööandjal peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist.“ Seaduse muutmise seletuskirjas on uuesti välja toodud, et renditöö vahendajatele lisanõuete seadmise eesmärk on vältida võimalikku töörände regulatsiooni väärkasutamist ja olukorda, kus rendiettevõttel pole raha töötasu maksta. Muudatust põhjendati muuhulgas asjaoluga, et kogu töötajaskonna töötasufondilt deposiidi arvestamine võib mõne ettevõtte jaoks deposiidinõude liiga suureks ajada ning seega peaks arvestamise aluseks olema konkreetse välismaalase töötasufond. Näitlikustame varasema ja tänase menetluspraktika ühe kaasuse abil ning toome võrdluseks kõrvale Teie nägemuse, kuidas peaks töötasufondi mõistet sisustama: Ettevõttes X on tööl 25 inimest töötasuga 1300 eurot bruto ja 15 inimest töötasuga 1500 eurot bruto. Antud ettevõtte soovib tööle võtta kaks välismaalast, Vladimiri ja Olegi, mõlemad võetakse tööle töötasuga 1407 eurot bruto (välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumi määr). Tööle soovitakse mehed võtta 12 kuuks. Kui suur peab olema deposiit nii Vladimiri kui Olegi tööle võtmiseks? 1. Menetluspraktika vahemikul 01.01.2016- 30.06.2020 kui kehtis deposiidinõude varasem regulatsioon. Ettevõttes on tööl kokku 40 inimest, seega Vladimir ja Olegi taotluse menetluse raames tuleb tuvastada, kui suur on ettevõtte kogu töötajaskonna 1 kuu palgafond koos lisanduva kahe töötajaga ja selle pealt peavad olema vahendid deposiiti kantud. Töötajad töötasuga 1300 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1739,3 eurot, seega 25 x 1739,3= 43482,5 eurot. Töötajad töötasuga 1500 eurot, mis koos tööandja kuludega on 2007 eurot, seega 15 x 2007= 30105 eurot Lisanduvad kaks välismaalast töötasuga 1407 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1882,57 eurot, seega 2 x 1882,57= 3765,14 eurot Kokku 1 kuu töötasufond ettevõttes 43482,5+30105 + 3765,14 = 77 352, 64 eurot, millest 10% 7735, 26 eurot. Seega ettevõte X pidi Vladimiri ja Olegi tööle võtmiseks kandma deposiiti 7735, 26 eurot. 2. Menetluspraktika alates 01.07.2020 kui välismaalaste seaduse muudatus jõustus. Vladimiri töötasu on 1407 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1882,57 eurot. Plaanitav töötamise aeg on 12 kuud, seega 12 x 1882,57 = 22590,84 eurot, millest 10% on 2259,08 eurot. Olegi töötasu on 1407 eurot, mis koos tööandja kuludega on 1882,57 eurot. Plaanitav töötamise aeg on 12 kuud, seega 12 x 1882,57 = 22590,84 eurot, millest 10% on 2259,08 eurot. Seega ettevõte X peab Vladimiri ja Olegi tööle võtmiseks kandma deposiiti 4518,17 eurot. Summa sõltub muuhulgas sellest, kui pikaks perioodiks isikuid tööle soovitakse ja väheneb, kui plaanitud töötamise periood on lühem. Kui lähtuksime Teie hinnangust, et deposiidi suurus tuleb määrata välismaalase 1 kuu töötasufondi pealt, siis teeks see antud kaasuse puhul ühe välismaalase kohta 188 eurot. Kuna deposiidi nõude seadmise eesmärk ei ole muutunud, see peab endiselt tagama, et ettevõttel oleks reservis vahendid välismaalasele töötasu väljamaksmiseks, siis antud juhul 188 eurot seda kuidagi tagada ei aitaks. Tegemist on tühise summaga, mis kaotab kogu regulatsiooni eesmärgi. Kui seadusandja oleks soovinud deposiidi nõudest loobuda, siis oleks nad seaduse muudatuse ka selliselt teinud ja kaotanud vastava nõude. 2 (3) Politsei- ja Piirivalveametile jääb arusaamatuks etteheide, et tööandjatel puuduvad mõistlikud võimalused vaidlustada määratud deposiidi summat. Deposiidi summa kontrollimine ja selle alusel otsuse tegemine käib tavapärase haldusmenetluse raames (lühiajalise töötamise registreerimine, elamisloa taotlemine, staatuste järelkontroll ja kehtetuks tunnistamine), kus on võimalik nii haldustoiminguid kui ka haldusakte vaidlustada, esitades vaie Politsei- ja Piirivalveametile või kaebus halduskohtusse. Asjaolu, et me informeerime tööandjaid reeglitest, menetlustes esinevatest probleemidest, seadusandlusest ja menetluspraktikast läbi migratsiooninõustajate, ongi informatiivse tähendusega – menetlus ja kaalutletud haldusotsus tehakse iga taotluse puhul, mida on võimalik ka vaidlustada nagu kehtiv õigus seda ette näeb. Politsei- ja Piirivalveametil on juba aastate pikkune kujunenud traditsioon vahetult tööandjatega ja õppeasutustega regulaarselt suhelda, et jagada neile olulist infot välismaalaste Eestisse kutsumise tarbeks ja samas kuulata ära nende mured ja ettepanekud. Näiteks käesoleval aastal on migratsiooninõustajad korraldanud tööandjatele kokku 8 infopäeva ja 2 on veel tulemas, millest osad on olnud ka inglise- ja venekeelsed, et info oleks kättesaadav ka rahvusvahelistele ettevõtetele, kes Eestis tegutsevad. Osalus infopäevadel on väga suur, kokku on osalenud üle 400 tööandja esindajad. Seega ei saa nõustuda etteheitega, et tööandjad on olnud teadmatuses või, et Politsei- ja Piirivalveameti menetlused ei ole läbipaistvad. Leiame, et oleme teinud endast oleneva, et olla näoga tööandjate poole ning tegutseda avatult ja läbipaistvalt. Nõustume Teie hinnanguga, et deposiidi nõude regulatsioon peaks olema seaduses täpsem (näiteks kehtestades täpne deposiidi summa või selle arvutamise valem) või tuleks kaaluda ka muude lahenduste kehtestamist, mis soovitud eesmärki aitaks tagada. Samas asjaolu, et seni ei ole välismaalased kasutanud ettevõtete deposiiti määratud vahendeid saamata jäänud töötasu väljanõudmiseks võib tähendada seda, et nõue on oma eesmärki täitnud ning töötamise õiguse on saanud välismaalased vaid sellistesse ettevõtetesse, kes töötasu nõuetekohaselt välja maksavad, või seda, et teadlikkus antud garantiist ei ole välismaalasteni veel jõudnud ja nad ei ole osanud sellele apelleerida tööandjaga vaidlemisel. Kui tegemist on viimasena nimetatud põhjusega, siis tuleb selleks välismaalaste teadlikkust tõsta ja ka siinkohal saavad abiks olla nii Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajad kui ka Tööinspektsiooni nõustajad, kellega koostööd teeme. Arvestades eeltoodut, jätkab Politsei- ja Piirivalveamet senise halduspraktikaga deposiidinõude suuruse arvestamisel, kuni seadust muudetakse. Meile teadaolevalt on arutelud seaduse võimalikuks muutmiseks alustatud ja oleme ka omalt poolt valmis panustama ettepanekute ja näidetega reaalsete kaasuste pinnalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Krista Aas peadirektori asetäitja arenduse alal Teadmiseks: Siseministeerium Liis Valk, 6123360, [email protected] 3 (3)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel