dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

OÜ Häcke Kohtla-Järve Hooldekodu_kontrollkäigu kokkuvõte

Õiguskantsleri Kantselei · 4. november 2021
Viit
7-9/191758/2107598
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Häcke, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet, Kohtla-Järve Linnavalitsus , OÜ TNP Konsultatsioonid
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/191758
Vastutaja
Maria Sults (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-91917582107598 04.11.2021 Väljaminev kiri.bdoc420 KB

Sisu (failidest)

Hr Ilmar Köök Teie nr juhatuse liige OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodu Meie 04.11.2021 nr 7-9/191758/2107598 [email protected] Järelkontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve Hooldekodusse Austatud Ilmar Köök Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 18.06.2021 ette teatamata OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodu (edaspidi: hooldekodu). Kontrollkäigu eesmärk oli uurida, kuidas hooldekodu on arvestanud õiguskantsleri varasemaid soovitusi. Kontrolliti olulisemate soovituste järgimist. Kui mõnd soovitust järelkontrollkäigu kokkuvõttes ei ole käsitletud, ei tähenda see, et soovitust on järgitud või seda ei ole järgitud. Kokkuvõttes on esitatud ka järelkontrollkäigu ajal nähtu põhjal tehtud uued tähelepanekud. Positiivne on, et hooldekodu peahoones (Järveküla tee 30) on korrastatud retseptiravimite hoiustamise süsteemi ning et õde on nüüd tööpäeviti kohal ka Torujõe majades. Samas oli Torujõe maja ravimite toas endiselt retseptiravimeid, mille suhtes jäi kahtlus, et neid võidakse anda inimestele ilma arsti ettekirjutuseta. Kahjuks pole hooldekodu mitmeid õiguskantseri soovitusi arvestanud. Olmetingimusi ei ole parandatud: tualettides puuduvad endiselt kätepesu- ja -kuivatamise vahendid ning tualettpaber, mõnda magamistuppa on paigutatud toa pindala arvestades lubatust rohkem inimesi. Ühes hooldekodu elanike magamistoas kasutatakse siiani põhjuseta pidevalt videojärelevalvet. Peahoone elanike riided on ühiskasutuses. Hooldekodu peahoone keldris asuv eraldamist võimaldav ruum tuleb kaotada. Hooldekodu elanike liikumisvabadust ei tohi piirata. Samuti ei tohi hooldekodu töötajad piirata elanike suhtlusringi. Õiguskantsleri nõunikud tegid ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega. 1. Eraldusruum ja käe sidumine Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid hooldekodu peahoone (Järveküla tee 30) keldrikorrusel inimese eraldamist ning lukustamist võimaldava ruumi (edaspidi: eraldusruum). Eraldusruum asub kitsas keldrikoridoris, kus kõrvuti on kaks väljastpoolt lukustatavat raudustega ruumi. Ühes ruumis on hooldekodu arhiiv, kuid teise sisustus viitab sellele, et see on kasutuses eraldusruumina. Eraldusruumis on madratsi ja tekiga voodi. Toa nurgas asub potitool ning kaks ämbrit. Ruum on viletsas seisukorras ning ebapiisava valgustusega: betoonist põrand on ebatasane, aknaid ei ole. 2 Hooldekodul tuleb eraldusruum kaotada – st muutma peab ruumi sisustust ning kasutusotstarvet. Eraldusruum hooldekodus, kus seaduse kohaselt inimesi eraldada ei tohi, jätab võimaluse eraldusruumi lubamatuks kasutamiseks. Ühe hooldekodu elaniku voodi ülemise serva külge oli seotud riidest vöö. Personal selgitas, et toas elab mäluhäiretega inimene, kes kipub mähkmeid ära võtma ning määrib ennast ja voodit. Selle takistamiseks seoti inimese käsi ööseks nii, et ta ei ulataks mähkmeteni. Hooldekodu kinnitusel on elaniku hügieeniprobleemile nüüdseks leitud muu lahendus ning inimese kätt voodi serva külge enam ei seota. Tänan selle eest. Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud1, et üldhooldekodus elavate inimeste liikumisvabadust ei luba seadused piirata. Hooldekodu elanike kehaosade fikseerimine liikumise ja liigutuste ulatuse piiramise eesmärgil ei ole üldhooldusteenusel samuti lubatud2. Improviseeritud sidumisvahendite (paelad, vööd jms) kasutamine võib kahjustada inimese tervist 3. Vältida tuleb hooldekodu elaniku käte/jalgade fikseerimist voodi külge (mehaaniline ohjeldamine). Elaniku ebasobiva käitumise puhul peab kasutama teistsuguseid lahendusi, mis ei piira inimese liikumisvabadust. Hooldajate päevaraamatus on märgitud, et kirjeldatud probleemi on aidanud lahendada kombinesoonilaadne riietus. 2. Olmetingimused Hooldekodu peahoones on jätkuvalt mitu magamistuba, mis on jagatud kergvaheseintega väiksemateks aladeks. Hooldekodu voodikohtade arvu pole vähendatud. Seega ei vasta mitme magamistoa pindala ühe voodi kohta kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Nii nagu eelmise kontrollkäigu ajal puuduvad ka praegu enamikus tualettruumidest kätepesu- ja -kuivatamise vahendid ning tualettpaber (nii peahoones kui ka Torujõe tänavava majades). Peahoone teise korruse WC-kabiinidel ei ole uksi. Peahoone esimesel korrusel asuvas hooldekodu elanike magamistoas kasutatakse jätkuvalt videovalvet. Õiguskantsler rõhutab veel kord, et inimese magamistuppa üles seatud videovalvega riivatakse oluliselt tema privaatsust ning üldjuhul tuleb sellest hoiduda. Hooldekodu töötajad ei osanud selgitada, miks on selle toa elanike videojälgimine tingimata vajalik, seega riivatakse hooldekodu elanike privaatsust põhjendamatult. Enamiku peahoonesse majutatud hoolealuste riided (sh pesu) on ühiskasutuses. See tähendab, et pärast pesupesemist ei pruugi inimene samu riideid tagasi saada. Peahoone elanike riided on endiselt markeerimata. Töötajate sõnul sorteeritakse riideid suuruse järgi, mõnele riideesemele on märgitud korrus ja toa number. Torujõe majades on osa inimeste pesust ja riietest markeeritud ning mõned hoolealused eelistavad pesta ihupesu käsitsi, et vältida pesu segiajamist teiste inimeste rõivastega. Õiguskantsler palub veel kord hooldekodul jälgida, et inimeste majutamisel täidetaks tervisekaitsenõudeid. Tualettruumides peab olema tualettpaber ning kätepesuvahendid. Põhjendamata videovalve inimeste magamistoas ei ole lubatud. Inimesed peaksid saama kanda isiklikke rõivaid – see oleks kooskõlas inimväärikuse austamise põhimõttega. 1 Vt p 4. Vt ka õiguskantsleri 31.08.2018 kontrollkäik MTÜ Vahtra Hooldemaja Aa Hooldekodusse (p 1); õiguskantsleri 19.01.2021 kontrollkäik OÜ Zunt Fööniksi Pansionaati (p 1). 2 Vt nt õiguskantsleri 29.03.2019 kontrollkäik SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodusse (p 2). 3 Vt nt õiguskantsleri 08.11.2016 kontrollkäik Narva Sotsiaaltöökeskuse hooldekodu üksusesse (lk 6). 3 3. Ravimite käitlemine Õde on nüüd Torujõe 15 majas kohal igal tööpäeval (08.00−12.00, vt eelmise kontrollkäigu kokkuvõtet). Õe ülesanne on muu hulgas jaotada ravimid dosaatoritesse. See tähendab, et täidetud ravimitopse ei pea enam peahoonest Torujõe majadesse viima. Hooldekodu peahoones on korrastatud hoolealuste ravimite hoiustamist. Iga inimese raviskeemi kuuluvad ravimipakendid on markeeritud tema nimega ning asuvad eraldi karbis. Ravimeid jagab dosaatoritesse õde.4 Torujõe maja ravimite juures oli endiselt karp ravimitega, mille kohta jäi selgusetuks, kellele need olid need välja kirjutatud. Pakendid ei olnud nimeliselt markeeritud. Karbis oli nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid. Mõne pakendi peal oli ravimi manustamise käsikirjaline juhend. Näiteks Ventolini pakendile oli musta markeriga kirjutatud „üks doos hingamisraskuste puhul“. See ravim oli ka aegunud. Ravimi Metozok juurde oli lisatud märge „kõrge pulsi korral“. Lisaks leidus markeerimata ravimite seas Valocordin Diazepami, Moxonidinhexali ja Betaserci. Õiguskantsler kordab, et hooldekodu elanikele manustatavate retseptiravimite puhul peab olema selge, kellele on ravim välja kirjutatud. Kui retseptiravimit antakse inimesele, kelle raviskeemi see ei kuulu, seatakse ohtu inimese tervis ja elu. Õiguskantsler tunnustab positiivseid muudatusi hooldekodu ravimite käitlemises, kuid palub jälgida, et retseptiravimitele oleks märgitud inimese nimi, kellele vastav ravim on välja kirjutatud. Retseptiravimit tohib inimesele anda vaid siis, kui arst on selle inimesele määranud. 4. Suhtlemispiirang ning isiklike asjade valdamise piirang Hooldekodu elanikega ja töötajatega peetud vestlustest selgus, et vähemalt ühele elanikule on kehtestatud suhtlemispiirangud – kõiki külalisi tema juurde ei lubata (viiruse leviku piiramiseks mõeldud abinõud on eraldi teema, siin on hinnang viiruse levikuga mitteseotud külastuspiirangule). Samuti on hooldekodu võtnud inimese nõusolekuta hoiule tema mobiiltelefoni. Töötajad selgitasid, et piirangud on vajalikud, sest elanik segab oma telefonikõnedega teisi ning teda külastada soovinud inimesed ei olnud tema sugulased. Sellele hoolealusele ei ole eestkostjat määratud, kuid kõik piirangud on kooskõlastatud tema lapsega. Kui omand võetakse hoiule selle omaniku tahte vastaselt, on tegemist põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõiguse riivega. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ei anna üldhooldusteenuse osutajale õigust võtta inimese tahte vastaselt talle kuuluvat eset hoiule. SHS-i seletuskirjast selgub, et seadusandja ei ole teadlikult soovinud sellist õigust teenuseosutajale anda5. Niisiis ei tohi hooldekodu elaniku nõusolekuta tema telefoni hoiule võtta.6 Mõistagi on hooldekodul õigus kehtestada sisekorraeeskirjas mõistlik külastuste ja helistamise aeg. Näiteks võib paluda teiste elanike rahu huvides hoiduda hilisõhtustest telefonikõnedest. Samuti saab külalistelt nõuda turvalisust tagavate käitumisreeglite järgimist (nt mitte tulla hooldekodusse joobes ning mitte tuua kaasa keelatud esemeid). Samas ei ole üldhooldusteenuse osutajal õigust piirata inimeste ringi, kellega hooldekodu elanik soovib suhelda, sest sellega riivatakse inimese õigust eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26). Hooldekodu elanikul endal on õigus keelduda külalisega kohtumisest või telefonikõne vastuvõtmisest. 4 Hooldekodus osutab õendusteenust OÜ TNP Konsultatsioonid. 5 Vt sotsiaalhoolekande seaduse seletuskiri 98 SE, lk 13–14. 6 Vt ka õiguskantsleri 02.11.2017 kontrollkäik Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i Kose Kodusse (lk 8). 4 Ka siis, kui inimesel on eestkostja, ei tähenda see, et eestkostjale on antud õigus otsustada selle üle, kellega ja kuidas eestkostetav saab suhelda ehk seada eestkostetavale suhtlemispiiranguid. Eestkostja ülesanded on kirjas eestkostemääruses7 ning üldjuhul hõlmavad need ülesanded inimese esindamist tehingute tegemisel ning eestkostetavale vajalike tervise- ja sotsiaalteenuste korraldamist (perekonnaseaduse §-d 206, 207). Õiguskantsler palub tagada, et hooldekodu elanike isiklikke esemeid ei võetaks hoiule ilma inimese nõusolekuta. Hooldekodu töötajad ega inimese sugulased ei saa piirata hooldekodu elaniku suhtlemisringi. Ootan OÜ Häcke Kohtla-Järve Hooldekodu tagasisidet soovitustele võimaluse korral hiljemalt 06.12.2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Sotsiaalkindlustusamet Terviseamet Ravimiamet Kohtla-Järve Linnavalitsus OÜ TNP Konsultatsioonid Maria Sults 693 8448 [email protected] 7 Vt ka RKTKm 19.04.2017, nr 3-2-1-32-17 (p 14); RKTKo 17.12.2020, nr 2-17-1453.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel