Illar Lemmeti
Viimsi Vallavalitsus Meie 03.11.2021 nr 7-5/211379/2107594
[email protected]
Olav Avarsalu
Keskkonnaamet
[email protected]
Järelevalve ebaseaduslikult ja omavoliliselt merre ehitamise üle
Austatud vallavanem
Austatud peadirektori kohusetäitja
Õiguskantsleri poole pöörduti ebaseadusliku ehitustegevuse ja ehitise pärast, mis on rajatud
Viimsis Rohuneeme külas Sääre tee 22 kinnisasjaga piirnevasse merre.
Õiguskantsler ei saa sekkuda riikliku järelevalve menetlusse ega anda hinnanguid sellele, kas
kõnealusel juhul on olnud järelevalve õigeaegne ja piisav või milline peaks olema järelevalve
tulemus, sh karistused (õiguskantsleri seaduse § 25 lõige 2). Nii Keskkonnaamet kui ka Viimsi
Vallavalitsus on sellel juhtumil teinud riiklikku järelevalvet, kuid asjas ei ole siiski veel lõplikku
selgust.
Õiguskantsleri ülesanne on juhtida tähelepanu hea halduse tava (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14)
rikkumisele, kui see on aset leidnud. Vaieldamatult on hea halduse tava osaks seaduste järgimise
tõhus järelevalve. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus õigusaktide nõuete eiramine, sealhulgas
loata ehitustegevus, justkui osutubki otstarbekamaks või soodsamaks kui seaduskuulekas
käitumine. Selline olukord riivab sügavalt seaduskuulekate inimeste õiglustunnet. Seaduste
nõudeid tuleb täita. Õigeaegse järelevalvega saab ennetada ka kahju tekkimist asjaosalistele ja
kaitstavatele õigushüvedele.
Kõnealuse asja puhul on samavõrd oluline seegi, et mereääre planeerimises arvestataks kõiki huve
ja leitaks erinevate huvide vahel õiglane tasakaal. Mõistagi ei ole see lihtne, kuid ruumiline
planeerimine on kohaliku omavalitsuse üks põhilisi ülesandeid.
Palun Viimsi vallal ja Keskkonnaametil tagada seaduste täitmine ja kõikide vastandlike huvide
tasakaalustatud arvestamine. Loodan, et järgnevast selgitusest on Teile õiglase, seadusliku ja hea
halduse tavale vastava lahenduse leidmisel tuge.
1. Kõnealusel juhul on arvatavasti rikutud mitme seaduse nõudeid. Ühe seaduse nõuete
rikkumisega toime pandud väärtegu ja selle eest määratud karistus ei kata tingimata teistes
seadustes sätestatud väärtegusid ega pruugi õigustada teise rikkumise korral algatatud
väärteomenetluse lõpetamist või selle algatamata jätmist. Väärteo tunnuste ilmnemisel tuleb
alustada väärteomenetlust, kui menetleja hinnangul ei ole rikkumine vähetähtis ja puuduvad
väärteomenetlust välistavad asjaolud (väärteomenetluse seadustiku § 31).
2
2. Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ehk veekogu tavalise veepiirini
(asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lõige 1). Merepõhi ei kuulu seega kaldakinnisasja juurde. Merre
ehitatud muul on avalikku veekokku ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis. Sellise ehitise
puhul tuleb järgida veeseaduse (VeeS) §-s 215 jj sätestatut ja taotleda avaliku veekogu põhja
kasutamise õigust. Nõutav võib olla ka veeluba, milleta tegutsemist võib käsitada omaette
väärteona (VeeS §-d 186, 256).
3. Tuleb järgida ka ehitusseadustiku 12. peatükis sätestatut ning seadustiku lisade kohaselt
esitada kas ehitusteatis ja kasutusteatis või taotleda ehitusluba ja kasutusluba. Vaidlusaluse ehitise
mõõtmete tõttu on selle ehitamiseks ja kasutuselevõtmiseks nõutav ehitusluba ja kasutusluba.
Ehitusloa üks eeltingimus on sellist ehitist ette nägeva planeeringu olemasolu.
4. Planeeringu nõutavust võib järeldada looduskaitseseaduses (LKS) kehtestatud ranna ja
kalda ehituskeeluvööndi reeglitest. Ehituskeeluvööndis tohib ehitada üksnes siis, kui see on
detailplaneeringu, üldplaneeringu või riigi eriplaneeringu alusel lubatud (LKS § 38 lõiked 5 ja 51).
Ehituskeeluvööndit saab vähendada üksnes üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel (LKS
§ 40). Ranna ja kalda kasutamise ning kaitse nõuete rikkumine on samuti omaette väärtegu
(LKS § 74).
5. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik ka siis, kui avalikku veekokku soovitakse
ehitada olulise avaliku huviga rajatis (planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 1 punkt 3, lõige 2).
Olulise avaliku huviga rajatis on määratlemata õigusmõiste, mida normi rakendajal tuleb igal
konkreetsel juhul sisustada. Planeerimisseaduse seletuskirja järgi võib olulise avaliku huviga
rajatis olla ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale ja mille ehitamise vastu on suur
avalik huvi. Muulid võivad olla olulise avaliku huviga rajatised juba seetõttu, et need muudavad
rannajoont.
6. Maapõueseaduses (MaaPS) on reguleeritud ka ehitamisel kasutatavat maavara ja kaevist,
see hõlmab ka muuli ehitamisel kasutatud maakive. Lubatud on ehitamisel kasutada üksnes oma
kinnisasjal asuvaid kive, kuid sellekski tuleb esitada Keskkonnaametile teatis (MaaPS § 96
lõige 3). Kui soovitakse võtta kive väljastpoolt oma kinnisasja, tuleb selleks saada
Keskkonnaameti luba ja maksta ettenähtud juhtudel ka keskkonnatasu (MaaPS §-d 97 ja 98). Seega
võib olla asjakohane kontrollida, kas toime on pandud MaaPS §-s 122 sätestatud väärtegu.
7. Enne ebaseadusliku ehitise lammutamise kohta ettekirjutuse tegemist tuleb kaaluda, kas
ebaseaduslikku ehitist oleks võimalik seadustada. Sellekohane kohtupraktika lähtub
proportsionaalsuse põhimõttest. Ebaseadusliku ehitise lammutamise nõue (lammutusettekirjutus)
võib osutuda ebaproportsionaalseks eelkõige siis, kui ehitis on sisuliselt nõuetele vastav, selle
olemasolu ei riku kellegi õigusi ega ole vastuolus ka avalike huvidega ning on mõeldav, et sama
ehitise oleks saanud ehitada ka seaduse nõudeid järgides. Lammutusettekirjutus on kaalutlusotsus,
selle tegemisel tuleb arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas seda, et ehitis on rajatud
ebaseaduslikult (nt RKHKo 26.11.2002, nr 3-3-1-64-02, p 10).
8. Praegusel juhul on ehitise seadustamise üks eeldus seda ehitist lubava planeeringu
olemasolu. Selline planeering hetkel puudub. Vastav planeering algatati (Viimsi Vallavalitsuse
11.11.2020 korraldus nr 690), kuid selle menetlus lõpetati (Viimsi Vallavalitsuse 20.01.2021
korraldus nr 31). Planeeringumenetlus lõpetati üksnes põhjusel, et planeeringust huvitatud isikuga
seotud isik (kaldakinnisasja kaasomanik) esitas vastava taotluse. Planeeringust huvitatud isik on
planeeringumenetluse lõpetamise vaidlustanud.
3
9. Paraku ei ole kõnealuse planeeringumenetluse lõpetamise korralduse põhjendustes antud
hinnangut ehitise seadustamise võimalikkuse kohta ega ole tuginetud ka sellele vastavale
õiguslikule alusele (PlanS § 129 lõike 1 punkt 1). Seega on jätkuvalt ebaselge, milline on valla
seisukoht kõnealuse ehitise seadustamise võimalikkuse osas.
10. Planeerimistegevuse korraldajana peab vald järgima planeerimise põhimõtteid ja nõudeid
ning seisma avalike huvide eest juba planeeringut algatades. Nii näiteks tuleb jätta planeering
algatamata, kui see on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu muutmine ei ole
mõeldav või kui selleks on ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 128 lõike 2
punktid 1, 3). Planeeringu algatamise faktist võib üksnes aimata, et vald on vähemalt planeeringu
algatamise ajal pidanud võimalikuks ebaseadusliku ehitise seadustamist. On ka võimalik, et
planeeringu algatamisel on asjaolusid ekslikult hinnatud.
11. Kellelgi ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeeringu kehtestamist või selle
kehtestamata jätmist. Ka planeeringust huvitatud isik ei saa planeeringulahendust dikteerida
(RKHKo 30.11.2016 nr 3-3-1-23-16, p 17). Küll aga on igaühel õigus eeldada, et planeerimisalase
tegevuse korraldaja (vald) kaalub igakülgselt kõiki asjaolusid, sh põhjendatud avalikke ja erahuve.
Seejuures on vallal planeeringumenetluses avar kaalutlusruum.
12. Juba algatatud planeeringumenetlust on võimalik lõpetada planeeringut kehtestamata. Kui
on teada, et planeeringut ei saa kehtestada või kehtestamise korral ei viidaks seda ellu, võib
menetluse jätkamine olla põhjendamatu. Planeeringumenetluse jätkamisega võivad kaasneda
kõigile asjaosalistele − nii vallale kui ka menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele −
põhjendamatud kulud. Seetõttu on võimalik algatatud detailplaneeringu menetlus lõpetada (PlanS
§ 129 lõige 1).
13. Planeeringu elluviimise võivad välistada mitmed pärast planeeringu algatamist selgunud
asjaolud, mida ei pruugi olla võimalik lahendada: näiteks vastuolu ranna ja kalda kaitse nõuetega.
Seejuures ei pea planeeringuga hõlmatud või sellega külgneva maa omandiküsimustele tingimata
omistama planeerimismenetlust takistavat tähendust. Planeerimismenetluses ei lahendata
omandiküsimusi. Omandisuhted võivad muutuda planeeringumenetlusest sõltumata. Pealegi ei
asu ehitised, mida seadustada soovitakse, planeeringust huvitatud isiku kaasomandis oleval maa-
alal, vaid sellega külgneval riigile kuuluval maa-alal (meres).
14. Kuigi planeering on mõeldud lähiaja ehitustegevuse suunamiseks, on kõnealusel juhul
ehitis juba olemas. Seega tuleb sisuliselt planeeringu lähteseisukohaks seada küsimus, kas ja mis
tingimustel võib selline ehitis alles jääda või kas see ehitis tuleks osaliselt või tervikuna lammutada
või ümber ehitada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]