dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Keskkonnaamet, Viimsi Vallavalitsus_soovitus

Õiguskantsleri Kantselei · 3. november 2021
Viit
7-5/211379/2107594
Registreeritud
3. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/211379
Vastutaja
Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎7-52113792107594 03.11.2021 Väljaminev kiri.bdoc403 KB

Sisu (failidest)

Illar Lemmeti Viimsi Vallavalitsus Meie 03.11.2021 nr 7-5/211379/2107594 [email protected] Olav Avarsalu Keskkonnaamet [email protected] Järelevalve ebaseaduslikult ja omavoliliselt merre ehitamise üle Austatud vallavanem Austatud peadirektori kohusetäitja Õiguskantsleri poole pöörduti ebaseadusliku ehitustegevuse ja ehitise pärast, mis on rajatud Viimsis Rohuneeme külas Sääre tee 22 kinnisasjaga piirnevasse merre. Õiguskantsler ei saa sekkuda riikliku järelevalve menetlusse ega anda hinnanguid sellele, kas kõnealusel juhul on olnud järelevalve õigeaegne ja piisav või milline peaks olema järelevalve tulemus, sh karistused (õiguskantsleri seaduse § 25 lõige 2). Nii Keskkonnaamet kui ka Viimsi Vallavalitsus on sellel juhtumil teinud riiklikku järelevalvet, kuid asjas ei ole siiski veel lõplikku selgust. Õiguskantsleri ülesanne on juhtida tähelepanu hea halduse tava (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14) rikkumisele, kui see on aset leidnud. Vaieldamatult on hea halduse tava osaks seaduste järgimise tõhus järelevalve. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus õigusaktide nõuete eiramine, sealhulgas loata ehitustegevus, justkui osutubki otstarbekamaks või soodsamaks kui seaduskuulekas käitumine. Selline olukord riivab sügavalt seaduskuulekate inimeste õiglustunnet. Seaduste nõudeid tuleb täita. Õigeaegse järelevalvega saab ennetada ka kahju tekkimist asjaosalistele ja kaitstavatele õigushüvedele. Kõnealuse asja puhul on samavõrd oluline seegi, et mereääre planeerimises arvestataks kõiki huve ja leitaks erinevate huvide vahel õiglane tasakaal. Mõistagi ei ole see lihtne, kuid ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse üks põhilisi ülesandeid. Palun Viimsi vallal ja Keskkonnaametil tagada seaduste täitmine ja kõikide vastandlike huvide tasakaalustatud arvestamine. Loodan, et järgnevast selgitusest on Teile õiglase, seadusliku ja hea halduse tavale vastava lahenduse leidmisel tuge. 1. Kõnealusel juhul on arvatavasti rikutud mitme seaduse nõudeid. Ühe seaduse nõuete rikkumisega toime pandud väärtegu ja selle eest määratud karistus ei kata tingimata teistes seadustes sätestatud väärtegusid ega pruugi õigustada teise rikkumise korral algatatud väärteomenetluse lõpetamist või selle algatamata jätmist. Väärteo tunnuste ilmnemisel tuleb alustada väärteomenetlust, kui menetleja hinnangul ei ole rikkumine vähetähtis ja puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud (väärteomenetluse seadustiku § 31). 2 2. Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ehk veekogu tavalise veepiirini (asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lõige 1). Merepõhi ei kuulu seega kaldakinnisasja juurde. Merre ehitatud muul on avalikku veekokku ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis. Sellise ehitise puhul tuleb järgida veeseaduse (VeeS) §-s 215 jj sätestatut ja taotleda avaliku veekogu põhja kasutamise õigust. Nõutav võib olla ka veeluba, milleta tegutsemist võib käsitada omaette väärteona (VeeS §-d 186, 256). 3. Tuleb järgida ka ehitusseadustiku 12. peatükis sätestatut ning seadustiku lisade kohaselt esitada kas ehitusteatis ja kasutusteatis või taotleda ehitusluba ja kasutusluba. Vaidlusaluse ehitise mõõtmete tõttu on selle ehitamiseks ja kasutuselevõtmiseks nõutav ehitusluba ja kasutusluba. Ehitusloa üks eeltingimus on sellist ehitist ette nägeva planeeringu olemasolu. 4. Planeeringu nõutavust võib järeldada looduskaitseseaduses (LKS) kehtestatud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi reeglitest. Ehituskeeluvööndis tohib ehitada üksnes siis, kui see on detailplaneeringu, üldplaneeringu või riigi eriplaneeringu alusel lubatud (LKS § 38 lõiked 5 ja 51). Ehituskeeluvööndit saab vähendada üksnes üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel (LKS § 40). Ranna ja kalda kasutamise ning kaitse nõuete rikkumine on samuti omaette väärtegu (LKS § 74). 5. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik ka siis, kui avalikku veekokku soovitakse ehitada olulise avaliku huviga rajatis (planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 1 punkt 3, lõige 2). Olulise avaliku huviga rajatis on määratlemata õigusmõiste, mida normi rakendajal tuleb igal konkreetsel juhul sisustada. Planeerimisseaduse seletuskirja järgi võib olulise avaliku huviga rajatis olla ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale ja mille ehitamise vastu on suur avalik huvi. Muulid võivad olla olulise avaliku huviga rajatised juba seetõttu, et need muudavad rannajoont. 6. Maapõueseaduses (MaaPS) on reguleeritud ka ehitamisel kasutatavat maavara ja kaevist, see hõlmab ka muuli ehitamisel kasutatud maakive. Lubatud on ehitamisel kasutada üksnes oma kinnisasjal asuvaid kive, kuid sellekski tuleb esitada Keskkonnaametile teatis (MaaPS § 96 lõige 3). Kui soovitakse võtta kive väljastpoolt oma kinnisasja, tuleb selleks saada Keskkonnaameti luba ja maksta ettenähtud juhtudel ka keskkonnatasu (MaaPS §-d 97 ja 98). Seega võib olla asjakohane kontrollida, kas toime on pandud MaaPS §-s 122 sätestatud väärtegu. 7. Enne ebaseadusliku ehitise lammutamise kohta ettekirjutuse tegemist tuleb kaaluda, kas ebaseaduslikku ehitist oleks võimalik seadustada. Sellekohane kohtupraktika lähtub proportsionaalsuse põhimõttest. Ebaseadusliku ehitise lammutamise nõue (lammutusettekirjutus) võib osutuda ebaproportsionaalseks eelkõige siis, kui ehitis on sisuliselt nõuetele vastav, selle olemasolu ei riku kellegi õigusi ega ole vastuolus ka avalike huvidega ning on mõeldav, et sama ehitise oleks saanud ehitada ka seaduse nõudeid järgides. Lammutusettekirjutus on kaalutlusotsus, selle tegemisel tuleb arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas seda, et ehitis on rajatud ebaseaduslikult (nt RKHKo 26.11.2002, nr 3-3-1-64-02, p 10). 8. Praegusel juhul on ehitise seadustamise üks eeldus seda ehitist lubava planeeringu olemasolu. Selline planeering hetkel puudub. Vastav planeering algatati (Viimsi Vallavalitsuse 11.11.2020 korraldus nr 690), kuid selle menetlus lõpetati (Viimsi Vallavalitsuse 20.01.2021 korraldus nr 31). Planeeringumenetlus lõpetati üksnes põhjusel, et planeeringust huvitatud isikuga seotud isik (kaldakinnisasja kaasomanik) esitas vastava taotluse. Planeeringust huvitatud isik on planeeringumenetluse lõpetamise vaidlustanud. 3 9. Paraku ei ole kõnealuse planeeringumenetluse lõpetamise korralduse põhjendustes antud hinnangut ehitise seadustamise võimalikkuse kohta ega ole tuginetud ka sellele vastavale õiguslikule alusele (PlanS § 129 lõike 1 punkt 1). Seega on jätkuvalt ebaselge, milline on valla seisukoht kõnealuse ehitise seadustamise võimalikkuse osas. 10. Planeerimistegevuse korraldajana peab vald järgima planeerimise põhimõtteid ja nõudeid ning seisma avalike huvide eest juba planeeringut algatades. Nii näiteks tuleb jätta planeering algatamata, kui see on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu muutmine ei ole mõeldav või kui selleks on ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 128 lõike 2 punktid 1, 3). Planeeringu algatamise faktist võib üksnes aimata, et vald on vähemalt planeeringu algatamise ajal pidanud võimalikuks ebaseadusliku ehitise seadustamist. On ka võimalik, et planeeringu algatamisel on asjaolusid ekslikult hinnatud. 11. Kellelgi ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeeringu kehtestamist või selle kehtestamata jätmist. Ka planeeringust huvitatud isik ei saa planeeringulahendust dikteerida (RKHKo 30.11.2016 nr 3-3-1-23-16, p 17). Küll aga on igaühel õigus eeldada, et planeerimisalase tegevuse korraldaja (vald) kaalub igakülgselt kõiki asjaolusid, sh põhjendatud avalikke ja erahuve. Seejuures on vallal planeeringumenetluses avar kaalutlusruum. 12. Juba algatatud planeeringumenetlust on võimalik lõpetada planeeringut kehtestamata. Kui on teada, et planeeringut ei saa kehtestada või kehtestamise korral ei viidaks seda ellu, võib menetluse jätkamine olla põhjendamatu. Planeeringumenetluse jätkamisega võivad kaasneda kõigile asjaosalistele − nii vallale kui ka menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele − põhjendamatud kulud. Seetõttu on võimalik algatatud detailplaneeringu menetlus lõpetada (PlanS § 129 lõige 1). 13. Planeeringu elluviimise võivad välistada mitmed pärast planeeringu algatamist selgunud asjaolud, mida ei pruugi olla võimalik lahendada: näiteks vastuolu ranna ja kalda kaitse nõuetega. Seejuures ei pea planeeringuga hõlmatud või sellega külgneva maa omandiküsimustele tingimata omistama planeerimismenetlust takistavat tähendust. Planeerimismenetluses ei lahendata omandiküsimusi. Omandisuhted võivad muutuda planeeringumenetlusest sõltumata. Pealegi ei asu ehitised, mida seadustada soovitakse, planeeringust huvitatud isiku kaasomandis oleval maa- alal, vaid sellega külgneval riigile kuuluval maa-alal (meres). 14. Kuigi planeering on mõeldud lähiaja ehitustegevuse suunamiseks, on kõnealusel juhul ehitis juba olemas. Seega tuleb sisuliselt planeeringu lähteseisukohaks seada küsimus, kas ja mis tingimustel võib selline ehitis alles jääda või kas see ehitis tuleks osaliselt või tervikuna lammutada või ümber ehitada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel