Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder Teie 27.10.2021 nr 4498de4a-7f05-492e-
Riigikogu 8018-344308a55cda
[email protected]
Meie 01.11.2021 nr 10-2/212028/2107529
Austatud hr Helir-Valdor Seeder
Tänan Teid kirjalike küsimuste eest, mis puudutavad Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2021
otsuseid, sh 25. oktoobril 2021 jõustunud piiranguid.
Vastan sellega seoses Teie küsimustele.
1. Kas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ja 25. oktoobrist 2021 jõustuvad uued piirangud
on arusaadavad, eesmärgipärased ja proportsionaalsed?
Praeguseks on kujunenud teaduslik konsensus, et COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus jääb
püsivalt ringlussei. Praeguseks on teaduslik konsensus ka selles, et vähemalt riskirühmas olevatele
inimestele on COVID-19 ja selle tüsistused väga ohtlikud, suure tõenäosusega vajavad need
inimesed pikka ja kulukat haiglaravi. Ainus viis tagada haiglate töö nii, et arstid, õed ja teised
tervishoiutöötajad saaksid ülekoormuseta aidata nii kõiki plaanilisi kui ka erakorralisi haigeid, on
riskirühma kuuluvate inimeste kiire vaktsineerimine ja ühiskonna laialdane vaktsiiniga hõlmatus
ning kontaktide piiramine.ii
COVID-19 tõttu haiglasse sattumise tõenäosuse ja seda mõjutava viiruseleviku vähendamiseks
kehtestatud meetmed ja piirangud kehtestas Vabariigi Valitsus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse alusel oma korraldusega (ehk haldusaktiga). Seadus lubab kehtestada üksnes selliseid
piiranguid, mis on legitiimse eesmärgi – praegusel juhul inimeste tervise kaitse ja
tervishoiusüsteemi toimimine – saavutamiseks vältimatult vajalikud.
Kuivõrd korraldusega kehtestatud piirangute õiguspärasust saab kontrollida üksnes halduskohus
isikute endi kaebuste alusel, ei anna õiguskantsler neile hinnangut. Nii nagu Riigikogu
sotsiaalkomisjoni k.a 25. oktoobri avalikul istungil ütlesin. saab õiguskantsler sellises olukorras
selgitada üksnes raamistikku, milles arusaadavust, eesmärgipärasust ja proportsionaalsust hinnata.
2
2. Kas need piirangud on põhiseadusepärased?
Riigikogus vastu võetud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus käsitleb Vabariigi Valitsuse
otsuseid üldkorraldustena, mille seaduslikkuse, sh ka proportsionaalsuse üle teostab vajadusel
järelevalvet halduskohus. Õiguskantsleril puudub seadustest tulenev õigus valitsuse üldkorraldusi
tervikuna või nende üksikuid osi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raamistikus vaidlustada.
Seetõttu ei kuulu ka õiguskantsleri pädevusse anda õiguslikku hinnangut kehtestatud piirangute
põhiseaduspärasuse kohta.
3. Kas Eestis kui parlamentaarses riigis on valitsusel õigus selliste oluliste piirangute
kehtestamiseks või on nende kehtestamine võimalik vaid seadusega ja Riigikogu poolt?
Praegu kehtivate seadustega on Riigikogu sellise õiguse Vabariigi Valitsusele andnud. See ei
tähenda, et Riigikogu ei võiks soovi korral piirangute kehtestamise korda põhiseaduspärasel viisil
muuta, sealhulgas suurendada Riigikogu enda õigusi. Parlamentaarse riigikorraga demokraatlikes
riikides on kasutusel erinevad lähenemisviisid, sh mõnes riigis ka eraldi COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks vajalike üldkehtivate
abinõude seadus.
Loodetavasti on neist vastustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Olari Koppel 693 8420
[email protected]
Martin Kadai
[email protected]
i
Vt nt www.nature.com/articles/d41586-021-00396-2 ; www.science.org/doi/10.1126/science.abe6522
ii
Vt haiglaravi kohta andmeid Terviseameti veebilehelt, Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse seletuskirjast (lk
8: vaktsineerimata inimesel on enam kui kaheksa korda suurem tõenäosus COVID-19 nakatudes haigust raskelt
põdeda ja seetõttu sattuda haiglasse)