dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Tartu Ülikool_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 1. november 2021
Viit
7-6/210777/2107505
Registreeritud
1. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-6/210777
Vastutaja
Atko-Madis Tammar (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Tartu Ülikool, 01.11.2021.asice439 KB

Sisu (failidest)

Lp Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei Teie: 16.06.2021 nr 7-6/210777/210409 Kohtu 8 15193 Tallinn Meie: 1.11.2021 nr 1-14.4/RE/16995-2 Tartu Ülikooli vastuvõtutingimused Väga austatud õiguskantsler Soovitasite meil oma 16. juuli 2021. a kirjas analüüsida paremusjärjestusel põhinevat vastuvõttu võrdse kohtlemise aspektist ja vajaduse korral vastuvõtutingimusi muuta, öeldes, et see puudutab nii eesti keele ja eesti keele kui teise keele riigieksamite tulemuste võrdlust kui ka eesti keele riigieksami ning eesti keele B2- ja C1-taseme eksami tulemuste võrdlust. Analüüsisime võrdset kohtlemist vastuvõtul ning arutasime eri lahendusvõimalusi nii Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna kui ka Haridus- ja Noorteameti testide ja riigieksamite ekspertidega ning tooksime välja järgmised seisukohad. Eesti keele ja eesti keele kui teise keele riigieksamite võrdlust saab võrdse kohtlemise seisukohalt vaadata üksikisiku ja grupi tasandil. Üksikisiku tasandil tuleks võrrelda identseid näitajaid ehk kõik peaksid sooritama sama või võr- reldava eksami. See aga on ebareaalne, kuna õppijad on eesti keele oskuse poolest juba algselt ebavõrdses olukorras. Eesti keelt emakeelena rääkijatelt eeldame juba ülikooli astumisel väga head keeleoskust, eesti keelt teise keelena rääkijatele aga pakume vajaduse korral ülikoolis lisatuge. Ka on riik näinud ette, et keeleoskus ei tohi olla õppimist piirav tingimus, ning kavandanud selleks võimaluse pikendada õppeaega riigikeele süvendatud õppimiseks (kõrgharidusseaduse § 14 lg 7 p 3 ja lg 8), st eeldatakse, et ülikoolid võtavad õppima üliõpilasi, kelle riigikeeleoskus vajab täien- damist. Tartu Ülikooli vastuvõtueeskirja punkti 18 kohaselt läheneme madalama keeleoskustasemega kan- didaatidele järgmiselt: „Eestikeelsele õppekavale vastu võetud üliõpilaskandidaat, kes on lõpeta- nud mitte-eesti õppekeelega kooli või sooritanud eesti keele B1-taseme eksami või alla 80 punktile eesti keele B2-taseme eksami või alla 80 punktile eesti keele teise keelena riigieksami, on kohus- tatud enne esimese aasta õppeainetele registreerumist sooritama ülikoolis eesti keele kui õppekeele oskuse testi õppekorralduseeskirjas kehtestatud korras.“ Olenevalt testi tulemusest tuleb osaleda riigikeele süvaõppes, mida pakume vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele. Rääkides eksamite võrdlusest, on selge, et eesti keele ja eesti keele teise keelena eksameid ning nendega mõõdetavat keeleoskust ei saa sisuliselt võrrelda. Sisuliselt on võrreldamatud ka eri ta- seme (C1 ja B2) eksamid omavahel. Eesti keele teise keelena riigieksam ja B2-taseme eksam on võrreldavad ning neid kasutame vastuvõtul võrdselt. Kuna eesti keele riigieksami sooritab väga väike hulk mitte-eesti emakeelega õpilastest, on ilmne, et peame vastuvõtul kasutama ka teisi ek- sameid. Eelviidatud eksamitest tõendab väga head, emakeeleoskusega võrreldavat taset vaid C1- Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 taseme eksam, kuid C1-taseme tunnistuse (mis asendab eesti keele teise keelena riigieksami tege- mist) esitab või eesti keele riigieksami sooritab vaid umbes 3–5% venekeelse põhikooli või keele- kümblusprogrammi alusel põhikooli lõpetanud õpilastest. Seega oleks vene emakeelega õpilaste jaoks ülimalt piirav, kui neile seataks nõue esitada ülikooli astumiseks eesti keelt emakeelena rää- kivate õpilastega võrreldav tulemus. Selleks, et üksikud C1-taseme tunnistuse omanikud saaksid siiski kandideerida B2-taseme tunnistuse omanike või eesti keele teise keelena eksami tegijatega samas pingereas, oleme sisse seadnud eksamitulemuste teisendamise süsteemi, kus C1-taseme mii- nimummäär 60 punkti on seatud võrdseks B2-taseme eksami 75 punktiga. Kokkuvõttes, üksikisiku tasandil pole reaalne saavutada kõigi vastuvõetud üliõpilaste hulgas võr- reldavat eesti keele oskust ning see pole olnud kõrgharidusseaduse järgi ka riigi eesmärk. Kui analüüsime olukorda grupi tasandil, siis on näha, et praegune olukord ei soosi kindlasti kõrghariduse omandamisel mitte-eesti emakeelega noori ehk neid, kes sooritavad eesti keele teise keelena eksami. Põhjuseks ei ole seejuures ülikooli sisseastumistingimused, vaid juba varem omandatud või omandamata jäetud oskused ja hoiakud, mille taustaks on kaks eraldi toimivat põ- hikooli. Selle tagajärjel valivad venekeelse põhikooli lõpetajad õpingute jätkamise gümnaasiumis märksa harvem (58% lõpetanutest) kui eestikeelse kooli või keelekümblusklassi lõpetajad (74%1) ning välismaal õpinguid jätkata kavatsevaid venekeelseid noori on umbes viis korda rohkem kui sama kavatsusega eesti noori (Praxis 20122). Kõrghariduse poole pürgimise valiku tegemisel on kindlasti veel tegureid, sh elukoht, vanemate haridustase, pere sotsiaal-majanduslik taust jm. Ve- nekeelse põhikooli lõpetajad3 jõuavad Tartu Ülikooli kaks korda väiksema tõenäosusega kui ees- tikeelse põhikooli lõpetajad. Kõigist põhikooli lõpetanutest lõpetab venekeelse põhikooli ligi- kaudu 20% noortest ning keelekümbluskallakuga klassi umbes 4%. Niisiis on ligi igal neljandal noorel õigus teha gümnaasiumi lõpus eesti keele teise keelena riigieksam. Tartu Ülikooli bakalau- reuseastme päevaõppesse vastuvõetute hulgas on eesti keele teise keelena eksami sooritajaid aga vaid umbes 10%; veidi enam on neid integreeritud õppes (arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe ning osa õpetajakoolituse õppekavasid). 2020. a gümnaasiumi statsionaarõppes lõpetanute kandideeri- misstatistika4 näitab, et eesti keele teise keelena riigieksami sooritanud noored on vaatamata kõr- gemale eesti keele punktisummale kõrghariduse õppekavadele kandideerimisel keskmiselt vähe- medukad. Kui Tartu Ülikoolis on vastuvõetuks osutumise määras mõneprotsendiline vahe (eesti keele riigieksami sooritanutest osutus vastuvõtuks 65%, eesti keel teise keelena sooritanutest 61%), siis üle kõikide kõrgkoolide on erinevus 8% (vastavalt 81% ja 73%). Seega kui vaadata venekeelseid noori grupi tasandil, siis võrdsuse eesmärgil ei tohiks nende sisseastumist muuta veelgi keerulisemaks. Teisalt peame tõdema, et eesti keele teise keelena eksami sooritajad on ülikoolis vähem edukad. Kui võrrelda sisseastumisel sarnase punktisumma saanuid (arvestades erinevate sisseastumisel ka- sutatud eksamite tulemusi), siis selgub, et eesti keele teise keelena eksami sooritajate lõpetamise tõenäosus on kümne ja enama protsendi võrra väiksem kui eesti keele riigieksami sooritajate oma. Allolevas tabelis on üliõpilased jagatud vastuvõtu punktisumma alusel kolme gruppi: 60–74, 75– 89 ja 90–100 punkti. Statistiliselt oluline erinevus on 2016. aastal immatrikuleeritute kõigi kolme grupi näitajates ning 2017. aastal immatrikuleeritute keskmise grupi (75–89 punkti) näitajates. Nagu tabelist näha, pole lõpetamise edukus lineaarselt seotud sisseastumise punktisummaga, st kahes väiksema summaga grupis (60–74 ja 75–89 punkti) lõpetamise edukus ei erine. Seega poleks väiksema tulemusega gruppi kuuluvate eesti keele teise keelena eksami sooritajate kõrvalejätmine otseselt õigustatud. 1 Haridussilm.ee. 2 http://www.praxis.ee/tood/keskhariduse-lopetajate-valikute-uuring/. 3 Kuna gümnaasiumid on Eestis kõik ametlikult eestikeelsed, siis võrdleme noorte haridusvalikuid põhikooli lõpeta- mise keele alusel. 4 Allikas: SAIS 2 (4) Kuna ülikoolis õppimise edukust ennustavad ka paljud muud tegurid peale sisseastumistulemuse, eesti keele eksami tulemust arvestatakse sisseastumisel eri õppekavade puhul erisuguse kaaluga ning väga kõrgel tasemel keeleoskus on eri õppekavades ka erineva tähtsusega, oleks keeruline kõigile seada ühesugust miinimumpiiri. Kui vaadata eesti keele ja eesti keele teise keelena eksami sooritanute edukust ülikoolis valdkonniti, siis ilmneb süsteemsem statistiliselt oluline erinevus lõ- petamise tõenäosuses vaid sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaste hulgas. Meditsiiniteaduste vald- konnas, kus eesti keele teise keelena eksamiga sisseastujate osakaal on kõige suurem, ei ole eri eesti keele eksamitega sisseastujate lõpetamise tõenäosuses mingit vahet. Tabel. Tartu Ülikooli bakalaureuseastme (3-aastase nominaalajaga) päevaõppe eestikeelsetele õp- pekavadele immatrikuleeritute arv (2015–2016) ja lõpetamiseni (2021. a) jõudnute osakaal eri vas- tuvõtupunktisummaga gruppide (60–74; 75–89; 90–100) lõikes sisseastumisel arvesse läinud eesti keele eksami alusel 90– 60–74 75–89 100 Im- Lõpetanute Lõpetanute Im- Lõpetanute Im- Im- matri- osakaal osakaal matri- osakaal matri- matri- kuleeri- Eksam immat- immat- kulee- immatriku- kulee- kulee- mise rikuleeritutest rikuleeritutest rituid leeritutest % rituid rituid aasta % % eesti 2015 227 56 553 52 339 67 keel eesti keel 9 44 56 39 58 60 teise keelena 2015 kokku 236 55 609 50 397 66 eesti 2016 176 58 591 50 377 64 keel eesti keel 12 17 54 31 47 45 teise keelena 2016 kokku 188 55 645 49 424 62 eesti 2017 189 49 550 51 441 59 keel eesti keel 21 29 54 31 69 65 teise keelena 2017 kokku 210 47 604 49 510 59 Kokkuvõttes näitab meie analüüs, et praegune vastuvõtukorraldus ei soosi süsteemselt eesti keele teise keelena eksami sooritajaid. Pigem on probleem selles, et mitte-eesti emakeelega noori jõuab ülikooli kaks korda vähem, kui potentsiaalselt võiks, samuti on neil keerukam ülikool edukalt lõpetada. Kuna aga eesti keele eksami ja eesti keele teise keelena eksami keskmised tulemused erinevad süsteemselt umbes 12 punkti (esimesel M = 65 ja teisel M = 77), kui võrrelda gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajaid aastatel 2015–2020, siis oleks üksikisiku seisukohalt õigem neid tulemusi erinevalt arvestada. 3 (4) Üheks võimalikuks lahenduseks on mitte kasutada vastuvõtul eksamite algset tulemust, vaid määrata punktid kahe eri populatsiooni (ühelt poolt eesti keele riigieksami tegijad ja teiselt poolt eesti keele teise keelena riigieksami tegijad) keskmise tulemuse alusel ehk tulemused standardiseerida nn z-skaalale, kasutades selleks kummagi populatsiooni keskmist tulemust ja standardhälvet. Sel juhul saaks lõpptulemuse arvutada nii: Z (lõpp-punktid) = x1 (toorpunktid) – X (populatsiooni keskmine) / standardhälve. Sel meetodil on omad plussid, aga ka miinused. Miinus on muu hulgas see, et eesti keele teise keelena eksami tulemused ei ole normaaljaotusega. Selliselt lähenedes ei saaks eesti keele teise keelena eksamil maksimumi ehk 100 punkti saanu kunagi sama head tulemust kui eesti keele riigieksamil saanu, mis poleks õiglane. Teiseks on selle meetodi probleem ka see, et kui soovida võtta aluseks sama aasta eksami sooritajate keskmised tulemused ja standardhälbed, siis neid ei arvutata ega avaldata piisavalt kiiresti, et noored saaksid samal aastal ülikooli astuda. Miinuseks on kindlasti ka süsteemi muutumine keerukamaks ja seega vähem läbipaistvaks. Sellise arvutuse tegemine nõuaks ka riikliku Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) arendust, mida oleks tõenäoliselt keerukas teha lühikese aja jooksul. Lihtsam ja läbipaistvam, kuid mitte nii korrektne (kuna ei arvesta tulemuste erinevat hajuvust) lahendus oleks arvestada lõpptulemus sisuliselt pingereana oma populatsioonis, kus mediaantulemus (eesti keele eksamil viimase kuue aasta keskmine 66 punkti, eesti keele teise keelena eksamil 82 punkti) annab lõppskooriks 50 punkti ja sellest ülespoole võib punkte saada mõlemal juhul kuni 100-ni. Kui mediaantulemus kummaski populatsioonis annaks 16-punktise erinevusega lõppskoori, siis vahe kõrgemate tulemuste puhul aina väheneks. Omaette küsimus on, kas sellise lahenduse juurutamine, mis tähendab samuti SAIS-i arendust ning suurt selgitustööd sisseastujate hulgas, väärib pingutust. Kui vaadata seniste sisseastujate punktitulemusi, siis on selline vahe juba praegu Tartu Ülikooli sisseastujate eesti keele riigieksamite tulemustes olemas. Ülikooli immatrikuleeritutel, kes on sooritanud eesti keele teise keelena eksami, on mediaantulemus aastati olnud vähemalt 12–15 punkti võrra kõrgem (2015– 2017. aastal 89–92 punkti) kui neil, kes on sooritanud eesti keele riigieksami (76–77 punkti). Tuleb arvestada, et eesti keele ja eesti keele teise keelena riigieksami punktide võrreldavale skaalale viimisega on seotud oht, et eesti keele teise keelena riigieksami sooritanud tõlgendavad ebaõiglasena olukorda, kus nende punktisummat eesti keele riigieksamiga võrreldavuse huvides ülikooli kandideerimisel vähendatakse. Samuti tekib küsimus, kuidas arvestada varem riigieksami sooritanute tulemusi, kes varasematel aastatel on saanud sisse algtulemusega. Kuna paljud ülikooli kandideerijatest on keskhariduse omandanud enne sisseastumisaastat (60% kõigist esimese astme kandidaatidest, 51% päevaõppe kandidaatidest), siis peaks standardiseerima ka nende tulemusi. Üks võimalik lahendus võrdsema olukorra saavutamiseks on eesti keele C1 tasemeeksami laiem kasutamine gümnaasiumi lõpetamisel. Kui seni on B2-tasemele vastava eesti keele teise keelena riigieksami sooritamisest vabastatud gümnaasiumilõpetajad, kes 20. jaanuariks esitavad C1 taseme eksami tunnistuse, siis kaaluda võiks süsteemi, kus muukeelse põhikooli lõpetanud abiturient võib valida jaanuaris riigieksamitele registreerimisel, kas soovib sooritada eesti keele teise keelena riigieksami või C1 tasemeeksami. Kaalume erinevaid lahendusi ning arutame nende rakendamisvõimalusi ka teiste ülikoolidega, kuid arvestades seda, et võtame ülikoolis vastuvõtueeskirja vastu novembris ning pärast seda algab kohe sisseastumise teavitusaeg, pole tõenäoliselt reaalne süsteemi muuta juba 2022. aasta vastuvõtul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aune Valk õppeprorektor 4 (4)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →