Kooskõlastamiseks: 17.05.2018 nr 8-2/18/2474
Rahandusministeerium
Kultuuriministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine
praktikasüsteemi arendamisel“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või
arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. ministri määruse eelnõu.docx
2. ministri määruse eelnõu lisa.docx
3. seletuskiri.docx
Arvamuse avaldamiseks:
SA Innove
Rektorite Nõukogu
Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Karin Ruul
735 0099
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
MINISTRI MÄÄRUS EELNÕU Tartu ..… mai 201 8 nr…….... Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „ Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel “ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016 . a määrus es nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ tehakse järgmised muudatused: p aragrahvi 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses : „8) erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad . “ ; p aragrahv i 6 lõig e 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Toetatavad tegevused on: 1) Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika juhendamise kvaliteeti ja õppe tulemuslikkust. Koolitus võib toimuda mahus 6 -40 akadeemilist tundi ning koolituse läbinu saab tunnistuse. Koolitusteemad on seotud praktika ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamisega , nt didaktika, juhendamise ja õppekorraldusega; õppekavade eesmärkide ja hindamispõhimõtetega; hariduslike erivajadustega (HEV) õppurite praktikakorraldamise ja juhendamisega jne. Koolitus peab vastama haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ §-des 2 ja 3 kehtestatud nõuetele ; 2) Õppeasutuse praktikasüsteemi arendamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika kvaliteeti ja tulemuslikkust. Tegevuse raames toetatakse tööandjate ja õppeasutuse vahelisi koostöövõrgustikke praktika eesmärkide, korralduse, kvaliteedi, hindamise põhimõtete arendamisel, praktika juhendmaterjalide tutvustamiseks, töörühmade tööd, üksteiselt õppimist valdkonna või sektori tehnoloogilistest uuendustest, praktikasüsteemi muutmist erivajadustega õppurite vajadusi arvestavaks jne. Samuti toetatakse õppeasutuste ja tööandjate (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid) ümarlaudade, infopäevade ja seminaride korraldamist, õppeasutustel messidel ja infopäevadel osalemist eesmärgiga laiendada õppeasutuse praktikavõrgustikku ; 3) Uute praktika vormide väljatöötamine ja piloteerimine. Tegevuse eesmärk on koostöös tööandjatega (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid) uudse praktikavormi põhimõtete väljatöötamine. Uue praktikavormi piloteerimine peab toimuma vähemalt kuue õppuriga. Väljatöötatud põhimõtetes peab minimaalselt välja tooma praktika õpiväljundid ja õppemeetodid, praktika ettevalmistamise, läbiviimise, juhendamise ja hindamise põhimõtted. Lähtuvalt piloteerimise tulemustest on tehtud järeldused ja vajadusel täiendatud põhimõtteid ; 4) Õppejõudude ja õpetajate stažeerimine tööandjate juures. Stažeerimise eesmärgiks on õpetaja või õppejõu tööandja juures praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine, mida saab hiljem õppetöös rakendada. Stažeerimise kaugem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ja õppe parem seostamine tööturu vajadustega. Stažeerimine võib toimuda üks nädal (35 tundi) kuni neli nädalat (140 tundi). Stažeerimise katkematu periood on üks nädal (35 tundi). Stažeerimisel lepitakse kokku õpieesmärgid ning stažööril on kohustus sõnastada õpiväljundid ja tõendada õpieesmärkide saavutamist ; 5) Praktikute kaasamine õppetöösse. Kaasamise kaugem ja pikemaajalisem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ning õppe parem seostatus tööturu vajadustega. Kaasatakse uusi praktikuid , st kes ei ole viimase kahe aasta jooksul õppeasutuses õpetanud. Praktikute kaasamine õppetöösse peab toimuma minimaalselt nelja akadeemilise tunni ulatuses ja see on seotud tasemeõppe õppeaine/mooduli õpiväljundi(te) omandamisega. “; p aragrahv i 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 9 sätestatud piirmääradele . (2) Käesoleva määruse § 6 l õike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse koolituskulud hüvitatakse käesoleva määruse lisa ga 1 kehtestatud ühikuhindade alusel . (3) Käesoleva määruse § 6 l õike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus ) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel ning toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel . (4) Kuludokumentide alusel hüvitatakse: 1) t oetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolituse läbiviija ja korraldaja ning koolitusel osaleja, toetatavas tegevuses 4 nimetatud stažeeriva õpetaja ja õppejõu ning toetatavas tegevuses 5 nimetatud praktiku lähetuskulu (sh majutuskulu, parkimiskulu, reisikindlustus, sõidukulu); 2) t oetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolitusel osalejatele koolitusele ja tagasisõiduks tellitud transpordi kulu; 3) t oetatavas tegevuses 4 stažeerimise ja toetatavas tegevuses 5 praktikute kaasamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele . (5) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud, kindlasummaliste maksetena ning ühikuhinna alusel hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. “; p aragrahv i 9 lõi kes 1 asendatakse arv „50 000“ arvuga „75 000“; p aragrahv i 10 lõi ke 2 teist lauset täiendatakse peale sõna „õigust“ sõnadega „ , või erialaliit“; p aragrahvi 11 lõi k e 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) detailne eelarve toetatavate tegevuste ja partnerite lõikes koos eelarve kujunemise alustega;“ ; p aragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „10“ arvuga „15“; p aragrahv i 22 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras. ( 2 ) Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta selles osas, mis puudutab toetuse andmist kindlasummalise makse alusel, välja arvatud taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi ja sama lõike punkti 7 kohaseid käesolevas määruses nimetatud asjaolusid. ( 3 ) Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus rakendusüksusega kooskõlastada enne muudetud kujul tegevuste elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. ( 4 ) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel. “ ; p aragrahvi 23 lõi ked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse § 14 l õike 1 punktist 1, § 15 lõigetest 1 – 3 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.“ ; p aragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järg miselt : „ (1) Toetuse saaja esitab vahearuandeid ja lõpparuande struktuuritoetuse registri kaudu. Rakendusüksus esitab aruanded rakendusasutusele teadmiseks 10 tööpäeva jooksul peale aruande aktsepteerimist. “ ; m äärust täiendatakse lisaga vastavalt juurde lisatule . Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler Lisa : “Koolituse ühikuhind toetatavas tegevuses „Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine “
Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse an dmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koos töö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ LISA Määruse „ Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ toetatava tegevuse „Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine“ koolituste standardiseeritud ühikuhindade suurused ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted Mõisted Akadeemiline tund on õppetöö kestuse arvestamise ühik pikkusega 45 minutit. Euroopa ainepunkt (EAP) võrdub 26 astronoomilise tunni tööga, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine. Kuna e-õppe ühikuhind arvutatakse soorituse põhjal, siis kasutatakse e-õppe koolituste ühikuhinna arvutamisel õppetöö kestusühikuna EAPd. Koolitus (sh e-õppe koolitus) on t äienduskoolitus , mis on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus K oolitus on meetme tegevuste raames läbiviidav koolitus järgmistele sihtgruppidele : Õ ppejõud ja kutseõppeasutuste õpetajad, direktorid, õppealajuhatajad ja teised õppetööd läbiviivad spetsialistid ja doktorandid; õppekavaarenduse, õpi- ja karjäärinõustamise, VÕTA hindamise ja nõustamisega tegelevad spetsialistid ja teised õppetegevuse läbiviimist toetavad spetsialistid; kõrgkoolide tipp- ja keskastme juhid, personali- ja finantsjuhtimise eest vastutavad spetsialistid; eriala- ja kutseliitude ning õppekavanõukogude liikmed ja teised tööandjate esindajad . Koolituse kood on koolituse korraldaja juures koolitusele antud registreerimisnumber. Õpetaja on kutseõppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik . Korraldaja on füüsiline või juriidiline isik, kes või kelle esindaja korraldab koolituse. Korraldamisek s loetakse tegelemist koolituse dokumendihalduse, ruumide leidmise, toitlustamise jm sarnaste tegevustega, et tagada ürituse ladus toimumine ja sellest aruandmine. Koolituse lõpetamiseks loetakse koolitusprogrammis esitatud nõuete täitmist. Koolituse läbiviija (lektor) on füüsiline või juriidiline isik, kes või kelle esindaja juhib koolitust ja viib selle läbi. Ühikuhinna alusel makstava toetuse sihtgrupid on Õppejõud , kutseõppeasutuste õpetajad , õppealajuhatajad ja teised õppetööd läbiviivad spetsialistid kutse- ja kõrghariduses ja doktorandid; õppekavaarenduse, õpi- ja karjäärinõustamise ja teised õppetegevuse läbiviimist toetavad spetsialistid; eriala- ja kutseliitude ning õppekavanõukogude liikmed ja teised tööandjate esindajad; Rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse nimetatud ja rakendusüksuse ülesandeid täitma volitatud valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja on Haridus- ja Teadusministeerium või juriidiline isik, kellega on sõlmitud haldusleping toetatavate tegevuste elluviimiseks. Üldkulud on kulud bürootarvetele, sealhulgas trüki- või paljunduskulu koolitatavate jaotusmaterjalidele, kulud paberile, kirjutusvahenditele, kirjaklambritele, kaustadele, andmekandjatele; kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; seminaritehnika (arvutid, audio- ja videoseadmed) rendikulu; kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; ruumide, sealhulgas ruumidega kaasneva maa üürikulu; valveteenuse, välja arvatud valehäirete kulude katmine. Koolituse ühikuhind K oolituse ühikuhinna arvestamise aluseks on koolituse üks akadeemiline tund ühe osaleja kohta . Koolituse akadeemilise tunni hulka loetakse ainult koolitusele kulunud aeg (nt v.a kohvipausile ja lõunasöögile kulunud aeg). Koolituse ühikuhinnad ( eurodes ) on järgmised: Koolitus Koolitus kuni 8 akadeemilist tundi 8,43 koolitus 8,1 kuni 16 akadeemilist tundi 9,48 koolitus 16,1 ja enam akadeemilist tundi 7,17 Ühikuhind sisaldab järgnevaid koolitusega seotud kulusid: koolituse korraldaja tasu koos maksuseadustega kehtestatud maksudega, sh puhkusetasu proportsionaalselt meetme tegevuse heaks töötatud ajaga, kui meetme tegevuse elluviija või partneri töötaja on koolituse korraldaja; koolituse läbiviija koolituse ettevalmistamise, koolitusprogrammi väljatöötamise, läbiviimise ja tagasisidestamise tasu koos seadusest tulenevate maksudega, sh puhkusetasu proportsionaalselt meetme tegevuse heaks töötatud ajaga, kui meetme tegevuse elluviija või partneri töötaja on koolituse läbiviija; koolitusel osaleja, koolituse läbiviija ja koolituse korraldaja toitlustuskulu: kohvipausid, lõunasöök, mitmepäevase koolituse puhul õhtusöök; tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, sh toitlustuskuludelt tasutud maksuga seotud kulud; koolituse korraldamise ja läbiviimisega seotud üldkulud. Ühikuhinnas mittesisalduvad kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Ühikuhind ei sisalda järgnevaid koolituse korraldamisega seotud kulusid: koolituse läbiviija ja korraldaja ning koolitusel osaleja lähetuskulu (sh majutuskulu, parkimiskulu, reisikindlustus, sõidukulu); koolitusel osalejatele koolitusele ja tagasi sõiduks tellitud transpordi kulu. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks esitatakse : koolituse kava , sh koolituse nimetus, koolituse maht (EAP , auditoorse töö maht akadeemilistest tundides), koolituse kood, koolituse teemad, koolituse toimumise aeg (mitmepäevase koolituse puhul märgitakse koolituse toimumise ajavahemik ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa), koolituse toimumiskoht (täpne aadress ja asutuse nimetus, kus koolitus toimub), õpiväljundid, ajakava koolitusteemade kaupa kellaajaliselt, koolituse läbiviija(te) nimed ; koolitusel osalejate allkirjalehed koolituspäevade kaupa, sh osaleja nimi, osaleja organisatsioon, osaleja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress), osaleja allkiri; koolitusel osalejate andmik või tunnistuste registri väljavõte, sh. koolituse nimetus, koolituse maht (EAP ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides), koolituse toimumisaeg (mitmepäevase koolituse puhul märgitakse koolituse toimumise ajavahemik ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa), koolituse kood, osaleja nimi, osaleja isikukood, märge koolituse lõpetamise/mittelõpetamise kohta, antud EAPd (kui koolitusel need saadakse), tunnistuse/tõendi number ja väljaandmise kuupäev . Toetuse suurus arvutatakse allkirjalehtede alusel, liites kõigi osalejate poolt koolituspäeval(del) osaletud akadeemilised tunnid ja korrutades punktis 2.1 nimetatud koolituse ühikuhinnaga. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamise põhimõtted: kui koolituse lõpetanute arv on 90 kuni 100 protsenti, siis on abikõlblik kõigi osalejate koolitustundide arvu alusel arvutatud toetuse kogusumma; kui koolituse lõpetanute arv on vahemikus 51 kuni 89 protsenti, siis vähendatakse osalejate koolitustundide arvu alusel arvutatud toetuse kogusummat proportsionaalselt vastavalt lõpetanute protsendimäärale (näiteks kui lõpetanuid on 51% koolitusel osalejatest, siis on abikõlblik 51% osalejate koolitustundide arvu alusel arvutatud toetuse kogusummast; kui lõpetanuid on 72% koolitusel osalejatest, siis abikõlblik on 72% osalejate koolitustundide arvu alusel arvutatud toetuse kogusummast jne); Koolituse kulu ei ole abikõlblik, st seda ei hüvitata ühikuhinna ega tegelike kulude (kuludokumentide) alusel, kui : koolituse lõpetanute arv on alla 51 protsendi, koolitusgrupis on vähem kui 8 osalejat, v.a keele- ja e-õppe koolitused, kus minimaalne osalejate arv võib olla 6. E-õppe koolituse ühikuhinna arvestamise aluseks on ühe osaleja üks EAP. E-õppe koolituse ühikuhind on 48,95 eurot. Ühikuhind sisaldab kõiki e-õppe koolituse korraldamisega seotud kulusid. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks esitatakse koolituse kirjeldus, kus on toodud koolituse maht (EAP) ja koolitusel osalejate andmik või tunnistuste registri väljavõte. Hüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse koolituse lõpetanute koolituse maht (EAP) lõpetanute arvu ja punktis 2.9 nimetatud e-õppe koolituse ühikuhinnaga. Koolituse kulu ei ole abikõlblik kui: Koolituse lõpetanute arv on alla 51% Koolitusgrupis on vähem kui 6 osalejat.
SELETUSKIRI Haridus - ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „ Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine prakt ikasüsteemi arendamisel “ muutmis e eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Määruse eelnõuga ( edaspidi eelnõu ) muudetakse haridus - ja teadusministri 18. augusti 2016. a. määrust nr 55 “ Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel “ Määrus muudetakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ( edaspidi STS) § 14 alusel . Määruse muutmise peamiseks eesmärgiks on laiendada partnerite ringi ning lähtuvalt esimese taotlusvooru taotlemisprotsessi ja projektide sisu ( sh kindlasummaliste maksete ) analüüsist , muuta taotle mine läbipaistvamaks ning vähendada projektide st katkestamise arvu . Määruse muudatuse ja seletuskirja eelnõu on ettevalmistanud Haridus - ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099,
[email protected] ), kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher (735 0263,
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected] ) ja õigusosakonna asejuhataja Marko Jaeger (735 4063,
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 lisatakse §- i 2 uu s termin „ erialaliit “. Termini lisamine on vajalik kuna õppeasutustel tekib planeeritava muudatusega võimalus partneriks kaasata erialaliite . Erialaliidu kaasamine võimaldab tekitada õppeasutuste ja ettevõtete vahel paremat koostööd ja sellega seoses parandada praktika kvaliteeti . Samuti tekib õppeasutusel võimalus laiendada praktikakohti pakkuvate ettevõtete arvu . Eelnõu punktiga 2 muudetakse §- i 6 lõik e 3 punktis 1 toetatava tegevuse pealkirja . M uutus võimaldab praktikaalastel koolitustel koolitada lisaks ettevõttepoolsete juhendajate le ka koolipoolseid praktikajuhendajaid ja teisi kooli töötajaid , kes on seotud õppijate praktikaga . Muutus on vajalik , et tõsta praktika ja praktika alaste koolituste kvaliteeti , läbi ettevõttepoolsete - ja koolipoolsete juhendajate koostöö ja sünergia . Muudatusega ühendatakse kehtiva määruse punktid 2 ja 3 üheks toetatavaks tegevuseks , nimega „ Õppeasutuse praktikasüsteemi arendamine “ . S isuliselt on tegemist lähedase eesmärgi ja sarnaste tegevustega . Uus punkt sisaldab mõlema senise tegevuse eesmärke ja kirjeldust . Käesoleva m ääruse e simeses taotlusvoorus oli üksikutes taotlustes küsitud toetust nendele tegevustele . P unktis 4 täpsustatakse , et stažeeriv õppejõud või õpetaja peab katkematult stažeerima 1 nädala (35 tundi ). Pikem pidev periood võimaldab ettevõttel paremini oma tööd korraldada ja õpetajal või õppejõul saada põhjalikumad teadmised valdkonnast ja ettevõttest . Käesoleva määruse esimeses taotlusvoorus oli tegevuskavas mitmel juhul sta ž eerimise asemel ühe - või kahepäevased eksursioonid ettevõtetesse . P unktis 5 täpsustatakse , et praktik peab olema kaasatud tasemeõppe mooduli / õppeaine õpetamisel . Muudatus on vajalik , sest tegevuse eesmärk on tõsta tasemeõppe kvaliteeti . Eelnõu punktiga 3 täiendatakse §- i 7 võimalike abikõlblike kuludega , kuna toetatav a tegevus e 1 kulude hüvitamine toimub edaspidi ühikuhinna alusel ning toetatavate tegevuste 4 ja 5 kulude hüvitamine kuludokumentide alusel : Toetatavas tegevuses 1 hüvitatakse koolituskulusid ühikuhinna alusel vastavalt määruse lisale 1. Kuludokumentide alusel hüvitatakse ühikuhinnas mittesisalduvad kulud st koolitaja, koolituse korraldaja ja osalejate lähetuskulu ning koolitusel osalejatele koolitusele ja tagasi sõiduks tellitud transpordi kulu. Toetatavates tegevustes 4 ja 5 hüvitatakse kuludokumentide alusel stažeeriva õpetaja või õppejõu ning kaasatud praktiku lähetuskulu ning tegevustega seotud personalikulu. Mitteabikõlblike kulude loetelu täiendatakse, et kuludokumentide alusel ei hüvitata koolituse ühikuhinna alusel hüvita t ud kulusid. Eelnõu punktiga 4 suurendatakse §- is 9 punktis 1 ühe õppeasutuse ta o tluse piirsummat. Rakendusüksuselt ja suurematelt õppeasutustelt saadud tagasiside põhjal on suurematel õppeasu tu stel vajadus suurema toetuse järele (nt IT Kolledz oli sunnitud projektist loobuma peale Tallinna T ehnikaülikooliga liitumist). Eelnõu punktiga 5 lisatakse §-i 10 lõikesse 2 võimaliku partnerina erialaliit. Erialaliidu kaasamine võimaldab tekitada õppeasutuste ja ettevõtete vahel paremat koostööd ja sellega seoses parandada praktika kvaliteeti. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse §-i 11 punkti 2 alapunktis 6 , et eelarve tuleb eristada toeta ta vate tegevuste lõikes. Muudatus on vajalik kuna toeta ta vat tegevust „Praktikajuhendajate koolitamine“ rahastatakse ühikuhinna alusel ja toetatavaid tegevusi 4 ja 5 tegelike kulude alusel . Eelnõu punktiga 7 muudetakse §-i 16 lõiget 1 eesmärgiga anda rakendusüksusele taotluste menetlemisel rohkem paindlikkust. Pikendatakse taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg 15 tööpäevani. Taotluste menetluse üldpikkust ei muudeta. Eelnõu punktiga 8 muudetakse §-i 22 lõiget 1 ja lisatakse lõige 2 , et oleks võimalik vajadusel muuta taotluse rahuldamise otsuses projekti abikõlblikkuse perioodi ning lõige 3 , et m uude asjaolude muutumisel peab taotleja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis enne tegevuse elluviimist muudatusest teavitama ning rakendusüksusega kooskõlastama. Taotluse rahuldamise otsuse (TRO) muutmise otsustab rakendusüksus igakordselt toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel või omal algatusel vastavalt taotluste menetlemise määruse § 10 lõikele 1. Kui muuta soovitakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, vormistab RÜ TRO muutmise või muutmisest keeldumise otsusena. Muuta ei ole lubatud projekti toetatavat tegevust, tulemusnäitajat ja selle sihttaset, väljundnäitajat ja selle sihttaset ning kindlasummaliste maksete arvu ja suurusi. Toetatava tegevusena mõistetakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetatavat tegevust ning tulemusnäitaja saavutamise alust, mis on esitatud projektitaotluses . Kui esinevad muud asjaolud, näiteks tegevuse täpsustuse korrigeerimine, kaalub RÜ muudatuse lubamist toetuse saaja kirjaliku tahteavalduse alusel ning kooskõlastab muudatuse juhul, kui toetuse saaja tõendab, et muudatuse tulemusena ei muutu projekti abikõlblike kulude suurus. Projekti muudatust ei saa lubada, kui toetuse saaja on projektijärgset tegevust juba alustanud. Eelnõu punktiga 9 muudetakse §- i 23 lõiget 1 , kuna toetatavat tegevust 1 hüvitatakse ühikuhinna alusel ja tegevusi 4 ja 5 kuludokumentide alusel . Lisatud on viited ühendmäärusele . Lõiget 2 muudetakse nii et , edaspidi saab maksetaotlusi edastada vaid struktuuritoetuse registri kaudu , kuna see on nii toetuse saajale kui rakendusüksusele administratiivselt mõistlikum . Eelnõu punktiga 10 täpsustatakse §- i 24 lõikes 1 aruannete esitamise viisi , milleks on stuktuuritoetuse regist ri kaudu . Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määrust lisaga “Koolituse ühikuhind toetatavas tegevuses „Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine““. Lisas nimetatud ü hikuhinnad on kinnitatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjaga nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“. Ühikuhinnad on kehtestatud Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetmetes 1.2 „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ ja 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ Käesolev määrus panustab meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.3 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ väljundnäitajasse: praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv. Samuti kattub käesoleva määruse toetatava tegevuse 1 sihtrühm ja koolituse sisu tegevuse 1.5.3 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ koolituste sihtrühma ja sisuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatus ei vaja lisaressurssi ega meetme tegevuse eelarve muudatusi. 5. Määruse jõustumine. Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministee riumile, Siseministeeriumilem , Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning a rvamuse esitamiseks SA Innovele , Rektorite nõukogule, Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogule ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule . Helen Põllo k utsehariduse osakonna juhataja
MINISTRI MÄÄRUS EELNÕU
Tartu ..…mai 2018 nr……....
Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55
„Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja
õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi
arendamisel“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruses nr 55 „Struktuuritoetuse andmise
tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis
on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad.“;
2) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetatavad tegevused on:
1) Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine. Tegevuse eesmärk
on tõsta praktika juhendamise kvaliteeti ja õppe tulemuslikkust. Koolitus võib toimuda
mahus 6-40 akadeemilist tundi ning koolituse läbinu saab tunnistuse. Koolitusteemad
on seotud praktika ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamisega, nt didaktika,
juhendamise ja õppekorraldusega; õppekavade eesmärkide ja hindamispõhimõtetega;
hariduslike erivajadustega (HEV) õppurite praktikakorraldamise ja juhendamisega jne.
Koolitus peab vastama haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruses nr 27
„Täienduskoolituse standard“ §-des 2 ja 3 kehtestatud nõuetele;
2) Õppeasutuse praktikasüsteemi arendamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika
kvaliteeti ja tulemuslikkust. Tegevuse raames toetatakse tööandjate ja õppeasutuse
vahelisi koostöövõrgustikke praktika eesmärkide, korralduse, kvaliteedi, hindamise
põhimõtete arendamisel, praktika juhendmaterjalide tutvustamiseks, töörühmade tööd,
üksteiselt õppimist valdkonna või sektori tehnoloogilistest uuendustest,
praktikasüsteemi muutmist erivajadustega õppurite vajadusi arvestavaks jne. Samuti
toetatakse õppeasutuste ja tööandjate (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid)
ümarlaudade, infopäevade ja seminaride korraldamist, õppeasutustel messidel ja
infopäevadel osalemist eesmärgiga laiendada õppeasutuse praktikavõrgustikku;
3) Uute praktika vormide väljatöötamine ja piloteerimine. Tegevuse eesmärk on
koostöös tööandjatega (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid) uudse
praktikavormi põhimõtete väljatöötamine. Uue praktikavormi piloteerimine peab
toimuma vähemalt kuue õppuriga. Väljatöötatud põhimõtetes peab minimaalselt välja
tooma praktika õpiväljundid ja õppemeetodid, praktika ettevalmistamise, läbiviimise,
juhendamise ja hindamise põhimõtted. Lähtuvalt piloteerimise tulemustest on tehtud
järeldused ja vajadusel täiendatud põhimõtteid;
4) Õppejõudude ja õpetajate stažeerimine tööandjate juures. Stažeerimise
eesmärgiks on õpetaja või õppejõu tööandja juures praktiliste teadmiste ja oskuste
omandamine, mida saab hiljem õppetöös rakendada. Stažeerimise kaugem eesmärk on
õppekvaliteedi tõus ja õppe parem seostamine tööturu vajadustega. Stažeerimine võib
toimuda üks nädal (35 tundi) kuni neli nädalat (140 tundi). Stažeerimise katkematu
periood on üks nädal (35 tundi). Stažeerimisel lepitakse kokku õpieesmärgid ning
stažööril on kohustus sõnastada õpiväljundid ja tõendada õpieesmärkide saavutamist;
5) Praktikute kaasamine õppetöösse. Kaasamise kaugem ja pikemaajalisem eesmärk
on õppekvaliteedi tõus ning õppe parem seostatus tööturu vajadustega. Kaasatakse uusi
praktikuid, st kes ei ole viimase kahe aasta jooksul õppeasutuses õpetanud. Praktikute
kaasamine õppetöösse peab toimuma minimaalselt nelja akadeemilisetunni ulatuses ja
see on seotud tasemeõppe õppeaine/mooduli õpiväljundi(te) omandamisega.“;
3) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 9 sätestatud piirmääradele.
(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse koolituskulud
hüvitatakse käesoleva määruse lisaga 1 kehtestatud ühikuhindade alusel.
(3) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud
hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel ning toetuse
taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.
(4) Kuludokumentide alusel hüvitatakse:
1) toetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolituse
läbiviija ja korraldaja ning koolitusel osaleja, toetatavas tegevuses 4 nimetatud
stažeeriva õpetaja ja õppejõu ning toetatavas tegevuses 5 nimetatud praktiku
lähetuskulu (sh majutuskulu, parkimiskulu, reisikindlustus, sõidukulu);
2) toetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolitusel
osalejatele koolitusele ja tagasisõiduks tellitud transpordi kulu;
3) toetatavas tegevuses 4 stažeerimise ja toetatavas tegevuses 5 praktikute
kaasamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud
tingimustele.
(5) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud, kindlasummaliste
maksetena ning ühikuhinna alusel hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema
kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja
taotluse rahuldamise otsusega.“;
4) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „50 000“ arvuga „75 000“;
5) paragrahvi 10 lõike 2 teist lauset täiendatakse peale sõna „õigust“ sõnadega „, või
erialaliit“;
6) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) detailne eelarve toetatavate tegevuste ja partnerite lõikes koos eelarve kujunemise
alustega;“;
7) paragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „10“ arvuga „15“;
8) paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse
saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11
sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta selles osas, mis puudutab toetuse andmist
kindlasummalise makse alusel, välja arvatud taotluste menetlemise määruse § 10 lõike
2 punktis 5 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi ja sama lõike punkti 7 kohaseid
käesolevas määruses nimetatud asjaolusid.
(3) Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud,
tuleb muudatus rakendusüksusega kooskõlastada enne muudetud kujul tegevuste
elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või
täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele
3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.“;
9) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest
28 ja 29, ühendmääruse § 14 lõike 1 punktist 1, § 15 lõigetest 1–3 ning käesolevas
määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest
tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.“;
10) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse saaja esitab vahearuandeid ja lõpparuande struktuuritoetuse registri kaudu.
Rakendusüksus esitab aruanded rakendusasutusele teadmiseks 10 tööpäeva jooksul
peale aruande aktsepteerimist.“;
11) määrust täiendatakse lisaga vastavalt juurde lisatule.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
Lisa: “Koolituse ühikuhind toetatavas tegevuses „Kooli- ja ettevõttepoolsete
praktikajuhendajate koolitamine“
Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016.
a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse andmise
tingimused tööandjate ja õppeasutuste
koostöö toetamine praktikasüsteemi
arendamisel“
LISA
Määruse „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö
toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ toetatava tegevuse „Kooli- ja ettevõttepoolsete
praktikajuhendajate koolitamine“ koolituste standardiseeritud ühikuhindade suurused
ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted
1. Mõisted
1.1. Akadeemiline tund on õppetöö kestuse arvestamise ühik pikkusega 45 minutit.
1.2. Euroopa ainepunkt (EAP) võrdub 26 astronoomilise tunni tööga, millesse on arvestatud
kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine. Kuna e-õppe
ühikuhind arvutatakse soorituse põhjal, siis kasutatakse e-õppe koolituste ühikuhinna
arvutamisel õppetöö kestusühikuna EAPd.
1.3. Koolitus (sh e-õppe koolitus) on täienduskoolitus, mis on väljaspool tasemeõpet
õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus
1.4. Koolitus on meetme tegevuste raames läbiviidav koolitus järgmistele sihtgruppidele:
1.5. Õppejõud ja kutseõppeasutuste õpetajad, direktorid, õppealajuhatajad ja teised õppetööd
läbiviivad spetsialistid ja doktorandid;
1) õppekavaarenduse, õpi- ja karjäärinõustamise, VÕTA hindamise ja nõustamisega
tegelevad spetsialistid ja teised õppetegevuse läbiviimist toetavad spetsialistid;
2) kõrgkoolide tipp- ja keskastme juhid, personali- ja finantsjuhtimise eest vastutavad
spetsialistid;
3) eriala- ja kutseliitude ning õppekavanõukogude liikmed ja teised tööandjate
esindajad.
1.6. Koolituse kood on koolituse korraldaja juures koolitusele antud registreerimisnumber.
1.7. Õpetaja on kutseõppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik.
1.8. Korraldaja on füüsiline või juriidiline isik, kes või kelle esindaja korraldab koolituse.
Korraldamiseks loetakse tegelemist koolituse dokumendihalduse, ruumide leidmise,
toitlustamise jm sarnaste tegevustega, et tagada ürituse ladus toimumine ja sellest
aruandmine.
1.9. Koolituse lõpetamiseks loetakse koolitusprogrammis esitatud nõuete täitmist.
1.10. Koolituse läbiviija (lektor) on füüsiline või juriidiline isik, kes või kelle esindaja juhib
koolitust ja viib selle läbi.
1.11. Ühikuhinna alusel makstava toetuse sihtgrupid on
1) Õppejõud, kutseõppeasutuste õpetajad, õppealajuhatajad ja teised õppetööd
läbiviivad spetsialistid kutse- ja kõrghariduses ja doktorandid;
1
2) õppekavaarenduse, õpi- ja karjäärinõustamise ja teised õppetegevuse läbiviimist
toetavad spetsialistid;
3) eriala- ja kutseliitude ning õppekavanõukogude liikmed ja teised tööandjate
esindajad;
1.12. Rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse nimetatud ja rakendusüksuse ülesandeid täitma
volitatud valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või eraõiguslik juriidiline
isik.
1.13. Toetuse saaja on Haridus- ja Teadusministeerium või juriidiline isik, kellega on sõlmitud
haldusleping toetatavate tegevuste elluviimiseks.
1.14. Üldkulud on1
1) kulud bürootarvetele, sealhulgas trüki- või paljunduskulu koolitatavate
jaotusmaterjalidele, kulud paberile, kirjutusvahenditele, kirjaklambritele,
kaustadele, andmekandjatele;
2) kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti-
ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
3) infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
4) seminaritehnika (arvutid, audio- ja videoseadmed) rendikulu;
5) kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
6) ruumide, sealhulgas ruumidega kaasneva maa üürikulu;
7) valveteenuse, välja arvatud valehäirete kulude katmine.
2. Koolituse ühikuhind
2.1. Koolituse ühikuhinna arvestamise aluseks on koolituse üks akadeemiline tund ühe osaleja
kohta. Koolituse akadeemilise tunni hulka loetakse ainult koolitusele kulunud aeg (nt v.a
kohvipausile ja lõunasöögile kulunud aeg). Koolituse ühikuhinnad (eurodes) on
järgmised:
Koolitus
Koolitus kuni 8 akadeemilist tundi 8,43
koolitus 8,1 kuni 16 akadeemilist tundi 9,48
koolitus 16,1 ja enam akadeemilist tundi 7,17
2.2. Ühikuhind sisaldab järgnevaid koolitusega seotud kulusid:
1) koolituse korraldaja tasu koos maksuseadustega kehtestatud maksudega, sh
puhkusetasu proportsionaalselt meetme tegevuse heaks töötatud ajaga, kui meetme
tegevuse elluviija või partneri töötaja on koolituse korraldaja;
2) koolituse läbiviija koolituse ettevalmistamise, koolitusprogrammi väljatöötamise,
läbiviimise ja tagasisidestamise tasu koos seadusest tulenevate maksudega, sh
puhkusetasu proportsionaalselt meetme tegevuse heaks töötatud ajaga, kui meetme
tegevuse elluviija või partneri töötaja on koolituse läbiviija;
3) koolitusel osaleja, koolituse läbiviija ja koolituse korraldaja toitlustuskulu:
kohvipausid, lõunasöök, mitmepäevase koolituse puhul õhtusöök;
4) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, sh toitlustuskuludelt
tasutud maksuga seotud kulud;
5) koolituse korraldamise ja läbiviimisega seotud üldkulud.
1
Viidatud üldkulud on koolituste ja e-õppe kursuste läbiviimisega otseselt seotud kulud.
2
2.3. Ühikuhinnas mittesisalduvad kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Ühikuhind ei
sisalda järgnevaid koolituse korraldamisega seotud kulusid:
1) koolituse läbiviija ja korraldaja ning koolitusel osaleja lähetuskulu (sh majutuskulu,
parkimiskulu, reisikindlustus, sõidukulu);
2) koolitusel osalejatele koolitusele ja tagasi sõiduks tellitud transpordi kulu.
2.4. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks esitatakse:
1) koolituse kava, sh koolituse nimetus, koolituse maht (EAP, auditoorse töö maht
akadeemilistest tundides), koolituse kood, koolituse teemad, koolituse toimumise
aeg (mitmepäevase koolituse puhul märgitakse koolituse toimumise ajavahemik ja
auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa), koolituse
toimumiskoht (täpne aadress ja asutuse nimetus, kus koolitus toimub),
õpiväljundid, ajakava koolitusteemade kaupa kellaajaliselt, koolituse läbiviija(te)
nimed;
2) koolitusel osalejate allkirjalehed koolituspäevade kaupa, sh osaleja nimi, osaleja
organisatsioon, osaleja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress),
osaleja allkiri;
3) koolitusel osalejate andmik või tunnistuste registri väljavõte, sh. koolituse nimetus,
koolituse maht (EAP ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides), koolituse
toimumisaeg (mitmepäevase koolituse puhul märgitakse koolituse toimumise
ajavahemik ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa),
koolituse kood, osaleja nimi, osaleja isikukood, märge koolituse
lõpetamise/mittelõpetamise kohta, antud EAPd (kui koolitusel need saadakse),
tunnistuse/tõendi number ja väljaandmise kuupäev.
2.5. Toetuse suurus arvutatakse allkirjalehtede alusel, liites kõigi osalejate poolt
koolituspäeval(del) osaletud akadeemilised tunnid ja korrutades punktis 2.1 nimetatud
koolituse ühikuhinnaga.
2.6. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamise põhimõtted:
1) kui koolituse lõpetanute arv on 90 kuni 100 protsenti, siis on abikõlblik kõigi
osalejate koolitustundide arvu alusel arvutatud toetuse kogusumma;
2) kui koolituse lõpetanute arv on vahemikus 51 kuni 89 protsenti, siis vähendatakse
osalejate koolitustundide arvu alusel arvutatud toetuse kogusummat
proportsionaalselt vastavalt lõpetanute protsendimäärale (näiteks kui lõpetanuid on
51% koolitusel osalejatest, siis on abikõlblik 51% osalejate koolitustundide arvu
alusel arvutatud toetuse kogusummast; kui lõpetanuid on 72% koolitusel
osalejatest, siis abikõlblik on 72% osalejate koolitustundide arvu alusel arvutatud
toetuse kogusummast jne);
2.7. Koolituse kulu ei ole abikõlblik, st seda ei hüvitata ühikuhinna ega tegelike kulude
(kuludokumentide) alusel, kui:
1) koolituse lõpetanute arv on alla 51 protsendi,
2) koolitusgrupis on vähem kui 8 osalejat, v.a keele- ja e-õppe koolitused, kus
minimaalne osalejate arv võib olla 6.
2.8. E-õppe koolituse ühikuhinna arvestamise aluseks on ühe osaleja üks EAP.
2.9. E-õppe koolituse ühikuhind on 48,95 eurot. Ühikuhind sisaldab kõiki e-õppe koolituse
korraldamisega seotud kulusid.
2.10. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks esitatakse koolituse kirjeldus, kus on toodud
koolituse maht (EAP) ja koolitusel osalejate andmik või tunnistuste registri väljavõte.
3
2.11. Hüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse koolituse lõpetanute koolituse maht (EAP)
lõpetanute arvu ja punktis 2.9 nimetatud e-õppe koolituse ühikuhinnaga.
2.12. Koolituse kulu ei ole abikõlblik kui:
1) Koolituse lõpetanute arv on alla 51%
2) Koolitusgrupis on vähem kui 6 osalejat.
4
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse
andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi
arendamisel“ muutmise eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a.
määrust nr 55 “Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö
toetamine praktikasüsteemi arendamisel“
Määrus muudetakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 14 alusel.
Määruse muutmise peamiseks eesmärgiks on laiendada partnerite ringi ning lähtuvalt esimese
taotlusvooru taotlemisprotsessi ja projektide sisu (sh kindlasummaliste maksete) analüüsist,
muuta taotlemine läbipaistvamaks ning vähendada projektidest katkestamise arvu.
Määruse muudatuse ja seletuskirja eelnõu on ettevalmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi
kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099,
[email protected]), kõrghariduse
osakonna asejuhataja Sigrid Vaher (735 0263,
[email protected]), rahandusosakonna
välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]) ja õigusosakonna
asejuhataja Marko Jaeger (735 4063,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 lisatakse §-i 2 uus termin „erialaliit“. Termini lisamine on vajalik kuna
õppeasutustel tekib planeeritava muudatusega võimalus partneriks kaasata erialaliite.
Erialaliidu kaasamine võimaldab tekitada õppeasutuste ja ettevõtete vahel paremat koostööd ja
sellega seoses parandada praktika kvaliteeti. Samuti tekib õppeasutusel võimalus laiendada
praktikakohti pakkuvate ettevõtete arvu.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse §-i 6 lõike 3 punktis 1 toetatava tegevuse pealkirja. Muutus
võimaldab praktikaalastel koolitustel koolitada lisaks ettevõttepoolsete juhendajatele ka
koolipoolseid praktikajuhendajaid ja teisi kooli töötajaid, kes on seotud õppijate praktikaga.
Muutus on vajalik, et tõsta praktika ja praktika alaste koolituste kvaliteeti, läbi
ettevõttepoolsete- ja koolipoolsete juhendajate koostöö ja sünergia. Muudatusega ühendatakse
kehtiva määruse punktid 2 ja 3 üheks toetatavaks tegevuseks, nimega „Õppeasutuse
praktikasüsteemi arendamine“. Sisuliselt on tegemist lähedase eesmärgi ja sarnaste
tegevustega. Uus punkt sisaldab mõlema senise tegevuse eesmärke ja kirjeldust. Käesoleva
määruse esimeses taotlusvoorus oli üksikutes taotlustes küsitud toetust nendele tegevustele.
Punktis 4 täpsustatakse, et stažeeriv õppejõud või õpetaja peab katkematult stažeerima 1 nädala
(35 tundi). Pikem pidev periood võimaldab ettevõttel paremini oma tööd korraldada ja õpetajal
või õppejõul saada põhjalikumad teadmised valdkonnast ja ettevõttest. Käesoleva määruse
esimeses taotlusvoorus oli tegevuskavas mitmel juhul stažeerimise asemel ühe- või
kahepäevased eksursioonid ettevõtetesse. Punktis 5 täpsustatakse, et praktik peab olema
kaasatud tasemeõppe mooduli/õppeaine õpetamisel. Muudatus on vajalik, sest tegevuse
eesmärk on tõsta tasemeõppe kvaliteeti.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse §-i 7 võimalike abikõlblike kuludega, kuna toetatava
tegevuse 1 kulude hüvitamine toimub edaspidi ühikuhinna alusel ning toetatavate tegevuste 4
ja 5 kulude hüvitamine kuludokumentide alusel:
1. Toetatavas tegevuses 1 hüvitatakse koolituskulusid ühikuhinna alusel vastavalt määruse
lisale 1. Kuludokumentide alusel hüvitatakse ühikuhinnas mittesisalduvad kulud st
koolitaja, koolituse korraldaja ja osalejate lähetuskulu ning koolitusel osalejatele
koolitusele ja tagasi sõiduks tellitud transpordi kulu.
2. Toetatavates tegevustes 4 ja 5 hüvitatakse kuludokumentide alusel stažeeriva õpetaja või
õppejõu ning kaasatud praktiku lähetuskulu ning tegevustega seotud personalikulu.
3. Mitteabikõlblike kulude loetelu täiendatakse, et kuludokumentide alusel ei hüvitata
koolituse ühikuhinna alusel hüvitatud kulusid.
Eelnõu punktiga 4 suurendatakse §-is 9 punktis 1 ühe õppeasutuse taotluse piirsummat.
Rakendusüksuselt ja suurematelt õppeasutustelt saadud tagasiside põhjal on suurematel
õppeasutustel vajadus suurema toetuse järele (nt IT Kolledz oli sunnitud projektist loobuma
peale Tallinna Tehnikaülikooliga liitumist).
Eelnõu punktiga 5 lisatakse §-i 10 lõikesse 2 võimaliku partnerina erialaliit. Erialaliidu
kaasamine võimaldab tekitada õppeasutuste ja ettevõtete vahel paremat koostööd ja sellega
seoses parandada praktika kvaliteeti.
Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse §-i 11 punkti 2 alapunktis 6, et eelarve tuleb eristada
toetatavate tegevuste lõikes. Muudatus on vajalik kuna toetatavat tegevust „Praktikajuhendajate
koolitamine“ rahastatakse ühikuhinna alusel ja toetatavaid tegevusi 4 ja 5 tegelike kulude
alusel.
Eelnõu punktiga 7 muudetakse §-i 16 lõiget 1 eesmärgiga anda rakendusüksusele taotluste
menetlemisel rohkem paindlikkust. Pikendatakse taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg
15 tööpäevani. Taotluste menetluse üldpikkust ei muudeta.
Eelnõu punktiga 8 muudetakse §-i 22 lõiget 1 ja lisatakse lõige 2, et oleks võimalik vajadusel
muuta taotluse rahuldamise otsuses projekti abikõlblikkuse perioodi ning lõige 3, et muude
asjaolude muutumisel peab taotleja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis enne
tegevuse elluviimist muudatusest teavitama ning rakendusüksusega kooskõlastama. Taotluse
rahuldamise otsuse (TRO) muutmise otsustab rakendusüksus igakordselt toetuse saaja kirjaliku
avalduse alusel või omal algatusel vastavalt taotluste menetlemise määruse § 10 lõikele 1. Kui
muuta soovitakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, vormistab
RÜ TRO muutmise või muutmisest keeldumise otsusena. Muuta ei ole lubatud projekti
toetatavat tegevust, tulemusnäitajat ja selle sihttaset, väljundnäitajat ja selle sihttaset ning
kindlasummaliste maksete arvu ja suurusi. Toetatava tegevusena mõistetakse taotluse
rahuldamise otsuses märgitud toetatavat tegevust ning tulemusnäitaja saavutamise alust, mis on
esitatud projektitaotluses. Kui esinevad muud asjaolud, näiteks tegevuse täpsustuse
korrigeerimine, kaalub RÜ muudatuse lubamist toetuse saaja kirjaliku tahteavalduse alusel ning
kooskõlastab muudatuse juhul, kui toetuse saaja tõendab, et muudatuse tulemusena ei muutu
projekti abikõlblike kulude suurus. Projekti muudatust ei saa lubada, kui toetuse saaja on
projektijärgset tegevust juba alustanud.
Eelnõu punktiga 9 muudetakse §-i 23 lõiget 1, kuna toetatavat tegevust 1 hüvitatakse
ühikuhinna alusel ja tegevusi 4 ja 5 kuludokumentide alusel. Lisatud on viited ühendmäärusele.
Lõiget 2 muudetakse nii et, edaspidi saab maksetaotlusi edastada vaid struktuuritoetuse registri
kaudu, kuna see on nii toetuse saajale kui rakendusüksusele administratiivselt mõistlikum.
Eelnõu punktiga 10 täpsustatakse §-i 24lõikes 1 aruannete esitamise viisi, milleks on
stuktuuritoetuse registri kaudu.
2
Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määrust lisaga“Koolituse ühikuhind toetatavas tegevuses
„Kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine““.
Lisas nimetatud ühikuhinnad on kinnitatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjaga
nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“.
Ühikuhinnad on kehtestatud Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele
vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetmetes 1.2 „Õpetajate, koolijuhtide
ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ ja 1.5 „Õppe seostamine tööturu
vajadustega“ Käesolev määrus panustab meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“
tegevuse 1.5.3 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“
väljundnäitajasse: praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv. Samuti kattub
käesoleva määruse toetatava tegevuse 1 sihtrühm ja koolituse sisu tegevuse 1.5.3 „Tööturu
vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ koolituste sihtrühma ja sisuga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.
Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse
seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse muudatus ei vaja lisaressurssi ega meetme tegevuse eelarve muudatusi.
5. Määruse jõustumine.
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,
Siseministeeriumilem, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse esitamiseks SA Innovele, Rektorite nõukogule,
Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogule ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule.
Helen Põllo
kutsehariduse osakonna juhataja
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0504 - "Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e639ecfb-2ed6-45ec-ac7d-996b02debf02
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e639ecfb-2ed6-45ec-ac7d-996b02debf02?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main