EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/18-0330 - Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2013-2020: 2017. aasta täitmise aruanne
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f3acda31-e294-450f-857e-3f3a09ced28d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f3acda31-e294-450f-857e-3f3a09ced28d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
Meie 04.04.2018 nr 9-1/2725
Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase
strateegia 2013-2020: 2017. aasta täitmise
aruanne
Esitame teile kooskõlastamiseks korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 2017. aasta täitmise
aruande ning rakendusplaani perioodiks 2018-2020, millele peale kooskõlastuste ja arvamuste
saamist lisame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja nimetatud aruande
teadmiseks võtmise kohta.
Ootame kooskõlastust kirja saamisest kahe nädala jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Lisad
1. Korruptsioonivastase strateegia aruanne 2017. aasta täitmise kohta
2. Strateegia rakendusplaan 2016. aasta täitmise kohta
3. Strateegia rakendusplaan 2018-2020
Kätlin-Chris Kruusmaa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2013-2020: 2017. aasta
täitmise aruanne
Sissejuhatus
Korruptsioonivastane strateegia 2013-2020 kiideti heaks 03.10.2013. Strateegia p 32 näeb ette
põhjalikuma aruande 2017. aastal, hiljem esitatakse iga-aastaselt lühiaruanne, mis sisaldab
ülevaadet tegevustest, rakendusprobleemidest ja kuludest, seega ei sisalda ka 2017. aasta
aruanne põhjalikumat mõjude analüüsi ning on lühiaruanne korruptsioonivastastest
tegevustest.
Käesolev aruanne annab ülevaate strateegia täitmisest selle viiendal rakendusaastal. Täpsemalt
sisalduvad aruandes tegevused, mille lõpptähtaeg oli 2017. aastal, hilisema tähtajaga tegevustest
on kirjeldatud neid, mille ettevalmistustega on alustatud või mis on lõpetatud.
Registreeritud korruptsioonikuritegude arv1 langes viimase viie aasta madalaimale tasemele
(288). Kuna 2016. aastal registreeriti väga palju üksteisest sõltuvaid tehnoülevaatusega seotud
korruptsioonikuritegusid (altkäemaksu andmine, võtmine ja ametialane võltsimine), siis on
selline kahanemine oodatav. Samas ei ole põhjust järeldada, nagu oleks korruptsiooni tervikuna
vähem, sest kriminaalasjade arv on siiski suurenenud 54-lt 70-le, mis tähendab juhtumite
sagenemist. Nagu eelmistel aastatel, tuleb ka sel korral tõdeda, et korruptsioonikuriteod on
võrreldes teiste kuritegudega erilised, kuna näiteks altkäemaksu puhul on tegu peegelkuriteoga,
kus sama tegu registreeritakse nii andja, pakkuja kui ka vahendaja vaates, mis mitmekordistab
kuritegude arvu. Lisaks suurendab kuritegude arvu ka samade inimeste korduvad teod, sh nii
juriidiliste kui füüsiliste isikute omad. 2
Joonis 1. Registreeritud korruptsioonikuritegude ja nendega seotud kriminaalasjade arv.
1
Lisaks ametialastele kuritegudele on arvestatud ka omastamist ja kelmust ametiisiku poolt, erasektori
altkäemaksu kuritegusid ja keelatud annetuse tegemist.
2
A.Ahven, K-C Kruusmaa, A.Leps jt. Kuritegevus Eestis 2015, Justiitsministeerium 2017
1
Kokkuvõttes on altkäemaksukuritegude arv küll vähenenud, aga mõnevõrra on suurenenud
riigihangete ja toimingupiirangu rikkumise alaste kuritegude arv. Riigihangete teostamise
nõuete rikkumisi registreeriti 14 (2016. aastal 3) ning toimingupiirangu rikkumisi 13 (2016.
aastal 4).3
2017. aasta veebruaris andis Euroopa Komisjon välja uuringu Special Eurobarometer.
Corruption4, Eestis leidis 67%5 vastanutest, et korruptsiooni probleem on Eestis levinud, samas
10% leiavad, et korruptsioon on nende igapäeva elu mõjutanud. 48% vastanutest usuvad, et
korruptsioon on osa Eesti ärikultuurist, võrreldes EL-i keskmisega on see 14% võrra väiksem.
Eesti vastajatest 12% ütlesid, et teavad kedagi, kellelt viimase 12 kuu jooksul on altkäemaksu
antud, küsitud, eeldatud või ise andnud, samas ise on korruptsiooniga kokku puutunud 5%
vastajatest. Need näitajad on võrdsed EL-i keskmisega. 48% vastanutest ei teadnud, kuhu
teatada korruptsioonijuhtumist, mis on võrreldes 2014. aastaga vähenenud 10% võrra.
2017. aasta detsembris andis Euroopa Komisjon välja ka küsitluse Businesses’ attitudes towards
corruption in the EU6 raporti, Eestis leidis 16% vastanutest7, et korruptsioon on probleem nende
ettevõtte tegevusele, 2015. aastal oli samal seisukohal samuti 16% vastanutest EL-i keskmine on
37%. Samas on 52% vastanutest seisukohal, et korruptsioon probleemina on Eestis levinud,
eelmisel uuringul on sama näitaja 62%. Ka see näitaja on siiski madalam võrreldes teiste EL-i
liikmesriikidega, kus see on 67%. Küsitluse kohaselt usub 78% vastajatest, et omavahel liigselt
seotud ettevõtlus ja poliitika viivad korruptsioonini ning see näitaja on üksnes 1% väiksem kui
EL’is keskmiselt. 29% ettevõtjatest arvab, et korruptsioon on takistanud nende ettevõttel
olemast edukas riigihankel ning 20% usub, et erakondade rahastamine on läbipaistmatu.
Korruptsioonivastase strateegiaga seati siht jõuda Transparency Internationali korruptsiooni
tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma (indeksi väärtus peab olema üle
64 palli). 2018. aasta veebruaris hindas Transparency International Eestit
korruptsioonitajumise indeksis 71 punktiga, millega on Eesti 21. kohal 180 riigi seas. Aasta
varem oli Eesti 22ndal kohal ning 2015. aastal 23. kohal. Korruptsioonitajumise indeks reastab
riigid avaliku sektori korruptsiooni tajumise järgi. Indeks reastab riigid 100-pallisel skaalal. 0
kajastab kõrget tajutud korruptsiooni ning maksimaalse hindega 100 hinnatakse riiki, mida
tajutakse korruptsioonivabana.8
Korruptsioonivastase strateegia üheks sihiks on suurendada valitsuse võimekust korruptsiooni
ennetada, eesmärgi üheks indikaatoriks on elanike hinnang riigi tegevusele. 2012. aasta
Eurobaromeetri uuringu järgi arvas 32% Eesti inimestest, et valitsuse korruptsioonivastased
3
Samas
4
Kättesaadav:
http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/search/corruption/sur
veyKy/2176
5
6
Businesses’ attitudes towards corruption in the EU report December 2017 URL:
http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/search/corruption/sur
veyKy/2177
7
Läbi viidi 330 telefoniintervjuud ettevõtjatega
8
Korruptsiooni tajumise indeksi kohta on võimalik täpsemat informatsiooni saada:
http://www.transparency.org/news/feature/corruption_perceptions_index_2016. Andmed 2018. aasta kohta
puuduvad.
2
jõupingutused on tulemuslikud. 2017. aasta uuringu järgi oli see näitaja 2% tõusnud ning 34%
elanikest arvas, et riigi jõupingutused on tulemuslikud.9
Olulisemate tulemuste ja näitajatena väärib veel märkimist:
• Kolme sihtrühma küsitluste tulemustest nähtub, et valdavalt on korruptsiooniteadlikkus
võrreldes 2010. aasta tulemustega paranenud. Oluliselt vähem on altkäemaksu küsitud
seoses avalike teenuste osutamisega politsei ja tehnoülevaatusega seotud tegevustes.
Olulist muutust ei ole toimunud tervishoiu teenuse osutamisel ning kokkupuutes
kohalike omavalitsustega.
• Korruptiivse olukorraga on isiklikult või kaudselt kokku puutunud 45% elanikest, 42%
ettevõtjatest ja 15% ametnikest.
• Hüpoteetilises olukorras korruptiivselt käituvate vastajate arv on langenud kõigis
sihtrühmades, st teoreetilises olukorras käituksid 2016. aasta küsitluse tulemustel
korruptiivselt 27% elanikest, 19% ettevõtjatest ja 5% avaliku sektori töötajatest (2010.
aastal vastavalt 34%, 35% ja 10%)10.
• Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus (GRECO) IV
hindamisvoor lõppes 2017. aastal II vastavusaruandega. Aruande kohaselt täitis Eesti
19-st soovitusest rahuldavalt 14 ning osaliselt 5 soovitust.
• Euroopa Liidu nõukogu Eesti eesistumise ajal tõstatati CATS-is Euroopa Liidu GRECO-ga
liitumise teema eesmärgiga alustada uuesti liitumiskõnelusi.
Ülevaade strateegia ja selle rakendusplaani täitmisest eesmärkide kaupa 2016.
aastal
1. Korruptsiooniteadlikkuse edendamine
2017. aastal korraldasid Justiitsministeerium ja Ajalehtede Liit ajakirjandustudengitele
suunatud korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi, mille võitis Kadri Kuulpak oma
Postimehes avaldatud artikliga „Muuseum avastas kuni poole miljoni euro eest
ehituspraake", artikkel on leitav siit: https://leht.postimees.ee/4291509/muuseum-avastas-
kuni-poole-miljoni-euro-eest-ehituspraake. Kokku esitati konkursile kaheksa
korruptsiooniteemalist artiklit.
Justiitsministeerium ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts korraldasid konkursi
meditsiinitudengitele õppematerjali koostamiseks huvide konflikti teemal. Valituks osutus
TuumFilm OÜ. Õppematerjalid valmivad 2018. aasta novembriks. Õppematerjale
kasutatakse nii loengutes, seminaridel kui ka täiendõppes haiglates. Konkursi auhinnafond
oli 6000 eurot.
Justiitsministeeriumi eestvedamisel valmis ettevõtjatele ärikorruptsiooni müüte murdev
rakendus, mis annab ettevõtjatele võimaluse kontrollida oma teadmisi ja hoiakuid valminud
praktilise testiga Müüdimurdja, testiga saab tutvuda siin:
http://myydimurdja.korruptsioon.ee/.
2017. aastal viis Sisekaitseakadeemia Rahandusministeeriumiga sõlmitud
koostöökokkuleppe alusel läbi eetikakoolitusi. Kokku toimus 10 koolitust erinevatel
teemadel, milles osales 199 inimest.
9
Special Eurobarometer, Corruption Report February 2014 URL:
http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_397_en.pdf lk 64
10
Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020 vahehindamine. Lõpparuanne. Ernst&Young 2017
3
Maanteeameti eestvedamisel loodi sotsiaalkampaania "Vali aus ülevaatus" soovib
tehnoülevaatused altkäemaksu vabaks muuta.
Justiitsministeerium uuendas 2017. aastal digitaalne õppematerjali korruptsiooni kohta, mis
on sobivaks lisamaterjaliks nii põhikooli kui ka gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides.
Õppematerjaliga saab tutvuda siin.
2. Avaliku sektori otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine
2017. aastal koostati juhend kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, vallavanemale või
linnapeale ning valla- või linnavalitsuse liikmetele, ametnikele ja töötajatele
sisekontrollisüsteemi üldiste põhimõtete kujundamiseks ja korruptsiooni ennetamiseks.
Juhendis on selgitatud sisekontrollisüsteemi kujundamise põhimõtteid ja poliitilise organite
rolli selle kujundamisel ning antud praktilisi juhiseid korruptsiooni ennetamiseks ja
korruptsiooniriskide maandamiseks. Juhend on täpsustamisel ja saadetakse omavalitsustele
veebruaris 2018., sihtrühma moodustavad ca 1700 volikogu liiget, KOV valitsuse liikmed ja
ametnikud. Ühinevate omavalitsuste infopäevadel (Tallinnas ja Tartu sügisel 2017, osalejad
ca 200) ja 15 maakonnas läbiviidavatel volikogude koolitustel (eeldatav osalejate arv ca 500)
on üheks teemaks korruptsiooni ennetus ja huvide konflikti vältimine KOV-des.
Justiitsministeerium koostas 11 ettepanekut, kuidas vähendada korruptsioonivõimalusi ja
suurendada läbipaistvust omavalitsustes. Ettepanekud hõlmavad endas nii õiguskantsleri kui
riigikontrolöri varem tehtud soovitusi. Ettepankutega saab tutvuda siin.
01.09.2017 jõustunud riigihangete seaduse kohaselt on hankijal kohustus võimaldada
riigihangetega seotud teabevahetust hankija ja ettevõtja vahel, sh hankedokumentide
kättesaadavaks tegemist, taotluse, pakkumuse ja selgituste esitamist riigihangete registri
kaudu vähemalt 70% ulatuses registris alustatud riigihangete arvust. Riigihangete registri
statistika andmetel on e-hangete osakaal riigihangetes pidevalt tõusnud. Kui 2016. aastal oli
e-hangete osakaal 90%, siis 2017. aasta IV kvartalis juba 96 %.
2017. aasta riigihangete alase järelevalve riskianalüüsiga olid hõlmatud kõik hankijad, kes
2016. aastal riigihangete registri (edaspidi e-RHR) kaudu riigihankeid läbi viisid. Kokku viidi
e-RHRi kaudu 887 hankija poolt läbi 10 343 hanget. Riskimaatriksis oli kokku 16 arvulist
indikaatorit, mille määramisel on lähtutud põhimõttest, et olulisemad kriteeriumid on
eelkõige hangete kogumaksumus, hankija poolt korraldatud hangete arv, e-menetluste
osakaal, lepingute muutmine, negatiivsed VAKO otsused. Indikaatorid eraldivõetuna ei
väljenda automaatset RHSi rikkumist, kuid kogumis annavad laiapõhjalise ülevaate hankijate
tegevusest riigihangete planeerimisel, läbiviimisel ja hilisemal lepingute täitmisel. Valimi
koostamise aluseks on üksikute riskiindikaatorite alusel leitud riskipunktide kogusumma.
Riskianalüüsi alusel alustati 2017. aastal järelevalvemenetlust 3 hankija üle, kelle
riigihangete arv oli 2016. aastal kokku 586. Arvestades, et suuremate hankijate
hankepraktika on ühtlustatud, siis iga, valimisse sattunud, hankija hangetest tehti omakorda
valim juhusliku valiku alusel eesmärgiga kontrollida 30% hankija 2016. aastal alustatud
hangetest iga erineva hankemenetluse liigi lõikes. Kokku kuulus valimisse 180 hanget.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülene siseauditi üksus viis läbi siseauditi „Huvide
konflikti ja korruptsiooni ennetamiseks rakendatud meetmed järelevalve valdkonnas“
hõlmates Terviseametit, Ravimiametit, Tööinspektsiooni ning Sotsiaalkindlustusametit.
4
3. Uurimisasutuste uurimisvõimekuse arendamine ja julgeolekut ohustava
korruptsiooni ärahoidmine
Politsei ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo (SKB) viis 2017.a läbi kokku 51 koolitust, milles
osales 987 PPA ametnikku. Kõik koolitused hõlmasid teemadena avaliku teenistuse eetikat,
PPA põhiväärtuseid, korruptsioonialase teadlikkuse tõstmist ja selle ennetamist (kingitused,
huvide konflikt, korruptsiooni kahtlusest teatamise kohustuslikkus, kõrvaltegevustest
teavitamise reeglistik jms). Oluline on ära märkida, et iga uus PPA töötaja osaleb uue töötaja
päeval, kus SKB teeb 1,5 tunnise ettekande eeltoodud teemadel. Seega on kõik uued
organisatsiooni sisenejad korruptsiooni ennetamise koolituse läbinud
Maksu- ja Tolliameti uutele teenistujatele on korruptsiooniennetuse koolitusel osalemine
kohustuslik ning see on üks osa uue töötaja koolitusprogrammist. 2017. a viidi läbi 1
koolitus 15. uuele teenistujatele. Kuna tõhus andmekaitse ja infoturve vähendavad
korruptsiooniriski ning aitavad kaasa MTA usaldusväärsuse tagamisele, siis pöörab MTA
sellele suurt tähelepanu. 2017. a viis sisekontrolli osakond läbi 8 andmekaitse ja infoturbe
koolitust, kus osales 116 teenistujat.
Siseministeerium esitas krediidi- ja uurimisasutuste andmevahetuse kanali loomiseks
ettepaneku Justiitsministeeriumile e-aresti II etapi arenduste arendamiseks ja
kohaldamiseks haldusala vajadustele vastavaks. 2017. aastal otsustati, et sobivaimaks
lahenduseks on kasutusele võtta e-aresti platvorm. Kohtumiste tulemusena viidi 2017. aastal
projekti esimese etapina ellu õiguslikud muudatused, mis võimaldavad SIM haldusalal
kasutada seni arendatud e-aresti teenuseid, pärimaks osaliselt eelpool mainitud andmeid.
Sellega muudeti täitemenetluse seadustiku (280 SE võeti vastu detsembris 2017) ja
kohtutäituri määrustiku (Rahandusministri määrus võeti vastu detsembris 2017) sätteid.
Lisaks sellele on koostöös Justiits-ja Rahandusministeeriumiga valminud vajadusi kaardistav
sisulähteülesanne, mille põhjal arendab Riigi Infosüsteemide Keskus siseministeeriumi
haldusalale vajalike päringute tegemiseks e-aresti teenust ka edasi selliselt, et tulevikus
saaks e-aresti kasutada pankade keskregistrina.
4. Uuringute ja analüüside läbiviimine
2017. aastal valmis Justiitsministeeriumil kohalike omavalitsuste korruptsiooniriskide
analüüs, milles hinnati, kuivõrd läbipaistvaid protseduure on järgitud riigihangete
läbiviimisel omavalitsustes.
2017. aastal valmis Rahandusministeeriumi eestvedamisel kordusuuring “Rollid ja hoiakud
avalikus teenistuses”. Uuringu tulemused on avalikud. Ning kättesaadavad siit.
Justiitsministeeriumi eestvedamisel valmis 2017. aastal hariduse valdkonna korruptsiooni.
Uuringuraport on kättesaadav siit. Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur läbi RITA
programmi
2017. aasta märtsis valmis korruptsioonivastase strateegia mõjuanalüüs, mis on kättesaadav
siit. Auditit rahastati ESF riigikantselei kaudu ning selle läbiviijaks oli Ernst&Young.
2017. aastal alustati keskkonnavaldkonna korruptsiooniriskide uuringuga. Uuringu
läbiviimist veab keskkonnaministeerium ning rahastab ETAG. Uuring valmib 2018. aastal.
Olulisemad muudatused rakendusplaanis
5
Justiitsministeerium palub täiendada rakendusplaani punkti 4.2.1. korruptsioonivastase
seaduse kohaldamise rakenduspraktika ja mõjude analüüsimine ning lisada sinna
vilepuhujate kaitse temaatika, millega hinnataks vilepuhujate kaitse abinõude rakendamist
ja vajadusel täiendamist.
Justiitsministeerium palub kahe aasta võrra edasi lükata rakendusplaani punkti 1.1.3. laste ja
noorte hoiakute kujundamiseks (elektroonilise) õppevahendi loomine, mis jäi
ressursipuudusel 2017. aastal alustamata ning otsustati toetada teise
korruptsiooniennetusega seotud teemasid.
Rahandusministeerium palub kahe aasta võrra edasi lükata rakendusplaani punkti 1.2.2.
(eetikakoolitustel kasutatavate õppematerjalide ajakohastamine sisuliselt ning
veebipõhiseks viimine) täitmine, kuna 2017. aastal oli rahandusministeeriumi prioriteediks
EL-i eesistumine ning puudus ressurss antud tegevuse ellu viimiseks.
Rahandusministeerium palub kahe aasta võrra edasi lükata rakendusplaani punkti 2.3.1.
(riigiasutustele eetika juhtimise süsteemide enesehindamise metoodika väljatöötamine ning
vastava metoodika tutvustamine) täitmine, mis jäi ressursipuudusel 2017. aastal ellu
viimata.
Sotsiaalministeerium palub ühe aasta võrra edasi lükata rakendusplaani punkti 2.7.2.
(tervishoiuteenuse osutaja ning patsiendi suhtlemisel tekkivate eetiliste probleemide ja
huvide konfliktide lahendamiseks käitumisjuhiste välja töötamine) täitmine, mis jäi
ressursipuudusel 2017. aastal ellu viimata.
Siseministeerium palub kustutada rakendusplaanist punkti 3.1.2., kuna iga aastane
kriminaaltulu arestimise mahu esitamine mõõdiku indikaatorina ei võimalda teha järeldusi
tegevuse efektiivsusest, mis peaks olema nimetatud mõõdiku eesmärk. Seda põhjusel, et
tänaseks pole ei Eesti ega EL tasandi strateegilistes dokumentides püstitatud vajalikku
kriminaaltulu arestimise mahtu, mida saaks seada mõõdiku aluseks. Tegelikkuses ei teata
täna täpselt, kui suur on üldse Eesti või ka EL-s kriminaatulu maht ning sellest tulenevalt ei
saa me ka seada arvulisi sihte vajaliku kriminaaltulu arestimise osas. Kriminaaltulu
tuvastamine on vaatamata punkti kaotamisele jätkuvalt prioriteet.
2017. aasta korruptsioonivastase strateegia kulud olid 753 858,06 eurot, kulude hulka ei ole
arvestatud teistes arengukavades toodud tegevuste kulusid. Otseselt korruptsiooni
ennetamisele kulus 2017. aastal 10 900 eurot, millest 6 000 eurot on meditsiinitudengitele
suunatud õppematerjal ning on lepingupartnerile veel välja maksmata.
Ülevaade korruptsioonivastase strateegia rakendamisest
Korruptsioonivastase strateegia täitmise olulisemate probleemidena saab välja tuua:
Paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel, mida peegeldab viimane
korruptsiooniuuring. Uuringu kohaselt eeldatavad elanikud altkäemaksu, vastuteeneid ja
kingitusi enim arstidega suheldes, kus kokkupuude meelehea küsimisega on jäänud
enamvähem samale tasemele kui 2010. aastal – vastavalt 8% ja 9%. Kuigi
tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda
rakendatud, ning paraku iseloomustab valdkonda paigalseis.
GRECO tegi 2012. aasta detsembris riigikogule seitse soovitust ning kuigi järelevalve
protsess Eesti suhtes lõpetati, ei ole jätkuvalt näiteks kehtestatud reegleid riigikogu liikme
6
suhtlusele lobitöö tegijate ja muude kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet
mõjutada ning puuduvad sanktsioonimehhanismid reeglite rikkumise eest.
2017. aastal oli kõrgendatud tähelepanu all teadlikkuse tõstmine erinevates elanike gruppides
ning olulisemateks tegevusteks saab lugeda:
o ettevõtjatele suunatud ärikorruptsiooni müüte murdev rakendus Müüdimurdja.
o Ajakirjandustudengitele suunatud artiklikonkurss, mille tulemusena tõuseb teadlikkus
nii elanike, ajakirjanike kui ka tudengite seas.
o Maanteeameti sotsiaalkampaania "Vali aus ülevaatus", mille tulemusena tõuseb elanike
teadlikkus ning tehnoülevaatused muutuvad altkäemaksu vabaks ja tõuseb liiklusohutus.
o Meditsiinitudengitele õppematerjali koostamiseks huvide konflikti teemal tõstab
teadlikkust meditsiinisektoris ning üliõpilaste hulgas.
Seisaks on tekkinud tegevustes, mis puudutavad avaliku sektori eetika alaseid tegevusi.
Näiteks juba kolmel aastal oleme palunud rahandusministeeriumi palvel edasi lükata
riigiasutustele eetika juhtimise süsteemide enesehindamise metoodika väljatöötamise ning
vastava metoodika tutvustamisega seotud tegevused. Seega ootame
rahandusministeeriumilt suuremat algatust planeeritud tegevuste elluviimisel.
7