dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. aprill 2018
Viit
1-12/838-1
Registreeritud
4. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
25. aprill 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎TsMS jt seaduste muutmise seadus (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine).bdoc1401 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 04.04.2018 nr 8-1/2726 TsMS jt seaduste muutmise seadus (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) Edastame arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamist. Kuivõrd eelnõud on täiendatud sättega, mille kohaselt tehakse täidetavaks tunnistamise osas erand Eesti Kaubandus- Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu lahenditele, samuti antakse Notarite Koja vahekohtule õigus lahendada eluruumi üürivaidlusi, esitatakse eelnõu teistkordsele kooskõlastamisele. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Palume Teie kooskõlastust või arvamust kolme nädala jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Arvamuse avaldamiseks: Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu Tallinna kohtumaja Tartu Ringkonnakohtu kohtumaja Harju Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Notarite Koda Tarbijakaitseamet Teenusmajanduse Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Ülikooli õigusakadeemia Finantsinspektsioon Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus Tallinna Börsi Vahekohus Elektrooniline Vahekohus Kindlustuse Vahekohus Tallinna Vahekohus Harju Vahekohus Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohus Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus Stella Johanson 6208240 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 EELNÕU 19.03.2018 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikus asendatakse läbivalt sõnad „vahekohtu kokkulepe“ sõnadega „vahekohtumenetluse kokkulepe“ vastavas käändes; 2) seadustiku 16. peatükki täiendatakse §-ga 1212 järgmises sõnastuses: „§ 1212. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjad Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asju lahendab Pärnu Maakohus.“; 3) seadustiku 14. osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14. osa VAHEKOHTUMENETLUS“; 4) paragrahvi 712 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 712. Kohaldamisala“; 5) paragrahvi 716 pealkirjast, § 716 lõikest 2 ja § 731 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaliselt tegutsev“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 716 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „alaliselt tegutsevas“ sõnaga „toimumise“; 7) paragrahvi 718 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlus, välja arvatud juhul, kui vahekohtumenetluse kokkulepe on sõlmitud vaidluse allutamiseks Notarite Koja vahekohtule;“; 8) seadustikku täiendatakse §-ga 7181 järgmises sõnastuses: „§ 7181. Vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga (1) Vahekohtumenetluse kokkulepet, mille üheks pooleks on tarbija, ei või sõlmida enne nõude sissenõutavaks muutumist. (2) Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist esitatakse tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erinevuste kohta. Muu hulgas tuleb tarbijale esitada järgmine teave: 1) vahekohtu moodustamise kord, vahekohtumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kohaldatavad reeglid, sealhulgas käesoleva seadustiku § 716 lõikes 1 sätestatud eeldus; 2) vahekohtu otsuse vaidlustamise kord, samuti teave selle kohta, et kohus ei kontrolli vahekohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel vaidluse lahendamise sisulist õiguspärasust; 3) käesoleva seadustiku § 753 lõikes 1 sätestatu, samuti teave selle kohta, et täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsusel on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime. (3) Kui vahekohtumenetluse pool on tarbija, lepitakse vahekohtumenetluse kohana kokku tarbija elu- või töökoht. (4) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe pool on tarbija, peab kokkulepe sisalduma tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis. (5) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimisel tarbijaga rikuti käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid, on kokkulepe tühine. (6) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud tarbija elu- või töökoht kõnealuses kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas või kui vahekohtumenetluse kokkulepe ei sisaldu tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis, kehtib kokkulepe juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.“; 9) paragrahvi 719 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 726 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „ebakompetentsuses“ sõnaga „kompetentsuses“; 11) seadustiku 74. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „74. peatükk VAHEKOHTUMENETLUSE LÄBIVIIMINE“; 12) paragrahvi 744 lõikest 3 jäetakse välja sõna „alaliselt“; 13) paragrahvi 753 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 753 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse ilma, et kohus seda tunnustaks ja täidetavaks tunnistaks.“; 15) paragrahvi 755 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: 2 „11) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe üheks pooleks on tarbija, lahendab käesoleva osa kohaselt kohtule esitatava avalduse maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. 12) Eestis tegutseva vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse lahendab Pärnu Maakohus.“. § 2. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduse § 521 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaliselt tegutsev“. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 59 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.“. § 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Enne 2019. aasta 1. jaanuari alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti. (5) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 753 lõike 1 alates 2019. aasta 1. jaanuarist kehtivat redaktsiooni kohaldatakse ka vahekohtu menetlustele, mis on alanud enne 2019. aasta 1. jaanuari.“; § 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus;“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu jõustunud otsus;“. § 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 202 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaliselt tegutsev“; 3 2) paragrahvi 202 lõikest 3 jäetakse välja sõna „alaliselt“. § 7. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ....... 2018. a Algatab Vabariigi Valitsus ……… 2018. a 4 19.03.2018 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu sisaldab sätteid vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise kohta. Peamise muudatusena ühtlustatakse Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõudeid ning luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise raames muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi ka TsMS), täitemenetluse seadustikku (edaspidi ka TMS), riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust (edaspidi ka TsMSRS), notariaadiseadust (edaspidi ka NoTS) ning väärtpaberituru seadust (edaspidi ka VPTS). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ([email protected], 620 8210, eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson ([email protected], 620 8240) ja tolleaegne eraõiguse talituse nõunik Triin Lepp. Eelnõu seadusena rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste, eeldatavate kulude ja tulude osa on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna tolleaegne kohtute talituse nõunik Maret Saanküll ([email protected]; 680 3125). Eelnõu koostamisse andis olulise panuse Advokaadibüroo LEADELL Pilv partner vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu menetluses tehtud otsuste tunnustamist ja täitmist puudutava sätte väljatöötamisel on tehtud koostööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu nõukogu esimehe Asko Pohlaga. Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Joel Kook ([email protected], 620 8248). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Vahekohtute loomise selgete kriteeriumide kehtestamise vajadus, mis tagab vahekohtute erapooletuse ning kohe sundtäidetavate lahendite kvaliteedi, on välja toodud eelmise valitsuse 1 tegevusprogrammi osa „Ettevõtlus, innovatsioon, transport“ punkti 1 alusel koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt 29.01.2015. a heaks kiidetud tegevuskava ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks „Ettevõtja õigus 2“ punktis 11 ja konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raportis ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parendamiseks tehtud ettepanekute kohta juhtgrupi õiguskeskkonda puudutava ettepanekuna nr 19. Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 31, riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.03.2018, 17, 1 https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/kevadkoalitsiooni_tegevuskava.pdf 1 täitemenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 21, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2017, 63, notariaadiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.05.2017, 24 ning väärtpaberituru seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 43. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, sest muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 p 14). Eelnõu esitatakse teistkordsele kooskõlastusele põhjusel, et eelnõusse lisatakse uus säte, millega nähakse ette erand Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu menetluses tehtud otsuste tunnustamisele ja täitmisele. Eelnõusse lisatakse ka teine uus säte, millega antakse Notarite Koja vahekohtule õigus lahendada eluruumi üürivaidlusi ning säte, mille kohaselt ei pea Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsuseid jätkuvalt täidetavaks tunnistama. Samuti muudetakse Eestis tehtud vahekohtu otsuste tunnistamise ja täidetavaks tunnistamise asjade kohtualluvust – edaspidi lahendab neid kohtuasju Pärnu Maakohus. 2. SEADUSE EESMÄRK 2.1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise eesmärk on saavutada olukord, kus seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemise võimalus oleks minimaalne ning sellise lahendi täitmise takistamine ei sõltuks üksnes selle kostja aktiivsest õiguskaitsevahendite kasutamisest, kelle suhtes vahekohtu lahend tehti. Samuti on muudatuste eesmärk viia regulatsioon 2 vastavusse Riigikohtu praktikaga. Vahekohtumenetluse üldregulatsioon sisaldub TsMS-s – kui seadusega või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse vahekohtumenetlusele TsMS 14. osa. Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New 3 Yorgi konventsiooni. Vahekohtu otsused sisalduvad täitedokumentide loetelus TMS-s. Tarbijatega sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepete puhul tuleb lisaks arvestada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) tüüptingimuste regulatsiooniga. Kehtiva TsMS sõnastuse kohaselt on Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused sundtäidetavad ilma, et need tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada (TsMS § 753 lg 1 teine lause, TMS § 2 lg 1 p 6). Aktiivne roll õiguskaitsevahendite kasutamisel on kostjal, kelle suhtes lahend tehti. Lisaks ei ole Eestis sarnaselt muude UNCITRAL-i mudelseaduse riikidega sätestatud alaliselt tegutsevale vahekohtule avalik-õiguslikke tingimusi, sh tingimusi alaliselt tegutseva vahekohtu asutamise või alaliselt tegutseva vahekohtu üle järelevalve teostamise üle. Eestis ei ole alaliselt tegutsevate vahekohtute asutamine ja tegevus riiklikult piiritletud ega kontrollitav. Samuti ei ole kehtestatud alaliste vahekohtute legaaldefinitsiooni. Kuivõrd alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on kehtiva regulatsiooni kohaselt sundtäidetavad 4 ilma, et need tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada, ja arvestades, et alaliselt tegutsevatele vahekohtutele administratiivseid piiranguid ei ole seatud, sai Eestis toimida nn pocket arbitration – vahekohtud ei pruukinud olla pooltest sõltumatud, formaalsete täitemenetluse alustamise tingimuste täitmisel oli sundtäitmist võimalik alustada ka pahatahtliku vahekohtu otsuse alusel – nt vahekohtumenetlus, mille tulemusena otsus tehti, viidi läbi kostjat kaasamata, vahekohtumenetluse kokkulepe ei olnud kehtiv, vahekohus lahendas küsimuse, mida ei oleks tohtinud vahekohtus 2 RKTKo, 20.04.2016. a, nr 3-2-1-142-15. Seda lahendit käsitletakse lk 6-7. 3 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. RT II 1993, 21, 51. Mitteametlik tõlge on kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474. 4 Siin käsitletakse olukorda enne RKTKo, 20.04.2016. a, nr 3-2-1-142-15. Seda Riigikohtu lahendit käsitletakse lk 6-7. 2 lahendada (vaidluse eseme mittearbitreeritavus), või vahekohtu otsus ei olnud kooskõlas avaliku korraga. Võis juhtuda, et kostja sai vahekohtumenetlusest teada alles pärast otsuse tegemist või 5 täitemenetluses. Senises õiguslikus olukorras ei olnud õiguskaitsevahendid – võimalus kaevata vahekohtu otsuse peale TsMS § 751 lg-s 1 loetletud alustel ringkonnakohtule või VÕS § 42 lg 3 kaudu vahekohtumenetluse kokkuleppe või vahekohtu reglemendis sisalduva reegli kui tarbija suhtes kahjuliku tüüptingimuse tühisusele tuginemine – piisavalt otstarbekad ja tõhusad abinõud. Avalikkuse teavitamise kaudu oleks olnud küll võimalik parandada isikute teadlikkust õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise võimalustest, kuid see ei oleks täitnud lõppkokkuvõttes eesmärki – minimeerida seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemise võimalus või luua olukord, kus sellise lahendi täitmise takistamine ei oleks sõltunud üksnes kostja aktiivsusest – kuivõrd õigusraamistik ei võimaldanud tekkinud probleeme ületada. Seega asuti seisukohale, et tuleb teha muudatused õigussüsteemis. 05.10.2015. a saatis justiitsminister huvirühmadele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks vahekohtumenetlust puudutavate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi 6 VTK). VTK-s pakuti kerkinud probleemide lahendamiseks välja kaks põhimõtteliselt erinevat varianti olemasoleva regulatsiooni muutmiseks: Variant 1  Säilitatakse senine regulatsioon, mille kohaselt ei ole alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele (sh nende reglementidele) avalik-õiguslikke tingimusi sätestatud.  Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsuse sundtäitmiseks tuleb otsus kohtu poolt tunnustada ja täidetavaks tunnistada.  Sätestatakse piirang, et enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei ole tarbijale siduvad.  Kehtestatakse kohustus, mille kohaselt tuleb selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tarbijale kirjalikult kohtu- ja vahekohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi.  Kohustatakse sätestama tarbija ja ettevõtja vahelistesse vahekohtumenetluse kokkulepetesse vahekohtumenetluse koht selliselt, et vahekohus võib üksikuid toiminguid teises kohas teha üksnes tarbija nõusolekul või märkimisväärsete takistuste esinemise korral.  Kehtestatakse piirang, mille kohaselt juhul, kui tarbija elukoht või töökoht ei olnud vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal või menetluse alustamise ajal vahekohtumenetluse kohas, on kokkulepe kehtiv vaid juhul, kui tarbija sellele tugineb. 5 Perioodil 12.03.2014–31.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustatud vahekohtute otsuseid läbi vaadates ei jätnud ringkonnakohus ühelgi korral otsust muutmata:  kaheksas tsiviilasjas avaldus rahuldati ja vahekohtu otsus tühistati;  neljas tsiviilasjas jäeti avaldus menetlusse võtmata TsMS § 644 lg-te 1 ja 3 ning § 638 lg 4 alusel, s.o põhjusel, et avaldajad ei maksnud ära määratud tähtajal puuduolevat riigilõivu;  kahes tsiviilasjas menetlus lõpetati seoses kompromissi kinnitamisega;  ühes tsiviilasjas menetlus lõpetati seoses avaldusest loobumisega – TsMS § 429 lg 1 alusel. Vahekohtute otsused tühistati nt järgmistel alustel:  vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus;  vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ei olnud tõendatud;  rikutud oli tarbijaga vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise korda;  poolele ei olnud nõuetekohaselt teatatud vahekohtu menetlusest – avaldajad said vahekohtumenetlusest teada alles täitemenetluses kohtutäiturilt. – Mare Merimaa. Vahekohtumenetluse lahendite analüüs Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud vahekohtu otsuste tühistamiseks esitatud avalduste kohta, lk 1. 6 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/04ab2ea9-167d-4df7- a945-7bad995d0dd1. 3  Kehtestatakse alalistele vahekohtutele asja materjalide säilitamise kohustus. Variant 2  Kehtestatakse alalise vahekohtu asutamise piirangud selliselt, et sätestatakse võimalus asutada alaliselt tegutsev vahekohus ainult seaduse alusel või mittetulundusühingu õiguslikus vormis või mittetulundusühingu poolt, kusjuures mittetulundusühingu asutajaks või liikmeks tohib olla ainult juriidilisest isikust ettevõtjate üleriigiline ühendus, kellel on vähemalt 50 liiget. Alaliselt tegutseva vahekohtu reglement peab vastama seadusele ja headele kommetele.  Antakse Justiitsministeeriumile õigus hinnata sisuliselt ettevõtjate üleriigilise ühenduse nõude täitmist ja vajaduse korral mitte lülitada alalist vahekohut vastavasse nimekirja. 7 Variant 1 lähtus ideest, et Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendi täitmise eelduseks on selle 8 täidetavaks tunnistamine, UNCITRALi mudelseadusest ja Euroopa Kohtu praktikast – paketis olid esitatud osaliselt tolleaegse Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere 9 analüüsis esitatud ettepanekud ja osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu analüütiku Mare Merimaa 10 ettepanekud. Variant 2 lähtus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele avalik- õiguslike piirangute kehtestamise ideest – paketis olid esitatud Tartu Ülikooli tudengi Oliver Orumetsa 11 uurimistöös ja Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu poolt Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekud, samuti osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu analüütiku Mare Merimaa ettepanekud. VTK kohta esitasid tagasiside Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus, Eesti Advokatuuri juhatus, E-vahekohus ja isePankuri vahekohus, Kohtutäiturite ja Panktorihaldurite Koda, Tartu Maakohus, Tartu Ülikool, Notarite Koda, Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus, Advokaadibüroo Raidla Ellex vandeadvokaat ja partner Toomas Vaher , Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Riigikohus, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , VTK ettevalmistamiseks analüüsi koostanud tolleagse Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere ning Tartu Ülikooli doktorant ja advokaadibüroo Vojčik and Partners Collegium (SK) välisnõunik Pille Talpsepp. Tagasiside VTK kohta oli järgmine:  Eesti Kindlustusseltside Liit eelistas varianti 2, millele lisanduksid variandi 1 juures pakutud meetmed – enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei ole tarbijale siduvad; selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tarbijale kirjalikult vahekohtumenetluse ja riikliku kohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi. Vähemalt 50 liikme nõue ei ole põhjendatud – nt kindlustusandjaid on Eestis kokku 16. Praegu on sektoril toimiv 7 VTK koostajad lähtusid vahekohtute liigitamisel sellest, et need vahekohtud, mis ei ole moodustatud konkreetse vaidluse lahendamiseks, st ad hoc vahekohtud, olid Eestis alaliselt tegutsevad vahekohtud, sh TsMS-i ja TMS-i vahekohtu otsuse täidetavuse tingimuste mõttes, kuivõrd seadustes ei olnud sätestatud muid kriteeriume nn alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele. Taolisest liigitusest lähtus ka õiguskirjandus ja tolleaegne kohtupraktika. 8 Kohtuasjas Asturcom Telecommunicatons SL v Christina Rodriguez Nogueira (C-40/08; 06.10.2009) leidis Euroopa Kohus, et Nõukogu 05.04.1993 direktiivi 93/13/EEC ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada selliselt, et jõustunud vahekohtu otsuse täitmise üle otsustav riiklik kohus peab omal algatusel kontrollima, kas ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe on tarbija suhtes ebaõiglane, ka juhul, kui tarbija ei osalenud vahekohtumenetluses, ei vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkulepet ega esitanud vahekohtu otsuse tühistamisavaldust. Riiklik kohus peab tagama vastavad siseriiklikud tagajärjed, täitmaks eesmärki, et tarbija suhtes ebaõiglane vahekohtumenetluse kokkulepe ei oleks tarbijale siduv. Kuna tarbijate kaitsmine direktiivi 93/13/EEC ulatuses on avalikes huvides, tuleb ka direktiivi art 6 tõlgendada siseriikliku avaliku korra osana. 9 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud. 10 Mare Merimaa. Vahekohtumenetluse lahendite analüüs Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud vahekohtu otsuste tühistamiseks esitatud avalduste kohta. 11 Oliver Orumets. Alaliselt tegutsevate vahekohtute tegevuse õiguslik regulatsioon Euroopa Liidu riikides. Ettepanekud Eesti osas. Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Tallinn, 2015, lk 19. 4 vahekohus ja sektori ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud. EKL on vastu otsuste täidetavaks tunnistamisele.  Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus toetas varianti 2 ja oli vastu variandile 1 ning otsuste täidetavaks tunnistamisele. Lisaks tegi EKTK arbitraažikohus ettepaneku muuta riigilõivuseadust ja sätestada vahekohtu otsuse tühistamise avalduse läbivaatamise lõivuna 50 eurot sarnaselt määruskaebuselt tasumisele kuuluva lõivuga ja erinevalt kehtivast lõivu suurusest, mis on sama, nagu tuleks tasuda hagi esitamisel kohtusse. Kohus tühistab otsuse TsMS § 751 lõikes 1 sätestatud formaalsetel alustel. Tegemist ei ole sisulise õigusemõistmisega, nagu tavapärases apellatsioonimenetluses.  Advokatuuri juhatus toetas varianti nr 1. Variandi 1 puhul ei toetatud ettepanekut kehtestada vahekohtute asja materjalide säilitamise kohustus – tunnustamist ja täitmist sooviva isiku kohustus on tõendada, et vahekohus teavitas võlgnikku menetlusest. Vajalikus ulatuses materjalide säilitamine peaks toimuma vahekohtute eneseregulatsiooni kaudu. Advokatuuri juhatus oli jõuliselt vastu variandile 2 - avalik-õiguslike piirangute seadmine vahekohtutele on põhjendamatu. Eesti on UNCITRAli mudelseaduse riik, mis loob rahvusvahelise kuvandi teatud põhimõtete järgimisest ja kvaliteedi tagamisest. Mudelseaduse riigid ei ole üldjuhul avalik-õiguslikke piiranguid kehtestanud. Õigustmõistva jõu allutamine täitevvõimule oleks meelevaldne.  E-vahekohus ja isePankuri vahekohus leidsid, et õigusloomeline sekkumine peaks olema võimalikult vähe invasiivne ja lepinguvabadust võimalikult vähe piirav. Ühe võimalusena nähakse reglementidele teatud nõuete kehtestamist ja alalistes vahekohtutes tegutsevatele vahekohtunikele kvalifikatsiooninõuete kehtestamist.  Kohtutäiturite ja Panktorihaldurite Koja hinnangul oleks vaja kehtestada alaliste vahekohtute asutamisele avalik-õiguslikud piirangud ja järelevalve nende tegevuse üle (toetas varianti 2).  Tartu Maakohus toetas varianti 1 ja oli vastu variandile 2, leides, et avalik-õiguslike piirangute seadmine vahekohtutele ei ole mõistlik.  Tartu Ülikool toetas esmajoones varianti 2, kuid nägi ka võimalust variante kombineerida.  Notarite Koda toetas varianti 1.  Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus eelistas varianti 1.  Advokaadibüroo Raidla Ellex vandeadvokaat ja partner Toomas Vaher toetas variandi 1 kaht esimest punkti – säilitada senine regulatsioon, kus vahekohtutele ei ole sätestatud avalik- õiguslikke piiranguid, ja luua Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise regulatsioon. Kehtiv regulatsioon, kus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on täidetavad ilma kohtuliku kontrollita, ei ole kooskõlas New Yorgi konventsiooniga. Vaher oli vastu variandile 2 ja rõhutas, et tuleks vältida Eesti-spetsiifiliste regulatsioonide väljatöötamist ja vastuolusid UNCITRALi mudelseadusega. Variandi 2 kohaselt on riiklik kontroll vahekohtute asutamise ja reglementide üle sobimatu ja muudab vahekohtu olemuse sisuliselt riiklikuks. Vahekohtumenetlus ei ole alternatiivne kohtusüsteem, vaid autonoomne poolte lepinguvabadusel põhinev vaidluste lahendamise võimalus. Variandi 2 rakendamine VTKs väljatoodud probleeme ei lahenda, kuna üksiklahendeid ei kontrollita.  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetas arbitraažikohtu nõukogu seisukohti ja varianti 2 ja oli vastu variandile 1. Põhjusena märgiti, et variant 1 muudab vahekohtumenetluse vähem atraktiivseks, aeganõudvamaks ja suurendab kohtute koormust.  Riigikohus toetas esialgu varianti 2. Hiljem leiti, et mõlemad variandid on sobivad.  Siseministeerium – teavitas, et kooskõlastab VTK märkusteta, ega esitanud eelistust.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – toetas varianti 1. Alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsuste kohtu poolt tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine tagab riikliku kontrolli vahekohtute tegevuse üle ja võimaldab arvesse võtta Euroopa Kohtu suuniseid. MKM oli vastu variandile 2 – riigipoolne kontroll vahekohtu asutamistingimuste täitmise üle ei ole piisav ega proportsionaalne meede, et tagada vastavalt Euroopa Kohtu suunisele tarbija õiguste adekvaatne kaitse enne lahendi täitmisele pööramist.  VTK ettevalmistamiseks analüüsi koostanud tolleaegse Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere toetas täidetavaks tunnistamise menetluse loomist. Põldvere kritiseeris teravalt varianti 2. Haldusõiguslik kontroll ei võimalda VTK eesmärke saavutada ja kerkinud probleemid on võimalik lahendada üksnes iga üksikjuhtumi kohtuliku kontrolli – täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu. Vahekohtumenetluse aluseks on poolte kokkulepe ja see on eelkõige ärivaidluste lahendamiseks. Riik ei peaks reguleerima tavapärast ärisuhet ja poolte kokkuleppeid. Lahendused peaksid olema sellised, kus tarbija õigused oleksid tagatud nimetatut arvesse võttes. Esialgu suurendaks täidetavaks tunnistamine ilmselt kohtute töökoormust, kuid kui kaob alaliselt tegutsevate vahekohtute 5 otsuste kohese täitmise võimalus, väheneb probleemsete otsuste hulk. Toimiku säilitamise kohustuse kehtestamist Põldvere ei poolda – kui vahekohtu lahendile tuginev pool ei suuda tõendada, et vastaspoole menetlusõigused on täidetud, ei saa kohus seda tõendatuks lugeda. Ettepanek lubada tegutseda alaliselt tegutsevaid vahekohtuid üksnes MTÜ vormis ei ole kooskõlas enamiku riikide vahekohtumenetluse praktikaga. Organisatsioonid on enamasti loodud tulu teenimiseks. Liikmete arvu 50 kehtestamine on põhjendamatu, eriti Eesti väiksuse kontekstis; edaspidi kasutataks ad hoc kohtuid. Seaduse alusel alaliselt tegutseva vahekohtu asutamise võimalus kaotati 90-ndate alguses kui nõukogudeaegne rudiment, et Eesti regulatsioon ja praktika vastaks muu maailma tunnustatud praktikale. Kui vahekohtumenetlus on riigi kontrolli all, annab see maailmale signaali, et siia ei tasu vahekohtumenetlust pidama tulla.  Tartu Ülikooli doktorant ning advokaadibüroo Vojčik and Partners Collegium (SK) välisnõunik Pille Talpsepp kritiseeris tugevalt varianti 2, pakutud valikutest toetas pigem varianti 1 ja täidetavaks tunnistamise menetlust ning esitas ettepaneku kehtestada vahekohtu lahendite otsuse avalikustamise nõue. Seega jagunes VTK kohta esitatud seisukohtades toetus variantidele enam-vähem pooleks. Eelnõu ettevalmistajad otsustasid liikuda edasi variandiga, mis näeb ette kohtuliku kontrolli iga Eestis 12 alaliselt tegutseva vahekohtu lahendi täidetavuse eelduste üle, kuivõrd üksnes see variant võimaldanuks lahendada VTK-s välja toodud probleemid. Ka justiitsministri nõukoda toetas 15.12.2015. a toimunud kohtumisel varianti 1 ning Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise nõude sätestamist. VTK-s väljapakutud variandi 2 rakendamine probleeme ei lahendaks, kuna üksiklahendeid ei kontrollita. Variandist 1 otsustati jätta välja alalise vahekohtu materjalide säilitamise kohustus. Kerkinud probleemid on võimalik lahendada olemasolevate reeglitega – nt asjaolu, et vahekohtumenetluse kostja ei olnud vahekohtumenetlusse kaasatud, kui negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada kostjal endal. Kui isik soovib vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist, on TsMS § 753 lg 2 ja § 751 lg 1 p 3 kohaselt tema kohustus tõendada, et vastaspool oli vahekohtumenetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Arvestades, et pooltel on lepinguvabadusest tulenevalt võimalik allutada oma vaidlus neile sobivale vahekohtule, tuleb vahekohtul tagada oma klientidele täidetavuse tingimustele vastav menetlus ning vajalike asjaolude tõendamine, vastasel korral ei oleks vastav vahekohus tulevikus vaba turu tingimustes tugevas positsioonis. 20.04.2016. a tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendi nr 3-2-1-142-15, milles Riigikohus märkis, et TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Kolleegium asus seisukohale, et üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga. Riigikohus märkis, et kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Riigikohus asus seisukohale, et vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saa kohtutäitur Riigikohtu hinnangul selliseid vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Küll aga saab kohtutäitur TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi täita vahekohtu otsuseid, mida kohus on tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud. Lahendi p-s 16 järeldas Riigikohus, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Riigikohus märkis, et isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetluse 12 Vt allmärkust nr 7. 6 dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab esitama TMS § 217 järgi kaebuse 13 kohtutäituri otsuse peale (RK nr 3-2-1-42-08, p 16; nr 3-2-1-1-14, p 18). Seega asus Riigikohus seisukohale, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt ei saa kohtutäitur võtta täitmisele neid vahekohtu otsuseid, mis ei ole eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, kuivõrd kohtutäituril ei ole võimalik otsustada, kas lahendi teinud vahekohus on Eestis alaliselt tegutsev vahekohus või mitte. Riigikohtu 20.04.2016. a lahendiga nr 3-2-1-142-15 muutus sisuliselt senine alama astme kohtupraktikas ja õiguskirjanduses väljakujunenud vahekohtu otsuste täidetavuse käsitlus. Senine käsitlus lähtus sellest, et Eestis, nagu ka üldjuhul muudes UNCITRAL-i mudelseaduse riikides, ei ole vahekohtutele, sh alaliselt tegutsevatele vahekohtutele, kehtestatud avalik-õiguslikke piiranguid – vahekohtud tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning lähtudes turutingimustest. Varasema käsitluse kohaselt laienes täidetavuse erisus (TsMS § 753 lg 1 teine lause, TMS § 2 lg 1 p 6) nende Eestis tegutsevate vahekohtute lahenditele, mis ei olnud moodustatud konkreetse vaidluse lahendamiseks (ad hoc). Riigikohus lahendas käsitletava lahendiga VTK-s kirjeldatud probleemi, mille kohaselt võimaldas TsMS § 753 lg 1 teine lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 tegutseda nn pocket arbitration’il ning võimalik oli ka erapooliku vahekohtu ebaõiglase ja pahatahtliku otsuse täitmisele pööramine, ilma eelnevalt täidetavaks tunnistamise menetlust läbimata. Riigikohtu lahendi kohaselt saab olukorras, kus seaduses ei ole reguleeritud Eestis alaliselt tegutseva alalise vahekohtu kriteeriume, täitemenetluse alustada üksnes eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud vahekohtu lahendi alusel. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus Riigikohtu praktikaga vastavusse. Eelnõuga ei kehtestata Eestis tegutsevate vahekohtute asutamisele ja tegutsemisele kriteeriume ja avalik-õiguslikke piiranguid. Samuti ei kehtestata eelnõuga alaliselt tegutseva vahekohtu legaaldefinitsiooni, vaid loobutakse alalise vahekohtu eristamisest seadustikus. Eelnõuga sätestatakse kõigi vahekohtu otsustele ühtne kohtu poolt täidetavaks tunnistamise nõue, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu otsustele. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, riigilõivuseadust, täitemenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, notariaadiseadust, väärtpaberituru seadust ning sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg. 3.1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmine 3.1.1. Erinevalt kehtivast regulatsioonist seatakse Eestis tegutsevate vahekohtute üksiklahendite täidetavuse eelduste suhtes sisse kohtulik kontroll, võrdsustades seeläbi Eestis tegutsevate vahekohtute, ad hoc vahekohtute (konkreetse vaidluse lahendamiseks moodustatud vahekohtute) ja välisriigi vahekohtute otsuste täidetavuse tingimused Eestis. Selline lähenemine on kooskõlas ka 14 välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi konventsiooni art-ga 3, mille kohaselt ei tohiks konventsiooniosalise riigi enda vahekohtu otsustel olla täidetavuse osas märkimisväärseid eeliseid muude konventsiooni kohaldamisalasse ja kohustuslikult konventsiooniosalises riigis täitmisele kuuluvate vahekohtu otsuste täidetavuse reeglite ees. Seega võib pigem asuda seisukohale, et kehtiva regulatsiooni, kus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on täidetavad ilma kohtuliku kontrollita, kuid välisriigi vahekohtu otsused tuleb nende Eestis täitmiseks kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kooskõla New Yorgi konventsiooniga on pigem kaheldav, kuivõrd 13 RKTKo, 20.04.2016. a, 3-2-1-142-15, p-d 15, 16. 14 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. RT II 1993, 21, 51. Mitteametlik tõlge on kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474. 7 Eesti enda vahekohtu otsustel on täidetavuse osas märkimisväärne eelis teiste konventsiooniosaliste vahekohtute otsuste ees. 3.1.2. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on täidetavuse reeglites erinevus ad hoc vahekohtute ja Eestis alaliselt tegutsevatel vahekohtute otsuste puhul – ad hoc vahekohtu otsused tuleb kohtu poolt täidetavaks tunnistada, Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsused on TsMS § 753 lg 1 teise lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 kohaselt täidetavad ilma kohtulikku kontrolli läbimata, kuigi kõikide Eesti vahekohtute otsuste puhul on ette nähtud samadel alustel otsuse tühistamise võimalus (TsMS § 751). Tuleb märkida, et UNCITRAL-i mudelseadus, mis on olnud eeskujuks Eesti vahekohtumenetluse regulatsiooni loomisel, ega välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi 15 konventsioon ei tee oma reeglites vahet sellel, kas tegemist on ad hoc vahekohtuga või mitte. Ka eelnõu ettevalmistamisel koostatud analüüsis uuritud Soome, Rootsi, Saksamaa, Austria, Hollandi ja Läti vahekohtumenetluse regulatsioonides ei ole eristatud alaliselt tegutsevaid ja ad hoc vahekohtuid, 16 mis puudutab vahekohtu otsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist ning täitmist. Arvestades Riigikohtu 20.04.2016. a otsust nr 3-2-1-14-15, tuleb täidetavaks tunnistada iga Eestis tegutseva vahekohtu otsus, kuivõrd kohtutäitur ei saa hinnata seda, kas tegemist on Eestis alaliselt 17 tegutseva vahekohtuga või mitte. Seega jääks TsMS § 753 lg 1 teine lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 lause esimene pool, mille kohaselt on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus on täidetav ilma, et see tuleks eelnevalt täidetavaks tunnistada, Riigikohtu lahendi valguses sisutühjaks. 3.1.3. Kõigis eelnõu ettevalmistamisel koostatud vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlevas analüüsis analüüsitud riikides, v.a Rootsi, on lisaks välisriigi vahekohtu otsustele ka riigisisese alalise 18 vahekohtu otsuse täitmiseks vajalik selle eelnev täidetavaks tunnistamine riikliku kohtu poolt. Rootsi regulatsiooni kohaselt ei ole vaja täidetavaks tunnistada riigisisese vahekohtu otsust, olenemata sellest, kas tegemist on ad hoc vahekohtu või alalise vahekohtuga. Samas on Rootsi täitevasutusel kohustus kontrollida, kas vahekohtu otsus on nõuetekohaselt allkirjastatud, kas sellel on nõutav õigusjõud, kas vaidlus on olnud arbitreeritav ning kas otsus on kooskõlas avaliku korraga. 19 Kahtluse korral suunab täitevasutus pooled kohtusse. Eelnõu ettevalmistajate hinnangul ei tuleks aga siinkohal eeskuju võtta Rootsi mudelist, sest täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt oleks Eesti õigussüsteemi ja praktika kontekstis kaheldav jätta kohtutäituri otsustusõiguseks hinnata, kas alalise vahekohtu otsuse puhul, mille täitmiseks täituri poole pöörduti, oli vahekohtumenetluse kokkulepe kehtiv, kas vahekohus lahendas küsimuse, mida ei oleks tohtinud vahekohtus lahendada (vaidluse eseme mittearbitreeritavus) või kas vahekohtu otsus on kooskõlas avaliku korraga. Täidetavuse aluste hindamine peaks olema kohtu pädevuses. 3.1.4. Eesti on UNCITRAL-i mudelseaduse riik. See loob rahvusvahelise kuvandi teatud põhimõtete järgimisest ja kvaliteedi tagamisest. Mudelseaduse riigid ei ole üldjuhul vahekohtutele avalik-õiguslikke piiranguid kehtestanud. Ka praeguse eelnõuga jätkab Eesti vabal turumajandusel põhinevat teed – 15 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi konventsioon. Mitteametlik tõlge on kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474. 16 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 19–22. 17 RKTKo, 20.04.2016. a, 3-2-1-142-15, p 15. Siiski peaks kohtutäituril olema ka pärast Riigikohtu lahendit nr 3-2- 1-142-15 võimalik täitmisele võtta TsMS § 753 lg 1 teise aluse ja TMS § 2 lg 1 p 6 alusel eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistamata vähemalt Notarite Koja vahekohtu ja väärtpaberituru vahekohtu otsuseid, kuivõrd need vahekohtud on moodustatud alaliselt tegutsevate vahekohtutena vastavalt notariaadi seaduse ja väärtpaberituru seaduse alusel ning kohtutäituril ei tule seetõttu hinnata seda, kas need vahekohtud on alaliselt tegutsevad või mitte. 18 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 3. 19 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 3, 20, 21. 8 vahekohtud tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning lähtudes turutingimustest. Vahekohtumenetlus ei ole mitte niivõrd alternatiivne kohtusüsteem, kuivõrd autonoomne poolte lepinguvabadusel põhinev vaidluste lahendamise võimalus. Eelnõu ettevalmistamisel analüüsitud Soome, Rootsi, Saksamaa, Hollandi ja Austria regulatsioon lähtub eeldusest, et vahekohtud, sh alalised vahekohtud, tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning lähtudes turutingimustest. Riiklikke piiranguid vahekohtute tegutsemisele loodud ei ole. Ka Eestis ei looda eelnõuga vahekohtute moodustamiseks administratiivseid piirangud, vaid muudetakse vahekohtumenetluse regulatsiooni selliselt, et see tagaks tõhusamalt iga üksiku lahendi täidetavuse eelduste kontrolli. 3.1.5. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise regulatsiooni loomine peaks lõppkokkuvõttes viima selleni, et oht, et Eestis tegutsevad vahekohtud viivad läbi menetlusi, milles tehtud lahendeid ei ole võimalik TsMS §-de 753 ja 754 alusel täidetavaks tunnistada, on minimaalne. Kui selliseid menetlusi siiski läbi viiakse, jäetakse vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avaldus rahuldamata (TsMS § 754 lg 2 järgi § 751 alustel) ja vahekohtu otsus tühistatakse (TsMS § 753 lg 2). 3.1.6. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetluse raames on võimalik arvestada Euroopa Kohtu antud suunisega vahekohtumenetluse kohta tarbijaga, mille kohaselt tuleb jõustunud vahekohtu otsuse täitmise üle otsustaval kohtul omal algatusel kontrollida, kas ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe ei ole tarbija suhtes ebaõiglane. Euroopa Kohtu suuniste kohaselt tuleb seda teha ka juhul, kui tarbija ei osalenud vahekohtumenetluses, ei vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkulepet ega esitanud vahekohtu otsuse tühistamise avaldust. Kohus peab tagama, et tarbija suhtes ebaõiglane vahekohtumenetluse kokkulepe ei oleks tarbijale siduv. Kuna tarbijate kaitsmine direktiivi 93/13/EEC ulatuses on avalikes huvides, tuleb ka direktiivi artiklit 6 20 tõlgendada riigisisese avaliku korra osana . Kui vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetlust ei loodaks, tuleks kohtu asemel vastavad Euroopa Kohtu suunised täita kohtutäituril. Nagu eespool selgitatud, ei tohiks täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi arvestades jääda Eesti õigussüsteemi ja praktika kontekstis selliste küsimuste hindamine kohtutäiturite otsustusõiguseks. 3.1.7. Tarbijate kui vahekohtumenetluses nõrgema poole huvide paremaks kaitseks sätestatakse eelnõuga ka teatud piirangud tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele. 21 Muudatuste eeskujuks on peamiselt Austria vahekohtumenetluse regulatsioon. 3.1.8. Eestis tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise nõue on põhiseaduspärane. Seisukohti selle kohta, kas vahekohtuna tegutsemine on klassikaline ettevõtlus, on vastakaid. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärgiks üldjuhul on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuste osutamise, vara realiseerimise jne tulemusel (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Vahekohtu tegutsemise eesmärk on vaidlevate poolte õigusvaidluse lahendamine, järgides menetlusstandardit, et lahend oleks hiljem riikliku sunniga täidetav. Õigusemõistmine iseenesest ei ole klassikaline ettevõtluse liik. Riik loob teatud reeglid õigusemõistmisele ja tagab õigusemõistmise tulemuse – kohtulahendi või muu täitedokumendi – täitmise. Samas võib riik võimaldada lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt isikutel kokku leppida, et neil on õigus allutada oma vaidluse lahendamine näiteks riikliku kohtusüsteemi välisele vahekohtule. Ka sellisel juhul näeb riik ette miinimumstandardi, millistele reeglitele peab vahekohtumenetlus vastama, et vahekohtu lahend oleks riikliku sunniga täidetav. Vahekohtud pakuvad teenust õigusvaidluse lahendamiseks. Kuivõrd riiklikke piiranguid vahekohtute kui 20 Asturcom Telecommunicatons SL v Christina Rodriguez Nogueira (C-40/08; 06.10.2009). 21 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 5-6. 9 institutsioonide loomisele ei ole kehtestatud, võivad nad teha seda ettevõtluse raames tulu saamise eesmärgil. Põhiseaduse §-s 31 on sätestatud ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Teenuse osutamine on ettevõtlus PS § 31 esimese lause tähenduses. Nii VTK variandis 1 välja pakutud Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine kui ka variandis 2 välja pakutud riiklikud administratiivsed piirangud alaliselt tegutsevate vahekohtute kui institutsioonide moodustamisele ja tegevusele sisaldavad PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitseala riivet. Kaitseala riive on selle ebasoodus mõjutamine (RKPJKo nr 3-4-1-6-09). Ettevõtlusvabadust riivavad mis tahes keelud ja piirangud mõne majandustegevusega tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused ettevõtlusega tegelemise korral, loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste või tingimuste kehtestamine, hoolsuskohustused, 22 mida majandustegevuses tuleb järgida, ja muud kõrvalkohustused. Ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab või kahjustab mõnd ettevõtlusega seotud tegevust või kõrvaldab selle (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud ka siis, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (vt RKPJKo nr 3-4-1-1-02). Ettevõtlusvabadus on seaduse lihtsa reservatsiooniga põhiõigus, sest PS § 31 teine lause lubab seadusandjal sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra. Piirangutel on legitiimne eesmärk kaitsta ühiskonda mitteusaldusväärsete müüjate eest (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Lihtsa reservatsiooniga põhiõiguse riive puhul on riive legitiimne eesmärk seadusandja poolt defineeritud eesmärk. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamise puhul on riive ettevõtlusvabadusele kahtlemata märkimisväärselt väiksem, kui oleks vahekohtute asutamise ja nende tegevuse administratiivsete piirangute loomisel. Täidetavaks tunnistamise nõudega kaasneva riive legitiimne eesmärk on tagada vahekohtumenetluse osalistele seaduse nõuetele vastav ja menetlusosalise menetlusõiguste miinimumstandardit järgiv vahekohtumenetlus, mille tulemus vastab täidetavuse nõuetele. Seega on eesmärgiks PS §-s 15 sätestatud igaühe põhiõigus õiglasele kohtumenetlusele ja PS §-s 13 sisalduv igaühe põhiõigus riigi ja seaduse kaitsele. Samuti on eesmärgiks kaitsta vahekohtumenetluse osalist riigi omavoli eest (PS § 13 lg 2), mis tuleneks senisest teoreetilisest võimalusest allutada sundtäitmisele vahekohtute lahendid, mille täidetavuse nõudeid ei ole alaliselt tegutsevatele vahekohtutele seadusest tulenenud erandi tõttu kontrollitud ja mis võisid seeläbi olla ka ebaõiglased ja ebaseaduslikud ning mille suhtes oli õiguskaitsevahendite kasutamise 23 aktiivne roll sellel isikul, kelle suhtes vahekohtu otsus tehti ja täitemenetlust läbi viidi. Põhiõiguste riive peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust (RKPJKo nr 3-4-1-1-02; RKPJKo nr 3-4-1-6-09). Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Täidetavaks tunnistamise nõue Eestis tegutsevate vahekohtute lahendite tarvis on sobiv ja vajalik abinõu – üksnes täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu on võimalik kontrollida vahekohtumenetluses tehtud üksiklahendite vastavust seadusest tulenevatele täidetavuse nõuetele ja hoida ära ebaõiglaste ja seadusevastaste lahendite sundtäitmisele esitamist ning olukorda, kus see, et 22 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31 kommentaar, p 10. 23 Riigikohtu 20.04.2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15, p-st 16 järeldub, et täitemenetlused, mis on algatatud sellise Eestis tegutseva vahekohtu lahendi alusel, mis ei ole enne täitmiseks esitamist kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, on alustatud ilma kehtiva täitedokumendita. 10 ebaõiglast ja seadusevastast lahendit ei oleks võimalik täita, nõuab selle isiku aktiivsust, kelle suhtes lahend on tehtud. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõue ei sea senisega võrreldes vahekohtule mingit lisakoormust – vahekohtul tuli ka enne täidetavaks tunnistamise menetluse loomist silmas pidada, et tema menetlus vastaks tingimustele, mis võimaldaks lahendi täitmist, et ei esineks TsMS §-s 751 sisalduvaid tühistamise aluseid. Täidetavaks tunnistamise nõue ei tohiks tuua vahekohtu menetlusse ja tegevusse mingeid muudatusi, kui ta on seni käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ja selliselt, et tema lahendid on täidetavad Eestis või teistes riikides. Riigi poolt tarbijate õiguste kontrollimist vahekohtumenetluses nõuavad ka Euroopa Kohtu suunised. 3.2. Kavandatavate muudatuste sisu: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine 3.2.1. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõue ning täiendavad tingimused tarbijaga sõlmitavale vahekohtumenetluse kokkuleppele 1 Seadustiku täiendamine §-ga 718 , § 753 lg 1 teise lause ja § 719 lg 2 kehtetuks tunnistamine 1 ning § 755 täiendamine lõikega 1 on seotud eelnõu eesmärgiga, mille kohaselt tuleb takistada pahatahtlike lahendite tegemist vahekohtumenetluses või ei tohi sellise lahendi täitmise takistamine sõltuda üksnes kostja aktiivsusest. Paragrahvi 753 lõike 1 teise lause kehtetuks tunnistamine. Muudatuse kohaselt tuleb Eestis tegutseva vahekohtu otsus enne sundtäitmisele pööramist kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Avaldus esitatakse Pärnu Maakohtule. 1 Kohus vaatab avalduse läbi hagita menetluses (TsMS § 756 lg 1, § 475 lg 1 p 14 ). Avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 13). Kohus kontrollib vahekohtu otsuse vastavust täidetavuse tingimustele (TsMS § 753 lg 2, § 751 lg-d 1 ja 2) ning juhul, kui otsus täidetavuse tingimustele ei vasta, tühistab selle (TsMS § 753 lg 2). Vältimaks vastuoluliste lahendite tegemist kohtute poolt olukorras, kus hageja on esitanud vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse maakohtule (TsMS § 753 lg 1) ning kostja sama otsuse tühistamise avalduse ringkonnakohtule (TsMS § 755 lg 4), tuleks täidetavaks tunnistamise menetlus maakohtus peatada TsMS § 356 lg 1 alusel. Kohus lahendab täidetavaks tunnistamise avalduse määrusega. Kui Eestis tegutseva vahekohtu otsus on kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, võib võlausaldaja pöörduda otsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eesti Vabariigi kohus ei kontrolli välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt (nt RK nr-d 3-2-1-118-03, 3-2-1-104-02, 3-2-1-163-05). Välisriigi vahekohtu otsused tunnustatakse ja tunnistatakse täidetavaks New Yorgi konventsiooni alusel. Välisriigi vahekohtute otsustele ei kohaldata TsMS § 619 ega Brüssel I määrust (RK nr 3-2-1-100-10, p 11). Eesti kohus ei saa välisriigi vahekohtu otsust tühistada ega jätta seda tunnustamata TSMS § 751 ega 620 alustel (vt ka TsMS § 754 lg 1). Vahekohtu otsuse saab tühistada vaid selle riigi kohus, kus on vahekohtu menetluse koht (ingl seat). Paragrahvi 753 muudatus on seotud täitemenetluse seadustiku § 2 muudatusega, mille kohaselt muudetakse täitedokumentide nimekirja selliselt, et kaotatakse võimalus täita Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsust, mida ei ole eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. 1 1 Seadustiku täiendamine §-ga 718 . TsMS §-s 718 sätestatakse täiendavad nõuded vahekohtumenetluse kokkuleppele, mille üheks pooleks on tarbija. Piirangud kehtestatakse tarbija kui 11 vahekohtumenetluses nõrgema poole kaitseks. Eeskujuks on peamiselt Austria vastav regulatsioon, 24 mis näeb ette tarbija kaitseks vahekohtumenetluses täiendavad nõuded. Eelnõu kohaselt kehtib tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe üksnes juhul, kui vahekohtumenetluse kokkulepe on sõlmitud pärast seda, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on tühine selline vahekohtumenetluse kokkulepe, mille üheks pooleks on tarbija, kuid mis sõlmiti juba enne seda, kui nõue oli muutunud sissenõutavaks, nt lepingu osana, millest vaidluse esemeks olev õigussuhe tuleneb. Vahekohtumenetluse kokkuleppes tarbijaga tuleb kokku leppida vahekohtumenetluse koht. Vahekohtumenetluse kokkuleppes võib vahekohtumenetluse toimumise kohana kokku leppida tarbija elukoha või töötamise koha. Vahekohtumenetluse koht tuleks kokku leppida vähemalt maakonna täpsusega. Seega, kui tarbija elukoht on näiteks Pärnus, tuleks vahekohtumenetluse toimingud läbi viia Pärnus ja kohtule esitavad avaldused tuleks esitada Pärnu Maakohtule, arvestades ka § 755 1 lõikesse 1 tehtavat täiendust. Siiski kehtib vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga ka juhul, kui tarbija ise tugineb vahekohtumenetluse kokkuleppele, vaatamata sellele, et tarbija elu- või töökoht ei olnud vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas. Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitada tarbijale teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erinevuste kohta. Muu hulgas tuleb tarbijale anda teave selle kohta, milliste reeglite kohaselt moodustatakse vahekohtu tribunal, millised reeglid vahekohtumenetluse läbiviimisele kohalduvad, et vahekohtumenetluse läbiviimisel ei kohaldu riigisisene menetlusõigus. Samuti tuleb tarbijale anda teavet selle kohta, et juhul, kui pooled lepivad kokku vaidluse allutamise Eestis tegutsevale vahekohtule, eeldatakse, et vaidluse lahendamisele kohaldub selle vahekohtu reglement ning selles sisalduvad reeglid. Tarbijale tuleb esitada teave ka vaidluse vahekohtumenetlusele allutamise tagajärgede kohta – kui tarbija allutab vaidluse lahendamise vahekohtule, ei saa kohus vahekohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise menetluse käigus kontrollida vahekohtu poolt vaidluse lahendamise sisulist õiguspärasust. Kohus kontrollib enne vahekohtu lahendi täitmisele pööramist üksnes seda, et täidetud on formaalsed täidetavuse eeldused (§ 751). Samuti tuleb tarbijale esitada teave selle kohta, et täidetavaks tunnistatud vahekohtu lahendil on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime – võlausaldaja võib pöörduda täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsuse sundkorras täitmiseks kohtutäituri poole ja otsuse sundtäitmine toimub vastavalt täitemenetluse seadustikule. 1 Senine § 719 lõige 2 viiakse § 718 lõikesse 4. Vorminõude rikkumise korral kehtib vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga juhul, kui tarbija ise sellele tugineb. 1 Paragrahvi 718 lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rikkumise korral on vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga tühine, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhtudel. 1 Paragrahvi 755 täiendamine lõikega 1 . Muudatuse kohaselt alluvad kohtule esitatavad avaldused asjades, kus vahekohtumenetluse pooleks on tarbija, maakohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. Seega vaatab kohtule esitatavad avaldused läbi tarbija elu- või töökoha järgne kohus, v.a juhul, kui tarbija on tuginenud vahekohtumenetluse kokkuleppele vastavalt TsMS § 1 718 lg-le 6. 3.2.2. Alalise vahekohtu eristamisest loobumine Paragrahvi 716 pealkirjast, § 716 lõigetest 1 ja 2, § 731 lõikest 4 ning § 744 lõikest 3 sõnade „alaliselt“ või „alaliselt tegutsevas“ väljajätmine. Muudatuse tulemusena loobutakse alalise 24 P.-M. Põldvere, lk 5-6; Austria vahekohtumenetluse seadus ehk tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 577– 618, inglise keeles kättesaadav: http://www.viac.eu/images/ZPO_Schiedsrecht_2014_en_im_VIAC_Layout.pdf. 12 vahekohtu eristamisest, sest kehtivas seaduses pole alalise vahekohtu eristamiseks kriteeriume sätestatud ning antud eelnõuga selliseid kriteeriume ei looda. 3.2.3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu otsuste tunnustamine ja täitmine ilma täidetavaks tunnistamise menetluseta 1 Paragrahvi § 753 täiendamine lõikega 1 . Muudatuse tulemusena ei pea Eesti Kaubandus- Tööstuskoja arbitraažikohtu lahendeid nende sundtäitmiseks kohtu poolt täidetavaks tunnistama, vaid arbitraažikohtu lahend on sundtäidetav kohe pärast selle jõustumist. TsMSRS §-ga 10 on soovitud säilitada pärast „Seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu kohta“ kehtetuks tunnistamist Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu tegevuse jätkamine ja tema seni kehtinud menetluskorra kehtivus. Enne Riigikohtu 20.04.2016 lahendit täideti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu lahendeid ilma, et need oleks kohtus täidetavaks tunnistatud. Pidades silmas TsMSRS § 10 eesmärki, pole põhjendatud muuta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu otsuste suhtes kuni 20.04.2016 seaduse kohaldamise praktikat. 1 Notarite Koja vahekohus on NotS § 52 lg 1 järgi alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. Kuna kehtiva TsMS § 753 lg 1 järgi sundtäidetakse Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsuseid ilma, et kohus neid täidetavaks tunnistaks ning kuna Notarite Koja vahekohus on seaduse alusel loodud alaliselt tegutsev vahekohus, ei tule täna kehtiva regulatsiooni järgi Notarite Koja vahekohtu lahendeid eraldi kohtu poolt täidetavaks tunnistada (vt ka seletuskirja viidet nr 17). Eelnõus loobutakse alalise vahekohtu eristamisest ning nähakse ette kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõue (vt seletuskirja punkte 3.2.1. ja 3.2.2.). Järelikult tuleks edaspidi Notarite Koja vahekohtu otsuste sundtäitmiseks need kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Kuna Notarite Koja vahekohus on seaduse alusel loodud alaliselt tegutseva vahekohtuna ning seal tegutsevad vahekohtunikuna notarid (NotS § 32 lg 3 p 4), kellele kehtivad notari sõltumatuse garantiid, haridusnõue ning vastutuse regulatsioon, ei soovita eelnõuga Notarite Koja vahekohtu osas 25 praegu kehtivat korda muuta. Seetõttu jäetakse tehtava muudatusega Notarite Koja vahekohtu lahendite sundtäitmisele kehtima praegune kord. 3.2.4. Sõnastuslikud täpsustused 14. osa, 74. peatüki ja § 712 pealkirjade muutmine. TsMS-i 14. osa pealkirja muudetakse. Senine pealkiri „Vahekohus“ on eksitav ja sisult ebaõige. TsMS-i 14. osa ei reguleeri mitte vahekohut kui institutsiooni, kus vaidlusi lahendatakse, vaid vahekohtumenetlust, käsitledes muu hulgas vahekohtumenetluse kokkulepet, hagi tagamist vahekohtumenetluses, vahekohtumenetluse läbiviimist, vahekohtu otsust ning menetluse lõpetamist, vahekohtu otsuse tühistamist, tunnustamist ja täitmist. Seega on seadustiku 14. osa eesmärgiks reguleerida vahekohtumenetlust oluliselt laiemalt, kui see on väljendatud osa pealkirjas. Paragrahv 712 reguleerib TsMS 14. osa kohaldamisala, reguleerides seda, millistele vahekohtumenetlustele TsMS-i vahekohtumenetlust reguleeriva 14. osa sätteid kohaldatakse. Vahekohtumenetluse kohta (ingl seat of arbitral tribunal) reguleerib TsMS § 733. Seetõttu tuleb senine TsMS § 712 ekslik pealkiri parandada. TsMS 74. peatükk reguleerib vahekohtumenetluse läbiviimist. Senine peatüki pealkiri saab kogu vahekohtumenetlust reguleeriva seadustiku osa pealkirjaks. Seetõttu tuleb kitsalt menetluse läbiviimist reguleeriv peatükk ümber nimetada. Sõnastusliku täpsustusega on tegemist ka seadustikus läbivalt „vahekohtu kokkuleppe“ asendamisel „vahekohtumenetluse kokkuleppega“ (arbitration agreement). Muu hulgas muudetakse läbiva muudatuse tegemisel 71. ptk pealkirja. „Vahekohtu kokkulepe“ on 71. ptk reguleerimisala arvestades 25 Vt allmärkus 17. 13 liialt kitsas termin. „Vahekohtumenetluse kokkulepe“ on laiem mõiste ning hõlmab endas nii konkreetses vahekohtus kui institutsioonis, kohaldatavas õiguses kui ka menetlusreeglites kokku leppimise võimalust. Sõnastuse läbiva muutmisega asjakohaste sätete eesmärk ei muutu, kuid sõnastuse muutmine muudab regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks. Paragrahvi 726 lõike 1 muutmisega parandatakse tekstis sisalduv viga; sätte eesmärk sõnastuse muutmise tulemusena ei muutu. 3.2.5. Notarite Koja vahekohtule eluruumi üürivaidluste lahendamiseks pädevuse andmine Seadustiku § 718 lõike 2 punkti 1 täiendamine. TsMS § 718 lg 2 p 1 täiendatakse ning Notarite Koja vahekohtule antakse pädevus lahendada eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlusi. Kehtiva õiguse kohaselt saab üürilepingust tulenevaid vaidlusi kohtuväliselt lahendada vaid üürikomisjonis (üürivaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ÜVLS) § 1 lg 1), mille võib asutada kohaliku omavalitsuse üksus (ÜVLS § 2 lg 1). Selliseid üürikomisjone on Eestis loodud üks – Tallinna üürikomisjon. Et üürikomisjoni pädevuses on lahendada vaidlusi, mis on tekkinud tema tööpiirkonnas asuva eluruumi üürimisega seoses (ÜVLS § 1 lg 3), on üürivaidlusi võimalik kohtuväliselt lahendada üksnes Tallinnas. Muudel juhtudel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse. Üürivaidlus puudutab isiku jaoks olulist küsimust – tema eluaset. Seega on oluline, et isikul oleks võimalus see vaidlus soovi korral lahendada kiiresti. Justiitsministeeriumi statistika kohaselt võtab ühe 26 tsiviilasja sisuline lahendamine kohtus aega keskmiselt 165 päeva. Tulenevalt vahekohtumenetluse paindlikumatest menetlusreeglitest ning väiksemast asjade lahendamise hulgast on vahekohtus võimalik lahendada vaidlus üldjuhul kiiremini kui riiklikus kohtus. Eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidluste lahendamise pädevus antakse Notarite Koja vahekohtule, sest tegemist on seaduse alusel moodustatud 1 vahekohtuga (NotS § 52 lg 1), kus tegutsevad vahekohtunikuna notarid, kelle sõltumatus ja vastutus on tagatud seadusega. Et notarid tegutsevad vahekohtunikuna ametiteenuse korras (NotS § 32 lg 3 p 4), kehtivad notari sõltumatuse garantiid ning vastutuse regulatsioon ka vahekohtunikuna tegutsemisel. Tehtava muudatusega tagatakse üürivaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus kõikjal Eestis. Vahekohtunikuna tegutsedes pole notar seotud oma tööpiirkonnaga (NotS § 36 lg 5), mistõttu on isikul võimalik vahekohtumenetluse algatamiseks pöörduda mis tahes endale sobiva notari juurde. Lisaks võib tehtav muudatus vähendada kavandatavate muudatuste järgset survet kohtute töökoormuse kasvuks. 3.2.6. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduste kohtualluvus 2 2 Seadustiku täiendamine §-ga 121 ja §-i 755 täiendamine lõikega 1 . Muudatuse kohaselt lahendab Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldusi edaspidi Pärnu Maakohus. 27 Kohtute infosüsteemi andmetel on ajavahemikul 20.04.2016 – 31.12.2017 kohtutesse saabunud 80 vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avaldust. Nendest 72 avaldust on saabunud Harju 26 Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2016. a koondandmed. Kättesaadav arvutivõrgust: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/2016.a_menetlusstatistika_koond_0.pd f 27 Päringu algusaeg lähtub Riigikohtu 20.04.2016 lahendist nr 3-2-1-142-15, millest alates on selge, et täidetavaks tuleb tunnistada iga Eestis tegutseva vahekohtu otsus (va Notarite Koja vahekohtu ning Turu vahekohtu kui seaduse alusel alaliselt tegutsevatena loodud vahekohtute lahendid). 14 Maakohtusse. Viidatud kohus on aga kõige suurema töökoormusega I astme kohus Eestis – sinna saabub ca 50% maakohtute tsiviilasjadest. Samuti saabub sinna lahendamiseks protsentuaalselt kõige rohkem keerukaid ja ajamahukaid kohtuasju (nt intellektuaalse omandi asjad, asjaõiguse asjad, töövõtulepingutega seotud vaidlused, nõuete tunnustamise hagid pankrotimenetluses vms). Need eelnimetatud asjaolud muudavad Harju Maakohtus töötava kohtuniku töökoormuse suureks. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise asjas on oluline, et kohus menetleks seda võimalikult kiiresti, kuid eespool nimetatud asjaoludest tingituna võib vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise asjade menetlemine kesta Harju Maakohtus mõnevõrra kauem. Nii näiteks kulus 2016.a andmete põhjal ühe vahekohtu täidetavaks tunnistamise asja lahendamiseks Harju Maakohtus ca 90 päeva, kuid Pärnu Maakohtus 68 päeva. Täna on Pärnu Maakohus väikseima töökoormusega I astme kohus – sinna saabub ca 12-14% maakohtute tsiviilasjadest. Seetõttu on otstarbekas lahendada vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise asjad just Pärnu Maakohtus, kuna need lahendatakse seal tõenäoliselt kõige kiiremini. Ka võimaldab tehtav muudatus optimeerida Harju Maakohtu kohtunike niigi suurt töökoormust. Notariaadiseaduse muutmine 1 Notariaadiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on Notarite Koja lepitus- ja vahekohus alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. Kuivõrd eelnõuga ei kehtestata alalise vahekohtu 1 legaaldefinitsiooni ning loobutakse alalise vahekohtu eristamisest, tuleb muuta ka NotS § 52 lg 1 sõnastust. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 59 lg 13 muutmisega võrdsustatakse vahekohtu otsuse tühistamise avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivuga. Mõlemal juhul on tegemist formaalse kohtumenetlusega, milles kohus kontrollib vahekohtu otsuse täidetavuse eelduseid (TsMS § 751, 753). Mõlema avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tulenevalt sellest, et eelnõuga muudetakse vahekohtumenetlust puudutavaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust rakendussättega ja lisatakse § 8 lõige 4. Selle kohaselt viiakse sarnaselt rakendamise seaduse üldise loogikaga enne 2019. aasta 1. jaanuari alanud vahekohtumenetlus lõpuni kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 1 TsMS § 753 lg 1 kohaldamisel lähtutakse alates 1.01.2019 TsMS §-st 6, mille kohaselt tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuivõrd täidetavaks tunnistamise menetluse läbiviimise ajaks on vahekohtumenetlus lõppenud, ei ole tegemist sättele tagasiulatuva jõua andmisega, vaid tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtte kohaldamisega. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 2 lg-s 1 on loetletud täitedokumendid. Seni oli täitedokumendiks Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus ilma, et see oleks tulnud kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse vahetegu Eestis alaliselt tegutsevate ja muude vahekohtute otsuste täidetavuses, tuleb muuta ka TMS § 2 lg 1 p 6 sõnastust. Kuivõrd edaspidi tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused enne täitmisele pööramist kohtu poolt täidetavaks tunnistada, alustab kohtutäitur täitemenetluse üksnes sellise vahekohtu otsuse suhtes, mis on kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. 15 Eelnõus nähakse ette uus säte, mille kohaselt ei tule Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu otsuseid kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Selle muudatuse eesmärk on võimaldada Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu otsuseid pärast nende jõustumist koheselt sundtäita. Et muudatuse eesmärgi täitmine oleks võimalik, tuleb TMS § 2 lg 1 1 täiendada punktiga 6 ning lisada täitedokumentide loetelusse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ning Notarite Koja vahekohtu jõustunud otsus. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse § 202 lg 1 kohaselt on Turu vahekohus Eesti turu korraldaja poolt moodustatav alaline vahekohus, mis lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. Kuivõrd eelnõuga ei kehtestata alalise vahekohtu legaaldefinitsiooni ning loobutakse alalise vahekohtu eristamisest, tuleb muuta ka VPTS § 202 lg-te 1 ja 3 sõnastust. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga võetakse kasutusele termin „vahekohtumenetluse kokkulepe“ (ingl arbitration agreement), seni kasutati TsMS-is terminit „vahekohtu kokkuleppe“. Kuigi ka senine õigus pidas vahekohtu kokkuleppena silmas vahekohtumenetluse kokkulepet, on vahekohtu kokkulepe liialt kitsas termin. Vahekohtu kokkulepe, st kokkulepe selles, millises vahekohtus vaidluse lahendamiseks kokku lepitakse, on vahekohtumenetluse kokkuleppe osa. Vahekohtumenetluse kokkulepe hõlmab nii konkreetses vahekohtus kui institutsioonis, kohaldatavas õiguses kui ka menetlusreeglites kokku leppimise võimalust. Sõnastuse läbiva muutmise ja termini täpsustamisega asjakohaste TsMS-i sätete eesmärk ja sisu ei muutu, kuid sõnastuse muutmine muudab regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks. Senine sõnastus võis tekitada segadust ka sätete tõlkimisel ja tõlgitud sätete sisu mõistmisel ning sellest tulenevalt vahekohtumenetluse regulatsiooni kasutamisel rahvusvahelistes vaidlustes, kui vahekohtu tribunali asukoht on Eestis. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. SEADUSE MÕJUD 6.1. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste kohtu poolt täidetavaks tunnistamise menetluse loomine ja avalduste läbivaatamise allutamine Pärnu Maakohtule ning üürivaidluste lahendamise õiguse andmine Notarite Koja vahekohtule Muudatuste kohaselt tuleb kehtiv õigus viia vastavusse Riigikohtu 20.04.2016. a lahendiga nr 3-2-1- 142-15, mis tähendab, et vahekohtu lahendi suhtes täitemenetluse algatamiseks tuleb Eestis tegutsevate vahekohtute otsused kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kuivõrd kohtutäitur ei saa hinnata seda, kas tegemist on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtuga või mitte. Selle lahendiga võttis Riigikohus sisuliselt võimaluse, et vahekohtu potentsiaalselt ebaõiglane ja pahatahtlik otsus pöörataks täitmisele ilma eelnevalt täidetavaks tunnistamise menetlust läbimata. Siinkohal tuleb eristada Notarite 28 Koja vahekohtu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Turu vahekohtu otsuseid, kuivõrd 28 Väärtpaberituru seaduse alusel tegutsev Eesti turu korraldaja poolt moodustatav vahekohus, mis lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. 16 eelnõuga nähakse neist esimesena mainitule ette erand, mille kohaselt ei vaja need otsused kohtu poolt täidetavaks tunnistamist ning kolmandalt võetakse seni väärtpaberituru seaduses sätestatud alaliselt tegutseva vahekohtu staatus ehk neile rakendub sama kord, mis kõigile teistele Eesti vahekohtutele. Notarite Koja vahekohtu, mis tegutseb seaduse alusel ja mille vahekohtunikena tegutsevad notarid, kelle sõltumatus ja vastutus on tagatud seadusega, otsused, on otsuste kohtu poolt täidetavaks tunnistamise nõudest vabastatud automaatselt. Eelnõuga Notarite Koja vahekohtule antav õigus edaspidi üürivaidlusi lahendada omab aga kojale täiendavat mõju. 6.1.1. Majanduslik mõju Sihtrühm: vahekohtud Viimastel aastatel (2014-2016) on vahekohtute otsuste alusel alustatud täitemenetluste statistikast järelduvalt Eestis aktiivsemalt tegutsenud kokku 5-6 vahekohut, langetades 98-99% kõigist 29 vahekohtute otsustest, mille alusel on alustatud täitemenetlus. Nende hulka seaduse alusel moodustatud Notarite Koja vahekohus, aga ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus ei kuulu. Nii näiteks avati Notarite Koja vahekohtu lahendite täitmiseks 2014. aastal kokku kolm täitetoimikut, 2015. ja 2016. aastal toimikuid ei avatud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu osas olid vastavad arvud 1, 3 ja 0 toimikut. Turu vahekohtu osas täitemenetluses avatud toimikute kohta andmed puuduvad. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu ei tohiks seadustele vastavuse korral vahekohtute tegevuses mingeid muutusi ette tulla, kuna neil tuli varem ja tuleb ka praegu ja edaspidi silmas pidada, et menetlus vastaks tingimustele, mis võimaldaks lahendi täidetavust. Oma tegevust on pidanud ja peavad ka tulevikus muutma aga need vahekohtud, kelle menetluste ja otsustega on varasemalt ehk enne Riigikohtu 20.04.2016 lahendit rohkem probleeme esinenud. Ebasoovitavad mõjud vahekohtutele menetluse aeganõudvamaks muutumisest tulenesid juba 2016. a Riigikohtu lahendist. See võib tuua ja olla juba kaasa toonud mõnevõrra väheneva soovi tsiviilvaidlusi vahekohtumenetluses lahendada, kuid samas peaks pikemas perspektiivis vahekohtute otsuste üldise kvaliteedi paranemise ning kostjate õiguste parema kaitse tõttu vahekohtutes lahendatavate asjade arv taas kasvama. Kuna alus vahekohtute käitumise muutumisele tekkis juba 2016. a Riigikohtu lahendist, siis eelnõuga kavandatavad muudatused põhimõttelist mõju ei oma. Ilmselt võib eelnõu vähesel määral kasvatada vahekohtute otsuste arvu Notarite Koja vahekohtule tehtava erandi andmise tõttu üürivaidluste lahendamiseks. Selliste vaidluste lahendamiseks on moodustatud Tallinna Üürikomisjon, kuid teistes Eesti piirkondades selliseid komisjone seni asutatud pole. Tallinna Üürikomisjoni otsuste arv viimase nelja aasta jooksul (2014-2017) on olnud vahemikus 50-90 otsust aastas, viimasel paaril aastal aga jäänud 50 piiresse. Notarite Koja vahekohtu tulevikus lahendatavate vaidluste hulgaks saaks sellelt pinnalt prognoosida ehk mõnikümmend asja aastas, seega igapäevane ja pidev kokkupuude kojal nendega ilmselt puuduks. Kokkuvõtvalt on eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju analüüsitavale sihtrühmale väike, kuna sisuliselt tuli vahekohtutel muutunud olukorraga arvestada juba pärast Riigikohtu 20.04.2016. a lahendit. Eelnõu muudatustel on seega otsene, kuigi samas väike mõju vaid Eesti Kaubandus- Tööstuskoja arbitraažikohtule, millele eelnõu alusel tehakse erand otsuste täidetavaks tunnistamise osas, kuid mille otsuseid on sundtäitmisele esitatud viimaste aastate lõikes vaid üksikuid ning Turu vahekohtule, mis võrdsustatakse kõigi ülejäänud Eesti vahekohtutega ehk nende otsused tuleb edaspidi kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kuid mille otsuste kohta avatud täitetoimikuid nt 2014. ja 29 Kuivõrd Eesti õiguses ei ole kehtestatud reegleid vahekohtute moodustamise kohta ning riik ei pea vahekohtute ega nende poolt tehtud otsuste kohta arvestust, on mõjude hindamise aluseks sundtäitmisele esitatud vahekohtu otsuste alusel alustatud täitemenetluste statistika. See statistika ei pruugi näidata tegelikku vahekohtu otsuste arvu, kuivõrd vahekohtumenetluse pooled võivad otsuse täita ka vabatahtlikult ja sellisel juhul ei ole vaja otsuse sundtäitmiseks täitemenetlust läbi viia. 17 2015. a ei olnud. Veidi suurem võib mõju olla Notarite Koja vahekohtule, millele antakse võimalus edaspidi üürivaidlusi lahendada. Sihtrühm: vahekohtute menetlusosalised (juriidilised ja füüsilised isikud) 2014. aastal esitati sundtäitmisele 1850 Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendit. Kuivõrd alates 01.06.2015. a kehtib regulatsioon, mille kohaselt ei või vahekohtumenetluse kokkulepet sõlmida ning kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus (ehk enamik tolleaegsetest täitemenetlustest), vähenes täitmisele esitatud vahekohtu otsuste hulk oluliselt. Nt 2016. a alustati täitemenetluse statistika kohaselt 525 vahekohtute otsustega seotud toimikut, seejuures alates 2016. a maikuust kuni aasta lõpuni 125 ning 2017. a 1. pooles 107. Vahekohtumenetluse otsuse täidetavaks tunnistamise vajadust võivad mõnevõrra vähendada ka eelnõuga kavandatavad vahekohtu menetlusosalisi puudutavad lisapiirangud ja -kohustused (lähemalt vt muudatuse 6.2 kirjeldusest). Seega võib eeldada, et sundtäitmiseks esitatavate asjade arv, arvestades ka eelnõuga tehtavate eranditega, jääb kindlasti väiksemaks kui tuhat (maksimaalselt 700) menetletavat asja aastas. Menetlusosalistest füüsilised ja juriidilised isikud võivad osapooltena erinevates vahekohtu lahendites korduda, eriti spetsiifilisemates valdkondades, kuid eeldatavalt on tegemist siiski üksikjuhtumitega. Kuna eelnõuga mõjutatakse otseselt vaid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohut, Turu vahekohut ning Notarite Koja vahekohut (viimast neile antava õigusega menetleda üürivaidlusi), on menetlusosaliste kokkupuude mainitud vahekohtute menetlustega harv ja juhuslik. Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise asjades on oluline, et kohus menetleks neid võimalikult kiiresti. Kuna Harju Maakohtus on vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise asjade menetlemine kestnud mõnevõrra kauem (2016. a andmete põhjal kulus nimetatud asjade lahendamiseks Harju Maakohtus ca 90 päeva), siis nende menetlemise üleandmine Pärnu Maakohtule, kus vastav näitaja on seni olnud 68 päeva, peaks protsessi võrreldes praeguse olukorraga kiirendama. Kaudselt võivad muudatused mõnevõrra negatiivselt mõjutada võlausaldajaid, kellel tekivad lahendamist vajavad vaidlused nt tarbijatega, kuid kes võivad vaidluste lahendamisse vahekohtutes senisest ettevaatlikumalt suhtuma hakata. Sellisele käitumisele on aga alus pandud juba viidatud Riigikohtu lahendiga ning mida tõestab ka 2016. ja 2017. a statistika, mille kohaselt sundtäitmiseks esitatud asjade arv langes pärast viidatud Riigikohtu lahendit oluliselt. Täidetavaks tunnistamise avalduse läbivaatamise eest kohtus tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, mis jääb menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise reeglite kohaselt menetlusosaliste kanda. Avalduse või taotluse esitamisel kohtule on riigilõivu tulnud maksta ka varasemalt, kuid kuna enne viidatud Riigikohtu lahendit ei pidanud kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuseid kohtu poolt täidetavaks tunnistama, siis sellist lõivu eelnimetatud juhtudel tasuda ei tulnud. Kuna riigilõivu peavad tasuma menetlusosalised, kes eeldatavalt osalevad vahekohtumenetlustes vaid harvadel juhtudel, ei saa selle tasumine ilmselt takistuseks olema, eriti arvestades, et ka juba vahekohtusse pöördumise registreerimistasu võib olla viidatud lõivuga samas suurusjärgus. Eelnõuga tehakse muudatus kehtivasse seadusesse, mille kohaselt tuleb vahekohtu otsuse tühistamisavalduse eest tasuda riigilõivu sama palju, kui oleks tulnud tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades avalduse ulatust. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse see sarnaselt muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse eest küsitava lõivuga (50 eurot). Hagi esitamisel tasumisele kuuluvad riigilõivud on kehtestatud riigilõivuseaduses kindla summana või olenevalt nõude rahalisest suurusest riigilõivu seaduse lisas 1. Kohtule rahalise nõude esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt alati suurem kui 50 eurot (väikseim lõiv on 75 eurot). Seega muutub vahekohtumenetluses tehtud otsuse tühistamise vaidluse pidamine menetlusosalistele soodsamaks. 18 Vaidluste lahendamine peaks ka edaspidi vahekohtu kaudu jääma mugavamaks ja soodsamaks kui kohtu kaudu, kuigi tuleb arvestada, et kõik vahekohtu otsused, mõningate eranditega sealhulgas, tuleb eelnevalt täidetavaks tunnistada. Kuna vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamine on kavas üle anda üksnes Pärnu Maakohtule, siis võrrelduna nt 2016. a andmete põhjal Harju Maakohtus selliste asjade menetlemisele kulunud keskmiselt 90 päevaga, peaks see Pärnu Maakohtus olema kiirem (2016. a andmetel kestis selline menetlus keskmiselt 68 päeva). Niisamuti võib eeldada, et kohtutele esitatavate vahekohtu otsuste tühistamisavalduste hulk väheneb edaspidi tänu sellele, et kohtud peavad need otsused eelnevalt täidetavaks tunnistama. Neil asjaoludel võib eeldada, et võimalike negatiivsete mõjude realiseerumise risk, mis on seotud menetlusosaliste suurenevate kuludega sarnaste vaidluste lahendamisel tulevikus, on üsna väike. Samuti võiks täidetavaks tunnistamise menetlusaeg Pärnu Maakohtus olla mõnevõrra kiirem kui see on tänasel päeval nt Harju Maakohtus. Kokkuvõttes on eelnõuga kavandatud muudatustest tingitud mõju mainitud sihtrühmadele väheoluline. Sihtrühm: kohtutäiturid 30 Eestis on loodud 55 kohtutäituri ametikohta. Suure tõenäosusega ei vähene eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu vahekohtumenetlust läbivate täitemenetluste arv hetkeseisuga võrreldes. Küll aga on täitemenetluste arvu mõjutanud 20.04.2016 Riigikohtu lahend, mille järgselt avatud täitetoimikute arv kahanes aasta teises pooles märkimisväärselt ehk ligemale kolm korda. Edaspidi saab arvestada, et lisanduda võivad nt Notarite Koja vahekohtus lahendatavad üürivaidlused, samas võivad mõnevõrra vahekohtumenetluste arvu vähendada tarbijate õiguste paremaks kaitseks loodavad lisatingimused (vt muudatuse 6.2 kirjeldusest). Mõnevõrra võivad kasvada aga alternatiivse kokkuleppe leidmise asemel kohtu kaudu lahendust otsivate osapoolte vaidlused. Arvestades nii kohtutäiturite kui ka nende poolt menetletavate asjade üldarvu, on sihtrühma kokkupuude eelnõu muudatuste mõjudega pigem ebaregulaarne. Sihtrühm oma käitumist seoses eelnõus kavandatavaga muutma ei pea, kuna tsiviilvaidluste hulk eri osapoolte vahel ilmselt eelnõu muudatuste tulemusena ei muutu. Eelnõust tulenevat ebasoovitavate mõjude riski ehk sissetulekute langust sellistest täitemenetlustest võib sihtrühmale eelnevast tulenevalt hinnata puuduvaks. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale väheoluline. 6.1.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Sihtrühm: Eesti kohtud ja kohtunikud Riigikohtu lahendi valguses peab Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistama kohus. Eelnõuga suunatakse vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldused edaspidi Pärnu Maakohtule, kuna tänase seisuga on sealne töökoormus väikseim. Viimane asjaolu tagaks ka võimalikult kiire menetluse, kuna nt 2016. a andmete põhjal kulus ühe vahekohtu täidetavaks tunnistamise asja lahendamiseks enim koormatud Harju Maakohtus keskmiselt 90 päeva, kuid Pärnu Maakohtus 68 päeva. Võib arvata, et muudatuse järgselt ühtlustub menetluste aeg mõnevõrra erinevate kohtute vahel, kuna teistelt maakohtutelt võetakse selle muudatusega koormust vähemaks. Kohtute koormust võib mõnevõrra vähendada üldiselt ka üürivaidluste lubamine Notarite Koja vahekohtule (eeldatavalt mõnikümmend juhtumit aastas), kuna varasemalt tuli kõik sellised vaidlused, mis ei puudutanud Tallinna eluruume, poolte omavahelisele kokkuleppele mittejõudmisel lahendada kohtusse pöördumise teel, mis kohtute jaoks oli kindlasti suurema aja- ja ressursikuluga. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et vahekohtu kokkulepete puhul, mille üheks osapooleks on tarbija, lahendab kohtule esitatavad avaldused edaspidi maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. 30 Justiitsministri 15.12.2009 määrus nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“, § 2. 19 Võttes arvesse vahekohtute otsuste hulga vähenemist 2015. aastast tehtud muudatuste järel ning Riigikohtu 2016. a lahendi mõju ning eeldusel, et selliste otsuste arv ei kasva ka kavandatavate muudatuste järel, võib aastas prognoosida maksimaalselt 700 täidetavaks tunnistatavat vahekohtu otsust, muutes selle sellisel juhul Pärnu Maakohtule regulaarseks tegevuseks. Kuna Pärnu Maakohtus on 21 kohtunikukohta, siis on ühe kohtuniku kokkupuude täidetavaks tunnistatavate vahekohtu otsustega keskeltläbi pigem regulaarne kui harv. Muudatus mõjutab mingil määral kohtu töökorraldust, kuna lisanduvad asjad võivad mingil määral pikendada keskmist menetlusaega kohtus ehk toob kaasa väikese ebasoovitavate mõjude riski. Samas moodustab vahekohtute täidetavaks tunnistamise asjade menetlemine siiski väikese osa kõigist maakohtu poolt menetletavatest tsiviilasjadest – nt 2016. a saabus Pärnu Maakohtusse menetlemiseks kokku 3751 tsiviilasja. Olenevalt reaalsest koormusest võib ilmneda vajadus täiendava tööjõu järele, kuna kõigi vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamine Pärnu Maakohtus moodustaks nende menetletavatest asjadest protsentuaalselt suurema hulga kui see moodustab praegu nt Harju Maakohtus. Vaadates aga kohtute töökoormust üldisemalt, vabaneb muudatuse tulemusena ressurss just enimkoormatud maakohtus ehk Harju Maakohtus, kus menetletakse ligemale 50% maakohtute tsiviilasjadest (2016. aastal 15 031 tsiviilasja), mistõttu võib esineda väike positiivne mõju selle kohtu töökoormusele. Kuna vahekohtute otsused (va Notarite Koja ja Turu vahekohus) tuleb kohtu poolt täidetavaks tunnistada juba alates 2016. a kevadest, siis võib eeldada, et ka vahekohtute otsuste tühistamisavaldusi laekub võrreldes nt 2015. a 44 avaldusega 31 kordades vähem ning selle võrra säästavad ressursse ka neid asju menetlevad ringkonnakohtud . Muudatused ei eelda kohtunike käitumise muutmist, kuna vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamine ei ole Pärnu Maakohtu ega ka teiste maakohtute kohtunike jaoks uus tegevus. Muudatusest võidavad mõnevõrra aga teised maakohtud, kus töökoormus väheneb. Ebasoovitavate mõjude risk sellest, et osa seni vahekohtute teenuseid kasutanud menetluste osapooli pöördub vahekohtu asemel otse kohtusse, tekkis juba pärast Riigikohtu 2016. a lahendit ning ei ole seetõttu eelnõuga otseselt seotud. Kokkuvõttes on eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju kohtutele ja kohtunikele kui sihtrühmale väheoluline ning valdavalt kujundab vähesel määral ümber tööjaotust maakohtute vahel, suurendades seda Pärnu Maakohtus ning vähendades selle võrra teistes maakohtutes, eelkõige Harju Maakohtus. 6.2. Tarbijate õiguste kaitseks loodavad tingimused vahekohtumenetluse kokkuleppele • sätestatakse piirang, et enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei ole tarbijale siduvad; • kehtestatakse kohustus, mille kohaselt tuleb selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tarbijale kirjalikult vahekohtumenetluse ja kohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi; • kohustatakse sätestama tarbija ja ettevõtja vahelistesse vahekohtumenetluse kokkulepetesse vahekohtumenetluse kohana tarbija elukoht või töökoht, mis ei takista üksikute toimingute tegemist tarbija nõusolekul või märkimisväärsete takistuste esinemise korral teises kohas; • kehtestatakse piirang, mille kohaselt juhul, kui tarbija elukoht või töökoht ei olnud menetluse alustamise ajal enam kokkulepitud vahekohtumenetluse kohas, on vahekohtumenetluse kokkulepe kehtiv vaid juhul, kui tarbija sellele tugineb. Eelnevate muudatustega seatavate piirangute eesmärk on eelkõige menetlusosaliste senisest parem õiguskaitse, mis tähendab, et vahekohtute poolt langetatavad otsused oleksid menetluse osapooltele senisest õiglasemad. 6.2.1. Majanduslik mõju Sihtrühm: menetlusosalised (juriidilised ja füüsilised isikud) 31 Kehtiva seaduse järgi saab vahekohtu otsuse tühistada ka täidetavaks tunnistamise avaldust lahendav maakohus ehk eelnõus kavandatavate muudatuste järgselt Pärnu Maakohus. 20 Tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele sätestatakse muudatuste järgselt täiendavad piirangud, suurendades menetluses osalevate nõrgemate osapoolte ehk tarbijate õiguskaitset, mis omakorda võib tingida võlausaldajate senisest väiksema huvi vahekohtumenetluste kui vaidluste lahendamise viisi vastu tarbijaga. Prognoositavaid sundtäitmisele saadetavaid vahekohtu lahendeid saab olema ilmselt mõnisada, aga kindlasti alla tuhande aastas (lähemalt vt mõju 6.1.1. kirjeldusest). Kuna menetluse osapooled on erinevates vaidlustes eeldatavalt erinevad, siis on iga üksiku menetlusosalise eelnõuga kavandatavate muudatustega kokkupuude enamasti pigem harv ning ebaregulaarne. Muudatustega kohanemine võib aga võlausaldajaks olevatelt menetlusosalistelt nõuda teatavat enda käitumise muutmist, kuna suureneb vastutus ja kohustus jagada juhul, kui plaanitava menetluse üheks osapooleks on tarbija, nii asjakohast infot, kui ka arvestada muude täiendavate formaalsete nõuetega vahekohtumenetlust silmas pidades. Kuna aga muudatuse eesmärgiks on senisest tõhusamalt kaitsta menetluse ühe osapoole ehk tarbija õigusi, siis on muudatuste mõju sellele osale menetlusosalistest pigem positiivne ning kohanemisel ei tohiks neil sellega raskusi tekkida. Ebasoovitavate mõjude risk seondub kohtuvälise alternatiivse vaidluste lahendamise meetodi vastu võimaliku huvi mõningases kahanemises, tulenevalt uutest kehtestatavatest kohustustest. Samas tuleks aga arvestada, et pikemas perspektiivis nõrgema osapoole suurema kaitstuse korral võib sellise meetme maine osapoolte silmis suureneda, kuna tarbija võib hakata seda rohkem usaldama. Siiski moodustavad vahekohtumenetlused, kus üheks osapooleks on tarbija, vaid osa kõigist vahekohtumenetlustest. Kokkuvõttes võib eeldada, et tegemist on sihtrühmale väheoluliste mõjudega muudatustega, millest pigem positiivsemad mõjud avalduvad vahekohtumenetluses osalevatele tarbijatele. 6.2.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Sihtrühm: Kohtud ja kohtunikud Kohtunikud peavad end kurssi viima eelnõuga loodavate kohtumenetluse sätetega. Eesti maakohtutes on 150 kohtunikukohta, ringkonnakohtutes 45 kohta, lisaks neile abipersonali kohad. Õigusala töötajate arv Eestis on kümneid kordi suurem. Eelnõu kohaselt tuleb vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise asju menetlema hakata Pärnu Maakohtul ning selliseid menetlusi võib aastas prognoosi kohaselt olla maksimaalselt 700, pigem aga siiski vähem (vt täpsemalt mõju 6.1.1. kirjeldusest). Tarbijad on menetluse üheks osapooleks vaid osadel neist juhtudest. Kuna muudatus toob esialgu kaasa pigem selliste vahekohtumenetluse arvu languse, siis väheneb selle võrra ka vahekohtute otsuseid täidetavaks tunnistavate kohtute koormus. Samas on võimalik, et selle arvelt lisandub mõni täiendav tsiviilvaidlus, mida maakohtud lahendama peavad hakkama. Kohtunike kokkupuude muudatuste mõjuga on pigem harv kui regulaarne ning vajab ühekordset tutvumist tarbijat vahekohtumenetluses kaitsvate lisasätetega. Ebasoovitavate mõjude riske pole seejuures ette näha. Kokkuvõttes on tegemist kohtutele ja kohtunikele väheoluliste mõjudega muudatustega. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD 2014. a esitati täitemenetluses sundtäitmisele 1850 Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendit. Eestis tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetlusega sarnaseima menetlusena on välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise asja menetlemise umbkaudne maksumus 166,88 21 eurot. Seega võiks 2014. a täitemenetluse andmete alusel täidetavaks tunnistamise menetluse maksumuseks kujuneda maksimaalselt 300 000 eurot aastas. Siiski on alust eeldada, et tegelik maksumus kujuneb väiksemaks ning seda järgmistel põhjustel:  Tuleb arvestada, et 2014. a alustati 347 täitemenetlust ja 2015. a 212 täitemenetlust Alalise rahvusvahelise ja Sõltumatu Vahekohtu lahendite alusel. Tegemist on nn pocket arbitration’iga – kõrgema astme kohtusse ja ajakirjandusse jõudnud asjade puhul on tegemist olnud ilmselgelt ebaõiglaste lahenditega, milliste esitamine alates 2016. a jõustunud Riigikohtu lahendist on muudetud oluliselt keerulisemaks. Võib eeldada, et nimetatud vahekohtu lahendeid tuleb edaspidi ette oluliselt vähem.  Eeldatavalt on enamus täitemenetlusi alustatud tarbijakrediidi asjades. Alates 01.06.2015. a kehtib regulatsioon, mille kohaselt ei või vahekohtumenetluse kokkulepet sõlmida ja kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus (TsMS § 718 lg 2 p 3). Seega langes ära hulk vahekohtu lahendeid, mis olid seotud just tarbijakrediidiga.  Eelnõu seadusena jõustumisel sätestatakse tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele täiendavad piirangud, mis rakendussätte kohaselt kohalduvad nendele vahekohtumenetlustele, mis alustatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Ka täiendavate piirangute kehtestamise tõttu on vahekohtumenetluse otsuse täidetavaks tunnistamise asju eeldatavalt edaspidi 2014. a ja 2015. a võrdlusmaterjalist vähem.  Mõnevõrra võib vahekohtute otsuste hulk üürivaidluste osas aastas küll kasvada, kuna eelnõuga antakse üürivaidluste lahendamise õigus Notarite Koja vahekohtule. Samal ajal võiks selle võrra väheneda kohtute töökoormus, kuna kehtiva seaduse kohaselt sai Tallinnast väljaspool asuvate üüripindade osas tekkinud vaidlused seni lahendada vaid kohtutes, kuna üürikomisjone mujal piirkondades loodud ei ole.  Täitemenetluste statistika kohaselt alustati vahekohtute otsustega seotud toimikuid 2016. aastal 525 juhul, sh pärast jõustunud Riigikohtu lahendit alustati neist vaid 125 ning 2017. a I poolel 107. Seega näitab statistika, et selliste menetluste arv on langenud vähemalt esialgselt arvatust rohkemgi. Lõplike järelduste tegemiseks peaks aga andmeid koguma pikema perioodi kohta. Kokkuvõtvalt on täidetavaks tunnistamise mudeli tegelik kulu hinnanguliselt vähemalt poole väiksem kui 300 000 eurot aastas, ilmselt aga mitte rohkem kui 100 000 – 150 000 eurot. Kulu kaasnes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2016. a lahendi nr 3-2-1-142-15 rakendamisega. Eelnõuga viiakse regulatsiooni sõnastus Riigikohtu lahendiga vastavusse. Personalikulu arvestus: 11. veebruaril 2011. a toimunud kohtunike X täiskogu otsuse nr 2 kohaselt soovitati kohtunike tööaja kajastamiseks kohtuasjade jagamisel rakendada töökoormuspunktide põhimõtteid. Samuti on töökoormuspunktide põhimõtted heaks kiidetud kohtute haldamise nõukoja 18. detsembri 2009. a 49. istungil. Nimetatud töökoormuspunktide põhimõtete alusel tuleb vahekohtu lahendi täidetavaks tunnistamise asjaga kaasneva töökoormuse hindamisel lähtuda muude hagita asjade töökoormusest, mille kohaselt kulub ühe sarnase asja lahendamiseks 3,45 kohtuniku töötundi. Kui lähtuda prognoositavast asjade arvust (maksimaalselt 700 asja aastas) ja arvestades, et ühe sarnase kohtuasja lahendamiseks kulub keskmiselt 3,45 kohtuniku töötundi, siis moodustab see 22 aastas kokku 2415 kohtuniku töötundi, mis omakorda on 8-tunnise tööpäeva juures 1,25 kohtuniku töötunnid aastas. Lisaks kohtunikule vajavad kohtud ka abipersonali, ehk iga kohtuniku kohta lisandub ka üks kohtujurist ja kohtuistungi sekretär, s.o kokku vajaks kohtusüsteem seaduse rakendamiseks juurde 4 teenistuskohta. Kohtuniku aastane palgakulu on 59 386 eurot, kohtujuristi aastane palgakulu on 29 693 eurot ja kohtuistungi sekretäri palgakulu aastas on 13 647 eurot, kui arvestada kuupalgaga 850 eurot. Korrutades selle läbi 1,25 kohaga, on seaduse rakendamiseks kohtusüsteemile vaja täiendavat personalikulu 128 408 eurot. Täidetavaks tunnistamise menetluse läbiviimiseks ja käesoleva eelnõu seadusena rakendamiseks, arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2016 lahendi nr 3-2-1-142-15 järeldusi, on täiendav ressursivajadus kohtusüsteemile maksimaalselt 4 kohta isikkoosseisus. Riigilõivuseaduse muutmine – 2015. a esitati ringkonnakohtule 44 avaldust vahekohtu otsuse tühistamiseks. Eesti kohus saab tühistada üksnes Eesti vahekohtu otsuse. Seda, kui suur on olnud vahekohtu otsuste tühistamise avaldustelt tasutud riigilõiv, ei ole võimalik kohtute infosüsteemist teada saada. Võib eeldada, et tänu Eestis tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetluse loomisele ei ole tulevikus vajadust senisel määral tühistamise avaldusi esitada. Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse esitamine on ka edaspidi võimalik üksnes juhul, kui otsust ei ole veel täidetavaks tunnistatud. Tegemist on arvestusliku kuluga. Hetkel pole kavatsust töökohti juurde luua ja avaldusi menetletakse olemasoleva ressursi arvelt. Edasise praktika analüüsimise käigus hinnatakse, kas on vaja raha riigieelarvest juurde taotleda. Juhul, kui ilmneb, et olemasolevate ressursside raames ei ole võimalik täiendavaid avaldusi menetleda ja kui täiendavaid ressursse ei eraldata, tuleb arvestada menetlustähtaegade pikenemisega. 8. RAKENDUSAKTID Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Vahekohtumenetlusega seonduvad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a. Vahekohtumenetlusega seonduvaid sätteid, eelkõige need, mis puudutavad Eestis tegutsevate vahekohtute lahendite täidetavaks tunnistamise menetluse loomist, ei ole mõttekas jõustada üldises korras. Tuleb jätta mõistlik aeg muudatustega tutvumiseks ja harjumiseks ning jõustada muudatused meeldejääval kuupäeval. Vahekohtumenetlusega seonduvad muudatused on mõistlik jõustada üheaegselt. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON 01.07.2016 esitati eelnõu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Tarbijakaitseametile, Teenusmajanduse Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite 23 Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli õigusakadeemiale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtule, Tallinna Börsi Vahekohtule, Elektroonilisele Vahekohtule, isePankuri Vahekohtule, Kindlustuse Vahekohtule, Tallinna Vahekohtule, Harju Vahekohtule, Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohtule ning Alalisele Rahvusvahelisele ja Sõltumatule Vahekohtule. Saabunud märkused ning seisukohad esitatakse eelnõu lisas. Pärast huvigruppide seisukohtade saamist kogunes 17.10.2016 uuesti justiitsministri nõukoda, kus osalesid lisaks justiitsministrile, asekantsler Kai Härmandile ning eelnõu ettevalmistajatele ka Toomas Vaher (Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ), Asko Pohla (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus) ning Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda). Kohtumisel arutati seletuskirjas analüüsitud variante 1 ja 2, millest viimast toetasid A. Pohla ning M. Plats, kuid millele oli vastu T. Vaher. Arutelu käigus tegi T. Vaher ettepaneku analüüsida uut meedet – muuta täidetavaks tunnistamise menetlus veelgi formaalsemaks, kitsendades vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise eeldusi, ning kontrollida tühistamismenetluse raames eeldusi, mis poolte vahel rohkem vaidlust tekitavad. Sealjuures leidis T. Vaher, et tühistamisavalduse esitamine ei tohiks takistada lahendi täidetavaks tunnistamist ega selle sundtäitmist. Koosoleku lõppedes otsustati T. Vaheri väljapakutud meedet analüüsida. Eelnõu ettevalmistajad analüüsisid tehtud ettepanekut ning jõudsid järeldusele, et täidetavaks tunnistamise menetlust pole võimalik muuta enam formaalsemaks, kui see juba on. Ettepaneku ning kujunenud seisukoha arutamiseks kohtusid eelnõu ettevalmistajad 07.11.2016 ka Pirkka-Marja Põldverega ning selle arutelu käigus jõuti samasugusele lõppjäreldusele. Vastavatest järeldustest ning nende põhjendustest on T. Vaherit teavitatud 07.11.2016 ja 14.12.2016. 25.05.2017 kogunes taas justiitsministri nõukoda, kus osalesid justiitsminister, eelnõu ettevalmistajad, T. Vaher, P-M. Põldvere, A. Pohla ning M. Palts. Arutelu lõppedes otsustati kaaluda eelnõusse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu suhtes erandi lisamist, mille kohaselt ei pea viidatud vahekohtu lahendeid nende sundtäitmiseks kohtu kaudu tunnustama ega täidetavaks tunnistama. Muudetud kujul eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks samadele isikutele, kellele saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks 01.07.2016. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Justiitsminister 24 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) seletuskirja juurde Lisa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu kooskõlastustabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud JM seisukohad/vastused /Mitte- arvestatud Eesti Tööandjate Keskliit 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt kaaluti Mittearvesta Vahekohtute tegevuse täpsem reguleerimine vahekohtumenetluste reguleerimisel tud/ (variant nr 2) pole piisav saavutamaks kahte varianti, millest eelistati selgitatud seadustiku muutmise eesmärke, kuivõrd versiooni, kus vahekohtus tehtud variandi nr 2 rakendamisel ei kontrollitaks otsuse täitmiseks tuleb otsus kohtu üksiklahendeid (vt seletuskirja p 2.1.). Leiame, poolt tunnustada ja täidetavaks et üksnes läbi üksiklahendite täidetavuse tunnistada. eelduste kontrolli on võimalik vältida Keskliit eelistab varianti nr 2, mille pahatahtlike ning seadusevastaste lahendite kohaselt oleks vahekohtute tegevus sundtäitmisele esitamist. Ka variandi nr 2 täpsemalt reguleeritud. Rangemate kooskõla New Yorki 10.06.1958 aasta nõuete esitamine vahekohtutele konventsiooni art-ga 3 on pigem kaheldav. suurendaks vahekohtumenetluse Selle artikli kohaselt ei tohiks kvaliteeti ning vähendaks konventsiooniosalise vahekohtu otsuse kuritarvituste ohtu. tunnustamisele või täitmisele ette näha oluliselt rangemaid tingimusi võrreldes siseriikliku Vahekohtu otsuste igakordne vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise tunnustamine nende täitmiseks kaotab menetlusega. Variandi nr 2 rakendamisel ei ära selle menetluse eelised – st peaks siseriikliku vahekohtu lahendit väheneb kiirus ja efektiivsus. täidetavaks tunnistama erinevalt välisriigi Tõenäoliselt pöördutakse sellisel juhul vahekohtu lahendist. Järelikult oleks Eesti enda rohkem tavakohtutesse, mis tõstab vahekohtu otsustel eelis konventsiooniosalise nende koormust ja pikendab veelgi vahekohtu otsuste ees (vt seletuskirja p 3.1.1.). menetluste tähtaegu. Lisaks menetluse kiirusele on vahekohtumenetlusel teisigi eeliseid kohtumenetluse ees. Näiteks saavad vahekohtumenetluses pooled ise määratleda menetlusreeglid, valida kohtuniku jne. Selliseid paindlikke võimalusi menetluse kujundamiseks kohtumenetluses ette nähtud pole. Täidetavaks tunnistamine on formaalne menetlus, kus ei lahendata keerulisi õiguslikke küsimusi ega vaidlust sisuliselt. Statistika järgi kestab vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetlus Pärnu Maakohtus keskmiselt 68 päeva, see ei pikenda oluliselt menetlust. Samuti on pooltel võimalus vahekohtu otsus 1 täita vabatahtlikult, sel juhul pole otsuse täietavaks tunnistamiseks vaja kohtusse pöörduda. Seetõttu on pigem kaheldav, et üksnes vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise kohustus kaotab ära vahekohtumenetluse eelised. 2. Eelnõu seletuskirjast selgub, et Mittearvesta Selline lähenemine pole kooskõlas New Yorgi varianti 1 eelistati muuhulgas seetõttu, tud/ 10.06.1958 aasta konventsiooni art-ga 3. Ka ei et kaitsta tarbija kui nõrgema poole selgitatud eristata Eesti siseriiklikus õiguses välisriigi õigusi. Keskliit teeb ettepaneku vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise kaaluda lahendust, kus tarbija ja menetluses tarbijaid ning juriidilisi isikuid ettevõtja vaheliste vaidluste (TsMS § 754 lg-d 1 ja 2) (vt ka seletuskirja p vahekohtumenetluste puhul on otsuste 3.1.1.). Sellise regulatsiooniga loodaks oluline tunnustamine kohtu poolt kohustuslik, eelis juriidilise isiku suhtes tehtud siseriikliku kuid juriidiliste isikute vahelised vahekohtu otsuse täidetavuse reeglites vaidlused seda ei vaja. võrreldes teise konventsiooniosalise vahekohtu Lähtudes eeltoodust on Keskliit otsuse täidetavuse tingimustega. arvamusel, et eelnõus toodud variandi puhul kaotab vahekohtumenetlus oma eelised ning ühtlasi suureneb tavakohtute koormus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Kaubanduskoda on varasemalt Arvestatud Vahekohtute tegevuse täpsema reguleerimise vastavate muudatuste väljatöötamise osaliselt/ kohta ning menetluse atraktiivsuse, peamiste kavatsuse raames edastatud seisukohas selgitatud eeliste ja efektiivsuse osas vt Eesti Tööandjate märkinud, et kõigi vahekohtu Keskliidu ettepaneku nr 1 JM selgitust ning lahendite täidetavaks tunnistamise juriidilise isiku ja tarbija kohta tehtud otsuste nõue aitaks küll tugevdada kontrolli täidetavuse reeglite osas vt ettepaneku nr 2 JM vahekohtu otsuste üle, kuid samas selgitust. muudaks vahekohtumenetluse üldiselt pooltele vähem atraktiivseks ja Vahekohtud ei kuulu riikliku kohtusüsteemi aeganõudvamaks ning suurendaks harusse, vaid nad tegutsevad lepinguvabaduse tavakohtute koormust. See on aga põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikel alustel kohtute praeguse kõrge töökoormuse osutades vaidluse lahendamise teenust tulu juures kahtlemata ebamõistlik. saamise eesmärgil. Et tegemist on mitteriikliku Kaubanduskoda toetas varianti, institutsiooniga, ei saa vahekohtute kontekstis millega oleks vahekohtute tegevust, rääkida poolte õigustatud ootusest, et seades avalik-õiguslikud piirangud, vahekohtu lahend oleks täidetav ilma täpsemalt reguleeritud, sest see täiendavate menetlusteta. Seetõttu ei saa see võimaldaks teha vahet reaalselt olla ka vahekohtu tegutsemise üks peamisest alaliselt tegutsevate vahekohtutel ning eesmärkidest. Vastupidisele seisukohale saab omakorda suurendaks usaldusväärsust asuda üksnes olukorras, kus lahend on tehtud nende vahekohtute osas riikliku kohtusüsteemi kuuluva kohtu poolt (vt rahvusvaheliselt. Siiski eelistas ka seletuskirja p 3.1.8.). Justiitsministeerium esimest varianti ning Eelnõu kohaselt soovitakse Seletuskirja p-st 2.1. nähtuvalt pole sätestada kõigi vahekohtu otsustele tühistamisavalduse esitamise õigus piisavalt ühtne kohtu poolt täidetavaks tõhus abinõu kostja õiguste kaitsmiseks. Seda tunnistamise nõue. eelkõige olukorras, kus kostja pole Kaubanduskoda on kategooriliselt vahekohtumenetluses saanud aktiivselt osaleda 2 sellise lahenduse vastu, ega pea või teda pole sellesse üldse kaasatud (nt nn põhjendatuks allutada kõiki pocket arbitration olukorrad). vahekohtute otsuseid tunnustamise menetlusele, sõltumata sellest, kes on Eelnõusse lisatakse uus säte, mille kohaselt ei vaidluse pooled või millise vahekohtu pea Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt on otsus tehtud. arbitraažikohtu lahendeid kohtu poolt Kaubanduskoja juhatus, kuhu täidetavaks tunnistama, vaid arbitraažikohtu kuuluvad 15 liiget, kes esindavad lahend on sundtäidetav kohe pärast selle erinevaid tööstus ja jõustumist. Vastavas osas täiendatakse ka ettevõtlusvaldkondi ning seletuskirja. erialaorganisatsioone, arutas vahekohtutega seonduvaid küsimusi oma korralisel istungil 11.05.2016. Juhatus pidas äärmiselt oluliseks, et vahekohtute süsteem ning sealjuures Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu menetlus oleks efektiivne, kiire ning õiguskindel, sest need on peamised ootused, mida ettevõtjad vahekohtule esitavad. Kaubanduskoja juhatuse ühtsel hinnangul ei vasta Justiitsministeeriumi idee, allutada kõik alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused kohtulikule tunnustamisele, vahekohtute peamisele eesmärgile, mille kohaselt õigusselgus vaidluses peab saabuma kiiresti ning olema viivitusteta ka täitmisele pööratav, kui pooled on selles nii kokku leppinud. Vahekohtu menetluse valimine peab pooltele olema teadlik ja vabatahtlik valik nii nagu see ka täna on ning sellisel juhul peab lepingu pooltel olema võimalus eeldada sedagi, et otsus, mis vahekohtus tehakse on täidetav ilma täiendavate menetlusteta, sh riikliku kohtu tunnustamiseta. Igal juhul peab otsuse täitmine olema võimalik ilma tunnustamiseta juhul, kui lepingu poolteks on juriidilised isikud, kuid arvestades juba jõustunud muudatusi, mis puudutavad vahekohtumenetlusi, kus üheks pooleks on tarbija, ei näe me enam probleeme ka seal. Tuleb sealjuures meeles pidada, et ka täna on vahekohtute poolt tehtud otsuseid võimalik tavakohtus tühistada, kui pooled leiavad, et vahekohtumenetlus 3 on olnud õiguspäratu. Kaubanduskoja juhatus leidis samuti, et vahekohtumenetlust kasutavate poolte huvides ning arvestades vajadust tagada selgus alalise vahekohtu instituudi defineerimise osas, on aktsepteeritav mõningane halduskoormuse suurenemine alalistele vahekohtute pidajatele, mis võib seisneda näiteks perioodilises aruandluses, mis omakorda aitab kaasa vahekohtute pidamise läbipaistvusele ning aitab ka lepingu pooltel teha läbimõeldud otsuseid vahekohtute valikul. Olles pidanud üle 25 aasta Eestis alalist vahekohut ja omades pidevat tagasisidet vahekohut kasutavatelt isikutelt, leiame, et kõigi otsuste tavakohtus tunnustamisega kaovad vahekohtu peamised eelised. 2. Seetõttu, kuigi eelnõus seda välja ei Mittearvesta Menetluskord, mille kohaselt tuleb Eesti toodud, võivad vastavad muudatused tud/ vahekohtu (mis pole seaduse alusel majanduslikult mõjutada ka selgitatud moodustatud) tehtud otsused täidetavaks Kaubanduskoja juures olevat ja ka tunnistada, kehtib alates 20.04.2016 teisi alaliselt, kuid mitte eriseaduse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-142-15). Seega alusel tegutsevaid vahekohtuid. See ei saabu sellist väidetavat mõju eelnõuga, vaid asjaolu on Eelnõu seletuskirjas jäänud selline mõju on juba saabunud Riigikohtu meie hinnangul ilma igasuguse otsusega. Seetõttu puudub vajadus vastavat tähelepanuta. asjaolu seletuskirjas kajastada. 3. Eeltoodust tulenevalt teeme Mittearvesta Regulatsioon, millega kehtestada tarbija ning Justiitsministeeriumile ettepaneku tud/ juriidilise isiku kohta tehtud vahekohtu otsuse kehtestada vastav vahekohtu otsuste selgitatud täidetavuse kohta erinevad menetlusreeglid, täidetavaks tunnistamise nõue vaid pole kooskõlas New Yorgi 10.06.1958 aasta vaidlustes, kus üheks osapooleks on konventsiooni art-ga 3. Vastavad selgitused on tarbija kui nõrgem osapool. Samal ajal esitatud Eesti Tööandjate Keskliidu ettepaneku vaidlustes, kus pooleks on juriidilised nr 2 JM seisukohas. isikud või füüsilised isikud, kes on teinud tehingu seonduvalt iseseisva Nagu Eesti Tööandjate Keskliidu ettepaneku nr majandus- või kutsetegevuse 1 JM seisukohas on selgitatud, siis vahekohtu korraldamisega, kui äris võrdsete otsuse täidetavaks tunnistamise keskmine poolte vahel, kes on otsustanud menetlusaeg on Pärnu Maakohtus 68 päeva. vahekohtus vaidluse lahendada, säiliks See ei pikenda juriidilise isiku jaoks menetlust praegune regulatsioon. Teisisõnu ei märkimisväärselt. Samuti ei lahendata lisanduks juriidiliste isikute vaidluste täidetavaks tunnistamise menetluses asja korral vahekohtu otsuse igakordset sisuliselt, vaid tegemist on pigem formaalse täidetavaks tunnistamist ja otsused menetlusega, mistõttu puudub vajadus jääksid ikka otse sundtäidetavaks. advokaadi kaasamiseks menetlusse. 4 Teatavasti on vahekohtute läbipaistvuse ning õiglase menetluse ja otsuste probleem tõusetunud eelkõige just tarbijavaidluste puhul, kuid mitte juriidiliste isikute vaheliste vaidluste puhul. Seega äriühingud, kui võrdsed pooled, kes on otsustanud vahekohtus vaidluse lahendada, võiksid saada seda teha siiski nii kiiresti kui võimalik ja ilma nõudeta, et peaks hakkama veel tavakohtus otsuseid tunnustama, mis lisab kindlasti oluliselt nii aja- kui rahakulu (üldjuhul tuleb kohtumenetlustes kasutada advokaate). Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise nõude kehtestamisel vaid tarbijavaidlustele säilib juriidiliste isikute vaidlustes peamine argument, miks ettevõtjad arbitraažimenetlust vabatahtlikult valivad – lahendi saamine on kiirem ja on seetõttu neile odavam. Kohtuliku täidetavaks tunnistamise kaudu kaoks aga eelnimetatud argument ning vahekohtumenetluses ja sealt saadud otsuse täitmine muutub ettevõtjate jaoks aeganõudvamaks ja kulukamaks. Lisaks on hinnatud, et otsuse tunnustamise menetlusele võib aega kuluda keskmiselt 4-6 kuud. Samas, võrdlusena võib tuua, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus on vaidluse lahendamiseks ette nähtud kuus kuud, mis võib küll eelmenetluse tõttu reaalselt pikemaks osutuda, kuid kui sellele lisada veel täiendavalt otsuse täidetavaks tunnistamise menetluseks kuluv aeg, siis on ilmne, et ettevõtjal kaob motivatsioon vahekohut valida. Seega oleks meie hinnangul igati asjakohane säilitada vähemalt juriidiliste isikute vaidlustes tehtud otsuste osas senine regulatsioon. 4. Tagamaks aga alaliste vahekohtute Mittearvesta Sellise nimekirja avaldamine ei taga täielikult usaldusväärsust ja läbipaistvust tud/ seadustiku muutmise eesmärki, kuivõrd pakume ühe lahendusena, et selgitatud üksiklahendeid eraldi ei kontrollita. Samuti ei Justiitsministeeriumi veebilehel saa pidada New Yorgi 10.06.1958 aasta avaldatakse alaliselt tegutsevate konventsiooni art-ga 3 kooskõlas olevaks vahekohtute nimekiri, millele on olukorda, kus alalise vahekohtu otsuse 5 lisatud ka lisainformatsioon täidetavusele on ette nähtud oluliselt leebemad konkreetse vahekohtu, selle menetluse reeglid võrreldes konventsiooniosalise ja muu kohta, mis võiks vahekohtu vahekohtu lahendi täidetavuse reeglitega (vt tegevuse läbipaistvuse mõttes oluline seletuskirja p 2.1. ja 3.1.1. ning Eesti olla. Justiitsministeerium avaldaks Tööandjate Keskliidu arvamuse p 1 JM vahekohtutelt saadud informatsiooni selgitust). oma kodulehel, kontrollimata sealjuures informatsiooni õigsust. Seega jääks Justiitsministeeriumile vaid andmete avaldaja roll, järelevalvet andmete õigsuse üle teostama ei peaks. Selline andmete avaldamine annaks vahekohut valivatele ettevõtjatele informatsiooni vahekohtu ja selle tegevuse kohta, et hinnata vahekohtu usaldusväärsust ja tegevuse läbipaistvust ning seejärel otsustada, kas allutada võimalik lepingust tulenev vaidlus konkreetsele vahekohtule või mitte. Sellest tulenevalt võiks meie hinnangul alaliselt tegutsevate vahekohtute nimekiri sisaldada järgmist: vahekohtu nimetus, reglement, omanik(e) ja juhtorgani liikmete nimed ning informatsioon tehtud lahendite kohta, näiteks mitu lahendit on kokku tehtud ja kui palju on protsentuaalselt lahendeid kohtus hiljem tühistatud (adekvaatse ülevaate saamiseks näiteks kolme aasta lõikes). Enamik sellisest informatsioonist on võimalik avaldada ka viidetena vahekohtu kodulehtedele, mis iseenesest mõistetavalt peaks avalikult tegutseval alalisel vahekohtul olemas olema. Alaliselt tegutsevate vahekohtute nimekirja avaldamine lahendaks küsimuse ka seoses hiljutise Riigikohtu otsusega, kus leiti, et sellise nimekirja puudumine välistab kohtutäituril täitemenetluse alustamise vahekohtu otsuse täitmiseks. 5. Alternatiivina peame võimalikuks ka Mittearvesta Ka selline lahendus ei täidaks täielikult varianti, kus alalise vahekohtu pidaja tud/ regulatsiooni muutmise eesmärki ning seda ei allutatakse teavitamiskohustusele ning selgitatud saa pidada kooskõlas olevaks New Yorki oluline informatsioon tema tegevuse ja 10.06.1958 aasta konventsiooni art-ga 3 (vt JM läbipaistvuse hindamiseks avaldatakse eelmist selgitust ning seal viidatut). majandustegevuse registris. Oleme veendunud, et kumbki lahendus 6 ei suurenda põhjendamatult institutsioonide halduskoormust, kes soovivad pidada alaliselt tegutsevat vahekohut. Samas oleks mõlemal juhul täidetud nõuded, mis annaksid kohtutäituritele võimaluse veenduda, kas sundtäitmisele esitatud otsus on tehtud alalise vahekohtu poolt või mitte. Seega saaks lahendatud täna Riigikohtu poolt viidatud probleem, mille järgi ei ole võimalik üheselt tuvastada, milline vahekohus tegutseb alaliselt ja mille otsus saaks jääda otse sundtäidetavaks. Leiame, et kumbki viidatud lahendustest ei tooks kindlasti kaasa selliseid kulusid nagu Eelnõus kavandatud vahekohtu otsuste kohtus tunnustamise nõue ning aitaks seejuures säilitada vahekohtult eeldatud ja tegutsemiseks vajalikud põhimõtted. 6. Ühtlasi märgime, et eelnõu Mittearvesta Vt JM selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seletuskirjas on meie hinnangul tud ettepanekule nr 2. ekslikult pööratud muudatustega kaasnevate kulude puhul tähelepanu vaid tunnustamismenetluse otsekuludele. Kindlasti väheneks muudatuste jõustumisel üldine vahekohtutes lahendatavate vaidluste hulk, mis lahendatakse edaspidi tavakohtus. Kuna majandusvaidluste lahendamine on tavakohtus enamasti üks pikema kestusega ja osapooltele suuremate kuludega, tuleb ka sellega Eelnõu mõjude hindamisel arvestada. 7. Kokkuvõtteks ei toeta kaubanduskoda Mittearvesta Vt eelnevaid JM selgitusi Eesti Kaubandus- kõigi vahekohtu otsustele ühtse kohtu tud Tööstuskoja ettepanekutele. poolt täidetavaks tunnistamise nõude seadmist, vaid kõiki asjaolusid arvesse võttes, tuleks vähemalt juriidilistele isikutele ja füüsilistele isikutele, kes on teinud tehingu seonduvalt iseseisva majandus- või kutsetegevuse korraldamisega, kui võrdsetele osapooltele, võimaldada kasutada seni kehtinud viisi vahekohtu otsuste täitmiseks. Nii oleks ettevõtjatele tagatud see, mida nad vaidluse osapooltena vahekohtutelt tavapärase 7 kohtutee asemel oma vaidlusi vahekohtumenetlusele allutades ootavad. Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta eelnõus sisalduvat ettepanekut TsMS § 753 lõike 1 osas ning mitte tunnistada lõike 1 teist lauset kehtetuks, vaid sõnastada see järgmiselt: „Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata, välja arvatud tarbijalepingust tulenevas vaidluses tehtud otsuse osas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus 1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni Mittearvesta Variandi 2 ning variandi 1 p-de 2-6 muutmisel tuleks rakendada tervikuna tud/ rakendamise tagajärjel tuleks luua alalise VTK varianti 2 ning samuti variandi 1 selgitatud vahekohtu loomise piirangud, kuid samas jääks punkte 2-6, kuid mitte rakendada kehtima nõue, et alaliselt tegutsevate variandi 1 punkti 1. vahekohtute lahendid tuleb nende täitmiseks Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu kohtu poolt täidetavaks tunnistada (VTK menetluses tehtud vahekohtu otsuse variandi 1 p 2). Meie hinnangul puudub aga täitmiseks selle kohtu poolt vajadus luua alalise vahekohtu loomise tunnustamise ja täidetavaks piirangud, kui siseriikliku vahekohtu lahend tunnistamise nõude kehtestamine tuleb kohtus nagunii täidetavaks tunnistada, muudaks oluliselt 1991-2006 EKTK kuivõrd kohus saab täidetavaks tunnistamise Arbitraažikohtu ja 2006 kuni menetluse raames kontrollida käesoleva ajani kõigi alaliselt vahekohtumenetluse loomise aspekte (TsMS § tegutsevate vahekohtute otsuste 751 lg-d 1 ja 2). sundtäitmisele seatud korda, mis nägi ette võimaluse kohtulikuks kontrolliks vahekohtu otsuse tühistamise menetluse näol (mida näeb ette ka New-Yorgi Konventsioon), kuid selle menetluse lõppemisel või mittekasutamise korral võimaldas kiirelt ja efektiivselt sundtäita vahekohtu otsust. Sellega loodi olukord, mis on alates 1991 aastast soodustanud vaidluste vahekohtutes lahendamist, luues sellega isikutele alternatiivse võimaluse vaidluste lahendamiseks, millega on kaasnenud samal ajal ka riikliku kohtusüsteemi koormuse vähenemine vahekohtutes lahendatud vaidluste võrra. 2. Seletuskirja kohaselt on Arvestatud Nõustume, et eesmärgipüstituses tuleks 8 vahekohtumenetluse regulatsiooni osaliselt / kasutada sõna „või“ asemel „ning“. muutmise eesmärk saavutada olukord, selgitatud Seletuskirja on muudetud. kus seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemise võimalus Leiame, et variandi 1 rakendamine tagab kõige oleks minimaalne või sellise lahendi efektiivsemalt eelnõu eesmärgi saavutamise, täitmise takistamine ei sõltuks üksnes kuivõrd läbi üksiklahendite täidetavuse selle kostja aktiivsest eelduste kontrolli on võimalik vältida õiguskaitsevahendite kasutamisest, pahatahtlike ning seadusevastaste lahendite kelle suhtes alalise vahekohtu lahend sundtäitmisele esitamist. Sellel põhjusel ei tehti. Samuti on muudatuste eesmärk lahendaks variant 2 praktikas esinevaid viia regulatsioon vastavusse probleeme. Samuti pole variant 2 kooskõlas Riigikohtu praktikaga. New Yorgi 10.06.1958 aasta konventsiooni art- Seletuskirjas märgitud eesmärgid on ga 3 (vt seletuskirja p 2.1. ja Eesti Tööandjate püstitatud õigesti, kuid nende vahel Keskliidu arvamuse p 1 JM selgitust). valiku tegemine (kasutatud on sõna „või“) on vale. Eesmärgiks tuleks Teisena nimetatud eesmärgi osas selgitame, et seada seadusevastase ja pahatahtliku läbi õiguskaitsevahendite kasutamise peab vahekohtu lahendi tegemise võimaluse oleme tagatud riiklik kontroll vahekohtute maksimaalne minimeerimine, mis tegevuse üle. Seega peaksid tõhusad olekski võimalik VTK variandi 2 õiguskaitsevahendid aitama vältida rakendamise korral. Kuna väga pahatahtlike ning seadusvastaste vahekohtu paljudes ühiskondlik-majandusliku lahendite tegemist. arengu poolest Eestiga sarnastes Ida- Euroopa riikides on alaliselt Vahekohtu atraktiivsuse kohta vt Eesti tegutsevate vahekohtute asutamine ja Tööandjate Keskliidu ettepaneku nr 1 JM tegevus riiklikult piiritletud ja selgitust ning advokaadi kaasamise kohta Eesti kontrollitav (vastavale uurimistööle on Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku nr 3 JM seletuskirjas viidatud, samuti hakati selgitust. rakendama vastavaid piiranguid ka Lätis alates 01.01.2015. a.), on otstarbekas ja põhjendatud sama mudelit kasutada ka Eestis. Sellise süsteemi rakendamisel loodaks ka tegelik alaliste vahekohtute legaaldefinitsioon, mis käesoleval ajal puudub. Teise valikuna seletuskirjas märgitud eesmärk „või sellise lahendi täitmise takistamine ei sõltuks üksnes selle kostja aktiivsest õiguskaitsevahendite kasutamisest, kelle suhtes alalise vahekohtu lahend tehti“ ei enneta ega hoia ära seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemist. Kui alaliselt tegutsev vahekohus on võimalik asutada ainult poolte võrdsust ja seaduslikkust tagava asutamise protseduuriga, reglemendiga ja vahekohtunike nimekirjaga, siis igal juhul on ka seadusevastase vahekohtu 9 otsuse tegemise korral igal juhul poolel võimalik õigeaegselt esitada vahekohtu tühistamise avaldus (TsMS § 751), millele järgneva kohtuliku kontrolli käigus ebaseaduslik vahekohtu otsus tühistatakse ja seda sundkorras täita ei saa. Variandis 1 ettenähtud alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud vahekohtu otsuse täitmiseks selle kohtu poolt tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõude kehtestamine koormaks vahekohtu menetlust täiendava kohustusliku kohtumenetluse etapiga, mis vähendaks vahekohtute atraktiivsust, sest suurendaks poolte finants-ja ajakulu vahekohtu menetlusele (sest üldjuhul esitab üks pool kõikvõimalikud, sh mitteasjakohased, argumendid vahekohtu otsuse tunnustamise vastu ning nendele peab teine pool vastama ning see toimub valdavas enamuses advokaadi vahendusel). Juba täna on võimalikud järgmised Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute vahekohtumenetluse kohtuliku kontrolli vormid: vahekohtu kokkuleppe kehtivuse tuvastamine (TsMS § 423 lg 1 p 6); vahekohtu pädevuse kohta tehtud vaheotsuse muutmine (sisuliselt tühistamine) (TsMS § 630 lg 6); vahekohtu otsuse tühistamine (TsMS § 751). Nendele lisanduks VTK variandi 1 punkti 1 rakendamise korral neljas kohtulik menetlus. 3. Kuna kõik nn „pocket arbitration“-ga Mittearvesta Kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seotud probleemid on tekkinud seoses tud/ Arbitraažikohtu ettepanek on see, et vahekohtu tarbijalepingutega, siis ei ole vajalik selgitatud otsuse täidetavuse reeglites tuleb eristada muude kommertslepingutega seotud tarbijaid ning juriidilisi isikuid, siis selline vaidlustes tehtud vahekohtu otsuste regulatsioon poleks kooskõlas New Yorgi sundtäitmisele täiendavate nõuete 10.06.1958 aasta konventsiooni art-ga 3 (vt seadmist. Juba täna tuleb tarbijatega Eesti Tööandjate Keskliidu ettepaneku nr 2 JM sõlmitud vahekohtumenetluse seisukohta). kokkulepete puhul arvestada VÕS-i tüüptingimuste regulatsiooniga, samuti ei ole lubatud alates 01.07.2015. a. sõlmida vahekohtu kokkulepet tarbijakrediidilepingust tulenevas 10 vaidluses. VTK variandi 1 punktides 2-6 märgitud abinõude rakendamisel leiab tarbija piisava kaitse võimalike ebaseaduslike vahekohtu otsuste vastu. Variandi 1 punktis 1 märgitud nõude seadmine vähendaks eelkõige äriühingute huvi sõlmida vahekohtu kokkuleppeid, milline tendents ei oleks kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud suunisele arendada vaidluste alternatiivsete lahendamise võimalusi. 4. Tekkinud probleemide kordumist ei Mittearvesta Seletuskirjast esimesena tsiteeritud lõik taga ka eelnõu seletuskirjas märgitu, et tud/ puudutas mh otsustust jätta eelnõust välja „kuna pooltel on lepinguvabadusest selgitatud vahekohtu materjalide säilitamise kohustus. tulenevalt võimalik allutada oma Meie hinnangul ei sea sellise kohustuse mitte vaidlus neile sobivale vahekohtule, sätestamine pooli ebavõrdsesse olukorda, tuleb vahekohtul tagada oma jääme seletuskirja p-s 2.1. toodud seisukoha klientidele täidetavuse tingimustele juurde. vastav menetlus ning vajalike asjaolude tõendamine, vastasel korral Täpsustame, et eelnõu ettevalmistajad pole ei oleks vastav vahekohus tulevikus eelnõu koostamisel ja eesmärgi püstitamisel vaba turu tingimustes tugevas lähtunud vaid kõnealusest Riigikohtu lahendist positsioonis“. Kahjuks teeksid uued (vt seletuskirja p 2.1.). Eelnõu eesmärgiks on korduvad probleemid poolte võrdsel ka minimeerida seadusevastase ja pahatahtliku kohtlemisel ja poolte teavitamisel vahekohtu lahendi tegemise võimalust ning et vahekohtu menetluses suurt kahju sellise lahendi täitmine ei sõltuks vaid kostja vahekohtute üldisele mainele Eestis, aktiivsusest õiguskaitsevahendi kasutamisel. mistõttu on eelistatum ja efektiivsem Eelnõu ettevalmistajad on analüüsinud ennetada võimalike probleemide praktikas tekkinud probleemi, kaalunud kordumist avalikõiguslike piirangute erinevaid lahendusvariante (sh avalik-õiguslike kehtestamisega alaliselt tegutsevate piirangute sätestamist vahekohtutele) ning vahekohtute tegevusele. uurinud teiste riikide asjakohast praktikat. Ei saa nõustuda seletuskirjas Põhjaliku analüüsi, kaalumise tulemusel ning märgituga, et „samuti on muudatuste huvigruppide ärakuulamise järgselt on eelnõu eesmärk viia regulatsioon vastavusse ettevalmistajad jõudnud järeldusele, et just Riigikohtu praktikaga“. Nimetatud variant 1 tagab kõige efektiivsemalt eelnõu lahend nr 3-2-1-142-15 ei märgi peamise eesmärgi saavutamise. vajadust kehtestada vahekohtu otsuse täitmiseks selle kohtu poolt tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuet nendel põhjendustel, mis on tinginud eelnõu väljatöötamise (probleemid ebaseaduslike vahekohtu otsustega tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkuleppe korral), vaid ainult põhjusel, et kohtutäituril puudub täna võimalus kontrollida alaliselt tegutseva vahekohtu staatust, kuna 11 alaliselt tegutsevate vahekohtute nimekirja ei avaldata. 5. Arvestades eeltoodud kaalutlusi teeb Mittearvesta Vt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja EKTK Arbitraažikohus teeb järgmised tud/ Arbitraažikohtu arvamustele esitatud eelnevaid ettepanekud seaduseelnõu kohta: selgitatud JM selgitusi. 1. Toetada VTK variandi 1 punktide 2-6 esitamist, kuid mitte toetada punkti 1 esitamist. 2. Lisada VTK variandi 2 alljärgnevad põhimõtted kehtivasse seadusesse: 2.1. Kehtestada alaliselt tegutseva vahekohtu asutamisele ja tegevusele järgmised avalik- õiguslikud piirangud: - lubada asutada alaliselt tegutsev vahekohus kas seaduse alusel või selliselt, et vahekohtu pidajaks võib olla vähemalt üks Eesti ettevõtjate üleriigiline ühendus, (vahekohus on ühenduse struktuuriüksuseks), kellel on vähemalt 50 liiget; või vahekohtu pidajaks võib olla mittetulundusühing, kelle liikmeks peab olema vähemalt üks juriidilisest isikust Eesti ettevõtjate üleriigiline ühendus, kellel on vähemalt 50 liiget; - alaliselt tegutseva vahekohtu reglement peab vastama seadusele ja headele kommetele, tagades muuhulgas poolte võrdse kohtlemise; - lubada olla vahekohtunikuks ainult vähemalt magistrikraadiga, kriminaalkorras karistamata ja laitmatu reputatsiooniga isikutel; - alaliselt tegutseva vahekohtu pidajal peab olema kohustuslik vastutuskindlustus. 2.2. Anda Justiitsministeeriumile õigus anda välja tegevusluba, mille andmise korral lülitatakse vahekohus alaliselt tegutsevate vahekohtute avalikult kättesaadavasse nimekirja. 2.3. Anda Justiitsministeeriumile õigus hinnata alaliselt tegutseva vahekohtu asutamisele ja tegevusele kehtivate avalik-õiguslike piirangute 12 täitmist ja vajaduse korral mitte lülitada vahekohut alaliselt tegutsevate vahekohtute nimekirja. Sealjuures on oluline rõhutada, et väljapakutud kaks varianti ei ole „põhimõtteliselt erinevad“, vaid üksteist täiendavad – variant 1 lahendab võimalikud probleemid tarbijalepingutega ning variant 2 sätestab vajaliku regulatsiooni alaliselt tegutsevate vahekohtute asutamiseks ja tegevuseks. 6. 3. Juhul, kui Justiitsministeerium ei Mittearvesta Vt JM selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pea võimalikuks nõustuda punktides 1 tud Arbitraažikohtu arvamuse nr 3 osas. ja 2 esitatud seisukohtadega, teeb EKTK Arbitraažikohus alljärgneva alternatiivse ettepaneku. Kuna mõningate vahekohtute õiglase menetluse probleem on tõusetunud eelkõige tarbijavaidluste puhul, puudub vajadus seada vahekohtu otsuse tunnustamise nõue juriidiliste isikute või füüsiliste isikute, kes on teinud tehingu seonduvalt iseseisva majandus- või kutsetegevuse korraldamisega, vahel tehtud tehingutest tulenevates vaidlustes tehtud otsuste suhtes. Seetõttu teeb EKTK Arbitraažikohus ettepaneku muuta eelnõus sisalduvat ettepanekut Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 753 lõike 1 osas ning mitte tunnistada lõike 1 teist lauset kehtetuks, vaid sõnastada see järgmiselt: „Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata, välja arvatud tarbijalepingust tulenevas vaidluses tehtud otsuse osas. 7. EKTK Arbitraažikohus teeb samuti Arvestatud Kohtumised toimusid 17.10.2016 ja ettepaneku arutada uuesti 25.05.2017 Justiitsministeeriumis. justiitsministri nõukojas alaliselt tegutsevate vahekohtute asutamise ja tegevuse korraldamise põhimõtteid. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 13 1. Eeltooduga seonduvalt saatis Mittearvesta Vt Eesti Tööandjate Keskliidu arvamusele nr 1 Justiitsministeerium 05.10.2015 tud esitatud JM selgitust. Kojale tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks vahekohtumenetlust puudutavate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Koda esitas Justiitsministeeriumile 30.10.2015 seisukoha VTK osas. Koda annab teada, et jääb seni esitatud seisukoha juurde (VTK-le esitatud seisukohas toetas koda alaliselt tegutsevatele vahekohtutele avalik-õiguslike piirangute kehtestamist). Notarite Koda 1. Notarite Koda toetab eelnõu eesmärke Teadmiseks ning kaasnevaid muudatusi. võetud 2. Samas meenutame, et 24.04.2014 Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja täiendatud eluruumi Teile saadetud kirjas (nr 4-1/88-1), üürivaidluste lahendamise osas. milles avaldasime arvamust Tarbijavaidluste lahendamine on täna Notarite tsiviilkohtumenetluse seadustiku, Koja vahekohtus võimalik, kuid järgida tuleb võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku TsMS § 718 lg 2 p-s 3 sätestatud piirangut. üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatavate muudatuse kohta, palusime kaaluda alaliste vahekohtute pädevuse säilitamist tarbijavaidluste lahendamiseks. Lisaks viitame 21.11.2014 saadetud vahekohtute tegevust puudutavale arvamuskirjale (nr 4-1/241-1), milles esitasime seisukoha eluruumi üürivaidluste vahekohtus lahendamise võimaluse kohta. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Notarite Koja vahekohtus oleks tagatud nii tarbijavaidluste kui eluruumi üürivaidluste lahendamisel sõltumatus ja osapoolte huvide ning õiguste igakülgne kaitse. Loodame, et eelnõu väljatöötamisel kaalute ühtlasi ka meie varasemaid ettepanekuid. Välisministeerium 1. Välisministeerium kooskõlastab Teadmiseks eelnõu. võetud Sotsiaalministeerium 1. Kooskõlastame tsiviilkohtumenetluse Teadmiseks seadustiku muutmise seaduse ja võetud sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise 14 menetluse loomine) eelnõu märkusteta vaikimisi. Siseministeerium 1. Teavitan, et Siseministeeriumil ei ole Teadmiseks märkusi tsiviilkohtumenetluse võetud seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu kohta. 2. Samas palume kaaluda võimalust, Mittearvesta Tegemist ei ole vahekohtumenetlust puudutava kuna kohtumenetluse seadustikke tud/ ettepanekuga. Praeguse eelnõuga täiendavaid muudetakse, täiendada eelnõu § 2 uue selgitatud teemasid ei avata. Ettepanek on edastatud punktiga 4, muutes vastavalt järgmiste halduskohtumenetluse alase õigusloomega punktide numeratsiooni, järgmises tegelevatele ametnikele. sõnastuses: 4) paragrahvi 246 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui kohtuotsusega mõistetakse rahasumma välja riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse üksuselt, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja.“; Antud muudatusettepanek on otseselt seotud Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) probleemidega haldusasjades tehtud kohtulahendite täitmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 461 lõike 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Sama paragrahvi teises lõikes on sätestatud Eesti Vabariigile ja kohaliku omavalitsuse üksusele kohalduv erisus – kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) analoogne tähtaeg puudub, seega kuulub kohtuotsus 15 täitmisele kohe pärast selle jõustumist. HKMS § 168 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused, tagades menetlusosalistele õiguse esitada selles küsimuses oma seisukoht. HKMS § 246 lõige 1 sätestab, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist ning kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Seega on kohtuotsusega vabatahtliku täitmise tähtaja andmine põhimõtteliselt ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik, kuid see eeldaks iga kord eraldi taotluse esitamist ning taotluse rahuldamine/mitterahuldamine sõltuks kohtunikust. Jõustunud kohtuotsus on täitedokument ning kui kohtulahendis ei ole otsuse täitmise tähtaega määratud, on sellega võimalik kohe pärast kohtulahendi jõustumist pöörduda kohtutäituri poole. PPA soovib kohtuotsuseid vabatahtlikult täita, kuid kuna selleks on vaja jõustunud kohtulahendit ja makse tegemine toimub Riigikassa kaudu, siis võtab see üldjuhul vähemalt mõned tööpäevad aega. Selle aja jooksul jõuab aga kaebaja kohtutäiturile täitmisavalduse esitada. PPA-l on praktikas olnud viimasel ajal juhtumeid, kus isik on kohe pärast kohtulahendi jõustumist esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Samas on isikud olnud teadlikud, et PPA kavatseb kohtuotsuse vabatahtlikult täita ja on seda ka juba tegema asunud. Lisaks märgime, et kui menetluse käigus ei ole kaebaja avaldanud kontonumbrit, kuhu väljamõistetud summa tasuda, siis ka nende andmete järelepärimine ja vastuse saamine võtab omakorda aega. Ka siin sõltub vajaliku teabe saamise kiirus osaliselt 16 kaebajast endast – kui kiiresti ta pangakonto andmed edastab. Seega juhtudel, kui kohtuotsuses ei ole eraldi märgitud täitmise tähtaega, puudub halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendite puhul riigiasutusest vastustajal kindlustunne, et kohtuotsus on võimalik täita vabatahtlikult ning et sellega ei kaasne kohtutäituri tasu ega täitekulude maksmise kohustust. Selle võimalikkus sõltub üksnes kaebaja tahtest. Oleme seisukohal, et ei ole põhjendatud ega ka otstarbekas, et tsiviilkohtumenetluses on vabatahtliku täitmise tähtaeg (30 päeva) riigi puhul seaduse tasemel sätestatud, aga halduskohtumenetluses mitte. Sõltumata sellest, et tsiviilkohtumenetluses on menetlusosaliseks Eesti Vabariik ja halduskohtumenetluses konkreetne riigiasutus, on nii tsiviilkohtumenetluses kui ka halduskohtumenetluses sisuliselt menetlusosaliseks riik. Seetõttu jääb selgusetuks, miks tsiviilasjades tehtud kohtulahendite puhul on riigi suhtes täitemenetluse algatamise võimalusi piiratud, kuid haldusasjades tehtud lahendite puhul mitte. Seega palume kaaluda antud muudatuse lisamist Tarbijakaitseamet 1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni Teadmiseks peamise muudatusena ühtlustatakse võetud Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu ja muude vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõue ning luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada. Eelnõuga loodava menetluse kohaselt saab Riigikohus küsida oma menetluses olevas asjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust. Tarbijakaitseamet on seisukohal, et vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmine on äärmiselt vajalik ja oluline, kuivõrd senine õiguslik 17 regulatsioon ei ole tarbija kui lepingu nõrgema osapoole õiguste ja huvide seisukohalt piisavalt tõhus. Nimelt asjaolu, et Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsused on TsMS § 753 lg 1 teise lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 kohaselt täidetavad ilma kohtulikku kontrolli läbimata, võib tarbijate õigusi ja huve oluliselt kahjustada. Vahekohtumenetluses ei pruugi asja lahendav organ arvesse võtta tarbijate kaitseks kehtestatud norme, samuti ei ole välistatud, et menetluses rikutakse erapooletuse või võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka menetluses tehtud otsuse kvaliteet võib tarbijaõiguste seisukohalt olla küsitav. Paraku ei ole haruldane, et tarbija, kes allkirjastab kokkuleppe vaidluse lahendamiseks vahekohtus, ei saa sisuliselt aru, millised erisused on vahekohtumenetluse ja kohtumenetluse vahel. Tarbijad võivad ka peale sellise nõusoleku andmist olla passiivsed ehk sisuliselt ei esita omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid menetluses, ei osale istungil, ei reageeri teadetele, taotlustele jne, mistõttu ka vahekohtu otsus võib tugineda suuresti vaid kaupleja poolt väidetule ja olla tarbija suhtes ebaõiglane. Samuti ei pruugi tarbijad olla teadlikud, et TsMS § 753 lõike 1 teise lause kohaselt Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Kuna on teatud hulk tarbijaid, kes paraku ei suuda ise oma õigusi ja huve kaitsta ning teinekord ei oska ka abi otsida või käitumisjuhiseid küsida Tarbijakaitseametilt, on äärmiselt oluline, et iga vahekohtus tehtud lahendi täidetavust kontrolliks siiski kohus. Samuti on tarbijate õiguste ja huvide kaitse seisukohast kohane ja vajalik, et 18 jõustunud vahekohtu otsuse täitmise üle otsustaval kohtul tuleb omal algatusel kontrollida, kas ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuvõte ei ole tarbija suhtes ebaõiglane. Kokkuvõtvalt öeldes toetab Tarbijakaitseamet igati seniste normide muutmist ja uute lisamist vahekohtumenetluse regulatsiooni, mis arvestaks tarbijatega sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepete puhul ka võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooniga, aitaks kaasa olukorrale, et vahekohtu otsus on kooskõlas avaliku korra ja heade kommetega ning et sundtäitmisele ei allutataks vahekohtu otsuseid, mis on ebaõiglased või ebaseaduslikud. E-Vahekohus 1. Kahetsusväärselt jääb jätkuvalt Teadmiseks Seletuskirjast nähtuvalt tingis seadustiku ebaselgeks, milline on see tegelik võetud/selgi muutmise vajaduse nn pocket arbitrationi probleemi maht, millega võitlemiseks tatud kasutamine, kus ettevõtja ignoreerib pakutakse välja eelnõus toodud eeldatavasti teadlikult võlgniku õigusi ja lahendused (alaliselt tegutsevate vahekohtumenetluse aluspõhimõtteid ning vahekohtute otsuste täidetavaks esitab väidetavalt alalise vahekohtu tehtud tunnistamine kohtus ning vahekohtu otsused otse täiturile täitmiseks (vt seletuskirja kokkuleppe keeld enne vaidlust). p 2.1.). Et nn pocket arbitrationi korral sõltub Seletuskirjas räägitakse läbivalt õiguskaitsevahendite kasutamine üksnes kostja (teoreetilisest) ohust ja võimalusest, et aktiivsusest, ei peegelda kohtuasjade arv tehakse seadusevastaseid ja täielikult tegeliku probleemi ulatust. pahatahtlikke lahendeid. Samas ei ole kuskilt võimalik näha, et probleemi Seletuskirja p-st 2.1. nähtuvalt eelistati just iga tegelik maht oleks kasvõi lahendi täidetavaks tunnistamise regulatsiooni hinnanguliselt välja selgitatud. seetõttu, et see tagab kõige efektiivsemalt Seletuskirja kohaselt on Tallinna eelnõu eesmärkide saavutamist (vt Eesti Ringkonnakohus perioodil märts 2014 Tööandjate Keskliidu arvamuse nr 1 JM kuni märts 2015 tühistanud 8 selgitust). Sellise järelduse jõudmiseni on vahekohtu otsust (samas on erinevatel eelnõu ettevalmistajad põhjalikult analüüsinud põhjustel jätnud tühistamata 7 praktikas tekkinud probleemi, kaalunud vahekohtu otsust). Seejuures erinevaid lahendusvariante (sh avalik-õiguslike väidetakse millegipärast, et piirangute sätestamist vahekohtutele) ja ringkonnakohus pole ühtegi uurinud teiste riikide asjakohast praktikat (vt läbivaatamisele esitatud vahekohtu seletuskirja p 2.1. ja 3.1.). Analüüsi ja otsust jätnud muutmata. Kui 15-st kaalumise tulemusel ning huvigruppide otsusest 8 tühistatakse ja 7 ei tühistata, ärakuulamise järgselt on eelnõu ettevalmistajad siis, mööngem, kõlab väide, et ühtegi jõudnud järeldusele, et rakendada tuleks otsust pole jäetud muutmata, veidi varianti 1. Ei saa nõustuda seisukohaga, et kallutatuna. abinõu valik oli eelnõu ettevalmistajatele enne Kaheksa otsuse tühistamine aastase analüüsi läbiviimist juba teada. 19 perioodi jooksul ei tundu allakirjutanule eriti suur arv. Kuigi Et eelnõuga viiakse vahekohtumenetluse allakirjutanul ei ole vastavat statistikat, regulatsioon kooskõlla täna kehtiva praktilise võib ilmselt üsna kindlalt öelda, et olukorraga, ei too eelnõu rakendamine kaasa kõrgema astme kohtud tühistavad vahekohtute täiendavat ettevõtlusvabaduse alama astme kohtute otsuseid riivet, vahekohtumenetluse kallinemist ega igapäevaselt (mitte iga-aastaselt) vahekohtute tegevuse lõppemist. olulisemalt suuremal hulgal. Seejuures tuleb arvesse võtta, et viidatud 8 otsust on tehtud enne 01. juulit 2015, mil jõustus tarbijavaidluste vahekohtus lahendamist keelav seadusemuudatus, seega üpriski tõenäoliselt on probleemsete lahendite hulk peale seda langenud. Vähemalt allakirjutanule jääb mulje, et eelnõus toodud rakendatavate abinõude valik mitte niivõrd ei tulene põhjendustest, kuivõrd on olnud juba ette teada ning põhjendused on esitatud nii, et need toetaksid juba tehtud valikut. Nii näiteks ei saa kuidagi nõustuda seletuskirjas toodud väitega, justkui oleks üksnes täidetavaks tunnistamise menetluse rakendamine see vahend, mis hoiaks ära ebaõiglaste ja ebaseaduslike lahendite täitmist. Alaliselt tegutsevate vahekohtute reglementide kooskõlastamine, vahekohtunikele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine jmt vahendid oleks kindlasti samuti võimalikud, asjakohased ja ka efektiivsed vahendid. Teadlikult ebaseaduslike otsuste tegemise korral mõne vahekohtu/vahekohtuniku poolt peaks asjakohane ja teoreetiliselt efektiivne olema ka kriminaalmenetlus. Samuti torkab silma seletuskirjas toodud põhjendus, et Eestis alaliselt tegutsevatele vahekohtutele ei tohiks pakutavad muudatused tuua kaasa mingit lisakoormust, seega oleks justkui ka nende ettevõtlusvabaduse riive väike või põhjendatud. Ilmselgelt toob pakutavate muudatuste rakendamine kaasa vahekohtumenetluse kallinemise ja ajalise pikenemise, mis loomulikult vähendab oluliselt vahekohtutesse 20 pöördumist. Väide, et riive on mitteoluline, kuna ei too kaasa lisakoormust, samas jättes märkamata, et see toob kaasa hoopiski tegevuse olulise langemise või isegi lõppemise, tundub allakirjutanule mõnevõrra kallutatuna. Paraku ongi eelnõu ettevalmistamisel arvestatud sihtrühmana üksnes seaduse alusel moodustatud alalisi vahekohtuid, jättes muud alalised vahekohtud majandusliku mõju analüüsist välja. 2. Ka väide, et eelnõu rakendumise Teadmiseks Menetluskord, mille kohaselt tuleb Eesti korral ei tõuse riiklike kohtute võetud/ siseriikliku vahekohtu (mis pole seaduse alusel töökoormus, ei tundu põhjendatuna. E- selgitatud moodustatud) tehtud otsused täidetavaks Vahekohtu ja isePankuri Vahekohtu tunnistada, kehtib alates 20.04.2016 poolt kokku lahendatud ca 3000 asja (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-142-15). Seega oleks, kui neid poleks lahendatud ei muudeta eelnõuga E-Vahekohtu tänast vahekohtus, üsna kindlalt jõudnud just olukorda ning arvamuses välja toodud mõjusid riiklikku kohtusse. 2015.a. juuli VÕS-i eelnõu tagajärjel E-Vahekohtule ei saabu. muudatuste tulemusena lõppes Nendel põhjendustel puudub vajadus vastavat isePankuri Vahekohtu tegevus ja edasi asjaolu seletuskirjas kajastada. läksid kõik nõuded riiklikesse kohtutesse (eelkõige loomulikult Vahekohtutele riiklike nõuete kehtestamise maksekäsu kiirmenetlusse). E- osas vt Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse nr Vahekohtu menetlusse esitatavate 1 JM selgitust. nõuete arv langes drastiliselt ja ka selles osas on ilmne, et nõuded ei suundunud mitte teistesse vahekohtutesse, vaid riiklikesse kohtutesse. Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena lõpeb ilmselt ka E-Vahekohtu tegevus. Seega kokkuvõttes on riiklikud kohtud saanud ja saavad endale juurde ilmselt ca 1000 nõuet aastas. Allakirjutanu julgeb arvata, et seda poleks tegelikkuses vaja (olnud) — kõnealuste otsuste näol ei olnud tegemist ebaseaduslike ega ebaõiglaste otsustega ning vaevalt, et riiklikud kohtud oleks teinud neis asjus teistsuguseid otsuseid (kuigi kindlasti oleks riiklikes kohtutes olnud menetlus aeganõudvam ja kulukam nii pooltele kui ka maksumaksjale). Kes sellest sisuliselt võitis/võidab, jääb paraku häguseks. Kokkuvõtteks — meil ei ole teada, kui palju tehakse Eestis alaliselt 21 tegutsevate vahekohtute poolt otsuseid, mida oleks aus nimetada ebaseaduslikeks või ebaõiglasteks. Meil ei ole andmeid selle kohta, et niisuguseid taunitavaid otsuseid tehakse vahekohtute poolt palju. Ainsad viited on 8 ebaseaduslikku otsust aastas ja trend vähenemisele; seletuskiri räägib teoreetilisest ohust ja võimalusest. Selles olukorras ei tundu allakirjutanule eelnõus välja pakutud meetmed põhjendatud ega kohased. Nende asemel võiks kaaluda alalistele vahekohtutele teatud riiklike nõuete kehtestamist nt kas nende reglementide kooskõlastamise, vahekohtunike kvalifikatsiooninõuete vmt näol. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Majandus- ja Teadmiseks Tarbija ning juriidilise isiku kohta tehtud Kommunikatsiooniministeerium võetud / vahekohtu otsuse täidetavuse osas erinevate kooskõlastab tsiviilseadustiku selgitatud menetlusreeglite kehtestamise kohta vt Eesti muutmise ja sellega seonduvalt teiste Tööandjate Keskliidu arvamuse p 2 JM seaduste muutmise seaduse (Eestis selgitusi ning vahekohtumenetluse efektiivsuse alaliselt tegutsevate vahekohtute kohta vt sama arvamuse p 1 JM selgitusi. otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral: Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta antud arvamuses toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lahendust, mille puhul oleks ettevõtja ja tarbija vaheliste vaidluste korral tagatud tarbija, kui lepingulise suhte nõrgema poole õiguste adekvaatne kaitse enne vahekohtu otsuse täitmisele pööramist. Seega pooldame vahekohtumenetluse regulatsiooni, mis võimaldaks tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe puhul arvestada ka võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooniga ning tagaks vahekohtu otsuse vastavuse avaliku korra ja heade kommetega. Samas ei ole me veendunud, et vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise nõue oleks põhjendatud ka juriidiliste isikute, kui võrdsete lepingupoolte vahelistes vaidlustes 22 tehtud alalise vahekohtu otsuste puhul. Vahekohtumenetluse üheks eeliseks on menetluse kiirus ja otsuse viivitamatu täitmine, kui pooled on vahekohtumenetluses kokku leppinud. Kõigi vahekohtuotsuste täidetavaks tunnistamise nõue muudaks alalise vahekohtumenetluse pooltele aeganõudvamaks ning suurendaks ka kohtute koormust. 2. Eelnõu seletuskirjas (lk 20) on Selgitatud Kui MKM peab silmas täidetavaks analüüsitud eelnõuga kavandatava tunnistamise nõude kehtestamise mõju, siis kõigi vahekohtute otsuste kohtu poolt selles osas selgitame, et tõlgenduse, mille täidetavaks tunnistamise nõude mõju kohaselt saab kohtutäitur võtta täitmisele vaid seaduse alusel moodustatud üksnes täidetavaks tunnistatud vahekohtu alalistele vahekohtutele, kuid ei ole lahendeid, andis Riigikohus oma 20.04.2016 analüüsitud mõju muudele alaliselt lahendis. Eelnõu selles osas Eesti Kaubandus- tegutsevatele vahekohtutele (nt Eesti Tööstuskoja arbitraažikohtu ega teiste Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtute olukorda ei muuda. Seega Arbitraažikohtule) ja nende teenuseid eelnõuga vastavaid mõjusid ei kaasne; mõju kasutanud juriidilistele isikutele. kaasnes Riigikohtu lahendiga. Eelnevat on eelnõu mõjude osas selgitatud. 3. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu Mittearvesta Vt Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse p 2 väljatöötamiskavatsuses pakutud tud JM selgitusi. variantide kombineerimist selliselt, et alaliselt tegutseva vahekohtu pidaja oleks allutatud teavitamiskohustusele ning teavitatud vahekohtu otsusele ei laieneks otsuse täidetavaks tunnistamise nõue juhul, kui otsus puudutab juriidiliste isikute vahelist vaidlust. 4. Eelnõuga täiendatakse Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud. tsiviilkohtumenetluse seadustikku uue §-ga 7181 ja nähakse ette eritingimused vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimisele tarbijaga. Meie hinnangul on nimetatud säte tarbijate õiguste tõhusaks kaitseks äärmiselt vajalik. Nimetatud paragrahvi lõikes 3 jääb aga ebaselgeks, mida on silmas peetud „oluliste takistustena“, mille esinemise korral võib vahekohtumenetluse kohaks olla muu koht kui tarbija elu- või töökoht. Rahandusministeerium 1. Rahandusministeerium kooskõlastab Mittearvesta Vt eelnõu eesmärgi ning Riigikohtu otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku tud/ asjas nr 3-2-1-142-15 seonduvat Eesti 23 muutmise ja sellega seonduvalt teiste selgitatud Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohutu seaduste muutmise seaduse (Eestis arvamuse p 4 JM selgitust. alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise Jääme seisukoha juurde, et eelnõuga ei kaasne menetluse loomine) eelnõu järgmiste täiendavaid mõjusid Eestis tegutsevatele märkustega arvestamise korral: vahekohtutele, kes pole seaduse alusel 20.04.2016. a lahendis 3-2-1-142-15 moodustatud ega vahekohtute teenust leidis Riigikohus, et olukorras, kus kasutavatele ettevõtjatele. Seda põhjusel, et seaduses ei ole reguleeritud Eestis viidatud vahekohtute lahendid tuleb nende tegutseva vahekohtu alalise sundtäitmiseks täidetavaks tunnistada juba tegutsemise kriteeriume, saab alates 20.04.2016 (vt ka Eesti Kaubandus- täitemenetlust alustada üksnes Tööstuskoda ettepanekule nr 2 esitatud JM eelnevalt kohtu poolt tunnustatud ja selitust, E-Vahekohtu ettepanekule nr 2 täidetavaks tunnistatud vahekohtu esitatud JM selgitust ning MKM ettepanekule lahendi alusel. Seega on Riigikohus nr 2 esitatud JM selgitust). aktsepteerinud ka võimalust, et seaduses sätestatakse kõikide vahekohtu lahendite tunnustamise kohustuse asemel vahekohtu alalise tegutsemise üle otsustamise kriteeriumid. Eelnõu seletuskiri lähtub seega ebatäpsest eeldusest, et Riigikohus on sisuliselt otsustanud kõikide lahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohustuse, mistõttu sellisest muudatusest tulenevaid mõjusid seletuskirjas sisuliselt ei hinnata. Meie hinnangul tuleb valitud lahenduse sobivuse üle otsustamisel analüüsidavalitud lahendusega kaasnevaid mõjusid Eestis alaliselt tegutsevatele vahekohtutele (nt Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažikohus) ja vahekohtute teenuseid kasutanud ettevõtjatele. Ka suurendab vahekohtu lahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohustus tõenäoliselt kohtute töökoormust vaidluste sisulisel lahendamisel, mida samuti eelnõu võimaliku mõjuna pole arvestatud. Palume eelnõu mõjude osa täpsustada ja tuua välja kõik mõjud, mis kaasnevad sellega, et eelnõus valiti vahekohtu alalise tegutsemise kriteeriumide sätestamise asemel kõikide vahekohtu lahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohustus. 2. Seletuskirja osas 7 puuduvad eelnõu Arvestatud Seletuskirja muudetud. 24 rakendamisega seotud kulude katteallikad. Eelnõuga kaasnevad kulud tuleb katta Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu olemasolevatest ja riigi eelarvestrateegiaga kavandatud eelarvevahenditest. Palume seletuskirja vastava selgitusega täiendada. 3. Seletuskirja kohaselt vajab Teadmiseks kohtusüsteem eelnõu rakendamisel võetud juurde 4 teenistuskohta. Rõhutame, et Justiitsministeerium peab arvestama valitsemise mahu vähendamise eesmärkidega ning uute kohtade loomine ei tohi negatiivselt mõjuda Justiitsministeeriumi töötajate arvu vähendamisele. Riigikohus 1. Riigikohtul ei ole vastuväiteid eelnõus Teadmiseks väljapakutud lahendusele vahekohtu võetud otsuse sundtäidetavuse eelduste kohta, st nõudele, et kõik vahekohtu otsused tuleb riiklikus kohtus täidetavaks tunnistada. Samas tõstab pakutud lahendus paratamatult riiklike kohtute niigi suurt töökoormust. 2. Riigikohtu hinnangul võiks täiendavalt Arvestatud Seletuskirja muudetud. kontrollida asjaolu, kas menetluslikult on tagatud vastuoluliste lahendite vältimine juhtudel, mil üks pool esitab vahekohtu otsuse tühistamise avalduse ringkonnakohtule (TsMS § 755 lg 4) ja teine pool esitab sama vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks maakohtule (TsMS § 753 lg 1, § 755 lg 1). Ka maakohus on õigustatud otsuse täidetavaks tunnistamise menetluses TsMS § 753 lg 2, § 755 lg 4 teise lause kohaselt analüüsima otsuse tühistamise aluseid (vt siiski ka piirangut TsMS § 753 lg-s 3). Kuigi ka praegune seadus ilmselt ei välista vastuoluliste lahendite tekkimise võimalust (§ 753 lg 1 esimene lause, § 755 lg 4 teine lause vs TsMS § 755 lg 4 esimene lause), võiks seda küsimust täiendavalt õiguslikult analüüsida. Eelduslikult esitatakse pärast seadusemuudatust riiklikele kohtutele otsuse täidetavaks tunnistamise 25 avaldusi senisest mõnevõrra rohkem. 3. Riigikohus nõustub lahendusega, et Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud. tarbijaga ei või vahekohtumenetluse kokkulepet sõlmida enne nõude sissenõutavaks muutumist. Arvestades täitemenetluse seadustikus sisalduva sarnase piiranguga sätte (§ 2 lg 1 p 18) vähest rakendamisala, võib sellist meedet pidada tarbijate õiguste kaitseks küllaltki tõhusaks. TsMS § 7181 lg-st 3 ja ka seletuskirjast jääb siiski ebaselgeks, mida peetakse silmas oluliste takistuste all ja milliseid toiminguid võib teha muus kohas. Sisuliselt võetakse selle sättega tarbijalt talle seadusega tagatud (TsMS § 7181 lg 3 esimene lause) vahekohtualluvus, ilma et selle äravõtmise alused oleksid selged. 4. Riigikohtu hinnangul on tarbetud Mittearvesta Nõustume, et paragrahvide, peatükkide ega muudatused, mis puudutavad sõnastust tud/ osade pealkirjadel ei pruugi olla iseseisvat (v.a § 726). Paragrahvide, peatükkide selgitatud regulatiivset toimet, kuid neil on mõju seaduse ega osade pealkirjadel ei ole mingit tõlgendamisel. Seetõttu on need sõnastuslikud iseseisvat õiguslikku toimet. muudatused vajalikud. Riigi Infosüsteemide Keskus 1. Leiame, et tuleks kehtestada kohustus, Mittearvesta Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise et kõik vahekohtute otsuste tud/ taotlusi võivad esitada võlausaldajad täidetavaks tunnustamise nõuded tuleb selgitatud välisriikidest. Üldise kohustuse kehtestamisel, kohtutele esitada läbi Avaliku E- mille kohaselt on taotlusi võimalik esitada toimiku, mis vähendaks kohtute üksnes id-kaarti kasutades, oleks takistatud töökoormust nende menetlemisel. välisriikide võlausaldajate juurdepääsu õigusemõistmisele. Täidetavaks tunnistamise avalduse esitamisele kohalduvad üldised vorminõuded, sarnaselt TsMS 62. ptk alusel välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide täidetavaks tunnistamise ja välisriigi ning ad hoc vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise avalduse esitamisele. Njord Law Firm 1. Plaanitav regulatsioon on üldjoontes Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud. tervitatav, kuid pean vajalikuks juhtida tähelepanu siiski kahele kitsaskohale. Eelnõuga kavandatakse eriregulatsioon tarbijaga sõlmitava vahekohtumenetluse kokkuleppe osas. Selle kohaselt võib kokkuleppe sõlmida alles pärast nõude sissenõutavaks muutumist, kokkuleppe sõlmimisele peab eelnema tarbija teavitamine, piirangud seatakse 26 vahekohtumenetluse kohale ja rangemad nõuded kokkuleppe vormile. Tarbijaga sõlmitav vahekohtumenetluse kokkulepe on ka kahe tarbija vahel sõlmitav vahekohtukokkulepe. Kuigi praktikas on kindlasti viimasest tavalisem vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimine ettevõtja ja tarbija vahel, ei esine takistust, miks vahekohtumenetluse kokkulepet ei võiks sõlmida mitu tarbijat. Kahe tarbija vahel sõlmitavale vahekohtumenetluse kokkuleppele taoliste täiendavate nõuete ja piirangute seadmine aga ei ole suures osas põhjendatud ja tekitaks ka tõsiseid praktilisi probleeme. Näiteks ei pruugi olla võimalik, et vahekohtumenetluse koht langeb kokku mõlema tarbijast poole elu- või töökohaga. Samuti ei saa tarbijalt nõuda teise tarbija (või nende vastastikust) teavitamist vahekohtumenetlusega seonduvast. Samas on mõistlik ka tarbijate omavahelisele vahekohtumenetluse kokkuleppele kohaldada omakäeliselt või digitaalselt allkirjastamise nõuet. Pöördujale teadaolevalt on erisused tarbijaga sõlmitavale vahekohtumenetluse kokkuleppele sätestatud eeskätt Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung, ZPO). Austria ZPO § 617 kohaselt on nõuded mitme tarbija vahelisele ning ettevõtja ja tarbija vahelisele vahekohtukokkuleppele erinevad. Nii kohaldub allkirjastamise nõue nii ühele kui teisele, samas kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise aega, tarbija teavitamist ja vahekohtumenetluse kohta puudutavad nõuded ja piirangud kehtivad vaid ettevõtja ja tarbija vahelistele vahekohtumenetluse kokkulepetele. Teen ettepaneku kaaluda TsMS § 7181 täiendamist lõikega 7 järgmises 27 sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 ja 5-6 sätestatut ei kohalda vahekohtumenetluse kokkuleppele, mille poolteks on ainult tarbijad.“ Sellise täienduse korral on ilmselt tarvilik ka TsMS § 7181 lg 4 täpsustamine taoliselt, et näha tühisus vorminõude rikkumise tagajärjena ette selles lõikes, kuna vastasel juhul on ebaselge tarbijatevahelise vahekohtumenetluse kokkuleppe vorminõude rikkumise tagajärg. 2. Kavandatava TsMS § 7181 lg 6 Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud. kohaselt kehtib tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe, mille puhul vahekohtumenetluse alustamise ajal ei ole tarbija elu- või töökoht kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas, ainult juhul, kui tarbija ise sellele tugineb. See tähendab, et vahekohtukokkulepe võib olla küll algselt kehtivana sõlmitud, kuid kui tarbija elu- ja töökoht muutuvad enne vahekohtumenetluse alustamist, siis vahekohtumenetluse kokkulepe tinglikult ei kehti. Selline regulatsioon tekitab nii õigusteoreetilise kui ka praktilise probleemi. Õigusteoreetiliselt on küsitav, kas kehtivana sõlmitud tehing saab asjaolude muutumise tõttu muutuda kehtetuks (tühiseks?). Vahekohtukokkulepe on mitmepoolne tsiviilõiguslik tehing, seega leping. Kui tehing on tühine, on see tühine algusest peale. On kaheldav, kas tehing saab muutuda mittekehtivaks / tühiseks hiljem ühest poolest tingitud asjaolu tõttu. Praktilisest küljest loob kavandatav regulatsioon võimaluse kuritarvitusteks. On võimalik, et vahekohtumenetluse kokkulepe sõlmitakse vahetult või peatselt pärast nõude sissenõutavaks muutumist ja vaidluse ilmnemist. Sellele võivad järgneda poolte katsed vaidlus (vahe)kohtuväliselt lahendada ja alles 28 siis vahekohtumenetluse alustamine. Kavandatav regulatsioon võimaldab seda, et tarbijast pool küll algselt sõlmib vahekohtukokkuleppe, kuid selleks ajaks, kui vahekohtumenetlust alustatakse, teatab, et tema elu- ja töökoht on muutunud. Seeläbi loob kavandatav regulatsioon pea ületamatu ebaselguse vahekohtumenetluse kokkuleppe teise poole jaoks. Kui teine pool pöördub vaidlusega esmalt vastavalt kokkuleppele vahekohtusse, võib tarbijast pool teatada, et tema elu- ja töökoht on muutunud, mistõttu vahekohtumenetluse kokkulepe ei kehti ja vaidlus vahekohtule ei allu. Kui teine pool pöördub seda väidet ennetavalt esmalt hoopis kohtusse, võib tarbijast pool viidata, et sõlmitud on vahekohtumenetluse kokkulepe ja asi kohtule ei allu. Ehk tarbija saab vastuväite esitada sõltumata sellest, kas kokkuleppe teine pool pöördub vaidlusega vahekohtusse või kohtusse. Seega tooks planeeritav regulatsioon kaasa põhjendamatu aja- ja rahakulu vahekohtumenetluse kokkuleppe pooltele. Austria ZPO § 617 lg 5 kohaselt on vahekohtumenetluse kokkulepe kehtiv, kui kokkulepitud vahekohtumenetluse koht on töötaja elu- või asukohas (samas riigis) vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal. Seega Austria õiguses ei eksisteeri ei eelnimetatud õigusteoreetilist ega praktilist probleemi, kuigi tarbijatega sõlmitavaid vahekohtumenetluse kokkuleppeid reguleeritakse muudest rangemalt. 1 ZPO § 617 (5); Austrian Arbitration Law. Ed. G. Zeiler. Graz: NWV, 2016, section 617 No. 13 Eelnevast tulenevalt teen ettepaneku kaaluda TsMS § 7181 lg 6 järgmist sõnastust: „(6) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud tarbija elu- või töökoht 29 vahekohtumenetluse kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas või kui vahekohtumenetluse kokkulepe ei sisaldu tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis, kehtib kokkulepe juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.“ 30 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/16-0782 - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dd23856-d9ed-4875-9034-78f811d9112a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dd23856-d9ed-4875-9034-78f811d9112a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel