Ministeeriumid Meie 04.04.2018 nr 8-1/2726
TsMS jt seaduste muutmise seadus (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks
tunnistamise menetluse loomine)
Edastame arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute
otsuste täidetavaks tunnistamist. Kuivõrd eelnõud on täiendatud sättega, mille kohaselt tehakse
täidetavaks tunnistamise osas erand Eesti Kaubandus- Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja
vahekohtu lahenditele, samuti antakse Notarite Koja vahekohtule õigus lahendada eluruumi
üürivaidlusi, esitatakse eelnõu teistkordsele kooskõlastamisele.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS).
Palume Teie kooskõlastust või arvamust kolme nädala jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude
infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Arvamuse avaldamiseks:
Riigikohus
Tallinna Ringkonnakohtu Tallinna kohtumaja
Tartu Ringkonnakohtu kohtumaja
Harju Maakohus
Tartu Maakohus
Viru Maakohus
Pärnu Maakohus
Tallinna Halduskohus
Tartu Halduskohus
Eesti Advokatuur
Eesti Juristide Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Notarite Koda
Tarbijakaitseamet
Teenusmajanduse Koda
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut
Tallinna Ülikooli õigusakadeemia
Finantsinspektsioon
Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus
Tallinna Börsi Vahekohus
Elektrooniline Vahekohus
Kindlustuse Vahekohus
Tallinna Vahekohus
Harju Vahekohus
Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohus
Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus
Stella Johanson 6208240
[email protected]
Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
EELNÕU
19.03.2018
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tegutsevate vahekohtute
otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine)
§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadustikus asendatakse läbivalt sõnad „vahekohtu kokkulepe“ sõnadega
„vahekohtumenetluse kokkulepe“ vastavas käändes;
2) seadustiku 16. peatükki täiendatakse §-ga 1212 järgmises sõnastuses:
„§ 1212. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise
asjad
Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asju lahendab
Pärnu Maakohus.“;
3) seadustiku 14. osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14. osa
VAHEKOHTUMENETLUS“;
4) paragrahvi 712 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 712. Kohaldamisala“;
5) paragrahvi 716 pealkirjast, § 716 lõikest 2 ja § 731 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaliselt
tegutsev“ vastavas käändes;
6) paragrahvi 716 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „alaliselt tegutsevas“ sõnaga
„toimumise“;
7) paragrahvi 718 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise
vaidlus, välja arvatud juhul, kui vahekohtumenetluse kokkulepe on sõlmitud vaidluse
allutamiseks Notarite Koja vahekohtule;“;
8) seadustikku täiendatakse §-ga 7181 järgmises sõnastuses:
„§ 7181. Vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga
(1) Vahekohtumenetluse kokkulepet, mille üheks pooleks on tarbija, ei või sõlmida enne nõude
sissenõutavaks muutumist.
(2) Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist esitatakse tarbijale kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erinevuste kohta. Muu hulgas tuleb
tarbijale esitada järgmine teave:
1) vahekohtu moodustamise kord, vahekohtumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kohaldatavad
reeglid, sealhulgas käesoleva seadustiku § 716 lõikes 1 sätestatud eeldus;
2) vahekohtu otsuse vaidlustamise kord, samuti teave selle kohta, et kohus ei kontrolli
vahekohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel vaidluse lahendamise sisulist
õiguspärasust;
3) käesoleva seadustiku § 753 lõikes 1 sätestatu, samuti teave selle kohta, et täidetavaks
tunnistatud vahekohtu otsusel on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime.
(3) Kui vahekohtumenetluse pool on tarbija, lepitakse vahekohtumenetluse kohana kokku tarbija
elu- või töökoht.
(4) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe pool on tarbija, peab kokkulepe sisalduma tarbija
omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis.
(5) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimisel tarbijaga rikuti käesoleva paragrahvi
lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid, on kokkulepe tühine.
(6) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud tarbija elu- või töökoht
kõnealuses kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas või kui vahekohtumenetluse
kokkulepe ei sisaldu tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud
dokumendis, kehtib kokkulepe juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.“;
9) paragrahvi 719 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 726 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „ebakompetentsuses“ sõnaga
„kompetentsuses“;
11) seadustiku 74. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„74. peatükk
VAHEKOHTUMENETLUSE LÄBIVIIMINE“;
12) paragrahvi 744 lõikest 3 jäetakse välja sõna „alaliselt“;
13) paragrahvi 753 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 753 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses
tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse ilma, et kohus seda tunnustaks ja täidetavaks
tunnistaks.“;
15) paragrahvi 755 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
2
„11) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe üheks pooleks on tarbija, lahendab käesoleva osa
kohaselt kohtule esitatava avalduse maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse
koht.
12) Eestis tegutseva vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse
lahendab Pärnu Maakohus.“.
§ 2. Notariaadiseaduse muutmine
Notariaadiseaduse § 521 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaliselt tegutsev“.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 59 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega seotud
avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.“.
§ 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse
muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Enne 2019. aasta 1. jaanuari alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni kuni 2018. aasta 31.
detsembrini kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
(5) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 753 lõike 1 alates 2019. aasta 1. jaanuarist kehtivat
redaktsiooni kohaldatakse ka vahekohtu menetlustele, mis on alanud enne 2019. aasta 1.
jaanuari.“;
§ 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu jõustunud
otsus;“.
§ 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 202 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaliselt tegutsev“;
3
2) paragrahvi 202 lõikest 3 jäetakse välja sõna „alaliselt“.
§ 7. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ....... 2018. a
Algatab Vabariigi Valitsus ……… 2018. a
4
19.03.2018
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine)
eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu sisaldab sätteid vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise kohta. Peamise muudatusena
ühtlustatakse Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise
nõudeid ning luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused
täidetavaks tunnistada, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu
menetluses tehtud otsused. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise raames muudetakse
tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi ka TsMS), täitemenetluse seadustikku (edaspidi ka TMS),
riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku
rakendamise seadust (edaspidi ka TsMSRS), notariaadiseadust (edaspidi ka NoTS) ning
väärtpaberituru seadust (edaspidi ka VPTS).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse
juhataja Indrek Niklus (
[email protected], 620 8210, eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson
(
[email protected], 620 8240) ja tolleaegne eraõiguse talituse nõunik Triin Lepp. Eelnõu
seadusena rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste, eeldatavate kulude ja
tulude osa on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna tolleaegne kohtute
talituse nõunik Maret Saanküll (
[email protected]; 680 3125). Eelnõu koostamisse andis olulise
panuse Advokaadibüroo LEADELL Pilv partner vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere. Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu menetluses tehtud otsuste tunnustamist ja täitmist puudutava
sätte väljatöötamisel on tehtud koostööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu nõukogu
esimehe Asko Pohlaga. Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi
õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Joel Kook (
[email protected], 620
8248). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome
korralduse talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected], 620 8270).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.
Vahekohtute loomise selgete kriteeriumide kehtestamise vajadus, mis tagab vahekohtute
erapooletuse ning kohe sundtäidetavate lahendite kvaliteedi, on välja toodud eelmise valitsuse
1
tegevusprogrammi osa „Ettevõtlus, innovatsioon, transport“ punkti 1 alusel koostatud ja Vabariigi
Valitsuse poolt 29.01.2015. a heaks kiidetud tegevuskava ettevõtlusalase õiguskeskkonna
rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks „Ettevõtja õigus 2“ punktis 11 ja
konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raportis ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise
konkurentsivõime parendamiseks tehtud ettepanekute kohta juhtgrupi õiguskeskkonda puudutava
ettepanekuna nr 19.
Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
04.07.2017, 31, riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.03.2018, 17,
1
https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/kevadkoalitsiooni_tegevuskava.pdf
1
täitemenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 21, tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
26.06.2017, 63, notariaadiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.05.2017, 24 ning
väärtpaberituru seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 43.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, sest muudetakse
tsiviilkohtumenetluse seadustikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 p 14).
Eelnõu esitatakse teistkordsele kooskõlastusele põhjusel, et eelnõusse lisatakse uus säte, millega
nähakse ette erand Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu menetluses tehtud otsuste
tunnustamisele ja täitmisele. Eelnõusse lisatakse ka teine uus säte, millega antakse Notarite Koja
vahekohtule õigus lahendada eluruumi üürivaidlusi ning säte, mille kohaselt ei pea Notarite Koja
vahekohtu menetluses tehtud otsuseid jätkuvalt täidetavaks tunnistama. Samuti muudetakse Eestis
tehtud vahekohtu otsuste tunnistamise ja täidetavaks tunnistamise asjade kohtualluvust – edaspidi
lahendab neid kohtuasju Pärnu Maakohus.
2. SEADUSE EESMÄRK
2.1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise eesmärk on saavutada olukord, kus
seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemise võimalus oleks minimaalne ning sellise
lahendi täitmise takistamine ei sõltuks üksnes selle kostja aktiivsest õiguskaitsevahendite
kasutamisest, kelle suhtes vahekohtu lahend tehti. Samuti on muudatuste eesmärk viia regulatsioon
2
vastavusse Riigikohtu praktikaga.
Vahekohtumenetluse üldregulatsioon sisaldub TsMS-s – kui seadusega või välislepingus ei ole ette
nähtud teisiti, kohaldatakse vahekohtumenetlusele TsMS 14. osa. Välisriigi vahekohtu otsuste
tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New
3
Yorgi konventsiooni. Vahekohtu otsused sisalduvad täitedokumentide loetelus TMS-s. Tarbijatega
sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepete puhul tuleb lisaks arvestada võlaõigusseaduse (edaspidi
VÕS) tüüptingimuste regulatsiooniga.
Kehtiva TsMS sõnastuse kohaselt on Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused sundtäidetavad
ilma, et need tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada (TsMS § 753 lg 1 teine lause, TMS §
2 lg 1 p 6). Aktiivne roll õiguskaitsevahendite kasutamisel on kostjal, kelle suhtes lahend tehti. Lisaks
ei ole Eestis sarnaselt muude UNCITRAL-i mudelseaduse riikidega sätestatud alaliselt tegutsevale
vahekohtule avalik-õiguslikke tingimusi, sh tingimusi alaliselt tegutseva vahekohtu asutamise või
alaliselt tegutseva vahekohtu üle järelevalve teostamise üle. Eestis ei ole alaliselt tegutsevate
vahekohtute asutamine ja tegevus riiklikult piiritletud ega kontrollitav. Samuti ei ole kehtestatud alaliste
vahekohtute legaaldefinitsiooni.
Kuivõrd alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on kehtiva regulatsiooni kohaselt sundtäidetavad
4
ilma, et need tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada, ja arvestades, et alaliselt
tegutsevatele vahekohtutele administratiivseid piiranguid ei ole seatud, sai Eestis toimida nn pocket
arbitration – vahekohtud ei pruukinud olla pooltest sõltumatud, formaalsete täitemenetluse alustamise
tingimuste täitmisel oli sundtäitmist võimalik alustada ka pahatahtliku vahekohtu otsuse alusel – nt
vahekohtumenetlus, mille tulemusena otsus tehti, viidi läbi kostjat kaasamata, vahekohtumenetluse
kokkulepe ei olnud kehtiv, vahekohus lahendas küsimuse, mida ei oleks tohtinud vahekohtus
2
RKTKo, 20.04.2016. a, nr 3-2-1-142-15. Seda lahendit käsitletakse lk 6-7.
3
Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. RT II 1993, 21, 51. Mitteametlik tõlge on
kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474.
4
Siin käsitletakse olukorda enne RKTKo, 20.04.2016. a, nr 3-2-1-142-15. Seda Riigikohtu lahendit käsitletakse lk
6-7.
2
lahendada (vaidluse eseme mittearbitreeritavus), või vahekohtu otsus ei olnud kooskõlas avaliku
korraga. Võis juhtuda, et kostja sai vahekohtumenetlusest teada alles pärast otsuse tegemist või
5
täitemenetluses.
Senises õiguslikus olukorras ei olnud õiguskaitsevahendid – võimalus kaevata vahekohtu otsuse
peale TsMS § 751 lg-s 1 loetletud alustel ringkonnakohtule või VÕS § 42 lg 3 kaudu
vahekohtumenetluse kokkuleppe või vahekohtu reglemendis sisalduva reegli kui tarbija suhtes
kahjuliku tüüptingimuse tühisusele tuginemine – piisavalt otstarbekad ja tõhusad abinõud.
Avalikkuse teavitamise kaudu oleks olnud küll võimalik parandada isikute teadlikkust
õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise võimalustest, kuid see ei oleks täitnud lõppkokkuvõttes
eesmärki – minimeerida seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemise võimalus või
luua olukord, kus sellise lahendi täitmise takistamine ei oleks sõltunud üksnes kostja aktiivsusest –
kuivõrd õigusraamistik ei võimaldanud tekkinud probleeme ületada. Seega asuti seisukohale, et tuleb
teha muudatused õigussüsteemis.
05.10.2015. a saatis justiitsminister huvirühmadele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
vahekohtumenetlust puudutavate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi
6
VTK).
VTK-s pakuti kerkinud probleemide lahendamiseks välja kaks põhimõtteliselt erinevat varianti
olemasoleva regulatsiooni muutmiseks:
Variant 1
Säilitatakse senine regulatsioon, mille kohaselt ei ole alaliselt tegutsevate vahekohtute
moodustamisele ja tegevusele (sh nende reglementidele) avalik-õiguslikke tingimusi
sätestatud.
Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsuse sundtäitmiseks tuleb otsus
kohtu poolt tunnustada ja täidetavaks tunnistada.
Sätestatakse piirang, et enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei
ole tarbijale siduvad.
Kehtestatakse kohustus, mille kohaselt tuleb selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe
sõlmimist tarbijale kirjalikult kohtu- ja vahekohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi.
Kohustatakse sätestama tarbija ja ettevõtja vahelistesse vahekohtumenetluse kokkulepetesse
vahekohtumenetluse koht selliselt, et vahekohus võib üksikuid toiminguid teises kohas teha
üksnes tarbija nõusolekul või märkimisväärsete takistuste esinemise korral.
Kehtestatakse piirang, mille kohaselt juhul, kui tarbija elukoht või töökoht ei olnud
vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal või menetluse alustamise ajal
vahekohtumenetluse kohas, on kokkulepe kehtiv vaid juhul, kui tarbija sellele tugineb.
5
Perioodil 12.03.2014–31.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustatud vahekohtute otsuseid läbi vaadates
ei jätnud ringkonnakohus ühelgi korral otsust muutmata:
kaheksas tsiviilasjas avaldus rahuldati ja vahekohtu otsus tühistati;
neljas tsiviilasjas jäeti avaldus menetlusse võtmata TsMS § 644 lg-te 1 ja 3 ning § 638 lg 4 alusel, s.o
põhjusel, et avaldajad ei maksnud ära määratud tähtajal puuduolevat riigilõivu;
kahes tsiviilasjas menetlus lõpetati seoses kompromissi kinnitamisega;
ühes tsiviilasjas menetlus lõpetati seoses avaldusest loobumisega – TsMS § 429 lg 1 alusel.
Vahekohtute otsused tühistati nt järgmistel alustel:
vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus;
vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ei olnud tõendatud;
rikutud oli tarbijaga vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise korda;
poolele ei olnud nõuetekohaselt teatatud vahekohtu menetlusest – avaldajad said
vahekohtumenetlusest teada alles täitemenetluses kohtutäiturilt. – Mare Merimaa.
Vahekohtumenetluse lahendite analüüs Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud vahekohtu otsuste
tühistamiseks esitatud avalduste kohta, lk 1.
6
Kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/04ab2ea9-167d-4df7-
a945-7bad995d0dd1.
3
Kehtestatakse alalistele vahekohtutele asja materjalide säilitamise kohustus.
Variant 2
Kehtestatakse alalise vahekohtu asutamise piirangud selliselt, et sätestatakse võimalus
asutada alaliselt tegutsev vahekohus ainult seaduse alusel või mittetulundusühingu õiguslikus
vormis või mittetulundusühingu poolt, kusjuures mittetulundusühingu asutajaks või liikmeks
tohib olla ainult juriidilisest isikust ettevõtjate üleriigiline ühendus, kellel on vähemalt 50 liiget.
Alaliselt tegutseva vahekohtu reglement peab vastama seadusele ja headele kommetele.
Antakse Justiitsministeeriumile õigus hinnata sisuliselt ettevõtjate üleriigilise ühenduse nõude
täitmist ja vajaduse korral mitte lülitada alalist vahekohut vastavasse nimekirja.
7
Variant 1 lähtus ideest, et Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendi täitmise eelduseks on selle
8
täidetavaks tunnistamine, UNCITRALi mudelseadusest ja Euroopa Kohtu praktikast – paketis olid
esitatud osaliselt tolleaegse Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere
9
analüüsis esitatud ettepanekud ja osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu analüütiku Mare Merimaa
10
ettepanekud.
Variant 2 lähtus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele avalik-
õiguslike piirangute kehtestamise ideest – paketis olid esitatud Tartu Ülikooli tudengi Oliver Orumetsa
11
uurimistöös ja Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu poolt Justiitsministeeriumile esitatud
ettepanekud, samuti osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu analüütiku Mare Merimaa ettepanekud.
VTK kohta esitasid tagasiside Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
arbitraažikohus, Eesti Advokatuuri juhatus, E-vahekohus ja isePankuri vahekohus, Kohtutäiturite ja
Panktorihaldurite Koda, Tartu Maakohus, Tartu Ülikool, Notarite Koda, Alaline Rahvusvaheline ja
Sõltumatu Vahekohus, Advokaadibüroo Raidla Ellex vandeadvokaat ja partner Toomas Vaher , Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda, Riigikohus, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ,
VTK ettevalmistamiseks analüüsi koostanud tolleagse Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja
partner Pirkka-Marja Põldvere ning Tartu Ülikooli doktorant ja advokaadibüroo Vojčik and Partners
Collegium (SK) välisnõunik Pille Talpsepp.
Tagasiside VTK kohta oli järgmine:
Eesti Kindlustusseltside Liit eelistas varianti 2, millele lisanduksid variandi 1 juures pakutud
meetmed – enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei ole tarbijale
siduvad; selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tarbijale kirjalikult
vahekohtumenetluse ja riikliku kohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi. Vähemalt 50 liikme
nõue ei ole põhjendatud – nt kindlustusandjaid on Eestis kokku 16. Praegu on sektoril toimiv
7
VTK koostajad lähtusid vahekohtute liigitamisel sellest, et need vahekohtud, mis ei ole moodustatud
konkreetse vaidluse lahendamiseks, st ad hoc vahekohtud, olid Eestis alaliselt tegutsevad vahekohtud, sh
TsMS-i ja TMS-i vahekohtu otsuse täidetavuse tingimuste mõttes, kuivõrd seadustes ei olnud sätestatud muid
kriteeriume nn alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele. Taolisest liigitusest lähtus ka
õiguskirjandus ja tolleaegne kohtupraktika.
8
Kohtuasjas Asturcom Telecommunicatons SL v Christina Rodriguez Nogueira (C-40/08; 06.10.2009) leidis
Euroopa Kohus, et Nõukogu 05.04.1993 direktiivi 93/13/EEC ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes
tuleb tõlgendada selliselt, et jõustunud vahekohtu otsuse täitmise üle otsustav riiklik kohus peab omal
algatusel kontrollima, kas ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe on tarbija suhtes
ebaõiglane, ka juhul, kui tarbija ei osalenud vahekohtumenetluses, ei vaidlustanud vahekohtumenetluse
kokkulepet ega esitanud vahekohtu otsuse tühistamisavaldust. Riiklik kohus peab tagama vastavad siseriiklikud
tagajärjed, täitmaks eesmärki, et tarbija suhtes ebaõiglane vahekohtumenetluse kokkulepe ei oleks tarbijale
siduv. Kuna tarbijate kaitsmine direktiivi 93/13/EEC ulatuses on avalikes huvides, tuleb ka direktiivi art 6
tõlgendada siseriikliku avaliku korra osana.
9
Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi
kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud.
10
Mare Merimaa. Vahekohtumenetluse lahendite analüüs Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud
vahekohtu otsuste tühistamiseks esitatud avalduste kohta.
11
Oliver Orumets. Alaliselt tegutsevate vahekohtute tegevuse õiguslik regulatsioon Euroopa Liidu riikides.
Ettepanekud Eesti osas. Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Tallinn, 2015, lk 19.
4
vahekohus ja sektori ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud. EKL on vastu otsuste
täidetavaks tunnistamisele.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus toetas varianti 2 ja oli vastu variandile 1 ning
otsuste täidetavaks tunnistamisele. Lisaks tegi EKTK arbitraažikohus ettepaneku muuta
riigilõivuseadust ja sätestada vahekohtu otsuse tühistamise avalduse läbivaatamise lõivuna 50
eurot sarnaselt määruskaebuselt tasumisele kuuluva lõivuga ja erinevalt kehtivast lõivu
suurusest, mis on sama, nagu tuleks tasuda hagi esitamisel kohtusse. Kohus tühistab otsuse
TsMS § 751 lõikes 1 sätestatud formaalsetel alustel. Tegemist ei ole sisulise
õigusemõistmisega, nagu tavapärases apellatsioonimenetluses.
Advokatuuri juhatus toetas varianti nr 1. Variandi 1 puhul ei toetatud ettepanekut kehtestada
vahekohtute asja materjalide säilitamise kohustus – tunnustamist ja täitmist sooviva isiku
kohustus on tõendada, et vahekohus teavitas võlgnikku menetlusest. Vajalikus ulatuses
materjalide säilitamine peaks toimuma vahekohtute eneseregulatsiooni kaudu. Advokatuuri
juhatus oli jõuliselt vastu variandile 2 - avalik-õiguslike piirangute seadmine vahekohtutele on
põhjendamatu. Eesti on UNCITRAli mudelseaduse riik, mis loob rahvusvahelise kuvandi
teatud põhimõtete järgimisest ja kvaliteedi tagamisest. Mudelseaduse riigid ei ole üldjuhul
avalik-õiguslikke piiranguid kehtestanud. Õigustmõistva jõu allutamine täitevvõimule oleks
meelevaldne.
E-vahekohus ja isePankuri vahekohus leidsid, et õigusloomeline sekkumine peaks olema
võimalikult vähe invasiivne ja lepinguvabadust võimalikult vähe piirav. Ühe võimalusena
nähakse reglementidele teatud nõuete kehtestamist ja alalistes vahekohtutes tegutsevatele
vahekohtunikele kvalifikatsiooninõuete kehtestamist.
Kohtutäiturite ja Panktorihaldurite Koja hinnangul oleks vaja kehtestada alaliste vahekohtute
asutamisele avalik-õiguslikud piirangud ja järelevalve nende tegevuse üle (toetas varianti 2).
Tartu Maakohus toetas varianti 1 ja oli vastu variandile 2, leides, et avalik-õiguslike piirangute
seadmine vahekohtutele ei ole mõistlik.
Tartu Ülikool toetas esmajoones varianti 2, kuid nägi ka võimalust variante kombineerida.
Notarite Koda toetas varianti 1.
Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus eelistas varianti 1.
Advokaadibüroo Raidla Ellex vandeadvokaat ja partner Toomas Vaher toetas variandi 1 kaht
esimest punkti – säilitada senine regulatsioon, kus vahekohtutele ei ole sätestatud avalik-
õiguslikke piiranguid, ja luua Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks
tunnistamise regulatsioon. Kehtiv regulatsioon, kus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute
otsused on täidetavad ilma kohtuliku kontrollita, ei ole kooskõlas New Yorgi konventsiooniga.
Vaher oli vastu variandile 2 ja rõhutas, et tuleks vältida Eesti-spetsiifiliste regulatsioonide
väljatöötamist ja vastuolusid UNCITRALi mudelseadusega. Variandi 2 kohaselt on riiklik
kontroll vahekohtute asutamise ja reglementide üle sobimatu ja muudab vahekohtu olemuse
sisuliselt riiklikuks. Vahekohtumenetlus ei ole alternatiivne kohtusüsteem, vaid autonoomne
poolte lepinguvabadusel põhinev vaidluste lahendamise võimalus. Variandi 2 rakendamine
VTKs väljatoodud probleeme ei lahenda, kuna üksiklahendeid ei kontrollita.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetas arbitraažikohtu nõukogu seisukohti ja varianti 2 ja oli
vastu variandile 1. Põhjusena märgiti, et variant 1 muudab vahekohtumenetluse vähem
atraktiivseks, aeganõudvamaks ja suurendab kohtute koormust.
Riigikohus toetas esialgu varianti 2. Hiljem leiti, et mõlemad variandid on sobivad.
Siseministeerium – teavitas, et kooskõlastab VTK märkusteta, ega esitanud eelistust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – toetas varianti 1. Alaliselt tegutseva vahekohtu
menetluses tehtud otsuste kohtu poolt tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine tagab riikliku
kontrolli vahekohtute tegevuse üle ja võimaldab arvesse võtta Euroopa Kohtu suuniseid.
MKM oli vastu variandile 2 – riigipoolne kontroll vahekohtu asutamistingimuste täitmise üle ei
ole piisav ega proportsionaalne meede, et tagada vastavalt Euroopa Kohtu suunisele tarbija
õiguste adekvaatne kaitse enne lahendi täitmisele pööramist.
VTK ettevalmistamiseks analüüsi koostanud tolleaegse Advokaadibüroo Aivar Pilv
vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere toetas täidetavaks tunnistamise menetluse
loomist. Põldvere kritiseeris teravalt varianti 2. Haldusõiguslik kontroll ei võimalda VTK
eesmärke saavutada ja kerkinud probleemid on võimalik lahendada üksnes iga üksikjuhtumi
kohtuliku kontrolli – täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu. Vahekohtumenetluse aluseks
on poolte kokkulepe ja see on eelkõige ärivaidluste lahendamiseks. Riik ei peaks reguleerima
tavapärast ärisuhet ja poolte kokkuleppeid. Lahendused peaksid olema sellised, kus tarbija
õigused oleksid tagatud nimetatut arvesse võttes. Esialgu suurendaks täidetavaks
tunnistamine ilmselt kohtute töökoormust, kuid kui kaob alaliselt tegutsevate vahekohtute
5
otsuste kohese täitmise võimalus, väheneb probleemsete otsuste hulk. Toimiku säilitamise
kohustuse kehtestamist Põldvere ei poolda – kui vahekohtu lahendile tuginev pool ei suuda
tõendada, et vastaspoole menetlusõigused on täidetud, ei saa kohus seda tõendatuks lugeda.
Ettepanek lubada tegutseda alaliselt tegutsevaid vahekohtuid üksnes MTÜ vormis ei ole
kooskõlas enamiku riikide vahekohtumenetluse praktikaga. Organisatsioonid on enamasti
loodud tulu teenimiseks. Liikmete arvu 50 kehtestamine on põhjendamatu, eriti Eesti väiksuse
kontekstis; edaspidi kasutataks ad hoc kohtuid. Seaduse alusel alaliselt tegutseva vahekohtu
asutamise võimalus kaotati 90-ndate alguses kui nõukogudeaegne rudiment, et Eesti
regulatsioon ja praktika vastaks muu maailma tunnustatud praktikale. Kui vahekohtumenetlus
on riigi kontrolli all, annab see maailmale signaali, et siia ei tasu vahekohtumenetlust pidama
tulla.
Tartu Ülikooli doktorant ning advokaadibüroo Vojčik and Partners Collegium (SK) välisnõunik
Pille Talpsepp kritiseeris tugevalt varianti 2, pakutud valikutest toetas pigem varianti 1 ja
täidetavaks tunnistamise menetlust ning esitas ettepaneku kehtestada vahekohtu lahendite
otsuse avalikustamise nõue.
Seega jagunes VTK kohta esitatud seisukohtades toetus variantidele enam-vähem pooleks.
Eelnõu ettevalmistajad otsustasid liikuda edasi variandiga, mis näeb ette kohtuliku kontrolli iga Eestis
12
alaliselt tegutseva vahekohtu lahendi täidetavuse eelduste üle, kuivõrd üksnes see variant
võimaldanuks lahendada VTK-s välja toodud probleemid. Ka justiitsministri nõukoda toetas
15.12.2015. a toimunud kohtumisel varianti 1 ning Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsuse
täidetavaks tunnistamise nõude sätestamist. VTK-s väljapakutud variandi 2 rakendamine probleeme ei
lahendaks, kuna üksiklahendeid ei kontrollita. Variandist 1 otsustati jätta välja alalise vahekohtu
materjalide säilitamise kohustus. Kerkinud probleemid on võimalik lahendada olemasolevate
reeglitega – nt asjaolu, et vahekohtumenetluse kostja ei olnud vahekohtumenetlusse kaasatud, kui
negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada kostjal endal. Kui isik soovib vahekohtu otsuse
täidetavaks tunnistamist, on TsMS § 753 lg 2 ja § 751 lg 1 p 3 kohaselt tema kohustus tõendada, et
vastaspool oli vahekohtumenetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Arvestades, et pooltel on
lepinguvabadusest tulenevalt võimalik allutada oma vaidlus neile sobivale vahekohtule, tuleb
vahekohtul tagada oma klientidele täidetavuse tingimustele vastav menetlus ning vajalike asjaolude
tõendamine, vastasel korral ei oleks vastav vahekohus tulevikus vaba turu tingimustes tugevas
positsioonis.
20.04.2016. a tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendi nr 3-2-1-142-15, milles Riigikohus märkis, et
TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste
täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Kolleegium
asus seisukohale, et üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga.
Riigikohus märkis, et kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva
vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski
seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause
mõttes alaliselt tegutsev. Riigikohus asus seisukohale, et vahekohtu alalisuse kriteeriumide
puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks
esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev
vahekohus. Seetõttu ei saa kohtutäitur Riigikohtu hinnangul selliseid vahekohtu otsuseid käsitada
täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Küll aga saab kohtutäitur TsMS § 753 lg 1 esimese lause
järgi täita vahekohtu otsuseid, mida kohus on tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud. Lahendi p-s 16
järeldas Riigikohus, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole
enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita.
Riigikohus märkis, et isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetluse
12
Vt allmärkust nr 7.
6
dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab esitama TMS § 217 järgi kaebuse
13
kohtutäituri otsuse peale (RK nr 3-2-1-42-08, p 16; nr 3-2-1-1-14, p 18).
Seega asus Riigikohus seisukohale, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt ei saa kohtutäitur võtta
täitmisele neid vahekohtu otsuseid, mis ei ole eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, kuivõrd
kohtutäituril ei ole võimalik otsustada, kas lahendi teinud vahekohus on Eestis alaliselt tegutsev
vahekohus või mitte. Riigikohtu 20.04.2016. a lahendiga nr 3-2-1-142-15 muutus sisuliselt senine
alama astme kohtupraktikas ja õiguskirjanduses väljakujunenud vahekohtu otsuste täidetavuse
käsitlus. Senine käsitlus lähtus sellest, et Eestis, nagu ka üldjuhul muudes UNCITRAL-i mudelseaduse
riikides, ei ole vahekohtutele, sh alaliselt tegutsevatele vahekohtutele, kehtestatud avalik-õiguslikke
piiranguid – vahekohtud tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning
lähtudes turutingimustest. Varasema käsitluse kohaselt laienes täidetavuse erisus (TsMS § 753 lg 1
teine lause, TMS § 2 lg 1 p 6) nende Eestis tegutsevate vahekohtute lahenditele, mis ei olnud
moodustatud konkreetse vaidluse lahendamiseks (ad hoc). Riigikohus lahendas käsitletava lahendiga
VTK-s kirjeldatud probleemi, mille kohaselt võimaldas TsMS § 753 lg 1 teine lause ja TMS § 2 lg 1 p 6
tegutseda nn pocket arbitration’il ning võimalik oli ka erapooliku vahekohtu ebaõiglase ja pahatahtliku
otsuse täitmisele pööramine, ilma eelnevalt täidetavaks tunnistamise menetlust läbimata. Riigikohtu
lahendi kohaselt saab olukorras, kus seaduses ei ole reguleeritud Eestis alaliselt tegutseva alalise
vahekohtu kriteeriume, täitemenetluse alustada üksnes eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud
vahekohtu lahendi alusel.
Eelnõuga viiakse kehtiv õigus Riigikohtu praktikaga vastavusse. Eelnõuga ei kehtestata Eestis
tegutsevate vahekohtute asutamisele ja tegutsemisele kriteeriume ja avalik-õiguslikke piiranguid.
Samuti ei kehtestata eelnõuga alaliselt tegutseva vahekohtu legaaldefinitsiooni, vaid loobutakse
alalise vahekohtu eristamisest seadustikus. Eelnõuga sätestatakse kõigi vahekohtu otsustele ühtne
kohtu poolt täidetavaks tunnistamise nõue, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja
Notarite Koja vahekohtu otsustele.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku,
riigilõivuseadust, täitemenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse
seadustiku rakendamise seadust, notariaadiseadust, väärtpaberituru seadust ning sätestatakse
eelnõu seadusena jõustumise aeg.
3.1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmine
3.1.1. Erinevalt kehtivast regulatsioonist seatakse Eestis tegutsevate vahekohtute üksiklahendite
täidetavuse eelduste suhtes sisse kohtulik kontroll, võrdsustades seeläbi Eestis tegutsevate
vahekohtute, ad hoc vahekohtute (konkreetse vaidluse lahendamiseks moodustatud vahekohtute) ja
välisriigi vahekohtute otsuste täidetavuse tingimused Eestis. Selline lähenemine on kooskõlas ka
14
välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi konventsiooni art-ga 3, mille kohaselt
ei tohiks konventsiooniosalise riigi enda vahekohtu otsustel olla täidetavuse osas märkimisväärseid
eeliseid muude konventsiooni kohaldamisalasse ja kohustuslikult konventsiooniosalises riigis
täitmisele kuuluvate vahekohtu otsuste täidetavuse reeglite ees. Seega võib pigem asuda
seisukohale, et kehtiva regulatsiooni, kus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on
täidetavad ilma kohtuliku kontrollita, kuid välisriigi vahekohtu otsused tuleb nende Eestis täitmiseks
kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kooskõla New Yorgi konventsiooniga on pigem kaheldav, kuivõrd
13
RKTKo, 20.04.2016. a, 3-2-1-142-15, p-d 15, 16.
14
Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. RT II 1993, 21, 51. Mitteametlik tõlge on
kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474.
7
Eesti enda vahekohtu otsustel on täidetavuse osas märkimisväärne eelis teiste konventsiooniosaliste
vahekohtute otsuste ees.
3.1.2. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on täidetavuse reeglites erinevus ad hoc vahekohtute ja Eestis
alaliselt tegutsevatel vahekohtute otsuste puhul – ad hoc vahekohtu otsused tuleb kohtu poolt
täidetavaks tunnistada, Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsused on TsMS § 753 lg 1 teise lause ja
TMS § 2 lg 1 p 6 kohaselt täidetavad ilma kohtulikku kontrolli läbimata, kuigi kõikide Eesti vahekohtute
otsuste puhul on ette nähtud samadel alustel otsuse tühistamise võimalus (TsMS § 751). Tuleb
märkida, et UNCITRAL-i mudelseadus, mis on olnud eeskujuks Eesti vahekohtumenetluse
regulatsiooni loomisel, ega välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi
15
konventsioon ei tee oma reeglites vahet sellel, kas tegemist on ad hoc vahekohtuga või mitte. Ka
eelnõu ettevalmistamisel koostatud analüüsis uuritud Soome, Rootsi, Saksamaa, Austria, Hollandi ja
Läti vahekohtumenetluse regulatsioonides ei ole eristatud alaliselt tegutsevaid ja ad hoc vahekohtuid,
16
mis puudutab vahekohtu otsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist ning täitmist.
Arvestades Riigikohtu 20.04.2016. a otsust nr 3-2-1-14-15, tuleb täidetavaks tunnistada iga Eestis
tegutseva vahekohtu otsus, kuivõrd kohtutäitur ei saa hinnata seda, kas tegemist on Eestis alaliselt
17
tegutseva vahekohtuga või mitte. Seega jääks TsMS § 753 lg 1 teine lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 lause
esimene pool, mille kohaselt on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus on täidetav ilma, et see
tuleks eelnevalt täidetavaks tunnistada, Riigikohtu lahendi valguses sisutühjaks.
3.1.3. Kõigis eelnõu ettevalmistamisel koostatud vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlevas
analüüsis analüüsitud riikides, v.a Rootsi, on lisaks välisriigi vahekohtu otsustele ka riigisisese alalise
18
vahekohtu otsuse täitmiseks vajalik selle eelnev täidetavaks tunnistamine riikliku kohtu poolt.
Rootsi regulatsiooni kohaselt ei ole vaja täidetavaks tunnistada riigisisese vahekohtu otsust,
olenemata sellest, kas tegemist on ad hoc vahekohtu või alalise vahekohtuga. Samas on Rootsi
täitevasutusel kohustus kontrollida, kas vahekohtu otsus on nõuetekohaselt allkirjastatud, kas sellel on
nõutav õigusjõud, kas vaidlus on olnud arbitreeritav ning kas otsus on kooskõlas avaliku korraga.
19
Kahtluse korral suunab täitevasutus pooled kohtusse. Eelnõu ettevalmistajate hinnangul ei tuleks
aga siinkohal eeskuju võtta Rootsi mudelist, sest täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt
oleks Eesti õigussüsteemi ja praktika kontekstis kaheldav jätta kohtutäituri otsustusõiguseks hinnata,
kas alalise vahekohtu otsuse puhul, mille täitmiseks täituri poole pöörduti, oli vahekohtumenetluse
kokkulepe kehtiv, kas vahekohus lahendas küsimuse, mida ei oleks tohtinud vahekohtus lahendada
(vaidluse eseme mittearbitreeritavus) või kas vahekohtu otsus on kooskõlas avaliku korraga.
Täidetavuse aluste hindamine peaks olema kohtu pädevuses.
3.1.4. Eesti on UNCITRAL-i mudelseaduse riik. See loob rahvusvahelise kuvandi teatud põhimõtete
järgimisest ja kvaliteedi tagamisest. Mudelseaduse riigid ei ole üldjuhul vahekohtutele avalik-õiguslikke
piiranguid kehtestanud. Ka praeguse eelnõuga jätkab Eesti vabal turumajandusel põhinevat teed –
15
Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi konventsioon. Mitteametlik tõlge on
kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474.
16
Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi
kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 19–22.
17
RKTKo, 20.04.2016. a, 3-2-1-142-15, p 15. Siiski peaks kohtutäituril olema ka pärast Riigikohtu lahendit nr 3-2-
1-142-15 võimalik täitmisele võtta TsMS § 753 lg 1 teise aluse ja TMS § 2 lg 1 p 6 alusel eelnevalt kohtu poolt
täidetavaks tunnistamata vähemalt Notarite Koja vahekohtu ja väärtpaberituru vahekohtu otsuseid, kuivõrd
need vahekohtud on moodustatud alaliselt tegutsevate vahekohtutena vastavalt notariaadi seaduse ja
väärtpaberituru seaduse alusel ning kohtutäituril ei tule seetõttu hinnata seda, kas need vahekohtud on
alaliselt tegutsevad või mitte.
18
Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi
kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 3.
19
Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi
kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 3, 20, 21.
8
vahekohtud tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning lähtudes
turutingimustest.
Vahekohtumenetlus ei ole mitte niivõrd alternatiivne kohtusüsteem, kuivõrd autonoomne poolte
lepinguvabadusel põhinev vaidluste lahendamise võimalus. Eelnõu ettevalmistamisel analüüsitud
Soome, Rootsi, Saksamaa, Hollandi ja Austria regulatsioon lähtub eeldusest, et vahekohtud, sh
alalised vahekohtud, tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning
lähtudes turutingimustest. Riiklikke piiranguid vahekohtute tegutsemisele loodud ei ole. Ka Eestis ei
looda eelnõuga vahekohtute moodustamiseks administratiivseid piirangud, vaid muudetakse
vahekohtumenetluse regulatsiooni selliselt, et see tagaks tõhusamalt iga üksiku lahendi täidetavuse
eelduste kontrolli.
3.1.5. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise regulatsiooni loomine peaks
lõppkokkuvõttes viima selleni, et oht, et Eestis tegutsevad vahekohtud viivad läbi menetlusi, milles
tehtud lahendeid ei ole võimalik TsMS §-de 753 ja 754 alusel täidetavaks tunnistada, on minimaalne.
Kui selliseid menetlusi siiski läbi viiakse, jäetakse vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avaldus
rahuldamata (TsMS § 754 lg 2 järgi § 751 alustel) ja vahekohtu otsus tühistatakse (TsMS § 753 lg 2).
3.1.6. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetluse raames on võimalik arvestada Euroopa
Kohtu antud suunisega vahekohtumenetluse kohta tarbijaga, mille kohaselt tuleb jõustunud vahekohtu
otsuse täitmise üle otsustaval kohtul omal algatusel kontrollida, kas ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud
vahekohtumenetluse kokkulepe ei ole tarbija suhtes ebaõiglane. Euroopa Kohtu suuniste kohaselt
tuleb seda teha ka juhul, kui tarbija ei osalenud vahekohtumenetluses, ei vaidlustanud
vahekohtumenetluse kokkulepet ega esitanud vahekohtu otsuse tühistamise avaldust. Kohus peab
tagama, et tarbija suhtes ebaõiglane vahekohtumenetluse kokkulepe ei oleks tarbijale siduv. Kuna
tarbijate kaitsmine direktiivi 93/13/EEC ulatuses on avalikes huvides, tuleb ka direktiivi artiklit 6
20
tõlgendada riigisisese avaliku korra osana .
Kui vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetlust ei loodaks, tuleks kohtu asemel vastavad
Euroopa Kohtu suunised täita kohtutäituril. Nagu eespool selgitatud, ei tohiks täitemenetluses kehtivat
formaliseerituse printsiipi arvestades jääda Eesti õigussüsteemi ja praktika kontekstis selliste
küsimuste hindamine kohtutäiturite otsustusõiguseks.
3.1.7. Tarbijate kui vahekohtumenetluses nõrgema poole huvide paremaks kaitseks sätestatakse
eelnõuga ka teatud piirangud tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele.
21
Muudatuste eeskujuks on peamiselt Austria vahekohtumenetluse regulatsioon.
3.1.8. Eestis tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise nõue on põhiseaduspärane.
Seisukohti selle kohta, kas vahekohtuna tegutsemine on klassikaline ettevõtlus, on vastakaid.
Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärgiks üldjuhul on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuste
osutamise, vara realiseerimise jne tulemusel (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Vahekohtu tegutsemise
eesmärk on vaidlevate poolte õigusvaidluse lahendamine, järgides menetlusstandardit, et lahend
oleks hiljem riikliku sunniga täidetav. Õigusemõistmine iseenesest ei ole klassikaline ettevõtluse liik.
Riik loob teatud reeglid õigusemõistmisele ja tagab õigusemõistmise tulemuse – kohtulahendi või muu
täitedokumendi – täitmise. Samas võib riik võimaldada lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt isikutel
kokku leppida, et neil on õigus allutada oma vaidluse lahendamine näiteks riikliku kohtusüsteemi
välisele vahekohtule. Ka sellisel juhul näeb riik ette miinimumstandardi, millistele reeglitele peab
vahekohtumenetlus vastama, et vahekohtu lahend oleks riikliku sunniga täidetav. Vahekohtud
pakuvad teenust õigusvaidluse lahendamiseks. Kuivõrd riiklikke piiranguid vahekohtute kui
20
Asturcom Telecommunicatons SL v Christina Rodriguez Nogueira (C-40/08; 06.10.2009).
21
Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi
kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 5-6.
9
institutsioonide loomisele ei ole kehtestatud, võivad nad teha seda ettevõtluse raames tulu saamise
eesmärgil.
Põhiseaduse §-s 31 on sätestatud ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala
hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid
(RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Teenuse osutamine on ettevõtlus PS § 31 esimese lause tähenduses.
Nii VTK variandis 1 välja pakutud Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks
tunnistamise menetluse loomine kui ka variandis 2 välja pakutud riiklikud administratiivsed piirangud
alaliselt tegutsevate vahekohtute kui institutsioonide moodustamisele ja tegevusele sisaldavad
PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitseala riivet. Kaitseala riive on selle ebasoodus
mõjutamine (RKPJKo nr 3-4-1-6-09). Ettevõtlusvabadust riivavad mis tahes keelud ja piirangud mõne
majandustegevusega tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused ettevõtlusega tegelemise korral,
loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste või tingimuste kehtestamine, hoolsuskohustused,
22
mida majandustegevuses tuleb järgida, ja muud kõrvalkohustused. Ettevõtlusvabadust riivab avaliku
võimu iga abinõu, mis takistab või kahjustab mõnd ettevõtlusega seotud tegevust või kõrvaldab selle
(RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud ka siis, kui seda vabadust
mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (vt RKPJKo nr 3-4-1-1-02).
Ettevõtlusvabadus on seaduse lihtsa reservatsiooniga põhiõigus, sest PS § 31 teine lause lubab
seadusandjal sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra. Piirangutel on legitiimne
eesmärk kaitsta ühiskonda mitteusaldusväärsete müüjate eest (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Lihtsa
reservatsiooniga põhiõiguse riive puhul on riive legitiimne eesmärk seadusandja poolt defineeritud
eesmärk. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamise puhul
on riive ettevõtlusvabadusele kahtlemata märkimisväärselt väiksem, kui oleks vahekohtute asutamise
ja nende tegevuse administratiivsete piirangute loomisel. Täidetavaks tunnistamise nõudega
kaasneva riive legitiimne eesmärk on tagada vahekohtumenetluse osalistele seaduse nõuetele vastav
ja menetlusosalise menetlusõiguste miinimumstandardit järgiv vahekohtumenetlus, mille tulemus
vastab täidetavuse nõuetele. Seega on eesmärgiks PS §-s 15 sätestatud igaühe põhiõigus õiglasele
kohtumenetlusele ja PS §-s 13 sisalduv igaühe põhiõigus riigi ja seaduse kaitsele. Samuti on
eesmärgiks kaitsta vahekohtumenetluse osalist riigi omavoli eest (PS § 13 lg 2), mis tuleneks senisest
teoreetilisest võimalusest allutada sundtäitmisele vahekohtute lahendid, mille täidetavuse nõudeid ei
ole alaliselt tegutsevatele vahekohtutele seadusest tulenenud erandi tõttu kontrollitud ja mis võisid
seeläbi olla ka ebaõiglased ja ebaseaduslikud ning mille suhtes oli õiguskaitsevahendite kasutamise
23
aktiivne roll sellel isikul, kelle suhtes vahekohtu otsus tehti ja täitemenetlust läbi viidi.
Põhiõiguste riive peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS § 11 teisest
lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas
vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikku kolmel astmel –
kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust
(RKPJKo nr 3-4-1-1-02; RKPJKo nr 3-4-1-6-09).
Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik
saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui
esimene. Täidetavaks tunnistamise nõue Eestis tegutsevate vahekohtute lahendite tarvis on sobiv ja
vajalik abinõu – üksnes täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu on võimalik kontrollida
vahekohtumenetluses tehtud üksiklahendite vastavust seadusest tulenevatele täidetavuse nõuetele ja
hoida ära ebaõiglaste ja seadusevastaste lahendite sundtäitmisele esitamist ning olukorda, kus see, et
22
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31 kommentaar, p 10.
23
Riigikohtu 20.04.2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15, p-st 16 järeldub, et täitemenetlused, mis on algatatud sellise
Eestis tegutseva vahekohtu lahendi alusel, mis ei ole enne täitmiseks esitamist kohtu poolt täidetavaks
tunnistatud, on alustatud ilma kehtiva täitedokumendita.
10
ebaõiglast ja seadusevastast lahendit ei oleks võimalik täita, nõuab selle isiku aktiivsust, kelle suhtes
lahend on tehtud.
Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused.
Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõue ei sea senisega võrreldes
vahekohtule mingit lisakoormust – vahekohtul tuli ka enne täidetavaks tunnistamise menetluse loomist
silmas pidada, et tema menetlus vastaks tingimustele, mis võimaldaks lahendi täitmist, et ei esineks
TsMS §-s 751 sisalduvaid tühistamise aluseid. Täidetavaks tunnistamise nõue ei tohiks tuua
vahekohtu menetlusse ja tegevusse mingeid muudatusi, kui ta on seni käitunud korraliku ettevõtja
hoolsusega ja selliselt, et tema lahendid on täidetavad Eestis või teistes riikides.
Riigi poolt tarbijate õiguste kontrollimist vahekohtumenetluses nõuavad ka Euroopa Kohtu suunised.
3.2. Kavandatavate muudatuste sisu:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
3.2.1. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõue ning täiendavad
tingimused tarbijaga sõlmitavale vahekohtumenetluse kokkuleppele
1
Seadustiku täiendamine §-ga 718 , § 753 lg 1 teise lause ja § 719 lg 2 kehtetuks tunnistamine
1
ning § 755 täiendamine lõikega 1 on seotud eelnõu eesmärgiga, mille kohaselt tuleb takistada
pahatahtlike lahendite tegemist vahekohtumenetluses või ei tohi sellise lahendi täitmise takistamine
sõltuda üksnes kostja aktiivsusest.
Paragrahvi 753 lõike 1 teise lause kehtetuks tunnistamine. Muudatuse kohaselt tuleb Eestis
tegutseva vahekohtu otsus enne sundtäitmisele pööramist kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Avaldus
esitatakse Pärnu Maakohtule.
1
Kohus vaatab avalduse läbi hagita menetluses (TsMS § 756 lg 1, § 475 lg 1 p 14 ). Avalduse
esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 13). Kohus kontrollib vahekohtu otsuse
vastavust täidetavuse tingimustele (TsMS § 753 lg 2, § 751 lg-d 1 ja 2) ning juhul, kui otsus
täidetavuse tingimustele ei vasta, tühistab selle (TsMS § 753 lg 2). Vältimaks vastuoluliste lahendite
tegemist kohtute poolt olukorras, kus hageja on esitanud vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise
avalduse maakohtule (TsMS § 753 lg 1) ning kostja sama otsuse tühistamise avalduse
ringkonnakohtule (TsMS § 755 lg 4), tuleks täidetavaks tunnistamise menetlus maakohtus peatada
TsMS § 356 lg 1 alusel. Kohus lahendab täidetavaks tunnistamise avalduse määrusega. Kui Eestis
tegutseva vahekohtu otsus on kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, võib võlausaldaja pöörduda otsuse
sundtäitmiseks kohtutäituri poole.
Eesti Vabariigi kohus ei kontrolli välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda
vahekohtus lahendatud asja sisuliselt (nt RK nr-d 3-2-1-118-03, 3-2-1-104-02, 3-2-1-163-05). Välisriigi
vahekohtu otsused tunnustatakse ja tunnistatakse täidetavaks New Yorgi konventsiooni alusel.
Välisriigi vahekohtute otsustele ei kohaldata TsMS § 619 ega Brüssel I määrust (RK nr 3-2-1-100-10,
p 11). Eesti kohus ei saa välisriigi vahekohtu otsust tühistada ega jätta seda tunnustamata TSMS §
751 ega 620 alustel (vt ka TsMS § 754 lg 1). Vahekohtu otsuse saab tühistada vaid selle riigi kohus,
kus on vahekohtu menetluse koht (ingl seat).
Paragrahvi 753 muudatus on seotud täitemenetluse seadustiku § 2 muudatusega, mille kohaselt
muudetakse täitedokumentide nimekirja selliselt, et kaotatakse võimalus täita Eestis alaliselt tegutseva
vahekohtu otsust, mida ei ole eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud.
1 1
Seadustiku täiendamine §-ga 718 . TsMS §-s 718 sätestatakse täiendavad nõuded
vahekohtumenetluse kokkuleppele, mille üheks pooleks on tarbija. Piirangud kehtestatakse tarbija kui
11
vahekohtumenetluses nõrgema poole kaitseks. Eeskujuks on peamiselt Austria vastav regulatsioon,
24
mis näeb ette tarbija kaitseks vahekohtumenetluses täiendavad nõuded.
Eelnõu kohaselt kehtib tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe üksnes juhul, kui
vahekohtumenetluse kokkulepe on sõlmitud pärast seda, kui nõue on muutunud sissenõutavaks.
Seega on tühine selline vahekohtumenetluse kokkulepe, mille üheks pooleks on tarbija, kuid mis
sõlmiti juba enne seda, kui nõue oli muutunud sissenõutavaks, nt lepingu osana, millest vaidluse
esemeks olev õigussuhe tuleneb.
Vahekohtumenetluse kokkuleppes tarbijaga tuleb kokku leppida vahekohtumenetluse koht.
Vahekohtumenetluse kokkuleppes võib vahekohtumenetluse toimumise kohana kokku leppida tarbija
elukoha või töötamise koha. Vahekohtumenetluse koht tuleks kokku leppida vähemalt maakonna
täpsusega. Seega, kui tarbija elukoht on näiteks Pärnus, tuleks vahekohtumenetluse toimingud läbi
viia Pärnus ja kohtule esitavad avaldused tuleks esitada Pärnu Maakohtule, arvestades ka § 755
1
lõikesse 1 tehtavat täiendust. Siiski kehtib vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga ka juhul, kui
tarbija ise tugineb vahekohtumenetluse kokkuleppele, vaatamata sellele, et tarbija elu- või töökoht ei
olnud vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse
kohas.
Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
esitada tarbijale teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erinevuste kohta. Muu hulgas tuleb tarbijale
anda teave selle kohta, milliste reeglite kohaselt moodustatakse vahekohtu tribunal, millised reeglid
vahekohtumenetluse läbiviimisele kohalduvad, et vahekohtumenetluse läbiviimisel ei kohaldu
riigisisene menetlusõigus. Samuti tuleb tarbijale anda teavet selle kohta, et juhul, kui pooled lepivad
kokku vaidluse allutamise Eestis tegutsevale vahekohtule, eeldatakse, et vaidluse lahendamisele
kohaldub selle vahekohtu reglement ning selles sisalduvad reeglid.
Tarbijale tuleb esitada teave ka vaidluse vahekohtumenetlusele allutamise tagajärgede kohta – kui
tarbija allutab vaidluse lahendamise vahekohtule, ei saa kohus vahekohtu otsuse peale esitatud
kaebuse läbivaatamise menetluse käigus kontrollida vahekohtu poolt vaidluse lahendamise sisulist
õiguspärasust. Kohus kontrollib enne vahekohtu lahendi täitmisele pööramist üksnes seda, et täidetud
on formaalsed täidetavuse eeldused (§ 751). Samuti tuleb tarbijale esitada teave selle kohta, et
täidetavaks tunnistatud vahekohtu lahendil on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime –
võlausaldaja võib pöörduda täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsuse sundkorras täitmiseks
kohtutäituri poole ja otsuse sundtäitmine toimub vastavalt täitemenetluse seadustikule.
1
Senine § 719 lõige 2 viiakse § 718 lõikesse 4. Vorminõude rikkumise korral kehtib
vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.
1
Paragrahvi 718 lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rikkumise korral on vahekohtumenetluse kokkulepe
tarbijaga tühine, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhtudel.
1
Paragrahvi 755 täiendamine lõikega 1 . Muudatuse kohaselt alluvad kohtule esitatavad avaldused
asjades, kus vahekohtumenetluse pooleks on tarbija, maakohtule, kelle tööpiirkonnas asub
vahekohtumenetluse koht. Seega vaatab kohtule esitatavad avaldused läbi tarbija elu- või töökoha
järgne kohus, v.a juhul, kui tarbija on tuginenud vahekohtumenetluse kokkuleppele vastavalt TsMS §
1
718 lg-le 6.
3.2.2. Alalise vahekohtu eristamisest loobumine
Paragrahvi 716 pealkirjast, § 716 lõigetest 1 ja 2, § 731 lõikest 4 ning § 744 lõikest 3 sõnade
„alaliselt“ või „alaliselt tegutsevas“ väljajätmine. Muudatuse tulemusena loobutakse alalise
24
P.-M. Põldvere, lk 5-6; Austria vahekohtumenetluse seadus ehk tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 577–
618, inglise keeles kättesaadav: http://www.viac.eu/images/ZPO_Schiedsrecht_2014_en_im_VIAC_Layout.pdf.
12
vahekohtu eristamisest, sest kehtivas seaduses pole alalise vahekohtu eristamiseks kriteeriume
sätestatud ning antud eelnõuga selliseid kriteeriume ei looda.
3.2.3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu otsuste
tunnustamine ja täitmine ilma täidetavaks tunnistamise menetluseta
1
Paragrahvi § 753 täiendamine lõikega 1 . Muudatuse tulemusena ei pea Eesti Kaubandus-
Tööstuskoja arbitraažikohtu lahendeid nende sundtäitmiseks kohtu poolt täidetavaks tunnistama, vaid
arbitraažikohtu lahend on sundtäidetav kohe pärast selle jõustumist. TsMSRS §-ga 10 on soovitud
säilitada pärast „Seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu kohta“ kehtetuks tunnistamist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu tegevuse jätkamine ja tema seni kehtinud menetluskorra
kehtivus. Enne Riigikohtu 20.04.2016 lahendit täideti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu
lahendeid ilma, et need oleks kohtus täidetavaks tunnistatud. Pidades silmas TsMSRS § 10 eesmärki,
pole põhjendatud muuta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu otsuste suhtes kuni 20.04.2016
seaduse kohaldamise praktikat.
1
Notarite Koja vahekohus on NotS § 52 lg 1 järgi alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise
organ. Kuna kehtiva TsMS § 753 lg 1 järgi sundtäidetakse Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu
otsuseid ilma, et kohus neid täidetavaks tunnistaks ning kuna Notarite Koja vahekohus on seaduse
alusel loodud alaliselt tegutsev vahekohus, ei tule täna kehtiva regulatsiooni järgi Notarite Koja
vahekohtu lahendeid eraldi kohtu poolt täidetavaks tunnistada (vt ka seletuskirja viidet nr 17).
Eelnõus loobutakse alalise vahekohtu eristamisest ning nähakse ette kõigi Eestis tegutsevate
vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõue (vt seletuskirja punkte 3.2.1. ja 3.2.2.). Järelikult
tuleks edaspidi Notarite Koja vahekohtu otsuste sundtäitmiseks need kohtu poolt täidetavaks
tunnistada. Kuna Notarite Koja vahekohus on seaduse alusel loodud alaliselt tegutseva vahekohtuna
ning seal tegutsevad vahekohtunikuna notarid (NotS § 32 lg 3 p 4), kellele kehtivad notari sõltumatuse
garantiid, haridusnõue ning vastutuse regulatsioon, ei soovita eelnõuga Notarite Koja vahekohtu osas
25
praegu kehtivat korda muuta. Seetõttu jäetakse tehtava muudatusega Notarite Koja vahekohtu
lahendite sundtäitmisele kehtima praegune kord.
3.2.4. Sõnastuslikud täpsustused
14. osa, 74. peatüki ja § 712 pealkirjade muutmine. TsMS-i 14. osa pealkirja muudetakse. Senine
pealkiri „Vahekohus“ on eksitav ja sisult ebaõige. TsMS-i 14. osa ei reguleeri mitte vahekohut kui
institutsiooni, kus vaidlusi lahendatakse, vaid vahekohtumenetlust, käsitledes muu hulgas
vahekohtumenetluse kokkulepet, hagi tagamist vahekohtumenetluses, vahekohtumenetluse
läbiviimist, vahekohtu otsust ning menetluse lõpetamist, vahekohtu otsuse tühistamist, tunnustamist ja
täitmist. Seega on seadustiku 14. osa eesmärgiks reguleerida vahekohtumenetlust oluliselt laiemalt,
kui see on väljendatud osa pealkirjas.
Paragrahv 712 reguleerib TsMS 14. osa kohaldamisala, reguleerides seda, millistele
vahekohtumenetlustele TsMS-i vahekohtumenetlust reguleeriva 14. osa sätteid kohaldatakse.
Vahekohtumenetluse kohta (ingl seat of arbitral tribunal) reguleerib TsMS § 733. Seetõttu tuleb senine
TsMS § 712 ekslik pealkiri parandada.
TsMS 74. peatükk reguleerib vahekohtumenetluse läbiviimist. Senine peatüki pealkiri saab kogu
vahekohtumenetlust reguleeriva seadustiku osa pealkirjaks. Seetõttu tuleb kitsalt menetluse läbiviimist
reguleeriv peatükk ümber nimetada.
Sõnastusliku täpsustusega on tegemist ka seadustikus läbivalt „vahekohtu kokkuleppe“ asendamisel
„vahekohtumenetluse kokkuleppega“ (arbitration agreement). Muu hulgas muudetakse läbiva
muudatuse tegemisel 71. ptk pealkirja. „Vahekohtu kokkulepe“ on 71. ptk reguleerimisala arvestades
25
Vt allmärkus 17.
13
liialt kitsas termin. „Vahekohtumenetluse kokkulepe“ on laiem mõiste ning hõlmab endas nii
konkreetses vahekohtus kui institutsioonis, kohaldatavas õiguses kui ka menetlusreeglites kokku
leppimise võimalust. Sõnastuse läbiva muutmisega asjakohaste sätete eesmärk ei muutu, kuid
sõnastuse muutmine muudab regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks.
Paragrahvi 726 lõike 1 muutmisega parandatakse tekstis sisalduv viga; sätte eesmärk sõnastuse
muutmise tulemusena ei muutu.
3.2.5. Notarite Koja vahekohtule eluruumi üürivaidluste lahendamiseks pädevuse andmine
Seadustiku § 718 lõike 2 punkti 1 täiendamine. TsMS § 718 lg 2 p 1 täiendatakse ning Notarite
Koja vahekohtule antakse pädevus lahendada eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning
eluruumi vabastamise vaidlusi. Kehtiva õiguse kohaselt saab üürilepingust tulenevaid vaidlusi
kohtuväliselt lahendada vaid üürikomisjonis (üürivaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ÜVLS) § 1
lg 1), mille võib asutada kohaliku omavalitsuse üksus (ÜVLS § 2 lg 1). Selliseid üürikomisjone on
Eestis loodud üks – Tallinna üürikomisjon. Et üürikomisjoni pädevuses on lahendada vaidlusi, mis on
tekkinud tema tööpiirkonnas asuva eluruumi üürimisega seoses (ÜVLS § 1 lg 3), on üürivaidlusi
võimalik kohtuväliselt lahendada üksnes Tallinnas. Muudel juhtudel tuleb vaidluse lahendamiseks
pöörduda kohtusse.
Üürivaidlus puudutab isiku jaoks olulist küsimust – tema eluaset. Seega on oluline, et isikul oleks
võimalus see vaidlus soovi korral lahendada kiiresti. Justiitsministeeriumi statistika kohaselt võtab ühe
26
tsiviilasja sisuline lahendamine kohtus aega keskmiselt 165 päeva. Tulenevalt vahekohtumenetluse
paindlikumatest menetlusreeglitest ning väiksemast asjade lahendamise hulgast on vahekohtus
võimalik lahendada vaidlus üldjuhul kiiremini kui riiklikus kohtus.
Eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidluste lahendamise
pädevus antakse Notarite Koja vahekohtule, sest tegemist on seaduse alusel moodustatud
1
vahekohtuga (NotS § 52 lg 1), kus tegutsevad vahekohtunikuna notarid, kelle sõltumatus ja vastutus
on tagatud seadusega. Et notarid tegutsevad vahekohtunikuna ametiteenuse korras (NotS § 32 lg 3 p
4), kehtivad notari sõltumatuse garantiid ning vastutuse regulatsioon ka vahekohtunikuna
tegutsemisel.
Tehtava muudatusega tagatakse üürivaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus kõikjal Eestis.
Vahekohtunikuna tegutsedes pole notar seotud oma tööpiirkonnaga (NotS § 36 lg 5), mistõttu on isikul
võimalik vahekohtumenetluse algatamiseks pöörduda mis tahes endale sobiva notari juurde. Lisaks
võib tehtav muudatus vähendada kavandatavate muudatuste järgset survet kohtute töökoormuse
kasvuks.
3.2.6. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise
avalduste kohtualluvus
2 2
Seadustiku täiendamine §-ga 121 ja §-i 755 täiendamine lõikega 1 . Muudatuse kohaselt
lahendab Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldusi
edaspidi Pärnu Maakohus.
27
Kohtute infosüsteemi andmetel on ajavahemikul 20.04.2016 – 31.12.2017 kohtutesse saabunud 80
vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avaldust. Nendest 72 avaldust on saabunud Harju
26
Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2016. a koondandmed. Kättesaadav arvutivõrgust:
http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/2016.a_menetlusstatistika_koond_0.pd
f
27
Päringu algusaeg lähtub Riigikohtu 20.04.2016 lahendist nr 3-2-1-142-15, millest alates on selge, et
täidetavaks tuleb tunnistada iga Eestis tegutseva vahekohtu otsus (va Notarite Koja vahekohtu ning Turu
vahekohtu kui seaduse alusel alaliselt tegutsevatena loodud vahekohtute lahendid).
14
Maakohtusse. Viidatud kohus on aga kõige suurema töökoormusega I astme kohus Eestis – sinna
saabub ca 50% maakohtute tsiviilasjadest. Samuti saabub sinna lahendamiseks protsentuaalselt
kõige rohkem keerukaid ja ajamahukaid kohtuasju (nt intellektuaalse omandi asjad, asjaõiguse asjad,
töövõtulepingutega seotud vaidlused, nõuete tunnustamise hagid pankrotimenetluses vms). Need
eelnimetatud asjaolud muudavad Harju Maakohtus töötava kohtuniku töökoormuse suureks.
Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise asjas on oluline, et kohus menetleks seda võimalikult
kiiresti, kuid eespool nimetatud asjaoludest tingituna võib vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise
asjade menetlemine kesta Harju Maakohtus mõnevõrra kauem. Nii näiteks kulus 2016.a andmete
põhjal ühe vahekohtu täidetavaks tunnistamise asja lahendamiseks Harju Maakohtus ca 90 päeva,
kuid Pärnu Maakohtus 68 päeva.
Täna on Pärnu Maakohus väikseima töökoormusega I astme kohus – sinna saabub ca 12-14%
maakohtute tsiviilasjadest. Seetõttu on otstarbekas lahendada vahekohtute otsuste täidetavaks
tunnistamise asjad just Pärnu Maakohtus, kuna need lahendatakse seal tõenäoliselt kõige
kiiremini. Ka võimaldab tehtav muudatus optimeerida Harju Maakohtu kohtunike niigi suurt
töökoormust.
Notariaadiseaduse muutmine
1
Notariaadiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on Notarite Koja lepitus- ja vahekohus alaliselt tegutsev
vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. Kuivõrd eelnõuga ei kehtestata alalise vahekohtu
1
legaaldefinitsiooni ning loobutakse alalise vahekohtu eristamisest, tuleb muuta ka NotS § 52 lg 1
sõnastust.
Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 59 lg 13 muutmisega võrdsustatakse vahekohtu otsuse tühistamise avalduselt
tasumisele kuuluv riigilõiv vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduselt tasumisele kuuluva
riigilõivuga. Mõlemal juhul on tegemist formaalse kohtumenetlusega, milles kohus kontrollib vahekohtu
otsuse täidetavuse eelduseid (TsMS § 751, 753). Mõlema avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu
50 eurot.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse
muutmine
Tulenevalt sellest, et eelnõuga muudetakse vahekohtumenetlust puudutavaid tsiviilkohtumenetluse
seadustiku sätteid, täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku
rakendamise seadust rakendussättega ja lisatakse § 8 lõige 4. Selle kohaselt viiakse sarnaselt
rakendamise seaduse üldise loogikaga enne 2019. aasta 1. jaanuari alanud vahekohtumenetlus
lõpuni kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
1
TsMS § 753 lg 1 kohaldamisel lähtutakse alates 1.01.2019 TsMS §-st 6, mille kohaselt tehakse
menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuivõrd täidetavaks tunnistamise
menetluse läbiviimise ajaks on vahekohtumenetlus lõppenud, ei ole tegemist sättele tagasiulatuva
jõua andmisega, vaid tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtte kohaldamisega.
Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustiku § 2 lg-s 1 on loetletud täitedokumendid. Seni oli täitedokumendiks Eestis
alaliselt tegutseva vahekohtu otsus ilma, et see oleks tulnud kohtu poolt täidetavaks tunnistada.
Kuivõrd eelnõuga kaotatakse vahetegu Eestis alaliselt tegutsevate ja muude vahekohtute otsuste
täidetavuses, tuleb muuta ka TMS § 2 lg 1 p 6 sõnastust. Kuivõrd edaspidi tuleb kõigi Eestis
tegutsevate vahekohtute otsused enne täitmisele pööramist kohtu poolt täidetavaks tunnistada,
alustab kohtutäitur täitemenetluse üksnes sellise vahekohtu otsuse suhtes, mis on kohtu poolt
täidetavaks tunnistatud.
15
Eelnõus nähakse ette uus säte, mille kohaselt ei tule Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja
Notarite Koja vahekohtu otsuseid kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Selle muudatuse eesmärk on
võimaldada Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu otsuseid pärast
nende jõustumist koheselt sundtäita. Et muudatuse eesmärgi täitmine oleks võimalik, tuleb TMS § 2 lg
1
1 täiendada punktiga 6 ning lisada täitedokumentide loetelusse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
arbitraažikohtu ning Notarite Koja vahekohtu jõustunud otsus.
Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduse § 202 lg 1 kohaselt on Turu vahekohus Eesti turu korraldaja poolt
moodustatav alaline vahekohus, mis lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest
tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. Kuivõrd eelnõuga ei kehtestata alalise vahekohtu
legaaldefinitsiooni ning loobutakse alalise vahekohtu eristamisest, tuleb muuta ka VPTS § 202 lg-te 1
ja 3 sõnastust.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõuga võetakse kasutusele termin „vahekohtumenetluse kokkulepe“ (ingl arbitration agreement),
seni kasutati TsMS-is terminit „vahekohtu kokkuleppe“. Kuigi ka senine õigus pidas vahekohtu
kokkuleppena silmas vahekohtumenetluse kokkulepet, on vahekohtu kokkulepe liialt kitsas termin.
Vahekohtu kokkulepe, st kokkulepe selles, millises vahekohtus vaidluse lahendamiseks kokku
lepitakse, on vahekohtumenetluse kokkuleppe osa. Vahekohtumenetluse kokkulepe hõlmab nii
konkreetses vahekohtus kui institutsioonis, kohaldatavas õiguses kui ka menetlusreeglites kokku
leppimise võimalust. Sõnastuse läbiva muutmise ja termini täpsustamisega asjakohaste TsMS-i sätete
eesmärk ja sisu ei muutu, kuid sõnastuse muutmine muudab regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks.
Senine sõnastus võis tekitada segadust ka sätete tõlkimisel ja tõlgitud sätete sisu mõistmisel ning
sellest tulenevalt vahekohtumenetluse regulatsiooni kasutamisel rahvusvahelistes vaidlustes, kui
vahekohtu tribunali asukoht on Eestis.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
6. SEADUSE MÕJUD
6.1. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste kohtu poolt täidetavaks tunnistamise menetluse
loomine ja avalduste läbivaatamise allutamine Pärnu Maakohtule ning üürivaidluste
lahendamise õiguse andmine Notarite Koja vahekohtule
Muudatuste kohaselt tuleb kehtiv õigus viia vastavusse Riigikohtu 20.04.2016. a lahendiga nr 3-2-1-
142-15, mis tähendab, et vahekohtu lahendi suhtes täitemenetluse algatamiseks tuleb Eestis
tegutsevate vahekohtute otsused kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kuivõrd kohtutäitur ei saa hinnata
seda, kas tegemist on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtuga või mitte. Selle lahendiga võttis
Riigikohus sisuliselt võimaluse, et vahekohtu potentsiaalselt ebaõiglane ja pahatahtlik otsus pöörataks
täitmisele ilma eelnevalt täidetavaks tunnistamise menetlust läbimata. Siinkohal tuleb eristada Notarite
28
Koja vahekohtu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Turu vahekohtu otsuseid, kuivõrd
28
Väärtpaberituru seaduse alusel tegutsev Eesti turu korraldaja poolt moodustatav vahekohus, mis lahendab
turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi.
16
eelnõuga nähakse neist esimesena mainitule ette erand, mille kohaselt ei vaja need otsused kohtu
poolt täidetavaks tunnistamist ning kolmandalt võetakse seni väärtpaberituru seaduses sätestatud
alaliselt tegutseva vahekohtu staatus ehk neile rakendub sama kord, mis kõigile teistele Eesti
vahekohtutele. Notarite Koja vahekohtu, mis tegutseb seaduse alusel ja mille vahekohtunikena
tegutsevad notarid, kelle sõltumatus ja vastutus on tagatud seadusega, otsused, on otsuste kohtu
poolt täidetavaks tunnistamise nõudest vabastatud automaatselt. Eelnõuga Notarite Koja vahekohtule
antav õigus edaspidi üürivaidlusi lahendada omab aga kojale täiendavat mõju.
6.1.1. Majanduslik mõju
Sihtrühm: vahekohtud
Viimastel aastatel (2014-2016) on vahekohtute otsuste alusel alustatud täitemenetluste statistikast
järelduvalt Eestis aktiivsemalt tegutsenud kokku 5-6 vahekohut, langetades 98-99% kõigist
29
vahekohtute otsustest, mille alusel on alustatud täitemenetlus. Nende hulka seaduse alusel
moodustatud Notarite Koja vahekohus, aga ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus ei kuulu.
Nii näiteks avati Notarite Koja vahekohtu lahendite täitmiseks 2014. aastal kokku kolm täitetoimikut,
2015. ja 2016. aastal toimikuid ei avatud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu osas olid
vastavad arvud 1, 3 ja 0 toimikut. Turu vahekohtu osas täitemenetluses avatud toimikute kohta
andmed puuduvad. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu ei tohiks seadustele vastavuse korral
vahekohtute tegevuses mingeid muutusi ette tulla, kuna neil tuli varem ja tuleb ka praegu ja edaspidi
silmas pidada, et menetlus vastaks tingimustele, mis võimaldaks lahendi täidetavust. Oma tegevust on
pidanud ja peavad ka tulevikus muutma aga need vahekohtud, kelle menetluste ja otsustega on
varasemalt ehk enne Riigikohtu 20.04.2016 lahendit rohkem probleeme esinenud.
Ebasoovitavad mõjud vahekohtutele menetluse aeganõudvamaks muutumisest tulenesid juba 2016. a
Riigikohtu lahendist. See võib tuua ja olla juba kaasa toonud mõnevõrra väheneva soovi tsiviilvaidlusi
vahekohtumenetluses lahendada, kuid samas peaks pikemas perspektiivis vahekohtute otsuste üldise
kvaliteedi paranemise ning kostjate õiguste parema kaitse tõttu vahekohtutes lahendatavate asjade
arv taas kasvama. Kuna alus vahekohtute käitumise muutumisele tekkis juba 2016. a Riigikohtu
lahendist, siis eelnõuga kavandatavad muudatused põhimõttelist mõju ei oma. Ilmselt võib eelnõu
vähesel määral kasvatada vahekohtute otsuste arvu Notarite Koja vahekohtule tehtava erandi
andmise tõttu üürivaidluste lahendamiseks. Selliste vaidluste lahendamiseks on moodustatud Tallinna
Üürikomisjon, kuid teistes Eesti piirkondades selliseid komisjone seni asutatud pole. Tallinna
Üürikomisjoni otsuste arv viimase nelja aasta jooksul (2014-2017) on olnud vahemikus 50-90 otsust
aastas, viimasel paaril aastal aga jäänud 50 piiresse. Notarite Koja vahekohtu tulevikus lahendatavate
vaidluste hulgaks saaks sellelt pinnalt prognoosida ehk mõnikümmend asja aastas, seega igapäevane
ja pidev kokkupuude kojal nendega ilmselt puuduks.
Kokkuvõtvalt on eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju analüüsitavale sihtrühmale väike, kuna
sisuliselt tuli vahekohtutel muutunud olukorraga arvestada juba pärast Riigikohtu 20.04.2016. a
lahendit. Eelnõu muudatustel on seega otsene, kuigi samas väike mõju vaid Eesti Kaubandus-
Tööstuskoja arbitraažikohtule, millele eelnõu alusel tehakse erand otsuste täidetavaks tunnistamise
osas, kuid mille otsuseid on sundtäitmisele esitatud viimaste aastate lõikes vaid üksikuid ning Turu
vahekohtule, mis võrdsustatakse kõigi ülejäänud Eesti vahekohtutega ehk nende otsused tuleb
edaspidi kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kuid mille otsuste kohta avatud täitetoimikuid nt 2014. ja
29
Kuivõrd Eesti õiguses ei ole kehtestatud reegleid vahekohtute moodustamise kohta ning riik ei pea
vahekohtute ega nende poolt tehtud otsuste kohta arvestust, on mõjude hindamise aluseks sundtäitmisele
esitatud vahekohtu otsuste alusel alustatud täitemenetluste statistika. See statistika ei pruugi näidata tegelikku
vahekohtu otsuste arvu, kuivõrd vahekohtumenetluse pooled võivad otsuse täita ka vabatahtlikult ja sellisel
juhul ei ole vaja otsuse sundtäitmiseks täitemenetlust läbi viia.
17
2015. a ei olnud. Veidi suurem võib mõju olla Notarite Koja vahekohtule, millele antakse võimalus
edaspidi üürivaidlusi lahendada.
Sihtrühm: vahekohtute menetlusosalised (juriidilised ja füüsilised isikud)
2014. aastal esitati sundtäitmisele 1850 Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendit. Kuivõrd alates
01.06.2015. a kehtib regulatsioon, mille kohaselt ei või vahekohtumenetluse kokkulepet sõlmida ning
kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus (ehk enamik
tolleaegsetest täitemenetlustest), vähenes täitmisele esitatud vahekohtu otsuste hulk oluliselt. Nt
2016. a alustati täitemenetluse statistika kohaselt 525 vahekohtute otsustega seotud toimikut,
seejuures alates 2016. a maikuust kuni aasta lõpuni 125 ning 2017. a 1. pooles 107.
Vahekohtumenetluse otsuse täidetavaks tunnistamise vajadust võivad mõnevõrra vähendada ka
eelnõuga kavandatavad vahekohtu menetlusosalisi puudutavad lisapiirangud ja -kohustused (lähemalt
vt muudatuse 6.2 kirjeldusest). Seega võib eeldada, et sundtäitmiseks esitatavate asjade arv,
arvestades ka eelnõuga tehtavate eranditega, jääb kindlasti väiksemaks kui tuhat (maksimaalselt 700)
menetletavat asja aastas.
Menetlusosalistest füüsilised ja juriidilised isikud võivad osapooltena erinevates vahekohtu lahendites
korduda, eriti spetsiifilisemates valdkondades, kuid eeldatavalt on tegemist siiski üksikjuhtumitega.
Kuna eelnõuga mõjutatakse otseselt vaid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohut, Turu
vahekohut ning Notarite Koja vahekohut (viimast neile antava õigusega menetleda üürivaidlusi), on
menetlusosaliste kokkupuude mainitud vahekohtute menetlustega harv ja juhuslik.
Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise asjades on oluline, et kohus menetleks neid võimalikult
kiiresti. Kuna Harju Maakohtus on vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise asjade menetlemine
kestnud mõnevõrra kauem (2016. a andmete põhjal kulus nimetatud asjade lahendamiseks Harju
Maakohtus ca 90 päeva), siis nende menetlemise üleandmine Pärnu Maakohtule, kus vastav näitaja
on seni olnud 68 päeva, peaks protsessi võrreldes praeguse olukorraga kiirendama.
Kaudselt võivad muudatused mõnevõrra negatiivselt mõjutada võlausaldajaid, kellel tekivad
lahendamist vajavad vaidlused nt tarbijatega, kuid kes võivad vaidluste lahendamisse vahekohtutes
senisest ettevaatlikumalt suhtuma hakata. Sellisele käitumisele on aga alus pandud juba viidatud
Riigikohtu lahendiga ning mida tõestab ka 2016. ja 2017. a statistika, mille kohaselt sundtäitmiseks
esitatud asjade arv langes pärast viidatud Riigikohtu lahendit oluliselt.
Täidetavaks tunnistamise avalduse läbivaatamise eest kohtus tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, mis jääb
menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise reeglite kohaselt menetlusosaliste kanda. Avalduse
või taotluse esitamisel kohtule on riigilõivu tulnud maksta ka varasemalt, kuid kuna enne viidatud
Riigikohtu lahendit ei pidanud kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt Eestis alaliselt tegutsevate
vahekohtute otsuseid kohtu poolt täidetavaks tunnistama, siis sellist lõivu eelnimetatud juhtudel tasuda
ei tulnud. Kuna riigilõivu peavad tasuma menetlusosalised, kes eeldatavalt osalevad
vahekohtumenetlustes vaid harvadel juhtudel, ei saa selle tasumine ilmselt takistuseks olema, eriti
arvestades, et ka juba vahekohtusse pöördumise registreerimistasu võib olla viidatud lõivuga samas
suurusjärgus. Eelnõuga tehakse muudatus kehtivasse seadusesse, mille kohaselt tuleb vahekohtu
otsuse tühistamisavalduse eest tasuda riigilõivu sama palju, kui oleks tulnud tasuda hagi esitamisel
maakohtule, arvestades avalduse ulatust. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse see sarnaselt muu
vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse eest küsitava lõivuga (50 eurot). Hagi esitamisel
tasumisele kuuluvad riigilõivud on kehtestatud riigilõivuseaduses kindla summana või olenevalt nõude
rahalisest suurusest riigilõivu seaduse lisas 1. Kohtule rahalise nõude esitamisel tasumisele kuuluv
riigilõiv on riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt alati suurem kui 50 eurot (väikseim lõiv on 75 eurot).
Seega muutub vahekohtumenetluses tehtud otsuse tühistamise vaidluse pidamine menetlusosalistele
soodsamaks.
18
Vaidluste lahendamine peaks ka edaspidi vahekohtu kaudu jääma mugavamaks ja soodsamaks kui
kohtu kaudu, kuigi tuleb arvestada, et kõik vahekohtu otsused, mõningate eranditega sealhulgas, tuleb
eelnevalt täidetavaks tunnistada. Kuna vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamine on kavas üle anda
üksnes Pärnu Maakohtule, siis võrrelduna nt 2016. a andmete põhjal Harju Maakohtus selliste asjade
menetlemisele kulunud keskmiselt 90 päevaga, peaks see Pärnu Maakohtus olema kiirem (2016. a
andmetel kestis selline menetlus keskmiselt 68 päeva). Niisamuti võib eeldada, et kohtutele
esitatavate vahekohtu otsuste tühistamisavalduste hulk väheneb edaspidi tänu sellele, et kohtud
peavad need otsused eelnevalt täidetavaks tunnistama. Neil asjaoludel võib eeldada, et võimalike
negatiivsete mõjude realiseerumise risk, mis on seotud menetlusosaliste suurenevate kuludega
sarnaste vaidluste lahendamisel tulevikus, on üsna väike. Samuti võiks täidetavaks tunnistamise
menetlusaeg Pärnu Maakohtus olla mõnevõrra kiirem kui see on tänasel päeval nt Harju Maakohtus.
Kokkuvõttes on eelnõuga kavandatud muudatustest tingitud mõju mainitud sihtrühmadele väheoluline.
Sihtrühm: kohtutäiturid
30
Eestis on loodud 55 kohtutäituri ametikohta. Suure tõenäosusega ei vähene eelnõuga
kavandatavate muudatuste tõttu vahekohtumenetlust läbivate täitemenetluste arv hetkeseisuga
võrreldes. Küll aga on täitemenetluste arvu mõjutanud 20.04.2016 Riigikohtu lahend, mille järgselt
avatud täitetoimikute arv kahanes aasta teises pooles märkimisväärselt ehk ligemale kolm korda.
Edaspidi saab arvestada, et lisanduda võivad nt Notarite Koja vahekohtus lahendatavad
üürivaidlused, samas võivad mõnevõrra vahekohtumenetluste arvu vähendada tarbijate õiguste
paremaks kaitseks loodavad lisatingimused (vt muudatuse 6.2 kirjeldusest). Mõnevõrra võivad
kasvada aga alternatiivse kokkuleppe leidmise asemel kohtu kaudu lahendust otsivate osapoolte
vaidlused. Arvestades nii kohtutäiturite kui ka nende poolt menetletavate asjade üldarvu, on sihtrühma
kokkupuude eelnõu muudatuste mõjudega pigem ebaregulaarne. Sihtrühm oma käitumist seoses
eelnõus kavandatavaga muutma ei pea, kuna tsiviilvaidluste hulk eri osapoolte vahel ilmselt eelnõu
muudatuste tulemusena ei muutu. Eelnõust tulenevat ebasoovitavate mõjude riski ehk sissetulekute
langust sellistest täitemenetlustest võib sihtrühmale eelnevast tulenevalt hinnata puuduvaks.
Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale väheoluline.
6.1.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele
Sihtrühm: Eesti kohtud ja kohtunikud
Riigikohtu lahendi valguses peab Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistama
kohus. Eelnõuga suunatakse vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise
avaldused edaspidi Pärnu Maakohtule, kuna tänase seisuga on sealne töökoormus väikseim. Viimane
asjaolu tagaks ka võimalikult kiire menetluse, kuna nt 2016. a andmete põhjal kulus ühe vahekohtu
täidetavaks tunnistamise asja lahendamiseks enim koormatud Harju Maakohtus keskmiselt 90 päeva,
kuid Pärnu Maakohtus 68 päeva. Võib arvata, et muudatuse järgselt ühtlustub menetluste aeg
mõnevõrra erinevate kohtute vahel, kuna teistelt maakohtutelt võetakse selle muudatusega koormust
vähemaks. Kohtute koormust võib mõnevõrra vähendada üldiselt ka üürivaidluste lubamine Notarite
Koja vahekohtule (eeldatavalt mõnikümmend juhtumit aastas), kuna varasemalt tuli kõik sellised
vaidlused, mis ei puudutanud Tallinna eluruume, poolte omavahelisele kokkuleppele mittejõudmisel
lahendada kohtusse pöördumise teel, mis kohtute jaoks oli kindlasti suurema aja- ja ressursikuluga.
Siiski tuleb arvestada ka sellega, et vahekohtu kokkulepete puhul, mille üheks osapooleks on tarbija,
lahendab kohtule esitatavad avaldused edaspidi maakohus, kelle tööpiirkonnas asub
vahekohtumenetluse koht.
30
Justiitsministri 15.12.2009 määrus nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“, § 2.
19
Võttes arvesse vahekohtute otsuste hulga vähenemist 2015. aastast tehtud muudatuste järel ning
Riigikohtu 2016. a lahendi mõju ning eeldusel, et selliste otsuste arv ei kasva ka kavandatavate
muudatuste järel, võib aastas prognoosida maksimaalselt 700 täidetavaks tunnistatavat vahekohtu
otsust, muutes selle sellisel juhul Pärnu Maakohtule regulaarseks tegevuseks. Kuna Pärnu Maakohtus
on 21 kohtunikukohta, siis on ühe kohtuniku kokkupuude täidetavaks tunnistatavate vahekohtu
otsustega keskeltläbi pigem regulaarne kui harv. Muudatus mõjutab mingil määral kohtu töökorraldust,
kuna lisanduvad asjad võivad mingil määral pikendada keskmist menetlusaega kohtus ehk toob kaasa
väikese ebasoovitavate mõjude riski. Samas moodustab vahekohtute täidetavaks tunnistamise asjade
menetlemine siiski väikese osa kõigist maakohtu poolt menetletavatest tsiviilasjadest – nt 2016. a
saabus Pärnu Maakohtusse menetlemiseks kokku 3751 tsiviilasja. Olenevalt reaalsest koormusest
võib ilmneda vajadus täiendava tööjõu järele, kuna kõigi vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamine
Pärnu Maakohtus moodustaks nende menetletavatest asjadest protsentuaalselt suurema hulga kui
see moodustab praegu nt Harju Maakohtus. Vaadates aga kohtute töökoormust üldisemalt, vabaneb
muudatuse tulemusena ressurss just enimkoormatud maakohtus ehk Harju Maakohtus, kus
menetletakse ligemale 50% maakohtute tsiviilasjadest (2016. aastal 15 031 tsiviilasja), mistõttu võib
esineda väike positiivne mõju selle kohtu töökoormusele. Kuna vahekohtute otsused (va Notarite Koja
ja Turu vahekohus) tuleb kohtu poolt täidetavaks tunnistada juba alates 2016. a kevadest, siis võib
eeldada, et ka vahekohtute otsuste tühistamisavaldusi laekub võrreldes nt 2015. a 44 avaldusega
31
kordades vähem ning selle võrra säästavad ressursse ka neid asju menetlevad ringkonnakohtud .
Muudatused ei eelda kohtunike käitumise muutmist, kuna vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamine
ei ole Pärnu Maakohtu ega ka teiste maakohtute kohtunike jaoks uus tegevus. Muudatusest võidavad
mõnevõrra aga teised maakohtud, kus töökoormus väheneb. Ebasoovitavate mõjude risk sellest, et
osa seni vahekohtute teenuseid kasutanud menetluste osapooli pöördub vahekohtu asemel otse
kohtusse, tekkis juba pärast Riigikohtu 2016. a lahendit ning ei ole seetõttu eelnõuga otseselt seotud.
Kokkuvõttes on eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju kohtutele ja kohtunikele kui sihtrühmale
väheoluline ning valdavalt kujundab vähesel määral ümber tööjaotust maakohtute vahel, suurendades
seda Pärnu Maakohtus ning vähendades selle võrra teistes maakohtutes, eelkõige Harju Maakohtus.
6.2. Tarbijate õiguste kaitseks loodavad tingimused vahekohtumenetluse kokkuleppele
• sätestatakse piirang, et enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei
ole tarbijale siduvad;
• kehtestatakse kohustus, mille kohaselt tuleb selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe
sõlmimist tarbijale kirjalikult vahekohtumenetluse ja kohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi;
• kohustatakse sätestama tarbija ja ettevõtja vahelistesse vahekohtumenetluse kokkulepetesse
vahekohtumenetluse kohana tarbija elukoht või töökoht, mis ei takista üksikute toimingute tegemist
tarbija nõusolekul või märkimisväärsete takistuste esinemise korral teises kohas;
• kehtestatakse piirang, mille kohaselt juhul, kui tarbija elukoht või töökoht ei olnud menetluse
alustamise ajal enam kokkulepitud vahekohtumenetluse kohas, on vahekohtumenetluse kokkulepe
kehtiv vaid juhul, kui tarbija sellele tugineb.
Eelnevate muudatustega seatavate piirangute eesmärk on eelkõige menetlusosaliste senisest parem
õiguskaitse, mis tähendab, et vahekohtute poolt langetatavad otsused oleksid menetluse osapooltele
senisest õiglasemad.
6.2.1. Majanduslik mõju
Sihtrühm: menetlusosalised (juriidilised ja füüsilised isikud)
31
Kehtiva seaduse järgi saab vahekohtu otsuse tühistada ka täidetavaks tunnistamise avaldust lahendav
maakohus ehk eelnõus kavandatavate muudatuste järgselt Pärnu Maakohus.
20
Tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele sätestatakse muudatuste järgselt
täiendavad piirangud, suurendades menetluses osalevate nõrgemate osapoolte ehk tarbijate
õiguskaitset, mis omakorda võib tingida võlausaldajate senisest väiksema huvi vahekohtumenetluste
kui vaidluste lahendamise viisi vastu tarbijaga. Prognoositavaid sundtäitmisele saadetavaid vahekohtu
lahendeid saab olema ilmselt mõnisada, aga kindlasti alla tuhande aastas (lähemalt vt mõju 6.1.1.
kirjeldusest). Kuna menetluse osapooled on erinevates vaidlustes eeldatavalt erinevad, siis on iga
üksiku menetlusosalise eelnõuga kavandatavate muudatustega kokkupuude enamasti pigem harv
ning ebaregulaarne. Muudatustega kohanemine võib aga võlausaldajaks olevatelt menetlusosalistelt
nõuda teatavat enda käitumise muutmist, kuna suureneb vastutus ja kohustus jagada juhul, kui
plaanitava menetluse üheks osapooleks on tarbija, nii asjakohast infot, kui ka arvestada muude
täiendavate formaalsete nõuetega vahekohtumenetlust silmas pidades.
Kuna aga muudatuse eesmärgiks on senisest tõhusamalt kaitsta menetluse ühe osapoole ehk tarbija
õigusi, siis on muudatuste mõju sellele osale menetlusosalistest pigem positiivne ning kohanemisel ei
tohiks neil sellega raskusi tekkida.
Ebasoovitavate mõjude risk seondub kohtuvälise alternatiivse vaidluste lahendamise meetodi vastu
võimaliku huvi mõningases kahanemises, tulenevalt uutest kehtestatavatest kohustustest. Samas
tuleks aga arvestada, et pikemas perspektiivis nõrgema osapoole suurema kaitstuse korral võib sellise
meetme maine osapoolte silmis suureneda, kuna tarbija võib hakata seda rohkem usaldama. Siiski
moodustavad vahekohtumenetlused, kus üheks osapooleks on tarbija, vaid osa kõigist
vahekohtumenetlustest.
Kokkuvõttes võib eeldada, et tegemist on sihtrühmale väheoluliste mõjudega muudatustega, millest
pigem positiivsemad mõjud avalduvad vahekohtumenetluses osalevatele tarbijatele.
6.2.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele
Sihtrühm: Kohtud ja kohtunikud
Kohtunikud peavad end kurssi viima eelnõuga loodavate kohtumenetluse sätetega. Eesti maakohtutes
on 150 kohtunikukohta, ringkonnakohtutes 45 kohta, lisaks neile abipersonali kohad. Õigusala
töötajate arv Eestis on kümneid kordi suurem. Eelnõu kohaselt tuleb vahekohtu otsuste täidetavaks
tunnistamise asju menetlema hakata Pärnu Maakohtul ning selliseid menetlusi võib aastas prognoosi
kohaselt olla maksimaalselt 700, pigem aga siiski vähem (vt täpsemalt mõju 6.1.1. kirjeldusest).
Tarbijad on menetluse üheks osapooleks vaid osadel neist juhtudest. Kuna muudatus toob esialgu
kaasa pigem selliste vahekohtumenetluse arvu languse, siis väheneb selle võrra ka vahekohtute
otsuseid täidetavaks tunnistavate kohtute koormus. Samas on võimalik, et selle arvelt lisandub mõni
täiendav tsiviilvaidlus, mida maakohtud lahendama peavad hakkama. Kohtunike kokkupuude
muudatuste mõjuga on pigem harv kui regulaarne ning vajab ühekordset tutvumist tarbijat
vahekohtumenetluses kaitsvate lisasätetega. Ebasoovitavate mõjude riske pole seejuures ette näha.
Kokkuvõttes on tegemist kohtutele ja kohtunikele väheoluliste mõjudega muudatustega.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED,
EELDATAVAD KULUD JA TULUD
2014. a esitati täitemenetluses sundtäitmisele 1850 Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendit.
Eestis tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetlusega sarnaseima menetlusena
on välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise asja menetlemise umbkaudne maksumus 166,88
21
eurot. Seega võiks 2014. a täitemenetluse andmete alusel täidetavaks tunnistamise menetluse
maksumuseks kujuneda maksimaalselt 300 000 eurot aastas.
Siiski on alust eeldada, et tegelik maksumus kujuneb väiksemaks ning seda järgmistel põhjustel:
Tuleb arvestada, et 2014. a alustati 347 täitemenetlust ja 2015. a 212 täitemenetlust
Alalise rahvusvahelise ja Sõltumatu Vahekohtu lahendite alusel. Tegemist on nn pocket
arbitration’iga – kõrgema astme kohtusse ja ajakirjandusse jõudnud asjade puhul on
tegemist olnud ilmselgelt ebaõiglaste lahenditega, milliste esitamine alates 2016. a
jõustunud Riigikohtu lahendist on muudetud oluliselt keerulisemaks. Võib eeldada, et
nimetatud vahekohtu lahendeid tuleb edaspidi ette oluliselt vähem.
Eeldatavalt on enamus täitemenetlusi alustatud tarbijakrediidi asjades. Alates
01.06.2015. a kehtib regulatsioon, mille kohaselt ei või vahekohtumenetluse kokkulepet
sõlmida ja kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus
(TsMS § 718 lg 2 p 3). Seega langes ära hulk vahekohtu lahendeid, mis olid seotud just
tarbijakrediidiga.
Eelnõu seadusena jõustumisel sätestatakse tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse
kokkuleppe kehtivusele täiendavad piirangud, mis rakendussätte kohaselt kohalduvad
nendele vahekohtumenetlustele, mis alustatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Ka
täiendavate piirangute kehtestamise tõttu on vahekohtumenetluse otsuse täidetavaks
tunnistamise asju eeldatavalt edaspidi 2014. a ja 2015. a võrdlusmaterjalist vähem.
Mõnevõrra võib vahekohtute otsuste hulk üürivaidluste osas aastas küll kasvada, kuna
eelnõuga antakse üürivaidluste lahendamise õigus Notarite Koja vahekohtule. Samal ajal
võiks selle võrra väheneda kohtute töökoormus, kuna kehtiva seaduse kohaselt sai
Tallinnast väljaspool asuvate üüripindade osas tekkinud vaidlused seni lahendada vaid
kohtutes, kuna üürikomisjone mujal piirkondades loodud ei ole.
Täitemenetluste statistika kohaselt alustati vahekohtute otsustega seotud toimikuid 2016.
aastal 525 juhul, sh pärast jõustunud Riigikohtu lahendit alustati neist vaid 125 ning 2017.
a I poolel 107. Seega näitab statistika, et selliste menetluste arv on langenud vähemalt
esialgselt arvatust rohkemgi. Lõplike järelduste tegemiseks peaks aga andmeid koguma
pikema perioodi kohta.
Kokkuvõtvalt on täidetavaks tunnistamise mudeli tegelik kulu hinnanguliselt vähemalt poole väiksem
kui 300 000 eurot aastas, ilmselt aga mitte rohkem kui 100 000 – 150 000 eurot. Kulu kaasnes
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2016. a lahendi nr 3-2-1-142-15 rakendamisega. Eelnõuga viiakse
regulatsiooni sõnastus Riigikohtu lahendiga vastavusse.
Personalikulu arvestus:
11. veebruaril 2011. a toimunud kohtunike X täiskogu otsuse nr 2 kohaselt soovitati kohtunike tööaja
kajastamiseks kohtuasjade jagamisel rakendada töökoormuspunktide põhimõtteid. Samuti on
töökoormuspunktide põhimõtted heaks kiidetud kohtute haldamise nõukoja 18. detsembri 2009. a 49.
istungil. Nimetatud töökoormuspunktide põhimõtete alusel tuleb vahekohtu lahendi täidetavaks
tunnistamise asjaga kaasneva töökoormuse hindamisel lähtuda muude hagita asjade töökoormusest,
mille kohaselt kulub ühe sarnase asja lahendamiseks 3,45 kohtuniku töötundi.
Kui lähtuda prognoositavast asjade arvust (maksimaalselt 700 asja aastas) ja arvestades, et ühe
sarnase kohtuasja lahendamiseks kulub keskmiselt 3,45 kohtuniku töötundi, siis moodustab see
22
aastas kokku 2415 kohtuniku töötundi, mis omakorda on 8-tunnise tööpäeva juures 1,25 kohtuniku
töötunnid aastas. Lisaks kohtunikule vajavad kohtud ka abipersonali, ehk iga kohtuniku kohta lisandub
ka üks kohtujurist ja kohtuistungi sekretär, s.o kokku vajaks kohtusüsteem seaduse rakendamiseks
juurde 4 teenistuskohta.
Kohtuniku aastane palgakulu on 59 386 eurot, kohtujuristi aastane palgakulu on 29 693 eurot ja
kohtuistungi sekretäri palgakulu aastas on 13 647 eurot, kui arvestada kuupalgaga 850 eurot.
Korrutades selle läbi 1,25 kohaga, on seaduse rakendamiseks kohtusüsteemile vaja täiendavat
personalikulu 128 408 eurot.
Täidetavaks tunnistamise menetluse läbiviimiseks ja käesoleva eelnõu seadusena rakendamiseks,
arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2016 lahendi nr 3-2-1-142-15 järeldusi, on täiendav
ressursivajadus kohtusüsteemile maksimaalselt 4 kohta isikkoosseisus.
Riigilõivuseaduse muutmine – 2015. a esitati ringkonnakohtule 44 avaldust vahekohtu otsuse
tühistamiseks. Eesti kohus saab tühistada üksnes Eesti vahekohtu otsuse. Seda, kui suur on olnud
vahekohtu otsuste tühistamise avaldustelt tasutud riigilõiv, ei ole võimalik kohtute infosüsteemist teada
saada. Võib eeldada, et tänu Eestis tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetluse
loomisele ei ole tulevikus vajadust senisel määral tühistamise avaldusi esitada. Vahekohtu otsuse
tühistamise avalduse esitamine on ka edaspidi võimalik üksnes juhul, kui otsust ei ole veel täidetavaks
tunnistatud.
Tegemist on arvestusliku kuluga. Hetkel pole kavatsust töökohti juurde luua ja avaldusi menetletakse
olemasoleva ressursi arvelt. Edasise praktika analüüsimise käigus hinnatakse, kas on vaja raha
riigieelarvest juurde taotleda. Juhul, kui ilmneb, et olemasolevate ressursside raames ei ole võimalik
täiendavaid avaldusi menetleda ja kui täiendavaid ressursse ei eraldata, tuleb arvestada
menetlustähtaegade pikenemisega.
8. RAKENDUSAKTID
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Vahekohtumenetlusega seonduvad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a.
Vahekohtumenetlusega seonduvaid sätteid, eelkõige need, mis puudutavad Eestis tegutsevate
vahekohtute lahendite täidetavaks tunnistamise menetluse loomist, ei ole mõttekas jõustada üldises
korras. Tuleb jätta mõistlik aeg muudatustega tutvumiseks ja harjumiseks ning jõustada muudatused
meeldejääval kuupäeval. Vahekohtumenetlusega seonduvad muudatused on mõistlik jõustada
üheaegselt.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
01.07.2016 esitati eelnõu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Samuti esitati eelnõu
arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,
Notarite Kojale, Tarbijakaitseametile, Teenusmajanduse Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite
23
Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli
õigusakadeemiale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju
Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu
Halduskohtule, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtule, Tallinna Börsi Vahekohtule,
Elektroonilisele Vahekohtule, isePankuri Vahekohtule, Kindlustuse Vahekohtule, Tallinna
Vahekohtule, Harju Vahekohtule, Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohtule ning Alalisele
Rahvusvahelisele ja Sõltumatule Vahekohtule. Saabunud märkused ning seisukohad esitatakse
eelnõu lisas.
Pärast huvigruppide seisukohtade saamist kogunes 17.10.2016 uuesti justiitsministri nõukoda, kus
osalesid lisaks justiitsministrile, asekantsler Kai Härmandile ning eelnõu ettevalmistajatele ka Toomas
Vaher (Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ), Asko Pohla (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus)
ning Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda). Kohtumisel arutati seletuskirjas analüüsitud variante
1 ja 2, millest viimast toetasid A. Pohla ning M. Plats, kuid millele oli vastu T. Vaher. Arutelu käigus
tegi T. Vaher ettepaneku analüüsida uut meedet – muuta täidetavaks tunnistamise menetlus veelgi
formaalsemaks, kitsendades vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise eeldusi, ning kontrollida
tühistamismenetluse raames eeldusi, mis poolte vahel rohkem vaidlust tekitavad. Sealjuures leidis T.
Vaher, et tühistamisavalduse esitamine ei tohiks takistada lahendi täidetavaks tunnistamist ega selle
sundtäitmist. Koosoleku lõppedes otsustati T. Vaheri väljapakutud meedet analüüsida.
Eelnõu ettevalmistajad analüüsisid tehtud ettepanekut ning jõudsid järeldusele, et täidetavaks
tunnistamise menetlust pole võimalik muuta enam formaalsemaks, kui see juba on. Ettepaneku ning
kujunenud seisukoha arutamiseks kohtusid eelnõu ettevalmistajad 07.11.2016 ka Pirkka-Marja
Põldverega ning selle arutelu käigus jõuti samasugusele lõppjäreldusele. Vastavatest järeldustest ning
nende põhjendustest on T. Vaherit teavitatud 07.11.2016 ja 14.12.2016.
25.05.2017 kogunes taas justiitsministri nõukoda, kus osalesid justiitsminister, eelnõu ettevalmistajad,
T. Vaher, P-M. Põldvere, A. Pohla ning M. Palts. Arutelu lõppedes otsustati kaaluda eelnõusse Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu suhtes erandi lisamist, mille kohaselt ei pea viidatud
vahekohtu lahendeid nende sundtäitmiseks kohtu kaudu tunnustama ega täidetavaks tunnistama.
Muudetud kujul eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Eelnõu esitatakse
arvamuse avaldamiseks samadele isikutele, kellele saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks
01.07.2016. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile.
Algatab Vabariigi Valitsus …… 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Justiitsminister
24
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks
tunnistamise menetluse loomine) seletuskirja juurde
Lisa
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise
menetluse loomine) eelnõu kooskõlastustabel
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud JM seisukohad/vastused
/Mitte-
arvestatud
Eesti Tööandjate Keskliit
1. Eelnõu seletuskirja kohaselt kaaluti Mittearvesta Vahekohtute tegevuse täpsem reguleerimine
vahekohtumenetluste reguleerimisel tud/ (variant nr 2) pole piisav saavutamaks
kahte varianti, millest eelistati selgitatud seadustiku muutmise eesmärke, kuivõrd
versiooni, kus vahekohtus tehtud variandi nr 2 rakendamisel ei kontrollitaks
otsuse täitmiseks tuleb otsus kohtu üksiklahendeid (vt seletuskirja p 2.1.). Leiame,
poolt tunnustada ja täidetavaks et üksnes läbi üksiklahendite täidetavuse
tunnistada. eelduste kontrolli on võimalik vältida
Keskliit eelistab varianti nr 2, mille pahatahtlike ning seadusevastaste lahendite
kohaselt oleks vahekohtute tegevus sundtäitmisele esitamist. Ka variandi nr 2
täpsemalt reguleeritud. Rangemate kooskõla New Yorki 10.06.1958 aasta
nõuete esitamine vahekohtutele konventsiooni art-ga 3 on pigem kaheldav.
suurendaks vahekohtumenetluse Selle artikli kohaselt ei tohiks
kvaliteeti ning vähendaks konventsiooniosalise vahekohtu otsuse
kuritarvituste ohtu. tunnustamisele või täitmisele ette näha oluliselt
rangemaid tingimusi võrreldes siseriikliku
Vahekohtu otsuste igakordne vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise
tunnustamine nende täitmiseks kaotab menetlusega. Variandi nr 2 rakendamisel ei
ära selle menetluse eelised – st peaks siseriikliku vahekohtu lahendit
väheneb kiirus ja efektiivsus. täidetavaks tunnistama erinevalt välisriigi
Tõenäoliselt pöördutakse sellisel juhul vahekohtu lahendist. Järelikult oleks Eesti enda
rohkem tavakohtutesse, mis tõstab vahekohtu otsustel eelis konventsiooniosalise
nende koormust ja pikendab veelgi vahekohtu otsuste ees (vt seletuskirja p 3.1.1.).
menetluste tähtaegu.
Lisaks menetluse kiirusele on
vahekohtumenetlusel teisigi eeliseid
kohtumenetluse ees. Näiteks saavad
vahekohtumenetluses pooled ise määratleda
menetlusreeglid, valida kohtuniku jne. Selliseid
paindlikke võimalusi menetluse kujundamiseks
kohtumenetluses ette nähtud pole. Täidetavaks
tunnistamine on formaalne menetlus, kus ei
lahendata keerulisi õiguslikke küsimusi ega
vaidlust sisuliselt. Statistika järgi kestab
vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise
menetlus Pärnu Maakohtus keskmiselt 68
päeva, see ei pikenda oluliselt menetlust.
Samuti on pooltel võimalus vahekohtu otsus
1
täita vabatahtlikult, sel juhul pole otsuse
täietavaks tunnistamiseks vaja kohtusse
pöörduda. Seetõttu on pigem kaheldav, et
üksnes vahekohtu otsuse täidetavaks
tunnistamise kohustus kaotab ära
vahekohtumenetluse eelised.
2. Eelnõu seletuskirjast selgub, et Mittearvesta Selline lähenemine pole kooskõlas New Yorgi
varianti 1 eelistati muuhulgas seetõttu, tud/ 10.06.1958 aasta konventsiooni art-ga 3. Ka ei
et kaitsta tarbija kui nõrgema poole selgitatud eristata Eesti siseriiklikus õiguses välisriigi
õigusi. Keskliit teeb ettepaneku vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise
kaaluda lahendust, kus tarbija ja menetluses tarbijaid ning juriidilisi isikuid
ettevõtja vaheliste vaidluste (TsMS § 754 lg-d 1 ja 2) (vt ka seletuskirja p
vahekohtumenetluste puhul on otsuste 3.1.1.). Sellise regulatsiooniga loodaks oluline
tunnustamine kohtu poolt kohustuslik, eelis juriidilise isiku suhtes tehtud siseriikliku
kuid juriidiliste isikute vahelised vahekohtu otsuse täidetavuse reeglites
vaidlused seda ei vaja. võrreldes teise konventsiooniosalise vahekohtu
Lähtudes eeltoodust on Keskliit otsuse täidetavuse tingimustega.
arvamusel, et eelnõus toodud variandi
puhul kaotab vahekohtumenetlus oma
eelised ning ühtlasi suureneb
tavakohtute koormus.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
1. Kaubanduskoda on varasemalt Arvestatud Vahekohtute tegevuse täpsema reguleerimise
vastavate muudatuste väljatöötamise osaliselt/ kohta ning menetluse atraktiivsuse, peamiste
kavatsuse raames edastatud seisukohas selgitatud eeliste ja efektiivsuse osas vt Eesti Tööandjate
märkinud, et kõigi vahekohtu Keskliidu ettepaneku nr 1 JM selgitust ning
lahendite täidetavaks tunnistamise juriidilise isiku ja tarbija kohta tehtud otsuste
nõue aitaks küll tugevdada kontrolli täidetavuse reeglite osas vt ettepaneku nr 2 JM
vahekohtu otsuste üle, kuid samas selgitust.
muudaks vahekohtumenetluse üldiselt
pooltele vähem atraktiivseks ja Vahekohtud ei kuulu riikliku kohtusüsteemi
aeganõudvamaks ning suurendaks harusse, vaid nad tegutsevad lepinguvabaduse
tavakohtute koormust. See on aga põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikel alustel
kohtute praeguse kõrge töökoormuse osutades vaidluse lahendamise teenust tulu
juures kahtlemata ebamõistlik. saamise eesmärgil. Et tegemist on mitteriikliku
Kaubanduskoda toetas varianti, institutsiooniga, ei saa vahekohtute kontekstis
millega oleks vahekohtute tegevust, rääkida poolte õigustatud ootusest, et
seades avalik-õiguslikud piirangud, vahekohtu lahend oleks täidetav ilma
täpsemalt reguleeritud, sest see täiendavate menetlusteta. Seetõttu ei saa see
võimaldaks teha vahet reaalselt olla ka vahekohtu tegutsemise üks peamisest
alaliselt tegutsevate vahekohtutel ning eesmärkidest. Vastupidisele seisukohale saab
omakorda suurendaks usaldusväärsust asuda üksnes olukorras, kus lahend on tehtud
nende vahekohtute osas riikliku kohtusüsteemi kuuluva kohtu poolt (vt
rahvusvaheliselt. Siiski eelistas ka seletuskirja p 3.1.8.).
Justiitsministeerium esimest varianti
ning Eelnõu kohaselt soovitakse Seletuskirja p-st 2.1. nähtuvalt pole
sätestada kõigi vahekohtu otsustele tühistamisavalduse esitamise õigus piisavalt
ühtne kohtu poolt täidetavaks tõhus abinõu kostja õiguste kaitsmiseks. Seda
tunnistamise nõue. eelkõige olukorras, kus kostja pole
Kaubanduskoda on kategooriliselt vahekohtumenetluses saanud aktiivselt osaleda
2
sellise lahenduse vastu, ega pea või teda pole sellesse üldse kaasatud (nt nn
põhjendatuks allutada kõiki pocket arbitration olukorrad).
vahekohtute otsuseid tunnustamise
menetlusele, sõltumata sellest, kes on Eelnõusse lisatakse uus säte, mille kohaselt ei
vaidluse pooled või millise vahekohtu pea Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
poolt on otsus tehtud. arbitraažikohtu lahendeid kohtu poolt
Kaubanduskoja juhatus, kuhu täidetavaks tunnistama, vaid arbitraažikohtu
kuuluvad 15 liiget, kes esindavad lahend on sundtäidetav kohe pärast selle
erinevaid tööstus ja jõustumist. Vastavas osas täiendatakse ka
ettevõtlusvaldkondi ning seletuskirja.
erialaorganisatsioone, arutas
vahekohtutega seonduvaid küsimusi
oma korralisel istungil 11.05.2016.
Juhatus pidas äärmiselt oluliseks, et
vahekohtute süsteem ning sealjuures
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
Arbitraažikohtu menetlus oleks
efektiivne, kiire ning õiguskindel, sest
need on peamised ootused, mida
ettevõtjad vahekohtule esitavad.
Kaubanduskoja juhatuse ühtsel
hinnangul ei vasta
Justiitsministeeriumi idee, allutada
kõik alaliselt tegutsevate vahekohtute
otsused kohtulikule tunnustamisele,
vahekohtute peamisele eesmärgile,
mille kohaselt õigusselgus vaidluses
peab saabuma kiiresti ning olema
viivitusteta ka täitmisele pööratav, kui
pooled on selles nii kokku leppinud.
Vahekohtu menetluse valimine peab
pooltele olema teadlik ja vabatahtlik
valik nii nagu see ka täna on ning
sellisel juhul peab lepingu pooltel
olema võimalus eeldada sedagi, et
otsus, mis vahekohtus tehakse on
täidetav ilma täiendavate menetlusteta,
sh riikliku kohtu tunnustamiseta. Igal
juhul peab otsuse täitmine olema
võimalik ilma tunnustamiseta juhul,
kui lepingu poolteks on juriidilised
isikud, kuid arvestades juba jõustunud
muudatusi, mis puudutavad
vahekohtumenetlusi, kus üheks
pooleks on tarbija, ei näe me enam
probleeme ka seal. Tuleb sealjuures
meeles pidada, et ka täna on
vahekohtute poolt tehtud otsuseid
võimalik tavakohtus tühistada, kui
pooled leiavad, et vahekohtumenetlus
3
on olnud õiguspäratu.
Kaubanduskoja juhatus leidis samuti,
et vahekohtumenetlust kasutavate
poolte huvides ning arvestades
vajadust tagada selgus alalise
vahekohtu instituudi defineerimise
osas, on aktsepteeritav mõningane
halduskoormuse suurenemine
alalistele vahekohtute pidajatele, mis
võib seisneda näiteks perioodilises
aruandluses, mis omakorda aitab kaasa
vahekohtute pidamise läbipaistvusele
ning aitab ka lepingu pooltel teha
läbimõeldud otsuseid vahekohtute
valikul.
Olles pidanud üle 25 aasta Eestis
alalist vahekohut ja omades pidevat
tagasisidet vahekohut kasutavatelt
isikutelt, leiame, et kõigi otsuste
tavakohtus tunnustamisega kaovad
vahekohtu peamised eelised.
2. Seetõttu, kuigi eelnõus seda välja ei Mittearvesta Menetluskord, mille kohaselt tuleb Eesti
toodud, võivad vastavad muudatused tud/ vahekohtu (mis pole seaduse alusel
majanduslikult mõjutada ka selgitatud moodustatud) tehtud otsused täidetavaks
Kaubanduskoja juures olevat ja ka tunnistada, kehtib alates 20.04.2016
teisi alaliselt, kuid mitte eriseaduse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-142-15). Seega
alusel tegutsevaid vahekohtuid. See ei saabu sellist väidetavat mõju eelnõuga, vaid
asjaolu on Eelnõu seletuskirjas jäänud selline mõju on juba saabunud Riigikohtu
meie hinnangul ilma igasuguse otsusega. Seetõttu puudub vajadus vastavat
tähelepanuta. asjaolu seletuskirjas kajastada.
3. Eeltoodust tulenevalt teeme Mittearvesta Regulatsioon, millega kehtestada tarbija ning
Justiitsministeeriumile ettepaneku tud/ juriidilise isiku kohta tehtud vahekohtu otsuse
kehtestada vastav vahekohtu otsuste selgitatud täidetavuse kohta erinevad menetlusreeglid,
täidetavaks tunnistamise nõue vaid pole kooskõlas New Yorgi 10.06.1958 aasta
vaidlustes, kus üheks osapooleks on konventsiooni art-ga 3. Vastavad selgitused on
tarbija kui nõrgem osapool. Samal ajal esitatud Eesti Tööandjate Keskliidu ettepaneku
vaidlustes, kus pooleks on juriidilised nr 2 JM seisukohas.
isikud või füüsilised isikud, kes on
teinud tehingu seonduvalt iseseisva Nagu Eesti Tööandjate Keskliidu ettepaneku nr
majandus- või kutsetegevuse 1 JM seisukohas on selgitatud, siis vahekohtu
korraldamisega, kui äris võrdsete otsuse täidetavaks tunnistamise keskmine
poolte vahel, kes on otsustanud menetlusaeg on Pärnu Maakohtus 68 päeva.
vahekohtus vaidluse lahendada, säiliks See ei pikenda juriidilise isiku jaoks menetlust
praegune regulatsioon. Teisisõnu ei märkimisväärselt. Samuti ei lahendata
lisanduks juriidiliste isikute vaidluste täidetavaks tunnistamise menetluses asja
korral vahekohtu otsuse igakordset sisuliselt, vaid tegemist on pigem formaalse
täidetavaks tunnistamist ja otsused menetlusega, mistõttu puudub vajadus
jääksid ikka otse sundtäidetavaks. advokaadi kaasamiseks menetlusse.
4
Teatavasti on vahekohtute
läbipaistvuse ning õiglase menetluse ja
otsuste probleem tõusetunud eelkõige
just tarbijavaidluste puhul, kuid mitte
juriidiliste isikute vaheliste vaidluste
puhul. Seega äriühingud, kui võrdsed
pooled, kes on otsustanud vahekohtus
vaidluse lahendada, võiksid saada seda
teha siiski nii kiiresti kui võimalik ja
ilma nõudeta, et peaks hakkama veel
tavakohtus otsuseid tunnustama, mis
lisab kindlasti oluliselt nii aja- kui
rahakulu (üldjuhul tuleb
kohtumenetlustes kasutada advokaate).
Vahekohtu otsuste täidetavaks
tunnistamise nõude kehtestamisel vaid
tarbijavaidlustele säilib juriidiliste
isikute vaidlustes peamine argument,
miks ettevõtjad arbitraažimenetlust
vabatahtlikult valivad – lahendi
saamine on kiirem ja on seetõttu neile
odavam. Kohtuliku täidetavaks
tunnistamise kaudu kaoks aga
eelnimetatud argument ning
vahekohtumenetluses ja sealt saadud
otsuse täitmine muutub ettevõtjate
jaoks aeganõudvamaks ja kulukamaks.
Lisaks on hinnatud, et otsuse
tunnustamise menetlusele võib aega
kuluda keskmiselt 4-6 kuud. Samas,
võrdlusena võib tuua, et Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja
Arbitraažikohtus on vaidluse
lahendamiseks ette nähtud kuus kuud,
mis võib küll eelmenetluse tõttu
reaalselt pikemaks osutuda, kuid kui
sellele lisada veel täiendavalt otsuse
täidetavaks tunnistamise menetluseks
kuluv aeg, siis on ilmne, et ettevõtjal
kaob motivatsioon vahekohut valida.
Seega oleks meie hinnangul igati
asjakohane säilitada vähemalt
juriidiliste isikute vaidlustes tehtud
otsuste osas senine regulatsioon.
4. Tagamaks aga alaliste vahekohtute Mittearvesta Sellise nimekirja avaldamine ei taga täielikult
usaldusväärsust ja läbipaistvust tud/ seadustiku muutmise eesmärki, kuivõrd
pakume ühe lahendusena, et selgitatud üksiklahendeid eraldi ei kontrollita. Samuti ei
Justiitsministeeriumi veebilehel saa pidada New Yorgi 10.06.1958 aasta
avaldatakse alaliselt tegutsevate konventsiooni art-ga 3 kooskõlas olevaks
vahekohtute nimekiri, millele on olukorda, kus alalise vahekohtu otsuse
5
lisatud ka lisainformatsioon täidetavusele on ette nähtud oluliselt leebemad
konkreetse vahekohtu, selle menetluse reeglid võrreldes konventsiooniosalise
ja muu kohta, mis võiks vahekohtu vahekohtu lahendi täidetavuse reeglitega (vt
tegevuse läbipaistvuse mõttes oluline seletuskirja p 2.1. ja 3.1.1. ning Eesti
olla. Justiitsministeerium avaldaks Tööandjate Keskliidu arvamuse p 1 JM
vahekohtutelt saadud informatsiooni selgitust).
oma kodulehel, kontrollimata
sealjuures informatsiooni õigsust.
Seega jääks Justiitsministeeriumile
vaid andmete avaldaja roll,
järelevalvet andmete õigsuse üle
teostama ei peaks. Selline andmete
avaldamine annaks vahekohut
valivatele ettevõtjatele informatsiooni
vahekohtu ja selle tegevuse kohta, et
hinnata vahekohtu usaldusväärsust ja
tegevuse läbipaistvust ning seejärel
otsustada, kas allutada võimalik
lepingust tulenev vaidlus konkreetsele
vahekohtule või mitte. Sellest
tulenevalt võiks meie hinnangul
alaliselt tegutsevate vahekohtute
nimekiri sisaldada järgmist: vahekohtu
nimetus, reglement, omanik(e) ja
juhtorgani liikmete nimed ning
informatsioon tehtud lahendite kohta,
näiteks mitu lahendit on kokku tehtud
ja kui palju on protsentuaalselt
lahendeid kohtus hiljem tühistatud
(adekvaatse ülevaate saamiseks
näiteks kolme aasta lõikes). Enamik
sellisest informatsioonist on võimalik
avaldada ka viidetena vahekohtu
kodulehtedele, mis iseenesest
mõistetavalt peaks avalikult tegutseval
alalisel vahekohtul olemas olema.
Alaliselt tegutsevate vahekohtute
nimekirja avaldamine lahendaks
küsimuse ka seoses hiljutise
Riigikohtu otsusega, kus leiti, et sellise
nimekirja puudumine välistab
kohtutäituril täitemenetluse alustamise
vahekohtu otsuse täitmiseks.
5. Alternatiivina peame võimalikuks ka Mittearvesta Ka selline lahendus ei täidaks täielikult
varianti, kus alalise vahekohtu pidaja tud/ regulatsiooni muutmise eesmärki ning seda ei
allutatakse teavitamiskohustusele ning selgitatud saa pidada kooskõlas olevaks New Yorki
oluline informatsioon tema tegevuse ja 10.06.1958 aasta konventsiooni art-ga 3 (vt JM
läbipaistvuse hindamiseks avaldatakse eelmist selgitust ning seal viidatut).
majandustegevuse registris.
Oleme veendunud, et kumbki lahendus
6
ei suurenda põhjendamatult
institutsioonide halduskoormust, kes
soovivad pidada alaliselt tegutsevat
vahekohut. Samas oleks mõlemal
juhul täidetud nõuded, mis annaksid
kohtutäituritele võimaluse veenduda,
kas sundtäitmisele esitatud otsus on
tehtud alalise vahekohtu poolt või
mitte. Seega saaks lahendatud täna
Riigikohtu poolt viidatud probleem,
mille järgi ei ole võimalik üheselt
tuvastada, milline vahekohus tegutseb
alaliselt ja mille otsus saaks jääda otse
sundtäidetavaks.
Leiame, et kumbki viidatud
lahendustest ei tooks kindlasti kaasa
selliseid kulusid nagu Eelnõus
kavandatud vahekohtu otsuste kohtus
tunnustamise nõue ning aitaks
seejuures säilitada vahekohtult
eeldatud ja tegutsemiseks vajalikud
põhimõtted.
6. Ühtlasi märgime, et eelnõu Mittearvesta Vt JM selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
seletuskirjas on meie hinnangul tud ettepanekule nr 2.
ekslikult pööratud muudatustega
kaasnevate kulude puhul tähelepanu
vaid tunnustamismenetluse
otsekuludele. Kindlasti väheneks
muudatuste jõustumisel üldine
vahekohtutes lahendatavate vaidluste
hulk, mis lahendatakse edaspidi
tavakohtus. Kuna majandusvaidluste
lahendamine on tavakohtus enamasti
üks pikema kestusega ja osapooltele
suuremate kuludega, tuleb ka sellega
Eelnõu mõjude hindamisel arvestada.
7. Kokkuvõtteks ei toeta kaubanduskoda Mittearvesta Vt eelnevaid JM selgitusi Eesti Kaubandus-
kõigi vahekohtu otsustele ühtse kohtu tud Tööstuskoja ettepanekutele.
poolt täidetavaks tunnistamise nõude
seadmist, vaid kõiki asjaolusid arvesse
võttes, tuleks vähemalt juriidilistele
isikutele ja füüsilistele isikutele, kes
on teinud tehingu seonduvalt iseseisva
majandus- või kutsetegevuse
korraldamisega, kui võrdsetele
osapooltele, võimaldada kasutada seni
kehtinud viisi vahekohtu otsuste
täitmiseks. Nii oleks ettevõtjatele
tagatud see, mida nad vaidluse
osapooltena vahekohtutelt tavapärase
7
kohtutee asemel oma vaidlusi
vahekohtumenetlusele allutades
ootavad.
Kaubanduskoda teeb ettepaneku
muuta eelnõus sisalduvat ettepanekut
TsMS § 753 lõike 1 osas ning mitte
tunnistada lõike 1 teist lauset
kehtetuks, vaid sõnastada see
järgmiselt: „Eestis alaliselt tegutseva
vahekohtu menetluses tehtud otsust
tunnustatakse ja täidetakse kohtu poolt
tunnustamata ja täidetavaks
tunnistamata, välja arvatud
tarbijalepingust tulenevas vaidluses
tehtud otsuse osas.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
Arbitraažikohus
1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni Mittearvesta Variandi 2 ning variandi 1 p-de 2-6
muutmisel tuleks rakendada tervikuna tud/ rakendamise tagajärjel tuleks luua alalise
VTK varianti 2 ning samuti variandi 1 selgitatud vahekohtu loomise piirangud, kuid samas jääks
punkte 2-6, kuid mitte rakendada kehtima nõue, et alaliselt tegutsevate
variandi 1 punkti 1. vahekohtute lahendid tuleb nende täitmiseks
Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu kohtu poolt täidetavaks tunnistada (VTK
menetluses tehtud vahekohtu otsuse variandi 1 p 2). Meie hinnangul puudub aga
täitmiseks selle kohtu poolt vajadus luua alalise vahekohtu loomise
tunnustamise ja täidetavaks piirangud, kui siseriikliku vahekohtu lahend
tunnistamise nõude kehtestamine tuleb kohtus nagunii täidetavaks tunnistada,
muudaks oluliselt 1991-2006 EKTK kuivõrd kohus saab täidetavaks tunnistamise
Arbitraažikohtu ja 2006 kuni menetluse raames kontrollida
käesoleva ajani kõigi alaliselt vahekohtumenetluse loomise aspekte (TsMS §
tegutsevate vahekohtute otsuste 751 lg-d 1 ja 2).
sundtäitmisele seatud korda, mis nägi
ette võimaluse kohtulikuks kontrolliks
vahekohtu otsuse tühistamise
menetluse näol (mida näeb ette ka
New-Yorgi Konventsioon), kuid selle
menetluse lõppemisel või
mittekasutamise korral võimaldas
kiirelt ja efektiivselt sundtäita
vahekohtu otsust. Sellega loodi
olukord, mis on alates 1991 aastast
soodustanud vaidluste vahekohtutes
lahendamist, luues sellega isikutele
alternatiivse võimaluse vaidluste
lahendamiseks, millega on kaasnenud
samal ajal ka riikliku kohtusüsteemi
koormuse vähenemine vahekohtutes
lahendatud vaidluste võrra.
2. Seletuskirja kohaselt on Arvestatud Nõustume, et eesmärgipüstituses tuleks
8
vahekohtumenetluse regulatsiooni osaliselt / kasutada sõna „või“ asemel „ning“.
muutmise eesmärk saavutada olukord, selgitatud Seletuskirja on muudetud.
kus seadusevastase ja pahatahtliku
vahekohtu lahendi tegemise võimalus Leiame, et variandi 1 rakendamine tagab kõige
oleks minimaalne või sellise lahendi efektiivsemalt eelnõu eesmärgi saavutamise,
täitmise takistamine ei sõltuks üksnes kuivõrd läbi üksiklahendite täidetavuse
selle kostja aktiivsest eelduste kontrolli on võimalik vältida
õiguskaitsevahendite kasutamisest, pahatahtlike ning seadusevastaste lahendite
kelle suhtes alalise vahekohtu lahend sundtäitmisele esitamist. Sellel põhjusel ei
tehti. Samuti on muudatuste eesmärk lahendaks variant 2 praktikas esinevaid
viia regulatsioon vastavusse probleeme. Samuti pole variant 2 kooskõlas
Riigikohtu praktikaga. New Yorgi 10.06.1958 aasta konventsiooni art-
Seletuskirjas märgitud eesmärgid on ga 3 (vt seletuskirja p 2.1. ja Eesti Tööandjate
püstitatud õigesti, kuid nende vahel Keskliidu arvamuse p 1 JM selgitust).
valiku tegemine (kasutatud on sõna
„või“) on vale. Eesmärgiks tuleks Teisena nimetatud eesmärgi osas selgitame, et
seada seadusevastase ja pahatahtliku läbi õiguskaitsevahendite kasutamise peab
vahekohtu lahendi tegemise võimaluse oleme tagatud riiklik kontroll vahekohtute
maksimaalne minimeerimine, mis tegevuse üle. Seega peaksid tõhusad
olekski võimalik VTK variandi 2 õiguskaitsevahendid aitama vältida
rakendamise korral. Kuna väga pahatahtlike ning seadusvastaste vahekohtu
paljudes ühiskondlik-majandusliku lahendite tegemist.
arengu poolest Eestiga sarnastes Ida-
Euroopa riikides on alaliselt Vahekohtu atraktiivsuse kohta vt Eesti
tegutsevate vahekohtute asutamine ja Tööandjate Keskliidu ettepaneku nr 1 JM
tegevus riiklikult piiritletud ja selgitust ning advokaadi kaasamise kohta Eesti
kontrollitav (vastavale uurimistööle on Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku nr 3 JM
seletuskirjas viidatud, samuti hakati selgitust.
rakendama vastavaid piiranguid ka
Lätis alates 01.01.2015. a.), on
otstarbekas ja põhjendatud sama
mudelit kasutada ka Eestis. Sellise
süsteemi rakendamisel loodaks ka
tegelik alaliste vahekohtute
legaaldefinitsioon, mis käesoleval ajal
puudub.
Teise valikuna seletuskirjas märgitud
eesmärk „või sellise lahendi täitmise
takistamine ei sõltuks üksnes selle
kostja aktiivsest õiguskaitsevahendite
kasutamisest, kelle suhtes alalise
vahekohtu lahend tehti“ ei enneta ega
hoia ära seadusevastase ja pahatahtliku
vahekohtu lahendi tegemist. Kui
alaliselt tegutsev vahekohus on
võimalik asutada ainult poolte
võrdsust ja seaduslikkust tagava
asutamise protseduuriga, reglemendiga
ja vahekohtunike nimekirjaga, siis igal
juhul on ka seadusevastase vahekohtu
9
otsuse tegemise korral igal juhul
poolel võimalik õigeaegselt esitada
vahekohtu tühistamise avaldus (TsMS
§ 751), millele järgneva kohtuliku
kontrolli käigus ebaseaduslik
vahekohtu otsus tühistatakse ja seda
sundkorras täita ei saa.
Variandis 1 ettenähtud alaliselt
tegutseva vahekohtu menetluses tehtud
vahekohtu otsuse täitmiseks selle
kohtu poolt tunnustamise ja
täidetavaks tunnistamise nõude
kehtestamine koormaks vahekohtu
menetlust täiendava kohustusliku
kohtumenetluse etapiga, mis
vähendaks vahekohtute atraktiivsust,
sest suurendaks poolte finants-ja
ajakulu vahekohtu menetlusele (sest
üldjuhul esitab üks pool
kõikvõimalikud, sh mitteasjakohased,
argumendid vahekohtu otsuse
tunnustamise vastu ning nendele peab
teine pool vastama ning see toimub
valdavas enamuses advokaadi
vahendusel). Juba täna on võimalikud
järgmised Eestis alaliselt tegutsevate
vahekohtute vahekohtumenetluse
kohtuliku kontrolli vormid: vahekohtu
kokkuleppe kehtivuse tuvastamine
(TsMS § 423 lg 1 p 6); vahekohtu
pädevuse kohta tehtud vaheotsuse
muutmine (sisuliselt tühistamine)
(TsMS § 630 lg 6); vahekohtu otsuse
tühistamine (TsMS § 751). Nendele
lisanduks VTK variandi 1 punkti 1
rakendamise korral neljas kohtulik
menetlus.
3. Kuna kõik nn „pocket arbitration“-ga Mittearvesta Kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
seotud probleemid on tekkinud seoses tud/ Arbitraažikohtu ettepanek on see, et vahekohtu
tarbijalepingutega, siis ei ole vajalik selgitatud otsuse täidetavuse reeglites tuleb eristada
muude kommertslepingutega seotud tarbijaid ning juriidilisi isikuid, siis selline
vaidlustes tehtud vahekohtu otsuste regulatsioon poleks kooskõlas New Yorgi
sundtäitmisele täiendavate nõuete 10.06.1958 aasta konventsiooni art-ga 3 (vt
seadmist. Juba täna tuleb tarbijatega Eesti Tööandjate Keskliidu ettepaneku nr 2 JM
sõlmitud vahekohtumenetluse seisukohta).
kokkulepete puhul arvestada VÕS-i
tüüptingimuste regulatsiooniga, samuti
ei ole lubatud alates 01.07.2015. a.
sõlmida vahekohtu kokkulepet
tarbijakrediidilepingust tulenevas
10
vaidluses. VTK variandi 1 punktides
2-6 märgitud abinõude rakendamisel
leiab tarbija piisava kaitse võimalike
ebaseaduslike vahekohtu otsuste vastu.
Variandi 1 punktis 1 märgitud nõude
seadmine vähendaks eelkõige
äriühingute huvi sõlmida vahekohtu
kokkuleppeid, milline tendents ei
oleks kooskõlas Euroopa Liidus
kehtestatud suunisele arendada
vaidluste alternatiivsete lahendamise
võimalusi.
4. Tekkinud probleemide kordumist ei Mittearvesta Seletuskirjast esimesena tsiteeritud lõik
taga ka eelnõu seletuskirjas märgitu, et tud/ puudutas mh otsustust jätta eelnõust välja
„kuna pooltel on lepinguvabadusest selgitatud vahekohtu materjalide säilitamise kohustus.
tulenevalt võimalik allutada oma Meie hinnangul ei sea sellise kohustuse mitte
vaidlus neile sobivale vahekohtule, sätestamine pooli ebavõrdsesse olukorda,
tuleb vahekohtul tagada oma jääme seletuskirja p-s 2.1. toodud seisukoha
klientidele täidetavuse tingimustele juurde.
vastav menetlus ning vajalike
asjaolude tõendamine, vastasel korral Täpsustame, et eelnõu ettevalmistajad pole
ei oleks vastav vahekohus tulevikus eelnõu koostamisel ja eesmärgi püstitamisel
vaba turu tingimustes tugevas lähtunud vaid kõnealusest Riigikohtu lahendist
positsioonis“. Kahjuks teeksid uued (vt seletuskirja p 2.1.). Eelnõu eesmärgiks on
korduvad probleemid poolte võrdsel ka minimeerida seadusevastase ja pahatahtliku
kohtlemisel ja poolte teavitamisel vahekohtu lahendi tegemise võimalust ning et
vahekohtu menetluses suurt kahju sellise lahendi täitmine ei sõltuks vaid kostja
vahekohtute üldisele mainele Eestis, aktiivsusest õiguskaitsevahendi kasutamisel.
mistõttu on eelistatum ja efektiivsem Eelnõu ettevalmistajad on analüüsinud
ennetada võimalike probleemide praktikas tekkinud probleemi, kaalunud
kordumist avalikõiguslike piirangute erinevaid lahendusvariante (sh avalik-õiguslike
kehtestamisega alaliselt tegutsevate piirangute sätestamist vahekohtutele) ning
vahekohtute tegevusele. uurinud teiste riikide asjakohast praktikat.
Ei saa nõustuda seletuskirjas Põhjaliku analüüsi, kaalumise tulemusel ning
märgituga, et „samuti on muudatuste huvigruppide ärakuulamise järgselt on eelnõu
eesmärk viia regulatsioon vastavusse ettevalmistajad jõudnud järeldusele, et just
Riigikohtu praktikaga“. Nimetatud variant 1 tagab kõige efektiivsemalt eelnõu
lahend nr 3-2-1-142-15 ei märgi peamise eesmärgi saavutamise.
vajadust kehtestada vahekohtu otsuse
täitmiseks selle kohtu poolt
tunnustamise ja täidetavaks
tunnistamise nõuet nendel
põhjendustel, mis on tinginud eelnõu
väljatöötamise (probleemid
ebaseaduslike vahekohtu otsustega
tarbijaga sõlmitud vahekohtu
kokkuleppe korral), vaid ainult
põhjusel, et kohtutäituril puudub täna
võimalus kontrollida alaliselt
tegutseva vahekohtu staatust, kuna
11
alaliselt tegutsevate vahekohtute
nimekirja ei avaldata.
5. Arvestades eeltoodud kaalutlusi teeb Mittearvesta Vt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
EKTK Arbitraažikohus teeb järgmised tud/ Arbitraažikohtu arvamustele esitatud eelnevaid
ettepanekud seaduseelnõu kohta: selgitatud JM selgitusi.
1. Toetada VTK variandi 1 punktide
2-6 esitamist, kuid mitte toetada
punkti 1 esitamist.
2. Lisada VTK variandi 2
alljärgnevad põhimõtted kehtivasse
seadusesse:
2.1. Kehtestada alaliselt tegutseva
vahekohtu asutamisele ja
tegevusele järgmised avalik-
õiguslikud piirangud:
- lubada asutada alaliselt tegutsev
vahekohus kas seaduse alusel või
selliselt, et vahekohtu pidajaks
võib olla vähemalt üks Eesti
ettevõtjate üleriigiline ühendus,
(vahekohus on ühenduse
struktuuriüksuseks), kellel on
vähemalt 50 liiget; või vahekohtu
pidajaks võib olla
mittetulundusühing, kelle
liikmeks peab olema vähemalt üks
juriidilisest isikust Eesti ettevõtjate
üleriigiline ühendus, kellel on
vähemalt 50 liiget;
- alaliselt tegutseva vahekohtu
reglement peab vastama seadusele
ja headele kommetele, tagades
muuhulgas poolte võrdse
kohtlemise;
- lubada olla vahekohtunikuks
ainult vähemalt magistrikraadiga,
kriminaalkorras karistamata ja
laitmatu reputatsiooniga isikutel;
- alaliselt tegutseva vahekohtu
pidajal peab olema kohustuslik
vastutuskindlustus.
2.2. Anda Justiitsministeeriumile
õigus anda välja tegevusluba, mille
andmise korral lülitatakse vahekohus
alaliselt tegutsevate vahekohtute
avalikult kättesaadavasse nimekirja.
2.3. Anda Justiitsministeeriumile
õigus hinnata alaliselt tegutseva
vahekohtu asutamisele ja tegevusele
kehtivate avalik-õiguslike piirangute
12
täitmist ja vajaduse korral mitte
lülitada vahekohut alaliselt tegutsevate
vahekohtute nimekirja.
Sealjuures on oluline rõhutada, et
väljapakutud kaks varianti ei ole
„põhimõtteliselt erinevad“, vaid
üksteist täiendavad – variant 1
lahendab võimalikud probleemid
tarbijalepingutega ning variant 2
sätestab vajaliku regulatsiooni alaliselt
tegutsevate vahekohtute asutamiseks
ja tegevuseks.
6. 3. Juhul, kui Justiitsministeerium ei Mittearvesta Vt JM selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
pea võimalikuks nõustuda punktides 1 tud Arbitraažikohtu arvamuse nr 3 osas.
ja 2 esitatud seisukohtadega, teeb
EKTK Arbitraažikohus alljärgneva
alternatiivse ettepaneku.
Kuna mõningate vahekohtute õiglase
menetluse probleem on tõusetunud
eelkõige tarbijavaidluste puhul,
puudub vajadus seada vahekohtu
otsuse tunnustamise nõue juriidiliste
isikute või füüsiliste isikute, kes on
teinud tehingu seonduvalt iseseisva
majandus- või kutsetegevuse
korraldamisega, vahel tehtud
tehingutest tulenevates vaidlustes
tehtud otsuste suhtes.
Seetõttu teeb EKTK Arbitraažikohus
ettepaneku muuta eelnõus sisalduvat
ettepanekut Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku paragrahvi 753 lõike 1
osas ning mitte tunnistada lõike 1 teist
lauset kehtetuks, vaid sõnastada see
järgmiselt: „Eestis alaliselt tegutseva
vahekohtu menetluses tehtud otsust
tunnustatakse ja täidetakse kohtu poolt
tunnustamata ja täidetavaks
tunnistamata, välja arvatud
tarbijalepingust tulenevas vaidluses
tehtud otsuse osas.
7. EKTK Arbitraažikohus teeb samuti Arvestatud Kohtumised toimusid 17.10.2016 ja
ettepaneku arutada uuesti 25.05.2017 Justiitsministeeriumis.
justiitsministri nõukojas alaliselt
tegutsevate vahekohtute asutamise ja
tegevuse korraldamise põhimõtteid.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite
Koda
13
1. Eeltooduga seonduvalt saatis Mittearvesta Vt Eesti Tööandjate Keskliidu arvamusele nr 1
Justiitsministeerium 05.10.2015 tud esitatud JM selgitust.
Kojale tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks vahekohtumenetlust
puudutavate seaduste muutmise eelnõu
väljatöötamiskavatsuse. Koda esitas
Justiitsministeeriumile 30.10.2015
seisukoha VTK osas. Koda annab
teada, et jääb seni esitatud seisukoha
juurde (VTK-le esitatud seisukohas
toetas koda alaliselt tegutsevatele
vahekohtutele avalik-õiguslike
piirangute kehtestamist).
Notarite Koda
1. Notarite Koda toetab eelnõu eesmärke Teadmiseks
ning kaasnevaid muudatusi. võetud
2. Samas meenutame, et 24.04.2014 Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja täiendatud eluruumi
Teile saadetud kirjas (nr 4-1/88-1), üürivaidluste lahendamise osas.
milles avaldasime arvamust Tarbijavaidluste lahendamine on täna Notarite
tsiviilkohtumenetluse seadustiku, Koja vahekohtus võimalik, kuid järgida tuleb
võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku TsMS § 718 lg 2 p-s 3 sätestatud piirangut.
üldosa seaduse muutmise seaduse
eelnõuga kavandatavate muudatuse
kohta, palusime kaaluda alaliste
vahekohtute pädevuse säilitamist
tarbijavaidluste lahendamiseks.
Lisaks viitame 21.11.2014 saadetud
vahekohtute tegevust puudutavale
arvamuskirjale (nr 4-1/241-1), milles
esitasime seisukoha eluruumi
üürivaidluste vahekohtus lahendamise
võimaluse kohta.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et Notarite
Koja vahekohtus oleks tagatud nii
tarbijavaidluste kui eluruumi
üürivaidluste lahendamisel sõltumatus
ja osapoolte huvide ning õiguste
igakülgne kaitse. Loodame, et eelnõu
väljatöötamisel kaalute ühtlasi ka meie
varasemaid ettepanekuid.
Välisministeerium
1. Välisministeerium kooskõlastab Teadmiseks
eelnõu. võetud
Sotsiaalministeerium
1. Kooskõlastame tsiviilkohtumenetluse Teadmiseks
seadustiku muutmise seaduse ja võetud
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (Eestis alaliselt
tegutsevate vahekohtute otsuste
täidetavaks tunnistamise
14
menetluse loomine) eelnõu märkusteta
vaikimisi.
Siseministeerium
1. Teavitan, et Siseministeeriumil ei ole Teadmiseks
märkusi tsiviilkohtumenetluse võetud
seadustiku muutmise seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (Eestis alaliselt
tegutsevate vahekohtute otsuste
täidetavaks tunnistamise menetluse
loomine) eelnõu kohta.
2. Samas palume kaaluda võimalust, Mittearvesta Tegemist ei ole vahekohtumenetlust puudutava
kuna kohtumenetluse seadustikke tud/ ettepanekuga. Praeguse eelnõuga täiendavaid
muudetakse, täiendada eelnõu § 2 uue selgitatud teemasid ei avata. Ettepanek on edastatud
punktiga 4, muutes vastavalt järgmiste halduskohtumenetluse alase õigusloomega
punktide numeratsiooni, järgmises tegelevatele ametnikele.
sõnastuses:
4) paragrahvi 246 täiendatakse lõikega
11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui kohtuotsusega mõistetakse
rahasumma välja riigiasutuselt või
kohaliku omavalitsuse üksuselt, tuleb
kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva
jooksul otsuse jõustumisest alates,
välja arvatud juhul, kui otsus kuulub
viivitamatule täitmisele või otsus näeb
ette teistsuguse tähtaja.“;
Antud muudatusettepanek on otseselt
seotud Politsei- ja Piirivalveameti
(edaspidi PPA) probleemidega
haldusasjades tehtud kohtulahendite
täitmisega. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (edaspidi TsMS) § 461
lõike 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus
pärast jõustumist, välja arvatud juhul,
kui kohtuotsus kuulub viivitamatule
täitmisele. Sama paragrahvi teises
lõikes on sätestatud Eesti Vabariigile
ja kohaliku omavalitsuse üksusele
kohalduv erisus – kui otsuse kohaselt
on võlgnikuks Eesti Vabariik või
kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb
kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva
jooksul otsuse jõustumise ajast alates,
välja arvatud juhul, kui otsus kuulub
viivitamatule täitmisele või otsus näeb
ette teistsuguse tähtaja.
Halduskohtumenetluse seadustikus
(edaspidi HKMS) analoogne tähtaeg
puudub, seega kuulub kohtuotsus
15
täitmisele kohe pärast selle jõustumist.
HKMS § 168 lõike 1 kohaselt võib
kohus kaebuse rahuldamisel määrata
otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse
täitmise tähtaja või muud olulised
otsuse täitmise tingimused, tagades
menetlusosalistele õiguse esitada
selles küsimuses oma seisukoht.
HKMS § 246 lõige 1 sätestab, et
kohtulahend täidetakse pärast
jõustumist ning kohus võib
kohtuotsuse täitmiseks määrata
tähtaja, mis hakkab kulgema
kohtuotsuse jõustumisest. Seega on
kohtuotsusega vabatahtliku täitmise
tähtaja andmine põhimõtteliselt ka
kehtiva õiguse kohaselt võimalik, kuid
see eeldaks iga kord eraldi taotluse
esitamist ning taotluse
rahuldamine/mitterahuldamine sõltuks
kohtunikust.
Jõustunud kohtuotsus on
täitedokument ning kui kohtulahendis
ei ole otsuse täitmise tähtaega
määratud, on sellega võimalik kohe
pärast kohtulahendi jõustumist
pöörduda kohtutäituri poole. PPA
soovib kohtuotsuseid vabatahtlikult
täita, kuid kuna selleks on vaja
jõustunud kohtulahendit ja makse
tegemine toimub Riigikassa kaudu,
siis võtab see üldjuhul vähemalt
mõned tööpäevad aega. Selle aja
jooksul jõuab aga kaebaja
kohtutäiturile täitmisavalduse esitada.
PPA-l on praktikas olnud viimasel ajal
juhtumeid, kus isik on kohe pärast
kohtulahendi jõustumist esitanud
kohtutäiturile avalduse
täitemenetluse läbiviimiseks. Samas
on isikud olnud teadlikud, et PPA
kavatseb kohtuotsuse vabatahtlikult
täita ja on seda ka juba tegema asunud.
Lisaks märgime, et kui menetluse
käigus ei ole kaebaja avaldanud
kontonumbrit, kuhu väljamõistetud
summa tasuda, siis ka nende andmete
järelepärimine ja vastuse saamine
võtab omakorda aega. Ka siin sõltub
vajaliku teabe saamise kiirus osaliselt
16
kaebajast endast – kui kiiresti ta
pangakonto andmed edastab.
Seega juhtudel, kui kohtuotsuses ei ole
eraldi märgitud täitmise tähtaega,
puudub halduskohtumenetluses tehtud
kohtulahendite puhul riigiasutusest
vastustajal kindlustunne, et kohtuotsus
on võimalik täita vabatahtlikult ning et
sellega ei kaasne kohtutäituri tasu ega
täitekulude maksmise kohustust. Selle
võimalikkus sõltub üksnes kaebaja
tahtest.
Oleme seisukohal, et ei ole
põhjendatud ega ka otstarbekas, et
tsiviilkohtumenetluses on vabatahtliku
täitmise tähtaeg (30 päeva) riigi puhul
seaduse tasemel sätestatud, aga
halduskohtumenetluses mitte.
Sõltumata sellest, et
tsiviilkohtumenetluses on
menetlusosaliseks Eesti Vabariik ja
halduskohtumenetluses konkreetne
riigiasutus, on nii
tsiviilkohtumenetluses kui ka
halduskohtumenetluses sisuliselt
menetlusosaliseks riik. Seetõttu jääb
selgusetuks, miks tsiviilasjades tehtud
kohtulahendite puhul on riigi suhtes
täitemenetluse algatamise võimalusi
piiratud, kuid haldusasjades tehtud
lahendite puhul mitte. Seega palume
kaaluda antud muudatuse lisamist
Tarbijakaitseamet
1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni Teadmiseks
peamise muudatusena ühtlustatakse võetud
Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu ja
muude vahekohtute otsuste
tunnustamise ja täidetavaks
tunnistamise nõue ning luuakse
kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi
Eestis tegutsevate vahekohtute otsused
täidetavaks tunnistada. Eelnõuga
loodava menetluse kohaselt saab
Riigikohus küsida oma menetluses
olevas asjas Euroopa Inimõiguste
Kohtult nõuandvat arvamust.
Tarbijakaitseamet on seisukohal, et
vahekohtumenetluse regulatsiooni
muutmine on äärmiselt vajalik ja
oluline, kuivõrd senine õiguslik
17
regulatsioon ei ole tarbija kui lepingu
nõrgema osapoole õiguste ja huvide
seisukohalt piisavalt tõhus.
Nimelt asjaolu, et Eestis alaliselt
tegutseva vahekohtu otsused on TsMS
§ 753 lg 1 teise lause ja TMS § 2 lg 1
p 6 kohaselt täidetavad ilma
kohtulikku kontrolli läbimata, võib
tarbijate õigusi ja huve oluliselt
kahjustada. Vahekohtumenetluses ei
pruugi asja lahendav organ arvesse
võtta tarbijate kaitseks kehtestatud
norme, samuti ei ole välistatud, et
menetluses rikutakse erapooletuse või
võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka
menetluses tehtud otsuse kvaliteet
võib tarbijaõiguste seisukohalt olla
küsitav.
Paraku ei ole haruldane, et tarbija, kes
allkirjastab kokkuleppe vaidluse
lahendamiseks vahekohtus, ei saa
sisuliselt aru, millised erisused on
vahekohtumenetluse ja
kohtumenetluse vahel. Tarbijad võivad
ka peale sellise nõusoleku andmist olla
passiivsed ehk sisuliselt ei esita
omapoolseid seisukohti ega
vastuväiteid menetluses, ei osale
istungil, ei reageeri teadetele,
taotlustele jne, mistõttu ka vahekohtu
otsus võib tugineda suuresti vaid
kaupleja poolt väidetule ja olla tarbija
suhtes ebaõiglane.
Samuti ei pruugi tarbijad olla
teadlikud, et TsMS § 753 lõike 1 teise
lause kohaselt Eestis alaliselt
tegutseva vahekohtu menetluses tehtud
otsust tunnustatakse ja täidetakse
kohtu poolt tunnustamata ja
täidetavaks tunnistamata. Kuna on
teatud hulk tarbijaid, kes paraku ei
suuda ise oma õigusi ja huve kaitsta
ning teinekord ei oska ka abi otsida
või käitumisjuhiseid küsida
Tarbijakaitseametilt, on äärmiselt
oluline, et iga vahekohtus tehtud
lahendi täidetavust kontrolliks siiski
kohus.
Samuti on tarbijate õiguste ja huvide
kaitse seisukohast kohane ja vajalik, et
18
jõustunud vahekohtu otsuse täitmise
üle otsustaval kohtul tuleb omal
algatusel kontrollida, kas ettevõtja ja
tarbija vahel sõlmitud
vahekohtumenetluse kokkuvõte ei ole
tarbija suhtes ebaõiglane.
Kokkuvõtvalt öeldes toetab
Tarbijakaitseamet igati seniste
normide muutmist ja uute lisamist
vahekohtumenetluse regulatsiooni, mis
arvestaks tarbijatega sõlmitud
vahekohtumenetluse kokkulepete
puhul ka võlaõigusseaduse
tüüptingimuste regulatsiooniga, aitaks
kaasa olukorrale, et vahekohtu otsus
on kooskõlas avaliku korra ja heade
kommetega ning et sundtäitmisele ei
allutataks vahekohtu otsuseid, mis on
ebaõiglased või ebaseaduslikud.
E-Vahekohus
1. Kahetsusväärselt jääb jätkuvalt Teadmiseks Seletuskirjast nähtuvalt tingis seadustiku
ebaselgeks, milline on see tegelik võetud/selgi muutmise vajaduse nn pocket arbitrationi
probleemi maht, millega võitlemiseks tatud kasutamine, kus ettevõtja ignoreerib
pakutakse välja eelnõus toodud eeldatavasti teadlikult võlgniku õigusi ja
lahendused (alaliselt tegutsevate vahekohtumenetluse aluspõhimõtteid ning
vahekohtute otsuste täidetavaks esitab väidetavalt alalise vahekohtu tehtud
tunnistamine kohtus ning vahekohtu otsused otse täiturile täitmiseks (vt seletuskirja
kokkuleppe keeld enne vaidlust). p 2.1.). Et nn pocket arbitrationi korral sõltub
Seletuskirjas räägitakse läbivalt õiguskaitsevahendite kasutamine üksnes kostja
(teoreetilisest) ohust ja võimalusest, et aktiivsusest, ei peegelda kohtuasjade arv
tehakse seadusevastaseid ja täielikult tegeliku probleemi ulatust.
pahatahtlikke lahendeid. Samas ei ole
kuskilt võimalik näha, et probleemi Seletuskirja p-st 2.1. nähtuvalt eelistati just iga
tegelik maht oleks kasvõi lahendi täidetavaks tunnistamise regulatsiooni
hinnanguliselt välja selgitatud. seetõttu, et see tagab kõige efektiivsemalt
Seletuskirja kohaselt on Tallinna eelnõu eesmärkide saavutamist (vt Eesti
Ringkonnakohus perioodil märts 2014 Tööandjate Keskliidu arvamuse nr 1 JM
kuni märts 2015 tühistanud 8 selgitust). Sellise järelduse jõudmiseni on
vahekohtu otsust (samas on erinevatel eelnõu ettevalmistajad põhjalikult analüüsinud
põhjustel jätnud tühistamata 7 praktikas tekkinud probleemi, kaalunud
vahekohtu otsust). Seejuures erinevaid lahendusvariante (sh avalik-õiguslike
väidetakse millegipärast, et piirangute sätestamist vahekohtutele) ja
ringkonnakohus pole ühtegi uurinud teiste riikide asjakohast praktikat (vt
läbivaatamisele esitatud vahekohtu seletuskirja p 2.1. ja 3.1.). Analüüsi ja
otsust jätnud muutmata. Kui 15-st kaalumise tulemusel ning huvigruppide
otsusest 8 tühistatakse ja 7 ei tühistata, ärakuulamise järgselt on eelnõu ettevalmistajad
siis, mööngem, kõlab väide, et ühtegi jõudnud järeldusele, et rakendada tuleks
otsust pole jäetud muutmata, veidi varianti 1. Ei saa nõustuda seisukohaga, et
kallutatuna. abinõu valik oli eelnõu ettevalmistajatele enne
Kaheksa otsuse tühistamine aastase analüüsi läbiviimist juba teada.
19
perioodi jooksul ei tundu
allakirjutanule eriti suur arv. Kuigi Et eelnõuga viiakse vahekohtumenetluse
allakirjutanul ei ole vastavat statistikat, regulatsioon kooskõlla täna kehtiva praktilise
võib ilmselt üsna kindlalt öelda, et olukorraga, ei too eelnõu rakendamine kaasa
kõrgema astme kohtud tühistavad vahekohtute täiendavat ettevõtlusvabaduse
alama astme kohtute otsuseid riivet, vahekohtumenetluse kallinemist ega
igapäevaselt (mitte iga-aastaselt) vahekohtute tegevuse lõppemist.
olulisemalt suuremal hulgal. Seejuures
tuleb arvesse võtta, et viidatud 8 otsust
on tehtud enne 01. juulit 2015, mil
jõustus tarbijavaidluste vahekohtus
lahendamist keelav seadusemuudatus,
seega üpriski tõenäoliselt on
probleemsete lahendite hulk peale
seda langenud.
Vähemalt allakirjutanule jääb mulje, et
eelnõus toodud rakendatavate
abinõude valik mitte niivõrd ei tulene
põhjendustest, kuivõrd on olnud juba
ette teada ning põhjendused on
esitatud nii, et need toetaksid juba
tehtud valikut. Nii näiteks ei saa
kuidagi nõustuda seletuskirjas toodud
väitega, justkui oleks üksnes
täidetavaks tunnistamise menetluse
rakendamine see vahend, mis hoiaks
ära ebaõiglaste ja ebaseaduslike
lahendite täitmist. Alaliselt tegutsevate
vahekohtute reglementide
kooskõlastamine, vahekohtunikele
kvalifikatsiooninõuete kehtestamine
jmt vahendid oleks kindlasti samuti
võimalikud, asjakohased ja ka
efektiivsed vahendid. Teadlikult
ebaseaduslike otsuste tegemise korral
mõne vahekohtu/vahekohtuniku poolt
peaks asjakohane ja teoreetiliselt
efektiivne olema ka
kriminaalmenetlus. Samuti torkab
silma seletuskirjas toodud põhjendus,
et Eestis alaliselt tegutsevatele
vahekohtutele ei tohiks pakutavad
muudatused tuua kaasa mingit
lisakoormust, seega oleks justkui ka
nende ettevõtlusvabaduse riive väike
või põhjendatud. Ilmselgelt toob
pakutavate muudatuste rakendamine
kaasa vahekohtumenetluse kallinemise
ja ajalise pikenemise, mis loomulikult
vähendab oluliselt vahekohtutesse
20
pöördumist. Väide, et riive on
mitteoluline, kuna ei too kaasa
lisakoormust, samas jättes märkamata,
et see toob kaasa hoopiski tegevuse
olulise langemise või isegi lõppemise,
tundub allakirjutanule mõnevõrra
kallutatuna. Paraku ongi eelnõu
ettevalmistamisel arvestatud
sihtrühmana üksnes seaduse alusel
moodustatud alalisi vahekohtuid, jättes
muud alalised vahekohtud
majandusliku mõju analüüsist välja.
2. Ka väide, et eelnõu rakendumise Teadmiseks Menetluskord, mille kohaselt tuleb Eesti
korral ei tõuse riiklike kohtute võetud/ siseriikliku vahekohtu (mis pole seaduse alusel
töökoormus, ei tundu põhjendatuna. E- selgitatud moodustatud) tehtud otsused täidetavaks
Vahekohtu ja isePankuri Vahekohtu tunnistada, kehtib alates 20.04.2016
poolt kokku lahendatud ca 3000 asja (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-142-15). Seega
oleks, kui neid poleks lahendatud ei muudeta eelnõuga E-Vahekohtu tänast
vahekohtus, üsna kindlalt jõudnud just olukorda ning arvamuses välja toodud mõjusid
riiklikku kohtusse. 2015.a. juuli VÕS-i eelnõu tagajärjel E-Vahekohtule ei saabu.
muudatuste tulemusena lõppes Nendel põhjendustel puudub vajadus vastavat
isePankuri Vahekohtu tegevus ja edasi asjaolu seletuskirjas kajastada.
läksid kõik nõuded riiklikesse
kohtutesse (eelkõige loomulikult Vahekohtutele riiklike nõuete kehtestamise
maksekäsu kiirmenetlusse). E- osas vt Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse nr
Vahekohtu menetlusse esitatavate 1 JM selgitust.
nõuete arv langes drastiliselt ja ka
selles osas on ilmne, et nõuded ei
suundunud mitte teistesse
vahekohtutesse, vaid riiklikesse
kohtutesse. Eelnõuga kavandatavate
muudatuste tulemusena lõpeb ilmselt
ka E-Vahekohtu tegevus. Seega
kokkuvõttes on riiklikud kohtud
saanud ja saavad endale juurde ilmselt
ca 1000 nõuet aastas. Allakirjutanu
julgeb arvata, et seda poleks
tegelikkuses vaja (olnud) —
kõnealuste otsuste näol ei olnud
tegemist ebaseaduslike ega ebaõiglaste
otsustega ning vaevalt, et riiklikud
kohtud oleks teinud neis asjus
teistsuguseid otsuseid (kuigi kindlasti
oleks riiklikes kohtutes olnud
menetlus aeganõudvam ja kulukam nii
pooltele kui ka maksumaksjale). Kes
sellest sisuliselt võitis/võidab, jääb
paraku häguseks.
Kokkuvõtteks — meil ei ole teada, kui
palju tehakse Eestis alaliselt
21
tegutsevate vahekohtute poolt
otsuseid, mida oleks aus nimetada
ebaseaduslikeks või ebaõiglasteks.
Meil ei ole andmeid selle kohta, et
niisuguseid taunitavaid otsuseid
tehakse vahekohtute poolt palju.
Ainsad viited on 8 ebaseaduslikku
otsust aastas ja trend vähenemisele;
seletuskiri räägib teoreetilisest ohust ja
võimalusest. Selles olukorras ei tundu
allakirjutanule eelnõus välja pakutud
meetmed põhjendatud ega kohased.
Nende asemel võiks kaaluda alalistele
vahekohtutele teatud riiklike nõuete
kehtestamist nt kas nende
reglementide kooskõlastamise,
vahekohtunike kvalifikatsiooninõuete
vmt näol.
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
1. Majandus- ja Teadmiseks Tarbija ning juriidilise isiku kohta tehtud
Kommunikatsiooniministeerium võetud / vahekohtu otsuse täidetavuse osas erinevate
kooskõlastab tsiviilseadustiku selgitatud menetlusreeglite kehtestamise kohta vt Eesti
muutmise ja sellega seonduvalt teiste Tööandjate Keskliidu arvamuse p 2 JM
seaduste muutmise seaduse (Eestis selgitusi ning vahekohtumenetluse efektiivsuse
alaliselt tegutsevate vahekohtute kohta vt sama arvamuse p 1 JM selgitusi.
otsuste täidetavaks tunnistamise
menetluse loomine) eelnõu järgmiste
märkustega arvestamise korral:
Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
antud arvamuses toetas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
lahendust, mille puhul oleks ettevõtja
ja tarbija vaheliste vaidluste korral
tagatud tarbija, kui lepingulise suhte
nõrgema poole õiguste adekvaatne
kaitse enne vahekohtu otsuse
täitmisele pööramist. Seega pooldame
vahekohtumenetluse regulatsiooni,
mis võimaldaks tarbijaga sõlmitud
vahekohtumenetluse kokkuleppe
puhul arvestada ka võlaõigusseaduse
tüüptingimuste regulatsiooniga ning
tagaks vahekohtu otsuse vastavuse
avaliku korra ja heade kommetega.
Samas ei ole me veendunud, et
vahekohtu otsuste täidetavaks
tunnistamise nõue oleks põhjendatud
ka juriidiliste isikute, kui võrdsete
lepingupoolte vahelistes vaidlustes
22
tehtud alalise vahekohtu otsuste puhul.
Vahekohtumenetluse üheks eeliseks
on menetluse kiirus ja otsuse
viivitamatu täitmine, kui pooled on
vahekohtumenetluses kokku leppinud.
Kõigi vahekohtuotsuste täidetavaks
tunnistamise nõue muudaks alalise
vahekohtumenetluse pooltele
aeganõudvamaks ning suurendaks ka
kohtute koormust.
2. Eelnõu seletuskirjas (lk 20) on Selgitatud
Kui MKM peab silmas täidetavaks
analüüsitud eelnõuga kavandatava tunnistamise nõude kehtestamise mõju, siis
kõigi vahekohtute otsuste kohtu poolt selles osas selgitame, et tõlgenduse, mille
täidetavaks tunnistamise nõude mõju kohaselt saab kohtutäitur võtta täitmisele
vaid seaduse alusel moodustatud üksnes täidetavaks tunnistatud vahekohtu
alalistele vahekohtutele, kuid ei ole lahendeid, andis Riigikohus oma 20.04.2016
analüüsitud mõju muudele alaliselt lahendis. Eelnõu selles osas Eesti Kaubandus-
tegutsevatele vahekohtutele (nt Eesti Tööstuskoja arbitraažikohtu ega teiste
Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtute olukorda ei muuda. Seega
Arbitraažikohtule) ja nende teenuseid eelnõuga vastavaid mõjusid ei kaasne; mõju
kasutanud juriidilistele isikutele. kaasnes Riigikohtu lahendiga. Eelnevat on
eelnõu mõjude osas selgitatud.
3. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu Mittearvesta Vt Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse p 2
väljatöötamiskavatsuses pakutud tud JM selgitusi.
variantide kombineerimist selliselt, et
alaliselt tegutseva vahekohtu pidaja
oleks allutatud teavitamiskohustusele
ning teavitatud vahekohtu otsusele ei
laieneks otsuse täidetavaks
tunnistamise nõue juhul, kui otsus
puudutab juriidiliste isikute vahelist
vaidlust.
4. Eelnõuga täiendatakse Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud.
tsiviilkohtumenetluse seadustikku uue
§-ga 7181 ja nähakse ette
eritingimused vahekohtumenetluse
kokkuleppe sõlmimisele tarbijaga.
Meie hinnangul on nimetatud säte
tarbijate õiguste tõhusaks kaitseks
äärmiselt vajalik. Nimetatud
paragrahvi lõikes 3 jääb aga
ebaselgeks, mida on silmas peetud
„oluliste takistustena“, mille esinemise
korral võib vahekohtumenetluse
kohaks olla muu koht kui tarbija elu-
või töökoht.
Rahandusministeerium
1. Rahandusministeerium kooskõlastab Mittearvesta Vt eelnõu eesmärgi ning Riigikohtu otsusega
tsiviilkohtumenetluse seadustiku tud/ asjas nr 3-2-1-142-15 seonduvat Eesti
23
muutmise ja sellega seonduvalt teiste selgitatud Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohutu
seaduste muutmise seaduse (Eestis arvamuse p 4 JM selgitust.
alaliselt tegutsevate vahekohtute
otsuste täidetavaks tunnistamise Jääme seisukoha juurde, et eelnõuga ei kaasne
menetluse loomine) eelnõu järgmiste täiendavaid mõjusid Eestis tegutsevatele
märkustega arvestamise korral: vahekohtutele, kes pole seaduse alusel
20.04.2016. a lahendis 3-2-1-142-15 moodustatud ega vahekohtute teenust
leidis Riigikohus, et olukorras, kus kasutavatele ettevõtjatele. Seda põhjusel, et
seaduses ei ole reguleeritud Eestis viidatud vahekohtute lahendid tuleb nende
tegutseva vahekohtu alalise sundtäitmiseks täidetavaks tunnistada juba
tegutsemise kriteeriume, saab alates 20.04.2016 (vt ka Eesti Kaubandus-
täitemenetlust alustada üksnes Tööstuskoda ettepanekule nr 2 esitatud JM
eelnevalt kohtu poolt tunnustatud ja selitust, E-Vahekohtu ettepanekule nr 2
täidetavaks tunnistatud vahekohtu esitatud JM selgitust ning MKM ettepanekule
lahendi alusel. Seega on Riigikohus nr 2 esitatud JM selgitust).
aktsepteerinud ka võimalust, et
seaduses sätestatakse kõikide
vahekohtu lahendite tunnustamise
kohustuse asemel vahekohtu alalise
tegutsemise üle otsustamise
kriteeriumid. Eelnõu seletuskiri lähtub
seega ebatäpsest eeldusest, et
Riigikohus on sisuliselt otsustanud
kõikide lahendite tunnustamise ja
täidetavaks tunnistamise kohustuse,
mistõttu sellisest muudatusest
tulenevaid mõjusid seletuskirjas
sisuliselt ei hinnata. Meie hinnangul
tuleb valitud lahenduse sobivuse üle
otsustamisel analüüsidavalitud
lahendusega kaasnevaid mõjusid
Eestis alaliselt tegutsevatele
vahekohtutele (nt Eesti Kaubandus-
Tööstuskoja Arbitraažikohus) ja
vahekohtute teenuseid kasutanud
ettevõtjatele. Ka suurendab vahekohtu
lahendite tunnustamise ja täidetavaks
tunnistamise kohustus tõenäoliselt
kohtute töökoormust vaidluste sisulisel
lahendamisel, mida samuti eelnõu
võimaliku mõjuna pole arvestatud.
Palume eelnõu mõjude osa täpsustada
ja tuua välja kõik mõjud, mis
kaasnevad sellega, et eelnõus valiti
vahekohtu alalise tegutsemise
kriteeriumide sätestamise asemel
kõikide vahekohtu lahendite
tunnustamise ja täidetavaks
tunnistamise kohustus.
2. Seletuskirja osas 7 puuduvad eelnõu Arvestatud Seletuskirja muudetud.
24
rakendamisega seotud kulude
katteallikad. Eelnõuga kaasnevad
kulud tuleb katta Justiitsministeeriumi
ja Riigikohtu olemasolevatest ja riigi
eelarvestrateegiaga kavandatud
eelarvevahenditest. Palume
seletuskirja vastava selgitusega
täiendada.
3. Seletuskirja kohaselt vajab Teadmiseks
kohtusüsteem eelnõu rakendamisel võetud
juurde 4 teenistuskohta. Rõhutame, et
Justiitsministeerium peab arvestama
valitsemise mahu vähendamise
eesmärkidega ning uute kohtade
loomine ei tohi negatiivselt mõjuda
Justiitsministeeriumi töötajate arvu
vähendamisele.
Riigikohus
1. Riigikohtul ei ole vastuväiteid eelnõus Teadmiseks
väljapakutud lahendusele vahekohtu võetud
otsuse sundtäidetavuse eelduste kohta,
st nõudele, et kõik vahekohtu otsused
tuleb riiklikus kohtus täidetavaks
tunnistada. Samas tõstab pakutud
lahendus paratamatult riiklike kohtute
niigi suurt töökoormust.
2. Riigikohtu hinnangul võiks täiendavalt Arvestatud Seletuskirja muudetud.
kontrollida asjaolu, kas menetluslikult
on tagatud vastuoluliste lahendite
vältimine juhtudel, mil üks pool esitab
vahekohtu otsuse tühistamise avalduse
ringkonnakohtule (TsMS § 755 lg 4)
ja teine pool esitab sama vahekohtu
otsuse täidetavaks tunnistamiseks
maakohtule (TsMS § 753 lg 1, § 755
lg 1). Ka maakohus on õigustatud
otsuse täidetavaks tunnistamise
menetluses TsMS § 753 lg 2, § 755 lg
4 teise lause kohaselt analüüsima
otsuse tühistamise aluseid (vt siiski ka
piirangut TsMS § 753 lg-s 3). Kuigi ka
praegune seadus ilmselt ei välista
vastuoluliste lahendite tekkimise
võimalust (§ 753 lg 1 esimene lause, §
755 lg 4 teine lause vs TsMS § 755 lg
4 esimene lause), võiks seda küsimust
täiendavalt õiguslikult analüüsida.
Eelduslikult esitatakse pärast
seadusemuudatust riiklikele kohtutele
otsuse täidetavaks tunnistamise
25
avaldusi senisest mõnevõrra rohkem.
3. Riigikohus nõustub lahendusega, et Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud.
tarbijaga ei või vahekohtumenetluse
kokkulepet sõlmida enne nõude
sissenõutavaks muutumist. Arvestades
täitemenetluse seadustikus sisalduva
sarnase piiranguga sätte (§ 2 lg 1 p 18)
vähest rakendamisala, võib sellist
meedet pidada tarbijate õiguste
kaitseks küllaltki tõhusaks. TsMS §
7181 lg-st 3 ja ka seletuskirjast jääb
siiski ebaselgeks, mida peetakse
silmas oluliste takistuste all ja
milliseid toiminguid võib teha muus
kohas. Sisuliselt võetakse selle sättega
tarbijalt talle seadusega tagatud (TsMS
§ 7181 lg 3 esimene lause)
vahekohtualluvus, ilma et selle
äravõtmise alused oleksid selged.
4. Riigikohtu hinnangul on tarbetud Mittearvesta Nõustume, et paragrahvide, peatükkide ega
muudatused, mis puudutavad sõnastust tud/ osade pealkirjadel ei pruugi olla iseseisvat
(v.a § 726). Paragrahvide, peatükkide selgitatud regulatiivset toimet, kuid neil on mõju seaduse
ega osade pealkirjadel ei ole mingit tõlgendamisel. Seetõttu on need sõnastuslikud
iseseisvat õiguslikku toimet. muudatused vajalikud.
Riigi Infosüsteemide Keskus
1. Leiame, et tuleks kehtestada kohustus, Mittearvesta Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise
et kõik vahekohtute otsuste tud/ taotlusi võivad esitada võlausaldajad
täidetavaks tunnustamise nõuded tuleb selgitatud välisriikidest. Üldise kohustuse kehtestamisel,
kohtutele esitada läbi Avaliku E- mille kohaselt on taotlusi võimalik esitada
toimiku, mis vähendaks kohtute üksnes id-kaarti kasutades, oleks takistatud
töökoormust nende menetlemisel. välisriikide võlausaldajate juurdepääsu
õigusemõistmisele. Täidetavaks tunnistamise
avalduse esitamisele kohalduvad üldised
vorminõuded, sarnaselt TsMS 62. ptk alusel
välisriigi kohtulahendite ja muude
täitedokumentide täidetavaks tunnistamise ja
välisriigi ning ad hoc vahekohtu otsuste
täidetavaks tunnistamise avalduse esitamisele.
Njord Law Firm
1. Plaanitav regulatsioon on üldjoontes Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud.
tervitatav, kuid pean vajalikuks juhtida
tähelepanu siiski kahele kitsaskohale.
Eelnõuga kavandatakse
eriregulatsioon tarbijaga sõlmitava
vahekohtumenetluse kokkuleppe osas.
Selle kohaselt võib kokkuleppe
sõlmida alles pärast nõude
sissenõutavaks muutumist, kokkuleppe
sõlmimisele peab eelnema tarbija
teavitamine, piirangud seatakse
26
vahekohtumenetluse kohale ja
rangemad nõuded kokkuleppe
vormile.
Tarbijaga sõlmitav
vahekohtumenetluse kokkulepe on ka
kahe tarbija vahel sõlmitav
vahekohtukokkulepe. Kuigi praktikas
on kindlasti viimasest tavalisem
vahekohtumenetluse kokkuleppe
sõlmimine ettevõtja ja tarbija vahel, ei
esine takistust, miks
vahekohtumenetluse kokkulepet ei
võiks sõlmida mitu tarbijat. Kahe
tarbija vahel sõlmitavale
vahekohtumenetluse kokkuleppele
taoliste täiendavate nõuete ja
piirangute seadmine aga ei ole suures
osas põhjendatud ja tekitaks ka
tõsiseid praktilisi probleeme. Näiteks
ei pruugi olla võimalik, et
vahekohtumenetluse koht langeb
kokku mõlema tarbijast poole elu- või
töökohaga. Samuti ei saa tarbijalt
nõuda teise tarbija (või nende
vastastikust) teavitamist
vahekohtumenetlusega seonduvast.
Samas on mõistlik ka tarbijate
omavahelisele vahekohtumenetluse
kokkuleppele kohaldada omakäeliselt
või digitaalselt allkirjastamise nõuet.
Pöördujale teadaolevalt on erisused
tarbijaga sõlmitavale
vahekohtumenetluse kokkuleppele
sätestatud eeskätt Austria
tsiviilkohtumenetluse seadustikus
(Zivilprozessordnung, ZPO). Austria
ZPO § 617 kohaselt on nõuded mitme
tarbija vahelisele ning ettevõtja ja
tarbija vahelisele
vahekohtukokkuleppele erinevad. Nii
kohaldub allkirjastamise nõue nii
ühele kui teisele, samas kui
vahekohtumenetluse kokkuleppe
sõlmimise aega, tarbija teavitamist ja
vahekohtumenetluse kohta puudutavad
nõuded ja piirangud kehtivad vaid
ettevõtja ja tarbija vahelistele
vahekohtumenetluse kokkulepetele.
Teen ettepaneku kaaluda TsMS § 7181
täiendamist lõikega 7 järgmises
27
sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3
ja 5-6 sätestatut ei kohalda
vahekohtumenetluse kokkuleppele,
mille poolteks on ainult tarbijad.“
Sellise täienduse korral on ilmselt
tarvilik ka TsMS § 7181 lg 4
täpsustamine taoliselt, et näha tühisus
vorminõude rikkumise tagajärjena ette
selles lõikes, kuna vastasel juhul on
ebaselge tarbijatevahelise
vahekohtumenetluse kokkuleppe
vorminõude rikkumise tagajärg.
2. Kavandatava TsMS § 7181 lg 6 Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud.
kohaselt kehtib tarbijaga sõlmitud
vahekohtumenetluse kokkulepe, mille
puhul vahekohtumenetluse alustamise
ajal ei ole tarbija elu- või töökoht
kokkuleppes märgitud
vahekohtumenetluse kohas, ainult
juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.
See tähendab, et vahekohtukokkulepe
võib olla küll algselt kehtivana
sõlmitud, kuid kui tarbija elu- ja
töökoht muutuvad enne
vahekohtumenetluse alustamist, siis
vahekohtumenetluse kokkulepe
tinglikult ei kehti. Selline regulatsioon
tekitab nii õigusteoreetilise kui ka
praktilise probleemi.
Õigusteoreetiliselt on küsitav, kas
kehtivana sõlmitud tehing saab
asjaolude muutumise tõttu muutuda
kehtetuks (tühiseks?).
Vahekohtukokkulepe on mitmepoolne
tsiviilõiguslik tehing, seega leping.
Kui tehing on tühine, on see tühine
algusest peale. On kaheldav, kas
tehing saab muutuda mittekehtivaks /
tühiseks hiljem ühest poolest tingitud
asjaolu tõttu.
Praktilisest küljest loob kavandatav
regulatsioon võimaluse
kuritarvitusteks. On võimalik, et
vahekohtumenetluse kokkulepe
sõlmitakse vahetult või peatselt pärast
nõude sissenõutavaks muutumist ja
vaidluse ilmnemist. Sellele võivad
järgneda poolte katsed vaidlus
(vahe)kohtuväliselt lahendada ja alles
28
siis vahekohtumenetluse alustamine.
Kavandatav regulatsioon võimaldab
seda, et tarbijast pool küll algselt
sõlmib vahekohtukokkuleppe, kuid
selleks ajaks, kui vahekohtumenetlust
alustatakse, teatab, et tema elu- ja
töökoht on muutunud.
Seeläbi loob kavandatav regulatsioon
pea ületamatu ebaselguse
vahekohtumenetluse kokkuleppe teise
poole jaoks. Kui teine pool pöördub
vaidlusega esmalt vastavalt
kokkuleppele vahekohtusse,
võib tarbijast pool teatada, et tema elu-
ja töökoht on muutunud, mistõttu
vahekohtumenetluse kokkulepe ei
kehti ja vaidlus vahekohtule ei allu.
Kui teine pool pöördub seda väidet
ennetavalt esmalt hoopis kohtusse,
võib tarbijast pool viidata, et sõlmitud
on vahekohtumenetluse kokkulepe ja
asi kohtule ei allu. Ehk tarbija saab
vastuväite esitada sõltumata sellest,
kas kokkuleppe teine pool pöördub
vaidlusega vahekohtusse või kohtusse.
Seega tooks planeeritav regulatsioon
kaasa põhjendamatu aja- ja rahakulu
vahekohtumenetluse kokkuleppe
pooltele.
Austria ZPO § 617 lg 5 kohaselt on
vahekohtumenetluse kokkulepe kehtiv,
kui kokkulepitud vahekohtumenetluse
koht on töötaja elu- või asukohas
(samas riigis) vahekohtumenetluse
kokkuleppe sõlmimise ajal. Seega
Austria õiguses ei eksisteeri ei
eelnimetatud õigusteoreetilist ega
praktilist probleemi, kuigi tarbijatega
sõlmitavaid vahekohtumenetluse
kokkuleppeid reguleeritakse muudest
rangemalt.
1 ZPO § 617 (5); Austrian Arbitration
Law. Ed. G. Zeiler. Graz: NWV, 2016,
section 617 No. 13
Eelnevast tulenevalt teen ettepaneku
kaaluda TsMS § 7181 lg 6 järgmist
sõnastust:
„(6) Kui vahekohtumenetluse
kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud
tarbija elu- või töökoht
29
vahekohtumenetluse kokkuleppes
märgitud vahekohtumenetluse kohas
või kui vahekohtumenetluse
kokkulepe ei sisaldu tarbija
omakäeliselt allakirjutatud või
digitaalallkirjaga varustatud
dokumendis, kehtib kokkulepe juhul,
kui tarbija ise sellele tugineb.“
30
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/16-0782 - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Riigikohus
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dd23856-d9ed-4875-9034-78f811d9112a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dd23856-d9ed-4875-9034-78f811d9112a?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main