dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 3. aprill 2018
Viit
1-12/814-1
Registreeritud
3. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
13. aprill 2018

Failid

  • 📎1.1-10_2651-1 Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu.bdoc1339 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

jrk allikas toetusmeede Meetme tegevus RÜ hetkel RÜ 01.09.2018 Eelarve kokku RE Ettevõtjate elektriliitumiste 2018 toetust ei anta, toimub projektide lõpetamine EAS RTK - € 1 pilootprogramm RE Hasartmängumaksust regionaalsete EAS RTK 3 467 000,00 € 2 investeeringutoetuste programm 3 RE Kergliiklusteede toetusskeem EAS RTK 1 413 219,00 € 4 RE Hajaasustuse programm EAS RTK 1 825 000,00 € 5 RE Väikesaarte programm EAS RTK 652 500,00 € RE Lipuväljakute välja arendamise programm 2018 toetust ei anta, toimub projektide lõpetamine EAS RTK - € 6 7 RE Setomaa arenguprogramm EAS RÜ 768 000,00 € 8 RE Peipisveere arenguprogramm EAS RÜ 768 000,00 € ERF Regionaalsete kompetentsikeskuste EAS RTK 14 025 000,00 € 9 arendamine ERF Piirkondlikud algatused tööhõive ja EAS RTK 7 500 000,00 € 10 ettevõtlikkuse tugevdamiseks ERF Piirkondade konkurentsivõime EAS RTK 134 802 250,00 € 11 tugevdamise investeeringud 12 ERF Linnapiirkondade jätkusuutlik areng EAS RTK 66 000 000,00 € ERF Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik EAS RTK 29 000 000,00 € 13 areng ESF Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus EAS RTK 3 102 500,00 € 14 ERF Eesti - Läti programm 2014-2020 Programmis osalevad Eesti (Lääne-Eesti ja Lõuna- Korraldusasutus: Korraldusasutus: 45 654 342,00 € Eesti) ja Läti (Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pieriga). RM RTK, Tallinn Prioriteetsed suunad: 1. Aktiivne ja atraktiivne Sekretariaat: EAS Sekretariaat: ettevõtluskeskkond; 2. Puhas ja väärtustatud RTK, Tartu elukeskkond; 3. Parem sadamavõrgustik; 4. Sekretariaadi Sekretariaadi Integreeritud tööturg; 5. Tehniline abi. infopunkt Riias, infopunkt Riias, haldusleping haldusleping RTK EASi kaudu kaudu Järelevalve Järelevalve Eestis: RM Eestis: RTK, Tallinn Järelevalve Lätis: Järelevalve Lätis: Läti Läti keskkonnakaitse keskkonnakaitse ja ja regionaalarengu regionaalarengu 15 ministeerium ministeerium ENI Eesti - Vene programm 2014-2020 Programmis osalevad Eesti (Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Korraldusasutus: Korraldusasutus: 35 652 497,54 € Kesk-Eesti, teatud juhtudel külgneva piirkonnana RM RTK: Tallinn Põhja-Eesti, sh Tallinn) ning Vene Föderatsioon Sekretariaat: EAS Sekretariaat: (Peterburi, Leningradi ja Pihkva oblastid). RTK, Tartu Temaatilised eesmärgid: Ettevõtluse ja VKE-de Sekretariaadi Sekretariaadi areng; Piirihalduse, piirijulgeoleku ning inimeste harukontorid harukontorid liikumise ja rände haldamise edendamine; Pihkvas ja Pihkvas ja Keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine Peterburis, Peterburis, ja nendega kohandumine; Kohaliku ja piirkondliku haldusleping haldusleping RTK hea valitsemistava toetamine; Tehniline abi. EASi kaudu kaudu Järelevalve Järelevalve Eestis: RM Eestis: RTK, Tallinn Järelevalve Järelevalve Venemaal: Venemaal: detsentraliseerit detsentraliseerit 16 ud ud 17 ERF Kättesaadavate ja kvaliteetsete Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine RM RTK 93 600 000,00 € tervishoiuteenuste tagamine tööhõives Investeeringute toetamine esmatasandi püsimise ja hõivesse naasmise tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, suurendamiseks tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed 18 esmatasandi teenused RM RTK 114 025 000,00 € 19 ERF Hoolekande taristu arendamine, Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine RM RTK 56 000 000,00 € keskkonna kohandamine puuetega 20 ERF inimeste vajadustele vastavaks Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine RM RTK 12 000 000,00 € Kapitali- ja krediidikindlustuse Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse 21 ERF kättesaadavuse parandamine väljastamine RM RTK 95 990 000,00 € Varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali 22 ERF pakkumiseks RM RTK 83 200 000,00 € 23 ESF Riigi võimekuse tõstmine inimressursside Inimressursi koolitus ja arendamine RM RTK 12 946 670,00 € 24 ESF arendamise ja institutsionaalse Tippjuhtide arendamine RM RTK 3 751 471,00 € suutlikkuse parendamise kaudu Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse 25 ESF tõstmine RM RTK 4 500 000,00 € 26 ESF Poliitikakujundamise kvaliteedi Mõjude hindamise süsteemi arendamine RM RTK 2 246 374,00 € 27 ESF arendamine Kaasamise arendamine RM RTK 440 000,00 € Tööturu osapoolte (Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit) poliitikakujundamisel kaasa 28 ESF rääkimise võimekuse tõstmiseks. RM RTK 470 588,00 € 29 ESF Strateegilise juhtimise arendamine RM RTK 1 176 471,00 € 30 ESF Rakke- ja ekspertrühmad RM RTK 2 200 000,00 € 31 ESF Õigusloome kodifitseerimine RM RTK 1 573 496,00 € 32 ESF Õigusloome arendamine RM RTK 370 000,00 € ERF/ 33 ÜF Tehniline abi Tehniline abi RM RTK 128 306 841,00 € Euroopa abifond enim Toidu puudustkannatavate isikute jaoks Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute 34 abi tehniline abi jaoks tehniline abi RM RTK 470 706,00 € Kohaliku omavalituse 10 415 692,00 € hoonekandeasutuste hoonetes Kohaliku omavalituse hoonekandeasutuste energiatõususe ja taastuveneriga kasutuse hoonetes energiatõususe ja taastuveneriga kasutuse 35 CO2 edendamine edendamine RM RTK Avaliku sektori keskvalitsuse allsektori Avaliku sektori keskvalitsuse allsektori hoonetes hoonetes energiatõhususe ja energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse 36 CO2 taastuvenergia kasutuse edendamine edendamine RM RTK 19 852 000,00 € KOKKU 988 165 617,54 € EELNÕU KAVAND RIIGIHALDUSE MINISTER MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 102 „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala ja programmi eesmärk § 2. Terminid 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatavad tegevused § 5. Toetuse ja omafinantseeringu suurus ning nõuded esitatud taotluste arvule § 6. Programmi vahendite jaotus 3. peatükk Toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja taotlusele esitatavad nõuded § 7. Toetuse taotleja ja nõuded toetuse taotlejale § 8. Investeeringu objekt ja nõuded investeeringu objektile § 9. Taotluse esitamise tähtpäev ja nõuded taotlusele 4. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine § 10. Taotluste menetlemine Riigi Tugiteenuste Keskuses § 11. Maakondlik komisjon § 12. Maakonna projektide hindamine § 13. Taotluste vastavuskontroll Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt § 14. Programmi komisjon § 15. Üleriigiliste projektide hindamine ning taotlusvoorus laekunud üleriigiliste ja maakonna projektide kohta otsuste tegemine § 16. Programmi komisjoni otsuste kehtetuks muutumine 5. peatükk Toetuse saaja, toetuse kasutamine ja toetuse tagasinõudmine § 17. Toetusleping, toetuse saaja õigused ja kohustused § 18. Aruandlus § 19. Väljamakse tegemine § 20. Muudatused toetuse kasutamisel ja toetuslepingu muutmine § 21. Toetuse tagasinõudmine 6. peatükk Rakendussätted § 22. Määruse rakendussätted Jaak Aab Riigihalduse minister Veiko Tali kantsler Haridus- ja Teadusministeerium Meie 02.04.2018 nr 1.1-10/2651-1 [email protected] Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud proua Reps Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu. Tulenevalt 15. märtsi 2018. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kokkulepitust menetleda eelnõud kiirendatud korras, palume esitada kommentaarid 13. aprilliks 2018. a, sealhulgas Justiitsministeeriumil, kel palume samuti esitada kommentaarid esimese kooskõlastuse raames. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: eelnõu 9 lk, seletuskiri 19 lk, hasardiEN Kavand 2 lk, KOV hoolekande asutuste energiatõhususe määruse kavand 1 lk, ÜRT meetmed 3 lk */ Piret Eelmets 6113188 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 [email protected] Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Siseministeerium Keskkonnaministeerium Justiitsministeerium Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Riigikantselei Kultuuriministeerium 2 EELNÕU 26.03.18 Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine) § 1. Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis ja 6. peatükis sätestatud kulu korral vastavalt ka ETK ja ENI programmi seirekomisjoni otsusega;“; 2) paragrahvi 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „esitanud“ tekstiosaga „füüsiline isik,“; 3) paragrahvi 2 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „artiklis 13“ tekstiosaga „ning Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk 12–54), artikli 2 punktis s ja artiklis 45“; 4) paragrahvis 5 asendatakse sõna „korraldusasutus“ läbivalt sõnaga „Rahandusministeerium“ vastavas käändes“; 5) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus. (2) Korraldusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seadusega pandud rakendusasutusele, rakendusüksusele või Rahandusministeeriumile, ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid. (3) Kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda, võib korraldusasutus kontrollida rakendusüksuse asemel toetuse saaja poolt riigihangete seaduse järgimist.“; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Rakendusüksuse täidetavate haldusülesannete osalisel või täielikul üleminekul teisele asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“; 7) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sertifitseerimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõike 2 tähenduses on Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus.“; 8) paragrahvi 10 lõige 1, lõike 2 teine lause ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesande täitmine ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013, käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, võib korraldusasutuse juht rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmise peatada või lõpetada. Korraldusasutuse juht teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile, kes omakorda teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise korralduse kohta.“; 10) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõna „täimisega“ sõnaga „täitmise“; 11) paragrahvi 29 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 41 ja 42 ning“; 12) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 29 lõikes 5, § 39 lõikes 8 ja §-s 50 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „korraldusasutus“ vastavas käändes; 14) paragrahvi 30 lõike 1 sissejuhatavas lauses lisatakse pärast sõna „täielikult“ sõnad „või peatada edasiste maksetaotluste menetlemine“; 15) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) menetluses oleva maksetaotluse või varasema maksetaotluse kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;“; 16) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktides a ja b nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Rahandusministeerium võib anda korraldusasutusele, rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel ja nimetatud määruse artikli 50 lõike 7 kohaste Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgida rakenduskava elluviimiseks antud soovituste rakendamist. (2) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 46 ja 50 tähenduses rakenduskava aruande (edaspidi seirearuanne) ja sama määruse artikli 141 lõike 1 tähenduses rakenduskava lõpparuande ning esitab need rakenduskava seirekomisjonile, Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Komisjonile. (3) Korraldusasutus, rakendusasutused, rakendusüksused ja rahastamisvahendi rakendajad annavad Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutusele seirearuande koostamiseks, rakenduskava elluviimisest muude ülevaadete tegemiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituste rakendamise jälgimiseks vajalikku teavet Rahandusministeeriumi nõudmisel.“; 17) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab käskkirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni, mille esimeheks määratakse Rahandusministeeriumi esindaja. Rahandusministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.“; 18) paragrahvi 33 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vastavalt rakenduskava seirekomisjoni ettepanekule asutab valdkonna eest vastutav minister või rakendusasutuse juht valdkonna tulemuslikumaks juhtimiseks ühe või mitme prioriteetse suuna meedet või meetme tegevust hõlmava valdkondliku komisjoni. (2) Valdkondliku komisjoni liikmed on Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja valdkonna partnerorganisatsioonide esindajad. (3) Valdkonna eest vastutav minister või rakendusasutuse juht kehtestab valdkondliku komisjoni töökorra ning tagab asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.“; 19) paragrahvis 34 asendatakse sõna „korraldusasutus“ sõnaga „Rahandusministeerium“ vastavas käändes; 20) paragrahvi 48 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse osas tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul ja ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“; 21) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeerium täidab ETK programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013.“; 22) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 tähenduses korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja auditeeriva asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides.“; 23) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui programmis osalevad riigid on kokku leppinud, et korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida halduslepingu info- või kontaktpunkti loomiseks ning õiguste ja kohustuste määramiseks.“; 24) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõiked 1–3“ tekstiosaga „lõiked 1–31“; 25) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antud korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse, ühise sekretariaadi, auditeeriva asutuse või kontrollija ülesannete täitmine läheb osaliselt või täielikult üle teisele asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“; 26) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, arvestades ETK programmis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 2 kohases ETK programmi seirekomisjoni otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1299/2013 ning muudes õigusaktides sätestatut.“; 27) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab sätestatud korra juhul, kui ETK programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi ja korda.“; 28) paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 29) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses: „§ 541. Finantskorrektsiooni otsus (1) Kui korraldusasutus asub Eestis, teeb tagasimaksmisele kuuluva toetuse finantskorrektsiooni otsuse korraldusasutus. (2) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse: 1) otsustaja nimi; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus ja number; 4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti; 5) vähendatud või tühistatud summa, sealhulgas eraldi välja tuues toetuse ja omafinantseeringu summad; 6) tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa, kui toetus tuleb tagasi maksta, ja tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg; 7) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluv toetus kantakse, asutuse tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud juhul, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga; 8) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus; 9) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse, kui toetuse saajal on intressi maksmise kohustus; 10) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus; 11) toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave. (3) Eestis asuva korraldusasutuse finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Finantskorrektsiooni otsuse täitmiseks esitamisele kohaldatakse seaduse § 48 lõikes 8 sätestatut. (4) Kui partner ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud ja selle on hüvitanud riik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 27 punkti 3 alusel, on partner kohustatud riigi hüvitatud summa Rahandusministeeriumile tagasi maksma. (5) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul elektroonilise süsteemi vahendusel. Kui elektroonilise süsteemi vahendusel ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada või kui projekt on lõppenud, saadetakse otsus elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. (6) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemise korras esineb finantskorrektsiooni tegemise alus ja tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutus jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata.“; 30) paragrahvi 55 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „Rahandusministeeriumi“ sõnadega „või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutuse“; 31) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega ning õiguste rikkumise korral esitada vaie vastavalt ETK programmis kokkulepitud korrale. Esitatud vaie lahendatakse ETK programmis kokku lepitud korras.“; 32) paragrahvi 63 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk 12–54),“; 33) paragrahvi 631 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeerium täidab ENI programmi elluviimisega seotud riigi ametiasutuse ülesandeid, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõike 6 punktis a.“; 34) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus täidab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõigete 1 ja 2 ning artikli 27 tähenduses korraldusasutuse, ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi ühine sekretariaat) ja auditeeriva asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides.“; 35) paragrahvi 631 lõikes 3 asendatakse sõnad „ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi ühine sekretariaat)“ sõnadega „ühise sekretariaadi“; 36) paragrahvi 631 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kontaktpunkti“ tekstiosaga „ja rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 32 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiisiku“; 37) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(3)1 Kui programmis osalevad riigid on kokku leppinud, et korraldusasutus loob komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 27 lõikes 3 nimetatud allkontori, võib korraldusasutus sõlmida halduslepingu allkontori loomiseks ning õiguste ja kohustuste määramiseks.“; 38) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antud korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse, ühise sekretariaadi, auditeeriva asutuse või kontrollija ülesannete täitmine läheb osaliselt või täielikult üle teisele asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“; 39) paragrahvi 633 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, arvestades ENI programmis, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 48 lõike 6 kohases ENI programmi seirekomisjoni otsuses, komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 897/2014 ning muudes õigusaktides sätestatut.“; 40) paragrahvi 633 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab lõikes 1 sätestatud korra juhul, kui ENI programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta korda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses.“; 41) paragrahvi 633 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) ENI programmis tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Finantskorrektsiooni otsuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 541 lõigetes 1–3 ja 5–6 sätestatut. (5) Kui partner ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud ja selle on hüvitanud riik komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 74 lõike 4 alusel, on partner kohustatud tagasi maksma riigi hüvitatud summa Rahandusministeeriumile.“; 42) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 635–639 järgmises sõnastuses: „§ 635. Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja taotleja kohustused (1) Taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutuse nõudmisel tõendama, et nad vastavad ENI programmis või ENI programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks. (2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutuse nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta Rahandusministeeriumi sätestatud tähtajaks, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks. § 636. Kohustused seoses hankimisega Hangete korraldamisel kohaldatakse ENI juhendmaterjalides ja käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatut. § 637. Taotleja ja toetuse saaja õigused Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega. Selle õiguse rikkumise korral võib taotleja või toetuse saaja esitada vaide vastavalt ENI programmis kokku lepitud korrale. § 638. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamine (1) Kui ENI programmis või ENI programmi seirekomisjoni otsustes ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse enne toetuslepingu sõlmimist taotluste kohta ainult statistilisi ülevaateid. (2) Rahuldamata jäetud taotluse andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 39 lõiget 5, auditi ja kontrolli ettevalmistamise dokumentide avalikustamisele käesoleva seaduse § 39 lõiget 7 ning finantskorrektsiooniga seotud teabe avalikustamisele käesoleva seaduse § 39 lõiget 8. § 639. Kohustuse või nõude täitmata jätmine ja sellest teavitamine Käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud juhtudest, kui need on seotud Eestis registreeritud toetuse saaja või partneriga ning kohustuse või nõude täitmata jätmisega seotud toetuse summa ületab 10 000 eurot, teavitatakse Rahandusministeeriumi kümne päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates.“; 43) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 68 järgmises sõnastuses: „§ 68. Seaduse muudatuste rakendamine Paragrahvi 2 punkti 8 muudetul kujul rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Hasartmängumaksu seaduse muutmine Hasartmängumaksu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutusele – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja mida kasutatakse regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks.“; 2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Minister võib volitada regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse sihtasutuse või mittetulundusühingu kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse riigi sihtasutust haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3. Kui vastavast halduslepingust tuleneva ülesande täitmine läheb osaliselt või täielikult üle teisele asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“; 6) seaduse § 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse § 7 lõike 8 kolmandat lauset kohaldatakse ka enne 2018. aasta 1. septembrit kehtivast halduslepingust tulenevate ülesannete üle andmise korral.“. § 3. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse muutmine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „regionaalse abi andja“ sõnadega „Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus“; 2) paragrahvi 203 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse alusel ja korras võib riik maapiirkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks anda toetust Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse (edaspidi regionaalse abi andja) kaudu.“; 3) paragrahvi 204 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Regionaalprogrammi rakendamiseks annab toetust regionaalse abi andja käesolevas seaduses ja regionaalprogrammis sätestatud alustel ja korras.“; 4) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 8, § 19 lõike 2 ja § 204 lõike 3“ tekstiosaga „§ 8 ja § 19 lõike 2“; 5) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 sätestatud riigiabi, §-s 17 sätestatud vähese tähtsusega abi, § 201 lõikes 1 sätestatud muud toetust ning § 203 lõikes 1 sätestatud toetust regionaalprogrammi rakendamiseks annab riik Maaeluministeeriumi, PRIA või regionaalse abi andja kaudu, teostab riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse saaja tegevuse üle riiklikku ja haldusjärelevalvet vastavalt Maaeluministeerium, PRIA või regionaalse abi andja. (2) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 8 ja § 19 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Maaeluministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja Maaeluministeerium.“; 6) paragrahvi 42 pealkirja ning lõikeid 1, 3 ja 7 täiendatakse pärast sõna „Maaeluministeerium“ tekstiosaga „, regionaalse abi andja“ vastavas käändes; 7) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: „§ 561. Haldusasjade täitmise üleandmine (1) Sihtasutus, kes täidab kuni 2018. aasta 1. septembrini § 204 lõikes 3 nimetatud halduslepingust tulenevaid haldusülesandeid, annab täidetava haldusülesande ja halduslepingu täitmisega seotud materjalid üle Riigi Tugiteenuste Keskusele kümne tööpäeva jooksul halduslepingu lõpetamise kuupäevast alates. (2) Pooleliolevad menetlused, mis antakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt üle, viib lõpule Riigi Tugiteenuste Keskus. (3) Käesoleva seaduse § 204 lõikes 3 kuni 2018. 1. augustini kehtinud redaktsioonis nimetatud halduslepingu täitmisega seotud töötajate töölepingud lähevad alates 2018. aasta 1. septembrist üle haldusülesannete täitmist jätkavale asutusele kooskõlas töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.“. § 4. Perioodi 2007‒2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 1 ja § 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse nimetatud ministeerium“ sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul ministeeriumi valitsemisala asutus“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Rakendusüksuse ülesannete täitmiseks sõlmitud halduslepingu osalisel või täielikul lõppemisel, kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma teine asutus või juriidiline isik, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“; 2) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna „korraldusasutus“ sõnaga „Rahandusministeerium“; 3) paragrahvi 26 lõiked 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 26 lõikeid 4 ja 8, § 27 lõiget 2, § 28 lõiget 7 ning § 35 lõikeid 1–3 täiendatakse pärast sõna „Rahandusministeerium“ sõnadega „või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul ministeeriumi valitsemisala asutus“; 5) paragrahvides 32 ja 33 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „korraldusasutus“ vastavas käändes. § 4. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2018. aasta 1. augustil, välja arvatud § 1 punktid 1–3, 10–12, 14–15, 20, 23, 24, 26–29, 31, 32, 35–37 ja 39–42, mis jõustuvad üldises korras. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn 2018 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2018 (allkirjastatud digitaalselt) 26.03.2018 Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse paindlikumaks 2014–2020 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise, Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmide elluviimise ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ja hasartmängumaksu seaduse alusel antavate toetuste andmise korraldajate määramist. Peamine muudatus seisneb selles, et eelnõuga võimaldatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusel täita osaliselt või tervikuna toetuse andmise korraldamise ülesandeid. Lisaks täiendatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses toetuse taotlejate ringi füüsilise isikuga tulenevalt Euroopa Liidu määruse muudatusest ning tehakse muid väiksemaid muudatusi seoses struktuuritoetuse andmisega. Eelnõuga muudetakse lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusele ka hasartmängumaksu seadust ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Vabariigi Valitsuse 29. mai 2015. a korralduse nr 231 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019” (edaspidi tegevusprogramm) kohaselt nimetati Põllumajandusministeerium alates 1. septembrist 2015 ümber Maaeluministeeriumiks. Lisaks tehti tegevusprogrammi alusel valitsussektori asutuste ülesannete ja paiknemise analüüs ning töötati välja asjakohased põhimõtted. Selle tulemusel otsustati Maaeluministeeriumile anda üle selliste regionaalprogrammide elluviimine, mis on seotud maaelu arendamisega: Setomaa arenguprogramm, Peipsiveere programm, Võro ja Mulgi arendustoetused (edaspidi regionaalprogrammid). 24. märtsil 2017. aastal jõustus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatus, millega kehtestati regionaalprogramme käsitlev õigusnormistik. Käesoleva seadusega muudetakse regionaalprogrammide rakendusskeemi ja regionaalse abi andja isikut. Eelnõu koostamisel on lähtutud ühtekuuluvuspoliitika elluviimist reguleerivate Euroopa Liidu määrustest1. Eelnõu jõustub üldises korras. 1 Vaata seletuskirja punkt 5. Eelnõu vastavus EL õigusele 1 26.03.2018 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret Eelmets (e-post: [email protected], tel 611 3188). Eelnõu osad, mis puudutavad Euroopa territoriaalset koostööd ja Euroopa Naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide ning hasartmängumaksu seaduse muudatusi, on ette valmistanud regionaalarengu osakonna õigusnõunik Martin Kulp (e- post: [email protected], tel 611 3097) ning sama osakonna nõunikud Riina Nurmsaar ja Julia Koger. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuse valmistas ette Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja Anneli Kimmel (tel 625 6531, [email protected]) ning juriidilise ekspertiisi tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (tel 625 6197, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna jurist Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549) ning keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel 6113 6368). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu seaduseelnõuga. Eelnõu jõustumiseks ei tulene EL õigusest kohustuslikku tähtaega. Eelnõuga rakendatakse muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) (edaspidi ÜSM), 2018. aasta ….. juunil2 jõustunud muudatusi. 5. aprillil 2017. a otsustas Vabariigi Valitus kabinetinõupidamisel: „Kiita heaks põhimõte planeerida välisvahendid, sh struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusperioodi 2021- 2027 vahendid, riigisiseste vahenditega ühtsetel strateegilistel alustel. Rahandusministeeriumil ühtlustada vajaduse korral selleks õiguslikke, töökorralduslikke ja infotehnoloogilisi lahendusi.“ Sellest tulenevalt tegi Rahandusministeerium 15. märtsi 2018. a Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul ettepaneku kiita heaks Rahandusministeeriumi ühtse rakendusteenuse pilootprojekt, mis ka heaks kiideti. Pilootprojekti eesmärgiks on testida Rahandusministeeriumi näitel, kas on võimalik välja töötada allikast sõltumatu toetuste andmise rakendusteenus, mis oleks selgem, ühetaolisem, kliendikesksem ja vähemate kontrollitasemetega. Selleks koondab Rahandusministeerium kokku oma valitsemisala meetmed (regionaalvaldkond) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (edaspidi EAS) ning Rahandusministeeriumi enda rakendusüksuse ja korraldus- ja makseasutuste funktsioonid ning viib need täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusesse (edaspidi RTK). Täiendavalt on plaanis RTK-sse koondada need sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei korraldatavad eurotoetused, mille jaotust taotlejate vahel rahandusministeerium praegu 2 Eelnõu koostamise ajal teada olev eeldatav jõustumisaeg. 2 26.03.2018 korraldab. Üle viidavate toetuste hulgas on ka hasartmängumaksu arvel antav regionaalsete investeeringutoetuste programm ning kergliiklusteede, elektriliitumiste, esmatasandi tervisekeskuste ja toiduabi toetuse programmid. Samuti kavandatakse RTK-le üle anda maaeluministeeriumi vastutusala regionaalprogrammide rakendamine. Ühest kohast saab edaspidi taotleda ca 34 eri meetme toetusi, mida rahastatakse viiest rahastusallikast, sealhulgas ELi struktuurifondidest, Euroopa naabrusinstrumendi piiriülese koostöö vahenditest, Euroopa abifondi toiduabi toetustest enim puudust kannatajatele, CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside kvoodi müügi tulust, hasartmängumaksust ja teistest riigieelarve tuludest. Paralleelselt alustatakse struktuuritoetuste registri arendamist selliselt, et seda oleks võimalik kasutada kõikidest allikatest rahastatud projektide elluviimiseks ning menetlemiseks. Arvestades olukorda, et struktuurivahendid vähenevad alates 2021. aastaga algavast Euroopa Liidu eelarveperioodist ligi kolmandiku võrra ning samas ollakse üle minemas tegevuspõhisele riigieelarvele rakendades allikast sõltumatut planeerimist, siis oleks vajalik, et ka toetuste administreerimise süsteem muutuks ressursisäästlikumaks, lihtsamaks ja ühtlustatumaks. Pilootprojekti kogemusi analüüsitakse ja arvestatakse uue 2021+ struktuuritoetuste perioodi rakendamise planeerimisel. Nimetatud põhjustel soovib Rahandusministeerium esimesel võimalusel, ehk 2018. aasta 1. septembrist koondada kõik eelnimetatud toetusmeetmetega seotud tegevused RTKsse. Tegevusega alustamine on kiireloomuline ka põhjusel, et saada kogemust perioodi 2021–2027 rakendussüsteemi kavandamiseks. Pilootprojekti raames ei muudeta toetuste planeerimise, seire, hindamise ja valdkondliku poliitika kujundamise funktsioone ega seda täitvat asutust - see jääb endiselt Rahandusministeeriumi. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse: 1) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) 01.09.2017 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 01.07.2017, 15; 2) hasartmängumaksu seaduse 01.09.2015 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2015, 46; 3) perioodi 2007‒2013 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2007_2013) 01.09.2015 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2015, 52; 4) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS) 24.03.2017, osaliselt 01.04.2017, jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2017, 1. 3 26.03.2018 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga soovitakse muuta paindlikumaks Euroopa Komisjoni otsusega kinnitatud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava), Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (edaspidi ETK programm) programmide ja Euroopa Naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide (edaspidi ENI programm) elluviimise ülesandeid täitvad asutuste määramise korraldust. Samuti soovitakse muuta hasartmängumaksu seaduse alusel antavate toetuste andmise korraldajate määramise korraldust. MPKS muutmise eesmärk on viia regionaalprogramme puudutavad sätted kooskõlla Rahandusministeeriumi poolt algatatud ühtse rakendusteenuse pilootprojektis kavandatud muudatusega. Eelnõuga muutub MPKSs regionaalse abi andja: kui kehtivas seaduses on regionaalse abi andjaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), siis edaspidi on selleks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, mistõttu ei ole eelnõu väljatöötamiseks koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu puudutab ühte osa soovist planeerida ja viia ellu välisvahendid, sh struktuuri- ja investeerimisfondide perioodi 2021‒2027 vahendid, riigisiseste vahenditega ühtsetel strateegilistel alustel. Algatuseks kavandatakse ergutava mõjuga toetuste andmise korraldus ühtlustada Rahandusministeeriumi vastutusalas. Eelnõu tulemusel muutudetakse toetuste rakendamine vähem killustatuks, taotlemine ja menetlemine kesksemaks, vähemate kontrollitasanditega ja seeläbi efektiivsemaks. Seega on asjakohane tsentraliseerida toetuse andmise korraldust ministeeriumi valitsemisalas. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Rahandusministeeriumi ja korraldusasutuste ülesannete jaotus (eelnõu § 1 punktid 4‒ 6, 8, 9, 13, 16–19, 21, 22, 30, 33, 34 ja 38 ning § 4) Eelnõuga kavandatakse anda valdkonna eest vastutavalt ministrile (Rahandusministeeriumi ministritele) võimalus volitada rakenduskavasid ja programme ellu viivate asutuste ülesanded edasi oma valitsemisala asutusele. Eelnõuga muudetakse majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi, ETK ja ENI rakenduskavade elluviimiseks Rahandusministeeriumi ja korraldusasutuste pädevusi vastavalt kavandatud Rahandusministeeriumi ja RTK ülesannete jaotusele arvestades nende põhifunktsioone. 4 26.03.2018 Eelnõuga muudetavate ülesannete täitjate määramisel lähtuti sellest, et Rahandusministeeriumi saaks jääda poliitika kujundamise ja elluviimise tulemuste seiramisega seotud ülesanded ning toetuse kasutamise rakenduslikud ülesanded korraldusasutusele ehk RTK-le. Selline korraldus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõikega 1, mis nimetab välisvahendite kasutamise korraldamise Rahandusministeeriumi valitsemisala ülesandena, mitte üksnes ministeeriumi enda omana. Vastavalt Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi 15. aprill 2017. a ja 15. märtsi 2018. a otsusele antakse nõusolek ülesannete volitamiseks RTK- le. Eelnõu §-ga 1 muudetakse STS2014_2020. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 2 punktis 5 terminit viitega Euroopa Naabruspoliitika Instrumendi rahastamisvahendi (edaspidi ENI) ja Euroopa Territoriaalsele Koostöö eesmärgi (edaspidi ETK) reeglitele. Eelnõu kohaselt on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning STS2014_2020 4. peatükis ja 6. peatükis sätestatud kulu korral vastavalt ka ETK ja ENI programmi seirekomisjoni otsusega. Ka ENI programmi raames tehtud kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas ENI programmi seirekomisjoni otsusega. Eelnõu § 1 punktiga 2 laiendatakse STS2014_2020 § 2 punkti 8 toetuse taotlejate ringi füüsilise isikuga. Seega laieneb ka võimalike toetuse saajate ring füüsilise isikuga. Muudatus põhineb ÜSM artikli 2 punkti 10 muudatusel, millega lisatakse võimalikuks toetuse saajaks ka füüsiline isik. Muudatusest tulenevalt, ja kui nii on vajalik, võib edaspidi toetuse andmise tingimuste määrusega võimaldada füüsilistel isikutel taotleda toetust. Kehtiva korra järgi saab füüsiline isik olla vaid lõppsaaja rollis, kellele toetuse saaja vahendab toetust. Toetusskeemi kujundamisel tuleb arvestada, et toetuse saaja rollis kohalduvad rangemad taotlemise ja toetuse kasutamise kontrollinõuded kui lõppsaaja rollis, sest STS2014_2020 § 16 kohaselt võib lõppsaajale toetuse vahendamisel seada vaid asjakohased STS2014_2020 § 14 nimetatud toetustingimused. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse STS2014_2020 § 2 punkti 9 pärast tekstiosa „artiklis 13“ tekstiosaga „ning Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 2 punktis s ja artiklis 45“. Tegemist on kehtivast tekstist puuduoleva täpsustusega, milles viidatakse Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk 12–54), sätetele. Vastavalt jäetakse eelnõu § 1 punktiga 32 viide rakendusmäärusele (EL) nr 897/2014 vaid lühendina. Eelnõu § 1 punktidega 6, 25 ja 38, § 3 punktiga 5 ja § 4 punktiga 2 lisatakse kohustus, et kui neis sätetes nimetatud haldusülesanded antakse üle teisele asutusele või juriidilisele 5 26.03.2018 isikule ja nende täitmine jätkub, lähevad üle ka neid ülesandeid täitnud töötajad. Töötajate töölepingute üleminekul tuleb järgida töölepingu seaduse § 112 lõiget 1, sõltumata sellest, kas ülesanne läheb üle asutusele või teisele eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tegemist on eraõiguse ja avaliku õiguse kokkupuute kohaga, kus töölepingu seaduse ülemineku sätted otse ei kohaldu, kuna üleandmine ei toimu üleandja ja ülevõtja kokkuleppel, vaid volitaja määrab, kes on ülevõtja, seega on vaja sätestada analoogne kord. Selline erisäte on vajalik juhuks, kui tehakse struktuurimuudatusi, kuid ülesannete täitmine jätkub, näiteks kui Rahandusministeeriumi regionaalmeetmete rakendamine läheb üle EASst RTK-le või kui Rahandusministeeriumi töötaja töö viiakse üle RTKsse. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 jäetakse STS2014_2020 §-s 10 Vabariigi Valitsuse pädevusest välja kohustus anda välja korraldusasutusele ja sertifitseerimisasutusele luba ülesannete täitmiseks, kui auditeeriv asutus on nende asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemid nõuetele vastavaks tunnistanud. Vabariigi Valitsusele pandud loa andmise kohustus ja loa lõpetamise õigus on riigisisene korraldus. Eelnõuga kavandatav muudatus on kooskõlas ÜSM artikliga 124, mis eeldab vaid auditeeriva asutuse heakskiitu korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemile. Kuna RTK-le korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesannete üleandmise otsustusõigus läheb Rahandusministeeriumile, siis Vabariigi Valitsuse heakskiit muutub ülemääraseks. Eelnõu § 1 punktiga 10 parandatakse STS2014_2020 § 11 lõikes 3 keeleliselt ühte sõna - korrektne kirjapilt on „täitmise“. Eelnõu § 1 punkiga 11 muudetakse finantsinstrumendile toetuse maksmise tingimusi. Muudatusega jäetakse STS2014_2020 § 29 lõikest 2 välja viited ÜSM artiklitele 41 ja 42, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile kulude hüvitamiseks esitamise tingimusi, millega tuleb toetuse saajale toetuse maksmisel arvestada, kuid sellistel tingimustel ei pea ilmtingimata makseid toetuse saajale tegema. Muudatusega antakse õigus sätestada rahastamisvahendile toetuse ettemakse tingimused vastavalt vajadusele rahastamisvahendi lepingus või käskkirjas. Sellise korralduse juures võib rakendusasutuseks olev ministeerium siseriiklike käibevahendite arvelt vajaduse korral lubada rahastamisvahendile toetuse makseid suuremas summas, kui on võimalik maksmise hetkel Euroopa Komisjonile hüvitamiseks esitada. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse STS2014_2020 § 29 lõikes 4 riigiabi ja vähese tähtsusega saajatele ettemakse andmise tingimused. Senine sõnastus seadis ühese korralduse – vaid garantii alusel võib teha toetuse ettemakseid tulenevalt viidatud ÜSM artikli 131 lõikest 4. Selline piirang võib olla aga riigisiseselt piirav. Vabariigi Valitsusel on õigus otsustada oma 1. septembri 2014. a määruses nr 143 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord", millisel juhul võib ettemakseid anda, sh arvestades, et ilma garantiita ettemakseid ei saa riik Euroopa Komisjonile hüvitamiseks esitada. 6 26.03.2018 Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse STS2014_2020 § 30 lõike 1 sissejuhatavasse lausesse võimalus peatada ka edasiste maksetaotluste menetlus, ootamata ära järgmise maksetaotluse esitamist. Seega edasiste maksetaotluste menetlemise saab peatada ka ilma, et maksetaotlust oleks esitatud. Selline olukord võib olla vajalik projektiga seotud olulise rikkumise, sh pettuse kui Euroopa Liidu üldhuvi kahjustamise, kahtluse korral, kui rikkumise asjaolusid alles täiendavalt kogutakse või hinnatakse. Kui avastatakse ulatuslik rikkumise või kogu projekti abikõlblikkust mõjutava pettuse kahtlus, peab olema võimalik maksed peatada. Kehtiva sõnastusest võis välja lugeda, et peatada saab vaid menetluses olevat maksetaotlust, kuid praktikas võib olla vajalik peatada ka edasised maksed (maksetaotluste menetlused etteruttavalt), nii nagu see on ette nähtud ÜSM artiklis 142, mis reguleerib liikmesriigile Euroopa Komisjoni poolt maksete peatamist. Nimetud artiklis nähakse ette maksete peatamise alused sõltumata sellest, kas riik on maksetaotluse Euroopa Komisjonile esitanud ja see on menetluses või ühtegi maksetaotlust hetkel menetluses ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 15 lisatakse STS2014_2020 § 30 lõike 1 punkti 3 täiendus, mis täpsustab sätte senist mõtet täpsemalt. Nimelt maksetaotluse menetluse ja ka edasiste maksetaotluste menetluse võib peatada, kui ka varasema maksetaotluse kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge ja finantskorrektsiooni otsuse kavandit ei ole veel tehtud, et tagada toetusvahendite kaitse. Kehtivast sõnastusest võib kitsalt välja lugeda, et vaid menetluses oleva maksetaotluses sisalduva kulu abikõlblikkuse kahtluse korral võib maksetaotluse menetluse peatada. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse STS2014_2020 § 48 lõiget 8 tingimusega, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses, et välistada võimalik tõlgendusvajadus, et kas senine sõnastus peab silmas ka seda, et finantskorrektsiooni otsus on täitedokument. Ka kehtivas sõnastuse puhul peeti silmas, et finantskorrektsiooni otsus on täitedokument, kuigi sellist sõnastust ei kasutatud. Vaid sissenõudmiskorrale viitamine ei saa ega saanud olla reguleerimisvajadus. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse STS2014_2020 § 53 lõike 1 sõnastust. Lõikes sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab ETK programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259−280), ning ÜSMs. Liikmesriigi ülesanne on sisuliselt poliitikakujundamise ülesanne, mis jääb Rahandusministeeriumile ning mida Rahandusministeerium ära ei delegeeri. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse STS2014_2020 § 53 lõikega 11. Lõike 11 kohaselt täidab RTK valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 tähenduses 7 26.03.2018 korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja vajadusel auditeeriva asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides. Säte eristab erinevalt kehtivast STS2014_2020st liikmesriigi ülesanded korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja auditeeriva asutuse ülesannetest. See on vajalik, et jätta üksnes liikmesriigi ülesanded Rahandusministeeriumile ning luua võimalus korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja vajadusel auditeeriva asutuse ülesannete delegeerimiseks RTK-le. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse STS2014_2020 § 53 lõikega 3¹. Lõike 3¹ kohaselt võib ETK programmi korraldusasutus, kui programmis osalevad riigid on vastavalt kokku leppinud kas programmi rakenduskavas või omavahelises lepingus, sõlmida halduslepingu info- või kontaktpunkti ülesannete täpsustamiseks. Tegemist on ETK programmide tavapraktikaga luua kontaktpunktid riikidesse, mis küll asuvad ETK programmi piirkonnas, kuid seal ei ole muid antud programmi rakendavaid asutusi. Eelnõu § 1 punktiga 24 tehakse tehniline sõnastuse parandus, tulenevalt eelneva punkti lisamisest. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse STS2014_2020 § 54 lõiget 1. Kui ETK programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi ja korda, kehtestab selle valdkonna eest vastutav minister määrusega arvestades ETK programmis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 2 kohases ETK programmi seirekomisjoni otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013, ÜSMs ning muudes õigusaktides sätestatut. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 1285/2013 artikkel 65 lõike 1 kohaselt määratakse kulude rahastamiskõlblikkus kindlaks riiklike eeskirjade põhjal, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades või käesoleva määruse või nende eeskirjade alusel on kehtestatud erieeskirjad. Kui ETK programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi ja korda, kehtestab selle määrusega valdkonna eest vastutav minister. Muudatusega viiakse õigussäte kooskõlla olemasoleva olukorraga. Kuna ETK programmide ettevalmistamine ja STS2014_2020 koostamine olid ajalises nihkes, siis STS2014_2020 koostamise perioodil ei olnud veel lõplikult teada, kas ETK programmi tasandil kehtestatakse kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja kord või tuleb seda teha igal programmis osaleval riigil oma riigist pärit partneritele, kes osalevad konkreetse ETK programmi projektides, eraldi. Tänaseks on teada, et üldjuhul on kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ning kord ETK programmides sätestatud ning Eesti siseselt ei ole vaja seda eraldi määrusega sätestada. Samas võib alati eksisteerida võimalus, kus ilmneb, et ETK programmides ei ole kõik kulude abikõlblikkuse määramise tingimuste ja korraga seoses lõplikult ära sätestatud 8 26.03.2018 ning jäetakse see iga programmis osaleva riigi ülesandeks. Sellisel juhul teeb seda oma määrusega valdkonna eest vastutav minister Eelnõu § 1 punktis 27 tehakse normitehniline parandus ja viiakse volitusnormi täiendav regulatsioon eraldi lõikesse. Eelnõu § 1 punktiga 28 tunnistataks kehtetuks § 54 lõige 4, kuna ETK programmide puhul ei kasutata lahendust, mille kohaselt osade hangete kontrollimine antakse üle STS2014_2020 § 6 lõikes 3 nimetatud osapoolele. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse STS2014_2020 §-ga 541 . Paragrahvi 541 lõikes 1 määratakse ära, kes teeb tagasimaksmisele kuuluva toetuse finantskorrektsiooni otsuse. Kui ETK programmi korraldusasutus asub Eestis, teeb finantskorrektsiooni otsuse Eestis asuv korraldusasutus. Paragrahvi 541 lõikes 2 täpsustatakse üldised nõuded finantskorrektsiooni otsusele. Paragrahvi 541 lõikes 3 sätestatakse, et korraldusasutuse finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetlusseadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Juhul kui toetuse saaja ei maksa finantskorrektsiooni otsuses märgitud tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi, annab korraldusasutus finantskorrektsiooni otsuse sundtäitmisele täitemenetlusseadustikus sätestatud korras. Paragrahvi 541 lõige 4 näeb ette lahenduse olukorrale, kus mingil põhjusel ei ole õnnestunud toetuse saajalt finantskorrektsiooni otsuse alusel tagasimaksmisele kuuluvat summat tagasi saada. Sellisel juhul peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 27 punkti 3 kohaselt selle summa hüvitama liikmesriik. Kuna vastavalt STS2014_2020 § 53 lõikele 1 täidab liikmeriigi ülesandeid Rahandusministeerium, tuleb tagasimaksmisele kuuluv summa hüvitada Rahandusministeeriumil. STS2014_2020 § 541 lõikega saab Rahandusministeerium nõuda tema poolt hüvitatud summa sisse toetuse saajalt, kes oleks algselt pidanud finantskorrektsiooni otsuse alusel tagasimaksele kuuluva summa tagastama. STS2014_2020 § 541 lõige 5 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul elektroonilise süsteemi vahendusel. Juhul, kui elektroonilise süsteemi vahendusel ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada või kui projekt on lõppenud, saadetakse otsus elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. Säte ütleb, millisel viisil edastatakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale. Üldjuhul tehakse seda elektroonilise süsteemi vahendusel. Kui finantskorrektsiooni otsust ei ole võimalik elektroonilise süsteemi vahendusel edastada, siis edastatakse see kas e-posti teel või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. Paragrahvi 541 lõige 6 sätestab, et kui tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutus jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata. Antud säte tuleneb ÜSM artikli 122 lõikest 2, mille kohaselt „Liikmesriik võib otsustada alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui toetusesaajalt sissenõutav, fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot“. 9 26.03.2018 Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/568 kohaselt ei too see ETK programmis osalevatele riikidele kaasa finantskohustust, sest artikli 4 kohaselt: „Kui liikmesriik otsustab toetusesaajalt mitte sisse nõuda asjaomasel aruandeaastal teatava tegevuse jaoks fondidest alusetult saadud toetussummat, mis ilma intressideta ei ületa 250 eurot, ei pea komisjonile käesoleva määruse alusel mingit teavet esitama.“ Sama määruse preambuli punktis 7 on välja toodud, et liikmesriik võib otsustada toetusesaajale asjaomasel aruandeaastal mingi tegevuse eest alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui see on sissenõutav ja fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot. Sel juhul ei ole seda summat vaja liidu eelarvesse tagasi maksta. Selliste vähese tähtsusega summade kohta teavet ei nõuta. Samuti on preambula punktis 8 välja toodud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013, mida kohaldatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatavate programmide suhtes, puuduvad sätted, mille kohaselt ÜSM artikli 122 lõike 2 neljanda lõigu teises lauses osutatud summade puhul tuleks kohaldada teistsugust süsteemi. Seepärast võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes osalevad mõnes konkreetses Euroopa territoriaalse koostöö programmis, otsustada, et ei peamine toetusesaaja ega programmi korraldusasutus ei ole kohustatud sisse nõudma alusetult makstud summat, kui selline fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse STS2014_2020 § 55 lõikeid 1 ja 2. Lõiget 1 täiendatakse, et lisaks Rahandusministeeriumile on taotleja ja partner kohustatud ka RTKle tõendama, et nad vastavad ETK programmis või ETK programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks, kui RTK määratakse korraldusasutuse ülesande täitjaks. Lõige 1 hõlmab taotleja või partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv taotleja ja partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK nõudmisel, et nad vastavad ETK programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil esitada täiendavat teavet ja dokumente. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse STS2014_2020 § 58, mille kohaselt lahendatakse vaie ETK programmis kokkulepitud korras. Kuna ETK programmide projektides osalevad erinevate riikide toetuse saajad, on igas ETK programmis üldjuhul kokku lepitud ühtne vaiete lahendamise korda, et kohelda ühe ETK programmi raames erinevate riikide toetuse saajaid võrdselt ning ühtlustada ühe ETK programmi raames vaide lahendamise praktikat. Eelnõu § 1 punktiga 32 kohaselt muudetakse STS2014_2020 § 631 lõiget 1 ning sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab ENI rakendusmääruses nimetatud riigi ametiasutuse ülesandeid. Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse STS2014_2020 § 631 lõikega 11, milles sätestatakse, kes asuvad täitma ENI programmi korraldusasutuse, ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi 10 26.03.2018 ühine sekretariaat) ja auditeerimisasutuse ülesandeid. Korraldusasutus kui ka ühine sekretariaat hakkavad asuma RTKs. Auditeeriv asutus jätkab Rahandusministeeriumis. Eelnõu § 1 punktiga 35 asendatakse STS2014_2020 § 631 lõikes 3 sõnad „ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi ühine sekretariaat)“ sõnadega „ühise sekretariaadi“. Tegemist on tehnilise sõnastuse muudatusega, kuivõrd eelmine punkt lühendab termini ühine tehniline sekretariaat termiks ühine sekretariaat. Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse STS2014_2020 § 631 lõike 5 sõnastust. Lõige 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib määrata komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõike 6 punktis b nimetatud kontrolli kontaktpunkti ja rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 32 lõikes 1 nimetatud pädeva ametisiku ülesannet täitma valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Muudatus on tingitud sellest, et RTK-sse liigub ka Interreg programmide järelevalve talitus. Seetõttu lisatakse seadusesse, et kulusid, mida toetusesaaja on maksetaotluse toetamiseks deklareerinud, peab kontrollima pädev ametiisik ehk Interreg programmide järelevalve talitus, kes on toetusesaajast sõltumatu. Pädev ametiisik kontrollib, kas toetusesaaja deklareeritud kulud ja projekti tulud on tegelikult kantud ja lepingu kohaselt rahastamiskõlblikud. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse STS2014_2020 § 631 lõikega 31, millega sätestatakse, et RTK-l on õigus sõlmida allkontoriga leping. Eesti˗Vene programmi raames sõlmib nendega lepingu RTK. Selle programmi raames on kaks allkontorit, mis asuvad Peterburis ja Pihkvas. Leping sõlmitakse Peterburis asuva organisatsiooniga, (peakontor), kes korraldab mõlema allkontori toimimist. Allkontorite toimimise eest vastutav organisatsioon lepiti kokku vastavalt Eesti-Vene programmi ühises rakendusprogrammis sätestatule. Eelnõu § 1 punktidega 39 ja 40 kohaselt muudetakse STS2014_2020 § 633 lõiget 1 ja lisatakse lõige 11. Kui ENI programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi ja korda, antakse õigus see kehtestada määrusega valdkonna eest vastutavale ministrile arvestades ENI programmis, ENI programmi seirekomisjoni otsuses, ning muudes õigusaktides sätestatut. Sätte muudatus on vajalik, et lisada paindlikkust ENI programmi rakendussätete väljatöötamise osas. Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse STS2014_2020 § 633 lõikega 4, milles sätestatakse, et finantskorrektsiooni otsus on täitedokumendiks ning sellise otsuse puhul kehtivad samad tingimused, mis on sätestatud §-s 541 lõigetes 1–3 ja 5–6. Antud punktides sätestatakse üldised nõuded finantskorrektsiooni sisule ning kirjutatakse lahti finantskorrektsiooni edastamise kord. Paragrahvi 541 lõige 6 sätestab, et kui tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutus jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata. ENI programmi osas annab antud võimalusele aluse komisjoni rakendusmääruse nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel 11 26.03.2018 rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk 12–54), artikkel 75 lõige 2, millega kehtestatakse, et kui korraldusasutus kavatseb loobuda kindlaksmääratud võla sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Loobumisotsus tuleb esitada ühisele seirekomiteele eelneva heakskiidu saamiseks. Mitteolulise suuruse kindlamääramisel lähtutakse Euroopa Komisjoni soovitustest ja juhendmaterjalidest või ETK programmi praktikast. Lõikega 5 sätestatakse täiendavalt, et partner on kohustatud tagasi maksma riigi poolt hüvitatud summa Rahandusministeeriumile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 232/2014 määruses on sätestatud, et kui sissenõudmine on seotud toetusesaajaga, kelle tegevuskoht on mõnes liikmesriigis, ja korraldusasutus ei suuda võlga sisse nõuda, maksab liikmesriik, kus on asjaomase toetusesaaja tegevuskoht, tasumisele kuuluva summa korraldusasutusele ja nõuab selle toetusesaajalt tagasi. Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse STS2014_2020 §-dega 635–639. Paragrahv 635 sätestab toetuse taotlemist, taotluse menetlemist ja taotleja kohustused. Paragrahvi 635 lõige 1 hõlmab taotleja/partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv taotleja ja partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK nõudmisel, et nad vastavad ENI programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil esitada täiendavat teavet ja dokumente. Kui riiklikest registritest või muudest avalikest andmeallikatest ei ole võimalik saada ammendavat informatsiooni taotleja või partneri kohta, tuleb see taotlejal või partneril esitada nõudmisel Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTKle. Lisaks taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimisele peab Rahandusministeeriumil või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK-l olema võimalik kontrollida või täpsustada taotleja või partneri poolt taotluses esitatud informatsiooni. Ka sellisel juhul tuleb taotlejal ja partneril esitada Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK nõudmisel täiendavat teavet või dokumente. Lõige 2 kohustab valdkonna ministeeriumit ja selle allasutust esitama Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK nõudmisel oma valdkonna pädevusele vastava arvamuse Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK poolt sätestatud tähtajaks. Taotluste menetlemisel on vaja seirekomisjonis osalevatel riikide esindajatel anda hinnang taotlusele. Taotluse sisu hindamisel võib olla vajalik saada ka vastava valdkonna ministeeriumi või selle asutuse arvamus. Paragrahv 636 sätestab taotlejatele kohustused seoses hankimisega. Hangete korraldamisel kohaldatakse ENI juhendmaterjalides ja STS2014_2020 §-des 26 ja 27 sätestatut. 12 26.03.2018 Paragrahv 637 sätestab taotleja ja toetuse saaja õigused. Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega ning õiguste rikkumise korral esitada vaide vastavalt ENI programmis kokkulepitud vaidluste lahendamise korrale. Paragrahv 638 sätestab toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamise tingimused. Siin reguleeritakse toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamist. Samuti peetakse vajalikuks, et auditite ja kontrollide läbiviimise ettevalmistamisega seotud teavet ei avalikustata kuni nende läbiviimise alguseni, sest asutused koostavad tööplaanid, sh mis puudutavad kontrolle ja auditeid, vähemalt pool aastat ette ning valimi alusel tehtava kontrolli eesmärk on see, et valimisse sattumine ei peaks olema ette teada mitte varem, kui selle läbiviimisest toetuse saajale teada antakse. Rahuldamata taotluste mitteavalikustamisega kaitstakse erasektori ideid. Paragrahv 639 sätestab kohustuse või nõude täitmata jätmise ja sellest teavitamise tingimused. Sätte kohaselt tuleb ka ENI programmis tehtud finantskorrektsiooni aluseks olevate asjaolude teada saamisest, sh pettuste kahtlustest, teavitada Rahandusministeeriumit, kes edastab sellekohase teabe Euroopa Pettustevastasele Ametile. Teavitada tuleb juhul, kui rikkumisega seotud toetuse summa ületab 10 000 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse STS2014_2020 §-ga 68, mis näeb ette rakendussätte STS2014_2020 § 2 punkti 9 muudatuse rakendamiseks tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Tagasiulatuv rakendamine on võimalik, sest ka ÜSM art 2 punkti 10 rakendamiseks nähakse ette ÜSMs tagasiulatuv rakendamine perioodi algusest ehk 2014. aasta 1. jaanuarist. Kuna teadaolevalt planeeritakse alles käesoleval aastal füüsilistele isikutele toetust anda toetuse saaja rollis, siis piisab, kui riigisiseselt rakendame alates käeoleva aasta algusest. Seni on füüsilistele isikutele antud toetust lõppsaaja rollis STS2014_2020 § 16 tähenduses rakendusskeemi kaudu. Eelnõu §-ga 2 muudetakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 3, lõiget 3, lõiget 7 ja § 8 täiendatakse lõikega 5. Kehtiva seaduse järgi eraldatakse Rahandusministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Eelnõu enam eesmärki nii kitsalt ei määratleks. Hasartmängumaksust on regionaalseid investeeringuid toetatud alates 1998. aastast. On saanud selgeks, et kehtiv seaduse sõnastus ei taga regionaalsete investeeringute tegelikku vajadust. Rahandusministeerium on teinud Vabariigi Valitsuse ettepaneku ühtlustada hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute rahastamise tingimused 13 26.03.2018 hasartmängumaksu seaduses teiste valitsemisalade rahastamise tingimustega. Hasartmängumaksu seaduse muudatuse ettevalmistamisel tuleb ühtlustada seaduse sätted valitsemisalade osas. Seni hasartmängumaksu nõukogu vahendusel jagatud vahendite suunamisel otse valitsemisaladele tuleb ühtlustada seaduse sätted hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute rahastamise sätetega. Regionaalsete investeeringute rahastamise tingimused on seaduses kirja pandud liiga detailselt. Kehtiva seadusega on Rahandusministeeriumi valitsemisalale regionaalsete investeeringute rahastamiseks antud ette investeeringute eesmärk sihtgruppide ja valdkondade lõikes, komisjoni teenindamise kulude jääkide kasutamise kord, kohustus otsuste tegemiseks alalise komisjoni moodustamiseks, komisjoni teenindavad asutused nimeliselt, kohustus kehtestada toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määrusega. Hasartmängumaksu seaduse muudatus peab võimaldama regionaalseteks investeeringuteks eraldatavate vahendite kasutamist reguleerida sarnaselt teiste regionaalarengu programmidega valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Niisamuti loobutakse seaduses komisjoni teenindava asutuse mõistest. Küsimus, kas komisjoni teenindav asutus üldse määrata, on programmi rakendaja siseotsus. Vajaduse korral sätestatakse rakendaja ülesanded ministri määruse tasemel. Eelnõu kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruse asemel regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord edaspidi riigihalduse ministri määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamine pole vajalik, kuivõrd meede on valdkondliku iseloomuga ning on olemuselt ja eesmärkidelt sarnane teiste Rahandusministeeriumi või tema volitusel RTK poolt rakendatavate meetmetega. Lisaks on sätestatud seaduse rakendussätetes, et regionaalsete investeeringutoetuste vahendite jagamise korraldamine otsustatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt üle anda osaliselt või täielikult üle RTKle, lähevad selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingud üle muutumatul kujul ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule kooskõlas töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust MPKSs muudetakse läbivalt regionaalse abi andja isikut. Kehtiva seaduse kohaselt antakse regionaalprogrammi rakendamiseks toetust kohaliku elu edendamisse investeerimise eesmärgil asutatud ja regionaalse arendustegevuse rakendusüksusena tegutseva riigi sihtasutuse EAS kaudu. Vabariigi Valitsuse 15. märtsil 2018. a kabinetinõupidamisel otsustati kiita heaks Rahandusministeeriumi ühtse rakendusteenuse pilootprojekti käivitamine, mille kohaselt koondatakse 1. septembriks 2018. a RTK-sse ühtseks rakendusteenuseks Rahandusministeeriumi valitsemisala meetmete rakendamine EAS-ist. Muuhulgas viiakse RTK-sse üle ka riigieelarvest rahastavate regionaalarengule suunatud programmide (kergliiklusteede toetusskeem, regionaalsete investeeringutoetuste, hajaasustuse ja väikesaarte programm jt) rakendamine. Kuna Maaeluministeerium korraldab eespool nimetatud programmidega sarnaste regionaalarengule suunatud Setomaa 14 26.03.2018 ja Peipsiveere arenguprogrammi rakendamist, siis on mõistlik ühtlustada sarnaste meetmete administreerimissüsteemid ning viia EASist RTKsse üle ka Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammide rakendamine. Eelnõu § 3 punktis 1 asendatakse sõna „regionaalse abi andja” sõnadega „Riigi Tugiteenuste Keskus”. Eelnõu § 3 punktidega 2–3 muudetakse kehtiva seaduse sõnastust, mille kohaselt edaspidi antakse regionaalprogrammi rakendamiseks toetust RTK kaudu. Eelnõu § 3 punkti 4 kohaselt jäetakse välja viide EASiga sõlmitud halduslepingule, sest RTK-ga kui valitsusasutusega ei sõlmita regionaalprogrammide rakendamiseks halduslepingut. Eelnõu § 3 punktiga 5 muudetakse kehtiva seaduse § 39 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Paragrahvi 39 lõikes 1 sätestatakse muuhulgas, et regionaalprogrammidest toetust saanud isikute tegevuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet RTK. Lõike 2 sõnastusest jäetakse välja viide EASiga sõlmitud halduslepingule, sest pärast regionaalprogrammide rakendamise üleandmist RTK-le lõpetatakse haldusleping EAS-iga ja Maaeluministeerium ei pea enam tegema haldusjärelevalvet EASiga sõlmitud halduslepingu täitmise üle. Eelnõu § 3 punktidega 6–8 muudetakse Maaeluministeeriumi ning PRIA kaudu antud riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse tagasinõudmise sätteid viies toetuse tagasinõudmise alused kooskõlla kavandatava rakendusskeemi muudatusega. Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse kehtivat seadust rakendussätetega, mille kohaselt EAS annab haldusülesande ja halduslepingu täitmisega seotud materjalid üle RTK-le 10 tööpäeva jooksul pärast halduslepingu lõpetamist ning RTK viib lõpule EAS-i poolt üleantud pooleliolevad menetlused. Eelnõu §-ga 4 muudetakse STS2007_2013. Ühtse rakendusteenuse pilootprojekti raames muudetakse ka STS2007_2013s korraldusasutuse ja sertifitseeriva asutuse ülesannete täitjat nii, et Rahandusministeerium võib ülesannete täitmise volitada oma valitsemisala asutusele. STS2007_2013 tuleb muuta, sest periood ei ole veel sulgunud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artikli 90 lõike 5 punkti 1 tähenduses, mis tähendab, et tuleb teha veel järelkontrolle (nt kestvuse nõude täitmise üle) ja esitada teavet lõpparuande kohta, järelhindamist, kui nii Euroopa Komisjon peab vajalikuks. 4. Eelnõu terminoloogia 15 26.03.2018 Eelnõu uusi termineid ei sisalda. Eelnõuga täiendatakse toetuse taotleja terminit füüsilise isikuga tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punktis 10 nimetatud toetuse saaja termini täiendustest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised EL määrused: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013, erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend; • Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks; • Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999. Eelnimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu toetuse andmise tingimusi ettenägeva õigusakti kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete täitmisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse, arvestades eelnõus sätestatut. Eelnõus on ÜSM sättele viidatud, kui ülesande sisu või toetamise tingimused on ÜSMga reguleeritud, tehes kergemaks asjakohase regulatsiooni leidmise. Ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutuselevõtu otsustusõigus liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel jagatud 16 26.03.2018 pädevuse alla, seda nii ELTL artikli 4 lõike 2 punkti c3, mis kajastub ka EL finantsmääruse nr 966/2012 artiklites 175 ja 180, mille kohaselt toimub vahendite kasutamine ÜSM ja eelnimetatud fondi-määruste järgi. 6. Seaduse mõjud Eelnõu omab mõju riigiasutuste korraldusele, läbi selle, et eelnõuga kavandatud muudatused, mis puudutavad Rahandusministeeriumi vastutusala ja regionaalmeetme toetuste andmise korraldajate määramist, võimaldavad paremini arvestada ministeeriumi otsustusõigusega viia läbi struktuurireforme muuhulgas rakenduskavade ning ETK ja ENI programmide elluviimisel. Eelnõu võimaldab vähendada toetuse andmisega kaasnevat halduskoormust seoses Rahandusministeeriumi vastutusala ja muude regionaalvaldkonna toetuste menetlemise koondamisega RTKsse. Kuna korraldusasutus hakkab toetust andma ise ilma vahendusasutusi kaasamata, siis väheneb koormus läbi kontrollitasandite kaotamise, samuti muudetakse ühtlasemaks ja kesksemaks toetuse taotlemist ja taotluste menetlemist. Töötajate ja ametnike koondamist esialgu ette ei nähta. Vajadusel tehakse ettepanek tööülesannete muutmiseks. Mõju keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele tuleneb otseselt läbi toetustmeetmete, mitte läbi eelnõu, mille mõju on kaudne tagades toetusmeetmete rakendamise. Toetusmeetmete eeldatavat ja tegelikku mõju eelhinnatakse, järelhinnatakse ja seiratakse jooksvalt ÜSMst tulenevate kohustuste raames ning konkreetse meetme rakendamise õigusakti kehtestamisel. Eelnõu, sh toetusmeetmed ise, ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Rahandusministeerium on kavandamas järgmised tegevused: 1) 1. septembriks 2018 koondatakse RTKsse Rahandusministeeriumi ergutava mõjuga toetuste rakendamine, sh a. siseriiklike regionaalmeetmete ja struktuurivahendite makse- ja korraldusasutuse funktsioonid; b. rakendusüksuse ja regionaalmeetmete andmise ülesanded, mida rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) kui ka Rahandusministeerium; lõpetatakse vastavate meetme tegevuste rakendusüksuste ülesannete raames sõlmitud halduslepingud, c. teavitatakse välistoetuste andjaid pädevate asutuste muutusest 2) RTKs testitakse võimalusi kontrollitasandite vähendamiseks ja ühetaolisema allikast 3 Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punkti c „The part of the Union budget allocated to the Fund shall be implemented within the framework of shared management between the Member States and the Commission“. 17 26.03.2018 sõltumatu toetuste rakendamisteenuse leidmiseks; 3) struktuuritoetuse register (SFOS) arendatakse selliselt, et see oleks sobilik ka teistest eelarvelistest allikatest rahastatavate projektide menetlemiseks „ühe aknana“ kliendile ning kesksema juhtimisinfo pakkumiseks. RTKsse ülesannete koondamise kogemusi kasutab Rahandusministeerium 2021+ struktuuritoetuste planeerimise ja rakendussüsteemi ülesehitamise faasis. Pilootprojekti raames ei muudeta toetuste planeerimise, seire, hindamise ja valdkondliku poliitika kujundamise funktsioone (toetusmeetmete väljatöötamine), need jäävad ka edaspidi Rahandusministeeriumi ülesanneteks. Struktuuritoetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse tehnilise abi vahenditest 85% ulatuses, millele lisatakse riigieelarvest 15% riikliku kaasfinantseeringut, millise maht on rakenduskava ja programmdokumentidega juba ette nähtud. Antud mahus vahendeid on olnud piisavad struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude katteks. ETK ja ENI programmides osalevatel riikidel tuleb kaasfinantseerida tehnilise abi kulusid ning katta tehnilisest abist mittekaetavaid seirekomisjoni, juhtkomisjoni, kontrollijate ja auditiitorite rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Kulude katte suurus on märgitud kokkulepitud ETK programmis. Kulud kavandatakse riigieelarvesse iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades. Toetuste korraldamisega seotud asutuste töötajad ja ametnikud kavandatakse EASst ja Rahandusministeeriumist RTKsse üle viia. Seega eelnõuga juba kavandatud kulude mahu vähenemist või suurenemist ette ei nähta ning arvestatakse rakenduskavade ja programmidega ettenähtud tehnilise abi vahendite eelarve mahte. Eelnõuga rahalist tulu ei saada. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel nähakse ette järgmised Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste muutmised: • Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“; • Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrus nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“; • Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 102 „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“. Muuta tuleb ka:  peaministri 24. novembri 2016. a korraldust nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ – RTK eemaldatakse, sest RTK hakkab olema lisaks riigihalduse ministri vastutusalale olema ka rahandusministri vastutusalas. Mõlema ministri vastutusalas olemisel ei ole vaja vastutusala määrata, seega RTK eemaldatakse korraldusest;  Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldust nr 386 „lisa “Perioodi 2014– 18 26.03.2018 2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri”“ – asjaomastes meetme tegevustes asendatakse rakendusüksuse ülesannete täitjana märgitud Rahandusministeerium ja EAS RTKga. Rakenduskava meetme tegevuste rakendamisaktid (määrused ja käskkirjad), mis kehtestatakse STS2014_2020 § §-de 14–16, alusel, muudetakse peale kõrgemalseisvate õigusaktide muudatuste vastuvõtmist ja jõustumine kavandatakse eelnõus märgitud samale ajale. Kuna toetuse andmise tingimuste määrused ja käskkirjad vaid kajastavad volitatud rakendusüksust/toetuse andjat, siis muudatuse võib sisse viia ka hiljem esimese sisulise muudatusega. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 2018. aasta 1. augustil, välja arvatud eelnõus nimetatud § 1 sätted, mis võivad jõustuda varem ehk üldises korras, kuna need ei ole otseselt seotud Rahandusministeeriumi ja riigisiseste regionaaltoetuste rakendamise ümberkorraldamisega. Eelnõu jõustumiseks ei tulene EL õigusest kohustuslikku tähtaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Kaubandus–Tööstuskojale. 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0317 - Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b47bb437-da4c-455f-b02f-a517a73ab80b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b47bb437-da4c-455f-b02f-a517a73ab80b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →