jrk allikas toetusmeede Meetme tegevus RÜ hetkel RÜ 01.09.2018 Eelarve kokku
RE Ettevõtjate elektriliitumiste 2018 toetust ei anta, toimub projektide lõpetamine EAS RTK - €
1 pilootprogramm
RE Hasartmängumaksust regionaalsete EAS RTK 3 467 000,00 €
2 investeeringutoetuste programm
3 RE Kergliiklusteede toetusskeem EAS RTK 1 413 219,00 €
4 RE Hajaasustuse programm EAS RTK 1 825 000,00 €
5 RE Väikesaarte programm EAS RTK 652 500,00 €
RE Lipuväljakute välja arendamise programm 2018 toetust ei anta, toimub projektide lõpetamine EAS RTK - €
6
7 RE Setomaa arenguprogramm EAS RÜ 768 000,00 €
8 RE Peipisveere arenguprogramm EAS RÜ 768 000,00 €
ERF Regionaalsete kompetentsikeskuste EAS RTK 14 025 000,00 €
9 arendamine
ERF Piirkondlikud algatused tööhõive ja EAS RTK 7 500 000,00 €
10 ettevõtlikkuse tugevdamiseks
ERF Piirkondade konkurentsivõime EAS RTK 134 802 250,00 €
11 tugevdamise investeeringud
12 ERF Linnapiirkondade jätkusuutlik areng EAS RTK 66 000 000,00 €
ERF Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik EAS RTK 29 000 000,00 €
13 areng
ESF Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus EAS RTK 3 102 500,00 €
14
ERF Eesti - Läti programm 2014-2020 Programmis osalevad Eesti (Lääne-Eesti ja Lõuna- Korraldusasutus: Korraldusasutus: 45 654 342,00 €
Eesti) ja Läti (Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pieriga). RM RTK, Tallinn
Prioriteetsed suunad: 1. Aktiivne ja atraktiivne Sekretariaat: EAS Sekretariaat:
ettevõtluskeskkond; 2. Puhas ja väärtustatud RTK, Tartu
elukeskkond; 3. Parem sadamavõrgustik; 4. Sekretariaadi Sekretariaadi
Integreeritud tööturg; 5. Tehniline abi. infopunkt Riias, infopunkt Riias,
haldusleping haldusleping RTK
EASi kaudu kaudu
Järelevalve Järelevalve
Eestis: RM Eestis: RTK,
Tallinn
Järelevalve Lätis: Järelevalve Lätis:
Läti Läti
keskkonnakaitse keskkonnakaitse
ja ja
regionaalarengu regionaalarengu
15 ministeerium ministeerium
ENI Eesti - Vene programm 2014-2020 Programmis osalevad Eesti (Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Korraldusasutus: Korraldusasutus: 35 652 497,54 €
Kesk-Eesti, teatud juhtudel külgneva piirkonnana RM RTK: Tallinn
Põhja-Eesti, sh Tallinn) ning Vene Föderatsioon Sekretariaat: EAS Sekretariaat:
(Peterburi, Leningradi ja Pihkva oblastid). RTK, Tartu
Temaatilised eesmärgid: Ettevõtluse ja VKE-de Sekretariaadi Sekretariaadi
areng; Piirihalduse, piirijulgeoleku ning inimeste harukontorid harukontorid
liikumise ja rände haldamise edendamine; Pihkvas ja Pihkvas ja
Keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine Peterburis, Peterburis,
ja nendega kohandumine; Kohaliku ja piirkondliku haldusleping haldusleping RTK
hea valitsemistava toetamine; Tehniline abi. EASi kaudu kaudu
Järelevalve Järelevalve
Eestis: RM Eestis: RTK,
Tallinn
Järelevalve Järelevalve
Venemaal: Venemaal:
detsentraliseerit detsentraliseerit
16 ud ud
17 ERF Kättesaadavate ja kvaliteetsete Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine RM RTK 93 600 000,00 €
tervishoiuteenuste tagamine tööhõives Investeeringute toetamine esmatasandi
püsimise ja hõivesse naasmise tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes,
suurendamiseks tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
18 esmatasandi teenused RM RTK 114 025 000,00 €
19 ERF Hoolekande taristu arendamine, Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine RM RTK 56 000 000,00 €
keskkonna kohandamine puuetega
20 ERF inimeste vajadustele vastavaks Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine RM RTK 12 000 000,00 €
Kapitali- ja krediidikindlustuse Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse
21 ERF kättesaadavuse parandamine väljastamine RM RTK 95 990 000,00 €
Varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali
22 ERF pakkumiseks RM RTK 83 200 000,00 €
23 ESF Riigi võimekuse tõstmine inimressursside Inimressursi koolitus ja arendamine RM RTK 12 946 670,00 €
24 ESF arendamise ja institutsionaalse Tippjuhtide arendamine RM RTK 3 751 471,00 €
suutlikkuse parendamise kaudu
Riigi võimekuse tõstmine inimressursside
arendamise ja institutsionaalse
suutlikkuse parendamise kaudu Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse
25 ESF tõstmine RM RTK 4 500 000,00 €
26 ESF Poliitikakujundamise kvaliteedi Mõjude hindamise süsteemi arendamine RM RTK 2 246 374,00 €
27 ESF arendamine Kaasamise arendamine RM RTK 440 000,00 €
Tööturu osapoolte (Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti
Ametiühingute Keskliit) poliitikakujundamisel kaasa
28 ESF rääkimise võimekuse tõstmiseks. RM RTK 470 588,00 €
29 ESF Strateegilise juhtimise arendamine RM RTK 1 176 471,00 €
30 ESF Rakke- ja ekspertrühmad RM RTK 2 200 000,00 €
31 ESF Õigusloome kodifitseerimine RM RTK 1 573 496,00 €
32 ESF Õigusloome arendamine RM RTK 370 000,00 €
ERF/
33 ÜF Tehniline abi Tehniline abi RM RTK 128 306 841,00 €
Euroopa abifond enim
Toidu puudustkannatavate isikute jaoks Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute
34 abi tehniline abi jaoks tehniline abi RM RTK 470 706,00 €
Kohaliku omavalituse 10 415 692,00 €
hoonekandeasutuste hoonetes Kohaliku omavalituse hoonekandeasutuste
energiatõususe ja taastuveneriga kasutuse hoonetes energiatõususe ja taastuveneriga kasutuse
35 CO2 edendamine edendamine RM RTK
Avaliku sektori keskvalitsuse allsektori Avaliku sektori keskvalitsuse allsektori hoonetes
hoonetes energiatõhususe ja energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse
36 CO2 taastuvenergia kasutuse edendamine edendamine RM RTK 19 852 000,00 €
KOKKU 988 165 617,54 €
EELNÕU
KAVAND
RIIGIHALDUSE MINISTER
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 102 „Regionaalsete
investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning
tagasinõudmise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja programmi eesmärk
§ 2. Terminid
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 3. Toetatavad tegevused
§ 5. Toetuse ja omafinantseeringu suurus ning nõuded esitatud taotluste arvule
§ 6. Programmi vahendite jaotus
3. peatükk
Toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 7. Toetuse taotleja ja nõuded toetuse taotlejale
§ 8. Investeeringu objekt ja nõuded investeeringu objektile
§ 9. Taotluse esitamise tähtpäev ja nõuded taotlusele
4. peatükk
Taotluse menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine
§ 10. Taotluste menetlemine Riigi Tugiteenuste Keskuses
§ 11. Maakondlik komisjon
§ 12. Maakonna projektide hindamine
§ 13. Taotluste vastavuskontroll Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt
§ 14. Programmi komisjon
§ 15. Üleriigiliste projektide hindamine ning taotlusvoorus laekunud üleriigiliste ja
maakonna projektide kohta otsuste tegemine
§ 16. Programmi komisjoni otsuste kehtetuks muutumine
5. peatükk
Toetuse saaja, toetuse kasutamine ja toetuse tagasinõudmine
§ 17. Toetusleping, toetuse saaja õigused ja kohustused
§ 18. Aruandlus
§ 19. Väljamakse tegemine
§ 20. Muudatused toetuse kasutamisel ja toetuslepingu muutmine
§ 21. Toetuse tagasinõudmine
6. peatükk
Rakendussätted
§ 22. Määruse rakendussätted
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Veiko Tali
kantsler
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 02.04.2018 nr 1.1-10/2651-1
[email protected]
Perioodi 2014‒2020
struktuuritoetuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse (ühtse
rakendusteenuse loomine) eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud proua Reps
Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu. Tulenevalt 15. märtsi 2018. a
Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kokkulepitust menetleda eelnõud kiirendatud
korras, palume esitada kommentaarid 13. aprilliks 2018. a, sealhulgas Justiitsministeeriumil,
kel palume samuti esitada kommentaarid esimese kooskõlastuse raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
eelnõu 9 lk, seletuskiri 19 lk, hasardiEN Kavand 2 lk, KOV hoolekande asutuste
energiatõhususe määruse kavand 1 lk, ÜRT meetmed 3 lk */
Piret Eelmets 6113188
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
[email protected]
Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
Siseministeerium
Keskkonnaministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Riigikantselei
Kultuuriministeerium
2
EELNÕU
26.03.18
Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine)
§ 1. Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega
ning käesoleva seaduse 4. peatükis ja 6. peatükis sätestatud kulu korral vastavalt ka ETK ja
ENI programmi seirekomisjoni otsusega;“;
2) paragrahvi 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „esitanud“ tekstiosaga „füüsiline isik,“;
3) paragrahvi 2 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „artiklis 13“ tekstiosaga „ning
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika
rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT
L 244, 19.08.2014, lk 12–54), artikli 2 punktis s ja artiklis 45“;
4) paragrahvis 5 asendatakse sõna „korraldusasutus“ läbivalt sõnaga „Rahandusministeerium“
vastavas käändes“;
5) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123
lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud
ministeeriumi valitsemisala asutus.
(2) Korraldusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013
sätestatud liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva
seadusega pandud rakendusasutusele, rakendusüksusele või Rahandusministeeriumile, ning
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid.
(3) Kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihangete seaduses nimetatud
riigihanke piirmääraga või ületab seda, võib korraldusasutus kontrollida rakendusüksuse
asemel toetuse saaja poolt riigihangete seaduse järgimist.“;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:
„(3¹) Rakendusüksuse täidetavate haldusülesannete osalisel või täielikul üleminekul teisele
asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate
töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule
töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“;
7) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sertifitseerimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli
123 lõike 2 tähenduses on Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri
määratud ministeeriumi valitsemisala asutus.“;
8) paragrahvi 10 lõige 1, lõike 2 teine lause ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusasutuse või
rakendusüksuse ülesande täitmine ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
1303/2013, käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, võib
korraldusasutuse juht rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmise peatada või
lõpetada. Korraldusasutuse juht teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile, kes
omakorda teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakendusasutuse või rakendusüksuse
ülesannete edasise täitmise korralduse kohta.“;
10) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõna „täimisega“ sõnaga „täitmise“;
11) paragrahvi 29 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artiklites 41 ja 42 ning“;
12) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 29 lõikes 5, § 39 lõikes 8 ja §-s 50 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“
sõnaga „korraldusasutus“ vastavas käändes;
14) paragrahvi 30 lõike 1 sissejuhatavas lauses lisatakse pärast sõna „täielikult“ sõnad „või
peatada edasiste maksetaotluste menetlemine“;
15) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) menetluses oleva maksetaotluse või varasema maksetaotluse kulu abikõlblikkus ei ole
üheselt selge;“;
16) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi
valitsemisala asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 125 lõike 2 punktides a ja b nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud
ülesandeid. Rahandusministeerium võib anda korraldusasutusele, rakendusasutusele ja
rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel ja nimetatud
määruse artikli 50 lõike 7 kohaste Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning
jälgida rakenduskava elluviimiseks antud soovituste rakendamist.
(2) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi
valitsemisala asutus koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 46 ja 50 tähenduses
rakenduskava aruande (edaspidi seirearuanne) ja sama määruse artikli 141 lõike 1 tähenduses
rakenduskava lõpparuande ning esitab need rakenduskava seirekomisjonile, Vabariigi
Valitsusele ja Euroopa Komisjonile.
(3) Korraldusasutus, rakendusasutused, rakendusüksused ja rahastamisvahendi rakendajad
annavad Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud
ministeeriumi valitsemisala asutusele seirearuande koostamiseks, rakenduskava elluviimisest
muude ülevaadete tegemiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituste
rakendamise jälgimiseks vajalikku teavet Rahandusministeeriumi nõudmisel.“;
17) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab käskkirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni, mille
esimeheks määratakse Rahandusministeeriumi esindaja. Rahandusministeerium tagab
seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja komisjoni koosolekute
protokollimise.“;
18) paragrahvi 33 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vastavalt rakenduskava seirekomisjoni ettepanekule asutab valdkonna eest vastutav
minister või rakendusasutuse juht valdkonna tulemuslikumaks juhtimiseks ühe või mitme
prioriteetse suuna meedet või meetme tegevust hõlmava valdkondliku komisjoni.
(2) Valdkondliku komisjoni liikmed on Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse,
rakendusasutuse ja valdkonna partnerorganisatsioonide esindajad.
(3) Valdkonna eest vastutav minister või rakendusasutuse juht kehtestab valdkondliku
komisjoni töökorra ning tagab asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja
komisjoni koosolekute protokollimise.“;
19) paragrahvis 34 asendatakse sõna „korraldusasutus“ sõnaga „Rahandusministeerium“
vastavas käändes;
20) paragrahvi 48 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse osas tehtud finantskorrektsiooni otsus on
täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui
tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul ja ei ole
võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, annab finantskorrektsiooni
otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.“;
21) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahandusministeerium täidab ETK programmi elluviimisega seotud liikmesriigi
ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013.“;
22) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi
valitsemisala asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013
artikli 21 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 tähenduses korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse,
ühise sekretariaadi ja auditeeriva asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses,
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides.“;
23) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:
„(3¹) Kui programmis osalevad riigid on kokku leppinud, et korraldusasutus loob info- või
kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida halduslepingu info- või kontaktpunkti loomiseks
ning õiguste ja kohustuste määramiseks.“;
24) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõiked 1–3“ tekstiosaga „lõiked 1–31“;
25) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antud korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse,
ühise sekretariaadi, auditeeriva asutuse või kontrollija ülesannete täitmine läheb osaliselt või
täielikult üle teisele asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete
täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele
või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“;
26) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse
määramise tingimused ja korra, arvestades ETK programmis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 2 kohases ETK programmi seirekomisjoni
otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1299/2013
ning muudes õigusaktides sätestatut.“;
27) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab sätestatud korra juhul, kui ETK programmi
seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi ja
korda.“;
28) paragrahvi 54 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
29) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:
„§ 541. Finantskorrektsiooni otsus
(1) Kui korraldusasutus asub Eestis, teeb tagasimaksmisele kuuluva toetuse
finantskorrektsiooni otsuse korraldusasutus.
(2) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse:
1) otsustaja nimi;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus ja number;
4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse
tegemisel lähtuti;
5) vähendatud või tühistatud summa, sealhulgas eraldi välja tuues toetuse ja
omafinantseeringu summad;
6) tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa, kui toetus tuleb tagasi maksta, ja tagastamisele
kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg;
7) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluv toetus kantakse, asutuse tagasimakse
tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud juhul, kui finantskorrektsiooni otsuses
tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga;
8) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus;
9) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse
tagasimaksmine ajatatakse, kui toetuse saajal on intressi maksmise kohustus;
10) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või
kaebuse esitamise õigus;
11) toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave.
(3) Eestis asuva korraldusasutuse finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Finantskorrektsiooni otsuse täitmiseks
esitamisele kohaldatakse seaduse § 48 lõikes 8 sätestatut.
(4) Kui partner ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud ja selle on hüvitanud
riik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 27 punkti 3 alusel, on
partner kohustatud riigi hüvitatud summa Rahandusministeeriumile tagasi maksma.
(5) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul elektroonilise süsteemi
vahendusel. Kui elektroonilise süsteemi vahendusel ei ole võimalik finantskorrektsiooni
otsust edastada või kui projekt on lõppenud, saadetakse otsus elektrooniliselt e-posti või
väljastusteatega tähtkirjaga posti teel.
(6) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemise korras esineb finantskorrektsiooni tegemise alus
ja tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutus jätta
finantskorrektsiooni otsuse tegemata.“;
30) paragrahvi 55 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „Rahandusministeeriumi“ sõnadega
„või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutuse“;
31) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva
teabega ning õiguste rikkumise korral esitada vaie vastavalt ETK programmis kokkulepitud
korrale. Esitatud vaie lahendatakse ETK programmis kokku lepitud korras.“;
32) paragrahvi 63 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse erisätted Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika
rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT
L 244, 19.08.2014, lk 12–54),“;
33) paragrahvi 631 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahandusministeerium täidab ENI programmi elluviimisega seotud riigi ametiasutuse
ülesandeid, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõike 6
punktis a.“;
34) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi
valitsemisala asutus täidab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõigete 1
ja 2 ning artikli 27 tähenduses korraldusasutuse, ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi ühine
sekretariaat) ja auditeeriva asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas
seaduses ja selle alusel antud õigusaktides.“;
35) paragrahvi 631 lõikes 3 asendatakse sõnad „ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi ühine
sekretariaat)“ sõnadega „ühise sekretariaadi“;
36) paragrahvi 631 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kontaktpunkti“ tekstiosaga „ja
rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 32 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiisiku“;
37) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(3)1 Kui programmis osalevad riigid on kokku leppinud, et korraldusasutus loob komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 27 lõikes 3 nimetatud allkontori, võib
korraldusasutus sõlmida halduslepingu allkontori loomiseks ning õiguste ja kohustuste
määramiseks.“;
38) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antud korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse,
ühise sekretariaadi, auditeeriva asutuse või kontrollija ülesannete täitmine läheb osaliselt või
täielikult üle teisele asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete
täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele
või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“;
39) paragrahvi 633 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni rakendusmääruse
(EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise
tingimused ja korra, arvestades ENI programmis, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr
897/2014 artikli 48 lõike 6 kohases ENI programmi seirekomisjoni otsuses, komisjoni
rakendusmääruses (EL) nr 897/2014 ning muudes õigusaktides sätestatut.“;
40) paragrahvi 633 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
(11 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab lõikes 1 sätestatud korra juhul, kui ENI
programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta korda komisjoni rakendusmääruse
(EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses.“;
41) paragrahvi 633 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) ENI programmis tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Finantskorrektsiooni otsuse suhtes kohaldatakse
käesoleva seaduse §-s 541 lõigetes 1–3 ja 5–6 sätestatut.
(5) Kui partner ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud ja selle on hüvitanud
riik komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 74 lõike 4 alusel, on partner
kohustatud tagasi maksma riigi hüvitatud summa Rahandusministeeriumile.“;
42) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 635–639 järgmises sõnastuses:
„§ 635. Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja taotleja kohustused
(1) Taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava
ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutuse nõudmisel tõendama, et nad vastavad
ENI programmis või ENI programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning
esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks.
(2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud
Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi
valitsemisala asutuse nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta
Rahandusministeeriumi sätestatud tähtajaks, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks.
§ 636. Kohustused seoses hankimisega
Hangete korraldamisel kohaldatakse ENI juhendmaterjalides ja käesoleva seaduse §-des 26 ja
27 sätestatut.
§ 637. Taotleja ja toetuse saaja õigused
Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva
teabega. Selle õiguse rikkumise korral võib taotleja või toetuse saaja esitada vaide vastavalt
ENI programmis kokku lepitud korrale.
§ 638. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamine
(1) Kui ENI programmis või ENI programmi seirekomisjoni otsustes ei ole sätestatud teisiti,
avaldatakse enne toetuslepingu sõlmimist taotluste kohta ainult statistilisi ülevaateid.
(2) Rahuldamata jäetud taotluse andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §
39 lõiget 5, auditi ja kontrolli ettevalmistamise dokumentide avalikustamisele käesoleva
seaduse § 39 lõiget 7 ning finantskorrektsiooniga seotud teabe avalikustamisele käesoleva
seaduse § 39 lõiget 8.
§ 639. Kohustuse või nõude täitmata jätmine ja sellest teavitamine
Käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud juhtudest, kui need on seotud Eestis registreeritud
toetuse saaja või partneriga ning kohustuse või nõude täitmata jätmisega seotud toetuse
summa ületab 10 000 eurot, teavitatakse Rahandusministeeriumi kümne päeva jooksul
rikkumisest teadasaamisest arvates.“;
43) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 68 järgmises sõnastuses:
„§ 68. Seaduse muudatuste rakendamine
Paragrahvi 2 punkti 8 muudetul kujul rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.“.
§ 2. Hasartmängumaksu seaduse muutmine
Hasartmängumaksu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud ministeeriumi
valitsemisala asutusele – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu
kavandatavast laekumisest ja mida kasutatakse regionaalsete investeeringutoetuste
andmiseks.“;
2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud toetuse taotlemise, andmise,
kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.“;
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud toetuse taotlemise, andmise,
kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
4) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Minister võib volitada regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi
elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
sihtasutuse või mittetulundusühingu kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, §
6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse
riigi sihtasutust haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14
lõiget 3. Kui vastavast halduslepingust tuleneva ülesande täitmine läheb osaliselt või täielikult
üle teisele asutusele või juriidilisele isikule, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud
töötajate töölepingute üleandmisel ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele
isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.“;
6) seaduse § 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva seaduse § 7 lõike 8 kolmandat lauset kohaldatakse ka enne 2018. aasta 1.
septembrit kehtivast halduslepingust tulenevate ülesannete üle andmise korral.“.
§ 3. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse muutmine
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „regionaalse abi andja“ sõnadega
„Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus“;
2) paragrahvi 203 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse alusel ja korras võib riik maapiirkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks
anda toetust Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse (edaspidi regionaalse abi andja)
kaudu.“;
3) paragrahvi 204 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Regionaalprogrammi rakendamiseks annab toetust regionaalse abi andja käesolevas
seaduses ja regionaalprogrammis sätestatud alustel ja korras.“;
4) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 8, § 19 lõike 2 ja § 204 lõike 3“ tekstiosaga
„§ 8 ja § 19 lõike 2“;
5) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 sätestatud riigiabi, §-s 17 sätestatud vähese tähtsusega
abi, § 201 lõikes 1 sätestatud muud toetust ning § 203 lõikes 1 sätestatud toetust
regionaalprogrammi rakendamiseks annab riik Maaeluministeeriumi, PRIA või regionaalse
abi andja kaudu, teostab riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse saaja tegevuse üle
riiklikku ja haldusjärelevalvet vastavalt Maaeluministeerium, PRIA või regionaalse abi andja.
(2) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 8 ja § 19 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu
täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Maaeluministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse
ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande
edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja Maaeluministeerium.“;
6) paragrahvi 42 pealkirja ning lõikeid 1, 3 ja 7 täiendatakse pärast sõna
„Maaeluministeerium“ tekstiosaga „, regionaalse abi andja“ vastavas käändes;
7) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:
„§ 561. Haldusasjade täitmise üleandmine
(1) Sihtasutus, kes täidab kuni 2018. aasta 1. septembrini § 204 lõikes 3 nimetatud
halduslepingust tulenevaid haldusülesandeid, annab täidetava haldusülesande ja halduslepingu
täitmisega seotud materjalid üle Riigi Tugiteenuste Keskusele kümne tööpäeva jooksul
halduslepingu lõpetamise kuupäevast alates.
(2) Pooleliolevad menetlused, mis antakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt üle, viib
lõpule Riigi Tugiteenuste Keskus.
(3) Käesoleva seaduse § 204 lõikes 3 kuni 2018. 1. augustini kehtinud redaktsioonis nimetatud
halduslepingu täitmisega seotud töötajate töölepingud lähevad alates 2018. aasta 1.
septembrist üle haldusülesannete täitmist jätkavale asutusele kooskõlas töölepingu seaduse §
112 lõikega 1.“.
§ 4. Perioodi 2007‒2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõikes 1 ja § 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse nimetatud
ministeerium“ sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri
määratud juhul ministeeriumi valitsemisala asutus“;
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Rakendusüksuse ülesannete täitmiseks sõlmitud halduslepingu osalisel või täielikul
lõppemisel, kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma teine asutus või juriidiline isik,
kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel
ülesannete täitmist jätkavale asutusele või juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget
1.“;
2) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna „korraldusasutus“ sõnaga
„Rahandusministeerium“;
3) paragrahvi 26 lõiked 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 26 lõikeid 4 ja 8, § 27 lõiget 2, § 28 lõiget 7 ning § 35 lõikeid 1–3 täiendatakse
pärast sõna „Rahandusministeerium“ sõnadega „või valdkonna eest vastutava ministri
määratud juhul ministeeriumi valitsemisala asutus“;
5) paragrahvides 32 ja 33 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga
„korraldusasutus“ vastavas käändes.
§ 4. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2018. aasta 1. augustil, välja arvatud § 1 punktid 1–3, 10–12, 14–15, 20, 23,
24, 26–29, 31, 32, 35–37 ja 39–42, mis jõustuvad üldises korras.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn 2018
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2018
(allkirjastatud digitaalselt)
26.03.2018
Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga
(edaspidi eelnõu) muudetakse paindlikumaks 2014–2020 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise,
Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmide
elluviimise ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ja hasartmängumaksu
seaduse alusel antavate toetuste andmise korraldajate määramist. Peamine muudatus
seisneb selles, et eelnõuga võimaldatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusel
täita osaliselt või tervikuna toetuse andmise korraldamise ülesandeid. Lisaks täiendatakse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses toetuse taotlejate ringi füüsilise isikuga
tulenevalt Euroopa Liidu määruse muudatusest ning tehakse muid väiksemaid muudatusi
seoses struktuuritoetuse andmisega.
Eelnõuga muudetakse lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele ja perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seadusele ka hasartmängumaksu seadust ning maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seadust.
Vabariigi Valitsuse 29. mai 2015. a korralduse nr 231 „Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm 2015–2019” (edaspidi tegevusprogramm) kohaselt nimetati
Põllumajandusministeerium alates 1. septembrist 2015 ümber Maaeluministeeriumiks.
Lisaks tehti tegevusprogrammi alusel valitsussektori asutuste ülesannete ja paiknemise
analüüs ning töötati välja asjakohased põhimõtted. Selle tulemusel otsustati
Maaeluministeeriumile anda üle selliste regionaalprogrammide elluviimine, mis on seotud
maaelu arendamisega: Setomaa arenguprogramm, Peipsiveere programm, Võro ja Mulgi
arendustoetused (edaspidi regionaalprogrammid). 24. märtsil 2017. aastal jõustus maaelu
ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatus, millega kehtestati
regionaalprogramme käsitlev õigusnormistik. Käesoleva seadusega muudetakse
regionaalprogrammide rakendusskeemi ja regionaalse abi andja isikut.
Eelnõu koostamisel on lähtutud ühtekuuluvuspoliitika elluviimist reguleerivate Euroopa
Liidu määrustest1.
Eelnõu jõustub üldises korras.
1
Vaata seletuskirja punkt 5. Eelnõu vastavus EL õigusele
1
26.03.2018
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja selle seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna
peaspetsialist Piret Eelmets (e-post:
[email protected], tel 611 3188). Eelnõu osad, mis
puudutavad Euroopa territoriaalset koostööd ja Euroopa Naabruspoliitika
rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide ning hasartmängumaksu seaduse
muudatusi, on ette valmistanud regionaalarengu osakonna õigusnõunik Martin Kulp (e-
post:
[email protected], tel 611 3097) ning sama osakonna nõunikud Riina Nurmsaar ja
Julia Koger. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuse valmistas ette
Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo
juhataja Anneli Kimmel (tel 625 6531,
[email protected]) ning juriidilise ekspertiisi
tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (tel 625 6197,
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna jurist Virge Aasa (e-post:
[email protected],
tel 611 3549) ning keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected], tel 6113 6368).
Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu seaduseelnõuga. Eelnõu jõustumiseks ei tulene EL õigusest
kohustuslikku tähtaega. Eelnõuga rakendatakse muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus
(EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) (edaspidi ÜSM), 2018. aasta …..
juunil2 jõustunud muudatusi.
5. aprillil 2017. a otsustas Vabariigi Valitus kabinetinõupidamisel: „Kiita heaks põhimõte
planeerida välisvahendid, sh struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusperioodi 2021-
2027 vahendid, riigisiseste vahenditega ühtsetel strateegilistel alustel.
Rahandusministeeriumil ühtlustada vajaduse korral selleks õiguslikke, töökorralduslikke ja
infotehnoloogilisi lahendusi.“ Sellest tulenevalt tegi Rahandusministeerium 15. märtsi
2018. a Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul ettepaneku kiita heaks Rahandusministeeriumi
ühtse rakendusteenuse pilootprojekt, mis ka heaks kiideti. Pilootprojekti eesmärgiks on
testida Rahandusministeeriumi näitel, kas on võimalik välja töötada allikast sõltumatu
toetuste andmise rakendusteenus, mis oleks selgem, ühetaolisem, kliendikesksem ja
vähemate kontrollitasemetega. Selleks koondab Rahandusministeerium kokku oma
valitsemisala meetmed (regionaalvaldkond) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (edaspidi
EAS) ning Rahandusministeeriumi enda rakendusüksuse ja korraldus- ja makseasutuste
funktsioonid ning viib need täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusesse (edaspidi RTK).
Täiendavalt on plaanis RTK-sse koondada need sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei
korraldatavad eurotoetused, mille jaotust taotlejate vahel rahandusministeerium praegu
2
Eelnõu koostamise ajal teada olev eeldatav jõustumisaeg.
2
26.03.2018
korraldab.
Üle viidavate toetuste hulgas on ka hasartmängumaksu arvel antav regionaalsete
investeeringutoetuste programm ning kergliiklusteede, elektriliitumiste, esmatasandi
tervisekeskuste ja toiduabi toetuse programmid. Samuti kavandatakse RTK-le üle anda
maaeluministeeriumi vastutusala regionaalprogrammide rakendamine.
Ühest kohast saab edaspidi taotleda ca 34 eri meetme toetusi, mida rahastatakse viiest
rahastusallikast, sealhulgas ELi struktuurifondidest, Euroopa naabrusinstrumendi piiriülese
koostöö vahenditest, Euroopa abifondi toiduabi toetustest enim puudust kannatajatele, CO2
ja teiste kasvuhoonegaaside kvoodi müügi tulust, hasartmängumaksust ja teistest
riigieelarve tuludest.
Paralleelselt alustatakse struktuuritoetuste registri arendamist selliselt, et seda oleks
võimalik kasutada kõikidest allikatest rahastatud projektide elluviimiseks ning
menetlemiseks.
Arvestades olukorda, et struktuurivahendid vähenevad alates 2021. aastaga algavast
Euroopa Liidu eelarveperioodist ligi kolmandiku võrra ning samas ollakse üle minemas
tegevuspõhisele riigieelarvele rakendades allikast sõltumatut planeerimist, siis oleks
vajalik, et ka toetuste administreerimise süsteem muutuks ressursisäästlikumaks,
lihtsamaks ja ühtlustatumaks. Pilootprojekti kogemusi analüüsitakse ja arvestatakse uue
2021+ struktuuritoetuste perioodi rakendamise planeerimisel. Nimetatud põhjustel soovib
Rahandusministeerium esimesel võimalusel, ehk 2018. aasta 1. septembrist koondada kõik
eelnimetatud toetusmeetmetega seotud tegevused RTKsse. Tegevusega alustamine on
kiireloomuline ka põhjusel, et saada kogemust perioodi 2021–2027 rakendussüsteemi
kavandamiseks.
Pilootprojekti raames ei muudeta toetuste planeerimise, seire, hindamise ja valdkondliku
poliitika kujundamise funktsioone ega seda täitvat asutust - see jääb endiselt
Rahandusministeeriumi.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõuga muudetakse:
1) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) 01.09.2017
jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 01.07.2017, 15;
2) hasartmängumaksu seaduse 01.09.2015 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
30.06.2015, 46;
3) perioodi 2007‒2013 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2007_2013) 01.09.2015
jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2015, 52;
4) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS) 24.03.2017,
osaliselt 01.04.2017, jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2017, 1.
3
26.03.2018
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga soovitakse muuta paindlikumaks Euroopa Komisjoni otsusega kinnitatud
majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi rakenduskava (edaspidi
rakenduskava), Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (edaspidi ETK programm)
programmide ja Euroopa Naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö
programmide (edaspidi ENI programm) elluviimise ülesandeid täitvad asutuste määramise
korraldust. Samuti soovitakse muuta hasartmängumaksu seaduse alusel antavate toetuste
andmise korraldajate määramise korraldust.
MPKS muutmise eesmärk on viia regionaalprogramme puudutavad sätted kooskõlla
Rahandusministeeriumi poolt algatatud ühtse rakendusteenuse pilootprojektis kavandatud
muudatusega. Eelnõuga muutub MPKSs regionaalse abi andja: kui kehtivas seaduses on
regionaalse abi andjaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), siis edaspidi on
selleks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist
mõju, mistõttu ei ole eelnõu väljatöötamiseks koostatud seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu puudutab ühte osa soovist planeerida ja viia ellu välisvahendid, sh struktuuri- ja
investeerimisfondide perioodi 2021‒2027 vahendid, riigisiseste vahenditega ühtsetel
strateegilistel alustel. Algatuseks kavandatakse ergutava mõjuga toetuste andmise korraldus
ühtlustada Rahandusministeeriumi vastutusalas.
Eelnõu tulemusel muutudetakse toetuste rakendamine vähem killustatuks, taotlemine ja
menetlemine kesksemaks, vähemate kontrollitasanditega ja seeläbi efektiivsemaks. Seega
on asjakohane tsentraliseerida toetuse andmise korraldust ministeeriumi valitsemisalas.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Rahandusministeeriumi ja korraldusasutuste ülesannete jaotus (eelnõu § 1 punktid 4‒
6, 8, 9, 13, 16–19, 21, 22, 30, 33, 34 ja 38 ning § 4)
Eelnõuga kavandatakse anda valdkonna eest vastutavalt ministrile (Rahandusministeeriumi
ministritele) võimalus volitada rakenduskavasid ja programme ellu viivate asutuste
ülesanded edasi oma valitsemisala asutusele. Eelnõuga muudetakse majanduskasvu ja
tööhõivesse investeerimise eesmärgi, ETK ja ENI rakenduskavade elluviimiseks
Rahandusministeeriumi ja korraldusasutuste pädevusi vastavalt kavandatud
Rahandusministeeriumi ja RTK ülesannete jaotusele arvestades nende põhifunktsioone.
4
26.03.2018
Eelnõuga muudetavate ülesannete täitjate määramisel lähtuti sellest, et
Rahandusministeeriumi saaks jääda poliitika kujundamise ja elluviimise tulemuste
seiramisega seotud ülesanded ning toetuse kasutamise rakenduslikud ülesanded
korraldusasutusele ehk RTK-le.
Selline korraldus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõikega 1, mis nimetab
välisvahendite kasutamise korraldamise Rahandusministeeriumi valitsemisala ülesandena,
mitte üksnes ministeeriumi enda omana. Vastavalt Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi 15.
aprill 2017. a ja 15. märtsi 2018. a otsusele antakse nõusolek ülesannete volitamiseks RTK-
le.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse STS2014_2020.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 2 punktis 5 terminit viitega Euroopa
Naabruspoliitika Instrumendi rahastamisvahendi (edaspidi ENI) ja Euroopa Territoriaalsele
Koostöö eesmärgi (edaspidi ETK) reeglitele. Eelnõu kohaselt on abikõlblik kulu, mis on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt
kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning STS2014_2020 4. peatükis ja 6.
peatükis sätestatud kulu korral vastavalt ka ETK ja ENI programmi seirekomisjoni
otsusega. Ka ENI programmi raames tehtud kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas
ENI programmi seirekomisjoni otsusega.
Eelnõu § 1 punktiga 2 laiendatakse STS2014_2020 § 2 punkti 8 toetuse taotlejate ringi
füüsilise isikuga. Seega laieneb ka võimalike toetuse saajate ring füüsilise isikuga.
Muudatus põhineb ÜSM artikli 2 punkti 10 muudatusel, millega lisatakse võimalikuks
toetuse saajaks ka füüsiline isik. Muudatusest tulenevalt, ja kui nii on vajalik, võib edaspidi
toetuse andmise tingimuste määrusega võimaldada füüsilistel isikutel taotleda toetust.
Kehtiva korra järgi saab füüsiline isik olla vaid lõppsaaja rollis, kellele toetuse saaja
vahendab toetust. Toetusskeemi kujundamisel tuleb arvestada, et toetuse saaja rollis
kohalduvad rangemad taotlemise ja toetuse kasutamise kontrollinõuded kui lõppsaaja rollis,
sest STS2014_2020 § 16 kohaselt võib lõppsaajale toetuse vahendamisel seada vaid
asjakohased STS2014_2020 § 14 nimetatud toetustingimused.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse STS2014_2020 § 2 punkti 9 pärast tekstiosa „artiklis
13“ tekstiosaga „ning Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 2 punktis s ja
artiklis 45“. Tegemist on kehtivast tekstist puuduoleva täpsustusega, milles viidatakse
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 millega kehtestatakse erisätted Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa
naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide
rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk 12–54), sätetele. Vastavalt jäetakse eelnõu § 1
punktiga 32 viide rakendusmäärusele (EL) nr 897/2014 vaid lühendina.
Eelnõu § 1 punktidega 6, 25 ja 38, § 3 punktiga 5 ja § 4 punktiga 2 lisatakse kohustus,
et kui neis sätetes nimetatud haldusülesanded antakse üle teisele asutusele või juriidilisele
5
26.03.2018
isikule ja nende täitmine jätkub, lähevad üle ka neid ülesandeid täitnud töötajad. Töötajate
töölepingute üleminekul tuleb järgida töölepingu seaduse § 112 lõiget 1, sõltumata sellest,
kas ülesanne läheb üle asutusele või teisele eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tegemist on
eraõiguse ja avaliku õiguse kokkupuute kohaga, kus töölepingu seaduse ülemineku sätted
otse ei kohaldu, kuna üleandmine ei toimu üleandja ja ülevõtja kokkuleppel, vaid volitaja
määrab, kes on ülevõtja, seega on vaja sätestada analoogne kord. Selline erisäte on vajalik
juhuks, kui tehakse struktuurimuudatusi, kuid ülesannete täitmine jätkub, näiteks kui
Rahandusministeeriumi regionaalmeetmete rakendamine läheb üle EASst RTK-le või kui
Rahandusministeeriumi töötaja töö viiakse üle RTKsse.
Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 jäetakse STS2014_2020 §-s 10 Vabariigi Valitsuse
pädevusest välja kohustus anda välja korraldusasutusele ja sertifitseerimisasutusele luba
ülesannete täitmiseks, kui auditeeriv asutus on nende asutuste juhtimis- ja
kontrollisüsteemid nõuetele vastavaks tunnistanud. Vabariigi Valitsusele pandud loa
andmise kohustus ja loa lõpetamise õigus on riigisisene korraldus. Eelnõuga kavandatav
muudatus on kooskõlas ÜSM artikliga 124, mis eeldab vaid auditeeriva asutuse heakskiitu
korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemile. Kuna RTK-le
korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesannete üleandmise otsustusõigus läheb
Rahandusministeeriumile, siis Vabariigi Valitsuse heakskiit muutub ülemääraseks.
Eelnõu § 1 punktiga 10 parandatakse STS2014_2020 § 11 lõikes 3 keeleliselt ühte sõna -
korrektne kirjapilt on „täitmise“.
Eelnõu § 1 punkiga 11 muudetakse finantsinstrumendile toetuse maksmise tingimusi.
Muudatusega jäetakse STS2014_2020 § 29 lõikest 2 välja viited ÜSM artiklitele 41 ja 42,
mis reguleerivad Euroopa Komisjonile kulude hüvitamiseks esitamise tingimusi, millega
tuleb toetuse saajale toetuse maksmisel arvestada, kuid sellistel tingimustel ei pea
ilmtingimata makseid toetuse saajale tegema. Muudatusega antakse õigus sätestada
rahastamisvahendile toetuse ettemakse tingimused vastavalt vajadusele rahastamisvahendi
lepingus või käskkirjas. Sellise korralduse juures võib rakendusasutuseks olev
ministeerium siseriiklike käibevahendite arvelt vajaduse korral lubada rahastamisvahendile
toetuse makseid suuremas summas, kui on võimalik maksmise hetkel Euroopa Komisjonile
hüvitamiseks esitada.
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse STS2014_2020 § 29 lõikes 4 riigiabi ja vähese
tähtsusega saajatele ettemakse andmise tingimused. Senine sõnastus seadis ühese
korralduse – vaid garantii alusel võib teha toetuse ettemakseid tulenevalt viidatud ÜSM
artikli 131 lõikest 4. Selline piirang võib olla aga riigisiseselt piirav. Vabariigi Valitsusel on
õigus otsustada oma 1. septembri 2014. a määruses nr 143 "Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord", millisel juhul võib ettemakseid anda,
sh arvestades, et ilma garantiita ettemakseid ei saa riik Euroopa Komisjonile hüvitamiseks
esitada.
6
26.03.2018
Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse STS2014_2020 § 30 lõike 1 sissejuhatavasse lausesse
võimalus peatada ka edasiste maksetaotluste menetlus, ootamata ära järgmise
maksetaotluse esitamist. Seega edasiste maksetaotluste menetlemise saab peatada ka ilma,
et maksetaotlust oleks esitatud. Selline olukord võib olla vajalik projektiga seotud olulise
rikkumise, sh pettuse kui Euroopa Liidu üldhuvi kahjustamise, kahtluse korral, kui
rikkumise asjaolusid alles täiendavalt kogutakse või hinnatakse. Kui avastatakse ulatuslik
rikkumise või kogu projekti abikõlblikkust mõjutava pettuse kahtlus, peab olema võimalik
maksed peatada. Kehtiva sõnastusest võis välja lugeda, et peatada saab vaid menetluses
olevat maksetaotlust, kuid praktikas võib olla vajalik peatada ka edasised maksed
(maksetaotluste menetlused etteruttavalt), nii nagu see on ette nähtud ÜSM artiklis 142,
mis reguleerib liikmesriigile Euroopa Komisjoni poolt maksete peatamist. Nimetud artiklis
nähakse ette maksete peatamise alused sõltumata sellest, kas riik on maksetaotluse Euroopa
Komisjonile esitanud ja see on menetluses või ühtegi maksetaotlust hetkel menetluses ei
ole.
Eelnõu § 1 punktiga 15 lisatakse STS2014_2020 § 30 lõike 1 punkti 3 täiendus, mis
täpsustab sätte senist mõtet täpsemalt. Nimelt maksetaotluse menetluse ja ka edasiste
maksetaotluste menetluse võib peatada, kui ka varasema maksetaotluse kulu abikõlblikkus
ei ole üheselt selge ja finantskorrektsiooni otsuse kavandit ei ole veel tehtud, et tagada
toetusvahendite kaitse. Kehtivast sõnastusest võib kitsalt välja lugeda, et vaid menetluses
oleva maksetaotluses sisalduva kulu abikõlblikkuse kahtluse korral võib maksetaotluse
menetluse peatada.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse STS2014_2020 § 48 lõiget 8 tingimusega, et
tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument
täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses, et välistada võimalik
tõlgendusvajadus, et kas senine sõnastus peab silmas ka seda, et finantskorrektsiooni otsus
on täitedokument. Ka kehtivas sõnastuse puhul peeti silmas, et finantskorrektsiooni otsus
on täitedokument, kuigi sellist sõnastust ei kasutatud. Vaid sissenõudmiskorrale viitamine
ei saa ega saanud olla reguleerimisvajadus.
Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse STS2014_2020 § 53 lõike 1 sõnastust. Lõikes
sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab ETK programmi elluviimisega seotud
liikmesriigi ülesandeid mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse
andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259−280),
ning ÜSMs.
Liikmesriigi ülesanne on sisuliselt poliitikakujundamise ülesanne, mis jääb
Rahandusministeeriumile ning mida Rahandusministeerium ära ei delegeeri.
Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse STS2014_2020 § 53 lõikega 11. Lõike 11 kohaselt
täidab RTK valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 tähenduses
7
26.03.2018
korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja vajadusel auditeeriva
asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas seaduses ja selle alusel
antud õigusaktides.
Säte eristab erinevalt kehtivast STS2014_2020st liikmesriigi ülesanded korraldusasutuse,
sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja auditeeriva asutuse ülesannetest. See on
vajalik, et jätta üksnes liikmesriigi ülesanded Rahandusministeeriumile ning luua võimalus
korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja vajadusel auditeeriva
asutuse ülesannete delegeerimiseks RTK-le.
Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse STS2014_2020 § 53 lõikega 3¹. Lõike 3¹ kohaselt
võib ETK programmi korraldusasutus, kui programmis osalevad riigid on vastavalt kokku
leppinud kas programmi rakenduskavas või omavahelises lepingus, sõlmida halduslepingu
info- või kontaktpunkti ülesannete täpsustamiseks. Tegemist on ETK programmide
tavapraktikaga luua kontaktpunktid riikidesse, mis küll asuvad ETK programmi piirkonnas,
kuid seal ei ole muid antud programmi rakendavaid asutusi.
Eelnõu § 1 punktiga 24 tehakse tehniline sõnastuse parandus, tulenevalt eelneva punkti
lisamisest.
Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse STS2014_2020 § 54 lõiget 1. Kui ETK programmi
seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi
ja korda, kehtestab selle valdkonna eest vastutav minister määrusega arvestades ETK
programmis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 2
kohases ETK programmi seirekomisjoni otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 1299/2013, ÜSMs ning muudes õigusaktides sätestatut.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 1285/2013 artikkel 65 lõike 1 kohaselt
määratakse kulude rahastamiskõlblikkus kindlaks riiklike eeskirjade põhjal, välja arvatud
juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades või käesoleva määruse
või nende eeskirjade alusel on kehtestatud erieeskirjad. Kui ETK programmi seirekomisjon
või korraldusasutus ei kehtesta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimusi ja
korda, kehtestab selle määrusega valdkonna eest vastutav minister. Muudatusega viiakse
õigussäte kooskõlla olemasoleva olukorraga. Kuna ETK programmide ettevalmistamine ja
STS2014_2020 koostamine olid ajalises nihkes, siis STS2014_2020 koostamise perioodil
ei olnud veel lõplikult teada, kas ETK programmi tasandil kehtestatakse kulude
abikõlblikkuse määramise tingimused ja kord või tuleb seda teha igal programmis osaleval
riigil oma riigist pärit partneritele, kes osalevad konkreetse ETK programmi projektides,
eraldi. Tänaseks on teada, et üldjuhul on kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ning
kord ETK programmides sätestatud ning Eesti siseselt ei ole vaja seda eraldi määrusega
sätestada. Samas võib alati eksisteerida võimalus, kus ilmneb, et ETK programmides ei ole
kõik kulude abikõlblikkuse määramise tingimuste ja korraga seoses lõplikult ära sätestatud
8
26.03.2018
ning jäetakse see iga programmis osaleva riigi ülesandeks. Sellisel juhul teeb seda oma
määrusega valdkonna eest vastutav minister
Eelnõu § 1 punktis 27 tehakse normitehniline parandus ja viiakse volitusnormi täiendav
regulatsioon eraldi lõikesse.
Eelnõu § 1 punktiga 28 tunnistataks kehtetuks § 54 lõige 4, kuna ETK programmide puhul
ei kasutata lahendust, mille kohaselt osade hangete kontrollimine antakse üle
STS2014_2020 § 6 lõikes 3 nimetatud osapoolele.
Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse STS2014_2020 §-ga 541 .
Paragrahvi 541 lõikes 1 määratakse ära, kes teeb tagasimaksmisele kuuluva toetuse
finantskorrektsiooni otsuse. Kui ETK programmi korraldusasutus asub Eestis, teeb
finantskorrektsiooni otsuse Eestis asuv korraldusasutus.
Paragrahvi 541 lõikes 2 täpsustatakse üldised nõuded finantskorrektsiooni otsusele.
Paragrahvi 541 lõikes 3 sätestatakse, et korraldusasutuse finantskorrektsiooni otsus on
täitedokument täitemenetlusseadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Juhul kui toetuse
saaja ei maksa finantskorrektsiooni otsuses märgitud tagasimaksmisele kuuluvat toetust
tagasi, annab korraldusasutus finantskorrektsiooni otsuse sundtäitmisele
täitemenetlusseadustikus sätestatud korras.
Paragrahvi 541 lõige 4 näeb ette lahenduse olukorrale, kus mingil põhjusel ei ole
õnnestunud toetuse saajalt finantskorrektsiooni otsuse alusel tagasimaksmisele kuuluvat
summat tagasi saada. Sellisel juhul peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1299/2013 artikli 27 punkti 3 kohaselt selle summa hüvitama liikmesriik. Kuna vastavalt
STS2014_2020 § 53 lõikele 1 täidab liikmeriigi ülesandeid Rahandusministeerium, tuleb
tagasimaksmisele kuuluv summa hüvitada Rahandusministeeriumil. STS2014_2020 § 541
lõikega saab Rahandusministeerium nõuda tema poolt hüvitatud summa sisse toetuse
saajalt, kes oleks algselt pidanud finantskorrektsiooni otsuse alusel tagasimaksele kuuluva
summa tagastama.
STS2014_2020 § 541 lõige 5 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse
saajale üldjuhul elektroonilise süsteemi vahendusel. Juhul, kui elektroonilise süsteemi
vahendusel ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada või kui projekt on
lõppenud, saadetakse otsus elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti
teel. Säte ütleb, millisel viisil edastatakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale.
Üldjuhul tehakse seda elektroonilise süsteemi vahendusel. Kui finantskorrektsiooni otsust
ei ole võimalik elektroonilise süsteemi vahendusel edastada, siis edastatakse see kas e-posti
teel või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel.
Paragrahvi 541 lõige 6 sätestab, et kui tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega
toetus, võib korraldusasutus jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata. Antud säte tuleneb
ÜSM artikli 122 lõikest 2, mille kohaselt „Liikmesriik võib otsustada alusetult makstud
summat mitte sisse nõuda, kui toetusesaajalt sissenõutav, fondidest toetusena saadud
summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot“.
9
26.03.2018
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/568 kohaselt ei too see ETK programmis
osalevatele riikidele kaasa finantskohustust, sest artikli 4 kohaselt: „Kui liikmesriik
otsustab toetusesaajalt mitte sisse nõuda asjaomasel aruandeaastal teatava tegevuse jaoks
fondidest alusetult saadud toetussummat, mis ilma intressideta ei ületa 250 eurot, ei pea
komisjonile käesoleva määruse alusel mingit teavet esitama.“ Sama määruse preambuli
punktis 7 on välja toodud, et liikmesriik võib otsustada toetusesaajale asjaomasel
aruandeaastal mingi tegevuse eest alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui see on
sissenõutav ja fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot. Sel
juhul ei ole seda summat vaja liidu eelarvesse tagasi maksta. Selliste vähese tähtsusega
summade kohta teavet ei nõuta. Samuti on preambula punktis 8 välja toodud, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013, mida kohaldatakse Euroopa
territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatavate programmide suhtes, puuduvad
sätted, mille kohaselt ÜSM artikli 122 lõike 2 neljanda lõigu teises lauses osutatud
summade puhul tuleks kohaldada teistsugust süsteemi. Seepärast võivad liikmesriigid ja
kolmandad riigid, kes osalevad mõnes konkreetses Euroopa territoriaalse koostöö
programmis, otsustada, et ei peamine toetusesaaja ega programmi korraldusasutus ei ole
kohustatud sisse nõudma alusetult makstud summat, kui selline fondidest toetusena saadud
summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse STS2014_2020 § 55 lõikeid 1 ja 2.
Lõiget 1 täiendatakse, et lisaks Rahandusministeeriumile on taotleja ja partner kohustatud
ka RTKle tõendama, et nad vastavad ETK programmis või ETK programmi seirekomisjoni
otsustes sätestatud tingimustele ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud
teabe kontrollimiseks, kui RTK määratakse korraldusasutuse ülesande täitjaks.
Lõige 1 hõlmab taotleja või partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv taotleja ja
partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri
määratud juhul RTK nõudmisel, et nad vastavad ETK programmis või seirekomisjoni
otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil esitada täiendavat teavet ja dokumente.
Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse STS2014_2020 § 58, mille kohaselt lahendatakse
vaie ETK programmis kokkulepitud korras. Kuna ETK programmide projektides osalevad
erinevate riikide toetuse saajad, on igas ETK programmis üldjuhul kokku lepitud ühtne
vaiete lahendamise korda, et kohelda ühe ETK programmi raames erinevate riikide toetuse
saajaid võrdselt ning ühtlustada ühe ETK programmi raames vaide lahendamise praktikat.
Eelnõu § 1 punktiga 32 kohaselt muudetakse STS2014_2020 § 631 lõiget 1 ning
sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab ENI rakendusmääruses nimetatud riigi
ametiasutuse ülesandeid.
Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse STS2014_2020 § 631 lõikega 11, milles sätestatakse,
kes asuvad täitma ENI programmi korraldusasutuse, ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi
10
26.03.2018
ühine sekretariaat) ja auditeerimisasutuse ülesandeid. Korraldusasutus kui ka ühine
sekretariaat hakkavad asuma RTKs. Auditeeriv asutus jätkab Rahandusministeeriumis.
Eelnõu § 1 punktiga 35 asendatakse STS2014_2020 § 631 lõikes 3 sõnad „ühise tehnilise
sekretariaadi (edaspidi ühine sekretariaat)“ sõnadega „ühise sekretariaadi“. Tegemist on
tehnilise sõnastuse muudatusega, kuivõrd eelmine punkt lühendab termini ühine tehniline
sekretariaat termiks ühine sekretariaat.
Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse STS2014_2020 § 631 lõike 5 sõnastust. Lõige 5
sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib määrata komisjoni rakendusmääruse (EL)
nr 897/2014 artikli 20 lõike 6 punktis b nimetatud kontrolli kontaktpunkti ja
rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 32 lõikes 1 nimetatud pädeva ametisiku
ülesannet täitma valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Muudatus on
tingitud sellest, et RTK-sse liigub ka Interreg programmide järelevalve talitus. Seetõttu
lisatakse seadusesse, et kulusid, mida toetusesaaja on maksetaotluse toetamiseks
deklareerinud, peab kontrollima pädev ametiisik ehk Interreg programmide järelevalve
talitus, kes on toetusesaajast sõltumatu. Pädev ametiisik kontrollib, kas toetusesaaja
deklareeritud kulud ja projekti tulud on tegelikult kantud ja lepingu kohaselt
rahastamiskõlblikud.
Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse STS2014_2020 § 631 lõikega 31, millega
sätestatakse, et RTK-l on õigus sõlmida allkontoriga leping. Eesti˗Vene programmi raames
sõlmib nendega lepingu RTK. Selle programmi raames on kaks allkontorit, mis asuvad
Peterburis ja Pihkvas. Leping sõlmitakse Peterburis asuva organisatsiooniga, (peakontor),
kes korraldab mõlema allkontori toimimist. Allkontorite toimimise eest vastutav
organisatsioon lepiti kokku vastavalt Eesti-Vene programmi ühises rakendusprogrammis
sätestatule.
Eelnõu § 1 punktidega 39 ja 40 kohaselt muudetakse STS2014_2020 § 633 lõiget 1 ja
lisatakse lõige 11. Kui ENI programmi seirekomisjon või korraldusasutus ei kehtesta
komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses kulude
abikõlblikkuse määramise tingimusi ja korda, antakse õigus see kehtestada määrusega
valdkonna eest vastutavale ministrile arvestades ENI programmis, ENI programmi
seirekomisjoni otsuses, ning muudes õigusaktides sätestatut. Sätte muudatus on vajalik, et
lisada paindlikkust ENI programmi rakendussätete väljatöötamise osas.
Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse STS2014_2020 § 633 lõikega 4, milles sätestatakse,
et finantskorrektsiooni otsus on täitedokumendiks ning sellise otsuse puhul kehtivad samad
tingimused, mis on sätestatud §-s 541 lõigetes 1–3 ja 5–6. Antud punktides sätestatakse
üldised nõuded finantskorrektsiooni sisule ning kirjutatakse lahti finantskorrektsiooni
edastamise kord. Paragrahvi 541 lõige 6 sätestab, et kui tagasinõudmisele kuuluks
mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutus jätta finantskorrektsiooni otsuse
tegemata. ENI programmi osas annab antud võimalusele aluse komisjoni rakendusmääruse
nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel
11
26.03.2018
rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk
12–54), artikkel 75 lõige 2, millega kehtestatakse, et kui korraldusasutus kavatseb loobuda
kindlaksmääratud võla sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja
kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.
Loobumisotsus tuleb esitada ühisele seirekomiteele eelneva heakskiidu saamiseks.
Mitteolulise suuruse kindlamääramisel lähtutakse Euroopa Komisjoni soovitustest ja
juhendmaterjalidest või ETK programmi praktikast.
Lõikega 5 sätestatakse täiendavalt, et partner on kohustatud tagasi maksma riigi poolt
hüvitatud summa Rahandusministeeriumile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 232/2014 määruses on sätestatud, et kui sissenõudmine on seotud toetusesaajaga,
kelle tegevuskoht on mõnes liikmesriigis, ja korraldusasutus ei suuda võlga sisse nõuda,
maksab liikmesriik, kus on asjaomase toetusesaaja tegevuskoht, tasumisele kuuluva summa
korraldusasutusele ja nõuab selle toetusesaajalt tagasi.
Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse STS2014_2020 §-dega 635–639.
Paragrahv 635 sätestab toetuse taotlemist, taotluse menetlemist ja taotleja kohustused.
Paragrahvi 635 lõige 1 hõlmab taotleja/partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv
taotleja ja partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava
ministri määratud juhul RTK nõudmisel, et nad vastavad ENI programmis või
seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil esitada täiendavat teavet
ja dokumente. Kui riiklikest registritest või muudest avalikest andmeallikatest ei ole
võimalik saada ammendavat informatsiooni taotleja või partneri kohta, tuleb see taotlejal
või partneril esitada nõudmisel Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava
ministri määratud juhul RTKle.
Lisaks taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimisele peab Rahandusministeeriumil
või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK-l olema võimalik kontrollida või
täpsustada taotleja või partneri poolt taotluses esitatud informatsiooni. Ka sellisel juhul
tuleb taotlejal ja partneril esitada Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava
ministri määratud juhul RTK nõudmisel täiendavat teavet või dokumente.
Lõige 2 kohustab valdkonna ministeeriumit ja selle allasutust esitama
Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK
nõudmisel oma valdkonna pädevusele vastava arvamuse Rahandusministeeriumi või
valdkonna eest vastutava ministri määratud juhul RTK poolt sätestatud tähtajaks. Taotluste
menetlemisel on vaja seirekomisjonis osalevatel riikide esindajatel anda hinnang taotlusele.
Taotluse sisu hindamisel võib olla vajalik saada ka vastava valdkonna ministeeriumi või
selle asutuse arvamus.
Paragrahv 636 sätestab taotlejatele kohustused seoses hankimisega. Hangete korraldamisel
kohaldatakse ENI juhendmaterjalides ja STS2014_2020 §-des 26 ja 27 sätestatut.
12
26.03.2018
Paragrahv 637 sätestab taotleja ja toetuse saaja õigused. Taotlejal ja toetuse saajal on õigus
tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega ning õiguste rikkumise korral
esitada vaide vastavalt ENI programmis kokkulepitud vaidluste lahendamise korrale.
Paragrahv 638 sätestab toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamise
tingimused. Siin reguleeritakse toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe
avalikustamist. Samuti peetakse vajalikuks, et auditite ja kontrollide läbiviimise
ettevalmistamisega seotud teavet ei avalikustata kuni nende läbiviimise alguseni, sest
asutused koostavad tööplaanid, sh mis puudutavad kontrolle ja auditeid, vähemalt pool
aastat ette ning valimi alusel tehtava kontrolli eesmärk on see, et valimisse sattumine ei
peaks olema ette teada mitte varem, kui selle läbiviimisest toetuse saajale teada antakse.
Rahuldamata taotluste mitteavalikustamisega kaitstakse erasektori ideid.
Paragrahv 639 sätestab kohustuse või nõude täitmata jätmise ja sellest teavitamise
tingimused.
Sätte kohaselt tuleb ka ENI programmis tehtud finantskorrektsiooni aluseks olevate
asjaolude teada saamisest, sh pettuste kahtlustest, teavitada Rahandusministeeriumit, kes
edastab sellekohase teabe Euroopa Pettustevastasele Ametile. Teavitada tuleb juhul, kui
rikkumisega seotud toetuse summa ületab 10 000 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse STS2014_2020 §-ga 68, mis näeb ette rakendussätte
STS2014_2020 § 2 punkti 9 muudatuse rakendamiseks tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1.
jaanuarist. Tagasiulatuv rakendamine on võimalik, sest ka ÜSM art 2 punkti 10
rakendamiseks nähakse ette ÜSMs tagasiulatuv rakendamine perioodi algusest ehk 2014.
aasta 1. jaanuarist. Kuna teadaolevalt planeeritakse alles käesoleval aastal füüsilistele
isikutele toetust anda toetuse saaja rollis, siis piisab, kui riigisiseselt rakendame alates
käeoleva aasta algusest. Seni on füüsilistele isikutele antud toetust lõppsaaja rollis
STS2014_2020 § 16 tähenduses rakendusskeemi kaudu.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 3, lõiget 3,
lõiget 7 ja § 8 täiendatakse lõikega 5.
Kehtiva seaduse järgi eraldatakse Rahandusministeeriumile regionaalsete
investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks – summas, mille suurus vastab 12,7
protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Programmi vahenditest
toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste
jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks.
Eelnõu enam eesmärki nii kitsalt ei määratleks. Hasartmängumaksust on regionaalseid
investeeringuid toetatud alates 1998. aastast. On saanud selgeks, et kehtiv seaduse sõnastus
ei taga regionaalsete investeeringute tegelikku vajadust.
Rahandusministeerium on teinud Vabariigi Valitsuse ettepaneku ühtlustada
hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute rahastamise tingimused
13
26.03.2018
hasartmängumaksu seaduses teiste valitsemisalade rahastamise tingimustega.
Hasartmängumaksu seaduse muudatuse ettevalmistamisel tuleb ühtlustada seaduse sätted
valitsemisalade osas. Seni hasartmängumaksu nõukogu vahendusel jagatud vahendite
suunamisel otse valitsemisaladele tuleb ühtlustada seaduse sätted hasartmängumaksust
regionaalsete investeeringute rahastamise sätetega. Regionaalsete investeeringute
rahastamise tingimused on seaduses kirja pandud liiga detailselt. Kehtiva seadusega on
Rahandusministeeriumi valitsemisalale regionaalsete investeeringute rahastamiseks antud
ette investeeringute eesmärk sihtgruppide ja valdkondade lõikes, komisjoni teenindamise
kulude jääkide kasutamise kord, kohustus otsuste tegemiseks alalise komisjoni
moodustamiseks, komisjoni teenindavad asutused nimeliselt, kohustus kehtestada toetuse
taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord Vabariigi
Valitsuse määrusega. Hasartmängumaksu seaduse muudatus peab võimaldama
regionaalseteks investeeringuteks eraldatavate vahendite kasutamist reguleerida sarnaselt
teiste regionaalarengu programmidega valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Niisamuti loobutakse seaduses komisjoni teenindava asutuse mõistest. Küsimus, kas
komisjoni teenindav asutus üldse määrata, on programmi rakendaja siseotsus. Vajaduse
korral sätestatakse rakendaja ülesanded ministri määruse tasemel.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruse asemel regionaalsete
investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning
tagasinõudmise tingimused ja kord edaspidi riigihalduse ministri määrusega. Vabariigi
Valitsuse määruse kehtestamine pole vajalik, kuivõrd meede on valdkondliku iseloomuga
ning on olemuselt ja eesmärkidelt sarnane teiste Rahandusministeeriumi või tema volitusel
RTK poolt rakendatavate meetmetega.
Lisaks on sätestatud seaduse rakendussätetes, et regionaalsete investeeringutoetuste
vahendite jagamise korraldamine otsustatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt üle
anda osaliselt või täielikult üle RTKle, lähevad selliste ülesannete täitmisega seotud
töötajate töölepingud üle muutumatul kujul ülesannete täitmist jätkavale asutusele või
juriidilisele isikule kooskõlas töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust
MPKSs muudetakse läbivalt regionaalse abi andja isikut. Kehtiva seaduse kohaselt antakse
regionaalprogrammi rakendamiseks toetust kohaliku elu edendamisse investeerimise
eesmärgil asutatud ja regionaalse arendustegevuse rakendusüksusena tegutseva riigi
sihtasutuse EAS kaudu. Vabariigi Valitsuse 15. märtsil 2018. a kabinetinõupidamisel
otsustati kiita heaks Rahandusministeeriumi ühtse rakendusteenuse pilootprojekti
käivitamine, mille kohaselt koondatakse 1. septembriks 2018. a RTK-sse ühtseks
rakendusteenuseks Rahandusministeeriumi valitsemisala meetmete rakendamine EAS-ist.
Muuhulgas viiakse RTK-sse üle ka riigieelarvest rahastavate regionaalarengule suunatud
programmide (kergliiklusteede toetusskeem, regionaalsete investeeringutoetuste,
hajaasustuse ja väikesaarte programm jt) rakendamine. Kuna Maaeluministeerium
korraldab eespool nimetatud programmidega sarnaste regionaalarengule suunatud Setomaa
14
26.03.2018
ja Peipsiveere arenguprogrammi rakendamist, siis on mõistlik ühtlustada sarnaste meetmete
administreerimissüsteemid ning viia EASist RTKsse üle ka Setomaa ja Peipsiveere
arenguprogrammide rakendamine.
Eelnõu § 3 punktis 1 asendatakse sõna „regionaalse abi andja” sõnadega „Riigi
Tugiteenuste Keskus”.
Eelnõu § 3 punktidega 2–3 muudetakse kehtiva seaduse sõnastust, mille kohaselt edaspidi
antakse regionaalprogrammi rakendamiseks toetust RTK kaudu.
Eelnõu § 3 punkti 4 kohaselt jäetakse välja viide EASiga sõlmitud halduslepingule, sest
RTK-ga kui valitsusasutusega ei sõlmita regionaalprogrammide rakendamiseks
halduslepingut.
Eelnõu § 3 punktiga 5 muudetakse kehtiva seaduse § 39 lõigete 1 ja 2 sõnastust.
Paragrahvi 39 lõikes 1 sätestatakse muuhulgas, et regionaalprogrammidest toetust saanud
isikute tegevuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet RTK. Lõike 2 sõnastusest
jäetakse välja viide EASiga sõlmitud halduslepingule, sest pärast regionaalprogrammide
rakendamise üleandmist RTK-le lõpetatakse haldusleping EAS-iga ja Maaeluministeerium
ei pea enam tegema haldusjärelevalvet EASiga sõlmitud halduslepingu täitmise üle.
Eelnõu § 3 punktidega 6–8 muudetakse Maaeluministeeriumi ning PRIA kaudu antud
riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse tagasinõudmise sätteid viies toetuse
tagasinõudmise alused kooskõlla kavandatava rakendusskeemi muudatusega.
Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse kehtivat seadust rakendussätetega, mille kohaselt EAS
annab haldusülesande ja halduslepingu täitmisega seotud materjalid üle RTK-le 10
tööpäeva jooksul pärast halduslepingu lõpetamist ning RTK viib lõpule EAS-i poolt
üleantud pooleliolevad menetlused.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse STS2007_2013.
Ühtse rakendusteenuse pilootprojekti raames muudetakse ka STS2007_2013s
korraldusasutuse ja sertifitseeriva asutuse ülesannete täitjat nii, et Rahandusministeerium
võib ülesannete täitmise volitada oma valitsemisala asutusele. STS2007_2013 tuleb muuta,
sest periood ei ole veel sulgunud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L
210, 31.07.2006, lk 25–69), artikli 90 lõike 5 punkti 1 tähenduses, mis tähendab, et tuleb
teha veel järelkontrolle (nt kestvuse nõude täitmise üle) ja esitada teavet lõpparuande kohta,
järelhindamist, kui nii Euroopa Komisjon peab vajalikuks.
4. Eelnõu terminoloogia
15
26.03.2018
Eelnõu uusi termineid ei sisalda. Eelnõuga täiendatakse toetuse taotleja terminit füüsilise
isikuga tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2
punktis 10 nimetatud toetuse saaja termini täiendustest.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised EL määrused:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse
erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse
investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1080/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb
Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013, erisätete kohta, mis
käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärgil;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa
abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014, millega luuakse
Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend;
• Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse
Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö
programmide rakendamiseks;
• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999.
Eelnimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu toetuse andmise tingimusi
ettenägeva õigusakti kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete täitmisel tuleb osapooltel
juhinduda neist otse, arvestades eelnõus sätestatut. Eelnõus on ÜSM sättele viidatud, kui
ülesande sisu või toetamise tingimused on ÜSMga reguleeritud, tehes kergemaks
asjakohase regulatsiooni leidmise.
Ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide
vahendite kasutuselevõtu otsustusõigus liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel jagatud
16
26.03.2018
pädevuse alla, seda nii ELTL artikli 4 lõike 2 punkti c3, mis kajastub ka EL finantsmääruse
nr 966/2012 artiklites 175 ja 180, mille kohaselt toimub vahendite kasutamine ÜSM ja
eelnimetatud fondi-määruste järgi.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu omab mõju riigiasutuste korraldusele, läbi selle, et eelnõuga kavandatud
muudatused, mis puudutavad Rahandusministeeriumi vastutusala ja regionaalmeetme
toetuste andmise korraldajate määramist, võimaldavad paremini arvestada ministeeriumi
otsustusõigusega viia läbi struktuurireforme muuhulgas rakenduskavade ning ETK ja ENI
programmide elluviimisel.
Eelnõu võimaldab vähendada toetuse andmisega kaasnevat halduskoormust seoses
Rahandusministeeriumi vastutusala ja muude regionaalvaldkonna toetuste menetlemise
koondamisega RTKsse. Kuna korraldusasutus hakkab toetust andma ise ilma
vahendusasutusi kaasamata, siis väheneb koormus läbi kontrollitasandite kaotamise, samuti
muudetakse ühtlasemaks ja kesksemaks toetuse taotlemist ja taotluste menetlemist.
Töötajate ja ametnike koondamist esialgu ette ei nähta. Vajadusel tehakse ettepanek
tööülesannete muutmiseks.
Mõju keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi
ja kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele tuleneb otseselt läbi toetustmeetmete,
mitte läbi eelnõu, mille mõju on kaudne tagades toetusmeetmete rakendamise.
Toetusmeetmete eeldatavat ja tegelikku mõju eelhinnatakse, järelhinnatakse ja seiratakse
jooksvalt ÜSMst tulenevate kohustuste raames ning konkreetse meetme rakendamise
õigusakti kehtestamisel. Eelnõu, sh toetusmeetmed ise, ei mõjuta riigi julgeolekut ja
välissuhtlemist.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Rahandusministeerium on kavandamas järgmised tegevused:
1) 1. septembriks 2018 koondatakse RTKsse Rahandusministeeriumi ergutava mõjuga
toetuste rakendamine, sh
a. siseriiklike regionaalmeetmete ja struktuurivahendite makse- ja
korraldusasutuse funktsioonid;
b. rakendusüksuse ja regionaalmeetmete andmise ülesanded, mida rakendab
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) kui ka
Rahandusministeerium; lõpetatakse vastavate meetme tegevuste
rakendusüksuste ülesannete raames sõlmitud halduslepingud,
c. teavitatakse välistoetuste andjaid pädevate asutuste muutusest
2) RTKs testitakse võimalusi kontrollitasandite vähendamiseks ja ühetaolisema allikast
3
Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punkti c „The part of the Union budget allocated to the
Fund shall be implemented within the framework of shared management between the Member States and the
Commission“.
17
26.03.2018
sõltumatu toetuste rakendamisteenuse leidmiseks;
3) struktuuritoetuse register (SFOS) arendatakse selliselt, et see oleks sobilik ka teistest
eelarvelistest allikatest rahastatavate projektide menetlemiseks „ühe aknana“ kliendile ning
kesksema juhtimisinfo pakkumiseks.
RTKsse ülesannete koondamise kogemusi kasutab Rahandusministeerium 2021+
struktuuritoetuste planeerimise ja rakendussüsteemi ülesehitamise faasis. Pilootprojekti
raames ei muudeta toetuste planeerimise, seire, hindamise ja valdkondliku poliitika
kujundamise funktsioone (toetusmeetmete väljatöötamine), need jäävad ka edaspidi
Rahandusministeeriumi ülesanneteks.
Struktuuritoetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse tehnilise abi
vahenditest 85% ulatuses, millele lisatakse riigieelarvest 15% riikliku kaasfinantseeringut,
millise maht on rakenduskava ja programmdokumentidega juba ette nähtud. Antud mahus
vahendeid on olnud piisavad struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude
katteks. ETK ja ENI programmides osalevatel riikidel tuleb kaasfinantseerida tehnilise abi
kulusid ning katta tehnilisest abist mittekaetavaid seirekomisjoni, juhtkomisjoni,
kontrollijate ja auditiitorite rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Kulude katte
suurus on märgitud kokkulepitud ETK programmis. Kulud kavandatakse riigieelarvesse
iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades.
Toetuste korraldamisega seotud asutuste töötajad ja ametnikud kavandatakse EASst ja
Rahandusministeeriumist RTKsse üle viia. Seega eelnõuga juba kavandatud kulude mahu
vähenemist või suurenemist ette ei nähta ning arvestatakse rakenduskavade ja
programmidega ettenähtud tehnilise abi vahendite eelarve mahte.
Eelnõuga rahalist tulu ei saada.
8. Rakendusaktid
Eelnõu alusel nähakse ette järgmised Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste muutmised:
• Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 177 „Rahandusministeeriumi
põhimäärus“;
• Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrus nr 111 „Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“;
• Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 102 „Regionaalsete
investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise
ning tagasinõudmise tingimused ja kord“.
Muuta tuleb ka:
peaministri 24. novembri 2016. a korraldust nr 130 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ – RTK eemaldatakse,
sest RTK hakkab olema lisaks riigihalduse ministri vastutusalale olema ka
rahandusministri vastutusalas. Mõlema ministri vastutusalas olemisel ei ole vaja
vastutusala määrata, seega RTK eemaldatakse korraldusest;
Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldust nr 386 „lisa “Perioodi 2014–
18
26.03.2018
2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri”“ – asjaomastes meetme tegevustes
asendatakse rakendusüksuse ülesannete täitjana märgitud Rahandusministeerium ja
EAS RTKga.
Rakenduskava meetme tegevuste rakendamisaktid (määrused ja käskkirjad), mis
kehtestatakse STS2014_2020 § §-de 14–16, alusel, muudetakse peale kõrgemalseisvate
õigusaktide muudatuste vastuvõtmist ja jõustumine kavandatakse eelnõus märgitud samale
ajale. Kuna toetuse andmise tingimuste määrused ja käskkirjad vaid kajastavad volitatud
rakendusüksust/toetuse andjat, siis muudatuse võib sisse viia ka hiljem esimese sisulise
muudatusega.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub 2018. aasta 1. augustil, välja arvatud eelnõus nimetatud § 1 sätted, mis
võivad jõustuda varem ehk üldises korras, kuna need ei ole otseselt seotud
Rahandusministeeriumi ja riigisiseste regionaaltoetuste rakendamise ümberkorraldamisega.
Eelnõu jõustumiseks ei tulene EL õigusest kohustuslikku tähtaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning saadetakse arvamuse
avaldamiseks Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Tööandjate
Keskliidule ja Eesti Kaubandus–Tööstuskojale.
19
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0317 - Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b47bb437-da4c-455f-b02f-a517a73ab80b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b47bb437-da4c-455f-b02f-a517a73ab80b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main