Ministeeriumid
Riigikantselei
Eesti Linnade Liit 02.04.2018 nr 1-13/112-1
Eesti Maaomavalitsuste Liit
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
programmide aastateks 2019–2022 ja 2017. aasta
aruandlusega seotud dokumentide
kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetud koostööpartnerid
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
rakendusplaani aastateks 2019–2022, ülevaate arengukava elluviimisest ning arengukava
programmid aastateks 2019–2022.
Rakendusplaanis on korrigeeritud mõõdikute tasemeid, eelarvet ja lisavajadusi. Programmides
on uuendatud hetkeolukorra analüüsi, statistikat, mõõdikute tasemeid, eelarvet ja lisavajadusi;
lisatud on hinnang programmi täitmisele 2017. aastal (peatükk programmides); nimetatud on
olulisimad tegevused või väljakutsed alates 2019. aastast; 2019–2022 ülesanded on ümber
struktureeritud, et luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele üle minekuks. Aruande
koostamisel on arvesse võetud eri ministeeriumide poolt edastatud sisendit.
Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ mitteavaliku osaga on asjaomastel osapooltel
võimalik tutvuda Siseministeeriumis. Kontaktisik on Siseministeeriumi Strateegiaosakonna
nõunik Maia Eskla (
[email protected], 612 5238).
Eelkõige palume tutvuda koostatud aruandega. Täpsustused kooskõlastamiseks esitatud
dokumentide ja kooskõlastajate kohta on kaaskirja lõpus tabelis.
Palume kooskõlastada eelnõud ja esitada oma ettepanekud hiljemalt 26. aprilliks 2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lisad:
1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2019–2022
2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine“
3. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine“ eelnõu juurde
4. Aruanne arengukava täitmisest 2017. aastal
5. Programmide täitmise aruandetabel 2017. aastal täidetud tegevuste nimekirjaga
6. Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–
2020“ täitmisest 2017. aastal“ eelnõu
7. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse
arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal“ eelnõu juurde
8. Arengukava programmid
a. Turvalisemad kogukonnad
b. Tõhusa päästevõimekuse tagamine
c. Kindlam ja kiirem abi korraldamine
d. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine
e. Sisejulgeoleku suurendamine
f. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika
g. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus
h. Tõhusam piirihaldus
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Tabel. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ dokumentide kooskõlastamine
Tulemuste
Dokument Kooskõlastajad
fikseerimine
„Siseturvalisuse Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Kiidetakse heaks
arengukava 2015– Eesti Maaomavalitsuste Liit Vabariigi Valitsuse
2020“ rakendusplaan korraldusega.
aastateks 2019–2022 (Programmide
(Lisad: 1, 2, 3) dokumendid
lisatakse Vabariigi
Valitsusele
teadmiseks)
Aruanne Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Võetakse teadmiseks
„Siseturvalisuse Eesti Maaomavalitsuste Liit Vabariigi Valitsuse
arengukava 2015– protokollilise
2020“ täitmisest otsusega.
2017. aastal (Programmide
(Lisad: 4, 5, 6, 7) täitmise aruandetabel
lisatakse Vabariigi
Valitsusele soovi
korral tutvumiseks)
Programm Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseminister kinnitab
„Turvalisemad Sotsiaalministeerium, Majandus- ja käskkirjaga.
kogukonnad“ Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Riigikantselei,
Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit
Programm „Tõhusa Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Siseminister kinnitab
päästevõimekuse Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, käskkirjaga.
tagamine“ Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti
Maaomavalitsuste Liit
Programm „Kindlam Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Siseminister kinnitab
ja kiirem abi Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium käskkirjaga.
korraldamine“
Programm „Kriiside Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Siseminister kinnitab
ennetamine ja Eesti Maaomavalitsuste Liit käskkirjaga.
hädaolukordadeks
valmisoleku
suurendamine“
Programm Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseminister kinnitab
„Sisejulgeoleku Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, käskkirjaga.
suurendamine“ Keskkonnaministeerium
Programm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseminister ja
„Tasakaalustatud Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sotsiaalkaitse-
kodakondsus- ja Sotsiaalministeerium minister kinnitavad
rändepoliitika“ käskkirjaga.
Programm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseminister kinnitab
„Usaldusväärne ja Välisministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Linnade käskkirjaga.
turvaline Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit
identiteedihaldus“
Programm „Tõhusam Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseminister kinnitab
piirihaldus“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, käskkirjaga.
Kaitseministeerium, Maaeluministeerium,
Sotsiaalministeerium, Välisministeerium
Maia Eskla 6125238
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
EELNÕU
27.02.2018
KORRALDUS
2018 nr
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani
aastateks 2019–2022 heakskiitmine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri
2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise,
täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“:
1. Kiita heaks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2019–2022.
2. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas
Peaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Aruanne
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
täitmisest 2017. aastal
Siseministeerium 2018
Sisukord
Sisukord .........................................................................................................................................2
Sissejuhatus ...................................................................................................................................3
1. Kokkuvõttev hinnang 2017. aasta tegevustest ja tulemustest ...................................................3
Valdkonna lühianalüüs ..............................................................................................................3
Tulemuste analüüs ....................................................................................................................5
Peamised kitsaskohad ...............................................................................................................6
2. Ülevaade arengukava programmide elluviimisest 2017. aastal ................................................7
2.1. Alaeesmärk 1. Turvalisemad kogukonnad .....................................................................7
2.2. Alaeesmärk 2. Tõhusama päästevõimekuse tagamine....................................................9
2.3. Alaeesmärk 3. Kindlam ja kiirem abi korraldamine .....................................................10
2.4. Alaeesmärk 4. Kriiside ennetamine ja hädaolukorraks valmisoleku suurendamine ....11
2.5. Alaeesmärk 5. Sisejulgeoleku suurendamine ...............................................................12
2.6. Alaeesmärk 6. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika ..................................13
2.7. Alaeesmärk 7. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus .......................................14
2.8. Alaeesmärk 8. Tõhusam piirihaldus .............................................................................16
3. Olulised tegevused eesmärkide täitmiseks 2019.–2022. aastal............................................17
2
Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. aasta korraldusega nr 107 kiideti heaks „Siseturvalisuse
arengukava 2015–2020“ (edaspidi ka arengukava) ning 17. novembri 2016. aasta korraldusega
nr 388 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2016–2020“ (edaspidi
ka rakendusplaan) ning arengukava täiendatud versioon. Arengukava eesmärkide elluviimiseks
vajalike meetmete ja tegevuste kavandamiseks on koostatud programmid, mis kinnitati esimest
korda 2015. aasta novembris siseministri käskkirjaga aastateks 2015–2019, teist korda
2016. aasta novembris aastateks 2016–2020 ning viimati 2017. aasta juunis. Siseturvalisuse
arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium. Lähtudes arengukavaga kokkulepitust,
on Siseministeeriumi ülesanne koordineerida arengukava täitmise aruande koostamist ja esitada
see Vabariigi Valitsusele.
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ on koostatud siseturvalisuse valdkonna senisest
integreeritumaks juhtimiseks. Arengukavas on kindlaks määratud siseturvalisuse valdkonna
võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja säilitamise
aluseks. Arengukava ülesanne on aidata plaanida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisuse
valdkonna ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil ja saavutada niimoodi tegevuse suurem
mõjusus.
Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja
turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisuse
tagamisse loovad ühe Euroopa turvalisima riigi. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate
lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja
põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal on koostatud
programmide elluviimisega seotud ministeeriumite esitatud andmete põhjal. Arengukava üld- ja
alaeesmärkide täitmise hindamiseks tegi Sisekaitseakadeemia 2015.–2016. aastal uuringu
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 mõõdikute väljatöötamine“, uuring viiakse läbi üle
aasta, mistõttu mitmete mõõdikute puhul andmed 2017. aasta kohta puuduvad. Arengukava
eesmärkide täitmist on hinnatud lähtuvalt olemasolevast statistikast ja uuringutest. Aruande
lisana esitatud aruandetabel sisaldab detailset ülevaadet elluviidud tegevustest ja nende
tulemustest.
1. Kokkuvõttev hinnang 2017. aasta tegevustest ja tulemustest
Valdkonna lühianalüüs
Elu Eestis on turvalisem kui kunagi varem. Eesti elanike hinnangud turvalisusele on kõrged.
Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud,
sealjuures on oluliselt suurenenud nende arv, kes selle väitega täielikult nõustuvad. 2015. aasta
Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2017.
aastal vastavalt 94%.
Arengukavas on olulisel kohal kodukoha turvalisus. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks
pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2017. aastal 94%),
kuid ka siin on suurenenud nende inimeste osakaal, kes väitega täielikult nõustuvad (2/3
vastajatest).
Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7
koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on
võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste ja sh eestlaste veendumus, et Euroopa on
elamiseks turvaline koht. 2015. aastal toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda,
3
kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid omanud rohkem mõju Euroopa üldisele
turvalisuse tajumisele.
Kui 2015. aastal Euroopa rändekriisi tagajärjel kerkis Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks
probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne, siis 2016. aasta jooksul vähenes
mure sisserände pärast oluliselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi 14%-ni. Seega sisseränne
ei ole enam elanike hinnangul riigi jaoks kolme peamise mure hulgas. Eesti elanikele on need
tervis ja sotsiaalkaitse, hinnataseme tõus ning maksustamine.
Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peavad Eesti riigi
peamiseks mureks 2% elanikest. Arvestama peab, et suursündmuste toimumine võib muuta Eesti
terroristidele atraktiivsemaks sihtmärgiks. Üheks sääraseks sündmuseks oli näiteks Euroopa
Liidu eesistumise aeg 2017. aastal, mil ürituste ja visiitide turvalise kulgemise tagamisele pandi
suurt rõhku. Peame samas arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvastatud konfliktidega,
äärmusluse levikuga ja kasvanud rändevoogudega, mis mõjutavad ka meie julgeolekut. Seetõttu
leiavad Eesti elanikud, et terrorism (47% vastajatest) ja sisseränne (62% vastajatest) on kõige
olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegelda.
Siseturvalisuse arengukava üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse
tagamisel. Siseturvalisuse vabatahtlike panus on ka aasta-aastalt suurenenud. Samuti püsib
jätkuvalt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes – Päästeametit usaldas
mullu 96%, Häirekeskust 93% ning Politsei- ja Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest.
Hinnatavast 25 institutsioonist usaldavad eestimaalased kõige enam just neid asutusi, kõigi
institutsioonide keskmine usaldusnäit on 63%.
Vigastussurmade arv1 oli aga 2017. aastal mõnevõrra suurem kui prognoositud. Vähenenud on
liiklusõnnetustes hukkunute arv (2016. aastal 71 ja 2017. aastal 48), samuti veeõnnetustes
uppunute arv (2016. aastal 47 ja 2017. aastal 43). Positiivne on, et aasta-aastalt on vähenenud
tapmiste ja mõrvade arv, kuigi 2017. aastal oli langus väike (2017. aastal 3 ohvrit vähem kui
2016. aastal). 2017. aastal jäi tulekahjus hukkunute arv eelneva aastaga samale tasemele (38).
Enam kui pooled tulekahjus või veeõnnetuses hukkunutest oli alkoholijoobes.
Narkootikumide üledoosi tõttu hukkus aga rohkem inimesi kui 2016. aastal (vastavalt 94 ja 106).
Narkosurmad on viimasel paaril aastal taas kasvutrendis ning nagu ka varasemalt moodustasid
enam kui 80% surnutest mehed. Eesti on narkosurmade osas jätkuvalt Euroopas esirinnas – 2016.
aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta, Eestis 103.
Tänu politsei jõupingutustele vähenes 2017. aastal uimastite pakkumine märgatavalt, see oli
üheks eelduseks, et sõltlased pöörduksid enam ravile, kuid ravikohtade vähesuse tõttu ei
suudetud ära kasutada võimalust suunata uue aine tarbimise asemel sõltlast ravile.
Murettekitavad on ka teised õnnetussurmad, näiteks enesetapud ja kukkumised, mille ennetamine
ei ole aga võimalik ainult siseturvalisuse valdkonna meetmeid kasutades. Enesetappude osas on
viimasel aastal toimunud tõus (2015. aastal 185, 2016. aastal 157 ja 2017. aastal 212
surmajuhtumit esialgsetel andmetel). Samamoodi ei ole viimaste aastate jooksul toimunud
langust kukkumiste osas. Samas näitab Päästeameti poolt läbi viidud tulekahjus hukkunute ja
vigastatute analüüs, et enne tulekahju puhkemist inimesed paljudel juhtudel kukuvad.
Vigastussurmade osas on toimunud langus vaid nende teemade puhul, kus toimub süsteemne
ennetustöö. Inimeste elusid on võimalik päästa vaid süsteemse ennetustööga, mistõttu on vaja
sellele jätkuvalt olulist tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse kui ka rahvatervise valdkonnas.
1
Siseturvalisuse arengukavas kajastatakse vigastussurmade all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning
tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid.
4
Tulemuste analüüs
2017. aastal tegeleti jätkuvalt nelja läbiva teemaga:
hea väljaõppega ja motiveeritud personali tagamine;
reageerimiseks vajaliku infrastruktuuri ja tehnika tagamine;
süsteemse, probleemikeskse ja teadmispõhise ennetustegevuse arendamine;
koostöövõimekuste arendamine.
Siseturvalisuse tagamisele aitavad inimesed, kes on saanud hea väljaõppe ja on motiveeritud
panustama Eesti turvalisusesse. Koalitsioonilepingus lepiti esmakordselt üle aastate kokku
politseipersonali suurendamine. Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati
piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute
piiridega, et igal vallal ja linnal oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende
kogukondade võimestamisele ja abistab turvalisuse probleemide lahendamisel. Alates 2018.
aastast suureneb piirkonnapolitseinike arv 45 võrra ning kahekordistub kiirreageerijate arv.
Olulisel kohal on ka olemasolevate teenistujate palga tõstmine. 2018. aastal suureneb
politseinike, päästjate, vanglateenistujate ja tolliametnike palgafond üle 4 protsendi.
Lisaks inimestele on vaja häid töövahendeid. Nii nagu kahel eelneval aastal, oli ka 2017. aasta
üks olulisim ja ressursimahukas teema idapiiri valmisehitamisega seonduv. Jätkusid idapiiri
välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti maismaapiiri taristu ning tehnilise seire- ja
valvesüsteemide projektidega. Projekteerimise raames rajati kaks katselõiku koos vajaliku seire-
ja valvetehnikaga kogupikkusega 3,5 km.
Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus, 2010–
2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima investeeringuna
nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26 paakautot, 8 konteiner-
alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte investeeringutega.
Seetõttu kinnitati 2017. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile siseministri
käskkirjaga tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning
päästetehnika kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab rahastus järgmisel
neljal aastal iga-aastaselt 3 000 000 euro võrra.
Ennetustegevuse arendamisel oli tähelepanu keskmes ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste
oskuste edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes
ujumisõpetuse ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva
teema „Tervis ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina.
Loodi interaktiivne vahend2, mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis
praktiliselt ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava
ohutusteemade tutvustamiseks Tallinna ja Tartu Ülikoolis õppivatele tulevastele õpetajatele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri
käskkirjaga tegevuskavad aastateks vabatahtliku pääste ja merepääste jätkusuutlikkuse
tõstmiseks aastatel 2018–2021. Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel
neljal aastal 500 000 eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse soetust,
tehnika remonti, koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi
strateegiline partnerlus Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti
Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega, kellele määrati taas tegevustoetust.
Siseturvalisuse arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on kogukonnakeskse turvalisuse
arendamine. 2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste
lõpetamise mõju, millega seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava
2
Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443
5
elukeskkonna kujundajana suurenes. Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid ning
rahvatervise seadusega sätestati, et kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks on
edaspidi maakonnas tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine. Sealhulgas
selleks vajalike tegevuste koordineerimine ning valdkonna juhtimiseks võrgustike arendamine ja
korraldamine kohaliku algatuse ja kogukonnakeskse lähenemise edendamiseks.
2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas.
2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati
välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa
teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm: valmis sai elanikkonnakaitse
kontseptsioon, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja küsimustik.
Järjest olulisem on pöörata tähelepanu riigi ja elanike valmisolekule, et mitmesugustes
kriisiolukordades toime tulla ja hakkama saada. Eesti elanikud peavad teadma, millised on
olulisemad hädaolukordade riskid, kuidas nendeks riiklikul ja kohalikul tasemel valmistutakse ja
mida peaks igaüks ise tegema, et ootamatuks suurõnnetuseks valmis olla.
Peamised kitsaskohad
Osa tegevusi jäi täitmata tegevuste tähtaegade pikendamise ja vajalike hangete planeeritust
mahukamaks ja pikemaajaliseks kujunemise tõttu. Detailne ülevaade tegevuste muudatustest on
esitatud aruandetabelis. Tegevuste edasilükkumise tõttu taotleb Siseministeerium 2017. aastal
kasutamata eelarve ülekandmist 2018. aastasse. Avansilise ülekandmistaotluse esitas
Siseministeerium riigieelarve infosüsteemi kaudu 15. jaanuaril 2018. Lõplik info kasutamata
eelarvest ja selle ülekandmisvajadusest selgub peale tekkepõhiste kulude kajastamist
raamatupidamises ning lõplik ülekandmistaotlus esitatakse Rahandusministeeriumile 1. mail
2018. Tegevuste tähtaegade ja eelarve osalisel kasutamata jäämisel on erinevad põhjused.
2017. aasta osas võib välja tuua järgmised kitsaskohad:
1. Tulenevalt Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamiseks planeeritud tegevuste (maade
võõrandamine, projekteerimine) ajalisest nihkest alustatakse ehitustöödega ning
jätkatakse piiri infosüsteemi arendustöödega 2018. aastal. See tingis 2017.aastaks
Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud eelarvevahendite osalise ülekandmise 2018. aastasse.
Idapiiri projekteerimise tulemusel selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt
rohkem kui seni oli kavandatud. Samuti tõi projekteerimine ja katselõikude rajamine
välja, et 10 meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide ja
valvetehniliste lahenduste rajamine keeruline, kuna rajatavad elemendid ei pruugi täita
oma eesmärki. Sellest tulenevalt tegi Siseministeerium ettepaneku riigipiiri seaduse
muutmiseks eesmärgiga laiendada piiririba.
2. Suureks proovikiviks 2017. aasta sügisel oli ID-kaardi kriisi lahendamine. 30.
augustil 2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis
puudutab 2014. aasta sügisest välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid.
Sellest tulenevalt oli vaja leida kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e-
riigi toimimine. Kuna ID-kaardi turvarisk ei puuduta m-ID-d, siis e-riigi toimimise
tagamiseks sai Siseministeerium ülesandeks leida lahendus, kuidas inimesed saaksid m-
ID sellisel viisil, mis ei sõltuks ID-kaardist. Selleks kutsuti kokku töörühm, kes töötas
välja uue m-ID taotlemise skeemi.
3. Kriisideks valmisolekuks plaanitud tegevuste täitmise kitsaskohana tuleb välja tuua, et
hiljemalt 01.07.2017 pidid elutähtsat teenust korraldavad asutused kehtestama enda
korraldava elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded. Kahjuks
korraldavad asutused ei ole 2017. aastal nimetatud määruseid kehtestanud. Peamisteks
põhjusteks olid kohalikud valimised ning Eesti eesistumine Euroopa Liidu nõukogus.
6
2017. aastal alustasid määruste koostamist Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Tallinna linn ja Jõhvi
vald. Toimepidevuse nõuete määruste kehtestamine on suureks väljakutseks 2018. aastal.
4. Euroopa rändekava alusel oli planeeritud 2015.–2017. aastal Eestisse vastu võtta 509
sõjapõgenikku. Tegelikult saabus 2017. aasta lõpuks Eestisse rändekava alusel 175
inimest. Ümberasutamise ja ümberpaigutamisega seotud kulude katteks eraldas Vabariigi
Valitsus reservist rahalised vahendid, mille kasutamata osa kantakse üle 2018. aastasse.
Valitsus otsustas 9.11.2017 võtta 2018. aastal vastu täiendavad 40 sõjapõgenikku ning
sellega seotud kulud kaetakse 2017. aastast ülekantud eelarve arvelt.
2. Ülevaade arengukava programmide elluviimisest 2017. aastal
Edasises on programmide kaupa esitatud kokkuvõte olulisematest tegevustest ja mõõdikute
sihttasemetest, mis 2017. aastal täideti.
2.1. Alaeesmärk 1. Turvalisemad kogukonnad
2017. aastal registreeriti 7% vähem kuritegusid kui aasta varem (kokku 26 929).
Kuritegude arvu vähenemine tuleneb peamiselt varavastaste ja liikluskuritegude
vähenemisest. Sealjuures joobes juhte avastati umbes 240 võrra vähem ja vähem avastati
ka süstemaatilisi juhtimisõiguseta juhte. Narkokuritegusid registreeriti 2017. aastal 6%
rohkem. Vägivallakuritegude arv vähenes 2016. aastaga võrreldes veidi (345 võrra).
2016. aastal registreeriti Ida prefektuuris kuritegusid 2015. aastast veidi rohkem, kuid
2017. aastal registreeriti kõigi prefektuuride tööpiirkonnas 4–9% vähem kuritegusid.
Süütegude (nii väärteod kui kuriteod) vähenemisele on politsei hinnangul
tõenäoliselt mõjutanud sihipäraste tegevuste kõrval ka üldisemad väliskeskkonna
mõjurid nagu: 1) jätkuv majanduskasv; 2) vastavalt avaliku arvamuse uuringule
langustrendis olev süütegudest teatamise määr; 3) süütegevuse küberkeskkonda kolimine
sarnaselt inimeste igapäevase elutegevusega. Viimase puhul on arvatavalt madalam nii
teavitamise määr kui ka politsei poolt süütegevuse avastamise määr, kuna muutuva
olukorraga ei ole kohanetud piisavalt kiiresti.
Tabel 1. Alaeesmärgi „Turvalisemad kogukonnad“ mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Registreeritud 37 787 < 32 000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 JuM
kuritegude arv (32575) (28 986) (26 929)
(prognoos)
Vigastussurmade arv 342 289 (271) 272 256 243 240 231 PPA,
(prognoos) (278) (268)3 PäA,
- liikluses hukkunuid EKEI4
- tulekahjus
hukkunuid
- uppunuid
- uimasti üledoosi
tõttu hukkunuid
- tapmise ja mõrva
tagajärjel hukkunuid
3
Tegemist on esialgsete andmetega. Andmed täpsustuvad 2017. aasta juunis.
4
Tegemist on ametite poolt jaanuari keskel esitatud esialgsete andmetega.
7
Usaldus naabrivalve, - - (87,2%) 90% 90% 90% 90% SiM,
(-) STAK
vabatahtliku pääste, - - (89,2%) 90% 90% 90% 90% trendi-
(-) uuring
vabatahtliku - - (82,5%) 85% 85% 85% 85%
merepääste, (-)
abipolitseinike - - (85,6%) 90% 90% 90% 90%
suhtes. (-)
Elanike osakaal, kes - - (31,9%) kasvab kasvab kasvab 40% SiM,
leiavad, et inimesed (-) STAK
peaksid aktiivselt trendi-
osalema oma uuring
kodukoha turvalisuse,
korrakaitse ja
päästetegevuse
tagamises
Osade programmi mõõdikute osas kogutakse andmeid üle aasta, mistõttu 2017. aasta kohta ei saa
hinnangut anda, küll aga on jätkatud tegevustega, et nende mõõdikute tasemed paraneksid.
Näiteks on tegeletud vabatahtlike kaasamise mitmekesistamisega, jätkatud strateegilise
partnerlusega vabatahtlike ühenduste tegevuste toetamiseks.
2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste lõpetamise mõju, millega
seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava elukeskkonna kujundajana suurenes.
Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid ning rahvatervise seadusega sätestati, et
kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks on edaspidi maakonnas tervist, heaolu ja
turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine.
Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende
piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute piiridega, et igal vallal-linnal oleks vähemalt
üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende kogukondade võimestamisele ja abistab
turvalisuse probleemide lahendamisel.
Ennetustegevuse arendamisel tähelepanu keskmes ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste
oskuste edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes
ujumisõpetuse ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva
teema „Tervis ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina.
Loodi interaktiivne vahend5, mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis
praktiliselt ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava
tulevastele Tallinna ja Tartu Ülikoolis õppivatele õpetajatele ohutusteemade tutvustamiseks kas
valikainena põhiõppes või täiendkoolitusena.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri käskkirjaga
tegevuskavad vabatahtliku pääste ja merepääste jätkusuutlikkuse tõstmiseks aastatel 2018–2021.
Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel neljal aastal iga-aastaselt 500 000
eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse soetust, tehnika remonti,
koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi strateegiline partnerlus
Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Vabatahtliku Mere- ja
Järvepäästega, kellele määrati taas tegevustoetust.
5
Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443
8
2.2. Alaeesmärk 2. Tõhusama päästevõimekuse tagamine
Tulekahjus hukkunute arv jäi 2016. aastaga võrreldes samaks (38 hukkunut). 38
hukkunust 20 hukkusid hoones, kus puudus suitsuandur.
Tulekahjude üldarv hoonetes on vähenenud 291 juhtumi võrra (2016. aastal
1400 juhtumit ja 2017. aastal 1109 juhtumit). Iga viienda eluhoone tulekahju tekkepõhjus
oli elektriseade ja –paigaldis.
Veeõnnetustes uppunute arv on prognoositust ja 2016. aasta tulemusest väiksem
(2016. aastal 47 juhtumit ja 2017. aastal 43 juhtumit). Esialgsetel andmetel olid 20 ehk
49% uppunud täiskasvanutest alkoholijoobes, 2016. ja 2015. aastal vastavalt 42% ja 38%.
Üle poolte hukkunutest uppus vette kukkumisel – neist omakorda pooled koduses
keskkonnas.
Nii tulekahjus kui ka veeõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel on tähtis roll
ennetustööl, näiteks meediakampaaniad, teavitustöö, kodukülastused,
veeohutuspüstakute rajamine jne. Ennetustööd on tulesurmade vähendamise nimel tehtud
alates 2006. aastast, ning see on oluliselt aidanud kaasa hukkunute arvu vähenemisele.
Näiteks kui kümme aastat tagasi hukkus Eestis tules 12,6 inimest 100 000 inimese kohta,
siis 2016. aastal oli hukkunute arv 2,9 ehk neli korda väiksem. Tulesurmades hukkunute
arvu on aidanud vähendada ka see, et ennetustööl keskendutakse eelkõige probleemsetele
sihtrühmadele, näiteks kodukülastusi tehakse riskihinnangu alusel. Suurendatud on
kodunõustamiste arvu, kontrollide arvu kui ka panustatud elanikkonna koolitamisele.
Samuti alustati 2017. aastal „Kodud tuleohutuks“ projektiga, mille eesmärk on lahendada
toimetulekuraskustest leibkondade kriitilisi tuleohutusalaseid probleeme koostöös
omavalitsustega.
Säilitatud on oluliste võimekuste tasemed. Võimekus jõuda õhusõidukiga
sündmuskohale Eesti vastutusalas on kl 9–17 kogu Eesti piires 1,5 h; võimekus jõuda
veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel on kuni 1 h ning merealadel kuni 2 h;
võimekus korjata 24 h jooksul merereostust 1,2 km² suuruselt alalt.
Tabel 2. Alaeesmärgi „Tõhusa päästevõimekuse tagamine“ mõõdikud
Algtase 2015 2016 2017
2018 2019 2020 Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Tulekahjus hukkunute 54 50 (50) 45 (39) 42 (38) 40 38 38 PäA
arv (prognoos)6
Tulekahjude üldarv 1 833 1650 1 600 1 570 1 550 1 525 1 525 PäA
hoonetes (prognoos) (1610) (1399) (1109)
Veeõnnetuses uppunute 68 56 (39) 54 (45) 52 (43) 50 48 48 PäA
arv (prognoos)
Võimekus jõuda Kl 9–17 kuni 1,5 h kogu Eesti piires, pärast kella 17 lisandub reageerimisele 1 h PPA
õhusõidukiga (tagatud)
sündmuskohale Eesti
vastutusalas
Võimekus jõuda kuni kuni 1 h kuni 1 h kuni 1 h kuni kuni kuni PPA
veesõidukiga 1h (kuni 1 h) (kuni 1 h) (kuni 1 h) 1h 1h 1h
sündmuskohale
piiriveekogudel
6
Tulekahjus hukkunute arvu ja veeõnnetuses uppunute arvude puhul on Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja
Statistikaameti andmed erinevad. Statistikaamet käsitleb hukkununa ainult Eesti elanikke (sh. välismaal),
Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti andmed kajastavad kõiki Eesti territooriumil tule- ja veeõnnetuses
hukkunud isikud, sh ka välismaalasi.
9
Võimekus korjata 1,2 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 1,2 1,2 PPA
merereostust 24 h
jooksul (km²)
Elanike osakaal, kelle - - 84,8% - tase - tase STAK
hinnangul Päästeamet säilib säilib trendi-
reageerib sekkumist uuring
vajavatele sündmustele
piisavalt kiiresti.7
2017. aasta olulisemad arendused tuleohutuse valdkonnas olid seotud tuleohutuse nõuete
muutmisega. Kehtestati siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“, millega täpsustati ehitiste tuleohutusnõudeid ja laiendati erinevate
materjalide kasutamisvõimalusi (nt võimaldatakse kõrgemate puithoonete ehitamist). Samuti
koostati tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, millega nähakse ette erasektori senisest
suuremat kaasamist ohutusjärelevalve tegevustesse (2018. aastal jätkatakse eelnõu
väljatöötamisega).
Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus, 2010–
2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima investeeringuna
nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26 paakautot, 8 konteiner-
alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte investeeringutega.
Seetõttu kinnitati vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile siseministri käskkirjaga
tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika
kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab rahastus järgmisel neljal aastal
3 000 000 euro võrra.
2.3. Alaeesmärk 3. Kindlam ja kiirem abi korraldamine
Abivajajad said ühendust Häirekeskusega kiiremini kui varasematel aastatel – 95%
kõnedele vastati 10 sekundi jooksul (2016. aastal oli see 93,5%).
Vähenenud on hädaabinumbrile saabunud kõnede hulk. Kui 2016. aastal tehti
1 033 931 hädaabikõnet, siis 2017. aastal oli kõnesid alla miljoni – 986 402. See tähendab,
et ühe Eesti elaniku kohta tehti 2017. aastal 0,75 hädaabikõnet (2016. aastal vastavalt
0,78). Kõnede arv hädaabinumbril oli prognoositust madalam. 2017. aastal ei olnud suuri
kriise, mis oleks võinud suurendada kõnekoormust ning seeläbi vähendada kõnedele
vastamise kiirust.
Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 oli küll kõrge, kuid näiteks elanike teadlikkus
sellest, et 112 on hädaabinumber ka politsei kutsumiseks, oli oodatust mõnevõrra
madalam – 84%. Ühele hädaabinumbrile üleminekul seati eesmärgiks, et 2017. aastaks
teab 88% Eesti elanikke, et hädaabinumbrilt 112 saab kutsuda ka politseid. Samas on
endiselt kõrge teadlikkus sellest, et 112-le helistades saab kiirabi ja päästjate abi
(vastavalt 96% ja 94% on sellest teadlikud).
Tabel 3. Alaeesmärgi „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ mõõdikud
Algtase 2015 2016 2017
2018 2019 2020 Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Hädaabinumbril 112 1,05 1,00 1,00
tehtud kõnede arv 1,05 0,90 0,90 0,90 HäK
(0,87) (0,78) (0,75)
ühe elaniku kohta
Tagamaks, et hädaabinumber 112 oleks abivajaja jaoks alati kättesaadav, tegi Häirekeskus
teavitustööd, et suurendada inimeste teadlikkust puhkudest, mil helistada hädaabinumbril.
7
Tegemist oli varasemalt meetme mõõdikuga.
10
Samuti tegi Häirekeskus teavitustööd, et ühiskonnas suureneks teadlikkus, millistelt
telefoninumbritelt saab infot ja abi, kui olukord ei nõua kiiret sekkumist.
Selleks, et abivajaja saaks kiiresti parima võimaliku abi ja abiandjad saaksid juhtunu
kohta täpse ja õige teabe tehti mitmeid täiendavaid pingutusi. Häirekeskus võttis 2017. aasta
kevadel koos Politsei- ja Piirivalveametiga kasutusse uue hädaabiteadete menetlemise
andmekogu. Nüüd menetletakse kõiki hädaabiteateid samas andmekogus, mis muudab
kiiremaks abi saamise ja lihtsamaks päästekorraldaja töö. Koos uue andmekoguga võttis
Häirekeskus kasutusse Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti välja töötatud ohuhinnangu
kriteeriumitel tuginevad küsimustikud abivajaduse hindamiseks.
2017. aasta sügisest on Häirekeskuses olemas eCall kõnede menetlemise tarkavara ning
Häirekeskus on valmis eCall kõnesid menetlema samadel põhimõtetel nagu teisi hädaabiteateid.
ECall ehk sõidukite automaatse hädakutse süsteemi käivitamine lubab abil kiiremini
sündmuskohale jõuda, kui näiteks õnnetusse sattunud juht või kaassõitjad on teadvuseta või ei
saa muul põhjusel abi kutsuda.
2.4. Alaeesmärk 4. Kriiside ennetamine ja hädaolukorraks valmisoleku suurendamine
2017. aasta elanikkonna hädaolukorra teadlikkuse indeksi näitaja oli 36. Sellest võib
järeldada, et elanikkonna üldine teadlikkus, valmisolek ja oskused hädaolukorras
iseseisvalt hakkama saada on pigem madalad ja ei usuta hädaolukorra tekkimisse.
Uuringu põhjal on hädaolukordadeks paremini valmis eesti keelt kõnelevad
maapiirkondades eramus elavad inimesed. Hädaolukordadeks hakkama saamiseks on
kõige vähem valmis madalama sissetulekuga, kortermajades elavad, vanemaealised ja
pensionärid, kelle seas on vähem kõrgharidusega inimesi.
Järjest olulisem pöörata tähelepanu riigi ja elanike valmisolekule, et mitmesugustes
kriisiolukordades toime tulla ja hakkama saada. Eesti elanikud peavad teadma, millised
on olulisemad hädaolukordade riskid, kuidas nendeks riiklikul ja kohalikul tasemel
valmistutakse ja mida peaks igaüks ise tegema, et ootamatuks suurõnnetuseks valmis olla.
Seetõttu on eesmärk elanikkonna teadlikkuse tõstmise kaudu saavutada 2019. aastaks
indeksi näitajaks vähemalt 50.
Tabel 4. Alaeesmärgi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“
mõõdikud
Sihttase
2014 2015 2016 2017 2018 2019 Allikas
2020
Elanikkonna hädaolukorra - - -8 36 - 50 (ei PäA
teadlikkuse indeks mõõdeta)
2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas.
2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati
välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa
teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm: valmis sai elanikkonnakaitse
kontseptsioon, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja küsimustik.
Muutus elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ring. Eesti jaoks on elutähtsad 14
teenust, mis on vältimatult vajalikud kõikidele - elaniketele, ettevõtjatele ja riigiasutustele ning
8
Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku indeksi metoodika on koostatud 2016. aastal, kuid tulemuse saamiseks
ei saanud kasutada 2016. aastal läbiviidud uuringut. Uus uuring algtaseme seadmiseks toimus 2017. aastal.
11
mille katkemisel tavapärane elukulg jääb seisma. 2017. a jätkas Riigi Infosüsteemi Amet
elutähtsate teenuste osutajate infosüsteemide toimepidevuse testimist.
On korraldatud kolm toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise koolitust, kus osales
90 erineva elutähtsa teenuse osutaja esindajat. Sisekaitseakadeemia poolt koostati
hädaolukorra seaduse paremaks rakendamiseks asutustele ja juriidilistele isikutele
täienduskoolituste pakett „Kriisireguleerimiskoolituste kontseptsioon 2018–2020“. Eesmärk
on koolituste abil tõsta ettevõtete ja riigiasutuste valmisolekut kriisideks ning pakkuda abi
teadmiste ja oskuste saamisega, mis on vajalikud neile hädaolukorra seadusega pandud
ülesannete täitmiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 2016. aastal kaardistanud olulisemad objektid,
mis on seotud elutähtsa teenuse osutajate ja riigiasutustega, ja need, kes sõltuvad
elektrivarustusest. Saadud tulemuste põhjal koostasid elektriettevõtjad elektrivarustuse
piiramise ja elektrikatkestuste taastamise prioriteedid. Lisaks saavutati kokkulepe
vedelkütusemüüjatega ja Eesti Vedelkütuse Agentuuriga vedelkütuse kättesaadavuse
suurendamiseks erinevates kriisides.
2.5. Alaeesmärk 5. Sisejulgeoleku suurendamine
Elanike osakaal, kes peavad terrorismi riigi peamiseks mureks oli Eestis 2%,
kusjuures Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 16% (2016. aastal vastavalt 3% ja
14%). See võib tuleneda sellest, et Eestis on terrorismioht väike.
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seoses ei saavutatud 2017.
aastal kõiki soovitud sihttasemeid. Rasketes varjatud kuritegudes prokuratuuri saadetud
kriminaalasjade arv on kasvanud (2016. ja 2017. aastal vastavalt 133 ja 143). Rasketes
varjatud kuritegudes kriminaalasjade arv, kus on arestitud kriminaaltulu, on aga
vähenenud (2016. aastal 284 kriminaalasja ja 2017. aastal 187). Möödunud aastal
tuvastati ka kriminaaltulu veidi vähem kui eelneval aastal (2016. ja 2017. aastal vastavalt
7,6 ja 7,2 mln euro ulatuses). Samas oli isikuid, kellelt kriminaaltulu ära võeti, rohkem.
Suur osa kriminaalsest tulust tuvastati narkootikumidega ja rahapesuga seotud
kuritegudes.
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb viia läbi täiendavaid
tegevusi ühiskonda enim ohustavate kuritegude vastu (nt inimkaubandus,
küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod, terrorism jne). Eestis
tegutsevad jätkuvalt kuritegelikud ühendused, kes saavad tulu peamiselt
narkootikumidest, ent ka maksukuritegudest, rahapesust ja kelmustest.
Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja
tuumainega ning lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekus on sarnaselt
eelmisele aastale ka 2017. aastal veidi paranenud. Lahingumoona/lõhkematerjalide
väljakutsete ja kahjutuks tehtud lõhkekehade arv jäi võrreldes eelmise aastaga 2017.
aastal samale tasemele. Plahvatustes hukkunute ja vigastatute arv oli jätkuvalt madal –
vastavalt 0 ja 2 (2016. aastal 2 ja 8).
Alaeesmärgi täpsemad mõõdikud on esitatud piiratud käibega dokumendis.
Olulisematest tegevustest 2017. aastal võib esile tõsta, et maikuus hinnati Euroopa
Nõukogu inimkaubandusevastase konventsiooni ratifitseerimist. Kuigi üldiselt jäädi Eestis
toimuvaga rahule, tõusetusid ametnike koolituse ja personali piisavuse küsimused.
Inimkaubanduse vastane võitlus on Euroopa prioriteet ja jääb selleks, samaaegu on see oluline
ka USA jaoks. Eesti vastuseid USA inimkaubanduse raportisse kasutatakse otsuste tegemisteks
piirangute ja nõuete leevendamisel (nt viisad) või karmistamisel (lisakontrollid jms).
12
2017. aasta jaanuarist kehtima hakanud kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja
konfiskeerimise direktiivi ülevõtmisega seotud muudatuste eesmärk oli tõhustada kriminaalse
tulu konfiskeerimist. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on
kuritegeliku päritolu varaga lisaks saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb
konfiskeeritava vara hulk.
2017. aastal tõusid Eestis avalikkuse tähelepanu alla kaks suurt Eestit puudutanud
rahapesujuhtumit varasematest aastatest, kus Vene-Moldova ja Aserbaidžaani
rahapesuskeemi puhul liikusid kahtlased rahavood läbi Danske Banki Eesti filiaali.
Viimastel aastatel on riskid vähenenud, ent endiselt on idapoolsetest riikidest sadade miljonite
eurode väärtuses kahtlasi ülekandeid aastas, mille puhul raha tegelikku päritolu tuvastada ei
õnnestu. Siseministeerium on teinud ettepanekud kriminaalvastutuse rakendamise ja
halduskonfiskeerimise võimaldamist juhtudel, kui esineb mitu kuriteole viitavat tunnust, kuid
raha päritolu sidumine konkreetse eelkuriteoga võimalik ei ole (nt raha päritoluriigi
koostöövalmiduse puudumise tõttu).
Rahapesu on ühiskonnale kahjulik väga mitmel põhjusel. Näiteks käib rahapesuga enamasti
kaasas maksude vältimine, mistõttu langeb ausatele ühiskonnaliikmetele suurem maksukoormus.
Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse
seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad
ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Seaduse tähtsamate
muudatustena võib esile tuua pangakontode registri eelduste loomist.
Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumainega ning
lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekuse tõstmiseks soetati vajalikke vahendeid EL
Sisejulgeolekufondi ja riigieelarve vahenditest. Käimas on ISF projektiga Põhja regiooni uue
kompleksi (Pommigrupp-CBRN) ehitus, tsentraalse lõhkematerjalilao ehitus ja Põhja regiooni
lõhkamiskoha ehituse ettevalmistööd. Samuti kinnitati Päästeameti juhtkonna poolt „Plahvatus-
ja CBRN õnnetuste ohu vähendamise strateegia aastani 2025“. PÄA Demineerimiskeskuse poolt
panustati turvalisuse tagamisse Eesti Euroopa Liidu eesistumise läbiviimisel.
2.6. Alaeesmärk 6. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika9
2017. aastal esitati Eestile rahvusvahelise kaitse taotlusi tavarände korras
märkimisväärselt vähem. Peamiseks proovikiviks kujunes menetlusvõimekuse
tagamine Eesti jaoks uutes ümberpaigutamise ja -asustamise protsessides. 2017. aastal oli
oluline valmisoleku tagamine menetleda ümberasustamise ja paigutamise protsessides
suuremat hulka rahvusvahelise kaitse taotlusi erinevatest päritoluriikidest, võtta vastu
kaitse taotlejaid ja saajaid ning tagada kaitse saajate kohanemine ja lõimumine.
Määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes. 2016. aasta lõpul elas Eestis
82 584 määratlemata kodakondsusega isikut, kuid 2017. aasta lõpul oli neid 80 316.
Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute arv on stabiliseerunud. Kui
2016. aastal oli see 1755 siis 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse 862 isikut. 2016. aasta
kasv oli tingitud 01.01.2016 jõustunud kodakondsuse seaduse muudatustest, mille
tulemusel lisaks taotluse alusel saanud isikutele said Eesti kodakondsuse automaatselt ka
kõik Eestis elavad määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased. Neid oli 765.
Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osatähtsus, kes hindavad, et nende
konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud, oli 88,4%. Koolituste
9
Rändepoliitika eesmärkide saavutamist hinnatakse eksperdihinnangute põhjal, programmi tasandil mõõdikuid
eraldi pole, kuid need on olemas meetmetel, mida on siin samuti kommenteeritud.
13
läbinud hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi,
ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud.
Valitsuskabinetis kiideti heaks ettepanekud, mille järgi saavad tulevikus Eesti kodakondsust
taotleda soovivad inimesed, kes on Eestis seaduslikul alusel elanud vähemalt viis aastat, taotleda
tasuta eesti keele õpet kodakondsuse omandamiseks vajaliku tasemeni B1. See aitab
vähendada võimalust, et kodakondsuse taotlemine jääb selle taha, et inimesel ei ole võimalik
eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks.
2017. aastal jätkas Siseministeerium koostöös lepingupartneritega 2015. aastal algatatud
uussisserändajate kohanemisprogrammi elluviimisega ja uussisserändajatele koolituste
pakkumisega. Selle eesmärgiks on toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate
rändeprotsessi, nende kiiret ja mugavat kohanemist ning esmaste iseseisvaks toimetulekuks
vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Alates 2015. aastast kuni 2017. aasta lõpuni suunas
PPA kohanemisprogrammis osalema kokku 18 952 uussisserändajat. Koolitusi pakuti kokku
2 919 korral.
Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt töötati välja välismaalaste
migratsiooni nõustamisteenus. Migratsiooni nõustamisteenust osutatakse alates 2017. aasta
märtsist nii välismaalastele kui nendega kokkupuutuvatele avaliku, era- ja kolmanda sektori
organisatsioonide esindajatele ning välismaalaste Eestisse kutsujatele (nt ülikoolid, tööandjad).
Migratsiooni nõustamisteenuse eesmärk on toetada välismaalaste, sh välisspetsialistide,
välistudengite- ja õppejõudude, pererände raames saabunud uussisserändajate rändeprotsessi
ning välismaalastega kokku puutuvate ettevõtjate ning ülikoolide värbamisprotsessi pakkudes
sihtrühmale personaalset ja proaktiivset õiguslikku rändealast nõustamist. 2017. aasta jooksul on
migratsiooni nõustamisteenust osutatud ligikaudu 10 000 korral.
2017. aasta jaanuaris jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustati
kvalifitseeritud välistööjõu Eestisse elama asumist. Muuhulgas laiendati muudatustega
lühiajalise töötamise võimalusi ja vähendati välismaalasele makstava palgakriteeriumi määra.
Samuti loodi soodustused iduettevõtjatele ja IKT sektori töötajatele ning loodi alus suuinvestorile
elamisloa andmiseks. Muudatustega laiendati ka õppurite Eestisse asumise võimalusi, laiendades
kehtivaid soodustusi kutseõppe õppuritele. Samuti loodi erisused doktorikraadi omandanud
inimestele, et lihtsustada nende Eestisse tulemist.
2017. aastal jätkas Eesti ümberasustamise ja ümberpaigutamise alusel rahvusvahelist kaitset
vajavate inimeste vastuvõtmist. 2017. aastal saabus Eestisse 75 ümberpaigutatud isikut
Kreekast ning 4 Itaaliast ja 19 ümberasustatud isikut Türgist. Ümberpaigutatavate ja
-asustatavate lõimumist ühiskonda on toetanud neile määratud tugiisikud, kes aitavad
orienteeruda Eesti riigisüsteemis, suhelda ametiasutustega, leida lasteaia-, kooli- või töökoht ning
tutvustada siinset eluolu.
Rahvusvahelise kaitse valdkonnas oli 2017. aastal suurim lahendamist vajav ülesanne
ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuste tähtaegade saabumine. Euroopa Liidu riigid, sh Eesti,
ei suutnud ettenähtud tähtajaks täita tegevuste eesmärke täielikult.
2.7. Alaeesmärk 7. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus
Turvalise elektroonse identiteedi digitaalseid funktsioone (Eesti e-teenused)
kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest on kasvanud (2016. aastal oli
see 36% ja 2017. aastal 40,4%). See on oluline näitaja, sest mida rohkem inimesed
kasutavad oma dokumentide digifunktsioone ja e-teenuseid, seda rohkem e-teenuseid ka
luuakse ja arendatakse.
14
E-residendi digi-ID taotluste arv on suurenenud (2016. aastal 8224 taotlust ja 2017.
aastal 14 061 taotlust). Huvi e-residentsuse vastu on jätkuvalt suur ning seda tõenäoliselt
tänu õnnestunud teavitustegevusele ja rahvusvahelisele kajastusele.
Rahvastikuregistrisse tehti 103,3 miljonit päringut, mis on vähem kui 2016. aastal.
2016. aastaga võrreldes on päringute arv vähenenud 5,3%. Seda põhjustas päringute
korrastamine – asutused vaatasid üle oma päringute otstarbekuse. Avati ka eesti.ee
teenus, kust inimesed saavad vaadata nende kohta tehtud päringuid.
Tabel 5. Alaeesmärgi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ mõõdikud
2016 2017
2014 2015 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik)
Turvalise
elektroonse
identiteedi
digitaalseid
funktsioone AS
kasvab kasvab
(Eesti e- - 33% kasvab kasvab 40% Sertifitseerimis-
(36%) (40,4%)
teenused) keskus
kasutavate
inimeste osakaal
eID-d omavatest
isikutest
Isikut tõendavate dokumentide välja andmist puudutava osas oli eelmisel aastal kõige
suuremaks väljakutseks 2017. aasta sügisel aset leidnud ID-kaardi kriisi lahendamine. 30.
augustil 2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis puudutab
sügisest 2014 välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid. Sellest tulenevalt oli vaja
leida kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e-riigi toimimine.
Teiste oluliste tegevuste hulgas võib esile tõsta Lõuna-Koreas alustatud pilootprojekti e-
residendi digi-ID-de väljastamiseks välise teenusepakkujate kaudu. Kui projekt osutub
edukaks, siis laiendatakse sellist võimalust ka teistesse riikidesse ning dokumente saab välise
teenusepakkuja kaudu väljastama hakata ka Eesti kodanikele.
Samuti töötati välja õigusaktide muudatused, et digitaalse isikutunnistuse kehtivusaega
pikendada kolmelt aastalt viiele. Sellega luuakse inimestele oluliselt mugavamad digitaalse
isikutunnistuse, sh e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi digi-ID) kasutamise
tingimused. Digi-ID kehtivuse pikendamine sertifikaatide kauguuendamise teel on mugavam
isikule, kes muidu peaks uue kaardi saamiseks minema PPA teenindusbüroosse või pöörduma
Eesti välisesindusse. Samuti aitab see kaasa sellele, et korduvate digi-ID-de taotlejate tõttu ei
suurene PPA teeninduste ja Eesti välisesinduste töökoormus.
Vabariigi Valitsus kiitis heaks uue andmeid automaatselt töötleva infosüsteemi (ABIS)
projekti ja eraldas rahalised vahendid projekti ellu viimiseks. ABIS kasutuselevõtmine aitab
praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua oluliselt kõrgema turvalisuse ja
usaldusväärsuse taseme ning dokumendivõltsingud ja valeidentiteedi kasutamine on praktiliselt
välistatud.
2017. aasta oluliseks ülesandeks oli ka maavalitsuste kaotamisest tuleneva rahvastiku
toimingute valdkonna ülesannete ümberkorraldamine. Maavalitsuste
perekonnaseisuülesanded anti kohalikele omavalitsustele; asutusute ülesannete täitmise
järelevalve ja juhendamine Siseministeeriumile ning registripõhise rahvaloenduse eesmärgil
andmete rahvastikuregistrisse sisestamise töö Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Suur edasiminek oli täiesti uue rahvastikuregistri seaduse menetlemine ja vastuvõtmine
Riigikogus, jõustumisega 1. jaanuar 2019, millega korrastati nii valdkonna õiguslikku kui ka
15
elukoha menetluslikku külge. Vastu võeti perekonnaseisutoimingute seadus jõustumisega 1.
jaanuar 2018, millega loodi mitmeid inimeste riigiga suhtlemist kergendavaid norme.
Sealhulgas täpsustati seaduses termineid; vähendati avaldustes küsitavat andmekoosseisu; kui
avalduses toodud andmed on juba rahvastikuregistrisse kantud ja ei ole muutunud, ei pea isik
neid avalduses uuesti märkima; täiendati abieluvõimetõendi saamiseks avalduse esitamise viise
(lisati, et võib esitada avalduse ka posti teel).
2.8. Alaeesmärk 8. Tõhusam piirihaldus
Rahulolu piirivalve tööga (sh piiriületuse korralduse ja kiirusega) on suur. 2016.
aastal oli see 88% ja 2017. aastal 91%. Piirikontrolli eesmärk on Schengeni nõuetele
vastava kontrolli tegemine, et kindlustada kogu Schengeni ala turvalisus. Seetõttu on
oluline, et kontrollitoimingud ja piiripunktide taristu toetaks nii majanduskasvu tagavate
kaupade kui ka isikute sujuvat piiriületust.
Eesti idapiiri kaetus elektroonilise ja tehnilise valvega on jäänud suuresti samale
tasemele võrreldes eelmise aastaga. 2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise
ettevalmistustööd, et mh suurendada tehnilise seire- ja valvesüsteemide osakaalu riigipiiri
valvamisel. Koos ehitusprojektidega valmis kaks katselõiku kogupikkusega 3,5
kilomeetrit, kuhu rajati ka tehniline seire- ja valvesüsteemid koos taristuga. Samuti
alustati 2017. aastal droonide testimist, et kasutada neid piiri valvamisel.
Ebaseaduslikult sisse ja läbirändelt tuvastatud isikute arv on võrreldes eelmise
aastaga tõusnud. 2016. aastal oli see 520 ning 2017. aastal 928. Hüppeline kasv on
tulnud siseriigis tabatud isikute arvelt. Eelkõige oli tegemist ehitusobjektidel
ebaseaduslikult töötavate välismaalastega. Riigikogus on II lugemisel välismaalaste
seaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik ennetähtaegselt lõpetada teise Schengeni
riigi pikaajalise viisaga Eestis viibimine (senini võimalik ainult Eesti väljastatud
pikaajalise viisaga), kui isik rikub Eestis viibimise tingimusi. Seega muudatuse
jõustumisel, kui välismaalane rikub Eestis viimise tingimusi, on võimalik reageerida
ajutise viibimise väärkasutamistele paindlikumalt, kohustades välismaalast Eestist
lahkuma.
Tabel 6. Alaeesmärgi „Tõhusam piirihaldus“ mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Rahulolu 89,5% kasvab kasvab kasvab säilib säilib säilib PPA
piirivalve (89,5%) (87,5%) (91%)
tööga
Eesti idapiiri 60% kasvab kasvab kasvab kasvab 100% tase PPA
kaetus (54%) (54%) (54%) säilib
elektroonilise
ja tehnilise
valvega
Ebaseadusliku 267 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 PPA
lt sisse- ja (552) (520) (928)
läbirändelt
tuvastatud
isikute arv10
Schengeni alale on väga lühikese ajaga saabunud ja ilmselt saabub veel sadu tuhandeid
ebaseaduslikke sisserändajaid. See ilmestab, kuidas ühe liikmesriigi välispiiri valvest sõltub kogu
10
Mõõdikut kajastatakse ainult programmi dokumendis, kuna antud mõõdik ei ole nimetatud „Siseturvalisuse
arengukava 2015–2020“ alaeesmärgi mõõdikuna, kuid programmi eesmärgi saavutamise hindamisel on
asjakohane.
16
vaba liikumise ala julgeolek ja liikmesriikide turvalisus. Tõhusama piirihalduse programmi
tegevuste plaanimisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve suund lõunast
põhja võib muutuda ja olla idast läände. Seetõttu on Eestil oluline vastutus tagada Schengeni
vaba liikumise ala turvalisus
2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti
maismaapiiri taristu ning tehnilise seire- ja valvesüsteemide projektidega. Projekteerimise
tulemusel selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt rohkem kui seni oli
kavandatud. Samuti tõi projekteerimine ja katselõikude rajamine välja, et 10 meetrisele
piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide ja valvetehniliste lahenduste rajamine
keeruline, kuna rajatavad elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Sellest tulenevalt tegi
Siseministeerium ettepaneku riigipiiri seaduse muutmiseks eesmärgiga laiendada piiririba.
3. Olulised tegevused eesmärkide täitmiseks 2019.–2022. aastal
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurimad ülesanded, mis tuleb lahendada, on esiteks
luua paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk
reageerimisvõimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiseks suurendada elanike
teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste
tagajärgedega ja kujundada ohutut elukeskkonda.
Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve suund
lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Eestil on oluline vastutus tagada
Schengeni vaba liikumise ala turvalisus. Seetõttu on seatud ka eesmärk ehitada valmis
riigipiir, mis on täies ulatuses kaetud tehnilise valvega. Valmisehitatud riigipiiril on tähtis
roll riigi julgeoleku tagamisel. Kokku rajatakse piirile ligi 700 piiriposti, üle 300 ujuva
piirimärgi, piirdeaiad ja -tarad ning võetakse kasutusele droonid ja kaamerad, mis aitavad
piirivalvuritel oma tööd paremini teha.
Tugevdatakse kiirreageerimisüksuste, avalikku korda tagavate üksuste ja sidepidamise
võimekust, et takistada Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust, kaitsta demokraatlikku
riigikorda ja inimeste põhiõigusi ning kindlustada riigi majandusjulgeolek.
Julgeolekukeskkonna parendamiseks tagatakse julgeolekuasutuste järjepidev areng
süsteemse plaanimise ja võimearenduse kaudu.
Päästeameti olulisim tulevikuülesanne on leida Eesti tingimustesse sobiv lahendus,
millist päästevõrgustikku me saame pikka aega ja jätkusuutlikult ülal pidada, tagades
seejuures turvalisuse taseme säilimine. Sealjuures on üheks teemaks personaliga seotud
küsimused: kuidas vähendada personali voolavust ja tagada piisav palgatase.
Uuendatakse päästetehnikat, alarmsõidukeid, relvastust ja muud varustust, mis on
siseturvalisuse teenistujatele nende tööks hädavajalikud. Nüüdisaegne töökeskkond ja
töövahendid tagavad selle, et politseinikud ja päästjad saavad oma tööd hästi teha ja abi
jõuab inimesteni kiiresti.
Tehakse ettevalmistusi kriisinfotelefoni teenuse loomiseks ning otsitakse võimalusi
riiklike infotelefonide konsolideerimiseks.
Rakendatakse tegevused, mis tulenevad uuest hädaolukorra seadusest. Suurendatakse
hädaolukorra lahendamisega seotud asutuste valmisolekut ning töötatakse välja ja viiakse
ellu meetmed, mis maandavad elutähtsate teenuste ristsõltuvust.
Siseturvalisuse asutustes ja kohalikes omavalitsustes juurutatakse kogukonnakeskse
turvalisuse mudelit, mille alusel selgitatakse välja probleemid ning kavandatakse ohtude
ennetamise, leevendamise ja vähendamise tegevus.
17
Toetatakse maakondlike ja kohalike turvalisuse koostöövõrgustike arendamist ja
kohalike omavalitsuste võimekust olla eestvedajaks ka turvalise elukeskkonna
kujundamisel. Kohalike arengukavade uuendamisel on uutele kohalikele omavalitsustele
vaja pakkuda turvalisuse valdkonna ekspertide teadmisi.
Toetatakse üleriigilisi ja kohalikke siseturvalisuse vabatahtlike ühinguid nii
reageerimisvõime suurendamiseks kui ka ennetustöö laiendamiseks ning luuakse
võimalused turvaettevõtteid senisest enam kaasata avaliku korra tagamisse.
Vajalik on universaalse ennetuse tegevuste süsteemsus, selged rollid ja vastutus ning
piisavad vahendid. 2019. aastal on eelnimetatud tõendatud mõjuga
ennetusprogrammidele välisrahastus olemas. Vaja on tagada ennetusprogrammidele
vahendid peale seda.
Tagatakse lähisuhtevägivalla juhtumites kannatanu koheseks kaitseks vägivalla
toimepanija kodust eemaldamine või muud vajalikud abimeetmed osapooltele, arvestades
2017. aasta detsembrist kuni 2018. aasta märtsini kestnud Pärnu pilootprojektile
järgnenud kokkulepetega praktiliste, õiguslike ja ressursiliste küsimuste lahendamiseks.
Töötatakse välja Välismaalaste seaduse sisserände piirarvu muudatused (lühiajalise
töötamise võimaliku maksimaalse kestuse pikendamine kuni aastaks; tippspetsialistide
välja toomine piirarvu arvestusest).
Rakendatakse e-residendi digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, sealhulgas muudetakse
selle väljaandmine kliendisõbralikumaks.
Arendatakse isikut tõendavaid digidokumente, sealhulgas laiendatakse nende kasutusala
ja suurendatakse kasutajate hulka.
Järjepidevalt uuendatakse isikut tõendavate dokumentide spetsifikatsioone, arvestades
praegusaegse tehnoloogia arengut. Arendatakse e-taotluskeskkonda klienditeeninduse
parendamiseks.
18
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine“ eelnõu juurde
1. SISSEJUHATUS
Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. aasta korraldusega nr 107 kiideti heaks „Siseturvalisuse
arengukava 2015–2020“ (edaspidi ka arengukava) ning 17. novembri 2016. aasta korraldusega
nr 388 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2016–2020“
(edaspidi ka rakendusplaan) ning arengukava täiendatud versioon. Arengukava eesmärkide
elluviimiseks vajalike meetmete ja tegevuste kavandamiseks on koostatud programmid, mis
kinnitati esimest korda 2015. aasta novembris siseministri käskkirjaga aastateks 2015–2019,
teist korda 2016. aasta novembris aastateks 2016–2020 ning viimati 2017. aasta juunis.
Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium.
Arengukava on koostatud lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2. Rakendusplaan on
koostatud, lähtudes riigieelarve seaduse § 19 lõikest 5. Dokumendid on kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende
koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 7 lõikega 2.
2. EELNÕU SISU
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurimad väljakutsed on luua ühelt poolt paremad
eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk reageerimisvõimekuse
kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiselt poolt suurendada elanike teadlikkust, kinnistada
hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ning
kujundada ohutut elukeskkonda.
Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja
turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad
ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning
tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Lisaks üldeesmärgile on arengukavaga seatud kaheksa alaeesmärki. Arengukava eesmärgi ja
alaeesmärkide elluviimiseks on Siseministeerium koostanud programmid. Iga arengukava
alaeesmärgi elluviimiseks on üks programm. Programmide kaudu planeeritakse ja viiakse ellu
arengukava elluviimiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi ning koostatakse aruanded.
Rakendusplaan on vastavalt arengukava programmidele jaotatud kaheksaks osaks:
- turvalisemad kogukonnad;
- tõhusa päästevõimekuse tagamine;
- kindlam ja kiirem abi korraldamine;
- kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine;
- sisejulgeoleku suurendamine;
- tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika;
- usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus;
- tõhusam piirihaldus.
Igas osas on kirjeldatud:
- programmi nimetus ja eesmärk, programmi eesmärk kattub arengukava alaeesmärgiga;
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
- programmi eelarve, sealjuures on täpsustatud olemasolevaid rahalisi vahendeid ja
lisavajadusi ministeeriumide valitsemisalade kaupa;
- mõõdikud programmide mõju hindamiseks.
3. RAKENDUSPLAANI KOOSTAMINE AASTATEKS 2019–2022
Arengukava üldeesmärki ja alaeesmärke pole muudetud.
Rakendusplaanis kajastatud eelarvet on täpsustatud lähtudes riigieelarve strateegiast aastateks
2019–2022. Rakendusplaani on lisatud aasta 2022. osas mõõdikud, mille puhul on planeeritud
jätkuvalt 2020. aasta taset säilitada, kuna tegemist on ambitsioonikate eesmärkidega. Võimalik
on, et edaspidi mõõdikuid korrigeeritakse vastavalt eesmärkidele.
4. VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Arengukava ja rakendusplaan on kooskõlas strateegias „Euroopa Liidu sisejulgeoleku
strateegia. Euroopa julgeolekumudeli suunas“ sätestatuga. Arengukava on kooskõlas ka
dokumendiga „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019“.
5. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
Eestis suunavad otseselt siseturvalisuse valdkonda Riigikogu vastu võetud järgmised
alusdokumendid: „Eesti julgeolekupoliitika alused“, „Riigikaitse strateegia“ ning
„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“. Lisaks suunab Eestis siseturvalisuse
valdkonda „Euroopa Liidu siseturvalisuse strateegia“. Neis dokumentides kindlaks määratud
eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad on „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
olulisteks lähtekohtadeks. Arvestatakse ka riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja
jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavadega.
Rakendusplaanis on valitsemisalade kaupa nimetatud teised valdkondlikud arengukavad, mille
tegevused panustavad „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ eesmärkide täitmisse.
6. KORRALDUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUD
Rakendusplaanis nimetatud programme rahastatakse riigieelarvest. Arengukava programmid
täpsustavad riigi eelarvestrateegia 2019–2022 peatüki „Õiguskord ja siseturvalisus“ rahaliste
vahendite kasutamist arengukava programmide ulatuses. Arengukava eesmärke ja alaeesmärke
rahastatakse lisaks riigieelarvele ka Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondist, Varjupaiga-, Rände-
ja Integratsioonifondist ning Ühtekuuluvuspoliitika fondidest.
Rakendusplaanis on kajastatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse
valdkonnale kavandatud eelarvet. Rakendusplaani rahalised maksumused ühtivad
Siseministeeriumi valitsemisala osas riigi eelarvestrateegia 2018–2021 ettepanekuga, kuid on
täiendavalt jagatud selgema ülevaate saamiseks programmide lõikes.
Rakendusplaanis nimetatud summa ei kata kogu vajadust. Rakendusplaanis on kirjeldatud ka
lisavajadused. Iga programmi raames on esitatud detailne ülevaade lisavajadustest, mis ei ole
kaetud riigi eelarvestrateegia 2019–2022 raames.
Vastavalt riigieelarve ja Euroopa Liidu vahendite olemasolule tehakse arenguvajaduste
elluviimisel valikuid. Selleks ajakohastatakse arengukava programme vajaduse korral kord
aastas riigieelarve koostamise ajal, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste
võimalustega. Riigieelarve tegelike võimaluste selgumisel vaadatakse üle nii arengukava
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
eesmärgid kui ka siseturvalisuse teenused üldisemalt ning otsustatakse, milliseid eesmärke ja
teenuseid korrigeerida.
Eesmärgiks on minna Siseministeeriumi valitsemisalaga üle tegevuspõhisele (teenuspõhisele)
eelarvestamisele.
7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Arengukava rakendusplaani aastateks 2019–2022 eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumitele, Riigikantseleile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule.
Seejärel esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda.
Eelnõu taustamaterjalina on esitatud arengukava programmid (neid Vabariigi Valitsus heaks ei
kiida), mille kaudu planeeritakse ja viiakse ellu arengukava elluviimiseks vajalikke meetmeid
ja tegevusi ning tehakse aruandlust.
Koos eelnõuga esitati arengukava programmid kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kes
panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse
teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna
ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
Arengukava materjalid ja lisateave on kättesaadavad veebilehel www.siseministeerium.ee/stak.
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
2018
Päevakorrapunkt nr
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal
1. Võtta teadmiseks siseministri esitatud aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–
2020“ täitmise kohta 2017. aastal.
2. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud aruanne ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas
Peaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–
2020“ täitmisest 2017. aastal“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. aasta korraldusega nr 107 kiideti heaks „Siseturvalisuse
arengukava 2015–2020“ (edaspidi ka arengukava) ning 17. novembri 2016. aasta korraldusega
nr 388 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2016–2020“
(edaspidi ka rakendusplaan) ning arengukava täiendatud versioon. Arengukava eesmärkide
elluviimiseks vajalike meetmete ja tegevuste planeerimiseks on koostatud programmid, mis
kinnitati esimest korda 2015. aasta novembris siseministri käskkirjaga aastateks 2015–2019
ning teist korda 2016. aasta novembris aastateks 2016–2020. Siseturvalisuse arengukava
elluviimist koordineerib Siseministeerium. Lähtudes arengukavaga kokkulepitust, on
Siseministeeriumi ülesanne koordineerida arengukava täitmise aruande koostamist ning esitada
see Vabariigi Valitsusele.
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ on koostatud siseturvalisuse valdkonna senisest
integreeritumaks juhtimiseks. Arengukavas on kindlaks määratud siseturvalisuse valdkonna
võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja
säilitamise aluseks. Arengukava ülesanne on aidata planeerida ministeeriumide valitsemisalade
siseturvalisuse valdkonna ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil ning saavutada niimoodi
tegevuse suurem mõjusus.
Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja
turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisuse
tagamisse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate
lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja
põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal on koostatud
programmide elluviimisega seotud ministeeriumite esitatud andmete põhjal. Arengukava üld-
ja alaeesmärkide täitmise hindamiseks tegi Sisekaitseakadeemia 2015.–2016. aastal uuringu
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 mõõdikute väljatöötamine“, uuring viiakse läbi üle
aasta, mistõttu mitmete mõõdikute puhul andmed 2017. aasta kohta puuduvad. Arengukava
eesmärkide täitmist on hinnatud lähtuvalt olemasolevast statistikast ja uuringutest. Aruande
lisana esitatud aruandetabel sisaldab detailset ülevaadet elluviidud tegevustest ja nende
tulemustest.
2. KOKKUVÕTE ARENGUKAVA ELLUVIIMISEST NING OLULISEMATEST
TEGEVUSTEST 2015. AASTAL
2.1. Valdkonna lühianalüüs
Elu Eestis on turvalisem kui kunagi varem. Eesti elanike hinnangud turvalisusele on kõrged.
Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud,
sealjuures on oluliselt suurenenud nende arv, kes selle väitega täielikult nõustuvad. 2015. aasta
Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2017.
aastal vastavalt 94%.
Arengukavas on olulisel kohal kodukoha turvalisus. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks
pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2017. aastal 94%),
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
kuid ka siin on suurenenud nende inimeste osakaal, kes väitega täielikult nõustuvad (2/3
vastajatest).
Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7
koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on
võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste ja sh eestlaste veendumus, et Euroopa on
elamiseks turvaline koht. 2015. aastal toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud
seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid omanud rohkem mõju Euroopa
üldisele turvalisuse tajumisele.
Kui 2015. aastal Euroopa rändekriisi tagajärjel kerkis Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks
probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne, siis 2016. aasta jooksul vähenes
mure sisserände pärast oluliselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi 14%-ni. Seega sisseränne
ei ole enam elanike hinnangul riigi jaoks kolme peamise mure hulgas. Eesti elanikele on need
hinnataseme tõus, tervis ja sotsiaalkaitse ning maksustamine.
Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peavad Eesti riigi
peamiseks mureks 2% elanikest. Arvestama peab, et suursündmuste toimumine võib muuta
Eesti terroristidele atraktiivsemaks sihtmärgiks. Üheks sääraseks sündmuseks oli näiteks
Euroopa Liidu eesistumise aeg 2017. aastal, mil ürituste ja visiitide turvalise kulgemise
tagamisele pandi suurt rõhku. Peame samas arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvastatud
konfliktidega, äärmusluse levikuga ja kasvanud rändevoogudega, mis mõjutavad ka meie
julgeolekut. Seetõttu leiavad Eesti elanikud, et terrorism (47% vastajatest) ja sisseränne (62%
vastajatest) on kõige olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegelda.
Siseturvalisuse arengukava üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse
tagamisel. Siseturvalisuse vabatahtlike panus on ka aasta-aastalt suurenenud. Samuti püsib
jätkuvalt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes – Päästeametit usaldas
mullu 96%, Häirekeskust 93% ning Politsei- ja Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest.
Hinnatavast 25 institutsioonist usaldavad eestimaalased kõige enam just neid asutusi, kõigi
institutsioonide keskmine usaldusnäit on 63%.
Vigastussurmade arv1 oli aga 2017. aastal mõnevõrra suurem kui prognoositud. Vähenenud on
liiklusõnnetustes hukkunute arv (2016. aastal 71 ja 2017. aastal 48), samuti veeõnnetustes
uppunute arv (2016. aastal 47 ja 2017. aastal 43). Positiivne on, et aasta-aastalt on vähenenud
tapmiste ja mõrvade arv, kuigi 2017. aastal oli langus väike (2017. aastal 3 ohvrit vähem kui
2016. aastal). 2017. aastal jäi tulekahjus hukkunute arv eelneva aastaga samale tasemele (38).
Enam kui pooled tulekahjus või veeõnnetuses hukkunutest oli alkoholijoobes.
Narkootikumide üledoosi tõttu hukkus aga rohkem inimesi kui 2016. aastal (vastavalt 94 ja
106). Narkosurmad on viimasel paaril aastal taas kasvutrendis ning nagu ka varasemalt
moodustasid enam kui 80% surnutest mehed. Eesti on narkosurmade osas jätkuvalt Euroopas
esirinnas – 2016. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku
kohta, Eestis 103. Tänu politsei jõupingutustele vähenes 2017. aastal uimastite pakkumine
märgatavalt, see oli üheks eelduseks, et sõltlased pöörduksid enam ravile, kuid ravikohtade
vähesuse tõttu ei suudetud ära kasutada võimalust suunata uue aine tarbimise asemel sõltlast
ravile.
Murettekitavad on ka teised õnnetussurmad, näiteks enesetapud ja kukkumised, mille
ennetamine jääb aga välja siseturvalisuse arengukava valdkondade hulgast. Enesetappude osas
on viimasel aastal toimunud tõus (2015. aastal 185, 2016. aastal 157 ja 2017. aastal 212
1
Siseturvalisuse arengukavas kajastatakse vigastussurmade all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning
tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid.
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
surmajuhtumit esialgsetel andmetel). Samamoodi ei ole viimaste aastate jooksul toimunud
langust kukkumiste osas. Samas näitab Päästeameti poolt läbi viidud tulekahjus hukkunute ja
vigastatute analüüs, et enne tulekahju puhkemist inimesed paljudel juhtudel kukuvad.
Vigastussurmade osas on toimunud langus vaid nende teemade puhul, kus toimub süsteemne
ennetustöö. Inimeste elusid on võimalik päästa vaid süsteemse ennetustööga, mistõttu on vaja
sellele jätkuvalt olulist tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse kui ka rahvatervise valdkonnas.
2.2. Tulemuste analüüs: olulisimad tegevused
2017. aastal tegeleti jätkuvalt nelja läbiva teemaga:
hea väljaõppega ja motiveeritud personali tagamine;
reageerimiseks vajaliku infrastruktuuri ja tehnika tagamine;
süsteemse, probleemikeskse ja teadmispõhise ennetustegevuse arendamine;
koostöövõimekuste arendamine.
Koalitsioonilepingus lepiti esmakordselt üle aastate kokku politseipersonali suurendamine.
Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende
piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute piiridega, et igal vallal ja linnal oleks
vähemalt üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende kogukondade võimestamisele ja
abistab turvalisuse probleemide lahendamisel. Alates 2018. aastast suureneb
piirkonnapolitseinike arv 45 võrra ning kahekordistub kiirreageerijate arv. Olulisel kohal on ka
olemasolevate teenistujate palga tõstmine. 2018. aastal suureneb politseinike, päästjate,
vanglateenistujate ja tolliametnike palgafond üle 4 protsendi.
Lisaks inimestele on vaja häid töövahendeid. Nii nagu kahel eelneval aastal, oli ka 2017.
aasta üks olulisim ja ressursimahukas teema idapiiri valmisehitamisega seonduv. Jätkusid
idapiiri välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti maismaapiiri taristu ning tehnilise
seire- ja valvesüsteemide projektidega. Projekteerimise raames rajati kaks katselõiku koos
vajaliku seire- ja valvetehnikaga kogupikkusega 3,5 km.
Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus, 2010–
2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima investeeringuna
nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26 paakautot, 8 konteiner-
alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte investeeringutega.
Seetõttu kinnitati 2017. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile siseministri
käskkirjaga tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning
päästetehnika kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab rahastus järgmisel
neljal aastal iga-aastaselt 3 000 000 euro võrra.
Ennetustegevuse arendamisel oli tähelepanu keskmes ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste
oskuste edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes
ujumisõpetuse ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva
teema „Tervis ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina.
Loodi interaktiivne vahend 2 , mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis
praktiliselt ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava
ohutusteemade tutvustamiseks Tallinna ja Tartu Ülikoolis õppivatele tulevastele õpetajatele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri
käskkirjaga tegevuskavad aastateks vabatahtliku pääste ja merepääste jätkusuutlikkuse
2
Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
tõstmiseks aastatel 2018–2021. Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel
neljal aastal 500 000 eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse
soetust, tehnika remonti, koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi
strateegiline partnerlus Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti
Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega, kellele määrati taas tegevustoetust.
Siseturvalisuse arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on kogukonnakeskse turvalisuse
arendamine. 2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste
lõpetamise mõju, millega seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava
elukeskkonna kujundajana suurenes. Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid
ning rahvatervise seadusega sätestati, et kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks
on edaspidi maakonnas tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine.
Sealhulgas selleks vajalike tegevuste koordineerimine ning valdkonna juhtimiseks võrgustike
arendamine ja korraldamine kohaliku algatuse ja kogukonnakeskse lähenemise edendamiseks.
2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas.
2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati
välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa
teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm: valmis sai
elanikkonnakaitse kontseptsioon, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja
küsimustik.
2.3. Peamised kitsaskohad
Osa tegevusi jäi täitmata eelarve prioriteetide muudatuste ja tegevuste tähtaegade pikendamise
tõttu. Detailne ülevaade tegevuste muudatustest on esitatud aruandetabelis. Täpsemad andmed
eelarve muudatuste kohta on Siseministeerium esitanud riigieelarve infosüsteemi kaudu 15.
jaanuaril 2018.
Tegevuste ja eelarve muudatuste osas pälvis palju tähelepanu Eesti-Vene piiri puudutav.
Idapiiri projekteerimise tulemusel selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt
rohkem kui seni oli kavandatud. Samuti tõi projekteerimine ja katselõikude rajamine välja,
et 10 meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide ja valvetehniliste
lahenduste rajamine keeruline, kuna rajatavad elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Sellest
tulenevalt tegi Siseministeerium ettepaneku riigipiiri seaduse muutmiseks eesmärgiga
laiendada piiririba. Eelnevat arvesse võttes ei ole võimalik täita algselt püstitatud eesmärki ning
lõpetada idapiiri väljaehitamine 2019. aastal nagu koalitsioonilepingus kokku lepiti.
Suureks proovikiviks 2017. aasta sügisel oli ID-kaardi kriisi lahendamine. 30. augustil
2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis puudutab 2014. aasta
sügisest välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid. Sellest tulenevalt oli vaja leida
kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e-riigi toimimine.
3. OLULISED TEGEVUSED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS 2019.–2022. AASTAL
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurimad ülesanded, mis tuleb lahendada, on esiteks
luua paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk
reageerimisvõimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiseks suurendada elanike
teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda
õnnetuste tagajärgedega ja kujundada ohutut elukeskkonda.
Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve
suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Eestil on oluline vastutus tagada
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Schengeni vaba liikumise ala turvalisus. Seetõttu on seatud ka eesmärk ehitada valmis
riigipiir, mis on täies ulatuses kaetud tehnilise valvega. Valmisehitatud riigipiiril on
tähtis roll riigi julgeoleku tagamisel. Kokku rajatakse piirile ligi 700 piiriposti, üle 300
ujuva piirimärgi, piirdeaiad ja -tarad ning võetakse kasutusele droonid ja kaamerad, mis
aitavad piirivalvuritel oma tööd paremini teha.
Tugevdatakse kiirreageerimisüksuste, avalikku korda tagavate üksuste ja sidepidamise
võimekust, et takistada Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust, kaitsta demokraatlikku
riigikorda ja inimeste põhiõigusi ning kindlustada riigi majandusjulgeolek.
Julgeolekukeskkonna parendamiseks tagatakse julgeolekuasutuste järjepidev areng
süsteemse plaanimise ja võimearenduse kaudu.
Päästeameti olulisim tulevikuülesanne on leida Eesti tingimustesse sobiv lahendus,
millist päästevõrgustikku me saame pikka aega ja jätkusuutlikult ülal pidada, tagades
seejuures turvalisuse taseme säilimine. Sealjuures on üheks teemaks personaliga seotud
küsimused: kuidas vähendada personali voolavust ja tagada piisav palgatase.
Uuendatakse päästetehnikat, alarmsõidukeid, relvastust ja muud varustust, mis on
siseturvalisuse teenistujatele nende tööks hädavajalikud. Nüüdisaegne töökeskkond ja
töövahendid tagavad selle, et politseinikud ja päästjad saavad oma tööd hästi teha ja abi
jõuab inimesteni kiiresti.
Kindlama ja kiirema abi tagamise üks suuremaid arendusi on valmistada ette võimekus
võtta kasutusele üleriigilise kriisiinfotelefoni teenus.
Rakendatakse tegevused, mis tulenevad uuest hädaolukorra seadusest. Suurendatakse
hädaolukorra lahendamisega seotud asutuste valmisolekut ning töötatakse välja ja
viiakse ellu meetmed, mis maandavad elutähtsate teenuste ristsõltuvust.
Siseturvalisuse asutustes ja kohalikes omavalitsustes juurutatakse kogukonnakeskse
turvalisuse mudelit, mille alusel selgitatakse välja probleemid ning kavandatakse ohtude
ennetamise, leevendamise ja vähendamise tegevus.
Toetatakse maakondlike ja kohalike turvalisuse koostöövõrgustike arendamist ja
kohalike omavalitsuste võimekust olla eestvedajaks ka turvalise elukeskkonna
kujundamisel. Kohalike arengukavade uuendamisel on uutele kohalikele
omavalitsustele vaja pakkuda turvalisuse valdkonna ekspertide teadmisi.
Toetatakse üleriigilisi ja kohalikke siseturvalisuse vabatahtlike ühinguid nii
reageerimisvõime suurendamiseks kui ka ennetustöö laiendamiseks ning luuakse
võimalused turvaettevõtteid senisest enam kaasata avaliku korra tagamisse.
Vajalik on universaalse ennetuse tegevuste süsteemsus, selged rollid ja vastutus ning
piisavad vahendid. 2019. aastal on eelnimetatud tõendatud mõjuga
ennetusprogrammidele välisrahastus olemas. Vaja on tagada ennetusprogrammidele
vahendid peale seda.
Rakendatakse e-residendi digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, sealhulgas muudetakse
selle väljaandmine kliendisõbralikumaks.
Arendatakse isikut tõendavaid digidokumente, sealhulgas laiendatakse nende
kasutusala ja suurendatakse kasutajate hulka.
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Järjepidevalt uuendatakse isikut tõendavate dokumentide spetsifikatsioone, arvestades
praegusaegse tehnoloogia arengut. Arendatakse e-taotluskeskkonda klienditeeninduse
parendamiseks.
4. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
täitmisest 2017. aastal“ eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele,
Riigikantseleile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule.
Arengukava materjalid ja lisateave on kättesaadavad veebilehel www.siseministeerium.ee/stak.
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi nimetus Turvalisemad kogukonnad
ja kestus aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, milles
Programmi inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku
eesmärk võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuseriske
märgata ja neile adekvaatselt reageerida.
Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium,
Vastutaja Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja
(kaasvastutajad)1 Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,
Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium
Alaeesmärgi täitmiseks on võetud siht tagada turvaline Eesti, kus korrakaitse-
ja päästeasutuste kõrval annavad turvalisuse tagamisse oma panuse kõik Eesti
elanikud. Praegu peab turvalisuse tagamist aga suuresti politsei ja kutseliste
päästjate ülesandeks 2/3 elanikest, kuigi mitmed turvalisusega seotud
probleemid ei ole lahendatavad pelgalt riigiasutuste tööga. Ohuolukorra
lahendamisel on turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste sekkumine viimane
abinõu, inimesed peavad senisest enam ohuolukordi vältima, selleks on vaja
tõhusat ennetustööd ja riiklikku järelevalvet. Turvalisus algab igast inimesest
endast ning sellest, et inimesed hoolivad endast, oma lähedastest, oma riigist
ning ümbritsevast keskkonnast. Kogukonnapõhise turvalisuse mudeli
ellurakendamine seisnebki suuresti selles, et igaüks mõistab oma rolli ja kohta
turvalisuse tagamisel, on valmis panustama ning tagatud on sujuv koostöö
riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete ja vabaühenduste
Sisu lühikokkuvõte vahel.
Suurendama peab vabatahtlikuna kaasalöömise tahet ning mitmekesistama ja
arendama kodanikualgatuslikke osalusvorme, samuti tugevdama ja laiendama
omaalgatusel põhinevaid vabatahtlike võrgustikke. Ennetustöö turvalisuse
valdkonnas on killustatud erinevate asutuste vahel ja on kitsaste valdkondade
keskne. Universaalse ennetuse tegevused ei ole süsteemsed ning neid ei
koordineerita piisavalt. Seetõttu ei ole süütegude ja õnnetuste
ennetustegevustesse tehtud investeeringud olnud piisavalt süsteemsed ega
järjepidevad, napib vahendeid ning tõenduspõhisust. Vaja on töötada välja ja
juurutada Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem ning määrata
kindlaks poolte rollid selle rakendamiseks. Samuti on vaja saada ülevaade
erinevate ohutusega seotud valdkondade probleemidest ning ühtlustada
ennetustegevusi ja ohutussõnumeid ministeeriumide valitsemisalade üleselt.
Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise
käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega.
Juhtimiskorraldus Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning
programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve
seaduse vastuvõtmist.
1
Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programm hõlmab mitme ministeeriumi valitsemisalasid ja erinevaid
valitsemistasandeid ning selle elluviimiseks on vaja nii asutustevahelist
koordineerimist kui ka koostööd kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega.
Programmi elluviimist ja täiendamist juhib Siseministeeriumi korrakaitse- ja
migratsioonipoliitika asekantsler.
Programmi keskse elluviimise jälgimiseks ja suunamiseks moodustatakse
vajaduse korral programmi juhtrühm, mida juhib Siseministeeriumi
korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler ning mille liikmed on
asjaomaste asutuste ja ühenduste, sh kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude
volitatud esindajad (kindlate teemade üksuste juhid, koordineerijad, ühingute
juhatuse liikmed ja volitatud töötajad).
Programmi elluviimise koordineerimises osalevad olenevalt teemast Vabariigi
Valitsuse liikluskomisjon (eestkätt programmi 3. meetme liiklusohutust
puudutavais teemades), süüteoennetuse nõukogu (eestkätt programmi 1. ja 2.
meetme ennetustegevust puudutavates ülesannetes), uimastiennetuse
valitsuskomisjon (eestkätt 1. ja 2. meetme vastavates ülesannetes).
Vabatahtlike ja vabaühendustega koostöö edendamiseks moodustatakse
siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike katusühenduste (Eesti Abipolitseinike
Kogu, Eesti Naabrivalve, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, Päästeliit jt)
ja teiste vabaühenduste liitude (nt Eesti Korteriühistute Liit, Külaliikumine
Kodukant jt) esindajatest koosnev siseturvalisuse vabatahtlike nõukoda.
Maakonnas hakkavad programmi piirkondlike ja kohalike tegevuste elluviimist
koordineerima maakonna turvalisuse nõukogud.
Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse
jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on
aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse
Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm
avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Sisukord
Sisukord ................................................................................................................................... 3
Hetkeolukorra analüüs ............................................................................................................. 3
Programmi eesmärk ja mõõdikud ............................................................................................ 7
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal ........................................................ 8
Meede 1: Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks .............................................. 10
Võimekus 1: Kogukonnakeskne probleemide välja selgitamine ja nende lahendamine ..... 12
Võimekus 2: Vabatahtliku tegevuse edendamine ................................................................ 14
Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine .......................................................... 15
Võimekus 1: Ohtude ja süütegude ennetamine .................................................................... 17
Meede 3: Avaliku korra tagamine.......................................................................................... 21
Võimekus 1: Avaliku korra tagamine .................................................................................. 22
Võimekus 2: Süütegude lahendamine .................................................................................. 24
Rahastamiskava...................................................................................................................... 27
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri................................................................................. 28
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid ................................................................................ 29
_____________________________________
Hetkeolukorra analüüs
Hetkeolukorra analüüs sisaldab üldiseid viiteid erinevatele arengukavadele ja
poliitikadokumentidele, näiteks „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“, „Vägivalla
ennetamise strateegia 2015–2020“, „Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003–
2015“, „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“, „Eesti uimastitarvitamise vähendamise
poliitika valge raamat“ ja teised. Eesmärk ei ole anda nende poliitikadokumentide tegevustest
ülevaadet, vaid anda tervikpilt olulisematest tegevustest turvalisuse tagamisel järgmisel viiel
aastal.
Inimeste hoiakud ja valmisolek panustada turvalisuse tagamisse
2013. aastal Turu-uuringute AS-i läbi viidud üleriigilise küsitluse tulemused näitasid, et umbes
2/3 vastanutest pidas turvalisuse eest vastutavaks politseid ja päästeasutusi2. Sama küsitluse
2015. aasta tulemuste järgi oli toimunud väike nihe – politseid ja päästeasutusi pidasid
vastutavaks veidi üle poole vastanutest ning juba 37% toetasid seisukohta, et inimesed peaksid
ise oma kodukoha turvalisuse ja päästevõimekuse tagamises aktiivselt osalema. Inimeste endi
aktiivsust kodukoha turvalisuse tagamisel pooldas pigem või täielikult 37% vastajatest (sama,
2015). 2016. aasta avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad aga, et elanike hoiakud on
jätkuvalt samad, mis 2013. aastal.3 Hoiak näha turvalisuse peamise tagajana riiki on vastuolus
kehtivas korrakaitseseaduses sätestatuga, mille järgi on turvalisuse loomisel roll igaühel (resp.
avaliku korra tagamisel). Seetõttu on oluline ka järgmistel aastatel jätkata arendustegevustega,
et suureneks nende inimeste osakaalu, kelle arvates turvalisus algab neist endist.
Siiski 2016. aasta uuringu järgi on pea pool elanikkonnast (45%) mõnest turvalisusega seotud
vabatahtlikust tegevusest või üritusest osa võtnud. Enim ollakse osa võtnud naabrivalvest
(28%), aga ka turvalisusega seotud õppustest või kursustelt (15%) ja infopäevadest või
koosolekutest (12%). 3% on ka ise mõnd vastavat tegevust või üritust korraldanud. Enim on
2
TNS EMOR (2015). Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes.
3
Saar Poll (2016). STAK-i trendiuuring. (Järgmine trendiuuring viiakse läbi 2018. aastal)
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
erinevatest turvalisusega seotud tegevustest või üritustest osa võtnud Lääne-Eesti elanikud,
maapiirkondades elavad inimesed, kõrgema haridustasemega ja eesti rahvusest vastanud.
Riikliku päästevõrgustiku järgi elab 7% Eesti elanikest abikaugetes piirkondades, seetõttu on
vaja laiendada elupäästevõimekusega päästeteenuste pakkumist. Olukord eeldab suuremat
kogukonna kaasamist ning kogukondliku politsei- ja päästetöömudeli ümberhindamist.
Vabatahtlikud päästjad (2119 isikut4) tegutsevad 115 päästekomandos ja kolmes
reservpäästerühmas. Vabatahtlikud päästjad toetavad päästetööl riiklikku päästesüsteemi, seda
nii igapäevastel sündmustel kui ka suurõnnetustel või hädaolukordades. Eestis on 371
vabatahtlikku merepäästjat5, kes tegutsevad 37 merepäästeühingus Politsei- ja
Piirivalveametiga sõlmitud lepingu alusel ning keda kaasatakse merepäästetööle. 31. detsembri
2017. aasta seisuga oli vabatahtlike merepäästjate esimese astme koolituse läbinud 582 ja teise
astme koolituse 189 isikut. Tunnustatud vabatahtlike merepäästjate arv võrreldes 2016. aastaga
on kahe võrra väiksem, kuid vaatamata sellele, et vabatahtlike merepäästjate arv aasta jooksul
ei kasvanud kasutati nende abi merepäästejuhtumite lahendamisel 109 korral, ehk 2/3 võrra
rohkem kui 2016. aastal.
Vabatahtlike kaasamine päästesündmustele oli 2017. aastal mõnevõrra väiksem (joonis 1).
2016. aastal kaasati vabatahtlikke 4372 päästesündmusele, kuid 2017. aastal 3419 korral. Samas
oli 2017. aastal ka päästesündmuste üldarv väiksem (2017. aastal oli see 13 919 ning 2016.
aastal 15 866). Lisaks päästesündmustel osalemisele on vabatahtlikud ka oluliseks toeks
kodunõustamistel — 2017. aastal viidi läbi 17 795 kodunõustamist, millest 12% (2060
nõustamist) tegid vabatahtlikud päästjad.
5000 4372
4000 3451 3419
3000 1941
2000 996 1049 1258
585 789
1000
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 1. Päästesündmused, kuhu kaasati vabatahtlik päästekomando (Allikas: Päästeamet)
Ka korrakaitses on vabatahtlike panus viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. 2017.
aastal osalesid abipolitseinikud politseitegevuses kokku 113 059 tundi. Võrreldes 2016. aastaga
on see 3% enam. Selline töömaht on võrdne keskmise politseijaoskonna töötundide arvuga.
Kõige enam abipolitseinikuks astumise avaldusi esitati 2007. aasta aprillisündmuste järel, kus
abipolitseinike arv küündis 3000-ni. Seejärel on abipolitseinike üldarv küll vähenenud, ent
samas on kasvanud nende arv, kes vähemalt kord aastas ka tegelikult politsei tegevuses
osalevad. 2017. aasta lõpuks oli Eestis 1023 abipolitseinikku ehk 1 abipolitseinik 1300 elaniku
kohta. Võrreldes 2016. aastaga on abipolitseinike arv 145 võrra tõusnud. Abipolitseiniku roll
on jätkuvalt populaarne vaatamata sellele, et aktiivset värbamistööd tehtud ei ole.
Abipolitseinikuks hakkamist on soodustanud väljaõppe uuendamine, abipolitseinikele
politseivormi andmine ja varustuse tagamine ning silmapaistvate vabatahtlike tunnustamine nii
kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.
Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud siseturvalisuse tagamisse kaasatud
vabatahtlike arv, samuti on suurendatud vabatahtlikele suunatud toetusi. Vabatahtlike
tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab senisest enam nende tegevust toetama nii riiklikul
4
2017. aasta andmed.
5
2017. aasta andmed.
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
kui ka kohalikul tasandil. 2016. aasta lõpus heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis lepiti kokku suunata iga-aastaselt täiendavalt pool miljonit eurot
vabatahtlike päästjate toetuseks. Arvestades erinevaid vanuserühmasid, sugu, piirkondi ja
etnilisi rühmi, ei ole vabatahtlike potentsiaali Eestis siseturvalisuse tagamisel veel kindlasti täiel
määral ära kasutatud. Seni on vabatahtlikke kaasatud üsna kitsas valdkonnas, edaspidi peab
riiklikult kindlaks määrama, mis valdkondades soovitakse vabatahtlikke täiendavalt kaasata.
Edaspidi võiks vabatahtlikke senisest enam kaasata näiteks elupäästevõimekuse osutamisesse,
sealhulgas otsingu- ja päästetegevusse merel. Vabatahtlike kaasamise mitmekesistamisega ka
tegeletakse.
Vabatahtlike arvu suurendamiseks on oluline, et suur osa Eesti elanikest oleksid teadlikud
vabatahtlike tegevusest. Vabatahtlike päästjate tegevusest on enda arvates küllalt või väga hästi
informeeritud 26% , merepäästjate tegevusest 17% ja abipolitseinike tegevusest 22% elanikest
Naabrivalve tegevusest on väga või küllaltki hästi informeeritud 27% elanikest. 17% vastajatest
kinnitas, et nende elukohas on loodud naabrivalve.
Eesti elanike usaldus turvalisusega seotud vabatahtlike algatuste suhtes on kõrge: 89% usaldab
pigem või täielikult vabatahtlikke päästjaid, 87% naabrivalvet, 86% abipolitseinikke ja 83%
vabatahtlikku merepäästet..
Rollid ja koostöö turvalisuse tagamisel
Traditsioonilisena nähakse turvalisuse tagajatena Politsei- ja Piirivalveametit ning
Päästeametit, laiemalt ka riigikaitsega seotud ameteid ja organisatsioone. Samas on uues
korrakaitseseaduses käsitletud laiemalt rolle, mille järgi vastutavad näiteks avaliku korra
tagamise eest ka linnad ja vallad, ent kellel puuduvad selged võimalused, kuidas esitada nn
kogukondliku turvalisuse tellimus politseile ja Päästeametile. Politsei ja Päästeamet suunavad
järjest suuremat tähelepanu koostööle kohalike omavalitsustega, sest koduümbruse turvalisuse
tagamisel on kõige pädevamad nii kohalikud inimesed ja kohalik omavalitsus.
Suurim surve siseturvalisusega seotud teenuste osutamisel Eestis tuleneb linnastumise ja
hajaasustuse suurenemisest ning pendelrändest (liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või
haridusasutuse vahel), see raskendab kõigile piirkondadele võrdsete siseturvalisuse teenuste
tagamist. Siseturvalisuse valdkonna arengu planeerimisel on oluline arvestada kõikide
piirkondade vajaduste muutumise ja eripäradega. Piirkondlike erinevuste vähendamiseks ning
turvalise elukeskkonna loomiseks on äärmiselt oluline elanike, kohaliku omavalitsuse üksuste
ning era- ja mittetulundussektori kaasamine, koostöö ja vabatahtliku partnerluse arendamine.
Siseturvalisuse eduka tagamise eeldus on suur usaldus riigi (keskvalitsuse) ja vastavate
ametkondade vastu. See tekib peamiselt kolme komponendi koosmõjul: riigiametite tõhusus
(hinnang õiguskaitseasutuste tööle), õiglustunne (hirm kuritegevuse ees) ja kaasatus (sotsiaalse
ohutunde puudumine, kogukondlik ühtekuuluvus ning tahe ja valmisolek vabatahtlikuna kaasa
lüüa).6
Alates 2018. aastast suurendab Politsei- ja Piirivalveamet piirkonnapolitseinike arvu 45 võrra,
Piirkonnapolitseiniku olulised ülesanded on usalduslike suhete loomine ja hoidmine
kogukonnaga, probleemide lahendamine, ennetamine ja tegelemine ka politseitöö mõttes
väikeste asjadega ning koostöö edendamine kohalike omavalitsustega. Täiendavad
piirkonnapolitseinikud lisanduvad maapiirkondadesse. Eesmärk on, et igal kohalikul
omavalitsusel oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik.
6
Miller, L.S; Hess, K.M; Orthmann, C.M.H. (2013). Community Policing: Partnerships for Problem Solving.
Cengage Learning; 7 edition, p 576.
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Siseturvalisust tagavad asutused konkureerivad tööjõuturul samade inimeste pärast, samas
nõudmised tööle asumiseks on tihti kõrgemad – vajalik on laitmatu taust, tihti lisandub sellele
ka hea füüsiline ettevalmistus ja tugev vaimne tervis. Tööjõupuudust võimendab elanike
vananemine ja linnadesse kolimine, piirkonniti on seetõttu raske leida uusi teenistujaid.
Värbamisel on olulise tähtsusega pakutav töötasu. Siseturvalisuse töötajate palgad on küll igal
aastal veidi tõusnud, aga tegelikult jäävad siseturvalisuse töötajad iga aastaga üha vaesemaks –
Eesti keskmine palk tõuseb nende palkadest kiiremini ja inimeste palgapositsioon halveneb.
Näiteks päästjate palk on alates 2015. aastast tõusnud 6%, aga Eesti keskmine palk 17%. Seni
on palgatõusuks vajalikud vahendid leitud suuresti sisemiste ümberkorralduste arvelt, tänaseks
on need võimalused ammendunud.
Füüsiliste nõuetega seotud tervislikud põhjused on mõjutanud vanemaealiste teenistujate
lahkumist. Uued väljakutsed koos parema pakkumisega ja suurenenud töökoormus ei ole
levinud lahkumispõhjus ainult noorte hulgas. Lähitulevikus on oodata ühe lahkumispõhjusena
ka pensionile suundumist. Praegu lahendavad puuduvate töötajate probleemi olemasolevad
töötajad, kes teevad ületunde. Näiteks 2015. aastal tegid politseinikud 60 314 ületundi, 2017.
aastal 86 219 ületundi (tõus 42%, kusjuures see ei sisalda eesistumise tööülesandeid). See on
46 politseiametniku aastane töömaht.
Olukorra analüüsist tulenevad arenguvajadused
1. Vaja on arendada ja rakendada kogukonnakeskset turvalisuse mudelit, mis põhineb Eesti
inimeste, vabaühenduste, kohaliku omavalitsuse üksuste, riigiasutuste ja ettevõtete
koostööl. Mudeli abil selgitatakse välja probleeme ja kavandatakse ühiseid tegevusi ohtude
ennetamiseks, leevendamiseks ja vähendamiseks. Kogukondade võrgustamise kaudu on
vaja välja töötada erinevate tasandite (üleriigiline, maakondlik, kohalik jne) koostöömudel.
2. Vaja on arendada Politsei- ja Piirivalveameti võimekust ennetada ohte ja neile reageerida,
avastada ja uurida süütegusid. Selleks on vaja tagada personal, vahendid ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendused ning nende optimaalne
kasutamine (riskipõhisus, teenusepõhine juhtimine).
3. On vaja arendada ja rakendada piirkondlikku politseitööd ning piirkondade erivajadustega
arvestavat maakonnapolitseid.
4. On vaja vähendada inimeste riskikäitumist, rõhutada igaühe vastutust turvalisuse tagamisel,
suurendada nende teadlikkust ja oskusi ning kujundada hoiakud enese ja teiste abistamiseks
ning ohtudest hoidumiseks ja neile reageerimiseks, võttes arvesse sihtrühmade erisusi.
Ohuolukorra lahendamisel on turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste sekkumine
viimane abinõu, inimesed peavad senisest enam ohuolukordi vältima tõhusa ennetustöö või
riiklikku järelevalve abil.
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonnaga ja turvaliste kogukondadega ühiskond,
milles inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku võtmise tõttu
rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuseriske märgata ning neile adekvaatselt
reageerida.
Tabel 1. Programmi mõõdikud
2015.
2014 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik)
Registreeritud 37 787 < 32 000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 JuM
kuritegude arv (32575) (28 986) (26 929)
(prognoos)
Vigastussurmade 342 289 272 256 243 240 231 PPA,
arv (prognoos) (271) (278) (268)7 PäA,
- liikluses EKEI8
hukkunuid
- tulekahjus
hukkunuid
- uppunuid
- uimasti üledoosi
tõttu hukkunuid
- tapmise ja
mõrva tagajärjel
hukkunuid
Usaldus - - (87,2%) 90% 90% 90% 90% SiM,
naabrivalve, (-) STAK
vabatahtliku - - (89,2%) 90% 90% 90% 90% trendi-
pääste, (-) uuring
vabatahtliku - - (82,5%) 85% 85% 85% 85%
merepääste, (-)
abipolitseinike - - (85,6%) 90% 90% 90% 90%
suhtes. (-)
Elanike osakaal, - - (31,9%) kasvab kasvab kasvab 40% SiM,
kes leiavad, et (-) STAK
inimesed peaksid trendi-
aktiivselt uuring
osalema oma
kodukoha
turvalisuse,
korrakaitse ja
päästetegevuse
tagamises
7
Tegemist on esialgsete andmetega. Andmed täpsustuvad 2017. aasta juunis.
8
Tegemist on ametite poolt jaanuari keskel esitatud esialgsete andmetega.
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad suundumused, ülevaade eesmärkide täitmisest
2017. aastal registreeriti 7% vähem kuritegusid kui aasta varem (kokku 26 929).
Kuritegude arvu vähenemine tuleneb peamiselt varavastaste ja liikluskuritegude
vähenemisest. Sealjuures joobes juhte avastati umbes 240 võrra vähem ja vähem
avastati ka süstemaatilisi juhtimisõiguseta juhte. Narkokuritegusid registreeriti 2017.
aastal 6% rohkem. Vägivallakuritegude arv vähenes 2016. aastaga võrreldes veidi (345
võrra). Võrdluseks võib tuua, et kui 2016. aastal registreeriti Ida prefektuuris kuritegusid
2015. aastast veidi rohkem, siis 2017. aastal registreeriti kõigi prefektuuride
tööpiirkonnas 4–9% vähem kuritegusid.
Süütegude (nii väärteod kui kuriteod) vähenemisele on politsei hinnangul
tõenäoliselt mõjutanud sihipäraste tegevuste kõrval ka üldisemad väliskeskkonna
mõjurid nagu: 1) jätkuv majanduskasv; 2) vastavalt avaliku arvamuse uuringule
langustrendis olev süütegudest teatamise määr; 3) süütegevuse küberkeskkonda
kolimine sarnaselt inimeste igapäevase elutegevusega. Viimase puhul on arvatavalt
madalam nii teavitamise määr kui ka politsei poolt süütegevuse avastamise määr, kuna
muutuva olukorraga ei ole kohanetud piisavalt kiiresti.
Vigastussurmade9 arv oli 2017. aastal oli väiksem kui 2016. aastal (vastavalt 278 ja
268), kuid siiski prognoositust suurem. Kõige enam oli uimasti üledoosi tõttu
hukkunuid (2016. aastal 94 ja 2017. aastal 106). Narkosurmad on viimasel paaril
aastal olnud kasvutrendis ning nagu ka varasemalt moodustasid enam kui 80%
surnutest mehed.
Siseturvalisuse vabatahtlike panus on jätkuvalt kasvanud.
Osade programmi mõõdikute osas kogutakse andmeid üle aasta, mistõttu 2017. aasta kohta ei
saa hinnangut anda, küll aga on jätkatud tegevustega, et nende mõõdikute tasemed paraneksid.
Näiteks on tegeletud vabatahtlike kaasamise mitmekesistamisega, jätkatud strateegilise
partnerlusega vabatahtlike ühenduste tegevuste toetamiseks.
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest
2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste lõpetamise mõju, millega
seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava elukeskkonna kujundajana
suurenes. Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid ning rahvatervise seadusega
sätestati, et kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks on edaspidi maakonnas
tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine. Sealhulgas selleks vajalike
tegevuste koordineerimine ning valdkonna juhtimiseks võrgustike arendamine ja korraldamine
ning kohaliku algatuse ja kogukonnakeskse lähenemise edendamiseks. Selle tulemusena
muutus senine rahvatervise ja siseturvalisuse valdkonna koordineerimine maakonnas
omavalitsuslikuks ülesandeks.
Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende
piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute piiridega, et igal vallal-linnal oleks vähemalt
üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende kogukondade võimestamisele ja aitab
turvalisuse probleeme lahendada.
9
Siseturvalisuse arengukavas kajastatakse vigastussurmade all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning
tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid.
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Ennetustegevuse arendamises oli fookuses ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste oskuste
edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes ujumisõpetuse
ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva teema „Tervis
ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina. Loodi
interaktiivne vahend10, mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis praktiliselt
ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava tulevastele
õpetajatele ohutusteemade tutvustamiseks kas valikainena põhiõppes või täiendkoolituses
Tallinna ja Tartu Ülikoolis. Töö käigus otsustati kujundada uuest ainest tulevastele klassi- kui
ka aineõpetajatele igas kooliastmes, nii valikainena kui täiendkoolituses, õpetajaraamatul
põhinev ja selle tutvustamisele keskenduv aine (2–3 EAP). 2018. aasta alguses ainekava
koostamine koostöös kõrgkoolidega jätkub.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri
käskkirjaga tegevuskavad aastateks 2018–2021 vabatahtliku pääste ja merepääste
jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel neljal
aastal 500 000 eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse soetust,
tehnika remonti, koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi
strateegiline partnerlus Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti
Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti
Abipolitseinike Kogu, Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega, kellele määrati taas
tegevustoetust.
2019.–2022. aasta olulisemad ülesanded
Toetada maakondlike ja kohalike turvalisuse koostöövõrgustike arendamist ja kohalike
omavalitsuste võimekust olla eestvedajaks ka turvalise elukeskkonna kujundamisel.
Kohalike arengukavade uuendamisel on uutele kohalikele omavalitsustele vaja pakkuda
turvalisuse valdkonna ekspertide teadmisi.
Uuendada seadust, võimaldades senisest enam kaasata avaliku korra tagamisse kohalike
omavalitsusi ja turvaettevõtjaid.
Tagada universaalse ennetuse tegevuste süsteemsus, selged rollid ja vastutus ning
piisavad vahendid. 2019. aastal on eelnimetatud tõendatud mõjuga
ennetusprogrammidele välisrahastus olemas. Vaja on tagada ennetusprogrammidele
vahendid peale seda.
Algatada ja tagada uute ja vajalike ennetusprogrammide kättesaadavus, et eelkõige
mõjutada õigusrikkumisi sooritanud lapsi, noori ja täiskasvanuid.
Tagada lähisuhtevägivalla juhtumites kannatanu koheseks kaitseks vägivalla
toimepanija kodust eemaldamine või muud vajalikud abimeetmed osapooltele,
arvestades kuni 2018. aasta märtsini kestnud Pärnu pilootprojektile järgnenud
kokkulepetega praktiliste, õiguslike ja ressursiliste küsimuste lahendamiseks.
Juurutada alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtteid õigussüsteemis ning
tugevdada õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostööd.
Vähendada personalivoolavust ja konkurentsi asutuste vahel – peab korrastama
eriteenistujate palgapoliitikat ning tagama võrreldava palgataseme ja võimalikult
stabiilse töökeskkonna, et oleks võimalik siseturvalisuse teenuseid pakkuda.
Ohutusteemades õpetajate harimine. Õpetajaraamatu õpetajateni viimiseks korraldavad
Tartu Ülikool ja Sisekaitseakadeemia SA Innove rahastusel infopäevad 2018. aastal:
14.03 Paikusel, 21.03 Tartus, 05.04 Tallinnas. Lisaks jätkab Siseministeerium suhtlust
Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga, et käivitada õpetajaõppes ohutusõppe teemaline
ainekursus.
10
Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks
Meetme eesmärk: Juurutatud on kogukonnakesksuse mudel ja koostöökorraldus turvalise
elukeskkonna kujundamiseks ning inimeste turvalisust puudutavate probleemide
väljaselgitamiseks ja lahendamiseks. Vabatahtlikke kaasatakse senisest enam ja
mitmekesisemal viisil. Hoitakse siseturvalisuse teenistujate, vabatahtlike ja nende toetajate
motivatsiooni. Elanikud teavad oma rolli kogukonna turvalisuse tagamisel, suurenenud on
valmidus ja oskus aidata teisi õnnetuse korral ning seista vastu õigusrikkumiste
toimepanemisele.
Tabel 2. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017 Allika
2014 2018 2019 2020
(tegelik) (tegelik) (tegelik) s
76%
76% PPA
83% (72%)
Rahulolu politseinike tööga 72% 77% 77% 77%
(63%) (73%)
Abipolitseinike arv 1300 PPA
0,96 1 (1) 1 (1) 1 (1) 1 1 1
elaniku kohta
Abipolitseinike > PPA
> 80 000 > 80 000
politseitegevuses osaletud 82 655
(87 362) (110895) 80 000 > 80 000 > 80 000 > 80 000
tundide arv aastas (113 059)
Vabatahtlikud päästjad:
tunnistusega vabatahtlike 1500 1900 2000 PäA
1400 2000 2000 2000
päästjate arv (1768) (1959) (2119)
iseseisval päästetööl PäA
1240 1700 1725
osalemise õigusega 1100 1750 1750 1750
(1378) (1455) (1142)
vabatahtlike päästjate arv
Vabatahtlikud
merepäästjad:
esimese astme õppe läbinud PPA
532
vabatahtlike merepäästjate 187 400 (360) 466 (512) 598 664 730
(582)
arv
teise astme õppe läbinud PPA
234
vabatahtlike merepäästjate 86 134 (134) 184 (177) 284 334 384
(189)
arv
tunnustatud vabatahtlike 450 PPA
48 300 (237) 380 (373) 516 582 648
merepäästjate arv (371)
PPA-ga merepäästetööde PPA
tsiviilõiguslikus lepingus 17 33 (33) 35 (35) 35 (37) 35 35 35
olevate ühingute arv
SiM,
STAK
Elanike valmidus sekkuda - - (78%) kasvab kasvab kasvab 80%
trendiu
uring
SiM,
Eesti elanike osakaal, kelle
STAK
arvates vabatahtlike tegevus - - (71,6%) kasvab kasvab kasvab 75%
trendiu
on ühiskonnas tunnustatud
uring
Olulised probleemid
Demograafilised arengud, piiratud eelarvevahendid ja asutustevaheline palgakonkurents
panevad siseturvalisuse eest vastutavad asutused olukorda, kus on keeruline tulla vastu
kodanike ootustele turvalisust puudutavate teenuste pakkumisel.
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Korrakaitsega seonduv tööjaotus ja vastutus on killustatud nii riigis kui ka kohaliku
omavalitsuse üksustes, seetõttu ei ole tulemuslikult käivitunud ka piirkondlikul tasandil tehtav
koostöö.
Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekus panustada turvalisuse tagamisse on väga erinev,
väiksematel kohaliku omavalitsuse üksustel napib suutlikkust turvalisusega seonduvaid
küsimusi iseseisvalt hallata ning oodatakse suuremat panust keskvalitsuselt (sealhulgas
Politsei- ja Piirivalveametilt ning Päästeametilt).
Puuduvad riiklikult kindlaks määratud suunad, kuidas arendada edasi vabatahtliku merepääste
valdkonda. Siinjuures tuleb analüüsida, kas ja kuidas on võimalik edaspidi omavahel paremini
integreerida vabatahtliku maapääste ja merepääste valdkond (näiteks ühised valdkondlikud
tegevused, ühisvõimekuste tagamine, sarnased meetme kasutamise õigused, sarnased
sotsiaalsed tagatised, ühised rahastamisvõimalused, valdkonna juhtimise ja koordinatsiooni
arendamine). On vaja analüüsida, kuidas luua paremaid võimalusi inimeste kaasamiseks
erinevates vabatahtliku tegevuse valdkondades (korrakaitse, maapääste, merepääste, riigikaitse
jne), säilitades sealjuures selged, toimivad ja läbipaistvad valdkondade juhtimise, rahastamise
ning omavahelise koostöö põhimõtted.
Maastikuotsingutele kaasatud vabatahtlike sotsiaalsete garantiide tagamise meetmed on välja
töötamata.
Elanike soov võtta turvalisuse tagamisel vastutust on kasvanud, ent jätkuvalt peab 2/3 Eesti
elanikest turvalisust üksnes politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. Elanike valmisolek
hakata siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikuks on väike ning vabatahtlike tunnustamine ja
toetamine on ebaühtlane. Samuti on väike teadlikkus vabatahtlikust tööst ning liialt kõrged
kutsenõuded (nt keeleoskus) tihtipeale takistuseks vabatahtlikuks hakkamisel.
On vaja arendada politsei võimekust reageerida ohtudele, avastada üha keerukamaid
süütegusid, tagada nende kiire kohtueelne menetlus ning lahendada süütegusid. Politsei
ressursikasutus ei ole optimaalne, kuna täidetakse mitmeid kohustusi, mis ei eelda politseilist
väljaõpet või sekkumist. Seetõttu väheneb võimekus reageerida elanike seisukohalt
kriitilisematele probleemidele.
Personali vähenemine seab piirid ka politsei reageerimiskiirusele, süütegude menetluste
läbiviimise kiirusele ja kvaliteedile. Uute tehnoloogiate kasutamine võimaldab ressursilünki
kompenseerida, lihtsustada turvalisuse eest seisvate ametnike igapäevatööd ning aidata kaasa
süütegude ennetamisele ja avastamisele.
Õiguskaitseasutuste töö sõltub väga palju erinevatest IKT lahendustest, ent ühegi IT-süsteemi
töökindlus ei ole täielik. Mitmed kasutusel olevad IKT lahendused on praeguseks aegunud ning
neid on vaja uuendada või need välja vahetada.
Väärteo- ja kriminaalmenetlus on ressursimahukad ning ei arvesta piisavalt olemasolevate
tehniliste võimalustega (näiteks videosalvestiste kasutamine tõenditena).
Politsei- ja Piirivalveameti kasutatavad andmebaasid sisaldavad suurel hulgal isikuandmeid,
mida tuleb kaitsta väärkasutuste eest
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekus 1: Kogukonnakeskne probleemide välja selgitamine ja nende lahendamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
PPA, PäA, KÜSK, RaM, SoM (TAI), JuM, KaM, omavalitsusliidud.
1. Siseturvalisuse tagamisel toimib kogukonnakeskne lähenemine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
1.1. Rakendatud on Eesti vajadustele vastav siseturvalisuse tagamise kogukonnakeskse SiM PPA, PäA, RaM 2019– RE, EL-vahendid ESF
lähenemise mudel, mille keskmes on maakondlike ja kohalike turvalisuse võrgustike (KOV), SoM 2022
loomine riskirühmade mõjutamiseks õiguskuulekale ja ohutule käitumisele ning (TAI), JuM, KaM
kogukondlike turvalisuseprobleemide lahendamiseks. omavalitsusliidud
1.2. Tagatud on võrgustike tegevuse metoodiline ja rahaline toetamine. SiM
1.3. Läbi on koolitused maakondliku ja kohaliku turvalisusealase võrgustikutöö edendamiseks. SiM 2020 RE, välisvahendid:
ESF
1.4. Kogukondliku turvalisuse edendamiseks on korraldatud igal aastal projektitoetuse SiM, KÜSK 2019–
konkurss. 2020
1.5. Kohaliku omavalitsuse üksustes on soodustatud turvalisusekomisjonide käivitamist ning SiM 2019– „Eesti
korrakaitseküsimuste eest vastutava ametniku koha loomist ühe või mitme kohaliku 2020 regionaalarengu
omavalitsuse üksuse peale, nimetatud ametnik on politseile partneriks. strateegia 2020“
1.6. Arendatud on kohalike omavalitsuste võimekust siseturvalisuse ja riigikaitse valdkonnas. SiM, KaM 2019–
2020
1.7. Analüüsitakse kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku ülesandeid. SiM 2019 RE
1.8. Kogukonnakeskse lähenemise rakendamiseks on välja arendatud maakonnapolitsei ja SIM PPA 2019– RE
suurendatud jaoskonna juhtide vastutust, et arvestada paremini kohalike vajadustega. 2022
Rakendatud on piirkondliku politseitöö mudelit ning seda toetavat pikaajalist plaani politsei
ruumilise paiknemise kohta (st kus hakkavad paiknema jaoskonnahooned ja
reageerimisvõimekused). Ellu on viidud siseministri kinnitatud tegevuskava
kogukonnakeskse politseitöö ja maapiirkondade piirkonnapolitsei võrgustiku
tugevdamiseks.
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
PPA, SKA, RaM
2. Korrakaitses on rakendatud ja arendatud piirkonna eripäradega arvestavat
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
analüüsipõhist lähenemist.
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
2.1. Suurendatud on analüüsipõhist korrakaitset, et saavutada võimalikult tõhus inimeste SiM PPA, SKA 2019– RE
turvalisuse tagamine. Rakendatakse piirkonna eripärasid arvestavat standardiseeritud taset 2022
väljakutsete kiireks teenindamiseks ning kohaliku omavalitsuse üksustele on välja töötatud
korrakaitse analüüsimise metoodika, arvestades nende tervise- ja heaoluprofiili.
2.2. PPA on välja arendanud turvalise elukeskkonna planeerimist toetava kompetentsi ja sellega PPA RaM 2020 RE
seonduva töökorralduse. Samuti on politsei toetanud avaliku korra ohtude analüüsimist ja
ennetavate tegevuste planeerimist kohaliku omavalitsuse üksustes. Rahandusministeerium
on toetanud turvalise elukeskkonna planeerimisalast tegevust käsitledes vastavaid teemasid
koostatavates asjakohastes ruumilise planeerimise juhendmaterjalides.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
3. Politsei tulemuslikkus kogukondlike turvalisuseprobleemide, avastamisel, PPA, SMIT, HäK, omavalitsusliidud, KOV
menetlemisel ja kuritegude lahendamisel on suurenenud tänu uute lahenduste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
kasutuselevõtmisele järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
3.1. Võetakse kasutusele videotõendite keskne server. SiM, JuM SMIT 01.01. RE
2019
3.2. Kasutusele on võetud vormikaamerad. SiM PPA, SMIT 2019– RE
2022
3.3. Arendatud on üle-eestilist valvekaamerate võrku ning ühitatud need Siseministeeriumi ja SiM PPA, SMIT, HäK, 2019– RE
teiste asutuste süsteemidega. omavalitsusliidud 2022
3.4. Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas viia kohalike omavalitsuste avalikus ruumis SiM PPA, SMIT, KOV 2019 RE
kasutatavad valvekaamerad ühisele platvormile.
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekus 2: Vabatahtliku tegevuse edendamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
PPA, PäA, SMIT, SKA, KaM, omavalitsusliidud
1. Suurenenud on kogukondlik algatus turvalise elukeskkonna kujundamisel Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
1.1. Lihtsustatud on vabatahtlikuna turvalisuse tagamisel osalemist avalikus ruumis. Selleks on SiM, PPA PPA, PÄA, SMIT, 2019– RE
suurendatud abipolitseinike koolitamisel e-õppe osakaalu ning loodud võimalus esitada SKA 2022
veebikeskkonnas vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks ja abipolitseinikuks astumise e-
taotlus.
1.2. Korrakaitse- ja päästetegevustesse on kaasatud vabatahtlikke ja mittetulundussektorit nii SiM PPA, 2019– RE
avaliku korra ohtude ennetamiseks kui ka suuremahuliste õnnetuste tagajärgede omavalitsusliidud 2022
likvideerimiseks. Sealjuures on toetatud Eesti Naabrivalve, Vabatahtliku Mere- ja
Järvepääste, Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliidu ja teiste strateegiliste partnerite
tegevust, samuti kohalikke turvalisuse tagamisega tegelevaid ühinguid (eriti kohtades, kus
riigiasutuste reageerimine ei ole piisavalt kiire), et tagada vabatahtlike motiveeritus, nende
töö tutvustamine ja populariseerimine ühiskonnas. Siseministeerium on leppinud
ühendustega igal aastal kokku järgmise aasta tegevused, oodatud tulemused ning rahalise
toetuse.
1.3. Tagatud on vabatahtlike koolitamine ja varustatus tööks vajalike vahenditega. Sealhulgas SiM PPA, PäA, SMIT 2019– RE
on kasutusele võetud abipolitseinike vormiriietus. 2022
1.4. Vabatahtlikele päästjatele on tagatud sotsiaalsed garantiid. SiM 2019–
2020
1.5. Abipolitseinike võrgustikku on laiendatud selliselt, et senisest enam oleks abipolitseinikke PPA 2022 RE
hajaasustusega piirkondades.
1.6. On analüüsitud ja tehtud ettepanekud riigikaitse ja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike KaM PPA, SMIT, SiM, 2019– RE „Riigikaitse
ühtse arvestuse loomiseks. PäA 2022 arengukava“
mittesõjaline osa
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine
Meetme eesmärk: Suurendatud on elanike teadlikkust tule, vee ja avaliku korraga seotud
ohtudest ning oskust ohte ennetada ja neile reageerida. Ohte ennetav käitumine ja esmaabi
andmise oskus on kujunenud koos hariduse omandamisega osaks igapäevaeluks vajalikest
teadmistest. Vähenenud on laste riskikäitumine ning elanike korduvrikkumised.
Tabel 3. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Ennetustegevusega
(projektid ja
4% 4% 4% PPA,
loengud) 4% 4% 4% 4%
(17%)11 (17%) (16%) PÄA
mõjutatavate
sihtrühmade suurus
Elanike osakaal, kes
on teinud SiM,
ettevalmistusi, et kasvab STAK
- - (29%) kasvab kasvab 35%
õnnetuse või (-) trendi-
hädolukorra korral uuring
paremini toime tulla
Olulised probleemid
Eesti elanike riskikäitumine on suur, see põhjustab suuri kahjusid tervisele, elule ja varale. Tule-
, vee-, liiklus-, uimasti ja vägivallasurmade arv on Eesti rahvaarvu arvestades oluliselt suurem
kui Põhjamaades. Elanike turvatunnet kõigutavad ka vargused ja avaliku korra rikkumised.
Puudub keskne vaade riskikommunikatsiooni olemusest ja vastav tegevusplaan. Süüteod ja
õnnetused on seotud laiemate sotsiaalsete probleemidega, näiteks alkoholi ja uimastite
kuritarvitamine ning vägivald, mille lahendamine eeldab erinevate asutuste koordineeritud
tegevusi ning asutustelt meetmete võtmist. Tegevuste koordineerimine on erinevate
arengukavade ja tegevusplaanide kaudu paranenud, ent asutuste rollid on jätkuvalt ebaselged
ning keerukate probleemide lahendamine jääb tihtipeale vaid ühe ministeeriumi valitsemisala
piiridesse.
Ennetustöö turvalisuse valdkonnas on killustatud erinevate asutuste vahel ja on kitsaste
valdkondade keskne. Universaalse ennetuse12 tegevused ei ole süsteemsed ning neid ei
koordineerita piisavalt. Seetõttu ei ole süütegude ja õnnetuste13 ennetustegevustesse tehtud
investeeringud olnud piisavalt süsteemsed ning järjepidevad, napib vahendeid ja tõenduspõhist
lähenemist. Ennetustegevus koduohutuse osas on killustunud erinevate ametkondade vahel
11
Andmed ei ole võrreldavad, kuna 2013.–2014. aastal esitasid andmed peamiselt noorsoopolitseinikud ja
ennetusametnikud, aga alates 2015. aastast koondatakse andmed automaatselt ning iga ennetustegevuse läbi
viinud ametnik saab ise sisestada andmed ühisesse piirkondliku politseitöö aruandesse. Kuna uus aruande vorm
oli töös esimest aastat, siis esineb seal andmekvaliteedi vigu, mille tõttu võib arv sisaldada ka kirjeid, kus
elanikkonnani on jõutud kaudselt. Ennetustööga kaetud elanikkonna osakaalu suurenemise põhjuseks on
ennetustöö läbiviijate ringi laienemine. Näiteks teevad praegu ennetustööd varasemast suuremas ulatuses näiteks
piirkonnapolitseinikud.
12
Esmane ehk universaalne ennetus on suunatud tervele populatsioonile, olenemata riski tasemest.
13
Sotsiaalministeerium on alates 2015. aasta algusest vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija.
15
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ning seetõttu vajab valdkond ühtset lähenemist, et kõik koduohutust puudutavad teemad oleks
elanikkonnale teadvustatud (nt elektriohutus, gaasiohutus jms).
Teise14 ja kolmanda15 taseme ennetuses esinevad puudujäägid, napib sekkumisi ja programme
nii laste kui ka täiskasvanute mõjutamiseks. Reageerimine laste õigusrikkumistele pole olnud
piisavalt mõjus, vaja on ajakohastada mõjutusvahendite valikut ning koostööpõhimõtteid õigus-
, sotsiaal- ja haridussüsteemis.
Tegevusi, mis on suunatud korduvate süütegude ja ohvriks langemise ärahoidmisele, on vaja
paremini korraldada ja koordineerida. Puudulik kommunikatsioon ning koostöö on mitmel
korral tinginud liiga hilise või puuduliku reageerimise sündmustele, mida olnuks võimalik
ennetada. Kannatanute vajadustele ja teisese ohvristumise vältimisele pööratakse
õigussüsteemis vähe tähelepanu. Õigussüsteemis on vaja leida tõhusad viisid korduvrikkumiste
ennetamiseks ning kannatanute õiguste kaitseks, samas reageerimisvajadust ja
menetluskoormust vähendades ning tõstes kogukonna enda võimekust probleeme lahendada.
Planeeringute puhul ei ole arvestatud piisavalt turvalisust puudutavate aspektidega ning
turvalise elukeskkonna planeerimise põhimõtteid ei ole süsteemselt rakendatud.
14
Teise taseme ehk selektiivne ennetus on suunatud kõrgendatud riskiga gruppidele.
15
Kolmanda taseme ehk indikatiivne ennetus on suunatud indiviididele, kelle juba esinevad ebasoovitavad
riskid.
16
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekus 1: Ohtude ja süütegude ennetamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
PäA, PPA, JuM, SoM, HTM
1. Universaalse ennetuse süsteem on juurutatud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
1.1. Juurutatatud on Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem, millega: SiM, JuM, PäA, PPA 2019– RE, EL-vahendid
1) on ühtlustatud ennetustegevusi ja ohutussõnumeid ministeeriumide valitsemisalade SoM, HTM 2022 ESF
üleselt;
2) välja on töötatud üldised ennetusprogrammide elluviimise põhimõtted ning nendega
seonduvate investeeringute tegemise põhimõtted (sealhulgas tõenduspõhisus,
järjepidevus, mõjusus);
3) välja on töötatud tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna propageerimise
võrgustikutöö põhimõtted ning neid on rakendatud;
4) rahvusvahelise ühisprojektina on töötatud välja ja võetud kasutusele
ennetustegevuse tulemuslikkuse hindamise mudel, kasutatud on võimaluse korral
Läänemeremaade nõukogu projektirahastust.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
PPA, SMIT, SoM, Sotsiaalkindlustusamet, JuM, HTM
2. Süütegude ennetamise süsteem on juurutatud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
2.1. Arvestades „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ ning „Vägivalla ennetamise SoM, SiM SoM, JuM, 2019– EL-vahendid: ESF Viiakse ellu
strateegias 2015–2020“ nimetatud tegevusi, on tõhustatud alaealiste õigusrikkumistele HTM, PPA 2020 toel „Laste ja perede
reageerimise süsteemi ning alaealiste kaitsega tegelevate ametnike koostööd. Selleks on arengukava 2012–
juurutatud taastava õiguse põhimõtteid ja meetodeid alaealiste õigusrikkumistele 2020“ kaudu.
reageerimisel.
17
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
2.2. Laste kaitsmiseks ja riskiperede probleemide lahendamiseks on arendatud riiklikke SiM SMIT, SoM 2019– EL-vahendid: ESF „Laste ja perede
andmekogusid, sealhulgas politsei andmekogusid, ning loodud ühildumisvõimalused (Sotsiaalkindlust 2020 arengukava 2012
kohaliku omavalitsuse üksuste andmekogudega. Tellitud on andme- ja usamet) –2020“
teabevahetuslahenduse loomine.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PäA,
PPA, KeM (KI, RMK), KOV
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
3. Vähenenud on õnnetuste arv, õnnetustega kaasnenud tõsiste vigastuste (raske
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
tervisekahjustuse tekitanud) arv ja vigastussurmade arv.
teisi täiendavaid tegevusi).
Oodatava tulemuse saavutamiseks on täiendavalt vajalik lisavajadus
A: Koduohutus
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
3.1. Suurendatud on päästemeeskondade panust ennetustöös ja rolli kogukondliku PäA 2019– RE
turvalisuse tagamisel: võimaldatud on päästeüksustest saada igapäevast ohutusalast nõu 2020
ja teavet, kuidas ohuolukorras käituda; suurendatud on päästekomandode valves olevate
teenistujate panust ennetustegevustesse sh kodukülastuste läbiviimisse väljakutsete
vahelisel ajal.
3.2. Tagatud on elanike teavitamine metsatulekahju tekkimise riskidest ja õigest käitumisest PäA, KeM 2019– RE
suure tuleohu korral. (Riigi Ilma- 2020
teenistus)
3.3. Metsatulekahjude ennetamiseks on suunatud metsas käijaid tegema lõket eelkõige PäA KeM (KI, RMK) 2019– RE
selleks ettenähtud kohtades. Lõkkeplatside omanikud tagavad avalike lõkkeplatside 2019
tuleohutuse ning metsaomanikud veevõtukohtade korrashoiu. Metsatulekahjude
avastamise võimekuse suurendamiseks kasutatakse kaasaegseid tehnoloogilisi
lahendusi.
3.4. Suuremates avalikes randades on suplusperioodil tagatud vetelpääste olemasolu. KOV 2019 RE
3.5. Abipolitseinike osalust ennetustöös on suurendatud. PPA 2019– RE
2022
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
4. Ellu on viidud tõenduspõhised ennetus-programmid ja teavitustegevus. PPA, SoM (TAI, Sotsiaalkindlustusamet), MTÜ SPIN, SA Omanäolise
Kooli Arenduskeskus
18
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
4.1. Ellu on viidud lastevanemate teadlikkuse ja oskuste suurendamisele suunatud SoM (TAI) SiM, PPA 2019– RE „Laste ja perede
programme. 2021 arengukava 2012–
2020“
4.2. Laste kaitsmiseks ja riskiperede probleemide lahendamiseks on tõhustatud koostööd SiM, PPA SoM 2019– EL-vahendid: ESF „Laste ja perede
kohaliku omavalitsuse üksustega probleemide lahendamisel ja juhtumikorralduses, et (Sotsiaalkindlust 2020 toel arengukava 2012
ennetada korduvrikkumisi ja ohvriks langemist. Selleks on rakendatud võrgustikupõhist usamet) –2020“
juhtumikorraldust (nt MARAC).
4.3. Siseministeerium on viinud ellu programmid, mis on suunatud riskilaste ja -noorte SiM PPA, 2019– EL-vahendid: ESF „Noorte-
arenguvõimaluste avardamisele ning neile vaba aja tegevuste pakkumisele, MTÜ SPIN, SA 2022 valdkonna
õigusrikkumise taustaga noorte tööturule või õppima kaasamisele. Sh on ellu viidud Omanäolise arengukava 2014–
spordil põhinev kogukondlik ennetusprogramm SPIN ja õigusrikkumise taustaga noorte Kooli 2020“
tööturule kaasamise programm. Arenduskeskus
4.4. Laiendatud on käitumisoskuste mängu programmi rakendamist nii eesti kui ka vene SiM, SoM 2020 välisvahendid: ESF
õppekeelega koolidesse üle Eesti. (TAI) toel
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
PäA, SKA, HTM, KuM, SoM (TAI)
5. Üldhariduse riiklik õppekava ja õppe läbiviimine on tervist ja ohutust edendav. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
5.1. Juurutatud on riikliku õppekava läbiva teema „Tervis ja ohutus“ tõhusamat käsitlemist HTM SiM, PäA, SKA, 2019– RE „Rahvastiku
üldhariduskoolides. Ette on valmistatud õppematerjalid ja õpetajad (koolide rolli KuM 2020 tervise
suurendamine ohutusõppes ning praeguste ja tulevaste õpetajate ettevalmistamine) arengukava 2009–
ohutusõppe läbiviimiseks. Lastele on tagatud põhihariduse esimeses astmes kvaliteetne 2020“
ujumisõpe.
5.2. Koolid toetavad laste arengut nii, et neil ei esineks riskikäitumist. SiM, SoM 2020 välisvahendid: ESF „Eesti elukestva
(TAI) toel õppe strateegia
2020“ programm
19
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
„Üldharidus-
programm“
5.3. Soodustatud on sisekaitselise eelkutseõppe levimist igasse maakonda vähemalt ühte SKA HTM 2019– RE (EÕS programm)
gümnaasiumisse. 2021
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM,
PPA, PäA, SoM (TAI), HTM
6. Õpikeskkond haridusasutustes on turvaline. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud
järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
6.1. Suurendatud on koolide võimekust luua turvaline õpikeskkond. SoM (TAI), SiM, PPA 2019– EL-vahendid: ESF
HTM 2020
6.2. Koolide turvalisuse kavasid (kriisiplaane) on uuendatud: tagatud on õppeasutustes HTM PPA, PäA 2019– RE „Eesti elukestva
hädaolukorra lahendamise plaanide olemasolu ja uuendamine ning õppeasutuste 2021 õppe strateegia
kodukorras sätestatud turvalisuse tagamise abinõude rakendamine. 2020“ programm
„Üldharidus-
programm“,
„Vägivalla
vähendamise
strateegia 2015–
2020“
20
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 3: Avaliku korra tagamine
Meetme eesmärk: Suurendatud on turvalisust avalikus ruumis, vähendatud vargusi,
liiklusrikkumisi ning elanikud tunnevad end avalikus kohas viibides turvaliselt, vähenenud
on hirm sattuda kuritegevuse ohvriks. Suurendatud on politsei ja kohalike omavalitsuste
üksuste võimekust lahendada avaliku korra probleeme. Parendatud on elanike teenindamist
politseis ja kiirendatud politsei reageerimist. Tagatud on politsei andmebaaside suurem
töökindlus.
Tabel 4. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Inimeste
ohutunnetus, sh
oht sattuda:
varguse ohvriks -16 - (49%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK
trendiuuring
avalikus ruumis - - (26%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK
vägivalla ohvriks trendiuuring
lähisuhte - - (11%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK
vägivalla ohvriks trendiuuring
liiklusõnnetusse - - (69%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK
trendiuuring
tänava- - - (43%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK
kuritegevuse trendiuuring
ohvriks
Avaliku korra 3316 < 3000 < 3000 < 3000 < 3000 < 3000 < 3000 PPA
rikkumiste arv (2754) (3414) (2994)
karistusseadustik
u §-de 262 ja 263
alusel
Olulised probleemid
Eesti on narkosurmade suhtarvu poolest Euroopas esimesel kohal ning narkomaanid panevad
toime suure hulga varavastastest süütegudest (sealhulgas enamiku poevargustest).
„Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat“ on heaks kiidetud, ent seda saab
rakendada üksnes valitsusasutuste tihedas koostöös.
Vaatamata märkimisväärsele edasiminekule liiklussurmade arvu vähendamisel on jätkuvalt
probleem agressiivne ja hoolimatu käitumine liikluses, see põhjustab suuri kahjusid kogu
ühiskonnale.
Arvutikasutuse hüppelise kasvu ja sotsiaalmeedia arengu tõttu on märkimisväärselt suurenenud
riskid, et nii lapsi kui ka täiskasvanuid kasutatakse küberruumis ära (sealhulgas seksuaalselt),
suurenenud on ka küberkiusamise võimalused.
16
2014. ja 2015. aasta andmed ei olnud metoodika tõttu võrreldavad 2016. aasta andmetega, mistõttu on tabelis
kajastatud 2016. aasta andmeid. Kommentaarid tulemuste kohta esitatakse järgmistel aastatel.
21
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kuigi varavastaste süütegude arv on alates karistusseadustiku jõustumisest stabiilselt
vähenenud, ei teadvustata varaga seonduvaid riske piisavalt ega võeta lihtsamaid
ennetusmeetmeid, sealjuures ollakse üha enam haavatavad küberkuritegude suhtes (näiteks
kelmused, kaardipettused jne). Märkimisväärselt on kasvanud kelmuste ja arvutikelmuste arv.
Varastatud asjade järele on nõudlus ning neid on võimalik müüa, teavitustöö varastatud asjade
leidmise kohta on tükeldatud.
Kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkus on erinev ning väiksemates valdades ja linnades
napib võimekust tegeleda avaliku korra probleemidega, enamikus omavalitsusüksustes
puuduvad korrakaitseametnikud ja korrakaitsekomisjonid.
Piiratud ressursid ning piirkonnapolitseinike tööülesannete korraldus ei ole võimaldanud
piirkonna politsei töömudelis arvestada kohaliku omavalitsuse üksuste ootuste ja soovidega
avaliku korra tagamisel
Võimekus 1: Avaliku korra tagamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: PPA
1. Ohu või selle kahtluse lahendab
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
korrakaitseorgan viisil, mis minimeerib
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
edasisi võimalikke kahjusid.
(asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
1.1. Patrulltoimkondade väljapanek on vastavuses PPA 2019– RE
väljakutsete esinemise sagedusega. 2022
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
2. Avalikus ruumis ohuolukorda sattumine on saavutada: PPA
vähenenud.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: PPA, SMIT
3. Relvade ja laskemoona käitlemine on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
õnnetusi ja õigusrikkumisi ennetav. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
(asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
tegevusi).
Kaasvast
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
utaja
3.1. Välja on töötatud ning kasutusele võetud SiM, PPA SMIT 2019– RE,
digitaalne relvalubade süsteem ning loodud seda 2020 lisavajadus
toetav õiguskeskkond. E
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: SiM, PPA, PäA, JuM,
4. Politsei ressursid ja varustus on optimaalselt
(Vanglateenistus), MKM (MTA)
kasutatud ja vastavuses varade elukaarega.
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
22
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
(asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
4.1. Tagatud on politsei ressursside optimaalne SiM JuM RE
kasutus, vähendades politseile pandud
ülesandeid, mille täitmine on ressursimahukas
ning ei ole otseselt seotud politsei põhiülesannete
täitmisega
4.2. Uuendatud ja arendatud on politsei tegevuseks SiM PPA 2019– Lisavajadus
vajalikke töövahendeid, tehnikat ja varustust 2022 D, G
ning arendatud on infrastruktuuri lähtuvalt
pikaajalisest plaanist politsei ruumilise
paiknemise kohta.
4.3. Tagatud on arengukava alusel politsei relvastuse SiM PPA 2020 RE
uuendamine.
4.4. Kasutusele on võetud uus politseiametnike ja PPA SiM 2019– Lisavajadus
abipolitseinike vormiriietus. 2022 F
4.5. Tagatud on senisest suurem koostöö erinevate SiM, PPA PäA, 2019– RE
riigisautuste vahel, et saavutada parem MKM 2022
ressursside ühiskasutus. (MTA),
JuM
(Vangla-
teenistus)
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
5. Liikluskultuur on paranenud, liikluses saavutada: SiM, PPA, MKM (MNT)
hukkunute ja vigastatute arv on vähenenud, Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
liiklusõnnetustega seonduvad materiaalsed tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
kahjud on vähenenud. (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
täiendavaid tegevusi).
Kaasvast Seosed
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
utaja
5.1. Analüüsitud on liiklusjärelevalve mõju PPA 2019– RE,
liiklusohutusele ning arendatud liiklusjärelevalve 2022 lisavajadus
metoodikat ja vahendeid. Liiklusjärelevalve B
jätkusuutlikuks tagamiseks vahetatakse välja
amortiseerunud liiklusjärelevalvevahendid ning
teenusstandardi tõstmiseks varustatakse
Sisejulgeolekufondi toel Politsei- ja
Piirivalveamet uute kiirusemõõteseadmete ja
tõenduslike alkomeetritega, töötatakse välja
tõenduslik narkomeeter ja rakendatakse seda,
vahetatakse välja maismaasõidukid olenevalt
nende elukaarest.
5.2. Koostatud on liiklusõnnetuste vormistamise SIM 2020 RE
teenuse üleandmise analüüs erasektorile ja
esitatud on eelnõu väljatöötamise kavatsus.
5.3. Rakendatud on automaatseid MKM 2019– RE, „„Eesti
liiklusjärelevalvesüsteeme ning analüüsitud on (MNT), SiM, 2022 lisavajadus rahvuslik
olemasolevate kiiruskaamerate mõjusust. PPA C liiklus-
ohutus-
program
m 2003–
2015“ III
23
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
etapi
rakendus
plaan
aastateks
2012–
2015“
5.4. Koostatud on kontseptsioon automaatse SiM PPA 2020 RE
kiiruskaamera hoiatustrahvide saatmise kohta
kolmandate riikide sõidukijuhtidele.
Võimekus 2: Süütegude lahendamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, JuM
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
1. Menetlemine on muudetud tõhusamaks.
teisi täiendavaid tegevusi).
Oodatava tulemuse saavutamiseks on
täiendavalt vajalik lisavajadus H:
Liiklusmenetlusteenistuse kolimine (seotud
riigireformiga)
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
1.1. Välja on töötatud väärteomenetluse lihtsustamise SiM PPA, 2019 RE
eelnõu ja loodud tehnilised eeldused selle SMIT
rakendamiseks.
1.2. Tagatud on videoseadmete laialdane kasutus nii JuM, SIM SiM, 2019– RE
kriminaal- kui väärteomenetluses ja PPA, 2022
haldusmenetluses ning selleks vajaliku riist- ja SMIT
tarkvara olemasolu. Kasutusele on võetud
videotõendite keskne server.
1.3. Menetlusprotokolle on hakatud elektrooniliselt SiM PPA, 2020 RE
vormistama ning tagatud on politseiautode SMIT
varustatus elektroonilise järelevalve seadmetega ja
elektroonilise välimenetluse läbiviimiseks vajalike
mobiilsete töökohtadega.
1.4. Arendatud on IKT süsteemide omavahelist JUM 2019– RE
liidestatust ning koostalitlusvõimet (sealhulgas 2022
ministeeriumide valitsemisalade üleselt).
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, SKA, PPA
2. Menetluse läbiviimine on kannatanule Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
võimalikult vähe lisakannatusi tekitav. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Välja on töötatud kannatanute individuaalsete SiM SKA, 2020 RE Vägivalla
kaitsevajaduste ning lähisuhtevägivalla ohvrite PPA vähenda-
riskihindamise süsteemid ja rakendatud seda. Nii mise
24
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
vähendatakse menetluskoormust, tagatakse õiguste strateegia
ühetaoline kaitse ning korduvrikkumiste vältimine. 2015–
2020
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, PPA, RaM (MTA), JuM
3. Alkoholist ja uimastitest tingitud kahjud on (EKEI), SoM
vähenenud. Sh alkoholi kättesaadavus Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
alaealistele on vähenenud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
3.1. Vähendatud on alkoholist tingitud avaliku korra SiM, PPA SoM 2019– RE
rikkumiste arvu, selleks on toetatud ja nõustatud 2022
kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid
joobetunnustega inimestele müügikeelu
rakendamiseks ning tõstetud võimekust tõkestada
alaealistel alkoholi- ja tubakatooteid saada.
3.2. Vähendatud on uimastite pakkumist ja nõudlust SiM, PPA, 2019– RE „Rahvasti
nende järele; rakendatud on terviklikku kahjude RaM 2020 ku tervise
vähendamise süsteemi; on hinnatud senise (MTA), arengu-
karistuspoliitika mõjusid ning arendatud asutuste JuM kava
2009–
võimekust avastada ja menetleda narkokuritegusid. (EKEI), 2020“
Jätkatud on uimastitarvitamise vähendamise SoM
poliitika elluviimise seiramist ja koordineerimist
uimastiennetuse valitsuskomisjoni töö kaudu.
Võimekuse oodatav tulemusvõi selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, PPA
4. Varastatud asjade pakkumine ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
varavastaste süütegude arv on vähenenud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
4.1. Loodud on eeldused, et selgitada tõhusamalt välja SiM, PPA 2019– RE
varastatud asjadega kauplejad, ning koos 2022
erasektoriga on töötatud välja süsteem, mis
raskendab kuritegude käigus saadud vara
realiseerimist ja selle kaudu kriminaaltulu saamist.
Võimekuse oodatav tulemusvõi selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: JuM, SoM, SiM
5. Tagatud on karistuste nõuetekohane Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
täideviimine. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
5.1. Tagatud on karistuste nõuetekohane täideviimine, JuM, SoM SiM 2019– RE
sealhulgas isikute kinnipidamine, tagaotsitavate 2022
isikute kiire ja tõhus leidmine, väärteokaristuste
täideviimine ning korrarikkujate üldkasulikule
tööle rakendamine.
25
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekuse oodatav tulemusvõi selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: JuM, SoM, SiM
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
6. Karistused on mõjusad.
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
6.1. Juurutatud on kinnipidamisasutustes ühetaolist SoM SiM, JuM 2020 RE
meditsiiniteenust, mis on tavameditsiini korralduse
üks osa.
26
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel 5. Programmi „Turvalisemad kogukonnad“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks 12 549 325 12 641 049 12 633 358 12 774 717 50 598 448
Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine 5 167 872 5 200 415 5 209 479 5 265 981 20 843 748
Meede 3: Avaliku korra tagamine 76 543 687 77 241 695 77 454 125 78 220 145 309 459 651
Kokku 94 260 884 95 083 159 95 296 962 96 260 843 380 901 847
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Turvalisemad
kogukonnad“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi
eelarvestrateegia koostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid
lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel.
27
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 6. Programmi „Turvalisemad kogukonnad“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU
A. Koduohutus 1 035 000 785 000 715 000 665 000 3 200 000
Meede 3: Avaliku korra tagamine
B. Liiklusjärelevalvevahendite elukaarepõhine uuendamine (mõjutab 177 000 177 000 177 000 177 000 708 000
riigitulusid)
C. Trahviteadete menetlemise kulude kasv 97 000 163 000 179 000 195 000 634 000
D. PPA valve- ja läbipääsusüsteemide üleviimine uuele tarkvara platvormile 240 000 320 000 240 000 0 800 000
E. Relvaseaduse muutmisest tulenevate muudatuste rakendamine (seotud 103 000 86 000 91 000 91 000 371 000
IKT SF taotlusega)
F. Vormivarustuse hoidmiseks ja väljastamiseks vajalike laoruumide 206 000 206 000 206 000 206 000 824 000
üürimine
G. Politseinike kaitsevestide uuendamine 364 000 0 0 0 364 000
H. Liiklusmenetlusteenistuse kolimine (seotud riigireformiga) 153 000 164 000 149 000 149 000 615 000
Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine 9 032 556 12 227 819 15 739 113 19 611 171 56 610 659
jm.
Kokku 11 407 556 14 128 819 17 496 113 21 094 171 64 126 659
28
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
HäK – Häirekeskus
JuM – Justiitsministeerium,
K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt
prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja
„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist.
KÜSK – Kodanikuühiskonna Sihtkapital
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MNT – Maanteeamet
MTA – Maksu- ja Tolliamet
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
PäA – Päästeamet
RaM – Rahandusministeerium,
RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas
SiM – Siseministeerium
ISF – Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond
SKA – Sisekaitseakadeemia
SoM – Sotsiaalministeerium,
TAI – Tervise Arengu Instituut
29
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi
Kindlam ja kiirem abi
nimetus ja kestus
korraldamine
aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Kõigile abivajajatele on tagatud hädaabiteate kiire vastuvõtmine ja asjatundlik
Programmi
teabe töötlemine Häirekeskuses ning parima võimaliku lahenduse või abiandja
eesmärk leidmine.
Vastutaja Siseministeerium. Kaasvastutajad: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja
(kaasvastutajad)1 Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
Programmi elluviimisel keskendutakse eeskätt hädaabinumbri 112 toimimise
ja kättesaadavuse tagamisele, hädaabinumbril laekuvate kiireloomuliste
teadete kvaliteetsele menetlemisele ning kohe sekkumist vajavates
olukordades kiirele ja oskuslikule teabe edastamisele õigetele abiandjatele.
Abiandjad, kelle ülesanne on elu, vara ja keskkonna kaitsmine ning päästmine,
Sisu lühikokkuvõte saavad kiiresti ja adekvaatselt reageerida Häirekeskuses kvaliteetselt
töödeldud teabe ning olukorrale antud õige hinnangu tõttu.
Teiseks keskendutakse hädaabinumbri 112 kättesaadavuse tagamiseks ja
elanike teabevajaduse rahuldamiseks riiklike abi- ja infoteenuste
koondamisele ühte infokeskkonda. Võimaldades paremat otsesuhtlust riigiga,
suurendatakse elanike turvatunnet.
Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve
koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste
võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja
kaasvastutajad ning programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister
pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist,
täiendamist ja teostab selle üle järelevalvet.
Juhtimiskorraldus Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada
oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta.
Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi
Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
1
Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames) ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Sisukord
Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3
Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 5
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 5
Meede 1: Hädaabiteadete menetlemine ...................................................................................... 7
Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine .................................................................................. 10
Rahastamiskava ........................................................................................................................ 12
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 13
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 14
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Hetkeolukorra analüüs
Elanike jaoks on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või
ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi kutsumine on võimalik igal ajal ja igas
kohas. Inimesele on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning see
edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele.
Abiandjad, olgu nendeks päästjad, politseinikud, kiirabitöötajad, keskkonnakaitsjad või teised,
vajavad omakorda aga usaldusväärset ja täpset teavet võimaliku ohu või toimunud sündmuse
kohta, et reageerida parimal võimalikul viisil ning vähendada kahju inimeste elule, tervisele,
varale ja keskkonnale. Õiget ja täpset teavet saab hädaabiteate vastuvõtja koguda ja edastada
abiandjatele aga ainult siis, kui reageerima kohustatud ametkonnad on oma teabevajaduse
selgelt kindlaks määranud ning loonud hädaabiteate vastuvõtjale juhised, millest aga
Häirekeskus praegu teabe kogumisel märkimisväärselt puudust tunneb. Õiguslikud alused,
millele tugineb hädaabiteadete menetlemine ning pädevuse jaotumine Häirekeskuse ja teiste
reageerimiskohustuslike asutuste vahel, peaksid olema selged ja üheselt arusaadavad.
Hädaabiteadete menetlemise tegevusvaldkonda reguleeriv õigusruum on killustunud, kuna
reeglid on sätestatud eri ministeeriumide valdkonda reguleerivates õigusaktides. Kindlama ja
kiirema abi korraldamise huvides on vaja õigusruumi korrastada (nt koostada eraldi seadus).
Hädaabiteadete kvaliteetne menetlemine eeldab ka personali professionaalsust. 2017. aasta
hädaabiteadete menetlemise rahulolu uuringu järgi oli 94% vastanutest rahul hädaabiteadete
menetlemise teenusega. Häirekeskusesse helistanud jäid enim rahule kõne vastuvõtjate
arusaamisega probleemist (96% hindas seda väga heaks või pigem heaks) ja suhtlemisoskusega
(97%) .2
Erialaoskuste omandamine eeldab eriväljaõpet ning sobivaid isiksuseomadusi. Praegu on
probleemiks palgatase, mis on ametikohale esitatavate nõudmistega arvestades liiga madal,
sellest on tingitud juba pikema perioodi vältel ka suur personali voolavus (2016. aastal 13,98%
ja 2017. aastal 13,69%). Teenuse toimepidevuse tagamiseks tuleb tööjõu voolavust vähendada.
Hädaabikõnede arv vähenes 2017. aastal 5% võrra (kogu hädaabikõnede arv oli 986 402),
samuti langes operatiivteenistuse väljasõite põhjustanud sündmuste arv 4% võrra. Selliseid
sündmusi on umbes 44% kõikidest kõnedest.
Häirekeskuse statistika põhjal tehti Eestis 2017. aastal ühe elaniku kohta 0,75 hädaabikõnet.
Hädaabinumbri 112 kättesaadavus ja toimepidevus on elanike üleüldise turvatunde loomisel
väga olulised. Ühele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas
hädaabinumbri kättesaadavust, kuid tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab
jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See
tähendab, et kuigi enamik hädaabiteadetest edastatakse praegu telefoni teel (lisaks lühisõnumi
saatmine numbril 112 ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete ja avaliku
ruumi valvekaamerate jälgimise teenus), sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
(edaspidi IKT) areng (sealhulgas e-lahenduste ja automaatteateid edastavate seadmete, nt
sõidukites eCall, laialdane kasutuselevõtt) arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda
hädaabiteateid, mis on edastatud alternatiivsete teabeedastusviiside ja -vahendite abil.
Suuremad võimalused abi kutsumiseks nõuavad aga ka hädaabiteadete vastuvõtusüsteemi
paremat kaitsmist. Üheks probleemiks siinjuures on nn tühikõned. Tühikõnede3 arv moodustab
2
Kantar Emor (2017). Hädaabiteadete menetlemise rahulolu uuring elanikkonnas.
3
112 numbrile tehtud kõned, mis kestavad kuni 10 s ja mis katkestatakse enne vastuvõtmist või mille käigus
päästekorraldajaga pärast kõne vastuvõtmist ei suhelda.
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
2017. aastal juba teist aastat järjest 12% kõigist 112-le tehtud kõnedest, mis on oodatust parem
tulemus.
Hädaabiteadete menetlemise toimepidevus sõltub otseselt IKT-st, sellel põhinevad kõik
töövahendid. Andmete kiire ja tõrgeteta töötlemine ning edastamine IKT süsteemide
vahendusel on vältimatu eeldus abi kiireks korraldamiseks. Seega tuleb jätkuvalt arendada IKT
süsteemide töökindlust.
Tavaolukorras suudab Häirekeskus tagada, et hädaabikõnedele vastatakse kümne sekundi
jooksul ja abivajaja ei pea liinile pääsemist ootama. Hädaabikõnedele vastamise võimekuse
probleemid tekivad suuremate õnnetuste ja suure hulga samaaegsete sündmuste korral (nt
suurte tormide ajal), kui hüppeliselt kasvab ühel ajal hädaabinumbril helistajate hulk. Sellisel
juhul pikeneb kõne vastuvõtmise aeg oluliselt. Lisaks suurenenud abivajadusele kasvab
suuremate õnnetuste ajal ka elanike teabevajadus. Riik vajab meetmeid, kuidas vähendada
mitteaegkriitiliste kõnede hulka hädaabinumbril 112.
Hädaabinumbri koormatus sõltub suurel määral ka elanike teadlikkusest, kuidas ohuolukorras
käituda, millal hädaabikõne teha ning kust abi paluda. Võrreldes suurt hädaabikõnede hulka ja
ja sellest tunduvalt väiksemat väljakutsete arvu võib järeldada, et inimesed ei tea, kust oma
probleemidele lahendust leida, või ei ole vajalik infotelefon kättesaadav. Eestis on palju
erinevaid abi- ja infotelefone, näiteks perearsti nõuandetelefon 1220, Eesti Energia rikketelefon
1343, Maanteeinfokeskuse telefon 1510, päästeala infotelefon 1524, kohaliku omavalitsuse
üksuste abitelefon 1345, Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313, politsei kliendiinfo
telefon 612 3000 jne. Oluline on tõhustada erinevate asutuste koostööd ohuolukordade
kõrvaldamisel ning teha teavitustööd, et vähendada hädaabinumbril 112 tehtavate
mitteaegkriitiliste kõnede osakaalu. Tegelike hädaabikõnede ja mitteaegkriitiliste kõnede
eraldamine üksi ei võimalda koormust oluliselt vähendada, sest peab olema võimalus
teenindada ka mitteaegkriitilisi kõnesid.
Üks võimalik lahendus elanike teabevajaduse rahuldamiseks on moodustada riiklik
teabevahenduse kompetentsikeskus Häirekeskuses abi- ja infokeskuse baasil, kus saaks ühele
numbrile koondada kõik põhilised infoteenused, mis omakorda annavad vajalikku teavet ka
ohuolukordadele paremaks reageerimiseks. Kompetentsikeskuse loomise kaudu saaks
rahuldada ka koostööpartnerite vajadusi laiendada oma turvalisusteenuseid ja tõsta nende
kvaliteeti, lähtudes elanike ootustest.
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk: Kõigile abivajajatele on tagatud hädaabiteate kiire vastuvõtmine ja
asjatundlik teabe töötlemine Häirekeskuses ning abivajajale tagatakse parim võimalik
lahendus või abiandja.
Tabel 1. Programmi mõõdikud
Algtase 2015 2016 2017
2018 2019 2020 Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Hädaabinumbril
112 tehtud kõnede 1,05 1,00 1,00
1,05 0,90 0,90 0,90 HäK
arv ühe elaniku (0,87) (0,78) (0,75)
kohta
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine
Abivajajad said ühendust Häirekeskusega kiiremini kui varasematel aastatel –
95% kõnedele vastati 10 sekundi jooksul (2016. aastal oli see 93,5%).
Vähenenud on hädaabinumbrile saabunud kõnede hulk. Kui 2016. aastal tehti
1 033 931 hädaabikõnet, siis 2017. aastal oli kõnesid alla miljoni – 986 402. See
tähendab, et ühe Eesti elaniku kohta tehti 2017. aastal 0,75 hädaabikõnet (2016. aastal
vastavalt 0,78). Kõnede arv hädaabinumbril oli prognoositust madalam. 2017. aastal ei
olnud suuri kriise, mis oleks võinud suurendada kõnekoormust ning seeläbi vähendada
kõnedele vastamise kiirust.
Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 oli küll kõrge, kuid näiteks elanike teadlikkus
sellest, et 112 on hädaabinumber ka politsei kutsumiseks, oli oodatust mõnevõrra
madalam – 84%. Ühele hädaabinumbrile üleminekul seati eesmärgiks, et 2017. aastaks
teab 88% Eesti elanikke, et hädaabinumbrilt 112 saab kutsuda ka politseid. Samas on
endiselt kõrge teadlikkus sellest, et 112-le helistades saab kiirabi ja päästjate abi
(vastavalt 96% ja 94% on sellest teadlikud).
Elanike teadlikkus abi- ja infotelefonidest on samal tasemel nagu 2016. aastal (22%).
Tühikõnede osakaal kõigist hädaabinumbrile tehtud kõnedest oli samuti 2016. aasta
tasemel (12%).
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest
Tagamaks, et hädaabinumber 112 oleks abivajaja jaoks alati kättesaadav, tegi Häirekeskus
teavitustööd, et suurendada inimeste teadlikkust puhkudest, mil helistada
hädaabinumbril. Samuti tegi Häirekeskus teavitustööd, et ühiskonnas suureneks teadlikkus,
millistelt telefoninumbritelt saab infot ja abi, kui olukord ei nõua kiiret sekkumist.
Selleks, et abivajaja saaks kiiresti parima võimaliku abi ja abiandjad saaksid juhtunu
kohta täpse ja õige teabe tehti mitmeid täiendavaid pingutusi. Häirekeskus võttis 2017.
aasta kevadel koos Politsei- ja Piirivalveametiga kasutusse uue hädaabiteadete menetlemise
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
andmekogu. Nüüd menetletakse kõiki hädaabiteateid samas andmekogus, mis muudab
kiiremaks abi saamise ja lihtsamaks päästekorraldaja töö. Koos uue andmekoguga võttis
Häirekeskus kasutusse Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti välja töötatud ohuhinnangu
kriteeriumitel tuginevad küsimustikud abivajaduse hindamiseks. 2017. aasta sügisest on
Häirekeskuses olemas eCall kõnede menetlemise tarkavara ning Häirekeskus on valmis eCall
kõnesid menetlema samadel põhimõtetel nagu teisi hädaabiteateid. ECall ehk sõidukite
automaatse hädakutse süsteemi käivitamine lubab abil kiiremini sündmuskohale jõuda, kui
näiteks õnnetusse sattunud juht või kaassõitjad on teadvuseta või ei saa muul põhjusel abi
kutsuda.
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded
Suurendada inimeste teadlikkust, et 112 on hädaabinumber ka politsei kutsumiseks;
suurendada inimeste teadlikkust, et 112 on ainult kiire abi kutsumiseks;
säilitada hädaabinumbri 112 kättesaadavus ja sellelt saadava teenuse kvaliteet;
olla valmis uute tehnoloogiate kasutusse võtmiseks;
arendada abi- ja infokeskust ning anda abi kiiret sekkumist mittenõudvate juhtumite
puhul ühelt üleriigiliselt infonumbrilt;
valmistada ette kriisiinfotelefoni käivitamiseks vajalik infotehnoloogiline keskkond;
vähendada personali voolavust.
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Hädaabiteadete menetlemine
Meetme eesmärk: Tagatakse, et abivajaja saab kiiresti parima võimaliku abi ning abiandjad
saavad juhtunu kohta täpse ja õige teabe.
Tabel 2. Meetme mõõdikud
Algtase 2015 2016 2017 Sihttase
2018 2019 Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020
Hädaabinumbril 88% 90% sama Sama sama sama 90% HäK
112 tehtud kõnedest kõnedest (93,5% (95% kõnedest
kõnedele vastatud vastatud kõnedest kõnedest vastatud
vastamise kiirus 10 s 10 s vastatud vastatud 10 s
jooksul jooksul 10 s 10 s jooksul
jooksul) jooksul)
Elanike
teadlikkus Hädaabi-
hädaabi- teadete
numbrist 112 menetle-
- 93% 94% 95% 95% 96% 96% mise
- Pääste rahulolu
(95%) (94%)
uuring,
- 96% 96% 96% 96% 96% 96% STAK
- Kiirabi
(97%) (96%) trendi-
- 82% 85% 88% 91% 93% 96% uuring
- Politsei
(91%) (84%)
Tühikõnede 26% 22% 20% 18% 16% 15% 15% HäK
hulk kõigist (16%) (12%) (12%)
hädaabinumbril
112 tehtud
kõnedest
Elanike
rahulolu
93% 93%
hädaabiteadete 93% 93% (-) 93% 93% 93% HäK
(90%) (94%)
menetlemise
teenusega
Olulised probleemid
Hädaabiteadete kvaliteetseks menetlemiseks, see tähendab selleks, et ohuolukorda ei hinnataks
valesti ega suunataks sündmuskohale valet ressurssi, on sündmuse lahendamise eest
vastutavatel asutustel vaja kehtestada lisaks olemasolevatele juhenditele sündmuste
tüüpjuhtumite kirjeldused, ohtude hindamise juhendid ja sündmustele reageerimise reeglistik.
Need on kehtestamata veel Terviseametil.
Hädaabiteadete menetlejatel puuduvad Terviseameti kehtestatud juhendid, kuidas abi
saabumiseni abivajajat juhendada.
Kõigi hädaabinumbrile helistajate asukoha kindlaks tegemine ei ole veel piisavalt kiire ja täpne.
Infotehnoloogia kiire arengu tõttu on elanikel kõrgemad ootused hädaabiteadete menetlemise
tehnilisele võimekusele ja seetõttu on vaja tehnoloogiat järjepidevalt kaasajastada, et inimeste
ootustele vastata (nt e-lahendused, automaatsete hädaabiteadete edastamise lahendus eCall,
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
targa kodu lahendused jms). Hädaabiteadete menetlemiseks vajaliku IKT arendamise ressursid
on piiratud ja arendustegevused ei toimu piisavalt kiiresti.
Tööjõu voolavus hädaabiteadete menetlemise valdkonnas on liiga suur. Arvestades
hädaabiteadete menetlemisega seotud tegevuste ja tööprotsesside keerukust ning sellega
kaasnevat suurt vastutust, on palgatase liiga madal (töötajalt oodatakse professionaalsust väga
erinevates valdkondades, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja empaatiavõimet, võõrkeelte oskust
ning pingetaluvust).
Hädaabiteadete menetlemise tegevusvaldkonda reguleeriv õigusruum on killustunud, kuna
reeglid on sätestatud eri ministeeriumide valdkonda reguleerivates õigusaktides.
Hädaabiteadete menetlemine on teenus, mille toimimine peab olema tagatud nii tava- kui
hädaolukorras selliselt, et kõikidele hädaabikõnedele suudetakse vastata, abivajaduse kohta
teavet koguda ja reageerijatele edastada teave võimalikult lühikese aja jooksul. Hädaabiteadete
menetlemise toimepidevus võib olla häiritud töökeskkonna vähese kaitstuse ning pahatahtlike
helistajate, küberrünnete ja tehniliste rikete tõttu.
Hädaabinumbril 112 on hulgaliselt helistajaid, kes otsivad teavet või edastavad probleeme, mis
ei vaja kiiret sekkumist ega reageerivate ametkondade (kiirabi, pääste, politsei) kohe kaasamist.
Selliste kõnede suur arv võib põhjustada olukorra, kus kiiret reageerimist vajav hädaabikõne
jääb ebamõistlikult kauaks ootele.
Võimekus 1: Ööpäevaringselt hädaabiteadete vastuvõtmine ja
töötlemine
Võimekuse oodatav tulemusv või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM
1. Hädaabiteadete menetlemise valdkonna õigusruum Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
on korrastatud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
1.1. Analüüsitud on, kas otstarbekam on korrastada kõiki SiM 2019– RE
hädaabiteadete menetlemist reguleerivaid õigusakte või 2020
valmistada ette eraldi valdkondlik seaduseelnõu.
1.2. Esitatud on õigusaktide muudatusettepanekud või SiM 2020 RE
koostatud hädaabiteadete menetlemise seaduse eelnõu.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
2. Järjepidevalt on analüüsitud hädaabiteadete Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
menetlemise tööprotsesse ja neid vajaduse korral kaudu saavutada: SiM
ajakohastatud
3. Kõik hädaabiteated menetletakse kvaliteetselt. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: HäK
4. Kõikide abivajajate asukoht on võimalik tuvastada Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kiiresti ja täpselt. kaudu saavutada: HäK
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
5.Tagatud on kõikidele hädaabikõnedele vastamine ka Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
Võimekus
hädaolukorras. 2: Operatiivinformatsiooni kauduvahetamine
saavutada: HäK ning
kiirabi, politsei ja pääste abiosutajate logistika korraldamine
6. Tõstetud võimekust võtta kasutusele uued Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
Võimekuse oodatav
tehnoloogilised tulemus võiVajalike
lahendused. selle saavutamiseks
IKT valdkonnavajalikkaudu saavutada: HäK, MKM
arendustegevuste algatamine ja läbiviimine on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
1. lihtsam
Kõik korrakaitseorganid onetkorraldanud oma töö Oodatavat
nii, et
ja kiirem ning tagab,
ohtudele reageeritakse
hädaabiteadete
võimalikult kiiresti, et tasandil kokkutulemust aitavad oma
lepitud järgnevad teenuste
olulised
menetlemise tehnoloogiline areng on kooskõlas kaudu saavutada: HäK
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
vältida kahju
tehnoloogia tekkimist
üldise või suurenemist. Pädevus,
arenguga.
volitused, rollid ja reageerimisvõimekus on kindlaks teisi täiendavaid tegevusi).
määratud ning neile antakse asjakohane Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
ohuhinnang ning sündmusele reageerimine vastutaja
korraldatakse
6.1. Analüüsitakse reageerivate
võimalusi ametkondade
suurendada hädaabinumbril HÄK MKM 2020 RE
väljatöötatud põhimõtete alusel.
112 helistajate asukoha tuvastamise täpsust ning
võimaluse korral toetatakse temaatilist teadus- ja
arendustegevuse rahastamist erinevatest fondidest.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
7. Abivajajad saavad pädevate asutuste kinnitatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
käitumisjuhiseid juba hädaabiteate menetlemise kaudu saavutada: HäK
käigus.
8. Teenuse osutamiseks vajalik töökeskkond vastab Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kõrgendatud toimepidevusnõuetele ja kaitstud ka kaudu saavutada: HäK
rünnete eest. Suurendatud on võimekust tulla toime
ülekoormusega.
9. Inimesed on teadlikud, millisel juhul Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
tuleb helistada hädaabinumbril 112. kaudu saavutada: HäK
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
9.1. Elanike teadlikkust on tõstetud ennetustöö ja HäK 2019– RE
kommunikatsiooni abil, et inimesed teaksid, kuidas 2022
ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti
ainsale hädaabinumbrile 112 ning millistelt numbritelt
on peale 112 võimalik abi saada.
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine
Meetme eesmärk: Elanikele osutatakse info käitlemise teenuseid, et vabastada 112 liinid
kiire ja elutähtsa abi jaoks ning lihtsustada suhtlemist teavet vajavate elanikega riigi ja
kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate probleemide lahendamisel.
Tabel 3. Meetme mõõdikud
Algtase 2015 2016 2017 Sihttase
2018 2019 Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020
HäK,
Elanike
16,5% 16,5% 17% STAK
teadlikkus abi- ja 16,5% 18% 20% 20%
(15%) (22,8%) (22%) trendi-
infotelefonidest
uuring
Olulised probleemid
Riigis on palju riigi teenuseid pakkuvaid ning siseturvalisusega seotud abi-, nõuande- ja
infotelefone, seetõttu on elanike jaoks aeganõudev ja keeruline leida sobiv abistaja.
Abi-, nõuande- ja infotelefonide teenuste paiknemine erinevates infotöötlemise keskkondades
aeglustab teabe vahetamist eri ametkondade vahel, samuti tekitab see teabekadu. Probleemiks
on ka see, et abi-, nõuande- ja infotelefonid ei ole suutelised vastama kõikidele kõnedele
olukorras, kus teabevajadus kasvab hüppeliselt (nt veeavarii).
Riigis puudub kriisiinfotelefoni teenus, mis annaks elanikele suurõnnetuste või hädaolukordade
korral olulist, kuid mitteaegkriitilist teavet (nt millisesse haiglasse on patsient paigutatud,
milline on ohuprognoos jms).
Võimekus 1: Infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
1. HäK abi- ja infokeskuse baasil on välja arendatud kaudu saavutada: HäK
riigi teenustega ja siseturvalisusega seotud teabe
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
vahendamise keskus, mis ühendab riiki, kohaliku
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
omavalitsuse üksusi ja elanikke. Teabe vahendamise
keskus tagab mitteaegkriitiliste kõnede töötlemise. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
1.1. On hinnatud võimalusi abi- ja infotelefonide HäK 2020 RE
konsolideerimiseks ühte infotöötluskeskkonda (lisaks
HäK-is olevatele infotelefonidele nt
mürgistusteabekeskus 16662, Maanteeameti infotelefon
1510 jms).
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, HäK, SMIT, PPA, PäA
KaPo ja teised hädaolukorra lahendamist juhtivad
2. Suurõnnetuse või muu hädaolukorra puhul on asutused
elanikel võimalik saada ja anda sündmusega
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
seonduvat teavet ühel telefoninumbril.
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Analüüsitud on kriisiinfotelefoni teenuse võimalikke SiM HäK, 2018– RE, lisa-
lahendusi ning koostatud teenuse osutamise mudel ja SMIT 2020 vajadus
loodud vajalikud infotehnoloogilised lahendused.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
3. Inimesed on teadlikud, et mitteaegkriitiliste
probleemide korral helistatakse abi-, nõuande- ja
infotelefonidel (nii Häirekeskuse infotelefonidel
1313, 1524, 1345 kui ka teiste asutuste
infotelefonidel, näiteks perearsti nõuandetelefon
1220).
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel 4. Programmi „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Hädaabiteadete menetlemine 17 921 851 17 884 641 17 775 819 17 974 651 71 556 961
Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine 696 325 692 501 676 427 683 658 2 748 911
Kokku 18 618 176 18 577 142 18 452 246 18 658 309 74 305 872
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Kindlam ja kiirem abi
korraldamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi
eelarvestrateegia koostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid
lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel.
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 5. Programmi „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine 2019 2020 2021 2022 KOKKU
Elanikkonnakaitse kontseptsiooni rakendamine (kriisiinfotelefoni teenuse
390 000 126 000 126 000 126 000 768 000
loomine)
Üldkulud sh palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine jm. 1 779 516 2 362 108 3 017 659 3 774 617 10 933 900
Kokku 2 169 516 2 488 108 3 143 659 3 900 617 11 701 900
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
EH – Eesti Haigekassa
HäK – Häirekeskus
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
PäA – Päästeamet
RaM – Rahandusministeerium
RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas
RKAS – Riigi Kinnisvara AS
SiM – Siseministeerium
SKA – Sisekaitseakadeemia
SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
SoM – Sotsiaalministeerium
TA – Terviseamet
TJA – Tehnilise Järelevalve Amet
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kriiside ennetamine ja
Programmi
hadaolukordadeks
nimetus ja kestus
valmisoleku
suurendamine
aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi Ennetuse, hädaolukordadeks valmisoleku ja toimiva koostöö kaudu tullakse
eesmärk toime erinevate ohtude ja kriisidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.
Siseministeerium, Riigikantselei, Justiitsministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium,
Vastutaja
Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
(kaasvastutajad)1 Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,
Välisministeerium, kohalikud omavalitsused
Kriiside ennetamise ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamise
programm keskendub eeskätt hädaolukordade ennetamisele ja lahendamisele,
hädaolukordadeks valmistumisele ning hädaolukorrast põhjustatud
tagajärgedega tegelemisele. Olulised tegevussuunad kriisireguleerimis-
valdkonnas järgmistel aastatel on kriisireguleerimise õiguslike aluste
korrastamine, sealhulgas hädaolukorra seaduse uuendamine ja muude
kriisireguleerimisvaldkonnas tuvastatud õiguslike probleemide lahendamine.
Samuti on eesmärk korrastada mitmeid valdkondasid,
kriisireguleerimisõppuste valdkonna koordineerimise tulemusena soovitakse
tagada õppuste ühetaoline ja kvaliteetne ettevalmistus, tagada õppuste
Sisu lühikokkuvõte korraldamine olulistes valdkondades, teadvustada õppuste käigus saadud
õppetunde strateegilisel tasandil ja rakendada tulemusi. Vaja on täpsemalt
kindlaks määrata elutähtsate teenuste valdkonna ulatus ja vähendada teenuste
arvu, et oleks võimalik keskenduda olulisemate teenuste toimepidevuse
tõstmisele. Oluliste tegevustena on kavas parandada hädaolukorra
riskianalüüside kvaliteeti, et senisest tõhusamalt teadvustataks riske
strateegilisel tasandil ning viidaks ellu vajalikke tegevusi tuvastatud puuduste
kõrvaldamiseks. Keskendutakse ka hädaolukorra lahendamise plaanide,
avalikkuse teavitamise ja kriisireguleerimisvaldkonna tegevuste mõju
hindamise arendamisele.
1
Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve
koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi
rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja
kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist ja
teostab selle üle järelevalvet.
Programmi elluviimiseks, seireks, aruandluseks ja täiendamiseks moodustab
ministeerium vajaduse korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad
kaasatavate asutuste volitatud esindajad (osakonnajuhatajad, nõunikud ning
Juhtimiskorraldus era- ja kolmanda sektori asutuste spetsialistid).
Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruande ja esitab selle hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta.
Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi
Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Sisukord
Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3
Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 4
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 5
Meede 1: Hädaolukordade ennetamine ..................................................................................... 8
Elanike hädaolukorras käitumise ning enda ja teiste abistamise teadlikkusega seonduvad
probleemid .............................................................................................................................. 8
Hädaolukordi põhjustavate ohtude hindamise ja maandamisega seotud probleemid ............ 9
Kriisireguleerimisvaldkonna tegevuste mõju hindamisega seotud probleemid ................... 10
Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek ............................................................ 11
Elutähtsate teenuste toimepidevusega seonduvad olulised probleemid ............................... 11
Hädaolukorra lahendamise korralduse, võime- ja operatiivplaneerimisega seonduvad
olulised probleemid .............................................................................................................. 14
Õppuste ja koolitustega seotud olulised probleemid ............................................................ 16
Teabe vahetamine ja strateegiliste juhtimisotsuste tegemisega seonduvad probleemid ...... 17
Avalikkuse teavitamisega seonduvad probleemid ................................................................ 17
Kriisi tagajärgede lahendamisega seotud probleemid .......................................................... 18
Rahastamiskava ........................................................................................................................ 20
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 21
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 22
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Hetkeolukorra analüüs
Kriisireguleerimise all mõistetakse ühiskonnas hädaolukorra, sealhulgas eriolukorra
lahendamise valmisoleku tagamist hädaolukordade ennetamise, hädaolukorraks valmistumise
ja hädaolukorra lahendamise võimekuse tagamise kaudu. Kriisireguleerimise keskmes on ka
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgedega
tegelemine. 10. juunil 2008. aastal vastu võetud „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani
2015“ rakendamisel on peamiselt keskendutud kriisireguleerimise õiguskeskkonna
korrastamisele ja kriisireguleerimisega seotud asutuste valmisoleku tõhustamisele. Analüüside
käigus on selgunud, et õiguslikult on vaja kõige enam täpsustada elutähtsate teenuste
regulatsiooni, hädaolukorra lahendamise juhtimispõhimõtteid, samuti peavad riskianalüüsid ja
hädaolukorra lahendamise plaanid olema senisest sisukamad.
Iga hädaolukorra lahendamine algab hädaolukorras olevast inimesest ning sageli sõltub
inimeste endi esmasest tegevusest ja otsustest tagajärgede võimalik ulatus – hukkunute ja
vigastatute arv või kahju suurus. Seetõttu on arengukava üks prioriteet suurendada üksikisiku
teadmisi ja valmisolekut ning tõhustada poolte koostööd. Võtmetegur on usaldus ning
vastastikuste ootuste ja võimaluste teadvustamine, seda nii elanike, kohaliku omavalitsuse
üksuste, äri- ja mittetulundussektori kui ka riigiasutuste vahel. Oluline on rõhutada, et Eesti
kriisireguleerimine on üles ehitatud detsentraliseerituna, kus iga ministeerium, riigiasutus ja
kohaliku omavalitsuse üksus vastutab oma vastutusalas kriisireguleerimise tegevuste
elluviimise eest.2 Viimastel aastatel on hakatud rohkem tähelepanu pöörama üksikisiku
teadlikkusele3, kuid puuduvad analüüsid ja uuringud, mis võimaldaksid hinnata teadlikkuse
taset, seetõttu on vaja sellele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.
Riski- ja kriisikommunikatsiooni arendamisel sõltuvad valikud suuresti sellest, milliseid
teabeallikaid inimesed kasutavad ja usaldavad. Infotehnoloogia areng on toonud kaasa
kommunikatsioonikanalite arvu suure kasvu ja pideva muutumise ning seetõttu on võimatu
prognoosida, millised on elanike eelistused teabe saamiseks 2020. aastal. Seega ei ole elanike
teadmiste suurendamisel põhiküsimus enam see, millised elanikerühmad millist teabekanalit
kasutavad, vaid kuidas tagada pidevalt muutuvates tingimustes üheselt mõistetava teabe
operatiivne jõudmine iga inimeseni.
Kuni tänaseni ei ole Eesti õiguses elanike ja siin viibijate evakueerimise korraldust otsesõnu
reguleeritud. On selge, et suuremate kriiside korral peab riik elanike evakueerimisega tegelema.
Ebaselgust on tekitanud see, kes mis ülesannet täidab ning kas evakueerimiseks on olemas
piisavad õiguslikud alused. Siinkohal on oluline täpsustada ka kohaliku omavalitsuse (KOV)
roll ja ülesanded ulatuslike evakuatsioonide toetamisel.
2
Kriisireguleerimises eristatakse hädaolukordade ennetamist (riskide tuvastamine, analüüsimine, teadvustamine,
tagajärgede leevendamine), nendeks valmistumist (analüüsid, plaanid, õppused, koolitused, varud), nende
lahendamist (juhtimiskorraldus, kriisikommunikatsioon) ja õppetundide analüüsi.
3
Selle all on mõeldud, üksikisik on teadlik, et:
õnnetused ja kriisid võivad juhtuda igaühega, need mõjutavad igapäevaelu;
suuremate sündmuste puhul osutatakse esmast ja rohkem abi neile, kes ise ennast mingil põhjusel aidata
ei saa;
peab olema ise aktiivne ja pidevalt uuendama oma teadmisi sellest, kust saada kiiresti teavet ja kust saab
abi, kui hädaabinumber 112 on ülekoormatud või ei toimi;
peab olema valmis hoolitsema iseenda ja oma perekonna esmatarbevajaduste eest, st peab teadma, kust
saada vett, toitu ja peavarju vähemalt esimeses kriisistaadiumis.
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kaasaegses maailmas hägustub järjest rohkem piir riiki sisemiselt ja väliselt ähvardavate ohtude
vahel, seetõttu on paljud riigid hakanud üle vaatama traditsioonilisi riigikaitsekontseptsioone
ning looma terviklikke, integreeritud mudeleid julgeolekuohtude ja tsiviilsektori riskide
hindamiseks, võimelünkade tuvastamiseks ning võime- ja operatiivplaneerimiseks. Eesti
vastupanuvõime erinevatele kriisidele sõltub erinevate valdkondade ning asutuste, kohalike
omavalitsuste ja ettevõtete vastupanuvõimest ning sellest, kuidas on nendes kriisireguleerimise
protsess korraldatud.
Vastupanuvõime üheks oluliseks komponendiks on samuti varude olemasolu. Varude
moodustamine peab tulenema eelkõige kriisiolukordade võimalikust mõjust ja selle
lahendamiseks vajalikust ressursist lähtudes. Sealjuures on oluline, et kõik ühiskonna
osapooled, sh elanikud, ettevõtted ja asutused tervikuna, panustaksid enda vastupanuvõime
tagamisse läbi varude moodustamise.
Kuna hädaolukordade lahendamine sõltub suurel määral tehnika ja varustuse olemasolust ja
paiknemisest, on vaja sõlmida riigiülene kokkulepe selle kohta, kui palju arendatakse riigi
võimekust ning kas ja millistel juhtudel arvestatakse rahvusvahelise abiga4.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kliimamuutustele (näiteks maismaa ja merevee temperatuuri tõus,
sademete hulga ja jaotumise muutumine jms), mis toovad kaasa ilmastikuga seotud
loodusõnnetuste arvu kasvu Eestis ja mujal maailmas. Kui senini on Eestis tegeletud peamiselt
kliimamuutuste leevendamisega ja hädaolukordade lahendamisega, siis edaspidi tuleb suuremat
rõhku pöörata kliimamuutustega kohanemisele5. Kohanemine tähendab eelkõige
kliimamuutustest tulenevate riskide maandamist ning vajadust suurendada nii ühiskonna kui ka
keskkonna valmisolekut kliimamuutusteks ja nendele vastupanuvõimet.
Programmis pööratakse tähelepanu ka elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega seotud
tegevusele: väljakutseks on toimepidevuse suurendamine.
Samuti mõjutab Eestit otseselt või kaudselt kõik see, mis juhtub teistes riikides. Tegemist võib
olla nakkushaiguste või ohtlike loomataudide puhangutega, õhku saastavate suurõnnetuste või
muuga, mille tagajärjed mõjutavad maailmaturul toormaterjalide ja impordihinda ja
kättesaadavust. Oluline on arvestada rahvusvahelise ekspordi ja impordi tarneahela võimalike
häiretega (ravimid, kütus, toit jm). Selleks, et vähendada võimalikke tõrkeid tervishoiu
tagamisel, toiduga varustamises ning tööstuse ja transpordi toimimises, tuleb hinnata Eesti
sõltuvust rahvusvahelistest toodetest ja teenustest ning rakendada meetmeid, sh täiendavaid
tegevusvarusid, sõltuvusest tingitud võimalike riskide maandamiseks
Piiriülesed kriisid eeldavad rahvusvahelist lahendust, seetõttu on järjest olulisem
rahvusvaheline koostöö6. EL-i liikmesriigina on Eesti üheks EL-i elanikkonnakaitse
mehhanismi rakendajaks, samuti on Eestil olemas kahepoolsed koostöölepingud Läti, Soome
ja Rootsiga. Nende abil saame vajaduse korral kaasata suurõnnetuste lahendamisse välisriike,
kuid samuti võidakse paluda Eesti abi välisriikides toimuvate sündmuste lahendamiseks.
Programmi eesmärk ja mõõdikud
4
Kiirgushädaolukordadele reageerimise meetmed on kavandatud „Kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2008–
2017“ ning meetmeid viiakse ellu kiirgusohutuse arengukava rakendusplaani kaudu.
5
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatakse praegu kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava,
mille rakendamisega vähendatakse Eesti haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.
6
Näiteks Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism, NATO CEPC, ÜRO suurõnnetuste ohu vähendamise
raamistik, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6.11.2013 otsus nr 1082/2013/EL jne.
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi eesmärk: Ennetuse, hädaolukordadeks valmisoleku ja toimiva koostöö kaudu
tullakse toime erinevate ohtude ja kriisidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.
Tabel 1. Programmi mõõdikud
Sihttase
2014 2015 2016 2017 2018 2019 Allikas
2020
Elanikkonna hädaolukorra - - - 366 --- 50 50 PäA
teadlikkuse indeks
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine
Muutunud julgeolekukeskkonna tõttu on järjest olulisem pöörata tähelepanu riigi ja elanike
valmisolekule, et mitmesugustes kriisiolukordades toime tulla ja hakkama saada. Eesti elanikud
peavad teadma, millised on olulisemad hädaolukordade riskid, kuidas nendeks riiklikul ja
kohalikul tasandil valmistutakse ja mida peaks igaüks ise tegema, et ootamatuks
suurõnnetuseks valmis olla.
Päästeamet on välja töötanud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku hindamismudeli
(indeksi), mille eesmärk on erinevate näitajate abil mõõta elanikkonna hädaolukorraks
valmisoleku taset ja leida muutusi, st indeks võimaldab edaspidi aastate lõikes tulemusi ja
tendentse võrrelda. Erinevate näitajatena mõõdetakse elanikkonna teadmisi, uskumusi ja
hoiakuid, tegevusi ja oskuseid ning valmisolekut. Iga mõõdetava näitaja puhul on määratud
tema eesmärkväärtus ja kaal indeksi kujunemisel. Indeksi välja töötamiseks tehti pilootuuring
2016. aastal ning esimene arvestatav indeksuuring 2017. aastal. Indeksi maksimaalne näitaja
on 100. Selles on erinevatel näidikutel erinev kaal: teadmised 20, uskumused ja hoiakud 15,
tegevused ja oskused 30, (kodu) valmisolek 35, kokku 100.
2017. aasta elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku indeksi koondnäitaja oli 36. Sellest võib
järeldada, et elanikkonna üldine teadlikkus, valmisolek ja oskused hädaolukorras iseseisvalt
hakkama saada on pigem madalad ja ei usuta hädaolukorra tekkimisse. Uuringu põhjal on
hädaolukordadeks paremini valmis eesti keelt kõnelevad maapiirkondades eramus elavad
inimesed. Hädaolukordadeks hakkama saamiseks on kõige vähem valmis madalama
sissetulekuga, kortermajades elavad, vanemaealised ja pensionärid, kelle seas on vähem
kõrgharidusega inimesi.
2017. aasta uuringust saadud indeksi näitajat ei ole võimalik varasemate aastatega võrrelda,
kuid eesmärk on saavutada elanikkonna teadlikkuse tõstmise kaudu 2019. aastaks indeksi
näitaja 50.
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest
2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas.
2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati
välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa
teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm ning sai valmis
elanikkonnakaitse kontseptsiooni, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja
küsimustiku.
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Muutus elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ring. Eesti jaoks on elutähtsad 14
teenust, mis on vältimatult vajalikud kõikidele - elaniketele, ettevõtjatele ja riigiasutustele ning
mille katkemisel tavapärane elukulg jääb seisma.
On korraldatud kolm toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise koolitust, kus
osales 90 erineva elutähtsa teenuse osutajate esindajat. Sisekaitseakadeemia poolt koostati
hädaolukorra seaduse paremaks rakendamiseks asutustele ja juriidilistele isikutele
täienduskoolituste pakett „Kriisireguleerimiskoolituste kontseptsioon 2018–2020“. Eesmärk
on koolituste abil tõsta ettevõtete ja riigiasutuste valmisolekut kriisideks ning pakkuda abi
teadmiste ja oskuste saamisega, mis on vajalikud neile hädaolukorra seadusega pandud
ülesannete täitmiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 2016. aastal kaardistanud olulisemad
objektid, mis on seotud elutähtsa teenuse osutajate ja riigiasutustega ning need, kes sõltuvad
elektrivarustusest. Saadud tulemuste põhjal koostasid elektriettevõtjad elektrivarustuse
piiramise ja elektrikatkestuste taastamise prioriteedid.
2017. aastal jätkas Riigi Infosüsteemi Amet elutähtsate teenuste osutajate infosüsteemide
toimepidevuse testimist.
Lisaks saavutati kokkulepe vedelkütusemüüjatega ja Eesti Vedelkütuse Agentuuriga
vedelkütuse kättesaadavuse suurendamiseks erinevates kriisides.
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded
2019.–2022. aastate peamiseks väljakutseks on elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
suurendamine. Eelkõige sideettevõtjate, haiglate ja vedelkütusemüüjate reaalse toimepidevuse
võimekuse loomine. Ühtlasi korraldavate asutuste kehtestatud nõuete ja eesmärkide elluviimine
elutähtsa teenuse osutajate poolt.
Suureks väljakutseks on ka elutähtsa teenuse osutajate ning valdkondade vahelise
koostöö suurendamine, eelkõige hädaolukordade ennetamisel ja lahendamise planeerimisel.
Uued hädaolukorra lahendamise plaanid peavad valmis saama hiljemalt 01.07.2019.
Perioodil 2018. aasta juulist kuni 2019. aasta juulini koostavad kõik hädaolukordade
lahendamise juhtimise eest vastutavad asutused nende vastutusalas olevate hädaolukordade
lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaani(d). Tegemist on aastase perioodiga, mil
orienteeruvalt 40 asutust (täpsustub hiljemalt 01.07.2018) koostavad plaane.
Hädaolukorra seaduse rakendamiseks vajalike kriisireguleerimisekoolituste
korraldamine. Läbi Sisekaitseakadeemia korraldatakse „Kriisireguleerimisekoolituste
kontseptsioon 2018–2020“ alusel hädaolukorra seaduse rakendamiseks vajalikke koolitusi
asutustele ja juriidilistele isikutele. Oluline on informatsiooni levitamine koolitamise
võimalusest ja asutuste aktiivne osavõtt.
Kriiside lahendamine ja nende tekkimise ennetamine eeldab head koostööd. Oluline on,
et asutustes on töötajad, kes võtavad selle teema osas vastutust ja panustavad asutuste
valmisoleku suurendamisse.
Riskikommunikatsiooni tegemise juurutamine asutuste igapäevatöö osaks. Eesmärk on, et
kõik riskikommunikatsiooni tegevad asutused mõistaksid riskikommunikatsiooni tegemise
olulisust hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel, planeeriksid nii rahalist
ressurssi kui ka töötajaid riskikommunikatsiooni tegemiseks ja arendaksid koostööd teiste
asutustega.
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Vajalik on saavutada kohalike omavalitsuste piisav valmisolek hädaolukordadeks
valmistumisel ja nende lahendamisel.
Meetmete rahastamises tehtud muudatused ja peamised kitsaskohad
Olulise kitsaskohana tuleb aga välja tuua, et hiljemalt 01.07.2017. aastal pidid elutähtsat
teenust korraldavad asutused kehtestama enda korraldava elutähtsa teenuse kirjelduse ja
toimepidevuse nõuded. Kahjuks korraldavad asutused ei ole 2017. aastaks nimetatud
määruseid kehtestanud. Peamisteks põhjusteks olid kohalikud valimised ning Eesti
eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. 2017. aastal alustasid määruste koostamist Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Tallinna linn ja Jõhvi vald.
Toimepidevuse nõuete määruste kehtestamine on suureks väljakutseks 2018. aastal.
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Hädaolukordade ennetamine
Meetme eesmärk: Suurenenud on inimeste ohuteadlikkus ja oskused kriise ennetada. Õnnetused ja kriisiolukorrad lahendatakse enne, kui need
arenevad hädaolukorraks.
Tabel 2. Meetme mõõdikud
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas
Elanike osakaal, kes on enesehinnanguliselt midagi teinud STAK trendi-
- - 28,9% - kasvab - kasvab
hädaolukorra ennetamiseks või leevendamiseks. uuring
Võimekus 1: Hädaolukordade ennetamine
Elanike hädaolukorras käitumise ning enda ja teiste abistamise teadlikkusega seonduvad probleemid
Elanikel puudub ülevaade ja teadlikkus neid mõjutada võivatest suurematest ohtudest, olukorra lahendamise valmisolekust, elutähtsatest
teenustest ja nende teenuste katkemise mõjust.
Elanikel puudub teadlikkus ja oskus, kuidas ohuolukorras käituda (hädaolukord, elutähtsa teenuse katkemine). Puudub kokkulepe ja arusaam,
mida täpsemalt mõeldakse igaühe vastutuse all, st milliseid teenuseid osutab riik ja mida saab elanik ise enda, lähedaste ja kogukonna kaitseks
teha.
Riskide hindamise ja ohtude maandamise eest vastutavad pooled ei edasta elanikele piisavalt teavet või ei ole edastatud teave elanikele arusaadav.
Asutused ei teadvusta, et elanike teadlikkus riskidest ja nende maandamisest on oluline.
Elanike teadlikkuse suurendamise ja käitumisharjumuste muutmiseks suunatud tegevused on killustatud, sisuliselt ei viida riigis ellu pikaajalise
riskikommunikatsiooni kava.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Elanikud teadlikud neid tõenäolisemalt ohustavatest riskidest ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PäA, PPA, jt
elementaarsetest käitumisjuhenditest ning on võimelised kriisireguleerimisse kaasatud asutused
hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime
tulema.
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaas-vastutaja Aasta Vahendid
1.1. Regulaarselt on läbi viidud elanike teadlikkuse ja valmisoleku SiM PäA, PPA, jt 2018– RE Kliimamuutus-
hindamise uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud kriisireguleerimisse 2020 tega koha-
riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida kaasatud asutused nemise arengu-
riskikommunikatsiooni tegevusi. kava aastani
2030
1.2. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni on ellu viidud. Elanikkonnakaitse 2018– RE, lisavajadus
üldvastutaja otsustab 2020 A,B
valitsus 2017. a
novembris
elanikkonnakaitse
kontseptsiooni
heakskiitmisel
Hädaolukordi põhjustavate ohtude hindamise ja maandamisega seotud probleemid
Riskianalüüside koostamise eesmärk on hinnata riigis süsteemselt, millised on elanikke ohustavad hädaolukorrad, nende toimumise tõenäosus
ja võimalikud tagajärjed ning millised on vajalikud tegevused hädaolukordade ennetamiseks või vajaduse korral nende tagajärgede paremaks
leevendamiseks. Praegu on probleemiks see, et riskianalüüse küll koostatakse, kuid need jäävad sageli ekspertide töödokumentideks ega anna
lisandväärtust hädaolukorra lahendamise plaanide ja muude väljundite koostamise jaoks. Puudulikult on riskianalüüside koostamisse kaasatud
teadusasutusi. Riskianalüüsi tulemusi ei kasutata piisavalt juhtimistasandi otsuste tegemisel ega vajalike maandamistegevuste või asutuste
eelarve kavandamisel.
Riskianalüüside juhendi alusel hinnatakse praegu hädaolukordade tõenäosust ja tagajärgi, kuid riskianalüüs ei ole tihti seotud ametkondade
võimete, ressursi ega tegevuste planeerimisega.
Puudub selge ja ühtne arusaam, kuidas peab riskidega planeerimismenetluses arvestama. Menetluse käigus ei ole kohustuslik teavitada kohalikku
kogukonda kaasnevatest riskidest, st planeerimismenetlused on avalikud, kuid riskidele eraldi tähelepanu ei juhita. Seetõttu ei teadvusta elanikud
ja kohaliku omavalitsuse üksused kaasnevaid riske ning ei toimu läbipaistvat riskide aktsepteerimist ega maandavate tegevuste elluviimist.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
2. Riskide hindamisel ja maandamis-meetmete kavandamisel Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: JuM (Riigikaitse-õiguse
lähtutakse ühtsest metoodikast. revisjoni töörühm), SiM, ministeeriumid
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaas-vastutaja Aasta Vahendid
2.1. Analüüsitud on hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra JuM (Riigikaitse- 2019 RE
seaduse ja riigikaitse seaduse koosmõju reageerimisele ja õiguse revisjoni
juhtimisele. Tagatud on ühtne ja terviklik riskide hindamine (nii töörühm)
loodus- ja inimtekkeliste õnnetuste kui ka põhiseadusliku korra vastu
suunatud tegevuste hindamine) ning riske maandavate tegevuste
planeerimine.
2.2. Riskid on hinnatud ja riskianalüüside alusel kavandatud SiM Ministeeriumid 2021 RE
maandamismeetmed on seotud asutuste tegevuse ja eelarvega.
Kriisireguleerimisvaldkonna tegevuste mõju hindamisega seotud probleemid
Praegu puudub kriisireguleerimisvaldkonnas järelevalvemehhanism, mistõttu puudub selgus, kui tõhusad ja otstarbekad on
kriisireguleerimistegevused.7 Praegu ei viida läbi tulemusauditeid, Riigikontroll ei ole eraldi auditeerinud kriisireguleerimisvaldkonna toimimist
ega elutähtsate teenuste korraldamist.
Puuduvad süsteemsed uuringud elanike teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku hindamiseks hädaolukordade ja elutähtsate teenuste katkemise korral.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, ministeeriumid
3. Riske maandavate tegevuste elluviimise üle on tagatud seire ja
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
järelevalve.
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaas-vastutaja Aasta Vahendid
3.1. Riskianalüüside koostamise ja uuendamise eest vastutavad asutused SiM, Ministeeriumid 2021 RE
on uuendanud oma vastutuses olevad riskianalüüsid ja esitanud need
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks või otsustamiseks.
7
Siseministeeriumil puudub praegu kehtiva hädaolukorraseaduse järgi õigus teostada järelevalvet teiste ministeeriumide kriisireguleerimistegevuste üle.
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek
Meetme eesmärk: Kriiside ennetamise ja kriisidele reageerimisega seotud ressursside kasutamist ja kitsaskohti, sealhulgas võimelünki
analüüsitakse pidevalt. Lahendatakse võimalikud takistused ja tagatakse elutähtsate teenuste toimepidevus.
Tabel 3. Meetme mõõdikud
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas
Elanike osakaal, kes hindab Eesti valitsuse tegevust looduskatastroofidega STAK trendi-
- - 66,4% - kasvab - kasvab
ja/või inimeste põhjustatud katastroofidega toimetulekut piisavaks. uuring
Võimekus 1: Hädaolukordadeks valmistamine lahendamise tagamine
Elutähtsate teenuste toimepidevusega seonduvad olulised probleemid
Elutähtsa teenuse termin ei ole piisavalt selgelt defineeritud. Praegu on elutähtsate teenuste hulka arvatud teenused, mille mõju ühiskonna
toimepidevusele on väga erinev. Piiratud ressursside tingimustes tuleb keskenduda ühiskonna toimepidevuse seisukohalt kõige kriitilisematele
teenustele.
Ühiskonna sõltuvus elutähtsatest teenustest on suur, kuid ühiskonna teadlikkus elutähtsate teenuste osutamise ja korraldamisega seotud
probleemidest on puudulik. Ühiskond sõltub üha keerukamatel tehnoloogilistel lahendustel põhinevatest ja omavahel sõltuvuses olevatest
elutähtsatest teenustest. Elutähtsate teenuste osutajate valmisolek ja teenuse tagamise võimekus teiste elutähtsate teenuste katkestuste korral on
väga madal. Sarnaselt teiste teenuse pakkujatega ja riigiasutustega, sõltuvad ka elutähtsa teenuse osutajad impordist, nt teenuse osutamiseks,
taastamiseks vajalikke varuosade, seadmete, kemikaalide jne saamisel. Paljud elutähtsa teenuse osutajad sõltuvad ka välismaisest tööjõust. Kõikide
nende tarneahelate katkestused muudavad elutähtsa teenuse osutajaid haavatavateks ning valmisolek sellisteks tarneahelate katkestusteks on madal.
Elutähtsa teenuse osutajad sõltuvad infosüsteemidest, mis oluliselt vähendab teenuse osutamise võimekust sideteenuste ning infosüsteemide rikete
korral.
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Ulatuslike elutähtsate teenuste katkestuste korral on elutähtsa teenuse osutajatel võimekus tagada teenust piiratud mahus ja pigem pealinna piires.
Ulatuslike elutähtsate teenuste katkestuste korral puuduvad riiklikud suunised, mis piirkondades või objektidele, tuleb teenuseid taastada
eelisjärjekorras.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse eest vastutavate poolte rakendatavad meetmed teenuse toimepidevuse ja vastpidavuse tagamiseks ei ole alati
piisavad. Paljud elutähtsa teenuse korraldajad ei ole kehtestanud elutähtsale teenusele toimepidevuse nõudeid8.
Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused ei teosta järelevalvet regulaarselt, järelevalves esineb puudusi.
Elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud informatsioon ei ole elutähtsa teenuse osutajatele ja korraldavatele asutustele efektiivselt, kiirelt,
säästlikult ja lihtsalt kättesaadav, töödeldav ja analüüsitav digitaalsel kujul. Seetõttu on raskendatud ülevaate koostamine teenuse osutajate
valmisolekust, ristsõltuvustest ja tarnealaste sõltuvustest. Ühtlasi takistab see strateegiliste ostuste langetamist ja maandavate meetmete
planeerimist elutähtsa teenuse osutajate valmisoleku suurendamiseks.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PäA, PPA, jt
1. Elutähtsa teenuse korraldajad ja osutajad rakendavad meetmeid teenuse kriisireguleerimisse kaasatud asutused
toimepidevuse tagamiseks ja ristsõltuvuse vähendamiseks, ühtlasi
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
sõltuvuse vähendamiseks infosüsteemidest ja olulisematest tarnetest.
olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
1.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse osutajatega on Elutähtsaid korraldavad ja 2019 RE
välja töötanud meetmed teenuste ristsõltuvuse, tarnesõltuvuse, ja osutavad asutused, SiM,
infosüsteemidealase sõltuvuse vähendamiseks ning neid on rakendatud, SMIT, RIA
vajadusel on loodud täiendav tehniline võimekus.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT,
2. Elutähtsa teenuse osutajad koostöös korraldavate asutustega tagavad elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, teenuse osutajad
erinevateks kriisideks, sh tehniliste rikete, tarnete ja teiste teenuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
katkestuste korral enda osutatava teenuse kättesaadavuse ja teenuse kiire olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
taastamise võimalikult suurel Eesti territooriumil.
8
Elutähtsa teenuse korraldajad on ministeeriumid, kohaliku omavalitsuse üksused ja Eesti Pank. Elutähtsa teenuse osutajad on valdavalt avalik- ja eraõiguslikud äriühingud
ning mõned riigiasutused.
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
2.1. Elutähtsate teenuste osutajad on rakendanud meetmeid, et suurendada SiM, MKM PPA, SMIT, 2019–
valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada intsidentidest elutähtsaid 2020
tulenevat negatiivset mõju. teenuseid
korraldavad
asutused, teenuse
osutajad
2.2. Suurendatud on oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks Elutähtsaid teenuseid 2019–
vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et on kindlustatud korraldavad asutused, 2020
infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. teenuse osutajad
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT, RIA,
3. Elutähtsate teenuste toimepidevusest on ülevaade ning neid on elutähtsaid korraldavad ja osutavad asutused, jt ministeeriumid
regulaarselt kontrollitud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
3.1. On loodud kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond. Elutähtatsaid korraldavad ja 2019– RE
osutavad asutused, SiM, 2021
SMIT, RIA
3.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja elutähtsaid teenuseid osutavaid Ministeeriumid 2019– RE
ettevõtteid on nõustatud ning teostatud nende tegevuse üle järelevalvet. 2020
3.3. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse osutajatega on Elutähtsa teenuse osutajad ja 2019– RE
regulaarselt seiranud teenuse osutajate valmisolekut, välja selgitanud elutähtsaid teenuseid 2020
kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja varude vajaduse. korraldavad asutused
3.4. Elutähtsa teenuse korraldajad on korraldanud vähemalt ühe õppuse kahe aasta Elutähtsaid teenuseid 2019– RE
jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevust. korraldavad asutused, SiM 2020
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, MKM, SOM,
EP, KOV, KaM, Riigikantselei, elutähtsa teenuse osutajad, elutähtsaid teenuseid
4. Elutähtsate teenuste tagamisel kriisiolukorras ning elutähtsate teenuste korraldavad asutused
katkestuse korral lähtutakse riiklikest prioriteetidest. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
4.1. Määratud on olulised objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse 2019 RE
saab vajaliku teenuse kätte. korraldavad asutused: osutajad, SiM
MKM, SOM, EP, KOV
4.2. Lähtuvalt analüüsist on seatud riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste lõikes, Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa tenuse 2019 RE
mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada eelisjärjekorras. korraldavad asutused: osutajad, SiM,
MKM, SOM, EP, KOV Riigikantselei,
KaM
Hädaolukorra lahendamise korralduse, võime- ja operatiivplaneerimisega seonduvad olulised probleemid9
Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanides (edaspidi HOLP) on määratud hädaolukorra kirjeldus,
juhtasutus, kaasatud asutused ja nende rollid olukorra lahendamisel. Praegu on need pigem üldised kokkuvõtted kehtivast õigusest. Paljude poolte
hinnangul on vaja plaane täiendada ning muuta need operatiivsemaks või tuleks koostada eraldi lisaks operatiivsed plaanid.
Hädaolukordade lahendamise plaane ei testita õppustel regulaarselt ning plaanide ajakohasust ei hinnata pidevalt ja neid ei uuendata vajaduse
põhjal.
Hädaolukorra lahendamise plaanid ei ole sidustatud õnnetuste lessons-learned-süsteemiga. Välja selgitatud puuduseid ei käsitleta plaanide
kaasajastamisel.
Praegu koordineerib Siseministeerium ministeeriumiteüleselt hädaolukorda põhjustavate riskide analüüsimist (riskianalüüside kokkuvõte) ja
Riigikantselei põhiseaduslikku korda ohustavate riskide väljaselgitamist (ohuprognoos). Kuna need on kaks erinevat protsessi, mille õiguslik alus,
eesmärk ja meetod on erinevad, siis ei hinnata keskselt ja strateegilisel tasandil erinevate kriisidega seotud ohtude ja riskide tõenäosust ja tagajärge,
kaalu ja mõju. Kuna praegu ei ole terviklikku ülevaadet, mis hõlmaks nii laiapõhjalise riigikaitse kui ka nn pehme turvalisusega seotud ohte ja
riske, siis ei ole ka riigiüleselt võimelünki kindlaks määratud ega prioriseeritud ega tegeleta võimeplaneerimisega.
Kuna hädaolukordade lahendamine võib suurel määral sõltuda tehnika ja varustuse olemasolust ja paiknemisest, siis on vaja täpsustada, kuidas
võetakse kasutusele ressursid hädaolukorrast või julgeolekuolukorrast põhjustatud kriisi samaaegseks lahendamiseks. Samuti tuleb selgitada välja
hädaolukordade lahendamiseks vajalikud võimed ja vahendid, mille soetamine on riigile ülejõu käiv, ning leida võimalused vajalike vahendite
kasutusele võtmiseks rahvusvahelise abi korras.
9
Võime all on mõeldud inimesi, oskuseid, s.o väljaõpet, varustust, juhtimist ja protseduure, sidet, varusid jms, et täita ülesanne ettenähtud ajaks.
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kohalike omavalitsuste valmisolek, pädevus ja tegevused hädaolukorra ja elutähtsate teenuste katkestuste lahendamisel, sealhulgas ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimisel on vaja selgemalt sisustada.
Praegu toimiv varude süsteem (nomenklatuur, kogus, ladustamine jne) on ebapiisav ning ei peegelda tegelikke vajadusi kriisiolukordade
lahendamisel, lisaks sõltub varude uuendamine rahvusvahelise tarneahela toimimisest.
Riigi valmisolek katastroofimeditsiiniteenuse osutamiseks on ebapiisav. Täpsustada on vaja teenuse osutamise ulatust, kaasatavaid asutusi ning
varude soetamise ja hoidmise vajadust.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, MeM, KaM,
5. Tagatud on valmisolek kriisideks ja ressursimahukate sündmuste SoM jt ministeeriumid
ohjamiseks. Sh tagatud on 24/7 valmisolek hädaolukorraks ning sellest
põhjustatud tagajärgede leevendamiseks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
5.1. Parandatud on hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust neid SiM Ministeeriumid 2019 RE
testitakse ja täiendatakse regulaarselt. Hädaolukorra lahendamise plaanides
keskendutud konkreetse olukorra lahendamisele. Hädaolukorra lahendamise
plaanid on muudetud asutuste koostöökokkuleppeks, milles lahendamist juhtiv
asutus ja kaasatud asutused või isikud lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorda
lahendavad, sh millised on asutuste ülesanded, kaasatavad ressursid,
kommunikatsiooniplaan, varude kasutamine jne.
5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel on kokkulepitud võimete, Ministeeriumid SiM 2019 RE
nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside lahendamisel
ressursse kasutatakse, sealhulgas on sätestatud, millise ametkonna vajaduste
katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi kaetakse.
5.3. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel on hinnatud olemasolevat Ministeeriumid SiM 2019 RE „Kiirgus-
võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust ja ohutuse
lisavajadusi ning need on kajastatud riigieelarve strateegias ja valdkondlike riiklik
arengukavade rakendusplaanides. arengu-
kava
2007–
2017“
5.4. Tõhustatud on loomataudi ennetamist, tõkestamist ja kontrollimist. MeM 2019– RE
Loomatauditõrje korraldamine on ajakohastatud ja kooskõlas Euroopa Liidu 2020
uue loomatervise määrusega. Tagatud on tõhusam praktiline veterinaarõpe.
15
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
5.5. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel on lepitud kokku Ministeeriumid SiM 2019 RE „Eesti
erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja kesk-
mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille konna-
osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja strateegia
lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. aastani
2030“
5.6. Tagatud on katastroofimeditsiini puudutavate juhendite ja plaanide koostamine SoM 2019 RE Riigi-
ning kaasajastamine. (Käesolevas arengukavas keskendutakse sellele, et kaitse
koostatavad juhendid ja plaanid oleksid kooskõlas tsiviilkriiside lahendamise arengu-
plaanidega.) kava
2013–
2022
5.7. Varudega seotud probleeme ja võimalusi nende lahendamiseks on hinnatud ja SiM KaM, SoM 2019 RE
analüüsitud. Vastavalt sellele on korrastatud ressurssidega seotud
regulatsiooni. (Revisjoniprojekti käigus otsustatakse nende tegevuste eest
vastutajad.)
Õppuste ja koolitustega seotud olulised probleemid
Kriisireguleerimisõppuseid korraldatakse, kuid need ei ole alati selgelt eesmärgistatud ega süsteemselt planeeritud. Samuti on sageli tegemist ainult
taktikalise tasandi harjutustega. Poliitilis-strateegilise tasandi õppuseid, kuhu on kaasatud Vabariigi Valitsus, ministeeriumide ja nende
valitsemisala asutuste juhtkonnad, viiakse läbi väga harva. Samas näitas 2015. aastal toimunud üleriigiline hädaolukorra lahendamise õppus
CONEX 201510, et sellisele tasandile õppuste korraldamine on vajalik, et testida strateegilise tasandi (ministeerium, amet) juhtimisstruktuure,
koostööd ja õiguslike meetmete rakendamist ning asjakohasust. CONEX 2015 ja Kaitseväe suurõppus SIIL moodustasid tervikpildis laiapõhjalise
riigikaitse õppuse, mis võimaldas hinnata Eesti valmisolekut erinevateks kriisideks ja laiapindset riigikaitsealast koostööd.
Puudub toimiv lessons-learned-süsteem, st toimunud sündmusi ja õppusi analüüsitakse ning nende põhjal tehakse järeldusi, kuid nende
järeldustega ei arvestata piisavalt edasiste tegevuste planeerimisel.
Praegu viiakse kriisireguleerimisõpet läbi ebaühtlasel tasemel, puudub õppekavade ja koolitusvajaduste omavahel koordineerimine.
Samuti puudub riigiüleselt ühtne täiendusõpe töötajatele, kes võivad erinevates asutustes (riigiasutused, ettevõtted, kohaliku omavalitsuse üksused)
puutuda kokku kriisireguleerimisvaldkonna küsimustega.
10
Õppus toimus 2015. aasta aprillis-mais ning koosnes viiest osaõppusest: 1) ulatuslik küberintsident; 2) massiline mürgistus; 3) elektrivarustus kui elutähtsa teenuse katkemine;
4) rünnakud kriitilise taristu vastu; 5) massiline korratus.
16
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
6. Kriisireguleerimise kompetentsid ja väljaõpe vastavad Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SKA
kriisireguleerimisevaldkonna põhimõtetele ja vajadustele. Õppuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
planeerimine, hindamine ja nende järelduste alusel tehtavad tegevused olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
toimuvad omavahel seostatult ning riigi valmisoleku seisukohalt
koordineeritult. Viiakse ellu tegevusi õppustel selgunud kitsaskohtade
parandamiseks ning toimub seire tegevuste elluviimise üle.
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
6.1. Läbi on viidud kriisireguleerimiskoolitused vastavalt uuele koolitussarjale, SKA 2019– Asutuste
millega tagatakse hädaolukordade ennetamise, valmistumise ja lahendamisega 2020 eelarves
seotud ametnike suurem kompetentsus.
Teabe vahetamine ja strateegiliste juhtimisotsuste tegemisega seonduvad probleemid
Olukorrast operatiivselt ülevaate saamiseks edastatav teave on killustunud. Ööpäev ringi toimivad teabe- ja seireosakonnad asuvad
Siseministeeriumis ja Välisministeeriumis, st riigis puudub ühtne riigikaitseline ja julgeolekualane olukorrateadlikkus. Seetõttu ei ole tagatud
asutuste, ministeeriumite ja Vabariigi Valitsuse ühtne ja ajakohane teadlikkus olukorrast, ohtude kiire analüüs ning uute ohtude äratundmine.
Võimekuse oodatav tulemus seoses teabe vahetamise ja strateegiliste juhtimisotsuste tegemisega
7. Parandatud on riigikaitselist ja julgeolekualast olukorrateadlikkust, et Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Riigikantselei
tagada 24/7 põhimõttel ülevaade riigisisestest ja rahvusvahelistest
olukordadest11.
Avalikkuse teavitamisega seonduvad probleemid
Regulatsioonide ja kriisiõppuste analüüs näitas, et avalikkuse teavitamine on üsna hästi korraldatud asutustes, kes puutuvad kriitiliste olukordadega
kokku iga päev. Samas on vaja pidevalt arendada teiste asutuste ja organisatsioonide kriisijuhtimis- ja kommunikatsioonikompetentsi.
Avalikkuse teavitamise korraldamine on hädaolukorra seaduse järgi hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse ülesanne, selle läbiviimist toetavad
juhtministeerium ja Riigikantselei. Puudub selge protseduur, kuidas teavitatakse elanikke olukordades, kus hädaolukorra lahendamise juhtimine
läheb ühelt asutuselt üle teisele, seda ka eriolukorras, erakorralise seisukorra ajal ja sõjaseisukorras. Seaduses tuleb täpsemalt määrata avalikkuse
teavitamise üldkoordinaator ja tema tegevused, sealhulgas milline on Riigikantselei roll teavitustegevuse korraldamisel ministeeriumide
valitsemisalade üleste kriiside ajal.
11
Riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamine on kajastatud ka „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ mittesõjalise osas. Käesoleva arengukava keskmes
on tegevused, mis toetavad olukorrateadlikkuse parandamist tsiviilkriiside lahendamises.
17
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Paljudes asutustes on avalikkuse teavitamisega seotud spetsialistid töölepingulised töötajad, mistõttu ei ole üheselt selge, kuidas võib neilt nõuda
tööülesannete täitmist väljaspool tavapärast tööaega. Vähesed on läbinud julgeolekukontrolli, nendel töötajatel puuduvad riigisaladuse load,
mistõttu on raskendatud nende kaasamine hädaolukordade lahendamisse, kui on ohus riigi julgeolek või territoriaalne terviklikkus.
Elutähtsa teenuse osutajate kaasamine teavitusega seotud õppustesse ei ole olnud järjepidev. Oluline on kaasata elutähtsa teenuse osutajaid
õppustesse senisest aktiivsemalt, kuna see seob paremini era- ja avaliku sektori koostööd ning suurendab mõlema poole teadmist sektori
toimepõhimõtetest ja ressurssidest kriisiolukordade lahendamisel.
Täiendada on vaja avalikkuse teavitamise korda hädaolukorra vahetust ohust, samuti on vaja täpsustada õigusakte ja kaasaegsete tehniliste
lahenduste kasutamist.
Õnnetuste ja kriisiõppuste praktika on näidanud kitsaskohti ka kriisiinfotelefonide käivitamisel. Puuduvad vajalikud infokorje ja -vahetamise
kokkulepped ja protseduurid, tehnilised lahendused ja koolitatud personal. Kuigi paljudel suurõnnetuste ja hädaolukordade lahendamisse kaasatud
asutustel on kohustus kasutada ühe võimaliku teavituskanalina infotelefoni, ei olda selleks valmis, kuna sellise mehhanismi käivitamise vajadus
on igapäevapraktikas harv ning see ei ole üldjuhul seotud asutuse igapäevatööga.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Riigikantselei, HäK
8. Olemas on toimiv avalikkuse teavitamise süsteem. Süsteemi toimimine on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
selge kõigile asjassepuutuvatele pooltele, st elanikele, ettevõtjatele, olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigiasutustele. Oodatava tulemuse tagamiseks on vajalik lisavajadus B: Ohuteavitussüsteemi loomise
(äritellimuse) ja teenuse juhtimise kulud
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
8.1. Üleriigilise kriisiinfotelefoni rakendamisega seotud tegevused on ellu viidud. HäK 2019– (lisavajadus teises
Tegevused ja tähtaeg kajastatakse „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ 2021 programmis)
programmis „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“.
Kriisi tagajärgede lahendamisega seotud probleemid
Praegu on kriisireguleerimisvaldkonnas keskendutud hädaolukordade ennetamisele ja nendeks valmisoleku tõstmisele. Riigis puuduvad
hädaolukorrast põhjustatud tagajärgedega tegelemise põhimõtted, mis hõlmavad tagajärgede leevendamist, taastamistööde korraldamist,
ühiskonnas normaalse olukorra taastamist ning hädaolukordadest õppimist ja õppetundidega arvestamist edasiste tegevuste planeerimisel.
Tagajärgedega tegelemine on pikaajaline tegevus, mis eeldab olulist kompetentsi ja ressurssi ning võib võtta aastaid (näiteks looduskatastroofi,
epideemia jne järeltegevused).
18
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Riigis ei ole toimivat süsteemi, millega tagatakse sündmusest mõjutatud inimeste (kannatanud ja nende lähedased, reageerijad ja nende lähedased)
psühhosotsiaalne nõustamine.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SoM
9. On tagatud sündmustest mõjutatud inimeste nõustamine ja toetamine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
9.1. Sotsiaalministeeriumi ja teiste ministeeriumide koostöös on töötatud välja SoM 2019 RE
psühhosotsiaalse nõustamise süsteem, sealhulgas määratud kindlaks rollide
jaotus, koolitusvajadus ja tehtud kindlaks selle süsteemi rakendamiseks
vajalikud ressursid.
19
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel 3. Programmi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Hädaolukordade ennetamine 1 768 179 1 767 249 1 756 178 1 776 593 7 068 200
Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek 1 274 542 1 288 074 1 301 473 1 434 072 5 298 161
Kokku 3 042 721 3 055 323 3 057 651 3 210 666 12 366 360
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Kriiside ennetamine ja
hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on
esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia koostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid
lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel.
20
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 4. Programmi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 1: Hädaolukordade ennetamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU
A. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni rakendamine (Elanikkonna 296 000 271 000 271 000 271 000 1 109 000
teadlikkus ja riskikommunikatsioon)
B. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni rakendamine (Kogukondliku 500 000 500 000 500 000 500 000 2 000 000
turvalisuse toetusvooru vahendite suurendamine)
Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek
C. Ohuteavitussüsteemi loomise (äritellimuse) ja teenuse juhtimise 100 000 100 000 60 000 60 000 320 000
kulud
Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine
368 683 495 716 631 259 811 362 2 307 020
uuendamine jm
Kokku 1 264 683 1 366 716 1 462 259 1 642 362 5 736 020
21
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
HäK – Häirekeskus
JuM – Justiitsministeerium
KaM – Kaitseministeerium
KeM – Keskkonnaministeerium
KOV – kohalikud omavalitsused
KuM – Kultuuriministeerium
MeM – Maaeluministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
PäA – Päästeamet
RaM – Rahandusministeerium
RK – Riigikantselei
SiM – Siseministeerium
ISF – Euroopa Liidu sisejulgeolekufond
SKA – Sisekaitseakadeemia
SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
SoM – Sotsiaalministeerium
VäM – Välisministeerium
22
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi
nimetus ja kestus
Sisejulgeoleku suurendamine
aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud ja
eesmärk: maandatud.
Vastutaja Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium,
(kaasvastutajad)1 Justiitsministeerium, Kaitseministeerium
Keskendutakse eeskätt põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti Vabariigi vastu
suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamisele ning tõkestamisele,
terrorismi tõkestamisele, terroriaktide ennetamisele, raske ja organiseeritud
kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele ning kiirreageerimisele.
Riigi sisejulgeolekut mõjutavad otseselt poliitilise süsteemi usaldusväärsus,
majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri
vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja
organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus.
Probleem alaeesmärgi täitmisel on erinevate tehniliste seadmete vananemine,
Sisu lühikokkuvõte erinevate ohtude mitmekesistumine, mis eeldab järjepidevat seadmete
kaasajastamist, samas peab pidama silmas, et tehnika ei asenda alati inimest.
Üks prioriteet on tugevdada vastuluure valdkonda. Edendatakse
kiirreageerimise ja erioperatsioonide võimekust. Võimekuste arendamiseks
on vaja tõhusalt kasutada rahvusvahelisi koostöövõimalusi.
Demineerimisvaldkonnas on oluline edendada võimekusi, mis tagaksid
inimeste ohutuse demineerimistööl ja lõhkematerjalide transportimisel. Raske
ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb pöörata rohkem
tähelepanu ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus,
küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod ja
terrorism) vastaste meetmete täiendamisele ja rakendamisele.
Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve
koostamise protsessi käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning
riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja
ja kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Juhtimiskorraldus Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler koordineerib
programmi elluviimist ja teostab järelevalvet programmi elluviimise üle.
Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada
oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma
1
Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta.
Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi
Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Sisukord
Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3
Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 4
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 5
Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine ................................................................................... 8
Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus .............................................. 10
Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus ........................................................ 13
Meede 4: Isikute ja objektide kaitse ......................................................................................... 15
Meede 5: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid ........................................................................ 16
Rahastamiskava ........................................................................................................................ 17
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 18
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 19
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Hetkeolukorra analüüs
Riigi kohustus on süstemaatiliselt analüüsida Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust ning
tuvastada õigusrikkumisi, mis võivad riigi julgeolekut ohustada. Eesti julgeolekukeskkonna
parendamine eeldab keskendumist ennetustegevusele ning kõigi oluliste poolte kaasamist
sisejulgeoleku planeerimisse.
Poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise
infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi- ja
organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on vaid väike osa omavahel tihedalt seotud
valdkondadest, mis riigi sisejulgeolekut otseselt mõjutavad.
Venemaa Föderatsioon kasutab oma mõju säilitamise ning laiendamise olulise vahendina
välisvene kogukondi. Venemaa julgeolekuteenistuste tähelepanu on suunatud Eesti poliitilisele,
majandus-, riigikaitse ja teadusvaldkonna tegevustele ning rahvusvahelisele koostööle.
Venemaa luureteenistuste huvid Eestis on riigi sise- ja välispoliitika, võimuvahekord Eesti
poliitikamaastikul, valimised, julgeolekuasutuste tegevus ning Eesti sõjaline võimekus.
Eesti on väikese siseturu ja avatud majandusega riik ning sõltub paratamatult partnerriikide
majanduse tõusudest ja langustest. Venemaa Föderatsiooni majanduse ja poliitika tihe seotus
võib kahjustada ka Eesti majandushuve. Seda juhul kui Vene kapital saavutab monopoolse
seisundi mõnes kaubavahetuse segmendis või olulise mõju mõnes strateegilises majandusharus.
Venemaa Föderatsioon püüab säilitada Balti energiaturul oma mõju ning laiendada haaret
Euroopas. Eesti iseseisva energiajulgeoleku säilitamiseks on vaja tagada energia ja
põlevkivitööstuse töökindlus. Energiatarnete mitmekesistamiseks on vaja rajada veeldatud
maagaasi terminal ning Eesti ja Soome vaheline torujuhe. Põhiseadusliku korra kaitse
seisukohast on tähtis majanduslikult kaalukate riiklike otsuste läbipaistvus ning korruptiivsete
huvide välistamine.
Riigi majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon seondub põhiliselt suurt mõjujõudu omavate
isikute ärihuvidega. Oluline on ennetada, tõkestada ja avastada korruptsioonijuhtumeid
transiidi- ja logistika-, energeetika- ja keskkonnavaldkondades ning riigile olulise taristu
arendamist puudutavates valdkondades. Samuti ohustab riigi julgeolekut õiguskaitseasutuste ja
justiitsvaldkonna ametnike korruptsioon.
Korruptsioonikuritegudena kvalifitseeritud juhtumeid registreeriti võrreldes 2015. aastaga 39%
rohkem. Enim suurenes ametialase võltsimise, altkäemaksu andmise ja vahendamisega seotud
juhtumite registreerimine. Selle üheks põhjuseks võib olla kriminaalpolitsei ja prokuratuuri
korraldatud tehnoülevaatuste üle-eestiline uurimine, mille käigus avastati mitmeid ülevaatajaid,
keda kahtlustati altkäemaksu võtmises ning dokumentide ja andmete ametialases võltsimises.
Raske korruptsiooniga tegelesid mitmed vallavanemad, tehnoülevaatuspunktide töötajad,
Maanteeameti ametnikud jt.
Aktuaalsed on ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksustega seotud äriühingute ja sihtasutuste
raha väärkasutamisest tulenevad ohud, kuna nendes asutustes toimuvad otsustusprotsessid ei
ole nii avatud ja läbipaistvad kui riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Jätkuvalt on
aktuaalsed politiseerumisega kaasnevad ohud.
Üha kiirenev digitaaltehnoloogia kasutuselevõtt Eestis on võimaldanud viia küberruumi olulise
osa ettevõtlusest, teabest ja kommunikatsioonist. Küberruumi globaalne seotus suurendab aga
ka arvutikuritegevuse ohtu ja infosüsteemide haavatavust, sealhulgas ohtu riigi julgeolekule
esmatähtsates valdkondades. Kuritegelikul eesmärgil arendatud tarkvara, nende
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
infokogumisvõime ja levitamise meetodid täiustuvad pidevalt ning muutuvad järjest
varjatumaks, nutikamaks, kiiremaks ja mahukamaks.
Laste seksuaalne ärakasutamine internetis on jätkuvalt suur probleem. Enamik
seksuaalkurjategijaid ei ole ühegi kuritegeliku võrgustiku liikmed ning üldjuhul tegutsevad
üksi. Arvestades nende hulka ja ühiseid huve võib nende käitumises täheldada organiseeritud
kuritegelikele gruppidele omast hierarhiat ning töövõtteid. Nad suhtlevad sarnast vaadete ja
huvidega rühmadega küberruumis, kasutavad erinevaid anonüümsuse tagamise võtteid. Enamik
Eesti noortest ei ole veebipõhiselt seksuaalset väärkohtlemist kogenud ja ei ole olnud ka ise
seksuaalse suhtluse algatajateks. Oluline on aga märkida, et siiski on ligikaudu 20% noortest
enda sõnul kogenud ühel või teisel moel seksuaalset väärkohtlemist internetis.2.
Võimalik oht Eesti õigusriigi toimimisele on rahvusvaheliselt tegutseva organiseeritud
kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning selle
imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse.
Eesti elanike toetus äärmuslusele ja vägivaldsele ekstremismile on jätkuvalt väike. Siiski on
üks suurematest riskidest siinsete elanike alaline viibimine Venemaa Föderatsiooni infoväljas.
Vaenuliku propaganda kanalina on Venemaa Föderatsiooni riiklikult kontrollitaval meedial
suur mõju. Venemaa arendab pidevalt välisriikidesse suunatud informatsioonilise
mõjutustegevuse instrumente (uudisteagentuurid, telekanalid, internetimeedia jms) ja nende
rahastamine kasvab. Venemeelsed äärmusrühmitused Eestis on samas väikesearvulised ja
marginaalsed.
Eestis on terrorismioht madal. Peame aga arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvastatud
konfliktidega, äärmusluse levikuga ja plahvatuslikult kasvanud rändega, mis mõjutavad ka
meie julgeolekut. Kahjuks on Eesti kodanikud sattunud terrorirünnaku ohvriks aga teistes
riikides. Lisaks riigisisesele koostööle on terrorismivastaseks võitluseks vaja tõhustada ka
rahvusvahelist koostööd. Terrorismi ennetamisel tuleb tähelepanu pöörata radikaliseerumise
ennetamisele ning terrorismi rahastamise ja strateegiliste kaupade salakaubanduse
tõkestamisele. Võimalike hädaolukordade lahendamiseks tuleb tagada vastav valmisolek,
sealhulgas peab arvestama vajadusega kaitsta suure rünnakuriskiga objekte ja isikuid ning
arendada erioperatsioonide võimekust.
Oluline on ka reageerimisvõimekus sündmustele, kus on vaja tegeleda paljude isikute elu,
tervist või vara ähvardavate ohtude kõrvaldamisega. Lisaks lahingumoonast tuleneva
plahvatusohu likvideerimisele on vaja reageerida pommikahtlustele, pommiähvardustele ja
improviseeritud lõhkeseadeldistest tulenevale plahvatusohule. Samuti on vaja teha
pommitehnilist kontrolli ning tagada valmisolek keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamiseks.
Detailne hetkeolukord on kajastatud piiratud käibega dokumendis.
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on
teadvustatud ja maandatud.
Programmi mõõdikud sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
2
Justiitsministeerium. (2016). Laste ja Noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Kättesaadav Internetis:
www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine
Elanike osakaal, kes peavad terrorismi riigi peamiseks mureks oli Eestis 2%,
kusjuures Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 16% (2016. aastal vastavalt 3% ja
14%). See võib tuleneda sellest, et Eestis on terrorismioht väike. Samas Euroopa Liidu
tasandil on suurenenud nende Euroopa Liidu elanike osakaal, kes peavad terrorismi
üheks olulisemaks teemaks, mille osas lahendusi leida (38 % vastajatest 2017. aastal ja
32% vastajatest 2016. aastal).
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seoses ei saavutatud 2017.
aastal kõiki soovitud sihttasemeid. Rasketes varjatud kuritegudes prokuratuuri
saadetud kriminaalasjade arv on kasvanud (2016. ja 2017. aastal vastavalt 133 ja 143).
Rasketes varjatud kuritegudes kriminaalasjade arv, kus on arestitud kriminaaltulu, on
aga vähenenud (2016. aastal 284 kriminaalasja ja 2017. aastal 187). Möödunud aastal
tuvastati ka kriminaaltulu veidi vähem kui eelneval aastal (2016. ja 2017. aastal
vastavalt 7,6 ja 7,2 mln euro ulatuses). Samas oli isikuid, kellelt kriminaaltulu ära võeti,
rohkem. Suur osa kriminaalsest tulust tuvastati narkootikumidega ja rahapesuga seotud
kuritegudes.
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb rohkem täiendada ja võtta
meetmeid ühiskonda enim ohustavate kuritegude vastu (nt inimkaubandus,
küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod, terrorism jne). Eestis
tegutsevad jätkuvalt kuritegelikud ühendused, kes saavad tulu peamiselt
narkootikumidest, ent ka maksukuritegudest, rahapesust ja kelmustest.
Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja
tuumainega ning lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekus on sarnaselt
eelmisele aastale ka 2017. aastal veidi paranenud. Selle jaoks soetati vajalikke
vahendeid EL Sisejulgeolekufondi ja riigieelarve vahenditest. Lahingumoona/
lõhkematerjalide väljakutsete ja kahjutuks tehtud lõhkekehade arv jäi võrreldes eelmise
aastaga 2017. aastal samale tasemele. Plahvatustes hukkunute ja vigastatute arv oli
jätkuvalt madal – vastavalt 0 ja 2 (2016. aastal 2 ja 8).
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest
Olulisematest tegevustest 2017. aastal võib esile tõsta, et maikuus hinnati Euroopa
Nõukogu inimkaubandusevastase konventsiooni ratifitseerimist. Kuigi üldiselt jäädi Eestis
toimuvaga rahule, tõusetusid ametnike koolituse ja personali piisavuse küsimused.
Inimkaubanduse vastane võitlus on Euroopa prioriteet ja jääb selleks, samaaegu on see oluline
ka USA jaoks. Eesti vastuseid USA inimkaubanduse raportisse kasutatakse otsuste tegemisteks
piirangute ja nõuete leevendamisel (nt viisad) või karmistamisel (lisakontrollid jms).
2017. aasta jaanuarist kehtima hakanud kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja
konfiskeerimise direktiivi ülevõtmisega seotud muudatuste eesmärk oli tõhustada kriminaalse
tulu konfiskeerimist. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida
on kuritegeliku päritolu varaga lisaks saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb
konfiskeeritava vara hulk.
Tugevnes eriüksuste koostööformaat Euroopa Liidus, ennekõike läbi toetusmehhanismide,
mis aitavad võrgustiku kaudu suurendada kiirreageerimise võimekust Euroopa Liidus. Samuti
aitab see suurendada liikmesriikide eriüksuste võimekust ning vajadusel osutada eriüksuste
kaudu abi vajavale liikmesriigile kiiresti ja efektiivselt.
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
2017. aastal tõusid Eestis avalikkuse tähelepanu alla kaks suurt Eestit puudutanud
rahapesujuhtumit varasemaist aastaist, kus Vene-Moldova ja Aserbaidžaani
rahapesuskeemi puhul liikusid kahtlased rahavood läbi Danske Banki Eesti filiaali.
Viimaseil aastail on riskid vähenenud, ent endiselt on aastas idapoolsetest riikidest sadade
miljonite eurode väärtuses kahtlasi ülekandeid, mille puhul raha tegelikku päritolu tuvastada ei
õnnestu. Siseministeerium on teinud ettepanekud kriminaalvastutuse rakendamise ja
halduskonfiskeerimise võimaldamist juhtudel, kui esineb mitu kuriteole viitavat tunnust, kuid
raha päritolu sidumine konkreetse eelkuriteoga võimalik ei ole (nt raha päritoluriigi
koostöövalmiduse puudumise tõttu).
2017. aastal jõustus Eestis esimene kohtulahend, milles mõisteti kaks isikut süüdi
terrorismi rahastamises.
Rahapesu on ühiskonnale kahjulik väga mitmel põhjusel. Näiteks käib rahapesuga enamasti
kaasas maksude vältimine, mistõttu langeb ausatele ühiskonnaliikmetele suurem
maksukoormus. Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi
kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu,
muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna
mainet. Seaduse tähtsamate muudatustena võib esile tuua pangakontode registri eelduste
loomist.
Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumainega
ning lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekuse tõstmiseks soetati vajalikke
vahendeid EL Sisejulgeolekufondi ja riigieelarve vahenditest. Käimas on ISF projektiga
Põhja regiooni uue kompleksi (Pommigrupp-CBRN) ehitus, tsentraalse lõhkematerjalilao
ehitus ja Põhja regiooni lõhkamiskoha ehituse ettevalmistööd. Samuti kinnitati Päästeameti
juhtkonna poolt strateegia „Plahvatus- ja CBRN õnnetuste ohu vähendamise strateegia aastani
2025“. 2017. aastal valmis ja võeti kasutusele uus andmebaas DEMIS. PÄA
Demineerimiskeskuse poolt panustati turvalisuse tagamisse Eesti Euroopa Liidu eesistumise
läbiviimisel.
Euroopa Liidu sisejulgeoleku poliitika kontekstis võib 2017. aasta olulisemaks
saavutuseks lugeda kokkulepe saavutamist Euroopa Liidu organiseeritud- ja raske
kuritegevuse vastases võitluses. Järgnevaks neljaks aastaks lepiti kokku horisontaalsetes
prioriteetides, et võidelda senisest enam euroopa ülesete ohtudega, mis mõjutavad ka Eesti
kuritegevuse vastast võitlust. Ühe olulise muudatusena tõusis esile ka kolmandate riikide
senisest tugevam kaasamise vajadus. Võimalike väliste ohtude vähendamiseks on väga oluline
tegevus kolmandates riikides ning nende negatiivsete mõjude vähendamine Euroopa Liidule.
Näiteks ilmestab seda teemat Ukraina sisejulgeoleku olukorra teadvustamine ja sellega seotud
kahjulike mõjude vähendamine tulevikus.
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded
Tõhustatakse rahvusvahelist koostööd, et ennetada terrorismi ja radikaliseerumist.
Ukraina sisejulgeoleku olukorra võimalike kahjulike mõjude vähendamiseks tuleb
lähitulevikus keskenduda enam organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, sh
ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisele, integreeritud piirihalduse
suurendamisele ja hübriidohtude vähendamisele.
Vähendatakse personalivoolavust ja konkurentsi asutuste vahel – peab korrastama
eriteenistujate palgapoliitikat ning tagama võrreldava palgataseme ja võimalikult
stabiilse töökeskkonna, et oleks võimalik siseturvalisuse teenuseid pakkuda.
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Majanduskuritegevus ja julgeolek jäävad märksõnadeks kindlasti ka lähitulevikus.
Tähtis eesmärk on kasvatada kriminaaltulu tuvastamise, äravõtmise ning
majanduskuritegude menetlemise suutlikkust. Politsei on majanduskuritegevust uurides
üha enam minemas kaasusepõhiselt uurimiselt üle probleemi- ja analüüsipõhisele
uurimisele. Rohkem tegeldakse kuritegevuse piiramisega probleemipõhiselt, milleks on
omakorda vaja ettevõtjate sisendit. Uurimisvõimekuse tõhustamiseks on suurenenud
vajadus majandusvaldkonna erialaspetsialistide järele.
Eestis on 25 viimase aasta jooksul leitud üle 80 tuhande plahvatusohtliku lõhkekeha,
mis teeb praktiliselt igale ruutmeetritele 2 leidu. Aja jooksul muutuvad lõhkekehad
ohtlikumaks, samuti suurendavad hoogustunud ehitustegevus ja metsaraie võimalust
lõhkematerjaliga kokku puutumiseks. Olemasolevate ressurssidega on
demineerimiskeskus hetkel võimeline täitma ainult operatiivülesandeid (reageeritakse
väljakutsetele/leidudele), ning puudub ressurss plaaniliste demineerimistööde
läbiviimiseks (selle all mõeldakse rohkete leidudega maa-alade süsteemset läbiuurimist
ja leitud lõhkekehade likvideerimist). Lähiaastatel on vaja suunata täiendavaid ressursse
teadaolevate suuremate leiukohtade ohutuks tegemisele. Kõige suuremaks riskiks on
kõrvaliste isikute sattumine lõhkamiskohtadele. Seetõttu on oluline rajada Eesti
erinevates piirkondades ohutud ja selgelt tähistatud lõhkematerjali hävitamiskohad, mis
aitavad plahvatusega kaasnevaid ohte vähendada.
Kõigi meetmete ülevaatlik kokkuvõte on esitatud piiratud käibega dokumendis.
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine
Kesksed tegevused on põhiseadusliku korra kaitsmine, riigi vastu suunatud luuretegevuse
tõkestamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmine, terrorismi ning selle toetamise
tõkestamine, riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni tõkestamine ning nende ülesannete
täitmiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.
Samuti rahvusvahelise koostöö tõhustamine, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine ning
värbamise tõkestamine, riigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmine ning
rahvusvaheliste finantssanktsioonide riiklik korraldamine, rahvusvaheliste sanktsioonide
rakendamine ja strateegiliste kaupade salakaubaveo tõkestamine ning rahapesuvastaste
meetmete rakendamine.
Teised mõõdikud sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
Tabel 1. Meetme mõõdik
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas
Elanike osakaal,
kes hindab Eesti
valitsuse tegevust
- - 58,5% - Kasvab - Kasvab SiM
terrorismiga
võitlemisel
piisavaks.
Võimekus 1: Põhiseadusliku korra tagamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Põhiseaduslik kord on kaitstud, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
sealhulgas on riigi vastu suunatud saavutada: KAPO, PPA
luuretegevust tõkestatud, riigisaladust ja
salastatud välisteavet on kaitstud.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
2. Tõkestatud on riigi julgeolekut ohustavat saavutada: SiM, KAPO, PPA
korruptsiooni. Kogutud ja töödeldud on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
vajalikku teavet. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
2.1. Arendatud on riskianalüüsi metoodikat SiM KAPO, 2019– RE Korrupt-
(arvestades ka erasektoris korruptsiooni PPA 2020 siooni-
avaldumist) ja regulaarselt on läbi viidud vastane
riskihindamist. stra-
teegia
2013–
2021
2.2. Töötatakse välja mõjutamise ja SiM KAPO, 2019 RE Korrupt-
ähvardamise katsetest teavitamise süsteem. JUM siooni-
(Riigi- vastane
prokuratuu stra-
teegia
r, kohtud) 2013–
2021
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
3. Rahapesu ja terrorismi rahastamist on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
tõkestatud. saavutada: SiM, RaM, JuM
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
3.1. Täpsustatud on rahapesu regulatsiooni, SiM RaM, JuM 2020 RE
samuti saavutatud õigussüsteemi suurem
kooskõla Viini, Palermo ja Varssavi
konventsiooniga.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
4. Tagatud on tõhus järelevalve rahapesu Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise saavutada: PPA
seaduse järgi kohustatud subjektide üle
ning nende teadlikkuse tõstmine.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: SiM, KAPO, PPA, JUM, RAM
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
5. Tõhustatakse terrorismi ennetamist,
tuvastamist ja tõkestamist Oodatava tulemuse saavutamiseks on vajalik lisavajadus
A ja B: Terrorismi ja raskete kuritegude ennetamise ja
avastamise võimekuse suurendamine – reisijate
broneeringuinfo üksuse (Passenger information unit)
moodustamine ning välistoetuse kaasfinantseering –
DARRA.
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
5.1. Uuendatatud on regulatsioone terrorismi SiM RaM, JuM, 2019– RE
rahastamise tuvastamiseks, vahendite PPA, 2022
kinnipidamiseks ja arestimiseks. KAPO
5.2. Analüüsitud ja arendatud on SiM JUM, 2019– RE
terrorismivastast võitlust. Tagatud on PPA, 2022
terrorismi võitlust toetav õiguskeskkond (sh KAPO
rahvusvahelise koostöö arendamine,
andmevahetuse ja piirülese meetme
puudutava regulatsiooni arendus)
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
Meetme eesmärk: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastasel võitlusel täiendatakse ja
rakendatakse meetmeid ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus,
küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, uimastid ning terrorism) suhtes.
Tabel 2. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Rasketes varjatud 125 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA
kuritegudes (121) (133) (143)
prokuratuuri
saadetud
kriminaalasjade
arv
Rasketes varjatud 185 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA
kuritegudes (176) (284) (175)
kriminaalasjade
arv, kus on
arestitud
kriminaaltulu.
Kriminaaltulu 2579338 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA
(3 018 000) (7 577 448) (7203225)
arestimise maht
prioriteetsetes
kuritegudes
Olulised probleemid
Puuduvad konkreetsed sisejulgeolekut tagavate asutuste koostöö põhimõtted ning terviklik
kriminaalluure süsteem, millega tagatakse teabevahetus ja -hange riiklikul tasandil.
Keskkriminaalpolitsei olukorrapilt ei ole terviklik. Puudulik on kriminaalmenetluse-eelne
teabekogumine (õiguslikud küsimused), mis võimaldaks teha kindlaks kuritegelikus maailmas
toimuvat ning seada seeläbi eesmärke ja tööülesandeid kriminaalpolitsei allüksustele.
Kuritegevus on jätkuvalt tulus, kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude
avastamise ja uurimise võimekust on vaja arendada, samuti puudub terviklik ülevaade, kui suurt
hulka finantsvahendeid kasutab organiseeritud kuritegevus Eestis ning kui palju on kuritegelik
raha imbunud seaduslikku ettevõtlusesse.
Kriminaalluure tehniline võimekus on ebapiisav.
Piiratud on võimekus avastada, menetleda ja uurida küberkuritegusid, samuti
küberkriminalistika võimekus.
Võimekus 1: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlemine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Vähenenud on organiseeritud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
kuritegelikes ühendustes ja gruppides saavutada: PPA
tegutsevate inimeste arv.
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
2. Vähenenud on Eesti kasutamine Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
rahapesu transiidiriigina ning saavutada: PPA
kuritegelikul teel saadud raha
suunamine seaduslikku ettevõtlusesse.
3. Õiguskaitseasutuste tegevus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
organiseeritud salakaubanduse vastases saavutada: PPA, MTA
võitluses on muutunud tõhusamaks.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
4. Vähenenud on nõudlus ja pakkumine saavutada: SiM, PPA, SKA, SOM
narkootikumide ja psühhotroopsete Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
ainete järele. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
4.1. Tagatud on regulaarne tehniliste seadmete SiM PPA, 2019– RE
kaasajastamine ja personali väljaõppe SKA 2022
korraldamine ning IKT süsteemide
omavaheline liidestatus ja
koostalitlusvõime (sealhulgas
ministeeriumide valitsemisalade üleselt)
arendamine.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
5. Tõstetud on kriminaaltulu tuvastamise ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
arestimise ning majandus- SIM, PPA, RaM, JuM
kuritegevusvastase võitluse võimekust.
Tagatud on õiguskaitseasutuste
võimekus avastada ja menetleda
keerukamaid majanduskuritegusid.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: SiM, PPA, KAPO, JuM (Riigiprokuratuur)
6. Menetlemine on muudetud tõhusamaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
6.1. Viiakse läbi kriminaalmenetluse revisjon. JuM 2020 RE
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
7. Tagatud on raske ja organiseeritud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
kuritegevuse vastu võitlemiseks ja saavutada: SiM, PPA, JuM (EKEI)
kriminaalmenetluse tõhusaks Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
läbiviimiseks vajalikud tehnilised kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
seadmed, vahendid ja IKT süsteemid tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
ning nende kaasajastamine, personal ja
väljaõpe ning nende pidev arendamine.
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
7.1. Tagatud on investeeringud SiM PPA 2019– RE,
jälitustegevuseks vajalike sõidukite 2022 *välis-
soetamiseks*, sündmuskohal teenistujate vahendid:
turvalisuse tagamiseks, kriminaalmenetluse ISF
eririistvara soetamiseks, kriminalistide
tööks vajalike vahendite soetamiseks ning
kriminaalmenetlust toetavate IKT
süsteemide arendusteks.
7.2. Arendatakse kohtuekspertiisi ja SiM, JuM PPA, 2019– RE
kriminalistika võimekust. EKEI 2022
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
8. Rakendatud on sisejulgeolekut tagavate Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
asutuste vahelise koostöö põhimõtted saavutada: PPA
ning terviklik kriminaalluure süsteem, Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
millega on tagatud tõhus kriminaalteabe kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
vahetus riiklikul tasandil. tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
8.1. Kriminaal- ja jälitusteavet puudutavaid PPA 2019– RE,
süsteeme ja nende koostalitlusvõimet on 2022 osaliselt
parendatud. välis-
vahendid:
ISF,
lisavajadus
E
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
9. Tagatud on õiguskaitseasutuste saavutada: SiM, PPA
võimekus avastada ja menetleda Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
küberkuritegusid kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas- Seosed
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
9.1. Elanikke on teavitatud küberkuritegevusega SiM PPA 2019– RE; välis-
seonduvatest ohtudest. 2022 vahendid;
9.2. Rakendatud on küberkuritegevusvastase SiM PPA 2019– RE; välis- Vägi-
võitlemise tegevuskava (tegevused on 2020 vahendid; valla
piiratud käibega dokumendis). lisa- enne-
vajadus C tamise
stra-
teegia
2015–
2020
9.3. Suurendatud on laste turvalisust Internetis. PPA 2019– RE; välis-
2022 vahendid;
lisavajadus
A
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus
Meetme eesmärk: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus on suurenenud.
Tabel 3. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Plahvatustes 0/<5 0/<5
hukkunute ja 0/6 0 / < 5 (0/2) 0/<5 0/<5 0/<5 PäA
(1/6) (2/8)
vigastatute arv
Lõhkekeha või
lõhkeseadeldise 4 < 10 (6) < 9 (5) < 8 (3) <7 <6 <5 PäA
plahvatuste arv
Pommigrupid
tagavad
demineerijate
sündmuskohale
jõudmise igasse
Tagatud Tagatud Tagatud
Eesti paika 90 Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud PäA
minuti jooksul (Tagatud) (Tagatud) (Tagatud)
(saarte puhul
lisandub
transpordi-
liigist sõltuv
aeg).
CBRN
Väike Väike Suureneb Suure-
valdkonna Väike Suureneb Suureneb SiM
võimekus (Väike) (Suurenes) (Suurenes) neb
Eestis
Olulised probleemid
Demineerimis- ja CBRN valdkond on reageerimise mõttes riiklikult killustunud.
Demineerimis- ja CBRN valdkonna varustuse ja tehnika soetamine on puudulik, kuna
valdkonna arendamine ei ole olnud jätkusuutlik (suuremad investeeringud on põhinenud
ühekordsetel investeeringutel või USA valitsusasutuste toetusel), samuti ei arvestata varustuse
ja tehnika elukaarega.
Eestis on CBRN sündmusele reageerimiseks vajalikud erivõimekused jaotunud erinevate
ametkondade vahel, seetõttu on vaja parendada ametkondadeülest koostööd ning tehnika
ristkasutuse võimalikkust.
Praegune demineerimiskeskuse asukoht on valdkonda ja tööiseloomu arvestades selleks
ebasobivas kohas linna keskel, samuti puudub Eestis eraldi keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise
ja demineerimiskompleks. Samuti ei ole piisavalt personaalseid isikukaitsevahendeid
(kaitseülikonnad, maskid) ning teadlikkus vahendite kasutamisest ja kogemus on väiksed.
Demineerimistöö tõhusamaks ja ohutumaks muutmiseks on vaja väiksemaid mehitamata
lennuvahendeid ehk UAV-sid.
Demineerimisvaldkonnas on oluline tagada piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate
olemasolu ning demineerimismeeskondade piisav isikkoosseis ja ekspertide olemasolu
valdkonna arendamiseks ja väljaõppeks. Samuti ei õpetata seda eriala üheski koolis.
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekus 1: Demineerimise võimekuse tagamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Pommigrupid tagavad demineerijate Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
sündmuskohale jõudmise igasse Eesti paika saavutada: PäA
90 minuti jooksul (saarte puhul lisandub
transpordi-liigist sõltuv aeg).
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
2. Demineerimismeeskondade isikkoosseisude saavutada: SiM, PäA, KAPO, PPA
suurus on demineerimistöö ohutuks
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
läbiviimiseks piisav. Samuti on valdkonnas
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
loodud ekspertide ametikohad teenuste
(asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
arendamiseks ja personali väljaõppeks.
täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Jätkatud on regulaarse väljaõppega, et parandada SiM PäA, 2018– RE
koostööd eriüksustega ja suurendada riiklikku KAPO, PPA 2020
reageerimisvõimekust.
2.2. Soetatud on personaalseid SiM PäA 2018– RE;
isikukaitsevahendeid*, uued pommiülikonnad, 2020 osaliselt
pommirobotid ning läbi on viidud koolitusi. välis-
Analüüsitud on UAV-de kasutusele võtmise vahendid:
võimalusi. ISF; lisa-
vajadus F
2.3. Parendatud on demineerijate töötingimusi, SiM PäA 2020 Välis-
samuti on rajatud EOD ja CBRN tarbeks vahendid:
kompleks. ISF
Võimekus 2: CBRN võimekuse tagamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. CBRN valdkonna võimekus Eestis on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
suurenenud: CBRN valdkonnas on Eestis saavutada: SiM, PäA
moodustatud ööpäevaringne Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
reageerimisvõimekus, sealhulgas võimaldatakse tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
varustuse ja tehnika ristkasutust, ning on (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
määratud nimetatud valdkonna juhtivasutus täiendavaid tegevusi).
(riiklik kontaktpunkt).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
1.1. Loodud on pikaajaline planeerimissüsteem SiM PäA 2019– SiM
demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja 2021
varustuse uuendamiseks ning tagatud on
süsteemne lähenemine parimate praktikate üle
võtmiseks, et demineerimisvõimekust suurendada.
Riiklikult ja süsteemselt on hinnatud
demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja
varustuse vajadust koos varustuse elukaare
arvestusega, mis on alus pikaajalisele
planeerimisele ja soetamisele.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
2. Tagatud on sujuv koostöö ja selge asutuste saavutada: PäA, KeM (KA), AS A.L.A.R.A
vaheline rollijaotus kiirgusohuga seotud
õnnetuste korral. Suurendatud on asutuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
võimekust reageerida kiirgusohuga seotud
(asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
õnnetustele.
täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Koostöös on tagatud ööpäevaringne PäA, KeM 2019– RE
reageerimisvõimekus. (Päästeameti ja (KA), AS 2020
Keskkonnaameti puhul tehakse seda pidevalt, AS A.L.A.R.
A.L.A.R.A. loob vastava võimekuse 2018. aastal). A.
2.2. Sisejulgeolekufondi vahenditega on uuendatud KeM KA 2019– välis-
kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi 2020 vahendid:
tarkvara, seadmeid ja sidesüsteeme. ISF
Meede 4: Isikute ja objektide kaitse
Tagatakse riiklike institutsioonide valvamise võimekus, valvates objekte ja osutades
isikukaitset.
Tabel 4. Meetme mõõdik
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Kaitstavate
isikute või
100% 100% 100% 100 100
objektide vastu 100% 100% SiM
(100%) (100%) (100%) % %
suunatud ründed
on tõrjutud
Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
15
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 5: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid
Rakendatakse tegevusi, mis võimaldavad kiire reageerimise erioperatsioonide tegemiseks üle
Eesti ja tagavad valmisoleku tulla toime massirahutustega.
Mõõdik sisaldub piiratud käibega dokumendis.
Võimekus 1: Kiirreageerimine ja erioperatsioonide
läbiviimine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Tagatud on valmisolek teostada 24/7 Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
eriettevalmistust või erivarustust nõudvad saavutada: PPA
politseitaktikalisi tegevusi.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: SiM, PPA
2. Kiirreageerimise ja erioperatsioonide Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
võimekus on kasvanud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused
(asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi
täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Kiirreageerimisevõimekuse tõstmiseks on viidud SiM PPA 2019– RE
ellu tegevuskava politsei kiirreageerimise- 2021
võimekuse suurendamiseks.
Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
16
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel 3. Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine 28 521 405 28 960 604 28 247 089 28 431 648 114 160 747
Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus 35 300 056 35 582 709 35 686 343 36 117 203 142 686 311
Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus 3 288 225 3 289 551 3 217 279 3 340 041 13 135 096
Meede 4: Isikute ja objektide kaitse 8 066 896 8 423 845 8 264 337 8 177 172 32 932 250
Meede 5: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid 4 093 911 4 085 733 4 079 452 4 078 866 16 337 962
Kokku 79 270 493 80 342 442 79 494 500 80 144 930 319 252 365
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Sisejulgeoleku
suurendamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi
eelarvestrateegia koostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid
lõplikud ning võivad eelarvemenetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel.
17
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 4. Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU
A. Terrorismi ja raskete kuritegude ennetamise ja avastamise 105 000 165 000 158 000 158 000 586 000
võimekuse suurendamine – reisijate broneeringuinfo
üksuse (Passenger information unit) moodustamine
B. Välistoetuse kaasfinantseering - DARRA 12 000 0 0 0 12 000
Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane
võitlus
C. Majandus- ja küberkuritegude uurimisvõimekuse 922 000 927 000 1 001 000 1 084 000 3 934 000
tugevdamine (eeldus riigitulude suurendamiseks)
D. Muu PPA RS lisataotlus 627 000 940 000 1 271 000 1 618 000 4 456 000
E. Jälitustegevuse võimekuse tõstmine (RS) 101 000 14 000 14 000 14 000 143 000
Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus
F. Demineerimisohutuse suurendamine 733 000 629 000 633 000 1 047 000 3 042 000
Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade 7 518 442 10 284 718 13 100 379 16 354 187 47 257 726
elutsüklipõhine uuendamine jm.
Kokku 10 018 442 12 959 718 16 177 379 20 275 187 59 430 726
18
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet
ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond)
JuM – Justiitsministeerium
K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt
prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist.
KaM – Kaitseministeerium
KAPO – Kaitsepolitseiamet
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
PäA – Päästeamet
RaM – Rahandusministeerium
RE – tegevuse elluviimiseks on riigieelarves vahendid olemas
SiM – Siseministeerium
SKA – Sisekaitseakadeemia
SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
19
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi
Tasakaalustatud kodakondsus-
nimetus ja kestus ja randepoliitika
aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika soodustab Eesti arengut ning tagab
Programmi
siseturvalisuse, toetudes kodakondsus- ja rändevaldkonna teadmistepõhisele
eesmärk ja terviklikule käsitlusele ning avatud sotsiaal- ja majanduskeskkonnale.
Siseministeerium.
Vastutaja
(kaasvastutajad)1 Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium
Programmis keskendutakse kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja
Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika ning uussisserändajate
kohanemispoliitika kujundamisele ja elluviimisele.
Siseturvalisuse seisukohalt mõjutavad rände- ja kodakondsusvaldkonnad
oluliselt ühiskonna terviklikku toimimist. Ühiskonna terviklik toimimine
panustab demokraatiasse, majandusarengusse ja inimeste elukvaliteeti ning
seeläbi ka kogukondlikku turvalisusesse. Kodanikud moodustavad poliitilises
mõttes riigi rahva – need on inimesed, kes riiklust kannavad. Demokraatlikku
riigiidentiteeti toetava kodakondsuspoliitika võtmeküsimus on soodustada nii
regulatiivsete kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe,
kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ning selle väärtustamist. Siin on
oluline mitmete toimijate panus. Samuti on kodakondsuspoliitika oluline osa
määrata, millistel juhtudel isikule kodakondsust ei anta.
Ränne (nii välja- kui sisseränne) muudab suuremal või vähemal määral riigi
Sisu lühikokkuvõte rahvastiku ning pikemas perspektiivis teatud määral ka kodanikkonna
koosseisu. Sellised muutused võivad omada nii positiivset mõju (nt
majandusareng, innovatsioon, erinevate valdkondade rahvusvahelistumine)
kui ka tuua kaasa muudatuste võõristamise ja julgeolekuga seotud
ebakindluse. Rände korraldamine on ka otseselt seotud julgeolekuga – seda
nii ebaseadusliku sisserände tõkestamisel kui ka olukorras, kus üha rohkem
inimesi on seotud mitme elukohaga, tehes tööd, äri, poliitikat jne mitmes riigis
korraga.
Lähtudes Eesti rahvastikusuundumustest ja majandusarengu vajadustest, on
järgmistel aastatel ühiskonna arendamisel põhiküsimus inimene kui
arenguressurss. Eesti sisserändepoliitika peaeesmärk on tagada nende
välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale tervikuna
lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega,
Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega. Teine eesmärk on hoida ära
elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et
1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (kajastades
rahalised vahendid teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid
programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Sisserändepoliitika
kujundamise üheks peamiseks eelduseks on kvaliteetsed prognoosid ja
analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- ja majandusvaldkonnas ning
praeguste sisserändajate profiilide, Eesti elanike vastuvõtuvalmiduse ja
sisserändega kaasneva mõju uuringud. Samuti on eelduseks kõrgelt
kvalifitseeritud välistööjõu Eestisse elama asumise soodustamise meetmete
olemasolu ning teave teiste riikide kogemuste kohta rände juhtimisel
Lisaks tavapärastele sisserände põhjustele, nagu töötamine, õppimine ja
pereränne, on rändepoliitika osa ka rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud
ränne. Eesti on väikseima rahvusvahelise kaitse taotluste arvuga Euroopa
Liidu liikmesriik, kuid surve on järk-järgult kasvanud ning oluline on tagada
rahvusvaheline kaitse kõikidele seda vajavatele taotlejatele ning toetavad
teenused taotlejatele ja kaitse saajatele. 2015. aastal eskaleerunud ulatusliku
Vahemere rändekriisi tõttu on ka Eestil lähiaastatel vaja tagada võimekus
ümberasustamiseks ja -paigutamiseks.
Sisserändepoliitika kujundamisel on oluline ka sisserändajate kohanemise
toetamine.
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamisel on oluline valdkondlike
poliitikate ootustega arvestamine ning samas teiste poliitikate panustamine
rände- ja kodakondsuspoliitika arengusse. Samuti on oluline ühiskonna
terviklikkus ning sellest adekvaatse ülevaate omamine, et kindlustada nii
avaliku ruumi ja ühiskonna toimimine kui ka rahvusriigi põhimõtte
säilitamine.
Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve
koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi
rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja
kaasvastutajad ning programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister ja
ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad
pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler juhib
programmi elluviimist ja teostab selle üle järelevalvet.
Programmi elluviimiseks, seireks, aruandluseks ja täiendamiseks moodustab
ministeerium vajaduse korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad
Siseministeeriumi koostööpartnerite volitatud esindajad.
Juhtimiskorraldus Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruande ja esitab selle hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta.
Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi
Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Sisukord
Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 4
Ränne ...................................................................................................................................... 4
Kohanemine .......................................................................................................................... 10
Kodakondsus ........................................................................................................................ 11
Programmi eesmärk ja mõõdikud ............................................................................................ 13
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal ........................................................ 13
Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine .................................................. 16
Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja vastuvõtutingimuste tagamine
.................................................................................................................................................. 19
Rahastamiskava ........................................................................................................................ 27
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 28
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 29
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Hetkeolukorra analüüs
Riigi käsitlemisel on üldjuhul keskse tähtsusega riigi kodanikud. Kodanikud moodustavad
poliitilises mõttes riigi rahva – need on inimesed, kes riiklust kannavad. Ehkki kodakondsuse
omamist ei saa automaatselt võrdsustada riigi suhtes patriotismiga ning kodakondsuse
puudumist lojaalsuse puudumisega, märgib kodakondsus kindla sideme olemasolu inimese ja
riigi vahel – vastastikuseid õigusi, kohustusi ja vabadusi. Ränne (nii välja- kui sisseränne)
muudab suuremal või vähemal määral riigi rahvastiku ning pikemas perspektiivis teatud määral
ka kodanikkonna koosseisu. Sellised muutused võivad omada nii positiivset mõju (nt
majandusareng, innovatsioon, erinevate valdkondade rahvusvahelistumine) kui ka tuua kaasa
muudatuste võõristamise ning julgeolekuga seotud ebakindluse.
Ränne
Rändeprotsessid on globaalsed, seetõttu on Eesti rändepoliitika üks peamine ülesanne aidata
saavutada riiklikke eesmärke pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades ülemaailmseid ja
regionaalseid protsesse. Üldiselt iseloomustavad rändeprotsesse järjest suurenev geograafiline
ulatus ning hargmaistumine2, mis Eestis puudutavad nii ajutiselt kui alaliselt Eestist
väljarändavaid Eesti elanikke kui ka Eestisse rändavaid teiste riikide kodanikke. Olukorras, kus
üha rohkem inimesi on seotud mitme elukohaga, tehes tööd, äri, poliitikat jne mitmes riigis
korraga, muutub riigi jaoks järjest keerulisemaks omada ülevaadet riigi elanikest, kodanikest
ning sisse- ja väljarändajatest lähtuvalt vaba liikumise õigusest Euroopa Liidu piires.
Euroopa Liidus on järgmiste aastate eesmärgiks seatud rändevoogude juhtimine, selle eelduseks
on sidustada erinevaid rändevaldkonna alavaldkondi ning teha tihedamat koostööd seadusliku
rände juhtimise, ebaseadusliku rände tõkestamise, rahvusvahelise kaitse, kohanemis- ja
lõimumispoliitikate alal. Samuti kavandatakse suurendada siseküsimuste sidusust välis-,
arenguabi- ning majandus- ja haridusmeetmetega. Ka Eestis on viimastel aastatel üha enam
kerkinud üles horisontaalsete poliitikavaldkondade koostoime soodustamine. Viimaste aastate
jooksul on Eestis eri strateegiadokumentides3 selge vajadusena nimetatud majanduse, teaduse
ning hariduse rahvusvahelistumist. Samuti on esile tõusnud targa majanduse ning tööjõu- ja
talendipoliitika, mille elluviimise ühe meetmena nähakse ka sisserännet.
Rahvastikuprotsessid ja väljaränne on tinginud Eestis tööealise rahvastiku vähenemise. See
koos mõnede rühmade eemalejäämisega tööturust (nt NEET noored4, pikaajalised töötud,
erivajadustega inimesed) on vähendanud aktiivset tööealist rahvastikku. Rahvastik väheneb
põhiliselt tööealiste inimeste (15–64-aastased) arvelt ning 20 aasta pärast elab Eurostati5
prognooside kohaselt Eestis üle 100 000 tööealise inimese vähem. Haridussüsteemis
omandatud oskuste mittevastavus tööturu vajadustele on aga soodustanud struktuurset
2 Hargmaisus viitab levinud olukorrale, kus inimesed on üha enam seotud mitme elukohaga, säilitades vanu ja luues uusi
sidemeid ning tehes tööd, äri, poliitikat jms mitmes riigis korraga.
3 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Kättesaadav Internetis: https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020;
„Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni 2014–2020 strateegia“. Kättesaadav Internetis:
https://www.hm.ee/sites/default/files/tai_strateegia.pdf; „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“. Kättesaadav Internetis:
https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_ettevotluse_kasvustrateegia_2020.pdf;
„Kõrgharidusprogramm 2016–2019“. Kättesaadav Internetis:
https://www.hm.ee/sites/default/files/lisa_8_korghariduse_programm_2016-2019.pdf
4 NEET on lühend ingliskeelsest väljendist Not in Education, Employment, or Training, mis tähistab mittetöötavaid,
mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid noori.
5 Eurostat (2015). The 2015 Ageing Report:
Economic and budgetary projections for the EU27 Member States (2010-2060). Kättesaadav Internetis:
http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-2_en.pdf.
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
tööjõupuudust. Viimastel aastatel on sisseränne Eestisse suurenenud. 2015. ja 2016. aastal
ületas sisseränne väljarände6. Statistikaameti andmetel rändas 2016. aastal Eestisse 14822
inimest, Eestist lahkus 13792 inimest (joonis 1).
15413
14822
13003 13792
Rändesaldo
Väljaränne
6740
5527 5294 6214 6321 Sisseränne
4384 4406 4658 4637
3741 3671 3884 37… 4098 3904 2410
2234 2810 2639 1030
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
-643 -735 -774 -2484 -2505 -2642 -733
-3293 -3682
Joonis 1. Sisseränne, väljaränne ja rändesaldo aastatel 2006–2016 (Allikas: Statistikaamet)
Eelnevate andmete põhjal võib järeldada, et järgmiste aastate põhiküsimuseks on inimene kui
arenguressurss. Seega tõuseb veelgi iga üksikisiku väärtus arengu toetajana ning muutub
oluliseks riigi roll elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, et olla atraktiivne nii olemasolevatele
elanikele kui ka lisandväärtust toovatele sisserändajatele. See tähendab, et valdkondlike
poliitikate ootused rändepoliitikale on konkreetsemad ning sisseränne on majandus-, teadus- ja
haridusvaldkondadega vahetult seotud. Samas tuleb arvestada ka sisserännanute võimalikku
mõju Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja elukeskkonna turvalisusele, samuti siinsete elanike
valmidusega sisserännanuid vastu võtta.
Võttes arvesse eri poliitikavaldkondade vajadusi ning pidades silmas ka eesmärki tagada
ühiskonna terviklik toimimine ja rahvusriikluse säilimine, on mõjus ning läbimõeldud rände
juhtimine Eesti rändepoliitikas oluline, kuid ühtlasi ka ühiskonna arengu tunnus. Viimastel
aastatel on Eestis liigutud veelgi kaasavama, teadmistepõhise ja teadlikuma rände juhtimise
suunas ning pööratud enam tähelepanu sellele, et Eestisse jõuaks rohkem inimesi, kes annaks
ühiskonnale lisandväärtust.
Eesti sisserändepoliitika peamine eesmärk on tagada nende välismaalaste Eestisse tulek,
kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas
avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära
hoida elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada
turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Kõrghariduse, teaduse ning majanduse rahvusvahelistumiseks ja arenguks on vaja kõrgelt
kvalifitseeritud inimesi ning tööturu ja haridusmaastiku valmisolekut ning avatust
sisserännanute suhtes. Majanduses viimastel aastatel toimunud muutused, ekspordi senisest
suurem osatähtsus ettevõtluses, suurenenud kõrglisandväärtusega töökohtade arv ning riigi
eesmärk suurendada konkurentsivõimelisemate, suuremat lisandväärtust loovate ning teadus-
6
Väljarände metoodikat muudeti ning alates 2016. aastast arvutab Statistikaamet väliarännet (e isiku üleminemist
residendist mitteresidendiks ja vastupidi) residentsuse indeksi abil. Metoodika muutusest tingituna on 2015 kohta
toodud näitajad sisse- ja välja rännanud isikute arvu kohta suurusjärgu võrra erinevad.
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu on tinginud ka suurema nõudluse kõrgelt
kvalifitseeritud tööjõu, sealhulgas tippspetsialistide, aga ka ettevõtlike inimeste järele.7
Teisalt on tööjõuturu terviklikus toimimises oluline osa ka oskus-8 ja lihttöölistel. Viimastel
aastatel on kättesaadavaks muutunud uued andmeallikad, mis on andnud võimaluse täiustada
tööjõuturuprognooside metoodikat ning seetõttu on suurenenud võimekus koostada prognoose,
mis kirjeldavad täpsemalt Eesti tööturu vajadusi ning tööealiste elanike võimalusi selle
vajaduse katmiseks9. Seetõttu tuleb rändevaldkonnale läheneda terviklikult, st arvestada nii
tippspetsialistide ehk talentide kui ka oskus- ja lihttöötajatega.
Kuigi pereränne on jätkuvalt üks peamisi rände liike, on viimastel aastatel oluliselt suurenenud
ka õppimiseks ja töötamiseks antud elamislubade arv (tabel 1). Eesti ühiskonnale lisandväärtust
andvate talentide sisserände soodustamiseks on välismaalaste seadusesse alates 2013. aastast
sisse viidud mitmeid muudatusi. Näiteks on välistudengitele antud võimalus jääda töö leidmise
eesmärgil pärast õpingute lõppemist riiki kuueks kuuks ning alates 2016. aasta algusest on 90-
päevane üleminekuaeg uue elamisloa aluse leidmiseks kehtestatud ka kõikidele teistele
rändeliikidele. Samuti on Eestis kõrgkooli või kutseõppe lõpetanutele kehtestatud soodsamad
tingimused töötamiseks antava elamisloa taotlemisel. Seega on õigusaktidega loodud võimalus
kaasata Eestis hariduse omandanud üliõpilasi paremini siinsele tööturule ning muudetud juba
Eestisse elama asunud välismaalastele paindlikumaks elukorralduse muutumisel Eestis
viibimise jätkamine. Soodustamaks Eestis elavate ja ühiskonnaga kohanenud välismaalaste
jätkuvat Eestis elamist ja töötamist, loodi 2016. aasta muudatustega uus elamisloa liik –
elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. 2017. aastal jõustunud muudatustega laiendati
lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni ning vähendati välismaalastele makstava töötasu
nõudeid, seades piirmääraks Eesti keskmise brutokuupalga. Samuti loodi lihtsamad tingimused
iduettevõtjatele ja suurinvestoritele Eestisse elama asumiseks.
Kui varasemalt oli pereränne peamine rände liik, siis alates 2015. aastast ületab töötamiseks
antavate tähtajaliste elamislubade arv pererände alusel tulnute arvu. Võrreldes 2010. aastaga on
töötamiseks antavate elamislubade arv kahekordistunud. See on tinginud olukorra, kus iga-
aastaselt seatav sisserände piirarv, mis kehtestab maksimaalse välismaalaste arvu, kellel on
lubatud Eestisse tööle või ettevõtlusega tegelema asuda, täitus esmakordselt 2016. aastal ning
2017. aastal juba I poolaasta jooksul. Kuna nii 2016- kui ka 2017. aastal sisserände piirarv
täitus, kutsuti 2017. aastal kokku laiapõhine töörühm arutamaks sisserände piirarvu
regulatsiooni muutmist.
Tabel 1. Välja antud tähtajalised elamisload rändeliikide lõikes aastatel 2010–2017 (Allikas:
Politsei- ja Piirivalveamet)
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Pereränne 1063 1371 1253 1283 1387 1458 1513 1372
Töötamine 941 1429 835 863 1237 1659 1800 2273
Ettevõtlus 68 142 61 54 35 28 18 68
Õppimine 459 463 516 679 893 1144 1297 1413
Püsivalt Eestisse
- - - - - - 1968 2359
elama asumine
Muu 1020 900 645 624 508 639 106 23
7 „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“. Kättesaadav Internetis: http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12568.
8 Oskustöötajad arvatakse teatud juhtudel ka talentide hulka ning seega on esitatud jaotus tinglik.
9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringud ja analüüsid. Kättesaadav Internetis:
https://www.mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud.
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kokku 3551 4305 3310 3503 4060 4928 6702 7508
Riigid, kelle kodanikele on erinevatel alustel elamislubasid antud, on jäänud samaks. Alates
2010. aastast on enim tähtajalisi elamislubasid väljastatud Venemaa, Ukraina ja Ameerika
Ühendriikide kodanikele, nendele järgnevad Valgevene, India, Gruusia, Türgi, Hiina ja
Nigeeria kodanikud (tabel 2). Kui varasemalt väljastati enim tähtajalisi elamislubasid Venemaa
kodanikele, siis viimasel kolmel aastal on olulisemaks päritoluriigiks tõusnud Ukraina.
Tabel 2. Välja antud tähtajalised elamisload kodakondsuse lõikes aastatel 2010–2017 (Allikas:
Politsei- ja Piirivalveamet)
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa 1263 1607 1110 1118 1119 1237 1696 1552
Ukraina 384 870 589 675 1087 1610 1720 2129
Ameerika Ühendriigid 169 182 182 192 183 197 221 209
Valgevene 80 122 65 81 93 105 185 238
Gruusia 98 71 72 75 120 109 128 157
India 42 44 50 76 129 130 187 249
Hiina 87 77 77 97 83 83 117 137
Türgi 94 78 70 77 85 95 118 210
Nigeeria 6 9 16 36 78 144 200 199
Bangladesh 7 4 8 9 21 50 95 132
Muud 1321 1241 1071 1067 1062 1168 2035 2296
Kokku 3551 4305 3310 3503 4060 4928 6702 7508
Euroopa Liidu liikmesriikidest rändab Eestisse kõige rohkem Läti, Soome, Saksamaa, Itaalia
ning Prantsusmaa kodanikke (tabel 3).
Tabel 3. Euroopa Liidu kodanike sisseränne kodakondsuse kaupa aastatel 2010–2017 (Allikas:
Rahvastikuregister)
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Läti 224 263 303 396 332 290 397 820
Soome 646 616 768 770 698 793 798 770
Saksamaa 230 251 300 352 384 435 465 436
Itaalia 113 115 166 190 206 208 253 281
Prantsusmaa 126 117 139 190 163 191 210 245
Rootsi 124 85 90 94 91 100 104 163
Leedu 108 108 87 124 118 133 152 157
Suurbritannia 85 95 95 120 84 108 90 143
Poola 58 62 127 148 122 105 84 70
Hispaania 71 87 105 119 148 147 157 66
Muud 322 311 397 877 698 666 738 968
Kokku 1785 1799 2180 2503 2346 2510 2710 3151
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Samal ajal tuleb kõiki rändepoliitika mõjusid vaadelda dünaamiliselt, pidades silmas ühelt poolt
Eesti demograafilist olukorda ja majanduse vajadusi ning teisalt, et praegu tööjõu ealiste
keskmist vanust noorendavad sisserändajad vananevad ning võivad siis vajada ise riigilt
majanduslikku tuge. Arvestada tuleb ka kaasarändavate perekonnaliikmetega ning nende
võimalustega ennast tööjõuturul rakendada. Seetõttu võib sisseränne avaldada riigi majandusele
ja ühiskonnale lühikeses ja pikas perspektiivis erinevat mõju10.
Seega on sisserändepoliitika kujundamiseks vajalikud kvaliteetsed prognoosid ning
analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- ja majandusvaldkonnas ning praeguste
sisserändajate kirjelduste, Eesti elanike vastuvõtuvalmiduse ja sisserändega kaasneva
mõju uuringud, mis annavad ülevaate kasutatavatest ressurssidest, vajadustest ja
võimalustest. Samuti on oluline teave teiste riikide kogemuste kohta rände juhtimisel,
sealhulgas nii parimatest kui ka ebaõnnestunud lahendustest õppimine.
Lisaks tavapärastele sisserände põhjustele, nagu töötamine, õppimine ja pereränne, on
rändepoliitika osa ka rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud ränne. Eesti on väikseima
rahvusvahelise kaitse taotluste arvuga Euroopa Liidu liikmesriik, kuid surve on järk-järgult
kasvanud. Samuti on Eesti siiani olnud valdavalt transiidiriik, kust loodetakse jõuda teistesse
riikidesse, eelkõige Põhjamaadesse. Kriiside tõttu Euroopa lähiümbruses on suurenenud
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja -saajate arv nii Eestis kui ka Euroopas11. ÜRO Pagulaste
Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on esimest korda ajaloos maailmas kokku üle ühe
miljoni inimese, kes vajavad ümberasustamist. Viimasel paaril aastal on olnud sunnitud oma
koduriigist lahkuma enim süürlased, eritrealased ja afgaanid. Kuigi põgenike voogudest on
enim mõjutatud kriisikollete naaberriigid, kes on olnud siiani ka suurimad põgenike vastuvõtjad
(Türgi, Pakistan, Liibanon, Iraan ja Jordaania), on oma jõupingutusi olukorra leevendamiseks
suurendanud ka Euroopa Liit, kus eesliini riikides (eelkõige Kreekas ja Itaalias) on alates 2015.
aastast olnud vajalik nii ümber paigutada sinna saabunud rahvusvahelise kaitse saajaid, kui
tugevdada riikide vastuvõtusüsteeme.
Kui Euroopa Liidus esitati 2008. aastal 225 150 ning 2013. aastal juba ligikaudu 431 090
taotlust ja 2014. aastal esitati kokku juba 626 960 rahvusvahelise kaitse taotlust12. 2015. aastal
esitati Euroopa Liidus kokku 1 321 600 rahvusvahelise kaitse taotlust13, mis oli seni kõigi
aegade suurim taotluste arv Euroopa Liidus.
Eurostati andmetel esitati 2016. aastal EL liikmesriikidesse kokku 1 204 300 taotlust14. Euroopa
Komisjoni andmetel esitati 2017. aastal EL liikmesriikides kokku 706 913 taotlust, mis näitas
märkimisväärset langust võrreldes eelmise aastaga.
Eestis taotles rahvusvahelist kaitset 2011. aastal 66 inimest, 2014. aastal 147 ning 2015. aastal
226 inimest. 2016. aastal oli esmakordseid rahvusvahelise kaitse taotluse esitajaid 84, mida on
peaaegu kolm korda vähem kui 2015. aastal. Vähenenes eelkõige Ukraina kodanikest taotlejate arv.
2017 aastal esitati Eestis kokku 116 rahvusvahelise kaitse taotlust. Neist 7 olid korduvad taotlused
ja 15 kaitse saajate perekonnaliikmete taotlused. Seega, esitati 2017. aastal tavarände korras Eestis
10ASEM-i riikide sisserände ja rändevoogude juhtimise peadirektorite 12. konverents, Tokyo, 9.–10. oktoober 2013.
Rändepoliitika kui majanduskasvu strateegia. Taustamaterjal.
11 Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus (2013). Rändemonitooring: Pagulusränne Euroopa Liidus,
sealhulgas Balti riikides ja Põhjamaades 2012. aastal.
12
Eurostat http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Asylum_statistics
13
http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=migr_asyappctza&lang=en
14
http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7921609/3-16032017-BP-EN.pdf/e5fa98bb-5d9d-4297-9168-
d07c67d1c9e1
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ligikaudu 2,5% võrra rohkem taotlusi. Täiendavalt esitati 2017 jooksul 75 rahvusvahelise kaitse ja
kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa pikendamise taotlust.
Eestis esitasid 2017. aastal sagedamini rahvusvahelise kaitse taotlusi Ukraina (18), Vene
Föderatsiooni (17), Gruusia (13), Sri Lanka (7) ja Iraagi (7) kodanikud. 2017. aastal tegi PPA
38 positiivset otsust. Neist 7 korral omistati pagulase staatus, 9 korral täiendava kaitse staatus
ja 23 korral anti elamisluba kaitse saanud isiku perekonnaliikmele.
Ülaltoodule lisandusid 77 ümberasustamise ja ümberpaigutamise raames tehtud positiivsed otsused,
neist 47 tehti ümberpaigutamise ja 30 ümberasustamise raames. Eestisse saabusid 2017. aastal
rändekava alusel kokku 98 inimest. Seega on 2017. aasta seisuga Eestisse saabunud 175 inimest.
Neist 145 Süüria kodanikku, 24 Iraagi, 4 Eritrea ja 2 Jeemeni kodanikku. Võrreldes 2016. aasta
andmetega, tehti 12,5 % vähem positiivseid otsuseid.
Ümberpaigutamise ja ümberasustamise raames tulnud isikud, kes on
saanud pagulasstaatuse
400
Ümberpaigutamise ja ümberasustamise raames tulnud isikud, kes on
saanud täiendava kaitse
Rahvusvahelise kaitse saajate arv
300
78
Rahvusvahelise kaitse taotlejate arv
36
200
20 68
19
228 28 16
100 7
13 147 52
11
97 116
4 17 66 77
4 36 30 52
0 14
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 2. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis ajavahemikul 01.01.2008‒
31.12.2017 (Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)
Kui 2015.aastal esitati 226 taotlust, 2016 oli esmakordseid rahvusvahelise kaitse taotluse esitajaid
peaaegu kolm korda vähem ja 2017 aastal esitati ca 2,5% rohkem taotlusi, siis tuleb endiselt
pöörata tähelepanu asjaolule, et rahvusvahelise kaitse valdkond on väga palju sõltuv välistest
teguritest. Seega võib endiselt Eestis lähiaastatel rahvusvahelise kaitse valdkonnas väljakutseks
olla toimetulek taotlejate arvu kasvuga ning nii rahvusvahelise kaitse taotlejatele kui saajatele
toetavate teenuste tagamine (nt toimetulekut, kohanemist ja hilisemat lõimumist toetavad
teenused, sh tugiisikuteenus, nõustamine, rehabilitatsiooniteenus, eesti keele õpe jne), hoides
samas ära varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ning teenuste ülekoormamist.
Kuna Euroopa Liidu rändepoliitika aluspõhimõte on vastastikune solidaarsus ja vastutus,
avaldas Euroopa Komisjon 2015. aasta mais Euroopa rände tegevuskava teatise, mis muu
hulgas hõlmas kõikide liikmesriikide vahelisest solidaarsusest lähtuvalt ümberasustamise ja -
paigutamise mehhanisme Vahemere kriisiolukorra lahendamiseks. 2015. aasta septembris
leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide siseministrid kokku 180 000 rahvusvahelist kaitset vajava
inimese ümberpaigutamises ja -asustamises kahe aasta jooksul. 2016. aasta 18. märtsil leppisid
Euroopa Liit ja Türgi kokku rändekriisialases koostöös, et peatada ebaseaduslik ränne
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Euroopasse ning luua Türgist ümberasustamise võimalus olemasolevate 2015. aasta
ümberpaigutamise ja –asustamise baasil.
Kriisidest põhjustatud erakorraliste rändevoogude leevendamiseks on ka Eesti nõustunud
vabatahtlikult osalema ümberpaigutamises ja -asustamises eeldusel, et sellekohased
kokkulepped Euroopa Liidu siseselt on kooskõlas riigi rahvastiku ja majanduse osakaaluga
Euroopa Liidus. Seetõttu on lähiaastatel rahvusvahelise kaitse valdkonnas vaja tagada
võimekus ümberasustamise ja -paigutamise skeemides osalemiseks.
2017. aasta septembris tegi Euroopa Komisjon ülevaate rände tegevuskava rakendamisest, kus
märgiti, et kriisiolukorrale reageerimisel oli positiivne mõju. Muuhulgas tõhustati
ühisoperatsioone ja kõikide osapoolte koostööd; edukaks osutus esmaste vastuvõtukeskuste
loomine Kreekas ja Itaalias; parandati EL välispiiride haldamist; jätkus EL ja Türgi
koostööleppe rakendamine. Ümberpaigutamine leevendas oluliselt survet Itaaliale ja Kreekale,
kuid see on endiselt suur. Koostöös liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on
astutud samme, et vähendada ebaseaduslike rände ja viibimise stiimuleid ning tugevdada
muuhulgas Liibüa rannikuvalve suutlikkust Vahemere keskosa ebaseadusliku rände tee
haldamisel. Jätkub töö 2016. aastal käivitunud EL varjupaigareformiga, mis on tervikliku
rändealase strateegia osa. Rändest on saanud EL uus prioriteet suhetes peamiste partneritega. .
Samuti tegi Euroopa Komisjon liikmesriikidele üleskutse ümber asustada järgneva kahe aasta
jooksul kokku 50 000 kaitset vajavat isikut kolmandatest riikidest. Vabariigi Valitsus tegi
14.12.2017 istungil otsuse, et Eesti asustab aastal 2018 ümber 40 inimest Türgist ning aastal
2019. aastal samuti. Otsus kooskõlastati Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga jaanuaris
2018.
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute arvu
suurenemine ning jätkuv ümberasustamine, on uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale.
Esiteks on oluline tagada jätkuvalt menetluste kõrge kvaliteet, avalik kord ja julgeolek
ning Eesti valmisolek täita Euroopa Liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid
kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutusjuhtumeid.
Teiseks tuleb valmis olla rahvusvahelise kaitse saajatele vajalike vastuvõtutingimuste
tagamiseks selliselt, et toetada nende toimetulekut, kohanemist, hilisemat lõimumist ja
panustamist Eesti ühiskonna heaolu kasvu.
Kohanemine
Eelnevast lähtuvalt on rändepoliitika üks oluline osa sisserändajate kohanemine. Juba praegu
tuleb Eestisse üle 4000 sisserändaja aastas, kelle kultuuriline ja keeleline taust erineb Eesti
elanike omast ning kelle kohanemine on ühiskonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega.
Seetõttu tuleb soodustada seda, et uussisserändajad õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning
neil oleksid teadmised ja oskused, mis võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. Sellele
järgneb juba sügavam kaasatus ühiskonna ja riigi protsessidesse ehk lõimumine15.
Uussisserändajatega seonduv oluline väljakutse on ühiskonna hoiakud ning nende avatus.
Seonduvad tegevused kajastuvad arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“.
Aastatel 2007–2013 Euroopa Liidu finantsperioodi vahendite abil elluviidud tugiisiku- ja
kohanemisteenuste mõjuanalüüsist ning 2014. aastal läbiviidud uuringust16 selgus, et
15 Kohanemine ehk adapteerumine on protsess, mille käigus riiki (ümber) asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna
ja vastuvõtva ühiskonnaga. Lõimumine on ühiskonnas mitmepoolne sotsiaalse sidususe tekkimise protsess eri keelelis-
kultuurilise taustaga inimeste vahel.
16 Balti Uuringute Instituut (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja
jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. Kättesaadav Internetis: https://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-
_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf.
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
uussisserändajate kohanemise toetamiseks on vaja senisest enam sihtrühmapõhiseid
kohanemist toetavaid teenuseid ning mitte ainult kolmandate riikide, vaid ka Euroopa Liidu
kodanikele. Samuti tuleb arvestada, et osa ettevõtluse, töö või õppimise tõttu Eestisse tulijaid
ei kavatse siia püsivalt elama asuda ning vajavad eelkõige esmast kohanemistuge, mitte aga
põhjalikke lõimumismeetmeid. Seega on vaja teenuseid, mis vastaksid paremini
uussisserändajate vajadustele ja individuaalsetele huvidele.
Kodakondsus
Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isikute õiguste ja kohustuste ulatus, samuti seos
kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja
otsustada, milliseid isikuid ja millistel tingimustel ta oma kodanikeks peab. Samas on Euroopa
Liidus iga liikmesriigi kodakondsuspoliitikal märkimisväärne mõju teistele riikidele.
Liikmesriigi kodanik on Euroopa Liidu kodanik – ta võib valida elukohaks mis tahes
liikmesriigi. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, siis on riik
kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust
ja seaduste täitmist. Seega on kodakondsuspoliitikal oluline roll siseturvalisuse ja -julgeoleku
tagamisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik
vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on
kodanike olemasolu riigi toimimise ning laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas.
Demokraatlikku riigiidentiteeti toetava kodakondsuspoliitika võtmeküsimus on
soodustada nii regulatiivsete kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe,
kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist. Siin on oluline mitme
toimija panus.
Kodakondsuse alused, sealhulgas selle omandamise tingimused, kodakondsuse saamine,
äravõtmine ja kodakondsusest loobumine, on põhiosas reguleeritud riigisisese õigusega. Samas
on inimeste piiriülese liikumise suurenemine ning mitmes kohas elamine ja tegutsemine loonud
suuremad seosed eri riikide vahel ning vajaduse koostööks, infovahetuse, andmehalduse ja
registripidamise osas. Need teemad on seotud peamiselt usaldusväärse ja turvalise
identiteedihalduse alaeesmärgiga.
Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsust mitteomavad
pikaajalised elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega isikute arv
väheneb aasta-aastalt. Kui 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid rahvastikuregistri andmetel
määratlemata kodakondsusega isikud Eesti elanike arvust 7,4%, siis 2016. aasta 1. jaanuaril
moodustasid nad Eesti elanike arvust 5,9%. Samas on uuringud näidanud, et teatud
elanikerühmade valmidus omandada Eesti kodakondsus on eri põhjustel väike. 2005., 2008. ja
2011. aastal läbiviidud uuringute17 järgi on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu
hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga. Seetõttu on ka määratlemata kodakondsusega
isikute arvu vähenemisele suunatud tegevused kajastatud suuresti lõimumisvaldkonna
arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“. Määratlemata kodakondsusega inimestest on üsna suur hulk
keskealised inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsuse taotlemiseks on keerulisem tõsta kui
nooremaealistel inimestel. Lisaks on teatud hulk kriminaalkorras karistatud isikuid (15248 18),
kes üldjuhul kodakondsust ei saa.
17 Saar Poll (2005). Määratlemata kodakondsusega isikute suhtumisest Eesti kodakondsuse saamisse: teadmised ja soovid.
Kättesaadav Internetis:
http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/raamatukogu_uuringud/aruanne%20ver%2022
_11_05.pdf.
Turu-uuringute AS (2009). Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale.
AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2011). Integratsiooni monitooring. Kultuuriministeerium.
18 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Tabel 1. Määratlemata kodakondsusega isikute vanuseline jaotus seisuga 31.12.2017 (Allikas:
Rahvastikuregister)
Vanus Arv
0–15 169 (neist 6 elavad välisriigis)
16–25 1303 (neist 35 elavad välisriigis)
26–35 10 682 (neist 200 elavad välisriigis)
36–45 16 415 (neist 296 elavad välisriigis)
46–55 15 574 (neist 270 elavad välisriigis)
56–65 17 224 (neist 102 elavad välisriigis)
66–75 9051 (neist 61 elavad välisriigis)
76+ 6835 (neist 44 elavad välisriigis)
Kokkuvõttes on rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamisel oluline valdkondlike
poliitikate ootustega arvestamine ning samas teiste poliitikate panustamine rände- ja
kodakondsuspoliitika arengusse. Alusidee on ühiskonna terviklikkus ja sellest adekvaatse
ülevaate omamine. See kindlustab nii avaliku ruumi ja ühiskonna toimimise kui ka
rahvusriigi põhimõtte säilitamise. Samuti tuleb arvestada rände kontrolli, juhtimise,
kohanemise ja lõimumise terviklikuma suunamisega Euroopa Liidus.
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika soodustab Eesti arengut ning tagab
siseturvalisuse, toetudes kodakondsus- ja rändevaldkonna teadmispõhisele ja terviklikule
käsitlusele ning avatud sotsiaal- ja majanduskeskkonnale.
Tabel 4. Programmi mõõdikud
2015 Sihttase Allika
2014 2016 2017 2018 2019
(tegelik) 2020 s
Eksperdi-
hinnangud Koosta- Koosta- Koosta- Koosta- SiM
rändepoliitika takse takse takse takse
- - -
eesmärkide
saavutamisele
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine
2016. aastal esitati Eestile rahvusvahelise kaitse taotlusi tavarände korras
märkmisväärselt vähem (ligi kolm korda), kuna olukord Ukrainas on stabiliseerunud.
Peamiseks proovikiviks kujunes menetlusvõimekuse tagamine Eesti jaoks uutes
ümberpaigutamise ja -asustamise protsessides. 2017. aastal oli olulisem valmisoleku
tagamine menetleda ümberasustamise ja paigutamise protsessides suuremat hulka
rahvusvahelise kaitse taotlusi erinevatest päritoluriikidest, võtta vastu kaitse taotlejaid
ja saajaid ning tagada kaitse saajate kohanemine ja lõimumine.
Määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes. 2016. aasta lõpul elas Eestis
82 584 määratlemata kodakondsusega isikut, kuid 2017. aasta lõpul oli neid 80 316.
Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute arv on stabiliseerunud. Kui
2016. aastal oli see 1755 siis 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse 862 isikut. 2016. aasta
kasv oli tingitud 01.01.2016 jõustunud kodakondsuse seaduse muudatustest, mille
tulemusel lisaks taotluse alusel saanud isikutele said Eesti kodakondsuse automaatselt
ka kõik Eestis elavad määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased. Neid oli 765.
Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osatähtsus, kes hindavad, et nende
konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud, oli 90,6%. Koolituste
läbinud hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi,
ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud.
I astme kohtus vaidlustatud rahvusvahelise kaitse otsustest jõusse jäetud otsuste osakaal
oli 88,6 %, mis on võrreldes 2016 aasta näitajaga ca 20% võrra paranenud. 2017. aastal
jõustunud kohtuotsuste arv sisaldab ka 2016. aastal esitatud kaebusi.
Suurenenud on Eestis töötavate ja õppivate välisriikidest tulnud inimeste arv.
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
2017. aastal kiideti valitsuskabinetis heaks siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi,
kultuuriministeeriumi, Integratsiooni SA, SA Innove, Eesti Töötukassa ning PPA ettepanekud.
Ettepanekutest lähtuvalt saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda soovivad 18–65 aastased
inimesed, kes on Eestis seaduslikul alusel elanud vähemalt 5 aastat, taotleda vabatahtliku
lepingu alusel tasuta eesti keele õpet kodakondsuse omandamiseks vajaliku tasemeni.
Keeleõpet pakutakse 3–5 aasta jooksul nulltasemelt kuni tasemeni B1. Kokkuleppel tööandjaga
võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele keeleõpet toetavat tasustatud õppepuhkust. Seega
on tagatud keeleõppestipendium, mis arvutatakse keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest
aastas ühe mooduli kohta. See aitab vähendada võimalust, et kodakondsuse taotlemine jääb
selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste
kõrvalt aega keeleõppeks.
2017. aastal jätkas Siseministeerium koostöös lepingupartneritega 2015. aastal algatatud
uussisserändajate kohanemisprogrammi elluviimisega ja uussisserändajatele koolituste
pakkumisega. Selle eesmärgiks on toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate
rändeprotsessi, nende kiiret ja mugavat kohanemist ning esmaste iseseisvaks toimetulekuks
vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Alates 2015. aastast kuni 2017. aasta lõpuni suunas
PPA kohanemisprogrammis osalema kokku 18 952 uussisserändajat. Koolitusi pakuti kokku 2
919 korral.
2017. aastal koostati ülevaade uussisserändajatele suunatud 2017–2018 enim arendamist
vajavatest kohanemist toetavatest teenustest. Sellega seonduvalt töötati Siseministeeriumi
ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt välja välismaalaste migratsiooni nõustamisteenus.
Migratsiooni nõustamisteenust osutatakse alates 2017. aasta märtsist nii välismaalastele kui
nendega kokkupuutuvatele avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajatele.
Samuti ka välismaalaste Eestisse kutsujatele (nt ülikoolid, tööandjad). Migratsiooni
nõustamisteenuse eesmärk on toetada välismaalaste, sh välisspetsialistide, välistudengite- ja
õppejõudude, pererände raames saabunud uussisserändajate rändeprotsessi. Teisalt aga
välismaalastega kokku puutuvate ettevõtjate ning ülikoolide värbamisprotsessi. Selle jaoks
pakutakse sihtrühmale personaalset ja proaktiivset õiguslikku rändealast nõustamist. 2017.
aasta jooksul on migratsiooni nõustamisteenust osutatud ligikaudu 10 000 korral.
2017. aastal jätkas Eesti ümberasustamise ja ümberpaigutamise alusel rahvusvahelist
kaitset vajavate inimeste vastuvõtmist. 2017. aastal saabus Eestisse 75 ümberpaigutatud
isikut Kreekast ning 4 Itaaliast ja 19 ümberasustatud isikut Türgist. Ümberpaigutatavate
ja -asustatavate lõimumist ühiskonda on toetanud neile määratud tugiisikud, kes aitavad
orienteeruda Eesti riigisüsteemis, suhelda ametiasutustega, leida lasteaia-, kooli- või töökoht
ning tutvustada siinset eluolu.
Järgmistel aastatel on vajalik tagada valmisolek tegeleda vajaduse korral senisest suurema
hulga rahvusvahelise kaitse taotlejatega ning jätkata ümberaustamist Türgist. Seetõttu tegi
IOM-i Eesti esindus 2016. aastal Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest
koolitusi eesmärgiga suurendada PPA-s reservametnike hulka ja nende teadmisi rahvusvahelise
kaitse valdkonnas.
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded
Uussisserändajate kohanemise toetamise valdkonnas on järgmistel aastatel tähtsaim
ülesanne suurendada uussisserändajate ning uussisserändajatega kokkupuutuvate avaliku,
era- ja kolmanda sektori asutuste ja organisatsioonide teadlikkust kohanemisprogrammi
olemasolust ja kasulikkusest.
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Jätkuvaks väljakutseks on kohanemisprogrammi koolituste piisavas mahus pakkumine
väljaspool Tallinna ehk peamiselt Tartus ja Narvas.
Teine ülesanne on arendada kohaliku tasandi tugivõrgustikke uussisserändajate kohanemise
toetamiseks, motiveerida uussisserändajatega kokkupuutuvaid organisatsioone ja luua
uussisserändajate kohanemise ning pikemaajalise lõimumise valdkonnas omanikutunne
kohalikul tasandil. 2018. ja 2019. aastal on oluline jätkata ning tõhustada kohanemis- ja
lõimumisvaldkonnas tegutsevate asutuste ja organisatsioonide koostööd, et vältida
tegevuste dubleerimist ning teenuste killustumist.
Uussisserändajate vaates on üheks olulisemaks kohanemist ning pikemaajalisemat
lõimumist soodustavaks teguriks kvaliteetne ning kättesaadav eesti keele õpe. Tegemist on
järjest suureneva vajaduse ja nõudlusega, millele hetkel ei suuda turg piisava pakkumusega
vastata.
Meetmetes ja rahastamises toimunud muudatused ja peamised kitsaskohad
Rahvusvahelise kaitse valdkonnas oli 2017. aastal suurim lahendamist vajav ülesanne
ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuste tähtaegade saabumine. Euroopa Liidu riigid, sh
Eesti, ei suutnud ettenähtud tähtajaks täita tegevuste eesmärke täielikult. Septembris 2017
kutsus Euroopa Komisjon jätkutegevusena üles liikmesriike ümber asustama 2018. ja 2019.
aastal kokku 50 000 inimest. Samuti panustama jätkuvalt solidaarselt muudesse
rändehaldusmeetmetesse, sh EUAA-sse ning Frontex-isse.
Järelevalvepõhisele menetlusele üleminekuks on tarvilik rakendada uusi IKT-lahendusi, mis
tagavad isiku senisest suuremamahulise ja laiapõhjalisema taustakontrollivõimekuse ning
taotlustega seotud tegelike asjaolude parema tuvastamiskindluse. Vastavate arenduste
elluviimiseks on tarvilik tagada lisarahastus.
Rahvusvahelise kaitse menetluse ja vastuvõtutingimuste tagamise kulud suurenesid kaitse
taotlejate ja saajate arvu suurenemise järgi, eriti ümberpaigutamise ja -asustamise käigus
saabuvate kuni 550 isiku tõttu. 2017. aasta suvel otsustas Vabariigi Valitus rahastada
Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi haldusala püsikulusid seoses ümberpaigutamise ja
–asustamisega alates 2019. aastast keskmiselt 1,5 miljoni euro ulatuses aastas.
Rahastusvajadused on kajastatud Ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuskava
planeerimisprotsessis ning alates 2018. aastast algab tegevuse üleviimine STAK-i koostöös
Rahandusministeeriumiga.
15
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine
Meetme eesmärk: Tagatud on tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, mis lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest ning aitab kaasa rahvusriigi
säilimisele, kodakondsuse väärtustamisele, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele.19
Tabel 5. Meetme mõõdikud
2014 2015 (tegelik) 2016 (tegelik) 2017 (tegelik) 2018 2019 Sihttase 2020 Allikas
Määratlemata kodakondsusega < 86 000 < 86 000 < 86 000
91 288 < 84 000 < 83 000 < 82 000 PPA
isikute arv20 (85 215) (82 584) (80 316)
Olulised probleemid
Kodanikustaatuse väärtus muutub ajas ning see võib järjest mobiilsema eluviisi ja üleilmastumise tõttu muutuda vähem tähtsaks.
Riigi elanikest ülevaate omamine olukorras, kus isikute liikumine muutub järjest ülemaailmsemaks ja elustiil hargmaisemaks, on keeruline.
Kuigi määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb iga aastaga, on uuringud näidanud, et teatud elanikerühmade valmidus omandada Eesti
kodakondsus on erinevatel põhjustel väike.
Võimekus 1: Eesti kodakonduse omandmise valmiduse suurendamine ning väärtustamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, KuM
tagamiseks on jätkatud kodanikustaatuse väärtustamisega Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
seotud tegevusi. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
19
“Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika” mõiste all on silmas peetud, et kodakondsuspoliitika kujundamisel võetakse arvesse mõjusid erinevatele isikute gruppidele: eelkõige Eesti elanikud ja
välisriikides elavad Eesti kodanikud, samuti välis- ja julgeolekupoliitilisi aspekte.
20 Mõõdikute sihttasemed kattuvad „Lõimuv Eesti 2020“ arengukava sihttasemetega.
16
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kaas- Märkused, seosed teiste
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja arengudokumentidega
1.1. Jätkatud on kodakondsustunnistuste kätteandmise pidulike PPA SiM 2019– RE
tseremooniate korraldamist ja parendatud sellekohast 2022
teavitustööd avalikkuses, et väärtustada kodakondsust ja
tugevdada uute kodanike riigiidentiteeti.
1.2. Jätkatud on kodanikupäeva korraldamist, sealhulgas on KuM SiM 2019– RE „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi
Kultuuriministeerium jätkanud aasta kodaniku tseremoonia 2020 „Vähelõimunud välispäritolu taustaga
korraldamist. püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud
Eesti kodakondsuse omandamise ning uute
ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 2.1
„Võimaluste loomine vähelõimunud
välispäritolutaustaga Eesti püsielanike
ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
lõimumise toetamiseks“ ja meede 2.2
„Õiguslik–poliitilise lõimumise toetamine“.
1.3. Läbi on viidud projekte Eesti kodakondsuse väärtustamise ja KuM 2019– RE „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi
ühise riigiidentiteedi tekkimise toetamiseks. 2020 „Vähelõimunud välispäritolu taustaga
püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud
Eesti kodakondsuse omandamise ning uute
ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 2.1
„Võimaluste loomine vähelõimunud
välispäritolutaustaga Eesti püsielanike
ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
lõimumise toetamiseks“ ja meede 2.2
„Õiguslik–poliitilise lõimumise toetamine“.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: KuM
2. Tõstetud on määratlemata kodakondsusega isikute
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
valmidust omandada Eesti Vabariigi kodakondsust.
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas- Märkused, seosed teiste
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja arengudokumentidega
2.1. Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid (sh määratlemata KuM 2019– RE „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi
kodakondsusega isikuid) on teavitatud kodakondsuse 2020 „Vähelõimunud välispäritolu taustaga
taotlemise võimaluste, vajalike tingimuste ja dokumentide püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud
kohta.
17
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
2.2. Kodakondsuse taotlemiseks on pakutud ettevalmistavaid KuM 2019– RE, välis- Eesti kodakondsuse omandamise ning uute
koolitusi. 2020 vahendid: ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 2.1
ESF „Võimaluste loomine vähelõimunud
2.3. Eesti Vabariigi kodakondsust soovivatele inimestele on välispäritolutaustaga Eesti püsielanike
Tegevuse 2019– Välis- ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
võimaldatud lepingut, mille kohaselt pakub riik tasuta eesti eest 2020 vahendid:
keele kursusi kõigile, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda lõimumise toetamiseks“ ja meede 2.2
vastutaja ESF,
ning võimaldab neile keeleõppeks tasustatud õppepuhkust. „Õiguslik–poliitilise lõimumise toetamine“
selgub lisavajadus
2018 I A
kvartalis
18
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja vastuvõtutingimuste tagamine
Meetme eesmärk: Eesti sisserändepoliitika on kujundatud teadmistepõhiselt ja paindlikult kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega
ning Eesti arenguvajadustega. Tagatud on tõhusad meetmed rände juhtimiseks, elamislubade ja viisade väärkasutuste ärahoidmiseks ning
uussisserändajate kohanemise toetamiseks. Rahvusvahelise kaitse menetlused ja vastuvõetud otsused on jätkuvalt kõrge kvaliteediga.
Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele on tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused lähtuvalt nende
kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest jne taustast.
Tabel 6. Meetme mõõdikud
2016
2014 2015 2017 (tegelik) 2018 2019 Sihttase 2020 Allikas
(tegelik)
Kohanemiskoolituse läbinud
uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et tegevus algas 2015 70%
- 90% (90,6%) 90% 90% 90% SiM
nende konkurentsivõime ühiskonnas oktoober (88,4%)
toimetulemiseks on paranenud
Eksperthinnangud rahvusvahelise kaitse koosta koosta
- - - koostatakse koostatakse SoM
vastuvõtutingimuste tagamisele takse takse
I astme kohtus vaidlustatud rahvusvahelise 92%
kaitse otsustest jõusse jäetud otsuste 100% 92% 92% (88,6%) 92% 92% 92% PPA
(69%)
osakaal
Olulised probleemid
Rahvastiku vähenemine ja vananemine on tinginud tööealiste elanike arvu vähenemise. Elanike hariduse ja oskuste mittevastavus ettevõtete
tööjõuvajadusele on tinginud struktuurse tööjõupuuduse. Jätkusuutlik majandus-, teadus- ja hariduspoliitika eeldab nende valdkondade
rahvusvahelistumist ning sobilike oskustega tööjõudu. Atraktiivse sotsiaal-majandusliku keskkonna puudumise tõttu rändab kvalifitseeritud
välistööjõud pigem teistesse riikidesse21.
21 IBS 2014, Praxis 2014.
19
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku
sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Nende meetmete rakendamine eeldab ajaga kaasaskäivaid ja ökonoomseid infotehnoloogilisi lahendusi,
nende uuendamist ning uute lahenduste kasutusele võtmist. Sisserände suurenemisel on vaja toetada uussisserändajate kohanemist22 ning suureneb
vajadus pakkuda teenuseid senisega võrreldes oluliselt suuremale sihtrühmale.
Sisserändajatest ülevaate omamine olukorras, kus isikute liikumine muutub järjest ülemaailmsemaks, on keeruline.
Kriiside tõttu suurenes Euroopas, sealhulgas Eestis, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv. Eestile on ka lähiaastatel
oluliseks väljakutseks tulla toime ümberasustamisega ning tagada toetavad teenused (nt toimetulekut ja kohanemist toetavad teenused, sealhulgas
tugiisikuteenus, nõustamine, rehabilitatsiooniteenus, eesti keele õpe) rahvusvahelise kaitse saanud isikutele, hoides samas ära varjupaigasüsteemi
kuritarvitamist.
2015. aastal eskaleerunud ulatusliku Vahemere rändekriisi tõttu on Euroopas Liidus lähiaastatel katsumuseks leevendada kolmandate riikide
kodanike ootamatut sissevoolu. Kuna Euroopa Liidu rändepoliitika aluspõhimõte on vastastikune solidaarsus ja vastutus, siis avaldas Euroopa
Komisjon 2015. aasta mais Euroopa rände tegevuskava teatise, mis muu hulgas hõlmas kõikide liikmesriikide vahelisest solidaarsusest lähtuvalt
ümberasustamist ja -paigutamist Vahemere kriisiolukorra lahendamiseks. 2015. aasta septembris leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide
siseministrid kokku 180 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises ja -asustamises kahe aasta jooksul.
Seetõttu oli ka Eestil vaja tagada võimekus ümberasustamiseks ja -paigutamiseks. 2015. aastal kindlaks tehtud võimekus oli viia protsessi raames
läbi menetlusi, toetada ümberasustamise ja -paigutamise raames kaitset vajavate isikute Eestis toimetulekut, sh eluaseme tagamist, kohanemist ja
hilisemat lõimumist selliste teenustega nagu kohanemisprogramm, tõlketeenus, tugiisikud, keeleõpe, tööturuteenused, vajaduse korral
psühholoogiline nõustamine ning ümber- ja täiendusõpe, alaealiste ja täiskasvanute tasemeharidus ning erinevad lõimumisteenused. Teenuseid
pakutakse koostöös erinevate sotsiaalpartneritega, kellel on valdkonnas oluline roll lisaks huvikaitsele ka teenusepakkujana. Oluliseks eesmärgiks
on tagada tugiisikute kaudu kõikidele Eestisse jõudnud isikutele teadmised nende võimalustest erinevaid teenuseid kasutada.
Euroopa Komisjon tegi rände tegevuskava järeltegevustena ühe ettepanekuna liikmesriikidele üleskutse ümber asustada järgneva 2. aasta jooksul
kokku 50 000 kaitset vajavat isikut kolmandatest riikidest. Vabariigi Valitsus tegi 14.12.2017 istungil otsuse, et Eesti asustab aastal 2018 ümber
40 inimest Türgist ning aastal 2019 Türgist 40 inimest Türgist. Otsus kooskõlastatakse Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga jaanuaris
2018.
Järgnevatel aastatel on seega ümberasustamise raames oluline suurendada võimekust menetluste läbiviimiseks, avaliku korra ja julgeoleku
tagamiseks, rahvusvahelise kaitse saajate majutamiseks, tervisekontrolli ja tervishoiuga seotud teenuste pakkumiseks, üldhariduses tugiteenuste
pakkumiseks, keeleõppeks, kohanemist ning lõimumist toetavateks teenusteks ning tugiisiku ja teiste vajalike sotsiaalteenuste pakkumiseks. Samuti
22 IBS 2014
20
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
on oluline viia ellu teavitustegevusi, mis tõstavad Eesti elanike teadlikkust ümberasustamise ja -paigutamise tegevustest, inimõigustest, võrdsest
kohtlemisest ja sallivusest.
Võimekus 1: Eesti arenguvajadustele vastava sisserändepoliitika elluviimine ja rahvusvahelise
kaitse määratlemine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Õigustatud isikutele on õigusaktides ettenähtud tähtaja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA, SiM, SMIT
jooksul riigis viibimise, elamise ja töötamisega seotud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
menetlused läbi viidud. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas- Märkused, seosed teiste
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja arengudokumentidega
1.1. Arendatud on rände järelkontrolli meetmeid, sealhulgas on PPA SiM, 2019– RE, lisa-
välja töötatud uusi ja kaasajastatakse olemasolevaid IKT SMIT 2022 vajadus A
lahendusi.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
2. Eesti sisserändepoliitika on kujundatud teadmistepõhiselt Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: HTM, MKM, SiM
ja paindlikult kooskõlas teiste poliitikavaldkondade Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
eesmärkidega ja Eesti arenguvajadustega. Koostöös era-, tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
kolmanda ja avaliku sektoriga on soodustatud nende
välismaalaste Eestisse tulekut, kelle sisseränne annab
ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ja kelle siinviibimine
on kooskõlas avalike huvidega.
Kaas- Märkused, seosed teiste
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja arengudokumentidega
2.1. Arendatud ja rakendatud on tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- HTM 2019– RE Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika
ja tagasisidestamise süsteemi (OSKA)23. Süsteemi on 2022 fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse
arendatud ja rakendatud koostöös tööjõu oskuste arendamise ja suuna „Prioriteetne suund 1: Ühiskonna
konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus
korraldamisega seotud institutsioonidega. osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise
eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on
23
OSKA väljundina koostatakse alates 2016. aastast iga-aastaselt nii terviklikku tööjõu ja oskuste vajadust kui ka tööjõu pakkumist ja demograafilist situatsiooni arvestav
tööturu koolitustellimus.
21
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
suuremas vastavuses tööturu vajadustega“
meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“
raames. OSKA tegevuse eelarvestamine toimub
„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ tööturu
ja õppe tihedama seostamise programmi kaudu.
2.2. Koostatud on detailsed tööjõuvajaduse prognoosid. MKM 2019– RE
2022
2.3. Analüüsitud on õigusaktide muutmise vajadust, sealhulgas SiM 2019– RE „Eesti 2020“ alaeesmärgi „Tööjõu väljaõppe
järelkontrolli meetmeid, sidudes need majanduse arengu 2020 vastavusse viimine kaasaegse tööturu
vajaduste ja sobilike rände juhtimise meetmetega. vajadustega (kasutades sh paremini EL siseturu
ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või
kõrghariduse tasemel erialase haridusega
inimeste osakaalu suurendamine“ meede 2.1
„Kaasaegse tööturu vajadustele vastava
hariduse ja oskustega tööjõu olemasolu
tagamine“; Eesti teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine
Eesti“ 2014-2020 meede 2. „TA ühiskondliku
ja majandusliku kasu suurendamine“.
2.4. Ellu on viidud „Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava MKM 2019– RE „Eesti 2020“ alaeesmärgi
2018-2020“, sh olulised tegevused: 2020 „Konkurentsivõimeline majanduskeskkond“
• Eestisse tööle asumisega seotud info, materjalide ja meede „Keskkonna loomine senisest suuremas
avalike teenuste (elamisluba, perearst, koolikohad, eluase mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema
jms) kasutamise lihtsustamine; lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste
• Eesti kui töötamise sihtriigi tutvustamine ja töökohtade välisinvesteeringute Eestisse toomiseks“; „Eesti
pakkumine; ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“
• tööandjate valmisoleku suurendamine välisspetsialistide alaeesmärgi „Ettevõtted hindavad Eestit
kaasamiseks sh pikaajalise teavitusplaani väljatöötamine, tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“ meede 4.1
tegevuste koordineerimine ettevõtlusorganisatsioonidega „Konkurentsipositsioon“
ja valitsusasutustega, ettevõtjate nõustamine protsesside
muutmisel, kogemuste jagamine, koolitused, üldine
teadlikkus; välisspetsialistidele kohanemisteenuste
arendamine.
2.5. Seadusliku rände liikide jaoks on välja töötatud paindliku SiM 2019–
(õigusliku) nõustamisteenuse mudel, mis on suunatud nii 2021
sisserändajatele kui ka neid värbavatele ettevõtetele ja
organisatsioonidele.
22
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, KuM, HTM, SoM, erinevad
3. Tagatud on toetavad teenused uussisserändajate sotsiaalpartnerid
kohanemiseks koostöös avaliku, era- ja
mittetulundussektoriga. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas- Märkused, seosed teiste
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja arengudokumentidega
3.1. Koostatud on uussisserändajate kohanemise valdkonnas SiM KuM 2019– Välis- Täpsemad tegevused viiakse ellu „Lõimuv Eesti
vajalikke analüüse ja mõju-uuringud. 2020 vahendid: 2020“ raames.
ESF,
AMIF
3.2. Ellu on viidud uussisserändajate kohanemisprogrammi. SiM KuM 2019– Välis- „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi
2022 vahendid: „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas
ESF, kohanenud“ meede 3.1 „Kohanemiskoolituste
AMIF pakkumine uussisserändajatele“; „Eesti 2020“
tegevuskava 2014–2018 alaeesmärgi
„Keskkonna loomine senisest suuremas mahus
ekspordipotentsiaaliga ja suurema
lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste
välisinvesteeringute Eestisse toomiseks“ meede
2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi
arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu
kättesaadavuse parandamine“; „Eesti
ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“
alaeesmärgi „Ettevõtted hindavad Eestit
tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“ meede
„Konkurentsipositsioon“; teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
„Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“
alaeesmärgi „Teaduse kõrge taseme ja
mitmekesisuse kindlustamine“ meede 1.8
„Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa
ja paindliku rändepoliitika ning
uussisserändajate kohanemist toetava poliitika
kujundamist“, meede 2. „TA ühiskondliku ja
majandusliku kasu suurendamine“; „Eesti
regionaalarengu strateegia 2014–2017“
23
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
alaeesmärgi „Suuremate linnapiirkondade
rahvusvahelist majanduslikku
konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik
elukeskkond“ meede 2.3 „Välismaise
oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning
teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise
soodustamine“
3.3. Ellu on viidud teavitustegevusi eesmärgiga tõsta Eesti elanike KuM 2019– RE, välis- Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi
teadlikkust inimõigustest, võrdsest kohtlemisest ja sallivusest, 2020 vahendid: „Vähelõimunud välispäritolu taustaga
et toetada demokraatlikke ja avatud väärtusi ning nendel ESF püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud
baseeruvat jagatud riigiidentiteeti. Eesti kodakondsuse omandamise ning uute
ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 1.1
„Ühise inforuumi ja kultuurilisest
mitmekesisusest teadlikkuse toetamine“.
3.4. Rakendatud on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi SiM KuM, 2019– Välis- Programm kestab 2014–2020, vahendeid on
mitmeaastast tegevuskava seadusliku rände ja kohanemise HTM, 2022 vahendid: võimalik kasutada kuni 31.12.2022.
valdkonnas. SoM, ESF,
erinevad AMIF
sotsiaalpart
nerid24
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
4. Õigustatud isikute suhtes on läbi viidud rahvusvahelise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SoM, KuM, HTM,
kaitse menetlused. erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)
5. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SoM, SiM, PPA, KuM, HTM,
saanud isikutele on tagatud vastuvõtutingimused ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)
toetavad teenused lähtuvalt nende kultuurilistest, soolistest, Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
usulistest, keelelistest jne taustast. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas- Märkused, seosed teiste
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja arengudokumentidega
5.1. Tagatud on riigisisese õiguse jätkuv kooskõla rahvusvahelise SiM SoM 2019– RE
õiguse ning Euroopa Liidu õigusega. Tagatud on tõhus 2022
rahvusvahelise kaitse menetlus. Eestis on rakendatud Euroopa
24
Taotlusvoorude võitjad.
24
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Liidu ühist varjupaigasüsteemi (Euroopa Liidu õigusaktide
rakendamine).
5.2. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud SiM, SoM 2019– Lisa-
menetlusprotsessis vajalik tugi ja teenused, sealhulgas 2022 vajadus B,
vajalikud majutuskohad. välis-
vahendid:
AMIF
5.3. Rahvusvahelise kaitse saajatele on tagatud nende teenuste SoM SiM, KuM 2019– Välis-
kättesaadavus, mis toetavad nende toimetulekut, keeleoskuse 2022 vahendid:
omandamist, kohanemist ja hilisemat lõimumist Eesti AMIF
ühiskonda.
5.4. Rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi SiM SoM, 2019– Välis- Programm kestab 2014–2020, vahendeid on
mitmeaastast tegevuskava rahvusvahelise kaitse valdkonnas. HTM, 2022 vahendid: võimalik kasutada kuni 31.12.2022.
PPA, AMIF
erinevad
sotsiaalpart
nerid25
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
6. Euroopa Liidu ümberasustamises ja paigutamises Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, HTM, SoM, RaM, KuM
osalemise tegevused on plaanitud ja läbiviidud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas- Märkused, seosed teiste
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja arengudokumentidega
6.1. Tagatud on Euroopa Liidu ümberasustamises ja -paigutamises SiM Pagulas- 2019 RE, lisa-
osalemise tegevuskava täitmine ministeeriumides ja asutustes, poliitika vajadus C
mis pagulaspoliitika koordinatsioonikogusse kuuluvad. koordi-
Sealhulgas on analüüsitud elluviimisega seotud takistusi ja natsiooni-
tehtud ettepanekud nende lahendamiseks. Rahvusvahelise kogu26
kaitse valdkonna poliitikate elluviimise kohta ning tegevuskava
elluviimise ettevalmistuste ja elluviimise kohta on koondatud
25
Taotlusvoorude võitjad.
26
Pagulaspoliitika koordinatsioonikogusse kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigikantselei ja Vabariigi
Presidendi Kantselei esindajad.
25
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ja vahetatud teavet erinevates kogusse kuuluvates
ministeeriumides ja asutustes.
6.2. Tagatud on koolieelsete lasteasutuste ja koolide personali HTM 2019– RE
täienduskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatega 2022
tegelemiseks, koolitused on seotud spetsiifiliste
kompetentsidega õpetajate ja koolijuhtide seas.
6.3. Ametnikke on lähetatud rändevaldkonnaga seotud Euroopa PPA 2019– RE,
Liidu agentuuride ja teiste institutsioonide töös osalemiseks. 2022 lisavajadus
B
6.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse SoM SiM, RaM, 2019– RE, AMIF
elama asumise korraldust ja tingimusi on arendatud. KuM 2022
26
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel 5. Programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
Siseministeeriumi valitsemisala eelarve 2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine 1 230 466 1 229 585 1 218 988 1 238 538 4 917 577
Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja 3 298 996 3 276 351 3 252 904 3 279 699 13 107 949
vastuvõtutingimuste tagamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
eelarve
Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja 0
2 500 000 1 500 000 0 4 000 000
vastuvõtutingimuste tagamine
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve
Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja 529 000 529 000 529 000 0
1 587 000
vastuvõtutingimuste tagamine
Kokku 7 558 462 6 534 936 5 000 892 4 518 237 23 612 527
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud
lisataotlused riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid
lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala planeerib programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ kulud riigi eelarvestrateegias 2019–
2022 ning 2019. a riigieelarves tegevuspõhiselt valdkonna eest vastutavate ministrite poolt ühiselt kinnitatava programmi alusel.
27
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 6. Programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine 2019 2020 2021 2022 KOKKU
A. Eesti keele õppemahu suurendamine välismaalastele (keele- ja 2 697 000 2 689 000 2 694 000 301 000 8 381 000
kodakondsuslepe)
Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja
vastuvõtutingimuste tagamine
B. Riiklike ekspertide lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametisse 45 500 44 000 44 000 44 000 177 500
(Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametisse (EASO)
C. Ümberasustamine ja radikaliseerumise ekspert 207 000 37 000 37 000 37 000 318 000
D. Välisabiprojektide riiklik kaasfinantseerimine 4 000 4 000 4 000 4 000 16 000
Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine
747 566 964 776 1 217 452 1 037 036 3 966 830
jm.
Kokku 3 701 066 3 738 776 3 996 452 1 423 036 12 859 330
28
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
AMIF – Asylum, Migration and Integration Fund (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond)
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt
prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja
„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist.
KuM – Kultuuriministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas
SiM – Siseministeerium
SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
SoM – Sotsiaalministeerium
29
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Sisukord
Programmi
Usaldusväärne ja turvaline
nimetus ja kestus identiteedihaldus
aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi Eesti on elektroonilise identiteedihalduse liider maailmas, olles loonud
eesmärk kasutajasõbraliku ja turvalise identiteedihaldussüsteemi.
Siseministeerium. Kaasvastutajad: Majandus- ja
Vastutaja
Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Justiitsministeerium,
(kaasvastutajad)1 Rahandusministeerium
Programmis keskendutakse isiku identiteedihaldus- ning isikut tõendavate
dokumentide poliitika kujundamisele ja elluviimisele, samuti rahvastiku
toimingute korraldamisele. Identiteedihalduspoliitika kujundamisel hoitakse
pigem konservatiivset joont, et tagada, et Eesti Vabariigis on igal isikul üks
identiteet, sealjuures toimub identiteedihaldus riigi poolt ja tsentraliseeritult.
Riik võtab vastutuse isiku õiguspärase tuvastamise eest, andes välja isikut
tõendava dokumendi ning luues võimalused isiku füüsiliseks ja digitaalseks
identifitseerimiseks, erinevate avalike ja erateenuste kasutamiseks ning
digitaalallkirja andmiseks.
Eesti on harukordne riik, kes on võtnud endale kohustuse tagada oma
kodanikele ja elanikele riikliku garantiiga – tõsikindla identiteediga – isikut
tõendav dokument, millega on võimalik kinnitada oma identiteeti nii
füüsilises kui ka digitaalses maailmas. Praeguse Eesti e-riigi infrastruktuuri
Sisu lühikokkuvõte üks baaskomponent on vaieldamatult isikutunnistus (ID-kaart), millel on
oluline tähtsus e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirjastamiseks.
Dokumendi kasutaja ja e-riigi seisukohalt on kümne aasta jooksul muutunud
ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste tegemiseks. Jätkuvalt suurenevad
internetiühenduse ja mobiilside kättesaadavus ja kasutamine, tahvelarvutite ja
nutiseadmete levik ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise
oskused. Lisaks loovad sellised trendid nagu majanduse ja äritegevuse
globaliseerumine, inimeste mobiilsus ja ränne, ühtne digitaalne turg,
kuritegevuse, sealhulgas küberkuritegevuse ning identiteedivarguste
globaliseerumine surve tagada turvalised tehnoloogilised lahendused ning
tõsikindel identiteedihaldus. Eestis on praegu kasutusel üks maailma
arenenumaid üleriigilise turvalise digitaalse isikut tõendavate dokumentide
väljaandmise ja kasutamise süsteeme.
Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3
1
Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Eestis on üks maailma eesrindlikumaid rahvastikuregistreid, mis võimaldab
riigi e-teenuste korraldamist ja tagab isikuandmete kasutamise kogu riigis
ühtsetel alustel.
Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve
koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi
rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja
kaasvastutajad ning programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister
pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler juhib
programmi elluviimist ja teostab selle üle järelevalvet.
Programmi elluviimiseks, täiendamiseks, aruandluseks ning programmide
omavahelise kooskõla parandamiseks moodustab ministeerium vajaduse
korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad kaasatavate asutuste
Juhtimiskorraldus: volitatud esindajad.
Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada
oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta.
Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi
Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 6
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 7
Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine ............................................................ 9
Meede 2: Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne juhtimine ja haldamine ................. 12
Meede 3: Kvaliteetsete isikuandmete tagamine ....................................................................... 16
Rahastamiskava ........................................................................................................................ 18
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 19
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 20
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Hetkeolukorra analüüs
Identiteedihaldus
Tõsikindel ja turvaline isikutuvastamine ning isiku füüsilise ja digitaalse identiteedi haldus on
usaldusväärse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protsessi alus ja tagatis. Esimesed
Eesti kodaniku passid anti välja juba 1992. aastal. E-riigi kontekstis – elektroonilist isikut
tõendavat dokumenti omab 98% Eesti elanikest – on Eestil üle 12 aasta kogemust ning on
maailmas liidripositsioonil. Alates 2002. aastast on välja antud üle 2,1 miljoni isikutunnistuse
ja elamisloakaardi ning üle 69 000 digitaalse isikutunnistuse, sealhulgas mobiil-ID vormis
digitaalse isikutunnistuse. Isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone, sealhulgas
isikutuvastamine digitaalses keskkonnas ja digitaalallkirja andmine, on praeguseks kasutanud
ligikaudu pool miljonit isikut, sealjuures on tehtud 639 333 506 elektroonilist isikutuvastust
ning antud 460 174 273 digitaalallkirja2.
Eesti on harukordne riik, kes on võtnud endale kohustuse tagada oma kodanikele ja elanikele
riikliku garantiiga – tõsikindla identiteediga – isikut tõendav dokument, millega on võimalik
kinnitada oma identiteeti nii füüsiliselt kui ka digitaalselt. Praeguse Eesti e-riigi infrastruktuuri
üks peamine osa on vaieldamatult isikutunnistus (ID-kaart), millel on oluline tähtsus nii
riigisiseselt (e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirjastamiseks on digitaalse dokumendi
olemasolu vältimatu) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus.
Iga isikutunnistusega seotud areng mõjutab Eesti ühiskonda tervikuna, seda nii üksikisiku,
avaliku ja erasektori kui ka rahvusvahelise maine vaates. Eksperdid on seisukohal, et
isikutunnistuse arendamisel tuleb arvestada muudatuse mõju e-riigi jätkusuutlikkusele,
turvalisusele ja dokumendi kasutaja privaatsusele3.
Näiteks loodi 2014. aasta lõpus võimalus anda digitaalne isikutunnistus isikutele, kes ei ole
Eesti kodanikud ega Eesti välismaalasest elanikud. E-residentsus on võimalus suurendada Eesti
ühiskondlikku, sealhulgas haridus-, teadus- ja majandusruumi. E-residentsus lihtsustab Eestiga
seotud isikutel oluliselt igapäevast asjaajamist, samuti panustab selle kasutusele võtmine ka
Eesti kui maailma parima ärikeskkonna ning rahvusvaheliselt tunnustatud digitaalse identiteedi
propageerimisse.
Dokumendi kasutaja ja e-riigi seisukohalt on kümne aasta jooksul muutunud ka ootused ja
nõudlus igapäevatoimingute tegemiseks. Jätkuvalt suurenevad internetiühenduse ja mobiilside
kättesaadavus ja kasutamine, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused. 2011. aastal omas ligipääsu internetile
vähemalt 2,3 miljardit inimest, see on üle kolmandiku maailma populatsioonist. Prognooside
kohaselt on 2017. aastaks mobiililevi kättesaadavus tagatud 70%-le maailma inimestest.
Näiteks omas 2017. aastal Eestis kodusele internetiühendusele ligipääsu üle 99% lastega
leibkondadest. Ning kõigi leibkondade arvestuses oli see näitaja 88,3%. 4 Nutitelefone kasutas
2014. aasta lõpuks 60% Eesti elanikest, sealjuures noored vanuses 15‒19 peaaegu eranditult.5
2
www.id.ee, 02.02.2018 seisuga.
3
E-riigi Akadeemia (2013). „ID-1 formaadis dokumentide funktsionaalsuse uuring“.
4
Statistikaamet (2017). Infotehnoloogia leibkondades.
5
Statistikaamet (2014). Infotehnoloogia leibkondades.
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Sellised trendid nagu majanduse ja äritegevuse globaliseerumine, inimeste mobiilsus ja ränne,
ühtne digitaalne turg6, kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse ja identiteedivarguste
globaliseerumine7 (sealhulgas pseudonüümide või muude alternatiivsete identiteetide
kasutamine ‒ ei pruugi olla võimalik isikut tuvastada) loovad vajaduse tagada turvalised
tehnoloogilised lahendused ning tõsikindel identiteedihaldus. Eestis on praegu kasutusel üks
maailma arenenumaid üleriigilisi turvalise digitaalse isikut tõendavate dokumentide
väljaandmise ja kasutamise süsteeme. Lisaks süsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele ja
ajakohasele arendamisele võiks rahvusvaheliselt pidada Eesti strateegiliseks eesmärgiks võtta
juhtroll valdkonna turvalisel arendamisel, propageerides Eestis üles ehitatud süsteemi.
Digitaalsete isikut tõendavate dokumentide ja reisidokumentide võltsimiskindluse ning
turvalisuse tagamise eesmärgil uuendatakse iga viie aasta tagant dokumentide tehnilisi
spetsifikatsioone ning viiakse läbi hange uue lepingu sõlmimiseks. Selle lepingu alusel
tellitakse ja toodetakse uute turvalisuselementidega isikut tõendavad dokumendid. Eesti isikut
tõendavad dokumendid on turvalised ning vastavad ICAO (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse
Organisatsioon) standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Isikut tõendavate dokumentide
väljaandmise ja arendamise puhul on vaja arvestada uute rahvusvaheliste standardite
kehtestamise ja nende võimaliku muutumisega.
Üha enam kasutatakse isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone. Seetõttu on
oluline, et lisaks dokumentide füüsilise võltsimiskindluse ja turvalisuse tagamisele oleks
tagatud ka digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara8
jätkusuutlik ärimudel, turvalisus, ühtne haldus, koordineeritus ja koostöö erinevate riigiasutuste
vahel, kasutatud rahvusvahelise koostöö võimalusi ning tagatud süsteemi kasutajasõbralikkus.
Võrreldes varasemaga tuleb Eestil edaspidi toime tulla isikut tõendavate dokumentide
väljaandmise taotluste arvu suurenemisega. Dokumendi väljaandmise taotluste arv kulmineerus
2013. aastal, mil korraga aegusid kümneaastase ja viieaastase kehtivusajaga dokumendid. Peale
seda on isikut tõendavate dokumentide taotlemine vähenenud. 2017. aasta alguses tõusis isikut
tõendavate dokumentide taotluste maht võrreldes 2016. aastaga kolmandiku võrra. 2017. aastal
ja sellele järgnevatel aastatel aegub oluliselt rohkem dokumente (ID-kaardid, passid) kui 2016.
aastal. 2018. ja 2019. aastaks võib seega samuti prognoosida suuremas mahus dokumentide
taotlemist. 2017. aasta juunis avati e-taotluskeskkond, kus saab taotleda kodaniku korduvat ID-
kaarti. PPA jaoks tähendab see ligi poole lühemat menetlusaega kui teeninduses vastu võetud
taotlustel. Samuti esineb e-taotluskeskkonna kaudu tulnud taotlustel oluliselt vähem puudusi
kui posti teel esitatud taotlustel. Seda võimalust on seni kasutanud ligikaudu 21% neist
klientidest, kes taotlevad ainult ID-kaarti.
1. detsembril 2014. aastal hakati andma Eestis mitte elavatele välismaalastele välja e-residendi
digitaalset isikutunnistust. Huvi e-residentsuse vastu on olnud oodatust suurem ning see
suurendab tõenäoliselt ka edaspidi isikut tõendavate dokumentide taotluste arvu. E-residentsuse
taotluste arv tõusis oluliselt alates 2015. aasta maikuust, kui avanes võimalus taotleda e-
residentsust internetikeskkonnas e-residency.gov.ee.
30. jaanuari 2018. aasta seisuga on alates 1. detsembrist 2014. aastal esitatud 32 590 taotlust
e-residendi digi-ID välja andmiseks ning positiivne otsus on tehtud 30 492 isiku suhtes. E-
residentide taotluste maht on kasvanud viimase kahe aasta võrdluses 38%. E-residendi digi-
6
Vastu on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ.
7
Näiteks suurenes 2012. aastal identiteedivarguste arv u miljoni võrra, kusjuures kurjategijad omastasid ühtekokku
rohkem kui 21 miljardit dollarit, see on alates 2009. aastast suurim summa.
8
Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara.
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ID-d on enim keeldutud andmast Venemaa Föderatsiooni ja Soome kodanikele. Võrreldes
2016. aastaga jäi keeldumiste arv enam-vähem samaks (2016. aastal oli 52 keeldumist, 2017.
aastal oli 48. keeldumist). Nagu ka varasematel aastatel, oli peamiseks keeldumise aluseks
põhjus, et isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut.
Arengukava kehtivuse ajal on vaja tagada keskmiselt 450 000 dokumendi väljaandmine aastas.
Rahvastikutoimingud
Rahvastikusündmuste (sellised inimese elusündmused nagu sünd, surm, abielu, lahutus,
elukohavahetus jms) kõikne registreerimine on ajas pidev ja jääv tegevus. Koostatud
perekonnasündmuste dokumente säilitatakse nii paberil (perekonnaseisuarhiivides) kui ka
elektrooniliselt, elukoha andmed on ainult rahvastikuregistris.
Rahvastikuregister on riigi põhiregister, kuhu annavad andmeid maavalitsused ja kohaliku
omavalitsuse üksused, notarid, vaimulikud, meditsiiniasutused, välisesindused,
Siseministeerium, Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtud ning Maanteeamet,
samuti isikud ise. Registri kasutajate ring on nimetatutest veelgi suurem (üle 8000 inimese)
ning e-ühiskonna arenedes kasvab kvaliteetsete rahvastikuregistri andmete vajadus iga aastaga.
Aasta-aastalt on rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arv kasvanud (vt joonist), 2016. aastal
jõudis see 109 miljonini. 2017. aastal korrastati päringuid – asutused vaatasid üle oma päringute
otstarbekuse ja efektiivsuse ning seetõttu vähenes päringute arv 5,3% võrra.
109 103,3
90,1
75,6
55,8
37,3 43 42,4
20,2
7,1 8,6 13,1
1,7 2,6 3,2 4,3 5,9
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis. Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arv (miljonites)
Rahvastikuregistrisse sisestatakse alates 2004. aastast enne rahvastikuregistri loomist koostatud
perekonnasündmuste dokumente, 2016. aastal käivitus seoses registripõhise rahvaloendusega
projekt, mille eesmärk on sisestada 2020. aastaks rahvastikuregistrisse kõikide elavate isikute
perekonnasündmuste andmed.
Eesti inimeste elusündmused ei toimu ainult Eestis, vaid ka välismaal, seetõttu on vaja andmeid
ka teistest riikidest. Kuna ühtne riikidevaheline andmevahetus puudub, tuleb läbi rääkida iga
riigiga eraldi, see on ajamahukas ning riikide erinevate õigusaktide ja puuduvate registrite tõttu
raskesti teostatav. Rahvastikuregistri andmeid vahetatakse Soome ja Leedu
rahvastikuregistritega, praegu valmistatakse ette lepingut Lätiga. Andmevahetuslepingute
tulemusel on isikute andmed eri riikides ühesugused ja kaob võimalus riike petta ning näiteks
topelttoetusi saada.
Rahvastikuregistri e-teenuseid kasutatakse väga palju, ligi pooled elukohateated esitatakse
elektrooniliselt. Kuna rahvastikuregistri e-teenused on ühed vanemad Eestis, on plaanis neid
lähiajal uuendada.
Siseministeeriumi ülesanne on valimiste ja rahvahääletuste korraldamiseks trükkida ja postitada
valijakaardid ning trükkida valijate nimekirjad. Valijakaartide trükkimine ja postitamine on
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
väga ressursimahukas, lisaks kallile postitamisele kulub iga kord ka üle kahe tonni paberit.
Siseministeerium on mitmete valimiste eel läbi viinud kampaaniaid e-valijakaardi tellimiseks,
sellega tõsteti tellijate arv 2017. aastal 301 342 inimeseni, kellele enam paberil valijakaarti ei
saadeta.
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk: Eesti on elektroonilise identiteedihalduse liider maailmas, olles
loonud kasutajasõbraliku ja turvalise identiteedihaldussüsteemi.
Tabel 1. Programmi mõõdikud
2016 2017
2014 2015 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik)
Turvalise
elektroonse
identiteedi
digitaalseid
funktsioone AS
(Eesti e- kasvab kasvab
- 33% kasvab kasvab 40% Sertifitseerimis-
teenused) (36%) (40,4%)
keskus
kasutavate
inimeste
osakaal eID-d
omavatest
isikutest
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine
Turvalise elektroonse identiteedi digitaalseid funktsioone (Eesti e-teenused)
kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest on kasvanud (2016. aastal
oli see 36% ja 2017. aastal 40,4%). See on oluline näitaja, kuna mida rohkem inimesed
kasutavad oma dokumentide digifunktsioone ja e-teenuseid, seda rohkem e-teenuseid
ka luuakse ja arendatakse.
E-residendi digi-ID taotluste arv on suurenenud (2016. aastal 8224 taotlust ja 2017.
aastal 14 061 taotlust). Seega, huvi e-residentsuse vastu on jätkuvalt suur ning seda
tõenäoliselt tänu õnnestunud teavitustegevusele ja rahvusvahelisele kajastusele.
Rahvastikuregistrisse tehti 103,3 miljonit päringut, mis on vähem kui 2016. aastal.
2016. aastaga võrreldes on päringute arv vähenenud 5,3%. Seda põhjustas päringute
korrastamine – asutused vaatasid üle oma päringute otstarbekuse. Avati ka eesti.ee
teenus, kust inimesed saavad vaadata nende kohta tehtud päringuid.
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest
Isikut tõendavate dokumentide välja andmist puudutava osas oli eelmisel aastal kõige
suuremaks väljakutseks 2017. aasta sügisel aset leidnud ID-kaardi kriisi lahendamine. 30.
augustil 2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis puudutab
sügisest 2014 välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid. Sellest tulenevalt oli vaja
leida kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e-riigi toimimine. Kuna ID-kaardi
turvarisk ei puuduta m-ID-d, siis e-riigi toimimise tagamiseks sai Siseministeerium ülesandeks
leida lahendus, kuidas inimesed saaksid m-ID sellisel viisil, mis ei sõltuks ID-kaardist. Selleks
kutsuti kokku töörühm, kes töötas välja uue m-ID taotlemise skeemi.
Teiste oluliste tegevuste hulgas võib esile tõsta Lõuna-Koreas alustatud pilootprojekti e-
residendi digi-ID-de väljastamiseks välise teenusepakkujate kaudu. Kui see osutub
edukaks, siis laiendatakse sellist võimalust ka teistesse riikidesse ning dokumente saab välise
teenusepakkuja kaudu väljastama hakata ka Eesti kodanikele.
Samuti töötati välja õigusaktide muudatused, et digitaalse isikutunnistuse kehtivusaega
pikendada kolmelt aastalt viiele. Sellega luuakse inimestele oluliselt mugavamad
digitaalse isikutunnistuse, sh e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi digi-ID)
kasutamise tingimused. Digi-ID kehtivuse pikendamine sertifikaatide kauguuendamise teel
on mugavam isikule, kes muidu peaks uue kaardi saamiseks minema PPA teenindusbüroosse
või pöörduma Eesti välisesindusse. Samuti aitab see kaasa sellele, et korduvate digi-ID-de
taotlejate tõttu ei suurene PPA teeninduste ja Eesti välisesinduste töökoormus.
Vabariigi Valitsus kiitis heaks uue andmeid automaatselt töötleva infosüsteemi (ABIS)
projekti ja eraldas rahalised vahendid projekti ellu viimiseks. ABIS kasutuselevõtmine aitab
praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua oluliselt kõrgema turvalisuse ja
usaldusväärsuse taseme ning dokumendivõltsingud ja valeidentiteedi kasutamine on praktiliselt
välistatud.
2017. aasta oluliseks ülesandeks oli ka maavalitsuste kaotamisest tuleneva rahvastiku
toimingute valdkonna ülesannete ümberkorraldamine. Maavalitsuste
perekonnaseisuülesanded anti kohalikele omavalitsustele; asutusute ülesannete täitmise
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
järelevalve ja juhendamine Siseministeeriumile ning registripõhise rahvaloenduse eesmärgil
andmete rahvastikuregistrisse sisestamise töö Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Suur edasiminek oli täiesti uue rahvastikuregistri seaduse menetlemine ja vastuvõtmine
Riigikogus, jõustumisega 1. jaanuar 2019, millega korrastati nii valdkonna õiguslikku kui ka
elukoha menetluslikku külge.
Vastu võeti perekonnaseisutoimingute seadus jõustumisega 1. jaanuar 2018, millega loodi
mitmeid inimeste riigiga suhtlemist kergendavaid norme. Sealhulgas täpsustati seaduses
termineid; vähendati avaldustes küsitavat andmekoosseisu; kui avalduses toodud andmed on
juba rahvastikuregistrisse kantud ja ei ole muutunud, ei pea isik neid avalduses uuesti märkima;
täiendati abieluvõimetõendi saamiseks avalduse esitamise viise (lisati, et võib esitada avalduse
ka posti teel).
Siseministeerium osales edukalt kohalike omavalituste volikogude valimiste korraldamises.
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded
Valdkonna keskseks ülesandeks on tagada Eesti elektrooniliste funktsioonidega isikut
tõendavate dokumentide turvalisus ja e-riigi toimimine. PPA alustab 2018. aasta sügisel uue
ID-1 lepingu alusel isikut tõendavate dokumentide välja andmist, samuti on kavas ette
valmistada ja läbi viia uus reisidokumentide tootmise hange. Plaanis on luua ja võtta kasutusele
ABIS ning muuta isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja kätte saamise protsess inimestele
võimalikult lihtsaks ja mugavaks.
2019. aastal jõustuva uue rahvastikuregistri seaduse rakendamiseks tuleb luua uued
rakendusaktid ja arendada suuremahuliselt rahvastikuregistri tarkvara.
2019. aasta II poolaastal käivitub inimeste elu kergendav projekt, mille käigus surma
registreerimine toimub automaatselt, andmed liiguvad meditsiinist rahvastikuregistrisse
automaatselt – omastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutusse avaldust esitama minna.
2019. aastal on vaja läbi viia kahed valmised - Riigikogu ja Europarlament.
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine
Meetme eesmärk: Nutiseadmete kasutajatele on tagatud nende vajadustele vastav riiklik
digitaalset isikutuvastust ja allkirjastamist võimaldav isikut tõendav dokument ning mugavad
ja nutikad lahendused (sealhulgas teenused).
Tabel 2. Meetme mõõdik
2017
2014 2015 2016 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik)
E-residendi - 7474 8224 kasvab kasvab kasvab AS
digi-ID (14 061) Sertifitseerimis-
taotluste arv keskus
Olulised probleemid
Internetiühenduse ja mobiilside suurenev kättesaadavus ja kasutamine ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskuste suurenemine, samuti tahvelarvutite ja
nutiseadmete üha laiem levik ning kasutamine erinevate igapäevatoimingute tegemiseks
suurendab nõudlust turvaliste ja mugavate isikutuvastamislahenduste, sealhulgas digitaalse
identiteedi tehnilise süsteemi järele. Kui turvalised lahendused ei ole mugavad, võivad
kasutajad eelistada vähem turvalisi, kuid mugavamaid lahendusi. Seetõttu on vaja mobiil-ID-d
edasi arendada, selle väljaandmise menetlust lihtsustada, tagades samas turvalise isikutuvastuse
ja digi-ID võimalikult laialdase leviku.
Tulenevalt e-residendi digi-ID olemusest ja asjaolust, et e-residendid elavad enamasti
välisriikides, on otstarbekas arendada dokumendi taotluse ja väljastamise menetlus võimalikult
kliendisõbralikuks. Kuna võib suureneda nõudlus e-residendi digi-ID väljaandmise järele, võib
tekkida vajadus süsteem ümber korraldada (taotluste arvu suurenemisel lisatööjõu ja -eelarve
vajadus).
Kuritegevuse, sealhulgas küberkuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse kaalutlustel on vaja
teostada tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi, sealhulgas e-residendi digi-ID kasutamise
üle, analüüsida riske ning neid maandada.
Rahvusvaheliselt on vaja arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire
muutumisega, sealhulgas uute rahvusvaheliste standardite kehtestamise ja nende võimaliku
muutumisega, need võivad mõjutada ka Eestis loodud süsteemide toimimist. Euroopa Liidus
on vastu võetud eIDAS, mis ühtlustab Euroopa Liidu elektroonilise identiteedi ja
digitaalallkirja kasutamise põhimõtteid. Seetõttu on esiteks vaja reageerida uuenenud
keskkonnale ja sellega kohaneda. Teiseks põhjustavad need vajaduse, et Eesti peab tagama
riigisiseste digitaalse isikutuvastuse ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste loomisesse ja
arendamisse investeeritud ressursside jätkusuutlikkuse ning praegu toimivatel põhimõtetel
identiteedihaldussüsteemi kaitse.
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekus 1: Digitaalse isikutuvastuse arendamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Rakendatud on e-residendi digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, sealhulgas Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, MKM
on arendatud e residendile digi-ID väljaandmise menetlus võimalikult Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
kliendisõbralikuks. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
1.1. Otsitud on uusi, kliendisõbralikke ja turvalisi e- residendi digitaalse SiM MKM, PPA, 2019–2022 RE, „Eesti infoühiskonna
isikutunnistuse väljastamise võimalusi. SMIT lisavajadus arengukava 2020“ ;
„Eesti ettevõtluse
kasvustrateegia 2014–
2020“ ; konku-
rentsivõime kava
„Eesti 2020“
1.2. Analüüsitud ja ellu on viidud tegevusi, mis kaasnevad 10 miljoni e-eestlase MKM SiM 2019–2020 RE,
programmiga. lisavajadus
1.3. Rakendatud on e-residendi üks-mitmele-sõrmejäljevõrdlust. Arendatud on 2021 RE
biograafiliste andmete võrdlemise ning näobiomeetria üks-mitmele-võrdlemise
tehnoloogilist lahendust (ABIS).
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM
2. Laiendatud on digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutusala ja
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
kasutajate hulka.
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
2.1. Algatatud on vajalikud ettepanekud isikut tõendavate dokumentide seaduse või SiM 2019–2022 RE
selle alusel kehtestatud õigusaktide muutmiseks.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
3. Nutiseadmete kasutajatele on tagatud nende vajadustele vastav riiklik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA, SMIT, MKM
digitaalset isikutuvastust ja allkirjastamist võimaldav isikut tõendav
dokument, mugavad ja nutikad lahendused (sealhulgas teenused).
4. Ühiskond on teadlik isikut tõendava dokumendi, identiteedi väärkasutamise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Nutikaitse 2017 sõlminud
ja e-teenuste ning vastavate tehnoloogiate turvalisest kasutamisest ja nende partnerasutused
kasutamise riskidest.
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
4.1. Mõõdetud on kogukonna oskust kasutada teenuseid turvaliselt ning pideva Nutikaitse 2017 2019–2020 RE Tegevuse elluviimine
tagasiside abil on tõstetud inimeste teadlikkust. sõlminud partner- on seotud Nutikaitse
asutused 2017 eesmärgi
täitmisega.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
5. Isikut tõendava dokumendi kasutamisel tekkida võivad riskid on juhitud. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, 10 miljoni e-eestlase
Selle jaoks on digitaalsete dokumentide, sealhulgas e-residendi digi-ID programm-meeskond, SiM, PPA, SMIT
kasutamise üle teostatud järelevalvet, riske analüüsitakse järjepidevalt ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
neid maandatakse. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
5.1. Rakendatud on meetmeid digitaalse identiteediga seotud väärkasutuste, MKM 10 miljoni e- 2019–2020 RE, „Eesti infoühiskonna
petumustrite, küberkaitse ja muude riskide tuvastamiseks ja maandamiseks. eestlase arengukava 2020“;
programm- „Eesti ettevõtluse
meeskond, SiM kasvustrateegia 2014–
2020“; konkurentsi-
võime kava „Eesti
2020“
5.2. Arendatud on e-residendi eel- ja järelkontrolli meetmeid, sealhulgas on töötatud SiM PPA, SMIT 2019–2022 RE,
välja uusi IKT lahendusi (mh ABIS). lisavajadus
5.3. Tagatud on, et e-residendi digitaalsete dokumentide, sealhulgas e-residendi digi-ID SiM PPA 2019–2022 RE
menetlustega tegelevate ametnike arv ja kvalifikatsioon vastavad vajadusele.
5.4. Teostatud on järelevalvet sertifitseerimise teenuse osutaja(te) kui elutähtsa teenuse MKM SiM 2019–2020 RE
osutaja(te) üle eesmärgiga kontrollida, kas sertifitseerimise teenuse osutaja vastab
hädaolukorra seaduses sätestatud nõuetele ja täidab hädaolukorra seadusest
tulenevaid ülesandeid.
5.5. Arendatud on sertifitseerimisteenuse poliitikat ning määratud on MKM SiM 2019–2020 RE
sertifitseerimispoliitika arendamise, kinnitamise ja järelevalve eest vastutav asutus
(sertifitseerimisteenuse omaniku fikseerimine) õiguslikul tasandil.
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne
juhtimine ja haldamine
Meetme eesmärk: Tagatud on isikut tõendavate dokumentide ja seda toetava tarkvara
turvalisus. Valdkonna arengu toetamiseks ning selle käigus tehtavate protsesside
läbiviimiseks on tagatud kaasaegne, automatiseeritud protsesse ja menetlusi võimaldav ning
muutuva keskkonnaga kohanduv infrastruktuur ja infosüsteemid.
Tabel 3. Meetme mõõdik
2017 Allika
2014 2015 2016 2018 2019 2020
(tegelik) s
Garantii korras välja
Väheneb Vähe-
vahetatud - - 1035 Väheneb Väheneb PPA
(1931) neb
dokumentide arv
Olulised probleemid
Identiteedihaldus, sealhulgas digitaalse identiteedi kasutamine, on seotud rahvusvahelise
tehnoloogia arenguga, see loob nõudluse ajakohaste, turvaliste ja kasutajasõbralike
isikutuvastusvahendite ja seda toetava tehnoloogia järele.
Identiteedihaldusvaldkonna toimimisse panustavad mitmed riigi- ja erasektori asutused. Samas
on riigis olemasolev kompetents valdkonna probleemide terviklikuks lahendamiseks raskesti
koondatav. Valdkonna tõhus toimimine eeldab tõhusat koordineerimist, terviklikku haldamist
ja juhtimist.
Kuritegevuse ennetamise ja võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu on vaja pidevalt
ajakohastada ka isikutuvastamise ja isikusamasuse (sealhulgas elektroonilise) kontrollimise
lahendusi.
Isikut tõendavate dokumentide taotluste arvu suurenemise tõttu on vaja tagada ressursisäästlik,
optimeeritud ja tõrgeteta toimiv isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetlus.
Kui riikide vahel ei toimu biomeetrial põhinevat andmevahetust, toob see kaasa
topeltidentiteetide loomise ja isikutuvastusvahendite väärkasutuse ohu.
Identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide põhialused ning isiku
identiteedi komponendid
Eesti identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide poliitika tugineb järgmistele
põhialustele:
identiteedihaldus toimub riigi poolt ja tsentraliseeritult;
ühel isikul on üks identiteet, mille määrab riik;
teise isiku identiteedi või isikut tõendava dokumendi väärkasutamine on tõkestatud;
nii füüsiline kui ka digitaalne isikut tõendav dokument on lahutamatult ja üheselt seotud
dokumendi kasutaja identiteediga;
digitaalse isikut tõendava dokumendi digitaalset tuvastamist ja digitaalset
allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid on üheselt seotud dokumendi kasutaja
isikuandmetega;
nii füüsilise kui digitaalse dokumendi andmed, sealhulgas digitaalset tuvastamist ja
digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid, on avalikult kontrollitavad;
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
isikut tõendavad dokumendid ja seda toetav tarkvara on turvalised.
Isiku identiteedi komponendid määratakse esmakordse kodakondsus- ja
migratsioonivaldkonna menetluse käigus ja isiku identiteet luuakse tervikuna. Korduva
kodakondsus- ja migratsioonimenetluse käigus isiku identiteedi andmeid uuendatakse,
säilitades ka varasemad andmed.
Isiku identiteedi komponendid on:
Isiku nimi – aluseks võetakse rahvastikuregistrisse kantud isikunimi või
mitteresidentide puhul välisriigi isikut tõendavasse dokumenti kantud isikunimi,
mõlema puudumisel isiku ütlustel põhinev väidetav nimi.
Isikukood – kasutatakse rahvastikuregistris loodud Eesti isikukoodi, kust nähtuvad ka
biograafilised andmed.
Biomeetrilised andmed – hõivatakse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna
menetluste käigus.
Kodakondsused – Eesti kodakondsuse määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveamet,
välisriigi kodakondsuse andmetena võetakse aluseks välisriigi isikut tõendavasse
dokumenti või muusse dokumenti kantud kodakondsus, dokumendi puudumisel isiku
ütlustel põhinev väidetav kodakondsus.
Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete elluviimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise
isiku tuvastamise ja talle identiteedi loomise ja hilisemat isikusamasuse kontrollimise protsessi.
Selleks on oluline võtta kasutusele isiku identiteedi andmete võrdlus, eelkõige üks-ühele- ja
üks-mitmele-biomeetria võrdlus (sõrmejäljed, näobiomeetria jms), nimekujude, isikukoodide
ja biograafiliste andmete võrdlus. Isiku elektrooniline identiteet põhineb füüsilisel identiteedil,
seetõttu laienevad nimetatud põhimõtted ka digitaalse identiteedi loomisele ja digitaalsete isikut
tõendavate dokumentide väljaandmisele.
Valdkonna arengu toetamiseks ning selle käigus tehtavate protsesside läbiviimiseks on tagatud
kaasaegne, automatiseeritud protsesse ja menetlusi võimaldav ning muutuva keskkonnaga
kohanduv infrastruktuur ja infosüsteemid.
Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, asjassepuutuvate
poolte tõhus koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus tulla toime esile kerkivate
probleemidega. Tagatud on pikemat tulevikuvisiooni arvesse võtva analüüsivõimekuse
arendamine. Isikut tõendavaid dokumente puudutavad õigusaktid on ajakohastatud.
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekus 1: Isiku tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Isikud on tõsikindlalt tuvastatud. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA
2. Isikusamasuse kontrolli võimalus on kasutajatele kättesaadav ja tõsikindel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA, SMIT
3. Isikut tõendavad dokumendid on väljaantud õiguspäraselt sh õigusaktides sätestatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA
tähtaja jooksul
4. Väljaantavad isikut tõendavad dokumendid on kvaliteetsed ja vastavad standarditele Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT,
5. Valdkonna arengu toetamiseks ning selle käigus tehtavate protsesside läbiviimiseks on MKM (RIA)
tagatud kaasaegne, automatiseeritud protsesse ja menetlusi võimaldav ning muutuva
keskkonnaga kohanduv infrastruktuur ja infosüsteemid. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
5.1. Loodud on uudsed automatiseeritud tuvastusvõimalused ja rakendused. SiM PPA, SMIT, 2019–2020 RE Eesti info-
MKM (RIA) ühiskonna
arengukava 2020
5.2. Arendatud on uusi turvalisi lahendusi biomeetriliste andmete hõivamiseks väljaspool Politsei- PPA 2019–2022 RE
ja Piirivalveameti teenindusi, et muuta dokumendi taotlemine ja väljastamine
kliendisõbralikumaks.
5.3. Biomeetriliste andmete hõivelahendused on kvaliteetsed ja kaasajastatud. SMIT 2019–2020 RE
5.4. Kasutusele on võetud dokumentide sertifikaatide jaotussüsteem (SPOC). SMIT PPA 2019–2020 Osaliselt välis-
vahendid: ISF
5.5. Laiendatud on e-taotluskeskkonna võimalusi. SMIT, 2019–2022 RE
PPA
5.6. Nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes suhetes kasutatakse laialdaselt biomeetrilistel SiM PPA, MKM 2019–2022 RE
andmetel põhinevat isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise võimalust. (RIA)
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
6. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT,
asjassepuutuvate poolte tõhus koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus tulla JuM, MKM
toime esile kerkivate probleemidega. Tagatud on pikemat tulevikuvisiooni arvesse võtva Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
analüüsivõimekuse arendamine. Isikut tõendavaid dokumente puudutavad õigusaktid on olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
ajakohastatud.
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed
6.1. Edendatud on riikidevahelist ja Euroopa Liidu ühtset biomeetriliste andmete töötlemist SiM, JuM PPA 2019–2022 RE
isikutuvastusmeetmete, sealhulgas nii füüsiliste kui ka digitaalsete isikut tõendavate
dokumentide väärkasutuse ärahoidmiseks.
6.2. Digitaalset identiteeti ja selle infrastruktuuri hallatakse ja juhitakse tulemuslikult. Kindlaks on SiM, PPA 2019–2022 RE
määratud selged pädevused ja vastutusalad ning tagatud vastavad organisatsioonilised MKM
võimekused.
6.3. MKM-i pädevusse on üle antud ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide ja SiM PPA 2019–2022 RE
reisidokumentide sertifikaatide ja tarkvara arendamine, kasutusele võtmine ja
tarkvaraversioonide haldamine, samuti kiibi tehniliste nõuete ja turvastandardite kirjeldamine
ning kiibil paikneva tarkvara sertifitseerimine. Samuti on tagatud otsesuhtlus isikut tõendavate
dokumentide kaartide tarnija ning MKM-i vahel.
6.4. Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis erinevate asutuste vahel ühtse SiM PPA, SMIT 2019–2022 RE
identiteedihalduspoliitika raames. Samuti tagatakse, et erinevates menetlustes hõivatud
biomeetrilised (ja biograafilised) andmed ning teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt
organisatsioonidelt saadud andmed oleksid ühtselt töödeldavad erinevate standardite osas.
6.5. Alustatakse ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide väljaandmist uue lepingu alusel. PPA 2019 RE
6.6. Sõlmitud ja rakendatud on uus leping reisidokumentide tootmiseks. PPA 2019–2020 RE
6.7. Kirjeldatud ja reguleeritud on Eestis kasutatavate krüptoalgoritmide eluiga. MKM 2019–2020 RE „Eesti info-
ühiskonna
arengukava
2020“
15
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 3: Kvaliteetsete isikuandmete tagamine
Meetme eesmärk: On tagatud kvaliteetsed isikuandmed.
Tabel 4. Meetme mõõdikud
2016 2017
2014 2015 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik)
Rahvastikuregistrisse 75,6 90 > 100 > 110 > 112 > 115 > 120 SiM
tehtavate päringute (109) (103,3)
arv (miljonites)
Rahvastikuregistrisse
sisestatud arhiivsete
1,9 2,3 2,6 (2,9) > 3,3 (3,4) > 3,6 > 3,7 > 3,8 SiM
perekonnaseisuaktide
arv (miljonites)
Olulised probleemid
Rahvastikuregister on praeguses e-ühiskonnas automaatne nii andmete vastuvõtmisel kui ka
kasutajatele andmete edastamisel. Siiski on probleem kohtulahendite andmete
rahvastikuregistrile edastamises, seetõttu edastatakse kohtutes loodud dokumendid
masinloetamatult (PDF-formaadis) maavalitsuste ametnikele, kes andmed paberilt
rahvastikuregistrisse sisestavad. Tegemist on suure ressursiraiskamisega, sest kohtus on keegi
andmed juba arvutisse sisestanud, kuid paraku vormis, mida ei saa rahvastikuregistrile
automaatselt saata.
Teine analoogne probleem on meditsiinis koostatavate surmatõendi andmetega, mis praegu
edastatakse surma registreerimiseks arsti juurest paberil surma avaldaja kaudu
perekonnaseisuametnikuni. Tegemist on paberiga, mis on kohati loetamatu, tekitades
emotsionaalselt niigi keerulises olukorras inimestele probleeme. Need andmed peaks edastama
elektrooniliselt otse rahvastikuregistrisse, võimaldades isikutel soovi korral registreerida surma
e-teenuse vahendusel. Tuleks luua sünnitõendi automaatselt rahvastikuregistrisse saatmise
analoog.
Rahvastikuregistris peetakse ka valijate arvestust, luuakse ja uuendatakse valijate nimekirju
ning valmistatakse valijakaardid ja teatised. Rahvastikuregistri valimiste tarkvara tuleb
täiendada, sest olemasolev valimisi teenindav tarkvara ei vasta kõikidele nõuetele (näiteks ei
võimalda see viia üheaegselt läbi mitmeid valimisi ega rahvahääletusi, samuti tuleb luua
kaardirakendus, mis võimaldaks kohalikul omavalitsusel edastada jaoskondade piiride andmed
mitte paberile trükitud tänavanimedena, vaid kaardipiirkondadena.
16
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekus 1: Rahvastikuregistri pidamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Tagatud on isikuandmete õigsus ja ajakohasus. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT
2. Juurdepääsud Rahvastikuregistri andmetele on õiguspärased. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM
3. Rahvastikuregistri infosüsteem on kaasaegne ja töökindel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
3.1. Korraldatud on Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valijate nimekirjade SiM SMIT 2019 RE
koostamine ja valijakaartide saatmine.
Võimekus 2: Rahvastikusündmuste registreerimine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Rahvastiku toimingute registreerimine ja andmete säilitamine on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT
õiguspärane (sh kiire).
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, KOV, VäM,
PPA
2. Rahvastikusündmuste registreerimise ja menetlemise infosüsteem on
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad
kaasaegne ja töökindel.
olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid
tegevusi).
Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
2.1. Laiendatud on rahvastiku toimingute alast andmevahetust välisriikidega. SiM KOV, VäM, 2019–2021 RE
PPA
17
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel 3. Programmi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine 35 959 35 940 35 715 36 130 143 746
Meede 2: Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne 18 378 825 18 250 771 18 613 648 18 821 203 74 064 447
juhtimine ja haldamine
Meede 3: Kvaliteetsete isikuandmete tagamine 5 370 316 5 350 850 5 294 907 5 349 825 21 365 898
Kokku 23 785 100 23 637 561 23 944 271 24 207 158 95 574 090
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Usaldusväärne ja turvaline
identiteedihaldus“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi
eelarvestrateegiakoostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid
lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel.
18
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 6. Programmi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU
E-residentsuse edasiarendamine (eeldus riigitulude suurendamiseks, EASi
508 000 367 000 256 000 262 000 1 393 000
äriplaani rakendamine)
Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine
2 226 716 2 985 275 3 889 064 4 864 280 13 965 334
jm.
Kokku 2 734 716 3 352 275 4 145 064 5 126 280 15 358 334
19
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
JuM – Justiitsministeerium
K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt
vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist.
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MV – maavalitsused
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
RaM – Rahandusministeerium
RE – tegevus elluviimiseks on vahendid olemas
RIA – Riigi Infosüsteemi Amet
SiM – Siseministeerium
ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond)
SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
VäM – Välisministeerium
20
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi
nimetus ja kestus
Tõhusam piirihaldus
aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Tagatud on sujuv, Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele vastav piirikontroll ja
Programmi
välispiiri turvalisus ning Eestis ebaseaduslikult viibijate avastamine ja
eesmärk tagasisaatmine.
Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium,
Vastutaja Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
(kaasvastutajad)1 Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium,
Välisministeerium
Euroopa Liidu välispiiri kontrollijana on Eestil oluline roll Schengeni ala
usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamisel. Iseseisva riigi üks peamistest
tunnustest on suutlikkus valvata oma piire ning võime hoida ära ja tõkestada
riigi territoriaalse puutumatuse vastu suunatud rünnakud. 21. sajandi Euroopas
on piiride valvamise mõiste maailmas toimuva integratsiooniprotsessi tõttu
avardunud ning on toonud kaasa olukorra, kus ühe riigi piiride valvamise
kaudu tagatakse ka teiste riikide turvalisus.
Alaeesmärgi saavutamiseks keskendutakse eeskätt välispiiri valve ja
piirikontrollipoliitika kujundamisele, sealhulgas tõhusate
migratsioonijärelevalve-, tagasipöördumis- ning kompensatsioonimeetmete
Sisu lühikokkuvõte loomisele ja elluviimisele. Sobivate meetmete abil on vaja tagada Eesti poolt
Schengeni viisaruumiga liitumisel võetud rahvusvaheliste kohustuste
täitmine, panustada koostoimes teiste programmidega Eesti ja Euroopa Liidu
sisejulgeoleku tagamisse ning korraldada majanduskasvu tagav kaupade ja
isikute sujuv piiriületus.
Olulisemad piirihaldust mõjutavad tegurid on üldine julgeolekuolukorra
halvenemine regioonis, suurenev piiriliiklus, suurenev salakaubaveo surve
piiripunktidevahelisel alal, püsiv ebaseadusliku sisserände surve välispiiril,
suurenev ebaseaduslik viibimine Schengeni viisaruumis, võimalik
pagulasvoogude suurenemine, rahva tervist ja majanduskeskkonda ohustavad
haiguspuhangud ja epideemiad regioonis.
Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve
koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste
võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja
kaasvastutajad ning programmi kinnitavad valdkonna eest vastutavad
ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Juhtimiskorraldus Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler juhib
programmi elluviimist ning teostab programmi elluviimise üle järelevalvet.
Programmi elluviimiseks, seiramiseks, aruandluseks ja täiendamiseks
moodustab ministeerium vajaduse korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu
kuuluvad kaasatavate asutuste volitatud esindajad.
1
Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada
oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma
vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta.
Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi
Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Sisukord
Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3
Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 7
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 7
Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine ............................................................ 9
Meede 2: Piirikontrolli arendamine .......................................................................................... 11
Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja migratsioonijärelevalve
arendamine ............................................................................................................................... 12
Rahastamiskava ........................................................................................................................ 15
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 16
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 17
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Hetkeolukorra analüüs
Piiride valve
Eestil on 3794 km rannajoont, merepiiri pikkus on 767 km ja maismaapiiri (sealhulgas
Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vaheline ajutine kontrolljoon) pikkus on 338,6 km.
Euroopa Liidu välispiiri valvatakse maismaal ning merealadel kordonite, lennusalga ning
laevastikupatrullide ja seiresüsteemidega. Riigipiiri valvamise peamised eesmärgid on
ebaseaduslike piiriületuste ja piiriülese kuritegevuse ennetamine ja tõkestamine maismaapiiril,
territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, majandusvööndi õigusrežiimi tagamine,
veesõidukite Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja väljumise kontrollimine ning
migratsioonijärelevalve teostamine.
Merealade valve
Eesti valvatav mereala hõlmab u 36 500 ruutkilomeetrit. Mereala jälgimiseks ja objektide
avastamiseks on kasutusel 20 radarist koosnev mereseiresüsteem, mis katab
normaaltingimustes vähemalt 90% Eesti territoriaalmerest. Tehnilise valvega katmata
piirilõikudel toimub patrull- ja vaatlustegevus lennuvahendite ja laevadega. Patrullimise
intensiivsus sõltub piirilõigu ohuhinnangust. 2030. aastaks eeldatakse Läänemere laevaliikluse
kahekordistumist. Igal aastal veetakse mööda Läänemerd üle 500 miljoni tonni lasti. Läänemere
sadamate vahelistel teedel kurseerib üle 50 reisiparvlaeva. Eriti tihe liiklus kulgeb Soome lahel:
kitsukesel ja madalal lahel liiguvad laevad nii põhja ja lõunasse kui ka itta ja läände. Eesti
mereseiresüsteemiga jälgitakse ühes nädalas keskmiselt 8990 Eesti merealasid läbiva märgi
liikumist ja mereseireoperaatorid tuvastavad nendest keskmiselt 6920 märki.
Mereseiresüsteemiga jälgitakse välisriigi sõjalaeva või muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil
kasutatava välisriigi laeva liikumist Eesti majandusvööndis ja territoriaalmeres. Eestis on
merepiiri valvamine integreeritud mere- ja lennupääste ning reostustõrjevõimekusega.
Riigipiiride kaitse
Riigipiiri seaduse2 § 18 lõige 1 sätestab, et riigipiiri valvavad ja kaitsevad politsei ja Kaitsevägi
vastavalt oma pädevusele. Alaeesmärgi elluviimiseks analüüsitakse selle valdkonna korraldust
ning koostatakse tegevusplaanid. Seetõttu võib Politsei- ja Piirivalveametile lisanduda
ülesandeid, mille täitmiseks on muu hulgas vaja hankida riigipiiri valvamisel kasutatavast
relvastusest erinevat relvastust või muid vahendeid.
Maismaapiiri valvamine ja kaitsmine
Välispiiri maismaapiiri osa on elektroonilise ja tehnilise valvega kaetud 54% ulatuses. Suurema
osa sellest moodustab Narva jõe, Narva veehoidla ja Peipsi järvistu tehniline valve. Tehnilise
valvega on katmata 127,8 km ajutisest kontrolljoonest, see on ka piiri valvamise ja kaitsmise
seisukohalt üldiselt halvas seisukorras. 2016. a alustati ajutise kontrolljoone välja ehitamisega
eesmärgiga rajada nõuetele vastav piiririba ning juurdepääsuteed. Tehnilise valvega katmata
maismaapiiri piirilõikudel toimub patrull- ja vaatlustegevus. Piire valvatakse kordonite,
teenistuslike üksuste ning Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga abil.
2017. aasta ebaseaduslike piiriületuste arv piiripunktide vahelisel alal on viimase viie aasta
madalaim. Enim langes puhke- ja vabaajategevuse ning majandusliku tegevuse käigus toime
2
Riigipiiri seadus (RT I, 21.03.2014, 14). https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014026.
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
pandud ebaseaduslike piiriületuste arv. Tõenäoliselt on olukorra paranemisele kaasa aidanud
inimeste teadlikkuse kasv ning kalurite ja puhkajate senisest paremad GPS seadmed. Peamiselt
eksitakse jääkatteperioodil kalastamise käigus ja navigatsiooniperioodil navigeerimisvahendite
puudumise ning orientatsiooni kaotamise tõttu. Seetõttu on Peipsi-Pihkva järvistul vaja
tõhustada ennetustegevust (ajutise kontrolljoone asukoha parem tähistamine, asukoha
määramise vahendite kohustuslikuks muutmine kaugemal kui üks kilomeeter kaldast jms).
250
215 208
200
187 149 188
150 129 135 160 124
105 136 ida
117 90
100 76
58 66 73
55 64 66106 lõuna
41 46 40
50
kokku EL
0 välispiiril
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 1. Maismaapiiril registreeritud ebaseadusliku piiriületuse juhtumite arv aastatel
2010‒2017 Ida prefektuuri ja Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas ning kokku Euroopa Liidu
välispiiril
Salakauba üle piiri toimetamise juhtumite arv on langenud 12 juhtumi võrra. Kokku avastati
2017. aastal maismaapiiri valvamise käigus salakauba üle piiri toimetamist 249 korral.
Piiriülene kuritegevus on jätkuv probleem nii piiripunktides kui ka piiripunktidevahelisel alal.
Hinnaerinevuse tõttu Eestis ja Venemaal ning suure töötuse osakaalu tõttu piirialadel on
aktsiisikaupade salakaubavedu endiselt atraktiivne.
Riigi finantsjulgeoleku tagamiseks ning ühiskonna kaitsmisel on oluline tõkestada
ebaseaduslikku piirikaubandust, kuna selle negatiivne mõju puudutab ausat konkurentsi turul,
maksulaekumisi, seega otseselt riigi võimalusi pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid ning riiki
sisse toodavate keelatud kaupade kontekstis ühiskonna turvalisust. Suurimad maksuriskid
avalduvad aktsiisikaupade käitlemisel.
Kui paaril viimasel aastal suurenes piiripunktide vahelisel alal avastatud salakauba üle piiri
toimetamise juhtumiste arv, siis viimasel aastal on märgata selle langust. Samas piiripunktides
on märgata avastatud salakauba juhtumite arvu väikest kasvu. (joonis 2).
300
250 247 258 249
241
200 201 195
181 173 170 183
150 154
126 120
100 106 104 104
81 81 69 77 66
50 55 46
25
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
kokku piiripunktid piiripunktide vaheline ala
Joonis 2. Piirikontrollis ja piiride valvamisel avastatud salakaubaveo juhtumite arv aastatel
2010‒2017
Ebaseadusliku sisserände puhul on Eesti valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse jõuda
Põhjamaadesse või Kesk-Euroopasse, samas ei ole tulevikus välistatud Eesti muutumine ka
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ebaseadusliku rände sihtriigiks, seetõttu on probleemi suurenemise ennetamiseks kahtlemata
väga olulised riigipiiri valvamise ja kaitsmisega seotud meetmed. Välispiiril Venemaaga püsib
mõõdukas ebaseadusliku sisserände surve, mida iseloomustab viisade väärkasutamine ja
grupiviisilised ebaseadusliku sisserände katsed. Sisserände päritoluriigid jäävad lähiaastatel
samaks, samuti on tõenäoline, et piirile jõuab palju varjupaigataotlejaid. Samuti mõjutavad
oluliselt ebaseaduslikku sisserännet muutused Venemaa tööjõuturul ja sisserändepoliitikas
(põhjustatud majanduslangusest ning Euroopa Liidu ja USA kehtestatud sanktsioonidest), mis
võivad suunata migratsioonivood Venemaa asemel Euroopa Liitu. Arvestama peab ka sellega,
et ebaseadusliku sisserände trendid ei ole alati seotud regiooni geopoliitilise või majandusliku
olukorraga ning on seetõttu raskesti prognoositavad. Ühe riigi edu oma piiridel ebaseadusliku
tegevuse tõkestamisel mõjutab uute ebaseaduslike mooduste otsimist ning seetõttu võib
suureneda sisserände surve regiooni teiste riikide piiridel. Meie regiooni (Soome, Läti, Leedu,
Poola) ebaseaduslikku sisserännet mõjutab ka Euroopa Liidu väliste naaberriikide (Venemaa,
Ukraina, Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriigid) võimekus ja soov oma piire valvata.
Pidevalt suureneva ebaseadusliku sisserände surve tõttu peab Eesti rajama piirile täiendavad
tehnilised rajatised, et tagada Euroopa Liidu välispiiri valvamine. See hõlmab nii piiririba ja
piirirajatiste väljaehitamist kui ka valveseadmete paigaldamist piirile.
2017. aastal jätkus Schengeni ala sisepiiride kaudu viibimisõiguseta välismaalaste saabumine
Eestisse. Jätkub teisene ränne Eestisse Euroopa Liidu liikmesriikidest ning sellest on vaja
omada täielikku ülevaadet.
Ebaseaduslik sisse- ja läbiränne ning muu piiriülene kuritegevus nii Eesti välispiiril kui vaba
liikumise alal on üldiselt alates 2008. aastast suurenenud. 2017. aastal tabati ebaseaduslikult
sisse- ja läbirändelt 402 isikut rohkem kui 2016. aastal (2017. aastal 928 ja 2016. aastal 526).
Rohelisel piiril tabati aga 2017. aastal ebaseaduslikult rändelt 35 isikut, mis on 25 inimese võrra
vähem kui eelneval aastal. (joonis 3).
1000 928
800 kolmandate
552 520
600 riikide
400 293 267 285 434 kodanikud
134 109 132 313 269 juhtumid
200 57
149 128 164
40 61 61 82
0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 3. Ebaseadusliku sisserände juhtumite ja isikute arv aastatel 2008‒2017
Ebaseadusliku rände juhtumite liikidest kõige enam esineb viisa väärkasutamist. Vältimaks
viisade kasutamist valedel eesmärkidel on oluline arendada viisade kooskõlastamise protsessi
ja koostööd konsulaaresindustega ning rakendada migratsioonijärelevalves viisa järelkontrolli
meetmeid. Erilist tähelepanu on vaja pöörata viisainfosüsteemi ning loodava riiki sisenemise ja
riigist lahkumise registreerimise süsteemi (EES) arendustele, mis annavad Euroopa Liidu
liikmesriikidele võimaluse tuvastada piirikontrolli käigus inimesi biomeetriliste andmete
alusel.
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Piirikontroll
2017. aastal ületas välispiiri ligikaudu 7,3 miljonit isikut, mis on 11% rohkem kui eelneval
aastal. Õhupiiri ületuste arv kasvas tänu liinilendude paremale täituvusele. Lisandus mitu uut
lennuliini ning 2017. aasta teisel poolel kasvas reisijate arv seoses Eesti eesistumisega.
Maismaa piiriületuste arv kasvas eelkõige tänu Venemaalt saabuvate turistide arvu kasvule
pärast eelnevate aastate langust. Merepiiril kasvas kruusilaevade ja kruiisituristide arv 90 000
võrra. Esmakordselt saabus Pärnusse kolm kruiisilaeva. Ligi pooled (54%) kõikidest
piiriületajatest olid kolmandate riikide kodanikud, võrreldes eelneva aasta sama perioodiga on
kolmandate riikide kodanike piiriületuste arv veidi kasvanud. Välispiiri piiriületuste arv aastatel
2008‒2017 on esitatud joonisel 4.
10 7,4 7,3 8,1 7,3
6 6,6 6,6 6,6 6,5 6,6
5 1,9 2,1
1,2 1,3 1,2 1,1 1 1 1 1
0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
isikud transpordivahendid
Joonis 4. Välispiiri piiriületuste arv aastatel 2008‒2017 (miljonites)
2017. aastal ületas välispiiri kokku 1 039 358 maismaa-, vee- ja õhutranspordivahendit, mis on
võrreldav eelnevate aastatega. Piiriületusvoogude ja piiripunkti läbilaskevõime analüüsi alusel
prognoositakse, et Luhamaa piiripunkti infrastruktuur vastab vajadustele kuni 2022. aastani ja
Koidula piiripunkti infrastruktuur 2026. aastani. Narva piiripunktis oli sõiduautode piiriületuste
arv aastatel 2010.–2014. pidevalt 400 000 ümber, mis näitas piiripunkti läbilaskevõimekust.
2015. aasta juulis avati rekonstrueeritud sõiduautode terminal, mis võimaldab arvestuslikult
aastas läbi lasta u 1 200 000 sõiduautot. Alates 2015. aastast hakkas Narvas sõiduautode arv
kasvama ning 2016. aastal ületas poole miljoni (501 180) piiri.
Pikaajalise prognoosi järgi piiriliiklus suureneb, kuigi kasvu intensiivsust mõjutavad
negatiivselt majanduslik ebakindlus Venemaal ja globaalne julgeolekuolukorra halvenemine.
Kuigi viimastel aastatel ei ole piiriületuste arv oluliselt muutunud, rõhutavad nii „Transpordi
arengukava 2014–2020“ kui ka „Eesti riiklik turismi arengukava 2014–2020“ vajadust
suurendada piiripunktide läbilaskevõimet. Selleks tuleb arendada infrastruktuuri, suurendada
isikkoosseisu vastavuses piiriületajate arvu suurenemisega ning võtta kasutusele uued IT-
lahendused ja tehnoloogiad. Seega on oluline jätkata piiripunktide läbilaskevõime suurendamist
ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmist.
Tulevikus mõjutavad piirikontrolli oluliselt muutused välispiiri kontrolli põhimõtetes kui ka
kavandatav viisavabadus Venemaaga, kuigi viimane on poliitilise olukorra tõttu lähiajal
ebatõenäoline, kuid edaspidi tuleb sellega siiski arvestada. Arvestades võimaliku
viisavabadusega ning sellega kaasneva u 100%-lise piiriületuse mahu kasvuga, peavad Koidula
ja Luhamaa piiripunktide laiendustööd valmima aegsasti. Majanduslikust seisukohast lähtudes
peaks arvestama sellega, et Luhamaa piiripunkti kaudu ületavad piiri üldjuhul Venemaa ja Läti
elanikud, kes kasutavad Eestit eelkõige transiidiriigina. Koidula piiripunkti kasutavate reisijate
sihtpunkt on üldjuhul Eesti, seetõttu on selle piiripunkti arendamine riigile majanduslikel
põhjustel olulisem.
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk: Tagatud on sujuv, Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele vastav
piirikontroll, välispiir on valvatud ja kaitstud, salakaubavedu on tõkestatud, Eestis
ebaseaduslikult viibijad on avastatud ja tagasi saadetud.
Tabel 1. Programmi mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Rahulolu 89,5% kasvab kasvab kasvab säilib säilib säilib PPA
piirivalve (89,5%) (87,5%) (91%)
tööga
Eesti idapiiri 60% kasvab kasvab kasvab kasvab 100% tase PPA
kaetus (54%) (54%) (54%) säilib
elektroonilise
ja tehnilise
valvega
Ebaseadusliku 267 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 PPA
lt sisse- ja (552) (520) (928)
läbirändelt
tuvastatud
isikute arv3
Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine ning meetmete
ja tegevuste elluviimisest
Schengeni alale on väga lühikese ajaga saabunud ja ilmselt saabub veel sadu tuhandeid
ebaseaduslikke sisserändajaid. See ilmestab, kuidas ühe liikmesriigi välispiiri valvest sõltub
kogu vaba liikumise ala julgeolek ja liikmesriikide turvalisus. Tõhusama piirihalduse
programmi tegevuste plaanimisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve
suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Seetõttu on Eestil oluline vastutus tagada
Schengeni vaba liikumise ala turvalisus.
Piirivalve tööga kokku puutunud inimeste rahulolu on piiriületuse korralduse ja
kiirusega suur. 2016. aastal oli see 88% ja 2017. aastal 91%. Piirikontrolli eesmärk on
Schengeni nõuetele vastava kontrolli tegemine, et kindlustada kogu Schengeni ala
turvalisus, mistõttu on oluline, et kontrollitoimingud ja piiripunktide taristu toetaks nii
majanduskasvu tagavate kaupade kui ka isikute sujuvat piiriületust.
Eesti idapiiri kaetus elektroonilise ja tehnilise valvega on jäänud suuresti samale
tasemele võrreldes eelmise aastaga. 2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise
ettevalmistustööd, et mh suurendada tehnilise seire- ja valvesüsteemide osakaalu
riigipiiri valvamisel. Koos ehitusprojektidega valmis kaks katselõiku kogupikkusega
3
Mõõdikut kajastatakse ainult programmi dokumendis, kuna antud mõõdik ei ole nimetatud „Siseturvalisuse
arengukava 2015–2020“ alaeesmärgi mõõdikuna, kuid programmi eesmärgi saavutamise hindamisel on
asjakohane.
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
3,5 kilomeetrit, kuhu rajati ka tehnilise seire- ja valvesüsteemid koos taristuga. Samuti
alustati 2017. aastal droonide testimist, et kasutada neid piiri valvamisel.
Ebaseaduslikult sisse ja läbirändelt tuvastatud isikute arv on võrreldes eelmise
aastaga tõusnud. 2016. aastal oli see 520 ning 2017. aastal 928. Hüppeline kasv on
tulnud siseriigis tabatud isikute arvelt. Eelkõige oli tegemist ehitusobjektidel
ebaseaduslikult töötavate välismaalastega. Riigikogus on II lugemisel välismaalaste
seaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik ennetähtaegselt lõpetada teise Schengeni
riigi pikaajalise viisaga Eestis viibimine (senini võimalik ainult Eesti väljastatud
pikaajalise viisaga), kui isik rikub Eestis viibimise tingimusi. Seega muudatuse
jõustumisel, kui välismaalane rikub Eestis viimise tingimusi, on võimalik reageerida
ajutise viibimise väärkasutamistele paindlikumalt, kohustades välismaalast Eestist
lahkuma.
2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti
maismaapiiri taristu ning tehnilise seire- ja valvesüsteemide projektidega.
Projekteerimise raames rajati kaks katselõiku koos vajaliku seire- ja valvetehnikaga
kogupikkusega 3,5 km.
Ebaseadusliku Eestis töötamise arv on aastate võrdluses tõusnud4. Kui 2013 a.
avastati 68 ebaseaduslikku töötamist, siis 2017 a. oli see arv 382. Valdavas osas oli
tegemist Ukraina kodanikega, kes küll viibisid Eestis seaduslikult, kuid ei täitnud
välismaalaste seaduses ette nähtud töötamise tingimusi.
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded
Programmi olulisemaks arendustegevuseks on jätkuvalt idapiiri valmisehitamine
kavandatud mahus.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kasutusele võtmise
ettevalmistamine.
Euroopa reisilubade süsteemi (ETIAS) kasutusele võtmise ettevalmistamine.
Meetmete rahastamises tehtud muudatused ja peamised kitsaskohad
2017. aastal jätkusid idapiiri väljaehitamise ettevalmistavad tööd. Projekteerimise tulemusel
selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt rohkem kui seni oli kavandatud. Samuti tõi
projekteerimine ja katselõikude rajamine välja, et 10 meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks
vajalike elementide ja valvetehniliste lahenduste rajamine keeruline, kuna rajatavad elemendid
ei pruugi täita oma eesmärki. Sellest tulenevalt tegi Siseministeerium ettepaneku riigipiiri
seaduse muutmiseks eesmärgiga laiendada piiririba.
4
Ebaseadusliku töötamise puhul võib olla tegemist nii ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase Eestis töötamisega, kui
olukorraga, kus välismaalane küll viibib riigis seaduslikult, kuid seaduses sätestatud töötamise tingimusi ei ole järgitud (nt ei
ole töötamist PPA-s registreeritud, ei maksta VMS-is ette nähtud palka jne).
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine
Meetme eesmärk: Tagatud on Eesti Vabariigi piiri valvamine ja kaitsmine ning piisav
reageerimisvõimekus Eesti ja Euroopa Liidu julgeoleku toetamiseks. Ebaseaduslike
sisserändajate sisenemine ja salakaubavedu piiripunktidevahelise ala kaudu on tõkestatud.
Tabel 2. Meetme mõõdikud
Algtase 2015 2016 2017 Sihttase
2018 2019 Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020
Salakaubaveo 241 36 (247) 36 (261) 36 (249) 36 36 36 PPA,
juhtumite arv MTA
välispiiril
Lahendatud puudub puudub 84,6% > 85% > 85% > 85% > 85% PPA
juhtumite osakaal (79,4%) (94,3%)
kõikidest
ebaseaduslikest
piiriületustest
välispiiril
Olulised probleemid
Välispiiril on püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo surve, mille ohjeldamiseks
on vaja välispiir välja ehitada ja katta võimaluse korral 100% ulatuses tehnilise valvega ning
suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimekust.
Piirihalduses puuduvad tegevusjuhendid riigikaitseliste ülesannete täitmiseks.
Merevalvekeskuse tegevuse arendamisel puudub keskpikk ja pikk arenguvaade, samuti tuleb
selle töökorraldus, personal ja tehnika viia vastavusse rahvusvaheliste standarditega.
Võimekus 1: Riigipiiri valvamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Riigipiir on valvatud, kõigile piirivahejuhtumitele Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
maismaal, merel ja piiriveekogudel on asjakohaselt kaudu saavutada: PPA
reageeritud.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, HäK, PäA,
MKM (VA), KaM (Eesti Kaitsevägi)
2. Merealadel ja piiriveekogudel on tagatud õigusrežiim
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
ning ohutu meresõidu nõuete järgimine.
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Välja on vahetatud Politsei- ja Piirivalveameti patrull- SIM PPA 2022 RE
lennuk.
2.2. Arendatud on maismaa- ja merepiiri valvamise SiM PPA, 2019– RE;
metoodikat, ning maismaa- ja merepiiri valvamiseks SMIT, 2022 lisavajadus
vajalikke tehnilisi vahendeid ja varustust (uued HäK, PäA, B;
tehnoloogiad, nt UAV, transpordivahendid, MKM osaliselt
isikuvarustus, erivahendid jne). (VA), ISF
KaM
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
(Eesti
Kaitse-
vägi)
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
3. Välispiir maismaal on välja ehitatud ja piiriveekogud kaudu saavutada: PPA
on tähistatud vastavalt nõuetele. Tulemuse saavutamiseks on vajalik lisavajadus
A: Idapiiri väljaehitamine ja haldamine
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, PPA, MKM, VäM,
4. Tehniliste seirevahendite osakaal välispiiri KeM, RaM
valvamisel on 90‒100% ning on piisavalt personali Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
reageerimisvõimekuse tagamiseks. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
4.1. Tagatud on riigipiiri valvamiseks vajalike vahendite (sh SiM RaM, 2019– RE,
seire-, valve- ja sidetehnika, sõidukid, isiku- ja PPA, 2022 lisavajadus
erivarustus, relvastus, IT ja sidesüsteemid) elukaarel SMIT D
põhinev hooldus ja uuendamine ning riigipiiri taristu
hooldus.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT
5. Tagatud on tugi piiri väljaehitamiseks ja iga-
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
aastaseks hoolduseks, sealhulgas tehniliste
tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
süsteemide hooldamiseks.
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
5.1. Jätkatud on maismaapiiri taristu ja tehnilise SIM PPA, 2019– Lisa-
valvevõimekuse väljaehitamist, kommunikatsioonide ja SMIT 2022 vajadused
juhtimiskeskuste väljaarendamist, seiresüsteemide A, B, C, D;
haldamise tarkvara arendamist ning jõepiiri tehnilise välis-
seire- ja valvesüsteemide väljaehitamist. vahendid:
osaliselt
ISF
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
6. Tagatud on patrull ja vaatlustegevus piirikontrolli Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
ajutisel taaskehtestamisel sisepiiril, kaasates selleks kaudu saavutada: SiM, PPA, JuM, KaM (KL)
partnereid.
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Piirikontrolli arendamine
Meetme eesmärk: Piirikontrolli on arendatud ning tagatud on sujuv, hästi juhitud,
reisijasõbralik piiriületus. Tõkestatud on ebaseaduslike sisserändajate sisenemine ja
salakaubavedu piiripunktide kaudu.
Tabel 3. Meetme mõõdikud
Siht-
Algtase 2015 2016 2017
2018 2019 tase Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
2020
Automaatse
piirikontrolli
(ABC väravaid)
läbinud inimeste kasvab kasvab
osakaal kõikidest - 4,2% kasvab kasvab 15% PPA
(3%) (0%)
ABC väravate
kasutamise õigust
omavatest
isikutest.
Olulised probleemid
Suureneva piiriliiklusega toimetulek eeldab investeerimist piiripunktide infrastruktuuri ja
personali, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja
protseduuride arendamist.
Võimekus 1: Piirikontroll
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Isikute ja sõidukite piiriületustingimustele vastavus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
on kontrollitud ja piirikontroll toetab Eesti ja kaudu saavutada: PPA, RaM (EMTA)
Euroopa Liidu siseturvalisust ja julgeolekut.
2. Piiriületajad on rahul hästi juhitud, sujuva ning Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
reisijasõbraliku piiriületusega. kaudu saavutada: PPA, RaM (EMTA)
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste
kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT
3. Piiripunktide taristu, piirikontrolli vahendid ja
isikkoosseis vastavad prognoositavatele piiriületus Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi
mahtudele. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised
tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka
teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
3.1. Parandatud on riigi, ettevõtete ja õppeasutuste koostööd SiM PPA, 2019– Välisvahen
uute tehnoloogiate arendamisel, arvestades erinevate SMIT 2022 did:
poolte vajadusi ja kasutades Euroopa Liidu rahastust. osaliselt
ISF
3.2. Parandatud on Euroopa Liidu ja Eesti IT SiM PPA, 2019– RE
piirikontrollisüsteemide koostalitusvõimet. SMIT 2022
3.3. Kasutusele on võetud Euroopa reisilubade infosüsteem SiM PPA, 2020 RE
(ETIAS). SMIT
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
3.4. Euroopa infosüsteem Entry/Exit (EES) on integreeritud SiM PPA, 2020 RE
Eesti piirikontrolli infosüsteemiga (PIKO). SMIT
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
4. Sisepiiridel on tagatud piirikontrolli ajutise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
taaskehtestamise suutlikkus, kaasates selleks saavutada: SiM, PPA, SMIT, JuM
partnereid.
Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri
operatiivkoostöö ja migratsioonijärelevalve arendamine
Meetme eesmärk: Vähenenud on Schengeni alale ebaseaduslikult sisenenud ja riigis
ebaseaduslikult viibijate arv, piiriülene kuritegevus on tõkestatud (välismaalaste
ebaseaduslik üle riigipiiri toimetamine ja salakaubavedu).
Tabel 4. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Seadustamis- ja
lahkumis- 95% 95% 95%
95% 95% 95% 95% PPA
ettekirjutuste (86%) (88%) (89%)
täitmine (%)
Välispiiril 164 < 200 < 200
tuvastatud viisade 116 < 200 < 200 < 200 PPA
(297)5 (220) (249)
väärkasutamiste arv
Olulised probleemid
Süütegude menetlusest saadav teave ei toeta piisavalt piirivalve, piirikontrolli ja
migratsioonijärelevalve tegevuste planeerimiseks vajalikku riskianalüüsi.
Suurenenud on Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste arv, keda ei õnnestu
tagasivõtmise eest vastutava kolmanda riigi koostöötahte puudumise tõttu tagasi saata.
Võimekus 1: Piiriolukorra info haldamine, operatiivkoostöö ja
migratsiooni-järelevalve
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: SiM, PPA, SKA, RaM, SoM, 3. sektori
1. Eestis ebaseaduslikult viibijad on organisatsioonid
tuvastatud ning tagasisaadetud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
5
2015. aasta taseme erinevus sihttasemest tuleneb peamiselt sisserände surve suurenemisest, mis pole suuresti
SiM valitsemisala tegevusest sõltuv. Samuti seetõttu, et teostatakse üha rohkem kontrolle nii piiril kui siseriigis.
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
1.1. Arendatud on välismaalaste tagasisaatmise SiM PPA, 2019– RE, välis-
süsteemi, sealhulgas on kasutusele võetud RaM, 2022 vahendid:
uus kinnipidamisekeskus, analüüsitud riigi SoM, 3. osaliselt
õigusabi andmist ning tõhustatud sektori AMIF
tervishoiuteenuse ja muude teenuste organisats-
kättesaadavust ning saatjata alaealiste ioonid
kaitset, samuti soodustatud VARRE
tegevusi.
1.2. Arendatud on rände järelkontrolli PPA 2019–
meetmeid, sealhulgas on välja töötatud uusi 2022
ja kaasajastatakse olemasolevaid IKT
lahendusi.
1.3. Koolitatud on personali ja tõhustatud nende SiM PPA, 2019– Välis-
väljaõpet, sealhulgas on tõhustatud SKA, 2022 vahendid:
koostöös kolmanda sektori SoM, 3. osaliselt
organisatsioonidega koolitussüsteemi sektori ISF ning
sisserände ja varjupaigamenetlusega seotud organisatsi AMIF
menetlusprotseduuride ja oonid
suunamismehhanismide
väljakujundamiseks, tuvastatud on
haavatavad rühmad (võimalikud
inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised
jt) ning tagatakse toimetulek võimaliku
massilise sisserändega.
1.4. Toetatud on kolmandatest riikidest pärit SiM PPA 2019– RE Vägi-
inimkaubanduse kuriteos kannatanute 2022 valla
tagasipöördumist (abistatud vabatahtlikul enne-
tagasipöördumisel ning antud vajaduse tamise
korral reintergatsioonitoetust). stra-
teegia
2015–
2020
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: SiM, PPA, SMIT, MKM, RaM, VäM, Eesti
2. Osaletud on EL ühistegevuses Turismifirmade Liit
ebaseadusliku sisserände tõkestamisel
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
liikmesriikidesse.
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Koostöös on arendatud Schengeni alal SiM PPA, 2019– RE, lisa-
migratsioonijärelevalvet ja rakendatud uusi SMIT, 2022 vajadused
meetmeid, sealhulgas arendatud tõhusat MKM, E ja F
eelkontrollivõimekust (sideohvitseride ILO RaM, Eesti
võrgustikku panustamine, FRONTEX-i Turismi-
operatsioonides osalemine, koostöö firmade
Euroopa Liidu liikmesriikidega Liit
tuvastamaks väljasaadetavad,
majutusteenuse kasutajate andmekogu
loomine).
2.2. Tehtud on viisakoostööd, sealhulgas SiM PPA, 2019– Välis-
tõhustatud viisataotluste kooskõlastamisel SMIT, 2022 vahendid:
koostööd välisesindustega ja arendatud VÄM osaliselt
Sisejulgeolekufondi vahenditega ISF
viisataotluste kooskõlastussüsteemi.
2.3. Lõpule on viidud viisaeeskirja ja VIS-i SMIT 2019–
rakendamise arendused. 2020
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: SiM, PPA
3. Välispiiri olukorrapilt on 24/7 hallatud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste
tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
3.1. Arendatud on olukorrast ülevaate saamise SiM PPA 2019– Välis-
ja riskianalüüsi võimekust, selle tulemusena 2022 vahendid:
omatakse ööpäevaringset ülevaadet osaliselt
Schengeni välispiiridel toimuvast (sh. ISF
EUROSUR-i arendustes osalemine).
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel 5. Programmi „Tõhusam piirihaldus“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine 24 438 871 24 996 147 25 278 594 24 437 973 99 151 585
Meede 2: Piirikontrolli arendamine 11 221 376 11 340 647 11 412 225 11 532 182 45 506 429
Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja 10 813 315 10 875 887 10 933 098 11 050 377 43 672 677
migratsioonijärelevalve arendamine
Vabariigi Valitsuse reserv 21 000 000 17 000 000 8 000 000 3 000 000 49 000 000
Kokku 67 473 562 64 212 681 55 623 916 50 020 532 237 330 691
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Tõhusam piirihaldus“ osa.
See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia
koostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid
lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel.
15
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 6. Programmi „Tõhusam piirihaldus“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU
A. Idapiiri väljaehitamine ja haldamine 0 17 088 000 27 166 000 26 951 000 71 205 000
B. Välistoetuse kaasfinantseering -BSIEG2 11 000 0 0 0 11 000
C. Välisabiprojektide mitteabikõlblik omafinantseering 145 000 0 0 0 145 000
D. Eesti-Läti piiril piirirajatiste hooldus ja remont 307 000 117 000 117 000 117 000 658 000
Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja
migratsioonijärelevalve arendamine
E. Riiklike ekspertide lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametisse 45 500 44 000 44 000 44 000 177 500
(Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametisse (EASO)
F. Välistoetuse kaasfinantseering -FRONTEX 35 000 35 000 35 000 35 000 140 000
Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine
4 388 075 8 145 532 12 179 253 14 903 527 39 616 386
uuendamine jm.
Kokku 4 931 575 25 429 532 39 541 253 42 050 527 111 952 886
16
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
AMIF – Asylum, Migration and Integration Fund (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond)
EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet
EPF – Euroopa Pagulasfond
HäK – Häirekeskus
K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt
prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist.
KaM – Kaitseministeerium
KeM – Keskkonnaministeerium
MeM – Maaeluministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
RaM – Rahandusministeerium
RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas
RK – Riigikantselei
SiM – Siseministeerium
ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond)
SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
VA – Veeteede Amet
VäM – Välisministeerium
17
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi nimetus
Tõhusa päästevõimekuse
ja kestus:
tagamine
aastateks 2019–2022
Tulemusvaldkond siseturvalisus
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti
inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima
üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse
elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule
korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi Eesti elanikud tunnevad ennast turvaliselt, sest koostöö ja igaühe panuse abil
eesmärk on vähenenud õnnetusse sattumise risk, tagatud on päästevõimekuse
olemasolu ning kiire ja asjatundlik abi õnnetuse korral.
Vastutaja Siseministeerium. Kaasvastutajad: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja
(kaasvastutajad)1 Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium
Tõhusa päästevõimekuse tagamise alaeesmärgiga seonduvad tegevused on
suunatud kogu Eesti elanike ja Eestis viibivate välisriikide kodanike
turvalisuse tagamisele ja turvalisuse suurendamisele. Päästetööd saab tõhusalt
läbi viia vaid siis, kui on olemas päästetöö tegemist toetav õiguskeskkond
ning päästetöö tegemiseks piisav päästetehnika ja -varustus. Lähiaastate
ülesanne päästevõimekuse tagamisel on see, kuidas teha vähemaga rohkem.
Selle eesmärgi saavutamiseks jätkatakse päästevõrgustiku arendamist,
Sisu lühikokkuvõte sealhulgas laiendatakse päästekomandode abil otsingu- ja päästetöödel
osalemist kaldalähedasel merealal. Samuti panustatakse jätkuvalt
päästetehnika ja -varustuse parendamisse. Olulise poliitikainstrumendina
keskendutakse ka erivõimekuste hindamisele ja arendamisele.
Tuleohutusjärelevalve valdkonnas keskendutakse ohutusnõuete uuendamisele
ja selgitamisele, senisest enam kaasatakse ohutusnõuete kontrollimisse
erasektorit ning suurendatakse tuleohutusjärelevalve nähtavust, et tõsta ka
elanike seas teadlikkust ohutuse olulisusest ja vajalikkusest.
Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise
käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste
võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja
kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist
ning teostab järelevalvet programmi elluviimise üle. Programmi rakendavad
Juhtimiskorraldus peamiselt Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Programmist tulenevad
ülesanded integreeritakse Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti aastaste
tegevuskavadega (edaspidi ATK), mille täitmist koordineerivad
Siseministeeriumis valdkonna asekantslerid.
Programmi täiendamiseks, seiramiseks ja selle kohta aruannete koostamiseks
võib ministeerium moodustada juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad
kaasatavate asutuste volitatud esindajad (osakonnajuhatajad, nõunikud ning
era- ja kolmanda sektori asutuste muud spetsialistid).
1
Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad.
1
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada
oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta
tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril
Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse
jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on
aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse
Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Sisukord
Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3
Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 7
Kokkuvõttev hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 8
2017. aasta olulisimad tendentsid, programmi eesmärkide saavutamine ............................... 8
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest ....................................................................... 8
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded ................................................................................ 9
Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel ......................................... 10
Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine ............................................................... 14
Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks ......................... 17
Meede 4: Riikliku järelevalve tagamine päästesündmuste ennetamiseks või nende tagajärgede
leevendamiseks ......................................................................................................................... 21
Rahastamiskava ........................................................................................................................ 24
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 25
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 26
2
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Hetkeolukorra analüüs
Riiklik päästevõimekus on Eestis tagatud järgmiselt.
Päästeameti 72 riikliku päästekomando päästemeeskonnad ja korrapidamisgrupid
vastutavad päästetöö tegemise eest maismaal ja siseveekogudel.
Politsei- ja Piirivalveamet vastutab mere- ja lennupääste eest Eesti päästepiirkonnas.
Mere- ja lennupäästesündmusi Eesti päästepiirkonnas juhib Merevalvekeskus, mis
valvab ka Eesti merepiiri ning tagab õiguskorra järgimise merealal.
Eesti päästepiirkonnas on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses otsingu- ja päästetöö
tegemiseks kokku ligi sada veesõidukit (sealhulgas neli laeva, kaatrid, mootorpaadid,
hõljukid jm). Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus on laevastik, mis haldab laevu, ja
lennusalk, mis tagab võimekuse reageerida sündmustele õhusõidukitega. Politsei- ja
Piirivalveameti lennusalga kasutuses on neli helikopterit ja kolm lennukit. Püsivalt
paiknevad õhusõidukid Tallinnas, lisaks on välja ehitatud Kuressaare baas, kus on
piiratud ressursside tõttu tagatud valmisolek piiratud mahus olenevalt riskihinnangust.
Pidev reageerimisvalmidus suudetakse tagada ühes asukohas ühe meeskonnaga, kuigi
vaja oleks tagada pidev valmisolek lisaks Tallinnale ka Kuressaares. Lisaks on
otsingu- ja päästesündmustesse kaasatud ka prefektuuride koosseisus olevad
patrulltoimkonnad ja muu ressurss.
Teatud eriliigilistel objektidel (lennujaamad, põlevkivikaevandused, Narva
elektrijaam, Eesti Raudtee) on loodud ettevõtte rahastamisel erivõimekusega
päästeüksused.
Päästesündmuste arv on viimastel aastatel püsinud võrdlemisi stabiilselt ühel tasemel.
Võrreldes 2016. aastaga vähenes 2017. aastal päästesündmuste arv.
Joonis 1. Päästesündmuste arv 2012.–2017. aastal
Tulekahjude üldarv on viimasel kolmel aastal vähenenud (joonis 2). Võrdluseks – 2006.
aastal, kui alustati riiklikul tasemel süsteemse tuleohutusalase ennetustööga, toimus 14 900
tulekahju. 2014. aastal suurenes tulekahjude arv suuresti väiksemate maastikutulekahjude
arvu suurenemise tõttu (2013. aastal oli selliste tulekahjude arv 1275 ning 2014. aastal oli see
arv 2418). Riigi Ilmateenistuse andmetel oli 2014. aasta viimase poole sajandi üks soojemaid
3
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ja kuivemaid aastaid ning selline soe aasta mõjutas olulisel määral tulekahjude statistikat.
Oluline on märkida, et hoone tulekahjude, sh eluhoone tulekahjude arv on viimase viie aasta
jooksul vähenenud.
Joonis 2. Tulekahjude arv 2010.–2017. aastal
Päästekomandode võrgustik on üles ehitatud põhimõttel, et kutselised päästekomandod
paiknevad eelkõige suuremates asulates ja vabatahtlikud päästekomandod paiknevad eelkõige
hajaasustusega piirkondades (joonis 3). Kutseliste päästjate võimekus päästetöö tegemisel on
suurem kui vabatahtlikel päästjatel. Kui vabatahtlikud osutavad reageerimisel
tulekustutusteenust, siis kutselised päästjad teevad ka palju teisi eriliigilisi päästetöid (kokku
teeb Päästeamet 16 päästetööd).
Võrreldes Põhjamaadega on Eestis keskmisest enam kutselisi päästjaid ja keskmisest vähem
vabatahtlikke päästjaid. Päästesündmusele kohalejõudmise aeg on Eestis samal tasemel kui
Soomes (pigem isegi kiirem). Kui vaadata kutseliste ja vabatahtlikke komandode hulka ja
paigutust Eestis, võib öelda, et olemasolev komandode hulk on piisav, st komandode arvu ei
ole vaja oluliselt suurendada ega vähendada.
Joonis 3. Kutselised (tähistatud punasega) ja vabatahtlikud (tähistatud rohelisega)
päästekomandod Eestis2
Õiguslikult on päästevaldkond reguleeritud peamiselt päästeseaduse, politsei ja piirivalve
seaduse ning korrakaitseseadusega. Samuti toetavad valdkonda erinevad ohutusalased
eriseadused, näiteks tuleohutuse seadus. Valdkondlikke õigusakte on põhjalikult uuendatud
viimase viie aasta jooksul ja üldhinnang on, et praegu kehtivad õigusaktid on piisavad ja
toetavad päästevõimekuse tagamist. Sellegipoolest on detailsemaid probleeme, mida tuleb
õigusaktides täpsustada, näiteks meetmete kohaldamise õigused vabatahtlike poolt,
2
Päästeamet. Kättesaadav Internetis: https://www.rescue.ee/et/kodanikule/komandodekaart/
4
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
kiirgusõnnetustele reageerimine, asutustevahelised vastutuse piirid, ettevõtte päästeallüksuse
regulatsiooni kehtestamine jne.
Viimase kümne aastaga on oluliselt korrastatud ja standardiseeritud Päästeameti ja
vabatahtlike päästjate võrgustiku mudelit ning nende pakutavaid teenuseid. Siinjuures tulebki
päästevõrgustiku planeerimisel arvestada piirkondlike ohuteguritega. Üldistatult saab öelda, et
kutselised päästekomandod paiknevad õigetes ja vajalikes kohtades, st kohtades, kus elab
rohkem inimesi ja kus juhtub rohkem õnnetusi. Vabatahtlikud päästjad tegutsevad eelkõige
piirkondades, kus toimuvatele päästesündmustele ei jõua kutselised päästjad piisavalt kiiresti
reageerida, seejuures on vabatahtlike päästjate arv viimastel aastatel oluliselt kasvanud.
Vabatahtlikest päästjatest on saanud päästevõrgustiku lahutamatu osa, nad suurendavad
kogukonna turvalisust. Tulevikus on oluline kaasajastada päästevõrgustiku mudelit, samuti
peab arvestama ühiskonna muutustega, sealhulgas uute riskide tekkimise ja elanike
ümberpaiknemisega. Päästevõrgustiku mudelit kaasajastatakse päästevõimekuse riskipõhise
planeerimise käigus. Samuti peab tulevikus arvestama ennetustöö tähtsuse ja osakaalu
suurenemisega ning vabatahtlike senisest suurema esiletõusuga päästetöövaldkonnas.
Päästevõimekuse tagamine on seotud väga suurte investeeringutega. Päästeameti kasutuses on
ligi 200 eriotstarbelist sõidukit, millest lähiaastatel on rohkem kui pooled vanemad kui 15
aastat3. Seetõttu on lähiaastatel vaja välja vahetada korraga suur hulk päästesõidukeid, seda on
kavas teha Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamise abil.
Eesti päästepiirkonnas on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses otsingu- ja päästetöö
tegemiseks kokku ligi 100 veesõidukit. Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses on
neli helikopterit ja kolm lennukit. Pidev reageerimisvalmidus suudetakse tagada ühes
asukohas ühe meeskonnaga, kuid vaja oleks tagada pidev valmisolek lisaks Tallinnale ka
Kuressaares. Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses on kolm lennukit, millest üks on
vaja lähiajal välja vahetada. Lennu- ja merepääste võimekuse planeerimisel peab arvestama
sellega, et viimastel aastatel on suurenenud Eestis nii veesõidukite arv, laevaliikluse
intensiivsus Läänemerel kui ka lennu- ja merepäästesündmuste arv. Viimastel aastatel on
kasvanud oluliselt hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste arv (vt tabelit 1).
Tabel 1. Merel toimunud otsingu- ja päästetöö (SAR) sündmuste arv 2003.–2017. aastal
Aasta SAR-i sündmuste arv Kannatanute hulk Päästetute arv Hukkunute arv
2003 64 130 111 19
2004 69 343 320 21
2005 40 98 76 22
2006 113 130 121 9
2007 81 204 150 7
2008 100 198 159 11
2009 131 317 263 11
2010 179 309 210 12
2011 242 469 289 11
2012 215 401 295 7
2013 250 498 320 14
2014 257 570 431 15
2015 236 572 478 14
3
Kutselises päästekomandos kasutatava päästesõiduki optimaalne kasutusaeg on kuni 15 aastat. Vanemad
sõidukid saab anda kasutamiseks vabatahtlikele päästjatele, kus nende kasutusintensiivsus on väiksem.
5
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
2016 232 535 368 9
2017 277 568 426 7
Viimastel aastatel on ühel ajal sattunud korraga hätta palju inimesi. Selle põhjuseks on näiteks
see, et piiriveekogudele ja Pärnu lahele minnakse kalastama, olenemata Politsei- ja
Piirivalveameti hoiatustest ja keeldudest ka talvisel ja kevadisel ajal, kui jääl on suured praod
ja lahvandused.
2014.–2020. aastal on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme „Valmisoleku
suurendamine hädaolukordadele reageerimiseks“ raames planeeritud soetada Politsei- ja
Piirivalveametile uusi merereostustõrje sõidukeid. Nendeks investeeringuteks on planeeritud
kokku 32 318 788 eurot, millest 27 470 970 eurot moodustavad Ühtekuuluvusfondi vahendid
ja 4 847 818 eurot kaasfinantseerimine (15%). Politsei- ja Piirivalveameti
mereseirevõimekuse ja merereostustõrje võimekuse tagamiseks vähemalt praegusel tasemel
on vaja hankida vähemalt üks laev ja üks lennuk.
Lisaks päästetehnikale peab tagama piisaval hulgal heade kutseoskustega ja motiveeritud
töötajate olemasolu. Päästetöötajate sotsiaalsed tagatised peavad olema vastavuses päästjate
tööga seotud riskidega.
Päästetööde peamine eesmärk on päästa inimelusid ning sekundaarne eesmärk on piirata
varale ja keskkonnale tekkivat kahju. Arvestades kliimamuutuste tagajärjel ekstreemsete
ilmastikunähtuste sagenemise riskiga, peab tõstma päästevõimekust, et olla valmis
metsatulekahjude, üleujutuste, tormide ja muude sündmuste tagajärgede likvideerimiseks.
Metsa- ja maastikutulekahjude arv 2010.–2012. aastal selgelt vähenes, eriti suur oli
vähenemine 2012. aastal, kui oli 52 metsatulekahju (joonis 4). 2014. aastal oli metsa- ja
maastikutulekahjude arv võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurem, kuid see on tingitud
väiksemate maastikutulekahjude arvu suurenemisest. Nimelt oli 2014. aasta erakordselt soe ja
kuiv, mistõttu toimus rohkem maastikutulekahjusid. Positiivne on, et 2014. aastal ei olnud
metsatulekahjude arv suur (18 metsatulekahju) ning ükski nendest ei olnud pikaajaline ega
laiaulatuslik. 2017. aastal oli aga metsa- ja maastikutulekahjude arv võrreldes 2016. aastaga
mõnevõrra suurem.
Joonis 4. Metsa- ja maastikutulekahjude arv 2010.–2017. aastal
Loodusjõudude põhjustatud sündmuste (tormid, üleujutused jm) arv on viimastel aastatel
suurenenud, ületades 2016. aastal viimase kuue aasta tasemed (joonis 5). 2017. aastal oli
antud sündmusi aga juba vähem (kokku 1670).
Joonis 5. Loodusjõudude põhjustatud sündmuste arv 2010.–2017. aastal4
3000
2000 2081
1753 1543 1780 1670
1824
1000
730 696
0
4
Alates 2017. aastast on2011
2010 antud näitaja
2012ümber nimetatud
2013 järgnevaks:
2014 „Ohu
2015tõrjumine“.
2016 2017
6
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Tuleohutuse tagamine on peamiselt reguleeritud tuleohutuse seaduse ja ehitusseadusega, kuid
samuti muude eriseadustega, näiteks elektriohutusseadus. Tuleohutusjärelevalvet teostavad
Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuamet, Veeteede Amet, Kaitseministeerium ja
Keskkonnainspektsioon. Ehitusjärelevalve teostamisel on oluline roll kohaliku omavalitsuse
üksustel. Samuti on tuleohutusvaldkonnas ja päästesündmuste ennetamisel oluline roll
erasektoris tegutsevatel partneritel, näiteks korstnapühkijad ja pottsepad, tuleohutuspaigaldiste
projekteerijad, paigaldajad ja hooldajad, konsultandid ja koolitajad, ettevõtjad ja isikud, kes
teevad tuletöid jne.
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk: Eesti elanikud tunnevad ennast turvaliselt, sest koostöö ja igaühe
panuse abil on vähenenud õnnetusse sattumise risk, tagatud on päästevõimekus ning kiire ja
asjatundlik abi õnnetuse korral.
Tabel 2. Programmi mõõdikud
Algtase 2015 2016 2017
2018 2019 2020 Allikas
2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Tulekahjus hukkunute 54 50 (50) 45 (39) 42 (38) 40 38 38 PäA
arv (prognoos)5
Tulekahjude üldarv 1 833 1650 1 600 1 570 1 550 1 525 1 525 PäA
hoonetes (prognoos) (1610) (1399) (1109)
Veeõnnetuses uppunute 68 56 (39) 54 (45) 52 (43) 50 48 48 PäA
arv (prognoos)
Võimekus jõuda Kl 9–17 kuni 1,5 h kogu Eesti piires, pärast kella 17 lisandub PPA
õhusõidukiga reageerimisele 1 h
sündmuskohale Eesti (tagatud)
vastutusalas
Võimekus jõuda kuni kuni 1 h kuni 1 h kuni 1 h kuni kuni kuni PPA
veesõidukiga 1h (kuni 1 h) (kuni 1 (kuni 1 1h 1h 1h
sündmuskohale h) h)
piiriveekogudel
Võimekus korjata 1,2 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 1,2 1,2 PPA
merereostust 24 h
jooksul (km²)
Elanike osakaal, kelle - - 84,8% - tase - tase STAK
hinnangul Päästeamet säilib säilib trendi-
reageerib sekkumist uuring
vajavatele sündmustele
piisavalt kiiresti.
5
Tulekahjus hukkunute arvu ja veeõnnetuses uppunute arvude puhul on Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti
ja Statistikaameti andmed erinevad. Statistikaamet käsitleb hukkununa ainult Eesti elanikke (sh. välismaal),
Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti andmed kajastavad kõiki Eesti territooriumil tule- ja veeõnnetuses
hukkunud isikud, sh ka välismaalasi.
7
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kokkuvõttev hinnang programmi täitmisele 2017. aastal
2017. aasta olulisimad tendentsid, programmi eesmärkide saavutamine
Tulekahjus hukkunute arv jäi 2016. aastaga võrreldes samaks (39 hukkunut). 39
hukkunust 20 hukkusid hoones, kus puudus suitsuandur.
Tulekahjude üldarv hoonetes on vähenenud 291 juhtumi võrra (2016. aastal
1400 juhtumit ja 2017. aastal 1109 juhtumit). Iga viienda eluhoone tulekahju
tekkepõhjus oli elektriseade ja –paigaldis.
Veeõnnetustes uppunute arv on prognoositust ja 2016. aasta tulemusest väiksem
(2016. aastal 47 juhtumit ja 2017. aastal 43 juhtumit). Esialgsetel andmetel olid 20 ehk
49% uppunud täiskasvanutest alkoholijoobes, 2016. ja 2015. aastal vastavalt 42% ja
38%. Üle poolte hukkunutest uppus vette kukkumisel – neist omakorda pooled
koduses keskkonnas.
Nii tulekahjus kui ka veeõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel on tähtis roll
ennetustööl, näiteks meediakampaaniad, teavitustöö, kodukülastused,
veeohutuspüstakute rajamine jne. Ennetustööd on tulesurmade vähendamise nimel
tehtud alates 2006. aastast, ning see on oluliselt aidanud kaasa hukkunute arvu
vähenemisele. Näiteks kui kümme aastat tagasi hukkus Eestis tules 12,6 inimest
100 000 inimese kohta, siis 2016. aastal oli hukkunute arv 2,9 ehk neli korda väiksem.
Tulesurmades hukkunute arvu on aidanud vähendada ka see, et ennetustööl
keskendutakse eelkõige probleemsetele sihtrühmadele, näiteks kodukülastusi tehakse
riskihinnangu alusel. Suurendatud on kodunõustamiste arvu, kontrollide arvu kui ka
panustatud elanikkonna koolitamisele. Samuti alustati 2017. aastal „Kodud
tuleohutuks“ projektiga, mille eesmärk on lahendada toimetulekuraskustest
leibkondade kriitilisi tuleohutusalaseid probleeme koostöös omavalitsustega.
Säilitatud on oluliste võimekuste tasemed. Võimekus jõuda õhusõidukiga
sündmuskohale Eesti vastutusalas on kl 9–17 kogu Eesti piires 1,5 h; võimekus jõuda
veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel on kuni 1 h ning merealadel kuni 2 h;
võimekus korjata 24 h jooksul merereostust 1,2 km² suuruselt alalt.
Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest
2017. aasta olulisemad arendused tuleohutuse valdkonnas olid seotud tuleohutuse nõuete
muutmisega. Täpsemini koostati tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, millega nähakse
ette erasektori senisest suuremat kaasamist ohutusjärelevalve tegevustesse (2018. aastal
jätkatakse eelnõu väljatöötamisega). 30.03.2017 kehtestati siseministri määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, millega
täpsustati ehitiste tuleohutusnõudeid ja laiendati erinevate materjalide kasutamisvõimalusi
(nt võimaldatakse kõrgemate puithoonete ehitamist).
2017. aastal suurendati võimekust keskkonnaõnnetustele reageerimiseks.
Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus,
2010–2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima
investeeringuna nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26
paakautot, 8 konteiner-alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte
8
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
investeeringutega. Seetõttu kinnitati vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile
siseministri käskkirjaga tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse
uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab
rahastus järgmisel neljal aastal 3 000 000 euro võrra.
Abi osutamise kiiruse ja mõjususe suurendamiseks võeti 2017. aastal Päästeameti poolt
kasutusele elupäästeahela erinevate etappide nagu „päästetegevuse algus“ ja „kannatanuni
jõudmine“ mõõtmise funktsionaalsus, mis võimaldab PÄA-l saada täpsema ülevaate
elupäästeahela erinevatest etappidest ja etappide muutumise trendidest ajas. See võimaldab
täpsemalt planeerida elupäästeahela lühendamiseks tehtavaid tegevusi ning hinnata nende
mõjusust.
2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded
Olulisemaks väljakutseks lähiaastatel on personaliga seotud küsimused: kuidas
vähendada personali voolavust ja tagada piisav palgatase. Nimelt oli 2016. aastal
Päästeameti personalivoolavus 7,97%. Kokku lahkus teenistusest 150 inimest, sh 79
teenistujat komando tasandilt. Lahkumise peamiste põhjustena on esile toodud kogu asutuses
madal palk või parem palgapakkumine (34% lahkujatest), koondamine (19% lahkujatest), 9%
nõuetele mittevastavus, 6% lahkus arenguvõimaluste puudumise/vähesuse tõttu ja 6%
tervislikel põhjustel. Raskusi tööjõu värbamisel ilmestavad 2016. aastal luhtunud 24
konkurssi päästja ametikohtadele, kusjuures luhtumised on täheldatavad üle Eesti.
9
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja
siseveekogudel
Meetme eesmärk: Päästeteenused on paindlikult planeeritud ning need kohanduvad järk-
järgult pikaajaliste demograafiliste ja ökoloogiliste trendidega, lähtudes riskipõhisest
lähenemisest. Päästevõimekus on tagatud poolte koostöös ja kiirema abi põhimõttel. See
tähendab, et sõltumata abiandjast, jõutakse õnnetuse korral päästesündmusele võimalikult
kiiresti.
Tabel 4. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Eesti elanike osakaal,
kellele on tagatud
elupääste-
93% 93% 93%
võimekusega 93% 93% 93% 93% PäA
(93%) (93%) (95%)
päästemeeskondade
kohalejõudmine 15
min jooksul
Elupääste-
võimekusega
päästekomando kesk-
< 9.20 < 9.20 < 9.20 <
mine kohalejõudmise 9.20 < 9.20 < 9.20 PäA
(9.53) (9.19) (9.16) 9.20
aeg elupääste-
sündmusele
(minutites)
Olulised probleemid
Päästevõimekuse tagamisel on prioriteet inimelude päästmine, seetõttu peab abi olema kiiresti
kättesaadav eelkõige nendes piirkondades, kus viibib palju inimesi ja kus tõenäosus õnnetuse
tekkeks on suurem. Praegu vastab päästekomandode paiknemine suurel määral elanike
paiknemisele, kuid tulevikus peab komandovõrgustiku planeerimisel arvestama elanike
ümberpaiknemisega (trend on linnastumise suunas). Seega peab päästekomandode võrgustiku
ja päästeteenuste planeerimine olema jätkuvalt riskipõhine, kuid arvesse peab võtma ka seda,
et päästeteenuse võrgustik peab katma kogu Eesti territooriumi.
Päästevõimekuse tagamine sõltub suurel määral tehnika ja varustuse olemasolust. Tehnika ja
varustuse uuendamisel on vajalik pikaajaline ja asutusteülene planeerimine, tõhus tehnoloogia
rakendamine ning valmidus võtta kasutusele kiirelt arenev tehnoloogia. Lisaks tehnikale peab
tagama piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate olemasolu. Samuti on vaja tagada
päästeautode ligipääs hoonetele ja läbipääs tänavatel, et tagada kiire abi ja elupäästmine.
Erivõimekuste6 tagamine on päästevõimekuse loomisel väga kulukas, kuid vähese
kasutusintensiivsusega. Seetõttu tuleb otsida võimalusi luua erivõimekused
6
Erivõimekuse all peetakse silmas spetsiifilist varustust, tehnikat ja väljaõpet, mida Eesti tingimustes on vaja
kasutada väga harva ning mille iseseisev loomine ja ülalpidamine on ebamõistlikult kallis. Erivõimekus on
näiteks suuremahuline CBRN (inglise keeles chemical, biologocal, radiological and nuclear) võimekus, merel
laevade kustutamise võimekus jne.
10
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
ametkondadeüleselt või koos eraettevõtete ja rahvusvaheliste partneritega. Puuduolevaid
erivõimekusi ei ole ametkondadeüleselt hinnatud.
Päästesündmuste juhtimise korraldamisega on seotud suur hulk erinevate asutuste
teenistujaid, kellest sõltub päästesündmuse lahendamise edukus. Praegu ei saa need
teenistujad piisavalt koostöökoolitusi, et tagada asutustele pandud ülesannete täitmine
päästesündmuste lahendamisel ning et anda abivajajale kvaliteetset abi.
Võimekus 1: Maismaal ja siseveekogudel pääste tagamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saavutada: PäA
1. Jätkuvalt on tagatud päästetööde Oodatava tulemuse saavutamiseks on vajalik tagada
võimekus 72 riiklikus päästekomandos. lisavajadus F ja G: Päästekomandode ja pommigruppide
töötingimuste kaasajastamine; Päästeameti tehnika ja
varustuse hoolduskeskuse loomine
2. Laiendatud ja tugevdatud on vabatahtlike Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
päästekomandode võrgustikku. saavutada: PäA
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
3. Tagatud on päästetööde tugivõimekus.
saavutada: PäA
4. Süsteemselt on hinnatud päästetehnika ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
-varustuse soetamise vajadust ning saavutada: PäA, SiM, PPA, HäK
arvestatud varustuse elukaart. Selle alusel Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
toimub päästetehnika ja -varustuse kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
pikaajaline planeerimine ja soetamine. võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Tehakse koostööd partnerasutustega.
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
4.1. Partnerasutustega on tehtud koostööd PäA SiM 2019 RE Loodus
kulutõhusamate lahenduste leidmiseks valitsemis- -kaitse
päästevõimekuse planeerimisel ja tagamisel, ala arengu-
võimekuste ühiseks haldamiseks ja asutused kava
ristkasutuseks, samuti ühiskoolitusteks ja - aastani
õppusteks. 2020
4.2. Soetatud on uut päästetehnikat ja -varustust SiM PäA 2019 Lisa-
ning olemasolev tehnika on antud võimaluse vajadused
korral kasutamiseks vabatahtlikele. B, C
4.3. Päästevarustust on uuendatud järjepidevalt PäA 2019 Lisa-
lähtudes muuhulgas tegevuskavast päästjate vajadused
ja demineerijate kaitsevarustuse B, C, D
uuendamiseks ning päästetehnika
kaasajastamiseks.
4.4. Päästjate ja demineerijate kaitsevarustust on PäA 2019 RE,
parandatud. lisavajadus
D
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
5. Erivõimekused on planeeritud ja tagatud saavutada: PäA, SiM
ametkondade koostöös. Vajaduse korral
on tagatud erivõimekused rahvusvahelises Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
koostöös või eraettevõtteid kaasates. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
11
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
5.1. Kindlaks on tehtud erivõimekused (st PäA 2019 RE
võimed, mida Eesti ei suuda lähikümnendil
ise välja arendada) ning analüüsitud nendega
seotud võimelünki ja
kompensatsioonimehhanisme, et tagada
erivõimekus ametkondade koostöös,
erasektorit kaasates või rahvusvahelises
koostöös. Spetsiifilise tehnika või
erivõimekuse olemasolu vajaduse
hindamisel, loomisel ja väljavahetamisel on
hinnatud teiste asutuste olemasolevaid
lahendusi ja vajadusi ning kaalutud
ristkasutuse võimalusi. Kindlaks on tehtud
lähinaabrite ja rahvusvaheliste
organisatsioonide pakutavad ja Eestile
vajalikud erivõimekused. Erivõimekusi on
arendatud vajaduspõhiselt.
5.2. Erivõimekuste kasutamiseks on sõlmitud SiM PäA 2019 RE
koostöökokkulepped naaberriikidega ning
Eestis vastavat võimekust omavate erasektori
ettevõtetega.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
6. Järjepidevalt on hinnatud õigusaktide Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
muutmise vajadust ja tagatud saavutada: PäA, SiM
õigusaktides vajalike muudatuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
tegemine, sealhulgas on hinnatud kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
kooskõlastamiseks esitatud eelnõude võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
vastavust päästevaldkonna huvidele.
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
6.1. Olulisemate valdkondlike õigusaktide ja SiM PäA 2019 RE
normide kohta on koostatud juhendid, mis
aitavad ettevõtjatel ja füüsilistel isikutel
norme paremini rakendada.
6.2. Uuendatakse päästeseaduse käsiraamatut. SiM 2019
6.3. Koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega PäA 2019 RE
hinnatakse hoonetele ligipääsu võimalusi
riskipiirkondades ning kohalikud
omavalitsused kaasatakse tuvastatud
probleemide lahendamisse.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
7. Suurendatud on Siseministeeriumi Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
korraldavate elutähtsate teenuste saavutada: PäA, SiM, järelevalvet teostavad asutused
(päästetöö) toimepidevust ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
vähendatud on riske, tagamaks, et kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
päästevõimekus ei katke muude teenuste võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
katkemise tõttu.
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
7.1. Partnerasutustega on tehtud koostööd SiM PäA 2019– RE
partnerite teadlikkuse suurendamiseks 2020
päästetöö vajadustest ning sealjuures on
juhitud tähelepanu tekkinud probleemidele.
12
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
7.2. Tehtud on õigusnorme tutvustavat avalikku Järele- RE
kommunikatsiooni, et nõuete täitmise eest valvet
vastutavad isikud oleksid oma kohustustest teostavad
teadlikud. asutused
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
8. Esimese tasandi päästetöö juhid on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
saanud Sisekaitseakadeemias piisavalt saavutada: SiM, SKA, PäA, PPA, SoM (kiirabiasutused,
tasemehoidmiskoolitusi ning kõik Terviseamet)
päästesündmuste lahendamisega seotud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
asutuste vastava taseme teenistujad on kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
saanud piisavalt koostöökoolitusi. võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
8.1. Igal aastal on viidud ellu Väike-Maarja SKA, PäA, 2019 RE
päästekooli lõpuharjutus Sireen. SoM
(kiirabi-
asutused)
8.2. Kokku on lepitud taseme hoidmiseks PäA, PPA, 2019 RE, lisa-
vajalike harjutuste ja õppuste sagedus ning SoM vajadus A
tagatud vajaduspõhiselt neis osalemine. (Tervise-
amet)
8.3. Vajaduspõhiselt on läbi viidud PäA 2019 RE
koostöökoolitusi.
8.4. Tagatud ja soodustatud on asutuste PPA, 2019 RE
esindajate osalemist koolitustel. SOM
(Tervise-
amet,
kiirabi-
asutused)
ja teised
8.5. Rakendatud on Väike-Maarja päästekooli PäA SKA 2019 RE
suitsusukeldumise treeningkeskkonda.
8.6. Loodud on keemiapääste õppekeskkond SiM SKA 2019 RE
Sisekaitseakadeemia Päästekoolis.
8.7. Päästetöö juhte on koolitatud PäA 2019 RE
vajaduspõhiselt.
13
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine
Meetme eesmärk: Mere- ja lennupääste valmisolekut on tõstetud asutusteülese pikaajalise
planeerimise, sealhulgas ressursside ühiskasutuse planeerimise abil.
Tabel 5. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Võimekus jõuda kuni 2 kuni 2
kuni 2
veesõidukiga tundi tundi
kuni 2 tundi kuni 2 kuni 2 kuni 2
sündmuskohale kogu (vähem (vähem PPA
tundi (kuni 2 tundi tundi tundi
Eesti pääste- kui 2 kui 2
tundi) tundi)
piirkonnas tundi)
99,99% 100% 100%
Ühe helikopteri 99,70% 100% 100% 100% PPA
saadavus ööpäev ringi (99,99%) (99,72) (98%)
Olulised probleemid
Eesti päästepiirkonnas on vaja mere- ja lennupäästevaldkonna teenuste arendamiseks teha
asutusteülest koostööd, et jõuda ühiste ressursside kasutamise ja tegutsemise abil Eesti
päästepiirkonnas võimalikult kiiresti abivajajani. Valdkondlik pikaaegne ja konkreetse
eesmärgiga planeerimine, mis oleks aluseks valdkonna arendamisele, tegevuste
planeerimisele ja nende elluviimisele, koolitustele ja väljaõppele ning õppustele, varustuse ja
tehnika soetamisele ning eelarve planeerimisele ja rahastamisele, on praegu lünklik ja ei ole
jätkusuutlik.
Puudub valdkonnaülene õigusruumi analüüs, olemasolev õigusruum vajab ajakohastamist ja
vajaduse korral täiendamist. Samuti on vaja valdkonda koordineerivat struktuuri või nõukogu.
Päästevõimekuse tagamine sõltub suurel määral tehnika ja varustuse olemasolust ning
paiknemisest. Tehnika ja varustuse uuendamisel on vajalik pikaajaline ja asutusteülene
planeerimine, tehnoloogia tõhus rakendamine ning valmidus võtta kiirelt kaustusele uus
tehnoloogia. Mere- ja lennupäästevaldkonna arendamisel tuleb lähtuda riskipõhisest
lähenemisest, oluline on jõuda senisest kiiremini abivajajani ja lahendada sündmus tõhusalt
ning parandada teenuse toimepidevust.
Lisaks tehnikale tuleb tagada piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate olemasolu.
Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamisel Eesti päästepiirkonnas on oluline teha koostööd
partnerasutustega, eelkõige Päästeameti, Veeteede Ameti, Lennuameti, Mereväe, Õhuväe ja
vabatahtlike merepäästjatega. Samuti tuleb tagada nii hea infovahetus kui ka võimaluse korral
ressursside ristkasutus.
Asutuste vahel puuduvad selged tegevuskokkulepped, kuidas reageerida õnnetustele, mis
toimuvad Eesti päästepiirkonnas.
Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine on väga kulukas, seetõttu tuleb otsida võimalusi
parandada võimekust koos rahvusvaheliste partneritega. Praegu ei ole terviklikult kindlaks
tehtud, kuidas on tagatud mere- ja lennupäästevaldkonna erivõimekused ning milliste
erivõimekuste tagamisel on oluline teha koostööd välispartneritega või sõlmida
koostöökokkulepped.
14
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Mere- ja piiriveekogude vahetus läheduses paiknevad mitmed Päästeameti päästekomandod,
kus on tagatud ööpäevaringne valmisolek, samas puudub komandodes veepäästevõimekus
inimelude päästmiseks rannikulähedasel merel.
Võimekus 1: Mere- ja lennupääste korraldamine Eesti
päästepiirkonnas
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
1. Tagatud on 24/7 valmisolek mere- ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
lennupääste teostamiseks. saavutada: PPA
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
2. Koostöös vabatahtlike merepäästjatega saavutada: SiM, PPA
ollakse merealal ja piiriveekogudel Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
valmis abivajajate päästmiseks. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Toetatud on vabatahtlike merepäästjate SiM PPA 2019– RE
koolitussüsteemi arendamist 2022
rahvusvaheliste nõuete kohaselt.
2.2. Kaasajastatud on vabatahtlike PPA 2019– RE
merepäästjate koolituskava. 2022
2.3. Välja on pakutud võimalikud lahendused PPA 2019– RE
uue ja tervikliku merepääste 2022
koolitussüsteemi täielikuks rakendamiseks.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks
vajalik
3. Eesti päästepiirkonnas ranniku ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
piiriveekogude lähedal paiknevate saavutada: PPA, PäA
päästekomandode võimekust on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
tõstetud, et reageerida sündmustele kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
inimelude päästmiseks rannikulähedasel võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
merel.
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
3.1. Kaldalähedasel merealal merepääste PPA PäA 2019– RE
sündmustele reageerivatele teenistujatele 2022
korraldatakse merepäästevaldkonna
koolitusi, kuhu kaasatakse Päästeamet.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks
vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
4. Mere- ja lennupäästega tegelevate saavutada: SiM, PPA, PäA
asutuste ja organisatsioonide ressursid
ja varustus on optimaalselt kasutatud ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
vastavuses varade elukaarega.
võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
4.1. Asutused on päästevõimekuse SiM PPA, PäA 2019– RE
planeerimisel teinud Siseministeeriumi 2022
juhtimisel koostööd kulutõhusamate
15
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
lahenduste leidmiseks, võimekuste ühiseks
haldamiseks ja ristkasutuseks, samuti
ühiskoolitusteks ja -õppusteks.
4.2. Tõhusa päästevõimekuse ja ohutute PäA 2019– RE, lisa-
töötingimuste tagamiseks on uuendatud 2022 vajadus H
Politsei- ja Piirivalveameti ning
vabatahtlike merepäästjate tehnikat ja
varustust, ning korraldatud vastav
väljaõpe.
4.3. Merepäästetehnika ja ‑varustuse soetamise PPA 2019– RE, lisa-
vajadust hinnatakse süsteemselt, arvestades 2022 vajadus H,
varustuse elukaart. K
4.4. Loodud on alused ja tehtud vajalikke PPA 2022 RE, lisa-
tegevusi Tallinnas ja Kuressaares püsiva vajadus J
helikopterivõimekuse tagamiseks
(sealhulgas on koostatud pikk prognoos
neljanda helikopteri soetamiseks vajalike
ressursside kohta, riskihinnangud jne).
4.5. Kasutusele on võetud Merevalvekeskuse PPA 2022 RE Eesti
merepääste ja –reostuse sündmuse merendus-
juhtimiseks vajalik infotehnoloogiline poliitika
lahendus. 2012–
2020
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
5. Suurendatud on Siseministeeriumi Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
korraldatava lennu- ja merepääste saavutada: PPA
toimepidevust ning vähendatud on riske,
tagamaks, et päästevõimekus ei katke
muude teenuste katkemise tõttu.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu
6. Tagatud on hea riigisisene ja saavutada: SiM, PPA, PäA, MKM (VA, LA), KaM
rahvusvaheline koostöö mere- ja (Merevägi, Õhuvägi), vabatahtlikud merepäästjad
lennupäästevaldkonnas ning ühine
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil
sündmustele reageerimine Eesti
kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil
päästepiirkonnas.
võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
6.1. Tagatud on asutusteülese SiM 2019– RE
koostöövõrgustiku toimimine (SAR 2020
nõukogu).
6.2. Siseministeerium (Politsei- ja PPA, PäA MKM 2019– RE
Piirivalveamet koostöös Päästeametiga) on (VA, LA), 2022
kaasanud Eesti päästepiirkonnas KaM
toimuvatesse sündmusteks valmisoleku (Merevägi,
tagamise ja reageerimise tegevustesse Õhuvägi),
Majandus- ja Kommunikatsiooni- vaba-
ministeeriumi (Veeteede Amet, tahtlikud
Lennuamet), Kaitseministeeriumi mere-
(Merevägi, Õhuvägi) ja vabatahtlikud päästjad
merepäästjad.
6.3. Kindlaks on tehtud erivõimekused (st PPA 2020 RE
võimed, mida Eesti ise ei suuda
lähikümnendil ise välja arendada) ning
analüüsitud on nendega seotud võimelünki
ja kompensatsiooni-mehhanisme, et tagada
erivõimekus ametkondade koostöös,
16
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
erasektorit kaasates või rahvusvahelises
koostöös.
6.4. Omatakse üldist ajakohast ülevaadet PPA 2019– RE
naaberriikide ja rahvusvaheliste 2022
organisatsioonide mere- ja
lennupäästevõimekustest.
6.5. Osaletud on rahvusvahelistel õppustel ja PPA 2019– RE
neid korraldatud. 2022
Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele
reageerimiseks
Meetme eesmärk: Eesti reostustõrjevõimekust on suurendatud asutusteülese pikaajalise
planeerimise abil, sealhulgas ressursside ühiskasutuse planeerimise abil ja koostöös
naaberriikidega. Reostustõrjevõimekuse planeerimisel on arvestatud riskipõhist lähenemist.
Tabel 6. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Piirkondade arv, kus
suudetakse sama- 3 x 600
2,5 x 600 3 x 600 3x 3,5 x
aegselt lokaliseerida 2,5 x ha 4 x 600
ha (2,5 x ha (3 x 600 600 PäA
ja likvideerida kuni 600 ha (3 x 600 (2020)
600 ha) 600 ha) ha ha
600 ha suurune ha)
tulekahju
Võimekus jõuda 12 h 12 h 12 h
reostustõrjelaevaga 12 h 6h 6h 6h PPA
(12 h) (18 h) (12 h)
sündmuskohale
Olulised probleemid
Ulatuslik mere- ja rannikureostus, samuti siseveekogude reostus on riikliku hädaolukordade
riskianalüüsi kohaselt väga suure riskiga hädaolukorrad, kuid Eesti reostustõrjevõimekus ei
suuda tagada tõhusat reageerimist suuremate7 õnnetuste korral. Suudetakse fikseerida
merereostus Eesti vetes, kuid ei suudeta tuvastada ja vastutusele võtta reostust tekitavaid
laevu. Samuti tuleb analüüsida, millised on teised reostustõrje valdkonna võimelüngad
Siseministeeriumi valitsemisala asutustes, arvestades võimalikke hädaolukordasid.
Metsatulekahjud on määratud suure riskiga hädaolukorraks. Vaja on tõsta elanike teadlikkust,
et metsatulekahjusid ennetada (99% metsatulekahjudest saab alguse inimtegevusest). Samuti
tuleb suurendada metsatulekahjude kustutamise võimekust ja tagada valmisolek likvideerida
korraga mitu suurt metsatulekahju.
Kliimamuutuste tagajärjel tuleb valmis olla sagenevate äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel
tekkinud õnnetusteks (tormid, erakordselt külmad või kuumad ilmad, üleujutused,
metsatulekahjud jm) ja nende tagajärgede likvideerimiseks, sealhulgas raskesti
ligipääsetavates kohtades.
7
Senised reostused Eestis on olnud kümnetes tonnides ning nende reostuste likvideerimisega on hakkama
saadud. Kui reostus on kordades suurem, ei suuda Eesti sündmust iseseisvalt lahendada (samas transpordib üks
tanker korraga kümneid tuhandeid tonne naftasaadusi).
17
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Suurendada tuleb ametkondade võimekust reageerida kiirgusohuga seotud õnnetustele.
Kiirgusallikatega seotud õnnetuste puhul on vaja täpsustada ametkondade koostöö korraldust
ning tagada kõigi pädevate asutuste valmisolek reageerida kiirgusohuga seotud sündmustele.
Samuti tuleb ametkondadeüleselt analüüsida, millised on kriitilised võimelüngad
kiirgusõnnetusele reageerimisel, praegu terviklik ülevaade puudub.
Võimekus 1: Reostustõrje võimekuse tagamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
PPA
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
1. Tagatud on 24/7 valmisolek merereostuse
lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
avastamiseks ja reostustõrje teostamiseks.
ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Oodatava tulemuse saavutamiseks on vajalik lisavajadus L:
õhusõidukite elukaarepõhised kulud
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
1.1. Reostuse avastamiseks teostatakse regulaarselt PPA 2019– RE
seire- ja patrulltegevusi. 2022
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
2. MKMi poolt on säilitatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
reostustõrjevõimekus 1,2 km² 24 tunni MKM (VA)
jooksul.
3. Tagatud on vähemalt senisel tasemel Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
reageerimine reostustele mererannikul, PäA, KeM (Kesk-konna-inspektsioon), KOV, vabatahtlikud
siseveekogudel ja maismaal.
4. Suurendatud on reostustõrjelaevaga Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
sündmuskohale jõudmise võimekust 12 PPA (oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja täiendavaid
tunnilt 6 tunnile. ressursse)
5. Eesti reostustõrjevõimekust on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
suurendatud asutusteülese pikaajalise SiM, PPA, PäA
planeerimise, ressursside ühiskasutuse ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
naaberriikidega koostöö abil. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
Reostustõrjevõimekuse planeerimisel on ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
arvestatud riskipõhist lähenemist.
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
5.1. Kindlaks on tehtud reostustõrje valdkonna SiM PPA, PäA 2019– RE
võimelüngad, arvestades võimalikke 2022
hädaolukordasid. Selle põhjal on planeeritud ja
loodud reostusele reageerimise ning selle
tuvastamise menetlemise ja vastutusele
võtmise võimekus ning täiendav
reostustõrjevõimekus, lähtudes pikaaegsest
planeerimisest.
5.2. Siseministeeriumi juhtimisel toimib SiM 2019– RE
asutusteülene koostöövõrgustik 2022
merereostustõrje valdkonna arendamiseks,
juhtimiseks ja selle üle järelevalve
teostamiseks.
18
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
5.3. Soetatud on uut reostustõrjetehnikat ja - SiM PPA 2019– RE, mere- Eesti
varustust, samuti täpsustatud põhimõtteid, 2022 keskkonna merendus-
kuidas anda riigile kuuluvad, elukaare teises programm poliitika
pooles olevad veesõidukid ja varustus 2012–2020,
kasutamiseks vabatahtlikele merepäästjatele. Eesti
Keskkonna
-strateegia
aastani
2030
5.4. Tagatud on vabatahtlike kaasamine PäA 2019– RE
rannikureostuse likvideerimise korral ning 2022
vabatahtlikel on aidatud tõsta võimekust teha
reostuskorjetööd.
5.5. Järjepidevalt analüüsitakse võimalusi, kuidas PäA, PPA 2019– RE
suurendada suurema riskiga asukohtades 2022
paiknevate kohaliku omavalitsuse üksuste
võimekust teha lihtsamaid rannikureostuse
korjetöid.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
6. Reostustõrjega tegelevate asutuste ja PPA, PäA, SiM
organisatsioonide ressursid ja varustus on
Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
optimaalselt kasutatud ja vastavuses varade
lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
elukaarega.
ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
6.1. Tõhusa reostustõrjevõimekuse ja ohutute PPA, PäA, RE,
töötingimuste tagamiseks on uuendatud SiM lisavajadus
Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning K
vabatahtlike reostustõrje tehnikat ja varustust,
ning korraldatud vastav väljaõpe. Reostustõrje
tehnika ja ‑varustuse soetamise vajadust
hinnatakse süsteemselt, arvestades varustuse
elukaart.
Võimekus 2: Metsatulekahjude ja äärmuslike ilmastikuolude
tagajärjel tekkinud õnnetuste ennetamine ja kahjude vähendamine
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
1. Tõstetud on elanike teadlikkust PäA, KEM (Riigi Ilmateenistus, KI, RMK)
metsatulekahjude ennetamisest ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
käitumisest tuleohtlikul ajal. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
1.1. Tagatud on elanike teavitamine metsatulekahju PäA, KeM 2019– RE
tekkimise riskidest ja õigest käitumisest suure (Riigi 2020
tuleohu korral. Ilma-
teenistus)
1.2. Metsatulekahjude ennetamiseks on suunatud PäA, KeM 2019– RE
metsas käijaid tegema lõket eelkõige selleks (KI, RMK) 2020
ettenähtud kohtades. Lõkkeplatside omanikud
19
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
tagavad avalike lõkkeplatside tuleohutuse ning
metsaomanikud veevõtukohtade korrashoiu.
Metsatulekahjude avastamise võimekuse
suurendamiseks kasutatakse kaasaegseid
tehnoloogilisi lahendusi.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
2. Suurendatud on metsatulekahjude kustutamise PäA
võimekust ja valmisolekut teha päästetööd Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
raskesti ligipääsetavates kohtades. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
2.1. Soetatud on uut päästetehnikat. Enne uue tehnika PäA 2019 RE Eesti
soetamist on analüüsitud parimaid praktikaid. keskkonna-
strateegia
aastani 2030,
Kliima-
muutustega
kohanemise
arengukava
aastani 2030
2.2. Metsatulekahjude kustutamise võimekuse PäA 2019 RE
suurendamisse on kaasatud vabatahtlikke, samuti
tehtud koostööd lähiriikidega.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
3. Suurendatud on valmisolekut reageerida PäA, KeM
äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel tekkinud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
õnnetustele. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed
vastutaja
3.1. Hinnatud on üleujutusohuga seotud riske ning KeM 2019 RE Eesti
ajakohastatud üleujutusohuga piirkondade ja Keskkonna-
üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaarte. strateegia
aastani 2030,
Kliima-
muutustega
kohanemise
arengukava
aastani 2030
3.2. Siseministeeriumi juhtimisel on suurendatud PäA 2019 RE
ametkondade valmisolekut tegeleda äärmuslike
ilmastikuolude, sh ekstreemsete lumetormidega
ning tõstetud elanike teadlikkust käitumisjuhistest
nende esinemise korral.
20
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Meede 4: Riikliku järelevalve tagamine päästesündmuste
ennetamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks
Meetme eesmärk: Ennetustöö ja järelevalve korralduse kaudu on vähendatud sündmuste
arvu, mille lahendamisse tuleb kaasata päästemeeskond.
Tabel 7. Meetme mõõdikud
2015 2016 2017
2014 2018 2019 2020 Allikas
(tegelik) (tegelik) (tegelik)
Tähtajaks täidetud
tuleohutusalaste 82% 80% 80%
82% 80% 85% 85% PäA
ettekirjutuste osakaal (88%) (92%) (92%)
(%)
Olulised probleemid
Õnnetusi ja muid päästesündmusi saab vältida ennetustöö ja riikliku järelevalve abil.
Ennetustöö ja järelevalve korraldus peavad tagama, et oleks võimalikult vähe sündmusi, mille
lahendamisse tuleb kaasata päästemeeskond.
Ohuolukordade likvideerimisel vastutab ohutuse eest peamiselt kas omanik või valdaja
(vastutav isik). Tõhusa riikliku järelevalve eesmärk on suunata ohutuse eest vastutavad isikud
ohtusid kõrvaldama ja lahendama probleeme ennetustegevuste abil.
Tuleohutuse valdkonnas peavad riikliku järelevalve teostamisel kõik seotud ametkonnad
tegema koostööd ja omama vajalikke olulisi teadmisi üksteise valdkonnast (näiteks
ehitusvaldkond, elektriohutus, surveseadmete ja gaasipaigaldiste valdkond), et aidata
tuleohutuse tagamisele rohkem kaasa.
Tuleohutust kontrollivad suurel määral ka eraettevõtted. Praegu teevad riiklikku järelevalvet
teostavad asutused ja eraettevõtted palju dubleerivaid tegevusi. On vaja välja töötada mudel,
et vältida dubleerivaid tegevusi ja suunata vabanev riikliku järelevalve ressurss riskiobjektide
üle järelevalve teostamisele.
Tagada tuleb kaasaegsed ohutusnõuded ja -juhised, mis arvestavad muu hulgas tänapäevaste
(ehituslike ja korralduslike) lahenduste ning eriliigiliste objektide eripäradega.
Võimekus 1: Riikliku ohutusalase järelevalve ja kontrolli
korraldamine päästesündmuste ennetamiseks või nende
tagajärgede leevendamiseks
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
SiM, PäA, SMIT, KeM (KI), MKM (TJA ja VA)
1. Asutuste-üleses koostöös toimib Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
päästesündmuste ennetamiseks tõhus lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
riiklik järelevalve. Keskendutakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
riskiobjektide üle järelevalve
teostamisele.
21
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
1.1. Tagatud on riskipõhine PäA, KeM 2019– RE
järelevalvekorraldus kõikides (KI), 2020
tuleohutusjärelevalvet teostavates asutustes MKM
(Päästeamet, Keskkonnainspektsioon, (TJA)
Tehnilise Järelevalve amet).
1.2. Loodud ja arendatud on riskipõhiseid SMIT, PäA 2019– RE
riikliku järelevalve teostamist toetavaid 2020
infosüsteeme (nt OIS).
1.3. Päästesündmuste ennetamiseks on KeM (KI), 2019– RE Eesti
teostatud laevade ning kemikaaliohutuse MKM 2020 keskkonna-
üle järelevalvet. (TJA ja strateegia
VA) aastani
2030“,
„Eesti
merendus-
poliitika
2012–2020
1.4. Kindlustusettevõtetega on arendatud SiM PäA 2019– RE
koostööd, et maandada tuleohutusriske 2020
kindlustusettevõtjate tegevuse abil.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
2. Riskiobjektide omanike, valdajate ja SoM, haiglad, hoolekandeasutused, Haigekassa, PäA
töötajate teadlikkust tuleohutusest ja
teistest riskidest on tõstetud ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
riskiobjektide tuleohutust suurendatud.
ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
2.1. Haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutust SoM 2019– RE
on suurendatud. 2020
2.2. Haiglad ja hoolekandeasutused on Haiglad, 2019– RE
regulaarselt läbi viinud tuleohutusalast hoolekande 2020
enesekontrolli, vajalikke koolitusi ja asutused
õppusi ning kõrvaldanud avastatud
puudused.
2.3. Haiglates ja hoolekandeasutustes on PäA 2019– RE
teostatudregulaarselt tuleohutusjärelevalvet 2020
2.4. Läbi tervishoiuteenuste hindade on tagatud Haigekassa 2019– RE
tuleohutusnõuete täitmine ja vajaliku 2020
taseme hoidmine.
2.5. Päästeameti juhtimisel on suurendatud PäA 2019– RE
järelevalvet teostatavate ametkondade 2020
teadmisi tuleohutusnõuetest, et tagada
tuleohutusnõuete rikkumise parem
märkamine.
2.6. Riskiobjektidel on jätkatud tuleohutuse PäA 2019– RE
enesekontrollisüsteemi arendamist ja 2020
rakendamist.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
3. Riikliku järelevalve abil on suunatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
õigesti käituma isikud, kes on rikkunud PäA, PPA
õigusnorme nii, et see on kaasa toonud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
22
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
vajaduse päästemeeskonna sekkumiseks. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
3.1. Riikliku järelevalve korras on tagatud PäA, PPA 2019– RE
sekkumine olukordades, kus isik on 2020
õigusnorme rikkunud nii, et see on kaasa
toonud vajaduse päästemeeskonna
sekkumiseks. Võimaluse korral on nõutud
sellistel juhtudel päästetööga kaasnenud
kulud isikult sisse.
Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik
4. Tagatud on kaasaegsed ohutusnõuded ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada:
-juhised, mis arvestavad muu hulgas SiM, PäA
tänapäevaste (ehituslike ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku
korralduslike) lahenduste ning lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse
eriliigiliste objektide eripäradega. ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi).
Kaas-
Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid
vastutaja
4.1. Õigusaktide muutmise vajadust on SiM PäA 2019– RE
järjepidevalt hinnatud ja tagatud vajalike 2020
muudatuste tegemine õigusaktides.
4.2. Parimad praktikad, mis on seotud PäA 2019– RE
tuleohutusnõuete täitmise tõendamisega 2020
alternatiivsetel meetoditel on kaardistatud
ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud.
23
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Rahastamiskava
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Tõhusa päästevõimekuse
tagamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi
eelarvestrateegia koostamise ajal.
Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve
numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda.
STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse täpsemalt teiste arengudokumentide dokumendi koostaja otsusel.
Tabel 7. Programmi „Tõhusa päästevõimekuse tagamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes)
2019 2020 2021 2022 KOKKU
Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja 53 226 832 53 327 399 52 604 959 51 242 156 210 401 346
siseveekogudel
Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine 5 563 653 5 749 969 5 751 666 5 468 886 22 534 174
Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele 3 771 796 3 775 571 3 758 656 3 802 033 15 108 057
reageerimiseks
Meede 4: Riikliku järelevalve tagamine päästesündmuste 3 367 617 3 364 112 3 342 576 3 380 544 13 454 849
ennetamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks
Kokku 65 929 898 66 217 051 65 457 857 63 893 619 261 498 426
24
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Tabel 8. Programmi „Tõhusama päästevõimekuse tagamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri
Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel 2019 2020 2021 2022 KOKKU
A. Päästeteenistujate/esmareageerijate täiendõppe suurendamine 432 000 435 000 420 000 369 000 1 656 000
B. Renoveeritava Lilleküla päästekomando toimepidevuse tagamine - 0 141 000 0 0 141 000
amortiseerunud inventari asendamine
C. Renoveeritava Nõmme päästekomando toimepidevuse tagamine - 0 155 000 0 0 155 000
amortiseerunud inventari asendamine
D. Pääste erivarustuse soetamine 0 0 0 254 000 254 000
E. Pensioniootele jäävate pääseteenistujate toetuse suurendamine 119 000 124 000 301 000 323 000 867 000
F. Päästekomandode ja pommigruppide töötingimuste kaasajastamine 322 000 333 000 229 000 165 000 1 049 000
G. Päästeameti tehnika ja varustuse hoolduskeskuse loomine 0 0 2 530 000 0 2 530 000
Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine
H. PPA veeohutus- ja päästevarustuse väljavahetamine (SAR) 226 000 234 000 172 000 139 000 771 000
I. Õhusõidukite elukaarepõhised kulud 1 223 000 965 000 85 000 767 000 3 040 000
J. Valvekopteri saadavuse parandamine 1 052 000 798 000 536 000 536 000 2 922 000
K. Veesõidukite kütusekulu hinnatõus 395 000 430 000 434 000 439 000 1 698 000
Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele
reageerimiseks
L. Õhusõidukite elukaarepõhised kulud 649 000 620 000 550 000 550 000 2 369 000
Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine 6 908 446 9 298 057 11 753 821 14 468 821 42 429 145
uuendamine jm.
Kokku 11 207 446 13 409 057 16 709 821 17 687 821 59 014 145
25
TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA
märts 2018
Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid
EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond
HäK – Häirekeskus
K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt
vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist.
KA – Keskkonnaamet
KaM – Kaitseministeerium
KeM – Keskkonnaministeerium
KI – Keskkonnainspektsioon
LA – Lennuamet
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
PäA – Päästeamet
RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
SiM – Siseministeerium
ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond)
SKA – Sisekaitseakadeemia
SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
SoM – Sotsiaalministeerium
TJA – Tehnilise Järelevalve Amet
VA – Veeteede Amet
26
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0319 - „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani
aastateks 2019–2022 heakskiitmine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Riigikantselei; Eesti Linnade Liit
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0992ff16-db14-4daf-b159-4666534aba33
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0992ff16-db14-4daf-b159-4666534aba33?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main