dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 3. aprill 2018
Viit
1-12/812-1
Registreeritud
3. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Männik
Lahendamise tähtaeg
26. aprill 2018

Failid

  • 📎1-13112-1 02.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc10754 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Riigikantselei Eesti Linnade Liit 02.04.2018 nr 1-13/112-1 Eesti Maaomavalitsuste Liit „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ programmide aastateks 2019–2022 ja 2017. aasta aruandlusega seotud dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetud koostööpartnerid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022, ülevaate arengukava elluviimisest ning arengukava programmid aastateks 2019–2022. Rakendusplaanis on korrigeeritud mõõdikute tasemeid, eelarvet ja lisavajadusi. Programmides on uuendatud hetkeolukorra analüüsi, statistikat, mõõdikute tasemeid, eelarvet ja lisavajadusi; lisatud on hinnang programmi täitmisele 2017. aastal (peatükk programmides); nimetatud on olulisimad tegevused või väljakutsed alates 2019. aastast; 2019–2022 ülesanded on ümber struktureeritud, et luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele üle minekuks. Aruande koostamisel on arvesse võetud eri ministeeriumide poolt edastatud sisendit. Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ mitteavaliku osaga on asjaomastel osapooltel võimalik tutvuda Siseministeeriumis. Kontaktisik on Siseministeeriumi Strateegiaosakonna nõunik Maia Eskla ([email protected], 612 5238). Eelkõige palume tutvuda koostatud aruandega. Täpsustused kooskõlastamiseks esitatud dokumentide ja kooskõlastajate kohta on kaaskirja lõpus tabelis. Palume kooskõlastada eelnõud ja esitada oma ettepanekud hiljemalt 26. aprilliks 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisad: 1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2019–2022 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine“ 3. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine“ eelnõu juurde 4. Aruanne arengukava täitmisest 2017. aastal 5. Programmide täitmise aruandetabel 2017. aastal täidetud tegevuste nimekirjaga 6. Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020“ täitmisest 2017. aastal“ eelnõu 7. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal“ eelnõu juurde 8. Arengukava programmid a. Turvalisemad kogukonnad b. Tõhusa päästevõimekuse tagamine c. Kindlam ja kiirem abi korraldamine d. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine e. Sisejulgeoleku suurendamine f. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika g. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus h. Tõhusam piirihaldus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Tabel. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ dokumentide kooskõlastamine Tulemuste Dokument Kooskõlastajad fikseerimine „Siseturvalisuse Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Kiidetakse heaks arengukava 2015– Eesti Maaomavalitsuste Liit Vabariigi Valitsuse 2020“ rakendusplaan korraldusega. aastateks 2019–2022 (Programmide (Lisad: 1, 2, 3) dokumendid lisatakse Vabariigi Valitsusele teadmiseks) Aruanne Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Võetakse teadmiseks „Siseturvalisuse Eesti Maaomavalitsuste Liit Vabariigi Valitsuse arengukava 2015– protokollilise 2020“ täitmisest otsusega. 2017. aastal (Programmide (Lisad: 4, 5, 6, 7) täitmise aruandetabel lisatakse Vabariigi Valitsusele soovi korral tutvumiseks) Programm Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseminister kinnitab „Turvalisemad Sotsiaalministeerium, Majandus- ja käskkirjaga. kogukonnad“ Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit Programm „Tõhusa Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Siseminister kinnitab päästevõimekuse Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, käskkirjaga. tagamine“ Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit Programm „Kindlam Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Siseminister kinnitab ja kiirem abi Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium käskkirjaga. korraldamine“ Programm „Kriiside Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Siseminister kinnitab ennetamine ja Eesti Maaomavalitsuste Liit käskkirjaga. hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ Programm Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseminister kinnitab „Sisejulgeoleku Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, käskkirjaga. suurendamine“ Keskkonnaministeerium Programm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseminister ja „Tasakaalustatud Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sotsiaalkaitse- kodakondsus- ja Sotsiaalministeerium minister kinnitavad rändepoliitika“ käskkirjaga. Programm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseminister kinnitab „Usaldusväärne ja Välisministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Linnade käskkirjaga. turvaline Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit identiteedihaldus“ Programm „Tõhusam Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseminister kinnitab piirihaldus“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, käskkirjaga. Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Maia Eskla 6125238 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 EELNÕU 27.02.2018 KORRALDUS 2018 nr „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2019–2022. 2. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal Siseministeerium 2018 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................................3 1. Kokkuvõttev hinnang 2017. aasta tegevustest ja tulemustest ...................................................3 Valdkonna lühianalüüs ..............................................................................................................3 Tulemuste analüüs ....................................................................................................................5 Peamised kitsaskohad ...............................................................................................................6 2. Ülevaade arengukava programmide elluviimisest 2017. aastal ................................................7 2.1. Alaeesmärk 1. Turvalisemad kogukonnad .....................................................................7 2.2. Alaeesmärk 2. Tõhusama päästevõimekuse tagamine....................................................9 2.3. Alaeesmärk 3. Kindlam ja kiirem abi korraldamine .....................................................10 2.4. Alaeesmärk 4. Kriiside ennetamine ja hädaolukorraks valmisoleku suurendamine ....11 2.5. Alaeesmärk 5. Sisejulgeoleku suurendamine ...............................................................12 2.6. Alaeesmärk 6. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika ..................................13 2.7. Alaeesmärk 7. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus .......................................14 2.8. Alaeesmärk 8. Tõhusam piirihaldus .............................................................................16 3. Olulised tegevused eesmärkide täitmiseks 2019.–2022. aastal............................................17 2 Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. aasta korraldusega nr 107 kiideti heaks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (edaspidi ka arengukava) ning 17. novembri 2016. aasta korraldusega nr 388 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2016–2020“ (edaspidi ka rakendusplaan) ning arengukava täiendatud versioon. Arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalike meetmete ja tegevuste kavandamiseks on koostatud programmid, mis kinnitati esimest korda 2015. aasta novembris siseministri käskkirjaga aastateks 2015–2019, teist korda 2016. aasta novembris aastateks 2016–2020 ning viimati 2017. aasta juunis. Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium. Lähtudes arengukavaga kokkulepitust, on Siseministeeriumi ülesanne koordineerida arengukava täitmise aruande koostamist ja esitada see Vabariigi Valitsusele. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ on koostatud siseturvalisuse valdkonna senisest integreeritumaks juhtimiseks. Arengukavas on kindlaks määratud siseturvalisuse valdkonna võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja säilitamise aluseks. Arengukava ülesanne on aidata plaanida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisuse valdkonna ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil ja saavutada niimoodi tegevuse suurem mõjusus. Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisuse tagamisse loovad ühe Euroopa turvalisima riigi. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal on koostatud programmide elluviimisega seotud ministeeriumite esitatud andmete põhjal. Arengukava üld- ja alaeesmärkide täitmise hindamiseks tegi Sisekaitseakadeemia 2015.–2016. aastal uuringu „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 mõõdikute väljatöötamine“, uuring viiakse läbi üle aasta, mistõttu mitmete mõõdikute puhul andmed 2017. aasta kohta puuduvad. Arengukava eesmärkide täitmist on hinnatud lähtuvalt olemasolevast statistikast ja uuringutest. Aruande lisana esitatud aruandetabel sisaldab detailset ülevaadet elluviidud tegevustest ja nende tulemustest. 1. Kokkuvõttev hinnang 2017. aasta tegevustest ja tulemustest Valdkonna lühianalüüs Elu Eestis on turvalisem kui kunagi varem. Eesti elanike hinnangud turvalisusele on kõrged. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud, sealjuures on oluliselt suurenenud nende arv, kes selle väitega täielikult nõustuvad. 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2017. aastal vastavalt 94%. Arengukavas on olulisel kohal kodukoha turvalisus. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2017. aastal 94%), kuid ka siin on suurenenud nende inimeste osakaal, kes väitega täielikult nõustuvad (2/3 vastajatest). Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7 koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste ja sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. 2015. aastal toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, 3 kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid omanud rohkem mõju Euroopa üldisele turvalisuse tajumisele. Kui 2015. aastal Euroopa rändekriisi tagajärjel kerkis Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne, siis 2016. aasta jooksul vähenes mure sisserände pärast oluliselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi 14%-ni. Seega sisseränne ei ole enam elanike hinnangul riigi jaoks kolme peamise mure hulgas. Eesti elanikele on need tervis ja sotsiaalkaitse, hinnataseme tõus ning maksustamine. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peavad Eesti riigi peamiseks mureks 2% elanikest. Arvestama peab, et suursündmuste toimumine võib muuta Eesti terroristidele atraktiivsemaks sihtmärgiks. Üheks sääraseks sündmuseks oli näiteks Euroopa Liidu eesistumise aeg 2017. aastal, mil ürituste ja visiitide turvalise kulgemise tagamisele pandi suurt rõhku. Peame samas arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvastatud konfliktidega, äärmusluse levikuga ja kasvanud rändevoogudega, mis mõjutavad ka meie julgeolekut. Seetõttu leiavad Eesti elanikud, et terrorism (47% vastajatest) ja sisseränne (62% vastajatest) on kõige olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegelda. Siseturvalisuse arengukava üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse vabatahtlike panus on ka aasta-aastalt suurenenud. Samuti püsib jätkuvalt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes – Päästeametit usaldas mullu 96%, Häirekeskust 93% ning Politsei- ja Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest. Hinnatavast 25 institutsioonist usaldavad eestimaalased kõige enam just neid asutusi, kõigi institutsioonide keskmine usaldusnäit on 63%. Vigastussurmade arv1 oli aga 2017. aastal mõnevõrra suurem kui prognoositud. Vähenenud on liiklusõnnetustes hukkunute arv (2016. aastal 71 ja 2017. aastal 48), samuti veeõnnetustes uppunute arv (2016. aastal 47 ja 2017. aastal 43). Positiivne on, et aasta-aastalt on vähenenud tapmiste ja mõrvade arv, kuigi 2017. aastal oli langus väike (2017. aastal 3 ohvrit vähem kui 2016. aastal). 2017. aastal jäi tulekahjus hukkunute arv eelneva aastaga samale tasemele (38). Enam kui pooled tulekahjus või veeõnnetuses hukkunutest oli alkoholijoobes. Narkootikumide üledoosi tõttu hukkus aga rohkem inimesi kui 2016. aastal (vastavalt 94 ja 106). Narkosurmad on viimasel paaril aastal taas kasvutrendis ning nagu ka varasemalt moodustasid enam kui 80% surnutest mehed. Eesti on narkosurmade osas jätkuvalt Euroopas esirinnas – 2016. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta, Eestis 103. Tänu politsei jõupingutustele vähenes 2017. aastal uimastite pakkumine märgatavalt, see oli üheks eelduseks, et sõltlased pöörduksid enam ravile, kuid ravikohtade vähesuse tõttu ei suudetud ära kasutada võimalust suunata uue aine tarbimise asemel sõltlast ravile. Murettekitavad on ka teised õnnetussurmad, näiteks enesetapud ja kukkumised, mille ennetamine ei ole aga võimalik ainult siseturvalisuse valdkonna meetmeid kasutades. Enesetappude osas on viimasel aastal toimunud tõus (2015. aastal 185, 2016. aastal 157 ja 2017. aastal 212 surmajuhtumit esialgsetel andmetel). Samamoodi ei ole viimaste aastate jooksul toimunud langust kukkumiste osas. Samas näitab Päästeameti poolt läbi viidud tulekahjus hukkunute ja vigastatute analüüs, et enne tulekahju puhkemist inimesed paljudel juhtudel kukuvad. Vigastussurmade osas on toimunud langus vaid nende teemade puhul, kus toimub süsteemne ennetustöö. Inimeste elusid on võimalik päästa vaid süsteemse ennetustööga, mistõttu on vaja sellele jätkuvalt olulist tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse kui ka rahvatervise valdkonnas. 1 Siseturvalisuse arengukavas kajastatakse vigastussurmade all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid. 4 Tulemuste analüüs 2017. aastal tegeleti jätkuvalt nelja läbiva teemaga:  hea väljaõppega ja motiveeritud personali tagamine;  reageerimiseks vajaliku infrastruktuuri ja tehnika tagamine;  süsteemse, probleemikeskse ja teadmispõhise ennetustegevuse arendamine;  koostöövõimekuste arendamine. Siseturvalisuse tagamisele aitavad inimesed, kes on saanud hea väljaõppe ja on motiveeritud panustama Eesti turvalisusesse. Koalitsioonilepingus lepiti esmakordselt üle aastate kokku politseipersonali suurendamine. Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute piiridega, et igal vallal ja linnal oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende kogukondade võimestamisele ja abistab turvalisuse probleemide lahendamisel. Alates 2018. aastast suureneb piirkonnapolitseinike arv 45 võrra ning kahekordistub kiirreageerijate arv. Olulisel kohal on ka olemasolevate teenistujate palga tõstmine. 2018. aastal suureneb politseinike, päästjate, vanglateenistujate ja tolliametnike palgafond üle 4 protsendi. Lisaks inimestele on vaja häid töövahendeid. Nii nagu kahel eelneval aastal, oli ka 2017. aasta üks olulisim ja ressursimahukas teema idapiiri valmisehitamisega seonduv. Jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti maismaapiiri taristu ning tehnilise seire- ja valvesüsteemide projektidega. Projekteerimise raames rajati kaks katselõiku koos vajaliku seire- ja valvetehnikaga kogupikkusega 3,5 km. Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus, 2010– 2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima investeeringuna nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26 paakautot, 8 konteiner- alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte investeeringutega. Seetõttu kinnitati 2017. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile siseministri käskkirjaga tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab rahastus järgmisel neljal aastal iga-aastaselt 3 000 000 euro võrra. Ennetustegevuse arendamisel oli tähelepanu keskmes ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste oskuste edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes ujumisõpetuse ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina. Loodi interaktiivne vahend2, mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis praktiliselt ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava ohutusteemade tutvustamiseks Tallinna ja Tartu Ülikoolis õppivatele tulevastele õpetajatele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri käskkirjaga tegevuskavad aastateks vabatahtliku pääste ja merepääste jätkusuutlikkuse tõstmiseks aastatel 2018–2021. Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel neljal aastal 500 000 eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse soetust, tehnika remonti, koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi strateegiline partnerlus Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega, kellele määrati taas tegevustoetust. Siseturvalisuse arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on kogukonnakeskse turvalisuse arendamine. 2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste lõpetamise mõju, millega seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava 2 Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443 5 elukeskkonna kujundajana suurenes. Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid ning rahvatervise seadusega sätestati, et kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks on edaspidi maakonnas tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine. Sealhulgas selleks vajalike tegevuste koordineerimine ning valdkonna juhtimiseks võrgustike arendamine ja korraldamine kohaliku algatuse ja kogukonnakeskse lähenemise edendamiseks. 2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas. 2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm: valmis sai elanikkonnakaitse kontseptsioon, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja küsimustik. Järjest olulisem on pöörata tähelepanu riigi ja elanike valmisolekule, et mitmesugustes kriisiolukordades toime tulla ja hakkama saada. Eesti elanikud peavad teadma, millised on olulisemad hädaolukordade riskid, kuidas nendeks riiklikul ja kohalikul tasemel valmistutakse ja mida peaks igaüks ise tegema, et ootamatuks suurõnnetuseks valmis olla. Peamised kitsaskohad Osa tegevusi jäi täitmata tegevuste tähtaegade pikendamise ja vajalike hangete planeeritust mahukamaks ja pikemaajaliseks kujunemise tõttu. Detailne ülevaade tegevuste muudatustest on esitatud aruandetabelis. Tegevuste edasilükkumise tõttu taotleb Siseministeerium 2017. aastal kasutamata eelarve ülekandmist 2018. aastasse. Avansilise ülekandmistaotluse esitas Siseministeerium riigieelarve infosüsteemi kaudu 15. jaanuaril 2018. Lõplik info kasutamata eelarvest ja selle ülekandmisvajadusest selgub peale tekkepõhiste kulude kajastamist raamatupidamises ning lõplik ülekandmistaotlus esitatakse Rahandusministeeriumile 1. mail 2018. Tegevuste tähtaegade ja eelarve osalisel kasutamata jäämisel on erinevad põhjused. 2017. aasta osas võib välja tuua järgmised kitsaskohad: 1. Tulenevalt Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamiseks planeeritud tegevuste (maade võõrandamine, projekteerimine) ajalisest nihkest alustatakse ehitustöödega ning jätkatakse piiri infosüsteemi arendustöödega 2018. aastal. See tingis 2017.aastaks Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud eelarvevahendite osalise ülekandmise 2018. aastasse. Idapiiri projekteerimise tulemusel selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt rohkem kui seni oli kavandatud. Samuti tõi projekteerimine ja katselõikude rajamine välja, et 10 meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide ja valvetehniliste lahenduste rajamine keeruline, kuna rajatavad elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Sellest tulenevalt tegi Siseministeerium ettepaneku riigipiiri seaduse muutmiseks eesmärgiga laiendada piiririba. 2. Suureks proovikiviks 2017. aasta sügisel oli ID-kaardi kriisi lahendamine. 30. augustil 2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis puudutab 2014. aasta sügisest välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid. Sellest tulenevalt oli vaja leida kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e- riigi toimimine. Kuna ID-kaardi turvarisk ei puuduta m-ID-d, siis e-riigi toimimise tagamiseks sai Siseministeerium ülesandeks leida lahendus, kuidas inimesed saaksid m- ID sellisel viisil, mis ei sõltuks ID-kaardist. Selleks kutsuti kokku töörühm, kes töötas välja uue m-ID taotlemise skeemi. 3. Kriisideks valmisolekuks plaanitud tegevuste täitmise kitsaskohana tuleb välja tuua, et hiljemalt 01.07.2017 pidid elutähtsat teenust korraldavad asutused kehtestama enda korraldava elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded. Kahjuks korraldavad asutused ei ole 2017. aastal nimetatud määruseid kehtestanud. Peamisteks põhjusteks olid kohalikud valimised ning Eesti eesistumine Euroopa Liidu nõukogus. 6 2017. aastal alustasid määruste koostamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Tallinna linn ja Jõhvi vald. Toimepidevuse nõuete määruste kehtestamine on suureks väljakutseks 2018. aastal. 4. Euroopa rändekava alusel oli planeeritud 2015.–2017. aastal Eestisse vastu võtta 509 sõjapõgenikku. Tegelikult saabus 2017. aasta lõpuks Eestisse rändekava alusel 175 inimest. Ümberasutamise ja ümberpaigutamisega seotud kulude katteks eraldas Vabariigi Valitsus reservist rahalised vahendid, mille kasutamata osa kantakse üle 2018. aastasse. Valitsus otsustas 9.11.2017 võtta 2018. aastal vastu täiendavad 40 sõjapõgenikku ning sellega seotud kulud kaetakse 2017. aastast ülekantud eelarve arvelt. 2. Ülevaade arengukava programmide elluviimisest 2017. aastal Edasises on programmide kaupa esitatud kokkuvõte olulisematest tegevustest ja mõõdikute sihttasemetest, mis 2017. aastal täideti. 2.1. Alaeesmärk 1. Turvalisemad kogukonnad  2017. aastal registreeriti 7% vähem kuritegusid kui aasta varem (kokku 26 929). Kuritegude arvu vähenemine tuleneb peamiselt varavastaste ja liikluskuritegude vähenemisest. Sealjuures joobes juhte avastati umbes 240 võrra vähem ja vähem avastati ka süstemaatilisi juhtimisõiguseta juhte. Narkokuritegusid registreeriti 2017. aastal 6% rohkem. Vägivallakuritegude arv vähenes 2016. aastaga võrreldes veidi (345 võrra). 2016. aastal registreeriti Ida prefektuuris kuritegusid 2015. aastast veidi rohkem, kuid 2017. aastal registreeriti kõigi prefektuuride tööpiirkonnas 4–9% vähem kuritegusid. Süütegude (nii väärteod kui kuriteod) vähenemisele on politsei hinnangul tõenäoliselt mõjutanud sihipäraste tegevuste kõrval ka üldisemad väliskeskkonna mõjurid nagu: 1) jätkuv majanduskasv; 2) vastavalt avaliku arvamuse uuringule langustrendis olev süütegudest teatamise määr; 3) süütegevuse küberkeskkonda kolimine sarnaselt inimeste igapäevase elutegevusega. Viimase puhul on arvatavalt madalam nii teavitamise määr kui ka politsei poolt süütegevuse avastamise määr, kuna muutuva olukorraga ei ole kohanetud piisavalt kiiresti. Tabel 1. Alaeesmärgi „Turvalisemad kogukonnad“ mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Registreeritud 37 787 < 32 000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 JuM kuritegude arv (32575) (28 986) (26 929) (prognoos) Vigastussurmade arv 342 289 (271) 272 256 243 240 231 PPA, (prognoos) (278) (268)3 PäA, - liikluses hukkunuid EKEI4 - tulekahjus hukkunuid - uppunuid - uimasti üledoosi tõttu hukkunuid - tapmise ja mõrva tagajärjel hukkunuid 3 Tegemist on esialgsete andmetega. Andmed täpsustuvad 2017. aasta juunis. 4 Tegemist on ametite poolt jaanuari keskel esitatud esialgsete andmetega. 7 Usaldus naabrivalve, - - (87,2%) 90% 90% 90% 90% SiM, (-) STAK vabatahtliku pääste, - - (89,2%) 90% 90% 90% 90% trendi- (-) uuring vabatahtliku - - (82,5%) 85% 85% 85% 85% merepääste, (-) abipolitseinike - - (85,6%) 90% 90% 90% 90% suhtes. (-) Elanike osakaal, kes - - (31,9%) kasvab kasvab kasvab 40% SiM, leiavad, et inimesed (-) STAK peaksid aktiivselt trendi- osalema oma uuring kodukoha turvalisuse, korrakaitse ja päästetegevuse tagamises Osade programmi mõõdikute osas kogutakse andmeid üle aasta, mistõttu 2017. aasta kohta ei saa hinnangut anda, küll aga on jätkatud tegevustega, et nende mõõdikute tasemed paraneksid. Näiteks on tegeletud vabatahtlike kaasamise mitmekesistamisega, jätkatud strateegilise partnerlusega vabatahtlike ühenduste tegevuste toetamiseks. 2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste lõpetamise mõju, millega seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava elukeskkonna kujundajana suurenes. Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid ning rahvatervise seadusega sätestati, et kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks on edaspidi maakonnas tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine. Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute piiridega, et igal vallal-linnal oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende kogukondade võimestamisele ja abistab turvalisuse probleemide lahendamisel. Ennetustegevuse arendamisel tähelepanu keskmes ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste oskuste edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes ujumisõpetuse ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina. Loodi interaktiivne vahend5, mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis praktiliselt ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava tulevastele Tallinna ja Tartu Ülikoolis õppivatele õpetajatele ohutusteemade tutvustamiseks kas valikainena põhiõppes või täiendkoolitusena. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri käskkirjaga tegevuskavad vabatahtliku pääste ja merepääste jätkusuutlikkuse tõstmiseks aastatel 2018–2021. Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel neljal aastal iga-aastaselt 500 000 eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse soetust, tehnika remonti, koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi strateegiline partnerlus Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega, kellele määrati taas tegevustoetust. 5 Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443 8 2.2. Alaeesmärk 2. Tõhusama päästevõimekuse tagamine  Tulekahjus hukkunute arv jäi 2016. aastaga võrreldes samaks (38 hukkunut). 38 hukkunust 20 hukkusid hoones, kus puudus suitsuandur.  Tulekahjude üldarv hoonetes on vähenenud 291 juhtumi võrra (2016. aastal 1400 juhtumit ja 2017. aastal 1109 juhtumit). Iga viienda eluhoone tulekahju tekkepõhjus oli elektriseade ja –paigaldis.  Veeõnnetustes uppunute arv on prognoositust ja 2016. aasta tulemusest väiksem (2016. aastal 47 juhtumit ja 2017. aastal 43 juhtumit). Esialgsetel andmetel olid 20 ehk 49% uppunud täiskasvanutest alkoholijoobes, 2016. ja 2015. aastal vastavalt 42% ja 38%. Üle poolte hukkunutest uppus vette kukkumisel – neist omakorda pooled koduses keskkonnas. Nii tulekahjus kui ka veeõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel on tähtis roll ennetustööl, näiteks meediakampaaniad, teavitustöö, kodukülastused, veeohutuspüstakute rajamine jne. Ennetustööd on tulesurmade vähendamise nimel tehtud alates 2006. aastast, ning see on oluliselt aidanud kaasa hukkunute arvu vähenemisele. Näiteks kui kümme aastat tagasi hukkus Eestis tules 12,6 inimest 100 000 inimese kohta, siis 2016. aastal oli hukkunute arv 2,9 ehk neli korda väiksem. Tulesurmades hukkunute arvu on aidanud vähendada ka see, et ennetustööl keskendutakse eelkõige probleemsetele sihtrühmadele, näiteks kodukülastusi tehakse riskihinnangu alusel. Suurendatud on kodunõustamiste arvu, kontrollide arvu kui ka panustatud elanikkonna koolitamisele. Samuti alustati 2017. aastal „Kodud tuleohutuks“ projektiga, mille eesmärk on lahendada toimetulekuraskustest leibkondade kriitilisi tuleohutusalaseid probleeme koostöös omavalitsustega.  Säilitatud on oluliste võimekuste tasemed. Võimekus jõuda õhusõidukiga sündmuskohale Eesti vastutusalas on kl 9–17 kogu Eesti piires 1,5 h; võimekus jõuda veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel on kuni 1 h ning merealadel kuni 2 h; võimekus korjata 24 h jooksul merereostust 1,2 km² suuruselt alalt. Tabel 2. Alaeesmärgi „Tõhusa päästevõimekuse tagamine“ mõõdikud Algtase 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Tulekahjus hukkunute 54 50 (50) 45 (39) 42 (38) 40 38 38 PäA arv (prognoos)6 Tulekahjude üldarv 1 833 1650 1 600 1 570 1 550 1 525 1 525 PäA hoonetes (prognoos) (1610) (1399) (1109) Veeõnnetuses uppunute 68 56 (39) 54 (45) 52 (43) 50 48 48 PäA arv (prognoos) Võimekus jõuda Kl 9–17 kuni 1,5 h kogu Eesti piires, pärast kella 17 lisandub reageerimisele 1 h PPA õhusõidukiga (tagatud) sündmuskohale Eesti vastutusalas Võimekus jõuda kuni kuni 1 h kuni 1 h kuni 1 h kuni kuni kuni PPA veesõidukiga 1h (kuni 1 h) (kuni 1 h) (kuni 1 h) 1h 1h 1h sündmuskohale piiriveekogudel 6 Tulekahjus hukkunute arvu ja veeõnnetuses uppunute arvude puhul on Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja Statistikaameti andmed erinevad. Statistikaamet käsitleb hukkununa ainult Eesti elanikke (sh. välismaal), Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti andmed kajastavad kõiki Eesti territooriumil tule- ja veeõnnetuses hukkunud isikud, sh ka välismaalasi. 9 Võimekus korjata 1,2 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 1,2 1,2 PPA merereostust 24 h jooksul (km²) Elanike osakaal, kelle - - 84,8% - tase - tase STAK hinnangul Päästeamet säilib säilib trendi- reageerib sekkumist uuring vajavatele sündmustele piisavalt kiiresti.7 2017. aasta olulisemad arendused tuleohutuse valdkonnas olid seotud tuleohutuse nõuete muutmisega. Kehtestati siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, millega täpsustati ehitiste tuleohutusnõudeid ja laiendati erinevate materjalide kasutamisvõimalusi (nt võimaldatakse kõrgemate puithoonete ehitamist). Samuti koostati tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, millega nähakse ette erasektori senisest suuremat kaasamist ohutusjärelevalve tegevustesse (2018. aastal jätkatakse eelnõu väljatöötamisega). Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus, 2010– 2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima investeeringuna nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26 paakautot, 8 konteiner- alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte investeeringutega. Seetõttu kinnitati vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile siseministri käskkirjaga tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab rahastus järgmisel neljal aastal 3 000 000 euro võrra. 2.3. Alaeesmärk 3. Kindlam ja kiirem abi korraldamine  Abivajajad said ühendust Häirekeskusega kiiremini kui varasematel aastatel – 95% kõnedele vastati 10 sekundi jooksul (2016. aastal oli see 93,5%).  Vähenenud on hädaabinumbrile saabunud kõnede hulk. Kui 2016. aastal tehti 1 033 931 hädaabikõnet, siis 2017. aastal oli kõnesid alla miljoni – 986 402. See tähendab, et ühe Eesti elaniku kohta tehti 2017. aastal 0,75 hädaabikõnet (2016. aastal vastavalt 0,78). Kõnede arv hädaabinumbril oli prognoositust madalam. 2017. aastal ei olnud suuri kriise, mis oleks võinud suurendada kõnekoormust ning seeläbi vähendada kõnedele vastamise kiirust.  Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 oli küll kõrge, kuid näiteks elanike teadlikkus sellest, et 112 on hädaabinumber ka politsei kutsumiseks, oli oodatust mõnevõrra madalam – 84%. Ühele hädaabinumbrile üleminekul seati eesmärgiks, et 2017. aastaks teab 88% Eesti elanikke, et hädaabinumbrilt 112 saab kutsuda ka politseid. Samas on endiselt kõrge teadlikkus sellest, et 112-le helistades saab kiirabi ja päästjate abi (vastavalt 96% ja 94% on sellest teadlikud). Tabel 3. Alaeesmärgi „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ mõõdikud Algtase 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Hädaabinumbril 112 1,05 1,00 1,00 tehtud kõnede arv 1,05 0,90 0,90 0,90 HäK (0,87) (0,78) (0,75) ühe elaniku kohta Tagamaks, et hädaabinumber 112 oleks abivajaja jaoks alati kättesaadav, tegi Häirekeskus teavitustööd, et suurendada inimeste teadlikkust puhkudest, mil helistada hädaabinumbril. 7 Tegemist oli varasemalt meetme mõõdikuga. 10 Samuti tegi Häirekeskus teavitustööd, et ühiskonnas suureneks teadlikkus, millistelt telefoninumbritelt saab infot ja abi, kui olukord ei nõua kiiret sekkumist. Selleks, et abivajaja saaks kiiresti parima võimaliku abi ja abiandjad saaksid juhtunu kohta täpse ja õige teabe tehti mitmeid täiendavaid pingutusi. Häirekeskus võttis 2017. aasta kevadel koos Politsei- ja Piirivalveametiga kasutusse uue hädaabiteadete menetlemise andmekogu. Nüüd menetletakse kõiki hädaabiteateid samas andmekogus, mis muudab kiiremaks abi saamise ja lihtsamaks päästekorraldaja töö. Koos uue andmekoguga võttis Häirekeskus kasutusse Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti välja töötatud ohuhinnangu kriteeriumitel tuginevad küsimustikud abivajaduse hindamiseks. 2017. aasta sügisest on Häirekeskuses olemas eCall kõnede menetlemise tarkavara ning Häirekeskus on valmis eCall kõnesid menetlema samadel põhimõtetel nagu teisi hädaabiteateid. ECall ehk sõidukite automaatse hädakutse süsteemi käivitamine lubab abil kiiremini sündmuskohale jõuda, kui näiteks õnnetusse sattunud juht või kaassõitjad on teadvuseta või ei saa muul põhjusel abi kutsuda. 2.4. Alaeesmärk 4. Kriiside ennetamine ja hädaolukorraks valmisoleku suurendamine  2017. aasta elanikkonna hädaolukorra teadlikkuse indeksi näitaja oli 36. Sellest võib järeldada, et elanikkonna üldine teadlikkus, valmisolek ja oskused hädaolukorras iseseisvalt hakkama saada on pigem madalad ja ei usuta hädaolukorra tekkimisse. Uuringu põhjal on hädaolukordadeks paremini valmis eesti keelt kõnelevad maapiirkondades eramus elavad inimesed. Hädaolukordadeks hakkama saamiseks on kõige vähem valmis madalama sissetulekuga, kortermajades elavad, vanemaealised ja pensionärid, kelle seas on vähem kõrgharidusega inimesi. Järjest olulisem pöörata tähelepanu riigi ja elanike valmisolekule, et mitmesugustes kriisiolukordades toime tulla ja hakkama saada. Eesti elanikud peavad teadma, millised on olulisemad hädaolukordade riskid, kuidas nendeks riiklikul ja kohalikul tasemel valmistutakse ja mida peaks igaüks ise tegema, et ootamatuks suurõnnetuseks valmis olla. Seetõttu on eesmärk elanikkonna teadlikkuse tõstmise kaudu saavutada 2019. aastaks indeksi näitajaks vähemalt 50. Tabel 4. Alaeesmärgi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ mõõdikud Sihttase 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Allikas 2020 Elanikkonna hädaolukorra - - -8 36 - 50 (ei PäA teadlikkuse indeks mõõdeta) 2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas. 2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm: valmis sai elanikkonnakaitse kontseptsioon, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja küsimustik. Muutus elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ring. Eesti jaoks on elutähtsad 14 teenust, mis on vältimatult vajalikud kõikidele - elaniketele, ettevõtjatele ja riigiasutustele ning 8 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku indeksi metoodika on koostatud 2016. aastal, kuid tulemuse saamiseks ei saanud kasutada 2016. aastal läbiviidud uuringut. Uus uuring algtaseme seadmiseks toimus 2017. aastal. 11 mille katkemisel tavapärane elukulg jääb seisma. 2017. a jätkas Riigi Infosüsteemi Amet elutähtsate teenuste osutajate infosüsteemide toimepidevuse testimist. On korraldatud kolm toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise koolitust, kus osales 90 erineva elutähtsa teenuse osutaja esindajat. Sisekaitseakadeemia poolt koostati hädaolukorra seaduse paremaks rakendamiseks asutustele ja juriidilistele isikutele täienduskoolituste pakett „Kriisireguleerimiskoolituste kontseptsioon 2018–2020“. Eesmärk on koolituste abil tõsta ettevõtete ja riigiasutuste valmisolekut kriisideks ning pakkuda abi teadmiste ja oskuste saamisega, mis on vajalikud neile hädaolukorra seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 2016. aastal kaardistanud olulisemad objektid, mis on seotud elutähtsa teenuse osutajate ja riigiasutustega, ja need, kes sõltuvad elektrivarustusest. Saadud tulemuste põhjal koostasid elektriettevõtjad elektrivarustuse piiramise ja elektrikatkestuste taastamise prioriteedid. Lisaks saavutati kokkulepe vedelkütusemüüjatega ja Eesti Vedelkütuse Agentuuriga vedelkütuse kättesaadavuse suurendamiseks erinevates kriisides. 2.5. Alaeesmärk 5. Sisejulgeoleku suurendamine  Elanike osakaal, kes peavad terrorismi riigi peamiseks mureks oli Eestis 2%, kusjuures Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 16% (2016. aastal vastavalt 3% ja 14%). See võib tuleneda sellest, et Eestis on terrorismioht väike.  Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seoses ei saavutatud 2017. aastal kõiki soovitud sihttasemeid. Rasketes varjatud kuritegudes prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv on kasvanud (2016. ja 2017. aastal vastavalt 133 ja 143). Rasketes varjatud kuritegudes kriminaalasjade arv, kus on arestitud kriminaaltulu, on aga vähenenud (2016. aastal 284 kriminaalasja ja 2017. aastal 187). Möödunud aastal tuvastati ka kriminaaltulu veidi vähem kui eelneval aastal (2016. ja 2017. aastal vastavalt 7,6 ja 7,2 mln euro ulatuses). Samas oli isikuid, kellelt kriminaaltulu ära võeti, rohkem. Suur osa kriminaalsest tulust tuvastati narkootikumidega ja rahapesuga seotud kuritegudes.  Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb viia läbi täiendavaid tegevusi ühiskonda enim ohustavate kuritegude vastu (nt inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod, terrorism jne). Eestis tegutsevad jätkuvalt kuritegelikud ühendused, kes saavad tulu peamiselt narkootikumidest, ent ka maksukuritegudest, rahapesust ja kelmustest.  Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumainega ning lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekus on sarnaselt eelmisele aastale ka 2017. aastal veidi paranenud. Lahingumoona/lõhkematerjalide väljakutsete ja kahjutuks tehtud lõhkekehade arv jäi võrreldes eelmise aastaga 2017. aastal samale tasemele. Plahvatustes hukkunute ja vigastatute arv oli jätkuvalt madal – vastavalt 0 ja 2 (2016. aastal 2 ja 8).  Alaeesmärgi täpsemad mõõdikud on esitatud piiratud käibega dokumendis. Olulisematest tegevustest 2017. aastal võib esile tõsta, et maikuus hinnati Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastase konventsiooni ratifitseerimist. Kuigi üldiselt jäädi Eestis toimuvaga rahule, tõusetusid ametnike koolituse ja personali piisavuse küsimused. Inimkaubanduse vastane võitlus on Euroopa prioriteet ja jääb selleks, samaaegu on see oluline ka USA jaoks. Eesti vastuseid USA inimkaubanduse raportisse kasutatakse otsuste tegemisteks piirangute ja nõuete leevendamisel (nt viisad) või karmistamisel (lisakontrollid jms). 12 2017. aasta jaanuarist kehtima hakanud kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmisega seotud muudatuste eesmärk oli tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu varaga lisaks saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. 2017. aastal tõusid Eestis avalikkuse tähelepanu alla kaks suurt Eestit puudutanud rahapesujuhtumit varasematest aastatest, kus Vene-Moldova ja Aserbaidžaani rahapesuskeemi puhul liikusid kahtlased rahavood läbi Danske Banki Eesti filiaali. Viimastel aastatel on riskid vähenenud, ent endiselt on idapoolsetest riikidest sadade miljonite eurode väärtuses kahtlasi ülekandeid aastas, mille puhul raha tegelikku päritolu tuvastada ei õnnestu. Siseministeerium on teinud ettepanekud kriminaalvastutuse rakendamise ja halduskonfiskeerimise võimaldamist juhtudel, kui esineb mitu kuriteole viitavat tunnust, kuid raha päritolu sidumine konkreetse eelkuriteoga võimalik ei ole (nt raha päritoluriigi koostöövalmiduse puudumise tõttu). Rahapesu on ühiskonnale kahjulik väga mitmel põhjusel. Näiteks käib rahapesuga enamasti kaasas maksude vältimine, mistõttu langeb ausatele ühiskonnaliikmetele suurem maksukoormus. Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Seaduse tähtsamate muudatustena võib esile tuua pangakontode registri eelduste loomist. Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumainega ning lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekuse tõstmiseks soetati vajalikke vahendeid EL Sisejulgeolekufondi ja riigieelarve vahenditest. Käimas on ISF projektiga Põhja regiooni uue kompleksi (Pommigrupp-CBRN) ehitus, tsentraalse lõhkematerjalilao ehitus ja Põhja regiooni lõhkamiskoha ehituse ettevalmistööd. Samuti kinnitati Päästeameti juhtkonna poolt „Plahvatus- ja CBRN õnnetuste ohu vähendamise strateegia aastani 2025“. PÄA Demineerimiskeskuse poolt panustati turvalisuse tagamisse Eesti Euroopa Liidu eesistumise läbiviimisel. 2.6. Alaeesmärk 6. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika9  2017. aastal esitati Eestile rahvusvahelise kaitse taotlusi tavarände korras märkimisväärselt vähem. Peamiseks proovikiviks kujunes menetlusvõimekuse tagamine Eesti jaoks uutes ümberpaigutamise ja -asustamise protsessides. 2017. aastal oli oluline valmisoleku tagamine menetleda ümberasustamise ja paigutamise protsessides suuremat hulka rahvusvahelise kaitse taotlusi erinevatest päritoluriikidest, võtta vastu kaitse taotlejaid ja saajaid ning tagada kaitse saajate kohanemine ja lõimumine.  Määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes. 2016. aasta lõpul elas Eestis 82 584 määratlemata kodakondsusega isikut, kuid 2017. aasta lõpul oli neid 80 316. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute arv on stabiliseerunud. Kui 2016. aastal oli see 1755 siis 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse 862 isikut. 2016. aasta kasv oli tingitud 01.01.2016 jõustunud kodakondsuse seaduse muudatustest, mille tulemusel lisaks taotluse alusel saanud isikutele said Eesti kodakondsuse automaatselt ka kõik Eestis elavad määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased. Neid oli 765.  Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osatähtsus, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud, oli 88,4%. Koolituste 9 Rändepoliitika eesmärkide saavutamist hinnatakse eksperdihinnangute põhjal, programmi tasandil mõõdikuid eraldi pole, kuid need on olemas meetmetel, mida on siin samuti kommenteeritud. 13 läbinud hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Valitsuskabinetis kiideti heaks ettepanekud, mille järgi saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda soovivad inimesed, kes on Eestis seaduslikul alusel elanud vähemalt viis aastat, taotleda tasuta eesti keele õpet kodakondsuse omandamiseks vajaliku tasemeni B1. See aitab vähendada võimalust, et kodakondsuse taotlemine jääb selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks. 2017. aastal jätkas Siseministeerium koostöös lepingupartneritega 2015. aastal algatatud uussisserändajate kohanemisprogrammi elluviimisega ja uussisserändajatele koolituste pakkumisega. Selle eesmärgiks on toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, nende kiiret ja mugavat kohanemist ning esmaste iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Alates 2015. aastast kuni 2017. aasta lõpuni suunas PPA kohanemisprogrammis osalema kokku 18 952 uussisserändajat. Koolitusi pakuti kokku 2 919 korral. Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt töötati välja välismaalaste migratsiooni nõustamisteenus. Migratsiooni nõustamisteenust osutatakse alates 2017. aasta märtsist nii välismaalastele kui nendega kokkupuutuvatele avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajatele ning välismaalaste Eestisse kutsujatele (nt ülikoolid, tööandjad). Migratsiooni nõustamisteenuse eesmärk on toetada välismaalaste, sh välisspetsialistide, välistudengite- ja õppejõudude, pererände raames saabunud uussisserändajate rändeprotsessi ning välismaalastega kokku puutuvate ettevõtjate ning ülikoolide värbamisprotsessi pakkudes sihtrühmale personaalset ja proaktiivset õiguslikku rändealast nõustamist. 2017. aasta jooksul on migratsiooni nõustamisteenust osutatud ligikaudu 10 000 korral. 2017. aasta jaanuaris jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustati kvalifitseeritud välistööjõu Eestisse elama asumist. Muuhulgas laiendati muudatustega lühiajalise töötamise võimalusi ja vähendati välismaalasele makstava palgakriteeriumi määra. Samuti loodi soodustused iduettevõtjatele ja IKT sektori töötajatele ning loodi alus suuinvestorile elamisloa andmiseks. Muudatustega laiendati ka õppurite Eestisse asumise võimalusi, laiendades kehtivaid soodustusi kutseõppe õppuritele. Samuti loodi erisused doktorikraadi omandanud inimestele, et lihtsustada nende Eestisse tulemist. 2017. aastal jätkas Eesti ümberasustamise ja ümberpaigutamise alusel rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmist. 2017. aastal saabus Eestisse 75 ümberpaigutatud isikut Kreekast ning 4 Itaaliast ja 19 ümberasustatud isikut Türgist. Ümberpaigutatavate ja -asustatavate lõimumist ühiskonda on toetanud neile määratud tugiisikud, kes aitavad orienteeruda Eesti riigisüsteemis, suhelda ametiasutustega, leida lasteaia-, kooli- või töökoht ning tutvustada siinset eluolu. Rahvusvahelise kaitse valdkonnas oli 2017. aastal suurim lahendamist vajav ülesanne ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuste tähtaegade saabumine. Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ei suutnud ettenähtud tähtajaks täita tegevuste eesmärke täielikult. 2.7. Alaeesmärk 7. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus  Turvalise elektroonse identiteedi digitaalseid funktsioone (Eesti e-teenused) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest on kasvanud (2016. aastal oli see 36% ja 2017. aastal 40,4%). See on oluline näitaja, sest mida rohkem inimesed kasutavad oma dokumentide digifunktsioone ja e-teenuseid, seda rohkem e-teenuseid ka luuakse ja arendatakse. 14  E-residendi digi-ID taotluste arv on suurenenud (2016. aastal 8224 taotlust ja 2017. aastal 14 061 taotlust). Huvi e-residentsuse vastu on jätkuvalt suur ning seda tõenäoliselt tänu õnnestunud teavitustegevusele ja rahvusvahelisele kajastusele.  Rahvastikuregistrisse tehti 103,3 miljonit päringut, mis on vähem kui 2016. aastal. 2016. aastaga võrreldes on päringute arv vähenenud 5,3%. Seda põhjustas päringute korrastamine – asutused vaatasid üle oma päringute otstarbekuse. Avati ka eesti.ee teenus, kust inimesed saavad vaadata nende kohta tehtud päringuid. Tabel 5. Alaeesmärgi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ mõõdikud 2016 2017 2014 2015 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) Turvalise elektroonse identiteedi digitaalseid funktsioone AS kasvab kasvab (Eesti e- - 33% kasvab kasvab 40% Sertifitseerimis- (36%) (40,4%) teenused) keskus kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest Isikut tõendavate dokumentide välja andmist puudutava osas oli eelmisel aastal kõige suuremaks väljakutseks 2017. aasta sügisel aset leidnud ID-kaardi kriisi lahendamine. 30. augustil 2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis puudutab sügisest 2014 välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid. Sellest tulenevalt oli vaja leida kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e-riigi toimimine. Teiste oluliste tegevuste hulgas võib esile tõsta Lõuna-Koreas alustatud pilootprojekti e- residendi digi-ID-de väljastamiseks välise teenusepakkujate kaudu. Kui projekt osutub edukaks, siis laiendatakse sellist võimalust ka teistesse riikidesse ning dokumente saab välise teenusepakkuja kaudu väljastama hakata ka Eesti kodanikele. Samuti töötati välja õigusaktide muudatused, et digitaalse isikutunnistuse kehtivusaega pikendada kolmelt aastalt viiele. Sellega luuakse inimestele oluliselt mugavamad digitaalse isikutunnistuse, sh e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi digi-ID) kasutamise tingimused. Digi-ID kehtivuse pikendamine sertifikaatide kauguuendamise teel on mugavam isikule, kes muidu peaks uue kaardi saamiseks minema PPA teenindusbüroosse või pöörduma Eesti välisesindusse. Samuti aitab see kaasa sellele, et korduvate digi-ID-de taotlejate tõttu ei suurene PPA teeninduste ja Eesti välisesinduste töökoormus. Vabariigi Valitsus kiitis heaks uue andmeid automaatselt töötleva infosüsteemi (ABIS) projekti ja eraldas rahalised vahendid projekti ellu viimiseks. ABIS kasutuselevõtmine aitab praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua oluliselt kõrgema turvalisuse ja usaldusväärsuse taseme ning dokumendivõltsingud ja valeidentiteedi kasutamine on praktiliselt välistatud. 2017. aasta oluliseks ülesandeks oli ka maavalitsuste kaotamisest tuleneva rahvastiku toimingute valdkonna ülesannete ümberkorraldamine. Maavalitsuste perekonnaseisuülesanded anti kohalikele omavalitsustele; asutusute ülesannete täitmise järelevalve ja juhendamine Siseministeeriumile ning registripõhise rahvaloenduse eesmärgil andmete rahvastikuregistrisse sisestamise töö Riigi Tugiteenuste Keskusele. Suur edasiminek oli täiesti uue rahvastikuregistri seaduse menetlemine ja vastuvõtmine Riigikogus, jõustumisega 1. jaanuar 2019, millega korrastati nii valdkonna õiguslikku kui ka 15 elukoha menetluslikku külge. Vastu võeti perekonnaseisutoimingute seadus jõustumisega 1. jaanuar 2018, millega loodi mitmeid inimeste riigiga suhtlemist kergendavaid norme. Sealhulgas täpsustati seaduses termineid; vähendati avaldustes küsitavat andmekoosseisu; kui avalduses toodud andmed on juba rahvastikuregistrisse kantud ja ei ole muutunud, ei pea isik neid avalduses uuesti märkima; täiendati abieluvõimetõendi saamiseks avalduse esitamise viise (lisati, et võib esitada avalduse ka posti teel). 2.8. Alaeesmärk 8. Tõhusam piirihaldus  Rahulolu piirivalve tööga (sh piiriületuse korralduse ja kiirusega) on suur. 2016. aastal oli see 88% ja 2017. aastal 91%. Piirikontrolli eesmärk on Schengeni nõuetele vastava kontrolli tegemine, et kindlustada kogu Schengeni ala turvalisus. Seetõttu on oluline, et kontrollitoimingud ja piiripunktide taristu toetaks nii majanduskasvu tagavate kaupade kui ka isikute sujuvat piiriületust.  Eesti idapiiri kaetus elektroonilise ja tehnilise valvega on jäänud suuresti samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. 2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistustööd, et mh suurendada tehnilise seire- ja valvesüsteemide osakaalu riigipiiri valvamisel. Koos ehitusprojektidega valmis kaks katselõiku kogupikkusega 3,5 kilomeetrit, kuhu rajati ka tehniline seire- ja valvesüsteemid koos taristuga. Samuti alustati 2017. aastal droonide testimist, et kasutada neid piiri valvamisel.  Ebaseaduslikult sisse ja läbirändelt tuvastatud isikute arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud. 2016. aastal oli see 520 ning 2017. aastal 928. Hüppeline kasv on tulnud siseriigis tabatud isikute arvelt. Eelkõige oli tegemist ehitusobjektidel ebaseaduslikult töötavate välismaalastega. Riigikogus on II lugemisel välismaalaste seaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik ennetähtaegselt lõpetada teise Schengeni riigi pikaajalise viisaga Eestis viibimine (senini võimalik ainult Eesti väljastatud pikaajalise viisaga), kui isik rikub Eestis viibimise tingimusi. Seega muudatuse jõustumisel, kui välismaalane rikub Eestis viimise tingimusi, on võimalik reageerida ajutise viibimise väärkasutamistele paindlikumalt, kohustades välismaalast Eestist lahkuma. Tabel 6. Alaeesmärgi „Tõhusam piirihaldus“ mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Rahulolu 89,5% kasvab kasvab kasvab säilib säilib säilib PPA piirivalve (89,5%) (87,5%) (91%) tööga Eesti idapiiri 60% kasvab kasvab kasvab kasvab 100% tase PPA kaetus (54%) (54%) (54%) säilib elektroonilise ja tehnilise valvega Ebaseadusliku 267 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 PPA lt sisse- ja (552) (520) (928) läbirändelt tuvastatud isikute arv10 Schengeni alale on väga lühikese ajaga saabunud ja ilmselt saabub veel sadu tuhandeid ebaseaduslikke sisserändajaid. See ilmestab, kuidas ühe liikmesriigi välispiiri valvest sõltub kogu 10 Mõõdikut kajastatakse ainult programmi dokumendis, kuna antud mõõdik ei ole nimetatud „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärgi mõõdikuna, kuid programmi eesmärgi saavutamise hindamisel on asjakohane. 16 vaba liikumise ala julgeolek ja liikmesriikide turvalisus. Tõhusama piirihalduse programmi tegevuste plaanimisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Seetõttu on Eestil oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus 2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti maismaapiiri taristu ning tehnilise seire- ja valvesüsteemide projektidega. Projekteerimise tulemusel selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt rohkem kui seni oli kavandatud. Samuti tõi projekteerimine ja katselõikude rajamine välja, et 10 meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide ja valvetehniliste lahenduste rajamine keeruline, kuna rajatavad elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Sellest tulenevalt tegi Siseministeerium ettepaneku riigipiiri seaduse muutmiseks eesmärgiga laiendada piiririba. 3. Olulised tegevused eesmärkide täitmiseks 2019.–2022. aastal „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurimad ülesanded, mis tuleb lahendada, on esiteks luua paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk reageerimisvõimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiseks suurendada elanike teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ja kujundada ohutut elukeskkonda.  Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Eestil on oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus. Seetõttu on seatud ka eesmärk ehitada valmis riigipiir, mis on täies ulatuses kaetud tehnilise valvega. Valmisehitatud riigipiiril on tähtis roll riigi julgeoleku tagamisel. Kokku rajatakse piirile ligi 700 piiriposti, üle 300 ujuva piirimärgi, piirdeaiad ja -tarad ning võetakse kasutusele droonid ja kaamerad, mis aitavad piirivalvuritel oma tööd paremini teha.  Tugevdatakse kiirreageerimisüksuste, avalikku korda tagavate üksuste ja sidepidamise võimekust, et takistada Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust, kaitsta demokraatlikku riigikorda ja inimeste põhiõigusi ning kindlustada riigi majandusjulgeolek.  Julgeolekukeskkonna parendamiseks tagatakse julgeolekuasutuste järjepidev areng süsteemse plaanimise ja võimearenduse kaudu.  Päästeameti olulisim tulevikuülesanne on leida Eesti tingimustesse sobiv lahendus, millist päästevõrgustikku me saame pikka aega ja jätkusuutlikult ülal pidada, tagades seejuures turvalisuse taseme säilimine. Sealjuures on üheks teemaks personaliga seotud küsimused: kuidas vähendada personali voolavust ja tagada piisav palgatase.  Uuendatakse päästetehnikat, alarmsõidukeid, relvastust ja muud varustust, mis on siseturvalisuse teenistujatele nende tööks hädavajalikud. Nüüdisaegne töökeskkond ja töövahendid tagavad selle, et politseinikud ja päästjad saavad oma tööd hästi teha ja abi jõuab inimesteni kiiresti.  Tehakse ettevalmistusi kriisinfotelefoni teenuse loomiseks ning otsitakse võimalusi riiklike infotelefonide konsolideerimiseks.  Rakendatakse tegevused, mis tulenevad uuest hädaolukorra seadusest. Suurendatakse hädaolukorra lahendamisega seotud asutuste valmisolekut ning töötatakse välja ja viiakse ellu meetmed, mis maandavad elutähtsate teenuste ristsõltuvust.  Siseturvalisuse asutustes ja kohalikes omavalitsustes juurutatakse kogukonnakeskse turvalisuse mudelit, mille alusel selgitatakse välja probleemid ning kavandatakse ohtude ennetamise, leevendamise ja vähendamise tegevus. 17  Toetatakse maakondlike ja kohalike turvalisuse koostöövõrgustike arendamist ja kohalike omavalitsuste võimekust olla eestvedajaks ka turvalise elukeskkonna kujundamisel. Kohalike arengukavade uuendamisel on uutele kohalikele omavalitsustele vaja pakkuda turvalisuse valdkonna ekspertide teadmisi.  Toetatakse üleriigilisi ja kohalikke siseturvalisuse vabatahtlike ühinguid nii reageerimisvõime suurendamiseks kui ka ennetustöö laiendamiseks ning luuakse võimalused turvaettevõtteid senisest enam kaasata avaliku korra tagamisse.  Vajalik on universaalse ennetuse tegevuste süsteemsus, selged rollid ja vastutus ning piisavad vahendid. 2019. aastal on eelnimetatud tõendatud mõjuga ennetusprogrammidele välisrahastus olemas. Vaja on tagada ennetusprogrammidele vahendid peale seda.  Tagatakse lähisuhtevägivalla juhtumites kannatanu koheseks kaitseks vägivalla toimepanija kodust eemaldamine või muud vajalikud abimeetmed osapooltele, arvestades 2017. aasta detsembrist kuni 2018. aasta märtsini kestnud Pärnu pilootprojektile järgnenud kokkulepetega praktiliste, õiguslike ja ressursiliste küsimuste lahendamiseks.  Töötatakse välja Välismaalaste seaduse sisserände piirarvu muudatused (lühiajalise töötamise võimaliku maksimaalse kestuse pikendamine kuni aastaks; tippspetsialistide välja toomine piirarvu arvestusest).  Rakendatakse e-residendi digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, sealhulgas muudetakse selle väljaandmine kliendisõbralikumaks.  Arendatakse isikut tõendavaid digidokumente, sealhulgas laiendatakse nende kasutusala ja suurendatakse kasutajate hulka.  Järjepidevalt uuendatakse isikut tõendavate dokumentide spetsifikatsioone, arvestades praegusaegse tehnoloogia arengut. Arendatakse e-taotluskeskkonda klienditeeninduse parendamiseks. 18 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. aasta korraldusega nr 107 kiideti heaks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (edaspidi ka arengukava) ning 17. novembri 2016. aasta korraldusega nr 388 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2016–2020“ (edaspidi ka rakendusplaan) ning arengukava täiendatud versioon. Arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalike meetmete ja tegevuste kavandamiseks on koostatud programmid, mis kinnitati esimest korda 2015. aasta novembris siseministri käskkirjaga aastateks 2015–2019, teist korda 2016. aasta novembris aastateks 2016–2020 ning viimati 2017. aasta juunis. Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium. Arengukava on koostatud lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2. Rakendusplaan on koostatud, lähtudes riigieelarve seaduse § 19 lõikest 5. Dokumendid on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 7 lõikega 2. 2. EELNÕU SISU „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurimad väljakutsed on luua ühelt poolt paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk reageerimisvõimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiselt poolt suurendada elanike teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ning kujundada ohutut elukeskkonda. Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Lisaks üldeesmärgile on arengukavaga seatud kaheksa alaeesmärki. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide elluviimiseks on Siseministeerium koostanud programmid. Iga arengukava alaeesmärgi elluviimiseks on üks programm. Programmide kaudu planeeritakse ja viiakse ellu arengukava elluviimiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi ning koostatakse aruanded. Rakendusplaan on vastavalt arengukava programmidele jaotatud kaheksaks osaks: - turvalisemad kogukonnad; - tõhusa päästevõimekuse tagamine; - kindlam ja kiirem abi korraldamine; - kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; - sisejulgeoleku suurendamine; - tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika; - usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus; - tõhusam piirihaldus. Igas osas on kirjeldatud: - programmi nimetus ja eesmärk, programmi eesmärk kattub arengukava alaeesmärgiga; 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 - programmi eelarve, sealjuures on täpsustatud olemasolevaid rahalisi vahendeid ja lisavajadusi ministeeriumide valitsemisalade kaupa; - mõõdikud programmide mõju hindamiseks. 3. RAKENDUSPLAANI KOOSTAMINE AASTATEKS 2019–2022 Arengukava üldeesmärki ja alaeesmärke pole muudetud. Rakendusplaanis kajastatud eelarvet on täpsustatud lähtudes riigieelarve strateegiast aastateks 2019–2022. Rakendusplaani on lisatud aasta 2022. osas mõõdikud, mille puhul on planeeritud jätkuvalt 2020. aasta taset säilitada, kuna tegemist on ambitsioonikate eesmärkidega. Võimalik on, et edaspidi mõõdikuid korrigeeritakse vastavalt eesmärkidele. 4. VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Arengukava ja rakendusplaan on kooskõlas strateegias „Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia. Euroopa julgeolekumudeli suunas“ sätestatuga. Arengukava on kooskõlas ka dokumendiga „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019“. 5. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA Eestis suunavad otseselt siseturvalisuse valdkonda Riigikogu vastu võetud järgmised alusdokumendid: „Eesti julgeolekupoliitika alused“, „Riigikaitse strateegia“ ning „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“. Lisaks suunab Eestis siseturvalisuse valdkonda „Euroopa Liidu siseturvalisuse strateegia“. Neis dokumentides kindlaks määratud eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad on „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ olulisteks lähtekohtadeks. Arvestatakse ka riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavadega. Rakendusplaanis on valitsemisalade kaupa nimetatud teised valdkondlikud arengukavad, mille tegevused panustavad „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ eesmärkide täitmisse. 6. KORRALDUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUD Rakendusplaanis nimetatud programme rahastatakse riigieelarvest. Arengukava programmid täpsustavad riigi eelarvestrateegia 2019–2022 peatüki „Õiguskord ja siseturvalisus“ rahaliste vahendite kasutamist arengukava programmide ulatuses. Arengukava eesmärke ja alaeesmärke rahastatakse lisaks riigieelarvele ka Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning Ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Rakendusplaanis on kajastatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarvet. Rakendusplaani rahalised maksumused ühtivad Siseministeeriumi valitsemisala osas riigi eelarvestrateegia 2018–2021 ettepanekuga, kuid on täiendavalt jagatud selgema ülevaate saamiseks programmide lõikes. Rakendusplaanis nimetatud summa ei kata kogu vajadust. Rakendusplaanis on kirjeldatud ka lisavajadused. Iga programmi raames on esitatud detailne ülevaade lisavajadustest, mis ei ole kaetud riigi eelarvestrateegia 2019–2022 raames. Vastavalt riigieelarve ja Euroopa Liidu vahendite olemasolule tehakse arenguvajaduste elluviimisel valikuid. Selleks ajakohastatakse arengukava programme vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise ajal, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Riigieelarve tegelike võimaluste selgumisel vaadatakse üle nii arengukava 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 eesmärgid kui ka siseturvalisuse teenused üldisemalt ning otsustatakse, milliseid eesmärke ja teenuseid korrigeerida. Eesmärgiks on minna Siseministeeriumi valitsemisalaga üle tegevuspõhisele (teenuspõhisele) eelarvestamisele. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Arengukava rakendusplaani aastateks 2019–2022 eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele, Riigikantseleile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Seejärel esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. Eelnõu taustamaterjalina on esitatud arengukava programmid (neid Vabariigi Valitsus heaks ei kiida), mille kaudu planeeritakse ja viiakse ellu arengukava elluviimiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi ning tehakse aruandlust. Koos eelnõuga esitati arengukava programmid kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. Arengukava materjalid ja lisateave on kättesaadavad veebilehel www.siseministeerium.ee/stak. 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2018 Päevakorrapunkt nr „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal 1. Võtta teadmiseks siseministri esitatud aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020“ täitmise kohta 2017. aastal. 2. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud aruanne ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2015– 2020“ täitmisest 2017. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. aasta korraldusega nr 107 kiideti heaks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (edaspidi ka arengukava) ning 17. novembri 2016. aasta korraldusega nr 388 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2016–2020“ (edaspidi ka rakendusplaan) ning arengukava täiendatud versioon. Arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalike meetmete ja tegevuste planeerimiseks on koostatud programmid, mis kinnitati esimest korda 2015. aasta novembris siseministri käskkirjaga aastateks 2015–2019 ning teist korda 2016. aasta novembris aastateks 2016–2020. Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium. Lähtudes arengukavaga kokkulepitust, on Siseministeeriumi ülesanne koordineerida arengukava täitmise aruande koostamist ning esitada see Vabariigi Valitsusele. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ on koostatud siseturvalisuse valdkonna senisest integreeritumaks juhtimiseks. Arengukavas on kindlaks määratud siseturvalisuse valdkonna võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja säilitamise aluseks. Arengukava ülesanne on aidata planeerida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisuse valdkonna ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil ning saavutada niimoodi tegevuse suurem mõjusus. Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisuse tagamisse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal on koostatud programmide elluviimisega seotud ministeeriumite esitatud andmete põhjal. Arengukava üld- ja alaeesmärkide täitmise hindamiseks tegi Sisekaitseakadeemia 2015.–2016. aastal uuringu „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 mõõdikute väljatöötamine“, uuring viiakse läbi üle aasta, mistõttu mitmete mõõdikute puhul andmed 2017. aasta kohta puuduvad. Arengukava eesmärkide täitmist on hinnatud lähtuvalt olemasolevast statistikast ja uuringutest. Aruande lisana esitatud aruandetabel sisaldab detailset ülevaadet elluviidud tegevustest ja nende tulemustest. 2. KOKKUVÕTE ARENGUKAVA ELLUVIIMISEST NING OLULISEMATEST TEGEVUSTEST 2015. AASTAL 2.1. Valdkonna lühianalüüs Elu Eestis on turvalisem kui kunagi varem. Eesti elanike hinnangud turvalisusele on kõrged. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud, sealjuures on oluliselt suurenenud nende arv, kes selle väitega täielikult nõustuvad. 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2017. aastal vastavalt 94%. Arengukavas on olulisel kohal kodukoha turvalisus. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2017. aastal 94%), 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 kuid ka siin on suurenenud nende inimeste osakaal, kes väitega täielikult nõustuvad (2/3 vastajatest). Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7 koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste ja sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. 2015. aastal toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid omanud rohkem mõju Euroopa üldisele turvalisuse tajumisele. Kui 2015. aastal Euroopa rändekriisi tagajärjel kerkis Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne, siis 2016. aasta jooksul vähenes mure sisserände pärast oluliselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi 14%-ni. Seega sisseränne ei ole enam elanike hinnangul riigi jaoks kolme peamise mure hulgas. Eesti elanikele on need hinnataseme tõus, tervis ja sotsiaalkaitse ning maksustamine. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peavad Eesti riigi peamiseks mureks 2% elanikest. Arvestama peab, et suursündmuste toimumine võib muuta Eesti terroristidele atraktiivsemaks sihtmärgiks. Üheks sääraseks sündmuseks oli näiteks Euroopa Liidu eesistumise aeg 2017. aastal, mil ürituste ja visiitide turvalise kulgemise tagamisele pandi suurt rõhku. Peame samas arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvastatud konfliktidega, äärmusluse levikuga ja kasvanud rändevoogudega, mis mõjutavad ka meie julgeolekut. Seetõttu leiavad Eesti elanikud, et terrorism (47% vastajatest) ja sisseränne (62% vastajatest) on kõige olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegelda. Siseturvalisuse arengukava üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse vabatahtlike panus on ka aasta-aastalt suurenenud. Samuti püsib jätkuvalt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes – Päästeametit usaldas mullu 96%, Häirekeskust 93% ning Politsei- ja Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest. Hinnatavast 25 institutsioonist usaldavad eestimaalased kõige enam just neid asutusi, kõigi institutsioonide keskmine usaldusnäit on 63%. Vigastussurmade arv1 oli aga 2017. aastal mõnevõrra suurem kui prognoositud. Vähenenud on liiklusõnnetustes hukkunute arv (2016. aastal 71 ja 2017. aastal 48), samuti veeõnnetustes uppunute arv (2016. aastal 47 ja 2017. aastal 43). Positiivne on, et aasta-aastalt on vähenenud tapmiste ja mõrvade arv, kuigi 2017. aastal oli langus väike (2017. aastal 3 ohvrit vähem kui 2016. aastal). 2017. aastal jäi tulekahjus hukkunute arv eelneva aastaga samale tasemele (38). Enam kui pooled tulekahjus või veeõnnetuses hukkunutest oli alkoholijoobes. Narkootikumide üledoosi tõttu hukkus aga rohkem inimesi kui 2016. aastal (vastavalt 94 ja 106). Narkosurmad on viimasel paaril aastal taas kasvutrendis ning nagu ka varasemalt moodustasid enam kui 80% surnutest mehed. Eesti on narkosurmade osas jätkuvalt Euroopas esirinnas – 2016. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta, Eestis 103. Tänu politsei jõupingutustele vähenes 2017. aastal uimastite pakkumine märgatavalt, see oli üheks eelduseks, et sõltlased pöörduksid enam ravile, kuid ravikohtade vähesuse tõttu ei suudetud ära kasutada võimalust suunata uue aine tarbimise asemel sõltlast ravile. Murettekitavad on ka teised õnnetussurmad, näiteks enesetapud ja kukkumised, mille ennetamine jääb aga välja siseturvalisuse arengukava valdkondade hulgast. Enesetappude osas on viimasel aastal toimunud tõus (2015. aastal 185, 2016. aastal 157 ja 2017. aastal 212 1 Siseturvalisuse arengukavas kajastatakse vigastussurmade all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid. 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 surmajuhtumit esialgsetel andmetel). Samamoodi ei ole viimaste aastate jooksul toimunud langust kukkumiste osas. Samas näitab Päästeameti poolt läbi viidud tulekahjus hukkunute ja vigastatute analüüs, et enne tulekahju puhkemist inimesed paljudel juhtudel kukuvad. Vigastussurmade osas on toimunud langus vaid nende teemade puhul, kus toimub süsteemne ennetustöö. Inimeste elusid on võimalik päästa vaid süsteemse ennetustööga, mistõttu on vaja sellele jätkuvalt olulist tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse kui ka rahvatervise valdkonnas. 2.2. Tulemuste analüüs: olulisimad tegevused 2017. aastal tegeleti jätkuvalt nelja läbiva teemaga:  hea väljaõppega ja motiveeritud personali tagamine;  reageerimiseks vajaliku infrastruktuuri ja tehnika tagamine;  süsteemse, probleemikeskse ja teadmispõhise ennetustegevuse arendamine;  koostöövõimekuste arendamine. Koalitsioonilepingus lepiti esmakordselt üle aastate kokku politseipersonali suurendamine. Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute piiridega, et igal vallal ja linnal oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende kogukondade võimestamisele ja abistab turvalisuse probleemide lahendamisel. Alates 2018. aastast suureneb piirkonnapolitseinike arv 45 võrra ning kahekordistub kiirreageerijate arv. Olulisel kohal on ka olemasolevate teenistujate palga tõstmine. 2018. aastal suureneb politseinike, päästjate, vanglateenistujate ja tolliametnike palgafond üle 4 protsendi. Lisaks inimestele on vaja häid töövahendeid. Nii nagu kahel eelneval aastal, oli ka 2017. aasta üks olulisim ja ressursimahukas teema idapiiri valmisehitamisega seonduv. Jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti maismaapiiri taristu ning tehnilise seire- ja valvesüsteemide projektidega. Projekteerimise raames rajati kaks katselõiku koos vajaliku seire- ja valvetehnikaga kogupikkusega 3,5 km. Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus, 2010– 2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima investeeringuna nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26 paakautot, 8 konteiner- alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte investeeringutega. Seetõttu kinnitati 2017. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile siseministri käskkirjaga tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab rahastus järgmisel neljal aastal iga-aastaselt 3 000 000 euro võrra. Ennetustegevuse arendamisel oli tähelepanu keskmes ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste oskuste edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes ujumisõpetuse ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina. Loodi interaktiivne vahend 2 , mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis praktiliselt ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava ohutusteemade tutvustamiseks Tallinna ja Tartu Ülikoolis õppivatele tulevastele õpetajatele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri käskkirjaga tegevuskavad aastateks vabatahtliku pääste ja merepääste jätkusuutlikkuse 2 Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 tõstmiseks aastatel 2018–2021. Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel neljal aastal 500 000 eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse soetust, tehnika remonti, koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi strateegiline partnerlus Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega, kellele määrati taas tegevustoetust. Siseturvalisuse arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on kogukonnakeskse turvalisuse arendamine. 2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste lõpetamise mõju, millega seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava elukeskkonna kujundajana suurenes. Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid ning rahvatervise seadusega sätestati, et kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks on edaspidi maakonnas tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine. Sealhulgas selleks vajalike tegevuste koordineerimine ning valdkonna juhtimiseks võrgustike arendamine ja korraldamine kohaliku algatuse ja kogukonnakeskse lähenemise edendamiseks. 2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas. 2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm: valmis sai elanikkonnakaitse kontseptsioon, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja küsimustik. 2.3. Peamised kitsaskohad Osa tegevusi jäi täitmata eelarve prioriteetide muudatuste ja tegevuste tähtaegade pikendamise tõttu. Detailne ülevaade tegevuste muudatustest on esitatud aruandetabelis. Täpsemad andmed eelarve muudatuste kohta on Siseministeerium esitanud riigieelarve infosüsteemi kaudu 15. jaanuaril 2018. Tegevuste ja eelarve muudatuste osas pälvis palju tähelepanu Eesti-Vene piiri puudutav. Idapiiri projekteerimise tulemusel selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt rohkem kui seni oli kavandatud. Samuti tõi projekteerimine ja katselõikude rajamine välja, et 10 meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide ja valvetehniliste lahenduste rajamine keeruline, kuna rajatavad elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Sellest tulenevalt tegi Siseministeerium ettepaneku riigipiiri seaduse muutmiseks eesmärgiga laiendada piiririba. Eelnevat arvesse võttes ei ole võimalik täita algselt püstitatud eesmärki ning lõpetada idapiiri väljaehitamine 2019. aastal nagu koalitsioonilepingus kokku lepiti. Suureks proovikiviks 2017. aasta sügisel oli ID-kaardi kriisi lahendamine. 30. augustil 2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis puudutab 2014. aasta sügisest välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid. Sellest tulenevalt oli vaja leida kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e-riigi toimimine. 3. OLULISED TEGEVUSED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS 2019.–2022. AASTAL „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurimad ülesanded, mis tuleb lahendada, on esiteks luua paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks (rõhk reageerimisvõimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel) ning teiseks suurendada elanike teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ja kujundada ohutut elukeskkonda.  Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Eestil on oluline vastutus tagada 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Schengeni vaba liikumise ala turvalisus. Seetõttu on seatud ka eesmärk ehitada valmis riigipiir, mis on täies ulatuses kaetud tehnilise valvega. Valmisehitatud riigipiiril on tähtis roll riigi julgeoleku tagamisel. Kokku rajatakse piirile ligi 700 piiriposti, üle 300 ujuva piirimärgi, piirdeaiad ja -tarad ning võetakse kasutusele droonid ja kaamerad, mis aitavad piirivalvuritel oma tööd paremini teha.  Tugevdatakse kiirreageerimisüksuste, avalikku korda tagavate üksuste ja sidepidamise võimekust, et takistada Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust, kaitsta demokraatlikku riigikorda ja inimeste põhiõigusi ning kindlustada riigi majandusjulgeolek.  Julgeolekukeskkonna parendamiseks tagatakse julgeolekuasutuste järjepidev areng süsteemse plaanimise ja võimearenduse kaudu.  Päästeameti olulisim tulevikuülesanne on leida Eesti tingimustesse sobiv lahendus, millist päästevõrgustikku me saame pikka aega ja jätkusuutlikult ülal pidada, tagades seejuures turvalisuse taseme säilimine. Sealjuures on üheks teemaks personaliga seotud küsimused: kuidas vähendada personali voolavust ja tagada piisav palgatase.  Uuendatakse päästetehnikat, alarmsõidukeid, relvastust ja muud varustust, mis on siseturvalisuse teenistujatele nende tööks hädavajalikud. Nüüdisaegne töökeskkond ja töövahendid tagavad selle, et politseinikud ja päästjad saavad oma tööd hästi teha ja abi jõuab inimesteni kiiresti.  Kindlama ja kiirema abi tagamise üks suuremaid arendusi on valmistada ette võimekus võtta kasutusele üleriigilise kriisiinfotelefoni teenus.  Rakendatakse tegevused, mis tulenevad uuest hädaolukorra seadusest. Suurendatakse hädaolukorra lahendamisega seotud asutuste valmisolekut ning töötatakse välja ja viiakse ellu meetmed, mis maandavad elutähtsate teenuste ristsõltuvust.  Siseturvalisuse asutustes ja kohalikes omavalitsustes juurutatakse kogukonnakeskse turvalisuse mudelit, mille alusel selgitatakse välja probleemid ning kavandatakse ohtude ennetamise, leevendamise ja vähendamise tegevus.  Toetatakse maakondlike ja kohalike turvalisuse koostöövõrgustike arendamist ja kohalike omavalitsuste võimekust olla eestvedajaks ka turvalise elukeskkonna kujundamisel. Kohalike arengukavade uuendamisel on uutele kohalikele omavalitsustele vaja pakkuda turvalisuse valdkonna ekspertide teadmisi.  Toetatakse üleriigilisi ja kohalikke siseturvalisuse vabatahtlike ühinguid nii reageerimisvõime suurendamiseks kui ka ennetustöö laiendamiseks ning luuakse võimalused turvaettevõtteid senisest enam kaasata avaliku korra tagamisse.  Vajalik on universaalse ennetuse tegevuste süsteemsus, selged rollid ja vastutus ning piisavad vahendid. 2019. aastal on eelnimetatud tõendatud mõjuga ennetusprogrammidele välisrahastus olemas. Vaja on tagada ennetusprogrammidele vahendid peale seda.  Rakendatakse e-residendi digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, sealhulgas muudetakse selle väljaandmine kliendisõbralikumaks.  Arendatakse isikut tõendavaid digidokumente, sealhulgas laiendatakse nende kasutusala ja suurendatakse kasutajate hulka. 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018  Järjepidevalt uuendatakse isikut tõendavate dokumentide spetsifikatsioone, arvestades praegusaegse tehnoloogia arengut. Arendatakse e-taotluskeskkonda klienditeeninduse parendamiseks. 4. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2017. aastal“ eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele, Riigikantseleile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Arengukava materjalid ja lisateave on kättesaadavad veebilehel www.siseministeerium.ee/stak. 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi nimetus Turvalisemad kogukonnad ja kestus aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, milles Programmi inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku eesmärk võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuseriske märgata ja neile adekvaatselt reageerida. Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium, Vastutaja Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja (kaasvastutajad)1 Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium Alaeesmärgi täitmiseks on võetud siht tagada turvaline Eesti, kus korrakaitse- ja päästeasutuste kõrval annavad turvalisuse tagamisse oma panuse kõik Eesti elanikud. Praegu peab turvalisuse tagamist aga suuresti politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks 2/3 elanikest, kuigi mitmed turvalisusega seotud probleemid ei ole lahendatavad pelgalt riigiasutuste tööga. Ohuolukorra lahendamisel on turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste sekkumine viimane abinõu, inimesed peavad senisest enam ohuolukordi vältima, selleks on vaja tõhusat ennetustööd ja riiklikku järelevalvet. Turvalisus algab igast inimesest endast ning sellest, et inimesed hoolivad endast, oma lähedastest, oma riigist ning ümbritsevast keskkonnast. Kogukonnapõhise turvalisuse mudeli ellurakendamine seisnebki suuresti selles, et igaüks mõistab oma rolli ja kohta turvalisuse tagamisel, on valmis panustama ning tagatud on sujuv koostöö riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete ja vabaühenduste Sisu lühikokkuvõte vahel. Suurendama peab vabatahtlikuna kaasalöömise tahet ning mitmekesistama ja arendama kodanikualgatuslikke osalusvorme, samuti tugevdama ja laiendama omaalgatusel põhinevaid vabatahtlike võrgustikke. Ennetustöö turvalisuse valdkonnas on killustatud erinevate asutuste vahel ja on kitsaste valdkondade keskne. Universaalse ennetuse tegevused ei ole süsteemsed ning neid ei koordineerita piisavalt. Seetõttu ei ole süütegude ja õnnetuste ennetustegevustesse tehtud investeeringud olnud piisavalt süsteemsed ega järjepidevad, napib vahendeid ning tõenduspõhisust. Vaja on töötada välja ja juurutada Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem ning määrata kindlaks poolte rollid selle rakendamiseks. Samuti on vaja saada ülevaade erinevate ohutusega seotud valdkondade probleemidest ning ühtlustada ennetustegevusi ja ohutussõnumeid ministeeriumide valitsemisalade üleselt. Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Juhtimiskorraldus Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programm hõlmab mitme ministeeriumi valitsemisalasid ja erinevaid valitsemistasandeid ning selle elluviimiseks on vaja nii asutustevahelist koordineerimist kui ka koostööd kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega. Programmi elluviimist ja täiendamist juhib Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler. Programmi keskse elluviimise jälgimiseks ja suunamiseks moodustatakse vajaduse korral programmi juhtrühm, mida juhib Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler ning mille liikmed on asjaomaste asutuste ja ühenduste, sh kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude volitatud esindajad (kindlate teemade üksuste juhid, koordineerijad, ühingute juhatuse liikmed ja volitatud töötajad). Programmi elluviimise koordineerimises osalevad olenevalt teemast Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon (eestkätt programmi 3. meetme liiklusohutust puudutavais teemades), süüteoennetuse nõukogu (eestkätt programmi 1. ja 2. meetme ennetustegevust puudutavates ülesannetes), uimastiennetuse valitsuskomisjon (eestkätt 1. ja 2. meetme vastavates ülesannetes). Vabatahtlike ja vabaühendustega koostöö edendamiseks moodustatakse siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike katusühenduste (Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Naabrivalve, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, Päästeliit jt) ja teiste vabaühenduste liitude (nt Eesti Korteriühistute Liit, Külaliikumine Kodukant jt) esindajatest koosnev siseturvalisuse vabatahtlike nõukoda. Maakonnas hakkavad programmi piirkondlike ja kohalike tegevuste elluviimist koordineerima maakonna turvalisuse nõukogud. Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................... 3 Hetkeolukorra analüüs ............................................................................................................. 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud ............................................................................................ 7 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal ........................................................ 8 Meede 1: Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks .............................................. 10 Võimekus 1: Kogukonnakeskne probleemide välja selgitamine ja nende lahendamine ..... 12 Võimekus 2: Vabatahtliku tegevuse edendamine ................................................................ 14 Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine .......................................................... 15 Võimekus 1: Ohtude ja süütegude ennetamine .................................................................... 17 Meede 3: Avaliku korra tagamine.......................................................................................... 21 Võimekus 1: Avaliku korra tagamine .................................................................................. 22 Võimekus 2: Süütegude lahendamine .................................................................................. 24 Rahastamiskava...................................................................................................................... 27 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri................................................................................. 28 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid ................................................................................ 29 _____________________________________ Hetkeolukorra analüüs Hetkeolukorra analüüs sisaldab üldiseid viiteid erinevatele arengukavadele ja poliitikadokumentidele, näiteks „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“, „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“, „Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003– 2015“, „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“, „Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat“ ja teised. Eesmärk ei ole anda nende poliitikadokumentide tegevustest ülevaadet, vaid anda tervikpilt olulisematest tegevustest turvalisuse tagamisel järgmisel viiel aastal. Inimeste hoiakud ja valmisolek panustada turvalisuse tagamisse 2013. aastal Turu-uuringute AS-i läbi viidud üleriigilise küsitluse tulemused näitasid, et umbes 2/3 vastanutest pidas turvalisuse eest vastutavaks politseid ja päästeasutusi2. Sama küsitluse 2015. aasta tulemuste järgi oli toimunud väike nihe – politseid ja päästeasutusi pidasid vastutavaks veidi üle poole vastanutest ning juba 37% toetasid seisukohta, et inimesed peaksid ise oma kodukoha turvalisuse ja päästevõimekuse tagamises aktiivselt osalema. Inimeste endi aktiivsust kodukoha turvalisuse tagamisel pooldas pigem või täielikult 37% vastajatest (sama, 2015). 2016. aasta avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad aga, et elanike hoiakud on jätkuvalt samad, mis 2013. aastal.3 Hoiak näha turvalisuse peamise tagajana riiki on vastuolus kehtivas korrakaitseseaduses sätestatuga, mille järgi on turvalisuse loomisel roll igaühel (resp. avaliku korra tagamisel). Seetõttu on oluline ka järgmistel aastatel jätkata arendustegevustega, et suureneks nende inimeste osakaalu, kelle arvates turvalisus algab neist endist. Siiski 2016. aasta uuringu järgi on pea pool elanikkonnast (45%) mõnest turvalisusega seotud vabatahtlikust tegevusest või üritusest osa võtnud. Enim ollakse osa võtnud naabrivalvest (28%), aga ka turvalisusega seotud õppustest või kursustelt (15%) ja infopäevadest või koosolekutest (12%). 3% on ka ise mõnd vastavat tegevust või üritust korraldanud. Enim on 2 TNS EMOR (2015). Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes. 3 Saar Poll (2016). STAK-i trendiuuring. (Järgmine trendiuuring viiakse läbi 2018. aastal) 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 erinevatest turvalisusega seotud tegevustest või üritustest osa võtnud Lääne-Eesti elanikud, maapiirkondades elavad inimesed, kõrgema haridustasemega ja eesti rahvusest vastanud. Riikliku päästevõrgustiku järgi elab 7% Eesti elanikest abikaugetes piirkondades, seetõttu on vaja laiendada elupäästevõimekusega päästeteenuste pakkumist. Olukord eeldab suuremat kogukonna kaasamist ning kogukondliku politsei- ja päästetöömudeli ümberhindamist. Vabatahtlikud päästjad (2119 isikut4) tegutsevad 115 päästekomandos ja kolmes reservpäästerühmas. Vabatahtlikud päästjad toetavad päästetööl riiklikku päästesüsteemi, seda nii igapäevastel sündmustel kui ka suurõnnetustel või hädaolukordades. Eestis on 371 vabatahtlikku merepäästjat5, kes tegutsevad 37 merepäästeühingus Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud lepingu alusel ning keda kaasatakse merepäästetööle. 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli vabatahtlike merepäästjate esimese astme koolituse läbinud 582 ja teise astme koolituse 189 isikut. Tunnustatud vabatahtlike merepäästjate arv võrreldes 2016. aastaga on kahe võrra väiksem, kuid vaatamata sellele, et vabatahtlike merepäästjate arv aasta jooksul ei kasvanud kasutati nende abi merepäästejuhtumite lahendamisel 109 korral, ehk 2/3 võrra rohkem kui 2016. aastal. Vabatahtlike kaasamine päästesündmustele oli 2017. aastal mõnevõrra väiksem (joonis 1). 2016. aastal kaasati vabatahtlikke 4372 päästesündmusele, kuid 2017. aastal 3419 korral. Samas oli 2017. aastal ka päästesündmuste üldarv väiksem (2017. aastal oli see 13 919 ning 2016. aastal 15 866). Lisaks päästesündmustel osalemisele on vabatahtlikud ka oluliseks toeks kodunõustamistel — 2017. aastal viidi läbi 17 795 kodunõustamist, millest 12% (2060 nõustamist) tegid vabatahtlikud päästjad. 5000 4372 4000 3451 3419 3000 1941 2000 996 1049 1258 585 789 1000 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 1. Päästesündmused, kuhu kaasati vabatahtlik päästekomando (Allikas: Päästeamet) Ka korrakaitses on vabatahtlike panus viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. 2017. aastal osalesid abipolitseinikud politseitegevuses kokku 113 059 tundi. Võrreldes 2016. aastaga on see 3% enam. Selline töömaht on võrdne keskmise politseijaoskonna töötundide arvuga. Kõige enam abipolitseinikuks astumise avaldusi esitati 2007. aasta aprillisündmuste järel, kus abipolitseinike arv küündis 3000-ni. Seejärel on abipolitseinike üldarv küll vähenenud, ent samas on kasvanud nende arv, kes vähemalt kord aastas ka tegelikult politsei tegevuses osalevad. 2017. aasta lõpuks oli Eestis 1023 abipolitseinikku ehk 1 abipolitseinik 1300 elaniku kohta. Võrreldes 2016. aastaga on abipolitseinike arv 145 võrra tõusnud. Abipolitseiniku roll on jätkuvalt populaarne vaatamata sellele, et aktiivset värbamistööd tehtud ei ole. Abipolitseinikuks hakkamist on soodustanud väljaõppe uuendamine, abipolitseinikele politseivormi andmine ja varustuse tagamine ning silmapaistvate vabatahtlike tunnustamine nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud siseturvalisuse tagamisse kaasatud vabatahtlike arv, samuti on suurendatud vabatahtlikele suunatud toetusi. Vabatahtlike tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab senisest enam nende tegevust toetama nii riiklikul 4 2017. aasta andmed. 5 2017. aasta andmed. 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 kui ka kohalikul tasandil. 2016. aasta lõpus heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis lepiti kokku suunata iga-aastaselt täiendavalt pool miljonit eurot vabatahtlike päästjate toetuseks. Arvestades erinevaid vanuserühmasid, sugu, piirkondi ja etnilisi rühmi, ei ole vabatahtlike potentsiaali Eestis siseturvalisuse tagamisel veel kindlasti täiel määral ära kasutatud. Seni on vabatahtlikke kaasatud üsna kitsas valdkonnas, edaspidi peab riiklikult kindlaks määrama, mis valdkondades soovitakse vabatahtlikke täiendavalt kaasata. Edaspidi võiks vabatahtlikke senisest enam kaasata näiteks elupäästevõimekuse osutamisesse, sealhulgas otsingu- ja päästetegevusse merel. Vabatahtlike kaasamise mitmekesistamisega ka tegeletakse. Vabatahtlike arvu suurendamiseks on oluline, et suur osa Eesti elanikest oleksid teadlikud vabatahtlike tegevusest. Vabatahtlike päästjate tegevusest on enda arvates küllalt või väga hästi informeeritud 26% , merepäästjate tegevusest 17% ja abipolitseinike tegevusest 22% elanikest Naabrivalve tegevusest on väga või küllaltki hästi informeeritud 27% elanikest. 17% vastajatest kinnitas, et nende elukohas on loodud naabrivalve. Eesti elanike usaldus turvalisusega seotud vabatahtlike algatuste suhtes on kõrge: 89% usaldab pigem või täielikult vabatahtlikke päästjaid, 87% naabrivalvet, 86% abipolitseinikke ja 83% vabatahtlikku merepäästet.. Rollid ja koostöö turvalisuse tagamisel Traditsioonilisena nähakse turvalisuse tagajatena Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit, laiemalt ka riigikaitsega seotud ameteid ja organisatsioone. Samas on uues korrakaitseseaduses käsitletud laiemalt rolle, mille järgi vastutavad näiteks avaliku korra tagamise eest ka linnad ja vallad, ent kellel puuduvad selged võimalused, kuidas esitada nn kogukondliku turvalisuse tellimus politseile ja Päästeametile. Politsei ja Päästeamet suunavad järjest suuremat tähelepanu koostööle kohalike omavalitsustega, sest koduümbruse turvalisuse tagamisel on kõige pädevamad nii kohalikud inimesed ja kohalik omavalitsus. Suurim surve siseturvalisusega seotud teenuste osutamisel Eestis tuleneb linnastumise ja hajaasustuse suurenemisest ning pendelrändest (liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel), see raskendab kõigile piirkondadele võrdsete siseturvalisuse teenuste tagamist. Siseturvalisuse valdkonna arengu planeerimisel on oluline arvestada kõikide piirkondade vajaduste muutumise ja eripäradega. Piirkondlike erinevuste vähendamiseks ning turvalise elukeskkonna loomiseks on äärmiselt oluline elanike, kohaliku omavalitsuse üksuste ning era- ja mittetulundussektori kaasamine, koostöö ja vabatahtliku partnerluse arendamine. Siseturvalisuse eduka tagamise eeldus on suur usaldus riigi (keskvalitsuse) ja vastavate ametkondade vastu. See tekib peamiselt kolme komponendi koosmõjul: riigiametite tõhusus (hinnang õiguskaitseasutuste tööle), õiglustunne (hirm kuritegevuse ees) ja kaasatus (sotsiaalse ohutunde puudumine, kogukondlik ühtekuuluvus ning tahe ja valmisolek vabatahtlikuna kaasa lüüa).6 Alates 2018. aastast suurendab Politsei- ja Piirivalveamet piirkonnapolitseinike arvu 45 võrra, Piirkonnapolitseiniku olulised ülesanded on usalduslike suhete loomine ja hoidmine kogukonnaga, probleemide lahendamine, ennetamine ja tegelemine ka politseitöö mõttes väikeste asjadega ning koostöö edendamine kohalike omavalitsustega. Täiendavad piirkonnapolitseinikud lisanduvad maapiirkondadesse. Eesmärk on, et igal kohalikul omavalitsusel oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik. 6 Miller, L.S; Hess, K.M; Orthmann, C.M.H. (2013). Community Policing: Partnerships for Problem Solving. Cengage Learning; 7 edition, p 576. 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Siseturvalisust tagavad asutused konkureerivad tööjõuturul samade inimeste pärast, samas nõudmised tööle asumiseks on tihti kõrgemad – vajalik on laitmatu taust, tihti lisandub sellele ka hea füüsiline ettevalmistus ja tugev vaimne tervis. Tööjõupuudust võimendab elanike vananemine ja linnadesse kolimine, piirkonniti on seetõttu raske leida uusi teenistujaid. Värbamisel on olulise tähtsusega pakutav töötasu. Siseturvalisuse töötajate palgad on küll igal aastal veidi tõusnud, aga tegelikult jäävad siseturvalisuse töötajad iga aastaga üha vaesemaks – Eesti keskmine palk tõuseb nende palkadest kiiremini ja inimeste palgapositsioon halveneb. Näiteks päästjate palk on alates 2015. aastast tõusnud 6%, aga Eesti keskmine palk 17%. Seni on palgatõusuks vajalikud vahendid leitud suuresti sisemiste ümberkorralduste arvelt, tänaseks on need võimalused ammendunud. Füüsiliste nõuetega seotud tervislikud põhjused on mõjutanud vanemaealiste teenistujate lahkumist. Uued väljakutsed koos parema pakkumisega ja suurenenud töökoormus ei ole levinud lahkumispõhjus ainult noorte hulgas. Lähitulevikus on oodata ühe lahkumispõhjusena ka pensionile suundumist. Praegu lahendavad puuduvate töötajate probleemi olemasolevad töötajad, kes teevad ületunde. Näiteks 2015. aastal tegid politseinikud 60 314 ületundi, 2017. aastal 86 219 ületundi (tõus 42%, kusjuures see ei sisalda eesistumise tööülesandeid). See on 46 politseiametniku aastane töömaht. Olukorra analüüsist tulenevad arenguvajadused 1. Vaja on arendada ja rakendada kogukonnakeskset turvalisuse mudelit, mis põhineb Eesti inimeste, vabaühenduste, kohaliku omavalitsuse üksuste, riigiasutuste ja ettevõtete koostööl. Mudeli abil selgitatakse välja probleeme ja kavandatakse ühiseid tegevusi ohtude ennetamiseks, leevendamiseks ja vähendamiseks. Kogukondade võrgustamise kaudu on vaja välja töötada erinevate tasandite (üleriigiline, maakondlik, kohalik jne) koostöömudel. 2. Vaja on arendada Politsei- ja Piirivalveameti võimekust ennetada ohte ja neile reageerida, avastada ja uurida süütegusid. Selleks on vaja tagada personal, vahendid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendused ning nende optimaalne kasutamine (riskipõhisus, teenusepõhine juhtimine). 3. On vaja arendada ja rakendada piirkondlikku politseitööd ning piirkondade erivajadustega arvestavat maakonnapolitseid. 4. On vaja vähendada inimeste riskikäitumist, rõhutada igaühe vastutust turvalisuse tagamisel, suurendada nende teadlikkust ja oskusi ning kujundada hoiakud enese ja teiste abistamiseks ning ohtudest hoidumiseks ja neile reageerimiseks, võttes arvesse sihtrühmade erisusi. Ohuolukorra lahendamisel on turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste sekkumine viimane abinõu, inimesed peavad senisest enam ohuolukordi vältima tõhusa ennetustöö või riiklikku järelevalve abil. 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonnaga ja turvaliste kogukondadega ühiskond, milles inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuseriske märgata ning neile adekvaatselt reageerida. Tabel 1. Programmi mõõdikud 2015. 2014 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) Registreeritud 37 787 < 32 000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 < 30000 JuM kuritegude arv (32575) (28 986) (26 929) (prognoos) Vigastussurmade 342 289 272 256 243 240 231 PPA, arv (prognoos) (271) (278) (268)7 PäA, - liikluses EKEI8 hukkunuid - tulekahjus hukkunuid - uppunuid - uimasti üledoosi tõttu hukkunuid - tapmise ja mõrva tagajärjel hukkunuid Usaldus - - (87,2%) 90% 90% 90% 90% SiM, naabrivalve, (-) STAK vabatahtliku - - (89,2%) 90% 90% 90% 90% trendi- pääste, (-) uuring vabatahtliku - - (82,5%) 85% 85% 85% 85% merepääste, (-) abipolitseinike - - (85,6%) 90% 90% 90% 90% suhtes. (-) Elanike osakaal, - - (31,9%) kasvab kasvab kasvab 40% SiM, kes leiavad, et (-) STAK inimesed peaksid trendi- aktiivselt uuring osalema oma kodukoha turvalisuse, korrakaitse ja päästetegevuse tagamises 7 Tegemist on esialgsete andmetega. Andmed täpsustuvad 2017. aasta juunis. 8 Tegemist on ametite poolt jaanuari keskel esitatud esialgsete andmetega. 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad suundumused, ülevaade eesmärkide täitmisest  2017. aastal registreeriti 7% vähem kuritegusid kui aasta varem (kokku 26 929). Kuritegude arvu vähenemine tuleneb peamiselt varavastaste ja liikluskuritegude vähenemisest. Sealjuures joobes juhte avastati umbes 240 võrra vähem ja vähem avastati ka süstemaatilisi juhtimisõiguseta juhte. Narkokuritegusid registreeriti 2017. aastal 6% rohkem. Vägivallakuritegude arv vähenes 2016. aastaga võrreldes veidi (345 võrra). Võrdluseks võib tuua, et kui 2016. aastal registreeriti Ida prefektuuris kuritegusid 2015. aastast veidi rohkem, siis 2017. aastal registreeriti kõigi prefektuuride tööpiirkonnas 4–9% vähem kuritegusid. Süütegude (nii väärteod kui kuriteod) vähenemisele on politsei hinnangul tõenäoliselt mõjutanud sihipäraste tegevuste kõrval ka üldisemad väliskeskkonna mõjurid nagu: 1) jätkuv majanduskasv; 2) vastavalt avaliku arvamuse uuringule langustrendis olev süütegudest teatamise määr; 3) süütegevuse küberkeskkonda kolimine sarnaselt inimeste igapäevase elutegevusega. Viimase puhul on arvatavalt madalam nii teavitamise määr kui ka politsei poolt süütegevuse avastamise määr, kuna muutuva olukorraga ei ole kohanetud piisavalt kiiresti.  Vigastussurmade9 arv oli 2017. aastal oli väiksem kui 2016. aastal (vastavalt 278 ja 268), kuid siiski prognoositust suurem. Kõige enam oli uimasti üledoosi tõttu hukkunuid (2016. aastal 94 ja 2017. aastal 106). Narkosurmad on viimasel paaril aastal olnud kasvutrendis ning nagu ka varasemalt moodustasid enam kui 80% surnutest mehed.  Siseturvalisuse vabatahtlike panus on jätkuvalt kasvanud. Osade programmi mõõdikute osas kogutakse andmeid üle aasta, mistõttu 2017. aasta kohta ei saa hinnangut anda, küll aga on jätkatud tegevustega, et nende mõõdikute tasemed paraneksid. Näiteks on tegeletud vabatahtlike kaasamise mitmekesistamisega, jätkatud strateegilise partnerlusega vabatahtlike ühenduste tegevuste toetamiseks. Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest 2017. aasta tegevustest võib esile tõsta haldusreformi ja maavalitsuste lõpetamise mõju, millega seoses kohalike omavalitsuste roll turvalisust toetava elukeskkonna kujundajana suurenes. Nimelt uuendati kohalike omavalitsuste ülesandeid ning rahvatervise seadusega sätestati, et kohalike omavalitsuste ühiselt täidetavaks ülesandeks on edaspidi maakonnas tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine. Sealhulgas selleks vajalike tegevuste koordineerimine ning valdkonna juhtimiseks võrgustike arendamine ja korraldamine ning kohaliku algatuse ja kogukonnakeskse lähenemise edendamiseks. Selle tulemusena muutus senine rahvatervise ja siseturvalisuse valdkonna koordineerimine maakonnas omavalitsuslikuks ülesandeks. Kogukondade paremaks teenimiseks suurendati piirkonnapolitseinike arvu ja viidi nende piirkonnad vastavusse kohalike omavalitsuste uute piiridega, et igal vallal-linnal oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik, kes keskendub nende kogukondade võimestamisele ja aitab turvalisuse probleeme lahendada. 9 Siseturvalisuse arengukavas kajastatakse vigastussurmade all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid. 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Ennetustegevuse arendamises oli fookuses ohutusõpe. Noorte veeohutuse alaste oskuste edendamiseks hakati ellu viima üldhariduskoolide põhihariduse esimeses astmes ujumisõpetuse ainekava. 2017. aastal valmisid Tartu Ülikoolilt tellitud õpetajaraamatud läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpitulemuste ja -teemade ajakohastamise ning ülesannete kogumina. Loodi interaktiivne vahend10, mis aitab ohutusega seonduvaid teemasid lasteaias ja koolis praktiliselt ja lõimitult erinevate ainetega edasi anda. 2017. aastal valmistati ette ainekava tulevastele õpetajatele ohutusteemade tutvustamiseks kas valikainena põhiõppes või täiendkoolituses Tallinna ja Tartu Ülikoolis. Töö käigus otsustati kujundada uuest ainest tulevastele klassi- kui ka aineõpetajatele igas kooliastmes, nii valikainena kui täiendkoolituses, õpetajaraamatul põhinev ja selle tutvustamisele keskenduv aine (2–3 EAP). 2018. aasta alguses ainekava koostamine koostöös kõrgkoolidega jätkub. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2016–2019 kinnitati siseministri käskkirjaga tegevuskavad aastateks 2018–2021 vabatahtliku pääste ja merepääste jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Sellest lähtuvalt kasvab vabatahtlike rahastus järgmisel neljal aastal 500 000 eurot. Lisarahastusega toetatakse vabatahtlike päästjate varustuse soetust, tehnika remonti, koolituste läbiviimist ja ennetustöö läbiviimist. Samuti kestab edasi strateegiline partnerlus Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega Päästeliidu, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega, kellele määrati taas tegevustoetust. 2019.–2022. aasta olulisemad ülesanded  Toetada maakondlike ja kohalike turvalisuse koostöövõrgustike arendamist ja kohalike omavalitsuste võimekust olla eestvedajaks ka turvalise elukeskkonna kujundamisel. Kohalike arengukavade uuendamisel on uutele kohalikele omavalitsustele vaja pakkuda turvalisuse valdkonna ekspertide teadmisi.  Uuendada seadust, võimaldades senisest enam kaasata avaliku korra tagamisse kohalike omavalitsusi ja turvaettevõtjaid.  Tagada universaalse ennetuse tegevuste süsteemsus, selged rollid ja vastutus ning piisavad vahendid. 2019. aastal on eelnimetatud tõendatud mõjuga ennetusprogrammidele välisrahastus olemas. Vaja on tagada ennetusprogrammidele vahendid peale seda.  Algatada ja tagada uute ja vajalike ennetusprogrammide kättesaadavus, et eelkõige mõjutada õigusrikkumisi sooritanud lapsi, noori ja täiskasvanuid.  Tagada lähisuhtevägivalla juhtumites kannatanu koheseks kaitseks vägivalla toimepanija kodust eemaldamine või muud vajalikud abimeetmed osapooltele, arvestades kuni 2018. aasta märtsini kestnud Pärnu pilootprojektile järgnenud kokkulepetega praktiliste, õiguslike ja ressursiliste küsimuste lahendamiseks.  Juurutada alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtteid õigussüsteemis ning tugevdada õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostööd.  Vähendada personalivoolavust ja konkurentsi asutuste vahel – peab korrastama eriteenistujate palgapoliitikat ning tagama võrreldava palgataseme ja võimalikult stabiilse töökeskkonna, et oleks võimalik siseturvalisuse teenuseid pakkuda.  Ohutusteemades õpetajate harimine. Õpetajaraamatu õpetajateni viimiseks korraldavad Tartu Ülikool ja Sisekaitseakadeemia SA Innove rahastusel infopäevad 2018. aastal: 14.03 Paikusel, 21.03 Tartus, 05.04 Tallinnas. Lisaks jätkab Siseministeerium suhtlust Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga, et käivitada õpetajaõppes ohutusõppe teemaline ainekursus. 10 Materjal on pidevas muutumises. Hetkeversioon on üleval e-koolikotis https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks Meetme eesmärk: Juurutatud on kogukonnakesksuse mudel ja koostöökorraldus turvalise elukeskkonna kujundamiseks ning inimeste turvalisust puudutavate probleemide väljaselgitamiseks ja lahendamiseks. Vabatahtlikke kaasatakse senisest enam ja mitmekesisemal viisil. Hoitakse siseturvalisuse teenistujate, vabatahtlike ja nende toetajate motivatsiooni. Elanikud teavad oma rolli kogukonna turvalisuse tagamisel, suurenenud on valmidus ja oskus aidata teisi õnnetuse korral ning seista vastu õigusrikkumiste toimepanemisele. Tabel 2. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 Allika 2014 2018 2019 2020 (tegelik) (tegelik) (tegelik) s 76% 76% PPA 83% (72%) Rahulolu politseinike tööga 72% 77% 77% 77% (63%) (73%) Abipolitseinike arv 1300 PPA 0,96 1 (1) 1 (1) 1 (1) 1 1 1 elaniku kohta Abipolitseinike > PPA > 80 000 > 80 000 politseitegevuses osaletud 82 655 (87 362) (110895) 80 000 > 80 000 > 80 000 > 80 000 tundide arv aastas (113 059) Vabatahtlikud päästjad: tunnistusega vabatahtlike 1500 1900 2000 PäA 1400 2000 2000 2000 päästjate arv (1768) (1959) (2119) iseseisval päästetööl PäA 1240 1700 1725 osalemise õigusega 1100 1750 1750 1750 (1378) (1455) (1142) vabatahtlike päästjate arv Vabatahtlikud merepäästjad: esimese astme õppe läbinud PPA 532 vabatahtlike merepäästjate 187 400 (360) 466 (512) 598 664 730 (582) arv teise astme õppe läbinud PPA 234 vabatahtlike merepäästjate 86 134 (134) 184 (177) 284 334 384 (189) arv tunnustatud vabatahtlike 450 PPA 48 300 (237) 380 (373) 516 582 648 merepäästjate arv (371) PPA-ga merepäästetööde PPA tsiviilõiguslikus lepingus 17 33 (33) 35 (35) 35 (37) 35 35 35 olevate ühingute arv SiM, STAK Elanike valmidus sekkuda - - (78%) kasvab kasvab kasvab 80% trendiu uring SiM, Eesti elanike osakaal, kelle STAK arvates vabatahtlike tegevus - - (71,6%) kasvab kasvab kasvab 75% trendiu on ühiskonnas tunnustatud uring Olulised probleemid Demograafilised arengud, piiratud eelarvevahendid ja asutustevaheline palgakonkurents panevad siseturvalisuse eest vastutavad asutused olukorda, kus on keeruline tulla vastu kodanike ootustele turvalisust puudutavate teenuste pakkumisel. 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Korrakaitsega seonduv tööjaotus ja vastutus on killustatud nii riigis kui ka kohaliku omavalitsuse üksustes, seetõttu ei ole tulemuslikult käivitunud ka piirkondlikul tasandil tehtav koostöö. Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekus panustada turvalisuse tagamisse on väga erinev, väiksematel kohaliku omavalitsuse üksustel napib suutlikkust turvalisusega seonduvaid küsimusi iseseisvalt hallata ning oodatakse suuremat panust keskvalitsuselt (sealhulgas Politsei- ja Piirivalveametilt ning Päästeametilt). Puuduvad riiklikult kindlaks määratud suunad, kuidas arendada edasi vabatahtliku merepääste valdkonda. Siinjuures tuleb analüüsida, kas ja kuidas on võimalik edaspidi omavahel paremini integreerida vabatahtliku maapääste ja merepääste valdkond (näiteks ühised valdkondlikud tegevused, ühisvõimekuste tagamine, sarnased meetme kasutamise õigused, sarnased sotsiaalsed tagatised, ühised rahastamisvõimalused, valdkonna juhtimise ja koordinatsiooni arendamine). On vaja analüüsida, kuidas luua paremaid võimalusi inimeste kaasamiseks erinevates vabatahtliku tegevuse valdkondades (korrakaitse, maapääste, merepääste, riigikaitse jne), säilitades sealjuures selged, toimivad ja läbipaistvad valdkondade juhtimise, rahastamise ning omavahelise koostöö põhimõtted. Maastikuotsingutele kaasatud vabatahtlike sotsiaalsete garantiide tagamise meetmed on välja töötamata. Elanike soov võtta turvalisuse tagamisel vastutust on kasvanud, ent jätkuvalt peab 2/3 Eesti elanikest turvalisust üksnes politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. Elanike valmisolek hakata siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikuks on väike ning vabatahtlike tunnustamine ja toetamine on ebaühtlane. Samuti on väike teadlikkus vabatahtlikust tööst ning liialt kõrged kutsenõuded (nt keeleoskus) tihtipeale takistuseks vabatahtlikuks hakkamisel. On vaja arendada politsei võimekust reageerida ohtudele, avastada üha keerukamaid süütegusid, tagada nende kiire kohtueelne menetlus ning lahendada süütegusid. Politsei ressursikasutus ei ole optimaalne, kuna täidetakse mitmeid kohustusi, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. Seetõttu väheneb võimekus reageerida elanike seisukohalt kriitilisematele probleemidele. Personali vähenemine seab piirid ka politsei reageerimiskiirusele, süütegude menetluste läbiviimise kiirusele ja kvaliteedile. Uute tehnoloogiate kasutamine võimaldab ressursilünki kompenseerida, lihtsustada turvalisuse eest seisvate ametnike igapäevatööd ning aidata kaasa süütegude ennetamisele ja avastamisele. Õiguskaitseasutuste töö sõltub väga palju erinevatest IKT lahendustest, ent ühegi IT-süsteemi töökindlus ei ole täielik. Mitmed kasutusel olevad IKT lahendused on praeguseks aegunud ning neid on vaja uuendada või need välja vahetada. Väärteo- ja kriminaalmenetlus on ressursimahukad ning ei arvesta piisavalt olemasolevate tehniliste võimalustega (näiteks videosalvestiste kasutamine tõenditena). Politsei- ja Piirivalveameti kasutatavad andmebaasid sisaldavad suurel hulgal isikuandmeid, mida tuleb kaitsta väärkasutuste eest 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekus 1: Kogukonnakeskne probleemide välja selgitamine ja nende lahendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, PäA, KÜSK, RaM, SoM (TAI), JuM, KaM, omavalitsusliidud. 1. Siseturvalisuse tagamisel toimib kogukonnakeskne lähenemine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 1.1. Rakendatud on Eesti vajadustele vastav siseturvalisuse tagamise kogukonnakeskse SiM PPA, PäA, RaM 2019– RE, EL-vahendid ESF lähenemise mudel, mille keskmes on maakondlike ja kohalike turvalisuse võrgustike (KOV), SoM 2022 loomine riskirühmade mõjutamiseks õiguskuulekale ja ohutule käitumisele ning (TAI), JuM, KaM kogukondlike turvalisuseprobleemide lahendamiseks. omavalitsusliidud 1.2. Tagatud on võrgustike tegevuse metoodiline ja rahaline toetamine. SiM 1.3. Läbi on koolitused maakondliku ja kohaliku turvalisusealase võrgustikutöö edendamiseks. SiM 2020 RE, välisvahendid: ESF 1.4. Kogukondliku turvalisuse edendamiseks on korraldatud igal aastal projektitoetuse SiM, KÜSK 2019– konkurss. 2020 1.5. Kohaliku omavalitsuse üksustes on soodustatud turvalisusekomisjonide käivitamist ning SiM 2019– „Eesti korrakaitseküsimuste eest vastutava ametniku koha loomist ühe või mitme kohaliku 2020 regionaalarengu omavalitsuse üksuse peale, nimetatud ametnik on politseile partneriks. strateegia 2020“ 1.6. Arendatud on kohalike omavalitsuste võimekust siseturvalisuse ja riigikaitse valdkonnas. SiM, KaM 2019– 2020 1.7. Analüüsitakse kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku ülesandeid. SiM 2019 RE 1.8. Kogukonnakeskse lähenemise rakendamiseks on välja arendatud maakonnapolitsei ja SIM PPA 2019– RE suurendatud jaoskonna juhtide vastutust, et arvestada paremini kohalike vajadustega. 2022 Rakendatud on piirkondliku politseitöö mudelit ning seda toetavat pikaajalist plaani politsei ruumilise paiknemise kohta (st kus hakkavad paiknema jaoskonnahooned ja reageerimisvõimekused). Ellu on viidud siseministri kinnitatud tegevuskava kogukonnakeskse politseitöö ja maapiirkondade piirkonnapolitsei võrgustiku tugevdamiseks. 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SKA, RaM 2. Korrakaitses on rakendatud ja arendatud piirkonna eripäradega arvestavat Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud analüüsipõhist lähenemist. järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 2.1. Suurendatud on analüüsipõhist korrakaitset, et saavutada võimalikult tõhus inimeste SiM PPA, SKA 2019– RE turvalisuse tagamine. Rakendatakse piirkonna eripärasid arvestavat standardiseeritud taset 2022 väljakutsete kiireks teenindamiseks ning kohaliku omavalitsuse üksustele on välja töötatud korrakaitse analüüsimise metoodika, arvestades nende tervise- ja heaoluprofiili. 2.2. PPA on välja arendanud turvalise elukeskkonna planeerimist toetava kompetentsi ja sellega PPA RaM 2020 RE seonduva töökorralduse. Samuti on politsei toetanud avaliku korra ohtude analüüsimist ja ennetavate tegevuste planeerimist kohaliku omavalitsuse üksustes. Rahandusministeerium on toetanud turvalise elukeskkonna planeerimisalast tegevust käsitledes vastavaid teemasid koostatavates asjakohastes ruumilise planeerimise juhendmaterjalides. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, 3. Politsei tulemuslikkus kogukondlike turvalisuseprobleemide, avastamisel, PPA, SMIT, HäK, omavalitsusliidud, KOV menetlemisel ja kuritegude lahendamisel on suurenenud tänu uute lahenduste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud kasutuselevõtmisele järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 3.1. Võetakse kasutusele videotõendite keskne server. SiM, JuM SMIT 01.01. RE 2019 3.2. Kasutusele on võetud vormikaamerad. SiM PPA, SMIT 2019– RE 2022 3.3. Arendatud on üle-eestilist valvekaamerate võrku ning ühitatud need Siseministeeriumi ja SiM PPA, SMIT, HäK, 2019– RE teiste asutuste süsteemidega. omavalitsusliidud 2022 3.4. Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas viia kohalike omavalitsuste avalikus ruumis SiM PPA, SMIT, KOV 2019 RE kasutatavad valvekaamerad ühisele platvormile. 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekus 2: Vabatahtliku tegevuse edendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, PäA, SMIT, SKA, KaM, omavalitsusliidud 1. Suurenenud on kogukondlik algatus turvalise elukeskkonna kujundamisel Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 1.1. Lihtsustatud on vabatahtlikuna turvalisuse tagamisel osalemist avalikus ruumis. Selleks on SiM, PPA PPA, PÄA, SMIT, 2019– RE suurendatud abipolitseinike koolitamisel e-õppe osakaalu ning loodud võimalus esitada SKA 2022 veebikeskkonnas vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks ja abipolitseinikuks astumise e- taotlus. 1.2. Korrakaitse- ja päästetegevustesse on kaasatud vabatahtlikke ja mittetulundussektorit nii SiM PPA, 2019– RE avaliku korra ohtude ennetamiseks kui ka suuremahuliste õnnetuste tagajärgede omavalitsusliidud 2022 likvideerimiseks. Sealjuures on toetatud Eesti Naabrivalve, Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste, Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliidu ja teiste strateegiliste partnerite tegevust, samuti kohalikke turvalisuse tagamisega tegelevaid ühinguid (eriti kohtades, kus riigiasutuste reageerimine ei ole piisavalt kiire), et tagada vabatahtlike motiveeritus, nende töö tutvustamine ja populariseerimine ühiskonnas. Siseministeerium on leppinud ühendustega igal aastal kokku järgmise aasta tegevused, oodatud tulemused ning rahalise toetuse. 1.3. Tagatud on vabatahtlike koolitamine ja varustatus tööks vajalike vahenditega. Sealhulgas SiM PPA, PäA, SMIT 2019– RE on kasutusele võetud abipolitseinike vormiriietus. 2022 1.4. Vabatahtlikele päästjatele on tagatud sotsiaalsed garantiid. SiM 2019– 2020 1.5. Abipolitseinike võrgustikku on laiendatud selliselt, et senisest enam oleks abipolitseinikke PPA 2022 RE hajaasustusega piirkondades. 1.6. On analüüsitud ja tehtud ettepanekud riigikaitse ja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike KaM PPA, SMIT, SiM, 2019– RE „Riigikaitse ühtse arvestuse loomiseks. PäA 2022 arengukava“ mittesõjaline osa 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine Meetme eesmärk: Suurendatud on elanike teadlikkust tule, vee ja avaliku korraga seotud ohtudest ning oskust ohte ennetada ja neile reageerida. Ohte ennetav käitumine ja esmaabi andmise oskus on kujunenud koos hariduse omandamisega osaks igapäevaeluks vajalikest teadmistest. Vähenenud on laste riskikäitumine ning elanike korduvrikkumised. Tabel 3. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Ennetustegevusega (projektid ja 4% 4% 4% PPA, loengud) 4% 4% 4% 4% (17%)11 (17%) (16%) PÄA mõjutatavate sihtrühmade suurus Elanike osakaal, kes on teinud SiM, ettevalmistusi, et kasvab STAK - - (29%) kasvab kasvab 35% õnnetuse või (-) trendi- hädolukorra korral uuring paremini toime tulla Olulised probleemid Eesti elanike riskikäitumine on suur, see põhjustab suuri kahjusid tervisele, elule ja varale. Tule- , vee-, liiklus-, uimasti ja vägivallasurmade arv on Eesti rahvaarvu arvestades oluliselt suurem kui Põhjamaades. Elanike turvatunnet kõigutavad ka vargused ja avaliku korra rikkumised. Puudub keskne vaade riskikommunikatsiooni olemusest ja vastav tegevusplaan. Süüteod ja õnnetused on seotud laiemate sotsiaalsete probleemidega, näiteks alkoholi ja uimastite kuritarvitamine ning vägivald, mille lahendamine eeldab erinevate asutuste koordineeritud tegevusi ning asutustelt meetmete võtmist. Tegevuste koordineerimine on erinevate arengukavade ja tegevusplaanide kaudu paranenud, ent asutuste rollid on jätkuvalt ebaselged ning keerukate probleemide lahendamine jääb tihtipeale vaid ühe ministeeriumi valitsemisala piiridesse. Ennetustöö turvalisuse valdkonnas on killustatud erinevate asutuste vahel ja on kitsaste valdkondade keskne. Universaalse ennetuse12 tegevused ei ole süsteemsed ning neid ei koordineerita piisavalt. Seetõttu ei ole süütegude ja õnnetuste13 ennetustegevustesse tehtud investeeringud olnud piisavalt süsteemsed ning järjepidevad, napib vahendeid ja tõenduspõhist lähenemist. Ennetustegevus koduohutuse osas on killustunud erinevate ametkondade vahel 11 Andmed ei ole võrreldavad, kuna 2013.–2014. aastal esitasid andmed peamiselt noorsoopolitseinikud ja ennetusametnikud, aga alates 2015. aastast koondatakse andmed automaatselt ning iga ennetustegevuse läbi viinud ametnik saab ise sisestada andmed ühisesse piirkondliku politseitöö aruandesse. Kuna uus aruande vorm oli töös esimest aastat, siis esineb seal andmekvaliteedi vigu, mille tõttu võib arv sisaldada ka kirjeid, kus elanikkonnani on jõutud kaudselt. Ennetustööga kaetud elanikkonna osakaalu suurenemise põhjuseks on ennetustöö läbiviijate ringi laienemine. Näiteks teevad praegu ennetustööd varasemast suuremas ulatuses näiteks piirkonnapolitseinikud. 12 Esmane ehk universaalne ennetus on suunatud tervele populatsioonile, olenemata riski tasemest. 13 Sotsiaalministeerium on alates 2015. aasta algusest vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. 15 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ning seetõttu vajab valdkond ühtset lähenemist, et kõik koduohutust puudutavad teemad oleks elanikkonnale teadvustatud (nt elektriohutus, gaasiohutus jms). Teise14 ja kolmanda15 taseme ennetuses esinevad puudujäägid, napib sekkumisi ja programme nii laste kui ka täiskasvanute mõjutamiseks. Reageerimine laste õigusrikkumistele pole olnud piisavalt mõjus, vaja on ajakohastada mõjutusvahendite valikut ning koostööpõhimõtteid õigus- , sotsiaal- ja haridussüsteemis. Tegevusi, mis on suunatud korduvate süütegude ja ohvriks langemise ärahoidmisele, on vaja paremini korraldada ja koordineerida. Puudulik kommunikatsioon ning koostöö on mitmel korral tinginud liiga hilise või puuduliku reageerimise sündmustele, mida olnuks võimalik ennetada. Kannatanute vajadustele ja teisese ohvristumise vältimisele pööratakse õigussüsteemis vähe tähelepanu. Õigussüsteemis on vaja leida tõhusad viisid korduvrikkumiste ennetamiseks ning kannatanute õiguste kaitseks, samas reageerimisvajadust ja menetluskoormust vähendades ning tõstes kogukonna enda võimekust probleeme lahendada. Planeeringute puhul ei ole arvestatud piisavalt turvalisust puudutavate aspektidega ning turvalise elukeskkonna planeerimise põhimõtteid ei ole süsteemselt rakendatud. 14 Teise taseme ehk selektiivne ennetus on suunatud kõrgendatud riskiga gruppidele. 15 Kolmanda taseme ehk indikatiivne ennetus on suunatud indiviididele, kelle juba esinevad ebasoovitavad riskid. 16 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekus 1: Ohtude ja süütegude ennetamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PäA, PPA, JuM, SoM, HTM 1. Universaalse ennetuse süsteem on juurutatud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 1.1. Juurutatatud on Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem, millega: SiM, JuM, PäA, PPA 2019– RE, EL-vahendid 1) on ühtlustatud ennetustegevusi ja ohutussõnumeid ministeeriumide valitsemisalade SoM, HTM 2022 ESF üleselt; 2) välja on töötatud üldised ennetusprogrammide elluviimise põhimõtted ning nendega seonduvate investeeringute tegemise põhimõtted (sealhulgas tõenduspõhisus, järjepidevus, mõjusus); 3) välja on töötatud tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna propageerimise võrgustikutöö põhimõtted ning neid on rakendatud; 4) rahvusvahelise ühisprojektina on töötatud välja ja võetud kasutusele ennetustegevuse tulemuslikkuse hindamise mudel, kasutatud on võimaluse korral Läänemeremaade nõukogu projektirahastust. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, SoM, Sotsiaalkindlustusamet, JuM, HTM 2. Süütegude ennetamise süsteem on juurutatud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 2.1. Arvestades „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ ning „Vägivalla ennetamise SoM, SiM SoM, JuM, 2019– EL-vahendid: ESF Viiakse ellu strateegias 2015–2020“ nimetatud tegevusi, on tõhustatud alaealiste õigusrikkumistele HTM, PPA 2020 toel „Laste ja perede reageerimise süsteemi ning alaealiste kaitsega tegelevate ametnike koostööd. Selleks on arengukava 2012– juurutatud taastava õiguse põhimõtteid ja meetodeid alaealiste õigusrikkumistele 2020“ kaudu. reageerimisel. 17 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 2.2. Laste kaitsmiseks ja riskiperede probleemide lahendamiseks on arendatud riiklikke SiM SMIT, SoM 2019– EL-vahendid: ESF „Laste ja perede andmekogusid, sealhulgas politsei andmekogusid, ning loodud ühildumisvõimalused (Sotsiaalkindlust 2020 arengukava 2012 kohaliku omavalitsuse üksuste andmekogudega. Tellitud on andme- ja usamet) –2020“ teabevahetuslahenduse loomine. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PäA, PPA, KeM (KI, RMK), KOV Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud 3. Vähenenud on õnnetuste arv, õnnetustega kaasnenud tõsiste vigastuste (raske järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka tervisekahjustuse tekitanud) arv ja vigastussurmade arv. teisi täiendavaid tegevusi). Oodatava tulemuse saavutamiseks on täiendavalt vajalik lisavajadus A: Koduohutus Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 3.1. Suurendatud on päästemeeskondade panust ennetustöös ja rolli kogukondliku PäA 2019– RE turvalisuse tagamisel: võimaldatud on päästeüksustest saada igapäevast ohutusalast nõu 2020 ja teavet, kuidas ohuolukorras käituda; suurendatud on päästekomandode valves olevate teenistujate panust ennetustegevustesse sh kodukülastuste läbiviimisse väljakutsete vahelisel ajal. 3.2. Tagatud on elanike teavitamine metsatulekahju tekkimise riskidest ja õigest käitumisest PäA, KeM 2019– RE suure tuleohu korral. (Riigi Ilma- 2020 teenistus) 3.3. Metsatulekahjude ennetamiseks on suunatud metsas käijaid tegema lõket eelkõige PäA KeM (KI, RMK) 2019– RE selleks ettenähtud kohtades. Lõkkeplatside omanikud tagavad avalike lõkkeplatside 2019 tuleohutuse ning metsaomanikud veevõtukohtade korrashoiu. Metsatulekahjude avastamise võimekuse suurendamiseks kasutatakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi. 3.4. Suuremates avalikes randades on suplusperioodil tagatud vetelpääste olemasolu. KOV 2019 RE 3.5. Abipolitseinike osalust ennetustöös on suurendatud. PPA 2019– RE 2022 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, 4. Ellu on viidud tõenduspõhised ennetus-programmid ja teavitustegevus. PPA, SoM (TAI, Sotsiaalkindlustusamet), MTÜ SPIN, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus 18 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 4.1. Ellu on viidud lastevanemate teadlikkuse ja oskuste suurendamisele suunatud SoM (TAI) SiM, PPA 2019– RE „Laste ja perede programme. 2021 arengukava 2012– 2020“ 4.2. Laste kaitsmiseks ja riskiperede probleemide lahendamiseks on tõhustatud koostööd SiM, PPA SoM 2019– EL-vahendid: ESF „Laste ja perede kohaliku omavalitsuse üksustega probleemide lahendamisel ja juhtumikorralduses, et (Sotsiaalkindlust 2020 toel arengukava 2012 ennetada korduvrikkumisi ja ohvriks langemist. Selleks on rakendatud võrgustikupõhist usamet) –2020“ juhtumikorraldust (nt MARAC). 4.3. Siseministeerium on viinud ellu programmid, mis on suunatud riskilaste ja -noorte SiM PPA, 2019– EL-vahendid: ESF „Noorte- arenguvõimaluste avardamisele ning neile vaba aja tegevuste pakkumisele, MTÜ SPIN, SA 2022 valdkonna õigusrikkumise taustaga noorte tööturule või õppima kaasamisele. Sh on ellu viidud Omanäolise arengukava 2014– spordil põhinev kogukondlik ennetusprogramm SPIN ja õigusrikkumise taustaga noorte Kooli 2020“ tööturule kaasamise programm. Arenduskeskus 4.4. Laiendatud on käitumisoskuste mängu programmi rakendamist nii eesti kui ka vene SiM, SoM 2020 välisvahendid: ESF õppekeelega koolidesse üle Eesti. (TAI) toel Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PäA, SKA, HTM, KuM, SoM (TAI) 5. Üldhariduse riiklik õppekava ja õppe läbiviimine on tervist ja ohutust edendav. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 5.1. Juurutatud on riikliku õppekava läbiva teema „Tervis ja ohutus“ tõhusamat käsitlemist HTM SiM, PäA, SKA, 2019– RE „Rahvastiku üldhariduskoolides. Ette on valmistatud õppematerjalid ja õpetajad (koolide rolli KuM 2020 tervise suurendamine ohutusõppes ning praeguste ja tulevaste õpetajate ettevalmistamine) arengukava 2009– ohutusõppe läbiviimiseks. Lastele on tagatud põhihariduse esimeses astmes kvaliteetne 2020“ ujumisõpe. 5.2. Koolid toetavad laste arengut nii, et neil ei esineks riskikäitumist. SiM, SoM 2020 välisvahendid: ESF „Eesti elukestva (TAI) toel õppe strateegia 2020“ programm 19 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 „Üldharidus- programm“ 5.3. Soodustatud on sisekaitselise eelkutseõppe levimist igasse maakonda vähemalt ühte SKA HTM 2019– RE (EÕS programm) gümnaasiumisse. 2021 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, PäA, SoM (TAI), HTM 6. Õpikeskkond haridusasutustes on turvaline. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 6.1. Suurendatud on koolide võimekust luua turvaline õpikeskkond. SoM (TAI), SiM, PPA 2019– EL-vahendid: ESF HTM 2020 6.2. Koolide turvalisuse kavasid (kriisiplaane) on uuendatud: tagatud on õppeasutustes HTM PPA, PäA 2019– RE „Eesti elukestva hädaolukorra lahendamise plaanide olemasolu ja uuendamine ning õppeasutuste 2021 õppe strateegia kodukorras sätestatud turvalisuse tagamise abinõude rakendamine. 2020“ programm „Üldharidus- programm“, „Vägivalla vähendamise strateegia 2015– 2020“ 20 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 3: Avaliku korra tagamine Meetme eesmärk: Suurendatud on turvalisust avalikus ruumis, vähendatud vargusi, liiklusrikkumisi ning elanikud tunnevad end avalikus kohas viibides turvaliselt, vähenenud on hirm sattuda kuritegevuse ohvriks. Suurendatud on politsei ja kohalike omavalitsuste üksuste võimekust lahendada avaliku korra probleeme. Parendatud on elanike teenindamist politseis ja kiirendatud politsei reageerimist. Tagatud on politsei andmebaaside suurem töökindlus. Tabel 4. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Inimeste ohutunnetus, sh oht sattuda: varguse ohvriks -16 - (49%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK trendiuuring avalikus ruumis - - (26%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK vägivalla ohvriks trendiuuring lähisuhte - - (11%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK vägivalla ohvriks trendiuuring liiklusõnnetusse - - (69%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK trendiuuring tänava- - - (43%) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb STAK kuritegevuse trendiuuring ohvriks Avaliku korra 3316 < 3000 < 3000 < 3000 < 3000 < 3000 < 3000 PPA rikkumiste arv (2754) (3414) (2994) karistusseadustik u §-de 262 ja 263 alusel Olulised probleemid Eesti on narkosurmade suhtarvu poolest Euroopas esimesel kohal ning narkomaanid panevad toime suure hulga varavastastest süütegudest (sealhulgas enamiku poevargustest). „Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat“ on heaks kiidetud, ent seda saab rakendada üksnes valitsusasutuste tihedas koostöös. Vaatamata märkimisväärsele edasiminekule liiklussurmade arvu vähendamisel on jätkuvalt probleem agressiivne ja hoolimatu käitumine liikluses, see põhjustab suuri kahjusid kogu ühiskonnale. Arvutikasutuse hüppelise kasvu ja sotsiaalmeedia arengu tõttu on märkimisväärselt suurenenud riskid, et nii lapsi kui ka täiskasvanuid kasutatakse küberruumis ära (sealhulgas seksuaalselt), suurenenud on ka küberkiusamise võimalused. 16 2014. ja 2015. aasta andmed ei olnud metoodika tõttu võrreldavad 2016. aasta andmetega, mistõttu on tabelis kajastatud 2016. aasta andmeid. Kommentaarid tulemuste kohta esitatakse järgmistel aastatel. 21 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kuigi varavastaste süütegude arv on alates karistusseadustiku jõustumisest stabiilselt vähenenud, ei teadvustata varaga seonduvaid riske piisavalt ega võeta lihtsamaid ennetusmeetmeid, sealjuures ollakse üha enam haavatavad küberkuritegude suhtes (näiteks kelmused, kaardipettused jne). Märkimisväärselt on kasvanud kelmuste ja arvutikelmuste arv. Varastatud asjade järele on nõudlus ning neid on võimalik müüa, teavitustöö varastatud asjade leidmise kohta on tükeldatud. Kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkus on erinev ning väiksemates valdades ja linnades napib võimekust tegeleda avaliku korra probleemidega, enamikus omavalitsusüksustes puuduvad korrakaitseametnikud ja korrakaitsekomisjonid. Piiratud ressursid ning piirkonnapolitseinike tööülesannete korraldus ei ole võimaldanud piirkonna politsei töömudelis arvestada kohaliku omavalitsuse üksuste ootuste ja soovidega avaliku korra tagamisel Võimekus 1: Avaliku korra tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA 1. Ohu või selle kahtluse lahendab Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi korrakaitseorgan viisil, mis minimeerib tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused edasisi võimalikke kahjusid. (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 1.1. Patrulltoimkondade väljapanek on vastavuses PPA 2019– RE väljakutsete esinemise sagedusega. 2022 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 2. Avalikus ruumis ohuolukorda sattumine on saavutada: PPA vähenenud. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA, SMIT 3. Relvade ja laskemoona käitlemine on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi õnnetusi ja õigusrikkumisi ennetav. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Kaasvast Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid utaja 3.1. Välja on töötatud ning kasutusele võetud SiM, PPA SMIT 2019– RE, digitaalne relvalubade süsteem ning loodud seda 2020 lisavajadus toetav õiguskeskkond. E Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, PäA, JuM, 4. Politsei ressursid ja varustus on optimaalselt (Vanglateenistus), MKM (MTA) kasutatud ja vastavuses varade elukaarega. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused 22 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 4.1. Tagatud on politsei ressursside optimaalne SiM JuM RE kasutus, vähendades politseile pandud ülesandeid, mille täitmine on ressursimahukas ning ei ole otseselt seotud politsei põhiülesannete täitmisega 4.2. Uuendatud ja arendatud on politsei tegevuseks SiM PPA 2019– Lisavajadus vajalikke töövahendeid, tehnikat ja varustust 2022 D, G ning arendatud on infrastruktuuri lähtuvalt pikaajalisest plaanist politsei ruumilise paiknemise kohta. 4.3. Tagatud on arengukava alusel politsei relvastuse SiM PPA 2020 RE uuendamine. 4.4. Kasutusele on võetud uus politseiametnike ja PPA SiM 2019– Lisavajadus abipolitseinike vormiriietus. 2022 F 4.5. Tagatud on senisest suurem koostöö erinevate SiM, PPA PäA, 2019– RE riigisautuste vahel, et saavutada parem MKM 2022 ressursside ühiskasutus. (MTA), JuM (Vangla- teenistus) Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 5. Liikluskultuur on paranenud, liikluses saavutada: SiM, PPA, MKM (MNT) hukkunute ja vigastatute arv on vähenenud, Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi liiklusõnnetustega seonduvad materiaalsed tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused kahjud on vähenenud. (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaasvast Seosed Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid utaja 5.1. Analüüsitud on liiklusjärelevalve mõju PPA 2019– RE, liiklusohutusele ning arendatud liiklusjärelevalve 2022 lisavajadus metoodikat ja vahendeid. Liiklusjärelevalve B jätkusuutlikuks tagamiseks vahetatakse välja amortiseerunud liiklusjärelevalvevahendid ning teenusstandardi tõstmiseks varustatakse Sisejulgeolekufondi toel Politsei- ja Piirivalveamet uute kiirusemõõteseadmete ja tõenduslike alkomeetritega, töötatakse välja tõenduslik narkomeeter ja rakendatakse seda, vahetatakse välja maismaasõidukid olenevalt nende elukaarest. 5.2. Koostatud on liiklusõnnetuste vormistamise SIM 2020 RE teenuse üleandmise analüüs erasektorile ja esitatud on eelnõu väljatöötamise kavatsus. 5.3. Rakendatud on automaatseid MKM 2019– RE, „„Eesti liiklusjärelevalvesüsteeme ning analüüsitud on (MNT), SiM, 2022 lisavajadus rahvuslik olemasolevate kiiruskaamerate mõjusust. PPA C liiklus- ohutus- program m 2003– 2015“ III 23 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 etapi rakendus plaan aastateks 2012– 2015“ 5.4. Koostatud on kontseptsioon automaatse SiM PPA 2020 RE kiiruskaamera hoiatustrahvide saatmise kohta kolmandate riikide sõidukijuhtidele. Võimekus 2: Süütegude lahendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, JuM Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka 1. Menetlemine on muudetud tõhusamaks. teisi täiendavaid tegevusi). Oodatava tulemuse saavutamiseks on täiendavalt vajalik lisavajadus H: Liiklusmenetlusteenistuse kolimine (seotud riigireformiga) Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 1.1. Välja on töötatud väärteomenetluse lihtsustamise SiM PPA, 2019 RE eelnõu ja loodud tehnilised eeldused selle SMIT rakendamiseks. 1.2. Tagatud on videoseadmete laialdane kasutus nii JuM, SIM SiM, 2019– RE kriminaal- kui väärteomenetluses ja PPA, 2022 haldusmenetluses ning selleks vajaliku riist- ja SMIT tarkvara olemasolu. Kasutusele on võetud videotõendite keskne server. 1.3. Menetlusprotokolle on hakatud elektrooniliselt SiM PPA, 2020 RE vormistama ning tagatud on politseiautode SMIT varustatus elektroonilise järelevalve seadmetega ja elektroonilise välimenetluse läbiviimiseks vajalike mobiilsete töökohtadega. 1.4. Arendatud on IKT süsteemide omavahelist JUM 2019– RE liidestatust ning koostalitlusvõimet (sealhulgas 2022 ministeeriumide valitsemisalade üleselt). Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SKA, PPA 2. Menetluse läbiviimine on kannatanule Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi võimalikult vähe lisakannatusi tekitav. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Välja on töötatud kannatanute individuaalsete SiM SKA, 2020 RE Vägivalla kaitsevajaduste ning lähisuhtevägivalla ohvrite PPA vähenda- riskihindamise süsteemid ja rakendatud seda. Nii mise 24 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 vähendatakse menetluskoormust, tagatakse õiguste strateegia ühetaoline kaitse ning korduvrikkumiste vältimine. 2015– 2020 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, RaM (MTA), JuM 3. Alkoholist ja uimastitest tingitud kahjud on (EKEI), SoM vähenenud. Sh alkoholi kättesaadavus Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi alaealistele on vähenenud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 3.1. Vähendatud on alkoholist tingitud avaliku korra SiM, PPA SoM 2019– RE rikkumiste arvu, selleks on toetatud ja nõustatud 2022 kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid joobetunnustega inimestele müügikeelu rakendamiseks ning tõstetud võimekust tõkestada alaealistel alkoholi- ja tubakatooteid saada. 3.2. Vähendatud on uimastite pakkumist ja nõudlust SiM, PPA, 2019– RE „Rahvasti nende järele; rakendatud on terviklikku kahjude RaM 2020 ku tervise vähendamise süsteemi; on hinnatud senise (MTA), arengu- karistuspoliitika mõjusid ning arendatud asutuste JuM kava 2009– võimekust avastada ja menetleda narkokuritegusid. (EKEI), 2020“ Jätkatud on uimastitarvitamise vähendamise SoM poliitika elluviimise seiramist ja koordineerimist uimastiennetuse valitsuskomisjoni töö kaudu. Võimekuse oodatav tulemusvõi selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA 4. Varastatud asjade pakkumine ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi varavastaste süütegude arv on vähenenud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 4.1. Loodud on eeldused, et selgitada tõhusamalt välja SiM, PPA 2019– RE varastatud asjadega kauplejad, ning koos 2022 erasektoriga on töötatud välja süsteem, mis raskendab kuritegude käigus saadud vara realiseerimist ja selle kaudu kriminaaltulu saamist. Võimekuse oodatav tulemusvõi selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: JuM, SoM, SiM 5. Tagatud on karistuste nõuetekohane Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi täideviimine. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 5.1. Tagatud on karistuste nõuetekohane täideviimine, JuM, SoM SiM 2019– RE sealhulgas isikute kinnipidamine, tagaotsitavate 2022 isikute kiire ja tõhus leidmine, väärteokaristuste täideviimine ning korrarikkujate üldkasulikule tööle rakendamine. 25 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekuse oodatav tulemusvõi selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: JuM, SoM, SiM Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi 6. Karistused on mõjusad. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 6.1. Juurutatud on kinnipidamisasutustes ühetaolist SoM SiM, JuM 2020 RE meditsiiniteenust, mis on tavameditsiini korralduse üks osa. 26 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel 5. Programmi „Turvalisemad kogukonnad“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Eelduste loomine turvaliste kogukondade arenguks 12 549 325 12 641 049 12 633 358 12 774 717 50 598 448 Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine 5 167 872 5 200 415 5 209 479 5 265 981 20 843 748 Meede 3: Avaliku korra tagamine 76 543 687 77 241 695 77 454 125 78 220 145 309 459 651 Kokku 94 260 884 95 083 159 95 296 962 96 260 843 380 901 847 Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Turvalisemad kogukonnad“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia koostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel. 27 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 6. Programmi „Turvalisemad kogukonnad“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 2: Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU A. Koduohutus 1 035 000 785 000 715 000 665 000 3 200 000 Meede 3: Avaliku korra tagamine B. Liiklusjärelevalvevahendite elukaarepõhine uuendamine (mõjutab 177 000 177 000 177 000 177 000 708 000 riigitulusid) C. Trahviteadete menetlemise kulude kasv 97 000 163 000 179 000 195 000 634 000 D. PPA valve- ja läbipääsusüsteemide üleviimine uuele tarkvara platvormile 240 000 320 000 240 000 0 800 000 E. Relvaseaduse muutmisest tulenevate muudatuste rakendamine (seotud 103 000 86 000 91 000 91 000 371 000 IKT SF taotlusega) F. Vormivarustuse hoidmiseks ja väljastamiseks vajalike laoruumide 206 000 206 000 206 000 206 000 824 000 üürimine G. Politseinike kaitsevestide uuendamine 364 000 0 0 0 364 000 H. Liiklusmenetlusteenistuse kolimine (seotud riigireformiga) 153 000 164 000 149 000 149 000 615 000 Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine 9 032 556 12 227 819 15 739 113 19 611 171 56 610 659 jm. Kokku 11 407 556 14 128 819 17 496 113 21 094 171 64 126 659 28 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond HTM – Haridus- ja Teadusministeerium HäK – Häirekeskus JuM – Justiitsministeerium, K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist. KÜSK – Kodanikuühiskonna Sihtkapital MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MNT – Maanteeamet MTA – Maksu- ja Tolliamet PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PäA – Päästeamet RaM – Rahandusministeerium, RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas SiM – Siseministeerium ISF – Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond SKA – Sisekaitseakadeemia SoM – Sotsiaalministeerium, TAI – Tervise Arengu Instituut 29 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi Kindlam ja kiirem abi nimetus ja kestus korraldamine aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Kõigile abivajajatele on tagatud hädaabiteate kiire vastuvõtmine ja asjatundlik Programmi teabe töötlemine Häirekeskuses ning parima võimaliku lahenduse või abiandja eesmärk leidmine. Vastutaja Siseministeerium. Kaasvastutajad: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja (kaasvastutajad)1 Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Programmi elluviimisel keskendutakse eeskätt hädaabinumbri 112 toimimise ja kättesaadavuse tagamisele, hädaabinumbril laekuvate kiireloomuliste teadete kvaliteetsele menetlemisele ning kohe sekkumist vajavates olukordades kiirele ja oskuslikule teabe edastamisele õigetele abiandjatele. Abiandjad, kelle ülesanne on elu, vara ja keskkonna kaitsmine ning päästmine, Sisu lühikokkuvõte saavad kiiresti ja adekvaatselt reageerida Häirekeskuses kvaliteetselt töödeldud teabe ning olukorrale antud õige hinnangu tõttu. Teiseks keskendutakse hädaabinumbri 112 kättesaadavuse tagamiseks ja elanike teabevajaduse rahuldamiseks riiklike abi- ja infoteenuste koondamisele ühte infokeskkonda. Võimaldades paremat otsesuhtlust riigiga, suurendatakse elanike turvatunnet. Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist, täiendamist ja teostab selle üle järelevalvet. Juhtimiskorraldus Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames) ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Sisukord Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 5 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 5 Meede 1: Hädaabiteadete menetlemine ...................................................................................... 7 Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine .................................................................................. 10 Rahastamiskava ........................................................................................................................ 12 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 13 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 14 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Hetkeolukorra analüüs Elanike jaoks on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi kutsumine on võimalik igal ajal ja igas kohas. Inimesele on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning see edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. Abiandjad, olgu nendeks päästjad, politseinikud, kiirabitöötajad, keskkonnakaitsjad või teised, vajavad omakorda aga usaldusväärset ja täpset teavet võimaliku ohu või toimunud sündmuse kohta, et reageerida parimal võimalikul viisil ning vähendada kahju inimeste elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Õiget ja täpset teavet saab hädaabiteate vastuvõtja koguda ja edastada abiandjatele aga ainult siis, kui reageerima kohustatud ametkonnad on oma teabevajaduse selgelt kindlaks määranud ning loonud hädaabiteate vastuvõtjale juhised, millest aga Häirekeskus praegu teabe kogumisel märkimisväärselt puudust tunneb. Õiguslikud alused, millele tugineb hädaabiteadete menetlemine ning pädevuse jaotumine Häirekeskuse ja teiste reageerimiskohustuslike asutuste vahel, peaksid olema selged ja üheselt arusaadavad. Hädaabiteadete menetlemise tegevusvaldkonda reguleeriv õigusruum on killustunud, kuna reeglid on sätestatud eri ministeeriumide valdkonda reguleerivates õigusaktides. Kindlama ja kiirema abi korraldamise huvides on vaja õigusruumi korrastada (nt koostada eraldi seadus). Hädaabiteadete kvaliteetne menetlemine eeldab ka personali professionaalsust. 2017. aasta hädaabiteadete menetlemise rahulolu uuringu järgi oli 94% vastanutest rahul hädaabiteadete menetlemise teenusega. Häirekeskusesse helistanud jäid enim rahule kõne vastuvõtjate arusaamisega probleemist (96% hindas seda väga heaks või pigem heaks) ja suhtlemisoskusega (97%) .2 Erialaoskuste omandamine eeldab eriväljaõpet ning sobivaid isiksuseomadusi. Praegu on probleemiks palgatase, mis on ametikohale esitatavate nõudmistega arvestades liiga madal, sellest on tingitud juba pikema perioodi vältel ka suur personali voolavus (2016. aastal 13,98% ja 2017. aastal 13,69%). Teenuse toimepidevuse tagamiseks tuleb tööjõu voolavust vähendada. Hädaabikõnede arv vähenes 2017. aastal 5% võrra (kogu hädaabikõnede arv oli 986 402), samuti langes operatiivteenistuse väljasõite põhjustanud sündmuste arv 4% võrra. Selliseid sündmusi on umbes 44% kõikidest kõnedest. Häirekeskuse statistika põhjal tehti Eestis 2017. aastal ühe elaniku kohta 0,75 hädaabikõnet. Hädaabinumbri 112 kättesaadavus ja toimepidevus on elanike üleüldise turvatunde loomisel väga olulised. Ühele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kättesaadavust, kuid tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabiteadetest edastatakse praegu telefoni teel (lisaks lühisõnumi saatmine numbril 112 ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete ja avaliku ruumi valvekaamerate jälgimise teenus), sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) areng (sealhulgas e-lahenduste ja automaatteateid edastavate seadmete, nt sõidukites eCall, laialdane kasutuselevõtt) arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud alternatiivsete teabeedastusviiside ja -vahendite abil. Suuremad võimalused abi kutsumiseks nõuavad aga ka hädaabiteadete vastuvõtusüsteemi paremat kaitsmist. Üheks probleemiks siinjuures on nn tühikõned. Tühikõnede3 arv moodustab 2 Kantar Emor (2017). Hädaabiteadete menetlemise rahulolu uuring elanikkonnas. 3 112 numbrile tehtud kõned, mis kestavad kuni 10 s ja mis katkestatakse enne vastuvõtmist või mille käigus päästekorraldajaga pärast kõne vastuvõtmist ei suhelda. 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 2017. aastal juba teist aastat järjest 12% kõigist 112-le tehtud kõnedest, mis on oodatust parem tulemus. Hädaabiteadete menetlemise toimepidevus sõltub otseselt IKT-st, sellel põhinevad kõik töövahendid. Andmete kiire ja tõrgeteta töötlemine ning edastamine IKT süsteemide vahendusel on vältimatu eeldus abi kiireks korraldamiseks. Seega tuleb jätkuvalt arendada IKT süsteemide töökindlust. Tavaolukorras suudab Häirekeskus tagada, et hädaabikõnedele vastatakse kümne sekundi jooksul ja abivajaja ei pea liinile pääsemist ootama. Hädaabikõnedele vastamise võimekuse probleemid tekivad suuremate õnnetuste ja suure hulga samaaegsete sündmuste korral (nt suurte tormide ajal), kui hüppeliselt kasvab ühel ajal hädaabinumbril helistajate hulk. Sellisel juhul pikeneb kõne vastuvõtmise aeg oluliselt. Lisaks suurenenud abivajadusele kasvab suuremate õnnetuste ajal ka elanike teabevajadus. Riik vajab meetmeid, kuidas vähendada mitteaegkriitiliste kõnede hulka hädaabinumbril 112. Hädaabinumbri koormatus sõltub suurel määral ka elanike teadlikkusest, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha ning kust abi paluda. Võrreldes suurt hädaabikõnede hulka ja ja sellest tunduvalt väiksemat väljakutsete arvu võib järeldada, et inimesed ei tea, kust oma probleemidele lahendust leida, või ei ole vajalik infotelefon kättesaadav. Eestis on palju erinevaid abi- ja infotelefone, näiteks perearsti nõuandetelefon 1220, Eesti Energia rikketelefon 1343, Maanteeinfokeskuse telefon 1510, päästeala infotelefon 1524, kohaliku omavalitsuse üksuste abitelefon 1345, Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313, politsei kliendiinfo telefon 612 3000 jne. Oluline on tõhustada erinevate asutuste koostööd ohuolukordade kõrvaldamisel ning teha teavitustööd, et vähendada hädaabinumbril 112 tehtavate mitteaegkriitiliste kõnede osakaalu. Tegelike hädaabikõnede ja mitteaegkriitiliste kõnede eraldamine üksi ei võimalda koormust oluliselt vähendada, sest peab olema võimalus teenindada ka mitteaegkriitilisi kõnesid. Üks võimalik lahendus elanike teabevajaduse rahuldamiseks on moodustada riiklik teabevahenduse kompetentsikeskus Häirekeskuses abi- ja infokeskuse baasil, kus saaks ühele numbrile koondada kõik põhilised infoteenused, mis omakorda annavad vajalikku teavet ka ohuolukordadele paremaks reageerimiseks. Kompetentsikeskuse loomise kaudu saaks rahuldada ka koostööpartnerite vajadusi laiendada oma turvalisusteenuseid ja tõsta nende kvaliteeti, lähtudes elanike ootustest. 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Kõigile abivajajatele on tagatud hädaabiteate kiire vastuvõtmine ja asjatundlik teabe töötlemine Häirekeskuses ning abivajajale tagatakse parim võimalik lahendus või abiandja. Tabel 1. Programmi mõõdikud Algtase 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Hädaabinumbril 112 tehtud kõnede 1,05 1,00 1,00 1,05 0,90 0,90 0,90 HäK arv ühe elaniku (0,87) (0,78) (0,75) kohta Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine  Abivajajad said ühendust Häirekeskusega kiiremini kui varasematel aastatel – 95% kõnedele vastati 10 sekundi jooksul (2016. aastal oli see 93,5%).  Vähenenud on hädaabinumbrile saabunud kõnede hulk. Kui 2016. aastal tehti 1 033 931 hädaabikõnet, siis 2017. aastal oli kõnesid alla miljoni – 986 402. See tähendab, et ühe Eesti elaniku kohta tehti 2017. aastal 0,75 hädaabikõnet (2016. aastal vastavalt 0,78). Kõnede arv hädaabinumbril oli prognoositust madalam. 2017. aastal ei olnud suuri kriise, mis oleks võinud suurendada kõnekoormust ning seeläbi vähendada kõnedele vastamise kiirust.  Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 oli küll kõrge, kuid näiteks elanike teadlikkus sellest, et 112 on hädaabinumber ka politsei kutsumiseks, oli oodatust mõnevõrra madalam – 84%. Ühele hädaabinumbrile üleminekul seati eesmärgiks, et 2017. aastaks teab 88% Eesti elanikke, et hädaabinumbrilt 112 saab kutsuda ka politseid. Samas on endiselt kõrge teadlikkus sellest, et 112-le helistades saab kiirabi ja päästjate abi (vastavalt 96% ja 94% on sellest teadlikud).  Elanike teadlikkus abi- ja infotelefonidest on samal tasemel nagu 2016. aastal (22%).  Tühikõnede osakaal kõigist hädaabinumbrile tehtud kõnedest oli samuti 2016. aasta tasemel (12%). Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest Tagamaks, et hädaabinumber 112 oleks abivajaja jaoks alati kättesaadav, tegi Häirekeskus teavitustööd, et suurendada inimeste teadlikkust puhkudest, mil helistada hädaabinumbril. Samuti tegi Häirekeskus teavitustööd, et ühiskonnas suureneks teadlikkus, millistelt telefoninumbritelt saab infot ja abi, kui olukord ei nõua kiiret sekkumist. Selleks, et abivajaja saaks kiiresti parima võimaliku abi ja abiandjad saaksid juhtunu kohta täpse ja õige teabe tehti mitmeid täiendavaid pingutusi. Häirekeskus võttis 2017. aasta kevadel koos Politsei- ja Piirivalveametiga kasutusse uue hädaabiteadete menetlemise 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 andmekogu. Nüüd menetletakse kõiki hädaabiteateid samas andmekogus, mis muudab kiiremaks abi saamise ja lihtsamaks päästekorraldaja töö. Koos uue andmekoguga võttis Häirekeskus kasutusse Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti välja töötatud ohuhinnangu kriteeriumitel tuginevad küsimustikud abivajaduse hindamiseks. 2017. aasta sügisest on Häirekeskuses olemas eCall kõnede menetlemise tarkavara ning Häirekeskus on valmis eCall kõnesid menetlema samadel põhimõtetel nagu teisi hädaabiteateid. ECall ehk sõidukite automaatse hädakutse süsteemi käivitamine lubab abil kiiremini sündmuskohale jõuda, kui näiteks õnnetusse sattunud juht või kaassõitjad on teadvuseta või ei saa muul põhjusel abi kutsuda. 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded  Suurendada inimeste teadlikkust, et 112 on hädaabinumber ka politsei kutsumiseks;  suurendada inimeste teadlikkust, et 112 on ainult kiire abi kutsumiseks;  säilitada hädaabinumbri 112 kättesaadavus ja sellelt saadava teenuse kvaliteet;  olla valmis uute tehnoloogiate kasutusse võtmiseks;  arendada abi- ja infokeskust ning anda abi kiiret sekkumist mittenõudvate juhtumite puhul ühelt üleriigiliselt infonumbrilt;  valmistada ette kriisiinfotelefoni käivitamiseks vajalik infotehnoloogiline keskkond;  vähendada personali voolavust. 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Hädaabiteadete menetlemine Meetme eesmärk: Tagatakse, et abivajaja saab kiiresti parima võimaliku abi ning abiandjad saavad juhtunu kohta täpse ja õige teabe. Tabel 2. Meetme mõõdikud Algtase 2015 2016 2017 Sihttase 2018 2019 Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020 Hädaabinumbril 88% 90% sama Sama sama sama 90% HäK 112 tehtud kõnedest kõnedest (93,5% (95% kõnedest kõnedele vastatud vastatud kõnedest kõnedest vastatud vastamise kiirus 10 s 10 s vastatud vastatud 10 s jooksul jooksul 10 s 10 s jooksul jooksul) jooksul) Elanike teadlikkus Hädaabi- hädaabi- teadete numbrist 112 menetle- - 93% 94% 95% 95% 96% 96% mise - Pääste rahulolu (95%) (94%) uuring, - 96% 96% 96% 96% 96% 96% STAK - Kiirabi (97%) (96%) trendi- - 82% 85% 88% 91% 93% 96% uuring - Politsei (91%) (84%) Tühikõnede 26% 22% 20% 18% 16% 15% 15% HäK hulk kõigist (16%) (12%) (12%) hädaabinumbril 112 tehtud kõnedest Elanike rahulolu 93% 93% hädaabiteadete 93% 93% (-) 93% 93% 93% HäK (90%) (94%) menetlemise teenusega Olulised probleemid Hädaabiteadete kvaliteetseks menetlemiseks, see tähendab selleks, et ohuolukorda ei hinnataks valesti ega suunataks sündmuskohale valet ressurssi, on sündmuse lahendamise eest vastutavatel asutustel vaja kehtestada lisaks olemasolevatele juhenditele sündmuste tüüpjuhtumite kirjeldused, ohtude hindamise juhendid ja sündmustele reageerimise reeglistik. Need on kehtestamata veel Terviseametil. Hädaabiteadete menetlejatel puuduvad Terviseameti kehtestatud juhendid, kuidas abi saabumiseni abivajajat juhendada. Kõigi hädaabinumbrile helistajate asukoha kindlaks tegemine ei ole veel piisavalt kiire ja täpne. Infotehnoloogia kiire arengu tõttu on elanikel kõrgemad ootused hädaabiteadete menetlemise tehnilisele võimekusele ja seetõttu on vaja tehnoloogiat järjepidevalt kaasajastada, et inimeste ootustele vastata (nt e-lahendused, automaatsete hädaabiteadete edastamise lahendus eCall, 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 targa kodu lahendused jms). Hädaabiteadete menetlemiseks vajaliku IKT arendamise ressursid on piiratud ja arendustegevused ei toimu piisavalt kiiresti. Tööjõu voolavus hädaabiteadete menetlemise valdkonnas on liiga suur. Arvestades hädaabiteadete menetlemisega seotud tegevuste ja tööprotsesside keerukust ning sellega kaasnevat suurt vastutust, on palgatase liiga madal (töötajalt oodatakse professionaalsust väga erinevates valdkondades, analüüsi-, otsustus-, vastutus- ja empaatiavõimet, võõrkeelte oskust ning pingetaluvust). Hädaabiteadete menetlemise tegevusvaldkonda reguleeriv õigusruum on killustunud, kuna reeglid on sätestatud eri ministeeriumide valdkonda reguleerivates õigusaktides. Hädaabiteadete menetlemine on teenus, mille toimimine peab olema tagatud nii tava- kui hädaolukorras selliselt, et kõikidele hädaabikõnedele suudetakse vastata, abivajaduse kohta teavet koguda ja reageerijatele edastada teave võimalikult lühikese aja jooksul. Hädaabiteadete menetlemise toimepidevus võib olla häiritud töökeskkonna vähese kaitstuse ning pahatahtlike helistajate, küberrünnete ja tehniliste rikete tõttu. Hädaabinumbril 112 on hulgaliselt helistajaid, kes otsivad teavet või edastavad probleeme, mis ei vaja kiiret sekkumist ega reageerivate ametkondade (kiirabi, pääste, politsei) kohe kaasamist. Selliste kõnede suur arv võib põhjustada olukorra, kus kiiret reageerimist vajav hädaabikõne jääb ebamõistlikult kauaks ootele. Võimekus 1: Ööpäevaringselt hädaabiteadete vastuvõtmine ja töötlemine Võimekuse oodatav tulemusv või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM 1. Hädaabiteadete menetlemise valdkonna õigusruum Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi on korrastatud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 1.1. Analüüsitud on, kas otstarbekam on korrastada kõiki SiM 2019– RE hädaabiteadete menetlemist reguleerivaid õigusakte või 2020 valmistada ette eraldi valdkondlik seaduseelnõu. 1.2. Esitatud on õigusaktide muudatusettepanekud või SiM 2020 RE koostatud hädaabiteadete menetlemise seaduse eelnõu. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Järjepidevalt on analüüsitud hädaabiteadete Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste menetlemise tööprotsesse ja neid vajaduse korral kaudu saavutada: SiM ajakohastatud 3. Kõik hädaabiteated menetletakse kvaliteetselt. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: HäK 4. Kõikide abivajajate asukoht on võimalik tuvastada Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kiiresti ja täpselt. kaudu saavutada: HäK 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 5.Tagatud on kõikidele hädaabikõnedele vastamine ka Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste Võimekus hädaolukorras. 2: Operatiivinformatsiooni kauduvahetamine saavutada: HäK ning kiirabi, politsei ja pääste abiosutajate logistika korraldamine 6. Tõstetud võimekust võtta kasutusele uued Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste Võimekuse oodatav tehnoloogilised tulemus võiVajalike lahendused. selle saavutamiseks IKT valdkonnavajalikkaudu saavutada: HäK, MKM arendustegevuste algatamine ja läbiviimine on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi 1. lihtsam Kõik korrakaitseorganid onetkorraldanud oma töö Oodatavat nii, et ja kiirem ning tagab, ohtudele reageeritakse hädaabiteadete võimalikult kiiresti, et tasandil kokkutulemust aitavad oma lepitud järgnevad teenuste olulised menetlemise tehnoloogiline areng on kooskõlas kaudu saavutada: HäK tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka vältida kahju tehnoloogia tekkimist üldise või suurenemist. Pädevus, arenguga. volitused, rollid ja reageerimisvõimekus on kindlaks teisi täiendavaid tegevusi). määratud ning neile antakse asjakohane Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid ohuhinnang ning sündmusele reageerimine vastutaja korraldatakse 6.1. Analüüsitakse reageerivate võimalusi ametkondade suurendada hädaabinumbril HÄK MKM 2020 RE väljatöötatud põhimõtete alusel. 112 helistajate asukoha tuvastamise täpsust ning võimaluse korral toetatakse temaatilist teadus- ja arendustegevuse rahastamist erinevatest fondidest. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 7. Abivajajad saavad pädevate asutuste kinnitatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste käitumisjuhiseid juba hädaabiteate menetlemise kaudu saavutada: HäK käigus. 8. Teenuse osutamiseks vajalik töökeskkond vastab Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kõrgendatud toimepidevusnõuetele ja kaitstud ka kaudu saavutada: HäK rünnete eest. Suurendatud on võimekust tulla toime ülekoormusega. 9. Inimesed on teadlikud, millisel juhul Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste tuleb helistada hädaabinumbril 112. kaudu saavutada: HäK Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 9.1. Elanike teadlikkust on tõstetud ennetustöö ja HäK 2019– RE kommunikatsiooni abil, et inimesed teaksid, kuidas 2022 ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ning millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada. 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine Meetme eesmärk: Elanikele osutatakse info käitlemise teenuseid, et vabastada 112 liinid kiire ja elutähtsa abi jaoks ning lihtsustada suhtlemist teavet vajavate elanikega riigi ja kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate probleemide lahendamisel. Tabel 3. Meetme mõõdikud Algtase 2015 2016 2017 Sihttase 2018 2019 Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020 HäK, Elanike 16,5% 16,5% 17% STAK teadlikkus abi- ja 16,5% 18% 20% 20% (15%) (22,8%) (22%) trendi- infotelefonidest uuring Olulised probleemid Riigis on palju riigi teenuseid pakkuvaid ning siseturvalisusega seotud abi-, nõuande- ja infotelefone, seetõttu on elanike jaoks aeganõudev ja keeruline leida sobiv abistaja. Abi-, nõuande- ja infotelefonide teenuste paiknemine erinevates infotöötlemise keskkondades aeglustab teabe vahetamist eri ametkondade vahel, samuti tekitab see teabekadu. Probleemiks on ka see, et abi-, nõuande- ja infotelefonid ei ole suutelised vastama kõikidele kõnedele olukorras, kus teabevajadus kasvab hüppeliselt (nt veeavarii). Riigis puudub kriisiinfotelefoni teenus, mis annaks elanikele suurõnnetuste või hädaolukordade korral olulist, kuid mitteaegkriitilist teavet (nt millisesse haiglasse on patsient paigutatud, milline on ohuprognoos jms). Võimekus 1: Infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste 1. HäK abi- ja infokeskuse baasil on välja arendatud kaudu saavutada: HäK riigi teenustega ja siseturvalisusega seotud teabe Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi vahendamise keskus, mis ühendab riiki, kohaliku tasandil kokku lepitud järgnevad olulised omavalitsuse üksusi ja elanikke. Teabe vahendamise keskus tagab mitteaegkriitiliste kõnede töötlemise. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 1.1. On hinnatud võimalusi abi- ja infotelefonide HäK 2020 RE konsolideerimiseks ühte infotöötluskeskkonda (lisaks HäK-is olevatele infotelefonidele nt mürgistusteabekeskus 16662, Maanteeameti infotelefon 1510 jms). Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, HäK, SMIT, PPA, PäA KaPo ja teised hädaolukorra lahendamist juhtivad 2. Suurõnnetuse või muu hädaolukorra puhul on asutused elanikel võimalik saada ja anda sündmusega Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi seonduvat teavet ühel telefoninumbril. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Analüüsitud on kriisiinfotelefoni teenuse võimalikke SiM HäK, 2018– RE, lisa- lahendusi ning koostatud teenuse osutamise mudel ja SMIT 2020 vajadus loodud vajalikud infotehnoloogilised lahendused. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Inimesed on teadlikud, et mitteaegkriitiliste probleemide korral helistatakse abi-, nõuande- ja infotelefonidel (nii Häirekeskuse infotelefonidel 1313, 1524, 1345 kui ka teiste asutuste infotelefonidel, näiteks perearsti nõuandetelefon 1220). 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel 4. Programmi „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Hädaabiteadete menetlemine 17 921 851 17 884 641 17 775 819 17 974 651 71 556 961 Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine 696 325 692 501 676 427 683 658 2 748 911 Kokku 18 618 176 18 577 142 18 452 246 18 658 309 74 305 872 Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia koostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel. 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 5. Programmi „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 2: Abi- ja infoteadete töötlemine 2019 2020 2021 2022 KOKKU Elanikkonnakaitse kontseptsiooni rakendamine (kriisiinfotelefoni teenuse 390 000 126 000 126 000 126 000 768 000 loomine) Üldkulud sh palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine jm. 1 779 516 2 362 108 3 017 659 3 774 617 10 933 900 Kokku 2 169 516 2 488 108 3 143 659 3 900 617 11 701 900 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid EH – Eesti Haigekassa HäK – Häirekeskus MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PäA – Päästeamet RaM – Rahandusministeerium RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas RKAS – Riigi Kinnisvara AS SiM – Siseministeerium SKA – Sisekaitseakadeemia SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SoM – Sotsiaalministeerium TA – Terviseamet TJA – Tehnilise Järelevalve Amet 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kriiside ennetamine ja Programmi hadaolukordadeks nimetus ja kestus valmisoleku suurendamine aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi Ennetuse, hädaolukordadeks valmisoleku ja toimiva koostöö kaudu tullakse eesmärk toime erinevate ohtude ja kriisidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Siseministeerium, Riigikantselei, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Vastutaja Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (kaasvastutajad)1 Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, kohalikud omavalitsused Kriiside ennetamise ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamise programm keskendub eeskätt hädaolukordade ennetamisele ja lahendamisele, hädaolukordadeks valmistumisele ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgedega tegelemisele. Olulised tegevussuunad kriisireguleerimis- valdkonnas järgmistel aastatel on kriisireguleerimise õiguslike aluste korrastamine, sealhulgas hädaolukorra seaduse uuendamine ja muude kriisireguleerimisvaldkonnas tuvastatud õiguslike probleemide lahendamine. Samuti on eesmärk korrastada mitmeid valdkondasid, kriisireguleerimisõppuste valdkonna koordineerimise tulemusena soovitakse tagada õppuste ühetaoline ja kvaliteetne ettevalmistus, tagada õppuste Sisu lühikokkuvõte korraldamine olulistes valdkondades, teadvustada õppuste käigus saadud õppetunde strateegilisel tasandil ja rakendada tulemusi. Vaja on täpsemalt kindlaks määrata elutähtsate teenuste valdkonna ulatus ja vähendada teenuste arvu, et oleks võimalik keskenduda olulisemate teenuste toimepidevuse tõstmisele. Oluliste tegevustena on kavas parandada hädaolukorra riskianalüüside kvaliteeti, et senisest tõhusamalt teadvustataks riske strateegilisel tasandil ning viidaks ellu vajalikke tegevusi tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Keskendutakse ka hädaolukorra lahendamise plaanide, avalikkuse teavitamise ja kriisireguleerimisvaldkonna tegevuste mõju hindamise arendamisele. 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist ja teostab selle üle järelevalvet. Programmi elluviimiseks, seireks, aruandluseks ja täiendamiseks moodustab ministeerium vajaduse korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad kaasatavate asutuste volitatud esindajad (osakonnajuhatajad, nõunikud ning Juhtimiskorraldus era- ja kolmanda sektori asutuste spetsialistid). Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruande ja esitab selle hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Sisukord Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 4 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 5 Meede 1: Hädaolukordade ennetamine ..................................................................................... 8 Elanike hädaolukorras käitumise ning enda ja teiste abistamise teadlikkusega seonduvad probleemid .............................................................................................................................. 8 Hädaolukordi põhjustavate ohtude hindamise ja maandamisega seotud probleemid ............ 9 Kriisireguleerimisvaldkonna tegevuste mõju hindamisega seotud probleemid ................... 10 Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek ............................................................ 11 Elutähtsate teenuste toimepidevusega seonduvad olulised probleemid ............................... 11 Hädaolukorra lahendamise korralduse, võime- ja operatiivplaneerimisega seonduvad olulised probleemid .............................................................................................................. 14 Õppuste ja koolitustega seotud olulised probleemid ............................................................ 16 Teabe vahetamine ja strateegiliste juhtimisotsuste tegemisega seonduvad probleemid ...... 17 Avalikkuse teavitamisega seonduvad probleemid ................................................................ 17 Kriisi tagajärgede lahendamisega seotud probleemid .......................................................... 18 Rahastamiskava ........................................................................................................................ 20 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 21 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 22 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Hetkeolukorra analüüs Kriisireguleerimise all mõistetakse ühiskonnas hädaolukorra, sealhulgas eriolukorra lahendamise valmisoleku tagamist hädaolukordade ennetamise, hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise võimekuse tagamise kaudu. Kriisireguleerimise keskmes on ka elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgedega tegelemine. 10. juunil 2008. aastal vastu võetud „Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015“ rakendamisel on peamiselt keskendutud kriisireguleerimise õiguskeskkonna korrastamisele ja kriisireguleerimisega seotud asutuste valmisoleku tõhustamisele. Analüüside käigus on selgunud, et õiguslikult on vaja kõige enam täpsustada elutähtsate teenuste regulatsiooni, hädaolukorra lahendamise juhtimispõhimõtteid, samuti peavad riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid olema senisest sisukamad. Iga hädaolukorra lahendamine algab hädaolukorras olevast inimesest ning sageli sõltub inimeste endi esmasest tegevusest ja otsustest tagajärgede võimalik ulatus – hukkunute ja vigastatute arv või kahju suurus. Seetõttu on arengukava üks prioriteet suurendada üksikisiku teadmisi ja valmisolekut ning tõhustada poolte koostööd. Võtmetegur on usaldus ning vastastikuste ootuste ja võimaluste teadvustamine, seda nii elanike, kohaliku omavalitsuse üksuste, äri- ja mittetulundussektori kui ka riigiasutuste vahel. Oluline on rõhutada, et Eesti kriisireguleerimine on üles ehitatud detsentraliseerituna, kus iga ministeerium, riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus vastutab oma vastutusalas kriisireguleerimise tegevuste elluviimise eest.2 Viimastel aastatel on hakatud rohkem tähelepanu pöörama üksikisiku teadlikkusele3, kuid puuduvad analüüsid ja uuringud, mis võimaldaksid hinnata teadlikkuse taset, seetõttu on vaja sellele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Riski- ja kriisikommunikatsiooni arendamisel sõltuvad valikud suuresti sellest, milliseid teabeallikaid inimesed kasutavad ja usaldavad. Infotehnoloogia areng on toonud kaasa kommunikatsioonikanalite arvu suure kasvu ja pideva muutumise ning seetõttu on võimatu prognoosida, millised on elanike eelistused teabe saamiseks 2020. aastal. Seega ei ole elanike teadmiste suurendamisel põhiküsimus enam see, millised elanikerühmad millist teabekanalit kasutavad, vaid kuidas tagada pidevalt muutuvates tingimustes üheselt mõistetava teabe operatiivne jõudmine iga inimeseni. Kuni tänaseni ei ole Eesti õiguses elanike ja siin viibijate evakueerimise korraldust otsesõnu reguleeritud. On selge, et suuremate kriiside korral peab riik elanike evakueerimisega tegelema. Ebaselgust on tekitanud see, kes mis ülesannet täidab ning kas evakueerimiseks on olemas piisavad õiguslikud alused. Siinkohal on oluline täpsustada ka kohaliku omavalitsuse (KOV) roll ja ülesanded ulatuslike evakuatsioonide toetamisel. 2 Kriisireguleerimises eristatakse hädaolukordade ennetamist (riskide tuvastamine, analüüsimine, teadvustamine, tagajärgede leevendamine), nendeks valmistumist (analüüsid, plaanid, õppused, koolitused, varud), nende lahendamist (juhtimiskorraldus, kriisikommunikatsioon) ja õppetundide analüüsi. 3 Selle all on mõeldud, üksikisik on teadlik, et:  õnnetused ja kriisid võivad juhtuda igaühega, need mõjutavad igapäevaelu;  suuremate sündmuste puhul osutatakse esmast ja rohkem abi neile, kes ise ennast mingil põhjusel aidata ei saa;  peab olema ise aktiivne ja pidevalt uuendama oma teadmisi sellest, kust saada kiiresti teavet ja kust saab abi, kui hädaabinumber 112 on ülekoormatud või ei toimi;  peab olema valmis hoolitsema iseenda ja oma perekonna esmatarbevajaduste eest, st peab teadma, kust saada vett, toitu ja peavarju vähemalt esimeses kriisistaadiumis. 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kaasaegses maailmas hägustub järjest rohkem piir riiki sisemiselt ja väliselt ähvardavate ohtude vahel, seetõttu on paljud riigid hakanud üle vaatama traditsioonilisi riigikaitsekontseptsioone ning looma terviklikke, integreeritud mudeleid julgeolekuohtude ja tsiviilsektori riskide hindamiseks, võimelünkade tuvastamiseks ning võime- ja operatiivplaneerimiseks. Eesti vastupanuvõime erinevatele kriisidele sõltub erinevate valdkondade ning asutuste, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vastupanuvõimest ning sellest, kuidas on nendes kriisireguleerimise protsess korraldatud. Vastupanuvõime üheks oluliseks komponendiks on samuti varude olemasolu. Varude moodustamine peab tulenema eelkõige kriisiolukordade võimalikust mõjust ja selle lahendamiseks vajalikust ressursist lähtudes. Sealjuures on oluline, et kõik ühiskonna osapooled, sh elanikud, ettevõtted ja asutused tervikuna, panustaksid enda vastupanuvõime tagamisse läbi varude moodustamise. Kuna hädaolukordade lahendamine sõltub suurel määral tehnika ja varustuse olemasolust ja paiknemisest, on vaja sõlmida riigiülene kokkulepe selle kohta, kui palju arendatakse riigi võimekust ning kas ja millistel juhtudel arvestatakse rahvusvahelise abiga4. Tähelepanu tuleb pöörata ka kliimamuutustele (näiteks maismaa ja merevee temperatuuri tõus, sademete hulga ja jaotumise muutumine jms), mis toovad kaasa ilmastikuga seotud loodusõnnetuste arvu kasvu Eestis ja mujal maailmas. Kui senini on Eestis tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega ja hädaolukordade lahendamisega, siis edaspidi tuleb suuremat rõhku pöörata kliimamuutustega kohanemisele5. Kohanemine tähendab eelkõige kliimamuutustest tulenevate riskide maandamist ning vajadust suurendada nii ühiskonna kui ka keskkonna valmisolekut kliimamuutusteks ja nendele vastupanuvõimet. Programmis pööratakse tähelepanu ka elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega seotud tegevusele: väljakutseks on toimepidevuse suurendamine. Samuti mõjutab Eestit otseselt või kaudselt kõik see, mis juhtub teistes riikides. Tegemist võib olla nakkushaiguste või ohtlike loomataudide puhangutega, õhku saastavate suurõnnetuste või muuga, mille tagajärjed mõjutavad maailmaturul toormaterjalide ja impordihinda ja kättesaadavust. Oluline on arvestada rahvusvahelise ekspordi ja impordi tarneahela võimalike häiretega (ravimid, kütus, toit jm). Selleks, et vähendada võimalikke tõrkeid tervishoiu tagamisel, toiduga varustamises ning tööstuse ja transpordi toimimises, tuleb hinnata Eesti sõltuvust rahvusvahelistest toodetest ja teenustest ning rakendada meetmeid, sh täiendavaid tegevusvarusid, sõltuvusest tingitud võimalike riskide maandamiseks Piiriülesed kriisid eeldavad rahvusvahelist lahendust, seetõttu on järjest olulisem rahvusvaheline koostöö6. EL-i liikmesriigina on Eesti üheks EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi rakendajaks, samuti on Eestil olemas kahepoolsed koostöölepingud Läti, Soome ja Rootsiga. Nende abil saame vajaduse korral kaasata suurõnnetuste lahendamisse välisriike, kuid samuti võidakse paluda Eesti abi välisriikides toimuvate sündmuste lahendamiseks. Programmi eesmärk ja mõõdikud 4 Kiirgushädaolukordadele reageerimise meetmed on kavandatud „Kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2008– 2017“ ning meetmeid viiakse ellu kiirgusohutuse arengukava rakendusplaani kaudu. 5 Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatakse praegu kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava, mille rakendamisega vähendatakse Eesti haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. 6 Näiteks Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism, NATO CEPC, ÜRO suurõnnetuste ohu vähendamise raamistik, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6.11.2013 otsus nr 1082/2013/EL jne. 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi eesmärk: Ennetuse, hädaolukordadeks valmisoleku ja toimiva koostöö kaudu tullakse toime erinevate ohtude ja kriisidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Tabel 1. Programmi mõõdikud Sihttase 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Allikas 2020 Elanikkonna hädaolukorra - - - 366 --- 50 50 PäA teadlikkuse indeks Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine Muutunud julgeolekukeskkonna tõttu on järjest olulisem pöörata tähelepanu riigi ja elanike valmisolekule, et mitmesugustes kriisiolukordades toime tulla ja hakkama saada. Eesti elanikud peavad teadma, millised on olulisemad hädaolukordade riskid, kuidas nendeks riiklikul ja kohalikul tasandil valmistutakse ja mida peaks igaüks ise tegema, et ootamatuks suurõnnetuseks valmis olla. Päästeamet on välja töötanud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku hindamismudeli (indeksi), mille eesmärk on erinevate näitajate abil mõõta elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku taset ja leida muutusi, st indeks võimaldab edaspidi aastate lõikes tulemusi ja tendentse võrrelda. Erinevate näitajatena mõõdetakse elanikkonna teadmisi, uskumusi ja hoiakuid, tegevusi ja oskuseid ning valmisolekut. Iga mõõdetava näitaja puhul on määratud tema eesmärkväärtus ja kaal indeksi kujunemisel. Indeksi välja töötamiseks tehti pilootuuring 2016. aastal ning esimene arvestatav indeksuuring 2017. aastal. Indeksi maksimaalne näitaja on 100. Selles on erinevatel näidikutel erinev kaal: teadmised 20, uskumused ja hoiakud 15, tegevused ja oskused 30, (kodu) valmisolek 35, kokku 100. 2017. aasta elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku indeksi koondnäitaja oli 36. Sellest võib järeldada, et elanikkonna üldine teadlikkus, valmisolek ja oskused hädaolukorras iseseisvalt hakkama saada on pigem madalad ja ei usuta hädaolukorra tekkimisse. Uuringu põhjal on hädaolukordadeks paremini valmis eesti keelt kõnelevad maapiirkondades eramus elavad inimesed. Hädaolukordadeks hakkama saamiseks on kõige vähem valmis madalama sissetulekuga, kortermajades elavad, vanemaealised ja pensionärid, kelle seas on vähem kõrgharidusega inimesi. 2017. aasta uuringust saadud indeksi näitajat ei ole võimalik varasemate aastatega võrrelda, kuid eesmärk on saavutada elanikkonna teadlikkuse tõstmise kaudu 2019. aastaks indeksi näitaja 50. Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest 2017. aastal tehti edusamme kriisideks valmisoleku ja sh elanikkonnakaitse valdkonnas. 2017. aastal võeti vastu uus hädaolukorra seadus ja uuendati selle rakendusaktid. Samuti töötati välja ja kehtestati uus toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodika elutähtsa teenuse osutajatele. Tegevust jätkas elanikkonnakaitse rakkerühm ning sai valmis elanikkonnakaitse kontseptsiooni, kommunikatsioonistrateegia ning uuringumetoodika ja küsimustiku. 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Muutus elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ring. Eesti jaoks on elutähtsad 14 teenust, mis on vältimatult vajalikud kõikidele - elaniketele, ettevõtjatele ja riigiasutustele ning mille katkemisel tavapärane elukulg jääb seisma. On korraldatud kolm toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise koolitust, kus osales 90 erineva elutähtsa teenuse osutajate esindajat. Sisekaitseakadeemia poolt koostati hädaolukorra seaduse paremaks rakendamiseks asutustele ja juriidilistele isikutele täienduskoolituste pakett „Kriisireguleerimiskoolituste kontseptsioon 2018–2020“. Eesmärk on koolituste abil tõsta ettevõtete ja riigiasutuste valmisolekut kriisideks ning pakkuda abi teadmiste ja oskuste saamisega, mis on vajalikud neile hädaolukorra seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 2016. aastal kaardistanud olulisemad objektid, mis on seotud elutähtsa teenuse osutajate ja riigiasutustega ning need, kes sõltuvad elektrivarustusest. Saadud tulemuste põhjal koostasid elektriettevõtjad elektrivarustuse piiramise ja elektrikatkestuste taastamise prioriteedid. 2017. aastal jätkas Riigi Infosüsteemi Amet elutähtsate teenuste osutajate infosüsteemide toimepidevuse testimist. Lisaks saavutati kokkulepe vedelkütusemüüjatega ja Eesti Vedelkütuse Agentuuriga vedelkütuse kättesaadavuse suurendamiseks erinevates kriisides. 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded 2019.–2022. aastate peamiseks väljakutseks on elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamine. Eelkõige sideettevõtjate, haiglate ja vedelkütusemüüjate reaalse toimepidevuse võimekuse loomine. Ühtlasi korraldavate asutuste kehtestatud nõuete ja eesmärkide elluviimine elutähtsa teenuse osutajate poolt. Suureks väljakutseks on ka elutähtsa teenuse osutajate ning valdkondade vahelise koostöö suurendamine, eelkõige hädaolukordade ennetamisel ja lahendamise planeerimisel. Uued hädaolukorra lahendamise plaanid peavad valmis saama hiljemalt 01.07.2019. Perioodil 2018. aasta juulist kuni 2019. aasta juulini koostavad kõik hädaolukordade lahendamise juhtimise eest vastutavad asutused nende vastutusalas olevate hädaolukordade lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaani(d). Tegemist on aastase perioodiga, mil orienteeruvalt 40 asutust (täpsustub hiljemalt 01.07.2018) koostavad plaane. Hädaolukorra seaduse rakendamiseks vajalike kriisireguleerimisekoolituste korraldamine. Läbi Sisekaitseakadeemia korraldatakse „Kriisireguleerimisekoolituste kontseptsioon 2018–2020“ alusel hädaolukorra seaduse rakendamiseks vajalikke koolitusi asutustele ja juriidilistele isikutele. Oluline on informatsiooni levitamine koolitamise võimalusest ja asutuste aktiivne osavõtt. Kriiside lahendamine ja nende tekkimise ennetamine eeldab head koostööd. Oluline on, et asutustes on töötajad, kes võtavad selle teema osas vastutust ja panustavad asutuste valmisoleku suurendamisse. Riskikommunikatsiooni tegemise juurutamine asutuste igapäevatöö osaks. Eesmärk on, et kõik riskikommunikatsiooni tegevad asutused mõistaksid riskikommunikatsiooni tegemise olulisust hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel, planeeriksid nii rahalist ressurssi kui ka töötajaid riskikommunikatsiooni tegemiseks ja arendaksid koostööd teiste asutustega. 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Vajalik on saavutada kohalike omavalitsuste piisav valmisolek hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Meetmete rahastamises tehtud muudatused ja peamised kitsaskohad Olulise kitsaskohana tuleb aga välja tuua, et hiljemalt 01.07.2017. aastal pidid elutähtsat teenust korraldavad asutused kehtestama enda korraldava elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded. Kahjuks korraldavad asutused ei ole 2017. aastaks nimetatud määruseid kehtestanud. Peamisteks põhjusteks olid kohalikud valimised ning Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. 2017. aastal alustasid määruste koostamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Tallinna linn ja Jõhvi vald. Toimepidevuse nõuete määruste kehtestamine on suureks väljakutseks 2018. aastal. 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Hädaolukordade ennetamine Meetme eesmärk: Suurenenud on inimeste ohuteadlikkus ja oskused kriise ennetada. Õnnetused ja kriisiolukorrad lahendatakse enne, kui need arenevad hädaolukorraks. Tabel 2. Meetme mõõdikud 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas Elanike osakaal, kes on enesehinnanguliselt midagi teinud STAK trendi- - - 28,9% - kasvab - kasvab hädaolukorra ennetamiseks või leevendamiseks. uuring Võimekus 1: Hädaolukordade ennetamine Elanike hädaolukorras käitumise ning enda ja teiste abistamise teadlikkusega seonduvad probleemid Elanikel puudub ülevaade ja teadlikkus neid mõjutada võivatest suurematest ohtudest, olukorra lahendamise valmisolekust, elutähtsatest teenustest ja nende teenuste katkemise mõjust. Elanikel puudub teadlikkus ja oskus, kuidas ohuolukorras käituda (hädaolukord, elutähtsa teenuse katkemine). Puudub kokkulepe ja arusaam, mida täpsemalt mõeldakse igaühe vastutuse all, st milliseid teenuseid osutab riik ja mida saab elanik ise enda, lähedaste ja kogukonna kaitseks teha. Riskide hindamise ja ohtude maandamise eest vastutavad pooled ei edasta elanikele piisavalt teavet või ei ole edastatud teave elanikele arusaadav. Asutused ei teadvusta, et elanike teadlikkus riskidest ja nende maandamisest on oluline. Elanike teadlikkuse suurendamise ja käitumisharjumuste muutmiseks suunatud tegevused on killustatud, sisuliselt ei viida riigis ellu pikaajalise riskikommunikatsiooni kava. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Elanikud teadlikud neid tõenäolisemalt ohustavatest riskidest ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PäA, PPA, jt elementaarsetest käitumisjuhenditest ning on võimelised kriisireguleerimisse kaasatud asutused hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema. 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaas-vastutaja Aasta Vahendid 1.1. Regulaarselt on läbi viidud elanike teadlikkuse ja valmisoleku SiM PäA, PPA, jt 2018– RE Kliimamuutus- hindamise uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud kriisireguleerimisse 2020 tega koha- riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida kaasatud asutused nemise arengu- riskikommunikatsiooni tegevusi. kava aastani 2030 1.2. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni on ellu viidud. Elanikkonnakaitse 2018– RE, lisavajadus üldvastutaja otsustab 2020 A,B valitsus 2017. a novembris elanikkonnakaitse kontseptsiooni heakskiitmisel Hädaolukordi põhjustavate ohtude hindamise ja maandamisega seotud probleemid Riskianalüüside koostamise eesmärk on hinnata riigis süsteemselt, millised on elanikke ohustavad hädaolukorrad, nende toimumise tõenäosus ja võimalikud tagajärjed ning millised on vajalikud tegevused hädaolukordade ennetamiseks või vajaduse korral nende tagajärgede paremaks leevendamiseks. Praegu on probleemiks see, et riskianalüüse küll koostatakse, kuid need jäävad sageli ekspertide töödokumentideks ega anna lisandväärtust hädaolukorra lahendamise plaanide ja muude väljundite koostamise jaoks. Puudulikult on riskianalüüside koostamisse kaasatud teadusasutusi. Riskianalüüsi tulemusi ei kasutata piisavalt juhtimistasandi otsuste tegemisel ega vajalike maandamistegevuste või asutuste eelarve kavandamisel. Riskianalüüside juhendi alusel hinnatakse praegu hädaolukordade tõenäosust ja tagajärgi, kuid riskianalüüs ei ole tihti seotud ametkondade võimete, ressursi ega tegevuste planeerimisega. Puudub selge ja ühtne arusaam, kuidas peab riskidega planeerimismenetluses arvestama. Menetluse käigus ei ole kohustuslik teavitada kohalikku kogukonda kaasnevatest riskidest, st planeerimismenetlused on avalikud, kuid riskidele eraldi tähelepanu ei juhita. Seetõttu ei teadvusta elanikud ja kohaliku omavalitsuse üksused kaasnevaid riske ning ei toimu läbipaistvat riskide aktsepteerimist ega maandavate tegevuste elluviimist. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Riskide hindamisel ja maandamis-meetmete kavandamisel Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: JuM (Riigikaitse-õiguse lähtutakse ühtsest metoodikast. revisjoni töörühm), SiM, ministeeriumid 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaas-vastutaja Aasta Vahendid 2.1. Analüüsitud on hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra JuM (Riigikaitse- 2019 RE seaduse ja riigikaitse seaduse koosmõju reageerimisele ja õiguse revisjoni juhtimisele. Tagatud on ühtne ja terviklik riskide hindamine (nii töörühm) loodus- ja inimtekkeliste õnnetuste kui ka põhiseadusliku korra vastu suunatud tegevuste hindamine) ning riske maandavate tegevuste planeerimine. 2.2. Riskid on hinnatud ja riskianalüüside alusel kavandatud SiM Ministeeriumid 2021 RE maandamismeetmed on seotud asutuste tegevuse ja eelarvega. Kriisireguleerimisvaldkonna tegevuste mõju hindamisega seotud probleemid Praegu puudub kriisireguleerimisvaldkonnas järelevalvemehhanism, mistõttu puudub selgus, kui tõhusad ja otstarbekad on kriisireguleerimistegevused.7 Praegu ei viida läbi tulemusauditeid, Riigikontroll ei ole eraldi auditeerinud kriisireguleerimisvaldkonna toimimist ega elutähtsate teenuste korraldamist. Puuduvad süsteemsed uuringud elanike teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku hindamiseks hädaolukordade ja elutähtsate teenuste katkemise korral. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, ministeeriumid 3. Riske maandavate tegevuste elluviimise üle on tagatud seire ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised järelevalve. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaas-vastutaja Aasta Vahendid 3.1. Riskianalüüside koostamise ja uuendamise eest vastutavad asutused SiM, Ministeeriumid 2021 RE on uuendanud oma vastutuses olevad riskianalüüsid ja esitanud need Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks või otsustamiseks. 7 Siseministeeriumil puudub praegu kehtiva hädaolukorraseaduse järgi õigus teostada järelevalvet teiste ministeeriumide kriisireguleerimistegevuste üle. 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek Meetme eesmärk: Kriiside ennetamise ja kriisidele reageerimisega seotud ressursside kasutamist ja kitsaskohti, sealhulgas võimelünki analüüsitakse pidevalt. Lahendatakse võimalikud takistused ja tagatakse elutähtsate teenuste toimepidevus. Tabel 3. Meetme mõõdikud 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas Elanike osakaal, kes hindab Eesti valitsuse tegevust looduskatastroofidega STAK trendi- - - 66,4% - kasvab - kasvab ja/või inimeste põhjustatud katastroofidega toimetulekut piisavaks. uuring Võimekus 1: Hädaolukordadeks valmistamine lahendamise tagamine Elutähtsate teenuste toimepidevusega seonduvad olulised probleemid Elutähtsa teenuse termin ei ole piisavalt selgelt defineeritud. Praegu on elutähtsate teenuste hulka arvatud teenused, mille mõju ühiskonna toimepidevusele on väga erinev. Piiratud ressursside tingimustes tuleb keskenduda ühiskonna toimepidevuse seisukohalt kõige kriitilisematele teenustele. Ühiskonna sõltuvus elutähtsatest teenustest on suur, kuid ühiskonna teadlikkus elutähtsate teenuste osutamise ja korraldamisega seotud probleemidest on puudulik. Ühiskond sõltub üha keerukamatel tehnoloogilistel lahendustel põhinevatest ja omavahel sõltuvuses olevatest elutähtsatest teenustest. Elutähtsate teenuste osutajate valmisolek ja teenuse tagamise võimekus teiste elutähtsate teenuste katkestuste korral on väga madal. Sarnaselt teiste teenuse pakkujatega ja riigiasutustega, sõltuvad ka elutähtsa teenuse osutajad impordist, nt teenuse osutamiseks, taastamiseks vajalikke varuosade, seadmete, kemikaalide jne saamisel. Paljud elutähtsa teenuse osutajad sõltuvad ka välismaisest tööjõust. Kõikide nende tarneahelate katkestused muudavad elutähtsa teenuse osutajaid haavatavateks ning valmisolek sellisteks tarneahelate katkestusteks on madal. Elutähtsa teenuse osutajad sõltuvad infosüsteemidest, mis oluliselt vähendab teenuse osutamise võimekust sideteenuste ning infosüsteemide rikete korral. 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Ulatuslike elutähtsate teenuste katkestuste korral on elutähtsa teenuse osutajatel võimekus tagada teenust piiratud mahus ja pigem pealinna piires. Ulatuslike elutähtsate teenuste katkestuste korral puuduvad riiklikud suunised, mis piirkondades või objektidele, tuleb teenuseid taastada eelisjärjekorras. Elutähtsate teenuste toimepidevuse eest vastutavate poolte rakendatavad meetmed teenuse toimepidevuse ja vastpidavuse tagamiseks ei ole alati piisavad. Paljud elutähtsa teenuse korraldajad ei ole kehtestanud elutähtsale teenusele toimepidevuse nõudeid8. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused ei teosta järelevalvet regulaarselt, järelevalves esineb puudusi. Elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud informatsioon ei ole elutähtsa teenuse osutajatele ja korraldavatele asutustele efektiivselt, kiirelt, säästlikult ja lihtsalt kättesaadav, töödeldav ja analüüsitav digitaalsel kujul. Seetõttu on raskendatud ülevaate koostamine teenuse osutajate valmisolekust, ristsõltuvustest ja tarnealaste sõltuvustest. Ühtlasi takistab see strateegiliste ostuste langetamist ja maandavate meetmete planeerimist elutähtsa teenuse osutajate valmisoleku suurendamiseks. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PäA, PPA, jt 1. Elutähtsa teenuse korraldajad ja osutajad rakendavad meetmeid teenuse kriisireguleerimisse kaasatud asutused toimepidevuse tagamiseks ja ristsõltuvuse vähendamiseks, ühtlasi Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad sõltuvuse vähendamiseks infosüsteemidest ja olulisematest tarnetest. olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 1.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse osutajatega on Elutähtsaid korraldavad ja 2019 RE välja töötanud meetmed teenuste ristsõltuvuse, tarnesõltuvuse, ja osutavad asutused, SiM, infosüsteemidealase sõltuvuse vähendamiseks ning neid on rakendatud, SMIT, RIA vajadusel on loodud täiendav tehniline võimekus. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, 2. Elutähtsa teenuse osutajad koostöös korraldavate asutustega tagavad elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, teenuse osutajad erinevateks kriisideks, sh tehniliste rikete, tarnete ja teiste teenuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad katkestuste korral enda osutatava teenuse kättesaadavuse ja teenuse kiire olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). taastamise võimalikult suurel Eesti territooriumil. 8 Elutähtsa teenuse korraldajad on ministeeriumid, kohaliku omavalitsuse üksused ja Eesti Pank. Elutähtsa teenuse osutajad on valdavalt avalik- ja eraõiguslikud äriühingud ning mõned riigiasutused. 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 2.1. Elutähtsate teenuste osutajad on rakendanud meetmeid, et suurendada SiM, MKM PPA, SMIT, 2019– valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada intsidentidest elutähtsaid 2020 tulenevat negatiivset mõju. teenuseid korraldavad asutused, teenuse osutajad 2.2. Suurendatud on oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks Elutähtsaid teenuseid 2019– vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et on kindlustatud korraldavad asutused, 2020 infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. teenuse osutajad Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT, RIA, 3. Elutähtsate teenuste toimepidevusest on ülevaade ning neid on elutähtsaid korraldavad ja osutavad asutused, jt ministeeriumid regulaarselt kontrollitud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 3.1. On loodud kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond. Elutähtatsaid korraldavad ja 2019– RE osutavad asutused, SiM, 2021 SMIT, RIA 3.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja elutähtsaid teenuseid osutavaid Ministeeriumid 2019– RE ettevõtteid on nõustatud ning teostatud nende tegevuse üle järelevalvet. 2020 3.3. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse osutajatega on Elutähtsa teenuse osutajad ja 2019– RE regulaarselt seiranud teenuse osutajate valmisolekut, välja selgitanud elutähtsaid teenuseid 2020 kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja varude vajaduse. korraldavad asutused 3.4. Elutähtsa teenuse korraldajad on korraldanud vähemalt ühe õppuse kahe aasta Elutähtsaid teenuseid 2019– RE jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevust. korraldavad asutused, SiM 2020 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, MKM, SOM, EP, KOV, KaM, Riigikantselei, elutähtsa teenuse osutajad, elutähtsaid teenuseid 4. Elutähtsate teenuste tagamisel kriisiolukorras ning elutähtsate teenuste korraldavad asutused katkestuse korral lähtutakse riiklikest prioriteetidest. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 4.1. Määratud on olulised objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse 2019 RE saab vajaliku teenuse kätte. korraldavad asutused: osutajad, SiM MKM, SOM, EP, KOV 4.2. Lähtuvalt analüüsist on seatud riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste lõikes, Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa tenuse 2019 RE mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada eelisjärjekorras. korraldavad asutused: osutajad, SiM, MKM, SOM, EP, KOV Riigikantselei, KaM Hädaolukorra lahendamise korralduse, võime- ja operatiivplaneerimisega seonduvad olulised probleemid9 Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanides (edaspidi HOLP) on määratud hädaolukorra kirjeldus, juhtasutus, kaasatud asutused ja nende rollid olukorra lahendamisel. Praegu on need pigem üldised kokkuvõtted kehtivast õigusest. Paljude poolte hinnangul on vaja plaane täiendada ning muuta need operatiivsemaks või tuleks koostada eraldi lisaks operatiivsed plaanid. Hädaolukordade lahendamise plaane ei testita õppustel regulaarselt ning plaanide ajakohasust ei hinnata pidevalt ja neid ei uuendata vajaduse põhjal. Hädaolukorra lahendamise plaanid ei ole sidustatud õnnetuste lessons-learned-süsteemiga. Välja selgitatud puuduseid ei käsitleta plaanide kaasajastamisel. Praegu koordineerib Siseministeerium ministeeriumiteüleselt hädaolukorda põhjustavate riskide analüüsimist (riskianalüüside kokkuvõte) ja Riigikantselei põhiseaduslikku korda ohustavate riskide väljaselgitamist (ohuprognoos). Kuna need on kaks erinevat protsessi, mille õiguslik alus, eesmärk ja meetod on erinevad, siis ei hinnata keskselt ja strateegilisel tasandil erinevate kriisidega seotud ohtude ja riskide tõenäosust ja tagajärge, kaalu ja mõju. Kuna praegu ei ole terviklikku ülevaadet, mis hõlmaks nii laiapõhjalise riigikaitse kui ka nn pehme turvalisusega seotud ohte ja riske, siis ei ole ka riigiüleselt võimelünki kindlaks määratud ega prioriseeritud ega tegeleta võimeplaneerimisega. Kuna hädaolukordade lahendamine võib suurel määral sõltuda tehnika ja varustuse olemasolust ja paiknemisest, siis on vaja täpsustada, kuidas võetakse kasutusele ressursid hädaolukorrast või julgeolekuolukorrast põhjustatud kriisi samaaegseks lahendamiseks. Samuti tuleb selgitada välja hädaolukordade lahendamiseks vajalikud võimed ja vahendid, mille soetamine on riigile ülejõu käiv, ning leida võimalused vajalike vahendite kasutusele võtmiseks rahvusvahelise abi korras. 9 Võime all on mõeldud inimesi, oskuseid, s.o väljaõpet, varustust, juhtimist ja protseduure, sidet, varusid jms, et täita ülesanne ettenähtud ajaks. 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kohalike omavalitsuste valmisolek, pädevus ja tegevused hädaolukorra ja elutähtsate teenuste katkestuste lahendamisel, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel on vaja selgemalt sisustada. Praegu toimiv varude süsteem (nomenklatuur, kogus, ladustamine jne) on ebapiisav ning ei peegelda tegelikke vajadusi kriisiolukordade lahendamisel, lisaks sõltub varude uuendamine rahvusvahelise tarneahela toimimisest. Riigi valmisolek katastroofimeditsiiniteenuse osutamiseks on ebapiisav. Täpsustada on vaja teenuse osutamise ulatust, kaasatavaid asutusi ning varude soetamise ja hoidmise vajadust. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, MeM, KaM, 5. Tagatud on valmisolek kriisideks ja ressursimahukate sündmuste SoM jt ministeeriumid ohjamiseks. Sh tagatud on 24/7 valmisolek hädaolukorraks ning sellest põhjustatud tagajärgede leevendamiseks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 5.1. Parandatud on hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust neid SiM Ministeeriumid 2019 RE testitakse ja täiendatakse regulaarselt. Hädaolukorra lahendamise plaanides keskendutud konkreetse olukorra lahendamisele. Hädaolukorra lahendamise plaanid on muudetud asutuste koostöökokkuleppeks, milles lahendamist juhtiv asutus ja kaasatud asutused või isikud lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorda lahendavad, sh millised on asutuste ülesanded, kaasatavad ressursid, kommunikatsiooniplaan, varude kasutamine jne. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel on kokkulepitud võimete, Ministeeriumid SiM 2019 RE nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas on sätestatud, millise ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi kaetakse. 5.3. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel on hinnatud olemasolevat Ministeeriumid SiM 2019 RE „Kiirgus- võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust ja ohutuse lisavajadusi ning need on kajastatud riigieelarve strateegias ja valdkondlike riiklik arengukavade rakendusplaanides. arengu- kava 2007– 2017“ 5.4. Tõhustatud on loomataudi ennetamist, tõkestamist ja kontrollimist. MeM 2019– RE Loomatauditõrje korraldamine on ajakohastatud ja kooskõlas Euroopa Liidu 2020 uue loomatervise määrusega. Tagatud on tõhusam praktiline veterinaarõpe. 15 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 5.5. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel on lepitud kokku Ministeeriumid SiM 2019 RE „Eesti erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja kesk- mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille konna- osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja strateegia lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. aastani 2030“ 5.6. Tagatud on katastroofimeditsiini puudutavate juhendite ja plaanide koostamine SoM 2019 RE Riigi- ning kaasajastamine. (Käesolevas arengukavas keskendutakse sellele, et kaitse koostatavad juhendid ja plaanid oleksid kooskõlas tsiviilkriiside lahendamise arengu- plaanidega.) kava 2013– 2022 5.7. Varudega seotud probleeme ja võimalusi nende lahendamiseks on hinnatud ja SiM KaM, SoM 2019 RE analüüsitud. Vastavalt sellele on korrastatud ressurssidega seotud regulatsiooni. (Revisjoniprojekti käigus otsustatakse nende tegevuste eest vastutajad.) Õppuste ja koolitustega seotud olulised probleemid Kriisireguleerimisõppuseid korraldatakse, kuid need ei ole alati selgelt eesmärgistatud ega süsteemselt planeeritud. Samuti on sageli tegemist ainult taktikalise tasandi harjutustega. Poliitilis-strateegilise tasandi õppuseid, kuhu on kaasatud Vabariigi Valitsus, ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste juhtkonnad, viiakse läbi väga harva. Samas näitas 2015. aastal toimunud üleriigiline hädaolukorra lahendamise õppus CONEX 201510, et sellisele tasandile õppuste korraldamine on vajalik, et testida strateegilise tasandi (ministeerium, amet) juhtimisstruktuure, koostööd ja õiguslike meetmete rakendamist ning asjakohasust. CONEX 2015 ja Kaitseväe suurõppus SIIL moodustasid tervikpildis laiapõhjalise riigikaitse õppuse, mis võimaldas hinnata Eesti valmisolekut erinevateks kriisideks ja laiapindset riigikaitsealast koostööd. Puudub toimiv lessons-learned-süsteem, st toimunud sündmusi ja õppusi analüüsitakse ning nende põhjal tehakse järeldusi, kuid nende järeldustega ei arvestata piisavalt edasiste tegevuste planeerimisel. Praegu viiakse kriisireguleerimisõpet läbi ebaühtlasel tasemel, puudub õppekavade ja koolitusvajaduste omavahel koordineerimine. Samuti puudub riigiüleselt ühtne täiendusõpe töötajatele, kes võivad erinevates asutustes (riigiasutused, ettevõtted, kohaliku omavalitsuse üksused) puutuda kokku kriisireguleerimisvaldkonna küsimustega. 10 Õppus toimus 2015. aasta aprillis-mais ning koosnes viiest osaõppusest: 1) ulatuslik küberintsident; 2) massiline mürgistus; 3) elektrivarustus kui elutähtsa teenuse katkemine; 4) rünnakud kriitilise taristu vastu; 5) massiline korratus. 16 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 6. Kriisireguleerimise kompetentsid ja väljaõpe vastavad Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SKA kriisireguleerimisevaldkonna põhimõtetele ja vajadustele. Õppuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad planeerimine, hindamine ja nende järelduste alusel tehtavad tegevused olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). toimuvad omavahel seostatult ning riigi valmisoleku seisukohalt koordineeritult. Viiakse ellu tegevusi õppustel selgunud kitsaskohtade parandamiseks ning toimub seire tegevuste elluviimise üle. Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 6.1. Läbi on viidud kriisireguleerimiskoolitused vastavalt uuele koolitussarjale, SKA 2019– Asutuste millega tagatakse hädaolukordade ennetamise, valmistumise ja lahendamisega 2020 eelarves seotud ametnike suurem kompetentsus. Teabe vahetamine ja strateegiliste juhtimisotsuste tegemisega seonduvad probleemid Olukorrast operatiivselt ülevaate saamiseks edastatav teave on killustunud. Ööpäev ringi toimivad teabe- ja seireosakonnad asuvad Siseministeeriumis ja Välisministeeriumis, st riigis puudub ühtne riigikaitseline ja julgeolekualane olukorrateadlikkus. Seetõttu ei ole tagatud asutuste, ministeeriumite ja Vabariigi Valitsuse ühtne ja ajakohane teadlikkus olukorrast, ohtude kiire analüüs ning uute ohtude äratundmine. Võimekuse oodatav tulemus seoses teabe vahetamise ja strateegiliste juhtimisotsuste tegemisega 7. Parandatud on riigikaitselist ja julgeolekualast olukorrateadlikkust, et Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Riigikantselei tagada 24/7 põhimõttel ülevaade riigisisestest ja rahvusvahelistest olukordadest11. Avalikkuse teavitamisega seonduvad probleemid Regulatsioonide ja kriisiõppuste analüüs näitas, et avalikkuse teavitamine on üsna hästi korraldatud asutustes, kes puutuvad kriitiliste olukordadega kokku iga päev. Samas on vaja pidevalt arendada teiste asutuste ja organisatsioonide kriisijuhtimis- ja kommunikatsioonikompetentsi. Avalikkuse teavitamise korraldamine on hädaolukorra seaduse järgi hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse ülesanne, selle läbiviimist toetavad juhtministeerium ja Riigikantselei. Puudub selge protseduur, kuidas teavitatakse elanikke olukordades, kus hädaolukorra lahendamise juhtimine läheb ühelt asutuselt üle teisele, seda ka eriolukorras, erakorralise seisukorra ajal ja sõjaseisukorras. Seaduses tuleb täpsemalt määrata avalikkuse teavitamise üldkoordinaator ja tema tegevused, sealhulgas milline on Riigikantselei roll teavitustegevuse korraldamisel ministeeriumide valitsemisalade üleste kriiside ajal. 11 Riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamine on kajastatud ka „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ mittesõjalise osas. Käesoleva arengukava keskmes on tegevused, mis toetavad olukorrateadlikkuse parandamist tsiviilkriiside lahendamises. 17 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Paljudes asutustes on avalikkuse teavitamisega seotud spetsialistid töölepingulised töötajad, mistõttu ei ole üheselt selge, kuidas võib neilt nõuda tööülesannete täitmist väljaspool tavapärast tööaega. Vähesed on läbinud julgeolekukontrolli, nendel töötajatel puuduvad riigisaladuse load, mistõttu on raskendatud nende kaasamine hädaolukordade lahendamisse, kui on ohus riigi julgeolek või territoriaalne terviklikkus. Elutähtsa teenuse osutajate kaasamine teavitusega seotud õppustesse ei ole olnud järjepidev. Oluline on kaasata elutähtsa teenuse osutajaid õppustesse senisest aktiivsemalt, kuna see seob paremini era- ja avaliku sektori koostööd ning suurendab mõlema poole teadmist sektori toimepõhimõtetest ja ressurssidest kriisiolukordade lahendamisel. Täiendada on vaja avalikkuse teavitamise korda hädaolukorra vahetust ohust, samuti on vaja täpsustada õigusakte ja kaasaegsete tehniliste lahenduste kasutamist. Õnnetuste ja kriisiõppuste praktika on näidanud kitsaskohti ka kriisiinfotelefonide käivitamisel. Puuduvad vajalikud infokorje ja -vahetamise kokkulepped ja protseduurid, tehnilised lahendused ja koolitatud personal. Kuigi paljudel suurõnnetuste ja hädaolukordade lahendamisse kaasatud asutustel on kohustus kasutada ühe võimaliku teavituskanalina infotelefoni, ei olda selleks valmis, kuna sellise mehhanismi käivitamise vajadus on igapäevapraktikas harv ning see ei ole üldjuhul seotud asutuse igapäevatööga. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Riigikantselei, HäK 8. Olemas on toimiv avalikkuse teavitamise süsteem. Süsteemi toimimine on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad selge kõigile asjassepuutuvatele pooltele, st elanikele, ettevõtjatele, olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigiasutustele. Oodatava tulemuse tagamiseks on vajalik lisavajadus B: Ohuteavitussüsteemi loomise (äritellimuse) ja teenuse juhtimise kulud Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 8.1. Üleriigilise kriisiinfotelefoni rakendamisega seotud tegevused on ellu viidud. HäK 2019– (lisavajadus teises Tegevused ja tähtaeg kajastatakse „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ 2021 programmis) programmis „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“. Kriisi tagajärgede lahendamisega seotud probleemid Praegu on kriisireguleerimisvaldkonnas keskendutud hädaolukordade ennetamisele ja nendeks valmisoleku tõstmisele. Riigis puuduvad hädaolukorrast põhjustatud tagajärgedega tegelemise põhimõtted, mis hõlmavad tagajärgede leevendamist, taastamistööde korraldamist, ühiskonnas normaalse olukorra taastamist ning hädaolukordadest õppimist ja õppetundidega arvestamist edasiste tegevuste planeerimisel. Tagajärgedega tegelemine on pikaajaline tegevus, mis eeldab olulist kompetentsi ja ressurssi ning võib võtta aastaid (näiteks looduskatastroofi, epideemia jne järeltegevused). 18 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Riigis ei ole toimivat süsteemi, millega tagatakse sündmusest mõjutatud inimeste (kannatanud ja nende lähedased, reageerijad ja nende lähedased) psühhosotsiaalne nõustamine. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SoM 9. On tagatud sündmustest mõjutatud inimeste nõustamine ja toetamine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 9.1. Sotsiaalministeeriumi ja teiste ministeeriumide koostöös on töötatud välja SoM 2019 RE psühhosotsiaalse nõustamise süsteem, sealhulgas määratud kindlaks rollide jaotus, koolitusvajadus ja tehtud kindlaks selle süsteemi rakendamiseks vajalikud ressursid. 19 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel 3. Programmi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Hädaolukordade ennetamine 1 768 179 1 767 249 1 756 178 1 776 593 7 068 200 Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek 1 274 542 1 288 074 1 301 473 1 434 072 5 298 161 Kokku 3 042 721 3 055 323 3 057 651 3 210 666 12 366 360 Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia koostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel. 20 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 4. Programmi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 1: Hädaolukordade ennetamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU A. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni rakendamine (Elanikkonna 296 000 271 000 271 000 271 000 1 109 000 teadlikkus ja riskikommunikatsioon) B. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni rakendamine (Kogukondliku 500 000 500 000 500 000 500 000 2 000 000 turvalisuse toetusvooru vahendite suurendamine) Meede 2: Hädaolukordade lahendamiseks valmisolek C. Ohuteavitussüsteemi loomise (äritellimuse) ja teenuse juhtimise 100 000 100 000 60 000 60 000 320 000 kulud Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine 368 683 495 716 631 259 811 362 2 307 020 uuendamine jm Kokku 1 264 683 1 366 716 1 462 259 1 642 362 5 736 020 21 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid HTM – Haridus- ja Teadusministeerium HäK – Häirekeskus JuM – Justiitsministeerium KaM – Kaitseministeerium KeM – Keskkonnaministeerium KOV – kohalikud omavalitsused KuM – Kultuuriministeerium MeM – Maaeluministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PäA – Päästeamet RaM – Rahandusministeerium RK – Riigikantselei SiM – Siseministeerium ISF – Euroopa Liidu sisejulgeolekufond SKA – Sisekaitseakadeemia SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SoM – Sotsiaalministeerium VäM – Välisministeerium 22 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi nimetus ja kestus Sisejulgeoleku suurendamine aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud ja eesmärk: maandatud. Vastutaja Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium, (kaasvastutajad)1 Justiitsministeerium, Kaitseministeerium Keskendutakse eeskätt põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamisele ning tõkestamisele, terrorismi tõkestamisele, terroriaktide ennetamisele, raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele ning kiirreageerimisele. Riigi sisejulgeolekut mõjutavad otseselt poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Probleem alaeesmärgi täitmisel on erinevate tehniliste seadmete vananemine, Sisu lühikokkuvõte erinevate ohtude mitmekesistumine, mis eeldab järjepidevat seadmete kaasajastamist, samas peab pidama silmas, et tehnika ei asenda alati inimest. Üks prioriteet on tugevdada vastuluure valdkonda. Edendatakse kiirreageerimise ja erioperatsioonide võimekust. Võimekuste arendamiseks on vaja tõhusalt kasutada rahvusvahelisi koostöövõimalusi. Demineerimisvaldkonnas on oluline edendada võimekusi, mis tagaksid inimeste ohutuse demineerimistööl ja lõhkematerjalide transportimisel. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb pöörata rohkem tähelepanu ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod ja terrorism) vastaste meetmete täiendamisele ja rakendamisele. Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Juhtimiskorraldus Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet programmi elluviimise üle. Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Sisukord Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 4 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 5 Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine ................................................................................... 8 Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus .............................................. 10 Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus ........................................................ 13 Meede 4: Isikute ja objektide kaitse ......................................................................................... 15 Meede 5: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid ........................................................................ 16 Rahastamiskava ........................................................................................................................ 17 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 18 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 19 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Hetkeolukorra analüüs Riigi kohustus on süstemaatiliselt analüüsida Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust ning tuvastada õigusrikkumisi, mis võivad riigi julgeolekut ohustada. Eesti julgeolekukeskkonna parendamine eeldab keskendumist ennetustegevusele ning kõigi oluliste poolte kaasamist sisejulgeoleku planeerimisse. Poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on vaid väike osa omavahel tihedalt seotud valdkondadest, mis riigi sisejulgeolekut otseselt mõjutavad. Venemaa Föderatsioon kasutab oma mõju säilitamise ning laiendamise olulise vahendina välisvene kogukondi. Venemaa julgeolekuteenistuste tähelepanu on suunatud Eesti poliitilisele, majandus-, riigikaitse ja teadusvaldkonna tegevustele ning rahvusvahelisele koostööle. Venemaa luureteenistuste huvid Eestis on riigi sise- ja välispoliitika, võimuvahekord Eesti poliitikamaastikul, valimised, julgeolekuasutuste tegevus ning Eesti sõjaline võimekus. Eesti on väikese siseturu ja avatud majandusega riik ning sõltub paratamatult partnerriikide majanduse tõusudest ja langustest. Venemaa Föderatsiooni majanduse ja poliitika tihe seotus võib kahjustada ka Eesti majandushuve. Seda juhul kui Vene kapital saavutab monopoolse seisundi mõnes kaubavahetuse segmendis või olulise mõju mõnes strateegilises majandusharus. Venemaa Föderatsioon püüab säilitada Balti energiaturul oma mõju ning laiendada haaret Euroopas. Eesti iseseisva energiajulgeoleku säilitamiseks on vaja tagada energia ja põlevkivitööstuse töökindlus. Energiatarnete mitmekesistamiseks on vaja rajada veeldatud maagaasi terminal ning Eesti ja Soome vaheline torujuhe. Põhiseadusliku korra kaitse seisukohast on tähtis majanduslikult kaalukate riiklike otsuste läbipaistvus ning korruptiivsete huvide välistamine. Riigi majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon seondub põhiliselt suurt mõjujõudu omavate isikute ärihuvidega. Oluline on ennetada, tõkestada ja avastada korruptsioonijuhtumeid transiidi- ja logistika-, energeetika- ja keskkonnavaldkondades ning riigile olulise taristu arendamist puudutavates valdkondades. Samuti ohustab riigi julgeolekut õiguskaitseasutuste ja justiitsvaldkonna ametnike korruptsioon. Korruptsioonikuritegudena kvalifitseeritud juhtumeid registreeriti võrreldes 2015. aastaga 39% rohkem. Enim suurenes ametialase võltsimise, altkäemaksu andmise ja vahendamisega seotud juhtumite registreerimine. Selle üheks põhjuseks võib olla kriminaalpolitsei ja prokuratuuri korraldatud tehnoülevaatuste üle-eestiline uurimine, mille käigus avastati mitmeid ülevaatajaid, keda kahtlustati altkäemaksu võtmises ning dokumentide ja andmete ametialases võltsimises. Raske korruptsiooniga tegelesid mitmed vallavanemad, tehnoülevaatuspunktide töötajad, Maanteeameti ametnikud jt. Aktuaalsed on ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksustega seotud äriühingute ja sihtasutuste raha väärkasutamisest tulenevad ohud, kuna nendes asutustes toimuvad otsustusprotsessid ei ole nii avatud ja läbipaistvad kui riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Jätkuvalt on aktuaalsed politiseerumisega kaasnevad ohud. Üha kiirenev digitaaltehnoloogia kasutuselevõtt Eestis on võimaldanud viia küberruumi olulise osa ettevõtlusest, teabest ja kommunikatsioonist. Küberruumi globaalne seotus suurendab aga ka arvutikuritegevuse ohtu ja infosüsteemide haavatavust, sealhulgas ohtu riigi julgeolekule esmatähtsates valdkondades. Kuritegelikul eesmärgil arendatud tarkvara, nende 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 infokogumisvõime ja levitamise meetodid täiustuvad pidevalt ning muutuvad järjest varjatumaks, nutikamaks, kiiremaks ja mahukamaks. Laste seksuaalne ärakasutamine internetis on jätkuvalt suur probleem. Enamik seksuaalkurjategijaid ei ole ühegi kuritegeliku võrgustiku liikmed ning üldjuhul tegutsevad üksi. Arvestades nende hulka ja ühiseid huve võib nende käitumises täheldada organiseeritud kuritegelikele gruppidele omast hierarhiat ning töövõtteid. Nad suhtlevad sarnast vaadete ja huvidega rühmadega küberruumis, kasutavad erinevaid anonüümsuse tagamise võtteid. Enamik Eesti noortest ei ole veebipõhiselt seksuaalset väärkohtlemist kogenud ja ei ole olnud ka ise seksuaalse suhtluse algatajateks. Oluline on aga märkida, et siiski on ligikaudu 20% noortest enda sõnul kogenud ühel või teisel moel seksuaalset väärkohtlemist internetis.2. Võimalik oht Eesti õigusriigi toimimisele on rahvusvaheliselt tegutseva organiseeritud kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning selle imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse. Eesti elanike toetus äärmuslusele ja vägivaldsele ekstremismile on jätkuvalt väike. Siiski on üks suurematest riskidest siinsete elanike alaline viibimine Venemaa Föderatsiooni infoväljas. Vaenuliku propaganda kanalina on Venemaa Föderatsiooni riiklikult kontrollitaval meedial suur mõju. Venemaa arendab pidevalt välisriikidesse suunatud informatsioonilise mõjutustegevuse instrumente (uudisteagentuurid, telekanalid, internetimeedia jms) ja nende rahastamine kasvab. Venemeelsed äärmusrühmitused Eestis on samas väikesearvulised ja marginaalsed. Eestis on terrorismioht madal. Peame aga arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvastatud konfliktidega, äärmusluse levikuga ja plahvatuslikult kasvanud rändega, mis mõjutavad ka meie julgeolekut. Kahjuks on Eesti kodanikud sattunud terrorirünnaku ohvriks aga teistes riikides. Lisaks riigisisesele koostööle on terrorismivastaseks võitluseks vaja tõhustada ka rahvusvahelist koostööd. Terrorismi ennetamisel tuleb tähelepanu pöörata radikaliseerumise ennetamisele ning terrorismi rahastamise ja strateegiliste kaupade salakaubanduse tõkestamisele. Võimalike hädaolukordade lahendamiseks tuleb tagada vastav valmisolek, sealhulgas peab arvestama vajadusega kaitsta suure rünnakuriskiga objekte ja isikuid ning arendada erioperatsioonide võimekust. Oluline on ka reageerimisvõimekus sündmustele, kus on vaja tegeleda paljude isikute elu, tervist või vara ähvardavate ohtude kõrvaldamisega. Lisaks lahingumoonast tuleneva plahvatusohu likvideerimisele on vaja reageerida pommikahtlustele, pommiähvardustele ja improviseeritud lõhkeseadeldistest tulenevale plahvatusohule. Samuti on vaja teha pommitehnilist kontrolli ning tagada valmisolek keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamiseks. Detailne hetkeolukord on kajastatud piiratud käibega dokumendis. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud ja maandatud. Programmi mõõdikud sisalduvad piiratud käibega dokumendis. 2 Justiitsministeerium. (2016). Laste ja Noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Kättesaadav Internetis: www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine  Elanike osakaal, kes peavad terrorismi riigi peamiseks mureks oli Eestis 2%, kusjuures Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 16% (2016. aastal vastavalt 3% ja 14%). See võib tuleneda sellest, et Eestis on terrorismioht väike. Samas Euroopa Liidu tasandil on suurenenud nende Euroopa Liidu elanike osakaal, kes peavad terrorismi üheks olulisemaks teemaks, mille osas lahendusi leida (38 % vastajatest 2017. aastal ja 32% vastajatest 2016. aastal).  Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seoses ei saavutatud 2017. aastal kõiki soovitud sihttasemeid. Rasketes varjatud kuritegudes prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv on kasvanud (2016. ja 2017. aastal vastavalt 133 ja 143). Rasketes varjatud kuritegudes kriminaalasjade arv, kus on arestitud kriminaaltulu, on aga vähenenud (2016. aastal 284 kriminaalasja ja 2017. aastal 187). Möödunud aastal tuvastati ka kriminaaltulu veidi vähem kui eelneval aastal (2016. ja 2017. aastal vastavalt 7,6 ja 7,2 mln euro ulatuses). Samas oli isikuid, kellelt kriminaaltulu ära võeti, rohkem. Suur osa kriminaalsest tulust tuvastati narkootikumidega ja rahapesuga seotud kuritegudes. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb rohkem täiendada ja võtta meetmeid ühiskonda enim ohustavate kuritegude vastu (nt inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod, terrorism jne). Eestis tegutsevad jätkuvalt kuritegelikud ühendused, kes saavad tulu peamiselt narkootikumidest, ent ka maksukuritegudest, rahapesust ja kelmustest.  Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumainega ning lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekus on sarnaselt eelmisele aastale ka 2017. aastal veidi paranenud. Selle jaoks soetati vajalikke vahendeid EL Sisejulgeolekufondi ja riigieelarve vahenditest. Lahingumoona/ lõhkematerjalide väljakutsete ja kahjutuks tehtud lõhkekehade arv jäi võrreldes eelmise aastaga 2017. aastal samale tasemele. Plahvatustes hukkunute ja vigastatute arv oli jätkuvalt madal – vastavalt 0 ja 2 (2016. aastal 2 ja 8). Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest Olulisematest tegevustest 2017. aastal võib esile tõsta, et maikuus hinnati Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastase konventsiooni ratifitseerimist. Kuigi üldiselt jäädi Eestis toimuvaga rahule, tõusetusid ametnike koolituse ja personali piisavuse küsimused. Inimkaubanduse vastane võitlus on Euroopa prioriteet ja jääb selleks, samaaegu on see oluline ka USA jaoks. Eesti vastuseid USA inimkaubanduse raportisse kasutatakse otsuste tegemisteks piirangute ja nõuete leevendamisel (nt viisad) või karmistamisel (lisakontrollid jms). 2017. aasta jaanuarist kehtima hakanud kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmisega seotud muudatuste eesmärk oli tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu varaga lisaks saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Tugevnes eriüksuste koostööformaat Euroopa Liidus, ennekõike läbi toetusmehhanismide, mis aitavad võrgustiku kaudu suurendada kiirreageerimise võimekust Euroopa Liidus. Samuti aitab see suurendada liikmesriikide eriüksuste võimekust ning vajadusel osutada eriüksuste kaudu abi vajavale liikmesriigile kiiresti ja efektiivselt. 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 2017. aastal tõusid Eestis avalikkuse tähelepanu alla kaks suurt Eestit puudutanud rahapesujuhtumit varasemaist aastaist, kus Vene-Moldova ja Aserbaidžaani rahapesuskeemi puhul liikusid kahtlased rahavood läbi Danske Banki Eesti filiaali. Viimaseil aastail on riskid vähenenud, ent endiselt on aastas idapoolsetest riikidest sadade miljonite eurode väärtuses kahtlasi ülekandeid, mille puhul raha tegelikku päritolu tuvastada ei õnnestu. Siseministeerium on teinud ettepanekud kriminaalvastutuse rakendamise ja halduskonfiskeerimise võimaldamist juhtudel, kui esineb mitu kuriteole viitavat tunnust, kuid raha päritolu sidumine konkreetse eelkuriteoga võimalik ei ole (nt raha päritoluriigi koostöövalmiduse puudumise tõttu). 2017. aastal jõustus Eestis esimene kohtulahend, milles mõisteti kaks isikut süüdi terrorismi rahastamises. Rahapesu on ühiskonnale kahjulik väga mitmel põhjusel. Näiteks käib rahapesuga enamasti kaasas maksude vältimine, mistõttu langeb ausatele ühiskonnaliikmetele suurem maksukoormus. Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Seaduse tähtsamate muudatustena võib esile tuua pangakontode registri eelduste loomist. Demineerimis- ja CBRN-i valdkonna (keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumainega ning lõhkeainetega seotud ohu vähendamine) võimekuse tõstmiseks soetati vajalikke vahendeid EL Sisejulgeolekufondi ja riigieelarve vahenditest. Käimas on ISF projektiga Põhja regiooni uue kompleksi (Pommigrupp-CBRN) ehitus, tsentraalse lõhkematerjalilao ehitus ja Põhja regiooni lõhkamiskoha ehituse ettevalmistööd. Samuti kinnitati Päästeameti juhtkonna poolt strateegia „Plahvatus- ja CBRN õnnetuste ohu vähendamise strateegia aastani 2025“. 2017. aastal valmis ja võeti kasutusele uus andmebaas DEMIS. PÄA Demineerimiskeskuse poolt panustati turvalisuse tagamisse Eesti Euroopa Liidu eesistumise läbiviimisel. Euroopa Liidu sisejulgeoleku poliitika kontekstis võib 2017. aasta olulisemaks saavutuseks lugeda kokkulepe saavutamist Euroopa Liidu organiseeritud- ja raske kuritegevuse vastases võitluses. Järgnevaks neljaks aastaks lepiti kokku horisontaalsetes prioriteetides, et võidelda senisest enam euroopa ülesete ohtudega, mis mõjutavad ka Eesti kuritegevuse vastast võitlust. Ühe olulise muudatusena tõusis esile ka kolmandate riikide senisest tugevam kaasamise vajadus. Võimalike väliste ohtude vähendamiseks on väga oluline tegevus kolmandates riikides ning nende negatiivsete mõjude vähendamine Euroopa Liidule. Näiteks ilmestab seda teemat Ukraina sisejulgeoleku olukorra teadvustamine ja sellega seotud kahjulike mõjude vähendamine tulevikus. 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded  Tõhustatakse rahvusvahelist koostööd, et ennetada terrorismi ja radikaliseerumist.  Ukraina sisejulgeoleku olukorra võimalike kahjulike mõjude vähendamiseks tuleb lähitulevikus keskenduda enam organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, sh ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisele, integreeritud piirihalduse suurendamisele ja hübriidohtude vähendamisele.  Vähendatakse personalivoolavust ja konkurentsi asutuste vahel – peab korrastama eriteenistujate palgapoliitikat ning tagama võrreldava palgataseme ja võimalikult stabiilse töökeskkonna, et oleks võimalik siseturvalisuse teenuseid pakkuda. 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018  Majanduskuritegevus ja julgeolek jäävad märksõnadeks kindlasti ka lähitulevikus. Tähtis eesmärk on kasvatada kriminaaltulu tuvastamise, äravõtmise ning majanduskuritegude menetlemise suutlikkust. Politsei on majanduskuritegevust uurides üha enam minemas kaasusepõhiselt uurimiselt üle probleemi- ja analüüsipõhisele uurimisele. Rohkem tegeldakse kuritegevuse piiramisega probleemipõhiselt, milleks on omakorda vaja ettevõtjate sisendit. Uurimisvõimekuse tõhustamiseks on suurenenud vajadus majandusvaldkonna erialaspetsialistide järele.  Eestis on 25 viimase aasta jooksul leitud üle 80 tuhande plahvatusohtliku lõhkekeha, mis teeb praktiliselt igale ruutmeetritele 2 leidu. Aja jooksul muutuvad lõhkekehad ohtlikumaks, samuti suurendavad hoogustunud ehitustegevus ja metsaraie võimalust lõhkematerjaliga kokku puutumiseks. Olemasolevate ressurssidega on demineerimiskeskus hetkel võimeline täitma ainult operatiivülesandeid (reageeritakse väljakutsetele/leidudele), ning puudub ressurss plaaniliste demineerimistööde läbiviimiseks (selle all mõeldakse rohkete leidudega maa-alade süsteemset läbiuurimist ja leitud lõhkekehade likvideerimist). Lähiaastatel on vaja suunata täiendavaid ressursse teadaolevate suuremate leiukohtade ohutuks tegemisele. Kõige suuremaks riskiks on kõrvaliste isikute sattumine lõhkamiskohtadele. Seetõttu on oluline rajada Eesti erinevates piirkondades ohutud ja selgelt tähistatud lõhkematerjali hävitamiskohad, mis aitavad plahvatusega kaasnevaid ohte vähendada. Kõigi meetmete ülevaatlik kokkuvõte on esitatud piiratud käibega dokumendis. 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine Kesksed tegevused on põhiseadusliku korra kaitsmine, riigi vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmine, terrorismi ning selle toetamise tõkestamine, riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni tõkestamine ning nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Samuti rahvusvahelise koostöö tõhustamine, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine ning värbamise tõkestamine, riigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmine ning rahvusvaheliste finantssanktsioonide riiklik korraldamine, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine ja strateegiliste kaupade salakaubaveo tõkestamine ning rahapesuvastaste meetmete rakendamine. Teised mõõdikud sisalduvad piiratud käibega dokumendis. Tabel 1. Meetme mõõdik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas Elanike osakaal, kes hindab Eesti valitsuse tegevust - - 58,5% - Kasvab - Kasvab SiM terrorismiga võitlemisel piisavaks. Võimekus 1: Põhiseadusliku korra tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Põhiseaduslik kord on kaitstud, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu sealhulgas on riigi vastu suunatud saavutada: KAPO, PPA luuretegevust tõkestatud, riigisaladust ja salastatud välisteavet on kaitstud. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 2. Tõkestatud on riigi julgeolekut ohustavat saavutada: SiM, KAPO, PPA korruptsiooni. Kogutud ja töödeldud on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil vajalikku teavet. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 2.1. Arendatud on riskianalüüsi metoodikat SiM KAPO, 2019– RE Korrupt- (arvestades ka erasektoris korruptsiooni PPA 2020 siooni- avaldumist) ja regulaarselt on läbi viidud vastane riskihindamist. stra- teegia 2013– 2021 2.2. Töötatakse välja mõjutamise ja SiM KAPO, 2019 RE Korrupt- ähvardamise katsetest teavitamise süsteem. JUM siooni- (Riigi- vastane prokuratuu stra- teegia r, kohtud) 2013– 2021 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Rahapesu ja terrorismi rahastamist on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu tõkestatud. saavutada: SiM, RaM, JuM 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 3.1. Täpsustatud on rahapesu regulatsiooni, SiM RaM, JuM 2020 RE samuti saavutatud õigussüsteemi suurem kooskõla Viini, Palermo ja Varssavi konventsiooniga. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 4. Tagatud on tõhus järelevalve rahapesu Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu ja terrorismi rahastamise tõkestamise saavutada: PPA seaduse järgi kohustatud subjektide üle ning nende teadlikkuse tõstmine. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, KAPO, PPA, JUM, RAM Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). 5. Tõhustatakse terrorismi ennetamist, tuvastamist ja tõkestamist Oodatava tulemuse saavutamiseks on vajalik lisavajadus A ja B: Terrorismi ja raskete kuritegude ennetamise ja avastamise võimekuse suurendamine – reisijate broneeringuinfo üksuse (Passenger information unit) moodustamine ning välistoetuse kaasfinantseering – DARRA. Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 5.1. Uuendatatud on regulatsioone terrorismi SiM RaM, JuM, 2019– RE rahastamise tuvastamiseks, vahendite PPA, 2022 kinnipidamiseks ja arestimiseks. KAPO 5.2. Analüüsitud ja arendatud on SiM JUM, 2019– RE terrorismivastast võitlust. Tagatud on PPA, 2022 terrorismi võitlust toetav õiguskeskkond (sh KAPO rahvusvahelise koostöö arendamine, andmevahetuse ja piirülese meetme puudutava regulatsiooni arendus) 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Meetme eesmärk: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastasel võitlusel täiendatakse ja rakendatakse meetmeid ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, uimastid ning terrorism) suhtes. Tabel 2. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Rasketes varjatud 125 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA kuritegudes (121) (133) (143) prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv Rasketes varjatud 185 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA kuritegudes (176) (284) (175) kriminaalasjade arv, kus on arestitud kriminaaltulu. Kriminaaltulu 2579338 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA (3 018 000) (7 577 448) (7203225) arestimise maht prioriteetsetes kuritegudes Olulised probleemid Puuduvad konkreetsed sisejulgeolekut tagavate asutuste koostöö põhimõtted ning terviklik kriminaalluure süsteem, millega tagatakse teabevahetus ja -hange riiklikul tasandil. Keskkriminaalpolitsei olukorrapilt ei ole terviklik. Puudulik on kriminaalmenetluse-eelne teabekogumine (õiguslikud küsimused), mis võimaldaks teha kindlaks kuritegelikus maailmas toimuvat ning seada seeläbi eesmärke ja tööülesandeid kriminaalpolitsei allüksustele. Kuritegevus on jätkuvalt tulus, kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude avastamise ja uurimise võimekust on vaja arendada, samuti puudub terviklik ülevaade, kui suurt hulka finantsvahendeid kasutab organiseeritud kuritegevus Eestis ning kui palju on kuritegelik raha imbunud seaduslikku ettevõtlusesse. Kriminaalluure tehniline võimekus on ebapiisav. Piiratud on võimekus avastada, menetleda ja uurida küberkuritegusid, samuti küberkriminalistika võimekus. Võimekus 1: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Vähenenud on organiseeritud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu kuritegelikes ühendustes ja gruppides saavutada: PPA tegutsevate inimeste arv. 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 2. Vähenenud on Eesti kasutamine Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu rahapesu transiidiriigina ning saavutada: PPA kuritegelikul teel saadud raha suunamine seaduslikku ettevõtlusesse. 3. Õiguskaitseasutuste tegevus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu organiseeritud salakaubanduse vastases saavutada: PPA, MTA võitluses on muutunud tõhusamaks. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 4. Vähenenud on nõudlus ja pakkumine saavutada: SiM, PPA, SKA, SOM narkootikumide ja psühhotroopsete Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil ainete järele. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 4.1. Tagatud on regulaarne tehniliste seadmete SiM PPA, 2019– RE kaasajastamine ja personali väljaõppe SKA 2022 korraldamine ning IKT süsteemide omavaheline liidestatus ja koostalitlusvõime (sealhulgas ministeeriumide valitsemisalade üleselt) arendamine. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 5. Tõstetud on kriminaaltulu tuvastamise ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: arestimise ning majandus- SIM, PPA, RaM, JuM kuritegevusvastase võitluse võimekust. Tagatud on õiguskaitseasutuste võimekus avastada ja menetleda keerukamaid majanduskuritegusid. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, KAPO, JuM (Riigiprokuratuur) 6. Menetlemine on muudetud tõhusamaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 6.1. Viiakse läbi kriminaalmenetluse revisjon. JuM 2020 RE Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 7. Tagatud on raske ja organiseeritud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu kuritegevuse vastu võitlemiseks ja saavutada: SiM, PPA, JuM (EKEI) kriminaalmenetluse tõhusaks Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil läbiviimiseks vajalikud tehnilised kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste seadmed, vahendid ja IKT süsteemid tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). ning nende kaasajastamine, personal ja väljaõpe ning nende pidev arendamine. Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 7.1. Tagatud on investeeringud SiM PPA 2019– RE, jälitustegevuseks vajalike sõidukite 2022 *välis- soetamiseks*, sündmuskohal teenistujate vahendid: turvalisuse tagamiseks, kriminaalmenetluse ISF eririistvara soetamiseks, kriminalistide tööks vajalike vahendite soetamiseks ning kriminaalmenetlust toetavate IKT süsteemide arendusteks. 7.2. Arendatakse kohtuekspertiisi ja SiM, JuM PPA, 2019– RE kriminalistika võimekust. EKEI 2022 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 8. Rakendatud on sisejulgeolekut tagavate Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu asutuste vahelise koostöö põhimõtted saavutada: PPA ning terviklik kriminaalluure süsteem, Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil millega on tagatud tõhus kriminaalteabe kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste vahetus riiklikul tasandil. tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 8.1. Kriminaal- ja jälitusteavet puudutavaid PPA 2019– RE, süsteeme ja nende koostalitlusvõimet on 2022 osaliselt parendatud. välis- vahendid: ISF, lisavajadus E Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 9. Tagatud on õiguskaitseasutuste saavutada: SiM, PPA võimekus avastada ja menetleda Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil küberkuritegusid kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Seosed Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 9.1. Elanikke on teavitatud küberkuritegevusega SiM PPA 2019– RE; välis- seonduvatest ohtudest. 2022 vahendid; 9.2. Rakendatud on küberkuritegevusvastase SiM PPA 2019– RE; välis- Vägi- võitlemise tegevuskava (tegevused on 2020 vahendid; valla piiratud käibega dokumendis). lisa- enne- vajadus C tamise stra- teegia 2015– 2020 9.3. Suurendatud on laste turvalisust Internetis. PPA 2019– RE; välis- 2022 vahendid; lisavajadus A 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus Meetme eesmärk: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus on suurenenud. Tabel 3. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Plahvatustes 0/<5 0/<5 hukkunute ja 0/6 0 / < 5 (0/2) 0/<5 0/<5 0/<5 PäA (1/6) (2/8) vigastatute arv Lõhkekeha või lõhkeseadeldise 4 < 10 (6) < 9 (5) < 8 (3) <7 <6 <5 PäA plahvatuste arv Pommigrupid tagavad demineerijate sündmuskohale jõudmise igasse Tagatud Tagatud Tagatud Eesti paika 90 Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud PäA minuti jooksul (Tagatud) (Tagatud) (Tagatud) (saarte puhul lisandub transpordi- liigist sõltuv aeg). CBRN Väike Väike Suureneb Suure- valdkonna Väike Suureneb Suureneb SiM võimekus (Väike) (Suurenes) (Suurenes) neb Eestis Olulised probleemid Demineerimis- ja CBRN valdkond on reageerimise mõttes riiklikult killustunud. Demineerimis- ja CBRN valdkonna varustuse ja tehnika soetamine on puudulik, kuna valdkonna arendamine ei ole olnud jätkusuutlik (suuremad investeeringud on põhinenud ühekordsetel investeeringutel või USA valitsusasutuste toetusel), samuti ei arvestata varustuse ja tehnika elukaarega. Eestis on CBRN sündmusele reageerimiseks vajalikud erivõimekused jaotunud erinevate ametkondade vahel, seetõttu on vaja parendada ametkondadeülest koostööd ning tehnika ristkasutuse võimalikkust. Praegune demineerimiskeskuse asukoht on valdkonda ja tööiseloomu arvestades selleks ebasobivas kohas linna keskel, samuti puudub Eestis eraldi keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise ja demineerimiskompleks. Samuti ei ole piisavalt personaalseid isikukaitsevahendeid (kaitseülikonnad, maskid) ning teadlikkus vahendite kasutamisest ja kogemus on väiksed. Demineerimistöö tõhusamaks ja ohutumaks muutmiseks on vaja väiksemaid mehitamata lennuvahendeid ehk UAV-sid. Demineerimisvaldkonnas on oluline tagada piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate olemasolu ning demineerimismeeskondade piisav isikkoosseis ja ekspertide olemasolu valdkonna arendamiseks ja väljaõppeks. Samuti ei õpetata seda eriala üheski koolis. 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekus 1: Demineerimise võimekuse tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Pommigrupid tagavad demineerijate Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu sündmuskohale jõudmise igasse Eesti paika saavutada: PäA 90 minuti jooksul (saarte puhul lisandub transpordi-liigist sõltuv aeg). Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 2. Demineerimismeeskondade isikkoosseisude saavutada: SiM, PäA, KAPO, PPA suurus on demineerimistöö ohutuks Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi läbiviimiseks piisav. Samuti on valdkonnas tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused loodud ekspertide ametikohad teenuste (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi arendamiseks ja personali väljaõppeks. täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Jätkatud on regulaarse väljaõppega, et parandada SiM PäA, 2018– RE koostööd eriüksustega ja suurendada riiklikku KAPO, PPA 2020 reageerimisvõimekust. 2.2. Soetatud on personaalseid SiM PäA 2018– RE; isikukaitsevahendeid*, uued pommiülikonnad, 2020 osaliselt pommirobotid ning läbi on viidud koolitusi. välis- Analüüsitud on UAV-de kasutusele võtmise vahendid: võimalusi. ISF; lisa- vajadus F 2.3. Parendatud on demineerijate töötingimusi, SiM PäA 2020 Välis- samuti on rajatud EOD ja CBRN tarbeks vahendid: kompleks. ISF Võimekus 2: CBRN võimekuse tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. CBRN valdkonna võimekus Eestis on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu suurenenud: CBRN valdkonnas on Eestis saavutada: SiM, PäA moodustatud ööpäevaringne Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi reageerimisvõimekus, sealhulgas võimaldatakse tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused varustuse ja tehnika ristkasutust, ning on (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi määratud nimetatud valdkonna juhtivasutus täiendavaid tegevusi). (riiklik kontaktpunkt). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 1.1. Loodud on pikaajaline planeerimissüsteem SiM PäA 2019– SiM demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja 2021 varustuse uuendamiseks ning tagatud on süsteemne lähenemine parimate praktikate üle võtmiseks, et demineerimisvõimekust suurendada. Riiklikult ja süsteemselt on hinnatud demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja varustuse vajadust koos varustuse elukaare arvestusega, mis on alus pikaajalisele planeerimisele ja soetamisele. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 2. Tagatud on sujuv koostöö ja selge asutuste saavutada: PäA, KeM (KA), AS A.L.A.R.A vaheline rollijaotus kiirgusohuga seotud õnnetuste korral. Suurendatud on asutuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused võimekust reageerida kiirgusohuga seotud (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi õnnetustele. täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Koostöös on tagatud ööpäevaringne PäA, KeM 2019– RE reageerimisvõimekus. (Päästeameti ja (KA), AS 2020 Keskkonnaameti puhul tehakse seda pidevalt, AS A.L.A.R. A.L.A.R.A. loob vastava võimekuse 2018. aastal). A. 2.2. Sisejulgeolekufondi vahenditega on uuendatud KeM KA 2019– välis- kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi 2020 vahendid: tarkvara, seadmeid ja sidesüsteeme. ISF Meede 4: Isikute ja objektide kaitse Tagatakse riiklike institutsioonide valvamise võimekus, valvates objekte ja osutades isikukaitset. Tabel 4. Meetme mõõdik 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Kaitstavate isikute või 100% 100% 100% 100 100 objektide vastu 100% 100% SiM (100%) (100%) (100%) % % suunatud ründed on tõrjutud Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis. 15 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 5: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid Rakendatakse tegevusi, mis võimaldavad kiire reageerimise erioperatsioonide tegemiseks üle Eesti ja tagavad valmisoleku tulla toime massirahutustega. Mõõdik sisaldub piiratud käibega dokumendis. Võimekus 1: Kiirreageerimine ja erioperatsioonide läbiviimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Tagatud on valmisolek teostada 24/7 Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu eriettevalmistust või erivarustust nõudvad saavutada: PPA politseitaktikalisi tegevusi. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA 2. Kiirreageerimise ja erioperatsioonide Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi võimekus on kasvanud. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Kiirreageerimisevõimekuse tõstmiseks on viidud SiM PPA 2019– RE ellu tegevuskava politsei kiirreageerimise- 2021 võimekuse suurendamiseks. Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis. 16 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel 3. Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine 28 521 405 28 960 604 28 247 089 28 431 648 114 160 747 Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus 35 300 056 35 582 709 35 686 343 36 117 203 142 686 311 Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus 3 288 225 3 289 551 3 217 279 3 340 041 13 135 096 Meede 4: Isikute ja objektide kaitse 8 066 896 8 423 845 8 264 337 8 177 172 32 932 250 Meede 5: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid 4 093 911 4 085 733 4 079 452 4 078 866 16 337 962 Kokku 79 270 493 80 342 442 79 494 500 80 144 930 319 252 365 Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia koostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarvemenetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel. 17 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 4. Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU A. Terrorismi ja raskete kuritegude ennetamise ja avastamise 105 000 165 000 158 000 158 000 586 000 võimekuse suurendamine – reisijate broneeringuinfo üksuse (Passenger information unit) moodustamine B. Välistoetuse kaasfinantseering - DARRA 12 000 0 0 0 12 000 Meede 2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus C. Majandus- ja küberkuritegude uurimisvõimekuse 922 000 927 000 1 001 000 1 084 000 3 934 000 tugevdamine (eeldus riigitulude suurendamiseks) D. Muu PPA RS lisataotlus 627 000 940 000 1 271 000 1 618 000 4 456 000 E. Jälitustegevuse võimekuse tõstmine (RS) 101 000 14 000 14 000 14 000 143 000 Meede 3: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus F. Demineerimisohutuse suurendamine 733 000 629 000 633 000 1 047 000 3 042 000 Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade 7 518 442 10 284 718 13 100 379 16 354 187 47 257 726 elutsüklipõhine uuendamine jm. Kokku 10 018 442 12 959 718 16 177 379 20 275 187 59 430 726 18 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond) JuM – Justiitsministeerium K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist. KaM – Kaitseministeerium KAPO – Kaitsepolitseiamet PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PäA – Päästeamet RaM – Rahandusministeerium RE – tegevuse elluviimiseks on riigieelarves vahendid olemas SiM – Siseministeerium SKA – Sisekaitseakadeemia SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 19 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi Tasakaalustatud kodakondsus- nimetus ja kestus ja randepoliitika aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika soodustab Eesti arengut ning tagab Programmi siseturvalisuse, toetudes kodakondsus- ja rändevaldkonna teadmistepõhisele eesmärk ja terviklikule käsitlusele ning avatud sotsiaal- ja majanduskeskkonnale. Siseministeerium. Vastutaja (kaasvastutajad)1 Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium Programmis keskendutakse kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika ning uussisserändajate kohanemispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Siseturvalisuse seisukohalt mõjutavad rände- ja kodakondsusvaldkonnad oluliselt ühiskonna terviklikku toimimist. Ühiskonna terviklik toimimine panustab demokraatiasse, majandusarengusse ja inimeste elukvaliteeti ning seeläbi ka kogukondlikku turvalisusesse. Kodanikud moodustavad poliitilises mõttes riigi rahva – need on inimesed, kes riiklust kannavad. Demokraatlikku riigiidentiteeti toetava kodakondsuspoliitika võtmeküsimus on soodustada nii regulatiivsete kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ning selle väärtustamist. Siin on oluline mitmete toimijate panus. Samuti on kodakondsuspoliitika oluline osa määrata, millistel juhtudel isikule kodakondsust ei anta. Ränne (nii välja- kui sisseränne) muudab suuremal või vähemal määral riigi Sisu lühikokkuvõte rahvastiku ning pikemas perspektiivis teatud määral ka kodanikkonna koosseisu. Sellised muutused võivad omada nii positiivset mõju (nt majandusareng, innovatsioon, erinevate valdkondade rahvusvahelistumine) kui ka tuua kaasa muudatuste võõristamise ja julgeolekuga seotud ebakindluse. Rände korraldamine on ka otseselt seotud julgeolekuga – seda nii ebaseadusliku sisserände tõkestamisel kui ka olukorras, kus üha rohkem inimesi on seotud mitme elukohaga, tehes tööd, äri, poliitikat jne mitmes riigis korraga. Lähtudes Eesti rahvastikusuundumustest ja majandusarengu vajadustest, on järgmistel aastatel ühiskonna arendamisel põhiküsimus inimene kui arenguressurss. Eesti sisserändepoliitika peaeesmärk on tagada nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega. Teine eesmärk on hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (kajastades rahalised vahendid teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Sisserändepoliitika kujundamise üheks peamiseks eelduseks on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- ja majandusvaldkonnas ning praeguste sisserändajate profiilide, Eesti elanike vastuvõtuvalmiduse ja sisserändega kaasneva mõju uuringud. Samuti on eelduseks kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu Eestisse elama asumise soodustamise meetmete olemasolu ning teave teiste riikide kogemuste kohta rände juhtimisel Lisaks tavapärastele sisserände põhjustele, nagu töötamine, õppimine ja pereränne, on rändepoliitika osa ka rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud ränne. Eesti on väikseima rahvusvahelise kaitse taotluste arvuga Euroopa Liidu liikmesriik, kuid surve on järk-järgult kasvanud ning oluline on tagada rahvusvaheline kaitse kõikidele seda vajavatele taotlejatele ning toetavad teenused taotlejatele ja kaitse saajatele. 2015. aastal eskaleerunud ulatusliku Vahemere rändekriisi tõttu on ka Eestil lähiaastatel vaja tagada võimekus ümberasustamiseks ja -paigutamiseks. Sisserändepoliitika kujundamisel on oluline ka sisserändajate kohanemise toetamine. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamisel on oluline valdkondlike poliitikate ootustega arvestamine ning samas teiste poliitikate panustamine rände- ja kodakondsuspoliitika arengusse. Samuti on oluline ühiskonna terviklikkus ning sellest adekvaatse ülevaate omamine, et kindlustada nii avaliku ruumi ja ühiskonna toimimine kui ka rahvusriigi põhimõtte säilitamine. Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister ja ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist ja teostab selle üle järelevalvet. Programmi elluviimiseks, seireks, aruandluseks ja täiendamiseks moodustab ministeerium vajaduse korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad Siseministeeriumi koostööpartnerite volitatud esindajad. Juhtimiskorraldus Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruande ja esitab selle hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Sisukord Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 4 Ränne ...................................................................................................................................... 4 Kohanemine .......................................................................................................................... 10 Kodakondsus ........................................................................................................................ 11 Programmi eesmärk ja mõõdikud ............................................................................................ 13 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal ........................................................ 13 Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine .................................................. 16 Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja vastuvõtutingimuste tagamine .................................................................................................................................................. 19 Rahastamiskava ........................................................................................................................ 27 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 28 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 29 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Hetkeolukorra analüüs Riigi käsitlemisel on üldjuhul keskse tähtsusega riigi kodanikud. Kodanikud moodustavad poliitilises mõttes riigi rahva – need on inimesed, kes riiklust kannavad. Ehkki kodakondsuse omamist ei saa automaatselt võrdsustada riigi suhtes patriotismiga ning kodakondsuse puudumist lojaalsuse puudumisega, märgib kodakondsus kindla sideme olemasolu inimese ja riigi vahel – vastastikuseid õigusi, kohustusi ja vabadusi. Ränne (nii välja- kui sisseränne) muudab suuremal või vähemal määral riigi rahvastiku ning pikemas perspektiivis teatud määral ka kodanikkonna koosseisu. Sellised muutused võivad omada nii positiivset mõju (nt majandusareng, innovatsioon, erinevate valdkondade rahvusvahelistumine) kui ka tuua kaasa muudatuste võõristamise ning julgeolekuga seotud ebakindluse. Ränne Rändeprotsessid on globaalsed, seetõttu on Eesti rändepoliitika üks peamine ülesanne aidata saavutada riiklikke eesmärke pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades ülemaailmseid ja regionaalseid protsesse. Üldiselt iseloomustavad rändeprotsesse järjest suurenev geograafiline ulatus ning hargmaistumine2, mis Eestis puudutavad nii ajutiselt kui alaliselt Eestist väljarändavaid Eesti elanikke kui ka Eestisse rändavaid teiste riikide kodanikke. Olukorras, kus üha rohkem inimesi on seotud mitme elukohaga, tehes tööd, äri, poliitikat jne mitmes riigis korraga, muutub riigi jaoks järjest keerulisemaks omada ülevaadet riigi elanikest, kodanikest ning sisse- ja väljarändajatest lähtuvalt vaba liikumise õigusest Euroopa Liidu piires. Euroopa Liidus on järgmiste aastate eesmärgiks seatud rändevoogude juhtimine, selle eelduseks on sidustada erinevaid rändevaldkonna alavaldkondi ning teha tihedamat koostööd seadusliku rände juhtimise, ebaseadusliku rände tõkestamise, rahvusvahelise kaitse, kohanemis- ja lõimumispoliitikate alal. Samuti kavandatakse suurendada siseküsimuste sidusust välis-, arenguabi- ning majandus- ja haridusmeetmetega. Ka Eestis on viimastel aastatel üha enam kerkinud üles horisontaalsete poliitikavaldkondade koostoime soodustamine. Viimaste aastate jooksul on Eestis eri strateegiadokumentides3 selge vajadusena nimetatud majanduse, teaduse ning hariduse rahvusvahelistumist. Samuti on esile tõusnud targa majanduse ning tööjõu- ja talendipoliitika, mille elluviimise ühe meetmena nähakse ka sisserännet. Rahvastikuprotsessid ja väljaränne on tinginud Eestis tööealise rahvastiku vähenemise. See koos mõnede rühmade eemalejäämisega tööturust (nt NEET noored4, pikaajalised töötud, erivajadustega inimesed) on vähendanud aktiivset tööealist rahvastikku. Rahvastik väheneb põhiliselt tööealiste inimeste (15–64-aastased) arvelt ning 20 aasta pärast elab Eurostati5 prognooside kohaselt Eestis üle 100 000 tööealise inimese vähem. Haridussüsteemis omandatud oskuste mittevastavus tööturu vajadustele on aga soodustanud struktuurset 2 Hargmaisus viitab levinud olukorrale, kus inimesed on üha enam seotud mitme elukohaga, säilitades vanu ja luues uusi sidemeid ning tehes tööd, äri, poliitikat jms mitmes riigis korraga. 3 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Kättesaadav Internetis: https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020; „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni 2014–2020 strateegia“. Kättesaadav Internetis: https://www.hm.ee/sites/default/files/tai_strateegia.pdf; „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“. Kättesaadav Internetis: https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_ettevotluse_kasvustrateegia_2020.pdf; „Kõrgharidusprogramm 2016–2019“. Kättesaadav Internetis: https://www.hm.ee/sites/default/files/lisa_8_korghariduse_programm_2016-2019.pdf 4 NEET on lühend ingliskeelsest väljendist Not in Education, Employment, or Training, mis tähistab mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid noori. 5 Eurostat (2015). The 2015 Ageing Report: Economic and budgetary projections for the EU27 Member States (2010-2060). Kättesaadav Internetis: http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-2_en.pdf. 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 tööjõupuudust. Viimastel aastatel on sisseränne Eestisse suurenenud. 2015. ja 2016. aastal ületas sisseränne väljarände6. Statistikaameti andmetel rändas 2016. aastal Eestisse 14822 inimest, Eestist lahkus 13792 inimest (joonis 1). 15413 14822 13003 13792 Rändesaldo Väljaränne 6740 5527 5294 6214 6321 Sisseränne 4384 4406 4658 4637 3741 3671 3884 37… 4098 3904 2410 2234 2810 2639 1030 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 -643 -735 -774 -2484 -2505 -2642 -733 -3293 -3682 Joonis 1. Sisseränne, väljaränne ja rändesaldo aastatel 2006–2016 (Allikas: Statistikaamet) Eelnevate andmete põhjal võib järeldada, et järgmiste aastate põhiküsimuseks on inimene kui arenguressurss. Seega tõuseb veelgi iga üksikisiku väärtus arengu toetajana ning muutub oluliseks riigi roll elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, et olla atraktiivne nii olemasolevatele elanikele kui ka lisandväärtust toovatele sisserändajatele. See tähendab, et valdkondlike poliitikate ootused rändepoliitikale on konkreetsemad ning sisseränne on majandus-, teadus- ja haridusvaldkondadega vahetult seotud. Samas tuleb arvestada ka sisserännanute võimalikku mõju Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja elukeskkonna turvalisusele, samuti siinsete elanike valmidusega sisserännanuid vastu võtta. Võttes arvesse eri poliitikavaldkondade vajadusi ning pidades silmas ka eesmärki tagada ühiskonna terviklik toimimine ja rahvusriikluse säilimine, on mõjus ning läbimõeldud rände juhtimine Eesti rändepoliitikas oluline, kuid ühtlasi ka ühiskonna arengu tunnus. Viimastel aastatel on Eestis liigutud veelgi kaasavama, teadmistepõhise ja teadlikuma rände juhtimise suunas ning pööratud enam tähelepanu sellele, et Eestisse jõuaks rohkem inimesi, kes annaks ühiskonnale lisandväärtust. Eesti sisserändepoliitika peamine eesmärk on tagada nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Kõrghariduse, teaduse ning majanduse rahvusvahelistumiseks ja arenguks on vaja kõrgelt kvalifitseeritud inimesi ning tööturu ja haridusmaastiku valmisolekut ning avatust sisserännanute suhtes. Majanduses viimastel aastatel toimunud muutused, ekspordi senisest suurem osatähtsus ettevõtluses, suurenenud kõrglisandväärtusega töökohtade arv ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimelisemate, suuremat lisandväärtust loovate ning teadus- 6 Väljarände metoodikat muudeti ning alates 2016. aastast arvutab Statistikaamet väliarännet (e isiku üleminemist residendist mitteresidendiks ja vastupidi) residentsuse indeksi abil. Metoodika muutusest tingituna on 2015 kohta toodud näitajad sisse- ja välja rännanud isikute arvu kohta suurusjärgu võrra erinevad. 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu on tinginud ka suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu, sealhulgas tippspetsialistide, aga ka ettevõtlike inimeste järele.7 Teisalt on tööjõuturu terviklikus toimimises oluline osa ka oskus-8 ja lihttöölistel. Viimastel aastatel on kättesaadavaks muutunud uued andmeallikad, mis on andnud võimaluse täiustada tööjõuturuprognooside metoodikat ning seetõttu on suurenenud võimekus koostada prognoose, mis kirjeldavad täpsemalt Eesti tööturu vajadusi ning tööealiste elanike võimalusi selle vajaduse katmiseks9. Seetõttu tuleb rändevaldkonnale läheneda terviklikult, st arvestada nii tippspetsialistide ehk talentide kui ka oskus- ja lihttöötajatega. Kuigi pereränne on jätkuvalt üks peamisi rände liike, on viimastel aastatel oluliselt suurenenud ka õppimiseks ja töötamiseks antud elamislubade arv (tabel 1). Eesti ühiskonnale lisandväärtust andvate talentide sisserände soodustamiseks on välismaalaste seadusesse alates 2013. aastast sisse viidud mitmeid muudatusi. Näiteks on välistudengitele antud võimalus jääda töö leidmise eesmärgil pärast õpingute lõppemist riiki kuueks kuuks ning alates 2016. aasta algusest on 90- päevane üleminekuaeg uue elamisloa aluse leidmiseks kehtestatud ka kõikidele teistele rändeliikidele. Samuti on Eestis kõrgkooli või kutseõppe lõpetanutele kehtestatud soodsamad tingimused töötamiseks antava elamisloa taotlemisel. Seega on õigusaktidega loodud võimalus kaasata Eestis hariduse omandanud üliõpilasi paremini siinsele tööturule ning muudetud juba Eestisse elama asunud välismaalastele paindlikumaks elukorralduse muutumisel Eestis viibimise jätkamine. Soodustamaks Eestis elavate ja ühiskonnaga kohanenud välismaalaste jätkuvat Eestis elamist ja töötamist, loodi 2016. aasta muudatustega uus elamisloa liik – elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. 2017. aastal jõustunud muudatustega laiendati lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni ning vähendati välismaalastele makstava töötasu nõudeid, seades piirmääraks Eesti keskmise brutokuupalga. Samuti loodi lihtsamad tingimused iduettevõtjatele ja suurinvestoritele Eestisse elama asumiseks. Kui varasemalt oli pereränne peamine rände liik, siis alates 2015. aastast ületab töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade arv pererände alusel tulnute arvu. Võrreldes 2010. aastaga on töötamiseks antavate elamislubade arv kahekordistunud. See on tinginud olukorra, kus iga- aastaselt seatav sisserände piirarv, mis kehtestab maksimaalse välismaalaste arvu, kellel on lubatud Eestisse tööle või ettevõtlusega tegelema asuda, täitus esmakordselt 2016. aastal ning 2017. aastal juba I poolaasta jooksul. Kuna nii 2016- kui ka 2017. aastal sisserände piirarv täitus, kutsuti 2017. aastal kokku laiapõhine töörühm arutamaks sisserände piirarvu regulatsiooni muutmist. Tabel 1. Välja antud tähtajalised elamisload rändeliikide lõikes aastatel 2010–2017 (Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Pereränne 1063 1371 1253 1283 1387 1458 1513 1372 Töötamine 941 1429 835 863 1237 1659 1800 2273 Ettevõtlus 68 142 61 54 35 28 18 68 Õppimine 459 463 516 679 893 1144 1297 1413 Püsivalt Eestisse - - - - - - 1968 2359 elama asumine Muu 1020 900 645 624 508 639 106 23 7 „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“. Kättesaadav Internetis: http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12568. 8 Oskustöötajad arvatakse teatud juhtudel ka talentide hulka ning seega on esitatud jaotus tinglik. 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringud ja analüüsid. Kättesaadav Internetis: https://www.mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud. 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kokku 3551 4305 3310 3503 4060 4928 6702 7508 Riigid, kelle kodanikele on erinevatel alustel elamislubasid antud, on jäänud samaks. Alates 2010. aastast on enim tähtajalisi elamislubasid väljastatud Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide kodanikele, nendele järgnevad Valgevene, India, Gruusia, Türgi, Hiina ja Nigeeria kodanikud (tabel 2). Kui varasemalt väljastati enim tähtajalisi elamislubasid Venemaa kodanikele, siis viimasel kolmel aastal on olulisemaks päritoluriigiks tõusnud Ukraina. Tabel 2. Välja antud tähtajalised elamisload kodakondsuse lõikes aastatel 2010–2017 (Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Venemaa 1263 1607 1110 1118 1119 1237 1696 1552 Ukraina 384 870 589 675 1087 1610 1720 2129 Ameerika Ühendriigid 169 182 182 192 183 197 221 209 Valgevene 80 122 65 81 93 105 185 238 Gruusia 98 71 72 75 120 109 128 157 India 42 44 50 76 129 130 187 249 Hiina 87 77 77 97 83 83 117 137 Türgi 94 78 70 77 85 95 118 210 Nigeeria 6 9 16 36 78 144 200 199 Bangladesh 7 4 8 9 21 50 95 132 Muud 1321 1241 1071 1067 1062 1168 2035 2296 Kokku 3551 4305 3310 3503 4060 4928 6702 7508 Euroopa Liidu liikmesriikidest rändab Eestisse kõige rohkem Läti, Soome, Saksamaa, Itaalia ning Prantsusmaa kodanikke (tabel 3). Tabel 3. Euroopa Liidu kodanike sisseränne kodakondsuse kaupa aastatel 2010–2017 (Allikas: Rahvastikuregister) 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Läti 224 263 303 396 332 290 397 820 Soome 646 616 768 770 698 793 798 770 Saksamaa 230 251 300 352 384 435 465 436 Itaalia 113 115 166 190 206 208 253 281 Prantsusmaa 126 117 139 190 163 191 210 245 Rootsi 124 85 90 94 91 100 104 163 Leedu 108 108 87 124 118 133 152 157 Suurbritannia 85 95 95 120 84 108 90 143 Poola 58 62 127 148 122 105 84 70 Hispaania 71 87 105 119 148 147 157 66 Muud 322 311 397 877 698 666 738 968 Kokku 1785 1799 2180 2503 2346 2510 2710 3151 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Samal ajal tuleb kõiki rändepoliitika mõjusid vaadelda dünaamiliselt, pidades silmas ühelt poolt Eesti demograafilist olukorda ja majanduse vajadusi ning teisalt, et praegu tööjõu ealiste keskmist vanust noorendavad sisserändajad vananevad ning võivad siis vajada ise riigilt majanduslikku tuge. Arvestada tuleb ka kaasarändavate perekonnaliikmetega ning nende võimalustega ennast tööjõuturul rakendada. Seetõttu võib sisseränne avaldada riigi majandusele ja ühiskonnale lühikeses ja pikas perspektiivis erinevat mõju10. Seega on sisserändepoliitika kujundamiseks vajalikud kvaliteetsed prognoosid ning analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- ja majandusvaldkonnas ning praeguste sisserändajate kirjelduste, Eesti elanike vastuvõtuvalmiduse ja sisserändega kaasneva mõju uuringud, mis annavad ülevaate kasutatavatest ressurssidest, vajadustest ja võimalustest. Samuti on oluline teave teiste riikide kogemuste kohta rände juhtimisel, sealhulgas nii parimatest kui ka ebaõnnestunud lahendustest õppimine. Lisaks tavapärastele sisserände põhjustele, nagu töötamine, õppimine ja pereränne, on rändepoliitika osa ka rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud ränne. Eesti on väikseima rahvusvahelise kaitse taotluste arvuga Euroopa Liidu liikmesriik, kuid surve on järk-järgult kasvanud. Samuti on Eesti siiani olnud valdavalt transiidiriik, kust loodetakse jõuda teistesse riikidesse, eelkõige Põhjamaadesse. Kriiside tõttu Euroopa lähiümbruses on suurenenud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja -saajate arv nii Eestis kui ka Euroopas11. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on esimest korda ajaloos maailmas kokku üle ühe miljoni inimese, kes vajavad ümberasustamist. Viimasel paaril aastal on olnud sunnitud oma koduriigist lahkuma enim süürlased, eritrealased ja afgaanid. Kuigi põgenike voogudest on enim mõjutatud kriisikollete naaberriigid, kes on olnud siiani ka suurimad põgenike vastuvõtjad (Türgi, Pakistan, Liibanon, Iraan ja Jordaania), on oma jõupingutusi olukorra leevendamiseks suurendanud ka Euroopa Liit, kus eesliini riikides (eelkõige Kreekas ja Itaalias) on alates 2015. aastast olnud vajalik nii ümber paigutada sinna saabunud rahvusvahelise kaitse saajaid, kui tugevdada riikide vastuvõtusüsteeme. Kui Euroopa Liidus esitati 2008. aastal 225 150 ning 2013. aastal juba ligikaudu 431 090 taotlust ja 2014. aastal esitati kokku juba 626 960 rahvusvahelise kaitse taotlust12. 2015. aastal esitati Euroopa Liidus kokku 1 321 600 rahvusvahelise kaitse taotlust13, mis oli seni kõigi aegade suurim taotluste arv Euroopa Liidus. Eurostati andmetel esitati 2016. aastal EL liikmesriikidesse kokku 1 204 300 taotlust14. Euroopa Komisjoni andmetel esitati 2017. aastal EL liikmesriikides kokku 706 913 taotlust, mis näitas märkimisväärset langust võrreldes eelmise aastaga. Eestis taotles rahvusvahelist kaitset 2011. aastal 66 inimest, 2014. aastal 147 ning 2015. aastal 226 inimest. 2016. aastal oli esmakordseid rahvusvahelise kaitse taotluse esitajaid 84, mida on peaaegu kolm korda vähem kui 2015. aastal. Vähenenes eelkõige Ukraina kodanikest taotlejate arv. 2017 aastal esitati Eestis kokku 116 rahvusvahelise kaitse taotlust. Neist 7 olid korduvad taotlused ja 15 kaitse saajate perekonnaliikmete taotlused. Seega, esitati 2017. aastal tavarände korras Eestis 10ASEM-i riikide sisserände ja rändevoogude juhtimise peadirektorite 12. konverents, Tokyo, 9.–10. oktoober 2013. Rändepoliitika kui majanduskasvu strateegia. Taustamaterjal. 11 Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus (2013). Rändemonitooring: Pagulusränne Euroopa Liidus, sealhulgas Balti riikides ja Põhjamaades 2012. aastal. 12 Eurostat http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Asylum_statistics 13 http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=migr_asyappctza&lang=en 14 http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7921609/3-16032017-BP-EN.pdf/e5fa98bb-5d9d-4297-9168- d07c67d1c9e1 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ligikaudu 2,5% võrra rohkem taotlusi. Täiendavalt esitati 2017 jooksul 75 rahvusvahelise kaitse ja kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa pikendamise taotlust. Eestis esitasid 2017. aastal sagedamini rahvusvahelise kaitse taotlusi Ukraina (18), Vene Föderatsiooni (17), Gruusia (13), Sri Lanka (7) ja Iraagi (7) kodanikud. 2017. aastal tegi PPA 38 positiivset otsust. Neist 7 korral omistati pagulase staatus, 9 korral täiendava kaitse staatus ja 23 korral anti elamisluba kaitse saanud isiku perekonnaliikmele. Ülaltoodule lisandusid 77 ümberasustamise ja ümberpaigutamise raames tehtud positiivsed otsused, neist 47 tehti ümberpaigutamise ja 30 ümberasustamise raames. Eestisse saabusid 2017. aastal rändekava alusel kokku 98 inimest. Seega on 2017. aasta seisuga Eestisse saabunud 175 inimest. Neist 145 Süüria kodanikku, 24 Iraagi, 4 Eritrea ja 2 Jeemeni kodanikku. Võrreldes 2016. aasta andmetega, tehti 12,5 % vähem positiivseid otsuseid. Ümberpaigutamise ja ümberasustamise raames tulnud isikud, kes on saanud pagulasstaatuse 400 Ümberpaigutamise ja ümberasustamise raames tulnud isikud, kes on saanud täiendava kaitse Rahvusvahelise kaitse saajate arv 300 78 Rahvusvahelise kaitse taotlejate arv 36 200 20 68 19 228 28 16 100 7 13 147 52 11 97 116 4 17 66 77 4 36 30 52 0 14 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 2. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis ajavahemikul 01.01.2008‒ 31.12.2017 (Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) Kui 2015.aastal esitati 226 taotlust, 2016 oli esmakordseid rahvusvahelise kaitse taotluse esitajaid peaaegu kolm korda vähem ja 2017 aastal esitati ca 2,5% rohkem taotlusi, siis tuleb endiselt pöörata tähelepanu asjaolule, et rahvusvahelise kaitse valdkond on väga palju sõltuv välistest teguritest. Seega võib endiselt Eestis lähiaastatel rahvusvahelise kaitse valdkonnas väljakutseks olla toimetulek taotlejate arvu kasvuga ning nii rahvusvahelise kaitse taotlejatele kui saajatele toetavate teenuste tagamine (nt toimetulekut, kohanemist ja hilisemat lõimumist toetavad teenused, sh tugiisikuteenus, nõustamine, rehabilitatsiooniteenus, eesti keele õpe jne), hoides samas ära varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ning teenuste ülekoormamist. Kuna Euroopa Liidu rändepoliitika aluspõhimõte on vastastikune solidaarsus ja vastutus, avaldas Euroopa Komisjon 2015. aasta mais Euroopa rände tegevuskava teatise, mis muu hulgas hõlmas kõikide liikmesriikide vahelisest solidaarsusest lähtuvalt ümberasustamise ja - paigutamise mehhanisme Vahemere kriisiolukorra lahendamiseks. 2015. aasta septembris leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide siseministrid kokku 180 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises ja -asustamises kahe aasta jooksul. 2016. aasta 18. märtsil leppisid Euroopa Liit ja Türgi kokku rändekriisialases koostöös, et peatada ebaseaduslik ränne 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Euroopasse ning luua Türgist ümberasustamise võimalus olemasolevate 2015. aasta ümberpaigutamise ja –asustamise baasil. Kriisidest põhjustatud erakorraliste rändevoogude leevendamiseks on ka Eesti nõustunud vabatahtlikult osalema ümberpaigutamises ja -asustamises eeldusel, et sellekohased kokkulepped Euroopa Liidu siseselt on kooskõlas riigi rahvastiku ja majanduse osakaaluga Euroopa Liidus. Seetõttu on lähiaastatel rahvusvahelise kaitse valdkonnas vaja tagada võimekus ümberasustamise ja -paigutamise skeemides osalemiseks. 2017. aasta septembris tegi Euroopa Komisjon ülevaate rände tegevuskava rakendamisest, kus märgiti, et kriisiolukorrale reageerimisel oli positiivne mõju. Muuhulgas tõhustati ühisoperatsioone ja kõikide osapoolte koostööd; edukaks osutus esmaste vastuvõtukeskuste loomine Kreekas ja Itaalias; parandati EL välispiiride haldamist; jätkus EL ja Türgi koostööleppe rakendamine. Ümberpaigutamine leevendas oluliselt survet Itaaliale ja Kreekale, kuid see on endiselt suur. Koostöös liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on astutud samme, et vähendada ebaseaduslike rände ja viibimise stiimuleid ning tugevdada muuhulgas Liibüa rannikuvalve suutlikkust Vahemere keskosa ebaseadusliku rände tee haldamisel. Jätkub töö 2016. aastal käivitunud EL varjupaigareformiga, mis on tervikliku rändealase strateegia osa. Rändest on saanud EL uus prioriteet suhetes peamiste partneritega. . Samuti tegi Euroopa Komisjon liikmesriikidele üleskutse ümber asustada järgneva kahe aasta jooksul kokku 50 000 kaitset vajavat isikut kolmandatest riikidest. Vabariigi Valitsus tegi 14.12.2017 istungil otsuse, et Eesti asustab aastal 2018 ümber 40 inimest Türgist ning aastal 2019. aastal samuti. Otsus kooskõlastati Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga jaanuaris 2018. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute arvu suurenemine ning jätkuv ümberasustamine, on uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Esiteks on oluline tagada jätkuvalt menetluste kõrge kvaliteet, avalik kord ja julgeolek ning Eesti valmisolek täita Euroopa Liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutusjuhtumeid. Teiseks tuleb valmis olla rahvusvahelise kaitse saajatele vajalike vastuvõtutingimuste tagamiseks selliselt, et toetada nende toimetulekut, kohanemist, hilisemat lõimumist ja panustamist Eesti ühiskonna heaolu kasvu. Kohanemine Eelnevast lähtuvalt on rändepoliitika üks oluline osa sisserändajate kohanemine. Juba praegu tuleb Eestisse üle 4000 sisserändaja aastas, kelle kultuuriline ja keeleline taust erineb Eesti elanike omast ning kelle kohanemine on ühiskonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega. Seetõttu tuleb soodustada seda, et uussisserändajad õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning neil oleksid teadmised ja oskused, mis võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. Sellele järgneb juba sügavam kaasatus ühiskonna ja riigi protsessidesse ehk lõimumine15. Uussisserändajatega seonduv oluline väljakutse on ühiskonna hoiakud ning nende avatus. Seonduvad tegevused kajastuvad arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“. Aastatel 2007–2013 Euroopa Liidu finantsperioodi vahendite abil elluviidud tugiisiku- ja kohanemisteenuste mõjuanalüüsist ning 2014. aastal läbiviidud uuringust16 selgus, et 15 Kohanemine ehk adapteerumine on protsess, mille käigus riiki (ümber) asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Lõimumine on ühiskonnas mitmepoolne sotsiaalse sidususe tekkimise protsess eri keelelis- kultuurilise taustaga inimeste vahel. 16 Balti Uuringute Instituut (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. Kättesaadav Internetis: https://www.siseministeerium.ee/public/TOF_- _uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf. 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 uussisserändajate kohanemise toetamiseks on vaja senisest enam sihtrühmapõhiseid kohanemist toetavaid teenuseid ning mitte ainult kolmandate riikide, vaid ka Euroopa Liidu kodanikele. Samuti tuleb arvestada, et osa ettevõtluse, töö või õppimise tõttu Eestisse tulijaid ei kavatse siia püsivalt elama asuda ning vajavad eelkõige esmast kohanemistuge, mitte aga põhjalikke lõimumismeetmeid. Seega on vaja teenuseid, mis vastaksid paremini uussisserändajate vajadustele ja individuaalsetele huvidele. Kodakondsus Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isikute õiguste ja kohustuste ulatus, samuti seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja millistel tingimustel ta oma kodanikeks peab. Samas on Euroopa Liidus iga liikmesriigi kodakondsuspoliitikal märkimisväärne mõju teistele riikidele. Liikmesriigi kodanik on Euroopa Liidu kodanik – ta võib valida elukohaks mis tahes liikmesriigi. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, siis on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seega on kodakondsuspoliitikal oluline roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ning laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigiidentiteeti toetava kodakondsuspoliitika võtmeküsimus on soodustada nii regulatiivsete kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist. Siin on oluline mitme toimija panus. Kodakondsuse alused, sealhulgas selle omandamise tingimused, kodakondsuse saamine, äravõtmine ja kodakondsusest loobumine, on põhiosas reguleeritud riigisisese õigusega. Samas on inimeste piiriülese liikumise suurenemine ning mitmes kohas elamine ja tegutsemine loonud suuremad seosed eri riikide vahel ning vajaduse koostööks, infovahetuse, andmehalduse ja registripidamise osas. Need teemad on seotud peamiselt usaldusväärse ja turvalise identiteedihalduse alaeesmärgiga. Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsust mitteomavad pikaajalised elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb aasta-aastalt. Kui 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid rahvastikuregistri andmetel määratlemata kodakondsusega isikud Eesti elanike arvust 7,4%, siis 2016. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanike arvust 5,9%. Samas on uuringud näidanud, et teatud elanikerühmade valmidus omandada Eesti kodakondsus on eri põhjustel väike. 2005., 2008. ja 2011. aastal läbiviidud uuringute17 järgi on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga. Seetõttu on ka määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähenemisele suunatud tegevused kajastatud suuresti lõimumisvaldkonna arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“. Määratlemata kodakondsusega inimestest on üsna suur hulk keskealised inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsuse taotlemiseks on keerulisem tõsta kui nooremaealistel inimestel. Lisaks on teatud hulk kriminaalkorras karistatud isikuid (15248 18), kes üldjuhul kodakondsust ei saa. 17 Saar Poll (2005). Määratlemata kodakondsusega isikute suhtumisest Eesti kodakondsuse saamisse: teadmised ja soovid. Kättesaadav Internetis: http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/raamatukogu_uuringud/aruanne%20ver%2022 _11_05.pdf. Turu-uuringute AS (2009). Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale. AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2011). Integratsiooni monitooring. Kultuuriministeerium. 18 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Tabel 1. Määratlemata kodakondsusega isikute vanuseline jaotus seisuga 31.12.2017 (Allikas: Rahvastikuregister) Vanus Arv 0–15 169 (neist 6 elavad välisriigis) 16–25 1303 (neist 35 elavad välisriigis) 26–35 10 682 (neist 200 elavad välisriigis) 36–45 16 415 (neist 296 elavad välisriigis) 46–55 15 574 (neist 270 elavad välisriigis) 56–65 17 224 (neist 102 elavad välisriigis) 66–75 9051 (neist 61 elavad välisriigis) 76+ 6835 (neist 44 elavad välisriigis) Kokkuvõttes on rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamisel oluline valdkondlike poliitikate ootustega arvestamine ning samas teiste poliitikate panustamine rände- ja kodakondsuspoliitika arengusse. Alusidee on ühiskonna terviklikkus ja sellest adekvaatse ülevaate omamine. See kindlustab nii avaliku ruumi ja ühiskonna toimimise kui ka rahvusriigi põhimõtte säilitamise. Samuti tuleb arvestada rände kontrolli, juhtimise, kohanemise ja lõimumise terviklikuma suunamisega Euroopa Liidus. 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi eesmärk ja mõõdikud Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika soodustab Eesti arengut ning tagab siseturvalisuse, toetudes kodakondsus- ja rändevaldkonna teadmispõhisele ja terviklikule käsitlusele ning avatud sotsiaal- ja majanduskeskkonnale. Tabel 4. Programmi mõõdikud 2015 Sihttase Allika 2014 2016 2017 2018 2019 (tegelik) 2020 s Eksperdi- hinnangud Koosta- Koosta- Koosta- Koosta- SiM rändepoliitika takse takse takse takse - - - eesmärkide saavutamisele Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine  2016. aastal esitati Eestile rahvusvahelise kaitse taotlusi tavarände korras märkmisväärselt vähem (ligi kolm korda), kuna olukord Ukrainas on stabiliseerunud. Peamiseks proovikiviks kujunes menetlusvõimekuse tagamine Eesti jaoks uutes ümberpaigutamise ja -asustamise protsessides. 2017. aastal oli olulisem valmisoleku tagamine menetleda ümberasustamise ja paigutamise protsessides suuremat hulka rahvusvahelise kaitse taotlusi erinevatest päritoluriikidest, võtta vastu kaitse taotlejaid ja saajaid ning tagada kaitse saajate kohanemine ja lõimumine.  Määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes. 2016. aasta lõpul elas Eestis 82 584 määratlemata kodakondsusega isikut, kuid 2017. aasta lõpul oli neid 80 316. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute arv on stabiliseerunud. Kui 2016. aastal oli see 1755 siis 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse 862 isikut. 2016. aasta kasv oli tingitud 01.01.2016 jõustunud kodakondsuse seaduse muudatustest, mille tulemusel lisaks taotluse alusel saanud isikutele said Eesti kodakondsuse automaatselt ka kõik Eestis elavad määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased. Neid oli 765.  Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osatähtsus, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud, oli 90,6%. Koolituste läbinud hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud.  I astme kohtus vaidlustatud rahvusvahelise kaitse otsustest jõusse jäetud otsuste osakaal oli 88,6 %, mis on võrreldes 2016 aasta näitajaga ca 20% võrra paranenud. 2017. aastal jõustunud kohtuotsuste arv sisaldab ka 2016. aastal esitatud kaebusi.  Suurenenud on Eestis töötavate ja õppivate välisriikidest tulnud inimeste arv. Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 2017. aastal kiideti valitsuskabinetis heaks siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Integratsiooni SA, SA Innove, Eesti Töötukassa ning PPA ettepanekud. Ettepanekutest lähtuvalt saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda soovivad 18–65 aastased inimesed, kes on Eestis seaduslikul alusel elanud vähemalt 5 aastat, taotleda vabatahtliku lepingu alusel tasuta eesti keele õpet kodakondsuse omandamiseks vajaliku tasemeni. Keeleõpet pakutakse 3–5 aasta jooksul nulltasemelt kuni tasemeni B1. Kokkuleppel tööandjaga võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele keeleõpet toetavat tasustatud õppepuhkust. Seega on tagatud keeleõppestipendium, mis arvutatakse keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest aastas ühe mooduli kohta. See aitab vähendada võimalust, et kodakondsuse taotlemine jääb selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks. 2017. aastal jätkas Siseministeerium koostöös lepingupartneritega 2015. aastal algatatud uussisserändajate kohanemisprogrammi elluviimisega ja uussisserändajatele koolituste pakkumisega. Selle eesmärgiks on toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, nende kiiret ja mugavat kohanemist ning esmaste iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Alates 2015. aastast kuni 2017. aasta lõpuni suunas PPA kohanemisprogrammis osalema kokku 18 952 uussisserändajat. Koolitusi pakuti kokku 2 919 korral. 2017. aastal koostati ülevaade uussisserändajatele suunatud 2017–2018 enim arendamist vajavatest kohanemist toetavatest teenustest. Sellega seonduvalt töötati Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt välja välismaalaste migratsiooni nõustamisteenus. Migratsiooni nõustamisteenust osutatakse alates 2017. aasta märtsist nii välismaalastele kui nendega kokkupuutuvatele avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajatele. Samuti ka välismaalaste Eestisse kutsujatele (nt ülikoolid, tööandjad). Migratsiooni nõustamisteenuse eesmärk on toetada välismaalaste, sh välisspetsialistide, välistudengite- ja õppejõudude, pererände raames saabunud uussisserändajate rändeprotsessi. Teisalt aga välismaalastega kokku puutuvate ettevõtjate ning ülikoolide värbamisprotsessi. Selle jaoks pakutakse sihtrühmale personaalset ja proaktiivset õiguslikku rändealast nõustamist. 2017. aasta jooksul on migratsiooni nõustamisteenust osutatud ligikaudu 10 000 korral. 2017. aastal jätkas Eesti ümberasustamise ja ümberpaigutamise alusel rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmist. 2017. aastal saabus Eestisse 75 ümberpaigutatud isikut Kreekast ning 4 Itaaliast ja 19 ümberasustatud isikut Türgist. Ümberpaigutatavate ja -asustatavate lõimumist ühiskonda on toetanud neile määratud tugiisikud, kes aitavad orienteeruda Eesti riigisüsteemis, suhelda ametiasutustega, leida lasteaia-, kooli- või töökoht ning tutvustada siinset eluolu. Järgmistel aastatel on vajalik tagada valmisolek tegeleda vajaduse korral senisest suurema hulga rahvusvahelise kaitse taotlejatega ning jätkata ümberaustamist Türgist. Seetõttu tegi IOM-i Eesti esindus 2016. aastal Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest koolitusi eesmärgiga suurendada PPA-s reservametnike hulka ja nende teadmisi rahvusvahelise kaitse valdkonnas. 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded  Uussisserändajate kohanemise toetamise valdkonnas on järgmistel aastatel tähtsaim ülesanne suurendada uussisserändajate ning uussisserändajatega kokkupuutuvate avaliku, era- ja kolmanda sektori asutuste ja organisatsioonide teadlikkust kohanemisprogrammi olemasolust ja kasulikkusest. 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018  Jätkuvaks väljakutseks on kohanemisprogrammi koolituste piisavas mahus pakkumine väljaspool Tallinna ehk peamiselt Tartus ja Narvas.  Teine ülesanne on arendada kohaliku tasandi tugivõrgustikke uussisserändajate kohanemise toetamiseks, motiveerida uussisserändajatega kokkupuutuvaid organisatsioone ja luua uussisserändajate kohanemise ning pikemaajalise lõimumise valdkonnas omanikutunne kohalikul tasandil. 2018. ja 2019. aastal on oluline jätkata ning tõhustada kohanemis- ja lõimumisvaldkonnas tegutsevate asutuste ja organisatsioonide koostööd, et vältida tegevuste dubleerimist ning teenuste killustumist.  Uussisserändajate vaates on üheks olulisemaks kohanemist ning pikemaajalisemat lõimumist soodustavaks teguriks kvaliteetne ning kättesaadav eesti keele õpe. Tegemist on järjest suureneva vajaduse ja nõudlusega, millele hetkel ei suuda turg piisava pakkumusega vastata. Meetmetes ja rahastamises toimunud muudatused ja peamised kitsaskohad Rahvusvahelise kaitse valdkonnas oli 2017. aastal suurim lahendamist vajav ülesanne ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuste tähtaegade saabumine. Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ei suutnud ettenähtud tähtajaks täita tegevuste eesmärke täielikult. Septembris 2017 kutsus Euroopa Komisjon jätkutegevusena üles liikmesriike ümber asustama 2018. ja 2019. aastal kokku 50 000 inimest. Samuti panustama jätkuvalt solidaarselt muudesse rändehaldusmeetmetesse, sh EUAA-sse ning Frontex-isse. Järelevalvepõhisele menetlusele üleminekuks on tarvilik rakendada uusi IKT-lahendusi, mis tagavad isiku senisest suuremamahulise ja laiapõhjalisema taustakontrollivõimekuse ning taotlustega seotud tegelike asjaolude parema tuvastamiskindluse. Vastavate arenduste elluviimiseks on tarvilik tagada lisarahastus. Rahvusvahelise kaitse menetluse ja vastuvõtutingimuste tagamise kulud suurenesid kaitse taotlejate ja saajate arvu suurenemise järgi, eriti ümberpaigutamise ja -asustamise käigus saabuvate kuni 550 isiku tõttu. 2017. aasta suvel otsustas Vabariigi Valitus rahastada Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi haldusala püsikulusid seoses ümberpaigutamise ja –asustamisega alates 2019. aastast keskmiselt 1,5 miljoni euro ulatuses aastas. Rahastusvajadused on kajastatud Ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuskava planeerimisprotsessis ning alates 2018. aastast algab tegevuse üleviimine STAK-i koostöös Rahandusministeeriumiga. 15 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine Meetme eesmärk: Tagatud on tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, mis lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest ning aitab kaasa rahvusriigi säilimisele, kodakondsuse väärtustamisele, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele.19 Tabel 5. Meetme mõõdikud 2014 2015 (tegelik) 2016 (tegelik) 2017 (tegelik) 2018 2019 Sihttase 2020 Allikas Määratlemata kodakondsusega < 86 000 < 86 000 < 86 000 91 288 < 84 000 < 83 000 < 82 000 PPA isikute arv20 (85 215) (82 584) (80 316) Olulised probleemid Kodanikustaatuse väärtus muutub ajas ning see võib järjest mobiilsema eluviisi ja üleilmastumise tõttu muutuda vähem tähtsaks. Riigi elanikest ülevaate omamine olukorras, kus isikute liikumine muutub järjest ülemaailmsemaks ja elustiil hargmaisemaks, on keeruline. Kuigi määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb iga aastaga, on uuringud näidanud, et teatud elanikerühmade valmidus omandada Eesti kodakondsus on erinevatel põhjustel väike. Võimekus 1: Eesti kodakonduse omandmise valmiduse suurendamine ning väärtustamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, KuM tagamiseks on jätkatud kodanikustaatuse väärtustamisega Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised seotud tegevusi. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). 19 “Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika” mõiste all on silmas peetud, et kodakondsuspoliitika kujundamisel võetakse arvesse mõjusid erinevatele isikute gruppidele: eelkõige Eesti elanikud ja välisriikides elavad Eesti kodanikud, samuti välis- ja julgeolekupoliitilisi aspekte. 20 Mõõdikute sihttasemed kattuvad „Lõimuv Eesti 2020“ arengukava sihttasemetega. 16 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kaas- Märkused, seosed teiste Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja arengudokumentidega 1.1. Jätkatud on kodakondsustunnistuste kätteandmise pidulike PPA SiM 2019– RE tseremooniate korraldamist ja parendatud sellekohast 2022 teavitustööd avalikkuses, et väärtustada kodakondsust ja tugevdada uute kodanike riigiidentiteeti. 1.2. Jätkatud on kodanikupäeva korraldamist, sealhulgas on KuM SiM 2019– RE „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi Kultuuriministeerium jätkanud aasta kodaniku tseremoonia 2020 „Vähelõimunud välispäritolu taustaga korraldamist. püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 2.1 „Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks“ ja meede 2.2 „Õiguslik–poliitilise lõimumise toetamine“. 1.3. Läbi on viidud projekte Eesti kodakondsuse väärtustamise ja KuM 2019– RE „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi ühise riigiidentiteedi tekkimise toetamiseks. 2020 „Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 2.1 „Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks“ ja meede 2.2 „Õiguslik–poliitilise lõimumise toetamine“. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: KuM 2. Tõstetud on määratlemata kodakondsusega isikute Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised valmidust omandada Eesti Vabariigi kodakondsust. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Märkused, seosed teiste Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja arengudokumentidega 2.1. Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid (sh määratlemata KuM 2019– RE „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi kodakondsusega isikuid) on teavitatud kodakondsuse 2020 „Vähelõimunud välispäritolu taustaga taotlemise võimaluste, vajalike tingimuste ja dokumentide püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud kohta. 17 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 2.2. Kodakondsuse taotlemiseks on pakutud ettevalmistavaid KuM 2019– RE, välis- Eesti kodakondsuse omandamise ning uute koolitusi. 2020 vahendid: ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 2.1 ESF „Võimaluste loomine vähelõimunud 2.3. Eesti Vabariigi kodakondsust soovivatele inimestele on välispäritolutaustaga Eesti püsielanike Tegevuse 2019– Välis- ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja võimaldatud lepingut, mille kohaselt pakub riik tasuta eesti eest 2020 vahendid: keele kursusi kõigile, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda lõimumise toetamiseks“ ja meede 2.2 vastutaja ESF, ning võimaldab neile keeleõppeks tasustatud õppepuhkust. „Õiguslik–poliitilise lõimumise toetamine“ selgub lisavajadus 2018 I A kvartalis 18 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja vastuvõtutingimuste tagamine Meetme eesmärk: Eesti sisserändepoliitika on kujundatud teadmistepõhiselt ja paindlikult kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega ning Eesti arenguvajadustega. Tagatud on tõhusad meetmed rände juhtimiseks, elamislubade ja viisade väärkasutuste ärahoidmiseks ning uussisserändajate kohanemise toetamiseks. Rahvusvahelise kaitse menetlused ja vastuvõetud otsused on jätkuvalt kõrge kvaliteediga. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele on tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused lähtuvalt nende kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest jne taustast. Tabel 6. Meetme mõõdikud 2016 2014 2015 2017 (tegelik) 2018 2019 Sihttase 2020 Allikas (tegelik) Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et tegevus algas 2015 70% - 90% (90,6%) 90% 90% 90% SiM nende konkurentsivõime ühiskonnas oktoober (88,4%) toimetulemiseks on paranenud Eksperthinnangud rahvusvahelise kaitse koosta koosta - - - koostatakse koostatakse SoM vastuvõtutingimuste tagamisele takse takse I astme kohtus vaidlustatud rahvusvahelise 92% kaitse otsustest jõusse jäetud otsuste 100% 92% 92% (88,6%) 92% 92% 92% PPA (69%) osakaal Olulised probleemid Rahvastiku vähenemine ja vananemine on tinginud tööealiste elanike arvu vähenemise. Elanike hariduse ja oskuste mittevastavus ettevõtete tööjõuvajadusele on tinginud struktuurse tööjõupuuduse. Jätkusuutlik majandus-, teadus- ja hariduspoliitika eeldab nende valdkondade rahvusvahelistumist ning sobilike oskustega tööjõudu. Atraktiivse sotsiaal-majandusliku keskkonna puudumise tõttu rändab kvalifitseeritud välistööjõud pigem teistesse riikidesse21. 21 IBS 2014, Praxis 2014. 19 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Nende meetmete rakendamine eeldab ajaga kaasaskäivaid ja ökonoomseid infotehnoloogilisi lahendusi, nende uuendamist ning uute lahenduste kasutusele võtmist. Sisserände suurenemisel on vaja toetada uussisserändajate kohanemist22 ning suureneb vajadus pakkuda teenuseid senisega võrreldes oluliselt suuremale sihtrühmale. Sisserändajatest ülevaate omamine olukorras, kus isikute liikumine muutub järjest ülemaailmsemaks, on keeruline. Kriiside tõttu suurenes Euroopas, sealhulgas Eestis, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv. Eestile on ka lähiaastatel oluliseks väljakutseks tulla toime ümberasustamisega ning tagada toetavad teenused (nt toimetulekut ja kohanemist toetavad teenused, sealhulgas tugiisikuteenus, nõustamine, rehabilitatsiooniteenus, eesti keele õpe) rahvusvahelise kaitse saanud isikutele, hoides samas ära varjupaigasüsteemi kuritarvitamist. 2015. aastal eskaleerunud ulatusliku Vahemere rändekriisi tõttu on Euroopas Liidus lähiaastatel katsumuseks leevendada kolmandate riikide kodanike ootamatut sissevoolu. Kuna Euroopa Liidu rändepoliitika aluspõhimõte on vastastikune solidaarsus ja vastutus, siis avaldas Euroopa Komisjon 2015. aasta mais Euroopa rände tegevuskava teatise, mis muu hulgas hõlmas kõikide liikmesriikide vahelisest solidaarsusest lähtuvalt ümberasustamist ja -paigutamist Vahemere kriisiolukorra lahendamiseks. 2015. aasta septembris leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide siseministrid kokku 180 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises ja -asustamises kahe aasta jooksul. Seetõttu oli ka Eestil vaja tagada võimekus ümberasustamiseks ja -paigutamiseks. 2015. aastal kindlaks tehtud võimekus oli viia protsessi raames läbi menetlusi, toetada ümberasustamise ja -paigutamise raames kaitset vajavate isikute Eestis toimetulekut, sh eluaseme tagamist, kohanemist ja hilisemat lõimumist selliste teenustega nagu kohanemisprogramm, tõlketeenus, tugiisikud, keeleõpe, tööturuteenused, vajaduse korral psühholoogiline nõustamine ning ümber- ja täiendusõpe, alaealiste ja täiskasvanute tasemeharidus ning erinevad lõimumisteenused. Teenuseid pakutakse koostöös erinevate sotsiaalpartneritega, kellel on valdkonnas oluline roll lisaks huvikaitsele ka teenusepakkujana. Oluliseks eesmärgiks on tagada tugiisikute kaudu kõikidele Eestisse jõudnud isikutele teadmised nende võimalustest erinevaid teenuseid kasutada. Euroopa Komisjon tegi rände tegevuskava järeltegevustena ühe ettepanekuna liikmesriikidele üleskutse ümber asustada järgneva 2. aasta jooksul kokku 50 000 kaitset vajavat isikut kolmandatest riikidest. Vabariigi Valitsus tegi 14.12.2017 istungil otsuse, et Eesti asustab aastal 2018 ümber 40 inimest Türgist ning aastal 2019 Türgist 40 inimest Türgist. Otsus kooskõlastatakse Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga jaanuaris 2018. Järgnevatel aastatel on seega ümberasustamise raames oluline suurendada võimekust menetluste läbiviimiseks, avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, rahvusvahelise kaitse saajate majutamiseks, tervisekontrolli ja tervishoiuga seotud teenuste pakkumiseks, üldhariduses tugiteenuste pakkumiseks, keeleõppeks, kohanemist ning lõimumist toetavateks teenusteks ning tugiisiku ja teiste vajalike sotsiaalteenuste pakkumiseks. Samuti 22 IBS 2014 20 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 on oluline viia ellu teavitustegevusi, mis tõstavad Eesti elanike teadlikkust ümberasustamise ja -paigutamise tegevustest, inimõigustest, võrdsest kohtlemisest ja sallivusest. Võimekus 1: Eesti arenguvajadustele vastava sisserändepoliitika elluviimine ja rahvusvahelise kaitse määratlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Õigustatud isikutele on õigusaktides ettenähtud tähtaja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA, SiM, SMIT jooksul riigis viibimise, elamise ja töötamisega seotud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised menetlused läbi viidud. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Märkused, seosed teiste Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja arengudokumentidega 1.1. Arendatud on rände järelkontrolli meetmeid, sealhulgas on PPA SiM, 2019– RE, lisa- välja töötatud uusi ja kaasajastatakse olemasolevaid IKT SMIT 2022 vajadus A lahendusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Eesti sisserändepoliitika on kujundatud teadmistepõhiselt Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: HTM, MKM, SiM ja paindlikult kooskõlas teiste poliitikavaldkondade Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised eesmärkidega ja Eesti arenguvajadustega. Koostöös era-, tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). kolmanda ja avaliku sektoriga on soodustatud nende välismaalaste Eestisse tulekut, kelle sisseränne annab ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega. Kaas- Märkused, seosed teiste Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja arengudokumentidega 2.1. Arendatud ja rakendatud on tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- HTM 2019– RE Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika ja tagasisidestamise süsteemi (OSKA)23. Süsteemi on 2022 fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse arendatud ja rakendatud koostöös tööjõu oskuste arendamise ja suuna „Prioriteetne suund 1: Ühiskonna konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus korraldamisega seotud institutsioonidega. osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on 23 OSKA väljundina koostatakse alates 2016. aastast iga-aastaselt nii terviklikku tööjõu ja oskuste vajadust kui ka tööjõu pakkumist ja demograafilist situatsiooni arvestav tööturu koolitustellimus. 21 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ raames. OSKA tegevuse eelarvestamine toimub „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi kaudu. 2.2. Koostatud on detailsed tööjõuvajaduse prognoosid. MKM 2019– RE 2022 2.3. Analüüsitud on õigusaktide muutmise vajadust, sealhulgas SiM 2019– RE „Eesti 2020“ alaeesmärgi „Tööjõu väljaõppe järelkontrolli meetmeid, sidudes need majanduse arengu 2020 vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajaduste ja sobilike rände juhtimise meetmetega. vajadustega (kasutades sh paremini EL siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“ meede 2.1 „Kaasaegse tööturu vajadustele vastava hariduse ja oskustega tööjõu olemasolu tagamine“; Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ 2014-2020 meede 2. „TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“. 2.4. Ellu on viidud „Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava MKM 2019– RE „Eesti 2020“ alaeesmärgi 2018-2020“, sh olulised tegevused: 2020 „Konkurentsivõimeline majanduskeskkond“ • Eestisse tööle asumisega seotud info, materjalide ja meede „Keskkonna loomine senisest suuremas avalike teenuste (elamisluba, perearst, koolikohad, eluase mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema jms) kasutamise lihtsustamine; lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste • Eesti kui töötamise sihtriigi tutvustamine ja töökohtade välisinvesteeringute Eestisse toomiseks“; „Eesti pakkumine; ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ • tööandjate valmisoleku suurendamine välisspetsialistide alaeesmärgi „Ettevõtted hindavad Eestit kaasamiseks sh pikaajalise teavitusplaani väljatöötamine, tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“ meede 4.1 tegevuste koordineerimine ettevõtlusorganisatsioonidega „Konkurentsipositsioon“ ja valitsusasutustega, ettevõtjate nõustamine protsesside muutmisel, kogemuste jagamine, koolitused, üldine teadlikkus; välisspetsialistidele kohanemisteenuste arendamine. 2.5. Seadusliku rände liikide jaoks on välja töötatud paindliku SiM 2019– (õigusliku) nõustamisteenuse mudel, mis on suunatud nii 2021 sisserändajatele kui ka neid värbavatele ettevõtetele ja organisatsioonidele. 22 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, KuM, HTM, SoM, erinevad 3. Tagatud on toetavad teenused uussisserändajate sotsiaalpartnerid kohanemiseks koostöös avaliku, era- ja mittetulundussektoriga. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Märkused, seosed teiste Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja arengudokumentidega 3.1. Koostatud on uussisserändajate kohanemise valdkonnas SiM KuM 2019– Välis- Täpsemad tegevused viiakse ellu „Lõimuv Eesti vajalikke analüüse ja mõju-uuringud. 2020 vahendid: 2020“ raames. ESF, AMIF 3.2. Ellu on viidud uussisserändajate kohanemisprogrammi. SiM KuM 2019– Välis- „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi 2022 vahendid: „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas ESF, kohanenud“ meede 3.1 „Kohanemiskoolituste AMIF pakkumine uussisserändajatele“; „Eesti 2020“ tegevuskava 2014–2018 alaeesmärgi „Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks“ meede 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärgi „Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“ meede „Konkurentsipositsioon“; teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ alaeesmärgi „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“ meede 1.8 „Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa ja paindliku rändepoliitika ning uussisserändajate kohanemist toetava poliitika kujundamist“, meede 2. „TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“; „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2017“ 23 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 alaeesmärgi „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“ meede 2.3 „Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine“ 3.3. Ellu on viidud teavitustegevusi eesmärgiga tõsta Eesti elanike KuM 2019– RE, välis- Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi teadlikkust inimõigustest, võrdsest kohtlemisest ja sallivusest, 2020 vahendid: „Vähelõimunud välispäritolu taustaga et toetada demokraatlikke ja avatud väärtusi ning nendel ESF püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud baseeruvat jagatud riigiidentiteeti. Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 1.1 „Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine“. 3.4. Rakendatud on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi SiM KuM, 2019– Välis- Programm kestab 2014–2020, vahendeid on mitmeaastast tegevuskava seadusliku rände ja kohanemise HTM, 2022 vahendid: võimalik kasutada kuni 31.12.2022. valdkonnas. SoM, ESF, erinevad AMIF sotsiaalpart nerid24 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 4. Õigustatud isikute suhtes on läbi viidud rahvusvahelise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SoM, KuM, HTM, kaitse menetlused. erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) 5. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SoM, SiM, PPA, KuM, HTM, saanud isikutele on tagatud vastuvõtutingimused ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) toetavad teenused lähtuvalt nende kultuurilistest, soolistest, Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised usulistest, keelelistest jne taustast. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Märkused, seosed teiste Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja arengudokumentidega 5.1. Tagatud on riigisisese õiguse jätkuv kooskõla rahvusvahelise SiM SoM 2019– RE õiguse ning Euroopa Liidu õigusega. Tagatud on tõhus 2022 rahvusvahelise kaitse menetlus. Eestis on rakendatud Euroopa 24 Taotlusvoorude võitjad. 24 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Liidu ühist varjupaigasüsteemi (Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine). 5.2. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud SiM, SoM 2019– Lisa- menetlusprotsessis vajalik tugi ja teenused, sealhulgas 2022 vajadus B, vajalikud majutuskohad. välis- vahendid: AMIF 5.3. Rahvusvahelise kaitse saajatele on tagatud nende teenuste SoM SiM, KuM 2019– Välis- kättesaadavus, mis toetavad nende toimetulekut, keeleoskuse 2022 vahendid: omandamist, kohanemist ja hilisemat lõimumist Eesti AMIF ühiskonda. 5.4. Rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi SiM SoM, 2019– Välis- Programm kestab 2014–2020, vahendeid on mitmeaastast tegevuskava rahvusvahelise kaitse valdkonnas. HTM, 2022 vahendid: võimalik kasutada kuni 31.12.2022. PPA, AMIF erinevad sotsiaalpart nerid25 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 6. Euroopa Liidu ümberasustamises ja paigutamises Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, HTM, SoM, RaM, KuM osalemise tegevused on plaanitud ja läbiviidud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Märkused, seosed teiste Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja arengudokumentidega 6.1. Tagatud on Euroopa Liidu ümberasustamises ja -paigutamises SiM Pagulas- 2019 RE, lisa- osalemise tegevuskava täitmine ministeeriumides ja asutustes, poliitika vajadus C mis pagulaspoliitika koordinatsioonikogusse kuuluvad. koordi- Sealhulgas on analüüsitud elluviimisega seotud takistusi ja natsiooni- tehtud ettepanekud nende lahendamiseks. Rahvusvahelise kogu26 kaitse valdkonna poliitikate elluviimise kohta ning tegevuskava elluviimise ettevalmistuste ja elluviimise kohta on koondatud 25 Taotlusvoorude võitjad. 26 Pagulaspoliitika koordinatsioonikogusse kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigikantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad. 25 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ja vahetatud teavet erinevates kogusse kuuluvates ministeeriumides ja asutustes. 6.2. Tagatud on koolieelsete lasteasutuste ja koolide personali HTM 2019– RE täienduskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatega 2022 tegelemiseks, koolitused on seotud spetsiifiliste kompetentsidega õpetajate ja koolijuhtide seas. 6.3. Ametnikke on lähetatud rändevaldkonnaga seotud Euroopa PPA 2019– RE, Liidu agentuuride ja teiste institutsioonide töös osalemiseks. 2022 lisavajadus B 6.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse SoM SiM, RaM, 2019– RE, AMIF elama asumise korraldust ja tingimusi on arendatud. KuM 2022 26 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel 5. Programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) Siseministeeriumi valitsemisala eelarve 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine 1 230 466 1 229 585 1 218 988 1 238 538 4 917 577 Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja 3 298 996 3 276 351 3 252 904 3 279 699 13 107 949 vastuvõtutingimuste tagamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja 0 2 500 000 1 500 000 0 4 000 000 vastuvõtutingimuste tagamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja 529 000 529 000 529 000 0 1 587 000 vastuvõtutingimuste tagamine Kokku 7 558 462 6 534 936 5 000 892 4 518 237 23 612 527 Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala planeerib programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ kulud riigi eelarvestrateegias 2019– 2022 ning 2019. a riigieelarves tegevuspõhiselt valdkonna eest vastutavate ministrite poolt ühiselt kinnitatava programmi alusel. 27 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 6. Programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 1: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika elluviimine 2019 2020 2021 2022 KOKKU A. Eesti keele õppemahu suurendamine välismaalastele (keele- ja 2 697 000 2 689 000 2 694 000 301 000 8 381 000 kodakondsuslepe) Meede 2: Sihipärane rände juhtimine, rahvusvahelise kaitse ja vastuvõtutingimuste tagamine B. Riiklike ekspertide lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametisse 45 500 44 000 44 000 44 000 177 500 (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametisse (EASO) C. Ümberasustamine ja radikaliseerumise ekspert 207 000 37 000 37 000 37 000 318 000 D. Välisabiprojektide riiklik kaasfinantseerimine 4 000 4 000 4 000 4 000 16 000 Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine 747 566 964 776 1 217 452 1 037 036 3 966 830 jm. Kokku 3 701 066 3 738 776 3 996 452 1 423 036 12 859 330 28 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid AMIF – Asylum, Migration and Integration Fund (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) ESF – Euroopa Sotsiaalfond HTM – Haridus- ja Teadusministeerium K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist. KuM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PPA – Politsei- ja Piirivalveamet RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas SiM – Siseministeerium SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SoM – Sotsiaalministeerium 29 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Sisukord Programmi Usaldusväärne ja turvaline nimetus ja kestus identiteedihaldus aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi Eesti on elektroonilise identiteedihalduse liider maailmas, olles loonud eesmärk kasutajasõbraliku ja turvalise identiteedihaldussüsteemi. Siseministeerium. Kaasvastutajad: Majandus- ja Vastutaja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Justiitsministeerium, (kaasvastutajad)1 Rahandusministeerium Programmis keskendutakse isiku identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamisele ja elluviimisele, samuti rahvastiku toimingute korraldamisele. Identiteedihalduspoliitika kujundamisel hoitakse pigem konservatiivset joont, et tagada, et Eesti Vabariigis on igal isikul üks identiteet, sealjuures toimub identiteedihaldus riigi poolt ja tsentraliseeritult. Riik võtab vastutuse isiku õiguspärase tuvastamise eest, andes välja isikut tõendava dokumendi ning luues võimalused isiku füüsiliseks ja digitaalseks identifitseerimiseks, erinevate avalike ja erateenuste kasutamiseks ning digitaalallkirja andmiseks. Eesti on harukordne riik, kes on võtnud endale kohustuse tagada oma kodanikele ja elanikele riikliku garantiiga – tõsikindla identiteediga – isikut tõendav dokument, millega on võimalik kinnitada oma identiteeti nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas. Praeguse Eesti e-riigi infrastruktuuri Sisu lühikokkuvõte üks baaskomponent on vaieldamatult isikutunnistus (ID-kaart), millel on oluline tähtsus e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirjastamiseks. Dokumendi kasutaja ja e-riigi seisukohalt on kümne aasta jooksul muutunud ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste tegemiseks. Jätkuvalt suurenevad internetiühenduse ja mobiilside kättesaadavus ja kasutamine, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused. Lisaks loovad sellised trendid nagu majanduse ja äritegevuse globaliseerumine, inimeste mobiilsus ja ränne, ühtne digitaalne turg, kuritegevuse, sealhulgas küberkuritegevuse ning identiteedivarguste globaliseerumine surve tagada turvalised tehnoloogilised lahendused ning tõsikindel identiteedihaldus. Eestis on praegu kasutusel üks maailma arenenumaid üleriigilise turvalise digitaalse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kasutamise süsteeme. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Eestis on üks maailma eesrindlikumaid rahvastikuregistreid, mis võimaldab riigi e-teenuste korraldamist ja tagab isikuandmete kasutamise kogu riigis ühtsetel alustel. Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist ja teostab selle üle järelevalvet. Programmi elluviimiseks, täiendamiseks, aruandluseks ning programmide omavahelise kooskõla parandamiseks moodustab ministeerium vajaduse korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad kaasatavate asutuste Juhtimiskorraldus: volitatud esindajad. Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 6 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 7 Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine ............................................................ 9 Meede 2: Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne juhtimine ja haldamine ................. 12 Meede 3: Kvaliteetsete isikuandmete tagamine ....................................................................... 16 Rahastamiskava ........................................................................................................................ 18 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 19 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 20 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Hetkeolukorra analüüs Identiteedihaldus Tõsikindel ja turvaline isikutuvastamine ning isiku füüsilise ja digitaalse identiteedi haldus on usaldusväärse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protsessi alus ja tagatis. Esimesed Eesti kodaniku passid anti välja juba 1992. aastal. E-riigi kontekstis – elektroonilist isikut tõendavat dokumenti omab 98% Eesti elanikest – on Eestil üle 12 aasta kogemust ning on maailmas liidripositsioonil. Alates 2002. aastast on välja antud üle 2,1 miljoni isikutunnistuse ja elamisloakaardi ning üle 69 000 digitaalse isikutunnistuse, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse. Isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone, sealhulgas isikutuvastamine digitaalses keskkonnas ja digitaalallkirja andmine, on praeguseks kasutanud ligikaudu pool miljonit isikut, sealjuures on tehtud 639 333 506 elektroonilist isikutuvastust ning antud 460 174 273 digitaalallkirja2. Eesti on harukordne riik, kes on võtnud endale kohustuse tagada oma kodanikele ja elanikele riikliku garantiiga – tõsikindla identiteediga – isikut tõendav dokument, millega on võimalik kinnitada oma identiteeti nii füüsiliselt kui ka digitaalselt. Praeguse Eesti e-riigi infrastruktuuri üks peamine osa on vaieldamatult isikutunnistus (ID-kaart), millel on oluline tähtsus nii riigisiseselt (e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirjastamiseks on digitaalse dokumendi olemasolu vältimatu) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Iga isikutunnistusega seotud areng mõjutab Eesti ühiskonda tervikuna, seda nii üksikisiku, avaliku ja erasektori kui ka rahvusvahelise maine vaates. Eksperdid on seisukohal, et isikutunnistuse arendamisel tuleb arvestada muudatuse mõju e-riigi jätkusuutlikkusele, turvalisusele ja dokumendi kasutaja privaatsusele3. Näiteks loodi 2014. aasta lõpus võimalus anda digitaalne isikutunnistus isikutele, kes ei ole Eesti kodanikud ega Eesti välismaalasest elanikud. E-residentsus on võimalus suurendada Eesti ühiskondlikku, sealhulgas haridus-, teadus- ja majandusruumi. E-residentsus lihtsustab Eestiga seotud isikutel oluliselt igapäevast asjaajamist, samuti panustab selle kasutusele võtmine ka Eesti kui maailma parima ärikeskkonna ning rahvusvaheliselt tunnustatud digitaalse identiteedi propageerimisse. Dokumendi kasutaja ja e-riigi seisukohalt on kümne aasta jooksul muutunud ka ootused ja nõudlus igapäevatoimingute tegemiseks. Jätkuvalt suurenevad internetiühenduse ja mobiilside kättesaadavus ja kasutamine, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused. 2011. aastal omas ligipääsu internetile vähemalt 2,3 miljardit inimest, see on üle kolmandiku maailma populatsioonist. Prognooside kohaselt on 2017. aastaks mobiililevi kättesaadavus tagatud 70%-le maailma inimestest. Näiteks omas 2017. aastal Eestis kodusele internetiühendusele ligipääsu üle 99% lastega leibkondadest. Ning kõigi leibkondade arvestuses oli see näitaja 88,3%. 4 Nutitelefone kasutas 2014. aasta lõpuks 60% Eesti elanikest, sealjuures noored vanuses 15‒19 peaaegu eranditult.5 2 www.id.ee, 02.02.2018 seisuga. 3 E-riigi Akadeemia (2013). „ID-1 formaadis dokumentide funktsionaalsuse uuring“. 4 Statistikaamet (2017). Infotehnoloogia leibkondades. 5 Statistikaamet (2014). Infotehnoloogia leibkondades. 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Sellised trendid nagu majanduse ja äritegevuse globaliseerumine, inimeste mobiilsus ja ränne, ühtne digitaalne turg6, kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse ja identiteedivarguste globaliseerumine7 (sealhulgas pseudonüümide või muude alternatiivsete identiteetide kasutamine ‒ ei pruugi olla võimalik isikut tuvastada) loovad vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused ning tõsikindel identiteedihaldus. Eestis on praegu kasutusel üks maailma arenenumaid üleriigilisi turvalise digitaalse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kasutamise süsteeme. Lisaks süsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele ja ajakohasele arendamisele võiks rahvusvaheliselt pidada Eesti strateegiliseks eesmärgiks võtta juhtroll valdkonna turvalisel arendamisel, propageerides Eestis üles ehitatud süsteemi. Digitaalsete isikut tõendavate dokumentide ja reisidokumentide võltsimiskindluse ning turvalisuse tagamise eesmärgil uuendatakse iga viie aasta tagant dokumentide tehnilisi spetsifikatsioone ning viiakse läbi hange uue lepingu sõlmimiseks. Selle lepingu alusel tellitakse ja toodetakse uute turvalisuselementidega isikut tõendavad dokumendid. Eesti isikut tõendavad dokumendid on turvalised ning vastavad ICAO (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja arendamise puhul on vaja arvestada uute rahvusvaheliste standardite kehtestamise ja nende võimaliku muutumisega. Üha enam kasutatakse isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone. Seetõttu on oluline, et lisaks dokumentide füüsilise võltsimiskindluse ja turvalisuse tagamisele oleks tagatud ka digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara8 jätkusuutlik ärimudel, turvalisus, ühtne haldus, koordineeritus ja koostöö erinevate riigiasutuste vahel, kasutatud rahvusvahelise koostöö võimalusi ning tagatud süsteemi kasutajasõbralikkus. Võrreldes varasemaga tuleb Eestil edaspidi toime tulla isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotluste arvu suurenemisega. Dokumendi väljaandmise taotluste arv kulmineerus 2013. aastal, mil korraga aegusid kümneaastase ja viieaastase kehtivusajaga dokumendid. Peale seda on isikut tõendavate dokumentide taotlemine vähenenud. 2017. aasta alguses tõusis isikut tõendavate dokumentide taotluste maht võrreldes 2016. aastaga kolmandiku võrra. 2017. aastal ja sellele järgnevatel aastatel aegub oluliselt rohkem dokumente (ID-kaardid, passid) kui 2016. aastal. 2018. ja 2019. aastaks võib seega samuti prognoosida suuremas mahus dokumentide taotlemist. 2017. aasta juunis avati e-taotluskeskkond, kus saab taotleda kodaniku korduvat ID- kaarti. PPA jaoks tähendab see ligi poole lühemat menetlusaega kui teeninduses vastu võetud taotlustel. Samuti esineb e-taotluskeskkonna kaudu tulnud taotlustel oluliselt vähem puudusi kui posti teel esitatud taotlustel. Seda võimalust on seni kasutanud ligikaudu 21% neist klientidest, kes taotlevad ainult ID-kaarti. 1. detsembril 2014. aastal hakati andma Eestis mitte elavatele välismaalastele välja e-residendi digitaalset isikutunnistust. Huvi e-residentsuse vastu on olnud oodatust suurem ning see suurendab tõenäoliselt ka edaspidi isikut tõendavate dokumentide taotluste arvu. E-residentsuse taotluste arv tõusis oluliselt alates 2015. aasta maikuust, kui avanes võimalus taotleda e- residentsust internetikeskkonnas e-residency.gov.ee. 30. jaanuari 2018. aasta seisuga on alates 1. detsembrist 2014. aastal esitatud 32 590 taotlust e-residendi digi-ID välja andmiseks ning positiivne otsus on tehtud 30 492 isiku suhtes. E- residentide taotluste maht on kasvanud viimase kahe aasta võrdluses 38%. E-residendi digi- 6 Vastu on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. 7 Näiteks suurenes 2012. aastal identiteedivarguste arv u miljoni võrra, kusjuures kurjategijad omastasid ühtekokku rohkem kui 21 miljardit dollarit, see on alates 2009. aastast suurim summa. 8 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ID-d on enim keeldutud andmast Venemaa Föderatsiooni ja Soome kodanikele. Võrreldes 2016. aastaga jäi keeldumiste arv enam-vähem samaks (2016. aastal oli 52 keeldumist, 2017. aastal oli 48. keeldumist). Nagu ka varasematel aastatel, oli peamiseks keeldumise aluseks põhjus, et isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Arengukava kehtivuse ajal on vaja tagada keskmiselt 450 000 dokumendi väljaandmine aastas. Rahvastikutoimingud Rahvastikusündmuste (sellised inimese elusündmused nagu sünd, surm, abielu, lahutus, elukohavahetus jms) kõikne registreerimine on ajas pidev ja jääv tegevus. Koostatud perekonnasündmuste dokumente säilitatakse nii paberil (perekonnaseisuarhiivides) kui ka elektrooniliselt, elukoha andmed on ainult rahvastikuregistris. Rahvastikuregister on riigi põhiregister, kuhu annavad andmeid maavalitsused ja kohaliku omavalitsuse üksused, notarid, vaimulikud, meditsiiniasutused, välisesindused, Siseministeerium, Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtud ning Maanteeamet, samuti isikud ise. Registri kasutajate ring on nimetatutest veelgi suurem (üle 8000 inimese) ning e-ühiskonna arenedes kasvab kvaliteetsete rahvastikuregistri andmete vajadus iga aastaga. Aasta-aastalt on rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arv kasvanud (vt joonist), 2016. aastal jõudis see 109 miljonini. 2017. aastal korrastati päringuid – asutused vaatasid üle oma päringute otstarbekuse ja efektiivsuse ning seetõttu vähenes päringute arv 5,3% võrra. 109 103,3 90,1 75,6 55,8 37,3 43 42,4 20,2 7,1 8,6 13,1 1,7 2,6 3,2 4,3 5,9 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis. Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arv (miljonites) Rahvastikuregistrisse sisestatakse alates 2004. aastast enne rahvastikuregistri loomist koostatud perekonnasündmuste dokumente, 2016. aastal käivitus seoses registripõhise rahvaloendusega projekt, mille eesmärk on sisestada 2020. aastaks rahvastikuregistrisse kõikide elavate isikute perekonnasündmuste andmed. Eesti inimeste elusündmused ei toimu ainult Eestis, vaid ka välismaal, seetõttu on vaja andmeid ka teistest riikidest. Kuna ühtne riikidevaheline andmevahetus puudub, tuleb läbi rääkida iga riigiga eraldi, see on ajamahukas ning riikide erinevate õigusaktide ja puuduvate registrite tõttu raskesti teostatav. Rahvastikuregistri andmeid vahetatakse Soome ja Leedu rahvastikuregistritega, praegu valmistatakse ette lepingut Lätiga. Andmevahetuslepingute tulemusel on isikute andmed eri riikides ühesugused ja kaob võimalus riike petta ning näiteks topelttoetusi saada. Rahvastikuregistri e-teenuseid kasutatakse väga palju, ligi pooled elukohateated esitatakse elektrooniliselt. Kuna rahvastikuregistri e-teenused on ühed vanemad Eestis, on plaanis neid lähiajal uuendada. Siseministeeriumi ülesanne on valimiste ja rahvahääletuste korraldamiseks trükkida ja postitada valijakaardid ning trükkida valijate nimekirjad. Valijakaartide trükkimine ja postitamine on 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 väga ressursimahukas, lisaks kallile postitamisele kulub iga kord ka üle kahe tonni paberit. Siseministeerium on mitmete valimiste eel läbi viinud kampaaniaid e-valijakaardi tellimiseks, sellega tõsteti tellijate arv 2017. aastal 301 342 inimeseni, kellele enam paberil valijakaarti ei saadeta. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti on elektroonilise identiteedihalduse liider maailmas, olles loonud kasutajasõbraliku ja turvalise identiteedihaldussüsteemi. Tabel 1. Programmi mõõdikud 2016 2017 2014 2015 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) Turvalise elektroonse identiteedi digitaalseid funktsioone AS (Eesti e- kasvab kasvab - 33% kasvab kasvab 40% Sertifitseerimis- teenused) (36%) (40,4%) keskus kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine  Turvalise elektroonse identiteedi digitaalseid funktsioone (Eesti e-teenused) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest on kasvanud (2016. aastal oli see 36% ja 2017. aastal 40,4%). See on oluline näitaja, kuna mida rohkem inimesed kasutavad oma dokumentide digifunktsioone ja e-teenuseid, seda rohkem e-teenuseid ka luuakse ja arendatakse.  E-residendi digi-ID taotluste arv on suurenenud (2016. aastal 8224 taotlust ja 2017. aastal 14 061 taotlust). Seega, huvi e-residentsuse vastu on jätkuvalt suur ning seda tõenäoliselt tänu õnnestunud teavitustegevusele ja rahvusvahelisele kajastusele.  Rahvastikuregistrisse tehti 103,3 miljonit päringut, mis on vähem kui 2016. aastal. 2016. aastaga võrreldes on päringute arv vähenenud 5,3%. Seda põhjustas päringute korrastamine – asutused vaatasid üle oma päringute otstarbekuse. Avati ka eesti.ee teenus, kust inimesed saavad vaadata nende kohta tehtud päringuid. Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest Isikut tõendavate dokumentide välja andmist puudutava osas oli eelmisel aastal kõige suuremaks väljakutseks 2017. aasta sügisel aset leidnud ID-kaardi kriisi lahendamine. 30. augustil 2017 sai avalikkusele teatavaks, et on avastatud ID-kaardi turvarisk, mis puudutab sügisest 2014 välja antud ID-kaarte, elamisloakaarte ja digi-ID-sid. Sellest tulenevalt oli vaja leida kiiresti lahendus, kuidas tagada ID-kaardi turvalisus ja e-riigi toimimine. Kuna ID-kaardi turvarisk ei puuduta m-ID-d, siis e-riigi toimimise tagamiseks sai Siseministeerium ülesandeks leida lahendus, kuidas inimesed saaksid m-ID sellisel viisil, mis ei sõltuks ID-kaardist. Selleks kutsuti kokku töörühm, kes töötas välja uue m-ID taotlemise skeemi. Teiste oluliste tegevuste hulgas võib esile tõsta Lõuna-Koreas alustatud pilootprojekti e- residendi digi-ID-de väljastamiseks välise teenusepakkujate kaudu. Kui see osutub edukaks, siis laiendatakse sellist võimalust ka teistesse riikidesse ning dokumente saab välise teenusepakkuja kaudu väljastama hakata ka Eesti kodanikele. Samuti töötati välja õigusaktide muudatused, et digitaalse isikutunnistuse kehtivusaega pikendada kolmelt aastalt viiele. Sellega luuakse inimestele oluliselt mugavamad digitaalse isikutunnistuse, sh e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi digi-ID) kasutamise tingimused. Digi-ID kehtivuse pikendamine sertifikaatide kauguuendamise teel on mugavam isikule, kes muidu peaks uue kaardi saamiseks minema PPA teenindusbüroosse või pöörduma Eesti välisesindusse. Samuti aitab see kaasa sellele, et korduvate digi-ID-de taotlejate tõttu ei suurene PPA teeninduste ja Eesti välisesinduste töökoormus. Vabariigi Valitsus kiitis heaks uue andmeid automaatselt töötleva infosüsteemi (ABIS) projekti ja eraldas rahalised vahendid projekti ellu viimiseks. ABIS kasutuselevõtmine aitab praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua oluliselt kõrgema turvalisuse ja usaldusväärsuse taseme ning dokumendivõltsingud ja valeidentiteedi kasutamine on praktiliselt välistatud. 2017. aasta oluliseks ülesandeks oli ka maavalitsuste kaotamisest tuleneva rahvastiku toimingute valdkonna ülesannete ümberkorraldamine. Maavalitsuste perekonnaseisuülesanded anti kohalikele omavalitsustele; asutusute ülesannete täitmise 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 järelevalve ja juhendamine Siseministeeriumile ning registripõhise rahvaloenduse eesmärgil andmete rahvastikuregistrisse sisestamise töö Riigi Tugiteenuste Keskusele. Suur edasiminek oli täiesti uue rahvastikuregistri seaduse menetlemine ja vastuvõtmine Riigikogus, jõustumisega 1. jaanuar 2019, millega korrastati nii valdkonna õiguslikku kui ka elukoha menetluslikku külge. Vastu võeti perekonnaseisutoimingute seadus jõustumisega 1. jaanuar 2018, millega loodi mitmeid inimeste riigiga suhtlemist kergendavaid norme. Sealhulgas täpsustati seaduses termineid; vähendati avaldustes küsitavat andmekoosseisu; kui avalduses toodud andmed on juba rahvastikuregistrisse kantud ja ei ole muutunud, ei pea isik neid avalduses uuesti märkima; täiendati abieluvõimetõendi saamiseks avalduse esitamise viise (lisati, et võib esitada avalduse ka posti teel). Siseministeerium osales edukalt kohalike omavalituste volikogude valimiste korraldamises. 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded Valdkonna keskseks ülesandeks on tagada Eesti elektrooniliste funktsioonidega isikut tõendavate dokumentide turvalisus ja e-riigi toimimine. PPA alustab 2018. aasta sügisel uue ID-1 lepingu alusel isikut tõendavate dokumentide välja andmist, samuti on kavas ette valmistada ja läbi viia uus reisidokumentide tootmise hange. Plaanis on luua ja võtta kasutusele ABIS ning muuta isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja kätte saamise protsess inimestele võimalikult lihtsaks ja mugavaks. 2019. aastal jõustuva uue rahvastikuregistri seaduse rakendamiseks tuleb luua uued rakendusaktid ja arendada suuremahuliselt rahvastikuregistri tarkvara. 2019. aasta II poolaastal käivitub inimeste elu kergendav projekt, mille käigus surma registreerimine toimub automaatselt, andmed liiguvad meditsiinist rahvastikuregistrisse automaatselt – omastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutusse avaldust esitama minna. 2019. aastal on vaja läbi viia kahed valmised - Riigikogu ja Europarlament. 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine Meetme eesmärk: Nutiseadmete kasutajatele on tagatud nende vajadustele vastav riiklik digitaalset isikutuvastust ja allkirjastamist võimaldav isikut tõendav dokument ning mugavad ja nutikad lahendused (sealhulgas teenused). Tabel 2. Meetme mõõdik 2017 2014 2015 2016 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) E-residendi - 7474 8224 kasvab kasvab kasvab AS digi-ID (14 061) Sertifitseerimis- taotluste arv keskus Olulised probleemid Internetiühenduse ja mobiilside suurenev kättesaadavus ja kasutamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskuste suurenemine, samuti tahvelarvutite ja nutiseadmete üha laiem levik ning kasutamine erinevate igapäevatoimingute tegemiseks suurendab nõudlust turvaliste ja mugavate isikutuvastamislahenduste, sealhulgas digitaalse identiteedi tehnilise süsteemi järele. Kui turvalised lahendused ei ole mugavad, võivad kasutajad eelistada vähem turvalisi, kuid mugavamaid lahendusi. Seetõttu on vaja mobiil-ID-d edasi arendada, selle väljaandmise menetlust lihtsustada, tagades samas turvalise isikutuvastuse ja digi-ID võimalikult laialdase leviku. Tulenevalt e-residendi digi-ID olemusest ja asjaolust, et e-residendid elavad enamasti välisriikides, on otstarbekas arendada dokumendi taotluse ja väljastamise menetlus võimalikult kliendisõbralikuks. Kuna võib suureneda nõudlus e-residendi digi-ID väljaandmise järele, võib tekkida vajadus süsteem ümber korraldada (taotluste arvu suurenemisel lisatööjõu ja -eelarve vajadus). Kuritegevuse, sealhulgas küberkuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse kaalutlustel on vaja teostada tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi, sealhulgas e-residendi digi-ID kasutamise üle, analüüsida riske ning neid maandada. Rahvusvaheliselt on vaja arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire muutumisega, sealhulgas uute rahvusvaheliste standardite kehtestamise ja nende võimaliku muutumisega, need võivad mõjutada ka Eestis loodud süsteemide toimimist. Euroopa Liidus on vastu võetud eIDAS, mis ühtlustab Euroopa Liidu elektroonilise identiteedi ja digitaalallkirja kasutamise põhimõtteid. Seetõttu on esiteks vaja reageerida uuenenud keskkonnale ja sellega kohaneda. Teiseks põhjustavad need vajaduse, et Eesti peab tagama riigisiseste digitaalse isikutuvastuse ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste loomisesse ja arendamisse investeeritud ressursside jätkusuutlikkuse ning praegu toimivatel põhimõtetel identiteedihaldussüsteemi kaitse. 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekus 1: Digitaalse isikutuvastuse arendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Rakendatud on e-residendi digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, sealhulgas Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, MKM on arendatud e residendile digi-ID väljaandmise menetlus võimalikult Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised kliendisõbralikuks. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 1.1. Otsitud on uusi, kliendisõbralikke ja turvalisi e- residendi digitaalse SiM MKM, PPA, 2019–2022 RE, „Eesti infoühiskonna isikutunnistuse väljastamise võimalusi. SMIT lisavajadus arengukava 2020“ ; „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014– 2020“ ; konku- rentsivõime kava „Eesti 2020“ 1.2. Analüüsitud ja ellu on viidud tegevusi, mis kaasnevad 10 miljoni e-eestlase MKM SiM 2019–2020 RE, programmiga. lisavajadus 1.3. Rakendatud on e-residendi üks-mitmele-sõrmejäljevõrdlust. Arendatud on 2021 RE biograafiliste andmete võrdlemise ning näobiomeetria üks-mitmele-võrdlemise tehnoloogilist lahendust (ABIS). Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM 2. Laiendatud on digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutusala ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised kasutajate hulka. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 2.1. Algatatud on vajalikud ettepanekud isikut tõendavate dokumentide seaduse või SiM 2019–2022 RE selle alusel kehtestatud õigusaktide muutmiseks. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Nutiseadmete kasutajatele on tagatud nende vajadustele vastav riiklik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA, SMIT, MKM digitaalset isikutuvastust ja allkirjastamist võimaldav isikut tõendav dokument, mugavad ja nutikad lahendused (sealhulgas teenused). 4. Ühiskond on teadlik isikut tõendava dokumendi, identiteedi väärkasutamise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Nutikaitse 2017 sõlminud ja e-teenuste ning vastavate tehnoloogiate turvalisest kasutamisest ja nende partnerasutused kasutamise riskidest. 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 4.1. Mõõdetud on kogukonna oskust kasutada teenuseid turvaliselt ning pideva Nutikaitse 2017 2019–2020 RE Tegevuse elluviimine tagasiside abil on tõstetud inimeste teadlikkust. sõlminud partner- on seotud Nutikaitse asutused 2017 eesmärgi täitmisega. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 5. Isikut tõendava dokumendi kasutamisel tekkida võivad riskid on juhitud. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, 10 miljoni e-eestlase Selle jaoks on digitaalsete dokumentide, sealhulgas e-residendi digi-ID programm-meeskond, SiM, PPA, SMIT kasutamise üle teostatud järelevalvet, riske analüüsitakse järjepidevalt ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised neid maandatakse. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 5.1. Rakendatud on meetmeid digitaalse identiteediga seotud väärkasutuste, MKM 10 miljoni e- 2019–2020 RE, „Eesti infoühiskonna petumustrite, küberkaitse ja muude riskide tuvastamiseks ja maandamiseks. eestlase arengukava 2020“; programm- „Eesti ettevõtluse meeskond, SiM kasvustrateegia 2014– 2020“; konkurentsi- võime kava „Eesti 2020“ 5.2. Arendatud on e-residendi eel- ja järelkontrolli meetmeid, sealhulgas on töötatud SiM PPA, SMIT 2019–2022 RE, välja uusi IKT lahendusi (mh ABIS). lisavajadus 5.3. Tagatud on, et e-residendi digitaalsete dokumentide, sealhulgas e-residendi digi-ID SiM PPA 2019–2022 RE menetlustega tegelevate ametnike arv ja kvalifikatsioon vastavad vajadusele. 5.4. Teostatud on järelevalvet sertifitseerimise teenuse osutaja(te) kui elutähtsa teenuse MKM SiM 2019–2020 RE osutaja(te) üle eesmärgiga kontrollida, kas sertifitseerimise teenuse osutaja vastab hädaolukorra seaduses sätestatud nõuetele ja täidab hädaolukorra seadusest tulenevaid ülesandeid. 5.5. Arendatud on sertifitseerimisteenuse poliitikat ning määratud on MKM SiM 2019–2020 RE sertifitseerimispoliitika arendamise, kinnitamise ja järelevalve eest vastutav asutus (sertifitseerimisteenuse omaniku fikseerimine) õiguslikul tasandil. 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne juhtimine ja haldamine Meetme eesmärk: Tagatud on isikut tõendavate dokumentide ja seda toetava tarkvara turvalisus. Valdkonna arengu toetamiseks ning selle käigus tehtavate protsesside läbiviimiseks on tagatud kaasaegne, automatiseeritud protsesse ja menetlusi võimaldav ning muutuva keskkonnaga kohanduv infrastruktuur ja infosüsteemid. Tabel 3. Meetme mõõdik 2017 Allika 2014 2015 2016 2018 2019 2020 (tegelik) s Garantii korras välja Väheneb Vähe- vahetatud - - 1035 Väheneb Väheneb PPA (1931) neb dokumentide arv Olulised probleemid Identiteedihaldus, sealhulgas digitaalse identiteedi kasutamine, on seotud rahvusvahelise tehnoloogia arenguga, see loob nõudluse ajakohaste, turvaliste ja kasutajasõbralike isikutuvastusvahendite ja seda toetava tehnoloogia järele. Identiteedihaldusvaldkonna toimimisse panustavad mitmed riigi- ja erasektori asutused. Samas on riigis olemasolev kompetents valdkonna probleemide terviklikuks lahendamiseks raskesti koondatav. Valdkonna tõhus toimimine eeldab tõhusat koordineerimist, terviklikku haldamist ja juhtimist. Kuritegevuse ennetamise ja võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu on vaja pidevalt ajakohastada ka isikutuvastamise ja isikusamasuse (sealhulgas elektroonilise) kontrollimise lahendusi. Isikut tõendavate dokumentide taotluste arvu suurenemise tõttu on vaja tagada ressursisäästlik, optimeeritud ja tõrgeteta toimiv isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetlus. Kui riikide vahel ei toimu biomeetrial põhinevat andmevahetust, toob see kaasa topeltidentiteetide loomise ja isikutuvastusvahendite väärkasutuse ohu. Identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide põhialused ning isiku identiteedi komponendid Eesti identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide poliitika tugineb järgmistele põhialustele:  identiteedihaldus toimub riigi poolt ja tsentraliseeritult;  ühel isikul on üks identiteet, mille määrab riik;  teise isiku identiteedi või isikut tõendava dokumendi väärkasutamine on tõkestatud;  nii füüsiline kui ka digitaalne isikut tõendav dokument on lahutamatult ja üheselt seotud dokumendi kasutaja identiteediga;  digitaalse isikut tõendava dokumendi digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid on üheselt seotud dokumendi kasutaja isikuandmetega;  nii füüsilise kui digitaalse dokumendi andmed, sealhulgas digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid, on avalikult kontrollitavad; 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018  isikut tõendavad dokumendid ja seda toetav tarkvara on turvalised. Isiku identiteedi komponendid määratakse esmakordse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetluse käigus ja isiku identiteet luuakse tervikuna. Korduva kodakondsus- ja migratsioonimenetluse käigus isiku identiteedi andmeid uuendatakse, säilitades ka varasemad andmed. Isiku identiteedi komponendid on:  Isiku nimi – aluseks võetakse rahvastikuregistrisse kantud isikunimi või mitteresidentide puhul välisriigi isikut tõendavasse dokumenti kantud isikunimi, mõlema puudumisel isiku ütlustel põhinev väidetav nimi.  Isikukood – kasutatakse rahvastikuregistris loodud Eesti isikukoodi, kust nähtuvad ka biograafilised andmed.  Biomeetrilised andmed – hõivatakse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetluste käigus.  Kodakondsused – Eesti kodakondsuse määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveamet, välisriigi kodakondsuse andmetena võetakse aluseks välisriigi isikut tõendavasse dokumenti või muusse dokumenti kantud kodakondsus, dokumendi puudumisel isiku ütlustel põhinev väidetav kodakondsus. Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete elluviimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ja talle identiteedi loomise ja hilisemat isikusamasuse kontrollimise protsessi. Selleks on oluline võtta kasutusele isiku identiteedi andmete võrdlus, eelkõige üks-ühele- ja üks-mitmele-biomeetria võrdlus (sõrmejäljed, näobiomeetria jms), nimekujude, isikukoodide ja biograafiliste andmete võrdlus. Isiku elektrooniline identiteet põhineb füüsilisel identiteedil, seetõttu laienevad nimetatud põhimõtted ka digitaalse identiteedi loomisele ja digitaalsete isikut tõendavate dokumentide väljaandmisele. Valdkonna arengu toetamiseks ning selle käigus tehtavate protsesside läbiviimiseks on tagatud kaasaegne, automatiseeritud protsesse ja menetlusi võimaldav ning muutuva keskkonnaga kohanduv infrastruktuur ja infosüsteemid. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, asjassepuutuvate poolte tõhus koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus tulla toime esile kerkivate probleemidega. Tagatud on pikemat tulevikuvisiooni arvesse võtva analüüsivõimekuse arendamine. Isikut tõendavaid dokumente puudutavad õigusaktid on ajakohastatud. 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekus 1: Isiku tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Isikud on tõsikindlalt tuvastatud. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA 2. Isikusamasuse kontrolli võimalus on kasutajatele kättesaadav ja tõsikindel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA, SMIT 3. Isikut tõendavad dokumendid on väljaantud õiguspäraselt sh õigusaktides sätestatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA tähtaja jooksul 4. Väljaantavad isikut tõendavad dokumendid on kvaliteetsed ja vastavad standarditele Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, 5. Valdkonna arengu toetamiseks ning selle käigus tehtavate protsesside läbiviimiseks on MKM (RIA) tagatud kaasaegne, automatiseeritud protsesse ja menetlusi võimaldav ning muutuva keskkonnaga kohanduv infrastruktuur ja infosüsteemid. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 5.1. Loodud on uudsed automatiseeritud tuvastusvõimalused ja rakendused. SiM PPA, SMIT, 2019–2020 RE Eesti info- MKM (RIA) ühiskonna arengukava 2020 5.2. Arendatud on uusi turvalisi lahendusi biomeetriliste andmete hõivamiseks väljaspool Politsei- PPA 2019–2022 RE ja Piirivalveameti teenindusi, et muuta dokumendi taotlemine ja väljastamine kliendisõbralikumaks. 5.3. Biomeetriliste andmete hõivelahendused on kvaliteetsed ja kaasajastatud. SMIT 2019–2020 RE 5.4. Kasutusele on võetud dokumentide sertifikaatide jaotussüsteem (SPOC). SMIT PPA 2019–2020 Osaliselt välis- vahendid: ISF 5.5. Laiendatud on e-taotluskeskkonna võimalusi. SMIT, 2019–2022 RE PPA 5.6. Nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes suhetes kasutatakse laialdaselt biomeetrilistel SiM PPA, MKM 2019–2022 RE andmetel põhinevat isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise võimalust. (RIA) Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 6. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, asjassepuutuvate poolte tõhus koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus tulla JuM, MKM toime esile kerkivate probleemidega. Tagatud on pikemat tulevikuvisiooni arvesse võtva Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad analüüsivõimekuse arendamine. Isikut tõendavaid dokumente puudutavad õigusaktid on olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). ajakohastatud. 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed 6.1. Edendatud on riikidevahelist ja Euroopa Liidu ühtset biomeetriliste andmete töötlemist SiM, JuM PPA 2019–2022 RE isikutuvastusmeetmete, sealhulgas nii füüsiliste kui ka digitaalsete isikut tõendavate dokumentide väärkasutuse ärahoidmiseks. 6.2. Digitaalset identiteeti ja selle infrastruktuuri hallatakse ja juhitakse tulemuslikult. Kindlaks on SiM, PPA 2019–2022 RE määratud selged pädevused ja vastutusalad ning tagatud vastavad organisatsioonilised MKM võimekused. 6.3. MKM-i pädevusse on üle antud ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide ja SiM PPA 2019–2022 RE reisidokumentide sertifikaatide ja tarkvara arendamine, kasutusele võtmine ja tarkvaraversioonide haldamine, samuti kiibi tehniliste nõuete ja turvastandardite kirjeldamine ning kiibil paikneva tarkvara sertifitseerimine. Samuti on tagatud otsesuhtlus isikut tõendavate dokumentide kaartide tarnija ning MKM-i vahel. 6.4. Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis erinevate asutuste vahel ühtse SiM PPA, SMIT 2019–2022 RE identiteedihalduspoliitika raames. Samuti tagatakse, et erinevates menetlustes hõivatud biomeetrilised (ja biograafilised) andmed ning teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud andmed oleksid ühtselt töödeldavad erinevate standardite osas. 6.5. Alustatakse ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide väljaandmist uue lepingu alusel. PPA 2019 RE 6.6. Sõlmitud ja rakendatud on uus leping reisidokumentide tootmiseks. PPA 2019–2020 RE 6.7. Kirjeldatud ja reguleeritud on Eestis kasutatavate krüptoalgoritmide eluiga. MKM 2019–2020 RE „Eesti info- ühiskonna arengukava 2020“ 15 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 3: Kvaliteetsete isikuandmete tagamine Meetme eesmärk: On tagatud kvaliteetsed isikuandmed. Tabel 4. Meetme mõõdikud 2016 2017 2014 2015 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) Rahvastikuregistrisse 75,6 90 > 100 > 110 > 112 > 115 > 120 SiM tehtavate päringute (109) (103,3) arv (miljonites) Rahvastikuregistrisse sisestatud arhiivsete 1,9 2,3 2,6 (2,9) > 3,3 (3,4) > 3,6 > 3,7 > 3,8 SiM perekonnaseisuaktide arv (miljonites) Olulised probleemid Rahvastikuregister on praeguses e-ühiskonnas automaatne nii andmete vastuvõtmisel kui ka kasutajatele andmete edastamisel. Siiski on probleem kohtulahendite andmete rahvastikuregistrile edastamises, seetõttu edastatakse kohtutes loodud dokumendid masinloetamatult (PDF-formaadis) maavalitsuste ametnikele, kes andmed paberilt rahvastikuregistrisse sisestavad. Tegemist on suure ressursiraiskamisega, sest kohtus on keegi andmed juba arvutisse sisestanud, kuid paraku vormis, mida ei saa rahvastikuregistrile automaatselt saata. Teine analoogne probleem on meditsiinis koostatavate surmatõendi andmetega, mis praegu edastatakse surma registreerimiseks arsti juurest paberil surma avaldaja kaudu perekonnaseisuametnikuni. Tegemist on paberiga, mis on kohati loetamatu, tekitades emotsionaalselt niigi keerulises olukorras inimestele probleeme. Need andmed peaks edastama elektrooniliselt otse rahvastikuregistrisse, võimaldades isikutel soovi korral registreerida surma e-teenuse vahendusel. Tuleks luua sünnitõendi automaatselt rahvastikuregistrisse saatmise analoog. Rahvastikuregistris peetakse ka valijate arvestust, luuakse ja uuendatakse valijate nimekirju ning valmistatakse valijakaardid ja teatised. Rahvastikuregistri valimiste tarkvara tuleb täiendada, sest olemasolev valimisi teenindav tarkvara ei vasta kõikidele nõuetele (näiteks ei võimalda see viia üheaegselt läbi mitmeid valimisi ega rahvahääletusi, samuti tuleb luua kaardirakendus, mis võimaldaks kohalikul omavalitsusel edastada jaoskondade piiride andmed mitte paberile trükitud tänavanimedena, vaid kaardipiirkondadena. 16 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekus 1: Rahvastikuregistri pidamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Tagatud on isikuandmete õigsus ja ajakohasus. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT 2. Juurdepääsud Rahvastikuregistri andmetele on õiguspärased. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM 3. Rahvastikuregistri infosüsteem on kaasaegne ja töökindel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 3.1. Korraldatud on Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valijate nimekirjade SiM SMIT 2019 RE koostamine ja valijakaartide saatmine. Võimekus 2: Rahvastikusündmuste registreerimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Rahvastiku toimingute registreerimine ja andmete säilitamine on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, SMIT õiguspärane (sh kiire). Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, KOV, VäM, PPA 2. Rahvastikusündmuste registreerimise ja menetlemise infosüsteem on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad kaasaegne ja töökindel. olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Olulised tegevused Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid 2.1. Laiendatud on rahvastiku toimingute alast andmevahetust välisriikidega. SiM KOV, VäM, 2019–2021 RE PPA 17 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel 3. Programmi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine 35 959 35 940 35 715 36 130 143 746 Meede 2: Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne 18 378 825 18 250 771 18 613 648 18 821 203 74 064 447 juhtimine ja haldamine Meede 3: Kvaliteetsete isikuandmete tagamine 5 370 316 5 350 850 5 294 907 5 349 825 21 365 898 Kokku 23 785 100 23 637 561 23 944 271 24 207 158 95 574 090 Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegiakoostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressursse kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel. 18 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 6. Programmi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 1: Turvaliste ja nutikate lahenduste arendamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU E-residentsuse edasiarendamine (eeldus riigitulude suurendamiseks, EASi 508 000 367 000 256 000 262 000 1 393 000 äriplaani rakendamine) Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine uuendamine 2 226 716 2 985 275 3 889 064 4 864 280 13 965 334 jm. Kokku 2 734 716 3 352 275 4 145 064 5 126 280 15 358 334 19 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid JuM – Justiitsministeerium K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist. MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MV – maavalitsused PPA – Politsei- ja Piirivalveamet RaM – Rahandusministeerium RE – tegevus elluviimiseks on vahendid olemas RIA – Riigi Infosüsteemi Amet SiM – Siseministeerium ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond) SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus VäM – Välisministeerium 20 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi nimetus ja kestus Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tagatud on sujuv, Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele vastav piirikontroll ja Programmi välispiiri turvalisus ning Eestis ebaseaduslikult viibijate avastamine ja eesmärk tagasisaatmine. Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium, Vastutaja Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (kaasvastutajad)1 Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Euroopa Liidu välispiiri kontrollijana on Eestil oluline roll Schengeni ala usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamisel. Iseseisva riigi üks peamistest tunnustest on suutlikkus valvata oma piire ning võime hoida ära ja tõkestada riigi territoriaalse puutumatuse vastu suunatud rünnakud. 21. sajandi Euroopas on piiride valvamise mõiste maailmas toimuva integratsiooniprotsessi tõttu avardunud ning on toonud kaasa olukorra, kus ühe riigi piiride valvamise kaudu tagatakse ka teiste riikide turvalisus. Alaeesmärgi saavutamiseks keskendutakse eeskätt välispiiri valve ja piirikontrollipoliitika kujundamisele, sealhulgas tõhusate migratsioonijärelevalve-, tagasipöördumis- ning kompensatsioonimeetmete Sisu lühikokkuvõte loomisele ja elluviimisele. Sobivate meetmete abil on vaja tagada Eesti poolt Schengeni viisaruumiga liitumisel võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine, panustada koostoimes teiste programmidega Eesti ja Euroopa Liidu sisejulgeoleku tagamisse ning korraldada majanduskasvu tagav kaupade ja isikute sujuv piiriületus. Olulisemad piirihaldust mõjutavad tegurid on üldine julgeolekuolukorra halvenemine regioonis, suurenev piiriliiklus, suurenev salakaubaveo surve piiripunktidevahelisel alal, püsiv ebaseadusliku sisserände surve välispiiril, suurenev ebaseaduslik viibimine Schengeni viisaruumis, võimalik pagulasvoogude suurenemine, rahva tervist ja majanduskeskkonda ohustavad haiguspuhangud ja epideemiad regioonis. Programmi ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning programmi kinnitavad valdkonna eest vastutavad ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Juhtimiskorraldus Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist ning teostab programmi elluviimise üle järelevalvet. Programmi elluviimiseks, seiramiseks, aruandluseks ja täiendamiseks moodustab ministeerium vajaduse korral juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad kaasatavate asutuste volitatud esindajad. 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Sisukord Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 7 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 7 Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine ............................................................ 9 Meede 2: Piirikontrolli arendamine .......................................................................................... 11 Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja migratsioonijärelevalve arendamine ............................................................................................................................... 12 Rahastamiskava ........................................................................................................................ 15 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 16 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 17 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Hetkeolukorra analüüs Piiride valve Eestil on 3794 km rannajoont, merepiiri pikkus on 767 km ja maismaapiiri (sealhulgas Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vaheline ajutine kontrolljoon) pikkus on 338,6 km. Euroopa Liidu välispiiri valvatakse maismaal ning merealadel kordonite, lennusalga ning laevastikupatrullide ja seiresüsteemidega. Riigipiiri valvamise peamised eesmärgid on ebaseaduslike piiriületuste ja piiriülese kuritegevuse ennetamine ja tõkestamine maismaapiiril, territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, majandusvööndi õigusrežiimi tagamine, veesõidukite Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja väljumise kontrollimine ning migratsioonijärelevalve teostamine. Merealade valve Eesti valvatav mereala hõlmab u 36 500 ruutkilomeetrit. Mereala jälgimiseks ja objektide avastamiseks on kasutusel 20 radarist koosnev mereseiresüsteem, mis katab normaaltingimustes vähemalt 90% Eesti territoriaalmerest. Tehnilise valvega katmata piirilõikudel toimub patrull- ja vaatlustegevus lennuvahendite ja laevadega. Patrullimise intensiivsus sõltub piirilõigu ohuhinnangust. 2030. aastaks eeldatakse Läänemere laevaliikluse kahekordistumist. Igal aastal veetakse mööda Läänemerd üle 500 miljoni tonni lasti. Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib üle 50 reisiparvlaeva. Eriti tihe liiklus kulgeb Soome lahel: kitsukesel ja madalal lahel liiguvad laevad nii põhja ja lõunasse kui ka itta ja läände. Eesti mereseiresüsteemiga jälgitakse ühes nädalas keskmiselt 8990 Eesti merealasid läbiva märgi liikumist ja mereseireoperaatorid tuvastavad nendest keskmiselt 6920 märki. Mereseiresüsteemiga jälgitakse välisriigi sõjalaeva või muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatava välisriigi laeva liikumist Eesti majandusvööndis ja territoriaalmeres. Eestis on merepiiri valvamine integreeritud mere- ja lennupääste ning reostustõrjevõimekusega. Riigipiiride kaitse Riigipiiri seaduse2 § 18 lõige 1 sätestab, et riigipiiri valvavad ja kaitsevad politsei ja Kaitsevägi vastavalt oma pädevusele. Alaeesmärgi elluviimiseks analüüsitakse selle valdkonna korraldust ning koostatakse tegevusplaanid. Seetõttu võib Politsei- ja Piirivalveametile lisanduda ülesandeid, mille täitmiseks on muu hulgas vaja hankida riigipiiri valvamisel kasutatavast relvastusest erinevat relvastust või muid vahendeid. Maismaapiiri valvamine ja kaitsmine Välispiiri maismaapiiri osa on elektroonilise ja tehnilise valvega kaetud 54% ulatuses. Suurema osa sellest moodustab Narva jõe, Narva veehoidla ja Peipsi järvistu tehniline valve. Tehnilise valvega on katmata 127,8 km ajutisest kontrolljoonest, see on ka piiri valvamise ja kaitsmise seisukohalt üldiselt halvas seisukorras. 2016. a alustati ajutise kontrolljoone välja ehitamisega eesmärgiga rajada nõuetele vastav piiririba ning juurdepääsuteed. Tehnilise valvega katmata maismaapiiri piirilõikudel toimub patrull- ja vaatlustegevus. Piire valvatakse kordonite, teenistuslike üksuste ning Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga abil. 2017. aasta ebaseaduslike piiriületuste arv piiripunktide vahelisel alal on viimase viie aasta madalaim. Enim langes puhke- ja vabaajategevuse ning majandusliku tegevuse käigus toime 2 Riigipiiri seadus (RT I, 21.03.2014, 14). https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014026. 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 pandud ebaseaduslike piiriületuste arv. Tõenäoliselt on olukorra paranemisele kaasa aidanud inimeste teadlikkuse kasv ning kalurite ja puhkajate senisest paremad GPS seadmed. Peamiselt eksitakse jääkatteperioodil kalastamise käigus ja navigatsiooniperioodil navigeerimisvahendite puudumise ning orientatsiooni kaotamise tõttu. Seetõttu on Peipsi-Pihkva järvistul vaja tõhustada ennetustegevust (ajutise kontrolljoone asukoha parem tähistamine, asukoha määramise vahendite kohustuslikuks muutmine kaugemal kui üks kilomeeter kaldast jms). 250 215 208 200 187 149 188 150 129 135 160 124 105 136 ida 117 90 100 76 58 66 73 55 64 66106 lõuna 41 46 40 50 kokku EL 0 välispiiril 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 1. Maismaapiiril registreeritud ebaseadusliku piiriületuse juhtumite arv aastatel 2010‒2017 Ida prefektuuri ja Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas ning kokku Euroopa Liidu välispiiril Salakauba üle piiri toimetamise juhtumite arv on langenud 12 juhtumi võrra. Kokku avastati 2017. aastal maismaapiiri valvamise käigus salakauba üle piiri toimetamist 249 korral. Piiriülene kuritegevus on jätkuv probleem nii piiripunktides kui ka piiripunktidevahelisel alal. Hinnaerinevuse tõttu Eestis ja Venemaal ning suure töötuse osakaalu tõttu piirialadel on aktsiisikaupade salakaubavedu endiselt atraktiivne. Riigi finantsjulgeoleku tagamiseks ning ühiskonna kaitsmisel on oluline tõkestada ebaseaduslikku piirikaubandust, kuna selle negatiivne mõju puudutab ausat konkurentsi turul, maksulaekumisi, seega otseselt riigi võimalusi pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid ning riiki sisse toodavate keelatud kaupade kontekstis ühiskonna turvalisust. Suurimad maksuriskid avalduvad aktsiisikaupade käitlemisel. Kui paaril viimasel aastal suurenes piiripunktide vahelisel alal avastatud salakauba üle piiri toimetamise juhtumiste arv, siis viimasel aastal on märgata selle langust. Samas piiripunktides on märgata avastatud salakauba juhtumite arvu väikest kasvu. (joonis 2). 300 250 247 258 249 241 200 201 195 181 173 170 183 150 154 126 120 100 106 104 104 81 81 69 77 66 50 55 46 25 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 kokku piiripunktid piiripunktide vaheline ala Joonis 2. Piirikontrollis ja piiride valvamisel avastatud salakaubaveo juhtumite arv aastatel 2010‒2017 Ebaseadusliku sisserände puhul on Eesti valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse jõuda Põhjamaadesse või Kesk-Euroopasse, samas ei ole tulevikus välistatud Eesti muutumine ka 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ebaseadusliku rände sihtriigiks, seetõttu on probleemi suurenemise ennetamiseks kahtlemata väga olulised riigipiiri valvamise ja kaitsmisega seotud meetmed. Välispiiril Venemaaga püsib mõõdukas ebaseadusliku sisserände surve, mida iseloomustab viisade väärkasutamine ja grupiviisilised ebaseadusliku sisserände katsed. Sisserände päritoluriigid jäävad lähiaastatel samaks, samuti on tõenäoline, et piirile jõuab palju varjupaigataotlejaid. Samuti mõjutavad oluliselt ebaseaduslikku sisserännet muutused Venemaa tööjõuturul ja sisserändepoliitikas (põhjustatud majanduslangusest ning Euroopa Liidu ja USA kehtestatud sanktsioonidest), mis võivad suunata migratsioonivood Venemaa asemel Euroopa Liitu. Arvestama peab ka sellega, et ebaseadusliku sisserände trendid ei ole alati seotud regiooni geopoliitilise või majandusliku olukorraga ning on seetõttu raskesti prognoositavad. Ühe riigi edu oma piiridel ebaseadusliku tegevuse tõkestamisel mõjutab uute ebaseaduslike mooduste otsimist ning seetõttu võib suureneda sisserände surve regiooni teiste riikide piiridel. Meie regiooni (Soome, Läti, Leedu, Poola) ebaseaduslikku sisserännet mõjutab ka Euroopa Liidu väliste naaberriikide (Venemaa, Ukraina, Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriigid) võimekus ja soov oma piire valvata. Pidevalt suureneva ebaseadusliku sisserände surve tõttu peab Eesti rajama piirile täiendavad tehnilised rajatised, et tagada Euroopa Liidu välispiiri valvamine. See hõlmab nii piiririba ja piirirajatiste väljaehitamist kui ka valveseadmete paigaldamist piirile. 2017. aastal jätkus Schengeni ala sisepiiride kaudu viibimisõiguseta välismaalaste saabumine Eestisse. Jätkub teisene ränne Eestisse Euroopa Liidu liikmesriikidest ning sellest on vaja omada täielikku ülevaadet. Ebaseaduslik sisse- ja läbiränne ning muu piiriülene kuritegevus nii Eesti välispiiril kui vaba liikumise alal on üldiselt alates 2008. aastast suurenenud. 2017. aastal tabati ebaseaduslikult sisse- ja läbirändelt 402 isikut rohkem kui 2016. aastal (2017. aastal 928 ja 2016. aastal 526). Rohelisel piiril tabati aga 2017. aastal ebaseaduslikult rändelt 35 isikut, mis on 25 inimese võrra vähem kui eelneval aastal. (joonis 3). 1000 928 800 kolmandate 552 520 600 riikide 400 293 267 285 434 kodanikud 134 109 132 313 269 juhtumid 200 57 149 128 164 40 61 61 82 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 3. Ebaseadusliku sisserände juhtumite ja isikute arv aastatel 2008‒2017 Ebaseadusliku rände juhtumite liikidest kõige enam esineb viisa väärkasutamist. Vältimaks viisade kasutamist valedel eesmärkidel on oluline arendada viisade kooskõlastamise protsessi ja koostööd konsulaaresindustega ning rakendada migratsioonijärelevalves viisa järelkontrolli meetmeid. Erilist tähelepanu on vaja pöörata viisainfosüsteemi ning loodava riiki sisenemise ja riigist lahkumise registreerimise süsteemi (EES) arendustele, mis annavad Euroopa Liidu liikmesriikidele võimaluse tuvastada piirikontrolli käigus inimesi biomeetriliste andmete alusel. 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Piirikontroll 2017. aastal ületas välispiiri ligikaudu 7,3 miljonit isikut, mis on 11% rohkem kui eelneval aastal. Õhupiiri ületuste arv kasvas tänu liinilendude paremale täituvusele. Lisandus mitu uut lennuliini ning 2017. aasta teisel poolel kasvas reisijate arv seoses Eesti eesistumisega. Maismaa piiriületuste arv kasvas eelkõige tänu Venemaalt saabuvate turistide arvu kasvule pärast eelnevate aastate langust. Merepiiril kasvas kruusilaevade ja kruiisituristide arv 90 000 võrra. Esmakordselt saabus Pärnusse kolm kruiisilaeva. Ligi pooled (54%) kõikidest piiriületajatest olid kolmandate riikide kodanikud, võrreldes eelneva aasta sama perioodiga on kolmandate riikide kodanike piiriületuste arv veidi kasvanud. Välispiiri piiriületuste arv aastatel 2008‒2017 on esitatud joonisel 4. 10 7,4 7,3 8,1 7,3 6 6,6 6,6 6,6 6,5 6,6 5 1,9 2,1 1,2 1,3 1,2 1,1 1 1 1 1 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 isikud transpordivahendid Joonis 4. Välispiiri piiriületuste arv aastatel 2008‒2017 (miljonites) 2017. aastal ületas välispiiri kokku 1 039 358 maismaa-, vee- ja õhutranspordivahendit, mis on võrreldav eelnevate aastatega. Piiriületusvoogude ja piiripunkti läbilaskevõime analüüsi alusel prognoositakse, et Luhamaa piiripunkti infrastruktuur vastab vajadustele kuni 2022. aastani ja Koidula piiripunkti infrastruktuur 2026. aastani. Narva piiripunktis oli sõiduautode piiriületuste arv aastatel 2010.–2014. pidevalt 400 000 ümber, mis näitas piiripunkti läbilaskevõimekust. 2015. aasta juulis avati rekonstrueeritud sõiduautode terminal, mis võimaldab arvestuslikult aastas läbi lasta u 1 200 000 sõiduautot. Alates 2015. aastast hakkas Narvas sõiduautode arv kasvama ning 2016. aastal ületas poole miljoni (501 180) piiri. Pikaajalise prognoosi järgi piiriliiklus suureneb, kuigi kasvu intensiivsust mõjutavad negatiivselt majanduslik ebakindlus Venemaal ja globaalne julgeolekuolukorra halvenemine. Kuigi viimastel aastatel ei ole piiriületuste arv oluliselt muutunud, rõhutavad nii „Transpordi arengukava 2014–2020“ kui ka „Eesti riiklik turismi arengukava 2014–2020“ vajadust suurendada piiripunktide läbilaskevõimet. Selleks tuleb arendada infrastruktuuri, suurendada isikkoosseisu vastavuses piiriületajate arvu suurenemisega ning võtta kasutusele uued IT- lahendused ja tehnoloogiad. Seega on oluline jätkata piiripunktide läbilaskevõime suurendamist ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmist. Tulevikus mõjutavad piirikontrolli oluliselt muutused välispiiri kontrolli põhimõtetes kui ka kavandatav viisavabadus Venemaaga, kuigi viimane on poliitilise olukorra tõttu lähiajal ebatõenäoline, kuid edaspidi tuleb sellega siiski arvestada. Arvestades võimaliku viisavabadusega ning sellega kaasneva u 100%-lise piiriületuse mahu kasvuga, peavad Koidula ja Luhamaa piiripunktide laiendustööd valmima aegsasti. Majanduslikust seisukohast lähtudes peaks arvestama sellega, et Luhamaa piiripunkti kaudu ületavad piiri üldjuhul Venemaa ja Läti elanikud, kes kasutavad Eestit eelkõige transiidiriigina. Koidula piiripunkti kasutavate reisijate sihtpunkt on üldjuhul Eesti, seetõttu on selle piiripunkti arendamine riigile majanduslikel põhjustel olulisem. 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Tagatud on sujuv, Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele vastav piirikontroll, välispiir on valvatud ja kaitstud, salakaubavedu on tõkestatud, Eestis ebaseaduslikult viibijad on avastatud ja tagasi saadetud. Tabel 1. Programmi mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Rahulolu 89,5% kasvab kasvab kasvab säilib säilib säilib PPA piirivalve (89,5%) (87,5%) (91%) tööga Eesti idapiiri 60% kasvab kasvab kasvab kasvab 100% tase PPA kaetus (54%) (54%) (54%) säilib elektroonilise ja tehnilise valvega Ebaseadusliku 267 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 < 300 PPA lt sisse- ja (552) (520) (928) läbirändelt tuvastatud isikute arv3 Kokkuvõtlik hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad suundumused, programmi eesmärkide saavutamine ning meetmete ja tegevuste elluviimisest Schengeni alale on väga lühikese ajaga saabunud ja ilmselt saabub veel sadu tuhandeid ebaseaduslikke sisserändajaid. See ilmestab, kuidas ühe liikmesriigi välispiiri valvest sõltub kogu vaba liikumise ala julgeolek ja liikmesriikide turvalisus. Tõhusama piirihalduse programmi tegevuste plaanimisel on arvestatud, et on vaja olla valmis selleks, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Seetõttu on Eestil oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus.  Piirivalve tööga kokku puutunud inimeste rahulolu on piiriületuse korralduse ja kiirusega suur. 2016. aastal oli see 88% ja 2017. aastal 91%. Piirikontrolli eesmärk on Schengeni nõuetele vastava kontrolli tegemine, et kindlustada kogu Schengeni ala turvalisus, mistõttu on oluline, et kontrollitoimingud ja piiripunktide taristu toetaks nii majanduskasvu tagavate kaupade kui ka isikute sujuvat piiriületust.  Eesti idapiiri kaetus elektroonilise ja tehnilise valvega on jäänud suuresti samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. 2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistustööd, et mh suurendada tehnilise seire- ja valvesüsteemide osakaalu riigipiiri valvamisel. Koos ehitusprojektidega valmis kaks katselõiku kogupikkusega 3 Mõõdikut kajastatakse ainult programmi dokumendis, kuna antud mõõdik ei ole nimetatud „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärgi mõõdikuna, kuid programmi eesmärgi saavutamise hindamisel on asjakohane. 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 3,5 kilomeetrit, kuhu rajati ka tehnilise seire- ja valvesüsteemid koos taristuga. Samuti alustati 2017. aastal droonide testimist, et kasutada neid piiri valvamisel.  Ebaseaduslikult sisse ja läbirändelt tuvastatud isikute arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud. 2016. aastal oli see 520 ning 2017. aastal 928. Hüppeline kasv on tulnud siseriigis tabatud isikute arvelt. Eelkõige oli tegemist ehitusobjektidel ebaseaduslikult töötavate välismaalastega. Riigikogus on II lugemisel välismaalaste seaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik ennetähtaegselt lõpetada teise Schengeni riigi pikaajalise viisaga Eestis viibimine (senini võimalik ainult Eesti väljastatud pikaajalise viisaga), kui isik rikub Eestis viibimise tingimusi. Seega muudatuse jõustumisel, kui välismaalane rikub Eestis viimise tingimusi, on võimalik reageerida ajutise viibimise väärkasutamistele paindlikumalt, kohustades välismaalast Eestist lahkuma.  2017. aastal jätkusid idapiiri välja ehitamise ettevalmistavad tööd. Lõpule jõuti maismaapiiri taristu ning tehnilise seire- ja valvesüsteemide projektidega. Projekteerimise raames rajati kaks katselõiku koos vajaliku seire- ja valvetehnikaga kogupikkusega 3,5 km.  Ebaseadusliku Eestis töötamise arv on aastate võrdluses tõusnud4. Kui 2013 a. avastati 68 ebaseaduslikku töötamist, siis 2017 a. oli see arv 382. Valdavas osas oli tegemist Ukraina kodanikega, kes küll viibisid Eestis seaduslikult, kuid ei täitnud välismaalaste seaduses ette nähtud töötamise tingimusi. 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded  Programmi olulisemaks arendustegevuseks on jätkuvalt idapiiri valmisehitamine kavandatud mahus.  Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kasutusele võtmise ettevalmistamine.  Euroopa reisilubade süsteemi (ETIAS) kasutusele võtmise ettevalmistamine. Meetmete rahastamises tehtud muudatused ja peamised kitsaskohad 2017. aastal jätkusid idapiiri väljaehitamise ettevalmistavad tööd. Projekteerimise tulemusel selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab oluliselt rohkem kui seni oli kavandatud. Samuti tõi projekteerimine ja katselõikude rajamine välja, et 10 meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide ja valvetehniliste lahenduste rajamine keeruline, kuna rajatavad elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Sellest tulenevalt tegi Siseministeerium ettepaneku riigipiiri seaduse muutmiseks eesmärgiga laiendada piiririba. 4 Ebaseadusliku töötamise puhul võib olla tegemist nii ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase Eestis töötamisega, kui olukorraga, kus välismaalane küll viibib riigis seaduslikult, kuid seaduses sätestatud töötamise tingimusi ei ole järgitud (nt ei ole töötamist PPA-s registreeritud, ei maksta VMS-is ette nähtud palka jne). 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine Meetme eesmärk: Tagatud on Eesti Vabariigi piiri valvamine ja kaitsmine ning piisav reageerimisvõimekus Eesti ja Euroopa Liidu julgeoleku toetamiseks. Ebaseaduslike sisserändajate sisenemine ja salakaubavedu piiripunktidevahelise ala kaudu on tõkestatud. Tabel 2. Meetme mõõdikud Algtase 2015 2016 2017 Sihttase 2018 2019 Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020 Salakaubaveo 241 36 (247) 36 (261) 36 (249) 36 36 36 PPA, juhtumite arv MTA välispiiril Lahendatud puudub puudub 84,6% > 85% > 85% > 85% > 85% PPA juhtumite osakaal (79,4%) (94,3%) kõikidest ebaseaduslikest piiriületustest välispiiril Olulised probleemid Välispiiril on püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir välja ehitada ja katta võimaluse korral 100% ulatuses tehnilise valvega ning suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimekust. Piirihalduses puuduvad tegevusjuhendid riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Merevalvekeskuse tegevuse arendamisel puudub keskpikk ja pikk arenguvaade, samuti tuleb selle töökorraldus, personal ja tehnika viia vastavusse rahvusvaheliste standarditega. Võimekus 1: Riigipiiri valvamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Riigipiir on valvatud, kõigile piirivahejuhtumitele Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste maismaal, merel ja piiriveekogudel on asjakohaselt kaudu saavutada: PPA reageeritud. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, HäK, PäA, MKM (VA), KaM (Eesti Kaitsevägi) 2. Merealadel ja piiriveekogudel on tagatud õigusrežiim Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi ning ohutu meresõidu nõuete järgimine. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Välja on vahetatud Politsei- ja Piirivalveameti patrull- SIM PPA 2022 RE lennuk. 2.2. Arendatud on maismaa- ja merepiiri valvamise SiM PPA, 2019– RE; metoodikat, ning maismaa- ja merepiiri valvamiseks SMIT, 2022 lisavajadus vajalikke tehnilisi vahendeid ja varustust (uued HäK, PäA, B; tehnoloogiad, nt UAV, transpordivahendid, MKM osaliselt isikuvarustus, erivahendid jne). (VA), ISF KaM 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 (Eesti Kaitse- vägi) Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste 3. Välispiir maismaal on välja ehitatud ja piiriveekogud kaudu saavutada: PPA on tähistatud vastavalt nõuetele. Tulemuse saavutamiseks on vajalik lisavajadus A: Idapiiri väljaehitamine ja haldamine Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, MKM, VäM, 4. Tehniliste seirevahendite osakaal välispiiri KeM, RaM valvamisel on 90‒100% ning on piisavalt personali Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi reageerimisvõimekuse tagamiseks. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 4.1. Tagatud on riigipiiri valvamiseks vajalike vahendite (sh SiM RaM, 2019– RE, seire-, valve- ja sidetehnika, sõidukid, isiku- ja PPA, 2022 lisavajadus erivarustus, relvastus, IT ja sidesüsteemid) elukaarel SMIT D põhinev hooldus ja uuendamine ning riigipiiri taristu hooldus. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT 5. Tagatud on tugi piiri väljaehitamiseks ja iga- Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi aastaseks hoolduseks, sealhulgas tehniliste tasandil kokku lepitud järgnevad olulised süsteemide hooldamiseks. tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 5.1. Jätkatud on maismaapiiri taristu ja tehnilise SIM PPA, 2019– Lisa- valvevõimekuse väljaehitamist, kommunikatsioonide ja SMIT 2022 vajadused juhtimiskeskuste väljaarendamist, seiresüsteemide A, B, C, D; haldamise tarkvara arendamist ning jõepiiri tehnilise välis- seire- ja valvesüsteemide väljaehitamist. vahendid: osaliselt ISF Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 6. Tagatud on patrull ja vaatlustegevus piirikontrolli Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste ajutisel taaskehtestamisel sisepiiril, kaasates selleks kaudu saavutada: SiM, PPA, JuM, KaM (KL) partnereid. 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Piirikontrolli arendamine Meetme eesmärk: Piirikontrolli on arendatud ning tagatud on sujuv, hästi juhitud, reisijasõbralik piiriületus. Tõkestatud on ebaseaduslike sisserändajate sisenemine ja salakaubavedu piiripunktide kaudu. Tabel 3. Meetme mõõdikud Siht- Algtase 2015 2016 2017 2018 2019 tase Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020 Automaatse piirikontrolli (ABC väravaid) läbinud inimeste kasvab kasvab osakaal kõikidest - 4,2% kasvab kasvab 15% PPA (3%) (0%) ABC väravate kasutamise õigust omavatest isikutest. Olulised probleemid Suureneva piiriliiklusega toimetulek eeldab investeerimist piiripunktide infrastruktuuri ja personali, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protseduuride arendamist. Võimekus 1: Piirikontroll Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Isikute ja sõidukite piiriületustingimustele vastavus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste on kontrollitud ja piirikontroll toetab Eesti ja kaudu saavutada: PPA, RaM (EMTA) Euroopa Liidu siseturvalisust ja julgeolekut. 2. Piiriületajad on rahul hästi juhitud, sujuva ning Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste reisijasõbraliku piiriületusega. kaudu saavutada: PPA, RaM (EMTA) Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT 3. Piiripunktide taristu, piirikontrolli vahendid ja isikkoosseis vastavad prognoositavatele piiriületus Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi mahtudele. tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 3.1. Parandatud on riigi, ettevõtete ja õppeasutuste koostööd SiM PPA, 2019– Välisvahen uute tehnoloogiate arendamisel, arvestades erinevate SMIT 2022 did: poolte vajadusi ja kasutades Euroopa Liidu rahastust. osaliselt ISF 3.2. Parandatud on Euroopa Liidu ja Eesti IT SiM PPA, 2019– RE piirikontrollisüsteemide koostalitusvõimet. SMIT 2022 3.3. Kasutusele on võetud Euroopa reisilubade infosüsteem SiM PPA, 2020 RE (ETIAS). SMIT 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 3.4. Euroopa infosüsteem Entry/Exit (EES) on integreeritud SiM PPA, 2020 RE Eesti piirikontrolli infosüsteemiga (PIKO). SMIT Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 4. Sisepiiridel on tagatud piirikontrolli ajutise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu taaskehtestamise suutlikkus, kaasates selleks saavutada: SiM, PPA, SMIT, JuM partnereid. Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja migratsioonijärelevalve arendamine Meetme eesmärk: Vähenenud on Schengeni alale ebaseaduslikult sisenenud ja riigis ebaseaduslikult viibijate arv, piiriülene kuritegevus on tõkestatud (välismaalaste ebaseaduslik üle riigipiiri toimetamine ja salakaubavedu). Tabel 4. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Seadustamis- ja lahkumis- 95% 95% 95% 95% 95% 95% 95% PPA ettekirjutuste (86%) (88%) (89%) täitmine (%) Välispiiril 164 < 200 < 200 tuvastatud viisade 116 < 200 < 200 < 200 PPA (297)5 (220) (249) väärkasutamiste arv Olulised probleemid Süütegude menetlusest saadav teave ei toeta piisavalt piirivalve, piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve tegevuste planeerimiseks vajalikku riskianalüüsi. Suurenenud on Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste arv, keda ei õnnestu tagasivõtmise eest vastutava kolmanda riigi koostöötahte puudumise tõttu tagasi saata. Võimekus 1: Piiriolukorra info haldamine, operatiivkoostöö ja migratsiooni-järelevalve Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SKA, RaM, SoM, 3. sektori 1. Eestis ebaseaduslikult viibijad on organisatsioonid tuvastatud ning tagasisaadetud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 5 2015. aasta taseme erinevus sihttasemest tuleneb peamiselt sisserände surve suurenemisest, mis pole suuresti SiM valitsemisala tegevusest sõltuv. Samuti seetõttu, et teostatakse üha rohkem kontrolle nii piiril kui siseriigis. 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 1.1. Arendatud on välismaalaste tagasisaatmise SiM PPA, 2019– RE, välis- süsteemi, sealhulgas on kasutusele võetud RaM, 2022 vahendid: uus kinnipidamisekeskus, analüüsitud riigi SoM, 3. osaliselt õigusabi andmist ning tõhustatud sektori AMIF tervishoiuteenuse ja muude teenuste organisats- kättesaadavust ning saatjata alaealiste ioonid kaitset, samuti soodustatud VARRE tegevusi. 1.2. Arendatud on rände järelkontrolli PPA 2019– meetmeid, sealhulgas on välja töötatud uusi 2022 ja kaasajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi. 1.3. Koolitatud on personali ja tõhustatud nende SiM PPA, 2019– Välis- väljaõpet, sealhulgas on tõhustatud SKA, 2022 vahendid: koostöös kolmanda sektori SoM, 3. osaliselt organisatsioonidega koolitussüsteemi sektori ISF ning sisserände ja varjupaigamenetlusega seotud organisatsi AMIF menetlusprotseduuride ja oonid suunamismehhanismide väljakujundamiseks, tuvastatud on haavatavad rühmad (võimalikud inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised jt) ning tagatakse toimetulek võimaliku massilise sisserändega. 1.4. Toetatud on kolmandatest riikidest pärit SiM PPA 2019– RE Vägi- inimkaubanduse kuriteos kannatanute 2022 valla tagasipöördumist (abistatud vabatahtlikul enne- tagasipöördumisel ning antud vajaduse tamise korral reintergatsioonitoetust). stra- teegia 2015– 2020 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA, SMIT, MKM, RaM, VäM, Eesti 2. Osaletud on EL ühistegevuses Turismifirmade Liit ebaseadusliku sisserände tõkestamisel Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil liikmesriikidesse. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Koostöös on arendatud Schengeni alal SiM PPA, 2019– RE, lisa- migratsioonijärelevalvet ja rakendatud uusi SMIT, 2022 vajadused meetmeid, sealhulgas arendatud tõhusat MKM, E ja F eelkontrollivõimekust (sideohvitseride ILO RaM, Eesti võrgustikku panustamine, FRONTEX-i Turismi- operatsioonides osalemine, koostöö firmade Euroopa Liidu liikmesriikidega Liit tuvastamaks väljasaadetavad, majutusteenuse kasutajate andmekogu loomine). 2.2. Tehtud on viisakoostööd, sealhulgas SiM PPA, 2019– Välis- tõhustatud viisataotluste kooskõlastamisel SMIT, 2022 vahendid: koostööd välisesindustega ja arendatud VÄM osaliselt Sisejulgeolekufondi vahenditega ISF viisataotluste kooskõlastussüsteemi. 2.3. Lõpule on viidud viisaeeskirja ja VIS-i SMIT 2019– rakendamise arendused. 2020 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PPA 3. Välispiiri olukorrapilt on 24/7 hallatud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 3.1. Arendatud on olukorrast ülevaate saamise SiM PPA 2019– Välis- ja riskianalüüsi võimekust, selle tulemusena 2022 vahendid: omatakse ööpäevaringset ülevaadet osaliselt Schengeni välispiiridel toimuvast (sh. ISF EUROSUR-i arendustes osalemine). 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel 5. Programmi „Tõhusam piirihaldus“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine 24 438 871 24 996 147 25 278 594 24 437 973 99 151 585 Meede 2: Piirikontrolli arendamine 11 221 376 11 340 647 11 412 225 11 532 182 45 506 429 Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja 10 813 315 10 875 887 10 933 098 11 050 377 43 672 677 migratsioonijärelevalve arendamine Vabariigi Valitsuse reserv 21 000 000 17 000 000 8 000 000 3 000 000 49 000 000 Kokku 67 473 562 64 212 681 55 623 916 50 020 532 237 330 691 Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Tõhusam piirihaldus“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia koostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse teistes arengudokumentides täpsemalt dokumendi koostaja otsusel. 15 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 6. Programmi „Tõhusam piirihaldus“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 1: Riigipiiri valvamise ja kaitsmise arendamine 2019 2020 2021 2022 KOKKU A. Idapiiri väljaehitamine ja haldamine 0 17 088 000 27 166 000 26 951 000 71 205 000 B. Välistoetuse kaasfinantseering -BSIEG2 11 000 0 0 0 11 000 C. Välisabiprojektide mitteabikõlblik omafinantseering 145 000 0 0 0 145 000 D. Eesti-Läti piiril piirirajatiste hooldus ja remont 307 000 117 000 117 000 117 000 658 000 Meede 3: Piiriolukorra info haldamise, välispiiri operatiivkoostöö ja migratsioonijärelevalve arendamine E. Riiklike ekspertide lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametisse 45 500 44 000 44 000 44 000 177 500 (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametisse (EASO) F. Välistoetuse kaasfinantseering -FRONTEX 35 000 35 000 35 000 35 000 140 000 Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine 4 388 075 8 145 532 12 179 253 14 903 527 39 616 386 uuendamine jm. Kokku 4 931 575 25 429 532 39 541 253 42 050 527 111 952 886 16 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid AMIF – Asylum, Migration and Integration Fund (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet EPF – Euroopa Pagulasfond HäK – Häirekeskus K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist. KaM – Kaitseministeerium KeM – Keskkonnaministeerium MeM – Maaeluministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PPA – Politsei- ja Piirivalveamet RaM – Rahandusministeerium RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas RK – Riigikantselei SiM – Siseministeerium ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond) SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus VA – Veeteede Amet VäM – Välisministeerium 17 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi nimetus Tõhusa päästevõimekuse ja kestus: tagamine aastateks 2019–2022 Tulemusvaldkond siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima üldeesmärk riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi Eesti elanikud tunnevad ennast turvaliselt, sest koostöö ja igaühe panuse abil eesmärk on vähenenud õnnetusse sattumise risk, tagatud on päästevõimekuse olemasolu ning kiire ja asjatundlik abi õnnetuse korral. Vastutaja Siseministeerium. Kaasvastutajad: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja (kaasvastutajad)1 Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium Tõhusa päästevõimekuse tagamise alaeesmärgiga seonduvad tegevused on suunatud kogu Eesti elanike ja Eestis viibivate välisriikide kodanike turvalisuse tagamisele ja turvalisuse suurendamisele. Päästetööd saab tõhusalt läbi viia vaid siis, kui on olemas päästetöö tegemist toetav õiguskeskkond ning päästetöö tegemiseks piisav päästetehnika ja -varustus. Lähiaastate ülesanne päästevõimekuse tagamisel on see, kuidas teha vähemaga rohkem. Selle eesmärgi saavutamiseks jätkatakse päästevõrgustiku arendamist, Sisu lühikokkuvõte sealhulgas laiendatakse päästekomandode abil otsingu- ja päästetöödel osalemist kaldalähedasel merealal. Samuti panustatakse jätkuvalt päästetehnika ja -varustuse parendamisse. Olulise poliitikainstrumendina keskendutakse ka erivõimekuste hindamisele ja arendamisele. Tuleohutusjärelevalve valdkonnas keskendutakse ohutusnõuete uuendamisele ja selgitamisele, senisest enam kaasatakse ohutusnõuete kontrollimisse erasektorit ning suurendatakse tuleohutusjärelevalve nähtavust, et tõsta ka elanike seas teadlikkust ohutuse olulisusest ja vajalikkusest. Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler juhib programmi elluviimist ning teostab järelevalvet programmi elluviimise üle. Programmi rakendavad Juhtimiskorraldus peamiselt Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Programmist tulenevad ülesanded integreeritakse Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti aastaste tegevuskavadega (edaspidi ATK), mille täitmist koordineerivad Siseministeeriumis valdkonna asekantslerid. Programmi täiendamiseks, seiramiseks ja selle kohta aruannete koostamiseks võib ministeerium moodustada juht- ja eksperdirühmasid, kuhu kuuluvad kaasatavate asutuste volitatud esindajad (osakonnajuhatajad, nõunikud ning era- ja kolmanda sektori asutuste muud spetsialistid). 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (rahalised vahendid kajastatakse teiste tulemusvaldkondade raames), ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid programmi rahaliselt panustavad. 1 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Sisukord Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 7 Kokkuvõttev hinnang programmi täitmisele 2017. aastal .......................................................... 8 2017. aasta olulisimad tendentsid, programmi eesmärkide saavutamine ............................... 8 Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest ....................................................................... 8 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded ................................................................................ 9 Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel ......................................... 10 Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine ............................................................... 14 Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks ......................... 17 Meede 4: Riikliku järelevalve tagamine päästesündmuste ennetamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks ......................................................................................................................... 21 Rahastamiskava ........................................................................................................................ 24 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 25 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid .................................................................................. 26 2 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Hetkeolukorra analüüs Riiklik päästevõimekus on Eestis tagatud järgmiselt.  Päästeameti 72 riikliku päästekomando päästemeeskonnad ja korrapidamisgrupid vastutavad päästetöö tegemise eest maismaal ja siseveekogudel.  Politsei- ja Piirivalveamet vastutab mere- ja lennupääste eest Eesti päästepiirkonnas. Mere- ja lennupäästesündmusi Eesti päästepiirkonnas juhib Merevalvekeskus, mis valvab ka Eesti merepiiri ning tagab õiguskorra järgimise merealal. Eesti päästepiirkonnas on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses otsingu- ja päästetöö tegemiseks kokku ligi sada veesõidukit (sealhulgas neli laeva, kaatrid, mootorpaadid, hõljukid jm). Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus on laevastik, mis haldab laevu, ja lennusalk, mis tagab võimekuse reageerida sündmustele õhusõidukitega. Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses on neli helikopterit ja kolm lennukit. Püsivalt paiknevad õhusõidukid Tallinnas, lisaks on välja ehitatud Kuressaare baas, kus on piiratud ressursside tõttu tagatud valmisolek piiratud mahus olenevalt riskihinnangust. Pidev reageerimisvalmidus suudetakse tagada ühes asukohas ühe meeskonnaga, kuigi vaja oleks tagada pidev valmisolek lisaks Tallinnale ka Kuressaares. Lisaks on otsingu- ja päästesündmustesse kaasatud ka prefektuuride koosseisus olevad patrulltoimkonnad ja muu ressurss.  Teatud eriliigilistel objektidel (lennujaamad, põlevkivikaevandused, Narva elektrijaam, Eesti Raudtee) on loodud ettevõtte rahastamisel erivõimekusega päästeüksused. Päästesündmuste arv on viimastel aastatel püsinud võrdlemisi stabiilselt ühel tasemel. Võrreldes 2016. aastaga vähenes 2017. aastal päästesündmuste arv. Joonis 1. Päästesündmuste arv 2012.–2017. aastal Tulekahjude üldarv on viimasel kolmel aastal vähenenud (joonis 2). Võrdluseks – 2006. aastal, kui alustati riiklikul tasemel süsteemse tuleohutusalase ennetustööga, toimus 14 900 tulekahju. 2014. aastal suurenes tulekahjude arv suuresti väiksemate maastikutulekahjude arvu suurenemise tõttu (2013. aastal oli selliste tulekahjude arv 1275 ning 2014. aastal oli see arv 2418). Riigi Ilmateenistuse andmetel oli 2014. aasta viimase poole sajandi üks soojemaid 3 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ja kuivemaid aastaid ning selline soe aasta mõjutas olulisel määral tulekahjude statistikat. Oluline on märkida, et hoone tulekahjude, sh eluhoone tulekahjude arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud. Joonis 2. Tulekahjude arv 2010.–2017. aastal Päästekomandode võrgustik on üles ehitatud põhimõttel, et kutselised päästekomandod paiknevad eelkõige suuremates asulates ja vabatahtlikud päästekomandod paiknevad eelkõige hajaasustusega piirkondades (joonis 3). Kutseliste päästjate võimekus päästetöö tegemisel on suurem kui vabatahtlikel päästjatel. Kui vabatahtlikud osutavad reageerimisel tulekustutusteenust, siis kutselised päästjad teevad ka palju teisi eriliigilisi päästetöid (kokku teeb Päästeamet 16 päästetööd). Võrreldes Põhjamaadega on Eestis keskmisest enam kutselisi päästjaid ja keskmisest vähem vabatahtlikke päästjaid. Päästesündmusele kohalejõudmise aeg on Eestis samal tasemel kui Soomes (pigem isegi kiirem). Kui vaadata kutseliste ja vabatahtlikke komandode hulka ja paigutust Eestis, võib öelda, et olemasolev komandode hulk on piisav, st komandode arvu ei ole vaja oluliselt suurendada ega vähendada. Joonis 3. Kutselised (tähistatud punasega) ja vabatahtlikud (tähistatud rohelisega) päästekomandod Eestis2 Õiguslikult on päästevaldkond reguleeritud peamiselt päästeseaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning korrakaitseseadusega. Samuti toetavad valdkonda erinevad ohutusalased eriseadused, näiteks tuleohutuse seadus. Valdkondlikke õigusakte on põhjalikult uuendatud viimase viie aasta jooksul ja üldhinnang on, et praegu kehtivad õigusaktid on piisavad ja toetavad päästevõimekuse tagamist. Sellegipoolest on detailsemaid probleeme, mida tuleb õigusaktides täpsustada, näiteks meetmete kohaldamise õigused vabatahtlike poolt, 2 Päästeamet. Kättesaadav Internetis: https://www.rescue.ee/et/kodanikule/komandodekaart/ 4 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 kiirgusõnnetustele reageerimine, asutustevahelised vastutuse piirid, ettevõtte päästeallüksuse regulatsiooni kehtestamine jne. Viimase kümne aastaga on oluliselt korrastatud ja standardiseeritud Päästeameti ja vabatahtlike päästjate võrgustiku mudelit ning nende pakutavaid teenuseid. Siinjuures tulebki päästevõrgustiku planeerimisel arvestada piirkondlike ohuteguritega. Üldistatult saab öelda, et kutselised päästekomandod paiknevad õigetes ja vajalikes kohtades, st kohtades, kus elab rohkem inimesi ja kus juhtub rohkem õnnetusi. Vabatahtlikud päästjad tegutsevad eelkõige piirkondades, kus toimuvatele päästesündmustele ei jõua kutselised päästjad piisavalt kiiresti reageerida, seejuures on vabatahtlike päästjate arv viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Vabatahtlikest päästjatest on saanud päästevõrgustiku lahutamatu osa, nad suurendavad kogukonna turvalisust. Tulevikus on oluline kaasajastada päästevõrgustiku mudelit, samuti peab arvestama ühiskonna muutustega, sealhulgas uute riskide tekkimise ja elanike ümberpaiknemisega. Päästevõrgustiku mudelit kaasajastatakse päästevõimekuse riskipõhise planeerimise käigus. Samuti peab tulevikus arvestama ennetustöö tähtsuse ja osakaalu suurenemisega ning vabatahtlike senisest suurema esiletõusuga päästetöövaldkonnas. Päästevõimekuse tagamine on seotud väga suurte investeeringutega. Päästeameti kasutuses on ligi 200 eriotstarbelist sõidukit, millest lähiaastatel on rohkem kui pooled vanemad kui 15 aastat3. Seetõttu on lähiaastatel vaja välja vahetada korraga suur hulk päästesõidukeid, seda on kavas teha Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamise abil. Eesti päästepiirkonnas on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses otsingu- ja päästetöö tegemiseks kokku ligi 100 veesõidukit. Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses on neli helikopterit ja kolm lennukit. Pidev reageerimisvalmidus suudetakse tagada ühes asukohas ühe meeskonnaga, kuid vaja oleks tagada pidev valmisolek lisaks Tallinnale ka Kuressaares. Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kasutuses on kolm lennukit, millest üks on vaja lähiajal välja vahetada. Lennu- ja merepääste võimekuse planeerimisel peab arvestama sellega, et viimastel aastatel on suurenenud Eestis nii veesõidukite arv, laevaliikluse intensiivsus Läänemerel kui ka lennu- ja merepäästesündmuste arv. Viimastel aastatel on kasvanud oluliselt hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste arv (vt tabelit 1). Tabel 1. Merel toimunud otsingu- ja päästetöö (SAR) sündmuste arv 2003.–2017. aastal Aasta SAR-i sündmuste arv Kannatanute hulk Päästetute arv Hukkunute arv 2003 64 130 111 19 2004 69 343 320 21 2005 40 98 76 22 2006 113 130 121 9 2007 81 204 150 7 2008 100 198 159 11 2009 131 317 263 11 2010 179 309 210 12 2011 242 469 289 11 2012 215 401 295 7 2013 250 498 320 14 2014 257 570 431 15 2015 236 572 478 14 3 Kutselises päästekomandos kasutatava päästesõiduki optimaalne kasutusaeg on kuni 15 aastat. Vanemad sõidukid saab anda kasutamiseks vabatahtlikele päästjatele, kus nende kasutusintensiivsus on väiksem. 5 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 2016 232 535 368 9 2017 277 568 426 7 Viimastel aastatel on ühel ajal sattunud korraga hätta palju inimesi. Selle põhjuseks on näiteks see, et piiriveekogudele ja Pärnu lahele minnakse kalastama, olenemata Politsei- ja Piirivalveameti hoiatustest ja keeldudest ka talvisel ja kevadisel ajal, kui jääl on suured praod ja lahvandused. 2014.–2020. aastal on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme „Valmisoleku suurendamine hädaolukordadele reageerimiseks“ raames planeeritud soetada Politsei- ja Piirivalveametile uusi merereostustõrje sõidukeid. Nendeks investeeringuteks on planeeritud kokku 32 318 788 eurot, millest 27 470 970 eurot moodustavad Ühtekuuluvusfondi vahendid ja 4 847 818 eurot kaasfinantseerimine (15%). Politsei- ja Piirivalveameti mereseirevõimekuse ja merereostustõrje võimekuse tagamiseks vähemalt praegusel tasemel on vaja hankida vähemalt üks laev ja üks lennuk. Lisaks päästetehnikale peab tagama piisaval hulgal heade kutseoskustega ja motiveeritud töötajate olemasolu. Päästetöötajate sotsiaalsed tagatised peavad olema vastavuses päästjate tööga seotud riskidega. Päästetööde peamine eesmärk on päästa inimelusid ning sekundaarne eesmärk on piirata varale ja keskkonnale tekkivat kahju. Arvestades kliimamuutuste tagajärjel ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemise riskiga, peab tõstma päästevõimekust, et olla valmis metsatulekahjude, üleujutuste, tormide ja muude sündmuste tagajärgede likvideerimiseks. Metsa- ja maastikutulekahjude arv 2010.–2012. aastal selgelt vähenes, eriti suur oli vähenemine 2012. aastal, kui oli 52 metsatulekahju (joonis 4). 2014. aastal oli metsa- ja maastikutulekahjude arv võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurem, kuid see on tingitud väiksemate maastikutulekahjude arvu suurenemisest. Nimelt oli 2014. aasta erakordselt soe ja kuiv, mistõttu toimus rohkem maastikutulekahjusid. Positiivne on, et 2014. aastal ei olnud metsatulekahjude arv suur (18 metsatulekahju) ning ükski nendest ei olnud pikaajaline ega laiaulatuslik. 2017. aastal oli aga metsa- ja maastikutulekahjude arv võrreldes 2016. aastaga mõnevõrra suurem. Joonis 4. Metsa- ja maastikutulekahjude arv 2010.–2017. aastal Loodusjõudude põhjustatud sündmuste (tormid, üleujutused jm) arv on viimastel aastatel suurenenud, ületades 2016. aastal viimase kuue aasta tasemed (joonis 5). 2017. aastal oli antud sündmusi aga juba vähem (kokku 1670). Joonis 5. Loodusjõudude põhjustatud sündmuste arv 2010.–2017. aastal4 3000 2000 2081 1753 1543 1780 1670 1824 1000 730 696 0 4 Alates 2017. aastast on2011 2010 antud näitaja 2012ümber nimetatud 2013 järgnevaks: 2014 „Ohu 2015tõrjumine“. 2016 2017 6 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Tuleohutuse tagamine on peamiselt reguleeritud tuleohutuse seaduse ja ehitusseadusega, kuid samuti muude eriseadustega, näiteks elektriohutusseadus. Tuleohutusjärelevalvet teostavad Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuamet, Veeteede Amet, Kaitseministeerium ja Keskkonnainspektsioon. Ehitusjärelevalve teostamisel on oluline roll kohaliku omavalitsuse üksustel. Samuti on tuleohutusvaldkonnas ja päästesündmuste ennetamisel oluline roll erasektoris tegutsevatel partneritel, näiteks korstnapühkijad ja pottsepad, tuleohutuspaigaldiste projekteerijad, paigaldajad ja hooldajad, konsultandid ja koolitajad, ettevõtjad ja isikud, kes teevad tuletöid jne. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti elanikud tunnevad ennast turvaliselt, sest koostöö ja igaühe panuse abil on vähenenud õnnetusse sattumise risk, tagatud on päästevõimekus ning kiire ja asjatundlik abi õnnetuse korral. Tabel 2. Programmi mõõdikud Algtase 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas 2014 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Tulekahjus hukkunute 54 50 (50) 45 (39) 42 (38) 40 38 38 PäA arv (prognoos)5 Tulekahjude üldarv 1 833 1650 1 600 1 570 1 550 1 525 1 525 PäA hoonetes (prognoos) (1610) (1399) (1109) Veeõnnetuses uppunute 68 56 (39) 54 (45) 52 (43) 50 48 48 PäA arv (prognoos) Võimekus jõuda Kl 9–17 kuni 1,5 h kogu Eesti piires, pärast kella 17 lisandub PPA õhusõidukiga reageerimisele 1 h sündmuskohale Eesti (tagatud) vastutusalas Võimekus jõuda kuni kuni 1 h kuni 1 h kuni 1 h kuni kuni kuni PPA veesõidukiga 1h (kuni 1 h) (kuni 1 (kuni 1 1h 1h 1h sündmuskohale h) h) piiriveekogudel Võimekus korjata 1,2 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 (1,2) 1,2 1,2 1,2 PPA merereostust 24 h jooksul (km²) Elanike osakaal, kelle - - 84,8% - tase - tase STAK hinnangul Päästeamet säilib säilib trendi- reageerib sekkumist uuring vajavatele sündmustele piisavalt kiiresti. 5 Tulekahjus hukkunute arvu ja veeõnnetuses uppunute arvude puhul on Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja Statistikaameti andmed erinevad. Statistikaamet käsitleb hukkununa ainult Eesti elanikke (sh. välismaal), Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti andmed kajastavad kõiki Eesti territooriumil tule- ja veeõnnetuses hukkunud isikud, sh ka välismaalasi. 7 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kokkuvõttev hinnang programmi täitmisele 2017. aastal 2017. aasta olulisimad tendentsid, programmi eesmärkide saavutamine  Tulekahjus hukkunute arv jäi 2016. aastaga võrreldes samaks (39 hukkunut). 39 hukkunust 20 hukkusid hoones, kus puudus suitsuandur.  Tulekahjude üldarv hoonetes on vähenenud 291 juhtumi võrra (2016. aastal 1400 juhtumit ja 2017. aastal 1109 juhtumit). Iga viienda eluhoone tulekahju tekkepõhjus oli elektriseade ja –paigaldis.  Veeõnnetustes uppunute arv on prognoositust ja 2016. aasta tulemusest väiksem (2016. aastal 47 juhtumit ja 2017. aastal 43 juhtumit). Esialgsetel andmetel olid 20 ehk 49% uppunud täiskasvanutest alkoholijoobes, 2016. ja 2015. aastal vastavalt 42% ja 38%. Üle poolte hukkunutest uppus vette kukkumisel – neist omakorda pooled koduses keskkonnas. Nii tulekahjus kui ka veeõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel on tähtis roll ennetustööl, näiteks meediakampaaniad, teavitustöö, kodukülastused, veeohutuspüstakute rajamine jne. Ennetustööd on tulesurmade vähendamise nimel tehtud alates 2006. aastast, ning see on oluliselt aidanud kaasa hukkunute arvu vähenemisele. Näiteks kui kümme aastat tagasi hukkus Eestis tules 12,6 inimest 100 000 inimese kohta, siis 2016. aastal oli hukkunute arv 2,9 ehk neli korda väiksem. Tulesurmades hukkunute arvu on aidanud vähendada ka see, et ennetustööl keskendutakse eelkõige probleemsetele sihtrühmadele, näiteks kodukülastusi tehakse riskihinnangu alusel. Suurendatud on kodunõustamiste arvu, kontrollide arvu kui ka panustatud elanikkonna koolitamisele. Samuti alustati 2017. aastal „Kodud tuleohutuks“ projektiga, mille eesmärk on lahendada toimetulekuraskustest leibkondade kriitilisi tuleohutusalaseid probleeme koostöös omavalitsustega.  Säilitatud on oluliste võimekuste tasemed. Võimekus jõuda õhusõidukiga sündmuskohale Eesti vastutusalas on kl 9–17 kogu Eesti piires 1,5 h; võimekus jõuda veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel on kuni 1 h ning merealadel kuni 2 h; võimekus korjata 24 h jooksul merereostust 1,2 km² suuruselt alalt. Ülevaade meetmete ja tegevuste elluviimisest 2017. aasta olulisemad arendused tuleohutuse valdkonnas olid seotud tuleohutuse nõuete muutmisega. Täpsemini koostati tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, millega nähakse ette erasektori senisest suuremat kaasamist ohutusjärelevalve tegevustesse (2018. aastal jätkatakse eelnõu väljatöötamisega). 30.03.2017 kehtestati siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, millega täpsustati ehitiste tuleohutusnõudeid ja laiendati erinevate materjalide kasutamisvõimalusi (nt võimaldatakse kõrgemate puithoonete ehitamist). 2017. aastal suurendati võimekust keskkonnaõnnetustele reageerimiseks. Päästeameti jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud Euroopa Liidu fondide rahastus, 2010–2016 on Päästeamet kokku saanud 40,2 miljonit eurot. Sealjuures tuleb suurima investeeringuna nimetada 2016. aasta investeeringut päästetehnikasse (46 põhiautot, 26 paakautot, 8 konteiner-alusautot ning 14 paakkonteinerit) kokku 23,6 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Päästevõimekuse tagamine on jätkuvalt seotud suurte 8 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 investeeringutega. Seetõttu kinnitati vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile siseministri käskkirjaga tegevuskavad päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks aastateks 2018–2021. Selle järgi kasvab rahastus järgmisel neljal aastal 3 000 000 euro võrra. Abi osutamise kiiruse ja mõjususe suurendamiseks võeti 2017. aastal Päästeameti poolt kasutusele elupäästeahela erinevate etappide nagu „päästetegevuse algus“ ja „kannatanuni jõudmine“ mõõtmise funktsionaalsus, mis võimaldab PÄA-l saada täpsema ülevaate elupäästeahela erinevatest etappidest ja etappide muutumise trendidest ajas. See võimaldab täpsemalt planeerida elupäästeahela lühendamiseks tehtavaid tegevusi ning hinnata nende mõjusust. 2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded Olulisemaks väljakutseks lähiaastatel on personaliga seotud küsimused: kuidas vähendada personali voolavust ja tagada piisav palgatase. Nimelt oli 2016. aastal Päästeameti personalivoolavus 7,97%. Kokku lahkus teenistusest 150 inimest, sh 79 teenistujat komando tasandilt. Lahkumise peamiste põhjustena on esile toodud kogu asutuses madal palk või parem palgapakkumine (34% lahkujatest), koondamine (19% lahkujatest), 9% nõuetele mittevastavus, 6% lahkus arenguvõimaluste puudumise/vähesuse tõttu ja 6% tervislikel põhjustel. Raskusi tööjõu värbamisel ilmestavad 2016. aastal luhtunud 24 konkurssi päästja ametikohtadele, kusjuures luhtumised on täheldatavad üle Eesti. 9 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel Meetme eesmärk: Päästeteenused on paindlikult planeeritud ning need kohanduvad järk- järgult pikaajaliste demograafiliste ja ökoloogiliste trendidega, lähtudes riskipõhisest lähenemisest. Päästevõimekus on tagatud poolte koostöös ja kiirema abi põhimõttel. See tähendab, et sõltumata abiandjast, jõutakse õnnetuse korral päästesündmusele võimalikult kiiresti. Tabel 4. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud elupääste- 93% 93% 93% võimekusega 93% 93% 93% 93% PäA (93%) (93%) (95%) päästemeeskondade kohalejõudmine 15 min jooksul Elupääste- võimekusega päästekomando kesk- < 9.20 < 9.20 < 9.20 < mine kohalejõudmise 9.20 < 9.20 < 9.20 PäA (9.53) (9.19) (9.16) 9.20 aeg elupääste- sündmusele (minutites) Olulised probleemid Päästevõimekuse tagamisel on prioriteet inimelude päästmine, seetõttu peab abi olema kiiresti kättesaadav eelkõige nendes piirkondades, kus viibib palju inimesi ja kus tõenäosus õnnetuse tekkeks on suurem. Praegu vastab päästekomandode paiknemine suurel määral elanike paiknemisele, kuid tulevikus peab komandovõrgustiku planeerimisel arvestama elanike ümberpaiknemisega (trend on linnastumise suunas). Seega peab päästekomandode võrgustiku ja päästeteenuste planeerimine olema jätkuvalt riskipõhine, kuid arvesse peab võtma ka seda, et päästeteenuse võrgustik peab katma kogu Eesti territooriumi. Päästevõimekuse tagamine sõltub suurel määral tehnika ja varustuse olemasolust. Tehnika ja varustuse uuendamisel on vajalik pikaajaline ja asutusteülene planeerimine, tõhus tehnoloogia rakendamine ning valmidus võtta kasutusele kiirelt arenev tehnoloogia. Lisaks tehnikale peab tagama piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate olemasolu. Samuti on vaja tagada päästeautode ligipääs hoonetele ja läbipääs tänavatel, et tagada kiire abi ja elupäästmine. Erivõimekuste6 tagamine on päästevõimekuse loomisel väga kulukas, kuid vähese kasutusintensiivsusega. Seetõttu tuleb otsida võimalusi luua erivõimekused 6 Erivõimekuse all peetakse silmas spetsiifilist varustust, tehnikat ja väljaõpet, mida Eesti tingimustes on vaja kasutada väga harva ning mille iseseisev loomine ja ülalpidamine on ebamõistlikult kallis. Erivõimekus on näiteks suuremahuline CBRN (inglise keeles chemical, biologocal, radiological and nuclear) võimekus, merel laevade kustutamise võimekus jne. 10 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 ametkondadeüleselt või koos eraettevõtete ja rahvusvaheliste partneritega. Puuduolevaid erivõimekusi ei ole ametkondadeüleselt hinnatud. Päästesündmuste juhtimise korraldamisega on seotud suur hulk erinevate asutuste teenistujaid, kellest sõltub päästesündmuse lahendamise edukus. Praegu ei saa need teenistujad piisavalt koostöökoolitusi, et tagada asutustele pandud ülesannete täitmine päästesündmuste lahendamisel ning et anda abivajajale kvaliteetset abi. Võimekus 1: Maismaal ja siseveekogudel pääste tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PäA 1. Jätkuvalt on tagatud päästetööde Oodatava tulemuse saavutamiseks on vajalik tagada võimekus 72 riiklikus päästekomandos. lisavajadus F ja G: Päästekomandode ja pommigruppide töötingimuste kaasajastamine; Päästeameti tehnika ja varustuse hoolduskeskuse loomine 2. Laiendatud ja tugevdatud on vabatahtlike Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu päästekomandode võrgustikku. saavutada: PäA Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 3. Tagatud on päästetööde tugivõimekus. saavutada: PäA 4. Süsteemselt on hinnatud päästetehnika ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu -varustuse soetamise vajadust ning saavutada: PäA, SiM, PPA, HäK arvestatud varustuse elukaart. Selle alusel Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil toimub päästetehnika ja -varustuse kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil pikaajaline planeerimine ja soetamine. võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Tehakse koostööd partnerasutustega. Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 4.1. Partnerasutustega on tehtud koostööd PäA SiM 2019 RE Loodus kulutõhusamate lahenduste leidmiseks valitsemis- -kaitse päästevõimekuse planeerimisel ja tagamisel, ala arengu- võimekuste ühiseks haldamiseks ja asutused kava ristkasutuseks, samuti ühiskoolitusteks ja - aastani õppusteks. 2020 4.2. Soetatud on uut päästetehnikat ja -varustust SiM PäA 2019 Lisa- ning olemasolev tehnika on antud võimaluse vajadused korral kasutamiseks vabatahtlikele. B, C 4.3. Päästevarustust on uuendatud järjepidevalt PäA 2019 Lisa- lähtudes muuhulgas tegevuskavast päästjate vajadused ja demineerijate kaitsevarustuse B, C, D uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks. 4.4. Päästjate ja demineerijate kaitsevarustust on PäA 2019 RE, parandatud. lisavajadus D Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 5. Erivõimekused on planeeritud ja tagatud saavutada: PäA, SiM ametkondade koostöös. Vajaduse korral on tagatud erivõimekused rahvusvahelises Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil koostöös või eraettevõtteid kaasates. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). 11 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 5.1. Kindlaks on tehtud erivõimekused (st PäA 2019 RE võimed, mida Eesti ei suuda lähikümnendil ise välja arendada) ning analüüsitud nendega seotud võimelünki ja kompensatsioonimehhanisme, et tagada erivõimekus ametkondade koostöös, erasektorit kaasates või rahvusvahelises koostöös. Spetsiifilise tehnika või erivõimekuse olemasolu vajaduse hindamisel, loomisel ja väljavahetamisel on hinnatud teiste asutuste olemasolevaid lahendusi ja vajadusi ning kaalutud ristkasutuse võimalusi. Kindlaks on tehtud lähinaabrite ja rahvusvaheliste organisatsioonide pakutavad ja Eestile vajalikud erivõimekused. Erivõimekusi on arendatud vajaduspõhiselt. 5.2. Erivõimekuste kasutamiseks on sõlmitud SiM PäA 2019 RE koostöökokkulepped naaberriikidega ning Eestis vastavat võimekust omavate erasektori ettevõtetega. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 6. Järjepidevalt on hinnatud õigusaktide Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu muutmise vajadust ja tagatud saavutada: PäA, SiM õigusaktides vajalike muudatuste Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil tegemine, sealhulgas on hinnatud kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil kooskõlastamiseks esitatud eelnõude võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). vastavust päästevaldkonna huvidele. Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 6.1. Olulisemate valdkondlike õigusaktide ja SiM PäA 2019 RE normide kohta on koostatud juhendid, mis aitavad ettevõtjatel ja füüsilistel isikutel norme paremini rakendada. 6.2. Uuendatakse päästeseaduse käsiraamatut. SiM 2019 6.3. Koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega PäA 2019 RE hinnatakse hoonetele ligipääsu võimalusi riskipiirkondades ning kohalikud omavalitsused kaasatakse tuvastatud probleemide lahendamisse. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 7. Suurendatud on Siseministeeriumi Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu korraldavate elutähtsate teenuste saavutada: PäA, SiM, järelevalvet teostavad asutused (päästetöö) toimepidevust ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil vähendatud on riske, tagamaks, et kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil päästevõimekus ei katke muude teenuste võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). katkemise tõttu. Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 7.1. Partnerasutustega on tehtud koostööd SiM PäA 2019– RE partnerite teadlikkuse suurendamiseks 2020 päästetöö vajadustest ning sealjuures on juhitud tähelepanu tekkinud probleemidele. 12 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 7.2. Tehtud on õigusnorme tutvustavat avalikku Järele- RE kommunikatsiooni, et nõuete täitmise eest valvet vastutavad isikud oleksid oma kohustustest teostavad teadlikud. asutused Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 8. Esimese tasandi päästetöö juhid on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saanud Sisekaitseakadeemias piisavalt saavutada: SiM, SKA, PäA, PPA, SoM (kiirabiasutused, tasemehoidmiskoolitusi ning kõik Terviseamet) päästesündmuste lahendamisega seotud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil asutuste vastava taseme teenistujad on kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil saanud piisavalt koostöökoolitusi. võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 8.1. Igal aastal on viidud ellu Väike-Maarja SKA, PäA, 2019 RE päästekooli lõpuharjutus Sireen. SoM (kiirabi- asutused) 8.2. Kokku on lepitud taseme hoidmiseks PäA, PPA, 2019 RE, lisa- vajalike harjutuste ja õppuste sagedus ning SoM vajadus A tagatud vajaduspõhiselt neis osalemine. (Tervise- amet) 8.3. Vajaduspõhiselt on läbi viidud PäA 2019 RE koostöökoolitusi. 8.4. Tagatud ja soodustatud on asutuste PPA, 2019 RE esindajate osalemist koolitustel. SOM (Tervise- amet, kiirabi- asutused) ja teised 8.5. Rakendatud on Väike-Maarja päästekooli PäA SKA 2019 RE suitsusukeldumise treeningkeskkonda. 8.6. Loodud on keemiapääste õppekeskkond SiM SKA 2019 RE Sisekaitseakadeemia Päästekoolis. 8.7. Päästetöö juhte on koolitatud PäA 2019 RE vajaduspõhiselt. 13 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine Meetme eesmärk: Mere- ja lennupääste valmisolekut on tõstetud asutusteülese pikaajalise planeerimise, sealhulgas ressursside ühiskasutuse planeerimise abil. Tabel 5. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Võimekus jõuda kuni 2 kuni 2 kuni 2 veesõidukiga tundi tundi kuni 2 tundi kuni 2 kuni 2 kuni 2 sündmuskohale kogu (vähem (vähem PPA tundi (kuni 2 tundi tundi tundi Eesti pääste- kui 2 kui 2 tundi) tundi) piirkonnas tundi) 99,99% 100% 100% Ühe helikopteri 99,70% 100% 100% 100% PPA saadavus ööpäev ringi (99,99%) (99,72) (98%) Olulised probleemid Eesti päästepiirkonnas on vaja mere- ja lennupäästevaldkonna teenuste arendamiseks teha asutusteülest koostööd, et jõuda ühiste ressursside kasutamise ja tegutsemise abil Eesti päästepiirkonnas võimalikult kiiresti abivajajani. Valdkondlik pikaaegne ja konkreetse eesmärgiga planeerimine, mis oleks aluseks valdkonna arendamisele, tegevuste planeerimisele ja nende elluviimisele, koolitustele ja väljaõppele ning õppustele, varustuse ja tehnika soetamisele ning eelarve planeerimisele ja rahastamisele, on praegu lünklik ja ei ole jätkusuutlik. Puudub valdkonnaülene õigusruumi analüüs, olemasolev õigusruum vajab ajakohastamist ja vajaduse korral täiendamist. Samuti on vaja valdkonda koordineerivat struktuuri või nõukogu. Päästevõimekuse tagamine sõltub suurel määral tehnika ja varustuse olemasolust ning paiknemisest. Tehnika ja varustuse uuendamisel on vajalik pikaajaline ja asutusteülene planeerimine, tehnoloogia tõhus rakendamine ning valmidus võtta kiirelt kaustusele uus tehnoloogia. Mere- ja lennupäästevaldkonna arendamisel tuleb lähtuda riskipõhisest lähenemisest, oluline on jõuda senisest kiiremini abivajajani ja lahendada sündmus tõhusalt ning parandada teenuse toimepidevust. Lisaks tehnikale tuleb tagada piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate olemasolu. Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamisel Eesti päästepiirkonnas on oluline teha koostööd partnerasutustega, eelkõige Päästeameti, Veeteede Ameti, Lennuameti, Mereväe, Õhuväe ja vabatahtlike merepäästjatega. Samuti tuleb tagada nii hea infovahetus kui ka võimaluse korral ressursside ristkasutus. Asutuste vahel puuduvad selged tegevuskokkulepped, kuidas reageerida õnnetustele, mis toimuvad Eesti päästepiirkonnas. Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine on väga kulukas, seetõttu tuleb otsida võimalusi parandada võimekust koos rahvusvaheliste partneritega. Praegu ei ole terviklikult kindlaks tehtud, kuidas on tagatud mere- ja lennupäästevaldkonna erivõimekused ning milliste erivõimekuste tagamisel on oluline teha koostööd välispartneritega või sõlmida koostöökokkulepped. 14 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Mere- ja piiriveekogude vahetus läheduses paiknevad mitmed Päästeameti päästekomandod, kus on tagatud ööpäevaringne valmisolek, samas puudub komandodes veepäästevõimekus inimelude päästmiseks rannikulähedasel merel. Võimekus 1: Mere- ja lennupääste korraldamine Eesti päästepiirkonnas Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Tagatud on 24/7 valmisolek mere- ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu lennupääste teostamiseks. saavutada: PPA Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 2. Koostöös vabatahtlike merepäästjatega saavutada: SiM, PPA ollakse merealal ja piiriveekogudel Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil valmis abivajajate päästmiseks. kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Toetatud on vabatahtlike merepäästjate SiM PPA 2019– RE koolitussüsteemi arendamist 2022 rahvusvaheliste nõuete kohaselt. 2.2. Kaasajastatud on vabatahtlike PPA 2019– RE merepäästjate koolituskava. 2022 2.3. Välja on pakutud võimalikud lahendused PPA 2019– RE uue ja tervikliku merepääste 2022 koolitussüsteemi täielikuks rakendamiseks. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Eesti päästepiirkonnas ranniku ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu piiriveekogude lähedal paiknevate saavutada: PPA, PäA päästekomandode võimekust on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil tõstetud, et reageerida sündmustele kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil inimelude päästmiseks rannikulähedasel võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). merel. Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 3.1. Kaldalähedasel merealal merepääste PPA PäA 2019– RE sündmustele reageerivatele teenistujatele 2022 korraldatakse merepäästevaldkonna koolitusi, kuhu kaasatakse Päästeamet. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 4. Mere- ja lennupäästega tegelevate saavutada: SiM, PPA, PäA asutuste ja organisatsioonide ressursid ja varustus on optimaalselt kasutatud ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil vastavuses varade elukaarega. võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 4.1. Asutused on päästevõimekuse SiM PPA, PäA 2019– RE planeerimisel teinud Siseministeeriumi 2022 juhtimisel koostööd kulutõhusamate 15 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 lahenduste leidmiseks, võimekuste ühiseks haldamiseks ja ristkasutuseks, samuti ühiskoolitusteks ja -õppusteks. 4.2. Tõhusa päästevõimekuse ja ohutute PäA 2019– RE, lisa- töötingimuste tagamiseks on uuendatud 2022 vajadus H Politsei- ja Piirivalveameti ning vabatahtlike merepäästjate tehnikat ja varustust, ning korraldatud vastav väljaõpe. 4.3. Merepäästetehnika ja ‑varustuse soetamise PPA 2019– RE, lisa- vajadust hinnatakse süsteemselt, arvestades 2022 vajadus H, varustuse elukaart. K 4.4. Loodud on alused ja tehtud vajalikke PPA 2022 RE, lisa- tegevusi Tallinnas ja Kuressaares püsiva vajadus J helikopterivõimekuse tagamiseks (sealhulgas on koostatud pikk prognoos neljanda helikopteri soetamiseks vajalike ressursside kohta, riskihinnangud jne). 4.5. Kasutusele on võetud Merevalvekeskuse PPA 2022 RE Eesti merepääste ja –reostuse sündmuse merendus- juhtimiseks vajalik infotehnoloogiline poliitika lahendus. 2012– 2020 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 5. Suurendatud on Siseministeeriumi Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu korraldatava lennu- ja merepääste saavutada: PPA toimepidevust ning vähendatud on riske, tagamaks, et päästevõimekus ei katke muude teenuste katkemise tõttu. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu 6. Tagatud on hea riigisisene ja saavutada: SiM, PPA, PäA, MKM (VA, LA), KaM rahvusvaheline koostöö mere- ja (Merevägi, Õhuvägi), vabatahtlikud merepäästjad lennupäästevaldkonnas ning ühine Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil sündmustele reageerimine Eesti kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil päästepiirkonnas. võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 6.1. Tagatud on asutusteülese SiM 2019– RE koostöövõrgustiku toimimine (SAR 2020 nõukogu). 6.2. Siseministeerium (Politsei- ja PPA, PäA MKM 2019– RE Piirivalveamet koostöös Päästeametiga) on (VA, LA), 2022 kaasanud Eesti päästepiirkonnas KaM toimuvatesse sündmusteks valmisoleku (Merevägi, tagamise ja reageerimise tegevustesse Õhuvägi), Majandus- ja Kommunikatsiooni- vaba- ministeeriumi (Veeteede Amet, tahtlikud Lennuamet), Kaitseministeeriumi mere- (Merevägi, Õhuvägi) ja vabatahtlikud päästjad merepäästjad. 6.3. Kindlaks on tehtud erivõimekused (st PPA 2020 RE võimed, mida Eesti ise ei suuda lähikümnendil ise välja arendada) ning analüüsitud on nendega seotud võimelünki ja kompensatsiooni-mehhanisme, et tagada erivõimekus ametkondade koostöös, 16 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 erasektorit kaasates või rahvusvahelises koostöös. 6.4. Omatakse üldist ajakohast ülevaadet PPA 2019– RE naaberriikide ja rahvusvaheliste 2022 organisatsioonide mere- ja lennupäästevõimekustest. 6.5. Osaletud on rahvusvahelistel õppustel ja PPA 2019– RE neid korraldatud. 2022 Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks Meetme eesmärk: Eesti reostustõrjevõimekust on suurendatud asutusteülese pikaajalise planeerimise abil, sealhulgas ressursside ühiskasutuse planeerimise abil ja koostöös naaberriikidega. Reostustõrjevõimekuse planeerimisel on arvestatud riskipõhist lähenemist. Tabel 6. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Piirkondade arv, kus suudetakse sama- 3 x 600 2,5 x 600 3 x 600 3x 3,5 x aegselt lokaliseerida 2,5 x ha 4 x 600 ha (2,5 x ha (3 x 600 600 PäA ja likvideerida kuni 600 ha (3 x 600 (2020) 600 ha) 600 ha) ha ha 600 ha suurune ha) tulekahju Võimekus jõuda 12 h 12 h 12 h reostustõrjelaevaga 12 h 6h 6h 6h PPA (12 h) (18 h) (12 h) sündmuskohale Olulised probleemid Ulatuslik mere- ja rannikureostus, samuti siseveekogude reostus on riikliku hädaolukordade riskianalüüsi kohaselt väga suure riskiga hädaolukorrad, kuid Eesti reostustõrjevõimekus ei suuda tagada tõhusat reageerimist suuremate7 õnnetuste korral. Suudetakse fikseerida merereostus Eesti vetes, kuid ei suudeta tuvastada ja vastutusele võtta reostust tekitavaid laevu. Samuti tuleb analüüsida, millised on teised reostustõrje valdkonna võimelüngad Siseministeeriumi valitsemisala asutustes, arvestades võimalikke hädaolukordasid. Metsatulekahjud on määratud suure riskiga hädaolukorraks. Vaja on tõsta elanike teadlikkust, et metsatulekahjusid ennetada (99% metsatulekahjudest saab alguse inimtegevusest). Samuti tuleb suurendada metsatulekahjude kustutamise võimekust ja tagada valmisolek likvideerida korraga mitu suurt metsatulekahju. Kliimamuutuste tagajärjel tuleb valmis olla sagenevate äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel tekkinud õnnetusteks (tormid, erakordselt külmad või kuumad ilmad, üleujutused, metsatulekahjud jm) ja nende tagajärgede likvideerimiseks, sealhulgas raskesti ligipääsetavates kohtades. 7 Senised reostused Eestis on olnud kümnetes tonnides ning nende reostuste likvideerimisega on hakkama saadud. Kui reostus on kordades suurem, ei suuda Eesti sündmust iseseisvalt lahendada (samas transpordib üks tanker korraga kümneid tuhandeid tonne naftasaadusi). 17 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Suurendada tuleb ametkondade võimekust reageerida kiirgusohuga seotud õnnetustele. Kiirgusallikatega seotud õnnetuste puhul on vaja täpsustada ametkondade koostöö korraldust ning tagada kõigi pädevate asutuste valmisolek reageerida kiirgusohuga seotud sündmustele. Samuti tuleb ametkondadeüleselt analüüsida, millised on kriitilised võimelüngad kiirgusõnnetusele reageerimisel, praegu terviklik ülevaade puudub. Võimekus 1: Reostustõrje võimekuse tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: PPA Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku 1. Tagatud on 24/7 valmisolek merereostuse lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse avastamiseks ja reostustõrje teostamiseks. ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Oodatava tulemuse saavutamiseks on vajalik lisavajadus L: õhusõidukite elukaarepõhised kulud Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 1.1. Reostuse avastamiseks teostatakse regulaarselt PPA 2019– RE seire- ja patrulltegevusi. 2022 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. MKMi poolt on säilitatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: reostustõrjevõimekus 1,2 km² 24 tunni MKM (VA) jooksul. 3. Tagatud on vähemalt senisel tasemel Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: reageerimine reostustele mererannikul, PäA, KeM (Kesk-konna-inspektsioon), KOV, vabatahtlikud siseveekogudel ja maismaal. 4. Suurendatud on reostustõrjelaevaga Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: sündmuskohale jõudmise võimekust 12 PPA (oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja täiendavaid tunnilt 6 tunnile. ressursse) 5. Eesti reostustõrjevõimekust on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: suurendatud asutusteülese pikaajalise SiM, PPA, PäA planeerimise, ressursside ühiskasutuse ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku naaberriikidega koostöö abil. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse Reostustõrjevõimekuse planeerimisel on ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). arvestatud riskipõhist lähenemist. Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 5.1. Kindlaks on tehtud reostustõrje valdkonna SiM PPA, PäA 2019– RE võimelüngad, arvestades võimalikke 2022 hädaolukordasid. Selle põhjal on planeeritud ja loodud reostusele reageerimise ning selle tuvastamise menetlemise ja vastutusele võtmise võimekus ning täiendav reostustõrjevõimekus, lähtudes pikaaegsest planeerimisest. 5.2. Siseministeeriumi juhtimisel toimib SiM 2019– RE asutusteülene koostöövõrgustik 2022 merereostustõrje valdkonna arendamiseks, juhtimiseks ja selle üle järelevalve teostamiseks. 18 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 5.3. Soetatud on uut reostustõrjetehnikat ja - SiM PPA 2019– RE, mere- Eesti varustust, samuti täpsustatud põhimõtteid, 2022 keskkonna merendus- kuidas anda riigile kuuluvad, elukaare teises programm poliitika pooles olevad veesõidukid ja varustus 2012–2020, kasutamiseks vabatahtlikele merepäästjatele. Eesti Keskkonna -strateegia aastani 2030 5.4. Tagatud on vabatahtlike kaasamine PäA 2019– RE rannikureostuse likvideerimise korral ning 2022 vabatahtlikel on aidatud tõsta võimekust teha reostuskorjetööd. 5.5. Järjepidevalt analüüsitakse võimalusi, kuidas PäA, PPA 2019– RE suurendada suurema riskiga asukohtades 2022 paiknevate kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust teha lihtsamaid rannikureostuse korjetöid. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: 6. Reostustõrjega tegelevate asutuste ja PPA, PäA, SiM organisatsioonide ressursid ja varustus on Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku optimaalselt kasutatud ja vastavuses varade lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse elukaarega. ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 6.1. Tõhusa reostustõrjevõimekuse ja ohutute PPA, PäA, RE, töötingimuste tagamiseks on uuendatud SiM lisavajadus Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning K vabatahtlike reostustõrje tehnikat ja varustust, ning korraldatud vastav väljaõpe. Reostustõrje tehnika ja ‑varustuse soetamise vajadust hinnatakse süsteemselt, arvestades varustuse elukaart. Võimekus 2: Metsatulekahjude ja äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel tekkinud õnnetuste ennetamine ja kahjude vähendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: 1. Tõstetud on elanike teadlikkust PäA, KEM (Riigi Ilmateenistus, KI, RMK) metsatulekahjude ennetamisest ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku käitumisest tuleohtlikul ajal. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 1.1. Tagatud on elanike teavitamine metsatulekahju PäA, KeM 2019– RE tekkimise riskidest ja õigest käitumisest suure (Riigi 2020 tuleohu korral. Ilma- teenistus) 1.2. Metsatulekahjude ennetamiseks on suunatud PäA, KeM 2019– RE metsas käijaid tegema lõket eelkõige selleks (KI, RMK) 2020 ettenähtud kohtades. Lõkkeplatside omanikud 19 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 tagavad avalike lõkkeplatside tuleohutuse ning metsaomanikud veevõtukohtade korrashoiu. Metsatulekahjude avastamise võimekuse suurendamiseks kasutatakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: 2. Suurendatud on metsatulekahjude kustutamise PäA võimekust ja valmisolekut teha päästetööd Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku raskesti ligipääsetavates kohtades. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 2.1. Soetatud on uut päästetehnikat. Enne uue tehnika PäA 2019 RE Eesti soetamist on analüüsitud parimaid praktikaid. keskkonna- strateegia aastani 2030, Kliima- muutustega kohanemise arengukava aastani 2030 2.2. Metsatulekahjude kustutamise võimekuse PäA 2019 RE suurendamisse on kaasatud vabatahtlikke, samuti tehtud koostööd lähiriikidega. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: 3. Suurendatud on valmisolekut reageerida PäA, KeM äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel tekkinud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku õnnetustele. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid Seosed vastutaja 3.1. Hinnatud on üleujutusohuga seotud riske ning KeM 2019 RE Eesti ajakohastatud üleujutusohuga piirkondade ja Keskkonna- üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaarte. strateegia aastani 2030, Kliima- muutustega kohanemise arengukava aastani 2030 3.2. Siseministeeriumi juhtimisel on suurendatud PäA 2019 RE ametkondade valmisolekut tegeleda äärmuslike ilmastikuolude, sh ekstreemsete lumetormidega ning tõstetud elanike teadlikkust käitumisjuhistest nende esinemise korral. 20 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Meede 4: Riikliku järelevalve tagamine päästesündmuste ennetamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks Meetme eesmärk: Ennetustöö ja järelevalve korralduse kaudu on vähendatud sündmuste arvu, mille lahendamisse tuleb kaasata päästemeeskond. Tabel 7. Meetme mõõdikud 2015 2016 2017 2014 2018 2019 2020 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Tähtajaks täidetud tuleohutusalaste 82% 80% 80% 82% 80% 85% 85% PäA ettekirjutuste osakaal (88%) (92%) (92%) (%) Olulised probleemid Õnnetusi ja muid päästesündmusi saab vältida ennetustöö ja riikliku järelevalve abil. Ennetustöö ja järelevalve korraldus peavad tagama, et oleks võimalikult vähe sündmusi, mille lahendamisse tuleb kaasata päästemeeskond. Ohuolukordade likvideerimisel vastutab ohutuse eest peamiselt kas omanik või valdaja (vastutav isik). Tõhusa riikliku järelevalve eesmärk on suunata ohutuse eest vastutavad isikud ohtusid kõrvaldama ja lahendama probleeme ennetustegevuste abil. Tuleohutuse valdkonnas peavad riikliku järelevalve teostamisel kõik seotud ametkonnad tegema koostööd ja omama vajalikke olulisi teadmisi üksteise valdkonnast (näiteks ehitusvaldkond, elektriohutus, surveseadmete ja gaasipaigaldiste valdkond), et aidata tuleohutuse tagamisele rohkem kaasa. Tuleohutust kontrollivad suurel määral ka eraettevõtted. Praegu teevad riiklikku järelevalvet teostavad asutused ja eraettevõtted palju dubleerivaid tegevusi. On vaja välja töötada mudel, et vältida dubleerivaid tegevusi ja suunata vabanev riikliku järelevalve ressurss riskiobjektide üle järelevalve teostamisele. Tagada tuleb kaasaegsed ohutusnõuded ja -juhised, mis arvestavad muu hulgas tänapäevaste (ehituslike ja korralduslike) lahenduste ning eriliigiliste objektide eripäradega. Võimekus 1: Riikliku ohutusalase järelevalve ja kontrolli korraldamine päästesündmuste ennetamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: SiM, PäA, SMIT, KeM (KI), MKM (TJA ja VA) 1. Asutuste-üleses koostöös toimib Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku päästesündmuste ennetamiseks tõhus lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse riiklik järelevalve. Keskendutakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). riskiobjektide üle järelevalve teostamisele. 21 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 1.1. Tagatud on riskipõhine PäA, KeM 2019– RE järelevalvekorraldus kõikides (KI), 2020 tuleohutusjärelevalvet teostavates asutustes MKM (Päästeamet, Keskkonnainspektsioon, (TJA) Tehnilise Järelevalve amet). 1.2. Loodud ja arendatud on riskipõhiseid SMIT, PäA 2019– RE riikliku järelevalve teostamist toetavaid 2020 infosüsteeme (nt OIS). 1.3. Päästesündmuste ennetamiseks on KeM (KI), 2019– RE Eesti teostatud laevade ning kemikaaliohutuse MKM 2020 keskkonna- üle järelevalvet. (TJA ja strateegia VA) aastani 2030“, „Eesti merendus- poliitika 2012–2020 1.4. Kindlustusettevõtetega on arendatud SiM PäA 2019– RE koostööd, et maandada tuleohutusriske 2020 kindlustusettevõtjate tegevuse abil. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: 2. Riskiobjektide omanike, valdajate ja SoM, haiglad, hoolekandeasutused, Haigekassa, PäA töötajate teadlikkust tuleohutusest ja teistest riskidest on tõstetud ning Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse riskiobjektide tuleohutust suurendatud. ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 2.1. Haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutust SoM 2019– RE on suurendatud. 2020 2.2. Haiglad ja hoolekandeasutused on Haiglad, 2019– RE regulaarselt läbi viinud tuleohutusalast hoolekande 2020 enesekontrolli, vajalikke koolitusi ja asutused õppusi ning kõrvaldanud avastatud puudused. 2.3. Haiglates ja hoolekandeasutustes on PäA 2019– RE teostatudregulaarselt tuleohutusjärelevalvet 2020 2.4. Läbi tervishoiuteenuste hindade on tagatud Haigekassa 2019– RE tuleohutusnõuete täitmine ja vajaliku 2020 taseme hoidmine. 2.5. Päästeameti juhtimisel on suurendatud PäA 2019– RE järelevalvet teostatavate ametkondade 2020 teadmisi tuleohutusnõuetest, et tagada tuleohutusnõuete rikkumise parem märkamine. 2.6. Riskiobjektidel on jätkatud tuleohutuse PäA 2019– RE enesekontrollisüsteemi arendamist ja 2020 rakendamist. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Riikliku järelevalve abil on suunatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: õigesti käituma isikud, kes on rikkunud PäA, PPA õigusnorme nii, et see on kaasa toonud Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku 22 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 vajaduse päästemeeskonna sekkumiseks. lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 3.1. Riikliku järelevalve korras on tagatud PäA, PPA 2019– RE sekkumine olukordades, kus isik on 2020 õigusnorme rikkunud nii, et see on kaasa toonud vajaduse päästemeeskonna sekkumiseks. Võimaluse korral on nõutud sellistel juhtudel päästetööga kaasnenud kulud isikult sisse. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 4. Tagatud on kaasaegsed ohutusnõuded ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: -juhised, mis arvestavad muu hulgas SiM, PäA tänapäevaste (ehituslike ja Oodatava tulemuse saavutamiseks on programmi tasandil kokku korralduslike) lahenduste ning lepitud järgnevad olulised tegevused (asutuste tasandil võidakse eriliigiliste objektide eripäradega. ellu viia ka teisi täiendavaid tegevusi). Kaas- Olulised tegevused Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja 4.1. Õigusaktide muutmise vajadust on SiM PäA 2019– RE järjepidevalt hinnatud ja tagatud vajalike 2020 muudatuste tegemine õigusaktides. 4.2. Parimad praktikad, mis on seotud PäA 2019– RE tuleohutusnõuete täitmise tõendamisega 2020 alternatiivsetel meetoditel on kaardistatud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud. 23 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Rahastamiskava Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Tõhusa päästevõimekuse tagamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta on esitatud lisataotlused riigi eelarvestrateegia koostamise ajal. Kuna 2019. aasta riigieelarveseadus võetakse Riigikogus vastu 2018. aasta lõpus, siis ei ole käesolevas tabelis esitatud olemasoleva eelarve numbrid lõplikud ning võivad eelarve menetlemise ajal muutuda. STAK-i programmi toetavaid tegevusi ja ressurssi kajastatakse täpsemalt teiste arengudokumentide dokumendi koostaja otsusel. Tabel 7. Programmi „Tõhusa päästevõimekuse tagamine“ olemasolev eelarve aastate kaupa (eurodes) 2019 2020 2021 2022 KOKKU Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja 53 226 832 53 327 399 52 604 959 51 242 156 210 401 346 siseveekogudel Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine 5 563 653 5 749 969 5 751 666 5 468 886 22 534 174 Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele 3 771 796 3 775 571 3 758 656 3 802 033 15 108 057 reageerimiseks Meede 4: Riikliku järelevalve tagamine päästesündmuste 3 367 617 3 364 112 3 342 576 3 380 544 13 454 849 ennetamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks Kokku 65 929 898 66 217 051 65 457 857 63 893 619 261 498 426 24 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri Tabel 8. Programmi „Tõhusama päästevõimekuse tagamine“ lisavajaduste taotluste nimekiri Meede 1: Päästevõimekuse tagamine maismaal ja siseveekogudel 2019 2020 2021 2022 KOKKU A. Päästeteenistujate/esmareageerijate täiendõppe suurendamine 432 000 435 000 420 000 369 000 1 656 000 B. Renoveeritava Lilleküla päästekomando toimepidevuse tagamine - 0 141 000 0 0 141 000 amortiseerunud inventari asendamine C. Renoveeritava Nõmme päästekomando toimepidevuse tagamine - 0 155 000 0 0 155 000 amortiseerunud inventari asendamine D. Pääste erivarustuse soetamine 0 0 0 254 000 254 000 E. Pensioniootele jäävate pääseteenistujate toetuse suurendamine 119 000 124 000 301 000 323 000 867 000 F. Päästekomandode ja pommigruppide töötingimuste kaasajastamine 322 000 333 000 229 000 165 000 1 049 000 G. Päästeameti tehnika ja varustuse hoolduskeskuse loomine 0 0 2 530 000 0 2 530 000 Meede 2: Mere- ja lennupäästevõimekuse tagamine H. PPA veeohutus- ja päästevarustuse väljavahetamine (SAR) 226 000 234 000 172 000 139 000 771 000 I. Õhusõidukite elukaarepõhised kulud 1 223 000 965 000 85 000 767 000 3 040 000 J. Valvekopteri saadavuse parandamine 1 052 000 798 000 536 000 536 000 2 922 000 K. Veesõidukite kütusekulu hinnatõus 395 000 430 000 434 000 439 000 1 698 000 Meede 3: Päästevõimekuse tagamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks L. Õhusõidukite elukaarepõhised kulud 649 000 620 000 550 000 550 000 2 369 000 Üldkulud, sealhulgas palgatõus, IKT, varade elutsüklipõhine 6 908 446 9 298 057 11 753 821 14 468 821 42 429 145 uuendamine jm. Kokku 11 207 446 13 409 057 16 709 821 17 687 821 59 014 145 25 TEGEMIST ON KOOSKÕLASTAMISELE EDASTATUD DOKUMENDIGA märts 2018 Lisa 2. Dokumendis kasutatud lühendid EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond HäK – Häirekeskus K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist. KA – Keskkonnaamet KaM – Kaitseministeerium KeM – Keskkonnaministeerium KI – Keskkonnainspektsioon LA – Lennuamet MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PäA – Päästeamet RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus SiM – Siseministeerium ISF – Internal Security Fund (Sisejulgeolekufond) SKA – Sisekaitseakadeemia SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SoM – Sotsiaalministeerium TJA – Tehnilise Järelevalve Amet VA – Veeteede Amet 26 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0319 - „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022 heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Riigikantselei; Eesti Linnade Liit Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0992ff16-db14-4daf-b159-4666534aba33 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0992ff16-db14-4daf-b159-4666534aba33?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →