Haridus- ja Teadusministeerium Meie 02.04.2018 nr 1.2-2/37-1
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Välisministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisad:
SoVS_EN
SoVS_SK
Lisaadressaadid:
Tööinspektsioon
Maksu- ja Tolliamet
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Andmekaitse Inspektsioon
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Eesti Naiste Koostöökett
Eesti Linnade Liit
MTÜ BPW Estonia
Agnes Einman 6269 181
[email protected]
EELNÕU
09.02.2018
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus
§ 1. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine
Soolise võrdõiguslikkuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) sama või võrdväärne töö on töö, mis on sama või võrdväärse keerukuse, vastutuse ja
raskusega ning mida tehakse samades või võrdväärsetes tingimustes ja saavutades sama või
võrreldava töötulemuse.“;
2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) töötajaks, kelle töötasu kohta tehakse esmane palgaandmete analüüs ja võrdse palga audit
käesoleva seaduse §-de 111 ja 112 tähenduses, ei ole teenuste osutamise lepingu alusel töötav
isik, avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik, tööle või teenistusse soovija ega
isik, kellele laieneb riigisaladuse kaitse;“;
3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses:
„3) avaliku sektori tööandja on lisaks käesoleva lõike punktis 2 nimetatud riigi- või kohaliku
omavalitsuse asutusele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühing, riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing ning avalik-õiguslik juriidiline isik;
4) esmane palgaandmete analüüs on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel asutatud
andmekogus sisalduv naiste ja meeste palkade, töötasude ja muude tööga seonduvate tasude
analüüs, milles hinnatakse, kas naised ja mehed saavad sama tööandja juures sama või
võrdväärse töö eest võrdset tasu;
5) võrdse palga audit on põhjalik palgaandmete analüüs ehk ilmnenud sooliste erinevuste
põhjuste väljaselgitamine ja vajaduse korral tööandja poolt tegevuskava väljatöötamine
tuvastatud erinevuste vähendamiseks ja kaotamiseks.”;
4) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) andma vähemalt üks kord kahe aasta jooksul töötajatele ja nende esindajatele asjakohast
teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse
edendamiseks kasutusele võetud meetmetest. Nimetatud teave peab muu hulgas sisaldama
nais- ja meestöötajate keskmise palga või töötasu ning tööga seonduvalt makstavate hüvitiste
ja antavate hüvede võrdlust organisatsiooni ametigruppide kaupa. Kui organisatsioonis ei ole
töökohti ametigruppidesse jaotatud, esitatakse informatsioon ametikohtade kaupa.”;
5) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(2) Tööandja peab koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajaduse korral
võimaldavad tööandjal endal ja asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse
kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.“;
6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed on järgmised:
1) personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides;
2) palk või töötasu ning muud töötamisega seoses makstavad tasud ja hüved, mida töötajad
tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saavad;
3) teenistussuhte või lepingu liik ja kokkulepitud tööaeg.
(4) Tööandja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid seitse aastat.“;
7) seadust täiendatakse §-dega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Palgaandmete analüüs
(1) Tööinspektsioon viib üks kord aastas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel
asutatud andmekogus läbi esmase palgaandmete analüüsi. Analüüs viiakse läbi
automatiseeritult.
(2) Esmase palgaandmete analüüsi andmed on järgmised:
1) sugu;
2) väärtus ametikoha klassifikaatori järgi;
3) töötasu töölepingu seaduse tähenduses ja põhipalk avaliku teenistuse seaduse tähenduses;
4) muud töötamisega seoses makstavad tasud;
5) kokkulepitud tööaeg;
6) asutus.
(3) Maksu- ja Tolliamet tagab Tööinspektsioonile juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud andmetele.
(4) Tööandjale tagatakse juurdepääs üks kord aastas uuendatavatele esmase palgaandmete
analüüsi tulemustele tema organisatsiooni kohta. Juurdepääs esmase palgaandmete analüüsi
tulemustele tagatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel asutatud andmekogus.
(5) Avaliku sektori tööandja avalikustab esmase palgaandmete analüüsi tulemused
isikustamata kujul oma kodulehel.
§ 112. Võrdse palga audit avalikus sektoris
(1) Kui Tööinspektsioonil tekib avaliku sektori tööandja suhtes esmase palgaandmete analüüsi
andmete alusel kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest
naistele ja meestele võrdset tasu, on Tööinspektsioonil õigus teha kümne ja enama töötajaga
avaliku sektori tööandjale ettekirjutus teha võrdse palga audit.
(2) Ettevõtte töötajate arvu määramisel tuleb juhinduda töötajate usaldusisiku seaduse § 18
lõikest 2, mille järgi võtab tööandja töötajate arvu määramisel arvesse kuue kuu keskmise
2
töötajate arvu esmase palgaandmete analüüsi tulemuste andmekogus kättesaadavaks
tegemisest arvates.
(3) Avaliku sektori tööandja koostatava võrdse palga auditi osadeks on:
1) põhjalik palgaandmete analüüs ehk ilmnenud sooliste erinevuste põhjuste väljaselgitamine;
2) objektiivsete põhjusteta palgaerinevuste ilmnemise korral tegevuskava ja meetmed
tuvastatud erinevuste vähendamiseks ja kaotamiseks.
(4) Tööandja viib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud meetmed ellu mõistliku
aja jooksul, kuid hiljemalt ühe aasta möödudes. Objektiivsete asjaolude esinemise korral võib
tööandja tegevuskava elluviimise tähtaega veel ühe aasta võrra pikendada.
(5) Kui avaliku sektori tööandja ei ole põhjalikku palgaandmete analüüsi teinud või kui
tegevuskava on puudlik või puudub, on Tööinspektsioonil õigus teha tööandjale ettekirjutus.
(6) Avaliku sektori tööandja puhul, kes on järelevalve tegemisele eelneva 12 kuu jooksul
teinud Tööinspektsiooni poolt kohustatuna või omal algatusel võrdse palga auditi, võtab
Tööinspektsioon järelevalve tegemisel aluseks nimetatud auditi.“;
8) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
SOOLISE DISKRIMINEERIMISE VAIDLUSTE LAHENDAMINE NING RIIKLIK
JA HALDUSJÄRELEVALVE”;
9) seadust täiendatakse §-dega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:
„§ 14¹. Riiklik ja haldusjärelevalve
(1) Käesoleva seaduse §-s 112 sätestatu täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon.
(2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid.
§ 14². Sunniraha
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus rakendada sunniraha kuni
korrakaitseseaduse § 23 lõikes 4 sätestatud ülemmäära ulatuses.“.
§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) Tööinspektsioonile tööalaste õigusaktide täitmise üle riikliku ja haldusjärelevalve
teostamiseks;“.
§ 3. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
3
„(31) Tööinspektsioon võimaldab tööandjale juurdepääsu andmekogus sisalduvale esmasele
palgaandmete analüüsile.“.
§ 4. Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ „…………………“ 2018. a.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
……………………………
……………………………
4
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) muutmisega luuakse senisest efektiivsemad ja
mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve
naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus
sektoris (edaspidi ka soolise palgalõhe järelevalve), viiakse seadusesse sama või võrdväärse töö
definitsioon ning täpsustatakse SoVS-i kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga
maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet.
Ettepaneku eesmärk on aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis. Naiste ja meeste
palgalõhe on Eestis pidevalt püsinud üle 20%. 2016. aastal oli naiste ja meeste palgalõhe Eestis
Statistikaameti andmetel 20,9%. Eelnõu eesmärk on ühtlasi aidata tööandjatel ka senisest paremini
neile SoVS-ist tulenevaid kohustusi täita, luues võrdse palga põhimõtte rakendamiseks
organisatsioonides senisest mugavamad lahendused.
Soolise palgalõhe uuringud ja analüüsid näitavad, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest
ei ole selgitatav selliste tavapäraste tunnuste abil nagu näiteks naiste ja meeste töötamine
erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, tööstaaž, haridus vms. Selgitamata
palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei
suudeta mõõta (nt motivatsioon, pühendumus vms), teisest küljest aga tööturul aset leidvat
diskrimineerimist.1
Soolise diskrimineerimise, k.a tööelus ning sama tööandja juures sama või võrdväärset tööd
tegevate naiste ja meeste palkades/töötasudes, keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus. Seaduse
kohaselt on otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine,
keelatud. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks muu hulgas siis,
kui ta kehtestab ühest soost töötaja(te)le ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud
hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegeva(te)le teisest
soost töötaja(te)le. Diskrimineerivaks loetakse ka seda, kui tööandja kohtleb isikut selliseid
otsuseid tehes halvemini raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste
täitmise või mõne muu soolise kuuluvusega seotud asjaolu tõttu.
Samas puudub kehtivas õiguses nii mõiste „sama või võrdväärne töö“ definitsioon kui ka tõhus
järelevalve võrdse palga maksmise kohustuse täitmise üle. Töötajal on küll õigus nõuda tööandjalt
selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada
sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise kohustuse rikkumise üle, samuti pöörduda
diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks kohtu või töövaidluskomisjoni (lepitusmenetluseks ka
õiguskantsleri) või eksperdiarvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
voliniku poole, kuid arvestades Eesti elanike üldiselt pigem vähest teadlikkust soolise
võrdõiguslikkuse küsimustes ning piiratud valmidust oma õiguste kaitseks aktiivselt tegutseda,
1
M. Aksen, K. Espenberg, K. Lees, T. Puolokainen “Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus. Soolise
palgaerinevuse analüüs”, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskus RAKE, Eesti Statistikaamet; 2014.
Veebis: http://www.stat.ee/dokumendid/78880.
1
samuti asjaolu, et enamiku inimeste palgad ei ole avalikud, paljude tööandjate palgasüsteemid
läbipaistvad ning individuaalsetel palgaläbirääkimistel on jätkuvalt üsna suur roll palkade
kujunemisel, ei saa praegust regulatsiooni võrdse palga põhimõtte kaitseks piisavaks pidada.
Eeltoodust lähtuvalt näeb Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2016–2019 (punkt 3.13) ette, et
palgalõhe vähendamiseks antakse Tööinspektsioonile (edaspidi TI) volitused järelevalve
tegemiseks naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest tööandja poolt makstavate palkade ja
hüvitiste üle. 8. veebruaril 2018 kiitis Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel heaks ettepanekud
soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris, mille kohaselt suurendatakse palkade
läbipaistvust avalikus sektoris ja luuakse senisest tõhusamad võimalused soolise palgalõhe
analüüsimiseks. Ettepanekutega antakse tööinspektsioonile volitused teostada soolise palgalõhe
järelevalvet avaliku sektori tööandja, sealhulgas riigi osalusega äriühingu tööandja üle. Eesmärk
on tagada, et riigiasutused järgivad soolise võrdõiguslikkuse seaduses ette nähtud naistele ja
meestele võrdse tasu maksmise põhimõtet, näidates samal ajal eeskuju teistele asutustele ja
organisatsioonidele.
Vaid kaebusepõhiseks jääva järelevalve mõju võrdse palga põhimõtte järgimisele ja soolise
palgalõhe vähendamisele oleks marginaalne ning sellega kaasnevad kulud ei ole soovitud
eesmärgiga proportsioonis. Seadusemuudatusega luuakse võimalused kontaktivabaks esmaseks
palgaandmete analüüsiks. Esmane palgaandmete analüüs on naiste ja meeste sama või võrdväärse
töö eest saadavate töötasude automatsiseeritud analüüs. Analüüsi tegemiseks kasutatakse neid
andmeid, mida tööandjad riigile juba esitavad ning mis on registrite kaudu kättesaadavad. Esmase
palgaandmete analüüsi tulemus annab tööandjatele ilma neile lisakohustusi panemata olulist
informatsiooni naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta nende organisatsioonis. Teadlikkus
eelnimetatust on võrdse palga kohustuse rakendamise aluseks.
Kui esmase palgaandmete analüüsi tulemused näitavad, et tööandja maksab naistele ja meestele
sama või võrdväärse töö eest erinevat tasu, on TI-l õigus teha kümne ja enama töötajaga avaliku
sektori tööandjale ettekirjutuse teha organisatsioonis naiste ja meeste võrdse palga audit. Võrdse
palga audit koosneb esmase palgaandmete analüüsi tulemusel ilmnenud sooliste erinevuste
põhjuste väljaselgitamisest ning vajaduse korral tegevuskava väljatöötamisest ja rakendamisest
erinevuste kaotamiseks.
Ettekirjutusepõhine võrdse palga auditi tegemise kohustuse kehtestamine tagab ühest küljest selle,
et auditi tegemise kohustus laieneb vaid neile avaliku sektori tööandjatele, kelle puhul on esmase
palgaandmete analüüsi põhjal tekkinud kahtlus, et tööandja rikub võrdse palga põhimõtet. Teisest
küljest tagab selline regulatsioon, et peamine vastutus võrdse palga põhimõtte täitmise jälgimise
eest jääb tööandjale, kes selleks ka kehtiva õiguse kohaselt kohustatud on. Samuti annab võrdse
palga auditi esimene etapp – ilmnenud sooliste erinevuste põhjuste väljaselgitamine – tööandjale
võimaluse näidata, et erinevused tulenevad sooga otseselt või kaudselt mitteseotud objektiivsetest
põhjustest. Tegevuste elluviimisel toetab TI tööandjaid vajaduse korral omapoolse nõu ja abiga.
Järelevalveõiguse mõju laiendamiseks täpsustab eelnõu ka tööandjate kohustusi töötajate kohta
soopõhiste andmete kogumisel ja töötajate informeerimisel naiste ja meeste võrdõiguslikkusest
organisatsioonis. Eelnõus loetletakse seega andmed, mille põhjal nii tööandjal endal, TI-l kui
teistel seaduse täitmist jälgivatel organitel, aga ka töötajatel või nende esindajatel on võimalik
hinnata sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist.
Eelnõus pakutud järelevalvelahenduse väljatöötamisel on lähtutud eelkõige Eesti olukorrast ja
vajadustest ning seetõttu ei ole siinkohal otseselt aluseks võetud ühegi teise riigi regulatsioone.
2
Osaliselt sarnaseid meetmeid võib leida näiteks Slovakkiast, Rootsist, Soomest, Belgiast,
Austriast, Portugalist, kuid ka teistest ELi riikidest. Käesolevas eelnõus välja pakutud võrdse palga
auditi ülesehitus on sarnane kõige enam Soome palgakaardistusele, kuid erineb sellevõrra, et auditi
tegemine poleks kohustuslik mitte kõigile tööandjatele, nagu on Soomes, vaid üksnes neile, kelle
puhul esmane palgaandmete analüüs annab alust arvata, et rikutakse naiste ja meeste võrdse palga
nõuet.
Lisaks jätkab valitsus soolise palgalõhe järelevalve kehtestamisel avalikule sektorile ka seniste
teavitus- ja toetavate meetmete rakendamist, millega adresseeritakse nii konkreetsemalt sama või
võrdväärse töö eest naistele ja meestele makstava palga võrdsuse nõuet kui ka Eesti soolise
palgalõhe põhjuseid laiemalt (sh haridusvalikute ja tööturu sooline segregatsioon, töö ja pereelu
ühitamise võimalused, soolise võrdõiguslikkuse edendamine organisatsioonides, soostereotüübid,
õigusteadlikkus jne). Meetmete kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse 2016. aasta juunis
valitsuse poolt heaks kiidetud „Heaolu arengukava 2016–2023“ eesmärkidest ja soolise
võrdõiguslikkuse programmist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna soolise
võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman (626 9181,
[email protected]) ning analüüsi ja
statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe (626 9726,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu (626 9338,
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsiooni RT I, 07.07.2015, 11.
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, küll aga lähtub see Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklist 157, mis sätestab liikmesriikide kohustuse tagada meestele ja naistele võrdse või
võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise, samuti Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivist 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (edaspidi
direktiiv 2006/54/EÜ), mille artikli 2 punktis e on sätestatud töötasu mõiste ja artiklis 4
diskrimineerimise keeld naiste ja meeste töötasu osas. Samuti on eelnõu seotud Euroopa
Komisjoni 7. märtsi 2014. a soovitusega (C(2014) 1405 final) naiste ja meeste võrdse palga
põhimõtte tugevdamiseks läbipaistvuse abil. Lisaks lähtub eelnõu asjaolust, et nii 2015. kui 2016.
aasta Euroopa Liidu Nõukogu kinnitatud riigipõhised soovitused Eestile hõlmavad soovitust võtta
meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 kohaselt rakendab valitsus riigipoolseid
meetmed, mis aitavad kaasa tootlikkuse ja tööhõive suurendamisele ja tööjõu kvalifikatsiooni
parandamisele ning regionaalsete ja sooliste palgaerinevuste vähendamisele. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2016–2019 punkt 3.13 näeb ette, et palgalõhe vähendamiseks antakse
Tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama või võrdväärse töö
eest tööandja poolt makstavate palkade ja hüvitiste üle. Selleks valmistatakse ette ning saadetakse
Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
3
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Eelnõu eesmärk
Eesmärk on aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis, pidades eelkõige silmas selle suurt
selgitamata osa, tõhustades organisatsioonides sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele
makstava palga võrdsuse nõude jälgimist ja rakendamist. Soolise palgalõhe järelevalve
kehtestamise eesmärk avaliku sektori tööandja üle on ühelt poolt tagada, et naised ja mehed
avalikus sektoris saavad sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning teisalt näidata eeskuju ja
olla teerajajaks kõigile tööandjatele Eestis.
2015. aastal oli palgalõhe Eestis Statistikaameti andmetel 22,2% (2014. a 23,5%). Lõhe oli
jätkuvalt kõige suurem finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas (33,6%), kõige väiksem aga
veonduse ja laonduse tegevusalal (1,5%). Avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku
sotsiaalkindlustuse tegevusalal oli palgalõhe 2015. aastal üks väiksemaid – 6,2%.
Soolise palgalõhe uuringud ja analüüsid näitavad, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest
ei ole selgitatav selliste tavapäraste tunnuste abil nagu näiteks naiste ja meeste töötamine
erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, tööstaaž, haridus vms. Selgitamata
palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei
suudeta mõõta (nt motivatsioon, pühendumus vms), teisest küljest aga tööturul aset leidvat
diskrimineerimist.2
Praegust regulatsiooni võrdse palga põhimõtte kaitseks ei saa pidada piisavaks järgmistel
põhjustel:
- Eesti elanike üldine vähene õigusteadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimustes,
- piiratud võimekus ja valmidus oma õiguste kaitseks aktiivselt tegutseda,
- enamiku inimeste palkade salastatus,
- tööandjate palgasüsteemide läbipaistmatus,
- individuaalsete palgaläbirääkimiste suur roll palkade kujunemisel,
- faktipõhist infot naiste ja meeste palkade võrdsuse kohta omab vaid väike osa tööandjatest.
Olgugi, et TI ei tee erasektoris soolise palgalõhe järelevalvet, ei vabasta see erasektori tööandjaid
kohustusest maksta meestele ja naistele sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Kõigil
tööandjatel on juba kehtiva õiguse järgi kohustus tagada naiste ja meeste võrdne tasustamine sama
või võrdväärse töö eest. Käesolevas eelnõus ette nähtud muudatused aitavad edaspidi seda
kohustust paremini täita, kuna ka erasektori tööandja saab õiguse esmase palgaandmete analüüsi
tulemusi oma organisatsiooni kohta näha.
Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna „Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm 2016–2019“ nägi sõnaselgelt ette plaani anda palgalõhe vähendamiseks TI-le
volitused teha järelevalvet naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest tööandja poolt
makstavate palkade ja hüvitiste üle.
Järelevalve detailsema regulatsiooni väljatöötamisel kaaluti erineva mõjuulatuse ja
(haldus)koormusega lahendusi. Ennekõike olid kaalumisel erinevad lahendused TI-poolse esmase
palgaandmete analüüsi andmeallikate ning tööandjate rolli kohta järelevalveprotsessis. Esmase
2
M. Aksen, K. Espenberg, K. Lees, T. Puolokainen “Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus. Soolise
palgaerinevuse analüüs”, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskus RAKE, Eesti Statistikaamet; 2014.
Veebis: http://www.stat.ee/dokumendid/78880
4
palgaandmete analüüsi andmete allikana leiti, et halduskoormust silmas pidades on otstarbekas
esmane palgaandmete analüüs teha nende andmete alusel, mida riik juba praegu
maksudeklaratsioonide või registrite kaudu tööandjatelt töötajate kohta kogub. Registritel põhinev
järelevalve võimaldab TI-l tehniliste lahenduste olemasolul ka väiksema aja- ja inimressursi korral
teha piisavalt laiaulatuslikku esmast palgaandmete automatiseeritud analüüsi selleks, et
järelevalvel oleks lahendatavale probleemile ka reaalne mõju.
Seega peab sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude
täitmises olema veendunud ennekõike tööandja ise ning seda faktipõhiselt ja hoolimata riikliku
kontrolli olemasolust. Selle kohta faktipõhise teadmise olemasoluks oleks vajalik, et kõik
tööandjad oleksid teinud tööde/ametikohtade hindamise ja võrdlemise ning teeksid korrapäraselt
sama või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste palkade analüüsi. Võrdse palga põhimõtte
rakendumine on tagatud siis, kui tööandjad on analüüsinud, mille alusel töötajate töötasud on
määratud ning tehtud on ametikohtade hindamine.
Samas, pidades silmas ka tööandjate halduskoormust eesmärgiga hoida seda madalal, on eelnõu
väljatöötamisel otsustatud valida lahendus, mille kohaselt antakse TI-le õigus kohustada avaliku
sektori tööandjat tegema nn võrdse palga auditit ainult juhul, kui esmane palgaandmete analüüs
loob aluse eeldada, et tööandja rikub võrdse palga põhimõtet. Samuti on kohustamise õigus
piiratud organisatsiooni suurusest lähtuvalt – palgaauditi tegemise ettekirjutuse õigus antakse vaid
vähemalt kümne töötajaga avaliku sektori tööandjate puhul.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Soolise võrdõiguslikkuse seaduses tehakse alljärgnevad muudatused.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 1 punktiga 7, sätestades sama või
võrdväärse töö definitsiooni. Sama või võrdväärse töö mõistet kasutatakse ka juba kehtivas
seaduses (§ 6 lg 2 p 3), kuid seni on seaduses puudunud mõiste täpsem selgitus. Definitsiooni
vajalikkuse tingib eelnõuga TI-le antav järelevalvefunktsioon, mis keskendub just naistele ja
meestele sama või võrdväärse töö eest makstava tasu võrdsuse nõudele.
Eelnõu kohaselt on sama või võrdväärne töö selline töö, mis on sama või võrdväärse keerukuse,
vastutuse ja raskusega ning mida tehakse samades või võrdväärsetes tingimustes ja saavutades
sama või võrreldava töötulemuse. Mõistega on hõlmatud ka sarnased tööd, kuigi seda
definitsioonis eraldi nimetatud ei ole – sarnane töö loetakse kaetuks võrdväärse töö mõistega.
Töö keerukust hinnates tuleb tähelepanu pöörata selle tegemiseks vajalikele oskustele, s.o
teadmistele ning sotsiaalsetele ja probleemide lahendamise oskustele ja võimetele. Teadmiste
puhul on vajalik hinnata, milliseid põhioskusi, formaalset haridust ja kogemust on konkreetse töö
tegemiseks vaja. Arvestada tuleb, et oskusi, sh teadmisi võib omandada mitmel viisil, seda nii
teoreetiliste õpingute, praktilise koolituse, töökogemuse kui iseõppe vms abil. Konkreetse töö
tegemiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja võimete hindamisel tuleb arvesse võtta oskust eri
osapooltega (sh töökaaslased, alluvad, juhid, kliendid, koostööpartnerid) suhelda. Hinnata tuleb ka
tunnetuslike ja füüsiliste oskuste (sh oskus töötada kiiresti, käteosavus jms) vajadust, samuti seda,
mil määral on töö tegijal vaja oskust lahendada töös ettetulevaid probleeme (sh kui keerulised on
ettetulevad probleemid, kui kerge on valida neile sobiv lahendus, mil määral on vajalik
töötajapoolne analüüs, põhjendamine, hindamine). Töö keerukuse hindamise aspektist on oluline
5
vaadata, mil määral erinevaid oskusi just selle töö tegemiseks vaja on ja milline on vajatavate
oskuste tervik.3
Vastutuse puhul on oluline hinnata mitte ainult või niivõrd formaalset kui tegelikku vastutust.
Tegelik vastutus eeldab teadmist selle kohta, kuidas ülesannet tuleb täita ning tihtipeale ka füüsilist
osalemist ülesande täitmisel. Tegelik vastutus võib olla jagatud ja ajaliselt piiratud ning hõlmata
mitmeid vastutuse liike, sealhulgas vastutust inimeste (nende tervise, turvalisuse, koostöö,
töökorralduse, tööülesannete täitmise eest), asjade ja varustuse (tehnika, töövahendid),
informatsiooni (sh konfidentsiaalsusnõue) ja/või rahaliste vahendite eest.4
Töö raskuse hindamisel tuleb fookusesse võtta pingutus, mida konkreetne töö selle tegijalt eeldab,
arvestades nii vaimset, emotsionaalset kui füüsilist pingutust. Arvesse tuleb võtta vajaliku
pingutuse kestust ja intensiivsust. Vaimse ja emotsionaalse pingutuse hindamisel on asjakohane
arvestada nii mõtlemisel, vaatamisel kui kuulamisel vaja minevat keskendumise ja tähelepanu
hulka, samuti nt seda, kui tihti peab töötaja tegutsema ootamatutes olukordades. Füüsilise
pingutuse hindamisel tuleb arvestada erinevate tegevuste (sh seismine, kõndimine, tõstmine,
trükkimine, samas asendis püsimine jms) kestust ja intensiivsust.5
Töötingimuste mõiste hõlmab kõiki töö protsessi osi (sh ülesanded, isik, töövahendid, tööprotsess,
sisend ja väljund ning mõjutused) ning kõiki töökeskkonnast tulenevaid mõjutusi. Hindamisel
tuleb arvestada, kui tihti ja kui pikka aega erinevad elemendid töötajat mõjutavad ning kas ta saab
seda mõju ise reguleerida (sh leevendada).6
Sama või võrreldava töötulemuse tuvastamiseks on oluline hinnata tehtud töö ulatust ning väärtust
tööandjale ja ühiskonnale. Töötulemuse samaväärsust on võimalik hinnata eelkõige lähtuvalt
ametikohale seatud eesmärkidest.
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et ka vastutuse, keerukuse, raskuse, töötingimuste või
töötulemuse poolest erinevad tööd võivad olla võrdväärsed ja seega tuleb nende eest naistele ja
meestele ka võrdset tasu maksta. Erinevad tööd võivad osutuda võrdväärseteks näiteks töökohtade
hindamise protsessi tulemusena, kui neile on kokkuvõttes antud sama palju punkte. Nii näiteks
luges Islandi ülemkohus oma 2005. aasta otsuses (20.01.2005, asi nr 258/2004) tõendatuks, et
kohaliku omavalitsuse naissoost sotsiaalosakonna juhi ja sama omavalitsuse meessoost inseneri
tööd olid võrdväärsed, kuna neid töid oli töökohtade hindamisel hinnatud sama punktisumma
vääriliseks, mistõttu oleks naistöötajale pidanud maksma meestöötajaga võrdset palka7.
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on plaanis koostada tööde hindamise ja võrdlemise juhend
tööinspektoritele ja tööandjatele, et toetada tööde võrdväärsuse väljaselgitamist.
Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 täiendatakse seaduse § 3 lõiget 2 punktidega 12 ja 3–5.
3
European Commission SWD(2013) 512 final, Commission Staff Working Document. Accompanying the document
“Report from the Commission to the Council and the European Parliament on the application of Directive 2006/54/EC
of the European Parliament and of the Council of 5 July 2006 on the implementation of the principle of equal
opportunities and equal treatment of men and women in matters of employment and occupation (COM(2013) 861
final)”, http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/gender_pay_gap/swd-2013-_512-final_en.pdf
4
Ibid.
5
Ibid.
6
Ibid.
7
ILO ekspertide komitee (CEACR) kommentaar Islandi vastusele ILO võrdse töötasu konventsiooni nr 100
puudutavatele küsimustele, ILO rahvusvaheliste tööstandardite infosüsteem NORMLEX,
http://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=1000:13100:0::NO:13100:P13100_COMMENT_ID:2261088
6
Lõike 2 punkt 12 täpsustab töötaja mõiste loodava järelevalve ja võrdse palga auditi kontekstis.
Punktiga sätestatakse, et töötajaks, kelle töötasu kohta tehakse palgaandmete analüüs ja võrdse
palga audit seaduse §-de § 111 ja 112 tähenduses, ei ole teenuste osutamise lepingu alusel töötav
isik, muu avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik, tööle või teenistusse soovija ega isik,
kellele laieneb riigisaladuse kaitse. Riigisaladuse kaitse laieneb esiteks neile, kelle kohta on tehtud
märge asutusesiseseks kasutamiseks ning nende andmete jagamine ei ole seega lubatud.
Asutusesiseseks kasutamiseks märkega „teenistuskohtade kehtestamise õiguslikud alused“ on
järgmised:
1) politsei ja piirivalve seaduse § 4 lõige 5;
2) avaliku teabe seaduse § 35 lõige 31.
Lisaks on riigisaladusega kaitstud:
1) Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitse struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja ülesandeid
kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut
(RSVS § 8 punkt 4);
2) julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastav teave, välja arvatud
teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut (RSVS § 9 punkt 6).
TI ei tee järelevalvet avaliku teenistuse seaduse § 2 punktis 3 nimetatud isikute üle, kuna need
isikud on avaliku teenistuse seaduse kohaldamisalast välja arvatud. Seega ei kohaldata võrdse
palga järelevalvet järgmistele isikutele:
1) Riigikogu liige;
2) Euroopa Parlamendi liige;
3) Vabariigi President;
4) Vabariigi Valitsuse liige;
5) kohtunik;
6) õiguskantsler;
7) riigikontrolör;
8) riiklik lepitaja;
9) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige;
10) valla- või linnavalitsuse liige;
11) osavalla- või linnaosavanem.
Kuna tööandja mõiste SoVS-is hõlmab ka tööle ja teenistusse soovijaid, ei laiendata esmase
palgaandmete analüüsi ja sellest tuleneva võrdse palga auditi tegemist nendele töötajatele, kuna
andmed tööle soovijate kohta selles tähenduses puuduvad. Samuti ei laiendata analüüsi ja auditi
tegemise kohustust nendele töötajatele, kes töötavad teenuse osatamise lepingu alusel, kuna
eelnõus ette nähtud võrdlust ei ole osade vajalike andmete puudumise tõttu võimalik teha.
Lõike 2 punkt 3 sätestab avaliku sektori tööandja mõiste. Avaliku sektori tööandja on lisaks
käesoleva lõike punktis 2 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele ka riigi ja kohaliku
omavalitsuse osalusega äriühing, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutus ja
mittetulundusühing ning avalik-õiguslik juriidiline isik.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusteks on avaliku teenistuse seaduse §-s 6 nimetatud asutused.
Nii näiteks teostavad põhiseaduslikud institutsioonid, nagu Vabariigi President, Riigikogu,
õiguskantsler ja Riigikontroll, tööandja õigusi neid teenindava kantselei kaudu. Eelnõus nimetatud
7
avaliku sektori tööandjaks on ka riigi ja kohalike omavalitsuste osalusega äriühingud8, ning riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused ja mittetulundusühingud9 (need, kus riik osaleb
aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena Eestis registrisse kantud aktsiaseltsis, osaühingus,
sihtasutuses või mittetulundusühingus).
Avaliku sektori tööandja mõiste täpsustamine on oluline, kuna TI hakkab soolise palgalõhe
järelevalvet tegema üksnes avaliku sektori tööandja üle. Kohustus maksta naistele ja meestele
sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ja mitmed teised seaduse sätted kehtivad kõigile
tööandjatele. Seega on oluline seaduses avaliku sektori tööandjad teistest eristada, kuna nende
puhul hakatakse senisest süstemaatilisemalt võrdse palga põhimõttest kinnipidamist järgima.
Lõike 2 punkt 4 sätestab esmase palgaandmete analüüsi mõiste. Esmane palgaandmete analüüs on
naiste ja meeste palkade, töötasude ja muude tööga seonduvate tasude analüüs, milles hinnatakse
kas naised ja mehed saavad sama tööandja juures sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu.
Lõike 2 punkt 5 sätestab võrdse palga auditi mõiste. Võrdse palga audit on palgaandmete analüüsi
tulemuste põhjalik analüüs, milles avaliku sektori tööandja selgitab erinevuste ilmnemisel välja
palgaerinevuste põhjused. Kui tööandja jõuab põhjuste analüüsimisel järeldusele, et naiste ja
meeste erineva tasustamise taga ei ole objektiivseid põhjuseid, koostab ta tegevuskava soolise
palgalõhe vähendamiseks. TI pakub võrdse palga auditi tegemisel tööandjatele omapoolset nõu ja
tuge.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse § 11 lõike 1 punkti 6. Esiteks täpsustakse, et
regulaarne asjakohase teabe andmine töötajatele ja nende esindajatele naiste ja meeste võrdse
kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud
meetmetest, mis on ette nähtud kehtivas seaduses, peab aset leidma kõige harvem üks kord kahe
aasta jooksul.
Kehtiva SoVS § 11 näeb ette tööandja kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendajana. Muu
hulgas on seal sätestatud tööandjatele teavitamiskohustus. Paragrahvi 11 lõike 1 punkti 6 kohaselt
peab tööandja andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja
naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele
võetud meetmetest. Praegune regulatsioon, mis regulaarsust ajaliselt ei piiritle, ei taga piisavalt
tihedat informeerimist ega tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusele
organisatsioonides.
Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu poolt tellitud ja Sotsiaalministeeriumi tehtud hanke raames ning
TNS Emori ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt tehtud 2015. aasta tööandjate uuringuga10
uuriti soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist. Tööandjate küsitluse tulemused näitasid, et
ka enam kui kümme aastat pärast SoVS-i jõustumist on vaid 6% tööandjatest andnud töötajatele
infot meeste ja naiste olukorra kohta organisatsioonis ning vaid 11% on teavitanud töötajaid
sellest, kuidas on organisatsioonis tagatud meeste ja naiste võrdne kohtlemine.11 SoVS § 11 lõike 1
8
Riigi osalusega äriühingud https://www.eesti.ee/est/kontaktid/riigi_osalusega_ariuhingud_2
9
Sihtasutused ja mittetulundusühingud https://www.eesti.ee/est/kontaktid/sihtasutused_1
10
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse
rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Veebis: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf
11
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse
rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
8
punkt 5 sätestab, et tööandja peab teavitama töötajaid SoVS-is garanteeritud õigustest. Samas
näitas tööandjate uuring, et vaid veidi üle poole (58%) tööandjatest peab seda vajalikuks.
Teiseks täpsustatakse, milliseid andmeid jagatav teave kindlasti peab sisaldama. Täpsustuse puhul
lähtutakse eelnõu üldeesmärgist, milleks on aidata kaasa soolise palgalõhe vähendamisele ja
konkreetsemalt naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise nõude
rakendumisele. Nähakse ette, et teavitus peab hõlmama nais- ja meestöötajate keskmise palga või
töötasu ning tööga seonduvalt makstavate hüvitiste ja antavate hüvede (soopõhist) võrdlust
organisatsioonis kasutatavate ametigruppide kaupa. Kui organisatsioonis ei ole töökohti
ametigruppidesse jaotatud, tuleb informatsioon esitada ametikohtade kaupa.
Muudatuse eesmärk on suunata tööandjaid pöörama senisest enam ennetavalt tähelepanu nais- ja
meestöötajate palgaandmetele ning samas anda töötajatele ja nende esindajatele võimalus
asjakohaseid andmeid tööandjalt küsida ning nende alusel alustada organisatsioonis vajaduse
korral naiste ja meeste palgavõrdsust puudutavat diskussiooni.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse seaduse § 11 lõiget 2. Regulatsioon näeb ette, et tööandja peab
koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajaduse korral võimaldavad tööandjal
endal ja asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist
töösuhetes. Kuna eelnõu järgmise punktiga sätestatakse andmete kogumise kord, siis kaotatakse
kehtivast regulatsioonist viited Vabariigi Valitsusele määrusele. Kuna nende andmete loetelu,
mida tööandja peab koguma, ei ole pikk, on otstarbekam loetelu sätestada seaduses, mitte
määruses.
Punktiga täpsustatakse esiteks, et andmete kogumine ei ole vajalik mitte ainult selleks, et
asjaomased institutsioonid (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, TI,
töövaidluskomisjon, kohus) saaksid jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist
konkreetse organisatsiooni töösuhetes, vaid rõhutatakse, et see on vajalik ka tööandjale endale.
Samuti asendatakse seni täitmata volitusnorm loeteluga konkreetsetest, sama või võrdväärset tööd
tegevate naiste ja meeste võrdse palga nõudega seotud andmetest, mida nii tööandjad ise kui
asjaomased institutsioonid (sh TI, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik,
töövaidluskomisjonid ja kohus) saavad nõude täitmist hinnates kasutada. Nendeks on andmed
personali koosseisu kohta organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides, töötajate palga või
töötasu ja töökohaga seotud hüvitiste ja hüvede kohta, mida töötajad tööandjalt oma töö eest
otseselt või kaudselt saavad, teenistussuhte või lepingu liigi ning tööaja kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seaduse § 11 lõigetega 3 ja 4.
Lõikega 3 täpsustatakse esiteks, milliseid andmeid tööandja peab koguma. Seni täitmata
volitusnorm asendatakse loeteluga konkreetsetest, sama või võrdväärset tööd tegevate naiste ja
meeste võrdse palga nõudega seotud andmetest, mida nii tööandjad ise kui asjaomased
institutsioonid saavad nõude täitmist hinnates kasutada. Nendeks on andmed personali koosseisu
kohta organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides, töötajate palga või töötasu ja töökohaga
seotud hüvitiste ja hüvede kohta, mida töötajad tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt
saavad, teenistussuhte või lepingu liigi ning tööaja kohta.
Kehtiva SoVS § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks muu
hulgas siis, kui ta kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või
Veebis: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf.
9
töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd
tegevale teisest soost töötajale või töötajatele. Sama lõike punkti 1 kohaselt on diskrimineeriv ka
see, kui tööandja kohtleb isikut selles paragrahvis loetletud otsuseid tehes halvemini raseduse,
sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või mõne muu soolise
kuuluvusega seotud asjaolu tõttu.
Paragrahvi 11 lõige 2 kohustab tööandjaid koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis
vajaduse korral võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise
põhimõtte järgimist töösuhetes.
Töötajal (SoVS § 3 lõike 2 punkti 1 tähenduses, st töölepingu või teenuste osutamise lepingu
alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik, samuti tööle või
teenistusse soovija) on SoVS § 7 lõike 3 kohaselt õigus nõuda tööandjalt selgitust palga
arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada seaduse § 6
lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle. SoVS § 12 kohaselt võib isik
diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni
(lepitusmenetluseks ka õiguskantsleri) poole. Arvamuse saamiseks võib pöörduda ka soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi
VõrdKS) § 16 punkti 3 kohaselt annab volinik arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise
kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel. SoVS § 15 lõike 2
alusel on voliniku pädevus reguleeritud VõrdKS-is. VõrdKS § 17 lõike 3 kohaselt on arvamuse
eesmärk anda hinnang, mis võimaldaks koostoimes VõrdKS-i ja SoVS-i ning Eesti Vabariigi jaoks
siduvate välislepingute ja muude õigusaktidega hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud
võrdse kohtlemise põhimõtet. Sama sätte lõike 4 kohaselt on volinikul arvamuse andmiseks teabe
saamise õigus, mis hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva tasu,
tasustamise tingimuste ning muude hüvede kohta.
Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu poolt tellitud ja Sotsiaalministeeriumi tehtud hanke raames ning
TNS Emori ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt tehtud 2015. aasta tööandjate uuringus12
jälgiti SoVS-i rakendamist. Selle tulemuste alusel on töötasustamise põhimõtteid käsitletud või
reguleeritud vaid 64% organisatsioonidest. Selliste organisatsioonide osakaal on suurim 50 ja
enama töötajaga organisatsioonide seas (82%), jäädes 65% juurde 10–49 töötajaga ning 58%
juurde 5–9 töötajaga organisatsioonides. Riigi ja kohaliku omavalitsuse organisatsioonidest on
töötasustamise põhimõtteid käsitlevad dokumendid või juhised olemas 74%-l, eraõiguslike
juriidiliste isikute seas 62%-l.
Umbes kolmandikus organisatsioonidest (33%) on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus,
umbkaudu pooltes (47%) lähtutakse palgaläbirääkimistel palgavahemikest ja/või -astmestikest.
19% organisatsioonidest on uue töötaja palk täpselt kindlaks määratud. Läbirääkimisruumi on
enam väiksemates ja erasektori organisatsioonides. Palgad on täiesti läbirääkimiste küsimus 43%
5–9 töötajaga, 27% 10–49 töötajaga, 15% 50–249 töötajaga ja 28% 250 ja enamaga töötajaga
organisatsioonis. Sama on olukord 38% Eesti eraõiguslikest juriidilistest isikutest
organisatsioonides.
Uuring näitas ka, et vaid 36% organisatsioonides tõstetakse lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja
palka, kui teistel töötajatel on palk vahepeal tõusnud, 14% tööandjatest säilitab aga puhkuse-eelse
12
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse
rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Veebis: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf
10
palga, soodustades seeläbi soolise palgalõhe säilimist, kuna jätkuvalt jäävad
lapsehoolduspuhkusele eelkõige naised. Seejuures tõstavad töötaja palka lapsehoolduspuhkuselt
naasmisel peamiselt avaliku sektori (71%) ja suurema töötajate arvuga tööandjad (näiteks pooled
alates 50 töötajaga organisatsioonidest), vähem erasektori ja kuni 9 töötajaga tööandjad (vastavalt
30% ja 25% organisatsioonidest).
Andmeid töötajate palga või töötasu kohta (erinevate osade lõikes) kogutakse vaid 38%
organisatsioonidest. Andmeid kogub soopõhiselt, st nii, et oleks võimalik naiste ja meeste palkade
võrdlus, vaid 20% tööandjatest. Muude tasude, toetuste, hüvitiste või soodustuste osas on vastavad
jaotused 34% ja 15%. Omakorda vaid 20% neist tööandjatest, kes palgaandmeid soopõhiselt
kogub, on neid kasutanud meeste ja naiste keskmise töötasu võrdlemiseks oma organisatsioonis.
Läbipaistvate palgasüsteemide loomise aluseks on organisatsiooni ametikohtade hindamine. Eestis
ei ole enam kui kolmveerandis organisatsioonidest (77%) ametikohtade hindamist tehtud. Alates
50 töötajaga organisatsioonidest on hindamise teinud umbes kolmandik (38%), seda on teinud
enam riigiasutused kui kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted.
Seega, vaatamata kehtivale regulatsioonile, mis nõuab tööandjatelt sama või võrdväärset tööd
tegevate andmete kogumise naiste ja meeste kohta, ei pea kõik tööandjad seda vajalikuks. Selleks,
et aidata tööandjatel paremini neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi täita,
täpsustatakse käesolevas punktis, milliseid andmeid tööandja peab koguma, et edaspidi edukamalt
võrdse tasu maksmise põhimõtet järgida.
Lõikes 4 sätestatakse, et lõikes 3 nimetatud andmed säilitatakse seitse aastat. Raamatupidamise
seaduse § 12 punkti 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente
säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises
kajastati.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §-dega 111 ja 112 ning esitatakse esmase
palgaandmete analüüsi ja võrdse palga auditi regulatsioon.
Eelnõu § 111 lõike 1 kohaselt teeb TI üks kord aastas esmase palgaandmete analüüsi töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse § 241 alusel asutatud andmekogus (töökeskkonna andmekogu). Analüüs
tehakse automatiseeritult.
TI hindab esmase palgaandmete analüüsi raames organisatsiooni töötasu andmeid riigi
infosüsteemides olemas olevate andmete alusel ehk teeb sisuliselt tööandjaga kontakteerumata
eelhinnangu ehk korrakaitseseaduse tähenduses ohuprognoosi. Kui ohuprognoosi tulemusel tekib
kahtlus, et tööandja tegevus on diskrimineeriv vastavalt SoVS § 6 lõike 2 punktile 3, võib TI
sekkuda ja teha keskmiselt kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandajale ettekirjutuse
naiste ja meeste võrdse palga auditi läbiviimiseks (palgaaudit).
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise käsiraamatus tööandjatele loetakse sama või võrdväärset
tööd tegevate naiste ja meeste puhul märkimisväärseks viie- ja enamaprotsendilist erinevust
(naistöötajate palga osakaal meestöötajate palgast). Samas, kui suuremal osal või kõigil
organisatsiooni tasanditel on nais- ja meestöötajate põhipalkade erinevus üle 3%, nõuab ka see
juba märkimisväärse erinevusena tähelepanu.13
13
V. Donlevy, R. Silvera “Kasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete
juhtidele”, Sotsiaalministeerium 2008, 2010, 2012, https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf
11
Eelnõu väljatöötamisel vaadati ka teiste riikide praktikat soolise palgalõhe vähendamiseks ning
palkade läbipaistvuse suurendamiseks. Olgugi, et välja töötatud regulatsioon ei peegelda ühegi
teise riigi regulatsioone üksühele, on teiste riikide praktikat arvesse võetud.
Slovakkias alustas tööinspektsioon sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele makstava
palga võrdsuse järelevalvega 2009. aastal. Tööinspektorid teevad järelevalvet nii ohuhinnangu
põhjal koostatud nimekirjade alusel kui ka kaebusepõhiselt. Järelevalvet tehakse
organisatsioonides kohapeal dokumentidega tutvudes, selle tulemustele tuginedes võib
tööinspektor teha ettepaneku viia ellu tehnilisi, organisatsioonilisi vm meetmeid ning määrata
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tööandjatel endil on küll mittediskrimineerimise kohustus, kuid
puudub otsene kohustus oma tegevuse seadusele vastavust hinnata.
2015. aastal tuvastas Slovakkia tööinspektsioon võrdse palga järelevalve käigus kokku 38
rikkumist (aasta varem 31 ning 2013. a 44). Maksimaalne trahv, mille tööinspektsioon võib
tööandjale rikkumiste eest määrata, on 100 000 eurot. Tööinspektsiooni ettekirjutuse täitmata
jätmise eest võib tööandjale määrata 300–100 000-eurose trahvi.
Ka Rumeenia tööinspektsioonil on pädevus teha järelevalvet spetsiifiliselt võrdse töö eest võrdse
tasu maksmise üle, mis hõlmab ka õigust määrata rikkumise korral rahatrahv. Leedus on naiste ja
meeste õigus saada sama ja võrdväärse töö eest võrdset palka sätestatud töökoodeksis ning
tööinspektsiooni üldine tööõiguse kohaldamise järelevalve pädevus hõlmab ka organisatsiooni
töötasu põhimõtete kontrolli. Naiste ja meeste võrdse palga nõude üle teevad järelevalvet ka
näiteks Tšehhi, Poola ja Portugali tööinspektsioonid.
Rootsis on tööandjate nn võrdse palga uuringute (equal pay survey) kohustus kehtinud erinevas
mahus juba 1994. aastast alates. Esialgne regulatsioon nõudis kõigilt kümne ja enama töötajaga
tööandjatelt erinevaid töid tegevate naiste ja meeste palkade uurimist. 2001. aasta
seadusemuudatusega regulatsiooni täpsustati ja tõhustati, sh defineeriti võrdväärse töö mõiste,
kohustati tööandjaid analüüsima ka organisatsioonisiseseid töötasu regulatsioone ja praktikat,
samuti muid töösuhte tingimusi. Lisaks kehtestati kohustus koostada tegevuskavad
põhjendamatute palgaerinevuste kaotamiseks. Sätestatud nõuete elluviimisel oli kohustus teha
koostööd töötajate ja nende organisatsioonidega. Aastatel 2001–2008 kontrollis riik mitme tuhande
tööandja palgauuringut, mis hõlmas enam kui veerandit kõigist Rootsi töötajatest. Kohustuste
rakendamist vaadelnud uuringu kohaselt tuvastas 44% tööandjatest analüüsi tulemusel
põhjendamatuid palgaerinevusi, 60% küsitletud tööandjatest oli analüüsi tulemusel muutnud
palkasid või rakendanud muid meetmeid võrdset või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste
tasu võrdsustamiseks. Palgamuudatused puudutasid vähemalt 5800 töötajat, kellest 90%
moodustasid naised. Kolmandik tööandjatest olid rakendanud muid meetmeid kui
palgamuudatused, näiteks töötajate erialane arendamine, palgamääramise eest vastutavate juhtide
koolitamine, värbamismeetmed naiste osakaalu suurendamiseks kõrgematel ametikohtadel jms.
Alates 2009. aastast kohustab seadus kõiki tööandjaid tegema iga kolme aasta tagant naiste ja
meeste palgaerinevuste uuringu ja analüüsi. See hõlmab palgasüsteeme ja -praktikat ning sama või
võrdväärset tööd. Uuringu ja analüüsi tulemustele põhinedes peavad 25 ja enama töötajaga
tööandjad koostama võrdse palga tegevusplaani. Seadus näeb ette ka ametiühingute kaasamise nii
uuringu tegemisse kui tegevusplaani koostamisse. Palgaerinevuste uuring ja tegevusplaan
täiendavad soolise võrdõiguslikkuse plaani, mille enam kui 25 töötajaga tööandjad samuti iga
kolme aasta tagant koostama peavad. Võrdse palga uuringute tegemist toetab ja kontrollib Rootsi
nn võrdõigusombudsman (diskrimineringsombudsmannen, Equality Ombudsman).
12
Belgia 2012. aasta soolise palgalõhe vähendamise seaduse kohaselt peavad ettevõtted iga-aastases
auditiaruandes, mis esitatakse Belgia Pangale ja tehakse ka avalikuks, esitama naiste ja meeste
palga- ja nendega seotud tööjõukulude erinevused. Üle 50 töötajaga ettevõtted peavad iga kahe
aasta tagant tegema nais- ja meestöötajate töötasustruktuuride võrdleva analüüsi. Kui viidatud
analüüs näitab soolist töötasu erinevust, peab tööandja koostama tegevuskava erinevuste
kaotamiseks. Analüüs edastatakse töönõukogude või (nende puudumise korral) ametiühingute
esindajatele, kes otsustavad koos tööandjaga edasiste meetmete vajaduse üle.
Austria võrdse kohtlemise seadus kohustab kõiki enam kui 150 töötajaga tööandjaid koostama iga
kahe aasta tagant palgaraporti. Kohustus kehtestati järk-järgult: aastast 2011 tekkis kohustus alates
1000 töötajaga tööandjatel, alates 2012. aastast 500+ töötajaga tööandjatel, alates 2013. aastast
250+ töötajaga tööandjatel ning alates 2014. aastast 150+ töötajaga tööandjatel. Austria süsteem
on tihedalt seotud kollektiivsete töösuhete süsteemiga, kuna kollektiivlepingud katavad seal 90%
kõigist töötajatest. Samas näeb süsteem ette alternatiivid ettevõtetele, kus kollektiivleping jms
puudub. Nii näiteks põhinevad palgaraportid ettevõttes sõlmitud kollektiivlepingus kokku lepitud
ametigruppidel. Kollektiivlepingu puudumise korral peab tööandja aluseks võtma ettevõtte
palgastruktuuris ette nähtud palgatasemed. Palgastruktuuri puudumise korral on tööandja
kohustatud ettevõttes paika panema ametigrupid. Palgaraportid peavad hõlmama järgmist
informatsiooni: naiste ja meeste palgatasemed igas ametigrupis; naiste ja meeste keskmine või
mediaanpalk ametigrupiti ja palgatasemeti; kõik palga osised, sh lisatasud, preemiad, ületunnitöö
tasud, loonustasud jne; täisaja ekvivalendid osaajaga töö või osa aastast tehtud töö puhul. Tööandja
peab palgaraporti esitama ettevõtte töönõukogule, selle puudumise korral kõigile töötajatele.
Portugalis kehtestati 2014. aastal riigi omanduses olevatele äriettevõtetele (State Business Sector)
kohustus koostada iga kolme aasta tagant naiste ja meeste töötasu aruanne, mille eesmärk on välja
selgitada põhjendamatud erinevused ja neid edaspidi ennetada. Raportite põhjal on ettevõtetel
kohustus välja töötada konkreetsed meetmed, mis hõlmatakse võrdõiguslikkuse plaanidesse, mille
koostamise kohustus sätestati juba mõned aastad varem. Ka enam kui 25 töötajaga erasektori
ettevõtetel on kohustus koostada naiste ja meeste palgaerinevuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne
analüüs ning sellel põhinev põhjendamatute erinevuste kaotamise strateegia. Võrdõiguslikkuse
plaani koostamine on erasektori ettevõtetele soovituslik.
Šveitsi Logib14 on tööandjale organisatsioonipõhist enesehindamist võimaldav palgakalkulaator,
mis aitab välja selgitada, kas organisatsioonis täidetakse sama või võrdväärset tööd tegevate naiste
ja meeste võrdse palga nõuet. Arvutamisel võetakse aluseks samad andmed, mida arvestab ka
ametlik palgastatistika. Töövahendite kasutamiseks peab tööandjal olemas olema info töötajate
palga, kvalifikatsiooni ja töötamist puudutavate andmete (employment profile data) kohta. Tööriist
sobib 50 ja enama töötajaga organisatsioonidele lihtsama analüüsi tegemiseks, on tasuta ning ei
eelda statistika analüüsimise oskust/kogemust. Kui tööandja soovib detailsemat analüüsi, saab ta
sobivate ekspertide kontakte küsida föderaalsest soolise võrdõiguslikkuse kantseleist.
Šveitsis on loodud ka võrdse palga märgis, mille taotlejaid julgustatakse esmalt oma
organisatsiooni olukorda kontrollima Logib lahenduse abil. Võrdse palga auditite formaadi
ühtlustamiseks on ka Eestis plaanis välja töötada digitaalne töövahend (palgalõhe spidomeeter).
14
Šveitsis väljatöötatud töövahendi kohta saab täpsemat infot:
http://www.ebg.admin.ch/dienstleistungen/00017/index.html?lang=en
13
Saksamaa Logib-D15 on palgakalkulaator ja palgaauditi süsteem. Analüüsimist ja palgalõhe
kaotamise meetmete väljatöötamist toetatakse nõustamisteenusega. Töövahendit ning
konsultatsiooniteenust kasutanud organisatsioon võib saada Logib-D märgise. Logib-D abil
selgitatakse välja faktorid, mis põhjustavad sarnaste tööalaste tunnustega naiste ja meeste palkade
erinevust. Tööalased tunnused hõlmavad tunnipalkasid, haridust, kogu tööstaaži ja vastavas
organisatsioonis töötamise aega. Laiendatud analüüs võimaldab arvesse võtta ka töö profiili, sh
selleks vajalikke oskusi, kogemust, koolitust, töö nõudlikkust ja keerukust, juhtimisülesandeid
jms.
Saksamaa Logib-D arendus on võetud aluseks ka ELi Progressi programmist kaasrahastatud
koostööprojektis „equal pacE”, kus lahendust kohandati vastavalt Suurbritannia, Poola,
Prantsusmaa, Soome, Hollandi ja Belgia (Flaami piirkonna) riigisisestele nõudmistele. Equal pacE
lahendus on kättesaadav vastavate riikide keeltes ning veebis vabalt kasutatav: http://www.equal-
pace.eu/about-equal-pace/, mis võimaldaks seda soovi korral katsetada ka Eesti ettevõtetes.
Näiteid on ka teisi. Portugalis on välja töötatud kaks veebipõhist tööriista16, mis võimaldavad
organisatsioonidel analüüsida nende personali- ja palgastruktuure ning välja selgitada, kas
ilmnenud palgaerinevused põhinevad sool või mitte. Üks neist, soolise palgalõhe kalkulaator, on
inspireeritud Šveitsi Logib tööriistast, kuid Portugali jaoks kohandatud. See tööriist võimaldab
mõõta organisatsioonis naiste ja meeste palgaerinevusi, selgitada välja, kus täpselt need esinevad
ja kas need on selgitatavad objektiivsete faktoritega või on seotud sooga. Teine, ettevõttes naiste ja
meeste võrdse palga enesehindamise uuring, aitab tööandjal analüüsida tööde hindamise ning
palga ja muude soodustuste maksmise praktikat organisatsioonis.
Ka Austrias on lisaks muudele juhendmaterjalidele tööandjatele palgaraporti koostamise
toetamiseks välja töötatud ka veebipõhine palgakalkulaator17. See võimaldab arvutada välja
kohane palgatase, arvestades kvalifikatsiooni, ametit ja muid faktoreid. Kalkulaator arvestab
haridustaset, töökogemust ning tehtava töö iseloomu. Nende andmete põhjal on võimalik välja
selgitada sama ja võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste palgaerinevused. Palgakalkulaatorit
saavad kasutada ka töötajad. Ka Slovakkias on välja töötatud veebis kasutatav kalkulaator18, mille
kaudu on igaühel võimalik kontrollida, milline on tema töötasu võrreldes samas vanuserühmas
naiste ja meeste keskmise töötasuga samal ametialal.
Islandil kehtib 2017. aasta jaanuarist seadus, mis nõuab, et tööandjad teevad töökohtade
hindamise ning veenduvad, et naised ja mehed saavad sama ja võrdväärse töö eest võrdset tasu.
Tööandjad peavad taotlema riigilt sertifikaati, mis tõestab, et töötajad on õiglaselt tasustatud. Kui
tööandja kohustust ei täida, peab tööandja tasuma trahvi. Sertifikaati tuleb uuendada iga kolme
aasta tagant.
Soome seadus näeb samuti ette nii nn palgakaardistuse/analüüsi 19 kui soolise võrdõiguslikkuse
edendamise plaani koostamise. Nn palgakaardistuse kohustus on kehtinud aastast 2005,
regulatsiooni täiendati 2015. aastal. Soomes laieneb kohustus vähemalt 30 töötajaga tööandjatele
ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise plaan, mille koostamisse tuleb kaasata ka töötajate
esindajaid ja mis peab käsitlema ka võrdse palga küsimusi, tuleb koostada vähemalt igal teisel
aastal ning see võib paikneda nt töökeskkonna kaitset või personaliküsimusi ja koolitust
15
Saksamaa Logib-D kohta saab saksakeelset lisainfot: http://www.logib-d.de/startseite/
16
Tööriistad on portugalikeelsetena leitavad: http://calculadora.cite.pt/index.php/welcome/home
17
Austria veebipõhine palgakalkulaator on leitav: https://www.gehaltsrechner.gv.at/.
18
Slovakikeelne kalkulaator on leitav: http://www.kedvyrastiem.sk/mzdova-kalkulacka.
19
Soome palgakaardistuse kohta saab täpsemat infot: https://www.tasa-arvo.fi/palkkakartoitus
14
käsitlevates tegevusplaanides. Kui soolise võrdõiguslikkuse edendamise plaan koostatakse igal
aastal, lubab seadus palgakaardistuse teha igal kolmandal aastal. Palgakaardistuse raames
võrreldakse sama või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste palkasid. Selgete erinevuste
ilmnemisel peab tööandja välja selgitama nende põhjused ja põhjendused. Põhjendamatute
palgaerinevuste kaotamiseks peab tööandja rakendama meetmeid.
Käesolevas eelnõus välja pakutud võrdse palga auditi ülesehitus on sarnane just Soome nn
palgakaardistusele, kuid erineb sellevõrra, et auditi tegemine ei ole kohustuslik mitte kõigile
tööandjatele, vaid ainult neile, kelle puhul TI esialgne kontaktivaba seirejärelevalve annab alust
arvata, et rikutakse naiste ja meeste võrdse palga nõuet.
Sama sätte lõikes 2 sätestatakse, et esmase palgaandmete analüüsi tegemiseks vajalikud andmed
on järgmised:
1) sugu;
2) väärtus ametikoha klassifikaatori järgi;
3) töötasu TLS-i tähenduses ja põhipalk ATS-i tähenduses;
4) muud töötamisega seoses makstavad tasud;
5) kokkulepitud tööaeg;
6) asutus.
Lõikes 3 sätestatakse, et Maksu- ja Tolliamet tagab Tööinspektsioonile juurdepääsu § 111 lõikes 2
nimetatud andmetele.
Andmed on kättesaadavad töötamise registris (TÖR) ja maksudeklaratsioonide kaudu. TÖR-ist on
kättesaadavad sugu (isikukoodi kaudu), väärtus ametikoha klassifikaatori järgi, kokkulepitud
tööaeg ja asutus. Maksudeklaratsioonidest on laekunud maksude kaudu kättesaadavad töötasud ja
põhipalk ning muud töötamisega seoses makstavad tasud. Muude tasude all on silmas peetud
tasusid, mida on maksustatud ning mis kajastuvad seega maksudeklaratsioonis (nt preemia).
Kehtiv maksukorralduse seadus (MKS) sätestab, et tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise
registris registreerima töötaja töötamise alustamise peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi.
Rahandusministeerium on välja töötamas eelnõu, millega muudetakse MKS-i selliselt, et lisaks
eelnimetatule peab tööd võimaldav isik registreerima töötamise registris muud töö tegemisega
seotud andmed (eelnõu toimiku number: 18-0102). MKS-i muutmise eelnõuga muudetakse MKS-i
töötamise registri andmete koosseisu regulatsioon üldisemaks ning detailsemalt jääb reguleerima
andmete koosseisu rakendusakt. Andmekoosseisude täpsustamise või täiendamise korral ei ole
seetõttu edaspidi enam vajalik muuta seadust, vaid hoopiski põhimäärust. Seega sätestatakse
klassifikaatori märkimise kord põhimäärusega.
Lõikes 4 sätestatakse, et tööandjale tagatakse juurdepääs üks kord aastas uuendatavatele esmase
palgaandmete analüüsi tulemustele tema organisatsiooni kohta. Juurdepääs esmase palgaandmete
analüüsi tulemustele tagatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel asutatud
andmekogus.
Esmane palgaandmete analüüs tehakse üks kord aastas. Tööandjale luuakse juurdepääs tema
organisatsiooni puudutavatele andmetele. Olgugi, et andmete uuendamine toimub üks kord aastas,
on tööandjal võimalik esmase palgaandmete analüüsi tulemusi näha korduvalt.
Lõikes 5 sätestatakse, et avaliku sektori tööandja avalikustab esmase palgaandmete analüüsi
tulemused isikustamata kujul oma kodulehel.
15
Võrdse palga põhimõtte juurdumiseks on oluline, et kogu avalikul sektoril oleks kohustus
avalikustada töötajate palgad soo järgi vastavalt palgaandmete analüüsi tulemusele (seda
isikustamata kujul). Analüüsi tulemuste avalikustamine tõstab ka organisatsiooni usaldatavust
töötajate seas ning muudab organisatsioonikultuuri avatumaks.
Paragrahvi 112 lõikes 1 selgitatakse, et kui TI-l tekib avaliku sektori tööandja suhtes esmase
palgaandmete analüüsi andmete alusel kahtlus, et avaliku sektori tööandja ei maksa sama või
võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu, on TI-l õigus teha kümne ja enama töötajaga
avaliku sektori tööandjale ettekirjutus teha võrdse palga audit.
Võrdse palga audit on tööandjapõhine naiste ja meeste palkade, töötasude ja muude tööga
seonduvalt makstavate tasude (edaspidises selgituses viidatud koos kui „palk“) ning nende
maksmise korralduse ja praktika analüüs, mis aitab tuvastada ja kaotada sama ja võrdväärset tööd
tegevate naiste ja meeste palkade ebavõrdsuse süsteemsed põhjused ning vähendada soolist
ebavõrdsust. Tööandjad tuvastavad auditi käigus palgasüsteemi puudujäägid ja seadusevastased
erinevused naiste ja meeste palkades ning rakendavad meetmeid põhjendamatute erinevuste
kaotamiseks. Palgasüsteemid muutuvad läbipaistvamaks, mis aitab omakorda kaasa suure
selgitamata palgalõhe vähenemisele.
Lõikes 2 selgitatakse, et ettevõtte töötajate arvu määramisel tuleb juhinduda töötajate usaldusisiku
seaduse (TUIS) § 18 lõikest 2, mille järgi võtab tööandja töötajate arvu määramisel arvesse kuue
kuu keskmise töötajate arvu esmase palgaandmete analüüsi tulemuste andmekogus kättesaadavaks
tegemisest arvates.
Lõige 3 selgitab võrdse palga auditi osi.
Punkt 1 sätestab võrdse palga auditi esimese osa tegevused. Esimeses osas selgitatakse välja sama
või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste vahel palgaerinevuste ilmnemisel erinevuste
põhjuseid. Analüüsida tuleb kasutatavaid palgasüsteeme ja palgaastmestikke, ametikohtade
klassifikatsiooni aluseid, ametinimetuste kasutamist, tööalase hindamise süsteeme, lisatasude
määramise põhimõtteid, kollektiivlepinguid jms.20 Muu hulgas tuleb üle vaadata
lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajatele palga määramise regulatsioon ja praktika. Analüüsi
eesmärk on selgitada välja, kas esimeses etapis tuvastatud palgaerinevustel on objektiivsed ja
sooga mitteseotud põhjused. Silmas tuleb pidada, et diskrimineeriv ei ole mitte ainult selline
regulatsioon ja praktika, millega ühest soost isikut otseselt tema soo tõttu halvemini koheldakse
kui teisest soost isikut samas olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam
kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste
täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega. Samas võib ka väliselt neutraalne
säte, kriteerium, tava või tegevus olla sooliselt diskrimineeriv, kui see seab ühest soost isikud
võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda. Sellisel juhul on tegemist kaudse
soolise diskrimineerimisega, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või
tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise
vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Punkti 2 kohaselt peab avaliku sektori tööandja objektiivsete põhjusteta palgaerinevuste
ilmnemise korral koostama tegevuskava, milles nähakse ette meetmed tuvastatud erinevuste
vähendamiseks ja kaotamiseks.
20
Ibid.
16
Objektiivsete põhjusteta palgaerinevuste ilmnemise korral peab tööandja võrdse palga auditi teises
etapis välja töötama tegevuskava tuvastatud erinevuste vähendamiseks ja kaotamiseks. Seatavate
eesmärkide, sobivate meetmete ja ajakava üle otsustab tööandja ise, kuid need peaksid olema
piisavalt ambitsioonikad ja tõhusad, et olukorda tegelikult mõistlikus ajaraamis muuta. Samuti on
oluline, et tegevuskava rakendamisperioodi lõppedes tehtaks uuesti auditi esimene etapp, et
selgitada välja, kas rakendatud meetmed on täitnud oma eesmärgi.
Süsteemne tegelemine naiste ja meeste palgaerinevustega aitab ka organisatsioonis laiemalt luua
aluse õiglase ja põhjendatud palgasüsteemi kujundamiseks, vähendab subjektiivsust tööde väärtuse
hindamisel, aitab juhtidel näha erinevate tööde väärtuste samasust või sarnasust, tagab tööde
võrreldavuse ja selle, et ka soo aspekti kõrvale jättes saaksid võrdse väärtusega tööd tegevad
inimesed võrdset palka.21
Võrdse palga auditi kõigi etappide tegemisel pakub TI tööandjatele vajaduse korral nõu ja tuge.
Käesoleva seaduse muudatuse eesmärk on ennekõike aidata tööandjatel senisest paremini
palgasüsteeme analüüsida ning hinnata palgasüsteemide mõju naiste ja meeste võrdsele
kohtlemisele.
Lõige 4 sätestab, et tööandja viib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud meetmed ellu
mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt ühe aasta möödudes. Objektiivsete asjaolude esinemise korral
võib tööandja tegevuskava elluviimise tähtaega veel ühe aasta võrra pikendada.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui avaliku sektori tööandja ei ole põhjalikumat palgaandmete analüüsi
teinud või kui tegevuskava on puudlik või puudub, siis on TI-l õigus teha tööandjale ettekirjutus.
Lõige 6 näeb ette, et avaliku sektori tööandja puhul, kes juba on vähem kui 12 kuud enne
järelevalve tegemist kas TI poolt kohustatuna või omal algatusel teinud palgaandmete analüüsi või
kogu palgaauditi, võtab TI järelevalve tegemisel aluseks nimetatud analüüsi või auditi. Sisuliselt
tähendab see, et taolistel juhtudel kontrollib TI üle auditi kvaliteedi ja korrektsuse.
Olenemata sellest, kas tööandja teeb võrdse palga auditi omal algatusel või TI ettekirjutuse tõttu,
on TI-l kavas pakkuda võrdse palga auditi koostamiseks nõustamist ja tuge.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse SoVS 4. peatüki pealkirja, lisades sinna viite riiklikule ja
haldusjärelevalvele.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SoVS-i §-dega 14¹ ja 14².
Paragrahvi 14¹ lõikes 1 sätestatakse, et riiklikku ja haldusjärelevalvet SoVS-i § 112 täitmise üle
teeb Tööinspektsioon. Kuna TI teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses
ettenähtud alustel ja ulatuses juba teistes valdkondades, omab TI kõige enam järelevalve
tegemiseks vajalikku kompetentsi.
Lõikes 2 täpsustatakse milliseid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
võib TI järelevalve tegemisel kasutada. Nendeks on KorS-i §-d 30 (küsitlemine ja dokumentide
nõudmine), 31 (kutse ja sundtoomine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 49 (vallasasja läbivaatus)
21
V. Donlevy, R. Silvera “Kasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete
juhtidele”, Sotsiaalministeerium 2008, 2010, 2012, https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf
17
ja 50 (valdusesse sisenemine). Tegemist on meetmetega, mida TI rakendab ka teiste valdkondade
üle järelevalve tegemisel.
Vastavalt SoVS § 2 lõikele 3 kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele
haldusmenetluse seadust. Haldusjärelevalve tegemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-
dest 75¹ (haldusjärelevalve) ja 75² (haldusjärelevalve meetmed).
TI järelevalve keskendub eelkõige töötasustamise põhimõtete õiguspärasuse kontrollile, mitte
üksikjuhtumite lahendamisele – seda nii esmase palgaandmete analüüsi kui võrdse palga auditi
kaudu tehtava järelevalve korral.
Paragrahvis 14² sätestatakse, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on TI-l õigus rakendada
sunniraha kuni korrakaitseseaduse § 23 lõikes 4 sätestatud ülemmäära ulatuses. Sunniraha
ülemmäär on 9600 eurot. Sunniraha rakendamine toimub seega vastavalt olemasolevale korrale
ning SoVS-i puhul ei rakendata sunniraha osas ühtegi erisust.
Sunniraha rakendamist reguleerivad asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) ning
korrakaitseseadus (KorS). Sunniraha rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele
kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Rakendatava sunniraha ülemmäära sätestab vastava
valdkonna eriseadus. Sunniraha ei rakendata riigiasutuse suhtes (nt valitsusasutused, riigiametid,
inspektsioonid). Sunniraha võib rakendada kohaliku omavalitsuse asutuse suhtes. Sunniraha
hoiatus tehakse ainult nende rikkumiste kõrvaldamise tagamiseks, mille puhul võib eeldada, et
ettekirjutuses välja toodud kohustused jäetakse tähtajaks täitmata. Tööinspektor võib teha
korduvalt sunniraha hoiatusi ning rakendada sunniraha kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi
saavutamiseni. Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Sunnivahendit rakendab
ettekirjutuse teinud haldusorgan (kui seadus ei sätesta teisiti).
Sunniraha määramisel on tööinspektoril teatav kaalutlusõigus, mis annab võimaluse arvestada iga
individuaalse juhtumi asjaolusid. Sunniraha määratakse algul leebeimal määral, mis eelduste
kohaselt on tõhusaim. Tööinspektor peab valima sunniraha, mis isikut võimalikult vähe
kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Igas järgnevas sunniraha
hoiatuses võib summa olla suurem. Sunniraha võib tööinspektor rakendada ehk sisse nõuda ainult
siis, kui ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lg 1),
ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, sunniraha rakendamist edasi ei lükatud ega esine
sunniraha rakendamist keelavaid asjaolusid. Tööinspektor jätab sunniraha rakendamata, kui
ilmneb, et ettekirjutuse täitmiseks ei ole sunniraha rakendamine hädavajalik, kuna ettekirjutusega
pandud kohustus on suuremas osas täidetud. Näiteks võib tööinspektor nii otsustada, kui tööandja
on asunud tööinspektori nõudmisel juba võrdse palga auditit koostama või kui tööandja on võrdse
palga auditi omal algatusel teinud, kuid seda kontrollinud tööinspektori hinnangul vajab see
täiendamist.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse maksukorralduse seaduse vastavat sätet seoses TI järelevalvega.
Nimelt on järelevalve seotud nii riikliku kui haldusjärelevalvega ning seetõttu tuleb kehtivat
õigusruumi haldusjärelevalvega täiendada.
Eelnõu §-s 3 täiendatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõikega 31, sätestades
tööandjate juurdepääsu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel asutatud andmekogule.
Selle andmekogu rakenduse kaudu tekib tööandjal võimalus näha esmase palgaandmete analüüsi
tulemusi ehk informatsiooni soolise palgalõhe kohta tema organisatsioonis. Lisaks kavandatakse
18
välja töötada tööandja võimalus sama andmekogu kaudu koostada vajaduse korral soolise
palgalõhe auditeid ja välja töötada soolise palgalõhe vähendamiseks tegevuskava.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse seaduse jõustumise ajaks 1. juuli 2020. Tavapärasest pikema
jõustumisaja andmise põhjuseks on vajadus jätta nii tööandjatele kui TI-le aega, et teha
ettevalmistusi järelevalve rakendamiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus sätestatakse sama või võrdväärse töö mõiste (SovS § 3 lg 1 p 7). Samaks või
võrdväärseks saab lugeda tööd, mis on sama või võrdväärse keerukuse, vastutuse ja raskusega ning
mida tehakse samades või võrdväärsetes tingimustes ja saavutades sama või võrreldava
töötulemuse. Mõiste selgituses loetletakse töö erinevaid aspekte puudutavad elemendid, mida
tööde võrdlemisel tuleb arvestada. Seaduse rakendamise toetamiseks kavandatakse koostada ka
tööde hindamist ja võrdlemist käsitlev juhendmaterjal, mille sihtrühmaks on eelkõige
tööinspektorid ja tööandjad.
Eelnõu täpsustab töötaja mõistet loodava järelevalve ja võrdse palga auditi kontekstis (SovS §
3 lg 2 p 12). Punktis sätestatakse, et töötaja, kelle töötasu kohta tehakse esmane palgaandmete
analüüs ja võrdse palga audit SoVS-i §-de 111 ja 112 tähenduses, ei ole teenuse osutamise lepingu
alusel töötav isik, avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik, tööle või teenistusse
soovija ega isik, kellele laieneb riigisaladuse kaitse.
Samuti sätestatakse avaliku sektori tööandja mõiste (SovS § 3 lg 2 p 3), kuna TI hakkab tegema
järelevalvet avaliku sektori tööandja üle. Avaliku sektori tööandjaks on lisaks SoVS § 3 lõike 2
punktis 2 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse
osalusega äriühing, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing ning
avalik-õiguslik juriidiline isik.
Eelnõus sätestatakse ka esmase palgaandmete analüüsi mõiste (SovS § 3 lg 2 p 4). Esmane
palgaandmete analüüs on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel asutatud andmekogus
sisalduv naiste ja meeste palkade, töötasude ja muude tööga seonduvate tasude analüüs, milles
hinnatakse kas naised ja mehed saavad sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Esmane
palgaandmete analüüs toimub nii avalikus kui erasektoris, kuid TI teeb järelevalvet vaid avaliku
sektori palgaandmete analüüsi üle.
Samuti sätestatakse võrdse palga auditi mõiste (SovS § 3 lg 2 p 5). Võrdse palga audit on
põhjalik palgaandmete analüüs, milles avaliku sektori tööandja selgitab vajaduse korral välja
palgaerinevuste põhjused ning viib ellu tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 157 näeb ette iga liikmesriigi kohustuse tagada meestele
ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine. Lepingu
artikkel defineerib ka tasu mõiste – tasu all mõistetakse harilikku põhi- või miinimumpalka või
mõnd muud tasumoodust kas rahas või boonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt
või kaudselt saab.
19
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine,
sealhulgas soo tõttu. Harta artikli 23 kohaselt peab naiste ja meeste võrdsus olema tagatud kõigis
valdkondades, sealhulgas seoses hõive, töö ja palgaga.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ, 5. juuli 2006, meeste ja naiste võrdsete
võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes
(uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.07.2006, lk 23–36) artikli 2 punkti 1.e kohaselt loetakse EL-is
töötasuks või palgaks harilikku põhi- või miinimumpalka ja muid tasumooduseid kas rahas või
loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab22. Direktiivi artikkel 4
näeb ette võrdse või võrdväärse töö puhul otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise kõrvaldamise
töö tasustamise kõigis aspektides ja tingimustes. Artikkel sätestab ka, et tööde
klassifitseerimissüsteemi kasutamise puhul töötasu määramisel tuleb naiste ja meeste suhtes
aluseks võtta samad kriteeriumid ning see tuleb koostada nii, et igasugune sooline
diskrimineerimine oleks välistatud.
7. märtsil 2014 andis Euroopa Komisjon soovituse (C(2014) 1405 final) naiste ja meeste võrdse
palga põhimõtte tugevdamiseks läbipaistvuse abil. Soovituse kohaselt peaksid liikmesriigid
rakendama ühte või mitut järgmistest meetmetest:
1) sobivad ja proportsionaalsed meetmed, millega antakse töötajatele õigus saada tööandjalt
informatsiooni sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate palgatasemete kohta (soopõhiselt).
Selline teave peaks hõlmama kõiki palga/töötasu osiseid, st mitte ainult põhipalka;
2) vähemalt 50 töötajaga tööandjate kohustamine regulaarselt informeerida töötajaid, nende
esindajaid ja sotsiaalpartnereid soopõhiselt ning töötajate kategooriate või ametikohtade kaupa
keskmisest palgast;
3) kohustuslike palgaauditite tegemine vähemalt 250 töötajaga organisatsioonides. Need auditid
peaksid sisaldama analüüsi naiste ja meeste jaotusest erinevates töötajate kategooriates või
ametikohtadel, analüüsi kasutatava töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemi kohta ning
detailset teavet palga ja sooliste palgaerinevuste kohta;
4) kollektiivläbirääkimistel võrdse palga teema (sh palgaauditite) käsitlemine.
Nii 2015. aasta23 kui 2016. aasta24 EL Nõukogu kinnitatud riigipõhised soovitused Eestile
hõlmavad ka soovitust rakendada meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks.
6. Seaduse mõjud
Seaduseelnõu eesmärk on suunata tööandjaid pöörama senisest enam ennetavat tähelepanu nais- ja
meestöötajate töö tasustamisele ning seeläbi aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis.
22
Euroopa Kohtu praktikat palga mõiste sisustamisel ja ka vähest Eesti praktikat on kajastatud soolise
võrdõiguslikkuse seaduse kommentaarides: K. Albi, J. Laidvee, Ü.-M. Papp, M.-L. Sepper, Soolise võrdõiguslikkuse
seadus. Kommenteeritud väljaanne, Sotsiaalministeerium, kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 74–79. Veebis:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaan
ne.pdf
23
Nõukogu soovitus (9236/15), milles käsitletakse Eesti 2015. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu
arvamus Eesti 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohta, 15. juuni 2015, punkt 2. Veebis:
http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9236-2015-INIT/et/pdf
24
Nõukogu soovitus (9197/16), milles käsitletakse Eesti 2016. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu
arvamus Eesti 2016. aasta stabiilsusprogrammi kohta, 13. juuni 2016, punkt 1. Veebis:
http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9197-2016-INIT/et/pdf
20
Eelnõu eesmärk on aidata ka tööandjatel senisest paremini ja efektiivsemate vahenditega täita
soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi.
Naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise kohustusest
kinnipidamisel on oluline, et tööandjad on teadlikud, milline on tasustamine soo alusel. Kui
tööandjad ei ole teadlikud sellest, et nende organisatsioonis on soo alusel erinev kohtlemine, ei ole
neil vajalikke teadmisi muudatuste elluviimise vajadustest. Seega, selleks et faktipõhiselt
veenduda, et naised ja mehed on õiglaselt tasustatud, tuleb kõigepealt palgasüsteeme soo alusel
analüüsida ning seejärel teha vajaduse korral muudatusi.
Muudatustega sätestatakse sama või võrdväärse töö mõiste definitsioon, täpsustakse tööandjate
kohustusi töötajate kohta soopõhiste andmete kogumisel ja töötajate informeerimisel naiste ja
meeste võrdõiguslikkusest organisatsioonis. Samuti antakse TI-le volitused järelevalve tegemiseks
naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise kohustuse täitmise üle
kümne ja enama töötajaga avaliku sektori organisatsioonides.
Mõjuanalüüsis hinnatakse eelnõu muudatusi koos, kuna muudatused on omavahel seotud ning
toimivad koosmõjus. Muudatustega kaasnevad sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, mõju
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning mõju riigi välissuhetele.
Sotsiaalsed mõjud
Mõju töösuhetele
Eelnõu muudatused omavad positiivset mõju töösuhetele ning töötajate sotsiaalsetele garantiidele.
Muudatused aitavad edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust organisatsioonides, sh võrdse
palga põhimõtte rakendamist. Tööandja peab vähemalt iga kahe aasta tagant andma töötajatele ja
nende esindajatele teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning
võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest. Samuti peab tööandja jagama infot
nais- ja meestöötajate keskmisest töötasust ning teavet tööga seotud hüvitistest ja hüvedest
organisatsioonis kasutatavate ametigruppide kaupa. Nimetatud teabe kättesaadavus võimaldab
vajaduse korral töötajatel või nende esindajatel alustada organisatsioonis naiste ja meeste
palgavõrdsust puudutavat diskussiooni. Soopõhiste andmete kogumine ja töötajate teavitamine
võrdsest kohtlemisest nende organisatsioonis tagab, et tööandjad tegelevad soolise
võrdõiguslikkuse edendamisega organisatsioonis, sealhulgas naistele ja meestele võrdse tasu
maksmise küsimusega.
Asjakohaste soopõhiste andmete kogumise kohustuse täpsustamine ning avalikus sektoris
järelevalve kehtestamine võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise üle võivad mõjutada
töötajatele (peamiselt naistöötajatele) makstava töötasu suurust. Statistikaameti andmete kohaselt
oli 2016. aastal meeste keskmine brutotunnipalk 20,9% kõrgem naiste keskmisest (sisaldamata
ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid). Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 25 andmetel oli
ebavõrdset kohtlemist seoses töötasuga (palga määramise, tõstmise või kärpimisega) 2016. aastal
kogenud 21% naistöötajatest ja 13% meestöötajatest. Muudatused aitavad kaasa meeste ja naiste
palga erinevuste vähenemisele. Kuna töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine või ainuke
sissetulekuallikas, mõjutab see peale igapäevase sissetuleku ka palgast sõltuvate hüvitiste ja
25
Turu-uuringute AS. „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016“.
Veebis:http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_rap
ort_2016.pdf
21
tulevikus pensionide suurust. Seega mõjutavad eelnõu muudatused positiivselt ka töötajate,
eelkõige naiste sotsiaalseid garantiisid (nt pension, töötuskindlustushüvitis).
Laiemalt võib muudatuste potentsiaalseks sihtrühmaks pidada kõiki Eesti töötajaid, kitsamalt
naistöötajaid, kellele hetkel võrdväärse töö eest võrdset palka ei maksta. Kuna järelevalvet võrdse
palga maksmise üle hakatakse tegema vaid avalikus sektoris, on muudatustel suurem mõju avaliku
sektori töötajatele. Samas, kuna esmase palgaandmete analüüsi tulemused tehakse kättesaadavaks
ka erasektori tööandjale, motiveerib loodetavasti suurem teadlikkus ka erasektori tööandjaid
vajaduse korral organisatsioonis muudatusi tegema.
Statistikaameti andmeil oli 2016. aastal hõivatuid kokku 644 600, neist avalikus sektoris töötas
161 500 ehk 25%. Naised moodustasid avaliku sektori töötajatest 67% (sh 54% riiklikes ja 80%
kohaliku omavalitsuse organisatsioonides). Naistest töötab avalikus sektoris kokku 34%, meestest
16%.
Mõju sugudevahelistele suhetele
Kuna seaduseelnõu peamine eesmärk on soolise palgalõhe vähendamise kaudu aidata kaasa
võrdõiguslikkuse suurenemisele naiste ja meeste vahel, on sellel oluline mõju sugudevahelistele
suhetele, mõjutades naiste ja meeste töövõimalusi, tööhõivet ning sotsiaalset kaasatust, samuti
mõningal määral ühiskonna nägemust soorollidest ning ka naiste ja meeste turvalisust ja vägivalla
ohvriks langemise ohtu.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu andmetel kogevad naised tööelus meestest enam soost
tingitud ebavõrdset kohtlemist ning võrreldes naistega usuvad mehed sagedamini, et naistel ja
meestel on tööelus võrdsed võimalused (39% meestest ja naistest 25%). Monitooringu andmetel on
palgatööd tegevatel naistel vähem võimalusi oma töötasu kujunemisel kaasa rääkida kui
palgatöötajatest meestel – naiste puhul on sagedasem töötamine ametikohtadel, kus palk oli tööle
asumisel juba ette kindlaks määratud. Samuti on naised meestega võrreldes vähem altid küsima
palgatõusu – viimase nelja aasta jooksul on palka juurde küsinud 44% meestest ja 32% naistest.26
Seaduseelnõus ette nähtud tööandja kohustuste täpsustamine naiste ja meeste võrdõiguslikkuse
valdkonnas ning järelevalve volituse andmine Tööinspektsioonile võrdse palga maksmise
kohustuse täitmise üle avalikus sektoris aitavad kaasa naistele ja meestele võrdsete võimaluste
edendamisele tööelus ning naiste sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse
vähendamisele.
Kuna tööandjaid suunatakse varasemast enam tähelepanu pöörama võrdse töö eest võrdse palga
maksmisele nais- ja meestöötajatele, võib eelnõu ka laiemalt mõjutada ühiskonna nägemust
soorollidest. Kuigi soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgi arvas 2016. aastal valdav osa
küsitletutest (95%), et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu, nõustusid
enam kui pooled küsitletutest ka sellega, et tööandjad tasustavad meestöötajaid naistöötajatega
võrreldes tavaliselt kõrgemalt, pidades mehi peretoitjateks (60%) ning et naiste tööd väärtustatakse
tavaliselt vähem kui meeste tööd (58%). Soolise palgalõhe vähenemine aitab laiemalt kaasa naiste
ja meeste töö võrdsemale väärtustamisele ühiskonnas.
Eelnõu muudatustega kaasneb kaudne positiivne mõju naiste turvalisusele. Muudatused aitavad
kaasa soolise palgalõhe vähenemisele, mis omakorda suurendab naiste majanduslikku sõltumatust
oma partneritest. Erinevad uuringud näitavad, et üheks teguriks, mis takistab naistel vägivaldse
26
Ibid.
22
paarisuhte lõpetamist, on majanduslik sõltuvus oma partnerist. 2016. aasta soolise
võrdõiguslikkuse monitooringu andmetel on mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuvad
18% meestest ja 27% naistest. Kui meeste puhul on kõige sagedamini tegu sõltumisega oma
vanematest, siis naiste puhul on enamasti tegu sõltumisega oma abikaasast/elukaaslasest. Eelnõu
muudatuste kaudu naiste majandusliku sõltumatuse suurendamine võib kaudselt ennetada ja
vähendada ka naiste sattumist lähisuhtevägivalla ohvriks ning tagada naiste ja ühtlasi nendega
koos elavate laste turvalisust.
Naiste majandusliku sõltumatuse suurendamise kaudu suurendatakse ühtlasi laste heaolu ning
vähendatakse laste vaesusriski, arvestades, et suurimas vaesusriskis on Eestis ühe vanemaga
leibkondades kasvavad lapsed, kus leibkonna majanduslik toimetulek sõltub sageli üksnes last
kasvatavast naisest.
Muudatuste sotsiaalse mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuna sihtrühmal puudub tarvidus
kohanemisele suunatud tegevusteks. Suurem tähelepanu võrdse palga maksmisele ning meeste ja
naiste palkade erinevuste vähenemine võivad avaldada sihtrühmale mõju regulaarselt, mistõttu on
mõju sagedus keskmine. Sihtrühma suurus on keskmine, kuna moodustab märkimisväärse osa
Eesti elanikkonnast. Ebasoovitavaid mõjusid sihtrühma jaoks ei tuvastatud. Kokkuvõttes võib
muudatuste sotsiaalset mõju pidada oluliseks.
Mõju majandusele
Mõju ettevõtete tegevusele
Täpsustused andmete kogumise ja töötajate informeerimise kohustuses aitavad tagada, et
tööandjad peavad tegelema soolise palgaerinevuse teemaga, mis omakorda aitab neil saada
teadlikuks võimalikest soolistest erinevustest personali- ja palgapoliitikas ning teha vajaduse
korral korrektiive. Suurem tähelepanu võrdse tasustamise põhimõtetele, samuti registriandmetel
põhineva digitaalse tööriista kasutuselevõtt suunavad tööandjaid üle vaatama nais- ja
meestöötajate palkasid ning vajaduse korral palgalõhesid vähendama. Ettevõtete jaoks, kus ilmneb
selgitamata palgalõhe, võib see kaasa tuua mõningase mõju tööjõukuludele.
Kuna järelevalvet võrdse palga maksmise kohustuse täitmise üle erasektoris ei toimu, on mõju
ulatus ettevõtete jaoks pigem väike. Ennekõike aitavad muudatused ettevõttel senisest
efektiivsemalt ja mugavamalt täita juba praegu kehtivat kohustust analüüsida soolist palgalõhet
enda organisatsioonis, mis aitab muuta palgasüsteemi läbipaistvamaks ning suurendada seeläbi
töötajate rahulolu töökohal. Võrdse palga põhimõtte rakendamine võib ettevõttes toimuda
regulaarselt, mistõttu on mõju sagedus keskmine. Kuigi Eestis oli 2016. aastal kokku 120 450
majanduslikult aktiivset ettevõtet (sh neist 24 986 FIE-d), kaasneb muudatustega mõju ettevõtte
tegevusele neist tõenäoliselt vaid osades ehk mõju sihtrühma suurus on keskmine. Kokkuvõttes on
majanduslik mõju ettevõtetele oluline.
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE) on teinud uuringu, kus analüüsiti soolise
võrdõiguslikkuse edendamise mõju majandusele.27 Uuringu tulemused näitasid, et Euroopa Liidus
tervikuna kasvaks soolise võrdõiguslikkuse edendamisega majanduse koguprodukt 12% aastaks
2050. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise mõju liikmesriikides on erinev. Soomes ja Rootsis on
tänu olemasolevale praktikale ja pikale soolist võrdõiguslikkust väärtustavale ajaloole mõju pigem
väike. Eestis on mõju ulatust hinnatud keskmiseks. Tööturu ebavõrdsuste ja soolise palgalõhe
27
http://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/policy-areas/economic-and-financial-affairs/economic-benefits-gender-equality
23
vähendamine omab olulist mõju Euroopa majandusele. Teiste seas nimetab EIGE õiguslike
meetmete rakendamist soolise palgalõhe vähendamiseks üheks olulisemaks sekkumismeetmeks.
Mõju Eesti tööandjate halduskoormusele
Eelnõu mõjutab erinevalt era- ja avaliku sektori tööandjate halduskoormust. Kuna erasektoris ei
toimu järelevalvet võrdse palga maksmise kohustuse üle ega kaasne sellega seotud ettekirjutusi TI
poolt, on erasektoris lisanduvad kohustused seoses seaduseelnõuga ka väiksemad kui avalikus
sektoris, kus muudatustega kaasneb tööandjate jaoks rohkem kohustusi. Samas on enamik eelnõus
ette nähtud kohustusi varasemate kohustuste täpsustused või täiendused.
Nii era- kui avalikus sektoris võib infokohustuste täitmisest tingitud koormus suureneda seoses
sellega, et eelnõuga täpsustatakse tööandjatele juba kehtivat andmete soopõhise kogumise
kohustust ning sätestatakse, et soopõhiseid andmeid tuleb koguda personali koosseisu kohta
organisatsioonide eri tasanditel ja ametigruppides, töötajate palga või töötasu ning hüvitiste ja
hüvede kohta, mida töötajad tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saavad, teenistussuhte
või lepingu liigi ning tööaja kohta. Andmete kogumise kohustus kehtib juba aastast 2004, kuid
seni ei ole täpsustatud, milliseid andmeid tööandjaid peavad koguma. Täpne loetelu aitab seega
tööandjatel edaspidi andmete kogumise kohustust edukamalt täita.
2015. aastal tehtud uuringust soolise võrdõiguslikkuse rakendamisest tööandjate seas28 ilmneb, et
statistiliste andmete kogumine personali kohta ei ole väga levinud. Vaid 38% tööandjatest kogub
andmeid töötajate töötasu kohta. Andmeid kogub soopõhiselt, mis võimaldaks võrrelda naiste ja
meeste palkasid, vaid 20% tööandjatest. Palgaandmeid soopõhiselt koguvatest tööandjatest on
20% kasutanud neid meeste ja naiste keskmise töötasu võrdlemiseks oma organisatsioonis. Eelnõu
muudatused suunavad tööandjaid varasemast enam ettenähtud statistilisi andmeid koguma.
Lisaks andmete kogumise kohustusele on tööandjatel kohustus anda regulaarselt, kuid (eelnõu
kohaselt) mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul, töötajatele ja nende esindajatele
asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse
edendamiseks kasutusele võetud meetmetest, sh (eelnõu kohaselt) informatsiooni nais- ja
meestöötajate keskmise palga või töötasu ning tööga seonduvalt makstavate hüvitiste ja antavate
hüvede võrdlust organisatsioonis kasutatavate ametigruppide kaupa.
Et muuta tööandjate jaoks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse hindamist lihtsamaks, luuakse
infotehnoloogiline tööriist (palgalõhe spidomeeter), mis annab registriandmete põhjal
informatsiooni soolise palgalõhe kohta kõigile organisatsioonidele (esmane palgaandmete
analüüs). Kui avaliku sektori puhul on esmase palgaandmete analüüsi tulemused nähtavad nii
tööandjale kui TI-le, siis erasektori puhul on tulemused kättesaadavad üksnes tööandjale.
Palgalõhe vähendamise eesmärgil sätestatakse eelnõus, et TI hakkab tegema kümne ja enama
töötajaga avaliku sektori organisatsioonides järelevalvet naistele ja meestele sama või võrdväärse
töö eest võrdse palga maksmise kohustuse täitmise üle. Kui esmase palgaandmete analüüsi
tulemuste alusel tekib kahtlus, et tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja
meestele võrdset tasu, võib TI teha avaliku sektori tööandjale ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb
tööandjal teha võrdse palga audit. Võrdse palga audit koosneb palgaandmete soopõhisest
28
Turk, Pirjo; Anniste, Kristi; Masso, Märt; Karu, Marre; Kriger, Tatjana 2015. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse
rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Veebis: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf
24
analüüsist, ilmnenud sooliste erinevuste põhjuste väljaselgitamisest ning vajaduse korral
tegevuskava väljatöötamisest ja rakendamisest erinevuste kaotamiseks.
Võrdse palga auditi tegemiseks pakub TI tööandjatele nõu ja tuge. TI konsultandid, kes on saanud
vastava väljaõppe, pakuvad vajaduse korral tööandjatele võrdse palga auditi tegemisel omapoolset
abi. TI-poolne tugi tagab, et tööandjatel on võimalus oma organisatsiooni soopõhiselt analüüsides
abi saada ekspertidelt ning viia muudatusi ellu vähesema halduskoormusega.
Kokku oli Statistikaameti andmetel avalikus sektoris 2016. aastal 2615 organisatsiooni (neist 244
riiklikku ja 2371 kohaliku omavalitsuse organisatsiooni). Kümne ja enama töötajaga oli neist
1663, moodustades 64% kõigist avaliku sektori organisatsioonidest.
Kuna suures osas täpsustatakse seaduseelnõuga juba olemasolevaid kohustusi, ei nõua
muudatustega kohanemine sihtrühmalt suurt jõupingutust ega igapäevase töökorraldusliku rutiini
muutmist, mistõttu on muudatuste mõju ulatus tööandjate jaoks pigem väike. Avalikus sektoris
võib mõju ulatus olla mõnevõrra suurem, kuna võib lisanduda tegevusi, mis eeldavad kohanemist
(võrdse palga auditi tegemine). Kuna aga tööandja peaks juba praegu faktipõhiselt veenduma, et
naised ja mehed saavad sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, ei tohiks muudatused sihtrühma
igapäevaseid toiminguid oluliselt mõjutada.
Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele
Järelevalvet meeste ja naiste võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise kohustuse täitmise üle
hakkab tegema TI. Seega puudutavad eelnõu muudatused peamiselt ühte riigiasutust.
TI töökoormus suureneb seoses kontaktivaba eelkontrolli tegemisega avalikus sektoris. Samuti
antakse TI-le õigus kohustada avaliku sektori tööandjat nn võrdse palga auditit tegema ainult
juhul, kui esmane palgaandmete analüüs loob aluse eeldada, et tööandja rikub võrdse palga
põhimõtet. Palgaauditi tegemise ajal pakub TI tööandjale nõu ja tuge. Lisaks hakkab TI nõustama
ka neid tööandjaid, kes omal algatusel oma organisatsioonis palgaauditit teevad ja selleks TI-lt abi
paluvad.
Seoses uute ülesannetega ning töökoormuse suurenemisega kaasnevad TI jaoks ka kulud palgale,
koolitusele, teavitusele ja IT-investeeringutele, mida on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja 7.
punktis.
Kuna TI jaoks kaasnevad eelnõuga täiendavad ülesanded ning tekib vajadus kohanemisele
suunatud tegevusteks (nt kontaktivaba eelkontrolli tegemine), on mõju ulatus keskmine. Samuti on
mõju sagedus keskmine, kuna järelevalvet hakatakse tegema regulaarselt. Kokkuvõttes võib
muudatustest tulenevat mõju hinnata riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele
oluliseks.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
Riigi välissuhetega seonduvalt mõjutavad eelnõu muudatused mõningate kohustuste täitmist, mida
Eesti riik on soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ja edendamisel võtnud. Nii on Eesti riik ennast
erinevate rahvusvaheliste lepingute ja dokumentidega, sh ÜRO konventsioon naiste
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Pekingi deklaratsioon ja tegevuskava,
25
rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO asjakohased konventsioonid, Euroopa parandatud ja
täiendatud sotsiaalharta, Euroopa Liidu direktiivid jms, sidudes kohustunud tagama naiste õiguste
kaitse ja edendama soolist võrdõiguslikkust. Nimetatud muudatused aitavad kaasa nende
kohustuste täitmisele, eeskätt alavaldkondades, mis puudutavad naiste tööhõivet ning
majanduslikku toimetulekut.
Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega kaasneb mõningane halduskoormus tööandjate jaoks. Täpsemalt on halduskoormuse
suurust kirjeldatud majanduslike mõjude peatükis.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega kaasnevad otsesed kulud eelkõige Sotsiaalministeeriumile (SoM), TI-le ja
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK).
Eelnõul on mõju riigieelarve kuludele. Esmase palgaandmete analüüsi ja võrdse palga auditi läbi
viimiseks on vajalik TI baasil võrdse palga kompetentsikeskuse arendamine (töötajate koolitamine
ja kompetentsi tõstmine). Lisaks kaasnevad andmekogu arendamisega seonduvad kulud esmase
palgaandmete analüüsi automatiseeritud läbi viimiseks. Eelnõus ette nähtud eesmärkide
saavutamiseks on planeeritud ka teavitustegevused ja muud toetavad tegevused.
TI võrdse palga kompetentsikeskuse arendamise kulu on hinnanguliselt 2020. aastal 413 000 eurot
ja perioodil 2021-2022 350 000 eurot aastas. Andmekogu arenduseks tarvilikud kulud on
hinnanguliselt 200 000 eurot. IT arendusteks on esitatud taotlus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi avatud taotlusvooru („Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020” prioriteetsete suuna „Haldusvõimekus” meetme „Avalike teenuste
pakkumise arendamine" tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh
analüüs)” taotlusvoor). Andmekogu halduskulu TEHIK-le on aastas hinnanguliselt 30 000 eurot.
Teavitustegevusteks ning muudeks toetavateks tegevusteks ette nähtud kulud on ligikaudu 165 000
eurot. Andmekogu halduskulude, teavitustegevuste ja TI võrdse palga kompetentsikeskuse tarbeks
on esitatud RES 2019-2022 lisataotlus.
2019. aasta 2020. aasta 2021. aasta 2022. aasta
Võrdse palga 413 000 350 000 350 000
kompetentsikeskuse
arendamine
IT investeeringud 200 000 30 000 30 000 30 000
ja halduskulud
Teavitus- ja muud 165 000
toetavad tegevused
Kulud kokku: 200 000 608 000 380 000 380 000
26
8. Rakendusaktid
Käesoleva eelnõu raames muudetakse järgmisi rakendusakte:
- sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67, Tööinspektsiooni põhimäärus (RT I,
23.12.2017, 26);
- tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määrus nr 47, Töökeskkonna andmekogu
põhimäärus (RT I, 23.07.2014, 6).
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub 1. juulil 2020. aastal, et jätta nii tööandjatele kui TI-le aega järelevalve
rakendamiseks ettevalmistuste tegemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele.
Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile,
Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Personalijuhtimise Ühingule,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,
Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti Naisteühenduste
Ümarlauale, Eesti Naiste Koostööketile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule,
Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Linnade Liidule ja MTÜ BPW Estoniale.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
……………………………
……………………………
27
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa
MÄÄRUSE KAVAND
EELNÕU
Tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määruse nr 47 „Töökeskkonna andmekogu
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määruses nr 47 „Töökeskkonna andmekogu
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:
„19) esmase palgaandmete analüüsi kohta;
20) võrdse palga auditi kohta.“;
2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Vastutav töötleja tagab tööandjale juurdepääsu esmasele palgaandmete analüüsile ja võrdse
palga auditile tema organisatsiooni kohta.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt)
tervise- ja tööminister Marika Priske
kantsler
28
MÄÄRUSE KAVAND
EELNÕU
Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruses nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teeb
riiklikku ja haldusjärelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja
ulatuses.“;
2) paragrahvi 12 punkti 1 täiendatakse peale sõna „uurimisel“ tekstiosaga „; esmase palgaandmete
analüüsi ja võrdse palga auditi järelevalve kavandamine ja tegemine“.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt)
tervise- ja tööminister Marika Priske
kantsler
29
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0318 - Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/92d5645d-2c32-415e-8844-bfe6d8dc881d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/92d5645d-2c32-415e-8844-bfe6d8dc881d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main