Ministeeriumid
Andmekaitse Inspektsioon 13.04.2018 nr 1-11/921-1
Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume esitada kooskõlastused
ja arvamused 20 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Sama: Eesti Olümpiakomitee
Spordialaliidud ja EOK liikmesorganisatsioonid
Maakondade ja linnade spordiliidud
Margus Klaan 6282328,
[email protected]
Siiri Pelisaar 6282225,
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
28.03.2018
Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisega soovitakse lahendada viit probleemi,
mida alljärgnevalt kirjeldatakse.
1.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
01.01.2015 jõustunud tulumaksuseaduse § 19 lõike 6 kohaselt ei maksustata tulumaksuga
stipendiumi, mida maksab tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11
lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2
punktis 3 nimetamata isikule; 2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on
avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel
või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.
Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt on stipendium tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud
toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise
või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega
tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab
õigused teosele.
Viidatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise
seaduse eelnõu (683 SE) seletuskirja1 kohaselt „… käsitatakse tulumaksu kontekstis stipendiumina
sellist summat, mille maksmisega antakse isikule tingimused ja vahendid õppimiseks või enese
täiendamiseks. Maksuvabastuse seisukohalt pole oluline, kas stipendiumi makstakse regulaarselt või
ühekordselt. Oluline on aga see, et stipendiumi maksmisega ei kaasneks selle saaja allutamist
stipendiumi maksja sisekorrale, juhistele või järelevalvele (v.a näiteks õppestipendiumidega kaasneda
võiv õppe- või uurimistöö reeglite järgimise kohustus) ning et olemuselt ei oleks tegu tasu
maksmisega mingi töö tegemise või teenuse osutamise, sealhulgas teose loomise eest. Stipendiumina
ei saa käsitada ka selliseid summasid, mida makstakse seoses juba tehtud töö või loodud teosega –
sel juhul võib tegu olla näiteks preemiaga (millega tunnustatakse mingit saavutust) või
litsentsitasuga.
Praktikas makstakse stipendiumi nime all sageli tasu töise tegevuse eest, kus stipendiumi
maksmisega kaasneb selle saaja kohustus omapoolse soorituse tegemiseks. Stipendiumi eristamist
töisest tulust on analüüsitud Tallinna Halduskohtu hiljutises, 14.03.2014. a. otsuses (jõustunud)
kohtuasjas nr 3-13-70100. Selles märkis kohus muuhulgas, et kui väljamakse on tehtud töise panuse
eest, mille väljamakse saaja on teinud väljamakse tegija kasuks viimase juhtimise ja kontrolli all, ei
saa sellise väljamakse näol olla tegemist maksuvaba stipendiumiga. Kohtu hinnangul ei välista
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/84be0389-0b93-4601-b4ba-
6db3fd76047c/Tulumaksuseaduse,%20sotsiaalmaksuseaduse%20ja%20Eesti%20Kultuurkapitali%20seaduse%2
0muutmise%20seadus
1
stipendiumi maksmine küll täielikult stipendiaadi vastusoorituskohustusi, ent selliseks
vastusoorituseks ei tohi olla stipendiumi saaja poolt stipendiumi maksja kasuks tehtav töine panus.“.
27.06.2017. a toimunud kohtumisel peaministri, rahandusministri ja kultuuriministri osalusel tõdeti
soovi ja vajadust sportlaste stipendiumi küsimus paremini lahendada. Lepiti kokku, et
Kultuuriministeerium kutsub kokku laiapõhjalise töögrupi, mille eesmärk on koos spordivaldkonnaga
välja töötada kõigile osapooltele selgem ja üheselt arusaadav lahendus. Vastavad arutelud on
Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka EMTA), Eesti
Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) ja spordialaliitude osalusel korduvalt toimunud.
Peamiseks probleemiks on endiselt, kas sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel on tegemist
töösuhtega, mis peaks olema tasustatud töötasuna, või on tegemist sporditegevusega, kus
stipendiumi maksmine tegevuse toetuseks on õigustatud. Kuna esineb ebaselgust õiguslikult
korrektse lahenduse osas, makstakse spordivaldkonnas professionaalsetele sportlastele teatud
juhtudel jätkuvalt töötasu asemel tulumaksuvabasid stipendiume, jättes seeläbi maksmata riiklikud
maksud ning tagamata töötajale riigi poolt ettenähtud sotsiaalsed garantiid. Teiselt poolt on
sportlase puhul tulenevalt spordi iseloomust võrreldes traditsioonilise töö tegemisega raskendatud
ka töölepingu seaduse sätete rakendamine (nt järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimise
problemaatika, lepingu lõpetamine spordi valdkonna spetsiifikast tulenevatel põhjustel, sportlase nö
laenule andmine teisele spordiorganisatsioonile, tööaja määratlemine, puhkuse andmine, sportlase
karistamine distsiplinaarkorras jne).
Lisaks eeltoodule leiavad spordivaldkonna esindajad, et stipendiumi maksmine tulevikku suunatud
toetusena võimete arendamiseks on ka vajalik ja põhjendatud ning kõiki Eestis tegutsevaid sportlasi
ei ole võimalik liigitada professionaalseteks sportlasteks, kellel peaks olema spordiorganisatsiooniga
töö- või muu võlaõiguslik suhe. Samas on aga tulumaksuseaduse § 19 lõikes 7 sätestatud stipendiumi
definitsioon laialt tõlgendatav. On tekkinud olukordi, kus spordiorganisatsioonid on ka peale EMTA
poolseid märkusi ja nõudeid veendunud, et tippsportlastele stipendiume määrates ei ole seadust
rikutud. EMTA nõudeid on vaidlustatud ka kohtus2. Samuti on käesoleval hetkel probleemiks
individuaalalade ja võistkonnaalade sportlaste erinev käsitlemine. Kuigi meeskonnaalade sportlastel
võib esineda rohkem töösuhtele iseloomulikke tingimusi, sest nad treenivad ühiselt samadel kindlaks
määratud kellaaegadel ning neil oleks justkui vähem vabadust valida, millal ja kuidas nad treenivad
võrreldes individuaalalade sportlastega, siis tuleks sportlasi käsitleda seaduse mõistes ikkagi võrdselt.
Võistkonnaalade sportlastel ei ole võimalik lihtsalt spordiala iseloomust tulenevalt üksinda treenida.
Kokkuvõtvalt – probleemiks on ebamäärasus sportlastele stipendiumide maksmise või tasustamise
süsteemis, mis toob kaasa ebakindlust spordimaastikul tervikuna. Spordiseaduse muutmise
seadusega soovitatakse saavutada õigusselgus antud valdkonnas. Soovitakse luua eriregulatsioon
sportlase tasustamiseks ning luua sportlastele eraldi lepinguliik, mis võimaldaks sporditegevuse
eripära arvestada.
1.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Spordiharrastajate arv spordiklubides on Eesti spordi arengu üks peamisi näitajaid. Alates 1998.
aastast kui Statistikaamet viis esmakordselt läbi spordiklubide küsitluse, on harrastajate arv
spordiklubides kahekordistunud3. Alates 2011. aastast kogub spordiklubidelt harrastajate andmeid
arvuliselt Eesti spordiregister. Spordiregistri põhimääruse4 lisa 1 kohaselt esitavad spordiklubid
2
Vt nt Tallinna Haldiskohtu 28.04.2017.a otsus nr 3-16-389
3
1998. a oli Eestis 734 spordiklubi koos 67 763 harrastajaga. 2016. a oli Eestis 2097 tegutsevat spordiklubi koos
145 051 harrastajaga (Koondtabel spordiklubide arvandmete võrdlus 1998-2016, www.sport.ee/et/materjalid)
4
Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrus nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“
2
spordiala harrastajate kohta registrile neli arvu (20-aastaste ja vanemate ehk täiskasvanud
harrastajate arv spordiklubis kokku, sh 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv; 19-
aastaste ja nooremate ehk noorte harrastajate arv spordiklubis kokku, sh 19-aastaste ja nooremate
naissoost harrastajate arv).
Spordiklubide harrastajate arv, eriti noorte harrastajate arv, on aluseks avaliku sektori sihttoetuste
määramisel spordiorganisatsioonidele. Näiteks 2018. aastal moodustasid riigieelarvelised toetused,
mille eraldamise üheks kriteeriumiks oli spordiklubide harrastajate arv, u 9,8 mln eurot. Kuna
spordiklubid ei tea, millistes teistes spordiklubides ja -koolides nende harrastajad veel kirjas on, ning
kuna toetuste maht ei kata kõiki vajadusi, siis harrastajate arve sageli dubleeritakse ja forsseeritakse.
Omamata isikustatud teavet harrastaja olemasolu ja tema kuulumise kohta spordiklubisse ja selle
treeningrühmadesse, on spordiregistril raske kontrollida esitatud andmete õigsust. Eesti
spordiregistri volitatud töötleja Eesti Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi ka SKTSA) teeb
esitatud andmete usaldusväärsuse tagamiseks palju lisatööd. Ajale jalgu jäänud arvulisel tasemel
esitatud harrastajate andmed ei taga piisavas kvaliteedis algandmeid spordivaldkonna otsuste
tegemiseks. On tekkinud vajadus usaldusväärsemate, täpsemate ning mitmekülgsemat analüüsi ja
töötlemist võimaldavate algandmete järele.
Suured kohalikud omavalitsusüksused (nt Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve), kus toetatakse noorte
sporditegevust pearahaga, on juba mitu aastat tagasi üle läinud harrastajate andmete töötlemisele
isikupõhiselt. Isikupõhiselt kogutakse spordikoolide õppurite andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis
(edaspidi ka EHIS) ning isikupõhiselt esitatakse andmeid ka treenerite tööjõukulude toetuste
taotlemisel. Harrastajate andmete esitamine mitmesse erinevasse infosüsteemi on suurendanud
spordiklubide halduskoormust, samas tekitanud olukorra, kus samade organisatsioonide kohta on
erinevates andmebaasides erinevad andmed. Mitmed juhtivad spordialaliidud on hakanud looma
enda organisatsiooni litsentseeritud harrastajate andmebaase, et omada täpsemat ülevaadet vastava
spordiala sportlastest ja spordiharrastajatest.
Kultuuriministeeriumi ja SKTSA tellimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
rahastusel viis Trinidad Consulting OÜ läbi projekti "Eesti spordiregistri ärianalüüs ja selle
alamandmekogus „Spordiorganisatsioonid” spordiharrastajate kohta kogutavate andmete analüüs5".
Analüüs toob suurima kitsaskohana välja (lk 89) registris spordiharrastamist kajastavate andmete
puuduliku kvaliteedi, mille andmestik asub spordiorganisatsioonide ja spordikoolide
alamandmekogus ning märgib, et spordiregistri andmete kasutusala ei ole küllaldane selleks, et
võimaldada avalikus sektoris lähtuda ühekordse küsimise printsiibist. Avaliku teabe seaduse kohaselt
on keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid ja isikutelt ei tohi
(korduvalt) küsida andmeid, mis on juba riigi infosüsteemi mõnes andmekogus. Sellised andmed
tuleb pärida infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu andmeid hoidvast andmekogust.
Analüüsist selgub samuti, et spordivaldkonnas peaks autoriteetseks andmete allikaks olema Eesti
spordiregister, mis võiks laiendada oma andmekoosseisu ja pakutavaid teenuseid. Selliseid
andmeid vajavad eelkõige kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonide katusorganisatsioonid,
spordipoliitika kujundajad, EHIS ja spordivaldkonnas toetuste maksmisega seotud asutused.
5
http://www.spordiinfo.ee/ESR-anauus
3
Kokkuvõtvalt, seoses harrastajate andmetega esinevad järgnevad probleemid:
1) spordiklubide ja -koolide harrastajate arv on Eesti spordi arengu oluline näitaja, mille alusel
jagatakse riigieelarvelisi toetusi u 10 mln eurot aastas, kuid otsuste tegemiseks vajalikud
andmed võiksid olla oluliselt detailsemad;
2) samal ajal esitavad spordiklubid ja -koolid sarnaseid andmeid 6 erinevasse avaliku sektori
infosüsteemi, mis on ühelt poolt suurendanud nende halduskoormust, teiselt poolt tekitanud
olukorra, kus samade organisatsioonide kohta on kasutusel erinevad andmed.
Spordivaldkonna soov on, et harrastajate arvudel baseeruvate sporditoetuste otsuste langetamise
aluseks on läbipaistvad, isikustatud algandmed, sh täiendavalt arvestatakse ka teavet spordialaliidus
litsentseeritud sportlaste kohta.
Kuna Eesti spordiregister on riiklik andmekogu, mis on asutatud sporditegevuse korraldamise ja
juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamise eesmärgil Eesti spordiorganisatsioonide,
spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle arvestuse pidamiseks ning tehnoloogia areng ja
valdkonna kasvanud ootused riiklikule registrile on loonud vajaduse ja võimaluse koguda andmeid
isikuliselt ja andmeandjaid vähem koormates, soovib Kultuuriministeerium Eesti spordiregistris
harrastajate üle arvestuse pidamisel üle minna isikupõhiste andmete kogumisele, luues isikustatud
andmete töötlemiseks Eesti spordiregistrisse spetsiaalse, harrastajate alamandmekogu.
1.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Spordikoolituse ja –Teabe SA kogub ja süstematiseerib Eesti meistrivõistlustel ja Eesti sportlaste
poolt rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud tulemusi. Andmed kasutatakse nii Eesti
saavutusspordi baasnäitajate fikseerimisel (nt aasta jooksul saavutatud medalite arv rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel), erinevate toetuste määramisel (nt riiklik spordistipendium) kui ka spordialaliitude töö
tulemuslikkuse hindamisel.
Sporditulemuste kasutamisega kaasnevad järgmised probleemid:
1) võistluste protokollid ei laeku spordialaliitudelt piisavalt operatiivselt;
2) võistlejad ei ole protokollidest identifitseeritavad;
3) sporditulemuste andmebaasiga sidumata toetuste taotlemise puhul ebaõigete andmete
esitamine;
4) andmesubjektide nõusoleku küsimise komplitseeritus, oht nõusolekul põhinevas andmebaasis
olevate andmete terviklikkusele ning andmebaasi pidamise jätkusuutlikkusele.
Sporditulemuste avaldamist ja süstematiseerimist puudutava spetsiaalse regulatsiooni välja
töötamine ning Eesti spordi seisukohalt oluliste sporditulemuste (Eesti meistrivõistlused ja Eesti
sportlaste esinemine rahvusvahelistel tiitlivõistlustel) andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
annaks õigusliku aluse täpsemate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja avaldamiseks ning tagaks
avalikkusele kiiresti ja mugavalt usaldusväärse ülevaate Eesti sportlaste tulemustest. Tekiks võimalus
sama andmestiku kasutamiseks kõikide tulemustega seotud otsuste langetamisel.
1.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,
ekspertrühmas on üheks kriteeriumiks spordialaliitudele riigieelarvelise toetuse määramisel6.
6
Kultuuriministri 21.12.2012 määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud
vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
4
Vastavaid andmeid esitavad Kultuuriministeeriumile spordialaliidud, kuid spordiühenduste ja Eesti
Olümpiakomitee, aga ka maakonna spordiliitude (edaspidi koos ka Eesti spordi
katusorganisatsioonid) esindajate kohta vastav teave puudub. Kuna kuulumine rahvusvaheliste
spordi katusorganisatsioonide organitesse on Eesti spordiorganisatsioonide ja Eesti spordi
rahvusvahelise võimekuse oluline näitaja ning üks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030”
prioriteetne arengusuund7, soovitakse luua õiguslik alus vastavate andmete kogumiseks Eesti spordi
katusorganisatsioonidelt Eesti spordiregistris spordiorganisatsioonide alamandmekogu andmestiku
osana.
1.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Hetkel puudub keskne koht, kust on võimalik leida ajakohast teavet Eesti spordi
katusorganisatsioonide tegevjuhtide kohta. Spordi katusorganisatsiooni juhtide nimed ja kontaktid
võivad, aga ei pruugi olla avaldatud spordiorganisatsiooni veebilehel. On spordiorganisatsioone,
kellel ei ole veebilehte või ei ole veebilehe andmed uuendatud. Teave riigi ja KOV spordivaldkonna
eest vastutavate isikute kohta on avalikult kättesaadav, sama peaks olema ka Eesti spordi
katusorganisatsioonide juhtide kohta. Mitmed spordiorganisatsioonid on pöördunud
Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga täiendada Eesti spordiregistri andmekoosseisu vastavate
andmetega. Soovitakse luua õiguslik alus Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtide nimede ja
kontaktandmete kogumiseks Eesti spordiregistris spordiorganisatsioonide alamandmekogu
andmestiku osana.
2. Sihtrühm
2.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Kavandatava spordiseaduse muudatuse sihtrühmad on sportlased, spordiorganisatsioonid, EMTA ja
SKTSA.
09.03.2018 seisuga on Eesti Spordiregistri kui riikliku andmekogu andmetel Eestis 2685
spordiorganisatsiooni ja 405 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse registris registreeritutest). Samas ei
tegele kõik spordiorganisatsioonid regulaarselt sportlaste toetamise ega neile stipendiumi
maksmisega. Osa spordiorganisatsioone tegelevad ainult spordivõistluste korraldamisega ning
toetavad sportlasi 1–2 korda aastas.
EMTA andmetel maksid spordiorganisatsioonid ja spordikoolid 2016. aastal stipendiume kokku
ligikaudu 1350 sportlasele summas 3,8 mln eurot. Stipendiume saanud sportlastele lisanduvad veel
sportlased, kellele 2016. aastal maksti juba töötasu. EMTA andmetel oli 2016. aastal
spordiorganisatsioonides tööl kokku ligikaudu 3000 inimest. Nendeks olid nii sportlased, treenerid,
kohtunikud, tegevtöötajad, sportlaste taustajõud. Eraldi tasustatud sportlaste arvu ei ole võimalik
EMTA andmebaasidest välja võtta.
määramisest keeldumise tingimused ja kord“ lisa, p 10.4.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1041/0201/7006/KuM_28092017_m6_lisa.pdf#.
7
8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike
ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd.
https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002.
5
SKTSA on Eesti Vabariigi poolt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu ning EOK poolt asutatud
eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse eesmärgiks on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja
arendamiseks järgmiste tegevuste kaudu:
1) heategevuslik hariduse ja spordi toetamine avalikes huvides, toetuste ning stipendiumite
maksmine;
2) spordialaste kutsekvalifikatsioonide ja koolituse arendamine, sh treenerite, kohtunike,
spordijuhtide jt spordispetsialistide koolitamine, tegutsemine eksami- ja testikeskusena;
3) spordialase teabe kogumine, töötlemine, haldamine ja levitamine, sh spordialaste trükiste
kirjastamine, Eesti Spordiregistri pidamine, spordiveebi haldamine ning arendamine, Euroopa Liidu
spordialaste projektide kohta teabe levitamine, asjakohaste teabeürituste (seminarid, konverentsid,
messid jms) korraldamine;
4) spordi- ja liikumisharrastuse alaste uuringute korraldamine, spordialane nõustamistegevus.
SKTSA on riikliku registrina tegutseva spordi andmekogu volitatud töötleja ning eraldab
halduslepingu alusel spordiorganisatsioonidele treenerite tööjõukulude toetust alates 2015. aastast.
EMTA on valitsusasutus, kelle tegevusvaldkond on riigitulude haldamine, riikliku maksu- ja
tollipoliitika rakendamine ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine.
2.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Sihtrühmad, keda probleem mõjutab, võib jaotada neljaks: harrastajad, andmeandjad, andmete
kasutajad ning Eesti Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus kui Eesti spordiregistri volitatud töötleja.
Harrastajad
Harrastajate alamandmekogusse kantakse noored, st kuni 19-aastased harrastajad (u 103 000) ja
täiskasvanud harrastajad (20-aastased ja vanemad) klubi soovi korral ning spordialaliitude
litsentseeritud harrastajad (SKTSA poolt spordialaliitude seas läbi viidud küsitluse kohaselt u 44 000).
Andmeandjad
Peamised andmeandjad erinevatesse infosüsteemidesse on spordiklubid, kus toimub spordi
harrastamise võimaldamine. Spordiseaduse § 4 punkti 1 kohaselt on spordiklubi eraõiguslik juriidiline
isik, mille põhitegevuseks on spordi arendamine. Eesti spordiregistri andmetel on aktiivselt
tegutsevate ja spordi harrastamist võimaldavate spordiklubide arv u 1900 ja viimaste poolt esitatud
spordiharrastajate arv u 145 000, neist omakorda on spordiklubisid, kes tegelevad spordi
harrastamise võimaldamisega noortele (kuni 19-aastased) u 1300 (u 70%) ja nende poolt omakorda
esitatud noorte harrastajate arv on 85 600 (u 59% harrastajate üldarvust).
Andmeandjateks on ka spordikoolid, kes on spordiseaduse § 5 kohaselt huvikooli seaduse või
erakooliseaduse alusel tegutsevad asutused. Spordikoolid esitavad andmed EHISele. Vastavalt Eesti
spordiregistri põhimääruse § 13 lõikele 1 kantakse spordikool Eesti spordiregistri spordikoolide
alamandmekogusse juhul, kui spordikool võimaldab huvihariduse omandamist ja tema EHISes
registreeritud õppekava on seotud vähemalt ühe spordialaga. Spordikoolide pidajateks saavad olla
kohalikud omavalitsusüksused ja teised juriidilised isikud (nii sihtasutused, mittetulundusühingud kui
ka äriühingud) ning paljud spordi harrastamist võimaldavad spordiklubid on loonud spordiklubi
juurde spordikooli, olles seega samal ajal spordikooli pidajad. Eesti spordiregistrile tuginedes on
spordikoole 405, neist 317 (78%) pidaja kantud Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide
alamandmekogusse ka spordiorganisatsioonina. Õppureid (harrastajaid) on spordikoolides u 63 000.
2015. aastal läbi viidud SKTSA analüüsi kohaselt u 66% spordikoolide ja klubide harrastajaid kattus.
Alates 2017. aastast kantakse Eesti spordiregistri spordikoolide alamandmekogusse spordikooli kohta
6
õppurite andmed ainult juhul, kui spordikooli pidaja ei ole kantud Eesti spordiregistri
spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina (põhimääruse § 13 lg 3).
Eesti spordiregistri andmetel oli 2017. a lõpu seisuga spordiklubides ja –koolides kokku 175 968
harrastajat, neist noori 102 6238.
Isikupõhiselt esitatavad spordiklubid ja -koolid andmeid ka SKTSA poolt peetavasse noortetreenerite
riigieelarvelise tööjõukulude toetuse infosüsteemi (kokku on süsteemis 40 000 last ja noort) ja KOV
pearahasüsteemidesse: Tallinn (PAI süsteemis on u 29 200 last ja noort), Tartu (SPOKU süsteemis on
5800 last ja noort) ja Kohtla-Järve (1900 last ja noort).
Spordiseaduse muudatusega tekiks spordialaliidu võistlussüsteemis (nt Eesti meistrivõistlusted, Eesti
karikavõistlused ja rahvusvahelised tiitlivõistlused) osalevate litsentseeritud sportlaste andmete
edastamise kohustus ka spordialaliitudele (vt VTK p 9.2. kavandatav muudatus 2). Spordialaliit on
spordiseaduse § 4 punkti 3 kohaselt spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes
spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja
kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid. 09.03.2018
seisuga on spordialaliite kokku 68.
Andmete kasutajad
Spordiregistris olevad spordiharrastajate andmed mõjutavad nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse
asutuste kui ka EOK liikmeskonda kuuluvate, spordis tegutsevate Eesti spordi katusorganisatsioonide
otsuseid, kellel on juhtiv roll oma spordiala või oma piirkonna sporditegevuse arendamisel ja
toetamisel.
Spordivaldkonda puudutavaid otsuseid, mis tuginevad harrastajate andmetel, langetavad:
1) Kultuuriministeerium – spordialaliitude tegevustoetuse ja noortespordi toetuse osas;
2) EOK;
3) SKTSA – noortetreenerite tööjõukulude toetuse osas;
4) spordialaliidud – spordiklubidele ja spordikoolidele jaotatava noortespordi toetuse osas;
5) Tallinna Spordi- ja Noorsooamet – Tallinna linna spordi pearahade osas;
6) Tartu Linnavalitsuse sporditeenistus – Tartu linna spordi pearahade osas;
7) Kohtla-Järve Linnavalitsus – Kohtla-Järve linna spordi pearahade osas;
8) Eesti Haigekassa – sportlaste terviseuuringute vajaduse osas.
Eesti spordiregistrile esitatud isikupõhiseid andmeid saaks spordiseaduse muutmisel ning vastavate
kokkulepete sõlmimisel kasutada: SKTSA noortetreenerite toetuste määramiseks, spordialaliidud
oma sportlaste litsentseerimiseks ning KOVid (KOVide asutused) (nt Tallinna Spordi- ja Noorsooamet,
Tartu Linnavalitsuse sporditeenistus ning Kohtla-Järve Linnavalitsus) noortespordi pearahade
jagamiseks. Hetkel sisestavad spordiklubid ja -koolid kõikidesse eelnimetatud infosüsteemidesse
eraldi andmeid. Andmete keskne kogumine aitaks vähendada nimetatud KOV institutsioonide
töökoormust. Eesti spordiregistrile esitatud andmeid sportlaste terviseuuringute vajaduse
määratlemiseks hakkaks kasutama Eesti Haigekassa, kellele on otsustamisel oluliseks abiks info
harrastaja nädalase treeningkoormuse kohta.
Lisaks eelnimetatutele oleks harrastajate alamandmekogusse kantud andmete kasutajad ka
sportlastele toetusi ja töötasu maksvad organisatsioonid. Seda sihtgruppi kirjeldati punktis 2.1.
8
Eesti spordiregister,
https://www.spordiregister.ee/et/statistika?module=har&submit=query&aasta=2017¶m=org&maakond_i
d=&kov_id=
7
Eesti spordiregistri volitatud töötleja
Eesti spordiregistri volitatud töötleja on SKTSA, kes teostab andmete kogumist, kontrollimist ja muud
töötlemist. Esitatud harrastajate arvandmete usaldusväärsuse tagamiseks tehakse palju lisatööd,
arvandmeid võrreldakse eelmiste aastate andmetega, võrreldakse klubides tegutsevaid treenereid ja
kasutatavaid treeningpaiku ning harrastajate topelt kajastamise kahtluse korral palutakse täiendavalt
esitada treeningrühmade nimekirju. Selline andmete ülekontrollimine on täiendav koormus nii Eesti
spordiregistri töötajatele kui ka andmeesitajatele.
2.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Sporditulemuste andmebaasi liitmine spordiregistriga mõjutab järgmisi sihtrühmi:
1) andmete koguja ja haldaja – SKTSA;
2) toetuste eraldajad – Kultuuriministeerium, EOK, kohalike omavalitsuste spordi valdkonna
eest vastutavad üksused, Eesti Kultuurkapital (kokku u 80 organisatsiooni ja asutust);
3) toetusi taotlevad spordi katusorganisatsioonid – spordialaliidud, spordiühendused (kokku u
100 spordiorganisatsiooni);
4) toetusi taotlevad spordiklubid – potentsiaalselt puudutab lahendus u 1900 spordi
harrastamise edendamisega tegelevat spordiklubi;
5) toetusi taotlevad sportlased – potentsiaalselt puudutab lahendus u 2300 rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel osalevat sportlast ja 3200 Eesti meistrivõistlustel medalile jõudnud sportlast.
2.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Teave Eesti spordiorganisatsioonide rahvusvaheliste esindajate kohta mõjutab järgmisi sihtrühmi:
1) EOK, spordialaliidud, spordiühendused ja maakonna spordiliidud (215, seisuga 09.03.2018);
2) Kultuuriministeerium.
2.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Teave Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide ja tegevjuhtide kohta on oluline järgmistele
sihtrühmadele:
1) EOK;
2) muud spordiorganisatsioonid (2684, seisuga 09.03.2018);
3) Kultuuriministeerium.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Alljärgnevalt on soovitud tulemused sõnastatud üksikasjalikumalt, vastavalt eespool esitatud
probleemide liigitusele.
3.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Spordiseaduse muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks suurema õigusselguse loomine
kõikide sihtgruppide jaoks (sportlased, spordiorganisatsioonid, EMTA). Soovitakse luua
eriregulatsioon sportlase stipendiumi maksmiseks ning luua sportlastele eraldi lepinguliik, mis
võimaldaks sportlase töö eripära arvestada. Selgete määratluste korral on võimalik taastada
spordiorganisatsioonide töörahu, tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ning teisalt võimaldada
EMTA-l teostada selge õigusraamistiku kaudu tõhusat ja täpset kontrolli. Spordiseaduse muudatuste
8
tulemusena väheneb tõenäoliselt sportlastele makstavate stipendiumide maht ning suureneb nende
sportlaste arv, kellele on sõlmitud leping ning kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid.
3.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Eesmärgiks on saavutada olukord, kus:
1) Eesti spordiregistrisse luuakse uus alamandmekogu, harrastajate alamandmekogu, milles
töödeldakse spordiklubide harrastajate, spordikoolide õppurite ja spordialaliitude
litsentseeritud sportlaste andmeid ning neile makstud stipendiumide ja sportlase toetuse
andmeid, mis loovad võimaluse kontrollida harrastajate olemasolu, klubilist kuuluvust ja
noorte kuulumist treeningrühma ja nende treeningkoormust ning töötada välja täiendavaid
kriteeriume spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks;
2) Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud esitavad isikustatud harrastajate andmeid ühte
kesksesse infosüsteemi – harrastajate alamandmekogusse, kust edastatakse vajalikud
andmed (kavandatav X-tee teenus) teistesse infosüsteemidesse, avaliku sektori
institutsioonidele, KOVidele ja spordialaliitudele või luuakse andmetele vastav juurdepääs
oma KOV spordiorganisatsioonide või spordiala harrastjate andmete piires;
3) harrastajate arvestus spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogus tugineb
noorte harrastajate osas täielikult harrastajate alamandmekogus olevatel isikupõhistel
andmetel.
Täiskasvanud litsentseeritud sportlaste andmete kogumine Eesti spordiregistrisse annab
Kultuuriministeeriumile võimaluse rahastada ja hinnata praegusest täpsemini spordialaliitude tööd.
Kultuuriministeerium rahastab spordialaliite ja üheks kriteeriumiks on vastava spordiala harrastajate
arv Eesti spordiregistri andmetel. Samas ei ole kõik harrastajad seotud spordialaliidu tegevusega ning
seetõttu on spordialaliidu töö tulemuslikkuse hindamiseks praegused arvulised andmed ebapiisavad.
Need ei peegelda kõigil juhtudel objektiivselt spordialaliidu tööd spordiala arendamisel. Spordi
tulemuslikkuse näitajaks on lisaks harrastajate arvule ka sportlikud saavutused ja selleks, et häid
tulemusi saavutada, teevad spordialaliidud palju tööd spordiala kandepinna tugevdamiseks ja
laiendamiseks, sh korraldavad võistlusi ja laagreid, tuvastavad andekaid sportlasi jne.
Kultuuriministeerium soovib lisaks harrastajate üldarvule toetuste eraldamisel arvestada ka
spordialaliidu tööd, mis on suunatud võistlusüsteemide ja seal osalevate litsentseeritud sportlaste
arendamisele.
Selleks, et arvestada toetuste eraldamisel spordialaliidu tööd võistlusüsteemis regulaarselt osalevate
litsentseeritud sportlastega, soovib Kultuuriministeerium alates 2020. aastast koguda spordialaliidu
võistlussüsteemi kuuluvate litsentseeritud sportlaste andmeid. Litsents on spordialaliidu poolt
väljastatav luba osaleda spordialaliidu võistlussüsteemis. SKTSA viis 2018. aasta märtsis läbi küsitluse
(küsitlusele vastas 61 spordialaliitu 68st), mille kohaselt litsentseerivad sportlasi 37 spordialaliitu,
omades selleks litsentsisüsteemi.
Litsentsisüsteem võimaldab spordialaliidul juhtida võistlustegevust ning paremini järgida hea
juhtimistava põhimõtteid. Näiteks võtab litsentsi taotlemisprotsessi käigus nii sportlane kui sportlast
esindav klubi vastutuse täita alaliidu reeglistikku, sh ka antidopingu ja kokkuleppemängude vastaseid
reegleid. Ka rahvusvahelisel tasandil on litsentsisüsteemide kasutamine pigem reegel kui erand.
Isikupõhisele arvestusele üleminekuks on kolm olulist põhjust:
1) ainult isikupõhine arvestus võimaldab kontrollida harrastaja tegelikku olemasolu,
organiseeritud spordi harrastamise regulaarsust ning tuvastada harrastajate topelt
kajastamine spordiklubides ja spordikoolides;
9
2) ühtlustatud isikustatud andmekoosseis võimaldab tsentraliseerida spordiharrastajate
andmete esitamise spordiregistrisse nii, et sinna esitatud andmed oleks aluseks Tallinna,
Tartu ja Kohtla-Järve ning teiste kohalike omavalitsusüksuste noortespordi toetuste
jaotamisel, Kultuuriministeeriumi noortespordi toetuse jaotamisel ning treenerite
tööjõukulu toetuse taotlemisel ja menetlemisel SKTSA poolt;
3) üleminek isikupõhisele andmekoosseisule võimaldab spordiregistrisse koondada
spordialaliitude litsentseeritud sportlaste andmed, mille järgi saab määratleda sama
spordiala raames mitmes spordiklubis harrastajana märgitud isiku nn koduklubi ning muuta
täpsemaks sporditoetuste jagamise aluseks olevaid kriteeriume.
Kõik planeeritud muudatused on seotud harrastajate isikupõhise andmekoosseisuga, mis annaks
noorte puhul usaldusväärsema ülevaate spordiharrastajatest ning kataks spordiharrastajate andmeid
töötlevate spordiasutuste, KOVide ja spordi katusorganisatsioonide vajadused. Täiskasvanute puhul
saadakse ülevaade litsentseeritud ja spordialaliidu võistlussüsteemis osalevate sportlaste lõikes.
Sidudes konkreetse noore harrastaja spordiklubi ja treeningrühmadega ning selle alusel
spordiharrastamise koormusega, on võimalik saada täpne ülevaade spordiharrastamise
eesmärkidest, kui palju spordiklubide treeningrühmi tegutseb saavutusspordi eesmärgil (noorte
saavutussport, tippspordi järelkasv ja tippsport) ja kui palju treeningrühmi tegeleb nn
harrastusspordiga ehk spordiga klubi, kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasemel. Nimetatud
andmeid on oluline teada spordi üldiste juhtimisotsuste langetamisel ning sporditoetuste
eraldamisel.
Spordiharrastajate isikupõhine arvestus tagab toetuse eraldajatele kindluse, et toetus on eraldatud
objektiivsete andmete alusel. Näiteks võib tuua noortetreenerite riigieelarvelise tööjõukulude
toetuse infosüsteemi, kus isikupõhine arvestus välistab ühe ja sama lapse või noore topelt kajastame
ühel spordialal toetuse taotlemisel (kokku on nimetatud infosüsteemis 40 000 last ja noort). Lisaks on
isikupõhine arvestus juba kasutusel Tallinna (PAI süsteemis on 29 246 last ja noort), Tartu (SPOKU
süsteemis on 5882 last ja noort) ja Kohtla-Järve (1892 last ja noort) pearahasüsteemides ning EHISes
(u 63 000 spordivaldkonna õppurit), mis viitab isikustatud andmete kogumise süsteemi
jätkusuutlikkusele.
Selleks, et spordiklubid ja -koolid ei peaks esitama samasid andmeid mitu korda erinevatesse
taotluskeskkondadesse, et kõikjal lähtutaks samadest andmetest ja et harrastajate andmeid saaks
võrrelda (näiteks kuulumine erinevatesse spordiklubidesse ja treeningrühmadesse), on mõistlik
isikupõhine andmete kogumine ja töötlemine tsentraliseerida. Eelpool nimetatud kolme kohaliku
omavalitsuse sporditöötajatega on teemat arutatud ja on olemas soov spordiregistri poolt
kogutavate andmete kasutamiseks. Nimetatud kolmes omavalitsuses tegeleb spordiga ligikaudu
60 000 last ehk ligikaudu 60% kõigist noortest harrastajatest.
Kokkuvõtvalt, kavandatav muudatus:
- aitab tõsta andmete usaldusväärsust ja kvaliteeti;
- võimaldab langetada spordivaldkonna juhtimis- ja rahastamisotsuseid objektiivsete andmete alusel;
- lahendab olukorra, kus spordiorganisatsioonid peavad samalaadseid andmeid sisestama
erinevatesse riigi (noortetreenerite riigieelarvelise tööjõukulude toetuse infosüsteem) ja kohaliku
omavalitsuse (PAI süsteem, SPOKU süsteem, Kohtla-Järve pearahasüsteem) andmekogudesse ning
toetuste jagamisel lähtutakse erinevatest algandmetest;
- võimaldab täiendada spordiharrastajate üle peetavat arvestust spordialaliitudes litsentseeritud
sportlaste andmetega;
- aitab korrastada spordisüsteemi ja luua täiendavaid võimalusi spordiregistri edasisteks arendusteks.
3.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
10
Sporditulemuste andmebaasi liitmine spordiregistriga tekitab olukorra, kus volitatud töötleja sisestab
avalikele protokollidele tuginedes spordiregistrisse Eesti meistrivõistluste medaliomanike tulemused
ja Eesti sportlaste esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kahe tööpäeva jooksul pärast võistluste
toimumist. Kui avalik protokoll ei ole mingil põhjusel kättesaadav või tekitab küsimusi, siis pöördub
volitatud töötleja täpsustavate küsimustega vastava spordialaliidu poole. Sporditulemuste andmestik
on andmevahetuse teel kättesaadav kõigile sporditoetuste eraldajatele.
Sporditulemuste avaldamist ja süstematiseerimist puudutava spetsiaalse regulatsiooni välja
töötamine ning Eesti spordi seisukohalt oluliste sporditulemuste (Eesti meistrivõistlused ja Eesti
sportlaste esinemine rahvusvahelistel tiitlivõistlustel) andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
annaks õigusliku aluse täpsemate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja avaldamiseks ning tagaks
avalikkusele kiiresti ja mugavalt usaldusväärse ülevaate Eesti sportlaste tulemustest. Tekiks võimalus
sama andmestiku kasutamiseks kõikide tulemustega seotud otsuste langetamisel. Sporditulemuste
andmebaas on märkimisväärse tähtsusega ka spordiajaloo seisukohalt.
3.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Eesmärgiks on saavutada olukord, kus riigil ja spordivaldkonnal on täielik ja ajakohane ülevaade Eesti
spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi katusorganisatsioonides. Ülevaate
olemasolu võimaldab praegusest paremini koordineerida Eesti esindajate osalemist rahvusvahelistes
spordiorganisatsioonides ning vahetada informatsiooni rahvusvahelisel tasandil toimuvast. Antud
teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava
andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise
kohustus.
Esindajatena käsitletakse EOK, spordialaliitude, spordiühenduste ja maakonna spordiliitude valitud ja
nimetatud esindajaid rahvusvahelistes spordi katusorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides ja
ekspertgruppides. Iga esindaja kohta kantakse Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni
üldandmetesse: esindaja nimi, ametinimetus rahvusvahelises spordi katusorganisatsioonis
(kavandatud avalik teave) ning kontaktandmed (kavandatud piiratud juurdepääsuga teave). EOK ja
tema liikmesorganisatsioonide esindajaid rahvusvahelistes spordi katusorganisatsioonides on u 90
isikut ja ametikohta.
3.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Soovitakse saavutada olukord, kus spordivaldkonnal ja avalikkusel on täielik ja ajakohane teave Eesti
spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtidest. Antud teave oleks Eesti spordiregistrisse
spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku osa. Registri
põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus.
Muudatuse kohaselt kantakse EOK, spordialaliidu, spordiühenduse ja maakonna spordiliidu kohta
Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kontaktandmetesse: tegevjuhi nimi, ametinimetus,
tegevjuhi kontaktandmed (kavandatud avalik teave). Tuginedes Eesti spordiregistri andmetele on
Eesti spordi katusorganisatsioone kokku 215.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
11
4.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Kehtiv regulatsioon
Spordiseadus hetkel sportlase tasustamist ei reguleeri. Sporditegevusega seotud stipendiumide
maksmine on reguleeritud tulumaksuseaduse §-s 19 (lõiked 6-7).
1998. aastal vastu võetud ja kuni 31.12.2005 kehtinud spordiseadus9 reguleeris teatud määral
sportlase lepinguga seonduvat (§ 13 lg 3). Seaduse algses redaktsioonis nähti ette ka sellise lepingu
registreerimine vastavas spordialaliidus viimase põhikirjas sätestatud korras. Sportlase lepingule
viitasid ka maksuseadused ja riiklike elatusrahade seadus. Paraku see süsteem ei käivitunud loodetud
ulatuses, sest kasutati paljusid maksuvabade väljamaksete võimalusi ning sotsiaalsete garantiide
peale ei mõeldud piisavalt.
Seotud strateegiad ja arengukavad
Sportlastele stipendiumide maksmise ja tasustamise probleemi lahendamise vajalikkusele on viidatud
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2016–201910, mille punkt 5.8 on sõnastatud
järgmiselt: „Jätkame spordi rahastamise reformi, et luua läbipaistev ja kindel finantsbaas
spordiorganisatsioonidele. Sealhulgas täiendame sportlaste, treenerite ja kohtunike sotsiaalsete
garantiide süsteemi ning vähendame bürokraatiat riigi ja spordiorganisatsioonide omavahelistes
suhetes.“ Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel langetanud olulisi otsuseid treenerite ja
spordikohtunike osas (treenerite tööjõukulu toetus, spordikohtunike toetus
spordiorganisatsioonidele, spordikohtuniku hüvitis). Praegusel hetkel on lahenduseta veel sportlaste
toetamisega seotud ebaselge olukord.
Probleemile on viidatud ka Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2018–202111. Arengukava
punktis 4.19 on sõnastanud muudatusvajadus – Eesti saavutusspordile ja selle järelkasvule on vajalik
konkurentsivõimeliste tingimuste loomine. Tegevus lahenduseni jõudmiseks on sõnastatud
järgnevalt: Eesti sportlaste sotsiaalsete garantiide tagamisele ja saavutusvõime tõstmisele suunatud
toetusmeetme väljatöötamine.
Spordiseaduse kavandatavad muudatused aitavad kaasa ka 18.02.2015 Riigikogu heakskiidetud
„Spordipoliitika põhialused aastani 203012“ punkti 8 „Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult
ja väärikalt esindatud“elluviimisele.
4.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Kehtiv regulatsioon
Spordiseaduse § 61 lõike 1 alusel asutas Vabariigi Valitsus 2011. aastal sporditegevuse korraldamise ja
juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamise eesmärgil Eesti spordiorganisatsioonide,
spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle arvestuse pidamiseks riigi infosüsteemi kuuluva spordi
andmekogu (Eesti spordiregister). Selle asutamise ja pidamise põhimääruse § 6 lõike 3 kohaselt on
andmekogul järgmised alamandmekogud:
1) spordiorganisatsioonide alamandmekogu;
2) spordikoolide alamandmekogu;
3) spordiehitiste alamandmekogu;
4) treenerite alamandmekogu.
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/25604
10
https://www.valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm
11
https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/kultuuriministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf
12
https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002
12
Harrastajate andmeid kogutakse Eesti spordiregistris arvuliselt (mitte isikuliselt)
spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogus, sealjuures kantakse spordiklubis ja
spordikoolis iga harrastatava spordiala ja distsipliini kohta andmekogusse neli arvu13 (20-aastaste ja
vanemate ehk täiskasvanud harrastajate arv spordiklubis kokku, sh 20-aastaste ja vanemate
naissoost harrastajate arv; 19-aastaste ja nooremate ehk noorte harrastajate arv spordiklubis kokku,
sh 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv).
Eeltoodud arvude alusel kujunev spordiala harrastajate arv (riiklik statistika) on üheks kriteeriumiks
spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud kultuuriministri määruse14 alusel spordialaliitudele
nende tegevustoetuse ja noortespordi toetuse määramisel, sealjuures noortespordi toetust jaotavad
spordialaliidud omakorda 75% ulatuses edasi spordiklubidele ja spordikoolidele.
Isikupõhised andmed on aluseks spordiseaduse § 9¹ järgi toetuste määramiseks spordialaliidule,
spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori juhendava treeneri
tööjõukulu katmiseks riigieelarvest. Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemise eeltingimusena on
sätestatud muuhulgas nõudena spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile laste ja noorte
arvetuse pidamine nimede ja isikukoodide alusel, nende jaotamine vastavalt vanusele ja
ettevalmistusele tunniplaani alusel tegutsevatesse treeningrühmadesse ning kehtivate tunniplaanide,
info treenerite, treeningrühmade ja treeningpaikade kohta avaldamise internetis15. Toetuste
taotlemiseks, menetlemiseks ja eraldamiseks on SKTSA poolt loodud spetsiaalne infosüsteem, kuhu
on koondatud toetatavate treenerite juhendatavad noorsportlased isikukoodipõhiselt, iga sportlase
kohta on teada tema treeningkoormus akadeemilistes tundides nädalas, spordiala,
spordiorganisatsioon, kus ta treenib, samuti kohalik omavalitsus ja maakond, kus antud
spordiorganisatsioon paikneb.
Spordikoolide harrastajate andmed saab Eesti spordiregister vastavalt Eesti spordiregistri
põhimääruse § 19 lõikele 1 EHISest. EHISe andmete töötlemist reguleerib Eesti Vabariigi
haridusseaduse § 366 lg 4 alusel kehtestatud EHISe põhimäärus16.
Andmekogude pidamist reguleerib Eestis avaliku teabe seadus, mille § 43³ lg 2 kohaselt on keelatud
asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Spordiseaduse muutmise
seadusega soovitakse luua õiguslik alus üleriigilise spordiharrastajate alamandmekogu loomiseks,
mille andmekoosseis kataks samalaadseid andmeid juba töötlevate andmekogude vajadused
(treenerite tööjõukulude toetuse infosüsteem, Tallinna, Tartu ja Kohtla-Järve pearahasüsteemid jt),
mis võimaldaks koguda harrastajate andmed ühte kesksesse infosüsteemi ja edastaks need teistele
andmekogudele.
Eestis reguleerib isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse seadus, mille eesmärk on kaitsta
isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu
puutumatusele. Planeeritud tegevusi (harrastajate andmete kogumine, süstematiseerimine,
korrastamine Eesti spordiregistris ja edastamine toetuste menetlemise või terviseuuringute vajaduse
üle otsustamise eesmärgil kolmandatele osapooltele) ei ole võimalik teostada andmesubjekti
13
Registri põhimääruse § 12 lg 12 p 3 ja lisa 1 I. 3. 3.1.-3.2.4 ning § 19 lg 1 p 2 ja lisa 1 II. 1. 3.2.-3.3.4.
14
Kultuuriministri 21.12.2012 määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse
määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/104102017006
15
Kultuuriministri 26.11.2014 määrus nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas
nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,
ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ § 4 lõiked 3, 4, 8.
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/13218214?leiaKehtiv
13
nõusolekule tugineval õiguslikul alusel (isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg 1). Seetõttu soovib
Kultuuriministeerium luua Eesti spordiregistri juurde spetsiaalse harrastajate alamandmekogu,
millesse kogutaks usaldusväärseid harrastajate algandmeid, mida saaks kasutada riik, KOVid ja
spordialaliidud kvaliteetsemate juhtimisotsuste langetamiseks sporditoetuste jaotamisel ja
terviseuuringute vajalikkuse määramiseks, rakendades andmete kaitseks riigi andmekogule kohaselt
vajalikke turvameetmeid. Vastav samm eeldab õigusliku aluse loomist spordiseaduses Eesti
spordiregistrit puudutavate sätete juurde.
Seotud strateegiad ja arengukavad
Spordiseaduse muudatusega kavandatav isikupõhistele andmetele üleminek ja harrastajate
alamandmekogu loomine Eesti spordiregistris aitab tõsta harrastajate kohta kogutavate andmete
kvaliteeti, aidates kaasa 18.02.2015 Riigikogu heakskiidetud „Spordipoliitika põhialused aastani
2030“ punkti 6 „Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja“
ja eelkõige selle alapunkti 6.4 „Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja
soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse
spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise
hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest“ elluviimisele.
Harrastajate isikukoodipõhiste andmete keskne kogumine on kooskõlas „Eesti infoühiskonna
arengukava 2020”17 punktiga 5.3, mis sätestab alaeesmärgina nutikama riigivalitsemise. Selle
alaeesmärgi elluviimise tulemusel soovitakse saavutada olukord, kus avaliku sektori juhtimine ja
toimimine on tänu IKT võimaluste oskuslikule kasutamisele nutikam, tõhusam, terviklikum,
jätkusuutlikum ning ka avatum. Kodanike ja ettevõtjate jaoks toob see kaasa vähekoormavad,
mugavad ja üha enam koosloomes sündinud teenused. Avaliku sektori enda jaoks tähendab sihile
jõudmine suuremat (kulu)efektiivsust ning terviklikumalt ja samas avatumalt toimimist.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavas 2017–2020 nähakse spordivaldkonna ühe
muudatusvajadusena ette spordiga tegelevate inimeste (sh noorsportlaste ja liikumisharrastajate)
tervisekontrolli süsteem laiendamist ning arstide suuremat kaasatust (p 4.12). Tulemusena nähakse
regulaarselt läbi viidavat noorsportlaste ja liikumisharrastajate tervisekontrolli (pidev tegevus). Sama
tegevus kajastub ka 2019-2022 valitsemisala arengukavas (p 4.13).
4.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Sportlaste saavutused on üks põhikriteeriume spordialaliitudele riigieelarvest toetuste eraldamisel18.
Sporditulemuste kogumise ja analüüsimise osas spetsiaalne regulatsioon hetkel puudub. Kuna
sporditulemused on isikuandmed ning Eestis kehtiva isikuandmete kaitse seaduse järgi on
isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti,
oleks vajalik kehtestada eriregulatsioon sporditulemuste avaldamiseks ja töötlemiseks ning liita Eesti
sporditulemuste andmebaas Eesti spordiregistriga.
Kavandatavad muudatused aitavad kaasa ka 18.02.2015 Riigikogu heakskiidetud „Spordipoliitika
põhialused aastani 2030“ punktide 6.4 „Kehtestatakse toetuse andmistele ühtsed reeglid) ja 8.5
(spordi rahastamise mudelite arendamine“ elluviimisele.
17
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
18
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“, lisa, punktid 6-8,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1041/0201/7006/KuM_28092017_m6_lisa.pdf#
14
4.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Spordiseadus ja Eesti spordiregistri põhimäärus Eesti spordiorganisatsioonide rahvusvaheliste
esindajate kohta teabe kogumist ei reguleeri. Siiski on spordialaliidu esindajate osalemine
rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas üheks kriteeriumiks
spordialaliitudele riigieelarvelise toetuse määramisel19.
Kavandatav andmete kogumine aitab kaasa ka 18.02.2015 Riigikogu heakskiidetud „Spordipoliitika
põhialused aastani 2030“ prioriteetse arengusuuna „Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja
väärikalt esindatud” ning eelkõige selle p 8.7. „Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti
esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad
selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd“ elluviimisele.
4.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Spordiseaduses ja Eesti spordiregistri põhimääruses regulatsioon Eesti spordiorganisatsioonide
juhtide andmete osas hetkel puudub. Kuivõrd tegu on isikuandmetega, tuleb kõnealuste andmete
avaldamiseks ja töötlemiseks küsida nõusolekut andmesubjektidelt.
5. Tehtud uuringud
5.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, EMTA, EOK ja SKTSA on stipendiumide ja töötasude
maksmist sportlastele, treeneritele ja kohtunikele regulaarselt jälginud. Aastate 2013–2016 kohta
tehtud EMTA analüüsist selgub, et maksuvabade stipendiumide maksmine on langevas trendis (7,03
miljonilt eurolt 4,6 miljonile eurole).
2016. aastal maksti konkreetselt sportlastele stipendiume kokku ligikaudu 3,8 mln eurot ning need
jagunesid järgmiselt:
- 1000 ja vähem eurot aastas: 701 sportlast kokku summas 285 712 eurot;
- 1001–6000 eurot aastas: 475 sportlast kokku summas 1 294 949 eurot;
- 6001–12 000 eurot aastas: 101 sportlast kokku summas 860 362 eurot;
- 12 001–24 000 eurot aastas: 50 sportlast kokku summas 808 780 eurot;
- üle 24 000 euro aastas: 15 sportlast kokku summas 556 373 eurot.
Pöördvõrdeliselt stipendiumide maksmisele on kasvanud töötasu ja tööjõumaksude maksmine.
Vastavalt 11,23 miljonilt 20,99 miljonile eurole ning 6,02 miljonilt 11,14 miljonile eurole. Töötasude
ja maksude kasv on olnud suurem kui stipendiumide vähenemine.
Kasvanud on Töötamise registris (TÖR) registreeritud ning töötasu väljamakseid saavate spordiga
seotud isikute arv (1971 isikult 2933 isikule). Positiivsed muutused on tingitud nii EMTA kui EOK
tegevustest, mis on ennekõike suunatud teadlikkuse suurendamisele, kuid olulise edusammu
saavutamiseks on vajalik spordiseaduse muudatused ning parema õigusselguse loomine. Nagu VTK
19
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ lisa, punkt 10.4
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1041/0201/7006/KuM_28092017_m6_lisa.pdf#
15
punktis 1 on märgitud, siis teatud juhtudel on maksuvabade stipendiumide maksmine õigustatud ja
väljatöötatava eelnõu eesmärk ei ole stipendiumide maksmise lõpetamine.
5.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Kultuuriministeeriumi ja SKTSA tellimusel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
rahastusel viis Trinidad Consulting OÜ läbi projekti "Eesti spordiregistri ärianalüüs ja selle
alamandmekogus „Spordiorganisatsioonid” spordiharrastajate kohta kogutavate andmete
analüüs20". Antud uuringut kajastati ka VTK punktis 1.2, kuid toome selle välja ka käesolevas punktis.
Analüüs toob suurima kitsaskohana välja (lk 89) registris spordiharrastamist kajastavate andmete
puuduliku kvaliteedi, mille andmestik asub spordiorganisatsioonide ja spordikoolide
alamandmekogus ning märgib, et spordiregistri andmete kasutusala ei ole küllaldane selleks, et
võimaldada avalikus sektoris lähtuda ühekordse küsimise printsiibist. Avaliku teabe seaduse kohaselt
on keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid ja isikutelt ei tohi
(korduvalt) küsida andmeid, mis on juba riigi infosüsteemi mõnes andmekogus. Sellised andmed
tuleb pärida infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu andmeid hoidvast andmekogust.
Analüüsist selgub samuti, et spordivaldkonnas peaks autoriteetseks andmete allikaks olema Eesti
spordiregister, mis võiks laiendada oma andmekoosseisu ja pakutavaid teenuseid. Selliseid
andmeid vajavad eelkõige kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonide katusorganisatsioonid,
spordipoliitika kujundajad, EHIS ja spordivaldkonnas toetuste maksmisega seotud asutused.
5.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Probleemi analüüsimisel ei ole kasutatud spetsiaalseid uuringuid.
5.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Eesti spordiorganisatsioonide rahvusvaheliste esindajate olemasolu kohta viis SKTSA läbi
ametkondliku küsitluse EOK liikmesorganisatsioonide seas 2018. aasta veebruaris ja märtsis, millest
selgus, et Eestis esindajad on rahvusvaheliste spordi katusorganisatsioonide juhtkondades,
komisjonides ja ekspertgruppides esindatud u 90 ametikohal, mis on märkimisväärne arv.
5.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
SKTSA analüüsis Eesti spordi katusorganisatsioonide kontaktandmete esitamist organisatsioonide
veebilehtedel 2015. aasta detsembris. Seitsmel EOK liikmeskonda kuuluval spordi
katusorganisatsioonil 100st ei olnud olemas veebilehte, üks veebileht oli ajutiselt suletud. Kümnel
veebilehel olid kontaktandmed puudulikud (vale juriidiline või kontaktaadress, puudus
telefoninumber või e-posti aadress), sh kuuel polnud märgitud mitte mingisuguseid kontaktandmeid.
6. Kaasatud osapooled
6.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Alates 2017. aastast on kogunenud sportlastele makstavate stipendiumide kitsaskohti ja sportlaste
võimalikku uut tasustamissüsteemi arutama Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, EMTA ja
20
http://www.spordiinfo.ee/ESR-anauus
16
EOK töögrupp. Töögruppi on kaasatud ka erinevad spordiorganisatsioonid. Seoses sportlase lepingu
kavandatava regulatsiooniga on olnud kaasatud ka Sotsiaalministeerium ning soov on kaasata ka
Justiitsministeerium.
6.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Isikukoodipõhisele andmete kogumisele üleminekut ja harrastajate alamandmekogu loomist on
korduvalt arutanud Kultuuriministeerium, EOK ja SKTSA. On jõutud järeldusele, et isikupõhine
harrastajate andmete esitamine peaks olema spordiklubidele kohustuslik noorte spordiharrastajate
osas, täiskasvanute osas võiks see olla vabatahtlik, v.a juhul kui spordiklubi ja spordikool soovivad
taotleda noortetreenerite toetust või KOV pearahasid, mille taotlemise eelduseks on isikupõhised
andmed ka vanemate kui 19-aastaste kohta. Isikukoodipõhine andmete esitamine ei laieneks
teenusepõhiselt spordi harrastamist võimaldavatele spordiklubidele või spordialadele. Kavas on
hakata eristama eelkomplekteeritud treeningrühmade ja individuaalharrastajatega spordiklubisid ja -
alasid teenusepõhiselt tegutsevatest spordiklubidest ja spordialadest (näit rühmatreeningud,
kulturism ja finess). Viimaste kohta isikupõhiseid andmeid koguma ei hakata. Samuti leiti, et
harrastajate alamandmekogu peaks sisaldama spordialaliitude litsentseeritud sportlaste andmeid,
kes osalevad regulaarselt alaliidu võistlussüsteemis. Harrastajate alamandmekogu ning selles
sisalduvate andmete seostamine loodava sporditulemuste alamandmekoguga võimaldab senisest
laiemat analüüsi ning töötada välja uusi kriteeriume Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalevate
spordiklubide ja spordikoolide ning spordialaliitude toetamiseks (näiteks spordialaliidu
võistlussüsteemis osalevate spordiklubide ja sportlaste arv üldise spordiala harrastajate arvu kõrval).
Üleminekut harrastajate andmete kesksele kogumisele Eesti spordiregistri poolt on arutatud Tallinna
Spordi- ja Noorsooametiga ning Tartu Linnavalitsuse sporditeenistusega. Mõlemad institutsioonid on
kinnitanud huvi ja koostöövalmidust.
Kultuuriministeerium on samal teemal konsulteerinud EOK ja spordialaliitudega ning omalt poolt on
idee harrastajate andmeid Eesti spordiregistrisse koguda heaks kiitnud Registrite ja Infosüsteemide
Keskus.
6.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Sporditulemuste andmestiku parem kasutamine on olnud arutlusel Kultuuriministeeriumi
spordiosakonna kohtumistel spordialaliitudega.
6.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Rahvusvahelistesse spordi katusorganisatsioonide juhtkondadesse, komisjonidesse ja ekspert-
gruppidesse kuuluvate Eesti spordiorganisatsioonide esindajate kohta info kogumist ja avaldamist on
arutatud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna kohtumisel EOK ja SKTSA töötajatega.
6.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtide nimede ja kontaktandmete kandmine Eesti
spordiregistrisse on olnud arutlusel Kultuuriministeeriumi spordiosakonna kohtumisel EOK ja SKTSA
töötajatega. Sellekohasest infot vajab igapäevatöös EOK.
17
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Avalikkuse teavitamine JAH
Rahastuse suurendamine JAH
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH
Muu (palun täpsusta) EI
7.1.1Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Avalikkuse teavitamine
Kultuuriministeerium, EMTA ja EOK on aastaid juhtinud spordiorganisatsioonide tähelepanu
maksuvabade stipendiumite maksmise võimaluste kuritarvitamise probleemile ning kutsunud üles
spordiorganisatsioone jälgima tulumaksuseaduses toodud stipendiumi maksmise põhimõtteid.
Selgitustööd on tehtud nii EMTA kodulehel, seminaridel, infopäevadel. Paraku on vaatamata
selgitustööle ja avalikkuse teavitamisele spordiorganisatsioonidel ning EMTA-l stipendiumi maksmise
põhimõtete osas jätkuvalt erinevaid tõlgendusi, mille tagajärjeks on mitmed kohtuvaidlused viimastel
aastatel.
Rahastuse suurendamine
Rahastuse suurendamine ei paku probleemidele lahendust, sest endiselt jääks selgusetuks, kas
sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel on tegemist töösuhte või muu võlaõigusliku suhtega, mille
eest makstav tasu peaks olema maksustatav, või sporditegevusega, kus stipendiumi maksmine
tegevuse toetuseks on õigustatud. Samuti ei lahenda rahastuse suurendamine probleeme töölepingu
seaduse sätete ja spordivaldkonna lepingute vastavuse osas.
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine
Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole mõistlik, sest praegune ebaselgus vajab lahendamist. Mitte
midagi tegemine tähendaks tänase mitterahuldava olukorra jätkumist, kuna VTK-s käsitletavate
probleemide puhul ei ole tõenäoline, et need igasuguse sekkumiseta aja jooksul ise laheneksid. Mitte
midagi tegemine on kaasa toonud mitmeid kohtuvaidlusi spordiorganisatsioonide ja EMTA vahel ning
Kultuuriministeerium soovib tagada stabiilsuse spordivaldkonnas.
Mitte midagi tegemine soosiks jätkuvalt selgusetust sportlasega sõlmitava lepingu osas. Töölepingu
seadus ei võimalda sõlmida spordiorganisatsioonidel sportlastega mõlemale osapoolele sobivatel
tingimustel ja spordivaldkonda sobituvaid lepinguid ning sel põhjusel on vajalik sportlase lepingu
väljatöötamine. Probleeme on mitmete töölepingu seaduse sätete rakendamisel (nt järjestikuste
tähtajaliste töölepingute sõlmimise problemaatika, lepingu lõpetamine spordi valdkonna spetsiifikast
tulenevatel põhjustel, sportlase nö laenule andmine teisele spordiorganisatsioonile, puhkuse
andmine, sportlase karistamine distsiplinaarkorras jne). Paljudel juhtudel ei ole sportlastega
sõlmitavate lepingute sätted, mis on ühelt poolt vastavuses rahvusvahelise spordiorganisatsiooni
sisereeglitega, kooskõlas kehtiva õigusega. Vastavad sätted võivad osutuda tühisteks. Selle olukorra
likvideerimiseks on vajalik sportlase lepingu ja selle tingimuste sätestamine spordiseaduses.
Senise regulatsiooni parem rakendamine
18
Kuivõrd regulatsioon on mitmetitõlgendatav, vaidlusi tekitav ja ebaselge, ei annaks senise
regulatsiooni parem rakendamine oodatud tulemusi.
7.1.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Eeltoodud mitteregulatiivsete lahenduste analüüs kinnitab, et probleemide täielikuks
lahendamiseks on vaja kehtivat regulatsiooni muuta. Muud kaalutud lahendusvariandid ei
võimalda saavutada seatud eesmärke.
7.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Avalikkuse teavitamine JAH
Rahastuse suurendamine JAH
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH
Muu (palun täpsusta): EI
7.2.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Avalikkuse teavitamine
Avalikkus teavitamine ei loo õiguslikku alust harrastajate isikuandmete kogumiseks.
Läbi avalikkuse teavitamise oleme jõudnud hoopis olukorda, kus nt kohalikud omavalitsusüksused
(Kohtla-Järve, Tallinn, Tartu) on tundnud huvi spordiregistri andmebaasi vastu, et seda andmebaasi
kasutades viia enda noorte sporditegevust toetav pearahasüsteem üle süsteemile, mis kogub
harrastajate andmeid isikupõhiselt.
Rahastuse suurendamine
Rahastuse suurendamine ei paku probleemidele lahendust, sest kogutavad andmed jääksid endiselt
ebapiisavaks. Küll aga saab rahastuse suurendamisega olemasolevat infosüsteemi ja selle pakutavaid
teenuseid täiustada.
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine
Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole mõistlik, sest see ei vasta Eesti spordi
katuseorganisatsioonide ootustele. Mitte midagi tegemine tähendaks, et tänased probleemid, mis on
spordiharrastajate andmete kogumisega tekkinud, ei saa lahendust ning mitterahuldav olukord
jätkuks. Arvestades tehnoloogilist arengut ning valdkonna kasvanud ootusi riiklikule registrile, on
tekkinud selge vajadus muuta praegust andmete kogumise korda ja minna üle isikupõhisele andmete
kogumisele.
Kogutud arvandmete usaldusväärsuse tagamiseks tehakse käesoleval ajal palju lisatööd, arvandmeid
võrreldakse eelmiste aastate andmetega, võrreldakse klubides tegutsevaid treenereid ja kasutatavaid
treeningpaiku ning harrastajate topelt kajastamise kahtluse korral palutakse täiendavalt esitada
treeningrühmade nimekirju. Selline andmete ülekontrollimine on täiendav koormus nii Eesti
spordiregistri töötajatele kui ka andmeesitajatele. Olemasoleva süsteemi juurde jäämine tähendaks
spordiklubide poolt esitatud harrastajate arvandmete üha süvenevat kontrollimist paralleelselt
esitatud harrastajate nimekirjade alusel, mis on töömahukas ja kurnav nii andmete kontrollijatele kui
andmeandjatele. Spordiklubid esitaksid edasi sarnaseid andmeid mitmetesse infosüsteemidesse,
kaoks väljavaade spordiregistrit arendada.
19
Senise regulatsiooni parem rakendamine
Kuivõrd senine regulatsioon ei anna võimalusi spordiharrastajate andmeid isikupõhiselt koguda, siis
senise regulatsiooni parem rakendamine ei aita kaasa antud eesmärkide täitmisele.
7.2.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Eeltoodud mitteregulatiivsete lahenduste analüüsile tuginedes on vaja kehtivat regulatsiooni muuta.
Muud kaalutud lahendusvariandid ei võimalda saavutada seatud eesmärke.
7.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Avalikkuse teavitamine EI
Rahastuse suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine EI
Muu (palun täpsusta): EI
7.3.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine
Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole mõistlik, sest kehtiv ja seoses andmekaitse üldmäärusega
mais 2018 jõustuv õigusraamistik ei võimalda töödelda sporditulemusi ilma andmesubjekti
nõusolekuta.
7.3.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Eeltoodud mitteregulatiivsete lahenduste analüüs kinnitab, et probleemide täielikuks
lahendamiseks on vaja kehtivat regulatsiooni täiendada.
7.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Avalikkuse teavitamine EI
Rahastuse suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine EI
Muu (palun täpsusta): EI
7.4.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine
Olemasoleva olukorra säilitamine tähendaks olukorra, kus puudub ülevaade Eesti
spordiorganisatsioonide rahvusvahelisest võimekusest, jätkumist. Antud teabe kogumine ja
avaldamine looks seevastu eeldused Eesti spordi edasiseks arendamiseks. Kuivõrd tegemist on
isikuandmete kogumisega, tuleb vastav alus luua spordiseaduse spordiregistrit puudutavate sätete
juurde.
7.4.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
20
Spordiorganisatsioonide esindajate isikuandmete kogumiseks on vaja kehtivat regulatsiooni
täiendada.
7.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Avalikkuse teavitamine JAH
Rahastuse suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine EI
Muu (palun täpsusta): EI
7.5.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Avalikkuse teavitamine
Spordiorganisatsioone võiks suunata oma juhtide andmeid kättesaadavaks tegema organisatsiooni
veebilehel, samas ei pruugi see anda soovitud tulemusi ning ei taga andmete kiire ja keskse
kättesaamise.
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine
Olemasoleva olukorra säilitamine olukorda ei halvenda, kuid kindlasti ei aita kaasa ka
spordiorganisatsioonide kohta olemasoleva teabe parandamisele. Kuivõrd tegemist on isikuandmete
kogumisega, tuleb vastav alus luua spordiseaduse spordiregistrit puudutavate sätete juurde.
7.5.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Spordiorganisatsioonide juhtide isikuandmete kogumiseks on vaja kehtivat regulatsiooni täiendada.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas
seaduseelnõu koostamisel analüüsida
8.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Sportlase tasustamise osas on plaanis analüüsida Põhjamaade lahendusi, samuti Läti ja Leedu
regulatsioone. Nimetatud riikide spordikorraldusega on meil kõige enam sarnasusi . Samuti on nende
riikide esindajatega välja kujunenud varasemate aastate põhjal head koostöösuhted.
8.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Eesti on Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) eesrindlik riik ja ainus, kellel on spordi valdkonnas selline
riiklik andmekogu. EL Nõukogu eesistumise ajal jagas Eesti riikliku andmebaasi kogemusi teistele EL
riikidele ning andis nõu, kuidas sellist andmebaasi luua ja regulaarselt värskendada. Teiste riikide
kogemusi ei ole seetõttu plaanis analüüsida.
8.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Teadaolevalt puudub teistel Euroopa riikidel regulatsioon sporditulemuste kogumiseks ja
analüüsimiseks.
21
8.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Teiste riikide kogemusi ei ole plaanis analüüsida.
8.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Teiste riikide kogemusi ei ole plaanis analüüsida.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
9.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Üks võimalik lahendus sportlase stipendiumi ja tasustamise reguleerimiseks on järgmine.
Spordiseaduse tasandil määratakse kindlaks spordiga seotud stipendiumi maksimumsumma.
Töögrupi hinnangul võiks see olla arvestuslikult ühe kuupalga alammäära ulatuses kuus ehk
summaarselt 6000 eurot aastas 2018. aasta näitel, sest 87% sportlastele 2016. aastal määratud
stipendiumidest olid alla 6000 euro aastas. Kehtima jääksid praegused stipendiumi määramise
põhimõtted (avalik konkurss jne). Sportlane võib saada stipendiumi mitmelt organisatsioonilt. Iga
spordiorganisatsiooni poolt makstav stipendiumi summa kantakse spordiorganisatsiooni poolt
jooksvalt harrastajate andmebaasi, mis on Eesti spordiregistri osa. Nii saavad sportlased ja teised
spordiorganisatsioonid informatsiooni stipendiumi piirmäära täitumise kohta. Kui sportlasele lubatud
stipendiumi maksimumpiir on saavutatud, siis harrastajate andmebaas teavitab sellest sportlast ning
sportlasele stipendiumi maksnud organisatsioone. Stipendiumi maksmine üle kehtestatud piirmäära
ei ole lubatud. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasel stipendium tagasi maksta. Kui sportlane
piirmäära ületanud stipendiumi tagasi ei maksa, siis kantakse piirmäära ületanud summa sportlase
maksuaasta tuludeklaratsioonile. Harrastajate andmebaasist on võimalik stipendiumide kohta aasta
jooksul sisestatud info edastada spordiorganisatsiooni poolt juba EMTA deklaratsiooni INF 9
vormile21 ning sellega välditakse spordiorganisatsioonide poolt andmete topelt esitamist erinevatele
riiklikele andmebaasidele.
Kui soovitakse sportlasele maksta rohkem kui lubatud stipendiumi piirmäär, tuleb sportlasega
sõlmida sportlase leping, maksta tasu minimaalselt kuupalga alammäära ulatuses ning tasuda sellelt
kõik seaduses ette nähtud maksud ja maksed. Sportlasel on võimalik sõlmida sportlase leping ainult
ühe spordiorganisatsiooniga.
Kui sportlasega on sõlmitud sportlase leping, annab see spordiorganisatsioonile omakorda õiguse
maksta sportlasele lisaks sportlase lepingus kokkulepitud töötasule toetust kuni kahekordse kuupalga
alammäära ulatuses ehk 2018. aasta näitel kuni 1000 eurot ühe kuu kohta sportlase lepingus
fikseeritud perioodi jooksul, maksimaalselt kuni 12 000 eurot aastas. Sportlase lepingut omavale
sportlasele ei ole lubatud täiendavalt lepingu kehtivuse perioodil stipendiumi maksmine. Kui
sportlasega on sõlmitud lepingu kestvus on lühem kui aasta, siis on võimalik lepinguga mitte kaetud
perioodi eest maksta sportlasele stipendiumi. Toetust saab maksta ainult sportlase lepingu kehtivuse
ajal. Spordi andmekogus märgitakse toetuse suurus, sportlase lepingus ette nähtud palga suurust ei
ole vaja andmekogusse kanda. Andmekogu vahetab infot TÖR-iga.
21
https://www.emta.ee/et/registreerimine-ettevotlus/mittetulundusuhingule-sihtasutusele/juhendid/vormi-
inf-9-esitamisest-ja
22
Väljamakstud toetuse suurust saab kontrollida andmebaasist. Toetuse maksmine ei pea toimuma
igakuiselt, vaid võib maksta vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele lepingu perioodi jooksul.
Nagu varem öeldud, ei ole sportlase lepingut omavale sportlasele lubatud täiendavalt stipendiumi
maksmine. Samas on võimalik, et sportlane saab osa aastast stipendiumi ning ülejäänud aasta
sportlase toetust, kuid stipendium ja toetus kokku ei tohi sel juhul ületada aastast piirmäära, milleks
on 12 korda kahekordne kuupalga alammäär.
Kui soovitakse sportlast toetada rohkem kui eelpool nimetatud kuni kahekordse kuupalga alammäära
ulatuses kuus, tuleb suurendada sportlase lepingus tasu suurust ning maksta sellelt kõik maksud ja
maksed. Selliseid sportlasi, kellele 2016. aastal maksti stipendiumi enam kui 12 000 eurot aastas oli
EMTA andmetel 75.
Toetuse maksmise õigus võiks olla üksnes spordiorganisatsioonil, mis on kantud spordi
andmekogusse ja maksta võiks seda üksnes sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents või
kes osaleb Eesti meistrivõistlustel, karikavõistlustel või esindab Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
9.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Kavandatav muudatus 1
Kõige olulisemaks eesmärgiks on viia harrastajate andmete esitamine Eesti spordiregistrile osaliselt
isikuliseks, nähes spordiklubidele ette kohustuse noorte harrastajate andmete esitamiseks isikukoodi
põhiselt ning luues isikustatud andmete töötlemiseks spetsiaalse harrastajate alamandmekogu.
Eesti spordiregistri põhimääruse § 12 lg 4² järgi loetakse hetkel spordiklubi harrastajaks spordialaga
regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut,
kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks
kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiklubi harrastajaks ei loeta spordiüritustest ja
üksikutest treeningutest osavõtjaid ning teiste spordiorganisatsioonide või spordikoolide
harrastajaid. Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal spordiklubisse ja spordikooli arvestatakse
teda spordikooli õppurina, juhul, kui spordikooli pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonide
alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal rohkem
kui ühte spordiklubisse arvestatakse teda ainult ühe spordiklubi harrastajana (§ 12 lg 4³).
Kavandatav muudatus näeks ette spordi harrastamist võimaldavate spordiklubide jaotamise kaheks:
1) spordiklubid, kus spordi harrastamine toimub hooajaks komplekteeritud treeningrühmades ning
treenimine toimub treening- ja tunniplaani või individuaalplaani alusel;
2) spordiklubid, mis pakuvad spordi harrastamiseks teenust eelkõige ärilistel eesmärkidel, mis
põhineb spordiklubi spordibaaside kasutamisel ja rühmatreeningutes osalemisel harrastajate enda
äranägemise järgi väga lühikese etteteatamise tähtajaga või ilma selleta (rühmatreeninguid ja
jõusaaliteenust pakkuvad spordiklubid, golfiklubid jne).
Harrastajate isikustatud andmete esitamise kohustus on vajalik rakendada spordiklubidele, kus
spordi harrastamise võimaldamine toimub isikupõhiselt eelnevalt komplekteeritud treeningrühmade
põhimõttel või individuaalplaani alusel. Spordiklubid esitavad noorte harrastajate nimekirjad koos
andmetega treeningrühmade kohta (treenerid, treeningute toimumise ajad ja kohad). Täiskasvanud
harrastajate puhul esitatakse harrastajate nimekirjad spordiklubi soovi korral koos või ilma
treeningrühmade andmeteta. Juhul kui spordiklubi soovib taotleda riigi või KOV toetust, mis nõuab
isikustatud andmete esitamist ka vanemate kui 19-aastaste harrastajate puhul (nt treenerite
tööjõukulude toetuse süsteem võimaldab taotleda toetust kuni 24-aastaseid sportlasi juhendavatele
treeneritele), siis esitatakse harrastajate nimekirjad koos treeneringrühmade andmetega
23
Spordiklubidelt ja spordialadel, kus spordi harrastamise võimaldamine toimub pakutava teenuse
vormis eelkõige ärilistel eesmärkidel, ei ole harrastajate isikupõhiste andmete kogumine mõistlik ei
täiskasvanute ega ka noorte puhul. Sellised spordiklubid esitavad spordiorganisatsioonide
alamandmekogusse teenusepõhiste harrastajate arvandmed.
Riiklik statistika noorte spordiklubide harrastajate kohta Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide
alamandmekogus koostatakse harrastajate alamandmekogust saadavate isikupõhiste andmete
põhjal. Täiskasvanute osas esitavad klubid Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide andmekogule
endiselt arvandmeid, võimalus on esitada ja arvestada täiskasvanud harrastajate isikustatud
andmeid.
Kavandatav muudatus 2
Kui seni on spordiregistrile esitanud harrastajate andmeid ainult spordiklubid, siis selline kohustus on
kavas kehtestada ka spordialaliitudele litsentseeritud sportlaste osas alates 2020. aastast, sest see
annaks spordialaliitudele piisavalt aega litsentseerimissüsteemi väljatöötamiseks või olemasoleva
süsteemi korrastamiseks. Spordilitsents on spordiharrastajale spordialaliidu poolt väljastatud luba,
mis võimaldab litsentseeritud sportlasel osaleda spordialaliidu võistlussüsteemis. Esialgse kava
kohaselt on harrastajate alamandmekogusse plaanis kanda nende litsentseeritud sportlaste andmed,
kes osalevad Eesti või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
VTK koostamisel hetkel litsentseerib sportlasi küsitlusele vastanud 61 alaliidust 37 (alaliite on
9.03.2018 seisuga kokku 68). Kuivõrd kõikidel spordialaliitudel ei ole veel litsentseerimissüsteeme ja
nende väljatöötamine võib võtta erinevatel alaliitudel rohkem aega, on plaan alaliitude poolt
litsentseeritud sportlaste kohta andmete esitamine jõustada 2020.aastast.
Kavandatav muudatus 3
Spordikoolide õppurite ehk harrastajate andmete osas, mida seni saadakse agregeeritud kujul EHISelt
on samuti kavas üle minna isikustatud andmetele. Kuna Eesti spordiregistri harrastajate
alamandmekogu andmekoosseis on laiem kui EHISesse esitatavad õppurite andmed ning kuna
valdava osa (66%) spordikoolide pidajad on Eesti spordiregistrisse kantud spordiklubid, kaalutakse
senise regulatsiooni muutmist, vastavalt millele esitaksid spordikoolid andmeid Eesti spordiregistrile.
Kavandatav muudatus 4
Luuakse õiguslik alus harrastajate isikustatud andmete edastamiseks (X-tee teenus) Tallinna, Tartu ja
teistele KOV pearahasüsteemidele, treenerite tööjõukulude toetuste süsteemile, Eesti Haigekassale
ning edastamiseks või juurdepääsuks teistele avaliku sektori institutsioonidele, KOVidele ja
spordialaliitudele neile vajalikus ulatuses (vastava KOV või spordiala harrastajate andmete ulatuses).
Kavandatavate muudatuste väljatöötamisel arvestatakse täiendavalt ka andmekaitse üldmääruses
toodud muude nõuetega (andmete kustutamise ja säilitamise regulatsioon jne).
9.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Eesti spordiregistrisse luuakse sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse andmed Eesti
meistrivõistluste medalivõitjate ja Eesti sportlaste esinemise kohta rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
Sporditulemuste kogumisega tegeleb registri volitatud töötleja, kellel on õigus küsimuste tekkimisel
pöörduda toimunud võistlusega seotud spordialaliidu poole ja täpsustada andmeid või küsida
24
lisaandmeid, mis võistluste protokollis ei kajastu. Sportlast peab olema võimalik identifitseerida
isikukoodi järgi.
Toetuste menetlemisel, kus üheks taotluse osaks on sporditulemused, toimub andmevahetus
spordiregistri sporditulemuste alamandmekoguga.
Kavandatava regulatsiooni väljatöötamisel arvestatakse täiendavalt ka andmekaitse üldmääruses
toodud muude nõuetega (andmete kustutamise ja säilitamise regulatsioon jne).
9.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Täiendatakse Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogu andmekoosseisu EOK,
spordialaliitude, spordiühenduste ja maakonna spordiliitude kohta Eesti spordiregistri
spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantavate andmete osas.
Kavandatava regulatsiooni väljatöötamisel arvestatakse täiendavalt ka andmekaitse üldmääruses
toodud muude nõuetega (andmete kustutamise ja säilitamise regulatsioon jne).
9.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Täiendatakse Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogu andmekoosseisu EOK,
spordialaliitude, spordiühenduste ja maakonna spordiliitude kohta Eesti spordiregistri
spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantavate andmete osas (spordiorganisatsiooni
tegevjuhi nimed ning kontaktandmed).
Kavandatava regulatsiooni väljatöötamisel arvestatakse täiendavalt ka andmekaitse üldmääruses
toodud muude nõuetega (andmete kustutamise ja säilitamise regulatsioon jne).
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega
määratud raamid
10.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Euroopa Liidu õiguse normidega puutumus puudub, sest sport on Euroopa Liidu liikmesriikide
ainupädevuses.
Euroopa Liit omandas esmakordselt teatud kompetentsi spordi valdkonnas Lissaboni lepingu
jõustumisel 2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu22 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt
panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel
põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse
arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate
asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja
vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165 neljandas lõikes, et liit võib selles
valdkonnas võtta stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud igasugune liikmesriikide õigusnormide
ühtlustamine. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide
meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Seega tuginedes ELTL artiklitele 6 ja
165 on ühenduse roll spordivaldkonnas pigem koordineeriv ja toetav.
22
Konsolideeritud tekst: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12016E/TXT&from=EN
25
Rahvusvahelised lepingud ei reguleeri sportlase tasustamist.
10.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni
väljatöötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)23, mida
rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja see
peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et
kui andmeid töödeldakse vastutava töötleja nimel (ehk käesoleval juhul eraõigusliku juriidilise isiku
poolt), kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et
nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab
isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste
kaitse.
Põhiseaduse (PS) § 26 teine lause sätestab eraelu piiriklausli. Teise lause kohaselt võib sekkuda
perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,
kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks seaduses sätestatud juhtudel ja korras. PS
koosmõjus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktiga e kannab mõtet, et
isikuandmete töötlemine on võimalik seadusega või seadusel alusel antud õigusaktiga, kui see on
vajalik avalikes huvides oleva ülesande või avaliku võimu teostamiseks.
10.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni
väljatöötamisel arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusega, mida rakendatakse 25. maist 2018.
Puutumus on PS §-s 26 sätestatud põhiõigusega, mida käsitleti punktis 10.2.
10.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni
väljatöötamisel arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusega, mida rakendatakse 25. maist 2018.
Puutumus on PS §-s 26 sätestatud põhiõigusega, mida käsitleti punktis 10.2.
10.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni
väljatöötamisel arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusega, mida rakendatakse 25. maist 2018.
Puutumus on PS §-s 26 sätestatud põhiõigusega, mida käsitleti punktis 10.2.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.
23
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679
26
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
11.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Spordiseaduse muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks suurema õigusselguse loomine
kõikide sihtgruppide jaoks (sportlased, spordiorganisatsioonid, EMTA). Soovitakse luua
eriregulatsioon sportlase stipendiumi ja/või toetuse maksmiseks ning luua sportlastele eraldi
lepinguliik, mis võimaldaks sportlase töö eripära arvestada. Selgete määratluste korral on võimalik
taastada spordiorganisatsioonide töörahu, tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ning teisalt
võimaldada EMTA-l teostada selge õigusraamistiku kaudu tõhusat ja täpset kontrolli. Spordiseaduse
muudatuste tulemusena väheneb sportlastele makstavate stipendiumide maht ning suureneb nende
sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid.
11.1.1. Sihtrühm: spordiorganisatsioonid
Sihtrühma suurus: 09.03.2018 seisuga on Eesti Spordiregistri kui riikliku andmekogu andmetel Eestis
2685 spordiorganisatsiooni ja 405 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse registris registreeritutest). Samas ei
tegele kõik spordiorganisatsioonid regulaarselt sportlaste toetamise ega neile stipendiumi
maksmisega. Osa spordiorganisatsioone tegelevad ainult spordivõistluste korraldamisega ning
toetavad sportlasi 1–2 korda aastas. Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus); sotsiaalsed,
sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus,
haridussüsteem ja kultuur)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju
spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades ka majandust ja tööturgu. Muudatus mõjutab kõiki
Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone, kes toetavad sportlasi stipendiumidega või sõlmivad
nendega lepinguid.
Spordiorganisatsioonid tegelevad kolme olulise sihtrühmaga: sportlased, treenerid ja
spordikohtunikud. Treenerite puhul rakendatakse juba riiklikke toetusmeetmeid alates 2015. aastast.
Alates 2018. aastast nähakse spordiorganisatsioonidele ette toetusmeede Eesti meistrivõistlustel ja
karikavõistlustel osalevate spordikohtunike tegevuse arendamiseks ning võimalus hüvitada
vabatahtlikele spordikohtunikele kuni 20 eurot päevas. Hetkel on probleeme veel sportlastele
stipendiumide ja töötasude maksmises. Eelnõuga loodetakse saavutada õigusselgus sportlase
tasustamise või toetamise küsimuses, andes suunised korrektseks käitumiseks, mis tagab suurema
stabiilsuse spordivaldkonnas. Sportlase lepingu tingimuste väljatöötamine ja sätestamine oleks
positiivne muudatus spordiorganisatsioonide jaoks, sest pärast muudatuste jõustumist on neil
võimalik sõlmida sportlastele lepinguid, mis arvestavad spordivaldkonna spetsiifikat ning on kooskõlas
Eesti seadusandlusega.
Riik ei eralda spordiorganisatsioonidele väljatöötatava seaduse muudatuse raames täiendavaid
vahendeid. Sportlase lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks (mõjutab maksukoormust), aga
ka stipendiumide või toetuste maksmiseks tuleb spordiorganisatsioonidel kasutada juba praegu
olemasolevaid vahendid. Riik loob võimaluse toetada sportlast maksuvabalt kuni kahekordse
kuupalga alammäära ulatuses kuus ning kehtestab stipendiumile piirmäära. Enam kui kahekordse
kuupalga alammäära suurust stipendiumi maksti 2016. aastal vaid 65-le sportlasele. Seega
spordiorganisatsioonide arv, kes peavad stipendiumidelt tasu maksmisele üleminekul leidma
täiendavaid vahendeid või vähendama sportlasele väljamakstavaid summasid maksude maksmiseks
on vähe võrreldes spordiorganisatsioonide koguarvuga.
27
Kuigi mõju ulatuse tervikuna võib lugeda väikeseks, siis valdkonna jaoks on see muudatus olulise
tähtsusega ja vajalik.
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonide halduskulu ega
halduskoormus ei suurene, sest ka praegu peavad nad sportlastele tehtud kulutuste osas nimelist
arvestust. Väljamakstud stipendiumid deklareeritakse EMTA-le iga-aastaselt INF 9 esitamisega.
Spordiorganisatsioonidele lisandub kohustus jooksvalt kanda stipendiumide ja toetuse saajad ka
SKTSA poolt hallatavasse Eesti spordiregistri harrastajate andmekogusse. Harrastajate andmekogust
on samas võimalik edastada info EMTA deklaratsioonile INF 9, mida praegu kõik stipendiumi maksjad
peavad täitma. Andmete jooksev sisestamine harrastajate andmekogusse võimaldab INF 9
eeltäitmist. Sportlase lepingu sõlmimine ei suurenda spordiorganisatsioonide halduskoormust, sest
ka juba praegu sõlmivad paljud spordiorganisatsioonid sportlastega lepinguid (tööleping,
käsundusleping). Pärast muudatuse jõustumist oleksid need lepingud aga kooskõlas Eesti
seadusandlusega ka nendes osades, mis tulenevad spordivaldkonna spetsiifilisest iseloomust..
Toetust võiks maksta üksnes sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents, seega võib teatud
halduskoormuse suurenemist näha ka litsentside väljastamisel, kuid suurem osa spordialaliitudest
kasutab juba praegu sportlaste litsentseerimist
Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline.
11.1.2. Sihtrühm: sportlased
Sihtrühma suurus: EMTA andmetel maksid spordiorganisatsioonid ja spordikoolid 2016. aastal
stipendiume kokku ligikaudu 1350 sportlasele summas 3,8 mln eurot. Stipendiume saanud
sportlastele lisanduvad veel sportlased, kellele 2016. aastal maksti juba töötasu. EMTA andmetel oli
2016. aastal spordiorganisatsioonides tööl kokku ligikaudu 3000 inimest. Nendeks olid nii sportlased,
treenerid, kohtunikud, tegevtöötajad, sportlaste taustajõud. Eraldi tasustatud sportlaste arvu ei ole
võimalik EMTA andmebaasidest välja võtta. Kui lugeda sihtrühma suuruseks u 2000 sportlast (arv on
siiski pigem väiksem), siis võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks võrreldes tööealise
elanikkonnaga Eestis.
Mõju valdkond: mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused), sotsiaalsed,
sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja
kultuur)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju
spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades ka majandust kui ka sotsiaalset olukorda. Läbiviidud
analüüsid näitavad, et 2016. aastal maksti ligikaudu 1350 sportlasele stipendiumi. Paljudel neist
puuduvad praegusel hetkel sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus ning pensioniaastad). Muudatuse
tulemusena kasvab nende sportlaste arv, kellega spordiorganisatsioonid sõlmivad lepingu, mis tagab
neile sotsiaalsed garantiid lepingu kehtivuse ajaks, aga ka tulevikuks. Seega võib märkida, et suureneb
nende sportlaste tööhõive ja väheneb nende sportlaste arv, kelle ainus sissetulek on olnud
stipendium. Samas ei suurene tingimata sportlaste sissetulekud, sest riik ei eralda
spordiorganisatsioonidele täiendavaid vahendeid, vaid loob selgema õigusraamistiku. Sportlase
lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks tuleb spordiorganisatsioonidel kasutada juba
olemasolevaid vahendeid.
28
Teiselt poolt ei lõpe ka seaduses toodud tingimustel stipendiumide maksmine, kuid luuakse
maksmiseks selgemad alused, vältimaks kohtuvaidlusi ja mitmetitõlgendatavust.
Kuigi mõju ulatuse tervikuna võib lugeda väikeseks, siis valdkonna jaoks on see muudatus olulise
tähtsusega ja vajalik.
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Toetuse maksmise õigus võiks olla üksnes
spordiorganisatsioonil, mis on kantud spordi andmekogusse ja maksta võiks toetust üksnes
sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents. SKTSA kaardistas 2018. aasta märtsis sportlaste ja
klubide litsentseerimist spordialaliitude poolt. 53-st vastanud spordialaliidust litsentseerib
sportlasi/klubisid praegu 34 ehk ligikaudu 2/3 (alaliite on 9.03.2018 seisuga kokku 68).
Litsentseerimise süsteemi ei oma praegu 19 spordialaliitu, aga 7 planeerib litsentseerimise
rakendamist lähiajal. Kuivõrd kõikidel spordialaliitudel ei ole veel litsentseerimissüsteeme ja nende
väljatöötamine võib võtta erinevatel alaliitudel rohkem aega, on plaan alaliitude poolt litsentseeritud
sportlaste kohta andmete esitamine jõustada 2020. aastast. Seega litsentseerimise süsteemi
väljatöötamine ei suurenda enamike spordialaliitude ega sportlaste halduskoormust, sest sportlaste
litsentseerimine on praegu pigem reegel kui erand. Samas ei ole vastav koormus kindlasti
märkimisväärne ja muudatuse mõju võib lugeda väikeseks.
11.1.3. Sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet
Mõju valdkonnad: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele
ja tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse tulemusena ei suurene oluliselt EMTA
töökoormus, sest juba praegu kontrollib EMTA spordiorganisatsioonide tegevust. EMTA ei vaja pärast
muudatuse jõustumist selle kontrollimiseks täiendavaid vahendeid. Stipendiumi ja/või toetuse
maksmise piirmäärast kinnipidamist ja sportlase lepingu alusel maksude laekumist on võimalik
kontrollida tavapärase järelevalvetegevuse kaudu.
Andmebaasi liidestamiseks Eesti spordiregistri harrastajate andmebaasiga on vaja ette näha EMTA-le
täiendavaid vahendeid.
Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline.
11.1.4. Sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus
Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele mõju majandusele
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA kui spordiregistri volitatud töötleja ei ole
andmekogu pidamisel ettevõtja rollis, vaid haldusorgani rollis. Muudatuse tulemusena ei suurene
oluliselt ka SKTSA töökoormus, kuid vajalik on stipendiumide, sportlase lepingu ning toetuste
keskkonna loomine spordi andmekogus. Samas ei ole sellise keskkonna loomine väga töömahukas,
sest andmed spordiorganisatsioonide kohta on sihtasutusel juba olemas. Vajalik on luua Eesti
spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonidele harrastajate andmebaasi täitmiseks üks täiendav
keskkond. Tulevikus on sihtasutuse rolliks andmete vahetamine EMTA-ga ning vajadusel keskkonna
kaasajastamine lähtuvalt laekunud tagasisidest. Sihtasutuse ülesandeks ei ole esitatud andmete
regulaarne kontrollimine sarnaselt treenerite tööjõukulu toetuse eraldamisele. Andmete õigsuse eest
vastutavad spordiorganisatsioonid. Andmebaasi liidestamiseks EMTA andmebaasiga ja Töötajate
Registriga on vaja ette näha täiendavaid vahendeid.
Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline.
29
11.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
11.2.1. Sihtrühm: harrastajad
Sihtrühma suurus: u 145 000. Vastava sihtrühma suurus ca 10% kogu elanikkonnast ehk keskmine.
Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta:
Väljatöötataval eelnõu on puutumus põhiõigusega (eraelu puutumatus). Harrastajate
alamandmekogusse kantakse noored, st kuni 19-aastased harrastajad (ca 103 000) ja täiskasvanud
harrastajad (20-aastased ja vanemad) klubi soovi korral ning spordialaliitude litsentseeritud
harrastajad (SKTSA poolt spordialaliitude seas läbi viidud küsitluse järgi ca 44 000). Alamandmekogu
andmed oleksid piiratud juurdepääsuga. Samas peame mõju ulatust siiski väikeseks, see ei eelda
muutusi harrastajate käitumises ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevusteks. Ka mõju avaldumise sagedus on väike, kokkupuude on pigem ebaregulaarne.
Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on väike, sest peame negatiivseid mõjusid puuduvateks või
vähesteks.
11.2.2. Sihtrühm: spordiorganisatsioonid
Sihtrühma suurus: 09.03.2018 seisuga on Eesti Spordiregistri kui riikliku andmekogu andmetel 2685
spordiorganisatsiooni ja 405 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse registris registreeritutest). Seega võib
sihtrühma suurust hinnata väikeseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus); sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised
mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Isikustatud andmete esitamine nõuab spordiklubidelt,
kes hetkel isikustatud kujul andmeid esi esita, rohkem tööd, kuid see puudutab eelkõige noortega
tegelevaid klubisid (Eesti spordiregistris u 1300). Harrastajate andmeid ei koguta nendelt
spordiklubidelt nende spordialade osas, kus spordi harrastamine toimub teenusepõhisena.
Samas väheneb harrastajate isikupõhise arvestuse sisseviimisel spordiklubi halduskoormus toetuste
taotlemisel nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse asutustelt, kuna harrastajate andmed on
kättesaadavad ühest kohast – Eesti spordiregistrist. Toetuse andjatel tekib võimalus andmeid
kontrollida ja võrrelda, väheneb ebausaldusväärsete andmete hulk ning spordiklubide võimalused
saada vajaduspõhist avaliku sektori toetust suurenevad, va organisatsioonidel, kes seni on andmeid
ebakorrektselt esitanud.
VTK koostamisel hetkel on sportlasi litsentseerinud küsitlusele vastanud 68 spordialaliidust 61
(alaliite on 9.03.2018 seisuga kokku 68). Kuivõrd kõikidel spordialaliitudel ei ole veel
litsentseerimissüsteeme ja nende väljatöötamine võib võtta erinevatel alaliitudel rohkem aega, on
plaan alaliitude poolt litsentseeritud sportlaste kohta andmete esitamine jõustada 2020. aastast.
Kavandatav muudatus on oluline spordivaldkonna jaoks, sest see:
- aitab tõsta andmete usaldusväärsust ja kvaliteeti;
- võimaldab langetada spordivaldkonna juhtimis- ja rahastamisotsuseid objektiivsete andmete alusel;
- aitab korrastada spordisüsteemi ja luua täiendavaid võimalusi spordiregistri edasisteks arendusteks.
Samas võib hinnata mõju ulatuse väikeseks, kuid mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik.
30
11.2.3. Kohalikud omavalitsusüksused
Sihtrühma suurus: 79
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud), mõju majandusele
(infoühiskonna areng)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta:
Spordiseaduse § 3 punkti 2 alusel on linnal või vallal kohustus kinnitada spordiorganisatsioonide
valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha
ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks. Seega menetlevad kohalikud omavalitsusüksused
oma õigusaktide alusel oma haldusterritooriumiga seotud spordivaldkonna toetusi. Toetuse andmise
tingimused (sh taotluste esitamine, läbivaatamine, toetuse eraldamine ja toetuse kasutamise
järelvalve) erinevad omavalitsuseti.
Suured kohalikud omavalitsusüksused (nt Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve), kus toetatakse noorte
sporditegevust pearahaga, on juba mitu aastat tagasi üle läinud harrastajate andmete kogumisele
isikupõhiselt, mistõttu on nad välja arendanud andmebaase, kuhu andmeid koguda. Pärast
haldusreformi, mille tulemusena kohalike omavalitsuste arv vähenes, kuid nende võimekus kindlasti
tõusis, on vägagi tõenäoline, et kohalike omavalitsusüksuste hulgas tõuseb huvi taoliste
toetussüsteemide ja seeläbi isikupõhiste toetussüsteemide välja töötamise vastu veelgi enam. Luues
süsteemi, kus spordiharrastajate andmed kogutakse isikupõhiselt Eesti spordiregistrisse, säästab
kohalikke omavalitsusüksusi andmete kogumisest.
Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et mõju valdkonnale on väga positiivne ja vajalik, aga selle mõju
ulatus on väike.
11.2.4. Sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus
Sihtrühma suurus: 1
Mõju valdkond: mõju majandusele (infoühiskonna areng), sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised
mõjud (haridussüsteem ja kultuur), mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele, kuludele ja tuludele mõju majandusele
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Harrastajate andmete kogumine Eesti
spordiregistrisse ühelt poolt kindlasti suurendab SKTSA (volitatud töötleja) koormust, kuid samas
võimaldab automatiseerida andmete topelt esitamise kontrolli ja arendada andekogu ühtseks
terviklikuks spordipoliitika kujundamise ja spordivaldkonna otsustuste jaoks vajalikuks ja aktuaalsete
andmetega andmebaasiks. Vajalik on vastav IT-arendus ja andmevahetusteenuse arendamine, mis
kaetakse SKTSA vahenditest.
Lisakulutustena võib välja tuua ISKE turvaklassi tõstmise seoses isikuandmete kogumisega (u 5000
eurot), kulutused koolituste korraldamiseks andmete esitajatele (u 10 koolitust seoses üleminekuga
isikukoodipõhiste andmete kogumisele, u 5000 eurot) ning juhendite ja näidismaterjali koostamine (u
2000 eurot).
Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on väga
positiivne ja vajalik.
11.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
31
Sihtrühmad on välja toodud VTK punktis 2.3.
11.3.1. Sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele mõju majandusele
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA tegeleb juba praegu sporditulemuste kogumise
ja analüüsimisega. Tegevuse ümberkandmine spordiregistri raamidesse ei muuda koormust. Vajalik
on andmevahetusteenuse arendamine, mis on ühekordne tegevus ja sellega seotud kulu kaetakse
SKTSA vahenditest.
Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole märkimisväärne.
11.3.2. Sihtrühm: toetuste eraldajad
Sihtrühma suurus: 80
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
(haridussüsteem ja kultuur)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste
eraldajad vabanevad tulemuste andmestiku kontrollimisest taotluste menetlemise käigus. Vajalik on
andmevahetusteenusega liidestumine, mis on ühekordne tegevus.
Sporditulemuste andmebaas on oma sisult ka spordiajalugu kajastav andmebaas, mis on
spordivaldkonnale tähtis.
Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on väga
positiivne ja vajalik.
11.3.3. Sihtrühm: toetusi taotlevad spordiorganisatsioonid
Sihtrühma suurus: 2000
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste
esitajad vabanevad tulemuste andmestiku sisestamisest.
Muudatuse mõju sihtrühmale on positiivne.
11.3.4. Sihtrühm: toetusi taotlevad sportlased
Sihtrühma suurus: 5500
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste
esitajad vabanevad tulemuste andmestiku sisestamisest, info on kättesaadav andmebaasist. Lisaks
tekib usaldusväärne keskkond sportlase jaoks sporditulemuste talletamiseks. Muudatuse mõju
sihtrühmale on positiivne.
11.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Sihtrühmad on välja toodud VTK punktis 2.4.
11.4.1. Sihtrühm: Eesti spordiorganisatsioonide esindajad rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
32
Sihtrühma suurus: 90
Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur,
osalemine ühiskondlikus elus)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Eesti spordiorganisatsioonide rahvusvaheliste
esindajate andmete avaldamisega Eesti spordiregistris võib kaasneda mõningane avalikkuse
tähelepanu suurenemine, mis on pigem minimaalne ja avaldub spordi valdkonnas.
Seega muudatuse mõju sihtrühmale ei ole oluline.
11.4.2 Sihtrühm: andmeandjad (Eesti spordi katusorganisatsioonid)
Sihtrühma suurus: 215
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus).
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Andmete esitamisega (30 päeva jooksul alates
esindaja valimisest või määramisest rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni esindajaks või
esindaja volituste lõppemisest) ning uuendamisega (minimaalselt üks kord aastas) Eesti
spordiregistris koos muude andmetega tõstab andmeandjate halduskoormust minimaalselt.
Muudatuse mõju ei ole oluline.
11.4.3. Sihtrühm: andmete kasutajad (Kultuuriministeerium, Eesti spordiorganisatsioonid)
Sihtrühma suurus: ca 105
Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kultuuriministeeriumile ja EOKle tekib
lisandväärtusena ülevaade inimestest, kes omavad mõju ja potentsiaali (autoriteeti, teadmisi,
kontakte, kogemusi jne) spordijuhtimises rahvusvahelises kontekstis.
Mõju on oluline valdkonna jaoks, aga selle ulatus on pigem väike.
11.4.5 Sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus
Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele mõju majandusele
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA kui spordiregistri volitatud töötleja ei ole
andmekogu pidamisel ettevõtja rollis, vaid haldusorgani rollis. Andmete kogumine ja haldamisega
lisanduv töökoormus ei ole märkimisväärne kuivõrd see on üks osa Eesti spordiregistri haldamisest.
Mõju ulatus on väike.
11.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Sihtrühmad on välja toodud VTK punktis 2.5.
11.5.1. Sihtrühm: Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhid
Sihtrühma suurus: 215
Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur,
osalemine ühiskondlikus elus)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtide
andmete avaldamisega Eesti spordiregistris võib kaasneda mõningane avalikkuse tähelepanu
suurenemine, mis avaldub pigem spordi valdkonnas.
Seega muudatuse mõju sihtrühmale ei ole oluline.
11.5.2 Sihtrühm: andmeandjad (EOK, spordialaliidud, spordiühendused, maakonna spordiliidud)
Sihtrühma suurus: 215
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus).
33
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Andmete esitamisega (30 päeva jooksul alates
tegevjuhi valimisest või määramisest või tema volituste lõppemisest) ning uuendamisega
(minimaalselt üks kord aastas) Eesti spordiregistris koos muude andmetega tõstab andmeandjate
halduskoormust minimaalselt. Seega muudatuse mõju sihtrühmale ei ole oluline.
11.5.3. Andmete kasutajad: Kultuuriministeerium, Eesti spordi katusorganisatsioonid
Sihtrühma suurus: ca 216
Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kultuuriministeeriumile ja EOKle tekib
lisandväärtusena ajakohane ja keskne ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide juhtidest.
Mõju on spordivaldkonna jaoks positiivse iseloomuga, aga pole märkimisväärne
11.5.5 Sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus
Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele mõju majandusele
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA kui spordiregistri volitatud töötleja ei ole
andmekogu pidamisel ettevõtja rollis, vaid haldusorgani rollis. Andmete kogumine ja haldamisega
lisanduv töökoormus ei ole märkimisväärne kuivõrd see on üks osa Eesti spordiregistri haldamisest.
Mõju ulatus on väike.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Käesoleva VTK punktis 11.1 toodud analüüsi tulemusena võib märkida, et kavandatavad muudatused
ei mõjuta oluliselt ettevõtete ja kodanike halduskoormust.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud
13.1. Sportlase stipendium ja tasustamine
Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele. Ühelt poolt võib esineda
tööjõumaksude laekumise vähenemist, sest spordiorganisatsioonidel tekib võimalus maksta
sportlastele sportlase lepingu olemasolu korral toetust kuni 1000 eurot kuus maksuvabalt. Teisalt
seatakse piirmäär aastas makstavale stipendiumile, millega piiratakse praegu teatud juhtudel levinud
väga kõrgete stipendiumide maksmist sportlastele. See toob kaasa sportlase lepingute sõlmimise
ning tööjõumaksete täiendava laekumise. Muudatusega ei kaasne täiendavaid ülesandeid kohalikele
omavalitsustele ega riigile. EMTA teostab juba praegu spordiorganisatsioonide väljamaksete osas
järelevalvet ning teeb seda ka tulevikus.
13.2. Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistris
Harrastajate andmete kogumise viimine Eesti spordiregistris isikupõhiseks eeldab vastavate IT-
lahenduste ja teenuste välja töötamist, mida on kirjeldatud Kultuuriministeeriumi ja SKTSA tellimusel
läbi viidud projektis „Eesti spordiregistri ärianalüüs ja selle alamandmekogus
24
„Spordiorganisatsioonid” spordiharrastajate kohta kogutavate andmete analüüs . Lisakulutustena
võib välja tuua ISKE turvaklassi tõstmise seoses isikuandmete kogumisega (u 5000 eurot), kulutused
koolituste korraldamiseks andmete esitajatele (u 10 koolitust seoses üleminekuga isikukoodipõhiste
andmete kogumisele, u 5000 eurot) ning juhendite ja näidismaterjali koostamine (u 2000 eurot).
13.3. Eesti sporditulemuste andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga
24
http://www.spordiinfo.ee/ESR-anauus
34
Sporditulemuste alamandmekogu haldamisega on seotud praegusel hetkel SKTSA-s seotud 2,5
töökohta. Alamandmekogu andmevahetuseks tuleb arendada vastav X-tee teenus, mis toob kaasa
teatud kulutusi, mis kaetakse SKTSA vahendite arvelt.
13.4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides
Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele, täiendavaid ülesandeid riigile
ega kohalikele omavalitsustele ei kaasne.
13.5. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele, täiendavaid ülesandeid riigile
ega kohalikele omavalitsustele ei kaasne.
14. Edasine mõjude analüüs
Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandada, kuna olulist negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale ei
tuvastatud.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
Tuginedes mõjude eelanalüüsile, on eelistatav regulatiivne lahendus spordiseaduse muutmine
sportlase stipendiumi ja tasustamise ning harrastajate ja teiste VTK-s väljatoodud andmete
kogumise reguleerimiseks.
15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise X
seaduse struktuuris
15.3 Selgitus Uue tervikseaduse väljatöötamine pole vajalik, kuna probleemi lahendamiseks
piisab üksikute spordiseaduse sätete muutmisest või uute sätetega
täiendamisest.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Lisaks spordiseadusele tuleb muuta ka tulumaksuseadust (viited spordiseaduses sätestatud
stipendiumile, sportlase lepingule ja toetuse sätetele). Välja tuleb selgitada ka teiste
maksuseaduste muutmise vajadus.
Seoses harrastajate andmete kogumisega tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrust nr
65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ ning vajadusel muuta Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004 määrust nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“
ning kohalike omavalitsusüksuste sporditoetuste taotlemise, menetlemise kordasid.
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
VTK esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Andmekaitse Inspektsioonile ning
arvamuse avaldamiseks EOK-le ja selle liikmesorganisatsioonidele (103 spordiorganisatsiooni).
Edasine kaasamine otsustatakse VTK kohta laekuva tagasiside pinnalt.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata.
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Eelnõu kontseptsiooni ei
kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostata.
koostatakse eelnõu kontseptsioon)
35
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Juuli 2018
kooskõlastamise aeg
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2019. aasta 1. jaanuar,
harrastajate andmebaasis
litsentseeritud sportlaste
andmete kogumine alates
2020.a 1. jaanuar.
22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Tarvi Pürn, spordi asekantsler
(
[email protected], 6282206)
Margus Klaan, spordiosakonna
nõunik (
[email protected],
6282328)
Malle Englas, spordiosakonna
nõunik (
[email protected],
6282260)
Siiri Pelisaar, õigus- ja
varahaldusosakonna
õigusnõunik
(
[email protected], 6282225)
36