dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 13. aprill 2018
Viit
1-7/920-1
Registreeritud
13. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-7 Juhtimisalased ja strateegilise planeerimise dokumendid (riigikogu liikme arupärimised, kriisireguleerimisega, riigikaitsega seotud dokumendid) (AV)
Toimik
1-7/2018 Kirjavahetus üldküsimustes
Vastutaja
Indrek Saar
Lahendamise tähtaeg
13. mai 2018

Failid

  • 📎7-7.13037-1 12.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc626 KB

Sisu (failidest)

Urmas Reinsalu Justiitsministeerium Meie 12.04.2018 nr 7-7.1/3037-1 [email protected] Koosoleku protokolli saatmine Austatud Vabariigi Valitsuse omandireformi komisjoni liige Juuresolevaga edastan 27. märtsil 2018 toimunud koosoleku protokolli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1. koosoleku protokoll 3 lehel 2. ettepanekud ja kommentaarid 3 lehel 3. Heimar Lenki märkused protokollile Annike Riibe 6113694 [email protected] Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Eesti Memento Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Üürnike Liit Maa-amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Linnade Liit Eesti Linnade Liit Riigikantselei Riigikogu Riigikogu Sihtasutus Eesti Mälu Instituut Siseministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministeeriumi märkused ja küsimused omandireformi komisjoni 27.03.2018 istungil esitatud ettepanekute kohta Komisjoni liikmete ettepanekud ja tõstatatud küsimused sisaldusid eri aspektides ja detailides mitmetes sõnavõttudes, mis on fikseeritud juuresolevas istungi protokollis. Käesolevates kommentaarides on need sõnastatud üldistatud kujul, ilma konkreetsele esinejale viitamata ning nendes kajastuvad meie esmased hinnangud ja täpsustamist vajavad küsimused. 1. Kui suures ulatuses me suutsime omandireformiga heastada vara võõrandamisega tekitatud ülekohut? (Varaline kahju, mida ei hüvitatud omandireformi käigus.) Kui suur osa õigusvastasest varast jäi tagastamata ja kompenseerimata? Kommentaar: Küsimusel on kolm erinevat aspekti: 1) omandireformi objektiks olev vara, mida ei tagastatud ega kompenseeritud põhjusel, et selleks ei esitatud nõudeid, 2) vara, mis ei ole omandireformi objektiks, 3) vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks esitatud taotlused jäeti rahuldamata. Kahel esimesel juhul on hinnangut anda väga keeruline, kolmandale küsimusele on vastus olemas: tagasi lükati umbes 27400 taotlust ehk ligi 12% kõigist kohalikele komisjonidele esitatud avaldustest. Restitutsiooni ulatust iseloomustab kõige selgemalt tagastamata ja kompenseerimata jäänud maa osatähtsus natsionaliseeritud maa kogupindalas. Valdava osa eraomandis olnud maast moodustas talundite maa – 3,1 miljonit hektarit. (Linnade maa osatähtsus kogu maabilansis on väga väike - 0,4%.) Omandireformi käigus tagastati 1,5 miljonit hektarit ja kompenseeriti 1,2 miljonit hektarit maad. Seega jäi tagastamata ja kompenseerimata 0,3 miljonit hektarit maad (10% kogupindalast) põhjusel, et sellele ei esitatud nõudeid või need jäeti rahuldamata. 2. Milline oli tagastatud vara kogumaksumus ja amortisatsioon? Kommentaar: Kõne alla tuleb ilmselt ehitiste amortisatsioon. Muu vara (laevade, tootmisvahendite) osakaal tagastatud vara hulgas on kaduvväike, sest väheste eranditega oli see omandireformi algushetkeks juba hävinud. Tagastatud vara kogumaksumuse määramise muudab keerukaks asjaolu, et omandireformi aluste seaduse kohaselt vara tagastamise korral selle maksumust üldjuhul kindlaks ei määrata. 3. Kui palju oli Nõukogude sõjaväe poolt mahajäetud eluruume ja muud vara, kuidas toimus nende valduse üleandmine ja milliseid tehinguid nendega tehti? (Andmed korterite asustusõiguse müügi kohta.) Kommentaar: 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende ajutise sealviibimise tingimustest nägi ette, et Vene Föderatsioon annab Eesti Vabariigile üle kogu kinnisvara, mis on Relvajõudude valduses ja kasutuses. Vara üleandmise-vastuvõtmise kord määrati kindlaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni volitatud isikute poolt. Vara üleandmise tegeliku käigu kohta on vähe teada, ent dokumendid selle kohta peaksid olema Riigiarhiivis. Ilmselt ei puuduta leping Vene sõjaväe kasutuses olnud eluruumide üleandmist, sest juba üleminekureformide algetapil, aastatel 1991‒1992 andis Vabariigi Valitsus peaaegu kogu riikliku elamufondi üle kohalikele omavalitsusüksustele. Pole selge, kuidas kajastus selles protsessis elamute ülevõtmine Nõukogude sõjaväelt. Täpset infot linnades toimunud korterite asustusõiguse müügi kohta ei ole tõenäoliselt olemas. Tallinna Linnavalitsuse ekspertkomisjon uuris 2008. aastal Tallinnas toimunud korteritehinguid ja tuvastas, et aastatel 1990-1997 teostati Tallinnas üle 3000 asustusõiguse müügitehingu. Linnavalitsus (abilinnapea Taavi Aas) sedastas, et tegemist on olulise rikkumisega ja need tehingud on sellega seoses kehtetud, ent paraku on nendest tehingutest nii palju aega möödas, et ilmselt ei ole neid võimalik tagasi pöörata. Omandireformi komisjon võiks paluda Tallinna Linnavalitsuselt luba tutvuda ekspertkomisjoni töö tulemustega. 4. Kui suur on okupatsioonikahju tervikuna? Koostada okupatsioonikahju kataloog. Kommentaar: Ei ole selge, millist ressurssi ja kvalifikatsiooni nõuab kahju hindamine ja taolise kataloogi koostamine. Kas peetakse silmas majanduslikku, sotsiaalset, inim-, keskkonna- jm kahju? 5. Ülevaade omandireformi objektiks mitteolevast varast (nimetud väärtpaberid, vallasvara, väikelaevad, pangahoiused, kindlustuspoliisid jm) Kommentaar: Rahandusministeeriumil on üldandmed Eesti Vabariigi sõjaeelsete varaliste kohustuste, sh riigi võlakirjade kohta, ent andmed nendega tehtud tehingute ja lunastamise kohta on puudulikud, kuna pankade dokumendid on osaliselt hävinud või pole Venemaale viimise tõttu kättesaadavad. Ka muu vallasvara puhul pole hinnanguid arhiiviandmete täielikkuse ja usaldusväärsuse kohta või ei ole selle olemasolu ja omandiõigust võimalik tuvastada. Näiteks hävitas NKVD rannakülades kaluripaadid põletamise või pooleks saagimise teel, ent see tegevus ei kajastu vara natsionaliseerimise või kollektiviseerimise dokumentides. 6. Represseeritute õigused ja võimalused restitutsioonis ja erastamisel. Inimkahjude arvestamine. Andmed represseeritutelt võõrandatud vara kohta. Kommentaar: Tuleb arvestada, et repressioonides hukkus pärijaid jätmata terveid peresid. Õigusvastaselt võõrandatud vara registris (TKVR) on ainult andmed vara kohta, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus. Registris ei ole andmeid vara kohta, mille tagastamiseks ei ole nõudeid esitatud, sh pärijate puudumise tõttu. See on probleemiks ka Terezini deklaratsioonist tulenevate kohustuste täitmisel. 7. Määrata selle vara väärtus, mis jäi järelümberasujatele tagastamata. Kommentaar: Kas peetakse silmas vara, mis kuulus isikutele, kes olid 1941. aasta lepingu alusel Eestist lahkunute nimekirjades või sellist vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks esitati taotlus? Vararegistris on olemas andmed üksnes vara kohta, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud taotlus. Järelümberasujatena määratletud isikute varatoimikuid on avatud umbes 300, mis moodustab väga väikese osa 1941. aastal lahkunud isikute koguarvust (5000-7500). 8. Eesti peaks pöörduma Saksamaa Liitvabariigi poole ettepanekuga anda informatsiooni järelümberasujatele makstud kompensatsioonide kohta. Kommentaar: Taolisi ettepanekuid ja arhiivipäringuid on Saksamaa rahandusministeeriumile ja riigiarhiivile teinud meie rahandusministeerium, maakonnakomisjonid ja kohalikud omavalitsused. Andmete väljastamist piiravad isikuandmete kaitse tingimused, mis ei sõltu sellest, milline institutsioon päringu esitab. Kõik järelümberasujate vara tagastamise ja kompenseerimise taotlused on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Ei ole jäänud ühtki juhtumit, mille lahendamiseks oleks vaja täiendavat infot koguda. Omandireformi komisjoni 27. märtsi 2018 istungi protokollist nähtub, et päevakorra punkt 1 kohaselt arutatakse koosolekul komisjoni edasist tööplaani. Valitsuskomisjon on kokku kutsutud sundüürnike kollektiivse pöördumise alusel, mis esitati Riigikogule septembris 2016. Selles pöördumises paluti Riigikogul sätestada seadus, mille alusel hakatakse heastama omandireformi käigus tagastatud majadest deporteeritud sundüürnikele neile tekitatud varalist kahju. Eeltoodu alusel: Palun võtta komisjoni edasisse tööplaani esimese punktina oma seaduslikest kodudest deporteeritud sundüürnikele tekitatud kahju rahaline hüvitamine. Enne seda koostada sundüürnike register ja anda võimalus kõigile omandireformi käigus kodu kaotanud isikuile ennast sinna kirja panna. Eesti Üürnike Liidu ettepaneku põhjal, Heimar Lenk Valitsuskomisjoni 27. märtsi 2018 istungi protokoll Koosolek toimus Tallinnas Suur-Ameerika tn 1 ruumis KADAKAS algusega kell 10.00 Koosolekust võtsid osa: Esimees: Jaak Aab, riigihalduse minister Liikmed: Urmas Reinsalu, justiitsminister Uku Hänni, RaM riigivara osakonna nõunik Helle Kalda, Eesti Üürnike Liidu esimees Peeter Ploompuu, Eesti Omanike Keskliidu esindaja asendaja Anto Raukas, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Eha Võrk, Eesti Linnade Liidu esindaja Leo Õispuu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Peep Varju, Eesti Memento Liit Tiiu Teesalu, Eesti Memento Liidu juhatuse aseesimees Heimar Lenk, Riigikogu maaelukomisjoni liige Toomas Hiio, Eesti Mälu Instituudi uurimistöö juht Päevakord: 1. Edasise tööplaani arutamine 2. Järelümberasujate probleemi ülevaade Istungil tehtud ettepanekud: 1. Jaak Aab: Täna pakuks välja, mis probleemid vajavad täiendavat arutelu. Teeks nimekirja teemadest, millele me oma ressursi ja jõu panustame. 1. Venemaa territooriumile jäänud varade tagastamise nõudeõiguse püsimine; 2. EV kohustused nn Terezini deklaratsiooni täitmisel 3. EV sõjaeelsed kohustused sh riigi võlakirjade küsimused 4. Pikaaegse vaidluse objektiks olnud Tallinna Mustpeade Maja tagastamise küsimus. Urmas Reinsalu- mis oli see varaline kahju õigusvastasest tegevusest, õigusvastane omandiõiguse riive, ning et kui palju me suutsime seda ülekohut omandireformiga heastada, lisaks rida muid küsimusi – mis puudutasid sõjaväe varasid. Tuleks kindlaks teha milline vara ei olnud restitutsiooni objektiks ning samuti kui suur oli üldse inimkahju (ohvrid + orjatöö kahju). Milline varaline kahju tekkis okupatsiooni tulemusena ja mida omandireformi käigus ei kompenseeritud. Loendi andmisel saame eeskujuks võtta Leedu metoodika. Lisaks küsimus tagastatud vara amortisatsiooni suurusest. Jaak Aab – lahkunud sõjaväelastest mahajäetud elamispinnad, mis neist sai? Selle teemaga tuleb tegeleda. Järgmisel koosolekul toome siis lauale, milliseid andmed on võimalik kätte saada ja mis ei ole võimalik kätte saada ning kaardistada nõukogude sõjaväest mahajäänud varade kohta andmed. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise menetlemise käigus kerkis üles ehitismälestiste renoveerimise küsimus, tuleks luua võimalus kasutada erastamisest laekuvat raha ehitismälestiste renoveerimiseks. Analüüsida ja kaardistada ka ehitismälestiste teemat selles valguses, kas on ka tegemist omandireformi lahendamata probleemiga. Leo Õispuu – Represseeritutele tuleks hüvitada ka üürikorterid. Väljasaadetud ei olnud kõik rikkad, kuid ka üürnikud kaotasid eluaseme, vara jne. Represseeritud, kes tulid tagasi kodumaale, neil ei olnud enam kodu ega vara. Lisaks ehitasid represseeritud endale ise majad, või ehitasid kooperatiivkortereid, mõlemad kategooriad ei saanud erastada, seega need isikute grupid olid välja lülitatud erastamisõigusest. Kompensatsioonid represseeritutele olid naeruväärselt väikesed. Toetada kodust ilmajäänud represseerituid, kes ei saanud tagasi ei üürikodu ega oma isiklikku kodu. Riigi loodud omandireformi registrit soovib Memento täies koosseisus omale, et täiendada seda oma andmetega. Helle Kalda- Tagantjärgi tuleks kindlaks teha, et kui palju oli olemas eluruume, mis oleks tulnud sundüürnikele anda. 2. Järelümberasujate probleemi tutvustamine Uku Hänni ettekanne. U. Reinsalu – pooltel juhtudel järelümberasujatest ei saadud vara tagasi, kuna leevendusmeetme tõttu loeti vara hüvitatuks. Tegemist on õiguslüngaga, mis tuleks lahendada. Helle Kalda, Heimar Lenk – ettepanek, et Eesti Vabariik pöördub Saksamaa Liitvabariigi poole, et saada tõendeid järelümberasujatele kompensatsioonide maksmise kohta. Leo Õispuu - Toetada neid represseerituid, kes omandireformi käigus ei saanud tagasi ei üürikodu ega oma kodu ja nüüd taotlevad oma kaotatud kodu reaalväärtuses hüvitamisena ülekohtu eest. Toetada Vabariigi Valitsuse omandireformi valitsuskomisjoni kaudu pärijateta ja tagastamistoetuseta võõrandatud vara tagastamist või reaalväärtusega hüvitamist kommunismiohvrite organisatsioonidele või elavatele õigusjärglastele. Urmas Reinsalu – sisuliselt riigikogu otsusega deklareerida, et omandireformi on lõppenud ja VV omandireformi reservfondi vahendid suunata kommunismiohvritele. Heimar Lenk – pöörduda Venemaa poole okupatsioonikahjude hüvitamiseks. Urmas Reinsalu – oleks mõistlik kutsuda ja kuulata Kaido Kama ning akadeemik Lauri Mälksood. Eha Võrk – kutsuda Peeter Järvelaid. Koosolek lõppes kell 12.15. (allkirjastatud digitaalselt) Istungi juhataja Jaak Aab (allkirjastatud digitaalselt) Protokollis Annike Riibe
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →