Kultuuriministeerium
Rahandusministeerium 10.04.2018 nr 8-1/18/1925
Siseministeerium
Välisministeerium
Riigikantselei
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Rahvuskaaslaste
programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan“
eelnõu. Palume Teie kooskõlastust seitsme tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
3. Rahvuskaaslaste programmi 2014-2017 rakendusplaani täitmine.pdf
4. Rahvuskaaslaste programmi 2014-2017 aasta vahearuanne.pdf
5. Rahvuskaaslaste programmi 2018-2020 rakendusplaan.pdf
Andero Adamson
735 0225
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja … aprill 2018 nr
Päevakorrapunkt nr
Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta
rakendusplaan
1. Võtta teadmiseks „Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta
vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan“.
2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid
ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas
Peaminister Heiki Loot
Riigisekretär
Seletuskiri eelnõu
„Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020.
aasta rakendusplaan“ juurde
Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 üldeesmärk on, et välismaal elavatel eestlastel oleks side Eesti
ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatrieerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levitada
välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit.
Programmil on neli meedet:
1) välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise
toetamine;
2) välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine;
3) väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine;
4) väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine.
Vahearuanne annab ülevaate programmi rakendamisest aastatel 2014–2017 ning sõnastab ettepanekud
valdkonna edasiseks arendamiseks. Vahearuande koostamisel on lähtutud programmi tekstis
kasutatavast valdkondade struktuurist. Programmi rahaliste vahendite kasutamisest annab ülevaate
vahearuandele lisatud rakendusplaani täitmise ülevaade.
Programmi juhtis rahvuskaaslaste programmi nõukogu ning seda rahastati Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja riigikantselei eelarvetest.
Välisministeerium osales programmi elluviimises oma põhitegevuse kaudu.
Programmi vahearuande ja 2018.–2020. a rakendusplaani on koostanud Haridus- ja
Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson (
[email protected], 7350 225)
ning rahvuskaaslaste programmi nõukogu liikmed.
2014–2017. aasta vahearuanne
Programmi panustati perioodi jooksul riigieelarvest 3 442 785 eurot. Sellest 2 514 179 eurot tuli
Haridus- ja Teadusministeeriumi, 858 606 eurot Kultuuriministeeriumi, 40 000 eurot riigikantselei ning
30 000 eurot Siseministeeriumi eelarvest. Rahvuskaaslaste programmi rakendamisse on nelja aastaga
panustatud 430 769 eurot rohkem kui algselt planeeritud. Lisaraha on programmi olnud võimalik leida
Kultuuriministeeriumi ja riigikantselei taotlusvoorude „Eesti kultuur maailmas“ ja „Eesti Vabariik 100“
kaudu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusvaldkonnalt. 2013/2014. õppeaasta sügisel
jõustunud kõrgharidusreform on võimaldanud osa programmi I meetme all kirjeldatud rahvuskaaslaste
stipendiumiprogrammi vahendeid suunata eesti keele ja eestikeelse õppe toetamiseks välismaal.
Aruandeperioodil ei ole õnnestunud saavutada programmi tulemusindikaatori vahetaseme eesmärki, sest
eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal osalejate arv ei ole nii kasvanud, nagu planeeritud. Seda
on mõjutanud asjaolu, et viimastel aastatel on suurenenud Eestisse tagasiränne, teisalt ei jõua eesti keele
õppe võimalused piisavalt inimesteni, kes elavad väljaspool keskusi, kus õpetuskeskused üldjuhul
asuvad. Sihttase korrigeeritakse uue perioodi rakendusplaanis ning selle saavutamiseks panustatakse
programmi raames edaspidi rohkem eesti keele õppe (sh e-õppe1) võimaluste loomisse. Teisalt on
täidetud või osaliselt täidetud kõik programmi kavandatud uued tegevused, mille kohta annab täpsema
ülevaate vahearuande eelviimane peatükk.
Programmi tegevused on enim mõjutanud eesti keele õppe kättesaadavust ja korraldust, samuti kultuuri
ja eestluse säilitamist välismaal. Tagasipöördujatele suunatud teenuste (nõustamine, tööturu võimaluste
tutvustamine, toetuste maksmine jm) arendamine vajab täiendavat analüüsi, sest hetkel on puudu nii
tagasipöördujatele pakutavast nõustamisteenusest kui ka rahalistest toetustest.
1
Üleilmakooli tegevuste laiendamine ja eesti keele B1-taseme e-õppe kursuse loomine.
2015. aastal valminud rahvuskaaslaste programmi (2009–2013) mõju-uuring tõi välja, et vajalik on
parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt. Järeldust võib laiendada ka hetkel kehtivale
rahvuskaaslaste programmile, sest programmi sihtrühmade informeeritus programmi tegevuste
olemasolust on endiselt madal. Samuti on vajadus ühe keskse infoportaali järele, mis koondaks teabe
riiklike toetusmeetmete, Eestist lahkumise ja tagasipöördumise kohta.
2018–2020. aasta rakendusplaan
Programmi eelarve on 2018. aastal 954 673 eurot, 2019. ja 2020. aastal 854 673 eurot. 2018. aastal on
programmil kasutada täiendavad 100 000 eurot riigikantselei eelarvest EV 100 tähistamiseks väliseesti
kogukondades ning Eestis toimuvate eesti keele ja meele laagrite täiendavate vahetuste korraldamiseks.
2015. aastal valminud Riigikontrolli aruanne „Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest“ ja
rahvuskaaslaste programmi 2009–2013 mõju-uuring leidsid, et riik peaks senisest efektiivsemalt
tegelema tagasirände soodustamisega ja samuti väljarände vähendamisega.
Nii 2015. aastal valminud rahvuskaaslase programmi mõju-uuring kui ka 2017. a valminud HTMi
tagasipöördujate haridusega seotud probleemide kaardistamise uuring tõid välja, et Eestisse naasnud
perede lastel esineb raskusi haridussüsteemi kohanemisega ning peamiselt on see seotud laste eesti keele
oskusega. Haridusasutuste hinnangul on keelega seotud probleemid ainsad, mis takistavad kohanemist.
Igal aastal lahkub Eestist 700-800 last vanuses 5-14, kes võiks mingil eluetapil Eestisse (sh ka
haridussüsteemi) tagasi pöörduda. Probleemiks on, et enamikul juhtudel katkeb laste ja vanemate side
Eesti haridusasutusega ja ei jätku eesti keele õpe emakeelena Eesti põhikooli õppekava alusel. Viimastel
aastatel on Eestisse tagasi pöördunud aastas u 600 Eesti kodakondsusega last ja noort vanuses 5-19.
Toetudes uuringutele ja programmi rakendamise käigus saadud tagasisidele, kavandab programmi
nõukogu eelseisval perioodil järgmisi arendustöid:
1) korraldada arutelud ja analüüs tagasipöördujatele suunatud teenuste (nõustamine, tööturu
võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) arendamise teemal. Pidades silmas väliseestlaskonna
tagasipöördumist, on oluline riigi poolt teadvustada ja kasutada selget ning konkreetsete eesmärkidega
tegevust, et toetada tagasipöördujate kohanemist ja lõimumist Eesti ühiskonda ning haridussüsteemi,
tagasipöördumist toetavate ühiste sotsiaalvõrgustike teket ning tööturu- ja sotsiaalteenuseid.
2) Laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal, sh toetada Üleilmakooli laiendamist ja teisi e-
õppe rakendusi ning panustada senisest rohkem keelekeskkonnas toimuvatesse kui kõige paremaid
tulemusi andvatesse tegevustesse (nt eesti keele ja meele laagrid ja noortevahetused).
3) Esitada 2019. a riigieelarve läbirääkimistele nii tagasipöördujatele suunatud teenuste kui ka eesti
keele õppe võimaluste laiendamiseks lisarahataotlused summas 1 000 000 (HTM) ja 250 000 eurot
(KuM).
4) Leida lahendus rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni komplekseks ja ajakohaseks
kajastamiseks üh(is)el veebilehel.
5) Analüüsida rahvuskaaslaste poliitika aluste loomise vajalikkust või kajastada teema loodavas
rahvastikupoliitika alusdokumendis.
6) Alustada läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et järgmine
rahvuskaaslaste programm sisaldaks lisaks haridus- ja kultuurialastele meetmetele ka Eesti majandusega
seotud valdkondi, sh tööturumeetmeid. Kuna tööjõupuudus on Eesti jaoks üks väljakutsetest, on oluline,
et võimalikult palju välismaal elavatest rahvuskaaslastest pöörduks Eestisse tagasi.
Välismaalt Eestisse tagasi pöörduvate rahvuskaaslaste kasvav hulk välismaal toob kaasa kõrgendatud
ootused ka rahvuskaaslaste programmile. Vajalik on toetuste suurendamine juba olemasolevates
valdkondades – välismaal elavate eesti laste suure arvu tõttu ennekõike eesti keele õpetamiseks, samuti
kultuuri ja identiteedi säilitamiseks ning tagasipöördumise toetamiseks – ning uute valdkondade
hõlmamiseks.
Programmi vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan edastatakse kooskõlastamiseks
Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja
Riigikantseleile.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
Rahvuskaaslaste programm 2014–2020
RAKENDUSPLAANi täitmine aastatel 2014–2017
Lühendid: BHN = BaltHerNet, EELK = Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti Instituut, ENTK = Eesti Noorsootöö Keskus, ES = Emakeele Selts,
HTM = Haridus- ja Teadusministeerium, INSA = Integratsiooni Sihtasutus, KÕA = Kutseõppeasutused, KuM = Kultuuriministeerium, Mälu = Mäluasutused, PPA = Politsei-
ja Piirivalveamet, RA = Rahvusarhiiv, SAA = Sihtasutus Archimedes, SiM = Siseministeerium, VM = Välisministeerium, KK = Kõrgkoolid, ÕK = Õpetuskohad.
Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine
Meetme tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal on suurenenud
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme
2017. a eesmärk
Toetatud väliseesti laste arv 3200 3250 3300 3500 3700 4100
Väliskeelepäevadel osalenute arv 150 179 146 236 119 200
Toetatud eesti keele õpetuskohtade arv 50 59 63 70 80 55
Täienduskoolituses osalenud eesti keele õpetajate arv 55 40 50 46 37 75
Väliseesti noortele Eesti kõrgkoolides ja kutsehariduskoolides 8 8 8 5 8 12
õpingute jätkamiseks antud stipendiumide arv
Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv 60 89 120 120 90 80
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes
2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU
1.1.Eesti riigi poolt õpetajate ja Riia eesti põhikoolis, Ülem-Suetuki HTM EINST VM 73 000 51 650 43 900 43 900 212 450
praktikantide välismaale põhikoolis ning Petseri
lähetamine keeltegümnaasiumis on tagatud eesti
keele õpe. Aleksandrovka keskkoolis
lõppes Eestist lähetatud õpetaja
juhendamisel õpe 2015. aastal
1.2 Eesti keele lisatundide Lisatundidest võtab osa vähemalt 50 HTM HTM EINST 22 000 22 000 25 000 25 000 94 000
läbiviimise toetamine õpilast; tegevuse tulemusena säilib
Stockholmi Eesti Koolis laste eesti identiteet ning paraneb eesti
keele oskus
1.3 Välismaal eesti keele õppe Menetletud on vähemalt 60 taotlust ja HTM EINST ÕK 105 098 150 725 212 417 94 085 562 325
toetamisele suunatud lõpparuannet; korraldatud on
rahvuskaaslaste programmi projektide hindamine; konkurss annab
ülevaate õpetuskeskuste olukorrast
1
haridusprojektide konkursi ning toetusvajadustest. Kasutusele on
korraldamine võetud õpetuskohtade
püsirahastusmudel.
1.4 Eesti keele ja kultuuri Toimub koolitus vähemalt 50 õpetajale HTM SAA EINST, 16 000 19 000 16 299 10 263 61 562
õpetajatele (sh Euroopa koolid) KK
täienduskoolituse
korraldamine, mille aluseks on
pidevalt laienev eesti keele ja
kultuuri õpetamise võrgustik
1.5 Õpetuskeskuste toetamine Tänapäevased kvaliteetsed HTM EINST VM 30 480 28 034 30 000 20 000 108 514
õppematerjalidega õppematerjale saadetakse vähemalt 50
õpetuskohta
1.6 Väliseesti noorte õpingute Erialaõpinguteks saavad stipendiumi HTM SAA VM 103 105 01 117 000 118 000 338 105
toetamine Eesti kõrg- ja igal aastal esmakordselt kuni 12 KK
kutseharidussüsteemis väliseesti noort. Stipendium eesti keele KÕA
õpinguteks antakse igal aastal kuni 10
väliseesti noorele
1.7 Eestikeelsete e-õppe Tagada inglise ja vene keele baasil HTM HTM EINST 41 168 21 800 32 400 64 125 159 493
materjalide loomine ja eesti keele algtaseme e-kursuse ÕK
arendamine eesti päritolu „Keeleklikk“ õpetajatugi. Alates 2015.
noorte eesti keele säilitamiseks aastast on toetatud Üleilmakooli
ja parandamiseks tegevust ning 2017. alustati B1-taseme
eesti keele e-õppe kursuse „Keeletee“
arendamist
1.8 Keelepäevade Eesti keele päevad toimuvad HTM ES ES 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000
korraldamine väljaspool Eestit regulaarselt suuremates eesti VM
elavatele eestlastele ning eesti kogukondades
päritolu inimestele
1.9 Korraldatakse laste suvised Toimuvad keelelaagrid vähemalt 70 HTM INSA VM 42 000 42 000 60 330 47 681 192 011
eesti keele ja meele laagrid väliseesti lapsele. Keelekeskkonnas KuM 21 274 24 000 24 000 21 000 90 274
ning lootsprojektina 18–26- areneb laste eesti keele oskus ning
aastastele väliseesti noortele kinnistub eesti identiteet
lühike Eestit, eesti keelt ja
kultuuri tutvustav eakohase
programmiga õppereis
2.0 Noortevahetuste Toimuvad noortevahetused vähemalt HTM ENTK VM 0 0 25 000 27 000 52 000
korraldamine väliseesti 20 väliseesti noorele vanuses 18-26
noortele Eestis eluaastat. Noortevahetused annavad
võimaluse viibida keelekeskkonnas,
külastada Eesti riigiasutusi ja
1
Täiendavat raha ei eraldatud, tegevusi viidi ellu 2012. ja 2013. a jääkide eest.
2
ettevõtteid ning tutvuda siin õppimise
ja töötamise võimalustega
Summa 464 125 369 209 596 346 481 054 1 910 734
Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine
Meetme tulemus: kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste ühtekuuluvustunne
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme 2017. a
eesmärk
Toetatud kultuuriürituste arv 20 30 35 35 35 26
Lähetatud juhendajate arv 3 21 4 6 4 5
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes
2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU
2.1. Väliseesti kultuuritegevuse Toetatud on Eesti kultuurikollektiivide KuM KuM VM 35 500 89 450 98 873 143 754 367 577
toetamine ja loomeinimeste kultuurivahetust HTM VM EINST 3200 20 026 3000 4000 30 226
projektikonkurssidelt väliseesti kogukondadega, väliseesti Riigi- 0 0 0 40 000 40 000
„Väliseesti kultuuriühingute kultuuriprojekte ja festivale, toimub kantselei
toetusprogramm“, „Eesti väliseesti koori- ja tantsujuhtide
kultuur maailmas“2 ja „Eesti täiendõpe ja väliseesti kooride,
Vabariik 100“3 rahvatantsurühmade jt
kultuurikollektiivide professionaalne
juhendamine; toimuvad teabeseminarid
Eestis. Programmi veebilehe kaudu
paraneb avalikkuse informeeritus
rahvuskaaslaste poliitika eesmärkidest.
HTM perioodi jooksul toetanud
väliseesti kultuuriseltside
haridustegevust ning 2015. aastal
rahastanud programmi konverentsi
korraldamist Tartu Ülikooli Narva
kolledžis
2.2. Kiriklik tegevus eestlaste Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku SiM EELK VM 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000
kogukondades maailmas4 (EELK) Misjonikeskus on korraldanud
2 Ei toimunud 2014. aastal.
3 Toimus 2016. ja 2017. aastal.
4
2014. aastal rahastas tegevust HTM, 2015. aastast anti riigieelarvemuudatusega vahendid üle Siseministeeriumile.
3
kiriklikku tööd kogukondades Soomes,
Venemaal, Belgias, Austraalias,
Ameerika Ühendriikides, Lätis ja
Leedus
2.3. Eesti Majade tegevuse On toetatud Helsingi Eesti Majas KuM KuM VM 30 000 30 000 30 000 30 000 120 000
toetamine välismaal toimuvate Eestiga seotud tegevuste ja
ürituste läbi viimist
Summa 78 700 149 476 141 873 227 754 597 803
4
Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine
Meetme tulemus: on tagatud väliseesti kultuuripärandi säilimine
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme 2017. a eesmärk
Lisandunud kogutud ja heades 9 11 11 14 15 15
tingimustes säilitatavate
väliseesti arhiivikogude arv
Lisandunud korrastatud 9 17 16 20 19 15
väliseesti arhiivikogude arv
Lisandunud digiteeritud 11 11 7 30 13 25
väliseesti arhiivikogude arv
Juurdepääs väliseesti Töötab BaltHerNeti portaal, mis koondab Portaalis on ajakohased väliseesti BaltHerNeti portaal on saanud uue veebi-
arhiiviainesele ühtse informatsiooni Balti diasporaa kultuuripärandi maluasutuste kontaktandmed, portaal versiooni. Portaalis on ajakohased väliseesti
veebivärava/portaali kaudu leidumuse ja sellealase tegevuse kohta; koondab informatsiooni Balti diasporaa maluasutuste kontaktandmed, portaal koondab
avalikkusele on kättesaadav koondtabel eesti kultuuripärandi leidumuse ja sellealase informatsiooni Balti diasporaa kultuuripärandi
mäluasutustes säilitatava väliseesti arhiivikogude tegevuse kohta. leidumuse ja sellealase tegevuse kohta.
kohta; käimas on pilootprojekt kogude veebis Rahvusarhiivi kodulehel on valminud
kirjeldamise keskkonna rakendamiseks kasutajaliides väliseesti arhiivide kogude
kirjeldamiseks
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes
2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU
3.1. Väliseesti Väliseesti kultuuripärandit on kaardistatud, kogutud, HTM RA Mälu 163 331 163 331 163 331 163 500 653 493
arhiiviprojektide säilitatud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud. BHN
konkursi Toimub koordineeritud ja läbimõeldud kogumistöö. Mälu
korraldamine Suureneb korraldatud ja kättesaadavate kogude hulk
ja kasvab kasutus- ja tagatiskoopiate hulk.
Paranevad kogude säilitustingimused. Jätkub
mäluasutuste materjalide korrastamine ning säilikute
digiteerimine, laieneb veebipõhine juurdepääs
väliseesti kultuuripärandile.
Jätkatakse Eesti arhivaaride lähetamist
asukohamaadesse, toetatakse erinevate
kultuuripärandi koostöövõrgustike tööd
Summa 163 331 163 331 163 331 163 500 653 493
5
Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine
Meetme tulemus: väliseestlastele on loodud toetusvõimalused Eestisse tagasipöördumiseks
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme 2017.
a eesmärk
Eraldatud tagasipöördumistoetuste arv 70 70 122 117 119 110
Nõustamist saanud inimeste arv 80 53 116 69 68 135
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes
2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU
4.1 Tagasipöördujate nõustamine Eestisse elama asumise suhtes KuM INSA - Töökuludes
tagasipöördumisega seotud õige otsuse tegemine ning pärast
küsimustes enne ja pärast tagasipöördumist ladusam taas
tagasipöördumist kohanemine Eestiga
4.2 Rahalised Tagasipöördujate parem KuM INSA 63 910 79 258 62 587 75 000 280 755
tagasipöördumistoetused stardipositsioon
Tagasipöördujate Tagasipöördujate hõlpsam KuM INSA Koolitus- 0 Suunatud uusimmigrantide kohanemismeetmesse
kohanemiskoolitused, mis sisaldavad kohanemine Eestis, suurem töö firmad
vastavalt inimese vajadusele eesti leidmise tõenäosus ning väiksem
keele kursusi ja/või kodaniku-, vaesusesse langemise risk
ajaloo-, ning kultuuriõpet
4.3 Tagasipöördujatega töötavate Ametnike parem informeeritus ja KuM INSA Töökuludes
ametnike informeerimine ja toetav suhtumine
koolitamine tagasipöördujatesse
4.4 Tagasipöördujate informeerimine Välisriikides elavatel eestlastel KuM INSA VM Töökuludes
programmi veebilehe, infoloendite, on piisav info tagasipöördumise PPA
trükiste, külastuste jm vahendusel otsuse tegemiseks
Summa 63 910 79 258 62 587 75 000 280 755
Kokku 770 066 761 274 964 137 947 308 3 442 785
Rahastajate kulud aastate lõikes 2014 2015 2016 2017 Kokku
Haridus- ja Teadusministeerium 619 382 528 566 738 677 627 554 2 514 179
Kultuuriministeerium 150 684 222 708 215 460 269 754 858 606
Siseministeerium 0 10 000 10 000 10 000 30 000
Riigikantselei 0 0 0 40 000 40 000
Kokku 770 066 761 274 964 137 947 308 3 442 785
6
7
Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020)
2014–2017. aasta vahearuanne
1
Sisukord
Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 3
Tulemusindikaator: .............................................................................................................................. 4
Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise
toetamine ............................................................................................................................................. 4
Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine
............................................................................................................................................................. 9
Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine .. 12
Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine .................................................... 14
Ülevaade programmi uute tegevuste elluviimisest ............................................................................ 17
Programmi arendamine 2018–2020 .................................................................................................. 19
2
Sissejuhatus
Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 vahearuanne annab ülevaate programmi tegevuste ellu-
viimisest aastatel 2014–2017. Vahearuande koostamisel on lähtutud programmis kasutatavast
valdkondade struktuurist, programmi rahaliste vahendite kasutamisest annab ülevaate vahearuandele
lisatud rakendusplaani täitmise ülevaade.
Programmi panustati antud perioodil riigieelarvest 3 442 785 eurot. Sellest 2 514 179 eurot tuli
Haridus- ja Teadusministeeriumi, 858 606 eurot Kultuuriministeeriumi, 40 000 eurot riigikantselei
ning 30 000 eurot Siseministeeriumi eelarvest. Välisministeerium toetas programmi täitmist oma
põhitegevuse kaudu. Rahvuskaaslaste programmi rakendamisse on võrreldes algselt planeerituga
panustatud 430 769 eurot rohkem. Lisaraha tuli Kultuuriministeeriumi ja riigikantselei eelarvetest.
Programmil on neli meedet:
1) välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise
toetamine;
2) välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine;
3) väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine;
4) väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine.
Programmi tegevustest ja indikaatoritest on enamik täidetud. Programmi täitmata indikaatorite kohta
on lisatud selgitus vastava tegevuse juurde. Programmi kavandatud kõik uued tegevused on täidetud
või osaliselt täidetud. Täpsema ülevaate nende kohta annab aruande eelviimane peatükk.
Kultuuriministeeriumi ja riigikantselei taotlusvoorude „Eesti kultuur maailmas“ ja „Eesti Vabariik
100“ (edaspidi EV 100) raames programmi eelarvele lisatud rahalised vahendid on võimaldanud
täiendavalt toetada programmi II meetme tegevusi ning ette valmistada Eesti Vabariigi 100.
sünnipäeva tähistamist väliseesti kogukondades. 2013/2014. õppeaasta sügisel jõustunud
kõrgharidusreform on võimaldanud osa I meetme all kirjeldatud rahvuskaaslaste
stipendiumiprogrammi vahendeid suunata eesti keele ja eestikeelse õppe toetamiseks välismaal.
Vahearuande lõpus on esitatud ülevaade arendustegevustest, mida programmi nõukogul on kavas
programmi täitmises osalevate ministeeriumidega aastatel 2018–2020 algatada.
3
Tulemusindikaator:
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetase 2017
Väliseestlasi osalemas eesti keele 3350 3429 3446 3736 3819 4300
õppes ja päevadel Eestis ja välismaal
Programmi tulemusindikaatori vahetaseme eesmärk on saavutamata, sest eesti keele õppes ja päevadel
Eestis ja välismaal osalejate arv ei ole kasvanud nii, nagu planeeritud. Seda on mõjutanud asjaolu, et
viimastel aastatel on suurenenud Eestisse tagasiränne, teisalt ei jõua eesti keele õppe võimalused alati
inimesteni, kes elavad väljaspool keskusi, kus õpetuskeskused üldjuhul asuvad. Sihttase
korrigeeritakse uue perioodi rakendusplaanis ning programmil on edaspidi kavas rohkem panustada
eesti keele e-õppe võimaluste loomisse. Väliskeelepäevade korraldamisel on koostöös Emakeele
Seltsiga välja töötatud uus keelepäevade kontseptsioon, mis keskendub senisest enam erineva taustaga
sihtrühmadele ning laiendab keelepäevadel käsitletavaid teemasid vastavalt kogukondade ootustele ja
vajadustele.
Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning
väliseestlaste Eestis õppimise toetamine
Meetme tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal on suurenenud
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetase 2017
Toetatud välismaal 3200 3250 3300 3500 3700 4100
elavate eesti laste
arv
Väliskeelepäevadel 150 179 146 236 119 200
osalenute arv
Toetatud eesti 50 51 50 55 63 55
keele
õpetuskohtade arv
Täienduskoolituses 55 100 124 130 113 75
osalenud eesti
keele õpetajate arv
Väliseesti noortele 8 8 8 5 8 12
Eesti kõrgkoolides
ja
kutsehariduskoolid
es õpingute
jätkamiseks antud
stipendiumide arv
Eesti keele ja 60 89 120 120 90 80
meele laagrites
osalevate laste arv
Meetme eest vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium.
Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium.
Kaasrahastaja: Kultuuriministeerium välismaal elavate eesti lastele suunatud suviste eesti keele ja
meele laagrite korraldamisel.
Eestikeelne ja eesti keele õpetus
Eesti keele õppijate arv on programmi aruandeperioodi kasvanud vähem kui planeeritud, sest viimastel
aastatel on suurenenud Eestisse tagasiränne ning eesti keele õppe võimalused ei jõua alati väljas pool
4
keskusi elavate inimesteni. Siiski on aruandeperioodil lisanud uusi õpetuskohti Lääne-Euroopas ning
programmi toel Eestist lähetatud eesti keele õpetajad jätkavad tööd Riia Eesti põhikoolis, Petseri
Keeltegümnaasiumis ja Ülem-Suetuki põhikoolis. Samuti on eesti keele tundide läbiviimiseks
programmist püsitoetust saanud Stockholmi Eesti Kool. 2015. aastal kutsus HTM Eestist lähetatud
õpetaja tagasi Aleksandrovka keskkoolist Krimmis valitseva poliitilise olukorra tõttu.
2013/2014. a 2014/2015. a 2015/2016. a 2016/2017. a 2017/2018. a
Välismaal eesti keelt õpetavate 59 63 70 75 80
üldharidus- ja pühapäevakoolide,
seltside, lasteaedade, mudilasringide
ning keelekursuste arv
Välismaal eesti keelt õppivate laste 3200 3250 3300 3500 3700
arv
Tabel 1. Eesti keele õppurid väljaspool Eestit 2013/14.–2017/18. õppeaastal.
Eesti keele õpetamise toetamist välismaa õpetuskohtades vahendatakse kaks korda aastas toimuva
rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkursi kaudu. Konkursilt on toetatud erineva taustaga
eesti keele ja kultuuri õppega seotud projekte (sh õppetöö läbiviimine, õppematerjalide koostamine,
õppereisid, koolitused, ürituste korraldamine jm). 2014. aastal esitati konkursile 78 taotlust, millest
toetati 67 projekti. 2015. aastal esitati konkursile 91 taotlust, nendest toetuse sai 87 projekti. 2016.
aastal esitati konkursile 104 taotlust, millest toetati 90 projekti. 2017. aastal laekus 76 projekti, millest
toetust anti 73 projektile.
Kokku esitati aastatel 2014-2017 konkursile 441 taotlust, millest toetati 323 projekti.
Graafik 1. Väliseesti haridusprojektide konkursile esitatud ja sealt rahastatud projektide arv.
Suurim hulk konkursile esitatud projekte on seotud eesti keele õppe korraldamisega kogukondades.
Pikemat aega on toetatud ka üleilmset eesti keele õpetajate kohtumist mõnes Euroopa riigis, kus
5
õpetatakse eesti keelt. Tegemist on välismaal eesti keelt õpetavate õpetajate ja koolijuhtide oma
initsiatiiviga, mida Eesti riik toetab rahvuskaaslaste programmi kaudu ja mis panustab välismaal
töötavate eesti keele õpetajate koolitamisse. Samuti on konkursilt rahastatud hulgaliselt keeleõppega
seotud huvitegevusi, õppereise ja keelelaagrite korraldamist nii asukohamaades kui ka Eestis.
Konkursi üheks silmapaistvaks tegevuseks on olnud Eesti alushariduse õppekava üliõpilaste praktika
toetamine Helsingis ja Stockholmis asuvates eesti lasteaedades.
Eesti keel ja e-õpe
Eesti keele e-õppel on täita oluline roll, sest võimaldab oma emakeelt õppida neil, kes elavad
kogukondadest kaugemal ning muudab õppimise senisest paindlikumaks. Programmi aruandeperioodi
jooksul on toetatud kahte suuremat eesti keele e-õppe lahendust – välismaal elavatele eesti lastele
mõeldud Üleilmakooli ning eesti keele e-õppe B1-taseme kursust „Keeletee“.
Üleilmakool on välismaal elavatele eesti lastele suunatud e-kool, mille õppetöö toimub e-kursustena
Moodle’i keskkonnas ning kus saab õppida eesti keelt ja kirjandust ning teisi aineid eesti keeles –
Eesti ajalugu, Eesti maatundmist, matemaatikat. Kokku õpib koolis 2017.-2018. õppeaastal 178 õpilast
21 riigist (Soome, Saksamaa, Šveits, Norra, Venemaa, Belgia, Rootsi, Kanada, Läti, Prantsusmaa,
Ukraina, Austria, Gruusia, Iirimaa, Itaalia, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Filipiinid, Serbia,
Hispaania, Peruu). 38 õpilast on valinud põhitegevusele lisaks individuaalsed Skype-tunnid kaks korda
kuus. Üleilmakool aitab eesti keelt õppida neil, kes soovivad välismaal elades oma emakeelt säilitada,
aga aitab ka õpilasi ette valmistada Eesti haridussüsteemi tagasi pöördumiseks.
Eesti keele B1-taseme e-õppe kursus „Keeletee“ on jätk populaarsele keeleõppekursusele
„Keeleklikk“, mille esimesed peatükid avatakse kasutamiseks 2018. a keskel. Tervikkursus valmib
2019. a alguses. Kursusel käsitletavad teemad on seotud Eesti ühiskonna, riigi, looduse, eesti keele
ning kultuuriga ja õpetamiseks kasutatav metoodika sobib eesti keele kui teise keele õppeks. Kursus
sobib ülesehituse ja kasutatava metoodika poolest nii individuaalõppijale kui ka keelekursuse osaks.
Kursus hõlmab kõiki osaoskusi (kirjutamine, lugemine, kuulamine ja kõnelemine) ning pakub ka
õpetajatuge.
2017. aastal valmisid programmi toel seitse eesti keele õpetamise metoodikavideot sarjast
„Keelenipid“, mis pakuvad välismaal töötavatele õpetajatele võimalusi eesti keele õppe
mitmekesistamiseks.
Õppematerjalid ja õppevahendid
Õppevara eesti keele õpetamiseks on saadetud kõikidele välismaal tegutsevatele õpetuskohtadele, kes
on selleks soovi avaldanud. Kuna programmi võimalused on piiratud, on õppevara saatmisel lähtutud
põhimõttest, et esmalt varustatakse õpetuskohad õpikute ja töövihikutega, seejärel teiste materjalidega.
Õppevaraga toetati 2014. aastal 51 õpetuskohta, 2015. aastal 50 õpetuskohta, 2016. aastal 55
õpetuskohta ning 2017. aastal 63 õpetuskohta.
Välismaal töötavate eesti keele õpetajate täiendusõpe
Välismaal töötavatele eesti keele õpetajatele on Eestis igal suvel koolitusi korraldanud Tartu Ülikool
ja MTÜ Eesti Instituut. Osalejaid on teavitatud uuematest eesti keele ja kultuuri alastest uurimustest;
neile on tutvustatud uuemaid Eestis välja antud õppematerjale ning õpetajatel on olnud võimalus
vahetada metoodikaalast oskusteavet. Koolituste korraldamisel on lähtutud põhimõttest, et mitte kõik
välismaal eesti keelt õpetavad õpetajad ei ole erialalt eesti filoloogid ning et koolitusel omandatud
6
teadmisi peab olema võimalik õppetöös rakendada. Kõik osalejad said koolituse lõpus ka täiendusõppe
tunnistused.
Aruandeperioodil toimusid koolitused järgmiselt:
2014. aastal Pärnumaal, osales 40 inimest;
2015. aastal Viljandimaal, osales 50 inimest;
2016. Viinistus, osales 46 inimest;
2017. aastal Naissaarel, osales 37 inimest.
Paralleelselt Eestis toimunud koolitustega on välismaal töötavad emakeeleõpetajad ise emakeelepäeva
ajal ühes Euroopa riigis korraldanud üleilma eesti keele õpetajate kohtumisi, mille eesmärgiks on
vahetada kogemusi, omandada uusi teadmisi ning panustada eestluse hoidmisse välismaal. Väljaspool
Eestit toimusid koolitused 2014. aastal Londonis (60 osalejat), 2015. aastal Luksemburgis (74
osalejat), 2016. aastal Stockholmis (83 osalejat) ja 2017. aastal Brüsselis (76 osalejat). 2015. aastal
toimus Eestist lähetatud koolitajaga täienduskoolitusseminar Austraalias eesti keelt õpetavatele
õpetajatele.
Enamus õpetajatest tegelevad eesti keele ja kultuuri õpetamisega oma põhitöö kõrvalt, sageli selleks,
et nende oma lapsed saaksid esivanemate kultuurist osa ja suureneks tõenäosus, et lapsed Eestisse
tagasi pöörduvad või seal end koduselt tunneksid.
Väliseesti noorte õpingute toetamine Eesti kõrg- ja kutseharidussüsteemis
2014. aastal anti stipendium kaheksale väliseesti noorele (kuus erialaõpingute ja kaks eesti keele õppe
stipendiumi).
2015. aastal anti stipendium kaheksale väliseesti noorele (neli erialaõpingute ja neli eesti keele õppe
stipendiumi).
2016. aastal anti stipendium viiele väliseesti noorele (neli erialaõpingute ja üks eesti keele
erialaõpingute stipendiumi).
2017. aastal anti stipendium kaheksale väliseesti noorele (seitse erialaõpingute ja üks eesti keele õppe
stipendiumi).
Väliseesti noorte õpinguid Eestis on toetatud rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi alusel, mis
sisaldab endas nii erialaõpingute kui ka eesti keele kursuste toetamist. Aruandeperioodi jooksul ei ole
suurenenud stipendiumiprogrammi esitatud taotluse arv. Kuna sarnaseid stipendiume pakub ka Eesti
Üliõpilaste Toetusfond USAs ning väliseesti noored kvalifitseeruvad Erasmus+ ning Eesti riigi poolt
pakutavatele teistele mobiilsustoetustele, võib ühest küljest madalat huvi selgitada toetusvõimaluste
paljususega. Teisalt vajab stipendiumiprogramm paremat turundamist väliseesti kogukondades. Parem
turundustöö ja koostöö Eesti Üliõpilaste Toetusfondiga on stipendiumiprogrammi edaspidine
prioriteet.
Eesti keele päevad
Eesti keele päevad toimusid väliseesti kogukondades järgmiselt:
2014. aastal Londonis (60 osalejat), Peterburis (56), Vilniuses (38), ja Riias (25);
2015. aastal Luksemburgis (74), Brüsselis (32) ja Bolognas (15) ning Milanos (25);
7
2016. aastal Oulus (33), Dublinis (10), Stockholmis (84), Berliinis (30), Viinis (40) ja Peterburis (39);
2017. aastal Brüsselis (76), Vilniuses (25) ja Tamperes (18).
Keelepäevadel osalenute taust sõltub üritusel käsitletavatest teemadest, mis ulatuvad keelepoliitikast
keele uurimiseni. Peamise publiku moodustavad kohapealsed eesti organisatsioonide liikmed,
välisriikide eesti keele üliõpilased, lapsevanemad, estofiilid. Alates 2018. aastast muudetakse
keelepäevade korraldamise aluseid, et teadmised keelepäevade korraldamise kohta jõuaksid
kaugemale. Kuna välismaal elab palju noori ning lastega peresid, arvestatakse rohkem nende
sihtrühmade ootustega (nt keelepäeva ajal tegevused lastele jm).
Eesti keele ja meele laagrid
Eesti keele ja meele laagrite korraldamise eesmärk on pakkuda välismaal elavatele eesti noortele
võimalust viibida keelekeskkonnas, tutvuda Eesti ja selle kultuuriga ning leida eakaaslastest sõpru nii
Eestist kui välismaalt. Laagreid korraldas aruandeperioodil MTÜ HeadEst.
Eestist pärit
Laagris osalenud tuginoorte
Aasta Esitas taotluse väliseesti noorte arv arv Vahetuste arv Kokku osalejaid
2017 138 66 24 3 90
2016 163 88 32 4 120
2015 113 88 32 3 120
2014 102 65 24 3 89
Tabel 2. Eesti keele ja meele laagris osalenud noorte arvud.
Eesti keele ja kultuuri laagrite korraldamisel lähtuti mitteformaalse õppe ja kaasava noorsootöö
põhimõtetest. See tähendab, et noored on aktiivsed laagris osalejad ja õpikeskkonna loojad. Laagri
läbiva teemana oli keeleõpe integreeritud kõikidesse tegevustesse. Laagris pööratakse suurt tähelepanu
noorte isiklikule arengule ja õpioskuse arendamisele.
Vaba aja veetmise ja õppimise hea kombineerimine tuleb välja ka laagri osalejate ning
lapsevanematelt laagri järel saadud tagasisidest. Laagrisüsteem toimib hästi, 2017. aastal osalesid
laagris esimest korda juhendajatena ka endised osalejad, nii välisnoored kui tuginoored.
Valdkondlikud probleemid:
Kuigi tagasipöördumine Eestisse on viimase kahe aasta jooksul suurenenud, elab välismaal endiselt
palju eesti lapsi, kelleni emakeeleõppe võimalused eri põhjustel ei jõua. See soodustab laste
assimileerumist asukohamaa rahvastiku hulka ning sidemete hääbumist Eestiga. Väliseesti laste ja
noorte jaoks on endiselt vähe võimalusi keelekeskkonnas (Eestis) eesti keele õppimiseks ja
eakaaslastega suhtlemiseks.
Nii 2015. aastal valminud rahvuskaaslase programmi mõju-uuring kui ka 2017. a valminud HTMi
tagasipöördujate haridusega seotud probleemide kaardistamise uuring tõid välja, et Eestisse naasnud
perede lastel esineb raskusi haridussüsteemi kohanemisega ning peamiselt on see seotud laste eesti
keele oskusega. Haridusasutuste hinnangul on keelega seotud probleemid ainsad, mis takistavad
kohanemist.
8
Igal aastal lahkub Eestist 700-800 last vanuses 5-14, kes võiks mingil eluetapil Eestisse (sh ka
haridussüsteemi) tagasi pöörduda. Probleemiks on, et enamikul juhtudel katkeb laste ja vanemate side
Eesti haridusasutusega ja ei jätku eesti keele õpe emakeelena Eesti põhikooli õppekava alusel.
Viimastel aastatel on Eestisse tagasi pöördunud aastas u 600 Eesti kodakondsusega last ja noort
vanuses 5-19.
Probleemiks on olnud ka elukohajärgsete koolikohtade leidmine tagasipöördujate lastele, kes ei lähe
esimesse klassi. Koolikoha tagamine on kohalike omavalitsuste vastutus.
Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde
kujundamise toetamine
Meetme tulemus: kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste
ühtekuuluvustunne
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2015 2017 Vahetase 2017
Toetatud 20 30 35 35 35 26
kultuuriürituste arv
Lähetatud 3 21 4 6 4 5
juhendajate arv
Meetme eest vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium.
Rahastaja: Kultuuriministeerium.
Kaasrahastajad: riigikantselei (toetus välismaal tegutsevatele eesti kogukondadele kultuuriprojektide
korraldamisel ja kultuurikollektiivide ning loomeinimeste kontaktide loomisel1), Haridus- ja
Teadusministeerium (toetus idapoolsete eesti seltside keeleõppeks ja haridustegevusteks) ja
Siseministeerium (kiriklik tegevus).
Meetme tegevuste rahastamine on toimunud taotlusvoorude „Väliseesti kultuuriühingute
toetusprogramm“ ja „Eesti kultuur maailmas“ kaudu, mille eesmärk on toetada väliseesti
kultuuriühingute tegevust ja välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide
korraldamist ja neist osavõttu. Kultuuriministeerium rahastab täiendavalt Helsingi Eesti Maja tegevusi.
Meetme raames rahastati nii ida- kui läänediasporaa kultuuriüritusi, kultuurikollektiivide ja
loomeinimeste kultuurivahetust väliseesti kogukondadega, väliseestlaste osalust Eesti laulupidudel,
piirkondlikel laulupäevadel ja folkloorifestivalidel. Toetati rahvuskaaslaste kultuuriprojekte, mis
aitasid kaasa väliseesti ühenduste kontaktidele Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja
vabaühenduste tasandil. Toetati Eesti kultuuritegelaste esinemisi väliseesti üritustel, mentorite ja
dirigentide lähetamist väliseesti tantsu- ja laulukollektiividele.
2017. aastal toimus lisaks väliseesti kultuuriprojektide konkursile riigikantselei rahastatud Eesti
Vabariik 100 tähistamiseks mõeldud taotlusvoor.
Kultuuriürituste ja konverentside toetamine
Kultuuriürituste läbi viimist ja konverentside korraldamist toetati aruandeperioodi jooksul väliseesti
kultuuriühingute projektikonkursilt.
1
2017. ja 2018. aastal.
9
2014. aastal esitati konkursile 46 projekti, millest toetati 30 taotlust. 2015. aastal esitati konkursile 52
projekti, millest toetati 24 taotlust. 2016. aastal esitati konkursile 41 projekti, millest toetati 23 taotlust.
2017. aastal toimunud kahele konkursile (väliseesti kultuuriprojektide konkursile lisaks ka EV 100
konkurss) laekus 87 taotlust, millest toetust said 28 projekti.
Graafik 2. Väliseesti kultuuriprojektide konkursile esitatud ja sealt rahastatud projektide arv.
Aastate jooksul on konkursilt toetatud väliseesti tantsukollektiivide ja laulukooride esinemisreise
välismaal ja Eestis, kultuuripäevade, filmifestivalide, rahvatantsurühmade koolituste ning näituste
korraldamist väliseesti kogukondades, Eesti teatritruppide ja muusikute esinemisreise väliseesti
kogukondades ning EV 100 ürituste ettevalmistust. Toetust on saanud nii ida- kui ka läänediasporaas
asuvad organisatsioonid.
Konverentsid
2015. aastal toimus Narvas III rahvuskaaslaste programmi konverents, kus tutvustati "Rahvuskaaslaste
programmi 2009–2013" mõju-uuringut, käsitleti väliseestlaskonna muutusi ning otsiti võimalusi,
kuidas arendada riigi rahvuskaaslaste poliitikat, lähendada kodu- ja välismaal elavaid eestlasi ning
säilitada eesti keelt, meelt ja rahvuskultuuri väljaspool Eestit.
Arvestades väljarändes toimunud muutusi, peatuti konverentsil varasemalt rohkem rändega seotud
teemadel; käsitleti tööturuga seotud probleeme ning arutleti nii Eestist lahkumise põhjuste kui ka
tagasituleku eelduste üle. Toimusid töötoad kõigi programmis kajastatud meetmete teemadel, mille
kokkuvõtteid ja tagasisidet on kasutatud programmi edasises elluviimises. Konverentsil osales 110
inimest 13 riigist.
Juhendajate saatmine ja juhtide koolitamine
Perioodil 2014–2017 toetati väliseesti koore ja rahvatantsurühmi Lätis, Venemaal, Rootsis, Belgias,
Luksemburgis, Ühendkuningriigis, Iirimaal ja USA-s Eestist professionaalsete juhendajate saatmisega.
Väliskogukondadel on jätkuvalt huvi osaleda laulu- ja tantsupeol ning ka teistel
rahvakultuurisündmustel Eestis. Laulu- ja Tantsupeo SA on eesti seltsidele välismaal lähetanud
laulupidude repertuaari ning MTÜ Eesti Instituut on toetanud väliseesti ühendusi eesti kultuuri
10
tutvustavate materjalide ja õppevaraga. Rahvatantsurühmade mentorkoolituste elluviimisi
koordineerib Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, kelle eesmärk on aidata kaasa
rahvatantsurühmade ja rahvamuusika kollektiivide professionaalsele juhendamisele.
Väliseesti suurüritused
Väliseesti suurürituste korraldamist on toetatud nii väliseesti kultuuriprojektide konkursi kui ka
taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ 2015. aastal loodud alaprogrammi abil, mis toetab osavõttu
väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ning kõrgetasemelistest
kultuuriprojektidest välismaal. Programmist on toetatud Lääneranniku Eesti Päevi Whistleris ja Los
Angeleses, Austraalia Eesti päevi Adelaide`is, Melbourne`is ja Sidneys. Lisaks toetati 2017. aastal
toimunud EV 100 projektikonkursi kaudu mitmete 2018. aastal toimuvate suurürituste
ettevalmistamist (nt Stockholm, Toronto, Washington, Peterburi).
Teabevahetus
Teabevahetus kodu- ja väliseestlaste vahel toimub nii trükimeedia kui ka internetiportaalide
vahendusel. Väliseesti ajalehti antakse kas paberkandjal ja/või digitaalselt välja Ühendkuningriigis
(Eesti Hääl), Saksamaal (Eesti Rada), Venemaal (Peterburi Teataja), Austraalias (Meie Kodu), Rootsis
(Stockholmi Eesti Päevaleht), Ameerika Ühendriikides (Vaba Eesti Sõna).
Kanada eestlaskonnal on aktiivsed veebiportaalid Estonian World Review (https://www.eesti.ca) ja
Global Estonian (https://globalestonian.com). Rahvuskaaslaste programmi kodulehekülg
(www.hm.ee/rahvuskaaslased) kajastab väliseesti organisatsioonide kontaktandmeid ning erinevat
väliseestlusega seonduvat infot. Välismaal asuvate eesti keele õpetuskohtade info on kättesaadav
kodulehel „Eesti keel ja kultuur maailmas“ (https:/ekkm.estinst.ee). Väliseestlastega seotud tegevusi
kajastab ka Kultuuriministeeriumi kodulehekülg (https://www.kul.ee) ja ministeeriumi igakuine
infokiri. Väliseesti kultuurisündmused kajastusid portaalis http://www.kultuur.info ja
https://www.ev100.ee.
Rahvuskaaslaste programmi tegevustest teavitati regulaarselt avalikkust Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi, Integratsiooni SA ja MTÜ Eesti
Instituut pressiteadete kaudu. Väliseestlaste elu ja üritusi on kajastanud ka Eesti Rahvusringhääling ja
teised eesti meediaväljaanded.
Aruandeperioodil on väliseesti meediaväljaannetest toetatud Peterburi Teatajat ja ajalehte Krimmi
Eestlased (viimane ilmus vaid aastal 2014).
Kiriklik tegevus
Kiriklikke teenistusi viib diasporaade juures ellu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK)
Misjonikeskus. Perioodil 2014–2017 toimus kiriklik kogukonnatöö Moskvas, Peterburis, Petseris,
Ülem-Suetukis, Helsingis, Vilniuses, Riias, Brüsselis, Baltimore’is. Austraalias Sydney’isse ja
Melbourne’i tegi 2017. aastal visiidi EELK peapiiskop Urmas Viilma. Misjonikeskus pidas väliseesti
kogukondades jumalateenistusi ja surnuaiapühi, ametitalitusi ning hingehoidlikke vestlusi, saatis
kogudustele eestikeelset kirjandust ning ajalehte Eesti Kirik. Eriti tihe koostöö oli Peterburi eesti
kogudusega, kus koostööpartneritena osalesid Eesti Kontsert, Ingeri kirik ja EV Peakonsulaat
Peterburis.
11
Valdkondlikud probleemid:
Välismaal asuvad eesti kultuuriseltsid vajavad tihedamat infovahetust ja hästi toimivat veebikanalit
kontaktvõrgustiku toetuseks. Erilist tähelepanu vajab nn kolmas rändelaine ehk 1990. aastatel ja pärast
Eesti liitumist Euroopa Liiduga lahkunud, et vältida uue põlvkonna sidemete hääbumist Eestiga.
Näiteks Soomes, kus elab suurim Eesti diasporaa, on eestlastel suhteliselt vähe jõulisi kultuuriseltse ja
seltside vaheline kontaktvõrgustik ning ühistegevus on alles kujunemas. Väliseesti ajakirjandus on
hääbumas ning interneti- ja sotsiaalmeedia-põhine ajakirjandus toimub suures osas kodanikualgatuse
korras ilma Eesti riigipoolse toeta.
Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks
tegemise toetamine
Meetme tulemus: on tagatud väliseesti kultuuripärandi säilimine
Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetase
2017
Lisandunud kogutud, 9 11 11 14 15 15
heades tingimustes
säilitatavate ja
kaardistatud väliseesti
arhiivikogude arv
Lisandunud 9 17 16 20 19 15
korrastatud väliseesti
arhiivikogude arv
Lisandunud 11 11 7 30 13 25
digiteeritud ja
kasutatavate väliseesti
arhiivikogude arv
Juurdepääs väliseesti Töötab BaltHerNeti Portaalis on ajakohased BaltHerNeti portaal on
arhiiviainesele ühtse portaal, mis koondab väliseesti maluasutuste saanud uue veebi-
veebivärava/portaali informatsiooni Balti kontaktandmed, portaal versiooni. Portaalis on
kaudu diasporaa koondab informatsiooni ajakohased väliseesti
kultuuripärandi Balti diasporaa maluasutuste
leidumuse ja kultuuripärandi leidumuse ja kontaktandmed, portaal
sellealase tegevuse sellealase tegevuse kohta koondab informatsiooni
kohta; avalikkusele on Balti diasporaa
kättesaadav kultuuripärandi leidumuse
koondtabel eesti ja sellealase tegevuse
mäluasutustes kohta
säilitatava väliseesti
arhiivikogude kohta;
käimas on
pilootprojekt kogude
veebis kirjeldamise
keskkonna
rakendamiseks
Meetme eest vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium.
Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium.
12
Väliseesti kultuuripärandi kogumine, korrastamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine
Väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine toimub
rahvuskaaslaste programmi väliseesti arhiiviprojektide konkursi kaudu, mida korraldab Rahvusarhiiv.
Programmi aruandeperioodi jooksul on enim toetatud väliseesti kultuuripärandi kogumist,
korrastamist, digiteerimist, kirjeldamist, publitseerimist ja koostöövõrgustike tööd. Tähelepanu on
pööratud nii läänes kui ka idas asuvatele kogukondadele ning lisaks kirjalikele materjalidele on
regulaarselt toetatud audiovisuaalse materjali kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist.
Konkursi üheks keskseks põhimõtteks on olnud, et sõltumata pärandi kuuluvusest (riiklikus või
eraomandis) jõuaks võimalikult suur hulk sellest Eestis asuvatesse mäluasutustesse, kus seda saavad
kasutada kõik soovijad.
Kokku esitati aastatel 2014–2017 konkursile 221 taotlust, millest toetati 181 projekti. Välismaalt
esitatud taotlused moodustavad 20% konkursile esitatud projektidest ning on saabunud peamiselt
USA-st, Kanadast, Rootsist, Ühendkuningriigist, Leedust, Tšehhist ja Soomest.
Graafik 3. Väliseesti arhiiviprojektide konkursile esitatud ja sealt rahastatud projektide arv.
Eestis on suuremad väliseesti arhiivipärandiga tegelevad asutused Kirjandusmuuseum, Rahvusarhiiv,
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja MTÜ Baltic Heritage Network. Välismaal Rootsi
Eestlaste Liit ja Eesti Õppetöö Keskus Kanadas. Enamik taotlusi keskendus läänes asuvate
kogukondade pärandi temaatikale, kuid igal aastal on konkursilt toetuse saanud vähemalt kolm-neli
projekti, mille uurimiskeskmes on olnud eesti kultuuripärand idapoolsetes riikides.
Silmapaistvamate projektidena võib välja tuua Bostoni Eesti Seltsi ja Rootsi Eestlase Liidu
filmikogude digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist, Siemensi töötustdisainer Tõnis Käost valminud
näitust, Soome sõjaväes tegutsenud eestlastest vabatahtlike ja eesti pagulasi puudutava materjali
kättesaadavaks tegemist, väliseesti raamatute bibliograafia "Eesti raamat välismaal 1944–2010"
valmimist, Eesti Filmi Andmebaasi väliseesti filmi- ja teemakollektsiooni loomist ning kirjanike Ilmar
Talve, Enn Nõu, Helga Nõu ja diplomaadi Oskar Eugen Öpiku arhiivipärandi Eestisse toomist ning
kättesaadavaks tegemist.
13
Koostöövõrgustike arendamine
Programmist on igal aastal toetatud MTÜ Baltic Heritage Network tegevusi. MTÜ Baltic Heritage
Network koondab, nõustab ja toetab välismaal asuvaid eesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja
kättesaadavaks tegemisega tegelevaid organisatsioone. Samuti on Eesti mäluasutuste juurest
kogukondadesse saadetud professionaalseid arhivaare, kes aitavad materjali kas kohapeal või Eestis
säilitamiseks ette valmistada ning kes on läbi viinud mitmeid arhiivindusalaseid koolitusi kohalikele
eestlastele.
Valdkondlikud probleemid:
Idapoolsetel eestlastel on suhteliselt vähe jõulisi kultuuriseltse, kes suudaks tegeleda eestlaste
kultuuripärandi kogumisega. Seetõttu laekub sealt kogukondadest ka väga vähe arhiiviprojekte.
Rahvuskaaslaste programm on kutsunud ellu mitmed väga head algatused, mida aga võib programmi
lõppedes ähvardada hääbumine (nt MTÜ Baltic Heritage Network).
Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine
Meetme tulemus: väliseestlastele on loodud toetusvõimalused Eestisse tagasipöördumiseks
Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 Vahetase
2013 2017
Eraldatud 70 70 122 117 119 110
tagasipöördumistoetuste
arv
Nõustamist saanud 80 53 116 69 68 135
inimeste arv
Meetme eest vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium.
Peamine rahastaja: Kultuuriministeerium.
Tagasipöördumise toetamine ja nõustamine
Integratsiooni Sihtasutus toetab pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja
Eesti kodanike Eestisse naasmist, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust2 ning pakkudes
nõustamisteenust. Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti
elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või
sündinud välisriigis ja vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ning sotsiaalse seisundi
tõttu toetust. Alla 30-aastane noorele, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei
rakendu võõrsil elamise 10 aasta nõuet. Täpsem info tagasipöördujatele kajastub Integratsiooni
Sihtasutuse kodulehel, kuhu on koondatud info perearstiteenuste, kohalikes omavalitsustes lasteaia- ja
koolikoha leidmise, Eesti töötukassas töö otsingute ja tööalaste valikute, juhiloa ja auto registreerimise
ning kodakondsus- ja rahvastikutoimingute jm kohta.
Integratsiooni Sihtasutuse juures tegutseb 2014. aasta sügisest nõustamiskeskus3. Nõustamisele on
oodatud igaüks, kellel on küsimusi Eestis elamise kohta, sh Eesti elamisloa, eesti keele õppe ning
2 Integratsiooni SA kodulehekülg: https://www.integratsioon.ee/tagasipoordumistoetus
3 Euroopa Sotsiaalfondi lõimumismeetme projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist
toetavad tegevused“ tegevus 5.1 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“.
14
praktiseerimise kohta. Infot saab küsida ka kõigi muude Eesti elukorraldust ning tegutsemist
puudutavate teemade kohta, nagu haridus, töö, elukoht, arstiabiteenus ja sotsiaalteenused.
Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse töötajad suunavad inimesi edasi vastava ametkonna või
teenusepakkuja juurde, aitavad tutvuda võimalike avalike teenustega ning on toeks riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutustega suhtlemisel. Tagasipöördumistoetuse määramisel eelistatakse lastega peresid.
2014. a. määrati tagasipöördumistoetusi 70 inimesele, 2015. aastal 122 inimesele, 2016. aastal 117
inimesele ja 2017. aastal 119 inimesele.
Nende eestlastest tagasipöördujate puhul, kes ei oska piisaval määral eesti keelt ja kes on sündinud
võõrsil või seal kaua elanud, rakendatakse kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on
uussisserändajate aitamine Eestis kohanemisraskuste ületamisel ja lõimumisel ühiskonda.
Eraldiseisvat tagasipöördujate kohanemisprogrammi loodud ei ole. Kui tagasipöörduja on Eesti
kodanik, saavad Integratsiooni Sihtasutus ja Töötukassa vajadusel pakkuda erinevaid koolitusi.
Tagasipöördumine kasvab ja koos sellega ka toetust ning nõustamist vajavate isikute arv.
Tagasipöördujate jaoks on olulisemaks teemaks töö leidmine.
Tagasipöördujate koolitus
Tagasipöördujatele ja nende pereliikmetele korraldatakse kohanemiskoolitusi eesti, vene ja inglise
keeles. Et tagasipöördujad on erineva erialase ja haridustaustaga ning nende kvalifikatsioon ei pruugi
vastata Eesti tööturu tingimustele, abistatakse neid edasise karjääri valikul ja töökoha leidmisel,
pakutakse Töötukassa poolt tuge ümber- ja täiendusõppeks.
Ametnike koolitamine
Kohalike omavalitsuste, pensioniametite, tööturu- ja migratsiooniametnikele, välisesinduste töötajatele
jt tagasipöördujatega kokku puutuvatele spetsialistidele edastatakse infot, kuid ellu ei ole viidud
koolitusi ega loodud koostöövõrgustikku eri ametiasutuste vahel, mis pakuks tuge tagasipöördujate
probleemide lahendamiseks. Eesti.ee kodulehel on loodud eraldi infoleht tagasipöördujatele.4
Eestisse elama asumise võimalused
Eesti kodakondsust mitteomaval etnilisel eestlasel on võimalik taotleda kiirendatud korras Eesti
elamisluba kas siseriiklikult või läbi Eesti välisesinduste. Elamisloa alusel Eestis elavale isikule
laieneb kogu Eesti riigi sotsiaaltoetuste süsteem. Perioodil 2014–2017 on rahvuskaaslaste programmi
toel Eestisse tagasi pöördunud 428 inimest. Tagasi pöördutakse peamiselt Soomest, Iirimaalt,
Suurbritanniast, Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest. Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast pöörduvad
peredena tagasi peamiselt 2000. aastate alguses Eestist välja rännanud noored. Venemaalt ja teistest
SRÜ riikidest pöörduvad tagasi etnilised eestlased (sh ka Eesti kodanikud), kes on kas võõrsil
sündinud või Eestist välja rännanud lapsena koos vanematega nõukogude perioodil.
4
https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/eestisse-tagasipoeoerdujale/
15
Laste osakaal toetuse saajate hulgas oli 2014. a – 25,7%, 2015. a – 42%, 2916. a – 41% ja 2017. a – 33
%. Valdav osa lapsi kuuluvad töötute tagasipöördujate perekondadesse. Töötus võõrsil on üks
olulistest mõjuteguritest, mille ajendil tagasipöördumine ette võetakse. Kasvavas trendis on kodumaale
tagasipöördumine Eestis elava pere juurde naasmise tõttu. Varasemalt on oluliseks tagasipöördumise
põhjuseks olnud ka sõjakolded SRÜ riikides.
Valdkondlikud probleemid:
Sageli ei ole tagasipöördujate keeletase ega teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest siin hakkama
saamiseks piisavad ning suurel osal tagasirännanutest esineb kohanemisprobleeme, seda isegi
suhteliselt lühikest aega välismaal elamise korral. Kohanemisprobleemid on seotud sobiva töö
leidmisega, seoses Eestisse naasmisega tekkiva elatustaseme languse ning majanduslikult kehvema
toimetulekuga.
Tagasipöördujatele suunatud teenused (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste
maksmine jm) vajavad ühtset arendusprotsessi. Tagasipöördumispoliitika oluliseks faktoriks ei ole
ainult tagasipöördujate hulk, vaid ka sihtgrupi integreerimine vastu võtvasse ühiskonda ning
sisenemine Eesti tööturule, mistõttu tuleb leida täiendavaid võimalusi, et soodustada tagasipöördujate
kohanemist Eesti ühiskonnaga.
16
Ülevaade programmi uute tegevuste elluviimisest
Nr Tegevus Tulemus
1. Lähetatakse praktikante välismaal asuvatesse eesti koolidesse, pakkudes Igal aastal on Eestist lähetatud praktikante Helsingis ja Stockholmis Täidetud
rohkematele õpetuskohtadele võimalust korraldada oma tööd Eestist lähetatud asuvatesse eesti lasteaedadesse. Tegevus jätkub ning seda on kavas
õpetaja juhendamisel. laiendada koolidele.
2. Suurendatakse laste suviste eesti keele ja meele laagrikohtade arvu ning Igal aastal on laagrites saanud osaleda vähemalt 90 väliseesti last, 2015. ja Täidetud
laiendatakse analoogset laagrit lootsprojektina ka kuni 26–aastastele väliseesti 2016. aastal osales 120 väliseesti last. 2016. aastal käivitati 18-26-
noortele. aastastele väliseesti noortele suunatud noortevahetus, kus on osalenud 20
noort aastas.
3. Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi laiendamiseks pakutakse Stipendiumiprogramm pakub eesti keele õppe stipendiume. Täidetud
erialaõpingute kõrval stipendiume ka ainult eesti keele õpinguteks, mis annab
noortele võimaluse keelekeskkonnas viibida ning soovi korral hiljem
erialaõpinguid alustada.
4. Planeeritakse välismaal töötavate eesti keele õpetajate iga-aastaseid Lisaks Eestile on toimunud üleilma eesti keele õpetajate kohtumised Täidetud
täienduskoolitusi sihtriikides ning rakendatakse ka internetipõhiseid erinevates Euroopa riikides. Skype vahendusel toimus koolitus Austraalias
koolitusvõimalusi. töötavatele eesti keele ja kultuuri õpetajatele.
5. Panustatakse terviklike ja erinevaid keeletasemeid hõlmavate e-õppe Valminud on eesti keele A1-A2-taseme e-õppe kursuse „Keeleklikk“ Täidetud
materjalide loomisse. ingliskeelne versioon, toetatakse välismaal elavatele eesti lastele suunatud
Üleilmakooli tegevust, käib eesti keele B1-taseme e-õppe kursuse
„Keeletee“ arendus. Valminud on eesti keele õppe metoodikavideod.
6. Väliseesti kultuuriüritusi kasutatakse laiemalt Eesti identiteedi tugevdamiseks, Välismaal korraldatavatele eesti keele päevadele on kaasatud nii välismaa Täidetud
kultuuriekspordiks ja Eesti tutvustamiseks väliseestlaste asukohariikides, kõrgkoolides töötavad lektorid kui ka õpetuskohtades töötavad eesti keele
kaasates sellesse ka väljaspool Eestit töötavaid eesti keele ja kultuuri õpetajaid ja kultuuri õpetajad. Väliseesti kultuuriüritustel osalevad nii kohalikud kui
ning lektoreid. ka Eestist pärit kollektiivid.
7. Pööratakse enam tähelepanu audiovisuaalse arhiiviainese kogumisele, Aruandeperioodi jooksul on kogutud ja kättesaadavaks tehtud hulgaliselt Täidetud
kirjeldamisele, korrastamisele ja juurdepääsu tagamisele. Nooremas eas väliseesti audiovisuaalset pärandit, mille sees on mh audiovisuaalse
17
väliseestlaste kaasamiseks ja praegu tekkiva pärandi talletamiseks kasutatakse veebiväljaandena valminud „Siberi eestlaste laulud“, Bostoni Eesti Seltsi
uudseid veebipõhiseid lahendusi ning sotsiaalmeediat — nt mäluasutuste vahel filmikogu ja Rootsi Eestlaste Liidu 16 mm filmikogu digiteerimine ja
levivat ja üha enam rakendatavat kasutajate kaasamist (crowdsourcing) kättesaadavaks tegemine ning enne Teist maailmasõda Eestis välja antud
vajalike tööde tegemisel. heliplaatide Eestisse toomine. Rahvusarhiivi kodulehel on valminud
kasutajaliides väliseesti arhiivide kogude kirjeldamiseks ning MTÜ Baltic
Heritage Network korraldab regulaarseid noorte väliseesti kultuuripärandi
uurijate seminare Eestis.
8. Eestisse naasmisel rakendatakse nende eestlastest tagasipöördujate puhul, kes Eestisse naasmisel rakendatakse kohanemisprogrammi vaid nende Osaliselt
ei oska piisaval määral eesti keelt ja kes on sündinud võõrsil või seal kaua eestlastest tagasipöördujate puhul, kel puudub Eesti kodakondsus. täidetud
elanud, kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on tagasipöördujate aitamine Tagasipöördujatele on lisaks pakutud nõustamisteenust ning rahalisi
Eestisse kolimisel, kohanemisraskuste ületamisel ja lõimumisel ühiskonda; toetusi. Tagasipöördujatele suunatud teenuste pakkumine (nõustamine,
tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) vajab täiendavat
analüüsi.
9. Programmi toetusel tähistatakse Eesti Vabariigi 100. juubelit 2018. aastal ka Taotlusvoorude „Eesti kultuur maailmas“ ja „Eesti Vabariik 100“ kaudu Täidetud
väliseesti kogukondades. on 2017. ja ka 2018. aastal toetatud Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistavate
ürituste ettevalmistamist eestlaste kogukondades üle maailma.
18
Programmi arendamine 2018–2020
Programmi nõukogul on koostöös programmi täitmises osalevate ministeeriumidega plaanis järgmised
tegevused:
1) korraldada arutelud ja analüüs tagasipöördujatele suunatud teenuste (nõustamine, tööturu
võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) arendamise teemal. Pidades silmas
väliseestlaskonna tagasipöördumist, on oluline riigi poolt teadvustada ja kasutada selget ja
konkreetsete eesmärkidega tegevust, et toetada tagasipöördujate kohanemist ja lõimumist
Eesti ühiskonda ja haridussüsteemi, tagasipöördumist toetavate ühiste sotsiaalvõrgustike teket
ning tööturu- ja sotsiaalteenuseid.
2) Laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal, sh Üleilmakooli ning teisi e-õppe rakendusi
ning panustada senisest rohkem keelekeskkonnas toimuvatesse kui kõige paremaid tulemusi
andvatesse tegevustesse (nt eesti keele ja meele laagrid, noortevahetused).
3) Esitada 2019. a riigieelarve läbirääkimistele nii tagasipöördujatele suunatud teenuste kui ka
eesti keele õppe võimaluste laiendamiseks lisarahataotlused summas 250 000 (KuM) ja 1
000 000 eurot (HTM).
4) Leida lahendus rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni komplekseks ja ajakohaseks
kajastamiseks üh(is)el veebilehel.
5) Analüüsida rahvuskaaslaste poliitika aluste loomise vajalikkust või kajastada teema loodavas
rahvastikupoliitika alusdokumendis.
6) Alustada läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et järgmine
rahvuskaaslaste programm sisaldaks lisaks haridus- ja kultuurialastele meetmetele ka Eesti
majandusega seotud valdkondi, sh tööturumeetmeid. Kuna tööjõupuudus on Eesti jaoks üks
väljakutsetest, on oluline, et võimalikult palju välismaal elavatest rahvuskaaslastest pöörduks
Eestisse tagasi.
19
Rahvuskaaslaste programm 2014–2020
RAKENDUSPLAAN aastateks 2018–2020
Lühendid: BHN = BaltHerNet, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti Instituut, ENTK – Eesti Noorsootöö Keskus, ES = Emakeele Selts,
HTM = Haridus- ja Teadusministeerium, INSA = Integratsiooni Sihtasutus, KÕA = Kutseõppeasutused, KuM = Kultuuriministeerium, Mälu = Mäluasutused, PPA = Politsei-
ja Piirivalveamet, RA = Rahvusarhiiv, SAA = Sihtasutus Archimedes, SiM = Siseministeerium, VM = Välisministeerium, KK = Kõrgkoolid, ÕK = Õpetuskohad.
Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine
Meetme tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal on suurenenud
Indikaator Vahetase 2018 2019 Sihttase 2020
2017
Toetatud väliseesti laste arv 3700 3700 3950 4200
Väliskeelepäevadel osalenute arv 119 150 170 200
Toetatud eesti keele õpetuskohtade arv 80 80 81 82
Täienduskoolituses osalenud eesti keele õpetajate arv 37 45 50 55
Väliseesti noortele Eesti kõrgkoolides ja kutsehariduskoolides 8 8 8 8
õpingute jätkamiseks antud stipendiumide arv
Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv 90 120 120 120
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid
2018. a 2019. a 2020. a KOKKU
1.1.Eesti riigi poolt õpetajate ja Riia eesti põhikoolis, Ülem-Suetuki HTM EINST VM 52 000 52 000 52 000 156 000
praktikantide välismaale põhikoolis ning Petseri
lähetamine keeltegümnaasiumis on tagatud eesti
keele õpe. On lähetatud praktikante
erinevatesse õpetuskohtadesse
välismaal.
1.2 Eesti keele lisatundide Lisatundidest võtab osa vähemalt 50 HTM HTM EINST 25 000 25 000 25 000 75 000
läbiviimise toetamine õpilast; tegevuse tulemusena säilib
Stockholmi Eesti Koolis laste eesti identiteet ning paraneb eesti
keele oskus.
1.3 Välismaal eesti keele õppe Menetletud on vähemalt 60 taotlust ja HTM EINST ÕK 105 000 105 000 105 000 315 000
toetamisele suunatud lõpparuannet; korraldatud on
rahvuskaaslaste programmi projektide hindamine; konkurss annab
1
haridusprojektide konkursi ülevaate õpetuskeskuste olukorrast
korraldamine ning toetusvajadustest.
1.4 Eesti keele ja kultuuri Toimub koolitus vähemalt 40 HTM SAA EINST, 15 000 15 000 15 000 45 000
õpetajatele (sh Euroopa koolid) õpetajale. KK
täienduskoolituse
korraldamine, mille aluseks on
laienev eesti keele ja kultuuri
õpetamise võrgustik
1.5 Õpetuskeskuste toetamine Tänapäevased kvaliteetsed HTM EINST VM 20 000 20 000 20 000 60 000
õppematerjalidega õppematerjale saadetakse vähemalt 50
õpetuskohta.
1.6 Väliseesti noorte õpingute Erialaõpinguteks saavad stipendiumi HTM SAA VM 100 000 100 000 100 000 300 000
toetamine Eesti kõrg- ja igal aastal esmakordselt kuni 12 KK
kutseharidussüsteemis väliseesti noort. Stipendium eesti keele KÕA
õpinguteks antakse igal aastal kuni 10
väliseesti noorele.
1.7 Eestikeelsete e-õppe Tagada inglise ja vene keele baasil HTM HTM EINST 57 500 57 500 57 500 172 500
materjalide loomine ja eesti keele algtaseme e-kursuse ÕK
arendamine eesti päritolu „Keeleklikk“ õpetajatugi. Arendada
noorte eesti keele säilitamiseks välja eesti keele B1-taseme e-õppe
ja parandamiseks kursus „Keeletee“, alustada B2-taseme
e-õppe kursuse loomist ning toetada
Üleilmakooli tegevust.1
1.8 Keelepäevade Eesti keele päevad toimuvad HTM ES ES 10 000 10 000 10 000 30 000
korraldamine väljaspool Eestit regulaarselt suuremates eesti VM
elavatele eestlastele ning eesti kogukondades.
päritolu inimestele2
1.9 Korraldatakse laste suvised Toimuvad keelelaagrid vähemalt 90 HTM INSA VM 42 000 42 000 42 000 126 000
eesti keele ja meele laagreid väliseesti lapsele. Keelekeskkonnas KuM 19 173 19 173 19 173 57 519
Eesti erinevates paikades areneb laste eesti keele oskus ning Riigi- 60 000 0 0 60 000
kinnistub eesti identiteet. kantselei
2.0 Noortevahetuste Toimuvad noortevahetused vähemalt HTM ENTK VM 27 000 27 000 27 000 81 000
korraldamine väliseesti 20 väliseesti noorele vanuses 18-26
noortele Eestis eluaastat. Noortevahetused annavad
võimaluse viibida keelekeskkonnas,
1
30 000 eurot Üleilmakooli tegevusteks tuleb igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusprogrammist.
2 Rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi muudest vahenditest.
2
külastada Eesti riigiasutusi ja
ettevõtteid ning tutvuda Eestis
õppimise ja töötamise võimalustega.
Summa 532 673 472 673 472 673 1 478 019
Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine
Meetme tulemus: kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste ühtekuuluvustunne
Indikaator Vahetase 2017 2018 2019 Sihttase 2020
Toetatud kultuuriürituste arv 35 35 40 40
Lähetatud juhendajate arv 4 4 6 6
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid
2018. a 2019. a 2020. a KOKKU
2.1. Väliseesti kultuuritegevuse Toetatud on Eesti kultuurikollektiivide KuM KuM VM 90 000 90 000 90 000 270 000
toetamine ja loomeinimeste kultuurivahetust HTM INSA EINST 4000 4000 4000 12 000
projektikonkurssidelt väliseesti kogukondadega, väliseesti Riigi- 40 000 0 0 40 000
„Väliseesti kultuuriühingute kultuuriprojekte ja festivale ning kantselei
toetusprogramm“, „Eesti seltside haridustegevust, toimub
kultuur maailmas“ ja „Eesti väliseesti koori- ja tantsujuhtide
Vabariik 100“ täiendõpe ja väliseesti kooride,
rahvatantsurühmade jt
kultuurikollektiivide professionaalne
juhendamine; toimuvad teabeseminarid
Eestis. Programmi veebilehe kaudu
paraneb avalikkuse informeeritus
rahvuskaaslaste poliitika eesmärkidest.
2018. aastal on toetatud Eesti Vabariik
100 tähistamist kogukondades.
2.2. Kiriklik tegevus eestlaste Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku SiM EELK VM 10 000 10 000 10 000 30 000
kogukondades maailmas Misjonikeskus on korraldanud
kiriklikku tööd eestlaste kogukondades
üle maailma.
2.3. Eesti Majade tegevuse On toetatud Helsingi Eesti Majas KuM KuM VM 30 000 30 000 30 000 90 000
toetamine välismaal toimuvate Eestiga seotud tegevuste ja
ürituste läbi viimist.
Summa 174 000 134 000 134 000 442 000
3
Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine
Meetme tulemus: on tagatud väliseesti kultuuripärandi säilimine
Indikaator Vahetase 2017 2018 2019 Sihttase 2020
Lisandunud kogutud ja 15 15 16 17
heades tingimustes
säilitatavate väliseesti
arhiivikogude arv
Lisandunud korrastatud 19 19 20 21
väliseesti arhiivikogude arv
Lisandunud digiteeritud 13 13 14 15
väliseesti arhiivikogude arv
Lisandunud valdkondlike 6 6 7 8
publikatsioonide arv
Valdkondlikku teadmist 6 6 7 8
tugevdavate korraldatud
ürituste arv
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid
2018. a 2019. a 2020. a KOKKU
3.1. Väliseesti arhiiviprojektide Väliseesti kultuuripärandit on HTM RA Mälu
konkursi korraldamine kaardistatud, kogutud, säilitatud ja BHN
avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Mälu
Toimub koordineeritud ja läbimõeldud
kogumistöö. Suureneb korraldatud ja
kättesaadavate kogude hulk ja kasvab
kasutus- ja tagatiskoopiate hulk.
Paranevad kogude säilitustingimused. 163 000 163 000 163 000 489 000
Jätkub mäluasutuste materjalide
korrastamine ning säilikute
digiteerimine, laieneb veebipõhine
juurdepääs väliseesti kultuuripärandile.
Jätkatakse Eesti arhivaaride lähetamist
asukohamaadesse, toetatakse erinevate
kultuuripärandi koostöövõrgustike
tööd.
Summa 163 000 163 000 163 000 489 000
4
Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine
Meetme tulemus: väliseestlastele on loodud toetusvõimalused Eestisse tagasipöördumiseks
Indikaator Vahetase 2017 2018 2019 Sihttase 2020
Eraldatud tagasipöördumistoetuste arv 119 120 170 220
Nõustamist saanud inimeste arv 68 70 210 280
Tegevused ja maksumus
Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid
2018. a 2019. a 2020. a KOKKU
4.1 Tagasipöördujate nõustamine Eestisse elama asumise suhtes KuM INSA - Töökuludes
tagasipöördumisega seotud küsimustes õige otsuse tegemine ning
enne ja pärast tagasipöördumist pärast tagasipöördumist
ladusam taas kohanemine
Eestiga.
4.2 Rahalised tagasipöördumistoetused Tagasipöördujate parem KuM INSA 85 000 85 000 85 000 255 000
stardipositsioon.
Tagasipöördujate Tagasipöördujate hõlpsam KuM INSA Koolitus- Töökuludes
kohanemiskoolitused, mis sisaldavad kohanemine Eestis, suurem töö firmad
vastavalt inimese vajadusele eesti keele leidmise tõenäosus ning
kursusi ja/või kodaniku-, ajaloo-, ning väiksem vaesusesse langemise
kultuuriõpet risk.
4.3 Tagasipöördujatega töötavate Ametnike parem informeeritus KuM INSA Töökuludes
ametnike informeerimine ja ja toetav suhtumine
koolitamine tagasipöördujatesse.
4.4 Tagasipöördujate informeerimine Välisriikides elavatel eestlastel KuM INSA VM Töökuludes
programmi veebilehe, infoloendite, on piisav info PPA
trükiste, külastuste jm vahendusel tagasipöördumise otsuse
tegemiseks.
Summa 85 000 85 000 85 000 255 000
Kokku 955 173 855 173 855 173 2 665 519
Rahastajate kulud aastate lõikes 2018 2019 2020 Kokku
Haridus- ja Teadusministeerium 620 500 620 500 620 500 1 861 500
Kultuuriministeerium 224 173 224 173 224 173 672 519
Siseministeerium 10 000 10 000 10 000 30 000
Riigikantselei 100 000 0 0 100 000
Kokku 954 673 854 673 854 673 2 664 019
5
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0349 - Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/036e70cd-fbeb-4b31-86c8-1025f914954c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/036e70cd-fbeb-4b31-86c8-1025f914954c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main