dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 11. aprill 2018
Viit
1-12/900-1
Registreeritud
11. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Anne-Ly Reimaa
Lahendamise tähtaeg
2. mai 2018

Failid

  • 📎HTM-1925.bdoc1627 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Rahandusministeerium 10.04.2018 nr 8-1/18/1925 Siseministeerium Välisministeerium Riigikantselei Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Rahvuskaaslaste programmi 2014-2017 rakendusplaani täitmine.pdf 4. Rahvuskaaslaste programmi 2014-2017 aasta vahearuanne.pdf 5. Rahvuskaaslaste programmi 2018-2020 rakendusplaan.pdf Andero Adamson 735 0225 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … aprill 2018 nr Päevakorrapunkt nr Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan 1. Võtta teadmiseks „Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan“. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär Seletuskiri eelnõu „Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan“ juurde Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 üldeesmärk on, et välismaal elavatel eestlastel oleks side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatrieerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit. Programmil on neli meedet: 1) välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine; 2) välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine; 3) väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine; 4) väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine. Vahearuanne annab ülevaate programmi rakendamisest aastatel 2014–2017 ning sõnastab ettepanekud valdkonna edasiseks arendamiseks. Vahearuande koostamisel on lähtutud programmi tekstis kasutatavast valdkondade struktuurist. Programmi rahaliste vahendite kasutamisest annab ülevaate vahearuandele lisatud rakendusplaani täitmise ülevaade. Programmi juhtis rahvuskaaslaste programmi nõukogu ning seda rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja riigikantselei eelarvetest. Välisministeerium osales programmi elluviimises oma põhitegevuse kaudu. Programmi vahearuande ja 2018.–2020. a rakendusplaani on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson ([email protected], 7350 225) ning rahvuskaaslaste programmi nõukogu liikmed. 2014–2017. aasta vahearuanne Programmi panustati perioodi jooksul riigieelarvest 3 442 785 eurot. Sellest 2 514 179 eurot tuli Haridus- ja Teadusministeeriumi, 858 606 eurot Kultuuriministeeriumi, 40 000 eurot riigikantselei ning 30 000 eurot Siseministeeriumi eelarvest. Rahvuskaaslaste programmi rakendamisse on nelja aastaga panustatud 430 769 eurot rohkem kui algselt planeeritud. Lisaraha on programmi olnud võimalik leida Kultuuriministeeriumi ja riigikantselei taotlusvoorude „Eesti kultuur maailmas“ ja „Eesti Vabariik 100“ kaudu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusvaldkonnalt. 2013/2014. õppeaasta sügisel jõustunud kõrgharidusreform on võimaldanud osa programmi I meetme all kirjeldatud rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi vahendeid suunata eesti keele ja eestikeelse õppe toetamiseks välismaal. Aruandeperioodil ei ole õnnestunud saavutada programmi tulemusindikaatori vahetaseme eesmärki, sest eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal osalejate arv ei ole nii kasvanud, nagu planeeritud. Seda on mõjutanud asjaolu, et viimastel aastatel on suurenenud Eestisse tagasiränne, teisalt ei jõua eesti keele õppe võimalused piisavalt inimesteni, kes elavad väljaspool keskusi, kus õpetuskeskused üldjuhul asuvad. Sihttase korrigeeritakse uue perioodi rakendusplaanis ning selle saavutamiseks panustatakse programmi raames edaspidi rohkem eesti keele õppe (sh e-õppe1) võimaluste loomisse. Teisalt on täidetud või osaliselt täidetud kõik programmi kavandatud uued tegevused, mille kohta annab täpsema ülevaate vahearuande eelviimane peatükk. Programmi tegevused on enim mõjutanud eesti keele õppe kättesaadavust ja korraldust, samuti kultuuri ja eestluse säilitamist välismaal. Tagasipöördujatele suunatud teenuste (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) arendamine vajab täiendavat analüüsi, sest hetkel on puudu nii tagasipöördujatele pakutavast nõustamisteenusest kui ka rahalistest toetustest. 1 Üleilmakooli tegevuste laiendamine ja eesti keele B1-taseme e-õppe kursuse loomine. 2015. aastal valminud rahvuskaaslaste programmi (2009–2013) mõju-uuring tõi välja, et vajalik on parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt. Järeldust võib laiendada ka hetkel kehtivale rahvuskaaslaste programmile, sest programmi sihtrühmade informeeritus programmi tegevuste olemasolust on endiselt madal. Samuti on vajadus ühe keskse infoportaali järele, mis koondaks teabe riiklike toetusmeetmete, Eestist lahkumise ja tagasipöördumise kohta. 2018–2020. aasta rakendusplaan Programmi eelarve on 2018. aastal 954 673 eurot, 2019. ja 2020. aastal 854 673 eurot. 2018. aastal on programmil kasutada täiendavad 100 000 eurot riigikantselei eelarvest EV 100 tähistamiseks väliseesti kogukondades ning Eestis toimuvate eesti keele ja meele laagrite täiendavate vahetuste korraldamiseks. 2015. aastal valminud Riigikontrolli aruanne „Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest“ ja rahvuskaaslaste programmi 2009–2013 mõju-uuring leidsid, et riik peaks senisest efektiivsemalt tegelema tagasirände soodustamisega ja samuti väljarände vähendamisega. Nii 2015. aastal valminud rahvuskaaslase programmi mõju-uuring kui ka 2017. a valminud HTMi tagasipöördujate haridusega seotud probleemide kaardistamise uuring tõid välja, et Eestisse naasnud perede lastel esineb raskusi haridussüsteemi kohanemisega ning peamiselt on see seotud laste eesti keele oskusega. Haridusasutuste hinnangul on keelega seotud probleemid ainsad, mis takistavad kohanemist. Igal aastal lahkub Eestist 700-800 last vanuses 5-14, kes võiks mingil eluetapil Eestisse (sh ka haridussüsteemi) tagasi pöörduda. Probleemiks on, et enamikul juhtudel katkeb laste ja vanemate side Eesti haridusasutusega ja ei jätku eesti keele õpe emakeelena Eesti põhikooli õppekava alusel. Viimastel aastatel on Eestisse tagasi pöördunud aastas u 600 Eesti kodakondsusega last ja noort vanuses 5-19. Toetudes uuringutele ja programmi rakendamise käigus saadud tagasisidele, kavandab programmi nõukogu eelseisval perioodil järgmisi arendustöid: 1) korraldada arutelud ja analüüs tagasipöördujatele suunatud teenuste (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) arendamise teemal. Pidades silmas väliseestlaskonna tagasipöördumist, on oluline riigi poolt teadvustada ja kasutada selget ning konkreetsete eesmärkidega tegevust, et toetada tagasipöördujate kohanemist ja lõimumist Eesti ühiskonda ning haridussüsteemi, tagasipöördumist toetavate ühiste sotsiaalvõrgustike teket ning tööturu- ja sotsiaalteenuseid. 2) Laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal, sh toetada Üleilmakooli laiendamist ja teisi e- õppe rakendusi ning panustada senisest rohkem keelekeskkonnas toimuvatesse kui kõige paremaid tulemusi andvatesse tegevustesse (nt eesti keele ja meele laagrid ja noortevahetused). 3) Esitada 2019. a riigieelarve läbirääkimistele nii tagasipöördujatele suunatud teenuste kui ka eesti keele õppe võimaluste laiendamiseks lisarahataotlused summas 1 000 000 (HTM) ja 250 000 eurot (KuM). 4) Leida lahendus rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni komplekseks ja ajakohaseks kajastamiseks üh(is)el veebilehel. 5) Analüüsida rahvuskaaslaste poliitika aluste loomise vajalikkust või kajastada teema loodavas rahvastikupoliitika alusdokumendis. 6) Alustada läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et järgmine rahvuskaaslaste programm sisaldaks lisaks haridus- ja kultuurialastele meetmetele ka Eesti majandusega seotud valdkondi, sh tööturumeetmeid. Kuna tööjõupuudus on Eesti jaoks üks väljakutsetest, on oluline, et võimalikult palju välismaal elavatest rahvuskaaslastest pöörduks Eestisse tagasi. Välismaalt Eestisse tagasi pöörduvate rahvuskaaslaste kasvav hulk välismaal toob kaasa kõrgendatud ootused ka rahvuskaaslaste programmile. Vajalik on toetuste suurendamine juba olemasolevates valdkondades – välismaal elavate eesti laste suure arvu tõttu ennekõike eesti keele õpetamiseks, samuti kultuuri ja identiteedi säilitamiseks ning tagasipöördumise toetamiseks – ning uute valdkondade hõlmamiseks. Programmi vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan edastatakse kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler Rahvuskaaslaste programm 2014–2020 RAKENDUSPLAANi täitmine aastatel 2014–2017 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EELK = Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti Instituut, ENTK = Eesti Noorsootöö Keskus, ES = Emakeele Selts, HTM = Haridus- ja Teadusministeerium, INSA = Integratsiooni Sihtasutus, KÕA = Kutseõppeasutused, KuM = Kultuuriministeerium, Mälu = Mäluasutused, PPA = Politsei- ja Piirivalveamet, RA = Rahvusarhiiv, SAA = Sihtasutus Archimedes, SiM = Siseministeerium, VM = Välisministeerium, KK = Kõrgkoolid, ÕK = Õpetuskohad. Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine Meetme tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal on suurenenud Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme 2017. a eesmärk Toetatud väliseesti laste arv 3200 3250 3300 3500 3700 4100 Väliskeelepäevadel osalenute arv 150 179 146 236 119 200 Toetatud eesti keele õpetuskohtade arv 50 59 63 70 80 55 Täienduskoolituses osalenud eesti keele õpetajate arv 55 40 50 46 37 75 Väliseesti noortele Eesti kõrgkoolides ja kutsehariduskoolides 8 8 8 5 8 12 õpingute jätkamiseks antud stipendiumide arv Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv 60 89 120 120 90 80 Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes 2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU 1.1.Eesti riigi poolt õpetajate ja Riia eesti põhikoolis, Ülem-Suetuki HTM EINST VM 73 000 51 650 43 900 43 900 212 450 praktikantide välismaale põhikoolis ning Petseri lähetamine keeltegümnaasiumis on tagatud eesti keele õpe. Aleksandrovka keskkoolis lõppes Eestist lähetatud õpetaja juhendamisel õpe 2015. aastal 1.2 Eesti keele lisatundide Lisatundidest võtab osa vähemalt 50 HTM HTM EINST 22 000 22 000 25 000 25 000 94 000 läbiviimise toetamine õpilast; tegevuse tulemusena säilib Stockholmi Eesti Koolis laste eesti identiteet ning paraneb eesti keele oskus 1.3 Välismaal eesti keele õppe Menetletud on vähemalt 60 taotlust ja HTM EINST ÕK 105 098 150 725 212 417 94 085 562 325 toetamisele suunatud lõpparuannet; korraldatud on rahvuskaaslaste programmi projektide hindamine; konkurss annab ülevaate õpetuskeskuste olukorrast 1 haridusprojektide konkursi ning toetusvajadustest. Kasutusele on korraldamine võetud õpetuskohtade püsirahastusmudel. 1.4 Eesti keele ja kultuuri Toimub koolitus vähemalt 50 õpetajale HTM SAA EINST, 16 000 19 000 16 299 10 263 61 562 õpetajatele (sh Euroopa koolid) KK täienduskoolituse korraldamine, mille aluseks on pidevalt laienev eesti keele ja kultuuri õpetamise võrgustik 1.5 Õpetuskeskuste toetamine Tänapäevased kvaliteetsed HTM EINST VM 30 480 28 034 30 000 20 000 108 514 õppematerjalidega õppematerjale saadetakse vähemalt 50 õpetuskohta 1.6 Väliseesti noorte õpingute Erialaõpinguteks saavad stipendiumi HTM SAA VM 103 105 01 117 000 118 000 338 105 toetamine Eesti kõrg- ja igal aastal esmakordselt kuni 12 KK kutseharidussüsteemis väliseesti noort. Stipendium eesti keele KÕA õpinguteks antakse igal aastal kuni 10 väliseesti noorele 1.7 Eestikeelsete e-õppe Tagada inglise ja vene keele baasil HTM HTM EINST 41 168 21 800 32 400 64 125 159 493 materjalide loomine ja eesti keele algtaseme e-kursuse ÕK arendamine eesti päritolu „Keeleklikk“ õpetajatugi. Alates 2015. noorte eesti keele säilitamiseks aastast on toetatud Üleilmakooli ja parandamiseks tegevust ning 2017. alustati B1-taseme eesti keele e-õppe kursuse „Keeletee“ arendamist 1.8 Keelepäevade Eesti keele päevad toimuvad HTM ES ES 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 korraldamine väljaspool Eestit regulaarselt suuremates eesti VM elavatele eestlastele ning eesti kogukondades päritolu inimestele 1.9 Korraldatakse laste suvised Toimuvad keelelaagrid vähemalt 70 HTM INSA VM 42 000 42 000 60 330 47 681 192 011 eesti keele ja meele laagrid väliseesti lapsele. Keelekeskkonnas KuM 21 274 24 000 24 000 21 000 90 274 ning lootsprojektina 18–26- areneb laste eesti keele oskus ning aastastele väliseesti noortele kinnistub eesti identiteet lühike Eestit, eesti keelt ja kultuuri tutvustav eakohase programmiga õppereis 2.0 Noortevahetuste Toimuvad noortevahetused vähemalt HTM ENTK VM 0 0 25 000 27 000 52 000 korraldamine väliseesti 20 väliseesti noorele vanuses 18-26 noortele Eestis eluaastat. Noortevahetused annavad võimaluse viibida keelekeskkonnas, külastada Eesti riigiasutusi ja 1 Täiendavat raha ei eraldatud, tegevusi viidi ellu 2012. ja 2013. a jääkide eest. 2 ettevõtteid ning tutvuda siin õppimise ja töötamise võimalustega Summa 464 125 369 209 596 346 481 054 1 910 734 Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine Meetme tulemus: kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste ühtekuuluvustunne Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme 2017. a eesmärk Toetatud kultuuriürituste arv 20 30 35 35 35 26 Lähetatud juhendajate arv 3 21 4 6 4 5 Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes 2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU 2.1. Väliseesti kultuuritegevuse Toetatud on Eesti kultuurikollektiivide KuM KuM VM 35 500 89 450 98 873 143 754 367 577 toetamine ja loomeinimeste kultuurivahetust HTM VM EINST 3200 20 026 3000 4000 30 226 projektikonkurssidelt väliseesti kogukondadega, väliseesti Riigi- 0 0 0 40 000 40 000 „Väliseesti kultuuriühingute kultuuriprojekte ja festivale, toimub kantselei toetusprogramm“, „Eesti väliseesti koori- ja tantsujuhtide kultuur maailmas“2 ja „Eesti täiendõpe ja väliseesti kooride, Vabariik 100“3 rahvatantsurühmade jt kultuurikollektiivide professionaalne juhendamine; toimuvad teabeseminarid Eestis. Programmi veebilehe kaudu paraneb avalikkuse informeeritus rahvuskaaslaste poliitika eesmärkidest. HTM perioodi jooksul toetanud väliseesti kultuuriseltside haridustegevust ning 2015. aastal rahastanud programmi konverentsi korraldamist Tartu Ülikooli Narva kolledžis 2.2. Kiriklik tegevus eestlaste Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku SiM EELK VM 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 kogukondades maailmas4 (EELK) Misjonikeskus on korraldanud 2 Ei toimunud 2014. aastal. 3 Toimus 2016. ja 2017. aastal. 4 2014. aastal rahastas tegevust HTM, 2015. aastast anti riigieelarvemuudatusega vahendid üle Siseministeeriumile. 3 kiriklikku tööd kogukondades Soomes, Venemaal, Belgias, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Leedus 2.3. Eesti Majade tegevuse On toetatud Helsingi Eesti Majas KuM KuM VM 30 000 30 000 30 000 30 000 120 000 toetamine välismaal toimuvate Eestiga seotud tegevuste ja ürituste läbi viimist Summa 78 700 149 476 141 873 227 754 597 803 4 Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine Meetme tulemus: on tagatud väliseesti kultuuripärandi säilimine Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme 2017. a eesmärk Lisandunud kogutud ja heades 9 11 11 14 15 15 tingimustes säilitatavate väliseesti arhiivikogude arv Lisandunud korrastatud 9 17 16 20 19 15 väliseesti arhiivikogude arv Lisandunud digiteeritud 11 11 7 30 13 25 väliseesti arhiivikogude arv Juurdepääs väliseesti Töötab BaltHerNeti portaal, mis koondab Portaalis on ajakohased väliseesti BaltHerNeti portaal on saanud uue veebi- arhiiviainesele ühtse informatsiooni Balti diasporaa kultuuripärandi maluasutuste kontaktandmed, portaal versiooni. Portaalis on ajakohased väliseesti veebivärava/portaali kaudu leidumuse ja sellealase tegevuse kohta; koondab informatsiooni Balti diasporaa maluasutuste kontaktandmed, portaal koondab avalikkusele on kättesaadav koondtabel eesti kultuuripärandi leidumuse ja sellealase informatsiooni Balti diasporaa kultuuripärandi mäluasutustes säilitatava väliseesti arhiivikogude tegevuse kohta. leidumuse ja sellealase tegevuse kohta. kohta; käimas on pilootprojekt kogude veebis Rahvusarhiivi kodulehel on valminud kirjeldamise keskkonna rakendamiseks kasutajaliides väliseesti arhiivide kogude kirjeldamiseks Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes 2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU 3.1. Väliseesti Väliseesti kultuuripärandit on kaardistatud, kogutud, HTM RA Mälu 163 331 163 331 163 331 163 500 653 493 arhiiviprojektide säilitatud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud. BHN konkursi Toimub koordineeritud ja läbimõeldud kogumistöö. Mälu korraldamine Suureneb korraldatud ja kättesaadavate kogude hulk ja kasvab kasutus- ja tagatiskoopiate hulk. Paranevad kogude säilitustingimused. Jätkub mäluasutuste materjalide korrastamine ning säilikute digiteerimine, laieneb veebipõhine juurdepääs väliseesti kultuuripärandile. Jätkatakse Eesti arhivaaride lähetamist asukohamaadesse, toetatakse erinevate kultuuripärandi koostöövõrgustike tööd Summa 163 331 163 331 163 331 163 500 653 493 5 Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine Meetme tulemus: väliseestlastele on loodud toetusvõimalused Eestisse tagasipöördumiseks Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetaseme 2017. a eesmärk Eraldatud tagasipöördumistoetuste arv 70 70 122 117 119 110 Nõustamist saanud inimeste arv 80 53 116 69 68 135 Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid Maksumuse prognoos eurodes 2014. a 2015. a 2016. a 2017. a KOKKU 4.1 Tagasipöördujate nõustamine Eestisse elama asumise suhtes KuM INSA - Töökuludes tagasipöördumisega seotud õige otsuse tegemine ning pärast küsimustes enne ja pärast tagasipöördumist ladusam taas tagasipöördumist kohanemine Eestiga 4.2 Rahalised Tagasipöördujate parem KuM INSA 63 910 79 258 62 587 75 000 280 755 tagasipöördumistoetused stardipositsioon Tagasipöördujate Tagasipöördujate hõlpsam KuM INSA Koolitus- 0 Suunatud uusimmigrantide kohanemismeetmesse kohanemiskoolitused, mis sisaldavad kohanemine Eestis, suurem töö firmad vastavalt inimese vajadusele eesti leidmise tõenäosus ning väiksem keele kursusi ja/või kodaniku-, vaesusesse langemise risk ajaloo-, ning kultuuriõpet 4.3 Tagasipöördujatega töötavate Ametnike parem informeeritus ja KuM INSA Töökuludes ametnike informeerimine ja toetav suhtumine koolitamine tagasipöördujatesse 4.4 Tagasipöördujate informeerimine Välisriikides elavatel eestlastel KuM INSA VM Töökuludes programmi veebilehe, infoloendite, on piisav info tagasipöördumise PPA trükiste, külastuste jm vahendusel otsuse tegemiseks Summa 63 910 79 258 62 587 75 000 280 755 Kokku 770 066 761 274 964 137 947 308 3 442 785 Rahastajate kulud aastate lõikes 2014 2015 2016 2017 Kokku Haridus- ja Teadusministeerium 619 382 528 566 738 677 627 554 2 514 179 Kultuuriministeerium 150 684 222 708 215 460 269 754 858 606 Siseministeerium 0 10 000 10 000 10 000 30 000 Riigikantselei 0 0 0 40 000 40 000 Kokku 770 066 761 274 964 137 947 308 3 442 785 6 7 Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne 1 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 3 Tulemusindikaator: .............................................................................................................................. 4 Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine ............................................................................................................................................. 4 Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine ............................................................................................................................................................. 9 Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine .. 12 Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine .................................................... 14 Ülevaade programmi uute tegevuste elluviimisest ............................................................................ 17 Programmi arendamine 2018–2020 .................................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 vahearuanne annab ülevaate programmi tegevuste ellu- viimisest aastatel 2014–2017. Vahearuande koostamisel on lähtutud programmis kasutatavast valdkondade struktuurist, programmi rahaliste vahendite kasutamisest annab ülevaate vahearuandele lisatud rakendusplaani täitmise ülevaade. Programmi panustati antud perioodil riigieelarvest 3 442 785 eurot. Sellest 2 514 179 eurot tuli Haridus- ja Teadusministeeriumi, 858 606 eurot Kultuuriministeeriumi, 40 000 eurot riigikantselei ning 30 000 eurot Siseministeeriumi eelarvest. Välisministeerium toetas programmi täitmist oma põhitegevuse kaudu. Rahvuskaaslaste programmi rakendamisse on võrreldes algselt planeerituga panustatud 430 769 eurot rohkem. Lisaraha tuli Kultuuriministeeriumi ja riigikantselei eelarvetest. Programmil on neli meedet: 1) välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine; 2) välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine; 3) väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine; 4) väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine. Programmi tegevustest ja indikaatoritest on enamik täidetud. Programmi täitmata indikaatorite kohta on lisatud selgitus vastava tegevuse juurde. Programmi kavandatud kõik uued tegevused on täidetud või osaliselt täidetud. Täpsema ülevaate nende kohta annab aruande eelviimane peatükk. Kultuuriministeeriumi ja riigikantselei taotlusvoorude „Eesti kultuur maailmas“ ja „Eesti Vabariik 100“ (edaspidi EV 100) raames programmi eelarvele lisatud rahalised vahendid on võimaldanud täiendavalt toetada programmi II meetme tegevusi ning ette valmistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamist väliseesti kogukondades. 2013/2014. õppeaasta sügisel jõustunud kõrgharidusreform on võimaldanud osa I meetme all kirjeldatud rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi vahendeid suunata eesti keele ja eestikeelse õppe toetamiseks välismaal. Vahearuande lõpus on esitatud ülevaade arendustegevustest, mida programmi nõukogul on kavas programmi täitmises osalevate ministeeriumidega aastatel 2018–2020 algatada. 3 Tulemusindikaator: Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetase 2017 Väliseestlasi osalemas eesti keele 3350 3429 3446 3736 3819 4300 õppes ja päevadel Eestis ja välismaal Programmi tulemusindikaatori vahetaseme eesmärk on saavutamata, sest eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal osalejate arv ei ole kasvanud nii, nagu planeeritud. Seda on mõjutanud asjaolu, et viimastel aastatel on suurenenud Eestisse tagasiränne, teisalt ei jõua eesti keele õppe võimalused alati inimesteni, kes elavad väljaspool keskusi, kus õpetuskeskused üldjuhul asuvad. Sihttase korrigeeritakse uue perioodi rakendusplaanis ning programmil on edaspidi kavas rohkem panustada eesti keele e-õppe võimaluste loomisse. Väliskeelepäevade korraldamisel on koostöös Emakeele Seltsiga välja töötatud uus keelepäevade kontseptsioon, mis keskendub senisest enam erineva taustaga sihtrühmadele ning laiendab keelepäevadel käsitletavaid teemasid vastavalt kogukondade ootustele ja vajadustele. Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine Meetme tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal on suurenenud Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetase 2017 Toetatud välismaal 3200 3250 3300 3500 3700 4100 elavate eesti laste arv Väliskeelepäevadel 150 179 146 236 119 200 osalenute arv Toetatud eesti 50 51 50 55 63 55 keele õpetuskohtade arv Täienduskoolituses 55 100 124 130 113 75 osalenud eesti keele õpetajate arv Väliseesti noortele 8 8 8 5 8 12 Eesti kõrgkoolides ja kutsehariduskoolid es õpingute jätkamiseks antud stipendiumide arv Eesti keele ja 60 89 120 120 90 80 meele laagrites osalevate laste arv Meetme eest vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium. Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium. Kaasrahastaja: Kultuuriministeerium välismaal elavate eesti lastele suunatud suviste eesti keele ja meele laagrite korraldamisel. Eestikeelne ja eesti keele õpetus Eesti keele õppijate arv on programmi aruandeperioodi kasvanud vähem kui planeeritud, sest viimastel aastatel on suurenenud Eestisse tagasiränne ning eesti keele õppe võimalused ei jõua alati väljas pool 4 keskusi elavate inimesteni. Siiski on aruandeperioodil lisanud uusi õpetuskohti Lääne-Euroopas ning programmi toel Eestist lähetatud eesti keele õpetajad jätkavad tööd Riia Eesti põhikoolis, Petseri Keeltegümnaasiumis ja Ülem-Suetuki põhikoolis. Samuti on eesti keele tundide läbiviimiseks programmist püsitoetust saanud Stockholmi Eesti Kool. 2015. aastal kutsus HTM Eestist lähetatud õpetaja tagasi Aleksandrovka keskkoolist Krimmis valitseva poliitilise olukorra tõttu. 2013/2014. a 2014/2015. a 2015/2016. a 2016/2017. a 2017/2018. a Välismaal eesti keelt õpetavate 59 63 70 75 80 üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste arv Välismaal eesti keelt õppivate laste 3200 3250 3300 3500 3700 arv Tabel 1. Eesti keele õppurid väljaspool Eestit 2013/14.–2017/18. õppeaastal. Eesti keele õpetamise toetamist välismaa õpetuskohtades vahendatakse kaks korda aastas toimuva rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkursi kaudu. Konkursilt on toetatud erineva taustaga eesti keele ja kultuuri õppega seotud projekte (sh õppetöö läbiviimine, õppematerjalide koostamine, õppereisid, koolitused, ürituste korraldamine jm). 2014. aastal esitati konkursile 78 taotlust, millest toetati 67 projekti. 2015. aastal esitati konkursile 91 taotlust, nendest toetuse sai 87 projekti. 2016. aastal esitati konkursile 104 taotlust, millest toetati 90 projekti. 2017. aastal laekus 76 projekti, millest toetust anti 73 projektile. Kokku esitati aastatel 2014-2017 konkursile 441 taotlust, millest toetati 323 projekti. Graafik 1. Väliseesti haridusprojektide konkursile esitatud ja sealt rahastatud projektide arv. Suurim hulk konkursile esitatud projekte on seotud eesti keele õppe korraldamisega kogukondades. Pikemat aega on toetatud ka üleilmset eesti keele õpetajate kohtumist mõnes Euroopa riigis, kus 5 õpetatakse eesti keelt. Tegemist on välismaal eesti keelt õpetavate õpetajate ja koolijuhtide oma initsiatiiviga, mida Eesti riik toetab rahvuskaaslaste programmi kaudu ja mis panustab välismaal töötavate eesti keele õpetajate koolitamisse. Samuti on konkursilt rahastatud hulgaliselt keeleõppega seotud huvitegevusi, õppereise ja keelelaagrite korraldamist nii asukohamaades kui ka Eestis. Konkursi üheks silmapaistvaks tegevuseks on olnud Eesti alushariduse õppekava üliõpilaste praktika toetamine Helsingis ja Stockholmis asuvates eesti lasteaedades. Eesti keel ja e-õpe Eesti keele e-õppel on täita oluline roll, sest võimaldab oma emakeelt õppida neil, kes elavad kogukondadest kaugemal ning muudab õppimise senisest paindlikumaks. Programmi aruandeperioodi jooksul on toetatud kahte suuremat eesti keele e-õppe lahendust – välismaal elavatele eesti lastele mõeldud Üleilmakooli ning eesti keele e-õppe B1-taseme kursust „Keeletee“. Üleilmakool on välismaal elavatele eesti lastele suunatud e-kool, mille õppetöö toimub e-kursustena Moodle’i keskkonnas ning kus saab õppida eesti keelt ja kirjandust ning teisi aineid eesti keeles – Eesti ajalugu, Eesti maatundmist, matemaatikat. Kokku õpib koolis 2017.-2018. õppeaastal 178 õpilast 21 riigist (Soome, Saksamaa, Šveits, Norra, Venemaa, Belgia, Rootsi, Kanada, Läti, Prantsusmaa, Ukraina, Austria, Gruusia, Iirimaa, Itaalia, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Filipiinid, Serbia, Hispaania, Peruu). 38 õpilast on valinud põhitegevusele lisaks individuaalsed Skype-tunnid kaks korda kuus. Üleilmakool aitab eesti keelt õppida neil, kes soovivad välismaal elades oma emakeelt säilitada, aga aitab ka õpilasi ette valmistada Eesti haridussüsteemi tagasi pöördumiseks. Eesti keele B1-taseme e-õppe kursus „Keeletee“ on jätk populaarsele keeleõppekursusele „Keeleklikk“, mille esimesed peatükid avatakse kasutamiseks 2018. a keskel. Tervikkursus valmib 2019. a alguses. Kursusel käsitletavad teemad on seotud Eesti ühiskonna, riigi, looduse, eesti keele ning kultuuriga ja õpetamiseks kasutatav metoodika sobib eesti keele kui teise keele õppeks. Kursus sobib ülesehituse ja kasutatava metoodika poolest nii individuaalõppijale kui ka keelekursuse osaks. Kursus hõlmab kõiki osaoskusi (kirjutamine, lugemine, kuulamine ja kõnelemine) ning pakub ka õpetajatuge. 2017. aastal valmisid programmi toel seitse eesti keele õpetamise metoodikavideot sarjast „Keelenipid“, mis pakuvad välismaal töötavatele õpetajatele võimalusi eesti keele õppe mitmekesistamiseks. Õppematerjalid ja õppevahendid Õppevara eesti keele õpetamiseks on saadetud kõikidele välismaal tegutsevatele õpetuskohtadele, kes on selleks soovi avaldanud. Kuna programmi võimalused on piiratud, on õppevara saatmisel lähtutud põhimõttest, et esmalt varustatakse õpetuskohad õpikute ja töövihikutega, seejärel teiste materjalidega. Õppevaraga toetati 2014. aastal 51 õpetuskohta, 2015. aastal 50 õpetuskohta, 2016. aastal 55 õpetuskohta ning 2017. aastal 63 õpetuskohta. Välismaal töötavate eesti keele õpetajate täiendusõpe Välismaal töötavatele eesti keele õpetajatele on Eestis igal suvel koolitusi korraldanud Tartu Ülikool ja MTÜ Eesti Instituut. Osalejaid on teavitatud uuematest eesti keele ja kultuuri alastest uurimustest; neile on tutvustatud uuemaid Eestis välja antud õppematerjale ning õpetajatel on olnud võimalus vahetada metoodikaalast oskusteavet. Koolituste korraldamisel on lähtutud põhimõttest, et mitte kõik välismaal eesti keelt õpetavad õpetajad ei ole erialalt eesti filoloogid ning et koolitusel omandatud 6 teadmisi peab olema võimalik õppetöös rakendada. Kõik osalejad said koolituse lõpus ka täiendusõppe tunnistused. Aruandeperioodil toimusid koolitused järgmiselt: 2014. aastal Pärnumaal, osales 40 inimest; 2015. aastal Viljandimaal, osales 50 inimest; 2016. Viinistus, osales 46 inimest; 2017. aastal Naissaarel, osales 37 inimest. Paralleelselt Eestis toimunud koolitustega on välismaal töötavad emakeeleõpetajad ise emakeelepäeva ajal ühes Euroopa riigis korraldanud üleilma eesti keele õpetajate kohtumisi, mille eesmärgiks on vahetada kogemusi, omandada uusi teadmisi ning panustada eestluse hoidmisse välismaal. Väljaspool Eestit toimusid koolitused 2014. aastal Londonis (60 osalejat), 2015. aastal Luksemburgis (74 osalejat), 2016. aastal Stockholmis (83 osalejat) ja 2017. aastal Brüsselis (76 osalejat). 2015. aastal toimus Eestist lähetatud koolitajaga täienduskoolitusseminar Austraalias eesti keelt õpetavatele õpetajatele. Enamus õpetajatest tegelevad eesti keele ja kultuuri õpetamisega oma põhitöö kõrvalt, sageli selleks, et nende oma lapsed saaksid esivanemate kultuurist osa ja suureneks tõenäosus, et lapsed Eestisse tagasi pöörduvad või seal end koduselt tunneksid. Väliseesti noorte õpingute toetamine Eesti kõrg- ja kutseharidussüsteemis 2014. aastal anti stipendium kaheksale väliseesti noorele (kuus erialaõpingute ja kaks eesti keele õppe stipendiumi). 2015. aastal anti stipendium kaheksale väliseesti noorele (neli erialaõpingute ja neli eesti keele õppe stipendiumi). 2016. aastal anti stipendium viiele väliseesti noorele (neli erialaõpingute ja üks eesti keele erialaõpingute stipendiumi). 2017. aastal anti stipendium kaheksale väliseesti noorele (seitse erialaõpingute ja üks eesti keele õppe stipendiumi). Väliseesti noorte õpinguid Eestis on toetatud rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi alusel, mis sisaldab endas nii erialaõpingute kui ka eesti keele kursuste toetamist. Aruandeperioodi jooksul ei ole suurenenud stipendiumiprogrammi esitatud taotluse arv. Kuna sarnaseid stipendiume pakub ka Eesti Üliõpilaste Toetusfond USAs ning väliseesti noored kvalifitseeruvad Erasmus+ ning Eesti riigi poolt pakutavatele teistele mobiilsustoetustele, võib ühest küljest madalat huvi selgitada toetusvõimaluste paljususega. Teisalt vajab stipendiumiprogramm paremat turundamist väliseesti kogukondades. Parem turundustöö ja koostöö Eesti Üliõpilaste Toetusfondiga on stipendiumiprogrammi edaspidine prioriteet. Eesti keele päevad Eesti keele päevad toimusid väliseesti kogukondades järgmiselt: 2014. aastal Londonis (60 osalejat), Peterburis (56), Vilniuses (38), ja Riias (25); 2015. aastal Luksemburgis (74), Brüsselis (32) ja Bolognas (15) ning Milanos (25); 7 2016. aastal Oulus (33), Dublinis (10), Stockholmis (84), Berliinis (30), Viinis (40) ja Peterburis (39); 2017. aastal Brüsselis (76), Vilniuses (25) ja Tamperes (18). Keelepäevadel osalenute taust sõltub üritusel käsitletavatest teemadest, mis ulatuvad keelepoliitikast keele uurimiseni. Peamise publiku moodustavad kohapealsed eesti organisatsioonide liikmed, välisriikide eesti keele üliõpilased, lapsevanemad, estofiilid. Alates 2018. aastast muudetakse keelepäevade korraldamise aluseid, et teadmised keelepäevade korraldamise kohta jõuaksid kaugemale. Kuna välismaal elab palju noori ning lastega peresid, arvestatakse rohkem nende sihtrühmade ootustega (nt keelepäeva ajal tegevused lastele jm). Eesti keele ja meele laagrid Eesti keele ja meele laagrite korraldamise eesmärk on pakkuda välismaal elavatele eesti noortele võimalust viibida keelekeskkonnas, tutvuda Eesti ja selle kultuuriga ning leida eakaaslastest sõpru nii Eestist kui välismaalt. Laagreid korraldas aruandeperioodil MTÜ HeadEst. Eestist pärit Laagris osalenud tuginoorte Aasta Esitas taotluse väliseesti noorte arv arv Vahetuste arv Kokku osalejaid 2017 138 66 24 3 90 2016 163 88 32 4 120 2015 113 88 32 3 120 2014 102 65 24 3 89 Tabel 2. Eesti keele ja meele laagris osalenud noorte arvud. Eesti keele ja kultuuri laagrite korraldamisel lähtuti mitteformaalse õppe ja kaasava noorsootöö põhimõtetest. See tähendab, et noored on aktiivsed laagris osalejad ja õpikeskkonna loojad. Laagri läbiva teemana oli keeleõpe integreeritud kõikidesse tegevustesse. Laagris pööratakse suurt tähelepanu noorte isiklikule arengule ja õpioskuse arendamisele. Vaba aja veetmise ja õppimise hea kombineerimine tuleb välja ka laagri osalejate ning lapsevanematelt laagri järel saadud tagasisidest. Laagrisüsteem toimib hästi, 2017. aastal osalesid laagris esimest korda juhendajatena ka endised osalejad, nii välisnoored kui tuginoored. Valdkondlikud probleemid: Kuigi tagasipöördumine Eestisse on viimase kahe aasta jooksul suurenenud, elab välismaal endiselt palju eesti lapsi, kelleni emakeeleõppe võimalused eri põhjustel ei jõua. See soodustab laste assimileerumist asukohamaa rahvastiku hulka ning sidemete hääbumist Eestiga. Väliseesti laste ja noorte jaoks on endiselt vähe võimalusi keelekeskkonnas (Eestis) eesti keele õppimiseks ja eakaaslastega suhtlemiseks. Nii 2015. aastal valminud rahvuskaaslase programmi mõju-uuring kui ka 2017. a valminud HTMi tagasipöördujate haridusega seotud probleemide kaardistamise uuring tõid välja, et Eestisse naasnud perede lastel esineb raskusi haridussüsteemi kohanemisega ning peamiselt on see seotud laste eesti keele oskusega. Haridusasutuste hinnangul on keelega seotud probleemid ainsad, mis takistavad kohanemist. 8 Igal aastal lahkub Eestist 700-800 last vanuses 5-14, kes võiks mingil eluetapil Eestisse (sh ka haridussüsteemi) tagasi pöörduda. Probleemiks on, et enamikul juhtudel katkeb laste ja vanemate side Eesti haridusasutusega ja ei jätku eesti keele õpe emakeelena Eesti põhikooli õppekava alusel. Viimastel aastatel on Eestisse tagasi pöördunud aastas u 600 Eesti kodakondsusega last ja noort vanuses 5-19. Probleemiks on olnud ka elukohajärgsete koolikohtade leidmine tagasipöördujate lastele, kes ei lähe esimesse klassi. Koolikoha tagamine on kohalike omavalitsuste vastutus. Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine Meetme tulemus: kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste ühtekuuluvustunne Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2015 2017 Vahetase 2017 Toetatud 20 30 35 35 35 26 kultuuriürituste arv Lähetatud 3 21 4 6 4 5 juhendajate arv Meetme eest vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium. Rahastaja: Kultuuriministeerium. Kaasrahastajad: riigikantselei (toetus välismaal tegutsevatele eesti kogukondadele kultuuriprojektide korraldamisel ja kultuurikollektiivide ning loomeinimeste kontaktide loomisel1), Haridus- ja Teadusministeerium (toetus idapoolsete eesti seltside keeleõppeks ja haridustegevusteks) ja Siseministeerium (kiriklik tegevus). Meetme tegevuste rahastamine on toimunud taotlusvoorude „Väliseesti kultuuriühingute toetusprogramm“ ja „Eesti kultuur maailmas“ kaudu, mille eesmärk on toetada väliseesti kultuuriühingute tegevust ja välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist osavõttu. Kultuuriministeerium rahastab täiendavalt Helsingi Eesti Maja tegevusi. Meetme raames rahastati nii ida- kui läänediasporaa kultuuriüritusi, kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kultuurivahetust väliseesti kogukondadega, väliseestlaste osalust Eesti laulupidudel, piirkondlikel laulupäevadel ja folkloorifestivalidel. Toetati rahvuskaaslaste kultuuriprojekte, mis aitasid kaasa väliseesti ühenduste kontaktidele Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühenduste tasandil. Toetati Eesti kultuuritegelaste esinemisi väliseesti üritustel, mentorite ja dirigentide lähetamist väliseesti tantsu- ja laulukollektiividele. 2017. aastal toimus lisaks väliseesti kultuuriprojektide konkursile riigikantselei rahastatud Eesti Vabariik 100 tähistamiseks mõeldud taotlusvoor. Kultuuriürituste ja konverentside toetamine Kultuuriürituste läbi viimist ja konverentside korraldamist toetati aruandeperioodi jooksul väliseesti kultuuriühingute projektikonkursilt. 1 2017. ja 2018. aastal. 9 2014. aastal esitati konkursile 46 projekti, millest toetati 30 taotlust. 2015. aastal esitati konkursile 52 projekti, millest toetati 24 taotlust. 2016. aastal esitati konkursile 41 projekti, millest toetati 23 taotlust. 2017. aastal toimunud kahele konkursile (väliseesti kultuuriprojektide konkursile lisaks ka EV 100 konkurss) laekus 87 taotlust, millest toetust said 28 projekti. Graafik 2. Väliseesti kultuuriprojektide konkursile esitatud ja sealt rahastatud projektide arv. Aastate jooksul on konkursilt toetatud väliseesti tantsukollektiivide ja laulukooride esinemisreise välismaal ja Eestis, kultuuripäevade, filmifestivalide, rahvatantsurühmade koolituste ning näituste korraldamist väliseesti kogukondades, Eesti teatritruppide ja muusikute esinemisreise väliseesti kogukondades ning EV 100 ürituste ettevalmistust. Toetust on saanud nii ida- kui ka läänediasporaas asuvad organisatsioonid. Konverentsid 2015. aastal toimus Narvas III rahvuskaaslaste programmi konverents, kus tutvustati "Rahvuskaaslaste programmi 2009–2013" mõju-uuringut, käsitleti väliseestlaskonna muutusi ning otsiti võimalusi, kuidas arendada riigi rahvuskaaslaste poliitikat, lähendada kodu- ja välismaal elavaid eestlasi ning säilitada eesti keelt, meelt ja rahvuskultuuri väljaspool Eestit. Arvestades väljarändes toimunud muutusi, peatuti konverentsil varasemalt rohkem rändega seotud teemadel; käsitleti tööturuga seotud probleeme ning arutleti nii Eestist lahkumise põhjuste kui ka tagasituleku eelduste üle. Toimusid töötoad kõigi programmis kajastatud meetmete teemadel, mille kokkuvõtteid ja tagasisidet on kasutatud programmi edasises elluviimises. Konverentsil osales 110 inimest 13 riigist. Juhendajate saatmine ja juhtide koolitamine Perioodil 2014–2017 toetati väliseesti koore ja rahvatantsurühmi Lätis, Venemaal, Rootsis, Belgias, Luksemburgis, Ühendkuningriigis, Iirimaal ja USA-s Eestist professionaalsete juhendajate saatmisega. Väliskogukondadel on jätkuvalt huvi osaleda laulu- ja tantsupeol ning ka teistel rahvakultuurisündmustel Eestis. Laulu- ja Tantsupeo SA on eesti seltsidele välismaal lähetanud laulupidude repertuaari ning MTÜ Eesti Instituut on toetanud väliseesti ühendusi eesti kultuuri 10 tutvustavate materjalide ja õppevaraga. Rahvatantsurühmade mentorkoolituste elluviimisi koordineerib Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, kelle eesmärk on aidata kaasa rahvatantsurühmade ja rahvamuusika kollektiivide professionaalsele juhendamisele. Väliseesti suurüritused Väliseesti suurürituste korraldamist on toetatud nii väliseesti kultuuriprojektide konkursi kui ka taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ 2015. aastal loodud alaprogrammi abil, mis toetab osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ning kõrgetasemelistest kultuuriprojektidest välismaal. Programmist on toetatud Lääneranniku Eesti Päevi Whistleris ja Los Angeleses, Austraalia Eesti päevi Adelaide`is, Melbourne`is ja Sidneys. Lisaks toetati 2017. aastal toimunud EV 100 projektikonkursi kaudu mitmete 2018. aastal toimuvate suurürituste ettevalmistamist (nt Stockholm, Toronto, Washington, Peterburi). Teabevahetus Teabevahetus kodu- ja väliseestlaste vahel toimub nii trükimeedia kui ka internetiportaalide vahendusel. Väliseesti ajalehti antakse kas paberkandjal ja/või digitaalselt välja Ühendkuningriigis (Eesti Hääl), Saksamaal (Eesti Rada), Venemaal (Peterburi Teataja), Austraalias (Meie Kodu), Rootsis (Stockholmi Eesti Päevaleht), Ameerika Ühendriikides (Vaba Eesti Sõna). Kanada eestlaskonnal on aktiivsed veebiportaalid Estonian World Review (https://www.eesti.ca) ja Global Estonian (https://globalestonian.com). Rahvuskaaslaste programmi kodulehekülg (www.hm.ee/rahvuskaaslased) kajastab väliseesti organisatsioonide kontaktandmeid ning erinevat väliseestlusega seonduvat infot. Välismaal asuvate eesti keele õpetuskohtade info on kättesaadav kodulehel „Eesti keel ja kultuur maailmas“ (https:/ekkm.estinst.ee). Väliseestlastega seotud tegevusi kajastab ka Kultuuriministeeriumi kodulehekülg (https://www.kul.ee) ja ministeeriumi igakuine infokiri. Väliseesti kultuurisündmused kajastusid portaalis http://www.kultuur.info ja https://www.ev100.ee. Rahvuskaaslaste programmi tegevustest teavitati regulaarselt avalikkust Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi, Integratsiooni SA ja MTÜ Eesti Instituut pressiteadete kaudu. Väliseestlaste elu ja üritusi on kajastanud ka Eesti Rahvusringhääling ja teised eesti meediaväljaanded. Aruandeperioodil on väliseesti meediaväljaannetest toetatud Peterburi Teatajat ja ajalehte Krimmi Eestlased (viimane ilmus vaid aastal 2014). Kiriklik tegevus Kiriklikke teenistusi viib diasporaade juures ellu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Misjonikeskus. Perioodil 2014–2017 toimus kiriklik kogukonnatöö Moskvas, Peterburis, Petseris, Ülem-Suetukis, Helsingis, Vilniuses, Riias, Brüsselis, Baltimore’is. Austraalias Sydney’isse ja Melbourne’i tegi 2017. aastal visiidi EELK peapiiskop Urmas Viilma. Misjonikeskus pidas väliseesti kogukondades jumalateenistusi ja surnuaiapühi, ametitalitusi ning hingehoidlikke vestlusi, saatis kogudustele eestikeelset kirjandust ning ajalehte Eesti Kirik. Eriti tihe koostöö oli Peterburi eesti kogudusega, kus koostööpartneritena osalesid Eesti Kontsert, Ingeri kirik ja EV Peakonsulaat Peterburis. 11 Valdkondlikud probleemid: Välismaal asuvad eesti kultuuriseltsid vajavad tihedamat infovahetust ja hästi toimivat veebikanalit kontaktvõrgustiku toetuseks. Erilist tähelepanu vajab nn kolmas rändelaine ehk 1990. aastatel ja pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga lahkunud, et vältida uue põlvkonna sidemete hääbumist Eestiga. Näiteks Soomes, kus elab suurim Eesti diasporaa, on eestlastel suhteliselt vähe jõulisi kultuuriseltse ja seltside vaheline kontaktvõrgustik ning ühistegevus on alles kujunemas. Väliseesti ajakirjandus on hääbumas ning interneti- ja sotsiaalmeedia-põhine ajakirjandus toimub suures osas kodanikualgatuse korras ilma Eesti riigipoolse toeta. Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine Meetme tulemus: on tagatud väliseesti kultuuripärandi säilimine Indikaator Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 Vahetase 2017 Lisandunud kogutud, 9 11 11 14 15 15 heades tingimustes säilitatavate ja kaardistatud väliseesti arhiivikogude arv Lisandunud 9 17 16 20 19 15 korrastatud väliseesti arhiivikogude arv Lisandunud 11 11 7 30 13 25 digiteeritud ja kasutatavate väliseesti arhiivikogude arv Juurdepääs väliseesti Töötab BaltHerNeti Portaalis on ajakohased BaltHerNeti portaal on arhiiviainesele ühtse portaal, mis koondab väliseesti maluasutuste saanud uue veebi- veebivärava/portaali informatsiooni Balti kontaktandmed, portaal versiooni. Portaalis on kaudu diasporaa koondab informatsiooni ajakohased väliseesti kultuuripärandi Balti diasporaa maluasutuste leidumuse ja kultuuripärandi leidumuse ja kontaktandmed, portaal sellealase tegevuse sellealase tegevuse kohta koondab informatsiooni kohta; avalikkusele on Balti diasporaa kättesaadav kultuuripärandi leidumuse koondtabel eesti ja sellealase tegevuse mäluasutustes kohta säilitatava väliseesti arhiivikogude kohta; käimas on pilootprojekt kogude veebis kirjeldamise keskkonna rakendamiseks Meetme eest vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium. Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium. 12 Väliseesti kultuuripärandi kogumine, korrastamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine Väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine toimub rahvuskaaslaste programmi väliseesti arhiiviprojektide konkursi kaudu, mida korraldab Rahvusarhiiv. Programmi aruandeperioodi jooksul on enim toetatud väliseesti kultuuripärandi kogumist, korrastamist, digiteerimist, kirjeldamist, publitseerimist ja koostöövõrgustike tööd. Tähelepanu on pööratud nii läänes kui ka idas asuvatele kogukondadele ning lisaks kirjalikele materjalidele on regulaarselt toetatud audiovisuaalse materjali kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Konkursi üheks keskseks põhimõtteks on olnud, et sõltumata pärandi kuuluvusest (riiklikus või eraomandis) jõuaks võimalikult suur hulk sellest Eestis asuvatesse mäluasutustesse, kus seda saavad kasutada kõik soovijad. Kokku esitati aastatel 2014–2017 konkursile 221 taotlust, millest toetati 181 projekti. Välismaalt esitatud taotlused moodustavad 20% konkursile esitatud projektidest ning on saabunud peamiselt USA-st, Kanadast, Rootsist, Ühendkuningriigist, Leedust, Tšehhist ja Soomest. Graafik 3. Väliseesti arhiiviprojektide konkursile esitatud ja sealt rahastatud projektide arv. Eestis on suuremad väliseesti arhiivipärandiga tegelevad asutused Kirjandusmuuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja MTÜ Baltic Heritage Network. Välismaal Rootsi Eestlaste Liit ja Eesti Õppetöö Keskus Kanadas. Enamik taotlusi keskendus läänes asuvate kogukondade pärandi temaatikale, kuid igal aastal on konkursilt toetuse saanud vähemalt kolm-neli projekti, mille uurimiskeskmes on olnud eesti kultuuripärand idapoolsetes riikides. Silmapaistvamate projektidena võib välja tuua Bostoni Eesti Seltsi ja Rootsi Eestlase Liidu filmikogude digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist, Siemensi töötustdisainer Tõnis Käost valminud näitust, Soome sõjaväes tegutsenud eestlastest vabatahtlike ja eesti pagulasi puudutava materjali kättesaadavaks tegemist, väliseesti raamatute bibliograafia "Eesti raamat välismaal 1944–2010" valmimist, Eesti Filmi Andmebaasi väliseesti filmi- ja teemakollektsiooni loomist ning kirjanike Ilmar Talve, Enn Nõu, Helga Nõu ja diplomaadi Oskar Eugen Öpiku arhiivipärandi Eestisse toomist ning kättesaadavaks tegemist. 13 Koostöövõrgustike arendamine Programmist on igal aastal toetatud MTÜ Baltic Heritage Network tegevusi. MTÜ Baltic Heritage Network koondab, nõustab ja toetab välismaal asuvaid eesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega tegelevaid organisatsioone. Samuti on Eesti mäluasutuste juurest kogukondadesse saadetud professionaalseid arhivaare, kes aitavad materjali kas kohapeal või Eestis säilitamiseks ette valmistada ning kes on läbi viinud mitmeid arhiivindusalaseid koolitusi kohalikele eestlastele. Valdkondlikud probleemid: Idapoolsetel eestlastel on suhteliselt vähe jõulisi kultuuriseltse, kes suudaks tegeleda eestlaste kultuuripärandi kogumisega. Seetõttu laekub sealt kogukondadest ka väga vähe arhiiviprojekte. Rahvuskaaslaste programm on kutsunud ellu mitmed väga head algatused, mida aga võib programmi lõppedes ähvardada hääbumine (nt MTÜ Baltic Heritage Network). Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine Meetme tulemus: väliseestlastele on loodud toetusvõimalused Eestisse tagasipöördumiseks Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 Vahetase 2013 2017 Eraldatud 70 70 122 117 119 110 tagasipöördumistoetuste arv Nõustamist saanud 80 53 116 69 68 135 inimeste arv Meetme eest vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium. Peamine rahastaja: Kultuuriministeerium. Tagasipöördumise toetamine ja nõustamine Integratsiooni Sihtasutus toetab pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmist, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust2 ning pakkudes nõustamisteenust. Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis ja vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ning sotsiaalse seisundi tõttu toetust. Alla 30-aastane noorele, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei rakendu võõrsil elamise 10 aasta nõuet. Täpsem info tagasipöördujatele kajastub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel, kuhu on koondatud info perearstiteenuste, kohalikes omavalitsustes lasteaia- ja koolikoha leidmise, Eesti töötukassas töö otsingute ja tööalaste valikute, juhiloa ja auto registreerimise ning kodakondsus- ja rahvastikutoimingute jm kohta. Integratsiooni Sihtasutuse juures tegutseb 2014. aasta sügisest nõustamiskeskus3. Nõustamisele on oodatud igaüks, kellel on küsimusi Eestis elamise kohta, sh Eesti elamisloa, eesti keele õppe ning 2 Integratsiooni SA kodulehekülg: https://www.integratsioon.ee/tagasipoordumistoetus 3 Euroopa Sotsiaalfondi lõimumismeetme projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevus 5.1 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“. 14 praktiseerimise kohta. Infot saab küsida ka kõigi muude Eesti elukorraldust ning tegutsemist puudutavate teemade kohta, nagu haridus, töö, elukoht, arstiabiteenus ja sotsiaalteenused. Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse töötajad suunavad inimesi edasi vastava ametkonna või teenusepakkuja juurde, aitavad tutvuda võimalike avalike teenustega ning on toeks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel. Tagasipöördumistoetuse määramisel eelistatakse lastega peresid. 2014. a. määrati tagasipöördumistoetusi 70 inimesele, 2015. aastal 122 inimesele, 2016. aastal 117 inimesele ja 2017. aastal 119 inimesele. Nende eestlastest tagasipöördujate puhul, kes ei oska piisaval määral eesti keelt ja kes on sündinud võõrsil või seal kaua elanud, rakendatakse kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on uussisserändajate aitamine Eestis kohanemisraskuste ületamisel ja lõimumisel ühiskonda. Eraldiseisvat tagasipöördujate kohanemisprogrammi loodud ei ole. Kui tagasipöörduja on Eesti kodanik, saavad Integratsiooni Sihtasutus ja Töötukassa vajadusel pakkuda erinevaid koolitusi. Tagasipöördumine kasvab ja koos sellega ka toetust ning nõustamist vajavate isikute arv. Tagasipöördujate jaoks on olulisemaks teemaks töö leidmine. Tagasipöördujate koolitus Tagasipöördujatele ja nende pereliikmetele korraldatakse kohanemiskoolitusi eesti, vene ja inglise keeles. Et tagasipöördujad on erineva erialase ja haridustaustaga ning nende kvalifikatsioon ei pruugi vastata Eesti tööturu tingimustele, abistatakse neid edasise karjääri valikul ja töökoha leidmisel, pakutakse Töötukassa poolt tuge ümber- ja täiendusõppeks. Ametnike koolitamine Kohalike omavalitsuste, pensioniametite, tööturu- ja migratsiooniametnikele, välisesinduste töötajatele jt tagasipöördujatega kokku puutuvatele spetsialistidele edastatakse infot, kuid ellu ei ole viidud koolitusi ega loodud koostöövõrgustikku eri ametiasutuste vahel, mis pakuks tuge tagasipöördujate probleemide lahendamiseks. Eesti.ee kodulehel on loodud eraldi infoleht tagasipöördujatele.4 Eestisse elama asumise võimalused Eesti kodakondsust mitteomaval etnilisel eestlasel on võimalik taotleda kiirendatud korras Eesti elamisluba kas siseriiklikult või läbi Eesti välisesinduste. Elamisloa alusel Eestis elavale isikule laieneb kogu Eesti riigi sotsiaaltoetuste süsteem. Perioodil 2014–2017 on rahvuskaaslaste programmi toel Eestisse tagasi pöördunud 428 inimest. Tagasi pöördutakse peamiselt Soomest, Iirimaalt, Suurbritanniast, Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest. Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast pöörduvad peredena tagasi peamiselt 2000. aastate alguses Eestist välja rännanud noored. Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest pöörduvad tagasi etnilised eestlased (sh ka Eesti kodanikud), kes on kas võõrsil sündinud või Eestist välja rännanud lapsena koos vanematega nõukogude perioodil. 4 https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/eestisse-tagasipoeoerdujale/ 15 Laste osakaal toetuse saajate hulgas oli 2014. a – 25,7%, 2015. a – 42%, 2916. a – 41% ja 2017. a – 33 %. Valdav osa lapsi kuuluvad töötute tagasipöördujate perekondadesse. Töötus võõrsil on üks olulistest mõjuteguritest, mille ajendil tagasipöördumine ette võetakse. Kasvavas trendis on kodumaale tagasipöördumine Eestis elava pere juurde naasmise tõttu. Varasemalt on oluliseks tagasipöördumise põhjuseks olnud ka sõjakolded SRÜ riikides. Valdkondlikud probleemid: Sageli ei ole tagasipöördujate keeletase ega teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest siin hakkama saamiseks piisavad ning suurel osal tagasirännanutest esineb kohanemisprobleeme, seda isegi suhteliselt lühikest aega välismaal elamise korral. Kohanemisprobleemid on seotud sobiva töö leidmisega, seoses Eestisse naasmisega tekkiva elatustaseme languse ning majanduslikult kehvema toimetulekuga. Tagasipöördujatele suunatud teenused (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) vajavad ühtset arendusprotsessi. Tagasipöördumispoliitika oluliseks faktoriks ei ole ainult tagasipöördujate hulk, vaid ka sihtgrupi integreerimine vastu võtvasse ühiskonda ning sisenemine Eesti tööturule, mistõttu tuleb leida täiendavaid võimalusi, et soodustada tagasipöördujate kohanemist Eesti ühiskonnaga. 16 Ülevaade programmi uute tegevuste elluviimisest Nr Tegevus Tulemus 1. Lähetatakse praktikante välismaal asuvatesse eesti koolidesse, pakkudes Igal aastal on Eestist lähetatud praktikante Helsingis ja Stockholmis Täidetud rohkematele õpetuskohtadele võimalust korraldada oma tööd Eestist lähetatud asuvatesse eesti lasteaedadesse. Tegevus jätkub ning seda on kavas õpetaja juhendamisel. laiendada koolidele. 2. Suurendatakse laste suviste eesti keele ja meele laagrikohtade arvu ning Igal aastal on laagrites saanud osaleda vähemalt 90 väliseesti last, 2015. ja Täidetud laiendatakse analoogset laagrit lootsprojektina ka kuni 26–aastastele väliseesti 2016. aastal osales 120 väliseesti last. 2016. aastal käivitati 18-26- noortele. aastastele väliseesti noortele suunatud noortevahetus, kus on osalenud 20 noort aastas. 3. Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi laiendamiseks pakutakse Stipendiumiprogramm pakub eesti keele õppe stipendiume. Täidetud erialaõpingute kõrval stipendiume ka ainult eesti keele õpinguteks, mis annab noortele võimaluse keelekeskkonnas viibida ning soovi korral hiljem erialaõpinguid alustada. 4. Planeeritakse välismaal töötavate eesti keele õpetajate iga-aastaseid Lisaks Eestile on toimunud üleilma eesti keele õpetajate kohtumised Täidetud täienduskoolitusi sihtriikides ning rakendatakse ka internetipõhiseid erinevates Euroopa riikides. Skype vahendusel toimus koolitus Austraalias koolitusvõimalusi. töötavatele eesti keele ja kultuuri õpetajatele. 5. Panustatakse terviklike ja erinevaid keeletasemeid hõlmavate e-õppe Valminud on eesti keele A1-A2-taseme e-õppe kursuse „Keeleklikk“ Täidetud materjalide loomisse. ingliskeelne versioon, toetatakse välismaal elavatele eesti lastele suunatud Üleilmakooli tegevust, käib eesti keele B1-taseme e-õppe kursuse „Keeletee“ arendus. Valminud on eesti keele õppe metoodikavideod. 6. Väliseesti kultuuriüritusi kasutatakse laiemalt Eesti identiteedi tugevdamiseks, Välismaal korraldatavatele eesti keele päevadele on kaasatud nii välismaa Täidetud kultuuriekspordiks ja Eesti tutvustamiseks väliseestlaste asukohariikides, kõrgkoolides töötavad lektorid kui ka õpetuskohtades töötavad eesti keele kaasates sellesse ka väljaspool Eestit töötavaid eesti keele ja kultuuri õpetajaid ja kultuuri õpetajad. Väliseesti kultuuriüritustel osalevad nii kohalikud kui ning lektoreid. ka Eestist pärit kollektiivid. 7. Pööratakse enam tähelepanu audiovisuaalse arhiiviainese kogumisele, Aruandeperioodi jooksul on kogutud ja kättesaadavaks tehtud hulgaliselt Täidetud kirjeldamisele, korrastamisele ja juurdepääsu tagamisele. Nooremas eas väliseesti audiovisuaalset pärandit, mille sees on mh audiovisuaalse 17 väliseestlaste kaasamiseks ja praegu tekkiva pärandi talletamiseks kasutatakse veebiväljaandena valminud „Siberi eestlaste laulud“, Bostoni Eesti Seltsi uudseid veebipõhiseid lahendusi ning sotsiaalmeediat — nt mäluasutuste vahel filmikogu ja Rootsi Eestlaste Liidu 16 mm filmikogu digiteerimine ja levivat ja üha enam rakendatavat kasutajate kaasamist (crowdsourcing) kättesaadavaks tegemine ning enne Teist maailmasõda Eestis välja antud vajalike tööde tegemisel. heliplaatide Eestisse toomine. Rahvusarhiivi kodulehel on valminud kasutajaliides väliseesti arhiivide kogude kirjeldamiseks ning MTÜ Baltic Heritage Network korraldab regulaarseid noorte väliseesti kultuuripärandi uurijate seminare Eestis. 8. Eestisse naasmisel rakendatakse nende eestlastest tagasipöördujate puhul, kes Eestisse naasmisel rakendatakse kohanemisprogrammi vaid nende Osaliselt ei oska piisaval määral eesti keelt ja kes on sündinud võõrsil või seal kaua eestlastest tagasipöördujate puhul, kel puudub Eesti kodakondsus. täidetud elanud, kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on tagasipöördujate aitamine Tagasipöördujatele on lisaks pakutud nõustamisteenust ning rahalisi Eestisse kolimisel, kohanemisraskuste ületamisel ja lõimumisel ühiskonda; toetusi. Tagasipöördujatele suunatud teenuste pakkumine (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) vajab täiendavat analüüsi. 9. Programmi toetusel tähistatakse Eesti Vabariigi 100. juubelit 2018. aastal ka Taotlusvoorude „Eesti kultuur maailmas“ ja „Eesti Vabariik 100“ kaudu Täidetud väliseesti kogukondades. on 2017. ja ka 2018. aastal toetatud Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistavate ürituste ettevalmistamist eestlaste kogukondades üle maailma. 18 Programmi arendamine 2018–2020 Programmi nõukogul on koostöös programmi täitmises osalevate ministeeriumidega plaanis järgmised tegevused: 1) korraldada arutelud ja analüüs tagasipöördujatele suunatud teenuste (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) arendamise teemal. Pidades silmas väliseestlaskonna tagasipöördumist, on oluline riigi poolt teadvustada ja kasutada selget ja konkreetsete eesmärkidega tegevust, et toetada tagasipöördujate kohanemist ja lõimumist Eesti ühiskonda ja haridussüsteemi, tagasipöördumist toetavate ühiste sotsiaalvõrgustike teket ning tööturu- ja sotsiaalteenuseid. 2) Laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal, sh Üleilmakooli ning teisi e-õppe rakendusi ning panustada senisest rohkem keelekeskkonnas toimuvatesse kui kõige paremaid tulemusi andvatesse tegevustesse (nt eesti keele ja meele laagrid, noortevahetused). 3) Esitada 2019. a riigieelarve läbirääkimistele nii tagasipöördujatele suunatud teenuste kui ka eesti keele õppe võimaluste laiendamiseks lisarahataotlused summas 250 000 (KuM) ja 1 000 000 eurot (HTM). 4) Leida lahendus rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni komplekseks ja ajakohaseks kajastamiseks üh(is)el veebilehel. 5) Analüüsida rahvuskaaslaste poliitika aluste loomise vajalikkust või kajastada teema loodavas rahvastikupoliitika alusdokumendis. 6) Alustada läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et järgmine rahvuskaaslaste programm sisaldaks lisaks haridus- ja kultuurialastele meetmetele ka Eesti majandusega seotud valdkondi, sh tööturumeetmeid. Kuna tööjõupuudus on Eesti jaoks üks väljakutsetest, on oluline, et võimalikult palju välismaal elavatest rahvuskaaslastest pöörduks Eestisse tagasi. 19 Rahvuskaaslaste programm 2014–2020 RAKENDUSPLAAN aastateks 2018–2020 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti Instituut, ENTK – Eesti Noorsootöö Keskus, ES = Emakeele Selts, HTM = Haridus- ja Teadusministeerium, INSA = Integratsiooni Sihtasutus, KÕA = Kutseõppeasutused, KuM = Kultuuriministeerium, Mälu = Mäluasutused, PPA = Politsei- ja Piirivalveamet, RA = Rahvusarhiiv, SAA = Sihtasutus Archimedes, SiM = Siseministeerium, VM = Välisministeerium, KK = Kõrgkoolid, ÕK = Õpetuskohad. Meede 1: välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine Meetme tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal on suurenenud Indikaator Vahetase 2018 2019 Sihttase 2020 2017 Toetatud väliseesti laste arv 3700 3700 3950 4200 Väliskeelepäevadel osalenute arv 119 150 170 200 Toetatud eesti keele õpetuskohtade arv 80 80 81 82 Täienduskoolituses osalenud eesti keele õpetajate arv 37 45 50 55 Väliseesti noortele Eesti kõrgkoolides ja kutsehariduskoolides 8 8 8 8 õpingute jätkamiseks antud stipendiumide arv Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv 90 120 120 120 Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid 2018. a 2019. a 2020. a KOKKU 1.1.Eesti riigi poolt õpetajate ja Riia eesti põhikoolis, Ülem-Suetuki HTM EINST VM 52 000 52 000 52 000 156 000 praktikantide välismaale põhikoolis ning Petseri lähetamine keeltegümnaasiumis on tagatud eesti keele õpe. On lähetatud praktikante erinevatesse õpetuskohtadesse välismaal. 1.2 Eesti keele lisatundide Lisatundidest võtab osa vähemalt 50 HTM HTM EINST 25 000 25 000 25 000 75 000 läbiviimise toetamine õpilast; tegevuse tulemusena säilib Stockholmi Eesti Koolis laste eesti identiteet ning paraneb eesti keele oskus. 1.3 Välismaal eesti keele õppe Menetletud on vähemalt 60 taotlust ja HTM EINST ÕK 105 000 105 000 105 000 315 000 toetamisele suunatud lõpparuannet; korraldatud on rahvuskaaslaste programmi projektide hindamine; konkurss annab 1 haridusprojektide konkursi ülevaate õpetuskeskuste olukorrast korraldamine ning toetusvajadustest. 1.4 Eesti keele ja kultuuri Toimub koolitus vähemalt 40 HTM SAA EINST, 15 000 15 000 15 000 45 000 õpetajatele (sh Euroopa koolid) õpetajale. KK täienduskoolituse korraldamine, mille aluseks on laienev eesti keele ja kultuuri õpetamise võrgustik 1.5 Õpetuskeskuste toetamine Tänapäevased kvaliteetsed HTM EINST VM 20 000 20 000 20 000 60 000 õppematerjalidega õppematerjale saadetakse vähemalt 50 õpetuskohta. 1.6 Väliseesti noorte õpingute Erialaõpinguteks saavad stipendiumi HTM SAA VM 100 000 100 000 100 000 300 000 toetamine Eesti kõrg- ja igal aastal esmakordselt kuni 12 KK kutseharidussüsteemis väliseesti noort. Stipendium eesti keele KÕA õpinguteks antakse igal aastal kuni 10 väliseesti noorele. 1.7 Eestikeelsete e-õppe Tagada inglise ja vene keele baasil HTM HTM EINST 57 500 57 500 57 500 172 500 materjalide loomine ja eesti keele algtaseme e-kursuse ÕK arendamine eesti päritolu „Keeleklikk“ õpetajatugi. Arendada noorte eesti keele säilitamiseks välja eesti keele B1-taseme e-õppe ja parandamiseks kursus „Keeletee“, alustada B2-taseme e-õppe kursuse loomist ning toetada Üleilmakooli tegevust.1 1.8 Keelepäevade Eesti keele päevad toimuvad HTM ES ES 10 000 10 000 10 000 30 000 korraldamine väljaspool Eestit regulaarselt suuremates eesti VM elavatele eestlastele ning eesti kogukondades. päritolu inimestele2 1.9 Korraldatakse laste suvised Toimuvad keelelaagrid vähemalt 90 HTM INSA VM 42 000 42 000 42 000 126 000 eesti keele ja meele laagreid väliseesti lapsele. Keelekeskkonnas KuM 19 173 19 173 19 173 57 519 Eesti erinevates paikades areneb laste eesti keele oskus ning Riigi- 60 000 0 0 60 000 kinnistub eesti identiteet. kantselei 2.0 Noortevahetuste Toimuvad noortevahetused vähemalt HTM ENTK VM 27 000 27 000 27 000 81 000 korraldamine väliseesti 20 väliseesti noorele vanuses 18-26 noortele Eestis eluaastat. Noortevahetused annavad võimaluse viibida keelekeskkonnas, 1 30 000 eurot Üleilmakooli tegevusteks tuleb igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusprogrammist. 2 Rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi muudest vahenditest. 2 külastada Eesti riigiasutusi ja ettevõtteid ning tutvuda Eestis õppimise ja töötamise võimalustega. Summa 532 673 472 673 472 673 1 478 019 Meede 2: välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine Meetme tulemus: kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste ühtekuuluvustunne Indikaator Vahetase 2017 2018 2019 Sihttase 2020 Toetatud kultuuriürituste arv 35 35 40 40 Lähetatud juhendajate arv 4 4 6 6 Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid 2018. a 2019. a 2020. a KOKKU 2.1. Väliseesti kultuuritegevuse Toetatud on Eesti kultuurikollektiivide KuM KuM VM 90 000 90 000 90 000 270 000 toetamine ja loomeinimeste kultuurivahetust HTM INSA EINST 4000 4000 4000 12 000 projektikonkurssidelt väliseesti kogukondadega, väliseesti Riigi- 40 000 0 0 40 000 „Väliseesti kultuuriühingute kultuuriprojekte ja festivale ning kantselei toetusprogramm“, „Eesti seltside haridustegevust, toimub kultuur maailmas“ ja „Eesti väliseesti koori- ja tantsujuhtide Vabariik 100“ täiendõpe ja väliseesti kooride, rahvatantsurühmade jt kultuurikollektiivide professionaalne juhendamine; toimuvad teabeseminarid Eestis. Programmi veebilehe kaudu paraneb avalikkuse informeeritus rahvuskaaslaste poliitika eesmärkidest. 2018. aastal on toetatud Eesti Vabariik 100 tähistamist kogukondades. 2.2. Kiriklik tegevus eestlaste Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku SiM EELK VM 10 000 10 000 10 000 30 000 kogukondades maailmas Misjonikeskus on korraldanud kiriklikku tööd eestlaste kogukondades üle maailma. 2.3. Eesti Majade tegevuse On toetatud Helsingi Eesti Majas KuM KuM VM 30 000 30 000 30 000 90 000 toetamine välismaal toimuvate Eestiga seotud tegevuste ja ürituste läbi viimist. Summa 174 000 134 000 134 000 442 000 3 Meede 3: väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine Meetme tulemus: on tagatud väliseesti kultuuripärandi säilimine Indikaator Vahetase 2017 2018 2019 Sihttase 2020 Lisandunud kogutud ja 15 15 16 17 heades tingimustes säilitatavate väliseesti arhiivikogude arv Lisandunud korrastatud 19 19 20 21 väliseesti arhiivikogude arv Lisandunud digiteeritud 13 13 14 15 väliseesti arhiivikogude arv Lisandunud valdkondlike 6 6 7 8 publikatsioonide arv Valdkondlikku teadmist 6 6 7 8 tugevdavate korraldatud ürituste arv Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid 2018. a 2019. a 2020. a KOKKU 3.1. Väliseesti arhiiviprojektide Väliseesti kultuuripärandit on HTM RA Mälu konkursi korraldamine kaardistatud, kogutud, säilitatud ja BHN avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Mälu Toimub koordineeritud ja läbimõeldud kogumistöö. Suureneb korraldatud ja kättesaadavate kogude hulk ja kasvab kasutus- ja tagatiskoopiate hulk. Paranevad kogude säilitustingimused. 163 000 163 000 163 000 489 000 Jätkub mäluasutuste materjalide korrastamine ning säilikute digiteerimine, laieneb veebipõhine juurdepääs väliseesti kultuuripärandile. Jätkatakse Eesti arhivaaride lähetamist asukohamaadesse, toetatakse erinevate kultuuripärandi koostöövõrgustike tööd. Summa 163 000 163 000 163 000 489 000 4 Meede 4: väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine Meetme tulemus: väliseestlastele on loodud toetusvõimalused Eestisse tagasipöördumiseks Indikaator Vahetase 2017 2018 2019 Sihttase 2020 Eraldatud tagasipöördumistoetuste arv 119 120 170 220 Nõustamist saanud inimeste arv 68 70 210 280 Tegevused ja maksumus Tegevus Aasta tulemus Vastutaja Teostaja Partnerid 2018. a 2019. a 2020. a KOKKU 4.1 Tagasipöördujate nõustamine Eestisse elama asumise suhtes KuM INSA - Töökuludes tagasipöördumisega seotud küsimustes õige otsuse tegemine ning enne ja pärast tagasipöördumist pärast tagasipöördumist ladusam taas kohanemine Eestiga. 4.2 Rahalised tagasipöördumistoetused Tagasipöördujate parem KuM INSA 85 000 85 000 85 000 255 000 stardipositsioon. Tagasipöördujate Tagasipöördujate hõlpsam KuM INSA Koolitus- Töökuludes kohanemiskoolitused, mis sisaldavad kohanemine Eestis, suurem töö firmad vastavalt inimese vajadusele eesti keele leidmise tõenäosus ning kursusi ja/või kodaniku-, ajaloo-, ning väiksem vaesusesse langemise kultuuriõpet risk. 4.3 Tagasipöördujatega töötavate Ametnike parem informeeritus KuM INSA Töökuludes ametnike informeerimine ja ja toetav suhtumine koolitamine tagasipöördujatesse. 4.4 Tagasipöördujate informeerimine Välisriikides elavatel eestlastel KuM INSA VM Töökuludes programmi veebilehe, infoloendite, on piisav info PPA trükiste, külastuste jm vahendusel tagasipöördumise otsuse tegemiseks. Summa 85 000 85 000 85 000 255 000 Kokku 955 173 855 173 855 173 2 665 519 Rahastajate kulud aastate lõikes 2018 2019 2020 Kokku Haridus- ja Teadusministeerium 620 500 620 500 620 500 1 861 500 Kultuuriministeerium 224 173 224 173 224 173 672 519 Siseministeerium 10 000 10 000 10 000 30 000 Riigikantselei 100 000 0 0 100 000 Kokku 954 673 854 673 854 673 2 664 019 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0349 - Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014–2017. aasta vahearuanne ja 2018–2020. aasta rakendusplaan“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/036e70cd-fbeb-4b31-86c8-1025f914954c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/036e70cd-fbeb-4b31-86c8-1025f914954c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel