Kooskõlastamiseks: 3.04.2018 nr 8-2/18/1791
Rahandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Kultuuriministeerium,
Sotsiaalministeerium,
Siseministeerium,
Arvamuse avaldamiseks:
Sihtasutus Innove
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Haridus- ja teadusministri käskkirja esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“
elluviimiseks“ (muudetud haridus- ja teadusministri 7. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 82)
muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude
infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Ministri käskkirja eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Kristel Rillo
735 4023
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 7. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja
kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja
kasutuselevõtt“ elluviimiseks (muudetud haridus- ja teadusministri 7. aprilli 2017. a
käskkirjaga nr 82) lisa ja kehtestan selle tervikuna uuesti (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
KINNITATUD
……ministri ....................
käskkirjaga nr ........................
aeg……………
Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna „Ühiskonna
vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse
ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames
Käskkirja lisa kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel.
Sisukord
1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 3
2. Rakendusasutus ja –üksus ............................................................................................... 3
3. Tegevuse eesmärk ............................................................................................................ 3
4. Elluviija ja partnerid ........................................................................................................ 3
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood ................................................................................... 3
6. Mõisted ............................................................................................................................ 3
7. Toetatavad tegevused....................................................................................................... 4
8. Tulemus- ja väljundnäitajad ............................................................................................ 7
9. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 8
10. Sihtgrupp ...................................................................................................................... 9
11. Tegevuste eelarve ......................................................................................................... 9
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ................................................................... 10
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ....................................................................... 10
14. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 7.1 raames ............................... 10
15 Elluviija ja partneri kohustused ................................................................................. 11
16 Tegevuste elluviimise aruandlus ................................................................................ 11
17 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................... 11
18 Finantskorrektsioonid ................................................................................................ 12
19 Dokumentide säilitamine ........................................................................................... 12
1. Reguleerimisala
Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse
suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“
meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ täitmiseks.
2. Rakendusasutus ja –üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus-
ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove
struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Tegevuse eesmärk
Eesmärk on kaasaegse õppijast lähtuva õpikäsituse rakendumise toetamine ja õppijate
digipädevuse arendamine digikultuuri integreerimise abil õppeprotsessi. Tegevusega tagatakse
vajaliku uuendusliku õppevara kättesaadavus üldhariduse ja kutsehariduse õppekavaliste
eesmärkide saavutamiseks.
4. Elluviija ja partnerid
Tegevuse elluviija on Haridus-ja Teadusministeerium (edaspidi ka elluviija). Elluviija ja
rakendusasutuse tegevused on lahutatud ministeeriumi osakondade tasandil.
Tegevuse partnerid on SA Innove, Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA), Tartu Ülikool.
Partnerite rolli tegevuste elluviimisel kirjeldatakse punktis 7.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.05.2015-31.08.2023.
6. Mõisted
Digipädevus on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas
teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades
suheldes.
Digitaalne õppevara ehk e-õppevara on digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või
digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjal, sh e-õpikud, õppeotstarbelised videod ja
mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebipõhised testid ja muud
õppeotstarbelised digilahendused.
Haridusliku erivajadusega õpilane/laps on õpilane/laps, kelle andekuse, õpiraskuste,
terviseseisundi, puude, käitumis- ja tundeeluhäirete, pikemaajalise õppest eemalviibimise või
kooli õppekeele ebapiisava valdamise tõttu on temale rakendatavas õppekavas püstitatud õpi-
või arengutulemuste saavutamiseks vaja teha muudatusi või kohandusi õppekeskkonnas, sh
õppevahendite ja alternatiivsete suhtlusvahendite osas.
Riiklikud õppekavad määravad kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja
lõpetamise nõuded, taotletavad õpiväljundid, sh õpitulemused, ainevaldkonnakavade
ülesehituse, õppe mahu ja õppetegevuse korraldamise, nõuded õppekeskkonnale, sh sotsiaalsele
ja vaimsele.
Valdkond - üldhariduses on kokku 8 ainevaldkonda (keel ja kirjandus, võõrkeeled,
matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia) ja
kutsehariduse on kokku 7 õppevaldkonda (haridus, humanitaaria ja kunst, sotsiaalteadused,
ärindus ja õigus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, tervis ja heaolu, teenindus)
Õpiobjekt on terviklik õpetusliku väärtusega õppematerjal - (nt veebileht, multimeedia-esitlus,
digitaalne ülesanne või ülesannete kogu, interaktiivne harjutus), mida saab ühendada
suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja -
keskkondades. Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad
automatiseerida õpiobjektide otsingu, neist terviklikku õppematerjali koostada ja seda esitada.
Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille keskmes on õppija areng ja tema
omandatavad õpiväljundid.
Õpikäsitlus on viisid ja meetodid, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise korraldamiseks
õppija arengu vajadusi arvestades ja tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpiväljundite
saavutamiseks.
7. Toetatavad tegevused
7.1 Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise
toetamine.
Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kohaselt saab Eesti hariduses valdavaks muutunud
õpikäsitus, mis lähtub eelkõige õppijakesksusest, võtmepädevuste olulisusest, vajadusest
siduda uus teadmine õppeprotsessis olemasolevaga, lõimingust aine- ja eluvaldkondade vahel
ja sellest, et rõhuasetus õppeprotsessis peaks kanduma faktiteadmistelt probleemilahendus- ja
meekonnatööoskustele. Sealjuures on oluline ja asjakohane kasutada õppeprotsessis
interaktiivseid õpilase arengut ja õpilase individuaalsust ja erivajaduse arvestamist toetavaid
õppevaralahendusi. Digitaalne õppevara, piisaval tasemel digioskused ning erinevate
digilahenduste eesmärgipärane ning tark integreerimine õppesse annavad selleks hea
võimaluse.
Oluline on digipädevuse kui ühe riiklikus õppekavas kehtestatud üldpädevuse arendamine.
Tegevuse raames soodustatakse digikultuuri jõulisemat integreerimist õppeprotsessi digitaalse
õppevara arendamise ja kättesaadavaks tegemise abil. Tegevuse käigus kaardistatakse
digitaalse õppevara vajadus ja lähtuvalt sellest soetatakse, arendatakse või kohandatakse
digitaalset õppevara.
Digitaalse õppevara vajaduse väljaselgitamiseks, loomise või soetamise nõustamiseks ja
juurutamise toetamiseks kaasatakse eksperte, kes omavad valdkondlikku teadmust, on
digipädevad ning omavad kogemust õppevara loomes. Sihtgrupi (eelkõige koolid, õpetajad,
õppijad) tagasiside ja õpitulemuste analüüsi ning muu informatsiooni alusel koondatakse
ettepanekud õppevaravajaduse osas.
7.1.1 Kutsehariduse tegevussuunad:
Peamised tegevused eesmärkide saavutamisel on järgmised:
- simulaatorite soetamine koolidele;
- e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste
väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine;
- IKT erialade ja erinevate valdkondade erialaste IKT oskuste arendamiseks
vajalike õppekavade ja õppevara arendamine;
- õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine digitaalsete õppematerjalide
loomise kaudu;
- e-kutseeksamite loomine ja rakendamine erialadel, kus see on mõistlik ning
võimalik.
7.1.2 Üldhariduse tegevussuunad:
Üldhariduse puhul on oluline, et arendatud saaksid kõik ainevaldkonnad. Peamised
tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks on järgmised:
- põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil;
- keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine;
- õpilaste eesti keele oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine:
- haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine
digitaalse õppematerjali loomise abil;
- toetakse ja soodustatakse IT kui tehnoloogilise kirjaoskuse õppe kättesaadavust
üldhariduses;
- Õppimist toetavate (sh kujundavat hindamist) e-hindamisinstrumentide
loomine:
- e-hindamissüsteemi (nt e-tasemetööd, e-eksamid) väljatöötamine ja
rakendamine.
Digitaalse õppevara arendamisel ja soetamisel selgitatakse välja ja tagataks kutsehariduse ja
üldhariduse uuendusliku digitaalse õppevara lõimingu-ja ühiskasutusvõimalused.
Eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu tegevusi, mis toetaks koole nii tegevuse raames loodud
kui ka muude digitaalsete õppevaralahenduste tulemuslikul ja eesmärgipärasel kasutuselevõtul,
sh digioskuste arendamisel ja e-õppe pakkumisel õpilastele. Olemasoleva õppevara
kaasajastamiseks, uue digitaalse õppevara soetamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks viiakse
läbi erinevaid toetavaid tegevusi, nt õpetajate koolitus konkreetse õppevara kasutamiseks,
juhendmaterjalide (sh õpilugude) väljatöötamine, pilootkoolides õppevara kasutamise
juurutamine, koolide toetamine õppevahenditega, haridustehnoloogilise toe kättesaadavuse
tagamine, parimate praktikate ja teadmuse jagamine muul viisil (nt töörühmad õppevara loojate
ja ekspertide vahel jne).
Tegevuse raames loodud digitaalsele õppevarale kohaldatakse (kui võimalik ning kohane) selle
tasuta levitamist lubavat litsentsi (nt Creative Commons: http://www.creativecommons.ee).
Selliselt luuakse võimalus loodud materjali taaskasutada, levitada ja ka edasi arendada. Nii saab
parimat teadmust taaskasutada ning õpiobjekti aja- ja asjakohasena hoida ilma dubleerivate
kulutusteta.
Digitaalne õppevara tehakse õppijatele ja õpetajatele kättesaadavaks digitaalse õppevara
portaalis (e-Koolikott), mis koondab ühesel märksõnastamise rakendusprofiilil loodud
digitaalset õppevara (sh nii tasuta kui tasuline (nt õppekirjandus). Portaalis hõlmatud digitaalse
õppematerjali üle teostatakse seiret koostöös õpetajate ja õpetajate ühendustega.
Läbiva tegevusena arendatakse jätkusuutlikku õppevaraloomet toetavate ja selle kasutamist
võimaldavate e-teenuseid (sh nt e-Koolikott, Moodle, eksamite infosüsteem,
autentimislahendus, õpianalüütikat toetavad lahendused jne) ja tagatakse nende koosvõime.
Tegevuse raames võidakse põhjendatud juhtudel anda edasi toetust lõppsaajale. Ennekõike
õpetajate ühenduste jõustamiseks tegevuse eesmärkide saavutamisel. Nõuded toetuse
edasiandmisel lõppsaajale sätestatakse punktis 14.
Kaasaegse ja uuendusliku õppevara vajaduste ja kasutamise mõju hindamise uuringute ja
analüüside regulaarne läbiviimine tegevuse raames tagab kohaldatavate meetmete aja- ja
asjakohase planeerimise.
Partnerite roll tegevuse elluviimisel:
Partneri nimi Tegevused, millesse panustab
SA Innove Üldhariduse, kutsehariduse ja hindamise valdkondliku
ekspertiisi kaasamine ja tegevuse koordineerimine:
õppevaravajaduse tuvastamine, selle arendamise ja soetamise
toetamine (sh haridusliku erivajadusega õppijate
õppematerjalide arendustegevus), õppevara kasutuselevõtu
toetamine ning kasutamise mõju hindamine, õppijate
digipädevuste arendamisega seotud tegevustes osalemine,
koostöös teiste partneritega digitaalse õppevara, e-
hindamismetoodika ja e-hindamisvahendite arendamine ning
väljatöötamine. Tegevuse eesmärk: toetada parimal
võimalikul viisil muutunud õpikäsituse ja digikultuuri
integreerimist õppeprotsessi: sh lähtudes õppijate
võtmekompetentside, sh digipädevuse arendamise
võimalustest ja vajadustest, õppekava rakendamisel
õpitulemuste saavutamist toetava asjakohase digitaalse
õppevara kasutamise vajadustest ning võimalustest.
HITSA Üldhariduse ja kutsehariduse õpilaste IKT oskuste
arendamiseks suunatud tegevuste elluviija. Tegevuse
eesmärk on tagada IKT süvendatud oskuste õppe
kättesaadavus ja ajakohasus ning IKT oskuste lõiming õppes.
Meetmed on: õppe juurutamiseks vajaliku õppekavaarenduse
teostamine ja õppematerjalide väljatöötamine; nende
õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik koolitus
õpetajatele/juhendajatele ning muud õppe sisseseadmist
toetavad tegevused; teemavaldkonna, digipädevuste olulisust
rõhutavad ning mõju tutvustavad teavitusüritused sihtgrupile.
HITSA ülesanne on digitaalse õppevara loomiseks ja
kasutamiseks ning e-õppeks vajalike koosvõimeliste
tehniliste rakenduste kättesaadavuse ja toimimise tagamine,
koolide digivõimekuse tagamiseks vajalike tegevuste
elluviimine.
Tartu Ülikool Programmi „Tiigrimatemaatika“ elluviija. Tegevuse raames
teostatavad programmi meetmed on: matemaatikavaldkonna
digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine; antud
õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik
õpetajakoolitus; teemavaldkonna, oskuste ja saavutatavate
õpitulemuste olulisust rõhutavad ning mõju tutvustavad
teavitusüritused sihtgrupile.
7.2 Õppijate, õpetajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine muutunud õpikäsitusest ja
digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest
Tegevuse raames toetatakse uute kaasaegsete õppevaralahenduste loomist, nende kasutamise
vajalikkust ja digipädevuse olulisust selgitavate tegevuste ja ürituste läbiviimist, et aidata kaasa
õppeprotsessiga seotud sihtgruppide teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisele digitaalse õppevara
rakendamisel.
Tegevuse tulemusena on elanikkonna teadlikkus suurenenud.
8. Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Algtase
Sihttase Sihttase Selgitav teave
2016 2023
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Tulemusnäitaja 8. klassi õpilaste 57% 70% 95%Mõõtmis-
osakaal, kes õpivad metoodikana
koolides, kus kohaldatakse
õpetajad kasutavad põhikooli lõpuklassis
IKT lahendusi (sh läbi viidavat
ESF toel arendatud) digipädevuse
vähemalt 25% tasemetööd, mille
tundidest raames küsitakse
õpilastelt ka infot
IKT kasutamise
kohta
TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD)
Tulemusnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase aastaks
tegevusele: E- milles on välja 2020 on 12
õppevara töötatud uuenduslik valdkonda, milles on
arendamine üld- õppevara välja töötatud,
ja kutsehariduse kohandatud või
valdkonnas. E- kättesaadavaks ja
hindamisvahend kasutatavaks tehtud
ite uuenduslik õppevara
arendustegevus
ja
kasutuselevõtt.
Uuenduslike
õppevaralahend
uste hankimine
ja ühiskasutuse
korraldamine.
Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Väljundnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase selgitatakse
tegevusele 7.1. milles on välja välja otseste
Kaasaegse ja töötatud uuenduslik tegevuste
uuendusliku õppevara tulemustena
õppevara
arendamine,
soetamine ning
juurutamine.
Uuenduslike
õppevaralahend
uste
ühiskasutuse
korraldamine
Väljundnäitaja Teavitatud isikute 0 100,000 400,000 Indikaator on
tegevusele 7.2. arv mõõdetav
Õppijate, meediateavituste
õpetajate ja sihtgrupi suuruse,
avalikkuse erinevate üritustel
teadlikkuse osalenud isikute arvu
tõstmine või muul viisil
digikultuuri teavitustegevustes
õppeprotsessi kaasatud isikute
integreerimise hulka arvestades.
võimalustest
ning vajadustest
9. Tegevuste mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne Mõju
teema
Kliima ja Toetav mõju. Digitaalse õppevara kasutamine loob eeldused paberivabaks
keskkonnahoid asjaajamiseks ning toetab säästvat tarbimist, vähendades keskkonnakoormust
sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne.
Võrdsed Otsene mõju. Digitaalsed õppevaralahendused võimaldavad nüüdisaegsemalt
võimalused hinnata õppevara mõju poiste ja tüdrukute arengule ning võtta kasutusele
vastavaid õppematerjale ja metoodikaid, toetades poiste ja tüdrukute võrdsust
õppeprotsessis ning mõjutades naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja
teaduses ning lõpptulemusena tööturul. Digitaalsed õppevaralahendused ja
nende kättesaadavus võimaldavad erineva oskustaseme ja/või erivajadustega
õppijate võimeid ja vajadusi õppeprotsessis paremini arvestada ning nende
arengule enam kaasa aidata, mõjutades nende võimalusi oma elukvaliteedi
parandamiseks.
Digitaalse õppevara loomisega toetatakse õpilaste võtme-/ üldpädevuste
arendamist, millega aidatakse kaasa kõigi õpilaste toimetulekule kaasaaja
ühiskonnas, vähendatakse tõrjutust.
Infoühiskond Otsene mõju. Digikultuuri õppeprotsessi integreerimise eesmärk on
digipädevuse arendamine ning seeläbi infoühiskonnas toimimiseks ja
nutikateks lahendusteks vajalike oskuste omandamine. Digitaalsed
õppevaralahendused edendavad IKT-lahenduste kasutuselevõtu eeldusi
õppimises ja tööelus.
Regionaalareng Toetav mõju. Digitaalse õppevara parem kättesaadavus ühtlustab
haridusasutuste võimalusi õppevaravaliku mitmekesistamisel, toetades
kvaliteetsete õpivõimaluste pakkumist eri piirkondades.
Tervikuna tagab digipädevuse arendamine ka parema digitaalselt pakutavate
teenuste kättesaadavuse, neid oskuslikumalt ja mugavamalt arvuti teel tarbida
ning tekitada kaugtöö võimalusi.
Riigivalitsemine Toetav mõju. Digitaalse õppevaralahenduste kasutuselevõtt kujundab
valmisolekut ressursikasutuse tõhustamiseks ja haridusteenuse
kasutajasõbralikumaks osutamiseks, lähtudes selle terviklikust vaatest.
10. Sihtgrupp
Tegevuse otsesed sihtgrupid on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased, õpetajad ja
teised õppetööd läbiviivad või seda toetavad spetsialistid, üldhariduse ja kutsehariduse tasemel
õpet pakkuvad õppeasutused ning koolipidajad.
Tegevuse kaudne sihtgrupp on kõik elukestvas õppes osalejad ja avalikkus tervikuna, sest
paremad õpitulemused ja ootuspärane digipädevus aitab kaasa töö, tööhõive, õppimise,
puhkuse, kaasatuse ja/või ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamisele
tervikuna.
11. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 29 146 500 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 24 774 525
EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 371 975 EURi (vähemalt
15% kogumaksumusest).
TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja Abikõlblike sh partnerite
kindlaksmääratud kulude/ kulud ja
kulukohad toetatavate toetatavad
tegevuste tegevused
eelarve
kokku
8. klassi Väljund 1: 7.1. Kaasaegse ja
õpilaste Valdkondade uuendusliku 28 486 500 7 939 400
osakaal, kes arv, milles on õppevara
õpivad välja töötatud arendamine,
koolides, uuenduslik soetamine ning
kus õpetajad õppevara juurutamine.
kasutavad sh Otsene personalikulu 3 800 000 3 372 380
ESF-i toel
arendatud
IKT sh Muud kulud 24 686 500 4 567 020
lahendusi (kauba/teenuse ost)
vähemalt Väljund 2: 7.2. Teadlikkuse 130 000 0
25% Läbiviidud tõstmine
tundidest ürituste arv digikultuuri
õppeprotsessi
integreerimise
võimalustest ja
vajadustest
sh Muud kulud 130 000 0
(kauba/teenuse ost)
Horisontaalsed tegevused Projektijuhtimise 530 000 0
kulu
Sh otsene 499 000 0
personalikulu
KOKKU 29 146 500
Sh projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel 644 850
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
12.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud
tingimustele.
12.2 Sealhulgas on abikõlblikud järgmised punkti 7 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud
kulud:
12.2.1 tegevuse elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike
1 punktidele 1-4 ja lõikele 4;
12.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1
ja 3-6; Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud
ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud;
12.2.3 toetavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud.
12.3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud:
12.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
12.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-
dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile
1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4.
13.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §
29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel
struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab
rakendusüksus.
13.4. Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või
seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel
vähemalt kord kvartalis.
13.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist
tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
13.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on
puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või
sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg
puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud
juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat
13.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 7.1 raames
14.1. Tegevuse 7.1 alategevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine
ning juurutamine" raames nähakse ette minikonkursside läbiviimist. Järgmiselt on
toodud välja minimaalsed nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse raames:
14.1.1. lõppsaajaks saavad olla õpetajate ühendused;
14.1.2. taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, projekti nimetuse, projekti eesmärgi,
õppevara kasutamise ulatuse (õppeaineid/valdkondi lõimivalt) projekti tulemuste ja
mõju ning projekti maksumuse kohta;
14.1.3. kui taotleja on taotluses sisalduva õppevaraga seotud või sarnase õppevara soetamiseks
taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa
Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe;
14.1.4. taotlusvormid, taotlusvooru tingimused ja toetuse piirmäärad kinnitab elluviija.
15 Elluviija ja partneri kohustused
15.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused.
15.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud:
15.2.1 kinnitama järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava
eelarve käesoleva käskkirja lisana;
15.2.2 esitama punktis 15.2.1. (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid peale
nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele;
15.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
15.2.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva
jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi
esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;
15.2.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb
rohkem kui ¼ võrra punktis 15.2.4 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist;
15.2.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning
mõlema poole õigused ja kohustused;
15.2.7 korraldama toetuse edasiandmise lõppsaajale punktis 14 esitatud tingimustel.
15.3 Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
16 Tegevuste elluviimise aruandlus
16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks
vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
punktis 8 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine;
16.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
16.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
16.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
16.5 Lisaks punktis 16.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija iga aasta 20.
jaanuariks rakendusüksusele teadmiseks eelmise aasta lõpu seisuga tegevuste
elluviimise tulemusaruande kogu perioodi kohta.
17 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel
või rakendusüksuse algatusel.
17.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab
arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse
andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu
lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule
komisjonile.
17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes
punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui
muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste
tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
17.5 Elluviija muudab punkti 15.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul,
kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja
kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas
mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama
rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse
nõudmisel uue eelarve.
17.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja
rakendusüksusele.
18 Finantskorrektsioonid
18.1 Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule.
19. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Andres Ääremaa
e-teenuste osakonna juhataja
SELETUSKIRI
haridus- ja teadusministri käskkirja „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine
ja kasutuselevõtt“ muudatuse juurde
Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara
arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ (muudetud haridus- ja teadusministri 7.aprilli
2017. a käskkirjaga nr 82).
Käskkirja alusel viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“
prioriteetse suuna nr 1 „ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks
tööturul“ eesmärke ja Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 1
(muutunud õpikäsitus) ja 4 (digipööre elukestvas õppes) eesmärke.
Käskkirja muutmise eesmärk on võimaldada tegevuste kvaliteetseks ning eesmärgipäraseks
elluviimiseks vajalik ajaperiood ning määratleda selgemini tegevuste eesmärgid ning
elluviimise viisid.
Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna
asejuhataja Kristel Rillo (735 4023,
[email protected] ), kutsehariduse osakonna peaekspert
Karin Ruul (735 4099,
[email protected] ), välishindamisosakonna peaekspert Aivar Ots (735
4053,
[email protected]), õigusosakonna juhataja Marko Jaeger (735 4063,
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]).
Eelnõu sisu ja muudatuse vajalikkuse põhjendus
1. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 5 selliselt, et tegevuste abikõlblik
elluviimise periood pikeneb senise 2018.a. lõpu asemel 2023.a. augusti lõpuni.
Vastavalt muudetakse käskkirja lisa punkti 5 alljärgnevalt:
„5. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.05.2015-31.08.2023. Kõiki tegevusi viiakse
ellu kogu perioodi jooksul“.
Muudatuse vajalikkus on tingitud järgmistest asjaoludest:
a) Selleks, et tagada tegevuste tähtaegne ning kvaliteetne elluviimine, on vaja
õppematerjalide väljatöötamiseks ette näha piisav ajavaru. Erinevad
arendustegevused kestavad läbivalt kuni 2023. aastani, mistõttu on mõistlik näha
ette vastavalt ka abikõlblikkuse periood.
b) Hanked on osaliselt ebaõnnestunud. Põhjus on ennekõike see, et tegemist ei ole
tavapärase arendustellimusega riigi poolt ning riigihanke korras teenuse pakkumine
on turul tegutsevate võimalike pakkujate jaoks tundmatu olnud. Erasektori
teadlikkus riigi huvist ja plaanidest ning ka Haridus-ja Teadusministeeriumi kui
tellija teadlikkus nõuete kehtestamisest antud arendusvaldkonnas on paranenud ja
võimaldab pikendatud ajaperioodil tegevused edukalt ellu viia.
c) Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on õppekirjanduse väljaandjad
kohustatud alates 2015. maist ilmuvad õpikud tegema ka digitaalselt kättesaadavaks.
Haridus-ja Teadusministeerium planeeris toetuse andmise tingimusi kehtestades
õppevara valdkonnas arendustegevused selliselt, et see ei dubleeriks erasektori
tegevust eelistades ennekõike uuenduslike õppevaralahenduste loomist. Tänaseks
1
on teada, et kehtivates tingimustes ja keskkonnas ei suuda erasektor parimaid
võimalikke lahendusi koolidele pakkuda ning ka koolide valmisolek neid lahendusi
traditsioonilise paberõpiku kõrval vastu võtta on vähene. HTM on välja töötanud
toetusmeetme põhikoolidele, et soodustada digitaalse õppekirjanduse jätkusuutlikku
arendustegevust ning ka selle kasutamist koolides. Piloottegevuse ellukutsumine
digitaalse õppekirjanduse litsentsitoetusena koolidele eeldab vähemalt 3 õppeaasta
pikkust tegevusperioodi.
d) Kutsehariduse hangete (e-kursused ja simulaatorid) ettevalmistamine on võtnud
planeeritust rohkem aega. Viivitus oli tingitud vajadusest hangete sisu nii koolide
kui ka valdkonna ekspertidega kokku leppida. Tegevuste elluviimisel tähtsustatakse
erialaliitude seisukohti ja eelistusi. On selgunud, et simulaatorite soetamisel ei ole
toetuse edasiandmine lõppsaajale parim võimalik lahendus seotud osapoolte
kompetentsi ja administratiivset koormust silmas pidades ning simulaatorite
soetamiseks kutsutakse ellu avatud taotlusvoor.
2. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 5 mõiste „digitaalne õppevara“ selgitust
lisades „…muud õppeotstarbelised digilahendused“.
3. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 7 eesmärgiga kirjeldada selgemalt peamisi
tegevussuundi ning tegevuste elluviimise viise (partnerite rollid) üld-ja kutsehariduses:
a) Täpsustatakse üld-ja kutsehariduse tegevussuundi ja eesmärke.
b) Nähakse jätkuvalt ette toetuse edasiandmine lõppsaajale, kuid mitte õppevara
ühiskasutuskorralduse eesmärgil, vaid põhjendatud juhtudel õpetajate ühenduste
jõustamiseks ning valdkonnas koostöö korraldamiseks. Õppevara
ühiskasutuskorralduse toetamiseks on kinnitatud eraldi käskkiri, mille raames on
esimene taotlusvoor läbi viidud 2017.aastal. Kutseõppeasutustele simulaatorite
ostmiseks on algatatud avatud taotlusvooru korraldamiseks vajalikud tegevused.
c) Täiendatakse HITSA kui partneri tegevusi digitaalse õppevara kasutamiseks ja e-
õppe rakendamise vajalike e-teenuste arendustegevuste elluviimisega. Samuti
nähakse HITSA rollina koolide digivõimekuse toetamiseks vajalike tegevuste
elluviimist. Sõnastust on muudetud selliselt, et viide Progetiigri programmile on
asendatud üld-ja kutsehariduses IT oskuste arendamisega seotud tegevustega.
Viimane on oluline, et tegevuse sisu ja eesmärk oleks selgem kui programmi nimi
„Progetiiger“ väljendab.
Täiendatakse SA Innove kui partneri rolli haridusliku erivajadusega õpilastele
õppematerjalide arendustegevuse elluviijana.
d) Parandatakse ja täiendatakse sõnastust.
4. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 8 järgmiselt:
a) Seatakse sihttasemed aastaks 2023.
b) Täpsustatakse sihttasemete mõõtmise metoodikad.
5. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 11 ja pannakse ette eelarvejaotus vastavalt
tegevuste kestvusele kuni 31.08.2023.
Tegevuse eelarve on suurendatud nii 2018.aastale järgnevalt perioodile planeeritud
tegevuste elluviimiseks. Samuti on tegevuse raames kavandamisel koolide toetamine
tegevuse tulemuste kasutuselevõtuks vajalike digiseadmetega.
2
6. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 13 ja kustutakse alapunkt 13.3, mis oli
vastuolus käskkirja punktiga 15.2.4.
7. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 14.1.1 selliselt, et toetuse edasiandmisel
lõppsaajaks võivad olla õpetajate ühendused. Muudatus on vajalik selleks, et jõustada
õpetajate ühendusi digitaalset õppematerjali looma ja kasutama. Lähenemine panustab
tegevuse jätkusuutlikkusse.
Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest.
Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse EISis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
Andres Ääremaa
e-teenuste osakonna juhataja
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: HTM/18-0347 - Haridus- ja teadusministri 7. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine
Kooskõlastamine algatati 11.04.2018 10:08
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: HTM/18-0347 - Haridus- ja teadusministri 7. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine
Kooskõlastamine algatati 11.04.2018 10:08
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 24.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main