dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 11. aprill 2018
Viit
1-12/898-1
Registreeritud
11. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
24. aprill 2018

Failid

  • 📎HTM-1791.bdoc1263 KB
  • 📎Kooskolastatavad dokumendid (1).txt1 KB
  • 📎Kooskolastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 3.04.2018 nr 8-2/18/1791 Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Haridus- ja teadusministri käskkirja esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ (muudetud haridus- ja teadusministri 7. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 82) muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Kristel Rillo 735 4023 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 7. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks (muudetud haridus- ja teadusministri 7. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 82) lisa ja kehtestan selle tervikuna uuesti (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister KINNITATUD ……ministri .................... käskkirjaga nr ........................ aeg…………… Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames Käskkirja lisa kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Sisukord 1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 3 2. Rakendusasutus ja –üksus ............................................................................................... 3 3. Tegevuse eesmärk ............................................................................................................ 3 4. Elluviija ja partnerid ........................................................................................................ 3 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood ................................................................................... 3 6. Mõisted ............................................................................................................................ 3 7. Toetatavad tegevused....................................................................................................... 4 8. Tulemus- ja väljundnäitajad ............................................................................................ 7 9. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 8 10. Sihtgrupp ...................................................................................................................... 9 11. Tegevuste eelarve ......................................................................................................... 9 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ................................................................... 10 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ....................................................................... 10 14. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 7.1 raames ............................... 10 15 Elluviija ja partneri kohustused ................................................................................. 11 16 Tegevuste elluviimise aruandlus ................................................................................ 11 17 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................... 11 18 Finantskorrektsioonid ................................................................................................ 12 19 Dokumentide säilitamine ........................................................................................... 12 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3. Tegevuse eesmärk Eesmärk on kaasaegse õppijast lähtuva õpikäsituse rakendumise toetamine ja õppijate digipädevuse arendamine digikultuuri integreerimise abil õppeprotsessi. Tegevusega tagatakse vajaliku uuendusliku õppevara kättesaadavus üldhariduse ja kutsehariduse õppekavaliste eesmärkide saavutamiseks. 4. Elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Haridus-ja Teadusministeerium (edaspidi ka elluviija). Elluviija ja rakendusasutuse tegevused on lahutatud ministeeriumi osakondade tasandil. Tegevuse partnerid on SA Innove, Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA), Tartu Ülikool. Partnerite rolli tegevuste elluviimisel kirjeldatakse punktis 7. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.05.2015-31.08.2023. 6. Mõisted Digipädevus on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digitaalne õppevara ehk e-õppevara on digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjal, sh e-õpikud, õppeotstarbelised videod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebipõhised testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused. Haridusliku erivajadusega õpilane/laps on õpilane/laps, kelle andekuse, õpiraskuste, terviseseisundi, puude, käitumis- ja tundeeluhäirete, pikemaajalise õppest eemalviibimise või kooli õppekeele ebapiisava valdamise tõttu on temale rakendatavas õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemuste saavutamiseks vaja teha muudatusi või kohandusi õppekeskkonnas, sh õppevahendite ja alternatiivsete suhtlusvahendite osas. Riiklikud õppekavad määravad kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, taotletavad õpiväljundid, sh õpitulemused, ainevaldkonnakavade ülesehituse, õppe mahu ja õppetegevuse korraldamise, nõuded õppekeskkonnale, sh sotsiaalsele ja vaimsele. Valdkond - üldhariduses on kokku 8 ainevaldkonda (keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia) ja kutsehariduse on kokku 7 õppevaldkonda (haridus, humanitaaria ja kunst, sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, tervis ja heaolu, teenindus) Õpiobjekt on terviklik õpetusliku väärtusega õppematerjal - (nt veebileht, multimeedia-esitlus, digitaalne ülesanne või ülesannete kogu, interaktiivne harjutus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja - keskkondades. Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingu, neist terviklikku õppematerjali koostada ja seda esitada. Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille keskmes on õppija areng ja tema omandatavad õpiväljundid. Õpikäsitlus on viisid ja meetodid, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise korraldamiseks õppija arengu vajadusi arvestades ja tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpiväljundite saavutamiseks. 7. Toetatavad tegevused 7.1 Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine. Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kohaselt saab Eesti hariduses valdavaks muutunud õpikäsitus, mis lähtub eelkõige õppijakesksusest, võtmepädevuste olulisusest, vajadusest siduda uus teadmine õppeprotsessis olemasolevaga, lõimingust aine- ja eluvaldkondade vahel ja sellest, et rõhuasetus õppeprotsessis peaks kanduma faktiteadmistelt probleemilahendus- ja meekonnatööoskustele. Sealjuures on oluline ja asjakohane kasutada õppeprotsessis interaktiivseid õpilase arengut ja õpilase individuaalsust ja erivajaduse arvestamist toetavaid õppevaralahendusi. Digitaalne õppevara, piisaval tasemel digioskused ning erinevate digilahenduste eesmärgipärane ning tark integreerimine õppesse annavad selleks hea võimaluse. Oluline on digipädevuse kui ühe riiklikus õppekavas kehtestatud üldpädevuse arendamine. Tegevuse raames soodustatakse digikultuuri jõulisemat integreerimist õppeprotsessi digitaalse õppevara arendamise ja kättesaadavaks tegemise abil. Tegevuse käigus kaardistatakse digitaalse õppevara vajadus ja lähtuvalt sellest soetatakse, arendatakse või kohandatakse digitaalset õppevara. Digitaalse õppevara vajaduse väljaselgitamiseks, loomise või soetamise nõustamiseks ja juurutamise toetamiseks kaasatakse eksperte, kes omavad valdkondlikku teadmust, on digipädevad ning omavad kogemust õppevara loomes. Sihtgrupi (eelkõige koolid, õpetajad, õppijad) tagasiside ja õpitulemuste analüüsi ning muu informatsiooni alusel koondatakse ettepanekud õppevaravajaduse osas. 7.1.1 Kutsehariduse tegevussuunad: Peamised tegevused eesmärkide saavutamisel on järgmised: - simulaatorite soetamine koolidele; - e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine; - IKT erialade ja erinevate valdkondade erialaste IKT oskuste arendamiseks vajalike õppekavade ja õppevara arendamine; - õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine digitaalsete õppematerjalide loomise kaudu; - e-kutseeksamite loomine ja rakendamine erialadel, kus see on mõistlik ning võimalik. 7.1.2 Üldhariduse tegevussuunad: Üldhariduse puhul on oluline, et arendatud saaksid kõik ainevaldkonnad. Peamised tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks on järgmised: - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil; - keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine; - õpilaste eesti keele oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine: - haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine digitaalse õppematerjali loomise abil; - toetakse ja soodustatakse IT kui tehnoloogilise kirjaoskuse õppe kättesaadavust üldhariduses; - Õppimist toetavate (sh kujundavat hindamist) e-hindamisinstrumentide loomine: - e-hindamissüsteemi (nt e-tasemetööd, e-eksamid) väljatöötamine ja rakendamine. Digitaalse õppevara arendamisel ja soetamisel selgitatakse välja ja tagataks kutsehariduse ja üldhariduse uuendusliku digitaalse õppevara lõimingu-ja ühiskasutusvõimalused. Eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu tegevusi, mis toetaks koole nii tegevuse raames loodud kui ka muude digitaalsete õppevaralahenduste tulemuslikul ja eesmärgipärasel kasutuselevõtul, sh digioskuste arendamisel ja e-õppe pakkumisel õpilastele. Olemasoleva õppevara kaasajastamiseks, uue digitaalse õppevara soetamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi, nt õpetajate koolitus konkreetse õppevara kasutamiseks, juhendmaterjalide (sh õpilugude) väljatöötamine, pilootkoolides õppevara kasutamise juurutamine, koolide toetamine õppevahenditega, haridustehnoloogilise toe kättesaadavuse tagamine, parimate praktikate ja teadmuse jagamine muul viisil (nt töörühmad õppevara loojate ja ekspertide vahel jne). Tegevuse raames loodud digitaalsele õppevarale kohaldatakse (kui võimalik ning kohane) selle tasuta levitamist lubavat litsentsi (nt Creative Commons: http://www.creativecommons.ee). Selliselt luuakse võimalus loodud materjali taaskasutada, levitada ja ka edasi arendada. Nii saab parimat teadmust taaskasutada ning õpiobjekti aja- ja asjakohasena hoida ilma dubleerivate kulutusteta. Digitaalne õppevara tehakse õppijatele ja õpetajatele kättesaadavaks digitaalse õppevara portaalis (e-Koolikott), mis koondab ühesel märksõnastamise rakendusprofiilil loodud digitaalset õppevara (sh nii tasuta kui tasuline (nt õppekirjandus). Portaalis hõlmatud digitaalse õppematerjali üle teostatakse seiret koostöös õpetajate ja õpetajate ühendustega. Läbiva tegevusena arendatakse jätkusuutlikku õppevaraloomet toetavate ja selle kasutamist võimaldavate e-teenuseid (sh nt e-Koolikott, Moodle, eksamite infosüsteem, autentimislahendus, õpianalüütikat toetavad lahendused jne) ja tagatakse nende koosvõime. Tegevuse raames võidakse põhjendatud juhtudel anda edasi toetust lõppsaajale. Ennekõike õpetajate ühenduste jõustamiseks tegevuse eesmärkide saavutamisel. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale sätestatakse punktis 14. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara vajaduste ja kasutamise mõju hindamise uuringute ja analüüside regulaarne läbiviimine tegevuse raames tagab kohaldatavate meetmete aja- ja asjakohase planeerimise. Partnerite roll tegevuse elluviimisel: Partneri nimi Tegevused, millesse panustab SA Innove Üldhariduse, kutsehariduse ja hindamise valdkondliku ekspertiisi kaasamine ja tegevuse koordineerimine: õppevaravajaduse tuvastamine, selle arendamise ja soetamise toetamine (sh haridusliku erivajadusega õppijate õppematerjalide arendustegevus), õppevara kasutuselevõtu toetamine ning kasutamise mõju hindamine, õppijate digipädevuste arendamisega seotud tegevustes osalemine, koostöös teiste partneritega digitaalse õppevara, e- hindamismetoodika ja e-hindamisvahendite arendamine ning väljatöötamine. Tegevuse eesmärk: toetada parimal võimalikul viisil muutunud õpikäsituse ja digikultuuri integreerimist õppeprotsessi: sh lähtudes õppijate võtmekompetentside, sh digipädevuse arendamise võimalustest ja vajadustest, õppekava rakendamisel õpitulemuste saavutamist toetava asjakohase digitaalse õppevara kasutamise vajadustest ning võimalustest. HITSA Üldhariduse ja kutsehariduse õpilaste IKT oskuste arendamiseks suunatud tegevuste elluviija. Tegevuse eesmärk on tagada IKT süvendatud oskuste õppe kättesaadavus ja ajakohasus ning IKT oskuste lõiming õppes. Meetmed on: õppe juurutamiseks vajaliku õppekavaarenduse teostamine ja õppematerjalide väljatöötamine; nende õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik koolitus õpetajatele/juhendajatele ning muud õppe sisseseadmist toetavad tegevused; teemavaldkonna, digipädevuste olulisust rõhutavad ning mõju tutvustavad teavitusüritused sihtgrupile. HITSA ülesanne on digitaalse õppevara loomiseks ja kasutamiseks ning e-õppeks vajalike koosvõimeliste tehniliste rakenduste kättesaadavuse ja toimimise tagamine, koolide digivõimekuse tagamiseks vajalike tegevuste elluviimine. Tartu Ülikool Programmi „Tiigrimatemaatika“ elluviija. Tegevuse raames teostatavad programmi meetmed on: matemaatikavaldkonna digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine; antud õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik õpetajakoolitus; teemavaldkonna, oskuste ja saavutatavate õpitulemuste olulisust rõhutavad ning mõju tutvustavad teavitusüritused sihtgrupile. 7.2 Õppijate, õpetajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine muutunud õpikäsitusest ja digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest Tegevuse raames toetatakse uute kaasaegsete õppevaralahenduste loomist, nende kasutamise vajalikkust ja digipädevuse olulisust selgitavate tegevuste ja ürituste läbiviimist, et aidata kaasa õppeprotsessiga seotud sihtgruppide teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisele digitaalse õppevara rakendamisel. Tegevuse tulemusena on elanikkonna teadlikkus suurenenud. 8. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2016 2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja 8. klassi õpilaste 57% 70% 95%Mõõtmis- osakaal, kes õpivad metoodikana koolides, kus kohaldatakse õpetajad kasutavad põhikooli lõpuklassis IKT lahendusi (sh läbi viidavat ESF toel arendatud) digipädevuse vähemalt 25% tasemetööd, mille tundidest raames küsitakse õpilastelt ka infot IKT kasutamise kohta TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase aastaks tegevusele: E- milles on välja 2020 on 12 õppevara töötatud uuenduslik valdkonda, milles on arendamine üld- õppevara välja töötatud, ja kutsehariduse kohandatud või valdkonnas. E- kättesaadavaks ja hindamisvahend kasutatavaks tehtud ite uuenduslik õppevara arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahend uste hankimine ja ühiskasutuse korraldamine. Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase selgitatakse tegevusele 7.1. milles on välja välja otseste Kaasaegse ja töötatud uuenduslik tegevuste uuendusliku õppevara tulemustena õppevara arendamine, soetamine ning juurutamine. Uuenduslike õppevaralahend uste ühiskasutuse korraldamine Väljundnäitaja Teavitatud isikute 0 100,000 400,000 Indikaator on tegevusele 7.2. arv mõõdetav Õppijate, meediateavituste õpetajate ja sihtgrupi suuruse, avalikkuse erinevate üritustel teadlikkuse osalenud isikute arvu tõstmine või muul viisil digikultuuri teavitustegevustes õppeprotsessi kaasatud isikute integreerimise hulka arvestades. võimalustest ning vajadustest 9. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Horisontaalne Mõju teema Kliima ja Toetav mõju. Digitaalse õppevara kasutamine loob eeldused paberivabaks keskkonnahoid asjaajamiseks ning toetab säästvat tarbimist, vähendades keskkonnakoormust sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne. Võrdsed Otsene mõju. Digitaalsed õppevaralahendused võimaldavad nüüdisaegsemalt võimalused hinnata õppevara mõju poiste ja tüdrukute arengule ning võtta kasutusele vastavaid õppematerjale ja metoodikaid, toetades poiste ja tüdrukute võrdsust õppeprotsessis ning mõjutades naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja teaduses ning lõpptulemusena tööturul. Digitaalsed õppevaralahendused ja nende kättesaadavus võimaldavad erineva oskustaseme ja/või erivajadustega õppijate võimeid ja vajadusi õppeprotsessis paremini arvestada ning nende arengule enam kaasa aidata, mõjutades nende võimalusi oma elukvaliteedi parandamiseks. Digitaalse õppevara loomisega toetatakse õpilaste võtme-/ üldpädevuste arendamist, millega aidatakse kaasa kõigi õpilaste toimetulekule kaasaaja ühiskonnas, vähendatakse tõrjutust. Infoühiskond Otsene mõju. Digikultuuri õppeprotsessi integreerimise eesmärk on digipädevuse arendamine ning seeläbi infoühiskonnas toimimiseks ja nutikateks lahendusteks vajalike oskuste omandamine. Digitaalsed õppevaralahendused edendavad IKT-lahenduste kasutuselevõtu eeldusi õppimises ja tööelus. Regionaalareng Toetav mõju. Digitaalse õppevara parem kättesaadavus ühtlustab haridusasutuste võimalusi õppevaravaliku mitmekesistamisel, toetades kvaliteetsete õpivõimaluste pakkumist eri piirkondades. Tervikuna tagab digipädevuse arendamine ka parema digitaalselt pakutavate teenuste kättesaadavuse, neid oskuslikumalt ja mugavamalt arvuti teel tarbida ning tekitada kaugtöö võimalusi. Riigivalitsemine Toetav mõju. Digitaalse õppevaralahenduste kasutuselevõtt kujundab valmisolekut ressursikasutuse tõhustamiseks ja haridusteenuse kasutajasõbralikumaks osutamiseks, lähtudes selle terviklikust vaatest. 10. Sihtgrupp Tegevuse otsesed sihtgrupid on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased, õpetajad ja teised õppetööd läbiviivad või seda toetavad spetsialistid, üldhariduse ja kutsehariduse tasemel õpet pakkuvad õppeasutused ning koolipidajad. Tegevuse kaudne sihtgrupp on kõik elukestvas õppes osalejad ja avalikkus tervikuna, sest paremad õpitulemused ja ootuspärane digipädevus aitab kaasa töö, tööhõive, õppimise, puhkuse, kaasatuse ja/või ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamisele tervikuna. 11. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 29 146 500 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 24 774 525 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 371 975 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja Abikõlblike sh partnerite kindlaksmääratud kulude/ kulud ja kulukohad toetatavate toetatavad tegevuste tegevused eelarve kokku 8. klassi Väljund 1: 7.1. Kaasaegse ja õpilaste Valdkondade uuendusliku 28 486 500 7 939 400 osakaal, kes arv, milles on õppevara õpivad välja töötatud arendamine, koolides, uuenduslik soetamine ning kus õpetajad õppevara juurutamine. kasutavad sh Otsene personalikulu 3 800 000 3 372 380 ESF-i toel arendatud IKT sh Muud kulud 24 686 500 4 567 020 lahendusi (kauba/teenuse ost) vähemalt Väljund 2: 7.2. Teadlikkuse 130 000 0 25% Läbiviidud tõstmine tundidest ürituste arv digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest sh Muud kulud 130 000 0 (kauba/teenuse ost) Horisontaalsed tegevused Projektijuhtimise 530 000 0 kulu Sh otsene 499 000 0 personalikulu KOKKU 29 146 500 Sh projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel 644 850 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2 Sealhulgas on abikõlblikud järgmised punkti 7 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1 tegevuse elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1-4 ja lõikele 4; 12.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 12.2.3 toetavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. 12.3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud: 12.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 12.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 13.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 13.4. Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 13.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 13.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 7.1 raames 14.1. Tegevuse 7.1 alategevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ning juurutamine" raames nähakse ette minikonkursside läbiviimist. Järgmiselt on toodud välja minimaalsed nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse raames: 14.1.1. lõppsaajaks saavad olla õpetajate ühendused; 14.1.2. taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, projekti nimetuse, projekti eesmärgi, õppevara kasutamise ulatuse (õppeaineid/valdkondi lõimivalt) projekti tulemuste ja mõju ning projekti maksumuse kohta; 14.1.3. kui taotleja on taotluses sisalduva õppevaraga seotud või sarnase õppevara soetamiseks taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe; 14.1.4. taotlusvormid, taotlusvooru tingimused ja toetuse piirmäärad kinnitab elluviija. 15 Elluviija ja partneri kohustused 15.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 15.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.2.1 kinnitama järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirja lisana; 15.2.2 esitama punktis 15.2.1. (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 15.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 15.2.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 15.2.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 15.2.4 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist; 15.2.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 15.2.7 korraldama toetuse edasiandmise lõppsaajale punktis 14 esitatud tingimustel. 15.3 Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 16 Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 8 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 16.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5 Lisaks punktis 16.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija iga aasta 20. jaanuariks rakendusüksusele teadmiseks eelmise aasta lõpu seisuga tegevuste elluviimise tulemusaruande kogu perioodi kohta. 17 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 17.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5 Elluviija muudab punkti 15.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 17.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 18 Finantskorrektsioonid 18.1 Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Andres Ääremaa e-teenuste osakonna juhataja SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri käskkirja „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ muudatuse juurde Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ (muudetud haridus- ja teadusministri 7.aprilli 2017. a käskkirjaga nr 82). Käskkirja alusel viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ eesmärke ja Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 1 (muutunud õpikäsitus) ja 4 (digipööre elukestvas õppes) eesmärke. Käskkirja muutmise eesmärk on võimaldada tegevuste kvaliteetseks ning eesmärgipäraseks elluviimiseks vajalik ajaperiood ning määratleda selgemini tegevuste eesmärgid ning elluviimise viisid. Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo (735 4023, [email protected] ), kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099, [email protected] ), välishindamisosakonna peaekspert Aivar Ots (735 4053, [email protected]), õigusosakonna juhataja Marko Jaeger (735 4063, [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]). Eelnõu sisu ja muudatuse vajalikkuse põhjendus 1. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 5 selliselt, et tegevuste abikõlblik elluviimise periood pikeneb senise 2018.a. lõpu asemel 2023.a. augusti lõpuni. Vastavalt muudetakse käskkirja lisa punkti 5 alljärgnevalt: „5. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.05.2015-31.08.2023. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu perioodi jooksul“. Muudatuse vajalikkus on tingitud järgmistest asjaoludest: a) Selleks, et tagada tegevuste tähtaegne ning kvaliteetne elluviimine, on vaja õppematerjalide väljatöötamiseks ette näha piisav ajavaru. Erinevad arendustegevused kestavad läbivalt kuni 2023. aastani, mistõttu on mõistlik näha ette vastavalt ka abikõlblikkuse periood. b) Hanked on osaliselt ebaõnnestunud. Põhjus on ennekõike see, et tegemist ei ole tavapärase arendustellimusega riigi poolt ning riigihanke korras teenuse pakkumine on turul tegutsevate võimalike pakkujate jaoks tundmatu olnud. Erasektori teadlikkus riigi huvist ja plaanidest ning ka Haridus-ja Teadusministeeriumi kui tellija teadlikkus nõuete kehtestamisest antud arendusvaldkonnas on paranenud ja võimaldab pikendatud ajaperioodil tegevused edukalt ellu viia. c) Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on õppekirjanduse väljaandjad kohustatud alates 2015. maist ilmuvad õpikud tegema ka digitaalselt kättesaadavaks. Haridus-ja Teadusministeerium planeeris toetuse andmise tingimusi kehtestades õppevara valdkonnas arendustegevused selliselt, et see ei dubleeriks erasektori tegevust eelistades ennekõike uuenduslike õppevaralahenduste loomist. Tänaseks 1 on teada, et kehtivates tingimustes ja keskkonnas ei suuda erasektor parimaid võimalikke lahendusi koolidele pakkuda ning ka koolide valmisolek neid lahendusi traditsioonilise paberõpiku kõrval vastu võtta on vähene. HTM on välja töötanud toetusmeetme põhikoolidele, et soodustada digitaalse õppekirjanduse jätkusuutlikku arendustegevust ning ka selle kasutamist koolides. Piloottegevuse ellukutsumine digitaalse õppekirjanduse litsentsitoetusena koolidele eeldab vähemalt 3 õppeaasta pikkust tegevusperioodi. d) Kutsehariduse hangete (e-kursused ja simulaatorid) ettevalmistamine on võtnud planeeritust rohkem aega. Viivitus oli tingitud vajadusest hangete sisu nii koolide kui ka valdkonna ekspertidega kokku leppida. Tegevuste elluviimisel tähtsustatakse erialaliitude seisukohti ja eelistusi. On selgunud, et simulaatorite soetamisel ei ole toetuse edasiandmine lõppsaajale parim võimalik lahendus seotud osapoolte kompetentsi ja administratiivset koormust silmas pidades ning simulaatorite soetamiseks kutsutakse ellu avatud taotlusvoor. 2. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 5 mõiste „digitaalne õppevara“ selgitust lisades „…muud õppeotstarbelised digilahendused“. 3. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 7 eesmärgiga kirjeldada selgemalt peamisi tegevussuundi ning tegevuste elluviimise viise (partnerite rollid) üld-ja kutsehariduses: a) Täpsustatakse üld-ja kutsehariduse tegevussuundi ja eesmärke. b) Nähakse jätkuvalt ette toetuse edasiandmine lõppsaajale, kuid mitte õppevara ühiskasutuskorralduse eesmärgil, vaid põhjendatud juhtudel õpetajate ühenduste jõustamiseks ning valdkonnas koostöö korraldamiseks. Õppevara ühiskasutuskorralduse toetamiseks on kinnitatud eraldi käskkiri, mille raames on esimene taotlusvoor läbi viidud 2017.aastal. Kutseõppeasutustele simulaatorite ostmiseks on algatatud avatud taotlusvooru korraldamiseks vajalikud tegevused. c) Täiendatakse HITSA kui partneri tegevusi digitaalse õppevara kasutamiseks ja e- õppe rakendamise vajalike e-teenuste arendustegevuste elluviimisega. Samuti nähakse HITSA rollina koolide digivõimekuse toetamiseks vajalike tegevuste elluviimist. Sõnastust on muudetud selliselt, et viide Progetiigri programmile on asendatud üld-ja kutsehariduses IT oskuste arendamisega seotud tegevustega. Viimane on oluline, et tegevuse sisu ja eesmärk oleks selgem kui programmi nimi „Progetiiger“ väljendab. Täiendatakse SA Innove kui partneri rolli haridusliku erivajadusega õpilastele õppematerjalide arendustegevuse elluviijana. d) Parandatakse ja täiendatakse sõnastust. 4. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 8 järgmiselt: a) Seatakse sihttasemed aastaks 2023. b) Täpsustatakse sihttasemete mõõtmise metoodikad. 5. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 11 ja pannakse ette eelarvejaotus vastavalt tegevuste kestvusele kuni 31.08.2023. Tegevuse eelarve on suurendatud nii 2018.aastale järgnevalt perioodile planeeritud tegevuste elluviimiseks. Samuti on tegevuse raames kavandamisel koolide toetamine tegevuse tulemuste kasutuselevõtuks vajalike digiseadmetega. 2 6. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 13 ja kustutakse alapunkt 13.3, mis oli vastuolus käskkirja punktiga 15.2.4. 7. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 14.1.1 selliselt, et toetuse edasiandmisel lõppsaajaks võivad olla õpetajate ühendused. Muudatus on vajalik selleks, et jõustada õpetajate ühendusi digitaalset õppematerjali looma ja kasutama. Lähenemine panustab tegevuse jätkusuutlikkusse. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Andres Ääremaa e-teenuste osakonna juhataja 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: HTM/18-0347 - Haridus- ja teadusministri 7. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine Kooskõlastamine algatati 11.04.2018 10:08 Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: HTM/18-0347 - Haridus- ja teadusministri 7. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine Kooskõlastamine algatati 11.04.2018 10:08 Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb47d009-ce18-452d-849b-7a681b33ea8e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel