dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 11. aprill 2018
Viit
1-12/897-1
Registreeritud
11. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
3. mai 2018

Failid

  • 📎HTM-1916.bdoc956 KB
  • 📎Kooskolastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 10.04.2018 nr 8-2/18/1916 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Haridus- ja Teadusministeerium esitab kooskõlastamiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja korra tegevuse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Ministri määruse eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Koolijuhtide Ühendus SA Innove Eesti Haridustehnoloogide Liit Kristel Rillo 735 4023 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 MINISTRI MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1.peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Ministri määrusega kehtestatakse tingimused ja kord „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ eesmärkide saavutamiseks. (2) Kui käesoleva määruse § 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (3) Kui käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (5) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus lähtub Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärgist „Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara” ning toetab „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkide saavutamist. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) digitaalne õppevara (edaspidi õppevara) – digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud interaktiivsed õppematerjalid, sh digiõpikud, õppeotstarbelised videod ja mobiilirakendused, õpimängud, digitaalsed metoodilised juhised ja rakendused õpetajatele, veebipõhised testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused, mis toetavad õppekavas seatud pädevuste ja õpiväljundite (tulemuste) saavutamist; 2) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus; 3) haridusasutus –põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus; 4) õpetaja – haridusasutuses osalise või täiskoormusega õpetaja ametikohal töötav isik; 5) valdkond – üldhariduse või kutsehariduse valdkonnad (üldhariduse ainevaldkonnad on: keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia; kutsehariduse õppevaldkonnad on:1 humanitaaria ja kunst; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia; loodusteadused, matemaatika ja statistika; põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria; teenindus; tehnika, tootmine ja ehitus; tervis ja heaolu; ärindus, haldus ja õigus). 6) simulaator - terviklik tarkvaral põhinev lahendus õpiväljundite omandamiseks simuleerides töökeskkonda. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk toetab Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide elluviimist nii muutuva õpikäsituse rakendamisel, õpilaste digipädevuse arendamisel, õpetajate erialaste digioskuste arendamisel ja õppe kujundamisel töömaailma vajadusele vastavaks. (2) Toetuse andmise tulemusel kaasajastatakse meetme 1.3 „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld- ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine“ raames õpet üldhariduse ja kutsehariduse valdkondades uuendusliku õppevara abil. (3) Tegevus panustab elukestva õppe strateegia 2020 digipöörde programmi meetme 2 „Eelduste loomine digikultuuri integreerimiseks õppeprotsessi“ tegevuse 2.1 „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ väljundnäitajasse: valdkondade arv, milles on välja töötatud uuenduslik õppevara. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 1 Lähtuvalt Kutseharidusstandardi lisa 2 Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõpe. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/7201/6008/VV_130m_lisa2.pdf# § 5. Vaide esitamine Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 6. Toetatavad tegevused ja sihtrühm (1) Toetust antakse projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevused panustavad käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärgi saavutamisse. (2) Meetme tegevuste sihtrühmaks on õpilased ja õpetajad. (3) Toetatavad tegevused on: 1) õppekava täitmiseks vajalike simulaatorite soetamine ja kasutuselevõtt (sh paigaldus, õpetajate/kasutajate koolitus); 2) digitaalse õppevara arendamine ja kõigile Eesti koolidele kättesaadavaks tegemine või tegevused, mis võimaldavad olemasoleva lahenduse kõigile Eesti koolidele tasuta kättesaadavaks teha (nt eestindamine, maalitsents vmt). Õppevara tehakse pärast valmimist kättesaadavaks/leitavaks õppevaraportaali e-Koolikott kaudu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetatavaid tegevusi võib rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul taotlusvooru väljakuulutamisel kitsendada konkreetsele valdkonnale või valdkondadele. Lisaks võib rakendusasutus teha ettepaneku kuulutada välja taotlusvoor ühe või mõlema toetatava tegevuse lõikes. (5) Juhul, kui toetuse saaja teenib simulaatorite kasutamisel puhastulu, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi. (6) Paragrahvi 6 lõikes 3 kirjeldatud tegevuse elluviimisel koostatav õppevara peab vastama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja mis hüvitatakse vastavalt ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel või tegelike kulude alusel kui toetatav tegevus on tervikuna riigihankena sisse ostetud. (2) Paragrahvi 6 lõikes 3 punktis 1 tegevuse puhul on abikõlblikud simulaatori soetamiskulud (sh soetamisega kaasuv transpordi, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse kulu). (3) Paragrahvi 6 lõikes 3 punktis a tegevuse puhul on abikõlblikud õppevara väljatöötamise või kasutusõiguse omandamisega ning koolidele kättesaadavaks tegemisega seotud kulud. § 8. Abikõlblikkuse periood (1) Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 01.03.2018 – 31.12.2022, kuid ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. (2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse periood on vahemikus 6-24 kalendrikuud. § 9. Toetuse määr ja piirsumma (1) Toetuse summa ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus on: 1) § 6 lõikes 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul on toetus minimaalselt 5 000 eurot ja maksimaalselt 100 000 eurot kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel. Kui tegevuse raames nähakse ette, et tegevus hangitakse terviklahendus(te)ena riigihankena, siis maksimaalne toetuse piirsumma ei kohaldu. 2) Toetuse summa võib olla kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. § 6 lõikes 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul antakse projektile toetust kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest on vähemalt 15%. Minimaalne toetuse summa on 3 000 eurot ja maksimaalselt 30 000 eurot. (2) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla: 1) §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul riigi- ja munitsipaalomandis kutseõpet pakkuv õppeasutus va rakenduskõrgkool. 2) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või äriühing. Taotleja peab olema viimase kahe aasta jooksul välja töötanud digitaalse õppematerjali, mis on vähemalt 10 koolis kasutuses. (2) Taotleja võib: 1) §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse; 2) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks taotlust. (3) Taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (4) Juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (5) Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul kinnitama projekti omafinantseeringu tasumise suutlikkust; 4) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. (6) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas. (7) Ühistaotlus (st partnerite ja koostööpartnerid) ei ole lubatud. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente: 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) projekti eesmärkide, tegevuste kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse kohta; 3) väljundindikaator(id) (sh algtase ja lõpptase), saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta. 4) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega juhul, kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada rakendusüksuse nõudmisel. (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Kui taotleja on taotlenud toetust mõne teise käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuse raames, peab ta esitama sellekohase teabe. § 12. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE § 13. Taotlusvooru avamine (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet (§6 lõikes 3 kirjeldatud tegevustele eraldi), ajakava ja suunist, millis(t)ele §6 lõikes 3 kirjeldatud tegevus(t)ele ja millise abikõlblikkuse perioodile ning §6 lõikes 4 viidatud eritingimustel taotlusvoor välja kuulutatakse. (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (3) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks. (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil struktuuritoetuste registri vahendusel. (3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta. (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse nõuetele ja tingimustele vastavuse kontrollimiseks otsusega vastu võtmata perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra. (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale aega kuni 7 tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui taotleja muudab taotlust lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks ka muus osas, võib rakendusüksus tunnistada taotluse mittevastavaks. (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik. § 16. Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes: 1) kontrollib taotleja ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu; 2) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; (2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded. (5) Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. (7) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 17. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. (2) Rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning peavad vastama perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. § 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel: 1) projekti mõju tegevuse eesmärgi ja TAT eesmärgi saavutamisele (projekti panus toetuse andmise eesmärkidesse, sh projekti tulemuste eeldatav ulatus ning tulemuste jätkusuutlikkus pärast projekti lõppu; projekti panus meetme väljundnäitaja(te) saavutamisse); 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti põhjendatus (projekti eesmärgipüstitus – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad); 40% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti põhjendatus ja mõistlikkus – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud); 25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskond) – 5% maksimaalsest koondhindest. (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel: 1) projekti mõju ja tegevuse põhjendatus (sh tegevuse põhjendatus õppekavades seatud eesmärkide saavutamisel, mitmekesisemate ja uudsete õppimisvõimaluste loomisel, formaalhariduses) – 45% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti atraktiivne, kaasaegne teostus – 30% maksimaalsest koondhindest; 3) projektiplaani läbimõeldus ning taotleja kompetents projekti ellu viia, sh pärast projekti lõppu õppevara ajakohasuse tagamise ning jätkusuutlikku kasutamist võimaldav plaan – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskond) – 5% maksimaalsest koondhindest. (3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. (4) Projekte hinnatakse hindepunktidega skaalal 1 kuni 100 lõikes 1 toodud kõigi kriteeriumite raames tervikuna. (5) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (6) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed. (7) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 70% koondhinde maksimumsummast. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Hindamiskomisjon võib teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepaneku taotluses osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §- le 21. (8) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 70% maksimumsummast, siis ei kuulu taotlus rahuldamisele. Sh kui §18 lõike 2 punktis 3 kirjeldatud kriteeriumi hinne on väiksem maksimaalsest võimalikust, ei kuulu taotlus rahuldamisele. (9) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt käesoleva määruse § 18 lõike 6 alusel tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava; 2) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. § 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3, käesoleva määruse § 16 lõikes 7, § 18 lõikes 7 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt § 19 lõikele 1. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki (va juhul kui rakendusasutus teeb ettepaneku kavandatud eelarvet suurendada) ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuste registri kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2; 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud. (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule. (4) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 6. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused. (2) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel. 7. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED § 23. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse kinnitatud vormil. Kulude hüvitamisel kindlasummaliste maksete alusel esitab toetuse saaja maksetaotluse peale taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamist. (4) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult. (3) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (4) Toetuse väljamakse tehakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse või maksete aluseks olevate tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. 8. peatükk ARUANNETE ESITAMINE § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja viisil vahearuandeid ja lõpparuande. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra. (3) Aruannete vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel. (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 9. peatükk TOETUSE SAAJA NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 25. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste täitmise, järgides otsuses fikseeritud tähtaegu ning kindlasummalise maksete puhul tõendab nende määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani. (2) § 6 lõikes 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja: 1) simulaatori hankimisel järgima riigihangete seadust ja kutseõppeasutuse hankekorda; 2) läbima hangete eelnõustamise SA Innove toetuste agentuuri juures; 3) viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi Eesti avalikkusele ja põhikoolidele, sh tegema avalikult e-koolikotis kättesaadavaks simulaatori õppetegevuses kasutamist tutvustava video. (3) § 6 lõikes 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja: 1) viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi Eesti avalikkusele ja koolidele, sh tegema õppematerjali või info selle kohta avalikult kättesaadavaks ja kasutajatele leitavaks e-koolikotis, selle tingimuste kohaselt. § 26. Toetuse saaja õigused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014−2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. § 27. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise; 2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama; 3) koostama juhendi kindlasummalise makse eelarve esitamiseks; 4) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse, kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi struktuuritoetuste registri; 5) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta; 6) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist; 7) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust; 8) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid; 9) nõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele; 10) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest; 12) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; 13) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42; 14) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud. § 28. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri määruse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ juurde I Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 14 alusel. Määrusega kavandatud tegevused panustavad Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 1 (muutunud õpikäsitus) ja 4 (digipööre elukestvas õppes) elluviimisesse. Käesolevas seletuskirjas selgitatakse tegevuste tausta ja vajalikkust, kirjeldatakse tegevusi, mille alusel toetust antakse, ning abikõlblikkuse tingimusi. Määruse ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna projektijuht Liisa Mäemets (735 0291, [email protected]), kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099, [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (735 4064, [email protected]) ja õigusosakonna asejuhataja Marko Jaeger (735 4063, [email protected]). II Tegevuse taust, vajalikkuse põhjendus Tegevus toetab Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide elluviimist nii digipöörde elluviimisel, muutuva õpikäsituse rakendamisel, õpetajate oskuste arendamisel kui ka õppe kujundamisel töömaailma vajadusele vastavaks. Elukestva õppe strateegiaga seatakse oluliseks probleemiks, et teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Ühiskonnas keskendutakse hariduse ja koolide kvaliteedi puhul liialt riigieksamite tulemustele. Samuti võiks liiga kõrget väljalangevust (eriti meessoo hulgas) kutsehariduses leevendada individuaalsemad reaalse eluga seostatumad ja probleemipõhisemad õppimisviisid. Tegevuse eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestatavad õppimisvõimalused. Kaasaegse ja uuendusliku (sh digitaalse) õppevara kasutamise soodustamine on üks võimalik meede õpetamise ja õppimise mitmekesistamiseks, õpimotivatsiooni tõstmiseks ning ühtlasi nii õpilaste digipädevuse kui ka kutsehariduses erialaste IT oskuste ning tehnoloogilise kirjaoskuse kujundamise toetamiseks. Tegevusega nähakse ette kutseõppeasutuste õpikeskkonna kaasajastamist (simulaatorid) ja mitmekesiste digitaalsete õppevaralahenduste (õpimängud, tarkvara, veebirakendused vmt) loomise ja õppijatele kättesaadavaks tegemise toetamist. III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Peatükk 1. ÜLDSÄTTED. 1. Toetuse andmise tingimuste reguleerimisala on toodud eelnõu §-s 1. Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Õppe 1 seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.3.1 „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks toetuse andmist avatud taotlemisel. 2. Määruses kasutatavad terminid on loetletud §-s 2. 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus esitatakse §-s 3. Samuti seostatakse tegevus Eesti elukestva õppe strateegia ning selle rakendamiseks ellu kutsutud digipöörde programmiga. Toetuse eesmärk on võimaldada koolidel õppetegevuse mitmekesistamisel (nt uued kursused/õppeained), praktilisemaks muutmisel (simulaatorite soetamine) ning ka laiemalt õppekavaliste tegevuste elluviimisel kasutada uuenduslikku ja kaasaegset õppevara. Toetust saav projekt peab panustama väljundnäitajasse, mis on valdkondade arv (nii kutsehariduses kui ka üldhariduses), milles on kasutusele võetud digitaalne õppevara. Tegevuse raames viiakse läbi mitu avatud taotlusvooru. 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus on toodud §-s 4, rakendusüksus on SA Innove, rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 5. Vaide esitamiseks tuleb enne kohtusse pöördumist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt STS §-le 51. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuste või toimingute osas, siis esitatakse see eelnevalt rakendusüksusele ja läbi rakendusüksuse edastatakse see rakendusasutusele. Peatükk 2. TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR 6. Toetatavad tegevused ja sihtgrupp on loetletud §-s 6. Projektide tegevuste sihtgrupp on haridusasutused, õpetajad ja õpilased. Nähakse ette kaht eraldiseivat tegevust. Esimese tegevuse puhul toetatakse kutseõppeasutusi õppe kaasajastamisel ning õppe senisest enam tööturu vajadustega vastavusse viimisel simulaatorite soetamise toetamise abil. Teise tegevuse puhul on eesmärk toetada uute õppevaralahenduste loomist ja kasutuselevõttu õppe mitmekesistamise ning kaasajastamise eesmärgil. Nimetatud õppevaralahendused võivad olla nt simulatsioonid, õpimängud, digitaalsed rakendused õpetajate töö tõhustamiseks, tarkvara jne. Õppevara loojatena ja toetuse saajatena nähakse muuhulgas ka erasektori ja kolmanda sektori organisatsioone, et soodustada parimate võimalike ideede realiseerumist ja võimaldada tegevuse elluviimisesse kaasata parim võimalik ekspertiis. 7. Kulude abikõlblikkus on selgitatud §-s 7. Abikõlblikeks kuludeks loetakse määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning § 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. Käesolevas määruses hüvitatakse abikõlblikud kulud kindlasummaliste maksete alusel, mis on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 ja § 15 lõikes 3. Kindlasummaliste maksete võimalus seisneb proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamises eesmärgiga leevendada väikesemahulise tegevuse halduskoormust. Kindlasummalise makse alusel makstakse toetus välja vaid juhul, kui projektis määratud tulemused on täielikul määral saavutatud. Tulemuse osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Kindlasummalise makse suurus määratakse toetuse saaja poolt esitatud detailse eelarve alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust 2 hinnatakse enne toetuse andmise otsuse tegemist, arvestades käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimusi: tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema lubatavad, mõistlikud ja põhjendatud. Seega tuleb eelarvet koostada samadel alustel kui tegelike kulude kasutamise puhul. Toetuse saajal on võimalik ühe projekti raames taotleda toetust mitme kindlasummalise makse alusel. Toetuse saaja on kohustatud tõendama kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks on toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on tegevuse eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik). Toetuse saaja peab tõendama ka kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse/tulemuste saavutamist. Näiteks õppevara osa 1 on valmis ja koolidele kasutamiseks antud. Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja hilisemalt tõendama ega raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses. Kui toetatavad tegevused hangitakse tervikuna, siis antakse toetust ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, st et väljamakse aluseks on hankeleping ning kindlasummalise makse raamistik ei kohaldu. Simulaatorite soetamisel on lubatud vaid soetusega kaasuv ehk tarnijapoolne transpordi, paigaldus, seadistamise ja kasutajate koolituse kulu. Toetuse saaja enda täiendavaid kulusid ega tegevusi ei hüvitata. Paragrahvi 6 lõikes 3 punktis 2 kirjeldatud õppevara väljatöötamise ja kättesaadavaks tegemise all nähakse abikõlblike kuludena vaid konkreetse õppevara arendamise, soetamise (nt litsents), Eesti koolidele kohandamise jmt kulusid. 8. Abikõlblikkuse periood on selgitatud §-s 8. Meetme abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.03.2018 kuni 31.12.2022. Meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul on võimalik tegevuste lõikes kuulutada välja mitu taotlusvooru. Eraldi on kehtestatud projektide abikõlblikkuse periood, mis on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud tegevused toimuvad. Samuti ei tohi projekt abikõlblikuse periood alata enne taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeva. Projektide maksimaalne abikõlblikkuse periood on 24 kuud. 9. Toetuse määr ja piirsumma on kehtestatud §-s 9. Esimese tegevuse (simulaatorite soetamine kutseõppeasutusele) toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblikest kuludest, millest 85% moodustab Euroopa Sotsiaalfondi osalus ja 15% riiklik kaasfinantseering. Kui taotletav toetus jääb vahemikkus 10 000 kuni 100 000 eurot, antakse toetuse kindlasummalise makse alusel. Kui projekti elluviimiseks on toetatavad tegevused tervikuna teenusena sisse ostetud, siis maksimaalset piirmäära ei kohaldata. Sisseostetavad terviklike tegevustena mõeldakse kompleksset teenuse sisseostmist ehk projekti rakendamise osa sissehankimist – näiteks ostetakse terviklahendusena riistvara, transport, tarkvara, paigaldusteenus, müügijärgne teenus, kasutajate koolitusteenus. Kui toetuse saaja eelistab osa terviklahendusest muul viisil korraldada (nt kasutajate koolitust ise teha), siis seda ei loeta terviklikuks sisseostetavaks tegevusteks ning need muul viisil korraldatud tegevused ei ole abikõlblikud. 3 Teise tegevuse (mitmekesiste ja uudsete õppevaralahenduste loomine ja kättesaadavaks tegemine) puhul on toetuse maksimaalne osakaal 85% projekti maksumusest, aga mitte rohkem kui 30 000 eurot. Taotlusvooru väljakuulutamise teates antakse teada taotlusvooru eelarve mõlema tegevuse kohta. Avatud taotlusvooru kogueelarveks on planeeritud 3 800 000 eurot. Peatükk 3. NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 10. Paragrahvis 10 esitatakse nõuded taotlejale. Toetuse taotlejad võivad olla: 1) §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul kutseõppeasutus. 2) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või äriühing. Toetuse taotlejad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 nõuetele, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas. 11. Paragrahvis 11 esitatakse nõuded taotlusele. Nõuded taotlusele tulenevad taotluste menetlemise määruse § 4 lõikest 1. Teises lõikes täpsustatakse milliseid kinnitusi, dokumente ja andmeid peab taotlus sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule. Kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus ainult eelnevalt määratud tulemuse täielikul saavutamisel ning kindlasummalise makse suurus arvestatakse välja toetuse saaja poolt esitatud eelarve alusel. Abikõlblik maksumus kujuneb arvestades otsuse tegija hinnangut planeeritud kuludele ja on oluline, et toetuse saaja jaoks oleks selge, kuidas ta hakkab tõendama kindlasummalise makse määramise ning saavutatavate tulemuste tõendamise aluseid. Juhul kui ühe projekti raames tehakse mitu kindlasummalist makset, siis peab toetuse saaja tõendama iga kindlasummalise makse määramise ja saavutatava tulemuse tõendamise alust. Ühe kindlasummalise makse raames võib teha ka mitut tegevust, kuid kõik tegevused peavad moodustama terviku. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal enne toetuse taotluse esitamist seda põhjalikult hinnata. 12. Paragrahvis 12 on loetletud taotleja kohustused. Esitatav teave peab vastama kehtestatud nõuetele ja tingimustele, rakendusasutuse nõudmisel tuleb esitada lisainformatsiooni ning võimaldada nõuetele vastavuse kontrollimist. Mitteabikõlblike kulude projekti planeerimisel on taotleja kohustatud nõudmisel tõendama nende tasumise võimekust. Esitatud andmetes toimunud muudatuste osas peab taotleja teavitama rakendusüksust sellest koheselt. Täita tuleb ka teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. 13. Peatükk 4. TOETUSE TAOTLEMINE 14. Paragrahvis 13 sätestab taotlusvooru avamise tingimused. Avatud taotlusvooru kuulutab rakendusüksus välja rakendusasutuse ettepanekul. Taotlusvooru eelarvest, ajakavast ning muust asjakohasest infost (näiteks taotlusvoorus toetavad tegevused, projektide abikõlblikkuse periood, taotlusvooru eelarve tegevuste kaupa) teavitab rakendusasutus rakendusüksust kirjalikult. Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus potentsiaalseid taotlejaid oma veebilehel. Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt 30 kalendripäeva. Meetme abikõlblikkuse perioodil võib korraldada mitu taotlusvooru kui meetme 4 eelarve ja ajakava seda võimaldab. Lisaks eeltoodule teavitatakse võimalikke taotlejaid tegevuste kindlasummaliste maksete alusel hüvitamise eripärast, mis on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja paragrahvi 7 juures. 15. Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaja määramise ja taotluse esitamise viis. Taotlus esitatakse taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks ning viisil ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil. Vastav vorm kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. Peatükk 5. TAOTLUSTE MENETLEMINE 16. Paragrahvis 15 sätestatakse taotluse menetlemise protseduur ja rakendusüksuse toimingud. Lõikes 4 on täpsustatud, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva alates selle esitamise tähtpäevast. Tähtaeg võib pikeneda kui taotlejale rakendusüksuse poolt puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Kui rakendusüksus annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, siis on taotlejal õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui taotleja muudab taotlust lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks ka muus osas, on rakendusüksusel õigus tunnistada taotlus mittevastavaks. 17. Paragrahvis 16 esitatakse, kuidas teostab rakendusüksus taotluste nõuetele vastavuse kontrolli ning millistel juhtudel tunnistab rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastava otsuse. 18. Paragrahv 17 kirjeldab hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtteid. Hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus. Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Vajadusel kaasab rakendusüksus hindamisprotsessi eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni liikmed ja vajadusel kaasatavad täiendavad eksperdid on kompetentsed, erapooletud ning vastavad teistele STS § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. 19. Paragrahv 18 sätestab projektide hindamise, valikukriteeriumid ja valiku korra. Lõikes 1 tuuakse ära valikukriteeriumid ja osakaalud, mille alusel hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud projekte. Hindamiskriteeriumide kaudu tähtsustatakse simulaatorite soetamisel projekti mõju ja selle otsest lisandväärtust õppekavaliste eesmärkide saavutamisse, projekti põhjendatust ning kuluefektiivsust. Digitaalsete õppevaralahenduste loomisele suunatud tegevuse puhul peetakse oluliseks projekti mõju ja tegevuse põhjendatust, digitaalse õppevaralahenduse tehnilist atraktiivsust ning teostust ja taotleja suutlikkust projekti ellu viia. 20. Paragrahvis 19 tuuakse ära taotluse rahuldamise tingimused ja kord. 21. Paragrahv 20 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatule käesoleva määruse§ 16 lõikes 7 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 1. 5 Lõikes 2 sätestatakse, et rakendusasutusel on õigus teha ettepanek läbi viidud taotlusvooru eelarve suurendamiseks kui nõuetele vastavate taotluste maht on esialgselt kavandatud eelarvemahust suurem. Lõigete 3 ja 4 põhjal märgitakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave ja edastatakse elektrooniliselt struktuuritoetuste registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 22. Paragrahv 21 kehtestab taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise. Osaliselt rahuldada võib taotluse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. Vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2 loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.Samuti võib taotluse osaliselt rahuldada, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad taotletust väiksema summaga ning juhul kui taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 20 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul. Täiendavalt sätestatakse lõikes 4, et otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. Peatükk 6. TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 23. Paragrahvis 22 sätestatakse, et kindlasummaliste maksete alusel antava toetuse puhul ei ole otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel. Peatükk 7. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED 24. Paragrahvis 23 esitatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11-15 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatele tingimustele. Kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus välja ainult peale seda, kui kõik tegevusele eelnevalt määratud tulemused on täielikult saavutatud ja nende tulemuste saavutamine on toetuse saaja poolt tõendatud. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. 6 Peatükk 8. ARUANNETE ESITAMINE 25. Paragrahv 24 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda. Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuandeid ja lõpparuande. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib taotluse rahuldamise otsuse ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse ning toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksuse nõudmisel. Toetuse saaja peab esitama projekti aruanded ka rakendusüksuse nõudmisel. Lõikes 4 sätestatakse lõpparuande esitamise aeg. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Peatükk 9. TOETUSE SAAJA NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 26. Paragrahvis 25 tuuakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab tagama perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja peab tõendama kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani. Esimese tegevuse (simulaatorite soetamise toetamise) puhul on toetuse saaja kohustatud kooskõlastama hankedokumendid rakendusüksusega tagamaks menetluse korrektsus ning abikõlblikkus. Lisaks on sama tegevuse raames toetuse saajad kohustatud läbi viima teavitustegevusi projekti positiivsest mõjust õppe kaasajastamisele. 27. Paragrahvis 26 tuuakse toetuse saaja õigused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Samuti antakse võimalus seisukohtade esitamiseks puuduste kõrvaldamise raames. 28. Paragrahvis 27 esitatakse rakendusüksuse kohustused lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. 29. Paragrahvis 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise kord. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viisist vadatavat 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49le. 7 IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega. V Määruse mõjud Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Määruse rakendamisel elluviidavad tegevused omavad mõju regionaalsele arengule, infoühiskonna edendamisele, aitavad kaasa võrdsete võimaluste tagamisele. Tegevused ei oma mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale ja ühtsele riigivalitsemisele. Toetatavad tegevused ei ole kavandatud eraldi ühegi läbiva teema probleemide lahendamiseks, tegelik mõju sõltub konkreetsetest projektidest. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemade kaupa. Regionaalne areng Kõige otsesem ja tugevam mõju on planeeritud toetavatel tegevustel regionaalsele arengule. Tegevused panustavad koolidele võrdsemate võimaluste loomist kvaliteetse ja õpilaste vajadustele vastava hariduse pakkumisel. Infoühiskonna edendamine Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvalt on meetmel mõju infoühiskonna edendamisele. Tegevused panustavad õpilaste digipädevuse arendamisse, mis on oluline eeldus infoühiskonnas konkurentsivõimelise kodanikuna toime tulemiseks. Samuti on tegevused planeeritud selliselt, et see aitaks kaasa ka õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse kujundamisele ehk võimele ise tehnoloogiat luua. Selliselt aidatakse kaasa infoühiskonna arengule tulevikus. Võrdsete võimaluste tagamine Kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvalt toetatakse tegevustega võrdsete ja uuenduslike võimaluste loomist haridusliku erivajadustega õpilastele. Koostatavad õppematerjalid ja metoodilised juhised vastavad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele ja edendamise eesmärkidele. VI Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, SA Innovele, Eesti Haridustehnoloogide Liidule. Andres Ääremaa e-teenuste osakonna juhataja 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: HTM/18-0346 - „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Kooskõlastamine algatati 11.04.2018 09:48 Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0346 - „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel