Kooskõlastamiseks: 10.04.2018 nr 8-2/18/1916
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Kultuuriministeerium
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Haridus- ja Teadusministeerium esitab kooskõlastamiseks struktuuritoetuse andmise
tingimused ja korra tegevuse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“
elluviimiseks.
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Ministri määruse eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks: Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Eesti Koolijuhtide Ühendus
SA Innove
Eesti Haridustehnoloogide Liit
Kristel Rillo
735 4023
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
MINISTRI MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus
digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise
tingimused ja kord
kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1.peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Ministri määrusega kehtestatakse tingimused ja kord „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja
hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara
arendamine ja kasutuselevõtt“ eesmärkide saavutamiseks.
(2) Kui käesoleva määruse § 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel komisjoni
määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(3) Kui käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese
tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega
abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatut.
(4) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on komisjoni eelneva otsuse
alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, tehtud
toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
(5) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule ka
muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega
abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus lähtub Euroopa Liidu
struktuurivahendite kasutamise eesmärgist „Kasutusele on võetud kaasaegne ja
uuenduslik õppevara” ning toetab „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkide
saavutamist.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) digitaalne õppevara (edaspidi õppevara) – digitaalsel kujul (nt veebis,
andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud interaktiivsed
õppematerjalid, sh digiõpikud, õppeotstarbelised videod ja mobiilirakendused,
õpimängud, digitaalsed metoodilised juhised ja rakendused õpetajatele, veebipõhised
testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused, mis toetavad õppekavas seatud
pädevuste ja õpiväljundite (tulemuste) saavutamist;
2) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades
suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja
usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide
loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja
võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik
digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset
identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu
igapäevaelus;
3) haridusasutus –põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus;
4) õpetaja – haridusasutuses osalise või täiskoormusega õpetaja ametikohal töötav isik;
5) valdkond – üldhariduse või kutsehariduse valdkonnad (üldhariduse ainevaldkonnad
on: keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained,
kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia; kutsehariduse õppevaldkonnad on:1
humanitaaria ja kunst; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
loodusteadused, matemaatika ja statistika; põllumajandus, metsandus, kalandus ja
veterinaaria; teenindus; tehnika, tootmine ja ehitus; tervis ja heaolu; ärindus, haldus
ja õigus).
6) simulaator - terviklik tarkvaral põhinev lahendus õpiväljundite omandamiseks
simuleerides töökeskkonda.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk toetab Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide
elluviimist nii muutuva õpikäsituse rakendamisel, õpilaste digipädevuse arendamisel,
õpetajate erialaste digioskuste arendamisel ja õppe kujundamisel töömaailma vajadusele
vastavaks.
(2) Toetuse andmise tulemusel kaasajastatakse meetme 1.3 „Kaasaegse ja uuendusliku
õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara
arendamine üld- ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja
kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse
korraldamine“ raames õpet üldhariduse ja kutsehariduse valdkondades uuendusliku
õppevara abil.
(3) Tegevus panustab elukestva õppe strateegia 2020 digipöörde programmi meetme 2
„Eelduste loomine digikultuuri integreerimiseks õppeprotsessi“ tegevuse 2.1 „Kaasaegse
ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ väljundnäitajasse: valdkondade
arv, milles on välja töötatud uuenduslik õppevara.
§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusüksus on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
(2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
1
Lähtuvalt Kutseharidusstandardi lisa 2 Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub
kutseõpe. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/7201/6008/VV_130m_lisa2.pdf#
§ 5. Vaide esitamine
Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul, kui vaie esitatakse
rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse
rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
2. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR
§ 6. Toetatavad tegevused ja sihtrühm
(1) Toetust antakse projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevused
panustavad käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärgi saavutamisse.
(2) Meetme tegevuste sihtrühmaks on õpilased ja õpetajad.
(3) Toetatavad tegevused on:
1) õppekava täitmiseks vajalike simulaatorite soetamine ja kasutuselevõtt (sh paigaldus,
õpetajate/kasutajate koolitus);
2) digitaalse õppevara arendamine ja kõigile Eesti koolidele kättesaadavaks tegemine
või tegevused, mis võimaldavad olemasoleva lahenduse kõigile Eesti koolidele tasuta
kättesaadavaks teha (nt eestindamine, maalitsents vmt). Õppevara tehakse pärast
valmimist kättesaadavaks/leitavaks õppevaraportaali e-Koolikott kaudu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetatavaid tegevusi võib rakendusüksus
rakendusasutuse ettepanekul taotlusvooru väljakuulutamisel kitsendada konkreetsele
valdkonnale või valdkondadele. Lisaks võib rakendusasutus teha ettepaneku kuulutada
välja taotlusvoor ühe või mõlema toetatava tegevuse lõikes.
(5) Juhul, kui toetuse saaja teenib simulaatorite kasutamisel puhastulu, kohaldatakse
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikes
6 sätestatud tingimusi.
(6) Paragrahvi 6 lõikes 3 kirjeldatud tegevuse elluviimisel koostatav õppevara peab vastama
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja mis
hüvitatakse vastavalt ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete
alusel toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel või tegelike
kulude alusel kui toetatav tegevus on tervikuna riigihankena sisse ostetud.
(2) Paragrahvi 6 lõikes 3 punktis 1 tegevuse puhul on abikõlblikud simulaatori
soetamiskulud (sh soetamisega kaasuv transpordi, paigaldamise, seadistamise ja
kasutajakoolituse kulu).
(3) Paragrahvi 6 lõikes 3 punktis a tegevuse puhul on abikõlblikud õppevara väljatöötamise
või kasutusõiguse omandamisega ning koolidele kättesaadavaks tegemisega seotud
kulud.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 01.03.2018 –
31.12.2022, kuid ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti
abikõlblikkuse periood on vahemikus 6-24 kalendrikuud.
§ 9. Toetuse määr ja piirsumma
(1) Toetuse summa ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus on:
1) § 6 lõikes 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul on toetus minimaalselt 5 000 eurot ja
maksimaalselt 100 000 eurot kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel.
Kui tegevuse raames nähakse ette, et tegevus hangitakse terviklahendus(te)ena
riigihankena, siis maksimaalne toetuse piirsumma ei kohaldu.
2) Toetuse summa võib olla kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. § 6 lõikes 3
punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul antakse projektile toetust kuni 85% projekti
abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest on
vähemalt 15%. Minimaalne toetuse summa on 3 000 eurot ja maksimaalselt 30 000
eurot.
(2) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus teada taotlusvooru väljakuulutamise
ettepanekus.
3. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla:
1) §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul riigi- ja munitsipaalomandis
kutseõpet pakkuv õppeasutus va rakenduskõrgkool.
2) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus, mittetulundusühing
või sihtasutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või äriühing. Taotleja
peab olema viimase kahe aasta jooksul välja töötanud digitaalse õppematerjali, mis
on vähemalt 10 koolis kasutuses.
(2) Taotleja võib:
1) §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada ühe
taotluse;
2) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks
taotlust.
(3) Taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese
tähtsusega abiga ja teiste, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese
tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva
majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.
(4) Juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi
määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega
abi koos käesolevast meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
(5) Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele
ja tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud
vormis ja tähtaja jooksul;
3) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul kinnitama projekti omafinantseeringu
tasumise suutlikkust;
4) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha
kohapealset kontrolli;
5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud
muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse
tegemist;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
(6) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 “Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise
määrus) §-s 2, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas.
(7) Ühistaotlus (st partnerite ja koostööpartnerid) ei ole lubatud.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud
punkti 12 osas.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
2) projekti eesmärkide, tegevuste kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse
kohta;
3) väljundindikaator(id) (sh algtase ja lõpptase), saavutatavad tulemused ja nende
tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel
hüvitatava tegevuse kohta.
4) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja
kvaliteedi suhtega juhul, kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma
käibemaksuta. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb
vastavad tõendid esitada rakendusüksuse nõudmisel.
(3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotleja esitama sellekohase teabe. Kui taotleja on taotlenud toetust mõne teise
käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuse raames, peab ta esitama sellekohase
teabe.
§ 12. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele
ja tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud
vormis ja tähtaja jooksul;
3) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha
kohapealset kontrolli;
4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud
muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse
tegemist.
4. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud
taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet (§6 lõikes 3 kirjeldatud
tegevustele eraldi), ajakava ja suunist, millis(t)ele §6 lõikes 3 kirjeldatud tegevus(t)ele ja
millise abikõlblikkuse perioodile ning §6 lõikes 4 viidatud eritingimustel taotlusvoor
välja kuulutatakse.
(2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel
vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
(3) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru.
§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.
(2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt ja
rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil struktuuritoetuste registri vahendusel.
(3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis
loetakse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
5. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu
võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud
taotluste kohta.
(2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse nõuetele ja
tingimustele vastavuse kontrollimiseks otsusega vastu võtmata perioodi 2014−2020
struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.
(3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt
allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul
taotluse esitamisest arvates.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast
rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste
kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.
(5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui
ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi,
millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale aega kuni 7 tööpäeva. Kui puudus
kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks. Juhul, kui taotleja muudab taotlust lisaks rakendusüksuse osutatud
puuduste kõrvaldamiseks ka muus osas, võib rakendusüksus tunnistada taotluse
mittevastavaks.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
v.a juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.
§ 16. Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes:
1) kontrollib taotleja ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike
lisadokumentide olemasolu;
2) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab
ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
(2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva
lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse
§-s 10 sätestatud nõuetele.
(4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.
(5) Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10
sätestatud nõuetele.
(6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 määratud tähtaja
jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7
alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
(7) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 17. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni vastavalt rakendusasutuse ettepanekule.
(2) Rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja
sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning peavad vastama perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.
§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud
tegevuse puhul järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel:
1) projekti mõju tegevuse eesmärgi ja TAT eesmärgi saavutamisele (projekti panus
toetuse andmise eesmärkidesse, sh projekti tulemuste eeldatav ulatus ning tulemuste
jätkusuutlikkus pärast projekti lõppu; projekti panus meetme väljundnäitaja(te)
saavutamisse); 30% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti põhjendatus (projekti eesmärgipüstitus – on olemas probleem, kitsaskoht või
kasutamata arenguvõimalus; nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on
arusaadavad); 40% maksimaalsest koondhindest;
3) projekti põhjendatus ja mõistlikkus – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel
on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud); 25%
maksimaalsest koondhindest;
4) projekti mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskond) –
5% maksimaalsest koondhindest.
(2) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud
tegevuse puhul järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel:
1) projekti mõju ja tegevuse põhjendatus (sh tegevuse põhjendatus õppekavades seatud
eesmärkide saavutamisel, mitmekesisemate ja uudsete õppimisvõimaluste loomisel,
formaalhariduses) – 45% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti atraktiivne, kaasaegne teostus – 30% maksimaalsest koondhindest;
3) projektiplaani läbimõeldus ning taotleja kompetents projekti ellu viia, sh pärast
projekti lõppu õppevara ajakohasuse tagamise ning jätkusuutlikku kasutamist
võimaldav plaan – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskond) –
5% maksimaalsest koondhindest.
(3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi.
Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud valikukriteeriumitest.
(4) Projekte hinnatakse hindepunktidega skaalal 1 kuni 100 lõikes 1 toodud kõigi
kriteeriumite raames tervikuna.
(5) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja
avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(6) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon hindamislehe, kuhu märgitakse
hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide
kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.
(7) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille
koondhindeks on vähemalt 70% koondhinde maksimumsummast. Hindamiskomisjon
teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks.
Hindamiskomisjon võib teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepaneku
taotluses osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-
le 21.
(8) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus
saanud koondhindeks vähem kui 70% maksimumsummast, siis ei kuulu taotlus
rahuldamisele. Sh kui §18 lõike 2 punktis 3 kirjeldatud kriteeriumi hinne on väiksem
maksimaalsest võimalikust, ei kuulu taotlus rahuldamisele.
(9) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade
vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on
hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti
3 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis eelistatakse
ajaliselt varem esitatud taotlust.
§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt käesoleva
määruse § 18 lõike 6 alusel tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning
kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 4 sätestatule:
1) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
2) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse
maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused.
(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8
lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise
otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave
võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
§ 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3, käesoleva
määruse § 16 lõikes 7, § 18 lõikes 7 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu
rahuldamisele vastavalt § 19 lõikele 1.
(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba
jääki (va juhul kui rakendusasutus teeb ettepaneku kavandatud eelarvet suurendada) ja
mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule
osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel
taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 sätestatud teave.
(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt
või struktuuritoetuste registri kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti
eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud vastavalt
ühendmääruse § 2 lõikele 2;
2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse
mahus kui on taotletud.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus
rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.
(4) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on
tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui
teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või
andmeallikast.
6. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS
TUNNISTAMINE
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise
otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui muudetakse
tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste
saavutamise tõendamise alused.
(2) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult
kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha
finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.
7. peatükk
TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
§ 23. Toetuse maksmine
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja
29, ühendmääruse §-dest 11–15, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse
kinnitatud vormil. Kulude hüvitamisel kindlasummaliste maksete alusel esitab toetuse
saaja maksetaotluse peale taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamist.
(4) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1
sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult.
(3) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30
lõikele 2.
(4) Toetuse väljamakse tehakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud
kindlasummalise makse või maksete aluseks olevate tegevuste elluviimist ja tulemuste
saavutamist. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.
8. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja viisil
vahearuandeid ja lõpparuande.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande
vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha
sagedasema vahearuande esitamise korra.
(3) Aruannete vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.
(4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.
9. peatükk
TOETUSE SAAJA NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 25. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26
sätestatud kohustuste ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses toodud
tingimuste täitmise, järgides otsuses fikseeritud tähtaegu ning kindlasummalise maksete
puhul tõendab nende määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente
ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.
(2) § 6 lõikes 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja:
1) simulaatori hankimisel järgima riigihangete seadust ja kutseõppeasutuse hankekorda;
2) läbima hangete eelnõustamise SA Innove toetuste agentuuri juures;
3) viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi
Eesti avalikkusele ja põhikoolidele, sh tegema avalikult e-koolikotis kättesaadavaks
simulaatori õppetegevuses kasutamist tutvustava video.
(3) § 6 lõikes 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja:
1) viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi
Eesti avalikkusele ja koolidele, sh tegema õppematerjali või info selle kohta avalikult
kättesaadavaks ja kasutajatele leitavaks e-koolikotis, selle tingimuste kohaselt.
§ 26. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014−2020
struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise
raames.
§ 27. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes
2 loetletud ülesannetele:
1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas
koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama
hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega
kooskõlastama;
3) koostama juhendi kindlasummalise makse eelarve esitamiseks;
4) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse,
kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi
struktuuritoetuste registri;
5) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele
ülevaateid selle kohta;
6) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse
kehtetuks tunnistamist;
7) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
8) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
9) nõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse
protseduuridele;
10) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
12) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja
lõpust;
13) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
14) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.
§ 28. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48
sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud
tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
SELETUSKIRI
haridus- ja teadusministri määruse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse
õppevaraga“ juurde
I Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 14 alusel.
Määrusega kavandatud tegevused panustavad Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS)
strateegilise eesmärgi 1 (muutunud õpikäsitus) ja 4 (digipööre elukestvas õppes) elluviimisesse.
Käesolevas seletuskirjas selgitatakse tegevuste tausta ja vajalikkust, kirjeldatakse tegevusi,
mille alusel toetust antakse, ning abikõlblikkuse tingimusi.
Määruse ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna
projektijuht Liisa Mäemets (735 0291,
[email protected]), kutsehariduse osakonna
peaekspert Karin Ruul (735 4099,
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht
Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan
Sahtel (735 4064,
[email protected]) ja õigusosakonna asejuhataja Marko Jaeger (735
4063,
[email protected]).
II Tegevuse taust, vajalikkuse põhjendus
Tegevus toetab Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide elluviimist nii digipöörde
elluviimisel, muutuva õpikäsituse rakendamisel, õpetajate oskuste arendamisel kui ka õppe
kujundamisel töömaailma vajadusele vastavaks.
Elukestva õppe strateegiaga seatakse oluliseks probleemiks, et teoreetiliselt omaksvõetud ja
dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning
erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Ühiskonnas
keskendutakse hariduse ja koolide kvaliteedi puhul liialt riigieksamite tulemustele. Samuti
võiks liiga kõrget väljalangevust (eriti meessoo hulgas) kutsehariduses leevendada
individuaalsemad reaalse eluga seostatumad ja probleemipõhisemad õppimisviisid.
Tegevuse eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu
arenguvajadusi arvestatavad õppimisvõimalused. Kaasaegse ja uuendusliku (sh digitaalse)
õppevara kasutamise soodustamine on üks võimalik meede õpetamise ja õppimise
mitmekesistamiseks, õpimotivatsiooni tõstmiseks ning ühtlasi nii õpilaste digipädevuse kui ka
kutsehariduses erialaste IT oskuste ning tehnoloogilise kirjaoskuse kujundamise toetamiseks.
Tegevusega nähakse ette kutseõppeasutuste õpikeskkonna kaasajastamist (simulaatorid) ja
mitmekesiste digitaalsete õppevaralahenduste (õpimängud, tarkvara, veebirakendused vmt)
loomise ja õppijatele kättesaadavaks tegemise toetamist.
III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Peatükk 1. ÜLDSÄTTED.
1. Toetuse andmise tingimuste reguleerimisala on toodud eelnõu §-s 1. Määrusega
reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna
„Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Õppe
1
seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.3.1 „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara
arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks toetuse andmist avatud taotlemisel.
2. Määruses kasutatavad terminid on loetletud §-s 2.
3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus esitatakse §-s 3. Samuti seostatakse tegevus Eesti
elukestva õppe strateegia ning selle rakendamiseks ellu kutsutud digipöörde programmiga.
Toetuse eesmärk on võimaldada koolidel õppetegevuse mitmekesistamisel (nt uued
kursused/õppeained), praktilisemaks muutmisel (simulaatorite soetamine) ning ka laiemalt
õppekavaliste tegevuste elluviimisel kasutada uuenduslikku ja kaasaegset õppevara.
Toetust saav projekt peab panustama väljundnäitajasse, mis on valdkondade arv (nii
kutsehariduses kui ka üldhariduses), milles on kasutusele võetud digitaalne õppevara. Tegevuse
raames viiakse läbi mitu avatud taotlusvooru.
4. Rakendusüksus ja rakendusasutus on toodud §-s 4, rakendusüksus on SA Innove,
rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
5. Vaide esitamiseks tuleb enne kohtusse pöördumist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt
STS §-le 51. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuste või toimingute osas, siis esitatakse see
eelnevalt rakendusüksusele ja läbi rakendusüksuse edastatakse see rakendusasutusele.
Peatükk 2. TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA
TOETUSE MÄÄR
6. Toetatavad tegevused ja sihtgrupp on loetletud §-s 6. Projektide tegevuste sihtgrupp on
haridusasutused, õpetajad ja õpilased.
Nähakse ette kaht eraldiseivat tegevust. Esimese tegevuse puhul toetatakse kutseõppeasutusi
õppe kaasajastamisel ning õppe senisest enam tööturu vajadustega vastavusse viimisel
simulaatorite soetamise toetamise abil.
Teise tegevuse puhul on eesmärk toetada uute õppevaralahenduste loomist ja
kasutuselevõttu õppe mitmekesistamise ning kaasajastamise eesmärgil. Nimetatud
õppevaralahendused võivad olla nt simulatsioonid, õpimängud, digitaalsed rakendused
õpetajate töö tõhustamiseks, tarkvara jne. Õppevara loojatena ja toetuse saajatena nähakse
muuhulgas ka erasektori ja kolmanda sektori organisatsioone, et soodustada parimate võimalike
ideede realiseerumist ja võimaldada tegevuse elluviimisesse kaasata parim võimalik ekspertiis.
7. Kulude abikõlblikkus on selgitatud §-s 7. Abikõlblikeks kuludeks loetakse määruse §-s 3
nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning § 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud
vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. Käesolevas määruses
hüvitatakse abikõlblikud kulud kindlasummaliste maksete alusel, mis on reguleeritud Vabariigi
Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 ja § 15 lõikes 3. Kindlasummaliste
maksete võimalus seisneb proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamises eesmärgiga leevendada
väikesemahulise tegevuse halduskoormust. Kindlasummalise makse alusel makstakse toetus
välja vaid juhul, kui projektis määratud tulemused on täielikul määral saavutatud. Tulemuse
osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Kindlasummalise makse suurus määratakse
toetuse saaja poolt esitatud detailse eelarve alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust
2
hinnatakse enne toetuse andmise otsuse tegemist, arvestades käesolevas määruses sätestatud
abikõlblikkuse tingimusi: tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema lubatavad,
mõistlikud ja põhjendatud. Seega tuleb eelarvet koostada samadel alustel kui tegelike kulude
kasutamise puhul.
Toetuse saajal on võimalik ühe projekti raames taotleda toetust mitme kindlasummalise makse
alusel. Toetuse saaja on kohustatud tõendama kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja
aluseid, milleks on toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav
dokument, mis on tegevuse eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad,
arvutuskäik). Toetuse saaja peab tõendama ka kindlasummalise makse aluseks oleva
tulemuse/tulemuste saavutamist. Näiteks õppevara osa 1 on valmis ja koolidele kasutamiseks
antud.
Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja
hilisemalt tõendama ega raamatupidamises eristama.
Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad
tulemused ja nende tõendamise alused täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses.
Kui toetatavad tegevused hangitakse tervikuna, siis antakse toetust ühendmääruse § 14 lõike 1
punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, st et väljamakse aluseks on hankeleping ning
kindlasummalise makse raamistik ei kohaldu.
Simulaatorite soetamisel on lubatud vaid soetusega kaasuv ehk tarnijapoolne transpordi,
paigaldus, seadistamise ja kasutajate koolituse kulu. Toetuse saaja enda täiendavaid kulusid ega
tegevusi ei hüvitata.
Paragrahvi 6 lõikes 3 punktis 2 kirjeldatud õppevara väljatöötamise ja kättesaadavaks tegemise
all nähakse abikõlblike kuludena vaid konkreetse õppevara arendamise, soetamise (nt litsents),
Eesti koolidele kohandamise jmt kulusid.
8. Abikõlblikkuse periood on selgitatud §-s 8. Meetme abikõlblikkuse periood on vahemikus
01.03.2018 kuni 31.12.2022. Meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul on võimalik tegevuste
lõikes kuulutada välja mitu taotlusvooru.
Eraldi on kehtestatud projektide abikõlblikkuse periood, mis on toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks
vajalikud tegevused toimuvad. Samuti ei tohi projekt abikõlblikuse periood alata enne
taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeva. Projektide maksimaalne abikõlblikkuse periood on 24
kuud.
9. Toetuse määr ja piirsumma on kehtestatud §-s 9.
Esimese tegevuse (simulaatorite soetamine kutseõppeasutusele) toetuse maksimaalne osakaal
on kuni 100% abikõlblikest kuludest, millest 85% moodustab Euroopa Sotsiaalfondi osalus ja
15% riiklik kaasfinantseering. Kui taotletav toetus jääb vahemikkus 10 000 kuni 100 000 eurot,
antakse toetuse kindlasummalise makse alusel. Kui projekti elluviimiseks on toetatavad
tegevused tervikuna teenusena sisse ostetud, siis maksimaalset piirmäära ei kohaldata.
Sisseostetavad terviklike tegevustena mõeldakse kompleksset teenuse sisseostmist ehk projekti
rakendamise osa sissehankimist – näiteks ostetakse terviklahendusena riistvara, transport,
tarkvara, paigaldusteenus, müügijärgne teenus, kasutajate koolitusteenus. Kui toetuse saaja
eelistab osa terviklahendusest muul viisil korraldada (nt kasutajate koolitust ise teha), siis seda
ei loeta terviklikuks sisseostetavaks tegevusteks ning need muul viisil korraldatud tegevused ei
ole abikõlblikud.
3
Teise tegevuse (mitmekesiste ja uudsete õppevaralahenduste loomine ja kättesaadavaks
tegemine) puhul on toetuse maksimaalne osakaal 85% projekti maksumusest, aga mitte rohkem
kui 30 000 eurot.
Taotlusvooru väljakuulutamise teates antakse teada taotlusvooru eelarve mõlema tegevuse
kohta. Avatud taotlusvooru kogueelarveks on planeeritud 3 800 000 eurot.
Peatükk 3. NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
10. Paragrahvis 10 esitatakse nõuded taotlejale. Toetuse taotlejad võivad olla:
1) §6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul kutseõppeasutus.
2) §6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus, mittetulundusühing või
sihtasutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või äriühing.
Toetuse taotlejad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
“Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-s 2 nõuetele, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas.
11. Paragrahvis 11 esitatakse nõuded taotlusele. Nõuded taotlusele tulenevad taotluste
menetlemise määruse § 4 lõikest 1.
Teises lõikes täpsustatakse milliseid kinnitusi, dokumente ja andmeid peab taotlus sisaldama
lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule.
Kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus ainult eelnevalt määratud tulemuse täielikul
saavutamisel ning kindlasummalise makse suurus arvestatakse välja toetuse saaja poolt esitatud
eelarve alusel. Abikõlblik maksumus kujuneb arvestades otsuse tegija hinnangut planeeritud
kuludele ja on oluline, et toetuse saaja jaoks oleks selge, kuidas ta hakkab tõendama
kindlasummalise makse määramise ning saavutatavate tulemuste tõendamise aluseid. Juhul kui
ühe projekti raames tehakse mitu kindlasummalist makset, siis peab toetuse saaja tõendama iga
kindlasummalise makse määramise ja saavutatava tulemuse tõendamise alust. Ühe
kindlasummalise makse raames võib teha ka mitut tegevust, kuid kõik tegevused peavad
moodustama terviku. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal enne toetuse taotluse esitamist seda
põhjalikult hinnata.
12. Paragrahvis 12 on loetletud taotleja kohustused. Esitatav teave peab vastama kehtestatud
nõuetele ja tingimustele, rakendusasutuse nõudmisel tuleb esitada lisainformatsiooni ning
võimaldada nõuetele vastavuse kontrollimist.
Mitteabikõlblike kulude projekti planeerimisel on taotleja kohustatud nõudmisel tõendama
nende tasumise võimekust.
Esitatud andmetes toimunud muudatuste osas peab taotleja teavitama rakendusüksust sellest
koheselt. Täita tuleb ka teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
13. Peatükk 4. TOETUSE TAOTLEMINE
14. Paragrahvis 13 sätestab taotlusvooru avamise tingimused. Avatud taotlusvooru kuulutab
rakendusüksus välja rakendusasutuse ettepanekul. Taotlusvooru eelarvest, ajakavast ning
muust asjakohasest infost (näiteks taotlusvoorus toetavad tegevused, projektide abikõlblikkuse
periood, taotlusvooru eelarve tegevuste kaupa) teavitab rakendusasutus rakendusüksust
kirjalikult. Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus
potentsiaalseid taotlejaid oma veebilehel. Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt 30
kalendripäeva. Meetme abikõlblikkuse perioodil võib korraldada mitu taotlusvooru kui meetme
4
eelarve ja ajakava seda võimaldab. Lisaks eeltoodule teavitatakse võimalikke taotlejaid
tegevuste kindlasummaliste maksete alusel hüvitamise eripärast, mis on täpsemalt kirjeldatud
käesoleva seletuskirja paragrahvi 7 juures.
15. Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaja määramise ja taotluse esitamise viis.
Taotlus esitatakse taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks ning viisil ja
rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil. Vastav vorm kooskõlastatakse eelnevalt
rakendusasutusega.
Peatükk 5. TAOTLUSTE MENETLEMINE
16. Paragrahvis 15 sätestatakse taotluse menetlemise protseduur ja rakendusüksuse
toimingud. Lõikes 4 on täpsustatud, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva
alates selle esitamise tähtpäevast. Tähtaeg võib pikeneda kui taotlejale rakendusüksuse poolt
puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Kui rakendusüksus annab toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks, siis on taotlejal õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse
osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui taotleja muudab taotlust lisaks rakendusüksuse
osutatud puuduste kõrvaldamiseks ka muus osas, on rakendusüksusel õigus tunnistada taotlus
mittevastavaks.
17. Paragrahvis 16 esitatakse, kuidas teostab rakendusüksus taotluste nõuetele vastavuse
kontrolli ning millistel juhtudel tunnistab rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks
või mittevastavaks. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastava
otsuse.
18. Paragrahv 17 kirjeldab hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtteid.
Hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus. Hindamiskomisjoni töökorra
ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult
rakendusasutusega. Vajadusel kaasab rakendusüksus hindamisprotsessi eksperte,
kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.
Hindamiskomisjoni liikmed ja vajadusel kaasatavad täiendavad eksperdid on kompetentsed,
erapooletud ning vastavad teistele STS § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.
19. Paragrahv 18 sätestab projektide hindamise, valikukriteeriumid ja valiku korra. Lõikes
1 tuuakse ära valikukriteeriumid ja osakaalud, mille alusel hinnatakse nõuetele vastavaks
tunnistatud projekte. Hindamiskriteeriumide kaudu tähtsustatakse simulaatorite soetamisel
projekti mõju ja selle otsest lisandväärtust õppekavaliste eesmärkide saavutamisse, projekti
põhjendatust ning kuluefektiivsust. Digitaalsete õppevaralahenduste loomisele suunatud
tegevuse puhul peetakse oluliseks projekti mõju ja tegevuse põhjendatust, digitaalse
õppevaralahenduse tehnilist atraktiivsust ning teostust ja taotleja suutlikkust projekti ellu viia.
20. Paragrahvis 19 tuuakse ära taotluse rahuldamise tingimused ja kord.
21. Paragrahv 20 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotlus
jäetakse rahuldamata lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatule
käesoleva määruse§ 16 lõikes 7 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei
kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 1.
5
Lõikes 2 sätestatakse, et rakendusasutusel on õigus teha ettepanek läbi viidud taotlusvooru
eelarve suurendamiseks kui nõuetele vastavate taotluste maht on esialgselt kavandatud
eelarvemahust suurem.
Lõigete 3 ja 4 põhjal märgitakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses taotluse menetlemise
määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave ja edastatakse elektrooniliselt struktuuritoetuste registri
kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
22. Paragrahv 21 kehtestab taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise. Osaliselt
rahuldada võib taotluse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning
lisaks juhul, kui toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti
eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. Vastavalt ühendmääruse § 2
lõikele 2 loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise
otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste
õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.Samuti võib taotluse osaliselt rahuldada, kui
projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad taotletust väiksema summaga ning
juhul kui taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi.
Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt
osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud
toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei
ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse
§ 20 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul.
Täiendavalt sätestatakse lõikes 4, et otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.
Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse
saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik
rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
Peatükk 6. TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS
TUNNISTAMINE
23. Paragrahvis 22 sätestatakse, et kindlasummaliste maksete alusel antava toetuse puhul
ei ole otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud.
Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks
vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha
finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.
Peatükk 7. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
24. Paragrahvis 23 esitatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse väljamaksed tehakse
vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des
11-15 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatele
tingimustele.
Kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus välja ainult peale seda, kui kõik tegevusele
eelnevalt määratud tulemused on täielikult saavutatud ja nende tulemuste saavutamine on
toetuse saaja poolt tõendatud. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.
6
Peatükk 8. ARUANNETE ESITAMINE
25. Paragrahv 24 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda.
Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma
veebilehel. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil
vahearuandeid ja lõpparuande. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta
projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib taotluse
rahuldamise otsuse ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse ning toetuse saaja esitab
projekti aruanded rakendusüksuse nõudmisel. Toetuse saaja peab esitama projekti aruanded ka
rakendusüksuse nõudmisel.
Lõikes 4 sätestatakse lõpparuande esitamise aeg. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva
jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Peatükk 9. TOETUSE SAAJA NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA
KOHUSTUSED
26. Paragrahvis 25 tuuakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab tagama perioodi
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka
elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.
Toetuse saaja peab tõendama kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitama
tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani. Esimese
tegevuse (simulaatorite soetamise toetamise) puhul on toetuse saaja kohustatud kooskõlastama
hankedokumendid rakendusüksusega tagamaks menetluse korrektsus ning abikõlblikkus.
Lisaks on sama tegevuse raames toetuse saajad kohustatud läbi viima teavitustegevusi projekti
positiivsest mõjust õppe kaasajastamisele.
27. Paragrahvis 26 tuuakse toetuse saaja õigused. Toetuse saajal on õigus saada
rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja
toetuse saaja kohustustega. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saajale antakse tulenevalt
struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud
juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
Samuti antakse võimalus seisukohtade esitamiseks puuduste kõrvaldamise raames.
28. Paragrahvis 27 esitatakse rakendusüksuse kohustused lisaks struktuuritoetuse seaduse
§ 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele.
29. Paragrahvis 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise kord.
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. Kui toetust
tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viisist vadatavat
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49le.
7
IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks oleva
Euroopa Liidu õigusega.
V Määruse mõjud
Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Määruse rakendamisel elluviidavad tegevused omavad mõju regionaalsele arengule,
infoühiskonna edendamisele, aitavad kaasa võrdsete võimaluste tagamisele. Tegevused ei oma
mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale ja ühtsele riigivalitsemisele. Toetatavad tegevused ei ole
kavandatud eraldi ühegi läbiva teema probleemide lahendamiseks, tegelik mõju sõltub
konkreetsetest projektidest. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate
teemade kaupa.
Regionaalne areng
Kõige otsesem ja tugevam mõju on planeeritud toetavatel tegevustel regionaalsele arengule.
Tegevused panustavad koolidele võrdsemate võimaluste loomist kvaliteetse ja õpilaste
vajadustele vastava hariduse pakkumisel.
Infoühiskonna edendamine
Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvalt on meetmel mõju infoühiskonna edendamisele.
Tegevused panustavad õpilaste digipädevuse arendamisse, mis on oluline eeldus
infoühiskonnas konkurentsivõimelise kodanikuna toime tulemiseks. Samuti on tegevused
planeeritud selliselt, et see aitaks kaasa ka õpilaste tehnoloogilise kirjaoskuse kujundamisele
ehk võimele ise tehnoloogiat luua. Selliselt aidatakse kaasa infoühiskonna arengule tulevikus.
Võrdsete võimaluste tagamine
Kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvalt toetatakse tegevustega võrdsete ja uuenduslike
võimaluste loomist haridusliku erivajadustega õpilastele. Koostatavad õppematerjalid ja
metoodilised juhised vastavad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele ja
edendamise eesmärkidele.
VI Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Hariduse Infotehnoloogia
Sihtasutusele, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, SA
Innovele, Eesti Haridustehnoloogide Liidule.
Andres Ääremaa
e-teenuste osakonna juhataja
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: HTM/18-0346 - „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord
Kooskõlastamine algatati 11.04.2018 09:48
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0346 - „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 24.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a39edbe-33d5-4352-bfec-309edfebb825?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main