EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0343 - Sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määruse nr 64 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ kehtetuks tunnistamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1aeb488c-0f8b-4941-adc8-04e641c3542e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1aeb488c-0f8b-4941-adc8-04e641c3542e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määruse nr 64 „Isikukaitsevahendi
ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ kehtetuks tunnistamise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määrus nr 64
„Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (edaspidi
sotsiaalministri määrus).
Sotsiaalministri määrus põhineb Euroopa Liidu nõukogu direktiivil 89/686/EMÜ, mis
kehtestab isikukaitsevahendite turule viimise ja ühenduses vaba liikumise tingimused ja
ohutuse nõuded, millele isikukaitsevahendid peavad vastama (edaspidi direktiiv
89/686/EMÜ). Direktiivi eesmärgiks on tagada kasutajate tervise kaitse ja ohutus. Direktiiv
võeti vastu siseturu loomise huvides, et ühtlustada isikukaitsevahendite suhtes kehtivad
tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kõigis liikmesriikides ning kõrvaldada liikmesriikide vahelised
isikukaitsevahenditega seotud kaubandustõkked.
Direktiiv asendub 21. aprillist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2016/425 (edaspidi EL määrus), mis kehtestab ühisturul olevate isikukaitsevahendite
vastavuse tagamise nõuded. EL määrus on otsekohalduv ja tunnistab direktiivi 89/686/EMÜ
kehtetuks. See tingib vajaduse tunnistada kehtetuks ka sotsiaalministri määruse.
1989. a vastu võetud direktiivi 89/686/EMÜ kehtetuks tunnistamine oli seotud järgmiste
asjaoludega. Direktiiv 89/686/EMÜ põhines uue lähenemisviisi põhimõtetel, mille kohaselt
sätestati direktiivis üksnes isikukaitsevahendite suhtes kohaldatavad olulised nõuded.
Tehnilised üksikasjad (harmoneeritud standardid) võttis vastu Euroopa Standardikomitee
(CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec). Direktiiv 89/686/EMÜ
võimaldas nõudeid liikmeriikidel erinevalt tõlgendada ja rakendada, mis tekitas vajaduse
asendada direktiiv otsekohalduva EL määrusega, milles on sätestatud üheselt määruse
kohaldamisala, olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ning vastavushindamismenetlused.
EL määrus põhineb nn uuel õiguslikul raamistikul (New Legislative Framework), mis võeti
2008. a vastu siseturul kaupade vaba liikumise parandamiseks ja toodete ELi turuleviimise
tingimuste parandamiseks. See on meetmete ja protseduuride pakett, mille eesmärk on
parandada ja ühtlustada turujärelevalvet ja parandada vastavushinnangute kvaliteeti. EL
määrus on kooskõlas uue õigusliku raamistiku dokumentidega.
Uue õigusliku raamistiku olulisemad õigusaktid on:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, milles sätestatakse toodete
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega.
Komisjon tuli 2017. a välja ettepanekuga (COM (2017) 795), mille kohaselt asendab
määruse nr 765/2008 artiklite 15-29 sisu alates 1. jaanuarist 2020 uus Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus, millega sätestatakse eeskirjad ja menetlused toodete ühtlustamist
käsitlevate liidu õigusaktide järgimiseks ja nende jõustamise tagamiseks ning muudetakse
määruseid (EL) nr 305/2011, (EL) nr 528/2012, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425 jt;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse
menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis
seaduslikult turustatavate toodete suhtes.
1
Komisjon tuli 2017. a välja ettepanekuga (COM (2017) 796), mille kohaselt kaotab määrus
764/2008 kehtivuse alates 1. jaanuarist 2020, kui seda hakkab asendama uus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb teistes liikmesriikides seaduslikult turustatavate
kaupade vastastikkust tunnustamist;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise
raamistiku kohta.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik
Ivar Raik (tel 626 9200,
[email protected]) ja töökeskkonna üksuse juht Seili Suder (tel 626
9191,
[email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna
analüütik Ester Rünkla (626 9177,
[email protected]).
Eelnõu vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Susanna Jurs (tel 626 9329,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määruse nr 64
„Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ redaktsioon RT I
2010, 72, 553.
Nõuded isikukaitsevahenditele tulenevad edaspidi otsekohalduvast EL määrusest.
Eestis on toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine reguleeritud
toote nõuetele vastavuse seadusega (edaspidi TNVS), mis on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008. Ka uue EL määruse olulised
isikukaitsevahendite akrediteerimist ja turujärelevalvet käsitlevad sätted lähtuvad sellest
määrusest. Seega kohaldub TNVS isikukaitsevahendite vastavushindamisele,
akrediteerimisele ja turujärelevalvele, mille täpsustatud nõuded on esitatud EL määruses.
EL määruse preambuli punkt 23 toob esile EL määruse seose direktiiviga 89/656/EMÜ, mis
reguleerib isikukaitsevahendite valikut ja kasutamist töökohal. Eestis on see direktiiv üle
võetud Vabariigi Valitsuse 11.01.2000. a määrusega nr 12 „Isikukaitsevahendite valiku ja
kasutamise kord“. Nimetatud direktiivi artikli 4 lõige 1 kohustab tööandjat tagama töötajatele
isikukaitsevahendid, mille projekteerimine ja tootmine vastab EL-is kehtivatele töötervishoidu
ja -ohutust reguleerivatele sätetele. See tähendab, et tööandja peab andma töötajale
edaspidi kasutamiseks ainult selliseid isikukaitsevahendeid, mis vastavad EL määrusega
sätestatud nõuetele.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu paragrahviga 1 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 29. septembri 2010. a
määrus nr 64 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“.
EL määrus sätestab nõuded ja kohustused ettevõtjale, kes isikukaitsevahendeid projekteerib
ja toodab, vastavushindamisasutusele ning turujärelevalveasutusele.
EL määruse olulisemad sisuosad ja lisad on järgmised:
2
1) määruse kohaldamisala ja selle välistused (artikkel 2);
2) määruses kasutatavad mõisted (artikkel 3);
3) ettevõtja, sh tootja ja tema volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustused (artiklid 8-
12);
4) isikukaitsevahendi nõuetele vastavus – ELi vastavusdeklaratsiooni ja CE-märgise käsitlus
(artiklid 15 ja 16);
5) isikukaitsevahendite ohukategooriad ja vastavushindamise menetlemine (artiklid 18 ja 19);
6) vastavushindamisasutustest teavitamine, sh nõuded teavitavale asutusele ja
vastavushindamisasutusele (artiklid 20-34);
7) EL turujärelevalve, EL turule sisenevate isikukaitsevahendite kontroll ja EL kaitsemenetlus
(artiklid 37-41).
EL määruse lisad:
1) lisa 1, milles esitatakse isikukaitsevahendite ohukategooriad, mille eest
isikukaitsevahendid on ette nähtud kasutajaid kaitsma;
2) lisa 2, milles esitatakse isikukaitsevahendite olulised tervisekaitse ja ohutusnõuded;
3) lisa 3, milles esitatakse nõuded isikukaitsevahendite tehnilise dokumentatsioonile;
4) lisad 4-8, milles esitatakse erinevate vastavushindamismenetluste kirjeldused (moodulid
A, B, C, C2 ja D);
5) lisa 9, milles esitatakse ELi vastavusdeklaratsiooni näidis.
Alljärgnevalt selgitame EL määruse olulisemaid nõudeid.
1. Määruse kohaldamisala ja selle välistused (EL määruse artikkel 2).
Määrus kehtestab nõuded isikukaitsevahendite projekteerimisele ja tootmisele ning kohaldub
kõikidele isikukaitsevahenditele, välja arvatud relvajõududes või korrakaitses kasutatavad
isikukaitsevahendid; enesekaitseks kasutatavad isikukaitsevahendid (välja arvatud
sportimisel kasutatavad isikukaitsevahendid); isiklikuks kasutamiseks mõeldud
isikukaitsevahendid mitte-äärmuslike ilmastikutingimuste korral (nt niiskuse ja vee eest);
merelaevadel või lennukitel kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendid; pea, näo või silmade
kaitseks mõeldud isikukaitsevahendid (kiivrid, visiirid).
2. Määruses kasutatavad mõisted (EL määruse artikkel 3).
Määruses selgitatakse lahti 18 mõistet, mida määruses on kasutatud. Olulisemad neist on:
isikukaitsevahend – vahend, mis on projekteeritud ja toodetud inimesele kandmiseks või
hoidmiseks, et see kaitseks teda ühe või mitme tema tervist või ohutust ähvardava ohu eest;
tootja – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab isikukaitsevahendeid või laseb neid
projekteerida või toota ja turustab neid oma nime või kaubamärgi all;
importija – EL-s asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb isikukaitsevahendi kolmandast
riigist liidu turule;
levitaja – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes
teeb isikukaitsevahendi turul kättesaadavaks;
vastavushindamine – menetlus, mille käigus hinnatakse, kas isikukaitsevahendi olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud;
vastavushindamisasutus – asutus, mis teeb vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist,
katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;
tagasinõudmine – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi isikukaitsevahend, mis on
seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud.
Enamus EL määruse mõistetest on esitatud ka TNVS §-s 4.
3
3. Ettevõtjate, sh tootja ja tema volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustused (EL
määruse artiklid 8-12).
Määruse kohaselt peavad isikukaitsevahendite tootjad tagama, et toode on projekteeritud ja
toodetud vastavalt neile kehtestatud tervisekaitse ja ohutusnõuetele, toode on läbinud
nõuetele vastavuse hindamismenetluse ja omab ELi vastavusdeklaratsiooni ja CE-märgist.
EL määrusega hõlmatud isikukaitsevahendit on võimalik turule lasta üksnes siis, kui see
nõuetekohase hoidmise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate
kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Tootja võib kirjaliku
volituse alusel määrata volitatud esindaja. Volitatud esindaja täidab oma ülesandeid tootjalt
saadud volituste piires.
Importija tohib turule lasta ainult nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid. Enne turule
laskmist tagab importija, et tootja on: teostanud isikukaitsevahendi
vastavushindamismenetluse, koostanud tehnilise dokumentatsiooni, taganud
isikukaitsevahendile CE-märgise õigused ja lisanud kõik nõutavad dokumendid. Kui importija
arvab, et isikukaitsevahend ei vasta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis ei lase ta toodet
turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Importija peab teavitama tootjat ja
turujärelevalveasutust, kui isikukaitsevahend kujutab endast kasutajale ohtu.
Levitaja kohustus on tagada, et tema vastuse all toimuv isikukaitsevahendi ladustamine või
transport ei kahjusta selle tervisekaitse- ja ohutusomadusi. Levitajad teevad koostööd
turujärelevalveasutusega, esitades tema põhjendatud nõudmisel talle isikukaitsevahendi
vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni kas paberil või elektrooniliselt.
Isikukaitsevahendite levitajatelt saadud tagasiside järgi on Eestis kuni 20
isikukaitsevahendite tootjat. Toodetakse järgmisi isikukaitsevahendeid: turvajalatsid (AS
Samelin, AS Reester), töörõivad (OÜ Parem Käsi), tolmuvastased poolmaskid, mürgiste
aurude eest kaitsvad poolmaskid (AS Estfil Tehno).
4. Isikukaitsevahendi nõuetele vastavus ELi vastavusdeklaratsiooni ja CE-märgise käsitlus
(EL määruse artiklid 15 ja 16).
ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et lisas 2 sätestatud olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded on täidetud. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale
vastutuse isikukaitsevahendi vastavuse eest käesolevas määruses sätestatud nõuetele. EL
määrus esitab CE-märgise kasutamise põhimõtted. CE-märgis näitab toote vastavust sellele
kehtestatud nõuetele, st et toode on läbinud vastavushindamismenetlused.
5. Isikukaitsevahendite ohukategooriad ja vastavushindamise menetlemine (EL määruse
artiklid 18 ja 19).
EL määrus sätestab selgelt isikukaitsevahendite ohukategooriad, mis on esitatud lähtuvalt
ohtudest, mille eest isikukaitsevahend on kavandatud kaitsma. 1. ohukategooria hõlmab
minimaalseid terviseohtusid, 3. ohukategooria hõlmab ohte, millel võivad olla väga tõsised
tagajärjed, nagu surm või pöördumatu tervisekahjustus ning 2. ohukategooria hõlmab muid
kui 1. ja 3. ohukategoorias loetletud ohte.
EL määruses on välja toodud erinevate ohukategooriate isikukaitsevahendite
vastavushindamismenetlused. Nii põhineb 1. ohukategooria isikukaitsevahendi
vastavushindamine tootmise sisekontrollil (moodul A), mis on sätestatud määruse lisas 4. II
ohukategooria isikukaitsevahendite vastavushindamine põhineb ELi tüübihindamisel (moodul
B), mis on sätestatud lisas 5 ja sellele järgneval tootmise sisekontrollil põhineval
tüübivastavuse hindamisel (moodul C), mis on sätestatud lisas 6. III ohukategooria
4
isikukaitsevahendi vastavushindamine toimub ELi tüübihindamise alusel (moodul B), mis on
sätestatud lisas 5, ja sellele lisandub tüübivastavuse hindamine, mis põhineb kas tootmise
sisekontrollil koos juhuslike ajavahemike tagant järelevalve all tehtavate tootekontrollidega
(moodul C2) (lisa 7) või tootmiskvaliteedi tagamisel (moodul D) (lisa 8).
6. Nõuded vastavushindamisasutusele ja teavitavale asutusele, sh
vastavushindamisasutustest teavitamine (EL määruse artiklid 20-34).
EL määrus esitab täpsustatud nõuded liikmesriigi vastavushindamisasutusele, kes viib läbi
vastavushindamismenetlusi. Vastavushindamisasutus on juriidiline isik, kes peab olema
võimeline täitma vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast komisjoni
teavitatud. Vastavushindamisasutuse koosseisus peavad olema nii töötajad, kellel on
tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete
täitmiseks, kui ka menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis
tagavad läbipaistvuse ja nende menetluste kordamise võimaluse.
Vastavushindamisasutusi akrediteerivaks asutuseks Eestis on Eesti Akrediteerimiskeskus.
Vastavushindamisasutusi isikukaitsevahendite valdkonnas Eestis teadaolevalt akrediteeritud
ei ole.
EL määrus esitab täpsustatud nõuded liikmesriigi teavitavale asutusele, kes vastutab
vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning
vastavushindamisasutuste üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja
rakendamise eest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutustest.
TNVS § 30 lg 11 järgi on vastavushindamisasutusena tegutsemiseks tegevusloa väljastaja
(EL määruse mõistes teavitav asutus) Tehnilise Järelevalve Amet, v.a meditsiiniseadmete
valdkonnas, kus selle väljastab Terviseamet. Tegevusloa väljastaja võib tegevusloa
andmiseks kaasata vastavas valdkonnas turujärelevalvet tegeva asutuse,
isikukaitsevahendite puhul nt Tööinspektsiooni või Tarbijakaitseameti (TNVS § 30 lg 1²).
TNVS § 34 lg 1 järgi teavitab vastavushindamisasutusele tegevusloa andnud asutus
(Tehnilise Järelevalve Amet) sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.
7. EL turujärelevalve, EL turule sisenevate isikukaitsevahendite kontroll ja EL kaitsemenetlus
(EL määruse artiklid 37-41).
EL määruse kohaselt kontrollib turujärelevalveasutus isikukaitsevahendi juures tehnilise
dokumentatsiooni, EL vastavusdeklaratsiooni ja CE-märgise olemasolu ning vastavust
nõuetele, samuti, et toode oleks varustatud nõuetele vastava kasutusjuhendiga. Kui ühe
liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni EL määrusega
hõlmatud isikukaitsevahend kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele, viivad nad
läbi isikukaitsevahendi hindamise, lähtudes kõigist asjakohastest nõuetest. Kui
turujärelevalveasutus tuvastab, et isikukaitsevahend ei vasta EL määruses sätestatud
nõuetele, nõuab ta, et ettevõtja võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane
isikukaitsevahend ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle
turult või nõuaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades
määrab. Kui turujärelevalveasutus on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende
liikmesriigi territooriumiga, siis teavitab ta komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest
ja meetmetest, mille rakendamist on nad ettevõtjalt nõudnud. Ettevõtja peab tagama, et
kõikide tema poolt turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste isikukaitsevahendite suhtes
rakendatakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
Turujärelevalveasutused EL määruse rakendusalas nimetatud isikukaitsevahendite osas on
Eestis Tarbijakaitseamet ja Tööinspektsioon. Sellekohane pädevus on neile sätestatud
5
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 25 lõikes 3, mille kohaselt teeb
isikukaitsevahendite turujärelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise
üle Tarbijakaitseamet, ja lõikes 4, mille kohaselt teeb töökeskkonnas kasutatavatele
isikukaitsevahenditele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon.
Sama pädevus on sätestatud ka TNVS § 50 lõigetes 2 ja 8. Turujärelevalve üldised meetmed
on esitatud ka TNVS 2. peatükis, §§ 54-58.
Põhilised erinevused EL määruse ja sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määruse nr 64
„Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (direktiiv
89/686/EMÜ) on esitatud alljärgnevas tabelis.
Märksõna, teema Direktiiv 89/686/EMÜ EL määrus
Kohaldamisala Välistab kuumuse eest Hõlmab kuumuse eest kaitseks ette
kaitseks ette nähtud isiklikuks nähtud isiklikuks kasutamiseks
kasutamiseks mõeldud mõeldud isikukaitsevahendeid.
isikukaitsevahendid.
Hõlmab sportimisel enesekaitseks
Välistab sportimisel mõeldud isikukaitsevahendeid.
enesekaitseks kasutatavad
isikukaitsevahendid.
Mõisted Esitab ühe mõiste – Esitab 18 mõistet, mida määrus
isikukaitsevahend. käsitleb. Samad mõisted esitatud ka
TNVS §-s 4.
Ettevõtjate, sh Esitab tootja ja tema volitatud Esitab tootja ja tema volitatud
tootja ja tema esindaja kohustused seoses esindaja, importija ja levitaja
volitatud esindaja, toote vastavusmenetluste üksikasjalikud kohustused vastavalt
importija ja levitaja läbiviimisega. uue õigusliku raamistiku (New
kohustused Legislative Framework)
dokumentidele. Samad nõuded
esitatud ka TNVS §-des 14-17.
ELi vastavus- Esitatud EÜ Esitatud on nõue, et tootja peab
deklaratsioon vastavusdeklaratsiooni vorm. isikukaitsevahendiga andma kaasa
ELi vastavusdeklaratsiooni koopia
või internetiaadressi, kust ELi
vastavusdeklaratsioon on
kättesaadav.
Esitatud on ELi
vastavusdeklaratsiooni täiendatud
vorm, mis järgib otsuse nr
768/2008/EÜ III lisas sätestatud
näidise ülesehitust.
CE-märgistus Viide TNVS §-le 20, mille Viide määrusele (EÜ) nr 765/2008
kohaselt peab artiklile 30, kus on esitatud CE-
isikukaitsevahend olema märgise üldpõhimõtted.
märgistatud CE-märgisega.
Isikukaitse- Ohugruppi 1 kuuluvad lihtsa 1. ohukategooria hõlmab üksnes
vahendite konstruktsiooniga minimaalseid terviseohtusid.
ohukategooriad isikukaitsevahendid, mille Sellesse ei kuulu nõrgad löögid ja
puhul tootja eeldab, et vibratsioon, mis ei kahjusta
kasutaja suudab nõrga elutähtsaid organeid. Need ohud
6
ohuteguri mõju ohutult ja paigutuvad nüüd 2.
õigeaegselt hinnata. Hõlmab ohukategooriasse, nt nõrkade
isikukaitsevahendeid, mis löökide ja vibratsiooni eest kaitsvad
kaitsevad nõrkade löökide ja isikukaitsevahendid liiguvad 1.
vibratsiooni eest, mis ei ohugrupist 2. ohukategooriasse ning
kahjusta elutähtsaid isikukaitsevahendid, mis on seotud
organeid. kahjuliku bioloogilise toimeainega,
uppumisega, käsimootorsaagide
põhjustatud sisselõigetega,
kõrgsurvejugadega, kuulihaavadega,
noatorgetega või kahjuliku müraga
liiguvad 2. ohugrupist 3.
ohukategooriasse.
Ohugrupp 2 – kõik 2. ohukategooria hõlmab muid kui
isikukaitsevahendid, mis ei 1. ja 3. kategoorias loetletud ohte.
kuulu ohugruppi 1 või 3.
NB: Ohugruppi 2 kuulusid
need isikukaitsevahendid,
mis kaitsevad ohtude eest,
mis on esitatud EL määruse
3. ohukategoorias.
Ohugruppi 3 kuuluvad 3. ohukategooria hõlmab ohte,
surmava või tervist raskelt või millel võivad olla väga tõsised
pöördumatult kahjustada tagajärjed, nagu surm või
võiva ohuteguri eest kaitsvad pöördumatu tervisekahjustus.
isikukaitsevahendid, mille
puhul tootja eeldab, et Lisaks direktiivi 89/686 3. ohugruppi
kasutaja ei suuda ohuteguri kuuluvatele ohtudele
vahetut mõju õigeaegselt (isikukaitsevahenditele, mis
hinnata. kaitsevad ohtude eest) on siin:
kahjulikud biotoimeained, uppumine;
käsimootorsaagide põhjustatud
lõiked; kõrgsurvejoad;
kuulihaavad või noatorked;
kahjulik müra.
Vastavushindamis- Esitatud üldine menetluste Esitatud täpne ülevaade, millisele
menetlused kirjeldus: ohukategooriale milline
1. Ohugrupi vastavusmenetlus kohaldub
isikukaitsevahend: tootja või (vastavalt määrusele (EÜ) nr
tema volitatud esindaja 765/2008).
koostab
vastavusdeklaratsiooni. Lisades 4-8, esitatakse erinevate
CE-märgis. vastavushindamise menetluste
2. Ohugrupi kirjeldused (moodulid A, B, C, C2 ja
isikukaitsevahend: D).
tüübihindamine (vastavuse
kontrollimine harmoneeritud
standarditega).
Vastavusdeklaratsioon ja CE-
7
märgis.
3. Ohugrupi
isikukaitsevahend:
tüübihindamine + toote või
tootmisprotsessi perioodilisel
kontrollil põhinev
kvaliteedihindamine. Seda
viib läbi
vastavushindamisasutus, kes
väljastab otsuse.
Vastavusdeklaratsioon ja
CE-märgis.
Nõuded teavitavale Liikmesriik teatab komisjoni Esitab täpsustatud nõuded
asutusele ja volitatud asutusest, kes teavitavale asutusele ja teavitatud
vastavus- vastutab asutusele (vastavushindamisasutus)
hindamisasutusele sertifitseerimismenetluste vastavalt uue õigusliku raamistiku
(EL määruses kasutatud (New Legislative Framework)
mõistet dokumentidele.
vastavushindamismenetlus) Analoogsed nõuded on esitatud ka
tegemise eest. TNVS 3. peatüki jagudes 2 ja 3.
Volitatud asutusele
esitatavad nõuded esitatud Vastavaushindamisasutus peab
lisas 5. olema akrediteeritud vastavalt
määrusele (EÜ) nr 765/2008.
Akrediteerimine on
vastavushindamisasutuse pädevuse
kontrollimise põhiline vahend.
Turujärelevalve Isikukaitsevahendite nõuetele Täpsustatud on, et
vastavuse üle teevad isikukaitsevahendite turujärelevalvet
järelevalvet reguleerivad määruse (EÜ) nr
Tarbijakaitseamet ja 765/2008 artikli 15 lõige 3 ja artiklid
Tööinspektsioon «Toote 16-29.
nõuetele vastavuse
seaduses» sätestatud korras. Esitatud on turujärelevalveasutuste
rakendatavad menetlused ohtu
kujutavate isikukaitsevahenditega
riiklikul tasemel tegelemiseks.
Eestis on turujärelevalveasutuste
pädevus reguleeritud TTOS-s ja
TNVS-s.
Kõik direktiivis 89/686/EMÜ esitatud nõuded on kaetud EL määrusega. Seda näitab ka EL
määruse lisas 10 esitatud direktiivi 89/686/EMÜ ja sotsiaalministri määruse vastavustabel.
Sotsiaalministri määruse ja EL määruse võrdlevast tabelist saab järeldada, et EL määruses
esitatud isikukaitsevahenditele kohaldatavate nõuete käsitlus on oluliselt põhjalikum, täpsem
ja õigusselgem. See võimaldab tagada, et isikukaitsevahendile kohaldatavad olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded ning vastavushindamis- ja turujärelevalvemenetlused on
ühesugused kõigis liikmesriikides.
Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumine, milleks on 21.04.2018, mil
jõustub EL määrus.
8
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Sotsiaalministri määruse kehtetuks tunnistamise ja EL määruse jõustumisega
kaasnevad mõjud
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määrus nr 64
„Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“, mida hakkab
asendama EL määrus. Muudatusega võib esineda mõjusid järgmistes valdkondades:
sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud, mõju riigiasutuste kuludele ja tuludele.
Muudatus: Muutuvad mõnede isikukaitsevahendite tüüpide ohukategooriad, määruse
kohaldusala laieneb
EL määruse kohaselt paigutuvad mõnede isikukaitsevahendite tüübid praegusest
madalamast ohukategooriast kõrgemasse: nõrkade löökide ja vibratsiooni eest kaitsvad
isikukaitsevahendid liiguvad 1. ohugrupist 2. ohukategooriasse ning isikukaitsevahendid, mis
on seotud kahjuliku bioloogilise toimeainega, uppumisega, käsimootorsaagide põhjustatud
sisselõigetega, kõrgsurvejugadega, kuulihaavadega, noatorgetega või kahjuliku müraga
liiguvad 2. ohugrupist 3. ohukategooriasse. Ohukategooria muutumine muudab ka neile
isikukaitsevahenditele kohalduvad vastavushindamismenetlusi.
EL määrus hõlmab kuumuse eest kaitseks ette nähtud isiklikuks kasutamiseks mõeldud
isikukaitsevahendeid ja sportimisel enesekaitseks mõeldud isikukaitsevahendeid, mida
sotsiaalministri määrus välistas.
Määrusest tulenevad mõjud isikukaitsevahendite tootjale, turujärelevalvet teostavatele
asutustele ning isikukaitsevahendite kasutajatele ja tööandjatele. Kuna Eestis
vastavushindamisasutusi isikukaitsevahendite valdkonnas teadaolevalt akrediteeritud ei ole,
siis pole ka võimalik hinnata mõju vastavushindamisasutustele.
Sihtrühm 1: isikukaitsevahendite tootjad (Isikukaitsevahendite levitajatelt saadud
tagasiside järgi on Eestis kuni 20 isikukaitsevahendite tootjat).
Majanduslik mõju
Muudatus kohustab isikukaitsevahendi tootjat järgima toote ohukategooriale ette nähtud
vastavushindamismenetlust, et tagada toote vastavus EL määruse lisas 2 esitatud
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Muudatus toob isikukaitsevahendi tootjale kaasa täiendava
ressursikulu, kui ta toodab isikukaitsevahendit, mis uue EL määruse kohaselt klassifitseerub
esimesest ohukategooriast teise või teisest kolmandasse.
Mõju sihtrühm on suur (kõik tootjad). Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises
võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju
sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne kuid mitte igapäevane.
Ebasoovitavate mõjude riski ei esine. Kokkuvõttes on mõju isikukaitsevahendite tootjatele
oluline.
Sihtrühm 2: riigi turujärelevalveasutused (Tööinspektsioon ja Tarbijakaitseamet).
EL määruse jõustumisel peavad Tööinspektsioon ja Tarbijakaitseamet ennast kurssi viima
isikukaitsevahendite vaba liikumist turul reguleerivate nõuetega.
9
Mõjutatav sihtrühm on väike, kuna muudatused mõjutavad vaid kahte asutust. Mõju ulatus
on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid ilmselt ei too
need kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on väike, sest kokkupuude on harv.
Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile ja Tarbijakaitseametile väheoluline.
Sihtrühm 3: isikukaitsevahendite kasutajad
EL määrus jagab isikukaitsevahendite kasutajad kahte gruppi:
- töötajad, kes kasutavad isikukaitsevahendeid. Statistikaameti andmetel oli 2016. a
Eestis kokku 583 600 palgatöötajat. Tööelu uuringu 2015. a andmetel kasutab
isikukaitsevahendeid 52% töötajatest;
- kõik inimesed, kes kasutavad isikukaitsevahendeid enda kaitseks.
EL määruse kohaldamisala laiendamine isikukaitsevahenditele, mis kaitsevad inimest
kuumuse mõju eest või mida kasutatakse enesekaitseks sportimisel, suurendab
isikukaitsevahendite potentsiaalsete kasutajate arvu.
Sotsiaalne mõju
Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju kõigile sihtgruppi kuuluvatele inimestele.
Töötajatele mõjub positiivselt teadmine, et ohtlikumatel töödel kasutatavatele
isikukaitsevahenditele, eelkõige EL määrusega teisest kolmandasse ohukategooriasse
paigutatud isikukaitsevahenditele, on kehtestatud rangemad tervisekaitse- ja ohutusnõuded,
mis muudab töötamise ohutumaks.
EL määrusega suureneb ka nende inimeste tervisekaitse, kes kasutavad
isikukaitsevahendeid isiklikuks kasutamiseks kuumuse eest kaitsmiseks või enesekaitseks
sportimisel.
Mõju sagedus on väike, kuna ohtlikumate töödega kokkupuude on harv. Mõju ulatus on
väike, kuna muudatusega ei kaasne sihtrühma jaoks vajadus kohanemiseks uue olukorraga.
Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju sihtrühmale pidada väheoluliseks.
Sihtrühm 4: tööandjad, kelle töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid Statistikaameti
andmetel oli 2016. a Eestis kokku 95 464 majanduslikult aktiivset äriühingut, 30 948
mittetulundusühingut, 768 sihtasutust, 244 riiklikku üksust ja 2 371 kohaliku
omavalitsuse üksust. Tööelu uuringu 2015. a andmetel kasutatakse
isikukaitsevahendeid 56% ettevõtetest.
Majanduslik mõju
Muudatus avaldab majanduslikku mõju tööandjatele, kelle ettevõttes kasutatakse
isikukaitsevahendeid. Tööandja peab tagama, et tema ettevõttes kasutatavad
isikukaitsevahendid vastavad kehtivatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, seega olema
kooskõlas EL määruses sätestatud nõuetega. See võib tuua kaasa vajaduse vahetada
ettevõttes kasutatavad teatud isikukaitsevahendid välja uute, paremate kaitseomadustega
isikukaitsevahendite vastu. Direktiivile 89/686/EMÜ vastavaid isikukaitsevahendeid lubab EL
määrus kasutada kuni 21. aprillini 2023, kui nende EÜ tüübihindamissertifikaadid ja
kinnitusotsused varem ei aegu. Muudatusel on tööandja jaoks positiivne mõju, kui tema
töötajate ohutus suureneb.
10
Mõju sagedus ja ulatus on väike, kuna kokkupuude on harv ning muudatus ei too sihtrühma
kui terviku käitumises kaasa erilisi kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatuse
majanduslik mõju tööandjale väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Sotsiaalministri määruse kehtetuks tunnistamisega ei kaasne kulusid riigiasutustele ega
tööandjatele-töötajatele.
EL määruse jõustumisega kaasneb kulu tootjale, kui toodetav isikukaitsevahend
klassifitseerub nüüd rangemasse ohukategooriasse (2. ja 3. ohukategooria), mis toob kaasa
rangemad vastavushindamismenetlused.
6. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 21. aprillil 2018. a, kui jõustub EL määrus.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Tarbijakaitseametile,
Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Akrediteerimiskeskusele, Eesti Ametiühingute
Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning
isikukaitsevahendite tootjatele AS Samelin, AS Reester, OÜ Parem Käsi ja AS Estfil Tehno
ning isikukaitsevahendite levitajatele Tamrex Ohutuse OÜ, Procurator Eesti OÜ, Randesko
AS Tööohutuskeskus ja Kintar Tööohutuskeskus.
11
Ministeeriumid Meie nr 1.2-2/42-1
10.04.2018
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ministri määruse eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks
sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määrus nr 64 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja
nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Sotsiaalministri määrus asendub 21. aprillist 2018
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohalduva määrusega (EL) 2016/425, mis kehtestab
ühisturul olevate isikukaitsevahendite vastavuse tagamise nõuded.
Seoses uue otsekohalduva isikukaitsevahendite tootmist, turustamist ja turujärelevalvet
reguleeriva EL määruse 2016/425 jõustumisega teeb Sotsiaalministeerium ettepaneku anda
professionaalseks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendite (IKV) turujärelevalve üle
Tööinspektsioonilt loodavale Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Uus EL määrus esitab täpsustatud nõuded liikmesriigis tehtavale IKV-de turujärelevalvele ja
EL turule sisenevate IKV-de kontrollile (määruse artiklid 37-41) ning tegemist on antud
valdkonna põhjaliku reformiga. Leiame, et oleks õige aeg Eestis siseriiklike muudatuste
tegemiseks IKV-de turujärelevalve korralduses. Riigireformi käigus on hetkel päevakorral
Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitseameti liitmine ühtseks asutuseks.
Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon on seisukohal, et kõigi turule lastud IKV-de üle
teostatav turujärelevalve peaks edaspidiselt olema ühe ameti pädevuses, milleks võiks olla
loodav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Leiame, et senine praktika, kus IKV-de
turujärelevalveasutusi on kaks, ei ole asjakohane ning turujärelevalvet kõikide IKV-de üle
peaks tegema sama asutus, kes on ka vastavushindamisasutusena tegutsemiseks
tegevusloa väljastaja ja vastavushindamisasutuse üle riikliku järelevalve teostaja. Selline
töökorraldus võimaldab tulevikus kogu iskikukaitsevahendite valdkonna kompetentsi, sh
isikukaitsevahendite turul vaba liikumist reguleerivate nõuete tundmise, paremat koondumist
ühte asutusse.
Tööinspektsioon on seisukohal, et ka pärast IKV-de turujärelevalve üheks
vastutusvaldkonnaks ühendamist ja professionaalseks kasutamiseks mõeldud IKV-de
turujärelevalve kohustuse üleandmist on Tööinspektsioon valmis tegema koostööd uue
turujärelevalvet tegeva ühendametiga ning andma ekspertarvamusi just töökeskkonna
valdkonnas kasutatavate IKV-de kohta, tuginedes tööõnnetuste uurimise raames saadud
kogemustele.
Samas on Tööinspektsioon väljendanud valmisolekut kaaluda kogu IKV-de turujärelevalve,
nii professionaalseks kasutamiseks kui ka tarbijale mõeldud isikukaitsevahendite järelevalve
üleandmist Tööinspektsiooni pädevusse, sest turujärelevalve jagamine kahe asutuse vahel ei
ole mõistlik ressursside kasutamine. Ressursi all peame silmas eelkõige töötajaid, kes on
omandanud IKV valdkonna pädevuse EL määruse nõuete tundmises ja turujärelevalve
meetmete rakendamises igapäevases järelevalvetöös.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Tarbijakaitseametilt ja Tehnilise
Järelevalve Inspektsioonilt seisukohta ülaltoodud ettepaneku osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisa: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Tööinspektsioon
Tarbijakaitseamet
Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Akrediteerimiskeskus
AS Samelin
AS Reester
AS Estfil Tehno
Parem Käsi OÜ
Tamrex Ohutuse OÜ
Procurator Eesti OÜ
Randesko AS Tööohutuskeskus
Kintar Tööohutuskeskus
Ivar Raik 6269 200
[email protected]
EELNÕU
21.03.2018
MINISTRI MÄÄRUS
2018 nr
Sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määruse
nr 64 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja
nõuetele vastavuse tõendamise kord“ kehtetuks
tunnistamine
Määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määruse nr 64 „Isikukaitsevahendi
ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 29. septembri 2010. a määrus nr 64 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja
nõuetele vastavuse tõendamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 21. aprillil 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler