EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0341 - Looduskaitseseaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a94eba66-7b54-4924-9272-bb322404dd55
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a94eba66-7b54-4924-9272-bb322404dd55?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
09.04.2018 nr 1-5/18/2462
Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
2. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Marika Erikson
626 2880,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
23.03.2018
Looduskaitseseaduse muutmise seadus
Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) Alutaguse – Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike looduse ning
pärandkultuuri kaitseks.“;
2) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:
„(19) Käesoleva seaduse § 26 lõike 2 punktis 6 nimetatud rahvuspargis kehtivad Puhatu,
Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealade; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja
Mäetaguse maastikukaitsealade; Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja
kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuar
2021.“.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn ...................................... 2018. a.
Algatanud Vabariigi Valitsus
......................….2018. a nr ……..
Looduskaitseseaduse muutmise seaduse seletuskiri
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse muutmisega luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark Ida-Eesti
tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav
rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas, Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade
territooriumil.
Rahvuspark luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki
kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa,
Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning
Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit, kogu ala on
täna juba kaitse all, piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva.
Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit.
Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis
seob tervikuks praegused kaitsealad sealsete väärtustega. Kavandatav rahvuspark koosneb
mitmetest lahustükkidest – olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava
rahvuspargiga, olemasolev valim hõlmab juba täna piirkonna looduse iseloomulikuimad ja
näitlikuimad osad.
Piirkonna kaitsealade külastatavus on ka täna suur (eriti nt Kurtna järvede, Smolnitsa, Selisoo,
Muraka ja Agusalu piirkonnas). Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab
ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt veelgi, omades seeläbi positiivset
mõju piirkonnale tervikuna.
Looduskaitseseaduse (RT I, 23.03.2015, 122) muutmise seaduse eelnõu on koostanud
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma (tel 626 2871,
[email protected]), nõunik Marika Erikson (tel 626 2883,
[email protected])
peaspetsialist Kadri Alasi (tel 626 2882,
[email protected]) ja eluslooduse põhiüksuse nõunik
Hanno Zingel (tel 626 870,
[email protected]), õigusekspertiisi tegi
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre (
[email protected]),
keeletoimetaja oli Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 18.9 „Vaatame üle looma- ja
traditsioonilise liigirikkuse kaitse poliitika“.
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Seaduse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei
piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus
olevaid kohustusi.
2. Seaduse eesmärk, sisu ja võrdlev analüüs
Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 26 – luuakse
uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark.
Piirkonna ohtrate erinvate väärtuste koondamine ühise nimetaja – rahvuspark alla aitab paremini
realiseerida piirkonna loodushariduslikku potentsiaali nii maakonna (kohalikud koolid, lasteaiad)
kui ka kogu riigi tasandil. Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala
külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt, omades seeläbi positiivset mõju
piirkonnale tervikuna. Rahvusparkide loomise mõte on leida selliseid alasid Eestis, kus on
olemas piirkonnale ja kogu Eestile tüüpiliste loodus- ja kultuuriväärtuste kontsentreeritud
kogum. Samuti on oluline, et Eesti rahvusparkide võrgustikus oleksid esindatud erinevatele Eesti
piirkondadele tüüpilised loodus- ja kultuuriväärtused. Alutaguse piirkonna näol on tegemist
Eestis ajalooliselt suurima okasmetsade ja soode alaga.
Täna on piirkonna loodusväärtuste kaitseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Puhatu,
Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse
maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala.
Kavandatavasse rahvusparki jäävad muu hulgas Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa
luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning
luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited
ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning meie üks
esinduslikuim laialeheline loodusmets Porunis.
Piirkonna elustik on rikas, siin leidub mitmeid loodusharuldusi: loomariigist lendorav, rabapüü,
hunt, karu, ilves, kalju-, meri-, madu- ning kalakotkas, metsis, must-toonekurg, mudakurvits,
taimeriigist lääne-mõõkrohi, ida-võsalill, sinine emajuur, 17 liiki orhideesid, sh lehitu pisikäpp,
ainulehine soovalk ja väike käopõll.
Piirkond on kultuurilooliselt väga rikas: tegemist on neoliitikumist alates asustatud piirialaga,
kus ajalooliselt on puutunud kokku erinevad rahvad, usundid ja kultuurid (mh poluvernikud,
vanausulised), siin paiknes väikese soome-ugri rahva – vadjalaste ajalooline asuala.
Planeeritavasse rahvusparki jääb ka nende sajanditepikkune matmispaik, Eesti suurim
kääbaskalmistu.
Loodava rahvuspargi eesmärgiks on Ida-Virumaa selle piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste
tervikliku kaitse tagamine ja tutvustamine.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu sätete rakendamisega ei kaasne olulist
õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
Eesti rahvuspargid on sätestatud looduskaitseseaduse §-s 26, uue rahvuspargi loomisel tuleb see
lisada looduskaitseseadusesse.
Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõuga muudetakse
seaduse § 26 – luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste
soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Täiendtakse seaduse § 91
punktiga 19, tegemist on rakendussättega, mis tagab õigusselguse seaduse jõustumise ja loodava
rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumise vahelisel ajal. Kuni Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja
jõustumiseni, kehtivad kaitstaval loodusobjektil varem kaitse alla võetud objektide piirid ning
kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord. Piirkonna loodusväärtusi kaitstakse kuni rahvuspargi
kaitse-eeskirja jõustumiseni Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealade, Kurtna,
Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealade, Narva jõe ülemjooksu hoiuala
ning Iisaku parkmetsa kaitseala kaitsekorraga.
Seaduse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei
piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus
olevaid kohustusi. Kavandatava rahvuspargi ala on juba kaitse all, piirid ja piirangud oluliselt ei
muutu. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kehtestamise menetluses järgitakse hea halduse
tava ja seaduses sätestatud nõudeid.
Eelnõu ei ole vastuolus teiste Eesti Vabariigi seadustega ega välislepingutega.
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu aitab kaasa Euroopa Nõukogu Direktiivi
92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta
eesmärkide täitmisele. Loodav rahvuspark ühendab järgmisi Natura võrgustiku alasid: Jõuga,
Puhatu, Smolnitsa, Struuga, Muraka, Selisoo, Mäetaguse, Agusalu ja Kurtna loodusalad ning
Muraka, Agusalu, Puhatu ja Struuga linnualad.
4. Seaduse mõjud
Kavandatava rahvusprgi ala on juba kaitse all, mistõttu olulist mõju seaduse muudatusel ei ole.
Piirkonna ohtrate erinevate väärtuste koondamine ühise nimetaja – rahvuspark alla aitab paremini
realiseerida piirkonna loodushariduslikku potentsiaali nii maakonna (kohalikud koolid, lasteaiad)
kui ka kogu riigi tasandil. Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala
külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt, olles olulise positiivse mõjuga
piirkonna majandusele, regionaalarengule ja kohalikele omavalitsustele. Olemasolevate
rahvusparkide juurde on täna loodud koostöökogud, mis ühendavad piirkonna omavalitsusi,
ettevõtjaid, piirkondlikke huvigruppe, muinsus- ja keskkonnakaitse ametnikke. Koos
planeeritakse rahvuspargi kaitse korraldamist, tutvustamist ja kestlikku arengut. Rahvuspargi
koostöökogu loomise läbi saab maaomanikke ja teisi huvigruppe väärtuste kaitsesse ja
tutvustamisse paremini kaasata, samuti aitab see kaasa piirkondliku ühtsustunde tekkimisele.
Rahvuspargi moodustamisega toimuv kõrge loodusväärtusega kaitstavate alade ühendamine
sidusaks tervikuks ning nende kaitse ühtsel korraldamisel on positiivne mõju elu- ja
looduskeskkonnale. Ala kompleksne käsitlemine soodustab muuhulgas ökoloogiliste uuringute
suurenemist piirkonnas, millega kaasnevad paremad teadmised ja suunised elukeskkonna
väärtuste hoidmiseks ja vajadusel nende seisundi parendamiseks. Samuti aitab ühtne lähenemine
paremini välja arendada piirkonna külastustaristut, tegeleda süsteemsemalt
keskkonnateadlikkuse tõstmise ja väärtuste tutvustamisega. Rahvuspargi loomine aitab kogu
Ida-Viru maakonna arendustegevust suunata vastavalt säästva arengu põhimõtetele.
Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Loodava rahvuspargi ala on juba kaitse all ja arendus- ja halduskulude vahendid on planeeritud
2018. aasta riigieelarve ja 2017–2020 riigi eelarvestrateegia summade hulgas ning täiendavate
vahendite vajadust seaduse muudatusega ei kaasne. Seaduse rakendamisega ei teki otsest rahalist
tulu.
Seaduse jõustumise järel koostab Keskkonnaamet rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ja viib läbi
eelnõu avalikustamise. Samuti koostatakse rahvuspargile kaitsekorralduskava, milles seatakse
rahvuspargi lähemad ja kaugemad eesmärgid ja planeeritakse tegevused nende saavutamiseks.
6. Rakendusaktid
Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga luuakse uus rahvuspark – Alutaguse
rahvuspark.
Looduskaitseseaduse § 91 täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt Alutaguse rahvuspargi
kaitse-eeskirja jõustumiseni loetakse rahvuspargi piiriks Puhatu, Agusalu, Muraka
ja Selisoo looduskaitsealade ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse
maastikukaitsealade, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kohaldatakse
eelnimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirju ja kaitsekorda, kuid mitte kauem kui
1. jaanuar 2021.
Seaduse jõustumisele järgneb Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja menetlus. Kaitse-eeskirja
eelnõu on Keskkonnaametis koostamisel. Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ei ole plaanis muuta
juba olemasolevate kaitsealade ja hoiuala piire, ainult viiakse kooskõlla muutunud
aluskaartidega. Olemasolevad kaitsealad jäävad rahvuspargi koosseisus lahustükkidena. Samuti
ei ole kavas muuta olemasolevate kaitsealade tsoneeringut ja kaitsekorda. Erandiks on Puhatu
looduskaitseala ja Iisaku maastikukaitseala, mille muudatused on juba menetluses ja on
avalikkuse ja huvigruppidega praeguseks läbi räägitud. Liidetaval hoiualal hakkab kehtima
piiranguvööndi kaitsekord. Liidetavale alale jääb valdavalt jõe elupaik, mille kaitsekord
piiranguvööndis oluliselt ei muutu. Erinevalt hoiualast saab piiranguvööndis reguleerida
sõidukiga sõitmist, rahvaürituste korraldamist ja jahipidamist. Erinevate alade regulatsioonide
üheks kaitse-eeskirjaks kokkupanemisel võib tekkida vajadus kaitsekordade ühtlustamiseks.
Kehtivad kaitsekorrad on kehtestatud ajavahemikul 2004–2017 ja selle aja jooksul on
regulatsioonid ja nende sõnastused mingil määral muutunud. Ühtlustamist võivad vajada näiteks
rahvaürituste korraldamise ja sõidukitega sõitmise regulatsioonid. Samuti tuleb kaitsekorrad viia
kooskõlla muutunud õigusaktidega.
Kaitse-eeskirja avalikustamiseni on plaanis jõuda 2018 aasta lõpus – 2019. aasta alguses.
7. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras, kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kirja teel Alutaguse, Lüganuse, Toila ja Jõhvi valda ning
eelnõude infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile.