dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 10. aprill 2018
Viit
1-12/886-1
Registreeritud
10. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
2. mai 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.bdoc559 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0341 - Looduskaitseseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a94eba66-7b54-4924-9272-bb322404dd55 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a94eba66-7b54-4924-9272-bb322404dd55?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 09.04.2018 nr 1-5/18/2462 Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Marika Erikson 626 2880, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 23.03.2018 Looduskaitseseaduse muutmise seadus Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) Alutaguse – Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike looduse ning pärandkultuuri kaitseks.“; 2) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses: „(19) Käesoleva seaduse § 26 lõike 2 punktis 6 nimetatud rahvuspargis kehtivad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealade; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealade; Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuar 2021.“. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn ...................................... 2018. a. Algatanud Vabariigi Valitsus ......................….2018. a nr …….. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse muutmisega luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas, Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil. Rahvuspark luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit, kogu ala on täna juba kaitse all, piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit. Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob tervikuks praegused kaitsealad sealsete väärtustega. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest – olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga, olemasolev valim hõlmab juba täna piirkonna looduse iseloomulikuimad ja näitlikuimad osad. Piirkonna kaitsealade külastatavus on ka täna suur (eriti nt Kurtna järvede, Smolnitsa, Selisoo, Muraka ja Agusalu piirkonnas). Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt veelgi, omades seeläbi positiivset mõju piirkonnale tervikuna. Looduskaitseseaduse (RT I, 23.03.2015, 122) muutmise seaduse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma (tel 626 2871, [email protected]), nõunik Marika Erikson (tel 626 2883, [email protected]) peaspetsialist Kadri Alasi (tel 626 2882, [email protected]) ja eluslooduse põhiüksuse nõunik Hanno Zingel (tel 626 870, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre ([email protected]), keeletoimetaja oli Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 18.9 „Vaatame üle looma- ja traditsioonilise liigirikkuse kaitse poliitika“. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. 2. Seaduse eesmärk, sisu ja võrdlev analüüs Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 26 – luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark. Piirkonna ohtrate erinvate väärtuste koondamine ühise nimetaja – rahvuspark alla aitab paremini realiseerida piirkonna loodushariduslikku potentsiaali nii maakonna (kohalikud koolid, lasteaiad) kui ka kogu riigi tasandil. Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt, omades seeläbi positiivset mõju piirkonnale tervikuna. Rahvusparkide loomise mõte on leida selliseid alasid Eestis, kus on olemas piirkonnale ja kogu Eestile tüüpiliste loodus- ja kultuuriväärtuste kontsentreeritud kogum. Samuti on oluline, et Eesti rahvusparkide võrgustikus oleksid esindatud erinevatele Eesti piirkondadele tüüpilised loodus- ja kultuuriväärtused. Alutaguse piirkonna näol on tegemist Eestis ajalooliselt suurima okasmetsade ja soode alaga. Täna on piirkonna loodusväärtuste kaitseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatavasse rahvusparki jäävad muu hulgas Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning meie üks esinduslikuim laialeheline loodusmets Porunis. Piirkonna elustik on rikas, siin leidub mitmeid loodusharuldusi: loomariigist lendorav, rabapüü, hunt, karu, ilves, kalju-, meri-, madu- ning kalakotkas, metsis, must-toonekurg, mudakurvits, taimeriigist lääne-mõõkrohi, ida-võsalill, sinine emajuur, 17 liiki orhideesid, sh lehitu pisikäpp, ainulehine soovalk ja väike käopõll. Piirkond on kultuurilooliselt väga rikas: tegemist on neoliitikumist alates asustatud piirialaga, kus ajalooliselt on puutunud kokku erinevad rahvad, usundid ja kultuurid (mh poluvernikud, vanausulised), siin paiknes väikese soome-ugri rahva – vadjalaste ajalooline asuala. Planeeritavasse rahvusparki jääb ka nende sajanditepikkune matmispaik, Eesti suurim kääbaskalmistu. Loodava rahvuspargi eesmärgiks on Ida-Virumaa selle piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tervikliku kaitse tagamine ja tutvustamine. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu sätete rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eesti rahvuspargid on sätestatud looduskaitseseaduse §-s 26, uue rahvuspargi loomisel tuleb see lisada looduskaitseseadusesse. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõuga muudetakse seaduse § 26 – luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Täiendtakse seaduse § 91 punktiga 19, tegemist on rakendussättega, mis tagab õigusselguse seaduse jõustumise ja loodava rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumise vahelisel ajal. Kuni Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kehtivad kaitstaval loodusobjektil varem kaitse alla võetud objektide piirid ning kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord. Piirkonna loodusväärtusi kaitstakse kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealade, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealade, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala kaitsekorraga. Seaduse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. Kavandatava rahvuspargi ala on juba kaitse all, piirid ja piirangud oluliselt ei muutu. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kehtestamise menetluses järgitakse hea halduse tava ja seaduses sätestatud nõudeid. Eelnõu ei ole vastuolus teiste Eesti Vabariigi seadustega ega välislepingutega. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu aitab kaasa Euroopa Nõukogu Direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta eesmärkide täitmisele. Loodav rahvuspark ühendab järgmisi Natura võrgustiku alasid: Jõuga, Puhatu, Smolnitsa, Struuga, Muraka, Selisoo, Mäetaguse, Agusalu ja Kurtna loodusalad ning Muraka, Agusalu, Puhatu ja Struuga linnualad. 4. Seaduse mõjud Kavandatava rahvusprgi ala on juba kaitse all, mistõttu olulist mõju seaduse muudatusel ei ole. Piirkonna ohtrate erinevate väärtuste koondamine ühise nimetaja – rahvuspark alla aitab paremini realiseerida piirkonna loodushariduslikku potentsiaali nii maakonna (kohalikud koolid, lasteaiad) kui ka kogu riigi tasandil. Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt, olles olulise positiivse mõjuga piirkonna majandusele, regionaalarengule ja kohalikele omavalitsustele. Olemasolevate rahvusparkide juurde on täna loodud koostöökogud, mis ühendavad piirkonna omavalitsusi, ettevõtjaid, piirkondlikke huvigruppe, muinsus- ja keskkonnakaitse ametnikke. Koos planeeritakse rahvuspargi kaitse korraldamist, tutvustamist ja kestlikku arengut. Rahvuspargi koostöökogu loomise läbi saab maaomanikke ja teisi huvigruppe väärtuste kaitsesse ja tutvustamisse paremini kaasata, samuti aitab see kaasa piirkondliku ühtsustunde tekkimisele. Rahvuspargi moodustamisega toimuv kõrge loodusväärtusega kaitstavate alade ühendamine sidusaks tervikuks ning nende kaitse ühtsel korraldamisel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Ala kompleksne käsitlemine soodustab muuhulgas ökoloogiliste uuringute suurenemist piirkonnas, millega kaasnevad paremad teadmised ja suunised elukeskkonna väärtuste hoidmiseks ja vajadusel nende seisundi parendamiseks. Samuti aitab ühtne lähenemine paremini välja arendada piirkonna külastustaristut, tegeleda süsteemsemalt keskkonnateadlikkuse tõstmise ja väärtuste tutvustamisega. Rahvuspargi loomine aitab kogu Ida-Viru maakonna arendustegevust suunata vastavalt säästva arengu põhimõtetele. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Loodava rahvuspargi ala on juba kaitse all ja arendus- ja halduskulude vahendid on planeeritud 2018. aasta riigieelarve ja 2017–2020 riigi eelarvestrateegia summade hulgas ning täiendavate vahendite vajadust seaduse muudatusega ei kaasne. Seaduse rakendamisega ei teki otsest rahalist tulu. Seaduse jõustumise järel koostab Keskkonnaamet rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ja viib läbi eelnõu avalikustamise. Samuti koostatakse rahvuspargile kaitsekorralduskava, milles seatakse rahvuspargi lähemad ja kaugemad eesmärgid ja planeeritakse tegevused nende saavutamiseks. 6. Rakendusaktid Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark. Looduskaitseseaduse § 91 täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni loetakse rahvuspargi piiriks Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealade ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealade, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kohaldatakse eelnimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirju ja kaitsekorda, kuid mitte kauem kui 1. jaanuar 2021. Seaduse jõustumisele järgneb Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja menetlus. Kaitse-eeskirja eelnõu on Keskkonnaametis koostamisel. Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ei ole plaanis muuta juba olemasolevate kaitsealade ja hoiuala piire, ainult viiakse kooskõlla muutunud aluskaartidega. Olemasolevad kaitsealad jäävad rahvuspargi koosseisus lahustükkidena. Samuti ei ole kavas muuta olemasolevate kaitsealade tsoneeringut ja kaitsekorda. Erandiks on Puhatu looduskaitseala ja Iisaku maastikukaitseala, mille muudatused on juba menetluses ja on avalikkuse ja huvigruppidega praeguseks läbi räägitud. Liidetaval hoiualal hakkab kehtima piiranguvööndi kaitsekord. Liidetavale alale jääb valdavalt jõe elupaik, mille kaitsekord piiranguvööndis oluliselt ei muutu. Erinevalt hoiualast saab piiranguvööndis reguleerida sõidukiga sõitmist, rahvaürituste korraldamist ja jahipidamist. Erinevate alade regulatsioonide üheks kaitse-eeskirjaks kokkupanemisel võib tekkida vajadus kaitsekordade ühtlustamiseks. Kehtivad kaitsekorrad on kehtestatud ajavahemikul 2004–2017 ja selle aja jooksul on regulatsioonid ja nende sõnastused mingil määral muutunud. Ühtlustamist võivad vajada näiteks rahvaürituste korraldamise ja sõidukitega sõitmise regulatsioonid. Samuti tuleb kaitsekorrad viia kooskõlla muutunud õigusaktidega. Kaitse-eeskirja avalikustamiseni on plaanis jõuda 2018 aasta lõpus – 2019. aasta alguses. 7. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras, kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kirja teel Alutaguse, Lüganuse, Toila ja Jõhvi valda ning eelnõude infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel