Kultuuriministeerium · 10. aprill 2018
- Viit
- 12-6/885-1
- Registreeritud
- 10. aprill 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Omanike Keskliit, Eesti Muinsuskaitse Selts
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
- Sari
- 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Toimik
- 12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Vastutaja
- Liina Jänes
- Lahendamise tähtaeg
- 10. mai 2018
Sisu (failidest)
Tere
Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts on rahandusministrile, maaeluministrile ja
keskkonnaministrile edastanud kirja „Pöördumine seoses riigieelarve strateegiaga“, mis käsitleb endas
Eesti ainupärase arhitektuuri elus- ja korrashoidmist. Vestluses kultuuriministeeriumi kantseleiga selgus,
et kiri ei ole ilmselt inimliku eksituse tõttu Teieni jõudnud. Kuna kirja saajaks on märgitud ka
kultuuriministeerium ning kirja teemad käsitlevad endas suures osas kultuuriministeeriumi poolt
käsitletavaid valdkondi, edastan Teile kirja ise.
Leiame, et mõistlik oleks kirjale koostada ühisvastus, sellega seoses võtan Teiega lähiajal ka ühendust.
Lugupidamisega
Maarja Männiste
peaspetsialist | maaelu arengu osakond
625 6526
Maaeluministeerium
Lai tn 39 // Lai tn 41 | 15056 Tallinn
625 6101 | www.agri.ee , Facebook
Rahandusminis ter hr Tõniste 19.03.2018 Maaeluminister hr Tamm Kultuuriminister hr Saar Keskkonnaminister hr Kiisler Pöördumine seoses riigieelarve strateegiaga Pöördume T eie poole seo s es riigieelarve strateegia asjus algavate arutelude ja sellest tulenevate valikutega. Eesti põhiseaduse preambula kohaselt on meie riigi eesmärk kultuuri ja keele kaitse ja säilitamine tulevastele põlvedele. Uude sajandisse astuv riik pea b , lähtudes põhiseaduses kätketud meie olemise mõttes t , kujundama ka avaliku raha kasutamise eelistused. Kultuuripärandi ja muinsuste kaitse on aastaid olnud vaeslapse osas. Taasi seseisvunud Eestis on olulist ai nelist tuge saanud mõisahooned m õisakoolide finantseer i mise programmi ja kirikud p ühakodade renoveer i mise programmi toel. Oleks aeg pöörata oluliselt rohkem tähelepanu Eesti enda ainupärase arhitektuuri elus- ja korrashoidmisele . Lisaks mälestisteks t unnistatud rehielamutele, mõisat ele ja nende kõrvalhoonetele on maal palju säilitamisväärset miljööväärtuslikku nagu ajaloolised kooli- ja seltsimajad, pritsukuurid , talusüdamed, tuulikud, vesiveskid , raudteehooned jne. Ehitismälestiste ja miljööväärtuslike objektide korrashoidmine on seotud omanikele oluliste lisakulutustega. Mälestiseks olemine tähendab renoveerimisel muin s uskaitse eritingimuste koostamist, projekteerimisel ja ehitamisel saab kasutada vaid erinõuetele vastavaid ettevõtteid, k elle hind on sellevõrra kallim. L isaks omanikule oluline pidev kooskõlastamise ja muu haldusmenetluse kulu. Kitsendada ja mitte hüvitada pole kooskõlas põhiseaduse omandi pühaduse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kui ühiskond tahab, et ka eraomandis olevad ehitismälestised säiliksid, siis peab maksumaksja sinna samamoodi investeerima koos eraomanikuga . R iik ja kohalik omavalitsus saavad tulla omanikele appi nõu ja rahaliste vahenditega. Selleks, et mitmekesisus maal säiliks , et külades ja maa-asulates oleks meeldivas elukeskkonnas hea elada ning inimesed ei koli ks suurlinnadesse . Riik on loonud maa-arhitektuuri keskuse vabaõhumuuseumi juurde ning selle nõustamiskeskuse tegevust tuleb üleriigiliselt laiendada ning finant s eerimist suurendada. Teeme ettepaneku, et viimane aeg on mõisakoolide ja p ühakodade programmi eeskujul luua eesti maa-arhitektuuri säilitamise toetamisele suunatud riiklik programm. Euroopa kultuuripärandi aasta ootab tegusid selle Euroopas ainulaadse pärandi kaitseks. Edu soovides Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliidu esimees Peep Pillak Ee sti Muinsuskaitse Seltsi esimees