dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 19. aprill 2018
Viit
1-11/988-1
Registreeritud
19. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, MTÜ Eesti Muuseumiühing, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Rannarootsi Muuseum, SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Maaelumuuseumid, SA Eesti Meremuuseum, SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, SA Eesti Tervishoiu Muuseum, SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, SA Hiiumaa Muuseumid, SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid, SA Narva Muuseum, SA Pärnu Muuseum, SA Saaremaa Muuseum, SA Virumaa Muuseumid, Tartu Kunstimuuseum, Viljandi Muuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Maanteemuuseum, Eesti Tuletõrjemuuseum, Ülli Kont, Sirje Helme, Siim Raie, Raivo Ruusalepp, Priit Pirsko, Merilin Piipuu, Mari Niitra, Mariann Raisma, Inge Laurik - Teder, Hellar Lill, Agnes Aljas, Anton Pärn, SA Ajakeskus Wittenstein, Võru Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Karin Ligi

Failid

  • 📎1-11988-1 19.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc988 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 19.04.2018 nr 1-11/988-1 Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada kooskõlastused ja arvamused 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisa: 180409_MuuS_eelnou PDF failina 180409_MuuS_seletuskiri PDF failina 180409_MuuS_rakendusakti_kavand PDF failina Karin Ligi 6282254 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Sama: Eesti Ajaloomuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Loodusmuuseum Eesti Maanteemuuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Tuletõrjemuuseum Mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing Muuseuminõukogu Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Rannarootsi Muuseum Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid Sihtasutus Eesti Meremuuseum Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid Sihtasutus Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid Sihtasutus Narva Muuseum Sihtasutus Pärnu Muuseum Sihtasutus Saaremaa Muuseum Sihtasutus Virumaa Muuseumid Tartu Kunstimuuseum Vana-Võromaa muuseumid (Võru Instituudi muuseumiosakond) Viljandi Muuseum EELNÕU 09.04.2018 Muuseumiseaduse muutmise seadus § 1. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 2) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Näituse kahjuhüvitise tagamise otsuses võib tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetavaid riske täiendavalt piirata ning määrata, et tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist ja tagamata osa tuleb juhul, kui see ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tagada võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga.“; 3) seadust täiendatakse paragrahviga 321 järgmises sõnastuses: „§ 321. Käesoleva seaduse § 26 lõike 3 rakendamine Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2018. aasta 1. novembrit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 2018. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. novembril. Riigikogu esimees Tallinn, 2018. a Algatab Vabariigi Valitsus 2018. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 1 Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse muuseumiseaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamist puudutavaid sätteid. Rahvusvaheliste näituste eksponeerimise kavandamisel on siinsete muuseumide välispartnerites tekitanud ebakindlust termini „vääramatu jõud“ kasutamine muuseumiseaduses riigi tagatava kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide loetelus. Probleemiks on nii kõnealuse termini liigne abstraktsus, mis ei võimalda piisava kindlusega ette näha, millistel juhtudel Eesti riik kahju ei hüvita, kui ka asjaolu, et riigi poolt tagatava kahjuhüvitisega ei ole kaetud kahju, mis on põhjustatud teatud nähtustest, mis klassikaliselt liigituvad vääramatuks jõuks, kuid mille kaitseks kindlustamine on rahvusvaheliste näituste korraldamise praktikas tavapärane, muu hulgas näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja näituse vedamise ajal asetleidva terrorirünnaku tagajärjel tekkinud kahju. Nimetatud põhjustel ei ole siinne rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteem paljude näituse omanike silmis piisavalt usaldusväärne, mistõttu Eesti partneritelt nõutakse sageli kuluka erakindlustuse kasutamist. Probleemi lahendamiseks loobutakse kõnealuses kontekstis termini „vääramatu jõud“ kasutamisest ja sõnastatakse hüvitisega mittekaetud riskid senisest oluliselt täpsemalt, laiendades riigi poolt tagatud kahjuhüvitist ühtlasi ka osale vääramatu jõuna mõistetavatest riskidest, mille tekitatud kahju hüvitamist rahvusvaheliste näituste korraldamise praktika kohaselt eeldatakse. Uue ja üksikasjalikuma regulatsiooniga täiendatakse muuseumiseaduse asemel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise korda reguleerivat Vabariigi Valitsuse määrust, tagamaks võimaluse riskide loetelu vajadusel operatiivsemalt muuta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Mirjam Rääbis ([email protected], 628 2335) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetatud Eiffel Meedia OÜ-s. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse muuseumiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.01.2016, 11. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 2. Seaduse eesmärk Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteem loodi 2013. aastal eesmärgiga elavdada rahvusvahelist näitusevahetust ja võimaldada muuseumide eelarvevahendeid erakindlustusest loobumise arvelt säästlikumalt kasutada. Kuigi muuseumid on hüvitise maksmise tagamise süsteemi alates 2015. aastast paljudel juhtudel kasutanud1, on selle rakendamisel ilmnenud puuduseid, mis pole võimaldanud seatud eesmärke soovitud määral saavutada. Kui 2012. aastal, mil muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) eelnõu kooskõlastusringile saadeti, märgiti eelnõu seletuskirjas, et Eesti Kunstimuuseumi (edaspidi EKM) kindlustuskulud on 40 000–50 000 eurot aastas2, siis 2017. aastal ületasid need hoolimata mõningasest vähenemisest siiski 30 000 eurot. EKM, kes on asjakohase meetme peamine kasutaja, on sunnitud seega jätkuvalt võrdlemisi tihti eraõiguslike kindlustusandjate poole pöörduma.3 Kindlustusleping sõlmitakse kas lisaks riigipoolsele kahjuhüvitise tagatisele või selle asemel. Põhjuseid selleks on küll mitmeid, sh näiteks näituse rahaliselt hinnatava väärtuse jäämine alla Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ (edaspidi ka kahju hüvitamise kord) sätestatud piirmäära4 ja tagatisega kaetavate asjade selgumine piisava ajavaruta5, ent olulisimaks probleemiks on osutunud asjaolu, et MuuS-i kohaselt ei kata riiklik näituse kahjuhüvitis kahju, mille on põhjustanud vääramatu jõud. Vääramatu jõu termini kasutamine MuuS-is tekitab siinsete muuseumide välispartnerites ebakindlust esiteks seetõttu, et selle sisu on niivõrd abstraktne, et see ei võimalda piisava kindlusega ette näha, milliseid olukordi on võimalik vääramatuks jõuks lugeda. Kuna eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitavates kindlustuslepingutes määratletakse riskid, mida kindlustus ei hõlma, väga detailsete ja suletud loeteludena, on näituse omanike usaldus nende vastu sageli suurem. Teiseks on rahvusvaheliste näituste omanikele oluline, et kahjuhüvitisega oleks kaetud ka kahju, mis on põhjustatud teatud nähtustest, mis klassikaliselt liigituvad vääramatuks jõuks, muu hulgas näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja terrorirünnak näituse vedamise ajal. Viimati nimetatud riskide vastu kindlustamine on rahvusvaheliste näituste korraldamise praktikas tavapärane, ent MuuS-is sätestatu koostoimes vääramatu jõu tavapärase tõlgendusega sellisel moel tekkinud kahju hüvitada ei võimalda. Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine on reguleeritud MuuS-i §-des 25–28 ja MuuS-i § 28 alusel kehtestatud kahju hüvitamise korras. MuuS-i § 26 lõike 3 kohaselt ei kata näituse kahjuhüvitis kahju, mille on põhjustanud: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) teose loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud 1 2015. aastal tagas riik kahjuhüvitise maksmist seitsmel juhul kokku 18 226 905 euro ulatuses, 2016. aastal neljal juhul kokku 29 397 500 euro ulatuses, 2017. aastal kaheksal juhul kokku 29 257 056 euro ulatuses ja 2018. aastal seni ühel juhul 440 000 euro ulatuses. 2 MuuS-i 2012. aasta eelnõu ja seletuskiri on leitavad: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/66baca0f- 05d3-47dd-b975-354dd55aef7e. 3 2015. aastal seitsmel juhul, 2016. aastal kaheksal juhul ja 2017. aastal üheteistkümnel juhul. 4 Vastavalt kahju hüvitamise korra § 2 lõikele 2 võib riigilt kahjuhüvitise maksmise tagamist taotleda juhul, kui näituse rahaliselt hinnatav väärtus on sissetuleval näitusel vähemalt 65 000 eurot ja väljamineval näitusel vähemalt 10 000 eurot. 5 Kahju hüvitamise korra § 2 lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui näituse väärtus on väiksem kui kümme miljonit eurot, esitada taotlus kahjuhüvitise maksmise tagamiseks vähemalt kuus kuud enne näituse üleandmist vedajale. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 tuleb kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse puhul esitada taotlus hiljemalt näituse vedajale üleandmise aastale eelneva aasta alguseks. 2 viga; 4) vääramatu jõud. Vääramatu jõu mõiste on avatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 103 lõikes 2, mille kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS kommenteeritud väljaandes on näidetena vääramatu jõu olukordadest nimetatud loodusjõudusid (üleujutus, orkaan), sotsiaalseid asjaolusid (sõda, streigid, tööseisakud) ja muid asjaolusid (tulekahju, kogu linna hõlmav elektrikatkestus, karantiin). Samas on märgitud, et võimatu on anda ammendavat nimekirja sündmustest, mida võib pidada vääramatuks jõuks, kuna seda tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata.6 MuuS-i muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks rahvusvaheliste näituste omanikele suurema kindlustunde pakkumine olukorras, kus Eesti riik tagab võimaliku neile tekkinud kahju hüvitamist. See võimaldaks siinsetel muuseumidel veelgi harvematel juhtudel eraõiguslike kindlustusandjate poole pöörduda, eelarvevahendeid säästlikumalt kasutada ja kavandada kõrgetasemeliste näituste eksponeerimist, mida praeguses olukorras võivad takistada suured kindlustuskulud. Probleemi saab lugeda lahendatuks olukorras, kus ühelgi juhul ei ole eraõigusliku kindlustusandjaga kindlustuslepingu sõlmimise põhjuseks asjaolu, et Eesti riigi pakutav kahjuhüvitise tagatis ei ole rahvusvahelise näitusevahetuse praktika kohaselt piisav. Eesmärgi saavutamiseks tuleb loobuda MuuS-is vääramatu jõu mõiste kasutamisest, määratleda riskid, mida riiklik kahjuhüvitis ei kata ning arvata teatud riskid, mis praegu on vääramatu jõu mõistega hõlmatud, riikliku kahjuhüvitisega kaetud riskide hulka. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks 2017. aasta novembris.7 VTK kooskõlastasid märkusteta Maaeluministeerium ja Siseministeerium ning märkustega Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid VTK vaikimisi. Huvirühmade esindajatest väljendasid VTK suhtes toetust EKM ja Rahvusarhiiv8, märkuseid huvirühmadelt ei laekunud. Justiitsministeerium soovitas VTK-s pakutud lahenduse asemel, mille kohaselt esitataks riigi tagatud kahjuhüvitisega mittekaetud riskide loetelu MuuS-is, sätestada kõnealune loetelu valdkonna eest vastutava ministri määruses. Ettepanekuga on eelnõus arvestatud osaliselt. Riskide loetelu nähakse küll MuuS-i asemel ette rakendusaktis, kuid kultuuriministri määruse asemel on otsustatud Vabariigi Valitsuse määruse kasuks. Valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 3 eelnõu § 1 punkti 1 selgituse juures. Rahandusministeerium juhtis eelnõu ettevalmistajate tähelepanu asjaolule, et seni riigiabi loa9 alusel antud kahjuhüvitise tagatis on võimalik ümber kvalifitseerida grupierandiga hõlmatud riigiabiks, mis eeldab asjakohaste Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), üldpõhimõtete kajastamist kahju hüvitamise korras. Rakendusakti kavandi ettevalmistamisel on Rahandusministeeriumi märkusega arvestatud. 6 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne. Juura, 2006. 7 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/755e7a8b-2835- 4e85-8ed7-a647a0759370. 8 Riigiarhivaar on MuuS-i § 19 alusel tegutseva muuseuminõukogu liige. 9 Riigiabi luba on kättesaadav: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1246.pdf. 3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – Muudetakse MuuS-i § 26 lõiget 3. Seni on kõnealuses sättes olnud loetletud riskid, sh vääramatu jõud, millest tulenevat kahju riigi tagatud hüvitisega ei kaeta. Sätte uue sõnastuse kohaselt kehtestab loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, Vabariigi Valitsus määrusega. Riskid loetletakse rakendusaktis (kavand lisatud seletuskirjale), kuna seda tehakse senisest oluliselt detailsemalt, mistõttu võib tekkida vajadus sagedasemateks muudatusteks. Kuivõrd seaduse muutmine on võrdlemisi aeganõudev, on määruse kasuks otsustamine käesoleval juhul mõistlik lahendus. Vabariigi Valitsuse määrust on valdkonna eest vastutava ministri määrusele eelistatud põhjusel, et kahju hüvitamise kord on kehtestatud samuti Vabariigi Valitsuse määrusega. See võimaldab hüvitamisele mittekuuluvate riskide loeteluga juba olemasolevat määrust täiendada. Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine oleks sellisel juhul endiselt reguleeritud MuuS-is ja kahju hüvitamise korras ning Eesti riigi tagatav kahjuhüvitise süsteem ei muutuks siinsete muuseumide välispartnerite jaoks kohalduvate õigusaktide rohkusest tulenevalt liiga keeruliseks. Volitus kahju hüvitamise korra kehtestamiseks on Vabariigi Valitsusele antud MuuS-i §-iga 29. Uue volitusnormi lisamise kasuks on olemasoleva täiendamise asemel otsustatud vastava MuuS-i peatüki ülesehituse loogikast lähtuvalt. MuuS-i §-is 26 on reguleeritud näituse kahjuhüvitisega kaetav kahju ja § 28 lõikes 2 on sätestatud võimalus hüvitisega tagatud riske kahjuhüvitise tagamise otsuses täiendavalt piirata. Seega sobib eespool olev § 26 hüvitamisele mittekuuluvate riskide loetelu kehtestamiseks volituse andmiseks paremini kui peatükki lõpetav § 29. Olemasoleva kahju hüvitamise korra preambulit täiendatakse vastava uue alusega. Eelnõu § 1 punkt 2 – Muudetakse MuuS-i § 28 lõiget 2. Tegemist on ennekõike sõnastusliku muudatusega. Uue sõnastuse kohaselt võib näituse kahjuhüvitise tagamise otsuses tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetavaid riske täiendavalt piirata. Kuna riske piiratakse ka kavandatava Vabariigi Valitsuse määrusega, on korrektsem märkida, et otsuses saab tegemist olla täiendava piiramisega. Lisaks täiendatakse kõnealust sätet lauseosaga, mille kohaselt tuleb riikliku kahjuhüvitise tagatise kaitse alt välistatud riskide katteks võlaõiguslik kindlustusleping sõlmida üksnes juhul, kui tagamata osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga. Kehtiv sõnastus kohustab katma erakindlustusega kõike seda, mis on kahjuhüvitise tagamise otsuses jäetud riikliku kaitseta. Sealjuures ei ole arvestatud asjaolu, et osaliselt võib näitus olla kaetud välisriigi antud garantiiga ja selles osas on erakindlustuse nõue ebavajalik. Eelnõu § 1 punkt 3 – MuuS-i täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt kohaldatakse näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2018. aasta 1. novembrit, MuuS-i § 26 lõike 3 2018. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni. Seega, näituste puhul, mille eksponeerimine toimub küll pärast eelnõukohaste muudatuste jõustumist, kuid mille suhtes on kahjuhüvitise tagamise otsus tehtud varem, ei ole riigi tagatava hüvitisega kaetud kehtiva MuuS-i § 26 lõikes 3 nimetatud riskid, milleks on: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) teose loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) vääramatu jõud. 4 Seaduse rakendamise erisus on vajalik selleks, et tulenevalt vahepeal jõustuvatest muudatustest ei muutuks eelnevalt tehtud kahjuhüvitise tagamise otsuse sisu ning oleks üheselt mõistetav, et hüvitamisele kuuluvate kahjude hindamisel tuleb lähtuda kahjuhüvitise tagamise otsuse tegemise, mitte näituse eksponeerimise ajast. Kuna muuseumid ei saa rahvusvaheliste näituste eksponeerimise planeerimisel juhinduda alles eelnõu faasis olevatest seadusemuudatustest, tuleb kuni muudatuste jõustumiseni näituse omanikega kokkulepete sõlmimisel lähtuda kehtivast korrast ja täiendada vajadusel riiklikku kahjuhüvitise tagatist erakindlustusega. Näiteks kui käesoleva aasta septembris tehakse kahjuhüvitise tagamise otsus näituse suhtes, mille eksponeerimine toimub pärast 2018. aasta 1. novembrit, ei saa muuseum jätta eraõigusliku kindlustusandjaga rahvusvahelise näituse omaniku poolt nimetatud vääramatu jõuna tõlgendatavate riskide osas kindlustuslepingut sõlmimata ettekäändel, et näituse eksponeerimise ajal on kõnealused riskid eeldatavasti riikliku kahjuhüvitisega kaetud. Eelnõu § 2 – Tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2018. aasta 1. novembril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise näol on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses. Euroopa Komisjon on 28. juuli 2014. a otsuses jõudnud järeldusele, et tegemist on siseturuga kokkusobiva meetmega vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile d ehk teisisõnu andnud selle rakendamiseks riigiabi loa.10 Riigiabi loa taotluse esitamise järel jõustus grupierandi määrus, mis võimaldab riigi poolt kahjuhüvitise tagamise lugeda grupierandiga hõlmatud riigiabiks nimetatud määruse kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavat abi puudutava artikli 53 tähenduses. Eelnevast tulenevalt tuleb Euroopa Komisjoni kahju hüvitamise süsteemi muutmisest teavitada, ent uue riigiabi loa küsimine pole enam vajalik. Lisaks peab kahju hüvitamise korda täiendama asjakohaste grupierandi määruse üldpõhimõtetega, millega on rakendusakti kavandamisel ka arvestatud. 6. Seaduse mõjud MuuS-is loobutakse vääramatu jõu mõiste kasutamisest, laiendatakse riiklikku kahjuhüvitise tagamise süsteemi osale seni vääramatu jõuna käsitatavatele riskidele ja nimetatakse riikliku kahjuhüvitisega mittekaetud riskid sõnaselgelt MuuS-i rakendusaktis. Kavandatav muudatus ei mõjuta keskkonda, regionaalarengut ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust. Tuvastatud on mõju majandusele, avaliku sektori rahastamisele, riigi välissuhetele ning sotsiaalsed mõjud. 6.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 10 Riigiabi luba on kättesaadav: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1246.pdf. 5 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – kindlustusandjad Kavandatavast muudatusest on mõjutatud eraõiguslikud kindlustusandjad. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel oli 2017. aasta seisuga Eestis kahjukindlustusandjaid kaheksa ja kahjukindlustuse filiaale kuus.11 EKM-i näitel on viimasel kolmel aastal sõlmitud kindlustuslepinguid viie erineva kindlustusandjaga, kellest kaks ei ole Eestis registreeritud. Kuna mõjutatud on seega umbes 21% kahjukindlustusandjatest, on tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatuse tulemusena peaks vähenema eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitavate kindlustuslepingute hulk ja maht, kuna enamikul rahvusvahelise näitusevahetuse juhtudel tagab kahjuhüvitise riik. Tulenevalt riikliku kahjuhüvitisega tagatud asjade kohustuslikust minimaalsest väärtusest ja hüvitise tagamise taotlemise tähtaegadest on teatud juhtudel erakindlustus jätkuvalt vajalik, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb mõju ulatus sihtrühmale. Arvestades kahjukindlustusturu mahtu12 ja tulevikus eeldatavasti sõlmimata jäävate kindlustuslepingute hinda, mis jääb mõnekümne tuhande euro piiresse aastas, on mõju ulatus ilmselt väike. Mõju avaldumise sagedus kindlustusandjatele on samuti väike, sest senise praktika kohaselt on rahvusvahelisi näituseid kindlustatud erinevate kindlustusandjate juures kokku vaid kümmekonnal korral aastas. Kuna kindlustusmaksete vähenemine toimub muudatuste tulemusena kindlustusandjate seisukohast ilmselt ebaolulises mahus, ei kaasne sihtrühmale mitteplaneeritud mõjusid. Eelnevast tulenevalt on mõju kindlustusandjatele ebaoluline. 6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud) 6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid Rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise tagamist saavad riigilt taotleda riigimuuseumid, sh riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid, mida on vastavalt 14, 13 ja 13.13 Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid kattuvad suures osas riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumidega. Arvestades asjaolu, et seni on rahvusvahelise näituse omanikule riigi poolt kahjuhüvitise tagamise võimalust kasutanud vaid EKM ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, on mõjutatud sihtrühm väike. Kõige enam mõjutab probleem EKM-i kui sagedaimat rahvusvaheliste näituste eksponeerimise korraldajat. 6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Muudatuse tulemusena peaks vähenema muuseumide kindlustuskulud ja vabanevad eelarvevahendid saaks suunata muude tegevuste elluviimiseks. Riikliku kahjuhüvitise süsteemi loomine 2013. aastal oli ajendatud EKM-i 40 000–50 000 euroni küündivatest iga- aastastest rahvusvahelise näitusevahetusega seotud kindlustuskuludest. 2017. aasta võrdluses on kulud vähenenud vähem kui 10 000 euro võrra. EKM-i jaoks on sellises suurusjärgus 11 Eesti Kindlustusseltside Liit. 2017. aasta kindlustusturu ülevaade. Kättesaadav: http://www.eksl.ee/sites/default/files/Kindlustusturg%202017%282%29.%20aasta.pdf?928. 12 Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel ulatus kahjukindlustusmaksete maht 2017. aastal 336 miljoni euroni. 13 Nimekiri on kättesaadav: http://www.kul.ee/et/muuseumide-nimekiri. Muuseumide hulka on arvestatud 23. märtsi 2018. a seisuga ja see võib muutuda, kuna toimub muuseumivõrgustiku korrastamine. 6 kindlustuskulud jätkuvalt terav probleem. Süsteemi kohandamine rahvusvahelises näitusevahetuses osalejate vajadustele paremini vastavaks avaldaks sihtrühmale regulaarselt positiivset mõju, kuna igal aastal õnnestuks otstarbekamalt kasutada tuhandeid eurosid. Muudatusega ei kaasne mitteplaneeritud negatiivseid mõjusid. Kuigi kirjeldatud kriteeriumide põhjal võiks mõju hinnata valdkonnale tervikuna ebaoluliseks, on EKM-i kui rahvusvahelisse näitusevahetusse seni kõige enam panustanud muuseumi hinnangul kavandatav muudatus olulise tähtsusega ja väga vajalik. 6.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega) 6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid Vt seletuskirja punkti 6.2.1. 6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju siinsete muuseumide väliskoostööle. Kõnealuse mõju olulisust on keeruline hinnata, kuivõrd rahvusvahelises näitusevahetuses osaletakse riigi või erakindlustuse toel ka praegu. Siiski on alust arvata, et riikliku kahjuhüvitise süsteemi kohandamine oluliste koostööpartnerite vajadustele paremini vastavaks aitab tõsta usaldust Eesti näitusekorraldajate vastu. Samuti suurendab hästi toimiv riiklik kahjuhüvitise süsteem kohalike muuseumide kindlustunnet riigile kuuluvate museaalide eksponeerimisel väljaspool Eestit. 6.4. Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – muuseumikülastajad Kuivõrd rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteemi loomise ja selle kavandatava muutmise üks eesmärk on rahvusvahelise näitusevahetuse elavdamine, mille tulemusena avaneks Eestis kohapeal rohkem võimalusi oluliste kunsti- või ajalooväärtusega asjadega tutvuda, on mõjutatud sihtrühmaks ka Eesti riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide külastajad, sh välisturistid. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal riigile kuuluvate muuseumide külastuste arv 2 346 000.14 Hinnanguliselt 36% kõigist muuseumikülastustest tegid välisturistid.15 EKM-i külastusi oli 2016. aastal 407 485.16 EKM-i külastuste osatähtsus kõigist riigile kuuluvate muuseumide külastustest on seega märkimisväärne 17%. Kultuurielus osalemise statistikat arvestades külastab muuseume vähemalt kord aastas u 45% Eesti elanikkonnast.17 Nimetatud näitajate kohaselt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. 6.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta 14 Statistikaamet. Muuseumid omaniku liigi järgi. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Ku052#. 15 Statistikaamet. Muuseumikülastuste arv oli möödunud aastal tõusutrendis. Kättesaadav: https://www.stat.ee/pressiteade-2017-054. 16 KuM. Muuseumide külastatavus 2016. Kättesaadav: https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_kylastatavuse_statistika_2016.pdf. 17 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja kultuurivaldkonna järgi, 2015. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KUT022. 7 Kavandatava muudatuse toel on võimalik Eesti muuseumikülastajateni tuua rohkem või hinnalisemaid välisnäituseid. Mõju ulatus on väike, kuna kõnealuselt sihtrühmalt ümberkohanemist ei eeldata. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest võimalust rahvusvahelisi näitusi külastada pakutakse regulaarselt igal aastal. Kaasnevaid ebasoovitavaid mõjusid muuseumikülastajatele ette näha ei ole. Kokkuvõttes on tegemist positiivse mõjuga, mis võib avalduda muu hulgas ka välisturistide külastuste arvu suurenemisena. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi. Riigiasutustest puudutab seaduse rakendamine üksnes KuM-i, kellel tuleb ajakohastada asutuse veebilehel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteemi kirjeldus18, et kogu vajalik teave oleks siinsete muuseumide välispartneritele jätkuvalt võimalikult lihtsasti kättesaadav. Mõju riigieelarvele avaldub üksnes juhul, kui kahjuhüvitis tuleb rahvusvahelise näituse omanikule välja maksta. Seni ei ole tulnud Eesti riigil ühelgi juhul hüvitist välja maksta. Ka välisriikide praktika kinnitab, et olukorras, kus kaetud on kõik riskid või suurem hulk riske, kui meie praegune süsteem võimaldab, ei ole riikidele märkimisväärseid kulusid kaasnenud.19 Riskide maandamiseks esitab kahjuhüvitise tagamise taotleja MuuS-i § 27 lõike 1 kohaselt dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise ning vastavad näituse eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele, sõltumata sellest, kas tegemist on sissetuleva või väljamineva näitusega. 8. Rakendusaktid MuuS-i täiendatakse uue volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata. Volitusnormi vajalikkust, selle eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud seletuskirja punktis 3 eelnõu § 1 punkti 1 selgituse juures. Uue aluse ja sellele vastava regulatsiooniga täiendatakse olemasolevat Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määrust nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ (kavand lisatud seletuskirjale). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2018. aasta 1. novembril. Kindlal kuupäeval jõustumist on üldises korras jõustumisele eelistatud põhjusel, et see võimaldab täpselt ajastada rakendusakti muudatuste jõustumist ja annab muuseumidele konkreetse eelinfo, millisest hetkest alates saab rahvusvahelises näitusevahetuses juhinduda uutest kahjuhüvitise tagamise põhimõtetest. 18 Kehtiva kahjuhüvitise tagamise süsteemi kirjeldus on leitav: http://www.kul.ee/en/activities/museums/state- indemnity-exhibitions. 19 Seadusemuudatuste väljatöötamiseks analüüsitud Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Inglismaa, Leedu, Saksamaa ja Soome praktika kinnitab, et nimetatud riikidel on tulnud näituste omanikele kahjusid hüvitada vaid u 0,6%-l kõigist riikliku hüvitisega tagatud juhtudest u 0,001% ulatuses kõigi kahjuhüvitisega kaetud laenude koguväärtusest, mis kinnitab, et riskide realiseerumise tõenäosus rahvusvahelise näitusevahetuse praktikas on väga väike. 8 1. november on valitud arvestusega, et eelnõu iga menetlusetapi jaoks oleks planeeritud piisav aeg. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks muuseuminõukogule, riigimuuseumidele, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele muuseumidele ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele. 9 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 26 lõike 3 ja § 29 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „muuseumiseaduse“ sõnadega „§ 26 lõike 3 ja“; 2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse loetelu riskidest, mida olulise kunsti- või ajalooväärtusega asja või sellistest asjadest koosneva näitusekomplekti (edaspidi näitus) omanikule tekkinud otsese varalise kahju (edaspidi kahju) katmise hüvitis (edaspidi näituse kahjuhüvitis) ei kata ning näituse kahjuhüvitise tagamise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja taotluse läbivaatamise, näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise, kahju tekkimisel kahjust teavitamise, kahju läbivaatamise ja hindamise, näituse kahjuhüvitise väljamaksmise ja riigi poolt kahjuhüvitise tagasinõudmise kord.“; 3) määrust täiendatakse paragrahvidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „§ 11. Määruse kohaldamisala (1) Näituse kahjuhüvitise maksmise tagamine on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 53 tähenduses. (2) Määrust ei kohaldata muuseumile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega riigiabi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus riigiabi tagasimaksmiseks. 1 (3) Määrust ei kohaldata muuseumile, kes on raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. § 12. Näituse kahjuhüvitisega mittekaetavad riskid Näituse kahjuhüvitis ei kata kahju, mille on põhjustanud: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) asja loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) sõda, kodusõda, riigipööre, mäss avaliku võimu vastu ja sellest tulenevad tsiviilrahutused, igasugune vaenulik tegevus sõjajõudude vastu, välja arvatud perioodil, kui kahjuhüvitisega kaetud asjad on vee- või õhusõiduki pardal; 5) terroriakt ja selle ärahoidmine, välja arvatud vedamise perioodil; 6) ioniseeriv kiirgus või radioaktiivne saaste, põhjustatuna mistahes tuumakütusest, tuumajäätmetest või tuumakütuse põlemisest; 7) mistahes tuumarajatise, -reaktori või muu tuumaseadme radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused; 8) relv või seade, mis kasutab tuuma lõhustumist või tuumasünteesi või muud sarnast reaktsiooni või radioaktiivset jõudu või ainet; 9) mistahes radioaktiivse aine radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused, välja arvatud kaubanduslikul, põllumajanduslikul, meditsiinilisel, teaduslikul või muul sarnasel rahumeelsel eesmärgil kasutatavate radioaktiivsete isotoopide omadused; 10) mistahes keemiline, bioloogiline, biokeemiline või elektromagnetiline relv.“; 4) paragrahvi 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Komisjon võib lõike 2 punktis 2 nimetatud ettepanekus tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetavaid riske täiendavalt piirata ning määrata, et tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist ja tagamata osa tuleb juhul, kui see ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tagada võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga.“; 5) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) teave grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kohta ja viide grupierandi määrusele.“; 6) määrust täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Dokumentide säilitamine Riigikantselei või Kultuuriministeerium ja näituse kahjuhüvitise tagamist taotlenud muuseum säilitavad tagatise andmisega seotud dokumente kümne aasta jooksul kahjuhüvitise tagamise otsuse tegemisest arvates.“; 7) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 2 „(3) Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2018. aasta 1. novembrit, kohaldatakse käesoleva määruse 2018. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2018. aasta 1. novembril. Jüri Ratas Peaminister Indrek Saar Kultuuriminister Heiki Loot Riigisekretär 3
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →