Ministeeriumid 19.04.2018 nr 1-11/988-1
Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks
muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada kooskõlastused ja arvamused 15
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisa: 180409_MuuS_eelnou PDF failina
180409_MuuS_seletuskiri PDF failina
180409_MuuS_rakendusakti_kavand PDF failina
Karin Ligi 6282254
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Sama:
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Loodusmuuseum
Eesti Maanteemuuseum
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti Tuletõrjemuuseum
Mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing
Muuseuminõukogu
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Rannarootsi Muuseum
Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum
Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid
Sihtasutus Eesti Meremuuseum
Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid
Sihtasutus Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid
Sihtasutus Narva Muuseum
Sihtasutus Pärnu Muuseum
Sihtasutus Saaremaa Muuseum
Sihtasutus Virumaa Muuseumid
Tartu Kunstimuuseum
Vana-Võromaa muuseumid (Võru Instituudi muuseumiosakond)
Viljandi Muuseum
EELNÕU
09.04.2018
Muuseumiseaduse muutmise seadus
§ 1. Muuseumiseaduse muutmine
Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.“;
2) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Näituse kahjuhüvitise tagamise otsuses võib tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetavaid
riske täiendavalt piirata ning määrata, et tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa
näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist ja
tagamata osa tuleb juhul, kui see ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava
garantiiga, tagada võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga.“;
3) seadust täiendatakse paragrahviga 321 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Käesoleva seaduse § 26 lõike 3 rakendamine
Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2018. aasta 1. novembrit,
kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 2018. aasta 31. oktoobrini kehtinud
redaktsiooni.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. novembril.
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018. a
Algatab Vabariigi Valitsus 2018. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Valitsuse nõunik
1
Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu kohaselt muudetakse muuseumiseaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud
kahju riigi poolt hüvitamist puudutavaid sätteid.
Rahvusvaheliste näituste eksponeerimise kavandamisel on siinsete muuseumide
välispartnerites tekitanud ebakindlust termini „vääramatu jõud“ kasutamine
muuseumiseaduses riigi tagatava kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide loetelus. Probleemiks
on nii kõnealuse termini liigne abstraktsus, mis ei võimalda piisava kindlusega ette näha,
millistel juhtudel Eesti riik kahju ei hüvita, kui ka asjaolu, et riigi poolt tagatava
kahjuhüvitisega ei ole kaetud kahju, mis on põhjustatud teatud nähtustest, mis klassikaliselt
liigituvad vääramatuks jõuks, kuid mille kaitseks kindlustamine on rahvusvaheliste näituste
korraldamise praktikas tavapärane, muu hulgas näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja
näituse vedamise ajal asetleidva terrorirünnaku tagajärjel tekkinud kahju.
Nimetatud põhjustel ei ole siinne rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt
hüvitamise süsteem paljude näituse omanike silmis piisavalt usaldusväärne, mistõttu Eesti
partneritelt nõutakse sageli kuluka erakindlustuse kasutamist.
Probleemi lahendamiseks loobutakse kõnealuses kontekstis termini „vääramatu jõud“
kasutamisest ja sõnastatakse hüvitisega mittekaetud riskid senisest oluliselt täpsemalt,
laiendades riigi poolt tagatud kahjuhüvitist ühtlasi ka osale vääramatu jõuna mõistetavatest
riskidest, mille tekitatud kahju hüvitamist rahvusvaheliste näituste korraldamise praktika
kohaselt eeldatakse. Uue ja üksikasjalikuma regulatsiooniga täiendatakse muuseumiseaduse
asemel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise korda
reguleerivat Vabariigi Valitsuse määrust, tagamaks võimaluse riskide loetelu vajadusel
operatiivsemalt muuta.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) kultuuriväärtuste
osakonna muuseuminõunik Mirjam Rääbis (
[email protected], 628 2335) ning õigus- ja
varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi (
[email protected], 628 2254). Eelnõu on
keeleliselt toimetatud Eiffel Meedia OÜ-s.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega
ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse muuseumiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.01.2016,
11.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
1
2. Seaduse eesmärk
Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteem loodi
2013. aastal eesmärgiga elavdada rahvusvahelist näitusevahetust ja võimaldada muuseumide
eelarvevahendeid erakindlustusest loobumise arvelt säästlikumalt kasutada. Kuigi muuseumid
on hüvitise maksmise tagamise süsteemi alates 2015. aastast paljudel juhtudel kasutanud1, on
selle rakendamisel ilmnenud puuduseid, mis pole võimaldanud seatud eesmärke soovitud
määral saavutada. Kui 2012. aastal, mil muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) eelnõu
kooskõlastusringile saadeti, märgiti eelnõu seletuskirjas, et Eesti Kunstimuuseumi (edaspidi
EKM) kindlustuskulud on 40 000–50 000 eurot aastas2, siis 2017. aastal ületasid need
hoolimata mõningasest vähenemisest siiski 30 000 eurot. EKM, kes on asjakohase meetme
peamine kasutaja, on sunnitud seega jätkuvalt võrdlemisi tihti eraõiguslike kindlustusandjate
poole pöörduma.3 Kindlustusleping sõlmitakse kas lisaks riigipoolsele kahjuhüvitise tagatisele
või selle asemel. Põhjuseid selleks on küll mitmeid, sh näiteks näituse rahaliselt hinnatava
väärtuse jäämine alla Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140
„Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ (edaspidi ka
kahju hüvitamise kord) sätestatud piirmäära4 ja tagatisega kaetavate asjade selgumine piisava
ajavaruta5, ent olulisimaks probleemiks on osutunud asjaolu, et MuuS-i kohaselt ei kata riiklik
näituse kahjuhüvitis kahju, mille on põhjustanud vääramatu jõud.
Vääramatu jõu termini kasutamine MuuS-is tekitab siinsete muuseumide välispartnerites
ebakindlust esiteks seetõttu, et selle sisu on niivõrd abstraktne, et see ei võimalda piisava
kindlusega ette näha, milliseid olukordi on võimalik vääramatuks jõuks lugeda. Kuna
eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitavates kindlustuslepingutes määratletakse riskid, mida
kindlustus ei hõlma, väga detailsete ja suletud loeteludena, on näituse omanike usaldus nende
vastu sageli suurem. Teiseks on rahvusvaheliste näituste omanikele oluline, et kahjuhüvitisega
oleks kaetud ka kahju, mis on põhjustatud teatud nähtustest, mis klassikaliselt liigituvad
vääramatuks jõuks, muu hulgas näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja terrorirünnak näituse
vedamise ajal. Viimati nimetatud riskide vastu kindlustamine on rahvusvaheliste näituste
korraldamise praktikas tavapärane, ent MuuS-is sätestatu koostoimes vääramatu jõu
tavapärase tõlgendusega sellisel moel tekkinud kahju hüvitada ei võimalda.
Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine on reguleeritud
MuuS-i §-des 25–28 ja MuuS-i § 28 alusel kehtestatud kahju hüvitamise korras. MuuS-i § 26
lõike 3 kohaselt ei kata näituse kahjuhüvitis kahju, mille on põhjustanud: 1) näituse
konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) teose loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel
või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud
1
2015. aastal tagas riik kahjuhüvitise maksmist seitsmel juhul kokku 18 226 905 euro ulatuses, 2016. aastal
neljal juhul kokku 29 397 500 euro ulatuses, 2017. aastal kaheksal juhul kokku 29 257 056 euro ulatuses ja 2018.
aastal seni ühel juhul 440 000 euro ulatuses.
2
MuuS-i 2012. aasta eelnõu ja seletuskiri on leitavad: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/66baca0f-
05d3-47dd-b975-354dd55aef7e.
3
2015. aastal seitsmel juhul, 2016. aastal kaheksal juhul ja 2017. aastal üheteistkümnel juhul.
4
Vastavalt kahju hüvitamise korra § 2 lõikele 2 võib riigilt kahjuhüvitise maksmise tagamist taotleda juhul, kui
näituse rahaliselt hinnatav väärtus on sissetuleval näitusel vähemalt 65 000 eurot ja väljamineval näitusel
vähemalt 10 000 eurot.
5
Kahju hüvitamise korra § 2 lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui näituse väärtus on väiksem kui kümme miljonit
eurot, esitada taotlus kahjuhüvitise maksmise tagamiseks vähemalt kuus kuud enne näituse üleandmist vedajale.
Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 tuleb kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse puhul esitada taotlus
hiljemalt näituse vedajale üleandmise aastale eelneva aasta alguseks.
2
viga; 4) vääramatu jõud. Vääramatu jõu mõiste on avatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)
§ 103 lõikes 2, mille kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või
lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS kommenteeritud väljaandes on näidetena vääramatu
jõu olukordadest nimetatud loodusjõudusid (üleujutus, orkaan), sotsiaalseid asjaolusid (sõda,
streigid, tööseisakud) ja muid asjaolusid (tulekahju, kogu linna hõlmav elektrikatkestus,
karantiin). Samas on märgitud, et võimatu on anda ammendavat nimekirja sündmustest, mida
võib pidada vääramatuks jõuks, kuna seda tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata.6
MuuS-i muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks rahvusvaheliste näituste omanikele
suurema kindlustunde pakkumine olukorras, kus Eesti riik tagab võimaliku neile tekkinud
kahju hüvitamist. See võimaldaks siinsetel muuseumidel veelgi harvematel juhtudel
eraõiguslike kindlustusandjate poole pöörduda, eelarvevahendeid säästlikumalt kasutada ja
kavandada kõrgetasemeliste näituste eksponeerimist, mida praeguses olukorras võivad
takistada suured kindlustuskulud. Probleemi saab lugeda lahendatuks olukorras, kus ühelgi
juhul ei ole eraõigusliku kindlustusandjaga kindlustuslepingu sõlmimise põhjuseks asjaolu, et
Eesti riigi pakutav kahjuhüvitise tagatis ei ole rahvusvahelise näitusevahetuse praktika
kohaselt piisav. Eesmärgi saavutamiseks tuleb loobuda MuuS-is vääramatu jõu mõiste
kasutamisest, määratleda riskid, mida riiklik kahjuhüvitis ei kata ning arvata teatud riskid, mis
praegu on vääramatu jõu mõistega hõlmatud, riikliku kahjuhüvitisega kaetud riskide hulka.
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK
esitati ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks
2017. aasta novembris.7 VTK kooskõlastasid märkusteta Maaeluministeerium ja
Siseministeerium ning märkustega Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, ülejäänud
ministeeriumid kooskõlastasid VTK vaikimisi. Huvirühmade esindajatest väljendasid VTK
suhtes toetust EKM ja Rahvusarhiiv8, märkuseid huvirühmadelt ei laekunud.
Justiitsministeerium soovitas VTK-s pakutud lahenduse asemel, mille kohaselt esitataks riigi
tagatud kahjuhüvitisega mittekaetud riskide loetelu MuuS-is, sätestada kõnealune loetelu
valdkonna eest vastutava ministri määruses. Ettepanekuga on eelnõus arvestatud osaliselt.
Riskide loetelu nähakse küll MuuS-i asemel ette rakendusaktis, kuid kultuuriministri määruse
asemel on otsustatud Vabariigi Valitsuse määruse kasuks. Valikut on põhjendatud seletuskirja
punktis 3 eelnõu § 1 punkti 1 selgituse juures.
Rahandusministeerium juhtis eelnõu ettevalmistajate tähelepanu asjaolule, et seni riigiabi loa9
alusel antud kahjuhüvitise tagatis on võimalik ümber kvalifitseerida grupierandiga hõlmatud
riigiabiks, mis eeldab asjakohaste Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud
komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi
grupierandi määrus), üldpõhimõtete kajastamist kahju hüvitamise korras. Rakendusakti
kavandi ettevalmistamisel on Rahandusministeeriumi märkusega arvestatud.
6
P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne. Juura, 2006.
7
VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/755e7a8b-2835-
4e85-8ed7-a647a0759370.
8
Riigiarhivaar on MuuS-i § 19 alusel tegutseva muuseuminõukogu liige.
9
Riigiabi luba on kättesaadav: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1246.pdf.
3
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punkt 1 – Muudetakse MuuS-i § 26 lõiget 3. Seni on kõnealuses sättes olnud
loetletud riskid, sh vääramatu jõud, millest tulenevat kahju riigi tagatud hüvitisega ei kaeta.
Sätte uue sõnastuse kohaselt kehtestab loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata,
Vabariigi Valitsus määrusega. Riskid loetletakse rakendusaktis (kavand lisatud seletuskirjale),
kuna seda tehakse senisest oluliselt detailsemalt, mistõttu võib tekkida vajadus
sagedasemateks muudatusteks. Kuivõrd seaduse muutmine on võrdlemisi aeganõudev, on
määruse kasuks otsustamine käesoleval juhul mõistlik lahendus.
Vabariigi Valitsuse määrust on valdkonna eest vastutava ministri määrusele eelistatud
põhjusel, et kahju hüvitamise kord on kehtestatud samuti Vabariigi Valitsuse määrusega. See
võimaldab hüvitamisele mittekuuluvate riskide loeteluga juba olemasolevat määrust
täiendada. Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine oleks
sellisel juhul endiselt reguleeritud MuuS-is ja kahju hüvitamise korras ning Eesti riigi tagatav
kahjuhüvitise süsteem ei muutuks siinsete muuseumide välispartnerite jaoks kohalduvate
õigusaktide rohkusest tulenevalt liiga keeruliseks.
Volitus kahju hüvitamise korra kehtestamiseks on Vabariigi Valitsusele antud MuuS-i §-iga
29. Uue volitusnormi lisamise kasuks on olemasoleva täiendamise asemel otsustatud vastava
MuuS-i peatüki ülesehituse loogikast lähtuvalt. MuuS-i §-is 26 on reguleeritud näituse
kahjuhüvitisega kaetav kahju ja § 28 lõikes 2 on sätestatud võimalus hüvitisega tagatud riske
kahjuhüvitise tagamise otsuses täiendavalt piirata. Seega sobib eespool olev § 26 hüvitamisele
mittekuuluvate riskide loetelu kehtestamiseks volituse andmiseks paremini kui peatükki
lõpetav § 29. Olemasoleva kahju hüvitamise korra preambulit täiendatakse vastava uue
alusega.
Eelnõu § 1 punkt 2 – Muudetakse MuuS-i § 28 lõiget 2. Tegemist on ennekõike sõnastusliku
muudatusega. Uue sõnastuse kohaselt võib näituse kahjuhüvitise tagamise otsuses tagatava
näituse kahjuhüvitisega kaetavaid riske täiendavalt piirata. Kuna riske piiratakse ka
kavandatava Vabariigi Valitsuse määrusega, on korrektsem märkida, et otsuses saab tegemist
olla täiendava piiramisega.
Lisaks täiendatakse kõnealust sätet lauseosaga, mille kohaselt tuleb riikliku kahjuhüvitise
tagatise kaitse alt välistatud riskide katteks võlaõiguslik kindlustusleping sõlmida üksnes
juhul, kui tagamata osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga.
Kehtiv sõnastus kohustab katma erakindlustusega kõike seda, mis on kahjuhüvitise tagamise
otsuses jäetud riikliku kaitseta. Sealjuures ei ole arvestatud asjaolu, et osaliselt võib näitus olla
kaetud välisriigi antud garantiiga ja selles osas on erakindlustuse nõue ebavajalik.
Eelnõu § 1 punkt 3 – MuuS-i täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt kohaldatakse
näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2018. aasta 1. novembrit, MuuS-i
§ 26 lõike 3 2018. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni. Seega, näituste puhul, mille
eksponeerimine toimub küll pärast eelnõukohaste muudatuste jõustumist, kuid mille suhtes on
kahjuhüvitise tagamise otsus tehtud varem, ei ole riigi tagatava hüvitisega kaetud kehtiva
MuuS-i § 26 lõikes 3 nimetatud riskid, milleks on: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt;
2) teose loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud,
kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) vääramatu jõud.
4
Seaduse rakendamise erisus on vajalik selleks, et tulenevalt vahepeal jõustuvatest
muudatustest ei muutuks eelnevalt tehtud kahjuhüvitise tagamise otsuse sisu ning oleks
üheselt mõistetav, et hüvitamisele kuuluvate kahjude hindamisel tuleb lähtuda kahjuhüvitise
tagamise otsuse tegemise, mitte näituse eksponeerimise ajast. Kuna muuseumid ei saa
rahvusvaheliste näituste eksponeerimise planeerimisel juhinduda alles eelnõu faasis olevatest
seadusemuudatustest, tuleb kuni muudatuste jõustumiseni näituse omanikega kokkulepete
sõlmimisel lähtuda kehtivast korrast ja täiendada vajadusel riiklikku kahjuhüvitise tagatist
erakindlustusega. Näiteks kui käesoleva aasta septembris tehakse kahjuhüvitise tagamise
otsus näituse suhtes, mille eksponeerimine toimub pärast 2018. aasta 1. novembrit, ei saa
muuseum jätta eraõigusliku kindlustusandjaga rahvusvahelise näituse omaniku poolt
nimetatud vääramatu jõuna tõlgendatavate riskide osas kindlustuslepingut sõlmimata
ettekäändel, et näituse eksponeerimise ajal on kõnealused riskid eeldatavasti riikliku
kahjuhüvitisega kaetud.
Eelnõu § 2 – Tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2018. aasta 1. novembril.
Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise näol on tegemist
riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses.
Euroopa Komisjon on 28. juuli 2014. a otsuses jõudnud järeldusele, et tegemist on siseturuga
kokkusobiva meetmega vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile d ehk teisisõnu andnud
selle rakendamiseks riigiabi loa.10 Riigiabi loa taotluse esitamise järel jõustus grupierandi
määrus, mis võimaldab riigi poolt kahjuhüvitise tagamise lugeda grupierandiga hõlmatud
riigiabiks nimetatud määruse kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavat
abi puudutava artikli 53 tähenduses. Eelnevast tulenevalt tuleb Euroopa Komisjoni kahju
hüvitamise süsteemi muutmisest teavitada, ent uue riigiabi loa küsimine pole enam vajalik.
Lisaks peab kahju hüvitamise korda täiendama asjakohaste grupierandi määruse
üldpõhimõtetega, millega on rakendusakti kavandamisel ka arvestatud.
6. Seaduse mõjud
MuuS-is loobutakse vääramatu jõu mõiste kasutamisest, laiendatakse riiklikku kahjuhüvitise
tagamise süsteemi osale seni vääramatu jõuna käsitatavatele riskidele ja nimetatakse riikliku
kahjuhüvitisega mittekaetud riskid sõnaselgelt MuuS-i rakendusaktis.
Kavandatav muudatus ei mõjuta keskkonda, regionaalarengut ning riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldust. Tuvastatud on mõju majandusele, avaliku sektori
rahastamisele, riigi välissuhetele ning sotsiaalsed mõjud.
6.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
10
Riigiabi luba on kättesaadav: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1246.pdf.
5
6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – kindlustusandjad
Kavandatavast muudatusest on mõjutatud eraõiguslikud kindlustusandjad. Eesti
Kindlustusseltside Liidu andmetel oli 2017. aasta seisuga Eestis kahjukindlustusandjaid
kaheksa ja kahjukindlustuse filiaale kuus.11 EKM-i näitel on viimasel kolmel aastal sõlmitud
kindlustuslepinguid viie erineva kindlustusandjaga, kellest kaks ei ole Eestis registreeritud.
Kuna mõjutatud on seega umbes 21% kahjukindlustusandjatest, on tegemist keskmise
suurusega sihtrühmaga.
6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatava muudatuse tulemusena peaks vähenema eraõiguslike kindlustusandjatega
sõlmitavate kindlustuslepingute hulk ja maht, kuna enamikul rahvusvahelise näitusevahetuse
juhtudel tagab kahjuhüvitise riik. Tulenevalt riikliku kahjuhüvitisega tagatud asjade
kohustuslikust minimaalsest väärtusest ja hüvitise tagamise taotlemise tähtaegadest on teatud
juhtudel erakindlustus jätkuvalt vajalik, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb
mõju ulatus sihtrühmale. Arvestades kahjukindlustusturu mahtu12 ja tulevikus eeldatavasti
sõlmimata jäävate kindlustuslepingute hinda, mis jääb mõnekümne tuhande euro piiresse
aastas, on mõju ulatus ilmselt väike. Mõju avaldumise sagedus kindlustusandjatele on samuti
väike, sest senise praktika kohaselt on rahvusvahelisi näituseid kindlustatud erinevate
kindlustusandjate juures kokku vaid kümmekonnal korral aastas. Kuna kindlustusmaksete
vähenemine toimub muudatuste tulemusena kindlustusandjate seisukohast ilmselt ebaolulises
mahus, ei kaasne sihtrühmale mitteplaneeritud mõjusid. Eelnevast tulenevalt on mõju
kindlustusandjatele ebaoluline.
6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud)
6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena
tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid
Rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise tagamist saavad riigilt taotleda riigimuuseumid, sh riigi
asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad
muuseumid, mida on vastavalt 14, 13 ja 13.13 Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad
muuseumid kattuvad suures osas riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumidega.
Arvestades asjaolu, et seni on rahvusvahelise näituse omanikule riigi poolt kahjuhüvitise
tagamise võimalust kasutanud vaid EKM ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, on
mõjutatud sihtrühm väike. Kõige enam mõjutab probleem EKM-i kui sagedaimat
rahvusvaheliste näituste eksponeerimise korraldajat.
6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Muudatuse tulemusena peaks vähenema muuseumide kindlustuskulud ja vabanevad
eelarvevahendid saaks suunata muude tegevuste elluviimiseks. Riikliku kahjuhüvitise
süsteemi loomine 2013. aastal oli ajendatud EKM-i 40 000–50 000 euroni küündivatest iga-
aastastest rahvusvahelise näitusevahetusega seotud kindlustuskuludest. 2017. aasta võrdluses
on kulud vähenenud vähem kui 10 000 euro võrra. EKM-i jaoks on sellises suurusjärgus
11
Eesti Kindlustusseltside Liit. 2017. aasta kindlustusturu ülevaade. Kättesaadav:
http://www.eksl.ee/sites/default/files/Kindlustusturg%202017%282%29.%20aasta.pdf?928.
12
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel ulatus kahjukindlustusmaksete maht 2017. aastal 336 miljoni euroni.
13
Nimekiri on kättesaadav: http://www.kul.ee/et/muuseumide-nimekiri. Muuseumide hulka on arvestatud 23.
märtsi 2018. a seisuga ja see võib muutuda, kuna toimub muuseumivõrgustiku korrastamine.
6
kindlustuskulud jätkuvalt terav probleem. Süsteemi kohandamine rahvusvahelises
näitusevahetuses osalejate vajadustele paremini vastavaks avaldaks sihtrühmale regulaarselt
positiivset mõju, kuna igal aastal õnnestuks otstarbekamalt kasutada tuhandeid eurosid.
Muudatusega ei kaasne mitteplaneeritud negatiivseid mõjusid. Kuigi kirjeldatud kriteeriumide
põhjal võiks mõju hinnata valdkonnale tervikuna ebaoluliseks, on EKM-i kui rahvusvahelisse
näitusevahetusse seni kõige enam panustanud muuseumi hinnangul kavandatav muudatus
olulise tähtsusega ja väga vajalik.
6.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (suhted välisriikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega)
6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena
tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid
Vt seletuskirja punkti 6.2.1.
6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju siinsete muuseumide väliskoostööle.
Kõnealuse mõju olulisust on keeruline hinnata, kuivõrd rahvusvahelises näitusevahetuses
osaletakse riigi või erakindlustuse toel ka praegu. Siiski on alust arvata, et riikliku
kahjuhüvitise süsteemi kohandamine oluliste koostööpartnerite vajadustele paremini
vastavaks aitab tõsta usaldust Eesti näitusekorraldajate vastu. Samuti suurendab hästi toimiv
riiklik kahjuhüvitise süsteem kohalike muuseumide kindlustunnet riigile kuuluvate
museaalide eksponeerimisel väljaspool Eestit.
6.4. Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – muuseumikülastajad
Kuivõrd rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteemi
loomise ja selle kavandatava muutmise üks eesmärk on rahvusvahelise näitusevahetuse
elavdamine, mille tulemusena avaneks Eestis kohapeal rohkem võimalusi oluliste kunsti- või
ajalooväärtusega asjadega tutvuda, on mõjutatud sihtrühmaks ka Eesti riigimuuseumide ja
riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide külastajad, sh välisturistid.
Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal riigile kuuluvate muuseumide külastuste arv
2 346 000.14 Hinnanguliselt 36% kõigist muuseumikülastustest tegid välisturistid.15 EKM-i
külastusi oli 2016. aastal 407 485.16 EKM-i külastuste osatähtsus kõigist riigile kuuluvate
muuseumide külastustest on seega märkimisväärne 17%. Kultuurielus osalemise statistikat
arvestades külastab muuseume vähemalt kord aastas u 45% Eesti elanikkonnast.17 Nimetatud
näitajate kohaselt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine.
6.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
14
Statistikaamet. Muuseumid omaniku liigi järgi. Statistika on kättesaadav:
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Ku052#.
15
Statistikaamet. Muuseumikülastuste arv oli möödunud aastal tõusutrendis. Kättesaadav:
https://www.stat.ee/pressiteade-2017-054.
16
KuM. Muuseumide külastatavus 2016. Kättesaadav:
https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_kylastatavuse_statistika_2016.pdf.
17
Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja
kultuurivaldkonna järgi, 2015. Statistika on kättesaadav:
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KUT022.
7
Kavandatava muudatuse toel on võimalik Eesti muuseumikülastajateni tuua rohkem või
hinnalisemaid välisnäituseid. Mõju ulatus on väike, kuna kõnealuselt sihtrühmalt
ümberkohanemist ei eeldata. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest võimalust
rahvusvahelisi näitusi külastada pakutakse regulaarselt igal aastal. Kaasnevaid ebasoovitavaid
mõjusid muuseumikülastajatele ette näha ei ole. Kokkuvõttes on tegemist positiivse mõjuga,
mis võib avalduda muu hulgas ka välisturistide külastuste arvu suurenemisena.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi.
Riigiasutustest puudutab seaduse rakendamine üksnes KuM-i, kellel tuleb ajakohastada
asutuse veebilehel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise
süsteemi kirjeldus18, et kogu vajalik teave oleks siinsete muuseumide välispartneritele
jätkuvalt võimalikult lihtsasti kättesaadav.
Mõju riigieelarvele avaldub üksnes juhul, kui kahjuhüvitis tuleb rahvusvahelise näituse
omanikule välja maksta. Seni ei ole tulnud Eesti riigil ühelgi juhul hüvitist välja maksta. Ka
välisriikide praktika kinnitab, et olukorras, kus kaetud on kõik riskid või suurem hulk riske,
kui meie praegune süsteem võimaldab, ei ole riikidele märkimisväärseid kulusid kaasnenud.19
Riskide maandamiseks esitab kahjuhüvitise tagamise taotleja MuuS-i § 27 lõike 1 kohaselt
dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning
eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise ning vastavad näituse
eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele, sõltumata sellest, kas
tegemist on sissetuleva või väljamineva näitusega.
8. Rakendusaktid
MuuS-i täiendatakse uue volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata. Volitusnormi vajalikkust, selle
eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud seletuskirja punktis 3 eelnõu § 1 punkti 1 selgituse
juures. Uue aluse ja sellele vastava regulatsiooniga täiendatakse olemasolevat Vabariigi
Valitsuse 26. septembri 2013. a määrust nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud
kahju riigi poolt hüvitamise kord“ (kavand lisatud seletuskirjale).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2018. aasta 1. novembril. Kindlal kuupäeval jõustumist on üldises korras
jõustumisele eelistatud põhjusel, et see võimaldab täpselt ajastada rakendusakti muudatuste
jõustumist ja annab muuseumidele konkreetse eelinfo, millisest hetkest alates saab
rahvusvahelises näitusevahetuses juhinduda uutest kahjuhüvitise tagamise põhimõtetest.
18
Kehtiva kahjuhüvitise tagamise süsteemi kirjeldus on leitav: http://www.kul.ee/en/activities/museums/state-
indemnity-exhibitions.
19
Seadusemuudatuste väljatöötamiseks analüüsitud Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Inglismaa, Leedu,
Saksamaa ja Soome praktika kinnitab, et nimetatud riikidel on tulnud näituste omanikele kahjusid hüvitada vaid
u 0,6%-l kõigist riikliku hüvitisega tagatud juhtudest u 0,001% ulatuses kõigi kahjuhüvitisega kaetud laenude
koguväärtusest, mis kinnitab, et riskide realiseerumise tõenäosus rahvusvahelise näitusevahetuse praktikas on
väga väike.
8
1. november on valitud arvestusega, et eelnõu iga menetlusetapi jaoks oleks planeeritud piisav
aeg.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse
avaldamiseks muuseuminõukogule, riigimuuseumidele, riigi asutatud sihtasutusena
tegutsevatele muuseumidele ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele.
9
RAKENDUSAKTI KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse
nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud
kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 26 lõike 3 ja § 29 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse
omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140 „Rahvusvahelise näituse
omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „muuseumiseaduse“ sõnadega „§ 26 lõike 3
ja“;
2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse loetelu riskidest, mida olulise kunsti- või ajalooväärtusega asja või
sellistest asjadest koosneva näitusekomplekti (edaspidi näitus) omanikule tekkinud otsese
varalise kahju (edaspidi kahju) katmise hüvitis (edaspidi näituse kahjuhüvitis) ei kata ning
näituse kahjuhüvitise tagamise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja taotluse läbivaatamise,
näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise, kahju tekkimisel kahjust teavitamise, kahju
läbivaatamise ja hindamise, näituse kahjuhüvitise väljamaksmise ja riigi poolt kahjuhüvitise
tagasinõudmise kord.“;
3) määrust täiendatakse paragrahvidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Määruse kohaldamisala
(1) Näituse kahjuhüvitise maksmise tagamine on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156,
20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 53 tähenduses.
(2) Määrust ei kohaldata muuseumile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva
otsuse alusel, millega riigiabi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga
kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus riigiabi tagasimaksmiseks.
1
(3) Määrust ei kohaldata muuseumile, kes on raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse
artikli 2 punkti 18 tähenduses.
§ 12. Näituse kahjuhüvitisega mittekaetavad riskid
Näituse kahjuhüvitis ei kata kahju, mille on põhjustanud:
1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt;
2) asja loomulik vananemine;
3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega
kaetud perioodil ilmnenud viga;
4) sõda, kodusõda, riigipööre, mäss avaliku võimu vastu ja sellest tulenevad tsiviilrahutused,
igasugune vaenulik tegevus sõjajõudude vastu, välja arvatud perioodil, kui kahjuhüvitisega
kaetud asjad on vee- või õhusõiduki pardal;
5) terroriakt ja selle ärahoidmine, välja arvatud vedamise perioodil;
6) ioniseeriv kiirgus või radioaktiivne saaste, põhjustatuna mistahes tuumakütusest,
tuumajäätmetest või tuumakütuse põlemisest;
7) mistahes tuumarajatise, -reaktori või muu tuumaseadme radioaktiivsed, mürgised,
plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused;
8) relv või seade, mis kasutab tuuma lõhustumist või tuumasünteesi või muud sarnast
reaktsiooni või radioaktiivset jõudu või ainet;
9) mistahes radioaktiivse aine radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel
kahjulikud omadused, välja arvatud kaubanduslikul, põllumajanduslikul, meditsiinilisel,
teaduslikul või muul sarnasel rahumeelsel eesmärgil kasutatavate radioaktiivsete isotoopide
omadused;
10) mistahes keemiline, bioloogiline, biokeemiline või elektromagnetiline relv.“;
4) paragrahvi 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Komisjon võib lõike 2 punktis 2 nimetatud ettepanekus tagatava näituse kahjuhüvitisega
kaetavaid riske täiendavalt piirata ning määrata, et tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetakse
üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või
territooriumist ja tagamata osa tuleb juhul, kui see ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse
kohaselt antava garantiiga, tagada võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga.“;
5) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) teave grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kohta ja viide grupierandi määrusele.“;
6) määrust täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Dokumentide säilitamine
Riigikantselei või Kultuuriministeerium ja näituse kahjuhüvitise tagamist taotlenud muuseum
säilitavad tagatise andmisega seotud dokumente kümne aasta jooksul kahjuhüvitise tagamise
otsuse tegemisest arvates.“;
7) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
2
„(3) Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2018. aasta 1. novembrit,
kohaldatakse käesoleva määruse 2018. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2018. aasta 1. novembril.
Jüri Ratas
Peaminister Indrek Saar
Kultuuriminister Heiki Loot
Riigisekretär
3