dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine

Kultuuriministeerium · 19. aprill 2018
Viit
79
Registreeritud
19. aprill 2018
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2018 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Liina Jänes

Failid

  • 📎79 19.04.2018 Ministri põhitegevus.bdoc873 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 19.04.2018 nr 79 Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017. a ettepanekut. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis kalmistu (asukoht Viljandi linn Kastani tn 1a, KÜ 89701:001:0193). 2. Kehtestan mälestise piiri ja kaitsevööndi asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1 Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise ja kaitsevööndi omanikku ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Esimesed matmispaigale viitavad inimluud avastas Viljandi Uueveski kalmistult 2007. aasta suvel Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Sama aasta augustis inspekteerisid leiukohta arheoloogid Arvi Haak ja Mari Lõhmus, kes avastasid rajatava rattatee tegemise käigus maha kooritud mättakihi alt paljandunud lohkudest hulgaliselt inimluude fragmente, mis kuulusid vähemalt kolmele indiviidile. Inimluude rohkus viitas, et tegemist ei ole üksiku matuse, vaid kalmistuga. 1 Mälestise piir ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Vältimaks edasisi võimalikke matuseid kahjustavaid pinnasetöid, võeti luude leiukoht 31.08.2007. a Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 40-A ajutise kaitse alla. Täiendavad arheoloogilised uuringud luude leiukohas viidi läbi 2007. aasta oktoobris Tartu Ülikooli arheoloogi Helena Kaldre juhatamisel. Uuringute tulemused avaldati teadusartiklina kogumikus Viljandi Muuseumi Aastaraamat 2007. Uuringutel saadud andmete põhjal algatas Muinsuskaitseamet Viljandi Kastani 1a kinnistul paikneva kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. 30.11.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kalmistu kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele 2007. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute käigus tuvastati, et erinevate pinnasetööde käigus on kalmistu osaliselt lõhutud ning segatud inimluid võis leida juba vahetult mättakihi alt. Samas avastati, et terviklikult säilinud luustikud paiknevad u 40 cm sügavusel praegusest maapinnast. Arheoloogilistel kaevamistel puhastati välja kuus terviklikku luustikku: kolme täiskasvanu ja kolme lapse luustikud. Hauapanustega (mündid, ehted, tööriistad) matused paiknesid ebakorrapäraselt üksteise peal ning olid erineva orientatsiooniga. Eriliste leidudena väärivad esiletõstmist tekstiilijäänused ja erivärvilised helmed. Uuringutel saadud leidude põhjal oli kalmistu kasutusel matmispaigana 15.–17. sajandil. Kalmistu vastab arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele: kalmistu tervikuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet Eesti kesk- ja varauusajast ning on oma olemuselt ainulaadne. Kalmistu vastab arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine Kalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piir on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad veel arheoloogiliselt läbikaevamata matustele ja võimalikele arheoloogilistele leidudele. Arheoloogiliste päästekaevamiste käigus uuriti läbi vaid osa kalmistust, suurem osa muistisest on veel teaduslikult läbi uurimata. Arvestades asjaolu, et muistis sisaldab peamiselt metallist esemeid (mündid, ehted, tööriistad), on objekt ohustatud salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste tõttu. Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, st võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimine kalmistu lähiümbruses. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja teabemahukus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevalt kalmistu alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Menetlusosaliste seisukohad Kalmistu ja selle kaitsevöönd paiknevad tervikuna Viljandi linnale kuuluval maal. Muinsuskaitseamet teavitas kohaliku omavalitsuse üksust kaitse alla võtmise menetlusest kirjalikult 18.10.2017. a, andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga ning küsis arvamust kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta. Viljandi linn tegi 18.11.2017. a vastuskirjas ettepaneku vähendada mälestise kaitsevööndit piirkonnas, mida arheoloogiliselt uuriti 2016. aasta detsembris. Muinsuskaitseamet kaalus Viljandi linna ettepanekut, kuid ei pidanud kaitsevööndi vähendamist võimalikuks, kuna eeluuringuga külgnevatel aladel võib matusekiht olla siiski veel säilinud. Samuti võib inimjäänuseid leiduda ka sügavamal lõhutud pinnase all. Kaitsevööndi eesmärk on säilitada veel avastamata kultuurkiht. Muinsuskaitseameti vastuskirjale (20.12.2017) Viljandi linn enam ei vastanud. Leevendusena ei pea mälestise kaitsevööndis taotlema Muinsuskaitseameti kirjalikku luba, kui kaevetööd ei ületa 20 cm maapinnast. Samuti ei ole juba läbi uuritud alal arheoloogilised uuringud nõutavad. II KAITSE ALLA VÕTMINE Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Kalmistul säilinud matused ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikas kesk- ja varauusaegse ühiskonna, majanduse, religiooni ning elu- ja loodusolude uurimisel. Lisaks teaduslikule potentsiaalile väärib arheoloogiline matusepaik säilitamist kollektiivset mälu ja kultuuritraditsioone kandva maastikuobjektina. Riikliku kaitseta ohustavad muistist detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumine. Mälestiseks tunnistamisega tagatakse kalmistu säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina. Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 ning mälestise kaitsevööndi kitsendused muinsuskaitseseaduse § 25 lõikes 7. Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Mälestise alal kehtivates kitsendustes leevendusi ei tehta. Kaitsevööndis tehakse leevendus, mille kohaselt ei ole vaja taotleda Muinsuskaitseameti kirjalikku luba kaitsevööndis ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. Samuti ei ole juba läbi uuritud alal arheoloogilised uuringud nõutavad. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Lisa 1. Kalmistu ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil. 1. Mälestise koordinaadid Nr X Y 1 6471723,79 594429,25 2 6471750,24 594377,39 3 6471776,17 594409,41 4 6471800,52 594457,30 5 6471769,56 594486,93 6 6471756,86 594490,37 7 6471723,79 594429,25 2. Kaitsevööndi koordinaadid Nr X Y 1 6471750,89 594518,29 2 6471736,92 594497,65 3 6471723,59 594482,20 4 6471715,01 594469,71 5 6471698,47 594449,49 6 6471703,79 594432,62 7 6471725,29 594374,74 8 6471732,23 594371,10 9 6471747,78 594364,15 10 6471759,35 594357,87 11 6471772,45 594357,10 12 6471826,49 594462,38 13 6471812,63 594474,24 14 6471756,48 594525,98
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel