Kultuuriministeerium · 19. aprill 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 19.04.2018 nr 79
Kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades
Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017. a ettepanekut.
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis kalmistu (asukoht
Viljandi linn Kastani tn 1a, KÜ 89701:001:0193).
2. Kehtestan mälestise piiri ja kaitsevööndi asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1
Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevöönd kantakse
kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti
kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu
ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise ja kaitsevööndi omanikku ning viib läbi
toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286
„Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning
kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult
teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Esimesed matmispaigale viitavad inimluud avastas Viljandi Uueveski kalmistult 2007. aasta
suvel Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Sama aasta augustis inspekteerisid leiukohta
arheoloogid Arvi Haak ja Mari Lõhmus, kes avastasid rajatava rattatee tegemise käigus maha
kooritud mättakihi alt paljandunud lohkudest hulgaliselt inimluude fragmente, mis kuulusid
vähemalt kolmele indiviidile. Inimluude rohkus viitas, et tegemist ei ole üksiku matuse, vaid
kalmistuga.
1
Mälestise piir ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris
(http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Vältimaks edasisi võimalikke matuseid kahjustavaid pinnasetöid, võeti luude leiukoht
31.08.2007. a Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 40-A ajutise kaitse alla.
Täiendavad arheoloogilised uuringud luude leiukohas viidi läbi 2007. aasta oktoobris Tartu
Ülikooli arheoloogi Helena Kaldre juhatamisel. Uuringute tulemused avaldati teadusartiklina
kogumikus Viljandi Muuseumi Aastaraamat 2007. Uuringutel saadud andmete põhjal algatas
Muinsuskaitseamet Viljandi Kastani 1a kinnistul paikneva kalmistu kultuurimälestiseks
tunnistamise menetluse.
30.11.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud
eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kalmistu kultuurimälestiseks.
Vastavus mälestise tunnustele
2007. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute käigus tuvastati, et erinevate pinnasetööde
käigus on kalmistu osaliselt lõhutud ning segatud inimluid võis leida juba vahetult mättakihi alt.
Samas avastati, et terviklikult säilinud luustikud paiknevad u 40 cm sügavusel praegusest
maapinnast. Arheoloogilistel kaevamistel puhastati välja kuus terviklikku luustikku: kolme
täiskasvanu ja kolme lapse luustikud. Hauapanustega (mündid, ehted, tööriistad) matused
paiknesid ebakorrapäraselt üksteise peal ning olid erineva orientatsiooniga. Eriliste leidudena
väärivad esiletõstmist tekstiilijäänused ja erivärvilised helmed. Uuringutel saadud leidude põhjal
oli kalmistu kasutusel matmispaigana 15.–17. sajandil.
Kalmistu vastab arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele: kalmistu tervikuna omab
ja sisaldab olulist teaduslikku teavet Eesti kesk- ja varauusajast ning on oma olemuselt
ainulaadne. Kalmistu vastab arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale
iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni
sisaldav kultuurkiht.
Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine
Kalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piir on vaja kehtestada. Mälestise piir
kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad veel arheoloogiliselt
läbikaevamata matustele ja võimalikele arheoloogilistele leidudele. Arheoloogiliste
päästekaevamiste käigus uuriti läbi vaid osa kalmistust, suurem osa muistisest on veel
teaduslikult läbi uurimata. Arvestades asjaolu, et muistis sisaldab peamiselt metallist esemeid
(mündid, ehted, tööriistad), on objekt ohustatud salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste tõttu.
Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd.
Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, st võimaliku arheoloogilise kultuurkihi
säilimine kalmistu lähiümbruses. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja teabemahukus võivad
erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati
võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib
ulatuda kaugemale seni teada olevalt kalmistu alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni
avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks.
Menetlusosaliste seisukohad
Kalmistu ja selle kaitsevöönd paiknevad tervikuna Viljandi linnale kuuluval maal.
Muinsuskaitseamet teavitas kohaliku omavalitsuse üksust kaitse alla võtmise menetlusest
kirjalikult 18.10.2017. a, andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga ning küsis arvamust
kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta. Viljandi linn tegi 18.11.2017. a vastuskirjas
ettepaneku vähendada mälestise kaitsevööndit piirkonnas, mida arheoloogiliselt uuriti 2016.
aasta detsembris.
Muinsuskaitseamet kaalus Viljandi linna ettepanekut, kuid ei pidanud kaitsevööndi vähendamist
võimalikuks, kuna eeluuringuga külgnevatel aladel võib matusekiht olla siiski veel säilinud.
Samuti võib inimjäänuseid leiduda ka sügavamal lõhutud pinnase all. Kaitsevööndi eesmärk on
säilitada veel avastamata kultuurkiht. Muinsuskaitseameti vastuskirjale (20.12.2017) Viljandi
linn enam ei vastanud. Leevendusena ei pea mälestise kaitsevööndis taotlema
Muinsuskaitseameti kirjalikku luba, kui kaevetööd ei ületa 20 cm maapinnast. Samuti ei ole juba
läbi uuritud alal arheoloogilised uuringud nõutavad.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle
osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline,
etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu
kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud
korras.
Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud
avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Kalmistul säilinud matused ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikas kesk- ja
varauusaegse ühiskonna, majanduse, religiooni ning elu- ja loodusolude uurimisel. Lisaks
teaduslikule potentsiaalile väärib arheoloogiline matusepaik säilitamist kollektiivset mälu ja
kultuuritraditsioone kandva maastikuobjektina. Riikliku kaitseta ohustavad muistist
detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumine. Mälestiseks
tunnistamisega tagatakse kalmistu säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina.
Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2
ning mälestise kaitsevööndi kitsendused muinsuskaitseseaduse § 25 lõikes 7. Mälestiseks
tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18
kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes
tehtavad leevendused. Mälestise alal kehtivates kitsendustes leevendusi ei tehta. Kaitsevööndis
tehakse leevendus, mille kohaselt ei ole vaja taotleda Muinsuskaitseameti kirjalikku luba
kaitsevööndis ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. Samuti ei ole juba
läbi uuritud alal arheoloogilised uuringud nõutavad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
Lisa 1. Kalmistu ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil.
1. Mälestise koordinaadid
Nr X Y
1 6471723,79 594429,25
2 6471750,24 594377,39
3 6471776,17 594409,41
4 6471800,52 594457,30
5 6471769,56 594486,93
6 6471756,86 594490,37
7 6471723,79 594429,25
2. Kaitsevööndi koordinaadid
Nr X Y
1 6471750,89 594518,29
2 6471736,92 594497,65
3 6471723,59 594482,20
4 6471715,01 594469,71
5 6471698,47 594449,49
6 6471703,79 594432,62
7 6471725,29 594374,74
8 6471732,23 594371,10
9 6471747,78 594364,15
10 6471759,35 594357,87
11 6471772,45 594357,10
12 6471826,49 594462,38
13 6471812,63 594474,24
14 6471756,48 594525,98