dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. aprill 2018
Viit
1-12/963-1
Registreeritud
18. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
17. mai 2018

Failid

  • 📎1-61594-1 18.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc1118 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 18.04.2018 nr 1-6/1594-1 Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Ootame Teie ettepanekuid ja arvamusi kahekümne tööpäeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Lisa: Väljatöötamiskavatsus 17-l lehel Marko Põld 6125261 [email protected] Mari Tikan 6125142 [email protected] Kadi Tisler 6125214 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1. Päästeametil puudub seaduslik alus hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks Kuigi praegu selgitab hoonetulekahjude tekkepõhjused välja Päästeamet, ei ole päästeseaduses (edaspidi PäästeS) hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamist selgelt ja üheselt mõistetavalt Päästeameti ülesandena sätestatud. Samas on just hoonetulekahjude ärahoidmine otse seotud Päästeameti eesmärgiga vähendada tules hukkunute arvu. Praegu viitab Päästeamet tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamisel PäästeS-i § 2 lg-le 1, mis sätestab päästeasutuse tegevuse ühe eesmärgina ohtude ennetamise. Ka tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamise eesmärgiks saab pidada ohtude ennetamist. Samas ei taga taoline õigusnormi tõlgendamine vajalikku õigusselgust ning praktikas on Päästeametil keeruline tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks kodanikelt ja asutustelt haldusmenetluse käigus vajalikke dokumente ja infot välja nõuda. Näiteks, kui Päästeametil on olnud vaja pärast tulekahju tutvuda turvafirma poolt hallatava objekti videovalve salvestistega, on turvafirmad kasutanud õigust andmete väljastamisest keelduda. Kui energiamüügi ettevõtetelt on Päästeamet soovinud saada infot (nt kas põlenud hoones olid tarbijad sisse lülitatud või mitte), on andmete väljastamisest samuti keeldutud, kui kriminaal- või väärteomenetlust ei ole alustatud, kusjuures isegi sel juhul kaheldakse, kas infot jagada või mitte. Sündmusega seotud andmeid, protokolle ning salvestisi on keeldunud väljastamast ka riigiasutused ja haiglad, sest tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine ei ole Päästeameti ülesandena kusagil kirjas ja enne väärteo- või kriminaalmenetlust ei pea sündmusega seotud andmeid väljastama. 2017. aastal ei selgitatud 1109 tulekahju puhul tekkepõhjust välja 54 korral ja 2016. aastal oli u 76 juhtu, kus Päästeametil oli andmete kättesaamisega probleeme. Nimetada hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine Päästeameti ühe põhiülesandena on vajalik selleks, et Päästeamet saaks koguda vajalikke andmeid ja kavandada ennetavaid tegevusi, et selliseid õnnetusi ära hoida ja vähendada tules hukkunute arvu. 2. Ennetustöö sisu osas puudub õigusselgus Andmekaitse Inspektsioon on juhtinud tähelepanu sellele (AKI 5. jaanuari 2016. a kiri nr 1.2.1.2.-4/15/2359 Siseministeeriumile), et ennetustöö mõistet pole PäästeS-s mitte mingil moel reguleeritud. Samas kogub Päästeamet ennetustöö tegemise käigus palju andmeid. Kuna ennetustöö mõiste on piiritlemata, siis ei ole selge ja üheselt mõistetav, milliseid tegevusi ennetustöö raames tehakse ja mis eesmärgil kogutakse isikuandmeid. PäästeS-i § 5 lg 1 p 4 sätestab Päästeameti ülesandena päästesündmuse ennetamise (ennetustöö). Kuigi päästeseaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud, et ennetustöö all mõistetakse teabe kogumist ja analüüsi ning tegevust, mille eesmärk on päästesündmuste ärahoidmine ning ohutegurite mõju vähendamine, siis ennetustöö mõistet seadus ei ava. PäästeS-i § 9 lg 2 p 6 1 kohaselt kantakse päästeinfosüsteemi eluaseme valdaja tuleohutusnõustamise ja tehtud ennetustöö andmed. Siseministri 21. detsembri 2016. a määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ on täpsemini ette nähtud, millised andmed infosüsteemi kantakse. Määruse § 6 lg 1 p 9 alusel kantakse infosüsteemi ohutusalase nõustamise andmed ehk ohutusalase nõustamise käigus kogutud isikuandmed. Sellegipoolest, kuna PäästeS ennetustöö mõistet ei ava, on küsitav, kas ja kuidas on ohutusalane nõustamine seotud ennetustööga. Kuna päästeinfosüsteem sisaldab isikuandmeid, peab seadus olema isikuandmete kogumise põhimõtetega kooskõlas ehk peab olema selge, mis eesmärgil, mis ulatuses ja miks isikuandmeid kogutakse. 3. Teenistusrelva kasutamise regulatsioon ei vasta praktilisele vajadusele PäästeS-i § 241 reguleerib vahetu sunni kasutamist. PäästeS-i § 241 lg 1 kohaselt on Päästeameti päästeametnikul või tema korraldusel päästetöötajal lubatud kohaldada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Lõikes 2 on loetletud erivahendid ja lõikes 3 on sätestatud, et Päästeameti teenistusrelvadeks on tulirelvad. Kuigi PäästeS-i §-s 241 on sätestatud üldine alus vahetu sunni (s.o nii füüsilise jõu, erivahendite kui ka teenistusrelvade kohaldamiseks) kasutamiseks, on teenistusrelva kasutamine eraldi reguleeritud PäästeS-i §-s 25. PäästeS-i § 25 lg 1 kohaselt võib Päästeameti päästeametnik demineerimistööl kanda ja kasutada tulirelva ja lõhkematerjali plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja lahingumoona hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö läbiviimisel. Tegemist on eriregulatsiooniga, mis piiritleb päästeametnike õigust kasutada lõhkematerjali ja teenistusrelva, ning lubab teenistusrelva kasutada vaid selles lõikes sätestatud juhtudel. Demineerimistöö on pommiohu, lahingumoona ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. Arvestades maailmas suurenenud terrorismiohtu (plahvatused, eluohtlikud ründed elanike vastu erineval viisil ja vahenditega) ja seda, et demineerimistööde tegemiseks kasutavad ja transpordivad demineerijad lõhkematerjali, samuti arvestades viimastel aastatel suurenenud pommiohu väljakutseid, on demineerimistöö oma olemuselt muutunud senisest veelgi ohtlikumaks. Demineerijad peavad ka järjest rohkem arvestama olukordadega, kus operatiivreageerimisel ei pruugi väljakutsetel kaasuda relvastatud politseiametnikud ja seega tuleks võimaliku ründe korral olla valmis seda ise tõrjuma. Samuti on koostööl eriüksustega ilmnenud ühe kitsaskohana rünnaku tõrjumisele orienteeritud reageerijate grupis olevate demineerijate relvapuudus. Eeltoodust tulenevalt pidas Vabariigi Valitsus vajalikuks eraldada 2016. aasta riigieelarvest raha demineerijatele käsitulirelvade hankimiseks, et tagada demineerimistööl demineerijate ohutus. Oluline on, et demineerijatel oleks võimekus iseseisvalt tagada oma ohutus ja tõrjuda võimalikku ohtu, seal hulgas vajadusel ka tulirelvaga. Praegu ei ole aga PäästeS-s selget õiguslikku alust, mis lubaks Päästeameti demineerimiskeskuse päästeteenistujatel tulirelva kasutada olukorras, kus on vaja tõrjuda vahetut ohtu elule või tervisele. 2 4. Asendusteenistuse läbimiseks Päästeametis tuleb asendusteenistujal läbida tervisekontroll kaks korda Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 59 lg 1 p 1 kohaselt võib asendusteenistuja teenistuskoht olla asutuses, mis tegeleb päästesündmuse lahendamisega, ehk Päästeametis. Selleks tuleb tal läbida vabatahtliku päästja I ja II astme õpe ning ta peab vastama vabatahtliku päästja tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastamise eesmärk on tagada, et päästetööl osalevad vaid need isikud, kelle tervis võimaldab tööülesandeid ohutult täita. Vabatahtliku päästja tervisenõuded on sätestatud PäästeS-i §-des 34 ja 35. PäästeS-i § 35 lg 1 kohaselt peab vabatahtlikuks päästjaks saada soovija läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks PäästeS-i § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäirete puudumine. Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ei pea tervisekontrolli läbima, kui tal on mootorsõidukijuhi tervisetõend, mille kohaselt ei ole tervisekontrollist möödunud enam kui viis aastat. Vahetult enne asendusteenistusse asumist läbib asendusteenistusse astuja aga tervisekontrolli Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis, kus hinnatakse asendusteenistusse astuja terviseseisundit, tehakse kohustuslikud analüüsid ja uuringud ning vajaduse korral suunatakse ta lisauuringutele mõnda meditsiiniasutusse1. Kutsealuseid vaatavad Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis läbi kolm erialaarsti ja tehakse põhjalikud analüüsid2. See tähendab, et Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis läbivad võimalikud asendusteenistujad märkimisväärselt põhjalikuma kontrolli, kui hiljem PäästeS-i § 35 lg 1 alusel. Seega ei ole tervise lisakontrolli PäästeS-i alusel vaja ning see on koormav nii asendusteenistujale kui ka riigile. 5. Toitlustamise tagamise kohustus päästetööl või demineerimistööl on sätestatud kaalutlusõiguseta PäästeS-i § 47 sätestab Päästeametile kohustuse tagada üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ning päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tasuta toitlustamise ja joogivee. Sätte eesmärk on tagada päästetöö või demineerimistöö katkestuseta ja efektiivne läbiviimine. Samas tuleneb sätte sellisest sõnastusest kohustus tagada toitlustus igal juhul, sõltumata vajadusest, kui päästetöö või demineerimistöö kestab üle nelja tunni. Üle nelja tunni kestvaid sündmusi oli näiteks 2014. aastal 1040, 2015. aastal 985, 206. aastal 966. Eesmärgipärasem on, kui päästetööde juhil on õigus otsustada, kas toitlustuse organiseerimine on vajalik. 2. Sihtrühm 1 Täpsemalt vt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded” ja selle lisast 1. 2 Täpsema ülevaate tervisekontrollist leiab aadressilt https://www.kra.ee/arstlik-komisjon/. 3 Probleem 1: Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, muud riigiasutused ja isikud, kelle valduses on võimalik info tulekahju tekkepõhjuste kohta. Probleem 2: Päästeamet, avalikkus. Probleem 3: Päästeametis demineerimistöid tegevad päästeametnikud ehk eridemineerijad. Arvestades, et demineerimissündmuse3 lahendamisel võivad osaleda ka Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti töötajad, on mõjutatud sihtrühmadeks ka nimetatud asutused. Probleem 4: isikud, kes soovivad läbida asendusteenistuse Päästeametis, ja Päästeamet. Laiemalt on sihtrühmaks perearstid, kuivõrd väheneb teostavate tervisekontrollide arv. Probleem 5: Päästeamet, vabatahtlikud päästjad ja teised päästetööle kaasatud isikud. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 1. Päästeametil puudub seaduslik alus hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks Eesmärk on anda seadusega Päästeametile pädevus hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks, et Päästeamet saaks toimunud juhtumeid analüüsida ja senisest paremini planeerida tulekahjusid ennetavaid tegevusi. Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine ei ole riiklik järelevalve KorS-i mõistes, vaid tegemist on haldusmenetluse seaduse mõistes menetlustoiminguga, millele ei pruugi järgneda riiklikku järelevalvet ega väärteomenetlust. Õigusliku aluse olemasolu tagab õigusselguse ka eri ametkondadele ja koostööpartneritele, kellel on selge, mis ulatuses Päästeamet tulekahjude menetlemisega tegeleb. 2. Ennetustöö sisu osas puudub õigusselgus Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ennetustöö sisu (sealhulgas ennetustöö tegevuste elluviimise) kohta. Ennetustöö täpne määratlemine on vajalik avalikkusele, et oleks üheselt mõistetav, mida ennetustöö raames tehakse ja miks andmeid kogutakse. 3. Teenistusrelva kasutamise regulatsioon ei vasta praktilisele vajadusele Kavandatava muudatuse põhieesmärk on tagada demineerimistööl demineerijate ohutus. Selleks tuleks seaduses tulirelva kasutamise aluseid muuta ja/või täiendada nii, et demineerijatel oleks õigus tulirelva kasutada ka selleks, et tõrjuda vahetut ohtu elule või tervisele. 4. Asendusteenistuse läbimiseks Päästeametis tuleb asendusteenistujal läbida tervisekontroll kaks korda Kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust, kaotades topelt tervisekontroll. Muudatuse tulemusena oleks ka Kaitseressursside Ameti väljastatud tervisetõendiga võimalik tõendada asendusteenistuja terviseseisundit päästetöö tegemiseks. 3 PäästS-i § 3 lg 12 kohaselt on demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. 4 5. Toitlustamise tagamise kohustus päästetööl või demineerimistööl on sätestatud kaalutlusõiguseta Kavandatava muudatuse eesmärk on anda päästetööde juhile õigus otsustada, kas päästetöö või demineerimistöö efektiivseks elluviimiseks on vaja toitlustamine organiseerida või mitte. Muudatuse tulemusena tagaks Päästeamet järjestikku üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral päästeteenistujale ja päästesündmusele rakendatud isikutele päästetööde juhi otsusel tasuta toitlustamise ja joogivee, kui see on vajalik sündmuse katkematuks lahendamiseks. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas sisejulgeoleku ja päästega seotud tegevuste korraldamine. PäästeS sätestab päästeasutuse ülesanded, korralduse ja õigused, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise päästeasutuse ülesannete täitmisse ning päästeasutuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate isikute õigused ja kohustused. Relvaseaduse kohaselt on teenistusrelv relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmise tagamiseks. Siseministri 18.10.2017 määruses nr 40 „Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord“ nähakse ette avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesannete täitmiseks seadusega sätestatud teenistusrelvade liigid, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord. Siseministri 15.02.2011 määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ nähakse muuhulgas ette tervisekontrolli kord. Rakendusakti lisas nr 3 on toodud ka nõutud tervisetõendi vorm ja lisas nr 2 tervisekontrolli kaart. KorS-s on sätestatud vahetu sunni kohaldamise pädevus ja lubatavus, samuti tulirelva kasutamise regulatsioon. KVTS sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelaste suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. 5 Siseturvalisuse Arengukava 2015–20204 programmi „Tõhusa päästevõimekuse tagamine aastateks 2015–2019“ eesmärgid on muu hulgas valdkondlike õigusaktide uuendamine, et tagada päästesündmustele reageerivatele ametkondadele piisavad ja tõhusad sekkumisvõimalused. Programm „Sisejulgeoleku suurendamine“ seab eesmärgiks võimekuste edendamist, mis tagaksid inimeste ohutuse demineerimistööl ja lõhkematerjalide transportimisel. Sama eesmärk on seatud ka Riigikaitse arengukava 2017–2026 (edaspidi RKAK) ja selle rakendusplaanis. 5. Tehtud uuringud Päästeameti analüüs „Päästeameti finantseerimise mõju tõhusa päästevõimekuse tagamisele, sealhulgas organisatsiooni jätkusuutlikkusele“.5 Liis Seisoneni magistritöö „Päästeameti poolt läbiviidavate kodukülastuste õiguslik määratlus“. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn 2016.6 6. Kaasatud osalised Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamisele kaasati Päästeamet. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  avalikkuse teavitamine JAH  rahastuse suurendamine EI  mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 4 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ 5 Vt ka päästeameti finantsilise jätkusuutlikkuse kohta tehtud uuringu tulemusi aadressilt https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/uuring-tanane-paasteteenistuse-rahastus-pole-jatkusuutlik. 6 Arvutivõrgus kättesaadav aadressil https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:8udI5r6aDKcJ:https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php%3FDLI D%3D6230%26t%3D1+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee. 6 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Olemasoleva olukorra säilitamisega ei muutu Päästeameti roll hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamisel. Andmete kogumine oleks endiselt Päästeameti jaoks keeruline ja informatsioon tulekahjude tekkepõhjuste osas puudulik. Puudulike andmete alusel ei ole võimalik teha korrektseid järeldusi ja Päästeameti tulekahjusid ennetav tegevus ei pruugi täita seatud eesmärki. Mitte midagi tegemise korral jääks endiselt arusaamatuks ennetustöö sisu. Olemasolev regulatsioon sätestab, et ennetustöö on päästesündmuse ennetamine – taoline sõnastus ei ava ennetustöö ulatust ega eesmärki ning võimaldaks ka edaspidi väga laia tõlgendust. Samuti jääks selgusetuks seos ennetustöö ja isikuandmete kogumise vahel. Olemasoleva olukorra säilitamine ei lahendaks ka probleemi seoses demineerijate relva kasutamise õigusega. Mitte midagi tegemise korral jätkuks olukord, kus demineerijad saaksid relva kasutada vaid PäästeS-i § 25 lg-s 1 nimetatud juhtudel. Sellisel juhul ei oleks töö sisust lähtudes põhjendatud ka käsitulirelva (püstoli või revolvri) omamine ja kasutamine, kuna praegu mõeldakse PäästeS-i § 25 lg-s 1 nimetatud juhtudel tulirelva all snaiperpüssi, mida kasutatakse lõhkematerjali distantsilt hävitamiseks. Kui säilitada olemasolev olukord, jääks küll alati võimalus õigusvastase ründe korral tugineda karistusõigusest tulenevale hädakaitse argumendile (ja kasutada enese kaitseks praegu lõhkamistööl lubatud tulirelva), kuid Päästeamet pelgalt sellist lahendust ei soosi. Päästeamet on toonud esile, et selline lahendus ei võimalda lahendada teenistuskohustuste täitmisel tekkinud olukorda adekvaatselt. Hädakaitse välistab küll kriminaalmenetluses teo õigusvastasuse, kuid selle, kas isik on süüdi või mitte, kas ta ületas hädakaitse piire või mitte, otsustab kokkuvõttes siiski kohus. Eeltoodu põhjal leiti, et olemasoleva olukorra säilitamine ei ole hea lahendus ja tulirelvade kasutamise kohta teenistusülesannete täitmisel tuleb tagada suurem õigusselgus. Kui jätta PäästeS-s muutmata asendusteenistuja tervisekontrolli nõuded, jätkub olukord, kus asendusteenistuja peab läbima tervisekontrolli kaks korda. Seega jätkub riigi raha ebaotstarbekas kasutamine ja aja inimestele arusaamatu kulutamine erinevates meditsiiniasutustes. Olemasoleva olukorra säilimisel kulutab Päästeamet jätkuvalt raha toitlustamise tagamiseks juhtudel, kus toitlustamise tagamine ei ole päästetöö jätkuvaks läbiviimiseks vajalik. See tähendab, et jätkub riigi ressursside ebaefektiivne kasutamine. Avalikkuse teavitamine Tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamisega seoses on Päästeamet partneritega suhelnud ja otsinud andmete vahetamiseks eri võimalusi. Siiani pole see toiminud, kuivõrd viidatakse, et konkreetne õiguslik alus andmete kogumiseks puudub. Seega ei saa probleemi lahenduseks pidada avalikkuse teavitamist. Avalikkuse teavitamine ennetustöö sisust on kindlasti vajalik, et avalikkus mõistaks, milles ennetustöö seisneb, milliseid tegevusi see hõlmab ning milliseid andmeid selle käigus kogutakse ja milleks neid kasutatakse. Samas ei taga teavitustegevus õigusselgust, vaid alus koguda isikuandmeid peab olema sätestatud seaduses. 7 Avalikkuse teavitamine ei lahenda probleemi seoses demineerijate teenistusrelvade kasutamisega. Tagada tuleb õigusselgus, millistes olukordades ja millise tulirelva kasutamine on demineerijatel lubatud. Asendusteenistusse asumisel ei taga nimetatud lahendus samuti soovitud eesmärki, kuivõrd isik peab ikkagi läbima tervisekontrolli kaks korda. Avalikkuse teavitamine ei muuda seadusest tulenevat kohustust tagada üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral toitlustus. See tähendab, et Päästetööde juhil ei teki ka avalikkuse teavitamisel õigust jätta toitlustus tellimata. Rahastuse suurendamine Rahastuse suurendamine ei lahenda VTK-s nimetatud probleeme. Kõik nimetatud probleemid on õiguslikud, st puudub konkreetne õiguslik alus millegi tegemiseks või on tegemist topelt reguleerimisega, mis seab inimesele liigse kohustuse. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendamine ei lahenda VTK-s kirjeldatud probleeme, kuivõrd probleemid tulenevadki senise regulatsiooni puudulikkusest. Samuti ei võimalda senine regulatsioon tõlgendusi, mis aitaksid probleeme lahendada. Kuna hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine pole seaduses Päästeameti ülesandena sätestatud, pole kodanikel ega asutustel kohustust Päästeametile andmeid jagada ja selles osas koostööd teha. Päästeamet on üritanud probleemi lahendada, tuginedes olemasolevatele normidele, kuid praktikas pole see töötanud. Samuti ei saa senist regulatsiooni paremini rakendada seoses ennetustöö mõiste sisustamisega. Kuigi seaduses on sätestatud, et ennetustöö andmed kantakse samuti päästeinfosüsteemi (s.t ennetustöö raames kogutakse andmeid, sh isikuandmeid), on ennetustöö Päästeameti ülesandena sisustamata. Kui päästetöö ja demineerimistöö sisu on seaduses avatud ja nende ülesannete raames on Päästeameti tegevus arusaadav, siis ennetustöö suhtes olemasolev regulatsioon paremat rakendamist, mis tooks õigusselguse, ei võimalda. Senise regulatsiooni paremat rakendamist kaaluti ühe võimaliku mitteregulatiivse lahendusena ka seoses demineerijate õigusega kasutada relva. Kuna PäästeS-i § 25 lg 1 piiritleb aga konkreetsed juhud, millal võib päästeametnik kanda ja kasutada tulirelva, ei võimalda praegune regulatsioon probleemi lahendamiseks paremat tõlgendust. Relva kasutamise kohta tuleb tagada õigusselgus ehk peab olema selge, millistes olukordades ja millise tulirelva kasutamine on lubatud. Tulirelva (teenistusrelva) kasutamine on eraldi reguleeritud näiteks vangistusseaduses, turvaseaduses, tolliseaduses, abipolitseiniku seaduses, jahiseaduses jne. Relva kasutamise alused seaduseti küll erinevad (nt vahetu sunni raames; hädakaitses; kui ohus on inimese elu või tervis), aga need (ja võimalikud erisused tulirelva kasutamisel) on siiski selgelt seadustes välja toodud. Senist regulatsiooni pole võimalik paremini rakendada ka päästeasutusse asendusteenistusse asumise korral, kuivõrd kehtiv regulatsioon näeb ette, et vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ei pea tervisekontrolli läbima vaid sel juhul, kui tal on mootorsõidukijuhi tervisetõend (mille kohaselt ei ole tervisekontrollist möödunud enam kui viis aastat). Senine regulatsioon ei 8 võimalda teisi tõlgendusi, mistõttu pole võimalik soovitud eesmärki saavutada õigusaktis asjakohase muudatuse tegemiseta. PäästeS sätestab selgelt, et Päästeamet peab tagama üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ning päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tasuta toitlustamise ja joogivee, sõltumata muudest tingimustest. Regulatsiooni selline sõnastus ei võimalda kohustust teisiti tõlgendada ja päästetööde juhil ei ole võimalik toitlustamise korraldamisest seadust rikkumata loobuda. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsete lahenduste sobivuse analüüsist järeldus, et ükski lahendus ei võimalda soovitud tulemusi saavutada. VTK-s nimetatud probleemid on seotud kehtiva regulatsiooni puudulikkusega või regulatsiooni sõnastusega, mis ei võimalda probleemide lahendamiseks paremaid tõlgendusi. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Seaduseelnõu koostamisel ei ole kavas teiste riikide praktikat põhjalikult analüüsida. VTK väljatöötamisel hinnati Soome päästeseadust7, mis sätestab kes uurib tulekahju tekkepõhjuseid, mis on tulekahju uurimise eesmärk ja milliseid toimingud uurimine hõlmab; samuti hinnati, kuidas on reguleeritud isikute kaasamine ja kaasamise hüvitamine. Märkida tuleb, et päästeasutuste ülesanded on riigiti väga erinevad, näiteks ei ole välisriikide praktikas näidet, kus päästeasutus teeb demineerimistöid (välisriikides teevad demineerimistöid nii politsei- kui ka sõjaväeasutused, kelle demineerijate baasvarustusse kuuluvad individuaalsed tulirelvad). Demineerimistöid ja asendusteenistust puudutavad sätted on sageli üldsõnalised ning täpne info ei ole avalikult kättesaadav, mistõttu ei anna õigusaktide võrdlemine soovitud lisandväärtust. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. Päästeametil puudub seaduslik alus hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja selle käigus vajalike andmete kogumiseks 7 Soome päästeseadus. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://www.finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2011/en20110379.pdf. 9 VTK koostajad näevad lahendusena PäästeS-s Päästeameti ülesandeid täiendada ja lisada sinna ka ülesanne selgitada välja hoonetulekahju tekkepõhjus. Sel moel on Päästeametil pädevus hoonetulekahjude tekkepõhjuseid uurida, sh õigus ka vajalikku infot saada, et seadusega talle pandud ülesannet täita. 2. Ennetustöö sisu osas puudub õigusselgus Selleks, et tagada õigusselgus ennetustöö sisu kohta, tuleks PäästeS-s avada ennetustöö mõiste. Kuivõrd praegu on olulised PäästeS-s kasutatavad mõisted avatud PäästeS §-s 3, sealhulgas näiteks päästetöö sisu ja demineerimistöö sisu, on mõistlik ennetustöö mõiste avada samuti nimetatud paragrahvis. 3. Teenistusrelva kasutamise regulatsioon ei vasta praktilisele vajadusele VTK koostajate arvates on esmalt oluline, et PäästeS-s oleks selgelt sätestatud, et Päästeameti päästeametnikul on lubatud tulirelva kanda ja kasutada vaid demineerimistööl (sealhulgas demineerimistööalasel õppetööl). See tähendab, et tulirelva kandmine ja kasutamine välistatakse olukordades, kus seda pole kanda ja kasutada vaja. Selleks, et lahendada probleem seoses tulirelva kasutamise õigusega olukorras, kus esineb vahetu oht elule või tervisele, pakuti arutelude käigus välja kolm regulatiivset lahendust. Üheks võimalikuks lahenduseks peeti viidata PäästeS-s KorS-le. Näiteks, tolliseaduses on tulirelva kasutamine vahetu sunni raames eraldi reguleeritud: seaduses on sätestatud tulirelva kandmise ja kasutamise õigus ning viide KorS-i §-le 81. KorS-i § 81 lg-d 1 ja 2 reguleerivad tulirelva kasutamist kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Esimesel lõikel on iseseisev tähendus asjade ja loomade suhtes tulirelva kohaldamisel ning teise lõikega reguleeritakse tulirelvade kasutamine isiku suhtes. Selleks, et tulirelva isiku suhtes kasutada, peavad korraga olema täidetud lõikes esitatud üldised alused ja nendele peab lisanduma punktides 1–3 nimetatud olukord, mil ametnik võib tulirelva kasutada. Need olukorrad on kronoloogilises järjekorras loetletuna järgmised: kuritegu tõrjuda, tõkestada või isik kinni pidada8. Kusjuures tähendab loetelus nimetatud viimane olukord sekkumist vaid kriminaalmenetlust tagava vahendina. Päästeameti pädevuses ei ole tõkestada kuritegusid ega näiteks kinni pidada kahtlustatavaid, süüdistatavaid või süüdimõistetud isikuid. Kuivõrd VTK koostajad ei poolda Päästeameti pädevuse laiendamist, ei saa VTK koostajate arvates probleemi lahendada samamoodi tolliseaduses toodud regulatsiooniga. VTK koostajate arvates oleks parim lahendus seadust täiendada, tuues välja, et relva kasutamine on lubatud ka sellises olukorras, kus ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole teisiti võimalik kõrvaldada ning ohu laad õigustab relva kasutamist. Sellisel juhul oleks VTK-s nimetatud eesmärk täidetud, kuivõrd demineerijad saaksid enda ohutuse tagamiseks (s.t olukorras, kus nende elu või tervis on ohus) relva kasutada. Kolmanda lahendusena pakuti arutelude käigus ka välja PäästeS-s deklaratiivselt sätestada, et päästeametnik võib demineerimistööl tulirelva kasutada ka hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Analoogne regulatsioon on olemas abipolitseiniku seaduse §-s 35. Samas, kui ka taolist sätet eriseaduses pole, ei välista see iseenesest õigust hädakaitsele. Õigus hädakaitsele 8 Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017). Tallinn: Sisekaitseakadeemia. 10 tuleneb igal juhul KarS-i §-st 28. Kuivõrd vaid hädakaitsele tuginemist probleemi lahendamiseks arutelude käigus ei pooldatud (vt eespool mitteregulatiivsete lahenduste analüüsi) ja õigus hädakaitsele on KarS-s reguleeritud, pole mõistlik ega vajalik PäästeS selliselt täiendada. 4. Asendusteenistusse läbimiseks Päästeametis tuleb asendusteenistujal läbida tervisekontroll kaks korda VTK koostajate arvates on üks võimalus PäästeS-s sätestada, et vabatahtlikuks päästjaks soovija ei pea tervisekontrolli läbima ka sel juhul, kui talle on Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon väljastanud otsuse kaitseväeteenistuskohustuslase terviseseisundi vastavuse kohta (mille tervisekontrollist ei ole möödunud enam kui viis aastat). See tähendab, et PäästeS-i § 35 lõiget 1 tuleb täiendada ja lisada sinna ka eeltoodud erisus. Samuti tuleb täiendada sellisel juhul PäästeS-i § 35 lg 5 alusel kehtestatud rakendusakti. Teine võimalus on võimalikud erisused, mil tervisekontrolli ei pea läbima, reguleerida määruses. Sellisel juhul tuleks seaduses sätestada, et tervisekontrolli ei pea läbima, kui vabatahtlikul päästjal on olemas kehtiv ja nõuetekohane tervisetõend. Täpsed nõuded tervisetõendile kehtestaks valdkonna eest vastutav minister. PäästeS-i § 35 lg-s 5 on volitusnorm, mis sätestab, et vabatahtliku päästja tervisekontrolli korra, tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mõistlik oleks sellisel juhul tervisetõendile kehtestatavad nõuded reguleerida nimetatud rakendusaktis. VTK koostamisel kaaluti mõlemat võimalust, kuid pigem eelistavad VTK koostajad teist võimalust, mis võimaldab viia tehnilised üksikasjad rakendusakti. Ka on rakendusakti muudatust võimalik kiiremini menetleda, kui muutub näiteks arstliku komisjoni nimi või komisjonis tehtava läbivaatuse sisu. 5. Toitlustamise tagamise kohustus päästetööl või demineerimistööl on sätestatud kaalutlusõiguseta Võimalik lahendus on sätestada seaduses, et Päästeamet tagab järjestikku üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral päästeteenistujale ja päästesündmusele rakendatud isikutele tasuta toitlustamise ja joogivee päästetöö juhi otsusel vaid juhul, kui see on vajalik sündmuse katkematuks lahendamiseks. Täpsem toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise ulatus ja kord (sh lubatud toitlustuskulude ülempiir) sätestatakse jätkuvalt Vabariigi Valitsuse määrusega, täpsed juhised päästetööde juhile (kuidas toitlustust organiseerida ja millega peab päästetööde juht toitlustust organiseerides arvestama) määratakse Päästeameti peadirektori käskkirja ja muude Päästeameti siseste töökordadega. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseaduse ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatavad muudatused pole puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse normidega. Kavandatava regulatsiooni kehtestamisest ei tule rahvusvahelistele 11 organisatsioonidele, Euroopa Liidu institutsioonidele või mõne rahvusvahelise instrumendi osalisriikidele teada anda ega nendelt sellekohast nõusolekut küsida. V. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõju 11.1. Kavandatav muudatus 1 – hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine on Päästeameti ülesanne Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: sihtrühmaks on Päästeamet, kus töötab u 2200 töötajat, sh (tule-)ohutuse järelevalvega on seotud 104 inimest (koos osakonna ja büroode juhatajatega). Muu hulgas kuulub nende tööülesannete hulka kõigi tulekahjudega seotud väljakutsete statistiliste alusandmete ja teabekorje, et plaanida juhtimisteenust ning mitmesugust tegevust ohutusjärelevalve ja ennetustöö valdkonnas; samuti osaletakse asjatundjana politseimenetlustes KrMS-i mõistes. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju kirjeldus: Muudatus ei mõjuta Päästeameti töökorraldust ja ülesandeid. Juba praegu selgitab Päästeamet välja hoonetulekahju tekkepõhjuseid, omades selleks vastavat struktuuri ja töötajaid. Muudatuse tulemusel saab Päästeamet viidata konkreetsele õiguslikule alusele, et tulekahju väljaselgitamiseks andmeid koguda ja ennetustööd planeerida. Senine töökorraldus ja koostöö asjassepuutuvate asutuste ning isikutega muutub selgemaks ja kiiremaks. Mõju ulatus: väike, sest sihtgrupi tegevus varasemaga võrreldes ei muutu. Mõju avaldumise sagedus: võrreldes praegusega ei muutu. Näiteks oli Eestis 2016. aastal 1400 hoonetulekahju. Ohutusjärelevalve ametnikud viisid 2016. aastal läbi kokku 1470 järelevalvetoimingut nii tulekahjude tekkepõhjuse kindlakstegemiseks kui ka tuleohutusnõuete rikkumise tuvastamiseks ja reaalse ohu kõrvaldamiseks. Toimingute arv aga õigusliku aluse lisamisega ei muutu. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja positiivne. Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: riigiasutused ja isikud, kelle valduses olevat infot on võimalik kasutada tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Mõju valdkond: mõju asutuste töökorraldusele, sh andmete edastamisele. Mõju kirjeldus: Muudatusega luuakse õiguslik alus Päästeametile hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Seega on Päästeametil alus vajalikke andmeid haldusmenetluse raames asutustelt ja isikutelt küsida. Mõju ulatus: keskmine. Tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamiseks kogutakse infot ka praegu. Muudatuse tulemusel väheneb juhtumite arv, kus Päästeametile infot ei jagata või 12 takistatakse andmete kogumist. Ehk peaaegu poolte (u 40%) järelevalvetoimingute tegemine lihtsustub, kuna osalistel on selgus, mis andmeid ja mis eesmärgil peab edastama. Mõju avaldumise sagedus: väike. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline. 11.2. Kavandatav muudatus – ennetustöö mõiste sisustamine Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: Päästeamet, väike Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju kirjeldus: Muudatus võib mõjutada Päästeameti töökorraldust ja ülesandeid. Juba praegu viib Päästeamet läbi ennetustegevusi, omades selleks vastavat struktuuri ja töötajaid, kuid muudatuse järgselt muutub tööülesannete piiritlemine ja ennetustöö raames tehtavad tegevused selgemaks. Mõju ulatus: väike. Tule- ja veeõnnetuste ennetamisega tegeleb Päästeametis ennetustöö osakond. Muudatusega Päästeameti struktuur ei muutu ega kaasne töökorralduse muudatusi. Mõju avaldumise sagedus: väike. Ligi kaks kolmandikku Päästeameti igapäevategevusest on ennetava iseloomuga. Sagedus ei muutu, pigem peaks paranema ennetustöö kvaliteet. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne, kuivõrd ennetustöö sisustamine muutub Päästeametis selgemaks. Mõju sihtrühm 2: avalikkus Mõju valdkond: sotsiaalne Mõju kirjeldus. Muudatusega tagatakse õigusselgus ennetustöö raames tehtavate tegevuste ja andmete töötlemise kohta. See tähendab, et avalikkusele on ennetustöö sisu ja päästeametnike töö eesmärki võimalik paremini selgitada, sealhulgas on võimalik paremini põhjendada, miks mingeid andmeid ennetustöö raames kogutakse ja kuidas selline tegevus muudab elukeskkonda turvalisemaks. Mõju ulatus: väike. Näiteks osales 2016. aastal Päästeameti tehtud ohutuskoolitustel 62 931 inimest, mis teeb 4,6% Eesti elanikkonnast, tuleohutusalaseid nõustamisi tehti 17 071 korral, mis katab 2,7% Eestis asuvaist eluruumidest. Mõju avaldumise sagedus: väike. Kuigi ohutuskoolitusi ja kodunõustamisi tehakse iga päev, puutuvad elanikud neist ühe või teisega kokku pigem ühekordselt. Näiteks, 2017. aastal tehtud 17 795 kodunõustamisest oli korduskülastusi ehk järelkontrolle vaid 200 ehk see mõjutas 1,1% sihtgruppi. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. 13 Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne, kuivõrd ennetustöö sisu selgitamine avalikkusele on senisest arusaadavam. 11.3. Kavandatav muudatus – tulirelva kasutamise õigus demineerimistööl, et tõrjuda vahetut ohtu elule või tervisele Mõju sihtrühm ja selle suurus: Päästeameti demineerijad (demineerimiskeskuse isikkoosseisus on 81 inimest) Mõju valdkond: mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju kirjeldus: Muudatus mõjutab Päästeameti Demineerimiskeskuse töökorraldust ja töötajate väljaõpet. Varem on demineerimistööl kasutatavad suurekaliibriline snaiperpüss ja veekahur, st püstoleid või revolvreid ei ole kasutatud. Uute tulirelvade kasutuselevõtuks on vaja asutuse sees reguleerida relvade kasutamise, hoiustamise ja hooldamise tingimused ning koolitada sel teemal ka töötajaid. Mõju ulatus: keskmine. Muudatusega kaasneb PÄA Demineerimiskeskuse töökorralduse muutmine, st tuleb kehtestada uued töökorrad ja tagada nende tutvustamine töötajatele. Samuti tuleb tagada demineerijatele relvakoolitus ja relvade hoiustamise tingimused. Muudatus puudutab kõiki PÄA Demineerimiskeskuse 81 töötajat. Mõju avaldumise sagedus: väike. PÄA Demineerimiskeskuse töötajad ei kasuta teenistusrelva iga päev teenistuskohustusi täites. Teenistusrelv võetakse kaasa sündmuse ohtlikkuse alusel, näiteks lõhkemoona veole või eriotstarbelistele demineerimistöödele. Kuna see teave pole avalik, siinses VTK-s seda täpsemalt ei selgitata. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. PÄA Demineerimiskeskuse teenistujatele tagatakse vajalik väljaõpe ning selle tulemusel väheneb oht teenistujate elule ja tervisele Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline. Sihtrühm on väike, aga muudatuse tulemusel on Päästeameti Demineerimiskeskuse teenistujatel võimalik end rünnaku korral kaitsta. 11.4. Kavandatav muudatus – päästeasutusse asendusteenistusse asumisel on lubatud tervisekontroll läbida ka kaitseväeteenistuse tervisetõendi alusel Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: mõju sihtrühmaks on need asendusteenistujad, kes soovivad asendusteenistust läbida päästeasutuses. Hinnanguliselt on Päästeametis võimalik ajateenistust läbida 66 kutsealusel aastas. Kokku võetakse aastas ajateenistusse 3200 noort. Seega on sihtgrupi suurus väike, kuna muudatusest mõjutatuid on vähem kui 5%. Mõju kirjeldus: Muudatus puudutab seda, kuidas ja kus asendusteenistuja läbib teenistusse astumisel tervisekontrolli. Seaduse praeguse redaktsiooni kohaselt peab asendusteenistuja läbima tervisekontrolli nii KVTS-i kui ka PäästeS-i alusel, mis tähendab, et mõjutatud peavad 14 läbima tervisekontrolli kaks korda. Muudatuse tulemusel väheneb tervisekontrollide arv, s.t asendusteenistuja läbib tervisekontrolli vaid ühe korra. Mõju ulatus ja sagedus: Tervisekontrolli läbivad asendusteenistujad teenistusse astumisel. Muudatuse tulemusel peavad nad tervisekontrolli läbima endise kahe asemel ühe korra. Kuna mõju on ühekordne, siis on mõju sagedus kokkuvõtlikult väike ja sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Muudatusega kaotatakse topelt tervisekontroll. Asendusteenistujad peavad endiselt läbima tervisekontrolli, et tõendada oma füüsilist sobivust ja tervisehädade puudumist – need on päästevaldkonnas töötamise eeldused. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiive. Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: perearstid, kes hindavad asendusteenistuja tervislikku seisundit ning väljastavad vastava tervisetõendi. VTK kirjutamise hetkel on Eestis Eesti Tervisearengu Instituudi andmetel 934 perearsti. Keskmiselt on ühe perearsti nimistus 1690 patsienti. Kui kehtiva korra kohaselt kõik võimalikud 66 asendusteenistuslast läbiksid tervisekontrolli, siis oleks perearstide koormus ikkagi vähem kui 5%[1] sihtgrupist, ehk sihtrühma suurus oleks väike. Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel teevad perearstid aastas 66 visiiti vähem, kuna asendusteenistujad ei pea asendusteenistusse astumisel nende juurde uuesti kontrolli tulema. Perearstide rahastamist muudatus ei mõjuta, kuna perearst saab pearaha perearsti nimistusse kantute arvu, mitte visiitide arvu järgi. St, et perearsti tegevus haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravimisel, retseptide, töövõimetuslehtede ja teiste meditsiinidokumentide väljastamine, suunamisel eriarsti konsultatsioonile ja edasisele ravile haiglasse kaetakse pearahast ning pearaha annab haigekassa. Teisalt saavad perearstid hoida kokku tervisekontrolliks kuluvat aega, mida nad saavad kasutada teiste patsientide heaks, mis tähendab, et muudatusel on positiivne mõju perearstide töökorraldusele. Mõju ulatus on väike, sest kohanemisraskusi muudatusega ei kaasne. Nimelt ei ole ka praegu perearstidel võimalik ette näha, mitu asendusteenistujat võiks aastas nende poole pöörduda. Mõju avaldamise sagedus: väike, kuna asendusteenistusse astujaid on vähe ja võimalike visiitide arv on vähem kui 5%. Ebasoovitavate mõjude risk: puudub, kuna asendusteenistuslased läbivad asendusteenistuse elukohajärgses komandos. See tähendab, et teenistuse lõppemisega ei kaasne automaatselt elukoha muutumine ja sellega seoses perearsti vahetamine. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on kokkuvõttes väike. 11.5. Kavandatav muudatus – toitlustamise korraldamine päästetööl või demineerimistööl sätestatakse päästetööde juhi otsusega [1] (66 / (934 × 1690) × 100 = <5%) 15 Mõju sihtrühm ja selle suurus: sihtrühmaks on Päästeamet ja päästesündmusele kaasatud isikud. Suurematele päästesündmusele võib korraga olla kaasatud mitukümmend kuni mitusada isikut. Mõju valdkond: mõju riigiasutuse töökorraldusele. Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tekib päästetööde juhil võimalus kaaluda, kas, millal ja millisel viisil on otstarbekas korraldada päästesündmusele rakendatud isikutele toitlustamist. Praegu tagatakse üle nelja tunni toimuva sündmuse korral toitlustamise ja joogivee kulud kuni 15 eurot isiku kohta iga päästetööl osaletud 24 tunni kohta. See tähendab, et isikuid toitlustatakse 24 tunni jooksul kolme suurema ja kahe väiksema toidukorraga. Muudatuse tulemusel otsustab toitlustamise sageduse päästetööde juht olukorrast lähtuvalt, mis võimaldab kasutada Päästeameti ressursse otstarbekamalt. Mõju ulatus on väike, samas muutub sihtgrupi tegevus varasemaga võrreldes otstarbekamaks. See tähendab, et päästetööde juht ei pea toitlustust korraldama kohe nelja tunni möödumisel, kui selleks puudub vajadus, samuti on tal võimalik päästesündmuse kulgemise eripärast lähtuvalt toitlustamist praktilisemalt lahendada. Samas kehtestatakse Päästeameti siseselt selged juhised, mis aitaksid päästetööde juhil toitlustamist korraldada viisil, et muudatus ei mõjutaks isikute füüsilist võimekust päästesündmust lahendada. Mõju avaldumise sagedus. Aastas toimub Eestis u 1000 pääste- või demineerimisega seotud sündmust, mille lahendamine kestab rohkem kui 4 tundi. Arvestades kogusündmuste mahtu (aastas toimub u 26 000 päästesündmust), siis on mõju avaldamise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Muudatusega võib kaasneda nende päästetöötajate ja kaasatud isikute rahulolematus, kes on harjunud, et nelja tunni möödumisel tagab Päästeamet päästetööl toitlustamise. Samas on võimalik ebasoovitava mõju riski maandada hea selgitustööga. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on kokkuvõttes väike. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatus ei mõjuta ettevõtete halduskoormust. Kodanike halduskoormus pigem väheneb. Näiteks väheneb asendusteenistuja halduskoormus, kuna, kui tal on Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni poolt väljastatud otsus terviseseisundi vastavusest kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ei pea ta enam pöörduma perearsti poole, et talle väljastataks tasu eest tervisetõend. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 16 Hoonetulekahjude põhjuste väljaselgitamisel ja ennetustöö täpsustamisel ei kaasne Päästeametile ega partneritele kulusid. Päästeametis on tuleohutuse ja ennetusega tegelevad struktuurid olemas ja muudatusega ei kaasne vajadust värvata uusi töötajaid ega muutu olemasolevate töötajate tööülesanded. Muudatusega kaasneb kaudne tulu, kui suudetakse täpsemini välja selgitada hoonetulekahjude tekkepõhjused ja paremini (ressursisäästlikumalt) planeerida ennetustegevust. Samuti on juba riigieelarvest eraldatud raha demineerijatele tulirelvade soetamiseks ja hoiustamiseks. Demineerijate koolitamine (väljaõpe ja ohutuskoolitus) kaetakse Päästeametile töötajate koolitamiseks eraldatud rahast. Muudatusega kaotada tervise topeltkontrolli nõue (asendusteenistusse astumisel) ja kohustus igal enam kui neli tundi kestval päästesündmusel toitlustada päästeteenistujaid ja päästesündmusele rakendatud isikuid ei kaasne kulusid, vaid ressursside senisest otstarbekama kasutusega jäetakse ebamõistlikud kulutused tegemata. Nimelt ei pea asendusteenistuja läbima kahte tervisekontrolli, mis säästab perearstide tööaega u 66 visiidi võrra aastas; samuti on päästetööde juhil võimalik jätta ebamõistlik toitlustamine korraldamata. 14. Edasine mõjude analüüs Olulise mõjuga muudatused on VTK koostajatel kavas avada eelnõu seletuskirjas. Eraldi analüüse ei ole esialgu plaanis koostada. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise × tervikseadus seaduse struktuuris 15.3. Selgitus Muudatuste maht ei eelda seaduse uue tervikteksti väljatöötamist. 16. Puudutatud õigusaktid, mida edaspidi on vaja muuta PäästeS ja PäästeS rakendusaktid 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu koostamise käigus kaasatakse eelnõus käsitletavate teemade alusel järgmised huvirühmad: Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Kaitseministeerium. Huvirühmadega on kavas kohtuda 2018. aasta I poolel, et II poolaastal keskenduda seadusmuudatuste lõplikule valmimisele. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg 17 Täiendavat mõjuanalüüsi ei plaanita. VTK-s esitatud mõjuanalüüsi täiendatakse ja täpsustatakse eelnõu koostamise käigus konkreetsete regulatsioonide väljatöötamisel. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Lisakontseptsiooni ei koostata valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Eelnõu plaanitav kooskõlastamise kooskõlastamise aeg aeg on 2018. a II poolaasta 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Muudatused on kavandatud jõustada üldises korras 22. Vastutavate ametnike nimed ja Marko Põld, 612 5261 kontaktandmed ([email protected]), Mari Tikan, 612 5142 ([email protected]) ja Kadi Tisler, 612 5214 ([email protected]). 18 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0378 - Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/781ce804-d0b5-450f-941c-3b4c6299aa84 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/781ce804-d0b5-450f-941c-3b4c6299aa84?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel