Ministeeriumid
18.04.2018 nr 1-6/1594-1
Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks päästeseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Ootame Teie ettepanekuid ja arvamusi kahekümne
tööpäeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Päästeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Lisa: Väljatöötamiskavatsus 17-l lehel
Marko Põld 6125261
[email protected]
Mari Tikan 6125142
[email protected]
Kadi Tisler 6125214
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
1. Päästeametil puudub seaduslik alus hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks
Kuigi praegu selgitab hoonetulekahjude tekkepõhjused välja Päästeamet, ei ole päästeseaduses
(edaspidi PäästeS) hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamist selgelt ja üheselt mõistetavalt
Päästeameti ülesandena sätestatud. Samas on just hoonetulekahjude ärahoidmine otse seotud
Päästeameti eesmärgiga vähendada tules hukkunute arvu.
Praegu viitab Päästeamet tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamisel PäästeS-i § 2 lg-le 1, mis
sätestab päästeasutuse tegevuse ühe eesmärgina ohtude ennetamise. Ka tulekahju tekkepõhjuse
väljaselgitamise eesmärgiks saab pidada ohtude ennetamist. Samas ei taga taoline õigusnormi
tõlgendamine vajalikku õigusselgust ning praktikas on Päästeametil keeruline tulekahju
tekkepõhjuse väljaselgitamiseks kodanikelt ja asutustelt haldusmenetluse käigus vajalikke
dokumente ja infot välja nõuda. Näiteks, kui Päästeametil on olnud vaja pärast tulekahju
tutvuda turvafirma poolt hallatava objekti videovalve salvestistega, on turvafirmad kasutanud
õigust andmete väljastamisest keelduda. Kui energiamüügi ettevõtetelt on Päästeamet soovinud
saada infot (nt kas põlenud hoones olid tarbijad sisse lülitatud või mitte), on andmete
väljastamisest samuti keeldutud, kui kriminaal- või väärteomenetlust ei ole alustatud, kusjuures
isegi sel juhul kaheldakse, kas infot jagada või mitte. Sündmusega seotud andmeid, protokolle
ning salvestisi on keeldunud väljastamast ka riigiasutused ja haiglad, sest tulekahjude
tekkepõhjuste väljaselgitamine ei ole Päästeameti ülesandena kusagil kirjas ja enne väärteo- või
kriminaalmenetlust ei pea sündmusega seotud andmeid väljastama. 2017. aastal ei selgitatud
1109 tulekahju puhul tekkepõhjust välja 54 korral ja 2016. aastal oli u 76 juhtu, kus
Päästeametil oli andmete kättesaamisega probleeme.
Nimetada hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine Päästeameti ühe põhiülesandena on
vajalik selleks, et Päästeamet saaks koguda vajalikke andmeid ja kavandada ennetavaid
tegevusi, et selliseid õnnetusi ära hoida ja vähendada tules hukkunute arvu.
2. Ennetustöö sisu osas puudub õigusselgus
Andmekaitse Inspektsioon on juhtinud tähelepanu sellele (AKI 5. jaanuari 2016. a kiri
nr 1.2.1.2.-4/15/2359 Siseministeeriumile), et ennetustöö mõistet pole PäästeS-s mitte mingil
moel reguleeritud. Samas kogub Päästeamet ennetustöö tegemise käigus palju andmeid. Kuna
ennetustöö mõiste on piiritlemata, siis ei ole selge ja üheselt mõistetav, milliseid tegevusi
ennetustöö raames tehakse ja mis eesmärgil kogutakse isikuandmeid. PäästeS-i § 5 lg 1 p 4
sätestab Päästeameti ülesandena päästesündmuse ennetamise (ennetustöö). Kuigi
päästeseaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud, et ennetustöö all mõistetakse teabe
kogumist ja analüüsi ning tegevust, mille eesmärk on päästesündmuste ärahoidmine ning
ohutegurite mõju vähendamine, siis ennetustöö mõistet seadus ei ava. PäästeS-i § 9 lg 2 p 6
1
kohaselt kantakse päästeinfosüsteemi eluaseme valdaja tuleohutusnõustamise ja tehtud
ennetustöö andmed. Siseministri 21. detsembri 2016. a määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi
asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ on täpsemini ette nähtud, millised
andmed infosüsteemi kantakse. Määruse § 6 lg 1 p 9 alusel kantakse infosüsteemi ohutusalase
nõustamise andmed ehk ohutusalase nõustamise käigus kogutud isikuandmed. Sellegipoolest,
kuna PäästeS ennetustöö mõistet ei ava, on küsitav, kas ja kuidas on ohutusalane nõustamine
seotud ennetustööga. Kuna päästeinfosüsteem sisaldab isikuandmeid, peab seadus olema
isikuandmete kogumise põhimõtetega kooskõlas ehk peab olema selge, mis eesmärgil, mis
ulatuses ja miks isikuandmeid kogutakse.
3. Teenistusrelva kasutamise regulatsioon ei vasta praktilisele vajadusele
PäästeS-i § 241 reguleerib vahetu sunni kasutamist. PäästeS-i § 241 lg 1 kohaselt on Päästeameti
päästeametnikul või tema korraldusel päästetöötajal lubatud kohaldada füüsilist jõudu,
erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Lõikes 2 on
loetletud erivahendid ja lõikes 3 on sätestatud, et Päästeameti teenistusrelvadeks on tulirelvad.
Kuigi PäästeS-i §-s 241 on sätestatud üldine alus vahetu sunni (s.o nii füüsilise jõu, erivahendite
kui ka teenistusrelvade kohaldamiseks) kasutamiseks, on teenistusrelva kasutamine eraldi
reguleeritud PäästeS-i §-s 25.
PäästeS-i § 25 lg 1 kohaselt võib Päästeameti päästeametnik demineerimistööl kanda ja
kasutada tulirelva ja lõhkematerjali plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja
lahingumoona hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö läbiviimisel. Tegemist on
eriregulatsiooniga, mis piiritleb päästeametnike õigust kasutada lõhkematerjali ja
teenistusrelva, ning lubab teenistusrelva kasutada vaid selles lõikes sätestatud juhtudel.
Demineerimistöö on pommiohu, lahingumoona ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus.
Arvestades maailmas suurenenud terrorismiohtu (plahvatused, eluohtlikud ründed elanike vastu
erineval viisil ja vahenditega) ja seda, et demineerimistööde tegemiseks kasutavad ja
transpordivad demineerijad lõhkematerjali, samuti arvestades viimastel aastatel suurenenud
pommiohu väljakutseid, on demineerimistöö oma olemuselt muutunud senisest veelgi
ohtlikumaks. Demineerijad peavad ka järjest rohkem arvestama olukordadega, kus
operatiivreageerimisel ei pruugi väljakutsetel kaasuda relvastatud politseiametnikud ja seega
tuleks võimaliku ründe korral olla valmis seda ise tõrjuma. Samuti on koostööl eriüksustega
ilmnenud ühe kitsaskohana rünnaku tõrjumisele orienteeritud reageerijate grupis olevate
demineerijate relvapuudus. Eeltoodust tulenevalt pidas Vabariigi Valitsus vajalikuks eraldada
2016. aasta riigieelarvest raha demineerijatele käsitulirelvade hankimiseks, et tagada
demineerimistööl demineerijate ohutus. Oluline on, et demineerijatel oleks võimekus
iseseisvalt tagada oma ohutus ja tõrjuda võimalikku ohtu, seal hulgas vajadusel ka tulirelvaga.
Praegu ei ole aga PäästeS-s selget õiguslikku alust, mis lubaks Päästeameti
demineerimiskeskuse päästeteenistujatel tulirelva kasutada olukorras, kus on vaja tõrjuda
vahetut ohtu elule või tervisele.
2
4. Asendusteenistuse läbimiseks Päästeametis tuleb asendusteenistujal läbida
tervisekontroll kaks korda
Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 59 lg 1 p 1 kohaselt võib asendusteenistuja
teenistuskoht olla asutuses, mis tegeleb päästesündmuse lahendamisega, ehk Päästeametis.
Selleks tuleb tal läbida vabatahtliku päästja I ja II astme õpe ning ta peab vastama vabatahtliku
päästja tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastamise eesmärk on tagada, et päästetööl osalevad
vaid need isikud, kelle tervis võimaldab tööülesandeid ohutult täita.
Vabatahtliku päästja tervisenõuded on sätestatud PäästeS-i §-des 34 ja 35. PäästeS-i § 35 lg 1
kohaselt peab vabatahtlikuks päästjaks saada soovija läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on
teha kindlaks PäästeS-i § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäirete puudumine. Vabatahtlikuks
päästjaks saada soovija ei pea tervisekontrolli läbima, kui tal on mootorsõidukijuhi
tervisetõend, mille kohaselt ei ole tervisekontrollist möödunud enam kui viis aastat.
Vahetult enne asendusteenistusse asumist läbib asendusteenistusse astuja aga tervisekontrolli
Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis, kus hinnatakse asendusteenistusse astuja
terviseseisundit, tehakse kohustuslikud analüüsid ja uuringud ning vajaduse korral suunatakse
ta lisauuringutele mõnda meditsiiniasutusse1. Kutsealuseid vaatavad Kaitseressursside Ameti
arstlikus komisjonis läbi kolm erialaarsti ja tehakse põhjalikud analüüsid2. See tähendab, et
Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis läbivad võimalikud asendusteenistujad
märkimisväärselt põhjalikuma kontrolli, kui hiljem PäästeS-i § 35 lg 1 alusel. Seega ei ole
tervise lisakontrolli PäästeS-i alusel vaja ning see on koormav nii asendusteenistujale kui ka
riigile.
5. Toitlustamise tagamise kohustus päästetööl või demineerimistööl on sätestatud
kaalutlusõiguseta
PäästeS-i § 47 sätestab Päästeametile kohustuse tagada üle nelja tunni kestva päästetöö või
demineerimistöö korral päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ning päästetööle rakendatud
füüsilisele isikule tasuta toitlustamise ja joogivee. Sätte eesmärk on tagada päästetöö või
demineerimistöö katkestuseta ja efektiivne läbiviimine. Samas tuleneb sätte sellisest
sõnastusest kohustus tagada toitlustus igal juhul, sõltumata vajadusest, kui päästetöö või
demineerimistöö kestab üle nelja tunni. Üle nelja tunni kestvaid sündmusi oli näiteks 2014.
aastal 1040, 2015. aastal 985, 206. aastal 966. Eesmärgipärasem on, kui päästetööde juhil on
õigus otsustada, kas toitlustuse organiseerimine on vajalik.
2. Sihtrühm
1
Täpsemalt vt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele
teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded” ja selle lisast 1.
2
Täpsema ülevaate tervisekontrollist leiab aadressilt https://www.kra.ee/arstlik-komisjon/.
3
Probleem 1: Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, muud riigiasutused ja isikud, kelle
valduses on võimalik info tulekahju tekkepõhjuste kohta.
Probleem 2: Päästeamet, avalikkus.
Probleem 3: Päästeametis demineerimistöid tegevad päästeametnikud ehk eridemineerijad.
Arvestades, et demineerimissündmuse3 lahendamisel võivad osaleda ka Politsei- ja
Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti töötajad, on mõjutatud sihtrühmadeks ka nimetatud
asutused.
Probleem 4: isikud, kes soovivad läbida asendusteenistuse Päästeametis, ja Päästeamet.
Laiemalt on sihtrühmaks perearstid, kuivõrd väheneb teostavate tervisekontrollide arv.
Probleem 5: Päästeamet, vabatahtlikud päästjad ja teised päästetööle kaasatud isikud.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
1. Päästeametil puudub seaduslik alus hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks
Eesmärk on anda seadusega Päästeametile pädevus hoonetulekahju tekkepõhjuse
väljaselgitamiseks, et Päästeamet saaks toimunud juhtumeid analüüsida ja senisest paremini
planeerida tulekahjusid ennetavaid tegevusi. Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine ei ole
riiklik järelevalve KorS-i mõistes, vaid tegemist on haldusmenetluse seaduse mõistes
menetlustoiminguga, millele ei pruugi järgneda riiklikku järelevalvet ega väärteomenetlust.
Õigusliku aluse olemasolu tagab õigusselguse ka eri ametkondadele ja koostööpartneritele,
kellel on selge, mis ulatuses Päästeamet tulekahjude menetlemisega tegeleb.
2. Ennetustöö sisu osas puudub õigusselgus
Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ennetustöö sisu (sealhulgas ennetustöö
tegevuste elluviimise) kohta. Ennetustöö täpne määratlemine on vajalik avalikkusele, et oleks
üheselt mõistetav, mida ennetustöö raames tehakse ja miks andmeid kogutakse.
3. Teenistusrelva kasutamise regulatsioon ei vasta praktilisele vajadusele
Kavandatava muudatuse põhieesmärk on tagada demineerimistööl demineerijate ohutus.
Selleks tuleks seaduses tulirelva kasutamise aluseid muuta ja/või täiendada nii, et
demineerijatel oleks õigus tulirelva kasutada ka selleks, et tõrjuda vahetut ohtu elule või
tervisele.
4. Asendusteenistuse läbimiseks Päästeametis tuleb asendusteenistujal läbida
tervisekontroll kaks korda
Kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust, kaotades topelt
tervisekontroll. Muudatuse tulemusena oleks ka Kaitseressursside Ameti väljastatud
tervisetõendiga võimalik tõendada asendusteenistuja terviseseisundit päästetöö tegemiseks.
3
PäästS-i § 3 lg 12 kohaselt on demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses pommiohu, lahingumoona ohu ja
plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus.
4
5. Toitlustamise tagamise kohustus päästetööl või demineerimistööl on sätestatud
kaalutlusõiguseta
Kavandatava muudatuse eesmärk on anda päästetööde juhile õigus otsustada, kas päästetöö või
demineerimistöö efektiivseks elluviimiseks on vaja toitlustamine organiseerida või mitte.
Muudatuse tulemusena tagaks Päästeamet järjestikku üle nelja tunni kestva päästetöö või
demineerimistöö korral päästeteenistujale ja päästesündmusele rakendatud isikutele
päästetööde juhi otsusel tasuta toitlustamise ja joogivee, kui see on vajalik sündmuse
katkematuks lahendamiseks.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas
sisejulgeoleku ja päästega seotud tegevuste korraldamine.
PäästeS sätestab päästeasutuse ülesanded, korralduse ja õigused, Kaitseväe ja Kaitseliidu
kaasamise päästeasutuse ülesannete täitmisse ning päästeasutuse tegevuses vabatahtlikkuse
alusel osalevate isikute õigused ja kohustused.
Relvaseaduse kohaselt on teenistusrelv relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu
teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele
teenistusülesannete täitmise tagamiseks.
Siseministri 18.10.2017 määruses nr 40 „Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade,
nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord“ nähakse ette avalikku
võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning
kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja
teenistusülesannete täitmiseks seadusega sätestatud teenistusrelvade liigid, teenistusrelvade ja
nende laskemoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord.
Siseministri 15.02.2011 määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas
füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ nähakse muuhulgas ette
tervisekontrolli kord. Rakendusakti lisas nr 3 on toodud ka nõutud tervisetõendi vorm ja lisas
nr 2 tervisekontrolli kaart.
KorS-s on sätestatud vahetu sunni kohaldamise pädevus ja lubatavus, samuti tulirelva
kasutamise regulatsioon.
KVTS sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende
õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelaste suhtes
rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja
distsiplinaarmenetluse korra.
5
Siseturvalisuse Arengukava 2015–20204 programmi „Tõhusa päästevõimekuse tagamine
aastateks 2015–2019“ eesmärgid on muu hulgas valdkondlike õigusaktide uuendamine, et
tagada päästesündmustele reageerivatele ametkondadele piisavad ja tõhusad
sekkumisvõimalused. Programm „Sisejulgeoleku suurendamine“ seab eesmärgiks võimekuste
edendamist, mis tagaksid inimeste ohutuse demineerimistööl ja lõhkematerjalide
transportimisel. Sama eesmärk on seatud ka Riigikaitse arengukava 2017–2026 (edaspidi
RKAK) ja selle rakendusplaanis.
5. Tehtud uuringud
Päästeameti analüüs „Päästeameti finantseerimise mõju tõhusa päästevõimekuse tagamisele,
sealhulgas organisatsiooni jätkusuutlikkusele“.5
Liis Seisoneni magistritöö „Päästeameti poolt läbiviidavate kodukülastuste õiguslik
määratlus“. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn 2016.6
6. Kaasatud osalised
Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamisele kaasati Päästeamet.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
avalikkuse teavitamine JAH
rahastuse suurendamine EI
mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH
säilitamine
senise regulatsiooni parem rakendamine JAH
muu (palun täpsusta) EI
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
4
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
5
Vt ka päästeameti finantsilise jätkusuutlikkuse kohta tehtud uuringu tulemusi aadressilt
https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/uuring-tanane-paasteteenistuse-rahastus-pole-jatkusuutlik.
6
Arvutivõrgus kättesaadav aadressil
https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:8udI5r6aDKcJ:https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php%3FDLI
D%3D6230%26t%3D1+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee.
6
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine
Olemasoleva olukorra säilitamisega ei muutu Päästeameti roll hoonetulekahjude tekkepõhjuste
väljaselgitamisel. Andmete kogumine oleks endiselt Päästeameti jaoks keeruline ja
informatsioon tulekahjude tekkepõhjuste osas puudulik. Puudulike andmete alusel ei ole
võimalik teha korrektseid järeldusi ja Päästeameti tulekahjusid ennetav tegevus ei pruugi täita
seatud eesmärki.
Mitte midagi tegemise korral jääks endiselt arusaamatuks ennetustöö sisu. Olemasolev
regulatsioon sätestab, et ennetustöö on päästesündmuse ennetamine – taoline sõnastus ei ava
ennetustöö ulatust ega eesmärki ning võimaldaks ka edaspidi väga laia tõlgendust. Samuti jääks
selgusetuks seos ennetustöö ja isikuandmete kogumise vahel.
Olemasoleva olukorra säilitamine ei lahendaks ka probleemi seoses demineerijate relva
kasutamise õigusega. Mitte midagi tegemise korral jätkuks olukord, kus demineerijad saaksid
relva kasutada vaid PäästeS-i § 25 lg-s 1 nimetatud juhtudel. Sellisel juhul ei oleks töö sisust
lähtudes põhjendatud ka käsitulirelva (püstoli või revolvri) omamine ja kasutamine, kuna
praegu mõeldakse PäästeS-i § 25 lg-s 1 nimetatud juhtudel tulirelva all snaiperpüssi, mida
kasutatakse lõhkematerjali distantsilt hävitamiseks. Kui säilitada olemasolev olukord, jääks küll
alati võimalus õigusvastase ründe korral tugineda karistusõigusest tulenevale hädakaitse
argumendile (ja kasutada enese kaitseks praegu lõhkamistööl lubatud tulirelva), kuid
Päästeamet pelgalt sellist lahendust ei soosi. Päästeamet on toonud esile, et selline lahendus ei
võimalda lahendada teenistuskohustuste täitmisel tekkinud olukorda adekvaatselt. Hädakaitse
välistab küll kriminaalmenetluses teo õigusvastasuse, kuid selle, kas isik on süüdi või mitte, kas
ta ületas hädakaitse piire või mitte, otsustab kokkuvõttes siiski kohus. Eeltoodu põhjal leiti, et
olemasoleva olukorra säilitamine ei ole hea lahendus ja tulirelvade kasutamise kohta
teenistusülesannete täitmisel tuleb tagada suurem õigusselgus.
Kui jätta PäästeS-s muutmata asendusteenistuja tervisekontrolli nõuded, jätkub olukord, kus
asendusteenistuja peab läbima tervisekontrolli kaks korda. Seega jätkub riigi raha
ebaotstarbekas kasutamine ja aja inimestele arusaamatu kulutamine erinevates
meditsiiniasutustes.
Olemasoleva olukorra säilimisel kulutab Päästeamet jätkuvalt raha toitlustamise tagamiseks
juhtudel, kus toitlustamise tagamine ei ole päästetöö jätkuvaks läbiviimiseks vajalik. See
tähendab, et jätkub riigi ressursside ebaefektiivne kasutamine.
Avalikkuse teavitamine
Tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamisega seoses on Päästeamet partneritega suhelnud ja
otsinud andmete vahetamiseks eri võimalusi. Siiani pole see toiminud, kuivõrd viidatakse, et
konkreetne õiguslik alus andmete kogumiseks puudub. Seega ei saa probleemi lahenduseks
pidada avalikkuse teavitamist.
Avalikkuse teavitamine ennetustöö sisust on kindlasti vajalik, et avalikkus mõistaks, milles
ennetustöö seisneb, milliseid tegevusi see hõlmab ning milliseid andmeid selle käigus
kogutakse ja milleks neid kasutatakse. Samas ei taga teavitustegevus õigusselgust, vaid alus
koguda isikuandmeid peab olema sätestatud seaduses.
7
Avalikkuse teavitamine ei lahenda probleemi seoses demineerijate teenistusrelvade
kasutamisega. Tagada tuleb õigusselgus, millistes olukordades ja millise tulirelva kasutamine
on demineerijatel lubatud.
Asendusteenistusse asumisel ei taga nimetatud lahendus samuti soovitud eesmärki, kuivõrd isik
peab ikkagi läbima tervisekontrolli kaks korda.
Avalikkuse teavitamine ei muuda seadusest tulenevat kohustust tagada üle nelja tunni kestva
päästetöö või demineerimistöö korral toitlustus. See tähendab, et Päästetööde juhil ei teki ka
avalikkuse teavitamisel õigust jätta toitlustus tellimata.
Rahastuse suurendamine
Rahastuse suurendamine ei lahenda VTK-s nimetatud probleeme. Kõik nimetatud probleemid
on õiguslikud, st puudub konkreetne õiguslik alus millegi tegemiseks või on tegemist topelt
reguleerimisega, mis seab inimesele liigse kohustuse.
Senise regulatsiooni parem rakendamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine ei lahenda VTK-s kirjeldatud probleeme, kuivõrd
probleemid tulenevadki senise regulatsiooni puudulikkusest. Samuti ei võimalda senine
regulatsioon tõlgendusi, mis aitaksid probleeme lahendada.
Kuna hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine pole seaduses Päästeameti ülesandena
sätestatud, pole kodanikel ega asutustel kohustust Päästeametile andmeid jagada ja selles osas
koostööd teha. Päästeamet on üritanud probleemi lahendada, tuginedes olemasolevatele
normidele, kuid praktikas pole see töötanud.
Samuti ei saa senist regulatsiooni paremini rakendada seoses ennetustöö mõiste sisustamisega.
Kuigi seaduses on sätestatud, et ennetustöö andmed kantakse samuti päästeinfosüsteemi
(s.t ennetustöö raames kogutakse andmeid, sh isikuandmeid), on ennetustöö Päästeameti
ülesandena sisustamata. Kui päästetöö ja demineerimistöö sisu on seaduses avatud ja nende
ülesannete raames on Päästeameti tegevus arusaadav, siis ennetustöö suhtes olemasolev
regulatsioon paremat rakendamist, mis tooks õigusselguse, ei võimalda.
Senise regulatsiooni paremat rakendamist kaaluti ühe võimaliku mitteregulatiivse lahendusena
ka seoses demineerijate õigusega kasutada relva. Kuna PäästeS-i § 25 lg 1 piiritleb aga
konkreetsed juhud, millal võib päästeametnik kanda ja kasutada tulirelva, ei võimalda praegune
regulatsioon probleemi lahendamiseks paremat tõlgendust. Relva kasutamise kohta tuleb
tagada õigusselgus ehk peab olema selge, millistes olukordades ja millise tulirelva kasutamine
on lubatud. Tulirelva (teenistusrelva) kasutamine on eraldi reguleeritud näiteks
vangistusseaduses, turvaseaduses, tolliseaduses, abipolitseiniku seaduses, jahiseaduses jne.
Relva kasutamise alused seaduseti küll erinevad (nt vahetu sunni raames; hädakaitses; kui ohus
on inimese elu või tervis), aga need (ja võimalikud erisused tulirelva kasutamisel) on siiski
selgelt seadustes välja toodud.
Senist regulatsiooni pole võimalik paremini rakendada ka päästeasutusse asendusteenistusse
asumise korral, kuivõrd kehtiv regulatsioon näeb ette, et vabatahtlikuks päästjaks saada soovija
ei pea tervisekontrolli läbima vaid sel juhul, kui tal on mootorsõidukijuhi tervisetõend (mille
kohaselt ei ole tervisekontrollist möödunud enam kui viis aastat). Senine regulatsioon ei
8
võimalda teisi tõlgendusi, mistõttu pole võimalik soovitud eesmärki saavutada õigusaktis
asjakohase muudatuse tegemiseta.
PäästeS sätestab selgelt, et Päästeamet peab tagama üle nelja tunni kestva päästetöö või
demineerimistöö korral päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ning päästetööle rakendatud
füüsilisele isikule tasuta toitlustamise ja joogivee, sõltumata muudest tingimustest.
Regulatsiooni selline sõnastus ei võimalda kohustust teisiti tõlgendada ja päästetööde juhil ei
ole võimalik toitlustamise korraldamisest seadust rikkumata loobuda.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Mitteregulatiivsete lahenduste sobivuse analüüsist järeldus, et ükski lahendus ei võimalda
soovitud tulemusi saavutada. VTK-s nimetatud probleemid on seotud kehtiva regulatsiooni
puudulikkusega või regulatsiooni sõnastusega, mis ei võimalda probleemide lahendamiseks
paremaid tõlgendusi.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või
on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida
Seaduseelnõu koostamisel ei ole kavas teiste riikide praktikat põhjalikult analüüsida. VTK
väljatöötamisel hinnati Soome päästeseadust7, mis sätestab kes uurib tulekahju tekkepõhjuseid,
mis on tulekahju uurimise eesmärk ja milliseid toimingud uurimine hõlmab; samuti hinnati,
kuidas on reguleeritud isikute kaasamine ja kaasamise hüvitamine.
Märkida tuleb, et päästeasutuste ülesanded on riigiti väga erinevad, näiteks ei ole välisriikide
praktikas näidet, kus päästeasutus teeb demineerimistöid (välisriikides teevad demineerimistöid
nii politsei- kui ka sõjaväeasutused, kelle demineerijate baasvarustusse kuuluvad
individuaalsed tulirelvad). Demineerimistöid ja asendusteenistust puudutavad sätted on sageli
üldsõnalised ning täpne info ei ole avalikult kättesaadav, mistõttu ei anna õigusaktide
võrdlemine soovitud lisandväärtust.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
1. Päästeametil puudub seaduslik alus hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja
selle käigus vajalike andmete kogumiseks
7
Soome päästeseadus. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil
http://www.finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2011/en20110379.pdf.
9
VTK koostajad näevad lahendusena PäästeS-s Päästeameti ülesandeid täiendada ja lisada sinna
ka ülesanne selgitada välja hoonetulekahju tekkepõhjus. Sel moel on Päästeametil pädevus
hoonetulekahjude tekkepõhjuseid uurida, sh õigus ka vajalikku infot saada, et seadusega talle
pandud ülesannet täita.
2. Ennetustöö sisu osas puudub õigusselgus
Selleks, et tagada õigusselgus ennetustöö sisu kohta, tuleks PäästeS-s avada ennetustöö mõiste.
Kuivõrd praegu on olulised PäästeS-s kasutatavad mõisted avatud PäästeS §-s 3, sealhulgas
näiteks päästetöö sisu ja demineerimistöö sisu, on mõistlik ennetustöö mõiste avada samuti
nimetatud paragrahvis.
3. Teenistusrelva kasutamise regulatsioon ei vasta praktilisele vajadusele
VTK koostajate arvates on esmalt oluline, et PäästeS-s oleks selgelt sätestatud, et Päästeameti
päästeametnikul on lubatud tulirelva kanda ja kasutada vaid demineerimistööl (sealhulgas
demineerimistööalasel õppetööl). See tähendab, et tulirelva kandmine ja kasutamine
välistatakse olukordades, kus seda pole kanda ja kasutada vaja. Selleks, et lahendada probleem
seoses tulirelva kasutamise õigusega olukorras, kus esineb vahetu oht elule või tervisele, pakuti
arutelude käigus välja kolm regulatiivset lahendust.
Üheks võimalikuks lahenduseks peeti viidata PäästeS-s KorS-le. Näiteks, tolliseaduses on
tulirelva kasutamine vahetu sunni raames eraldi reguleeritud: seaduses on sätestatud tulirelva
kandmise ja kasutamise õigus ning viide KorS-i §-le 81. KorS-i § 81 lg-d 1 ja 2 reguleerivad
tulirelva kasutamist kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Esimesel lõikel on iseseisev tähendus asjade
ja loomade suhtes tulirelva kohaldamisel ning teise lõikega reguleeritakse tulirelvade
kasutamine isiku suhtes. Selleks, et tulirelva isiku suhtes kasutada, peavad korraga olema
täidetud lõikes esitatud üldised alused ja nendele peab lisanduma punktides 1–3 nimetatud
olukord, mil ametnik võib tulirelva kasutada. Need olukorrad on kronoloogilises järjekorras
loetletuna järgmised: kuritegu tõrjuda, tõkestada või isik kinni pidada8. Kusjuures tähendab
loetelus nimetatud viimane olukord sekkumist vaid kriminaalmenetlust tagava vahendina.
Päästeameti pädevuses ei ole tõkestada kuritegusid ega näiteks kinni pidada kahtlustatavaid,
süüdistatavaid või süüdimõistetud isikuid. Kuivõrd VTK koostajad ei poolda Päästeameti
pädevuse laiendamist, ei saa VTK koostajate arvates probleemi lahendada samamoodi
tolliseaduses toodud regulatsiooniga.
VTK koostajate arvates oleks parim lahendus seadust täiendada, tuues välja, et relva kasutamine
on lubatud ka sellises olukorras, kus ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole teisiti võimalik
kõrvaldada ning ohu laad õigustab relva kasutamist. Sellisel juhul oleks VTK-s nimetatud
eesmärk täidetud, kuivõrd demineerijad saaksid enda ohutuse tagamiseks (s.t olukorras, kus
nende elu või tervis on ohus) relva kasutada.
Kolmanda lahendusena pakuti arutelude käigus ka välja PäästeS-s deklaratiivselt sätestada, et
päästeametnik võib demineerimistööl tulirelva kasutada ka hädakaitses, seejuures hädakaitse
piire ületamata. Analoogne regulatsioon on olemas abipolitseiniku seaduse §-s 35. Samas, kui
ka taolist sätet eriseaduses pole, ei välista see iseenesest õigust hädakaitsele. Õigus hädakaitsele
8
Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017). Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
10
tuleneb igal juhul KarS-i §-st 28. Kuivõrd vaid hädakaitsele tuginemist probleemi
lahendamiseks arutelude käigus ei pooldatud (vt eespool mitteregulatiivsete lahenduste
analüüsi) ja õigus hädakaitsele on KarS-s reguleeritud, pole mõistlik ega vajalik PäästeS
selliselt täiendada.
4. Asendusteenistusse läbimiseks Päästeametis tuleb asendusteenistujal läbida
tervisekontroll kaks korda
VTK koostajate arvates on üks võimalus PäästeS-s sätestada, et vabatahtlikuks päästjaks
soovija ei pea tervisekontrolli läbima ka sel juhul, kui talle on Kaitseressursside Ameti arstlik
komisjon väljastanud otsuse kaitseväeteenistuskohustuslase terviseseisundi vastavuse kohta
(mille tervisekontrollist ei ole möödunud enam kui viis aastat). See tähendab, et PäästeS-i § 35
lõiget 1 tuleb täiendada ja lisada sinna ka eeltoodud erisus. Samuti tuleb täiendada sellisel juhul
PäästeS-i § 35 lg 5 alusel kehtestatud rakendusakti.
Teine võimalus on võimalikud erisused, mil tervisekontrolli ei pea läbima, reguleerida
määruses. Sellisel juhul tuleks seaduses sätestada, et tervisekontrolli ei pea läbima, kui
vabatahtlikul päästjal on olemas kehtiv ja nõuetekohane tervisetõend. Täpsed nõuded
tervisetõendile kehtestaks valdkonna eest vastutav minister. PäästeS-i § 35 lg-s 5 on
volitusnorm, mis sätestab, et vabatahtliku päästja tervisekontrolli korra, tervisetõendi sisu ja
vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mõistlik oleks sellisel
juhul tervisetõendile kehtestatavad nõuded reguleerida nimetatud rakendusaktis. VTK
koostamisel kaaluti mõlemat võimalust, kuid pigem eelistavad VTK koostajad teist võimalust,
mis võimaldab viia tehnilised üksikasjad rakendusakti. Ka on rakendusakti muudatust võimalik
kiiremini menetleda, kui muutub näiteks arstliku komisjoni nimi või komisjonis tehtava
läbivaatuse sisu.
5. Toitlustamise tagamise kohustus päästetööl või demineerimistööl on sätestatud
kaalutlusõiguseta
Võimalik lahendus on sätestada seaduses, et Päästeamet tagab järjestikku üle nelja tunni kestva
päästetöö või demineerimistöö korral päästeteenistujale ja päästesündmusele rakendatud
isikutele tasuta toitlustamise ja joogivee päästetöö juhi otsusel vaid juhul, kui see on vajalik
sündmuse katkematuks lahendamiseks. Täpsem toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise
ulatus ja kord (sh lubatud toitlustuskulude ülempiir) sätestatakse jätkuvalt Vabariigi Valitsuse
määrusega, täpsed juhised päästetööde juhile (kuidas toitlustust organiseerida ja millega peab
päästetööde juht toitlustust organiseerides arvestama) määratakse Päästeameti peadirektori
käskkirja ja muude Päästeameti siseste töökordadega.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseaduse ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Kavandatavad muudatused pole puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse
normidega. Kavandatava regulatsiooni kehtestamisest ei tule rahvusvahelistele
11
organisatsioonidele, Euroopa Liidu institutsioonidele või mõne rahvusvahelise instrumendi
osalisriikidele teada anda ega nendelt sellekohast nõusolekut küsida.
V. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõju
11.1. Kavandatav muudatus 1 – hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine on
Päästeameti ülesanne
Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: sihtrühmaks on Päästeamet, kus töötab u 2200 töötajat,
sh (tule-)ohutuse järelevalvega on seotud 104 inimest (koos osakonna ja büroode juhatajatega).
Muu hulgas kuulub nende tööülesannete hulka kõigi tulekahjudega seotud väljakutsete
statistiliste alusandmete ja teabekorje, et plaanida juhtimisteenust ning mitmesugust tegevust
ohutusjärelevalve ja ennetustöö valdkonnas; samuti osaletakse asjatundjana politseimenetlustes
KrMS-i mõistes.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju kirjeldus: Muudatus ei mõjuta Päästeameti töökorraldust ja ülesandeid. Juba praegu
selgitab Päästeamet välja hoonetulekahju tekkepõhjuseid, omades selleks vastavat struktuuri ja
töötajaid. Muudatuse tulemusel saab Päästeamet viidata konkreetsele õiguslikule alusele, et
tulekahju väljaselgitamiseks andmeid koguda ja ennetustööd planeerida. Senine töökorraldus
ja koostöö asjassepuutuvate asutuste ning isikutega muutub selgemaks ja kiiremaks.
Mõju ulatus: väike, sest sihtgrupi tegevus varasemaga võrreldes ei muutu.
Mõju avaldumise sagedus: võrreldes praegusega ei muutu. Näiteks oli Eestis 2016. aastal
1400 hoonetulekahju. Ohutusjärelevalve ametnikud viisid 2016. aastal läbi kokku
1470 järelevalvetoimingut nii tulekahjude tekkepõhjuse kindlakstegemiseks kui ka
tuleohutusnõuete rikkumise tuvastamiseks ja reaalse ohu kõrvaldamiseks. Toimingute arv aga
õigusliku aluse lisamisega ei muutu.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja positiivne.
Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: riigiasutused ja isikud, kelle valduses olevat infot on
võimalik kasutada tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.
Mõju valdkond: mõju asutuste töökorraldusele, sh andmete edastamisele.
Mõju kirjeldus: Muudatusega luuakse õiguslik alus Päästeametile hoonetulekahju tekkepõhjuse
väljaselgitamiseks. Seega on Päästeametil alus vajalikke andmeid haldusmenetluse raames
asutustelt ja isikutelt küsida.
Mõju ulatus: keskmine. Tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamiseks kogutakse infot ka
praegu. Muudatuse tulemusel väheneb juhtumite arv, kus Päästeametile infot ei jagata või
12
takistatakse andmete kogumist. Ehk peaaegu poolte (u 40%) järelevalvetoimingute tegemine
lihtsustub, kuna osalistel on selgus, mis andmeid ja mis eesmärgil peab edastama.
Mõju avaldumise sagedus: väike.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.
11.2. Kavandatav muudatus – ennetustöö mõiste sisustamine
Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: Päästeamet, väike
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju kirjeldus: Muudatus võib mõjutada Päästeameti töökorraldust ja ülesandeid. Juba praegu
viib Päästeamet läbi ennetustegevusi, omades selleks vastavat struktuuri ja töötajaid, kuid
muudatuse järgselt muutub tööülesannete piiritlemine ja ennetustöö raames tehtavad tegevused
selgemaks.
Mõju ulatus: väike. Tule- ja veeõnnetuste ennetamisega tegeleb Päästeametis ennetustöö
osakond. Muudatusega Päästeameti struktuur ei muutu ega kaasne töökorralduse muudatusi.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Ligi kaks kolmandikku Päästeameti igapäevategevusest on
ennetava iseloomuga. Sagedus ei muutu, pigem peaks paranema ennetustöö kvaliteet.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne, kuivõrd
ennetustöö sisustamine muutub Päästeametis selgemaks.
Mõju sihtrühm 2: avalikkus
Mõju valdkond: sotsiaalne
Mõju kirjeldus. Muudatusega tagatakse õigusselgus ennetustöö raames tehtavate tegevuste ja
andmete töötlemise kohta. See tähendab, et avalikkusele on ennetustöö sisu ja päästeametnike
töö eesmärki võimalik paremini selgitada, sealhulgas on võimalik paremini põhjendada, miks
mingeid andmeid ennetustöö raames kogutakse ja kuidas selline tegevus muudab elukeskkonda
turvalisemaks.
Mõju ulatus: väike. Näiteks osales 2016. aastal Päästeameti tehtud ohutuskoolitustel
62 931 inimest, mis teeb 4,6% Eesti elanikkonnast, tuleohutusalaseid nõustamisi tehti
17 071 korral, mis katab 2,7% Eestis asuvaist eluruumidest.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kuigi ohutuskoolitusi ja kodunõustamisi tehakse iga päev,
puutuvad elanikud neist ühe või teisega kokku pigem ühekordselt. Näiteks, 2017. aastal tehtud
17 795 kodunõustamisest oli korduskülastusi ehk järelkontrolle vaid 200 ehk see mõjutas
1,1% sihtgruppi.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
13
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne, kuivõrd
ennetustöö sisu selgitamine avalikkusele on senisest arusaadavam.
11.3. Kavandatav muudatus – tulirelva kasutamise õigus demineerimistööl, et tõrjuda
vahetut ohtu elule või tervisele
Mõju sihtrühm ja selle suurus: Päästeameti demineerijad (demineerimiskeskuse
isikkoosseisus on 81 inimest)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuse töökorraldusele
Mõju kirjeldus: Muudatus mõjutab Päästeameti Demineerimiskeskuse töökorraldust ja
töötajate väljaõpet. Varem on demineerimistööl kasutatavad suurekaliibriline snaiperpüss ja
veekahur, st püstoleid või revolvreid ei ole kasutatud. Uute tulirelvade kasutuselevõtuks on vaja
asutuse sees reguleerida relvade kasutamise, hoiustamise ja hooldamise tingimused ning
koolitada sel teemal ka töötajaid.
Mõju ulatus: keskmine. Muudatusega kaasneb PÄA Demineerimiskeskuse töökorralduse
muutmine, st tuleb kehtestada uued töökorrad ja tagada nende tutvustamine töötajatele. Samuti
tuleb tagada demineerijatele relvakoolitus ja relvade hoiustamise tingimused. Muudatus
puudutab kõiki PÄA Demineerimiskeskuse 81 töötajat.
Mõju avaldumise sagedus: väike. PÄA Demineerimiskeskuse töötajad ei kasuta teenistusrelva
iga päev teenistuskohustusi täites. Teenistusrelv võetakse kaasa sündmuse ohtlikkuse alusel,
näiteks lõhkemoona veole või eriotstarbelistele demineerimistöödele. Kuna see teave pole
avalik, siinses VTK-s seda täpsemalt ei selgitata.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. PÄA Demineerimiskeskuse teenistujatele tagatakse vajalik
väljaõpe ning selle tulemusel väheneb oht teenistujate elule ja tervisele
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline. Sihtrühm on väike, aga
muudatuse tulemusel on Päästeameti Demineerimiskeskuse teenistujatel võimalik end
rünnaku korral kaitsta.
11.4. Kavandatav muudatus – päästeasutusse asendusteenistusse asumisel on lubatud
tervisekontroll läbida ka kaitseväeteenistuse tervisetõendi alusel
Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: mõju sihtrühmaks on need asendusteenistujad, kes soovivad
asendusteenistust läbida päästeasutuses. Hinnanguliselt on Päästeametis võimalik ajateenistust
läbida 66 kutsealusel aastas. Kokku võetakse aastas ajateenistusse 3200 noort. Seega on
sihtgrupi suurus väike, kuna muudatusest mõjutatuid on vähem kui 5%.
Mõju kirjeldus: Muudatus puudutab seda, kuidas ja kus asendusteenistuja läbib teenistusse
astumisel tervisekontrolli. Seaduse praeguse redaktsiooni kohaselt peab asendusteenistuja
läbima tervisekontrolli nii KVTS-i kui ka PäästeS-i alusel, mis tähendab, et mõjutatud peavad
14
läbima tervisekontrolli kaks korda. Muudatuse tulemusel väheneb tervisekontrollide arv,
s.t asendusteenistuja läbib tervisekontrolli vaid ühe korra.
Mõju ulatus ja sagedus: Tervisekontrolli läbivad asendusteenistujad teenistusse astumisel.
Muudatuse tulemusel peavad nad tervisekontrolli läbima endise kahe asemel ühe korra. Kuna
mõju on ühekordne, siis on mõju sagedus kokkuvõtlikult väike ja sellega ei kaasne
kohanemisraskusi.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Muudatusega kaotatakse topelt tervisekontroll.
Asendusteenistujad peavad endiselt läbima tervisekontrolli, et tõendada oma füüsilist sobivust
ja tervisehädade puudumist – need on päästevaldkonnas töötamise eeldused.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiive.
Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: perearstid, kes hindavad asendusteenistuja tervislikku
seisundit ning väljastavad vastava tervisetõendi. VTK kirjutamise hetkel on Eestis Eesti
Tervisearengu Instituudi andmetel 934 perearsti. Keskmiselt on ühe perearsti nimistus
1690 patsienti. Kui kehtiva korra kohaselt kõik võimalikud 66 asendusteenistuslast läbiksid
tervisekontrolli, siis oleks perearstide koormus ikkagi vähem kui 5%[1] sihtgrupist, ehk
sihtrühma suurus oleks väike.
Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel teevad perearstid aastas 66 visiiti vähem, kuna
asendusteenistujad ei pea asendusteenistusse astumisel nende juurde uuesti kontrolli tulema.
Perearstide rahastamist muudatus ei mõjuta, kuna perearst saab pearaha perearsti nimistusse
kantute arvu, mitte visiitide arvu järgi. St, et perearsti tegevus haiguste ennetamisel,
diagnoosimisel ja ravimisel, retseptide, töövõimetuslehtede ja teiste meditsiinidokumentide
väljastamine, suunamisel eriarsti konsultatsioonile ja edasisele ravile haiglasse kaetakse
pearahast ning pearaha annab haigekassa. Teisalt saavad perearstid hoida kokku
tervisekontrolliks kuluvat aega, mida nad saavad kasutada teiste patsientide heaks, mis
tähendab, et muudatusel on positiivne mõju perearstide töökorraldusele.
Mõju ulatus on väike, sest kohanemisraskusi muudatusega ei kaasne. Nimelt ei ole ka praegu
perearstidel võimalik ette näha, mitu asendusteenistujat võiks aastas nende poole pöörduda.
Mõju avaldamise sagedus: väike, kuna asendusteenistusse astujaid on vähe ja võimalike
visiitide arv on vähem kui 5%.
Ebasoovitavate mõjude risk: puudub, kuna asendusteenistuslased läbivad asendusteenistuse
elukohajärgses komandos. See tähendab, et teenistuse lõppemisega ei kaasne automaatselt
elukoha muutumine ja sellega seoses perearsti vahetamine.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on kokkuvõttes väike.
11.5. Kavandatav muudatus – toitlustamise korraldamine päästetööl või
demineerimistööl sätestatakse päästetööde juhi otsusega
[1] (66 / (934 × 1690) × 100 = <5%)
15
Mõju sihtrühm ja selle suurus: sihtrühmaks on Päästeamet ja päästesündmusele kaasatud
isikud. Suurematele päästesündmusele võib korraga olla kaasatud mitukümmend kuni mitusada
isikut.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuse töökorraldusele.
Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tekib päästetööde juhil võimalus kaaluda, kas, millal ja
millisel viisil on otstarbekas korraldada päästesündmusele rakendatud isikutele toitlustamist.
Praegu tagatakse üle nelja tunni toimuva sündmuse korral toitlustamise ja joogivee kulud kuni
15 eurot isiku kohta iga päästetööl osaletud 24 tunni kohta. See tähendab, et isikuid
toitlustatakse 24 tunni jooksul kolme suurema ja kahe väiksema toidukorraga. Muudatuse
tulemusel otsustab toitlustamise sageduse päästetööde juht olukorrast lähtuvalt, mis võimaldab
kasutada Päästeameti ressursse otstarbekamalt.
Mõju ulatus on väike, samas muutub sihtgrupi tegevus varasemaga võrreldes otstarbekamaks.
See tähendab, et päästetööde juht ei pea toitlustust korraldama kohe nelja tunni möödumisel,
kui selleks puudub vajadus, samuti on tal võimalik päästesündmuse kulgemise eripärast
lähtuvalt toitlustamist praktilisemalt lahendada. Samas kehtestatakse Päästeameti siseselt
selged juhised, mis aitaksid päästetööde juhil toitlustamist korraldada viisil, et muudatus ei
mõjutaks isikute füüsilist võimekust päästesündmust lahendada.
Mõju avaldumise sagedus. Aastas toimub Eestis u 1000 pääste- või demineerimisega seotud
sündmust, mille lahendamine kestab rohkem kui 4 tundi. Arvestades kogusündmuste mahtu
(aastas toimub u 26 000 päästesündmust), siis on mõju avaldamise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Muudatusega võib kaasneda nende päästetöötajate ja
kaasatud isikute rahulolematus, kes on harjunud, et nelja tunni möödumisel tagab Päästeamet
päästetööl toitlustamise. Samas on võimalik ebasoovitava mõju riski maandada hea
selgitustööga.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on kokkuvõttes väike.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatus ei mõjuta ettevõtete halduskoormust. Kodanike halduskoormus pigem väheneb.
Näiteks väheneb asendusteenistuja halduskoormus, kuna, kui tal on Kaitseressursside Ameti
arstliku komisjoni poolt väljastatud otsus terviseseisundi vastavusest
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ei pea ta enam pöörduma perearsti poole, et
talle väljastataks tasu eest tervisetõend.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
16
Hoonetulekahjude põhjuste väljaselgitamisel ja ennetustöö täpsustamisel ei kaasne
Päästeametile ega partneritele kulusid. Päästeametis on tuleohutuse ja ennetusega tegelevad
struktuurid olemas ja muudatusega ei kaasne vajadust värvata uusi töötajaid ega muutu
olemasolevate töötajate tööülesanded. Muudatusega kaasneb kaudne tulu, kui suudetakse
täpsemini välja selgitada hoonetulekahjude tekkepõhjused ja paremini (ressursisäästlikumalt)
planeerida ennetustegevust.
Samuti on juba riigieelarvest eraldatud raha demineerijatele tulirelvade soetamiseks ja
hoiustamiseks. Demineerijate koolitamine (väljaõpe ja ohutuskoolitus) kaetakse Päästeametile
töötajate koolitamiseks eraldatud rahast.
Muudatusega kaotada tervise topeltkontrolli nõue (asendusteenistusse astumisel) ja kohustus
igal enam kui neli tundi kestval päästesündmusel toitlustada päästeteenistujaid ja
päästesündmusele rakendatud isikuid ei kaasne kulusid, vaid ressursside senisest otstarbekama
kasutusega jäetakse ebamõistlikud kulutused tegemata. Nimelt ei pea asendusteenistuja läbima
kahte tervisekontrolli, mis säästab perearstide tööaega u 66 visiidi võrra aastas; samuti on
päästetööde juhil võimalik jätta ebamõistlik toitlustamine korraldamata.
14. Edasine mõjude analüüs
Olulise mõjuga muudatused on VTK koostajatel kavas avada eelnõu seletuskirjas. Eraldi
analüüse ei ole esialgu plaanis koostada.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise
×
tervikseadus seaduse struktuuris
15.3. Selgitus Muudatuste maht ei eelda seaduse uue tervikteksti väljatöötamist.
16. Puudutatud õigusaktid, mida edaspidi on vaja muuta
PäästeS ja PäästeS rakendusaktid
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
Eelnõu koostamise käigus kaasatakse eelnõus käsitletavate teemade alusel järgmised
huvirühmad: Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning
Kaitseministeerium.
Huvirühmadega on kavas kohtuda 2018. aasta I poolel, et II poolaastal keskenduda
seadusmuudatuste lõplikule valmimisele.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
17
Täiendavat mõjuanalüüsi ei plaanita. VTK-s esitatud mõjuanalüüsi täiendatakse ja
täpsustatakse eelnõu koostamise käigus konkreetsete regulatsioonide väljatöötamisel.
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Lisakontseptsiooni ei koostata
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui
järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Eelnõu plaanitav kooskõlastamise
kooskõlastamise aeg aeg on 2018. a II poolaasta
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Muudatused on kavandatud
jõustada üldises korras
22. Vastutavate ametnike nimed ja Marko Põld, 612 5261
kontaktandmed (
[email protected]),
Mari Tikan, 612 5142
(
[email protected])
ja Kadi Tisler, 612 5214
(
[email protected]).
18
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0378 - Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/781ce804-d0b5-450f-941c-3b4c6299aa84
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/781ce804-d0b5-450f-941c-3b4c6299aa84?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main