dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

kiri

Kultuuriministeerium · 17. aprill 2018
Viit
1-12/736-3
Registreeritud
17. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Siiri Pelisaar

Failid

  • 📎1-12736-3 17.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc303 KB

Sisu (failidest)

Teie 23.03.2018 nr 8-1/2455 Justiitsministeerium [email protected] Meie 17.04.2018 nr 1-12/736-3 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu järgmiste märkuste ja täiendavate sõnastusettepanekutega. I Muudatusettepanekud 1. Eelnõu §-ga 6 muudetakse avaliku teenistuse seadust. Teeme ettepaneku asendada muudetava § 1061 lõikes 1 mõiste “töötaja” mõistega “teenistuses olev või töötav isik”, sest antud säte ei kohaldu üksnes töötajate suhtes. 2. Ettepanekud eelnõu §-ga 8 muudetava Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmiseks. 2.1. Palume Eesti Rahvusraamatukogu ettepanekul täiendada § 7 uue lõikega 3 (ülejäänud lõigete numeratsioon muutub vastavalt) järgmiselt: „(3) Rahvusraamatukogul on õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks.“ Täiendus võimaldaks kasutada kogutud lugejate isikuandmeid tagasiside küsimiseks avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste arendamiseks ja kliendikesksemaks muutmiseks. Analoogne sõnastus on ka rahvaraamatukogu seaduse muudatuses. 2.2. Palume täpsustada seletuskirjas olevat lauset „Digitaalarhiivi DIGAR arendused näevad tulevikus samuti ette teenused puudega inimestele, näiteks teoste audioraamatutena kättesaadavaks tegemine.“ Viidatud teenuse all mõeldakse trükisest audioraamatu valmistamist ja selle kättesaadavaks tegemist. 3. Eesti Rahvusringhäälingu ettepanekul palume sõnastada eelnõu §-ga 9 muudetav Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 38 järgmiselt: „§ 38. Saadete salvestamise kohustus (1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated. (2) Saate salvestist säilitatakse vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 (3) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või vaidlustatakse selle sisu enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestist vastulause edastamiseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas saate salvestist tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alaliselt. (5) Rahvusringhääling tagab kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestiste alalise säilitamise. Saadete ja muude salvestiste hindamise korra, säilitamise tähtajad ning salvestiste kustutamise korra kinnitab nõukogu. Enne kehtestamist kooskõlastatakse kord Rahvusarhiiviga. (6) Saadete ja muude salvestiste säilitamisel arvestatakse salvestise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust ning salvestiste kasutamise vajadust uute saadete ja muu meediasisu tootmisel. (7) Saate salvestis, mida säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul, on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses. Kui arhivaal antakse üle avalikule arhiivile, tehakse seda tasuta.“. Eesti Rahvusringhäälingu hinnangul on piisav, kui Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatakse volitusnorm Eesti Rahvusringhäälingu kõrgeimale juhtimisorganile (nõukogule) juhendi kehtestamiseks, millega määratakse saadete ja muude salvestiste säilitamise tähtaja määramise kord. Muuhulgas sätestaks nimetatud juhend ka alalisele säilitamisele mittekuuluvate salvestiste kustutamise korra. Kuna alalisele säilitamisele kuuluvad salvestised on arhivaalid, kooskõlastatakse eelnimetud juhend Rahvusarhiiviga. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtivas seaduses, erinevus seisneb selles, et kehtiv seadus ei nõua salvestiste kustutamise korra määramist pärast säilitamistähtaja lõppemist. Üldmääruse nõuete täitmiseks on oluline määratleda vaid isikuandmeid sisaldavate salvestiste kustutamine pärast säilitamise eesmärgi täitmist, seetõttu ei ole mõistlik seaduses laiendada salvestiste kustutamise kohustust mistahes muudele salvestistele ja määrata selleks ühtset tähtaega. Eesti Rahvusringhääling salvestab oma ülesannete täitmisel väga erinevat materjali, millel võib-olla aastate pärast kultuuriline ja ajalooline tähtsus ning on oluline, et säiliks paindlikkus salvestiste säilitamise korra ja tähtaegade määramisel. Asutuse sees kehtiv juhend võimaldaks näha ette erisused salvestiste kaupa nii säilitustähtaegade kui ka nende toimingute osas, mis tehakse pärast säilitustähtaegade lõppemist. Eesti Rahvusringhäälingu juhtorganite poolt kehtestatud dokumendid on avalikud dokumendid avaliku teabe seaduse kohaselt, mistõttu on andmesubjektidel igal ajal võimalik nendega tutvuda ja saada informatsiooni oma isikuandmete töötlemise kohta. Ettepanekus tuuakse termini „saated“ kõrval välja ka termin "muud salvestised", kuna säilitamisele võib kuuluda ka osaliselt saadete tootmiseks vajalikud materjalid, fotod, veebiartiklid ja muu audiovisuaalne või audiosisu. Kultuuriministeerium toetab esitatud muudatusettepanekut. 4. Seoses volitatud töötleja määramisega palume eelnõu §-ga 46 muudetava loovisikute ja loomeliitude seaduse § 11 lõige 3 sõnastada järgmiselt: „(3) Loomeliitude andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.“ 5. Seoses volitatud töötleja määramisega palume eelnõu §-ga 54 muudetava muinsuskaitseseaduse § 13 lõige 3 sõnastada järgmiselt: „(3) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Muinsuskaitseamet.“ 6. Palume muuta eelnõu §-ga 55 muudetava muuseumiseaduse § 16 sõnastust järgmiselt: (1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu. (2) Kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades käesolevas paragrahvis toodud tingimusi. Muuseumi all mõistetakse käesolevas paragrahvis käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud muuseumi, avalik- õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi, muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi ja käesoleva seaduse § 21 alusel riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseumi. (3) Digitaalne museaal, museaali digitaalne kujutis ning museaali, digitaalset museaali ja museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub. (4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. (5) Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või muuseumi juhi määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust.“ Selgitused: Lõikes 1 toodud täiendus võimaldab muuseumidel koguda ka eriliiki isikuandmeid (nt andmed isiku poliitiliste vaadete või filosoofiliste veendumuste kohta). Eriliiki isikuandmete lisamine eeldab ka konfidentsiaalsuse turvaosaklassi tõstmist. Täpsustatakse muuseumide ringi, kellele laieneb muuseumiseaduses toodud erisus isikuandmete töötlemiseks muuseumiseaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetellu kuuluvad riigimuuseum, riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum, muuseumide andmekoguga liitunud muuseum ja riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseum. Seega piiritleme antud sättega teatud määral muuseumide ringi. Muuseumiseaduse § 22 kohaselt teostab Kultuuriministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu korralduse üle. Tegevustoetuse eraldamisel kontrollib Kultuuriministeerium, kas eramuuseum vastab muuseumiseaduses sätestatud tingimustele. Lõikest 2 on välja jäetud viited õigusaktidele, sest nende eraldi väljatoomine ei ole vajalik. Lõikes 5 toodud täiendus võimaldaks juurdepääsuõigust puudutava otsuse teha lisaks muuseumi juhile ka peavarahoidjal või muul muuseumi juhi määratud isikul, vähendades juhi koormust. 7. Palume muuta eelnõu §-ga 70 muudetavat rahvaraamatukogu seadust ja jätta § 151 lõikest 4 välja viimane lause (lugeja annab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tundmise kohta allkirja). Leiame, et piisab antud sätte esimesest lausest, mille kohaselt rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Nõusolekut saab anda ka muul viisil kui allkirja andmisega (vajaliku lahtri märgistamine veebilehel vms). 8. Ettepanekud eelnõu §-ga 84 muudetava spordiseaduse muutmiseks: 8.1. Palume muuta spordiseaduse § 61 lõikeid 3-5 järgmiselt (ülejäänud lõigete numeratsioon muutub vastavalt): „(3) Andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kutsekomisjoni liikmete andmetest. (4) Isikuandmetena kogutakse: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid, kontaktandmeid, andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandmed ja kontaktandmed. (5) Andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“ Justiitsministeeriumile novembris saadetud seaduste muudatuste ettepanekust jäid spordiseaduse osas välja mõned kogutavate isikuandmete kategooriad (andmed tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta, samuti kutsekomisjoni liikmete andmed). Nimetatud andmed on vajalikud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmiseks. Täiendusena soovib Kultuuriministeerium lisada kogutavate isikuandmete loetellu spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmed ja andmed spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades. Soovitakse saavutada olukord, kus spordivaldkonnal ja avalikkusel on täielik ja ajakohane teave Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtidest. Antud teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus. Teiseks eesmärgiks on saavutada olukord, kus riigil ja spordivaldkonnal on täielik ja ajakohane ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi katusorganisatsioonides (juhtkonnas, komisjonides või ekspertrühmades). Ülevaate olemasolu võimaldab praegusest paremini koordineerida Eesti esindajate osalemist rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides ning vahetada informatsiooni rahvusvahelisel tasandil toimuvast. Antud teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus. Spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas kehtiva õiguse kohaselt üheks kriteeriumiks spordialaliitudele riigieelarvelise toetuse määramisel. Muudatusega saavutatakse olukord, kus spordialaliitudel ei ole vaja eraldi enam andmeid Kultuuriministeeriumile toetuse menetlemise protsessis esitada. Eelviidatud andmete esitamisega (nt 30 päeva jooksul alates esindaja valimisest või määramisest rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni esindajaks või esindaja volituste lõppemisest ja tegevjuhi valimisest või määramisest või tema volituste lõppemisest) ning uuendamisega (minimaalselt üks kord aastas) Eesti spordiregistris koos muude andmetega tõstab andmeandjate halduskoormust minimaalselt. 8.2. Sihtasutuse Eesti Antidoping ettepanekul palume täiendada spordiseaduse § 11 lõiget 1 teise lausega järgmiselt: „Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid“. Pakutud sõnastus toob välja andmete kogumise eesmärgi, loob õigusselguse ning tagab jätkuva usalduse dopinguvastase organisatsiooni ja spordiorganisatsioonide vastu, kes teostavad dopinguvastaseid toiminguid. 2003. aastal toimunud ülemaailmsel spordidopingu konverentsil võeti ühehäälselt vastu maailma dopinguvastane koodeks (The World Anti-Doping Code), mida on riigiti tunnustatud nn Kopenhaageni deklaratsiooni alusel. Kultuuriminister allkirjastas Kopenhaageni deklaratsiooni 2003. aasta juunis. Maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid kinnistab omakorda UNESCO Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, mille Eesti kiitis heaks Vabariigi Valitsuse 5.07.2007. a korraldusega nr 335. Riiklik dopinguvastane organisatsioon on maailma dopinguvastasest koodeksist tulenev termin, mis tähendab juriidilist isikut, millele iga riik on omistanud peamise pädevuse ning pannud kohustuse kehtestada ja rakendada dopinguvastaseid reegleid, juhtida proovide võtmist, hallata testitulemusi ning arutada asju riiklikul tasandil. Eestis on vastavaks dopinguvastaseks organisatsiooniks sihtasutus Eesti Antidoping. Dopinguvastase tegevuse all mõeldakse maailma dopinguvastases koodeksis ja rahvusvahelistes standardites sätestatud toiminguid, mida teevad dopinguvastased organisatsioonid ja nende kolmandatest isikutest esindajad eesmärgiga teha kindlaks, kas dopinguvastaseid reegleid on rikutud, ning mis hõlmavad asukohateabe kogumist, testide tegemist, tulemuste haldamist, kontrollimist, kas sportlasepoolne keelatud aine või keelatud võtte kasutamine on toimunud rangelt õiguspärase ja dokumenteeritud ravi otstarbel, osalejate koolitamist nende õiguste ja kohustuste valdkonnas, dopinguvastase reegli rikkumiste uurimist ning õigusliku menetluse alustamist nende suhtes, kes on väidetavalt sellise rikkumise toime pannud. Maailma dopinguvastase koodeksi artikli 14.6 kohaselt võivad dopinguvastased organisatsioonid koguda, säilitada, töödelda või avaldada sportlaste ja muude isikute isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning juhul, kui see on vajalik ja kohane koodeksi ja rahvusvaheliste standardite (sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvahelise standardi) alusel dopinguvastaste toimingute tegemiseks. Maailma dopinguvastase koodeksiga seotud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvaheline standard määratleb olulise põhimõtte, et dopinguvastased organisatsioonid peavad kaitsma töödeldavaid isikuandmeid piisavalt nii selleks, et täita õigusnorme, kui ka selleks, et tagada organiseeritud spordiga tegelevate isikute jätkuv usaldus dopinguvastaste organisatsioonide vastu. Kultuuriministeerium leiab, et SA Eesti Antidoping ettepanek on põhjendatud ja spordiseaduse muudatusega loodav õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks aitab tagada organiseeritud spordiga tegelevate isikute jätkuva usalduse dopinguvastaste organisatsioonide vastu ning loob õiguskindluse ka dopinguvastaseid toiminguid läbiviivatele organisatsioonidele. Kultuuriministeerium on valmis kõiki esitatud ettepanekuid Justiitsministeeriumiga täiendavalt arutama. II Kulutused Täiendavad kulutused kaasnevad seoses andmete kustutamise funktsiooni lisamisega andmekogudesse. Eelnõu §-ga 46 muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust. Hetkel on keeruline hinnata loovisikute andmete kustutamise funktsiooni lisamise maksumust, aga see võib olla ligikaudu 10 000 – 40 000 eurot. Eelnõu §-ga 80 muudetakse rahvaraamatukogu seadusest. Hetkel on rahvaraamatukogudes kasutusel kolm erinevat lugejate andmebaasi. Lisades lugeja andmete kustutamise funktsiooni, võime umbkaudselt öelda, et kustutamise funktsionaalsuse lisamine võib maksta ca 100 000 eurot iga andmebaasi kohta. Rahalisi vahendeid Kultuuriministeerium viidatud arendusteks ette näinud ei ole ja see teema tuleks keskselt lahendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected] Ülle Talihärm 628 2244, [email protected] Mirjam Rääbis 628 2335, [email protected] Margus Klaan 628 2328, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel