Teie 23.03.2018 nr 8-1/2455
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 17.04.2018 nr 1-12/736-3
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Kultuuriministeerium kooskõlastab isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
järgmiste märkuste ja täiendavate sõnastusettepanekutega.
I Muudatusettepanekud
1. Eelnõu §-ga 6 muudetakse avaliku teenistuse seadust. Teeme ettepaneku asendada
muudetava § 1061 lõikes 1 mõiste “töötaja” mõistega “teenistuses olev või töötav isik”, sest
antud säte ei kohaldu üksnes töötajate suhtes.
2. Ettepanekud eelnõu §-ga 8 muudetava Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmiseks.
2.1. Palume Eesti Rahvusraamatukogu ettepanekul täiendada § 7 uue lõikega 3 (ülejäänud
lõigete numeratsioon muutub vastavalt) järgmiselt:
„(3) Rahvusraamatukogul on õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega
seotud teenuste analüüsiks.“
Täiendus võimaldaks kasutada kogutud lugejate isikuandmeid tagasiside küsimiseks avalike
ülesannete täitmisega seotud teenuste arendamiseks ja kliendikesksemaks muutmiseks.
Analoogne sõnastus on ka rahvaraamatukogu seaduse muudatuses.
2.2. Palume täpsustada seletuskirjas olevat lauset „Digitaalarhiivi DIGAR arendused näevad
tulevikus samuti ette teenused puudega inimestele, näiteks teoste audioraamatutena
kättesaadavaks tegemine.“ Viidatud teenuse all mõeldakse trükisest audioraamatu valmistamist
ja selle kättesaadavaks tegemist.
3. Eesti Rahvusringhäälingu ettepanekul palume sõnastada eelnõu §-ga 9 muudetav Eesti
Rahvusringhäälingu seaduse § 38 järgmiselt:
„§ 38. Saadete salvestamise kohustus
(1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated.
(2) Saate salvestist säilitatakse vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates.
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
(3) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või vaidlustatakse selle sisu enne käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestist vastulause
edastamiseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas saate
salvestist tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alaliselt.
(5) Rahvusringhääling tagab kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestiste alalise
säilitamise. Saadete ja muude salvestiste hindamise korra, säilitamise tähtajad ning salvestiste
kustutamise korra kinnitab nõukogu. Enne kehtestamist kooskõlastatakse kord Rahvusarhiiviga.
(6) Saadete ja muude salvestiste säilitamisel arvestatakse salvestise kultuurilist ja ajaloolist
olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust ning salvestiste kasutamise vajadust uute
saadete ja muu meediasisu tootmisel.
(7) Saate salvestis, mida säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul, on arhivaal
arhiiviseaduse tähenduses. Kui arhivaal antakse üle avalikule arhiivile, tehakse seda tasuta.“.
Eesti Rahvusringhäälingu hinnangul on piisav, kui Eesti Rahvusringhäälingu seaduses
sätestatakse volitusnorm Eesti Rahvusringhäälingu kõrgeimale juhtimisorganile (nõukogule)
juhendi kehtestamiseks, millega määratakse saadete ja muude salvestiste säilitamise tähtaja
määramise kord. Muuhulgas sätestaks nimetatud juhend ka alalisele säilitamisele mittekuuluvate
salvestiste kustutamise korra. Kuna alalisele säilitamisele kuuluvad salvestised on arhivaalid,
kooskõlastatakse eelnimetud juhend Rahvusarhiiviga. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtivas
seaduses, erinevus seisneb selles, et kehtiv seadus ei nõua salvestiste kustutamise korra
määramist pärast säilitamistähtaja lõppemist. Üldmääruse nõuete täitmiseks on oluline
määratleda vaid isikuandmeid sisaldavate salvestiste kustutamine pärast säilitamise eesmärgi
täitmist, seetõttu ei ole mõistlik seaduses laiendada salvestiste kustutamise kohustust mistahes
muudele salvestistele ja määrata selleks ühtset tähtaega. Eesti Rahvusringhääling salvestab oma
ülesannete täitmisel väga erinevat materjali, millel võib-olla aastate pärast kultuuriline ja
ajalooline tähtsus ning on oluline, et säiliks paindlikkus salvestiste säilitamise korra ja tähtaegade
määramisel. Asutuse sees kehtiv juhend võimaldaks näha ette erisused salvestiste kaupa nii
säilitustähtaegade kui ka nende toimingute osas, mis tehakse pärast säilitustähtaegade lõppemist.
Eesti Rahvusringhäälingu juhtorganite poolt kehtestatud dokumendid on avalikud dokumendid
avaliku teabe seaduse kohaselt, mistõttu on andmesubjektidel igal ajal võimalik nendega tutvuda
ja saada informatsiooni oma isikuandmete töötlemise kohta.
Ettepanekus tuuakse termini „saated“ kõrval välja ka termin "muud salvestised", kuna
säilitamisele võib kuuluda ka osaliselt saadete tootmiseks vajalikud materjalid, fotod,
veebiartiklid ja muu audiovisuaalne või audiosisu.
Kultuuriministeerium toetab esitatud muudatusettepanekut.
4. Seoses volitatud töötleja määramisega palume eelnõu §-ga 46 muudetava loovisikute ja
loomeliitude seaduse § 11 lõige 3 sõnastada järgmiselt:
„(3) Loomeliitude andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. Volitatud töötleja
määratakse andmekogu põhimääruses.“
5. Seoses volitatud töötleja määramisega palume eelnõu §-ga 54 muudetava
muinsuskaitseseaduse § 13 lõige 3 sõnastada järgmiselt:
„(3) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Muinsuskaitseamet.“
6. Palume muuta eelnõu §-ga 55 muudetava muuseumiseaduse § 16 sõnastust järgmiselt:
(1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist
kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide
andmekogu kaudu.
(2) Kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad isikuandmeid,
sealhulgas eriliiki isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda käesoleva seaduse
eesmärkide täitmiseks, arvestades käesolevas paragrahvis toodud tingimusi. Muuseumi all
mõistetakse käesolevas paragrahvis käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud muuseumi, avalik-
õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi, muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi
ja käesoleva seaduse § 21 alusel riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseumi.
(3) Digitaalne museaal, museaali digitaalne kujutis ning museaali, digitaalset museaali ja
museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega
kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku
teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse
seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse
kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub.
(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes
sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide
andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei
kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi.
(5) Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib
isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle
muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või
muuseumi juhi määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või
otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning
üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust.“
Selgitused:
Lõikes 1 toodud täiendus võimaldab muuseumidel koguda ka eriliiki isikuandmeid (nt andmed
isiku poliitiliste vaadete või filosoofiliste veendumuste kohta). Eriliiki isikuandmete lisamine
eeldab ka konfidentsiaalsuse turvaosaklassi tõstmist.
Täpsustatakse muuseumide ringi, kellele laieneb muuseumiseaduses toodud erisus isikuandmete
töötlemiseks muuseumiseaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks ilma andmesubjekti
nõusolekuta. Loetellu kuuluvad riigimuuseum, riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku isiku
muuseum, munitsipaalmuuseum, muuseumide andmekoguga liitunud muuseum ja riigieelarvest
tegevustoetust saanud muuseum. Seega piiritleme antud sättega teatud määral muuseumide ringi.
Muuseumiseaduse § 22 kohaselt teostab Kultuuriministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet
muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu korralduse üle. Tegevustoetuse eraldamisel
kontrollib Kultuuriministeerium, kas eramuuseum vastab muuseumiseaduses sätestatud
tingimustele.
Lõikest 2 on välja jäetud viited õigusaktidele, sest nende eraldi väljatoomine ei ole vajalik.
Lõikes 5 toodud täiendus võimaldaks juurdepääsuõigust puudutava otsuse teha lisaks muuseumi
juhile ka peavarahoidjal või muul muuseumi juhi määratud isikul, vähendades juhi koormust.
7. Palume muuta eelnõu §-ga 70 muudetavat rahvaraamatukogu seadust ja jätta § 151 lõikest 4
välja viimane lause (lugeja annab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tundmise kohta
allkirja). Leiame, et piisab antud sätte esimesest lausest, mille kohaselt rahvaraamatukogu
lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi.
Nõusolekut saab anda ka muul viisil kui allkirja andmisega (vajaliku lahtri märgistamine
veebilehel vms).
8. Ettepanekud eelnõu §-ga 84 muudetava spordiseaduse muutmiseks:
8.1. Palume muuta spordiseaduse § 61 lõikeid 3-5 järgmiselt (ülejäänud lõigete numeratsioon
muutub vastavalt):
„(3) Andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite,
treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning
kutsekomisjoni liikmete andmetest.
(4) Isikuandmetena kogutakse:
1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate
osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või
ekspertrühmades;
2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute
üldandmeid, kontaktandmeid, andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja
kutseeksamite kohta;
3) kutsekomisjoni liikmete üldandmed ja kontaktandmed.
(5) Andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem
säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“
Justiitsministeeriumile novembris saadetud seaduste muudatuste ettepanekust jäid spordiseaduse
osas välja mõned kogutavate isikuandmete kategooriad (andmed tasemekoolituste ja
kutseeksamite kohta, samuti kutsekomisjoni liikmete andmed). Nimetatud andmed on vajalikud
treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmiseks.
Täiendusena soovib Kultuuriministeerium lisada kogutavate isikuandmete loetellu
spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmed ja andmed spordiorganisatsioonide esindajate
osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või
ekspertrühmades. Soovitakse saavutada olukord, kus spordivaldkonnal ja avalikkusel on täielik
ja ajakohane teave Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtidest. Antud teave oleks Eesti
spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku
osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus.
Teiseks eesmärgiks on saavutada olukord, kus riigil ja spordivaldkonnal on täielik ja ajakohane
ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi
katusorganisatsioonides (juhtkonnas, komisjonides või ekspertrühmades). Ülevaate olemasolu
võimaldab praegusest paremini koordineerida Eesti esindajate osalemist rahvusvahelistes
spordiorganisatsioonides ning vahetada informatsiooni rahvusvahelisel tasandil toimuvast. Antud
teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel
avaldatava andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise
ja uuendamise kohustus. Spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni
juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas kehtiva õiguse kohaselt üheks kriteeriumiks
spordialaliitudele riigieelarvelise toetuse määramisel. Muudatusega saavutatakse olukord, kus
spordialaliitudel ei ole vaja eraldi enam andmeid Kultuuriministeeriumile toetuse menetlemise
protsessis esitada.
Eelviidatud andmete esitamisega (nt 30 päeva jooksul alates esindaja valimisest või määramisest
rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni esindajaks või esindaja volituste lõppemisest ja
tegevjuhi valimisest või määramisest või tema volituste lõppemisest) ning uuendamisega
(minimaalselt üks kord aastas) Eesti spordiregistris koos muude andmetega tõstab andmeandjate
halduskoormust minimaalselt.
8.2. Sihtasutuse Eesti Antidoping ettepanekul palume täiendada spordiseaduse § 11 lõiget 1 teise
lausega järgmiselt:
„Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on õigus dopinguvastaste
toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid“.
Pakutud sõnastus toob välja andmete kogumise eesmärgi, loob õigusselguse ning tagab jätkuva
usalduse dopinguvastase organisatsiooni ja spordiorganisatsioonide vastu, kes teostavad
dopinguvastaseid toiminguid.
2003. aastal toimunud ülemaailmsel spordidopingu konverentsil võeti ühehäälselt vastu maailma
dopinguvastane koodeks (The World Anti-Doping Code), mida on riigiti tunnustatud nn
Kopenhaageni deklaratsiooni alusel. Kultuuriminister allkirjastas Kopenhaageni deklaratsiooni
2003. aasta juunis. Maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid kinnistab omakorda UNESCO
Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, mille Eesti kiitis heaks
Vabariigi Valitsuse 5.07.2007. a korraldusega nr 335.
Riiklik dopinguvastane organisatsioon on maailma dopinguvastasest koodeksist tulenev termin,
mis tähendab juriidilist isikut, millele iga riik on omistanud peamise pädevuse ning pannud
kohustuse kehtestada ja rakendada dopinguvastaseid reegleid, juhtida proovide võtmist, hallata
testitulemusi ning arutada asju riiklikul tasandil. Eestis on vastavaks dopinguvastaseks
organisatsiooniks sihtasutus Eesti Antidoping.
Dopinguvastase tegevuse all mõeldakse maailma dopinguvastases koodeksis ja rahvusvahelistes
standardites sätestatud toiminguid, mida teevad dopinguvastased organisatsioonid ja nende
kolmandatest isikutest esindajad eesmärgiga teha kindlaks, kas dopinguvastaseid reegleid on
rikutud, ning mis hõlmavad asukohateabe kogumist, testide tegemist, tulemuste haldamist,
kontrollimist, kas sportlasepoolne keelatud aine või keelatud võtte kasutamine on toimunud
rangelt õiguspärase ja dokumenteeritud ravi otstarbel, osalejate koolitamist nende õiguste ja
kohustuste valdkonnas, dopinguvastase reegli rikkumiste uurimist ning õigusliku menetluse
alustamist nende suhtes, kes on väidetavalt sellise rikkumise toime pannud.
Maailma dopinguvastase koodeksi artikli 14.6 kohaselt võivad dopinguvastased organisatsioonid
koguda, säilitada, töödelda või avaldada sportlaste ja muude isikute isikuandmeid kooskõlas
kehtivate õigusaktidega ning juhul, kui see on vajalik ja kohane koodeksi ja rahvusvaheliste
standardite (sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvahelise
standardi) alusel dopinguvastaste toimingute tegemiseks. Maailma dopinguvastase koodeksiga
seotud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvaheline standard määratleb olulise
põhimõtte, et dopinguvastased organisatsioonid peavad kaitsma töödeldavaid isikuandmeid
piisavalt nii selleks, et täita õigusnorme, kui ka selleks, et tagada organiseeritud spordiga
tegelevate isikute jätkuv usaldus dopinguvastaste organisatsioonide vastu.
Kultuuriministeerium leiab, et SA Eesti Antidoping ettepanek on põhjendatud ja spordiseaduse
muudatusega loodav õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks aitab tagada organiseeritud
spordiga tegelevate isikute jätkuva usalduse dopinguvastaste organisatsioonide vastu ning loob
õiguskindluse ka dopinguvastaseid toiminguid läbiviivatele organisatsioonidele.
Kultuuriministeerium on valmis kõiki esitatud ettepanekuid Justiitsministeeriumiga täiendavalt
arutama.
II Kulutused
Täiendavad kulutused kaasnevad seoses andmete kustutamise funktsiooni lisamisega
andmekogudesse.
Eelnõu §-ga 46 muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust. Hetkel on keeruline hinnata
loovisikute andmete kustutamise funktsiooni lisamise maksumust, aga see võib olla ligikaudu
10 000 – 40 000 eurot.
Eelnõu §-ga 80 muudetakse rahvaraamatukogu seadusest. Hetkel on rahvaraamatukogudes
kasutusel kolm erinevat lugejate andmebaasi. Lisades lugeja andmete kustutamise funktsiooni,
võime umbkaudselt öelda, et kustutamise funktsionaalsuse lisamine võib maksta ca 100 000
eurot iga andmebaasi kohta.
Rahalisi vahendeid Kultuuriministeerium viidatud arendusteks ette näinud ei ole ja see teema
tuleks keskselt lahendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Siiri Pelisaar 628 2225,
[email protected]
Ülle Talihärm 628 2244,
[email protected]
Mirjam Rääbis 628 2335,
[email protected]
Margus Klaan 628 2328,
[email protected]