dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 16. aprill 2018
Viit
1-11/947-1
Registreeritud
16. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Paide Linnavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tallinna Kultuuriamet , Viljandi Linnavalitsus, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Balletiliit, Eesti Etendusasutuste Liit, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Eesti Kontsert, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Näitlejate Liit, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, MTÜ Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, MTÜ Eesti Teatriliit, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Rahvusarhiiv, Rahvusooper Estonia, Eesti Linnade Liit, Eesti Muusikanõukogu, SA Eesti Teatri Agentuur, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Karin Ligi

Failid

  • 📎1-11947-1 16.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc1196 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 16.04.2018 nr 1-11/947-1 Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada kooskõlastused ja arvamused 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 180405_EAS_eelnou PDF failina 180405_EAS_seletuskiri PDF failina 180405_EAS_rakendusakti_kavand PDF failina Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Sama: Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Paide Linnavalitsus Pärnu Linnavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Tallinna Kultuuriamet Viljandi Linnavalitsus Eesti Rahvusringhääling Eesti Balletiliit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Kontsert Eesti Lavastajate Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Muusikanõukogu Eesti Näitlejate Liit Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Eesti Teatri Agentuur Eesti Teatriliit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit Rahvusarhiiv Rahvusooper Estonia Karin Ligi 6282254 [email protected] EELNÕU 05.04.2018 Etendusasutuse seaduse muutmise seadus § 1. Etendusasutuse seaduse muutmine Etendusasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus: 1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused; 2) kes regulaarselt korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või kontsertidena; 3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega loominguliste eesmärkide täitmiseks; 4) kellel on loominguline juht; 5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest. (2) Käesolev seadus reguleerib etendusasutuse tegevust, kes toimib riigi sihtasutusena või riigi osalusel asutatud sihtasutusena (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus), kohaliku omavalitsuse sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus ja koos riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutusega sihtasutusena tegutsev etendusasutus) või kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus).“; 2) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kontsertasutus käesoleva seaduse tähenduses on etendusasutus, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena.“; 4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses nähakse ette etendusasutuse ülesanded, juhtimiskorraldus, vara ja selle majandamise ning eelarvega seotud õigused ja kohustused, vajadusel aruandluse ja kontrolli korraldus, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise ja arengukava koostamise ja muutmise kord ning muud etendusasutuse tegevuse korraldamiseks olulised sätted.“; 6) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 1 „(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.“; 8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepanekul.“; 9) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani või hooajakava ja esitab selle loomenõukogu olemasolul sellele arvamuse andmiseks;“; 10) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „nähakse ette etendusasutuse“ sõnadega „põhikirjas või“; 11) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.“; 12) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse sõna „direktorile“ sõnaga „juhile“; 13) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. (7) Eraetendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas.“; 14) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmine (1) Etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille läbiviimise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (2) Etendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse juhatuse liikme leping või tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. (4) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut avalikku konkurssi korraldamata üks kord kuni viie aasta võrra pikendada.“; 2 15) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning otsustab teose jäädvustamise“; 16) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad kuuluda etendusasutuse juht ja asjatundjatena ka teised isikud.“; 17) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 juhul, kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 19) paragrahvid 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Etendusasutuse töökorraldus (1) Etendusasutus on repertuaari valikul ja muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. (2) Etendused ja kontserdid planeeritakse hooajakava või repertuaariplaani ja selle põhjal koostatud kuukava alusel. § 11. Repertuaariplaan ja hooajakava (1) Repertuaariplaan või hooajakava koostatakse vähemalt üheks hooajaks. (2) Repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepaneku alusel. (3) Eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 juhul, kui ta taotleb toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 20) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Etendusasutus teeb etenduse või kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks järgmised andmed:“; 21) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „rahvuskultuuri seisukohalt oluliste“; 23) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „heli- või videolindile, filmile või heliplaadile või muul viisil“ sõnadega „mistahes andmekandjale“; 24) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 3 25) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustab ja salvestise säilimise tagab Eesti Rahvusringhääling.“; 26) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva teose kohta toimiku, kuhu võivad kuuluda tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod, väljavõtted meediakajastustest ja muud asjakohased materjalid. Võimaluse korral lisatakse toimikusse teose salvestis.“; 27) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Teose toimikut võib pidada digitaalselt.“; 28) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „etendusasutuse juht“ sõnadega „, arvestades arhiiviseadusest tulenevaid nõudeid“; 29) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA RAHASTAMINE NING KOMISJONI MOODUSTAMINE“; 30) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“; 31) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse suurus määratakse kindlaks Kultuuriministeeriumi valitsemisala vastava aasta eelarves.“; 32) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Etendusasutus võib Kultuuriministeeriumi kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“; 34) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks.“; 35) paragrahvi 16 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „(3) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ning etenduste ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks.“; 37) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärkidel antavale, etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele, võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks. (5) Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 38) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni. Kontsertasutustele antava toetuse jaotamiseks võib moodustada eraldi komisjoni.“; 39) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjoni enamuse moodustavad valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmed. Komisjoni võivad kuuluda ka Kultuuriministeeriumi esindajad. (4) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“; 40) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud toetuse jaotamisel.“; 41) paragrahvid 18–21 tunnistatakse kehtetuks; 42) seaduse 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „VARA JA“; 43) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Aruandlus (1) Etendusasutus esitab statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. (2) Statistilise aruande esitamise tähtpäev avalikustatakse valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja Kultuuriministeeriumi veebilehel. 5 (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontsertasutusele.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Tallinn, 2018. a Algatab Vabariigi Valitsus 2018. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 6 Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus on seni reguleerinud eeskätt riigiasutusena toimivate etendusasutuste tegevust. Tänaseks on kõikide riigietendusasutuste tegevus lõpetatud ja kavas ei ole neid ka tulevikus moodustada. Seetõttu loobutakse etendusasutuse seaduses riigietendusasutuse mõiste kasutamisest ja reguleeritakse edaspidi peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate, munitsipaal- ja sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ning piiratumas mahus ka eraetendusasutuste tegevust. Kasutusele võetakse kontsertasutuse mõiste. Lisaks etendusasutuse seaduse ajakohastamisele etendusasutuste tegutsemisvormide aspektist uuendatakse eelnõukohase seadusega etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi. Seaduse tasandil nimetatakse etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid, milleks on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul neile riigi kui asutaja seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamine ja muude etendusasutuste puhul valdkonna mitmekesistamisesse ja etenduskunstide piirkondlikku kättesaadavusse panustamine. Täiendavalt nähakse seaduses ette võimalus toetada etendusasutusi üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri või rahvusvahelistumise seisukohalt eriti oluliste tegevuste elluviimisel. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord. Rahastamissüsteemi täpsema kirjelduse viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema selguse ja läbipaistvuse. Samuti loobutakse etendusasutuse seaduses mitme mitte-valdkonnaspetsiifilise küsimuse reguleerimisest ehk teisisõnu tunnistatakse kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes õigusaktides sätestatut ega täida seejuures ka õigusselguse eesmärki. Kõik etendusasutuse tegevuse korraldust reguleerivad sätted on üle vaadatud etendusasutuste tegelikku toimimist arvestades ja nende sõnastused praktikaga kooskõlla viidud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) kunstide asekantsler Hillar Sein ([email protected], 628 2221), kunstide osakonna teatrinõunik Katre Väli ([email protected], 628 2212) ja muusikanõunik Madli-Liis Parts (madli- [email protected], 628 2252) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetatud Eiffel Meedia OÜ-s. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 Eelnõuga muudetakse etendusasutuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.11.2014, 13. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamine on vajalik eeskätt etendusasutuste riigipoolse rahastamise korrastamiseks, aga ka etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) kohandamiseks vastavalt sellele, millistes juriidilistes vormides etendusasutused praegu etenduskunstide maastikul tegutsevad ning milliste reeglite järgi on neil tänapäevaseid tingimusi arvestades parim oma tegevust korraldada. Kehtiva EAS-i kohane rahastamissüsteem, mille aluseks on külastaja teenindamise kulu ja kohalike elanike keskmisest palgast sõltuva arvestusliku piletihinna vahe, ei ole kunagi edukalt töötanud, sest etendusasutused alustasid nii-öelda võidujooksu külastajanumbritele, mis ohustab kunstilise taseme hoidmist, ning riik ei suutnud kogu külastajate hulka kinni maksta, st etendusasutused suutsid „publikut toota“ oluliselt kiiremini kui riik „publikut osta“. Etendusasutuste rahastamise kitsaskohtadele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll.1 Probleemi lahendamiseks sätestatakse EAS-is üldised põhimõtted, millisel eesmärgil riik etendusasutusi toetab, ning volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsem etendusasutuste rahastamise kord. Selline lahendus tagab valdkonna pidevat arengut arvestava paindlikkuse ning aitab edaspidi vältida olukorda, kus riik ei suuda etenduskunsti maastikul toimuvale piisavalt operatiivselt reageerida. 2003. aastal jõustunud EAS-is on esikohale seatud KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivad etendusasutused ning seadus on üles ehitatud eeskätt nende tegevuse korraldamiseks. Praeguseks on etendusasutuste maastik oluliselt muutunud: kõik kunagised riigietendusasutused on ümber kujundatud sihtasutusteks. Seetõttu loobutakse EAS-is riigietendusasutuse mõiste kasutamisest ja arvestades võimalike tulevaste valdkondlike muudatustega, võetakse kasutusele sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste. Lihtsustamaks erinevates juriidilistes vormides tegutsevatele etendusasutustele kohalduvas regulatsioonis orienteerumist, määratletakse senisest täpsemalt, millised sätted puudutavad ka eraetendusasutusi. Praeguses EAS-is on etendusasutuse töökorralduse regulatsioon osaliselt vananenud või ebaselge, mistõttu on tegelik praktika arenenud seaduses sätestatust erinevalt. Näiteks:  etendusi ja kontserte ei plaanita mitte kalendriaasta, vaid hooaja kaupa ehk septembrist juunini, mis on üldlevinud tava;  meediakanalid, mida avalikkuse teavitamiseks etenduse või kontserdi toimumisest kasutatakse, muutuvad üha mitmekesisemaks, mistõttu teavituse sisu eeskätt 1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine. – Tallinn, 14.04.2014. Aruanne on kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2315/Area/16/language/et-EE/Default.aspx. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Kultuuri rahastamise eriaruanne. – Tallinn, 06.02.2013. Aruanne on kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2274/Area/16/language/et-EE/Default.aspx. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetused kontsert- ja etendustegevusele. – Tallinn, 28.01.2010. Aruanne on kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2126/Area/16/language/et-EE/Default.aspx. 2 paberkandjal plakati tarbeks loodud nõuetega kooskõlla viimine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks;  ei jäädvustata mitte üksnes rahvuskultuuri seisukohast olulisi teoseid, vaid tulenevalt salvestusvõimaluste avardumisest etendusasutuse enda arhiivi tarbeks sisuliselt kõiki kontroll- või esietendusi; samas on tekkinud probleemid salvestiste säilitamisega, st ebaselge on sealjuures näiteks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi roll;  teoste toimikuid peetakse valdavalt digitaalselt, ent ebaselge on nende arhiveerimise ja säilitamisega seonduv, mistõttu on oht, et osa rahvuskultuuri seisukohast olulisest materjalist võib kaduma minna. Loetletud probleemide lahendamiseks muudetakse või täpsustatakse vastavaid EAS-i sätteid. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati puudutatud ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2016. aasta veebruaris.2 Ministeeriumidest esitas Justiitsministeerium soovitusi kavandatavate muudatuste mõjude hindamise osas, millega on käesolevas seletuskirjas arvestatud. Huvirühmade esindajatest avaldasid VTK-ga seoses arvamust Eesti Teatri Agentuur (teose jäädvustamise ja valdkondliku statistika kohta), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (teose toimiku säilitamise kohta), Eesti Teatriliit (etendusasutuste rahastamise ja etendusasutuse juhi valimise kohta) ja Rahvusooper Estonia (avaldas soovi esitada sisulised märkused eelnõu valmimise järel). Esitatud ettepanekuid on käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide selgituste juures. VTK-s seati eesmärgiks korrastada etendusasutuste rahastamist ning kohandada seaduses sätestatud etendusasutuse tegutsemisvormid ja töökorraldus tegeliku praktikaga. Eelnõu vastab nimetatud eesmärgile. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud alaeesmärkide kaupa. VTK: Seaduse tasandil on kehtestatud kõikidele osapooltele üheselt mõistetav ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav etendusasutuste rahastamismudel. EAS-is nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik etendusasutusi toetab. Seejuures on selgelt eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi poolt muudesse etendusasutustesse panustamise motiivid. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus esitatakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil. VTK: Rahastamismudel sisaldab strateegilisi valikuid teha lubavat komponenti, mis võimaldab finantseerimisotsuste langetamisel arvestada etendusasutuse kvalitatiivset või rahvuskultuurilist olulisust. Kultuuriministri määrusesse, milles nähakse ette rahastamismudeli täpsem kirjeldus, on kavandatud toetuse taotleja hindamise kriteeriumid. Muu hulgas hinnatakse etendusasutuse tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist tähtsust, valdkondlikku mõju jne. VTK: Rahvuskultuuriliselt, kunstiliselt ja regionaalselt olulistele etendusasutustele pakutakse riigipoolset baasfinantseerimist ulatuses, mis tagab omatulule nende eelarves mõistliku osakaalu ning võimaldab loomingulist vabadust kunstiliste plaanide elluviimisel. 2 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d2c471a-87fa- 4add-b1e6-34fd68bc4ca4. 3 Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele põhimõttega, mille kohaselt riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide täitmist. Muudel juhtudel on silmapaistvatele etendusasutustele riigipoolse toetuse suurem osakaal nende eelarves kindlustatud seeläbi, et rahvuskultuuriline, piirkondlik ja valdkondlik tähtsus on kõik näitajad, mida toetusotsuste tegemisel arvestatakse. Lisaks on kavandatavasse kultuuriministri määrusesse lisatud võimalus otsustada põhjendatud juhul etendusasutusele toetuse andmine kuni kolmeks aastaks, mis võimaldab pikemaajalist kindlustunnet kavandatud tegevuste elluviimisel. VTK: Valdkonna professionaalidele on tagatud mõistlik sissetulek, tegutsemaks oma erialal põhitegevusena. Kavas on jätkata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste kui valdkonna peamiste tööandjate tööjõukulude katmise toetamist. Vastavalt kavandatavale kultuuriministri määrusele on sihtasutuse töötajate arv üks komponentidest, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse. VTK: Kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted etendusasutuste loomisel ning finantseerimisel on selgelt piiritletud. Praktikas ei ole probleemiks niivõrd ebaselgus kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes etendusasutuste loomisel kuivõrd nende tegevuse rahastamisel. Munitsipaaletendusasutuse loomine on kohaliku omavalitsuse otsus, millesse riik ei sekku. Selle kinnituseks kaotatakse EAS-ist näiteks kohustus KuM-i munitsipaaletendusasutuse moodustamisest teavitada. Rahastamise osas jäetakse EAS-is sisuliselt muutmata põhimõte, mille kohaselt toetab riik munitsipaaletendusasutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi sarnaselt eraetendusasutustega eeldusel, et need täiendavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrgustikku, mitmekesistades etenduskunstide valdkonda ning aidates kaasa piirkondlikule nõudlusele vastava etenduste ja kontsertide kättesaadavuse tagamisele. Seega, munitsipaaletendusasutuse rahastamine on eeskätt kohaliku omavalitsuse ülesanne ning riigi toetus saab olla üksnes täienduseks valla või linna antavale etendusasutuse toimimiseks vajalikule baasrahastusele. VTK: Seadus sisaldab raskusteta mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsuse, sihtasutusena tegutsev või eraetendusasutus peab vastama. KuM-i kaudu riigieelarvelist toetust taotlevale etendusasutusele seatud tingimused nimetatakse EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. VTK: Vajadusel on seaduses sätestatud etendusasutuse spetsiifikaga arvestamise võimalus, mis soodustab etenduskunstide maastiku institutsioonilist mitmekesisust. EAS-is võetakse kasutusele kontsertasutuse mõiste, mis võimaldab näha muusikavaldkonnas tegutsevatele etendusasutustele ette erisusi EAS-i regulatsioonist ning nimetada etendusasutuste rahastamise tingimusi ja korda puudutava ministri määruse tasandil võrreldes teiste etendusasutustega mõnevõrra erinevaid toetuse taotleja hindamiskriteeriume. Lisaks arvestatakse etendusasutuse spetsiifikaga nimetatud määruses hindamiskriteeriumi puhul, mis võimaldab pöörata tähelepanu etendusasutuse institutsioonilisele eristumisele valdkonna enamusest, st anda kõrgem hinnang näiteks etenduskunstikeskustena tegutsevatele etendusasutustele, kui valdkonnas selleks parajasti vajadus on. 4 VTK: Etendusasutuse igapäevase toimimise aluste ja tegevuse aruandluse regulatsioon on ajakohastatud. Eelnõuga muudetakse suurt osa etendusasutuse töökorraldust puudutavatest EAS-i sätetest, arvestades võimalikult palju seda, kuidas töökorralduslikud küsimused praktikas on lahendatud. Arvestuse ja aruandlusega seonduvalt jäetakse EAS-ist välja mitte- valdkonnaspetsiifilised ning seega tarbetud raamatupidamislikku arvestust puudutavad sätted ja ebamäärased viited täpselt nimetamata õigusaktidele ning täpsustatakse etendusasutuste statistilist aruandlust puudutavat regulatsiooni. VTK: Tagatud on rahvuskultuuri seisukohast olulise materjali säilimine. EAS-i lisatakse viide arhiiviseadusele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – Muudetakse etendusasutuse mõistet. Võrreldes kehtiva sõnastusega, lisatakse täpsustus, et etendusasutus on juriidiline isik või asutus; nimetatakse vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile etendusasutuse põhitegevusalad; hõlmatakse etendusasutuses loomingulise töö tegijate hulka ka võlaõiguslike lepingute alusel teenuse pakkujad ning loobutakse loomenõukogu olemasolu nõudest. Kirjeldatud muudatused on vajalikud eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute vormis tegutsejate (välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused) sobitumiseks etendusasutuse mõiste alla, kuna nende väiksust arvestades ei ole sageli mõistlik eeldada töösuhet loominguliste töötajatega (loominguline töö ostetakse reeglina teenusena sisse) ega loomingulise juhi kõrval lisaks ka loomenõukogu olemasolu. Etendusasutuse põhitegevusalade nimetamise kaudu rõhutatakse, et etenduskunstide alane tegevus peab olema asutuse või isiku peamine eesmärk ning etendusasutuseks EAS-i tähenduses ei loeta etenduste või kontsertide korraldajat, kes täidab formaalselt muud EAS-i § 2 lõikes 1 loetletud tingimused, kuid tegutseb peamiselt näiteks huvikoolina. Etendusasutusena käsitatakse seega juriidilist isikut või asutust, kes vastab üheaegselt kõigile EAS-i § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. EAS-i § 2 lõiget 2 ja edaspidi seadust läbivalt korrigeeritakse nii, et loobutakse riigietendusasutuse mõiste kasutamisest ja võetakse lisaks kehtivas seaduses nimetatud etendusasutuse juriidilistele vormidele kasutusele sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste. Kõikide KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivate etendusasutuste tegevus on lõpetatud ja kavas ei ole ka tulevikus uusi riigietendusasutusi moodustada. Sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste võetakse kasutusele just tulevikku vaatavalt, sest praegu olemasolevad munitsipaaletendusasutused toimivad küll kohaliku omavalitsuse hallatavate asutustena, kuid EAS-i kohaldumine tuleb tagada ka juhul, kui nimetatud asutuste tegevus soovitakse sarnaselt kunagiste riigietendusasutustega ümber korraldada. Riigietendusasutuse mõiste on kasutusel ka väljateenitud aastate pensionide seaduses (edaspidi VAPS) ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruses nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“. Nendes õigusaktides nimetatakse ka munitsipaal- ja eraetendusasutust ning sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. Riigietendusasutuse mõiste kasutamisest loobumine ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste kasutusele võtmine ei tingi vajadust muuta VAPS-i või selle rakendusakti. Riigietendusasutuste nimetamine väljateenitud aastate pensioni kontekstis 5 on endiselt ajakohane ja asjaolu, et riigietendusasutusi praegu enam ei eksisteeri ja nende tegevust edaspidi EAS-is ei reguleerita, seda ei mõjuta. Sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste ei ole VAPS-i ja selle rakendusaktiga seonduvalt probleemiks seetõttu, et EAS-i § 2 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kasutatakse nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevat etendusasutust kui ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust hõlmava kokkuleppelise lühiväljendina sõnastust „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“, mis on seni küll üksnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste tähenduses kasutusel ka VAPS-is ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Tulevikus on mõistet „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“ võimalik VAPS-is tõlgendada EAS-i uut sõnastust arvestades nii, et see hõlmab ka sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi. Eelnõu § 1 punkt 2 – EAS-i § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see sisaldab viidet kehtetule riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele, mida asendab riigivaraseadus (edaspidi RVS). Lisaks ei ole vajalik EAS-is reguleerida sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhindumist sihtasutuste seadusest (edaspidi SAS) ega RVS-ist, kuna kõnealused regulatsioonid kohalduvad sõltumata EAS-is sisalduvast viitest. Eelnõu § 1 punkt 3 – EAS-i § 2 täiendatakse lõikega 5, milles sätestatakse kontsertasutuse mõiste. Kontsertasutus on etendusasutuse alaliik, mistõttu peab ka kontsertasutus vastama kõikidele EAS-i § 2 lõikes 1 loetletud tingimustele. Kontsertasutuse eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Kontsertasutuse eristamine on vajalik, võimaldamaks erisusi teatud EAS-i sätetest ning arvestades muusikavaldkonna vajadust valdkonna spetsiifikast lähtuva riigipoolse rahastamise süsteemi järele. Eelnõu § 1 punkt 4 – EAS-i § 3, mis reguleerib etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist, selle tegevuse lõpetamist ja nendest KuM-i teavitamist, tunnistatakse kehtetuks. Arvestades asjaolu, et EAS-is loobutakse riigietendusasutuse mõiste kasutamisest ja nimetatakse muude etendusasutuse tegutsemisvormide kõrval edaspidi ka sihtasutusena tegutsevat munitsipaaletendusasutust, tuleks kõnealust paragrahvi ulatuslikult muuta. Samas puudub otsene vajadus EAS-is etendusasutuse asutamise või moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamisega seonduvat üldse käsitleda, kuna tegemist ei ole valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga. Nimetatud küsimused on piisavalt täpselt reguleeritud teistes õigusaktides. Näiteks riigi poolt või osalusel sihtasutuse asutamise, selle jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise puhul tuleb juhinduda lisaks SAS- ile RVS-ist; valla või linna poolt sihtasutuse asutamisel ja lõpetamisel RVS-i asemel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS); KOKS-is ja valla või linna põhimääruses sätestatut peab arvestama kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamisel. Kuivõrd loetletud õigusaktid kohalduvad ka etendusasutustele, on mõistlik arvukate muudatuste sisseviimise asemel loobuda mujal olemasoleva regulatsiooni asjatust kordamisest EAS-is. EAS-i § 3 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse moodustamisest või asutamisest, ümberkorraldamisest ja nende tegevuse lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit, tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et KuM ei pea etendusasutuste registrit, mistõttu taoline teavitamiskohustus on sisutu. Eelnõu § 1 punkt 5 – EAS-i § 4 lõikes 1 sätestatakse nõuded etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele. Varem reguleeris kõnealune säte üksnes põhimääruse sisu ning seda kohaldati 6 sama paragrahvi kolmandas lõikes paiknenud viite kaudu ka sihtasutusena tegutseva etendusasutuse põhikirjale. Põhimäärusega seonduv puudutab pärast riigietendusasutuste tegevuse lõpetamist ja nende EAS-is nimetamisest loobumist vaid munitsipaaletendusasutusi. Kuna nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel kui ka võimalikel sihtasutusena tegutsevatel munitsipaaletendusasutustel, samuti eraetendusasutustel, on põhimääruse asemel põhikiri, on kohane tõsta enamikku puudutav regulatsioon senisest paremini esile. Põhikirjas ja põhimääruses sisalduva teabe hulka on täiendatud EAS-i teistest sätetest (näiteks §-st 6, milles nähakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ette kohustus sätestada etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise tingimused ja kord etendusasustuse põhikirjas või põhimääruses, ning § 9 lõikest 3, mille kohaselt sätestatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse (samuti riigilt toetust taotleva munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse) põhikirjas või põhimääruses arengukava koostamise ja muutmise kord) ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjadest lähtuvalt. Ka olemasolevate munitsipaaletendusasutuste põhimäärused üldjoontes juba vastavad EAS-i § 4 lõike 1 uuele sõnastusele. Eelnõu § 1 punkt 6 – EAS-i § 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. EAS-i § 4 lõige 2 on seni reguleerinud riigietendusasutuste ja munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist. Nagu eelnevates selgitustes märgitud, loobutakse EAS-is kunagisi riigietendusasutusi puudutavast regulatsioonist. Samuti pole vajalik EAS-i alles jätta munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist puudutavat lauset, kuna valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamisega seonduv on reguleeritud KOKS-is. EAS-i § 4 lõige 3, mis reguleeris viitega EAS-i § 4 lõikele 1 sihtasutusena tegutseva etendusasutuse põhikirja sisu, tunnistatakse kehtetuks, kuna asjakohane regulatsioon sisaldub edaspidi eelnõu § 1 punktiga 5 muudetavas EAS-i § 4 lõikes 1. Eelnõu § 1 punkt 7 – EAS-i § 4 täiendatakse neljanda lõikega, millega nähakse ette sama paragrahvi esimeses lõikes etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele sätestatud sisunõuete kohaldumine ka eraetendusasutustele. Säte lisatakse seadusesse eraetendusasutuste huvirühma esindajate vastavasisulist ettepanekut arvestades. Eelnõu § 1 punktid 8 ja 12 – EAS-i § 5 lõigetes 1 ja 5 ning kokkuvõttes seaduses läbivalt loobutakse etendusasutuse direktori mõistest ja kasutatakse selle asemel mõistet „etendusasutuse juht“. Sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel ei ole direktorit, etendusasutuse juhi ülesandeid täidab juhatuse liige. Direktor on küll munitsipaaletendusasutustel, kuid juhi ametinimetuse sätestamine EAS-is pole vajalik. Eelnõu § 1 punkt 9 – EAS-i § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatakse repertuaariplaani kõrval ka hooajakava. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 19, millega muudetakse EAS-i § 10 ja 11. Mõiste „hooajakava“ kasutuselevõtt on tingitud asjaolust, et kontsertasutustes ei koostata repertuaariplaani, vaid seda asendab hooajakava. Lisaks täpsustatakse kõnealuse sätte sõnastust nii, et repertuaariplaan või hooajakava esitatakse loomenõukogule üksnes juhul, kui etendusasutuses on loomenõukogu üldse moodustatud, ning mitte läbivaatamiseks, vaid arvamuse andmiseks. 7 Loomenõukogu olemasolu küsimuse puudutamine on vajalik seetõttu, et eelnõu § 1 punktiga 13 lisatakse EAS-i § 5 lõige 6, mille kohaselt kohaldub etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid reguleeriv EAS-i § 5 lõige 2 ka eraetendusasutusele, ent samas ei ole loomenõukogu moodustamine tulenevalt EAS-i § 2 lõikes 1 eelnõuga tehtavatest muudatustest ja §-st 8 eraetendusasutustes kohustuslik. Seega, eraetendusasutuses, kus loomenõukogu moodustatud pole, ei saa loominguline juht repertuaariplaani või hooajakava loomenõukogule esitada. Sõna „läbivaatamiseks“ asendatakse muudetavas sättes sõnadega „arvamuse andmiseks“, väljendamaks senisest paremini loomenõukogu pädevuse piire. Senine läbivaatamise põhimõte ei anna selget vastust küsimusele, kas loomenõukogu peab andma repertuaariplaanile või hooajakavale kooskõlastuse või arvamuse. Kuigi kehtiva EAS-i § 11 lõige 2, mille kohaselt kehtestab repertuaariplaani etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel, viitab pigem loomenõukogupoolse kooskõlastuse olemasolu nõudele, antakse eelnõukohaste muudatustega loomenõukogule Eesti Etendusasutuste Liidu ettepanekul siiski üksnes nõuandev roll, mistõttu kasutatakse ka sõnastust „arvamuse andmiseks“. Eelnõu § 1 punkt 10 – EAS-i § 5 lõiget 3 täiendatakse sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi silmas pidades nii, et loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnõu § 1 punkt 11 – EAS-i § 5 lõiget 4 muudetakse nii, et etendusasutuse direktor asendatakse etendusasutuse juhiga, nimetatakse põhimääruse kõrval ära ka põhikiri ja etendusasutuse moodustaja kõrval sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu. Eelnõu § 1 punkt 13 – EAS-i § 5 täiendatakse lõigetega 6 ja 7, mille kohaselt kohaldatakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi kohta sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ka eraetendusasutusele ning ka eraetendusasutuses võib juhi ja loomingulise juhi ülesandeid täita sama isik. Loomingulise juhi olemasolu nõue eraetendusasutuses tuleneb EAS-i § 2 lõikest 1. Eelnõu § 1 punkt 14 – Muudetakse EAS-i § 6, mis puudutab etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmist. Etendusasutuse direktori asemel nimetatakse etendusasutuse juhti. Kehtima jääb põhimõte, et etendusasutuse juht valitakse avalikul konkursil osalejate hulgast ning loominguline juht põhikirjas või põhimääruses sätestatud korras. Vastavalt etendusasutuse tegutsemisvormile (sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus) sõlmitakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga juhatuse liikme leping või tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. Uuendusena nähakse kõnealuse paragrahvi neljandas lõikes ette võimalus pikendada etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut etendusasutuse nõukogu või moodustaja otsusel üks kord kuni viieks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. Muudatus võimaldab heal juhil pikema aja vältel etendusasutuse arengusse panustada, ent tagab ka selle, et hiljemalt kümne aasta möödumisel antakse uutele tulijatele võimalus juhi kohale kandideerida. Etendusasutuse juhi valimise osas tegi Eesti Teatriliit VTK kooskõlastamise käigus ettepaneku, et kõik riigilt toetust saavate etendusasutuste juhid peaksid olema perioodiliselt valitavad avaliku konkursi teel. EAS kohaldub riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ning eraetendusasutustele üksnes juhul, kui see on konkreetse 8 sätte juures nimetatud. Kuivõrd avaliku konkursi teel juhi valimist puudutava regulatsiooni juures ei ole seaduses sätestatud, et see kohalduks ka eraetendusasutustele, juhinduvad avaliku konkursi korraldamise nõudest vaid riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused. Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks eraetendusasutustele juhi valimist avaliku konkursi korraldamise teel kohustuslikuks muuta. Kuna tegemist oleks ettevõtlusvabaduse riivega, peaks see olema mõjuvalt põhjendatud. Asjaolu, et riigilt toetust saav eraetendusasutus kasutab teatud määral nii-öelda avalikku raha, ei ole seostatav etendusasutusele juhi valimisega. Toetuse õiguspärast kasutamist kontrollitakse asjakohase aruandluse kaudu. Eelnõu § 1 punkt 15 – EAS-i § 8 lõikest 1, mis puudutab loomenõukogu ülesandeid, jäetakse välja teose jäädvustamise üle otsustamine. Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 22–25 EAS-i §-s 13 tehtavate muudatustega. Kehtiva EAS-i § 13 lõike 3 kohaselt kehtestab jäädvustatavate ehk rahvuskultuuriliselt oluliste teoste loetelu etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna rahvuskultuuriliselt oluliste teoste jäädvustamine on Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) ülesanne (vt ka eelnõu § 1 punkti 25 selgitust) ja valiku, mida jäädvustada teeb, küll reeglina koostöös etendusasutustega, samuti ERR, ei saa selle üle otsustamist jätta loomenõukogu pädevusse. Eelnõu § 1 punkt 16 – Muudetakse EAS § 8 lõiget 3, milles nähakse ette loomenõukogu koosseis. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peavad loomenõukogusse kuuluma etendusasutuse juht, loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad, siis edaspidi ei pea etendusasutuse juht loomenõukogusse kuuluma. Küll aga on juhi kuulumine loomenõukogusse, lisaks teistele valdkonna asjatundjatele, võimalusena siiski olemas (arvestades kasvõi asjaolu, et etendusasutuse juht võib ühtlasi olla ka loominguline juht). Kuna etendusasutuse juht otsustab loomingulise tegevusega seotud küsimusi üksnes loomingulise juhi ettepanekul ja loominguline juht on loomenõukogu liige, ei ole etendusasutuse juhi kuulumine loomenõukogusse otseselt vajalik. Praktikas ei ole juhid sageli ka huvitatud loomenõukogu töösse sekkumisest. EAS-i § 8 lõige 3 on seotud ka rahvusooperi seadusega (edaspidi ROS), kuna vastavalt ROS-i § 13 lõikele 3 kohaldatakse rahvusooperi loomenõukogu koosseisule kõnealust EAS-i sätet. Kirjeldatud muudatusega ei kaasne ROS-i muutmise vajadust, sest EAS-i § 8 lõike 3 uus sõnastus sobib ka rahvusooperi konteksti. Eelnõu § 1 punkt 17 – EAS-i § 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte reguleerib etendusasutuse arengukava etendusasutuse asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks esitamist. Praktikas esitavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused KuM-ile kui asutajaõiguste teostajale sihtasutuse nõukogu kinnitatud arengukava teadmiseks, mitte veel kinnitamata arengukava kooskõlastamiseks. Kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste nõukogudes on ka ministeeriumi esindajad, ei pea KuM põhjendatuks arengukavasid eraldi kooskõlastada. Munitsipaaletendusasutuste puhul on arengukava kooskõlastamine põhimäärustes reguleeritud erinevalt, näiteks Tallinna Linnateater peab arengukava kooskõlastama Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, Tallinna Filharmoonia aga linnavalitsusega. Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks arengukava võimalikku kooskõlastamise protsessi seaduses reguleerida ning see peaks olema sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. 9 Eelnõu § 1 punkt 18 – Muudetakse EAS-i § 9 lõiget 5, mis puudutab munitsipaal- ja eraetendusasutuse kohustust esitada arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile. Sätte uue sõnastuse kohaselt on munitsipaaletendusasutusel, sihtasutusena tegutseval munitsipaaletendusasutusel ja eraetendusasutusel kohustus arengukava koostada üksnes juhul, kui nad soovivad taotleda toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Seega loobutakse seaduses nõudest, mille kohaselt peab munitsipaaletendusasutus igal juhul arengukava koostama ning jäetakse see etendusasutuse moodustaja otsustada. Küll aga on arengukava koostamine endiselt üheks riigieelarvest toetuse taotlemise eelduseks. Etendusasutuste samasisuline kohustus on tuletatav ka EAS-i § 9 lõike 5 senisest sõnastusest, sest arengukava esitamine eeldab alati selle koostamist, ent uus sõnastus väljendab paremini põhimõtet, mille kohaselt eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud. Arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile esitamise kohustusest seaduse tasandil loobutakse. Etendusasutusele KuM-i kaudu riigieelarvest toetuse taotlemise kord on kavas kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt eelnõu § 1 punkti 37). Määruses sätestatakse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, mille hulgas on ka arengukava. Eelnõu § 1 punkt 19 – Muudetakse EAS-i § 10 ja 11, mis puudutavad etendusasutuse töökorraldust ja selle aluseks olevaid dokumente. EAS-i § 10 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt on etendusasutus nii repertuaari valikul kui ka muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. Sätet on laiendatud muude kunstiliste otsuste osas, väljendamaks etendusasutuse täielikku loomingulist vabadust. Sõna „iseseisev“ on asendatud küll samatähendusliku, ent valdkonnas asjakohases kontekstis enam kasutatava sõnaga „sõltumatu“. Lisaks asendatakse kõnealustes paragrahvides sõna „kalendriaasta“ sõnaga „hooaeg“, kuna praktikas kavandatakse etendusasutuse tegevust hooaja kaupa, ning nimetatakse repertuaariplaani kõrval ära seda kontsertasutustes asendav hooajakava. EAS-i § 11 lõiget 2 muudetakse nii, et repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi, mitte loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna loomenõukogul on vastavalt eelnõu § 1 punktiga 9 EAS-i § 5 lõike 2 punktis 1 tehtavale muudatusele repertuaariplaani või hooajakava koostamisel üksnes nõuandev roll ning vastutus nimetatud dokumentide sisu eest on eeskätt loomingulisel juhil, on kohane, et just viimati nimetatu esitab need etendusasutuse juhile kinnitamiseks. EAS-i § 11 senised lõiked 3 ja 4, mis puudutavad repertuaariplaani esitamist etendusasutuse asutajale või moodustajale ning riigieelarvelise toetuse taotlemisel valdkonna eest vastutavale ministrile, jäetakse paragrahvi uuest sõnastusest välja. Etendusasutuse asutajal või moodustajal puudub praktiline vajadus repertuaariplaani ülevaatamiseks, mistõttu on tegemist tarbetu infokohustusega. Ülevaate planeeritavast repertuaarist esitavad etendusasutused KuM- ile küll ka edaspidi toetuse taotlemisel, ent taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu sätestatakse eelnõu § 1 punktiga 37 EAS-i lisavata volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses. Lähtudes aga põhimõttest, et eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud, nähakse repertuaariplaani koostamise kohustus, sarnaselt arengukava koostamise kohustusega, riigilt toetuse taotlemise eeldusena ette siiski seaduses (uue sõnastuse kohaselt EAS-i § 11 lõikes 3). 10 Kõnealused muudatused puudutavad ka ROS-i, mille § 13 lõikes 2 EAS-i §-ile 10 ja § 11 lõikele 1 viidatakse. Nimetatud viide on siiski endiselt ajakohane ega vaja seoses EAS-is tehtavate muudatustega parandamist. Eelnõu § 1 punkt 20 – Muudetakse etenduse või kontserdi toimumisest avalikkuse teavitamist puudutava EAS-i § 12 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Ajast, mil kehtiv etendusasutuse seadus jõustus, on möödunud peaaegu 15 aastat ning erinevate võimaluste valik avalikkuse teavitamiseks on tänaseks oluliselt laienenud. Kõik tänapäevased infokanalid ei eelda aga sellise mahuga sõnumit, mis võimaldaks nimetada kõik EAS-i § 12 lõikes 1 loetletud andmed. Sageli teavitatakse avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest televisioonis või sotsiaalmeedias, esitades üksnes valiku nõutud teabest. Eeskätt autorite õigusi arvestades on kõnealuses lõikes ettenähtud andmete teatavaks tegemine mõistetavalt vajalik, mistõttu on ka uues sõnastuses säilitatud kohustus vastavad andmed avalikkusele siiski esitada. Uuendatud sõnastus kohustab etendusasutust andmed etenduse või kontserdi kohta küll avalikult kättesaadavaks tegema, ent mitte igakordsel avalikkuse teavitamisel kogu EAS-i § 12 lõikes 1 sätestatud loetelule vastavat infot kordama. Praktikas võib kogu asjakohane teave olla kättesaadav näiteks etendusasutuse veebilehel, selle puudumisel reklaammaterjalil või kavalehel ning muude kanalite vahendusel avalikkuse teavitamisel seda täies mahus korrata pole tarvis. Eelnõu § 1 punkt 21 – Avalikkuse teavitamisel etenduse või kontserdi toimumisest loobutakse kohustusest nimetada etendusasutuse loomingulise juhi nimi. Loomingulisel juhil ei ole autoriõigusi (välja arvatud juhul, kui tegemist on ühtlasi teose autoriga), mistõttu on tema nime igakordse nimetamise nõue ebavajalik. Eelnõu § 1 punktidel 20 ja 21 on samuti viite kaudu puutumus ROS-iga, mis aga ka avalikkuse teavitamist puudutavate muudatustega seoses korrigeerimist ei vaja. Eelnõu § 1 punkt 22 – EAS-i § 13 lõikest 1, milles reguleeritakse teose jäädvustamist, jäetakse välja sõnad „rahvuskultuuri seisukohalt oluliste“. Kuna teoste jäädvustamine on võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud mitu korda lihtsamaks ja vähem kulukaks, jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtuvalt. Teoste jäädvustamisel autoriõiguse osas palus Eesti Teatri Agentuur VTK kooskõlastamise käigus arvestada selle sätte võimalikul muutmisel nende teadmisi ja praktilisi kogemusi. Eelnõuga ei panda etendusasutustele kohustust kõiki repertuaaris olevaid teoseid jäädvustada. Kõnealuses sättes juhindutakse tegelikust praktikast ehk asjaolust, et teoseid reeglina jäädvustatakse ning osundatakse seejuures kohustusele pidada silmas autoriõiguse seadusest (edaspidi AutÕS) tulenevaid piiranguid, sealhulgas asjaolu, et autorile kuulub õigus lubada või keelata oma teost reprodutseerida (AutÕS § 13 lõike 1 punkt 1) ning et seni fikseerimata esituse salvestamine on lubatud vaid teose esitaja nõusolekul (AutÕS § 67 lõike 2 punkt 1). Eelnõu § 1 punkt 23 – EAS-i § 13 lõikes 2 asendatakse erinevate andmekandjate loetelu sõnastusega „mistahes andmekandjale“. Tegemist on sõnastuse ajakohastamisega, kuna kehtivas EAS-is nimetatud heli- ja videolint ning film ja heliplaat ei vasta tänapäevasele salvestustehnikale. 11 Eelnõu § 1 punkt 24 – Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis puudutavad jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestamist ja selle etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks esitamist. Nagu eelnõu § 1 punkti 22 selgituses märgitud, ei toimu etendusasutuse jäädvustatavate teoste valimist nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtudes, mistõttu puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Kuivõrd jäädvustatavate teoste loetelu enam ei kehtestata, kaotab tähenduse ka EAS-i § 13 lõige 4, mille kohaselt esitatakse loetelu etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks. Viimati nimetatud säte on tarbetu ka seetõttu, et etendusasutuse moodustaja või asutaja ei vaja antud teavet. Eelnõu § 1 punkt 25 – EAS-i § 13 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustab ja selle säilimise tagab ERR. Tegemist on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) § 5 lõike 1 punktist 4 tuleneva ülesandega. Seega ei panda ERR-ile eelnõukohase seadusega uusi kohustusi, kuid EAS-i § 13 lõike 1 muutmise ja sama paragrahvi viienda lõikega täiendamise tulemusel ei ole kohustus rahvuskultuuriliselt olulisi teoseid jäädvustada enam dubleeritud. Eelnõu § 1 punkt 26 – EAS-i § 14 lõikes 1 nimetatud teose toimikus sisalduvate materjalide loetelu muudetakse näitlikuks avatud loeteluks. Tulenevalt säilituseksemplari seaduse jõustumisest 2017. aasta 1. jaanuaril puudub otsene kultuuriajalooline vajadus etendusasutuses koguda ja säilitada näiteks kavalehte, reklaammaterjali või väljavõtteid kajastustest trükimeedias, sest Eesti kultuurile olulisi trükiseid ja nende algmaterjali kogub ja säilitab Eesti Rahvusraamatukogu. Küll aga soovivad etendusasutused nimetatud materjale enda arhiivi tarbeks reeglina ka ise säilitada, mistõttu on jäetud etendusasutustele vabadus teose toimiku täpse sisu üle ise otsustada. Lõike teises lauses asendatakse sõna „salvestus“ keeleliselt korrektsema sõnaga „salvestis“. Eelnõu § 1 punkt 27 – EAS-i § 14 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib teose toimikut pidada digitaalselt. Kuna enamik toimikusse kogutavaid materjale ei olegi praegu enam algselt paberkandjal, siis puudub vajadus neid ka toimikusse paberil lisada. Eelnõu § 1 punkt 28 – Teose toimiku säilitamist puudutavat EAS-i § 14 lõiget 2 täiendatakse viitega arhiiviseadusele (edaspidi ArhS). Kõik riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused on Rahvusarhiivi hindamisotsuse kohaselt arhiivimoodustajad3, mistõttu neil tuleb juhinduda ArhS-is sätestatust. Munitsipaaletendusasutused KuM-ile teadaolevalt arhiivimoodustajad ei ole, kuid kuna nende tegevuse käigus võib tekkida sarnaselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustega kultuuri- ja ajalooväärtusega arhivaale, ei ole põhjust näha EAS-is ette erisust, et munitsipaaletendusasutused ja sihtasutusena tegutsevad munitsipaaletendusasutused ArhS-i järgima ei pea. Eraetendusasutustele ArhS-i nõuded ei kohaldu, kuid vastavalt ArhS-i § 3 lõikele 2 kogub Rahvusarhiiv kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul ka kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi. Teose toimikusse kuuluvate materjalidega seoses esitas VTK kooskõlastamise käigus märkused ning täpsustas enda nägemust kohtumisel eelnõu ettevalmistajatega Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Peamise murekohana toodi välja muuseumi piiratud võimalused teoste 3 Rahvusarhiivi 30. detsembri 2011. a hindamisotsus nr 548. 12 salvestiste ja digitaalsete fotode vastuvõtmisel. Kuna muuseum täiendab muuseumikogu enda koostatud kogumispõhimõtetest lähtuvalt ning sõlmib selleks koostöölepinguid valdkonna asutuste ja isikutega, on muuseumil võimalik ise kontrollida museaalina arvele võetavate asjade hulka. Eelnõu ettevalmistajad ei pea vajalikuks EAS-is ehk seaduse tasandil täiendavalt reguleerida, mida ja millises mahus etendusasutused muuseumile üle annavad. Eelnõu § 1 punkt 29 – Muudetakse EAS-i 3. peatüki pealkirja. Esiteks võetakse võõrapärase sõna „finantseerimine“ asemel seaduses kasutusele samatähenduslik eesti keele omasõna „rahastamine“. Teiseks jäetakse kõnealusest pealkirjast välja taotluste esitamist puudutav osa. Kuna taotluste esitamist puudutav EAS-i § 18 on kavas eelnõu § 1 punktiga 41 kehtetuks tunnistada, tuleb muuta ka peatüki pealkirja. Taotluse esitamine on edaspidi reguleeritud valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mille kehtestamiseks vajalik volitusnorm lisatakse EAS-i eelnõu § 1 punktiga 37. Eelnõu § 1 punkt 30 – Sarnaselt EAS-i 3. peatüki pealkirjaga asendatakse ka EAS-i § 15 pealkirjas sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“. Eelnõu § 1 punkt 31 – Muudetakse EAS-i § 15 lõiget 3, mille uue sõnastuse kohaselt määratakse etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse suurus kindlaks KuM-i valitsemisala vastava aasta eelarves, mitte riigieelarves, nagu näeb ette kehtiv sõnastus. Muutmise põhjuseks on asjaolu, et riigieelarves konkreetselt etendusasutustele eraldi rida ette nähtud pole. Erandiks on avalik-õigusliku juriidilise isiku vormis tegutsev Rahvusooper Estonia, kellele EAS kohaldub aga üksnes piiratud ja ROS-is kindlaks määratud ulatuses. Eelnõu § 1 punkt 32 – EAS-i § 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Etendusasutustele valla või linna eelarvest toetuse määramist puudutava sätte sõnastus on ühest küljest puudulik ja teisalt on see EAS-is ka ebavajalik. Nimelt reguleerib kõnealune säte üksnes munitsipaaletendusasutusele valla või linna eelarvest toetuse määramist, ent praktikas toetavad kohalikud omavalitsused vastavalt võimalustele sageli ka oma valla või linna territooriumil etendusi ja kontserte korraldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi ja eraetendusasutusi. Valla- või linnavolikogu pädevus munitsipaaletendusasutustele antava toetuse suuruse otsustamiseks ja muudele etendusasutustele toetuse andmise korra kehtestamiseks tuleneb KOKS-i § 22 lõike 1 punktidest 1 ja 5, mistõttu samasisuliste normide kordamine EAS-is on tarbetu. Eelnõu § 1 punkt 33 – EAS-i § 15 lõikes 5, mis puudutab asjaolu, et KuM-i kaudu riigieelarvest toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus, ei nimetata enam üksnes munitsipaal- ja eraetendusasutust, vaid kasutatakse üldmõistet „etendusasutus“. Praktikas peavad ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused esitama vastavasisulise taotluse. Eelnõu § 1 punktid 34–37 – Kõnealuste eelnõu punktidega muudetakse etendusasutuste senist rahastamise regulatsiooni. Seaduses nähakse ette riigipoolse rahastamise eesmärk erinevate etendusasutuste tegutsemisvormide arvestuses (EAS § 16 lõiked 1 ja 3) ja võimalus anda sihtotstarbelist toetust üksikute kultuuripoliitiliselt eriti oluliste eesmärkide saavutamiseks (EAS § 16 lõige 4) ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimuste ja korra kehtestamiseks (EAS § 16 lõige 5, rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale). 13 Kehtiva EAS-i § 16 lõike 1 kohaselt määratakse toetus etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on KuM-i tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest. Vastavalt sama paragrahvi teise lõike kehtivale sõnastusele lähtutakse arvestusliku piletihinna arvutamisel etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest. Arvestades EAS-i kohaldumise loogikat, on kirjeldatud rahastamise põhimõte puudutanud riigietendusasutusi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul arvestatakse tulenevalt EAS-i § 16 lõike 3 kehtivast sõnastusest ka nende rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. EAS-i § 16 lõike 1 uus sõnastus näeb ette riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. Põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamise nimetamine seaduses on toetuse andmise üldpõhimõttena oluline põhjusel, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita. Arvestades kultuurivaldkonnale omast suuresti erinevatel toetustel põhinevat toimimist, ei saa eeldada, et riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad etendusasutused suudaksid neile pandud eesmärke täita peamiselt omatulu arvelt. Kavas on jätkuvalt toetada riigile kuuluvate etendusasutuste töötajate tasustamise ja vara haldamisega seotud kulude katmist. Senisest külastajate arvu tellimisest loobutakse, ent etendusasutuste tegevusmahtu, mis on riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste puhul pika tegutsemisaja vältel võrdlemisi püsivalt välja kujunenud, siiski arvestatakse. Täpsed kriteeriumid, mida toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse, nimetatakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses. Sarnaselt kehtivate rahastamispõhimõtetega toetatakse ka edaspidi riigieelarvest võimalusel etendusasutusi, kelle omanik on kohalik omavalitsus, ning eraetendusasutusi. Vastavalt EAS-i § 16 lõike 3 uuele sõnastusele võib munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ning etenduste ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Tegemist on sama sätte kehtivale sõnastusele sisult lähedase lahendusega. Selliste etendusasutuste toetamisega, kelle omanik ei ole riik, püütakse seega tuua külastajateni etendusi ja kontserte, millega näiteks žanriliselt või sihtrühmi silmas pidades võrreldavaid etendusi ja kontserte riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused piisavas mahus või üldse ei paku. Samuti toetatakse kõnealuseid etendusasutusi, täiendamaks üle-eestilist riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrgustikku ja rahuldamaks piirkondlikku nõudlust. Kriteeriumid, mille alusel munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust hinnatakse ning millest lähtuvalt riigipoolne toetus määratakse, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. EAS-i § 16 täiendatakse neljanda lõikega, mille kohaselt võib lisaks kõnealuse paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärkidel antavale, etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele, määrata etendusasutusele riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks. Säte võimaldab kavandatavas etendusasutuste 14 rahastamist täpsustavas kultuuriministri määruses vajadusel ette näha täiendavaid toetusi kitsamalt piiritletud kultuuripoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, soodustamaks näiteks rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist jmt. Seni on taoliste toetusprogrammide aluseks olevad tingimused olnud kehtestatud üksikaktidega (ministri käskkirjad). Alates 2017. aasta 17. juulist sisaldub riigieelarve seaduses (edaspidi RES) § 531, milles reguleeritakse sarnaste toetusprogrammide korraldust ning volitatakse ministreid vastava ministeeriumi valitsemisala vahendite piires selleks tingimusi ja korda kehtestama. Kõnealuse RES-i paragrahvi selgituseks on eelnõu seletuskirjas öeldud muu hulgas ka seda, et kui toetust antakse välja valdkonnas, mida reguleerib eriseadus, oleks korrektne toetusprogrammi alused reguleerida vastavas eriseaduses.4 Eelnevast tulenevalt ongi EAS-i § 16 lõige 4 lisatud. Nagu eespool märgitud, lisatakse etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtteid puudutavasse EAS-i § 16 ka viies lõige, millega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord. Säte hõlmab nii EAS-i § 16 lõigetes 1 ja 3 kui ka sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkidel antavaid toetusi puudutava regulatsiooni kehtestamist. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud seletuskirja punktis 8. Etendusasutuste rahastamisega seonduvalt esitas enda ettepanekud VTK kooskõlastamise käigus Eesti Teatriliit, pakkudes etendusasutustele toetuse arvestamise alusena teatrivaldkonnas tuttavat AITA-mudelit. Kuna eelnõu seadusena jõustumisel on kavas EAS-is määratleda üksnes üldised põhimõtted, miks riik etendusasutusi toetab ning viia konkreetsele etendusasutusele toetuse suuruse kindlaksmääramise regulatsioon ministri määruse tasandile, ei käsitleta käesolevas seletuskirjas huvirühmade ettepanekuid toetuse suuruse võimalike arvutusmeetodite kohta. Kõnealuseid küsimusi arutatakse ja valikuid põhjendatakse kultuuriministri vastavasisulise määruse eelnõu ja selle seletuskirja koostamise käigus. Eelnõu § 1 punkt 38 – Muudetakse EAS-i § 17, mis puudutab etendusasutustele riigieelarvelise toetuse andmise otsustamiseks nõuandva komisjoni moodustamist, esimest lõiget. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt moodustatakse komisjon üksnes munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks, kusjuures kontsertasutustele antava toetuse jaotamiseks võib moodustada eraldi komisjoni. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste, sh kontsertasutuste toetuse üle otsustamiseks komisjoni moodustamise kohustust ette ei nähta, kuna nende puhul ei hinnata näiteks rahvuskultuurilist, valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust, eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused ongi asutanud riik nimetatud kriteeriume silmas pidades, ning arvestades teisalt asjaolu, et riigi kui asutaja seatud eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite üle otsustamiseks on pädevaim asutajaõiguste teostaja. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, saab selle võimaluse kaudu vajadusel siiski ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste rahastamisküsimustesse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi. 4 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) seletuskiri on kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/868a6bff-48cb-4c7f-845d-a45bb93e8b22. 15 Munitsipaalkontsertasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaalkontsertasutuste ja erakontsertasutuste hindamiseks nähakse võimalus eraldi komisjoni moodustamiseks ette põhjusel, et nii-öelda universaalseid etenduskunstide valdkonna eksperte, keda rahastamisotsuste tegemisse kaasata, pigem ei ole, mistõttu on mõistlik moodustada muusikavaldkonnas eraldi komisjon. Võrreldes kehtiva sõnastusega, jäetakse sättest välja lauseosa, mille kohaselt moodustatakse komisjon mitte üksnes toetuse jaotamiseks, vaid ka eesmärgiga kavandada etendusasutusele riigieelarves ettenähtud toetussumma. Kõnealune ülesanne on seotud kehtiva EAS-i § 19 lõikega 1, mille kohaselt on komisjoni pädevuses ettepanekute tegemine nii järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks kui ka toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast. Praktikas koguneb komisjon toetuse taotluste hindamiseks toetuse kasutamise aastale eelneval aastal ja seda ajal, mil ministeeriumi valitsemisala järgmise aasta eelarve projekt on juba Rahandusministeeriumile esitatud. Seega ei ole võimalik komisjoni ettepanekuid selles osas arvestada. Eelnõu § 1 punkt 39 – Muudetakse EAS-i § 17 lõikeid 3 ja 4. Lõike 3 uue sõnastuse kohaselt koosneb etendusasutuste riigieelarvest toetamise küsimustes kultuuriministrile nõu andev komisjon valdavalt valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest ja Kultuuriministeeriumi esindajate kuulumine komisjoni ei ole kohustuslik. Senisest üldisema sõnastuse „valdkondlikud esindusorganisatsioonid“ kasuks on otsustatud põhjusel, et kõnealuse sätte praegune sõnastus lähtub eeskätt teatrivaldkonnast, kus on tõepoolest olemas nii loomingulisi töötajaid esindav organisatsioon (Eesti Teatriliit) kui ka etendusasutuse juhte esindav organisatsioon (Eesti Etendusasutuste Liit), ning ei arvesta muusikavaldkonna eripära, kus küll üks ühele võrreldavaid organisatsioone moodustatud pole, ent valdkondlikud esindusorganisatsioonid eri loomeliitude ja muude mittetulundusühingute näol on siiski olemas. Ministeeriumi esindajate komisjoni nimetamine on muudetud kohustuse asemel võimaluseks seetõttu, et seaduse uude rakendusakti on kavandatud osaliselt kaheastmeline taotluste hindamise süsteem, mille kohaselt hindab komisjon eeskätt taotlejate kunstilist taset ja seejärel on Kultuuriministeeriumis valdkonna eest vastutavatel ametnikel võimalik etenduskunstide maastiku võimalikult suure mitmekesisuse huvides teatud kriteeriumidele ka omapoolne hinnang anda. Sellisel juhul ei ole ministeeriumi esindajate osalemine lisaks ka komisjoni töös vajalik. EAS-i § 17 neljandas lõikes on tegemist tehnilise muudatusega. Osa seni selle paragrahvi esimeses lõikes paiknenud tekstist (komisjoni koosseisu kinnitamine) on neljanda lõike tekstile (komisjoni töökorra kehtestamine) juurde lisatud. Eelnõu § 1 punkt 40 – EAS-i § 17 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt ei kohaldata kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–4 komisjoni moodustamise kohta sätestatut EAS-i § 16 lõikes 4 nimetatud toetuse jaotamisel. Erisus puudutab üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks antavaid toetusi. Praktikas hindavad ka taoliste toetusprogrammide raames esitatud taotlusi komisjonid, mille koosseisu kuulub reeglina ka ministeeriumiväliseid asjatundjaid, ning kavas ei ole seda põhimõtet muuta, ent sõltuvalt konkreetsest programmist ei pruugi EAS-is komisjoni moodustamise kohta sätestatu alati rakendatav olla. Näiteks hindab komisjon erinevalt niinimetatud üldise tegevustoetuse (EAS-i § 16 lõiked 1 ja 3) jaotamisest kitsamalt eesmärgistatud toetuse määramise protsessis ka taotluse esitanud riigi asutatud sihtasutusena 16 tegutsevaid etendusasutusi. Seega, EAS-i komisjoni puudutavaid sätteid kõnealustel juhtudel ei rakendata ja komisjoni moodustamine nähakse programmispetsiifiliselt ette vastavas kultuuriministri määruses. Eelnõu § 1 punkt 41 – EAS-i §-d 18–21 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on etendusasutustele määratava riigieelarvelise toetuse suuruse osas valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid tegeva komisjoni pädevust, toetuse saamiseks taotluse esitamist, toetuse kasutamiseks lepingu sõlmimist ning etendusasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist puudutavate sätetega. Toetusega ja osaliselt ka komisjoni pädevusega seonduvad küsimused, kuivõrd komisjoni pädevus on lahutamatult seotud toetuse taotluste hindamise protsessiga, reguleeritakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses (vt eelnõu § 1 punktide 34–38 selgitust). Osaliselt on komisjoni pädevus tuletatav ka selle moodustamise kohustust puudutavast EAS-i § 17 lõikest 1 (komisjon moodustatakse munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks), mistõttu on selle eraldi paragrahvis käsitlemine tarbetu. Etendusasutuse varaga seonduvaid küsimusi ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks EAS-is reguleerida, kuna olenevalt etendusasutuse juriidilisest tegutsemisvormist on need küsimused teistes õigusaktides ammendavalt reguleeritud. Eelnõu § 1 punkt 42 – Tulenevalt etendusasutuse valduses olevat vara puudutava EAS-i § 21 kehtetuks tunnistamisest tuleb muuta ka EAS-i 4. peatüki pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja etendusasutuse vara puudutav osa ja edaspidi käsitletakse selles peatükis vaid aruandlusega seonduvat. Eelnõu § 1 punkt 43 – EAS-i § 22 muudetakse nii, et selles reguleeritakse vaid statistilise aruandlusega seonduvat. Paragrahvi 22 kehtiv sõnastus puudutab ka raamatupidamislikku arvestust, kuid sarnaselt etendusasutuse varaga seonduvaga ei ole vajalik neid küsimusi etendusasutustespetsiifiliselt reguleerida. Kuivõrd § 22 lõiked 1 ja 2 sisaldavad ka ebamääraseid viiteid õigusaktidele, täpsustamata, milliseid õigusakte silmas peetakse, ei ole nende säilitamine senisel kujul põhjendatud ka õigusselguse eesmärki silmas pidades. EAS-i § 22 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt esitab etendusasutus statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. Teatristatistikaga tegeleb Eesti Teatri Agentuur. Andmed eelmise kalendriaasta uuslavastuste, etenduste ja külastajate arvu kohta esitatakse senise praktika kohaselt 15. veebruariks ning majandusnäitajate aruanne 1. aprilliks. Nimetatud tähtpäevade sätestamist seaduses ei pea eelnõu ettevalmistajad siiski mõistlikuks, kuna need võivad ajas muutuda. Seetõttu kasutatakse konstruktsiooni „haldaja määratud tähtpäevaks“. EAS-i § 22 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt avalikustatakse statistilise aruande esitamise tähtpäev valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja KuM-i veebilehel. Vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 on statistilise aruande esitamise kohustus ka eraetendusasutustel, ent aruannet ei esita kontsertasutused. Eraetendusasutustele on aruande esitamise kohustus pandud eesmärgiga tagada võimalikult täpse ja kvaliteetse teatristatistika olemasolu. Kohustust ei ole piiratud riigieelarvest toetuse taotlemisega seetõttu, et kavandatavas kultuuriministri määruses, millega kehtestatakse KuM-i kaudu riigieelarvest etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord, nähakse toetuse taotlemise ühe tingimusena ette statistilise aruande esitamine vähemalt 17 toetuse taotlemise aastale eelneval kolmel aastal. Kõnealune tingimus võimaldab piirata taotlejate hulka valdkonnas mõne aasta vältel juba tegutsenud ja eeldatavasti end tõestanud etendusasutustega, kelle puhul on võimalik hinnata ka nende varasemat tegevust ning prognoosida selle põhjal kavandatava tegevuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust. Kontsertasutustele ettenähtud erisus statistilist aruannet mitte esitada tuleneb asjaolust, et muusikavaldkonnas sarnane statistika andmebaas puudub. Eelnõu § 2 – Tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse EAS-is kasutusele kontsertasutuse mõiste. Kontsertasutusena EAS-i tähenduses mõistetakse etendusasutuse alaliiki, mille eripäraks on asjaolu, et autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või muusikalavastustena. Kontsertasutuse mõiste kasutuselevõtmine on vajalik, võimaldamaks erisusi mõningatest EAS-i sätetest ning arvestades muusikavaldkonna vajadust valdkonna spetsiifikast lähtuva riigipoolse rahastamise süsteemi järele. Õigusaktides seni kasutamata kokkuleppelise lühiväljendina kasutatakse EAS-is sõnastust „sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“. Nimetatu all mõistetakse kohaliku omavalitsuse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõusse kavandatud seadusemuudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuna etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse näol võib olla aga tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimusi ja korda reguleeriva rakendusakti kavandisse lisatud viited Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ning Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Kavandatava kultuuriministri määruse eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse selle seletuskirjas. 6. Seaduse mõjud Eelnõusse kavandatud EAS-i muudatused ei mõjuta keskkonda, regionaalarengut ning riigi julgeolekut ja välissuhteid. Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud. 6.1. Kavandatav muudatus: Etendusasutuse mõiste muutmine ning sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja kontsertasutuse mõiste kasutusele võtmine. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 18 6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Muudatused etendusasutuse mõistes on tehtud ennekõike selleks, et hõlmata sellega etenduskunstide valdkonnas tegutsevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes varem formaalselt kõnealuse mõiste alla näiteks loomenõukogu puudumise tõttu ei sobitunud. KuM-i hinnangul on etendusasutusena EAS-i tähenduses käsitatavaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid (välja arvatud riigi asutatud sihtasutused) u 125, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,05% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,82%.5 Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. Kontsertasutuse mõiste kasutusele võtmine mõjutab muusikavaldkonnas tegutsevaid etendusasutusi, keda on kokku u 85 ehk eelnevalt nimetatud näitajaid arvestades on tegemist samuti väikese sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib mõjutada asutusi ja isikuid, kes kas varem vastasid etendusasutuse mõistele ja selle uue sõnastuse kohaselt enam ei vasta või vastupidi, varem ei vastanud etendusasutuse mõistele EAS-i tähenduses ja eelnõu seadusena jõustumisel vastavad. Esimesel juhul ei kohaldu vastavale asutusele või isikule ühelt poolt enam EAS-is ja teistes õigusaktides, mis viitavad EAS-ile6, sätestatud nõuded, ent teisalt pole tal võimalik etendusasutusena ka riigieelarvest toetust taotleda. Teisel juhul on olukord vastupidine ehk asutusel või isikul tuleb oma tegevuses juhinduda EAS-is ja muudes õigusaktides etendusasutuse kohta sätestatust ning tal on teatud tingimuste täitmisel võimalik taotleda riigilt etendusasutusena tegutsemiseks toetust. Ainus põhjus, miks mõni varem etendusasutusena käsitatav juriidiline isik EAS-i muudatuste jõustumisel enam seaduse kohaldamisalasse ei pruugi mahtuda, võib olla enda põhitegevusalaks teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamise ja esitamise, muusikalise loometegevuse või lavakunsti abitegevuste valimata jätmine. Kuna EAS-ist juhinduvad siiski valdkonna professionaalid, ei ole põhjust arvata, et olulisel osal mõjutatud sihtrühmast tuleks hakata ettevõtte põhitegevusala muutma. Kui selleks ka üksikutel juhtudel vajadus peaks tekkima, on tegemist ühekordse tegevusega, mis ei avalda olulist mõju ettevõtte tegevusele. Mis puudutab seda, et etendusasutuse mõistega peaks näiteks loomenõukogu olemasolu nõudest loobumise tõttu olema edaspidi hõlmatud rohkem eraetendusasutusi, siis ilmselt ei avaldu praktikas ka selles osas olulist mõju. Nimelt on eraetendusasutustel ka seni loomenõukogu puudumisel võimaldatud siiski riigieelarvelist toetust taotleda. 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste kasutusele võtmine EAS-is võib mõjutada eelkõige kohalikke omavalitsusi, kes on praeguseks moodustanud kohaliku 5 E-äriregistri statistika andmetel oli 2017. aasta oktoobri seisuga Eestis registreeritud ettevõtteid 247 256, neist kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas 15 322. 6 Etendusasutusi puudutav regulatsioon sisaldub ka alkoholiseaduses, reklaamiseaduses, välismaalaste seaduses ja väljateenitud aastate pensionide seaduses ning siseministri 4. detsembri 2015. a määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“. 19 omavalitsuse asutusena tegutsevaid etendusasutusi, aga põhimõtteliselt ka kõiki teisi linnu ja valdu, kellel on kavas tulevikus etendusasutus asutada või moodustada. Munitsipaaletendusasutuse on tänaseks moodustanud neli kohalikku omavalitsust 79-st, lähiajal on ilmselt lisandumas veel üks. Kõige tõenäolisemalt kõnealusest muudatusest mõjutatud sihtrühm on seega väike. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste kasutusele võtmine ja selle sisuline võrdsustamine EAS-is kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseva etendusasutusega annab kohalikule omavalitsusele valikuvõimaluse etendusasutuse erinevate juriidiliste vormide vahel, tekitamata seejuures õiguslikku ebaselgust EAS-i kohaldumise osas. Olemasolevaid munitsipaaletendusasutusi on niisiis võimalik kujundada ümber sihtasutusena tegutsevateks munitsipaaletendusasutusteks, ilma et sellega kaasneks muudatusi EAS-ist tulenevate nõuete täitmises. Kuivõrd praegu KuM-ile teadaolevalt ühtegi sarnast protsessi käimas ei ole, ei avalda kõnealune muudatus sihtrühmale ilmselt kohest mõju. Arvestades asjaolu, et etendusasutuse asutamine või moodustamine on kohalike omavalitsuste seas võrdlemisi harv, ei ole ka tulevikus avalduv mõju oluline. 6.2. Kavandatav muudatus: Riigietendusasutuse mõiste EAS-is kasutamisest loobumine; etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja selle tegevuse lõpetamist, põhikirja või põhimääruse kinnitamist, vara ja arvestust puudutavate EAS-i sätete kehtetuks tunnistamine. 6.2.1. Avalduva mõju kirjeldus Kavandatav muudatus korrastab õigusruumi. Oma toime kaotanud, ebatäpselt sõnastatud või tarbetult teistes õigusaktides sätestatut kopeerivate sätete kehtetuks tunnistamine ei avalda ühelegi konkreetsele sihtrühmale märkimisväärset mõju, ent võimaldab igal seaduse lugejal vaid vajalikku sisaldavas tekstis paremini orienteeruda. 6.3. Kavandatav muudatus: Etendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse arengukava, repertuaariplaani ja jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks või teadmiseks esitamise kohustusest loobumine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on vähemal või rohkemal määral kõik etendusasutused, keda on KuM-i hinnangul u 140, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,06% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 1%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt ei pea enam KuM-i etendusasutuse asutamisest või moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitama; etendusasutuse arengukava asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks ja repertuaariplaani teadmiseks esitama ning jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestama ja seda samuti asutajale või moodustajale teadmiseks esitama. Sellest tulenevalt väheneb etendusasutuste halduskoormus. Kuivõrd tegemist on kord aastas või harvemini täidetava infokohustusega, on mõju avaldumise sagedus väike kuni keskmine. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus on väike, sest 20 etendusasutustele ei panda uusi kohustusi ja kohustuste vähenemisega on eeldatavasti kerge kohaneda. Sihtrühmale negatiivsete mõjude kaasnemise riski ei esine. Kokkuvõttes on eelkõige sihtrühma väiksusest tulenevalt mõju ettevõtjate halduskoormusele tervikuna ebaoluline, ent valdkondlikult aitavad kõnealused muudatused siiski ebavajalikust teabe edastamise kohustusest suurel määral vabaneda. 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Muudatusest on mõjutatud KuM nii etenduskunstide valdkonna arengu suunaja kui ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana ning kohalikud omavalitsused munitsipaaletendusasutuste moodustajatena. Sihtrühma kuulub seega üks valitsusasutus ja neli kohalikku omavalitsust, mistõttu võib sihtrühma hinnata väikeseks. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugune infokohustuse vähendamine võib tekitada olukorra, kus mingiks otstarbeks vajalikud andmed teabe senise saajani enam ei jõua. Eelnõu ettevalmistajad ei näe aga muudatusest puudutatud informatsiooni kogumisel praktilist väärtust. Näiteks ei pea KuM etendusasutuste registrit, mistõttu on nende moodustamisest teavitamine ebavajalik, samuti ei ole KuM-il riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana või kohalikel omavalitsustel munitsipaaletendusasutuste moodustajana midagi peale hakata neile teadmiseks esitatud repertuaariplaaniga. Sihtrühma töökorraldusele kõnealune muudatus siiski olulist mõju avaldada ei tohiks, sest KuM-i näitel võib öelda, et tarbetut teavitamiskohustust juba praegu sageli ei täideta ja KuM seda ka ei nõua ning ilmselt on see samamoodi kohalike omavalitsuste ja munitsipaaletendusasutuste puhul. 6.4. Kavandatav muudatus: Rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamisega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Mõjutatud on peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused, munitsipaaletendusasutused ja vähesel määral ka ERR. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi on 11, mis moodustab 76-st riigi osalusega sihtasutustest 14%.7 Munitsipaaletendusasutusi on 5, mis moodustab kõigist kohaliku omavalitsuse asutustest 0,2% ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevatest kohaliku omavalitsuse asutustest 0,7%.8 Kokkuvõttes puudutab kavandatav muudatus avaliku sektori asutustest ja isikutest väikest osa. 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutused ei pea kavandatavate muudatuste kohaselt enam ise korraldama rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamist. Rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustab ja salvestise säilimise tagab ERR. Olulist mõju 7 Riigi osalusega sihtasutuste arv on esitatud 2016. aasta maikuu seisuga. 8 E-äriregistri statistika andmetel oli 2017. aasta oktoobri seisuga kohaliku omavalitsuse asutusi 2 331, neist kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevaid 758. 21 kavandatav muudatus etendusasutuste tegevuse korraldusele siiski ei avalda, kuna, nagu juba vastavate eelnõu punktide selgituste juures märgitud, salvestamise suhteline lihtsus ja odavus on aastatetaguse ajaga võrreldes tinginud olukorra, kus jäädvustatakse oluliselt enam kui üksnes rahvuskultuuri seisukohalt tähtsaid teoseid. ERR-ile avalduv mõju piirdub sellega, et ERHS-is juba olemasolev ülesanne nimetatakse ära ka EAS-is ehk teisisõnu luuakse seos, mille kohaselt eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt oluliste teostena mõistetakse muu hulgas ka etendusasutustes korraldatavaid esitusi. Praktikas ERR etendusi ja kontserte ka jäädvustab, mistõttu muudatusi ERR-i töökorralduses ette näha ei ole. Mõju ERR-ile on seega ebaoluline. 6.4.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on televisiooni vahendusel kultuurisündmustest osasaajad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta ERR-i vahendusel on võimalik kvaliteetsete salvestiste abil osa saada paljudest etendustest ja kontsertidest. Sellisel moel jõuab etendusasutuste pakutu ka nende inimesteni, kes mingil põhjusel, olgu selleks siis etenduskunstide kehv piirkondlik kättesaadavus või mitte- taskukohane piletihind, elavast esitusest osa ei ole saanud. Tänu ERR-i kohustusele säilitada kultuuriliselt ja ajalooliselt olulise materjali salvestisi, on etendustest ja kontsertidest võimalik osa saada ka aastaid hiljem. Kuivõrd kavandatav muudatus üksnes täpsustab rollijaotust rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamisel, ei avalda see kõnealusele sihtrühmale olulist mõju, sest televisiooni vahendusel kultuurisündmustest osasaajateni jõudva materjali hulk ei muutu. 6.5. Kavandatav muudatus: Teose toimiku säilitamisega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Mõjutatud on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused, kaudselt ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Sarnaselt käesoleva seletuskirja punktis 6.4.1.1. märgituga on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tänu EAS-i § 14 muudatustele lihtsustatakse ühelt poolt toimiku pidamist, võimaldades seda teha ka digitaalselt ning muutes toimiku sisu üle otsustamist paindlikumaks, teisalt aga rõhutatakse senisest enam kultuuriajaloolise materjali säilitamise olulisust, lisades EAS-i viite ArhS-ile. Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna etendusasutustele ei ole pandud kohustust oma tegevus teose toimiku pidamisel ümber korraldada, vaid on antud senisest suurem otsustusvabadus. ArhS-ist tulenevad kohustused on arhiivimoodustajatest etendusasutustele laienenud ka varem, mistõttu ei saa ka selles osas rääkida uute ülesannete tekkimisest. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest töö toimikutega on regulaarne. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib selle muudatuse tulemusena väheneda toimikute maht ja osa potentsiaalsest rahvuslikust kultuuripärandist jääda säilitamata. Eelnõu ettevalmistajad hindavad nimetatud riski aga väikeseks, kuna 22 etendusasutused on reeglina enda ajalugu kajastavate materjalide säilimisest väga huvitatud. Kokkuvõttes on muudatuse mõju etendusasutuste tegevuse korraldusele seega ebaoluline. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi puhul selgineb küll muudatuste ja käesolevas seletuskirjas vastavate eelnõu punktide kohta esitatud põhjenduste mõjul muuseumi roll Rahvusarhiivi kõrval, ent EAS-i muutmisel muuseumi töökorraldusele otsest mõju ei ole. 6.5.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on arhivaalide ja museaalide vahendusel etenduskunstide valdkonna ajaloost osasaajad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Teose toimiku säilitamisega seonduva regulatsiooni täpsustamine viitega ArhS-ile tagab kultuuripärandi säilimise ja arhivaalide vaba kasutuse põhimõtte kaudu selle huvilistele kättesaadavaks tegemise. Arhiiviväärtuse puudumisel või juhul kui tegemist on esemetega, mida Rahvusarhiiv säilitamiseks vastu ei võta, on võimalik etendusasutuste tegevust kajastav materjal üldsusele kättesaadavaks teha muuseumide vahendusel. Kavandatava muudatuse tulemusena sihtrühma käitumises muudatusi oodata ei ole, mistõttu on avalduv mõju eeldatavasti ebaoluline. 6.6. Kavandatav muudatus: Etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi muutmine. 6.6.1. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kaudselt võivad muudatused etendusasutuste riigipoolses rahastamises mõjutada etendusasutuste külastajaid. Statistikaameti andmetel külastas 2015. aastal vähemalt üks kord teatri-, ooperi-, balleti- või tantsuetendust 493 900 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku ehk 44,7% kogu vanusegrupist. Vähemalt kord aastas kontserdil käijaid oli 590 800 ehk 53,5% kogu vanusegrupist.9 Tegemist on keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Igasugused muudatused etendusasutuste rahastamises võivad mõjutada etenduste ja kontsertide piletihinda ja seeläbi leibkondade tarbimiskäitumist. Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2016. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 11,48 eurot.10 Statistikaameti andmetel oli samal aastal Eesti keskmine netokuupalk 924 eurot.11 Taskukohaseks võib pidada piletihinda, mis jääb suurusjärku 1% keskmisest kuupalgast ning 2016. aastal see enam-vähem nii ka oli. Et sellist piletihinna ja elanike sissetulekute suhet hoida, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja 9 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja kultuurivaldkonna järgi, 2015. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KUT022. 10 Eesti Teatri Agentuur. Teatrikülastuste keskmine maksumus sihtrühma järgi. Statistika on kättesaadav: http://statistika.teater.ee/stat/stat_filter/show/performancesAverageCostTargetGroup. 11 Statistikaamet. Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA5211. 23 eraetendusasutuste puhul. Kokkuvõttes mõjutab tarbijate majanduslikke otsuseid piletihinna kaudu eeskätt see, kui palju valdkonnale toetuste kaudu raha eraldatakse, mitte niivõrd see, kuidas vahendeid valdkonna sees jaotatakse. Seega on muudatuste mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.6.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused, keda on KuM-i hinnangul u 140. Vastavalt seletuskirja punktis 6.3.1.1. märgitule on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõukohaste muudatuste jõustumise järel on EAS-is nimetatud etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid ning rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus sisaldub kultuuriministri määruses. Sihtrühma jaoks seadusesse kavandatav muudatus olulist mõju ei avalda, kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul jääb sisuliselt kehtima põhimõte, et riik otsustab, millises mahus tegevus tuleb sihtasutusele pandud strateegiliste eesmärkide täitmiseks tagada ning munitsipaal- ja eraetendusasutused peavad toetuse saamiseks valdkondlikult silma paistma. Ka täiendavate kitsamalt eesmärgistatud toetuste määramine pole iseenesest uus – seni on tingimused selleks olnud kehtestatud üksikaktidega. Olulisemat mõju võivad avaldada EAS-i rakendusakti kavandatavad toetuse taotleja hindamist ja toetuse suuruse kujunemist puudutavad kriteeriumid, mille toimet hinnatakse eraldi kõnealuse määruse eelnõu koostamise käigus. Seni toetuse taotlemist, lepingute sõlmimist jms reguleerinud sätted tunnistatakse küll seaduse tasandil kehtetuks, ent kantakse üle määrusesse, mistõttu ei toimu olulisi muudatusi ka toetuse taotlemise protsessis ning etendusasutuste jaoks toimub kõik harjumuspäraselt. Kuivõrd eelnõu ettevalmistajad ei näe kavandatavates seadusemuudatustes sihtrühma liikmete suhtes avalduvate negatiivsete mõjude riski, on tulenevalt kirjeldatust, nagu juba eespool öeldud, majanduslik mõju sihtrühmale ebaoluline. 6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab KuM-i sisemist töökorraldust ja protseduure. Kuna puudutatud on üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6.6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta KuM-i mõjutavad peamiselt kavandatava ministri määruse tasemele jäävad muudatused etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise menetluskorras ning sellele antakse üksikasjalikum hinnang kõnealuse määruse seletuskirjas. Seadusemuudatuste kontekstis tuleb asjaomastel KuM-i teenistujatel end uuendatud regulatsiooniga kurssi viia ja sellest etendusasutuste rahastamist puudutavates küsimustes juhinduda. Olulist mõju KuM-ile EAS-i 3. peatükis tehtavad muudatused seega ei avalda. 6.6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud) 6.6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 24 Eelnõu mõjutab kõiki etendusasutusi, kellest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja kohaliku omavalitsuse etendusasutused on osa avalikust sektorist ning eraetendusasutused on reeglina osa mittetulundussektorist. Eespool sihtrühmade suurusele antud hinnangutele tuginedes võib öelda, et tegemist on väikese sihtrühmaga. 6.6.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Etendusasutuste rahastamissüsteemi korrastamine mõjutab finantsotsuste läbipaistvust avalikus sektoris. Peamiselt aitab otsuste läbipaistvusele kaasa rakendusakti tasandile jääv riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike kulukomponentide ning muude etendusasutuste valdkondliku ja piirkondliku mõju hindamise kirjeldus. Seega on seaduses keskse tähtsusega valdkonna eest vastutavale ministrile asjakohase määruse kehtestamiseks volituse andmine, mis võimaldab finantsotsuste aluseks olevaid põhimõtteid õigusaktis detailsemalt reguleerida ning praktika käigus ilmnevaid puudusi või ebatäpsusi tulevikus ka kiiremini korrigeerida. Mõju ulatus on väike, sest sellelt sihtrühmalt toetusotsuste läbipaistvamaks muutmine mingeid täiendavaid tegevusi ei eelda. Kohustatud pool on seejuures toetuse andja ehk KuM. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest etendusasutustele toetuse eraldamise otsustamine toimub igal aastal. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua asjaolu, et kui rahastamise üksikasjad on reguleeritud määruse tasandil, mille muutmisprotsess on seaduse muutmisega võrreldes oluliselt kiirem ja lihtsam, võib tekkida oht rahastamissüsteemi stabiilsusele. Samas kinnitavad näited KuM-i teistest vastutusvaldkondadest, et riigieelarvelise toetuse eraldamise aluseid üleliia tihti ja põhjapanevalt ei muudeta12, ning etenduskunstide valdkonna hetkeolukord omakorda näitab, et paindlikkuse puudumine viib suure tõenäosusega olukorda, kus seadus jääb tegeliku elu vajadustele jalgu. Eelnevast tulenevalt võiks hinnata muudatuse mõju avaliku sektori rahastamisele tervikuna küll pigem ebaoluliseks, ent valdkonnale on tegemist kauaoodatud ja olulise lahendusega. 6.7. Kavandatav muudatus: Etendusasutuse statistilise aruandlusega seotud regulatsiooni täpsustamine. 6.7.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ning halduskoormus) 6.7.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on kõik etendusasutused, välja arvatud kontsertasutused. KuM-i hinnangul kuulub sihtrühma u 55 asutust ja isikut, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,02% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 0,4%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga. 6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kõikidel etendusasutustel, välja arvatud kontsertasutustel, on eelnõukohase seaduse jõustumisel kohustus esitada aruanne valdkonna statistilise andmebaasi haldajale. Kehtiva EAS-i kohaselt, milles statistilist aruandlust käsitletakse küll võrdlemisi häguselt, on eraetendusasutustel kohustus esitada oma tegevuse kohta statistiline aruanne riigi- ja munitsipaaletendusasutuste kohta kehtestatud korras (kehtiva EAS-i § 22 lõige 3). Seega ei 12 Vt näiteks kultuuriministri 08. juuli 2013. a määrust nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“ või kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrust nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“. 25 suurene ühegi etendusasutuse halduskoormus. Kuna kavas on statistilise aruande esitamise kohustuse täitmine siduda riigilt etendusasutusele toetuse taotlemisega (vt lisatud rakendusakti kavandis tingimusi taotlejale), võivad erinevalt varasemast kõnealuse kohustuse mittetäitmisel olla etendusasutuse jaoks selgelt negatiivsed tagajärjed, st KuM-i kaudu toetust taotleda pole võimalik. Kuivõrd olukorda leevendab ühelt poolt asjaolu, et negatiivse mõju vältimine on täielikult etendusasutuse enda kätes ning teisalt võimalus taotleda kavandatud tegevuste elluviimiseks siiski toetust näiteks Eesti Kultuurkapitalilt, ei mõjuta kavandatav muudatus etendusasutusi olulisel määral. 6.7.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.7.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatus mõjutab riigiasutustest üksnes KuM-i, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused motiveerivad eeldatavasti etendusasutusi korrektselt statistilise aruande esitamise kohustust täitma. See tagab poliitikakujundajatele valdkondlikest arengutest hea ülevaate. Muudatusega ei kaasne KuM-i tööprotsessides ümberkorraldusi, kuid teenistujatel on võimalik olemasolevate tööülesannete täitmisel kasutada senisest kvaliteetsemaid andmeid. Kokkuvõttes on mõju KuM-i töökorraldusele siiski ebaoluline. 6.7.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.7.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud on Eesti kultuurielu uurijad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada. 6.7.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuivõrd valdkondlikus statistilises andmebaasis sisalduv teave on avalikult kättesaadav13, avaldavad statistika kvaliteeti parandavad muudatused positiivset mõju kõigile etenduskunstide valdkonna arengutest huvitatutele. Kuna statistilise aruande esitamise kohustus on etendusasutustel ka praegu ja muudatuse tulemusena loodetakse kujundada etenduskunstide maastikul toimuvast üksnes senisest mõnevõrra täpsem pilt, ei ole tegemist kultuurile tervikuna olulise mõjuga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi. Riigiasutustest puudutab seaduse rakendamine üksnes KuM-i. EAS-i muudatused eeldavad teavitustööd etendusasutuste ja muude valdkonna organisatsioonide hulgas. Kuna huvirühmade esindajaid on eelnõu ettevalmistamisesse kaasatud, on valdkonna esindajad uuendustega üldjoontes kursis ning teavitustegevustega ei kaasne olulist ressursikulu. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarveliste kulutuste suurenemist ega rahaliselt mõõdetavat tulu. Kuigi seadusemuudatused puudutavad etendusasutustele riigieelarvest 13 Teatristatistika andmebaas on kättesaadav: http://statistika.teater.ee/stat/main. 26 toetuse maksmist, ei ole muudatusi kavandatud selliselt, et need mõjutaksid etendusasutustele KuM-i valitsemisala eelarvest eraldatava toetuse kogusummat. 8. Rakendusaktid EAS-i täiendatakse uue volitusnormiga. EAS-i § 16 lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega KuM-i kaudu riigieelarvest etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja korra. Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatavasse rakendusakti kavandatud regulatsioon sisaldab arvukalt tehnilist laadi üksikasju, mida pole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. Näiteks nähakse kavandatavas määruses ette toetuse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, taotluse esitamise tähtpäev, taotleja hindamiskriteeriumid ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimist ja toetuse kasutamise aruande kontrollimist puudutavad sätted. Nimetatud detaile puudutav regulatsioon võib vajada operatiivsemat muutmist, kui seadus seda võimaldab. Kehtivas EAS-is on püütud samu küsimusi seaduse tasandil reguleerida, ent seejuures ei ole arusaadavalt saavutatud sarnast täpsusastet nagu kavandatavas määruses, mistõttu on osutunud vajalikuks toetuse taotlemise ja määramisega seonduvat igal aastal ministri käskkirjaga täpsustada, näiteks määrata vastavalt kehtiva EAS-i § 18 lõikele 1 taotluste esitamise tähtpäev. Arvestades etenduskunstide pidevalt arenevat ja muutuvat maastikku, peab olema võimalik ka taotlejate sisulise hindamise aluseks olevaid asjaolusid paindlikumalt muuta. Kuna kavandatava määruse näol on tegemist valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga, on kohane anda volitus määruse kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Sarnaselt on riigieelarvelise toetuse määramine reguleeritud ka teistes KuM-i vastutusvaldkondades, näiteks muuseumide ja spordiorganisatsioonide osas. Volitusnorm ja selle alusel kavandatav rakendusakt on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna reguleeritav valdkond ei kuulu seadusandja ainupädevusse. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse EAS-i § 6, mille lõike 1 senise sõnastuse kohaselt kehtestab etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja korra etendusasutuse moodustaja. Nimetatud volitusnormi alusel on kehtestatud kultuuriministri 31. märtsi 2011. a määrus nr 4 „Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“. Kuna kõikide riigietendusasutuste tegevus on lõpetatud ja neid enam moodustata, puudub asjakohase määruse järele edaspidi vajadus. Kõnealuse sätte uue sõnastuse kohaselt korraldatakse etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss, mille läbiviimise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnevast tulenevalt muutub nimetatud kultuuriministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106042011009) eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtetuks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Kuna EAS-is tehtavad muudatused ja kavandatav rakendusakt on seotud etendusasutusele KuM-i kaudu riigieelarvest toetuse taotlemisega, on mõistlik määrata jõustumisajaks eelarveaasta algus, mil toetusotsused algavaks aastaks on äsja tehtud ja järgmise toetuse taotluste esitamise tähtajani on piisavalt aega, et uue regulatsiooniga tutvuda. 27 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisesse huvirühmade esindajaid. Toimunud on kohtumised Eesti Esitajate Liidu, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liidu, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, MTÜ Eesti Muusikafestivalid, Tallinna Linnateatri, Vene Teatri ning mitmete eraetendusasutuste esindajatega. Teatrivaldkonna rahastamisprobleemidele lahenduste leidmiseks moodustati 2017. aastal ekspertgrupp, kuhu kuulusid KuM-i, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, Eesti Tantsunõukogu, ASSITEJ14 Eesti Keskuse ja Teater Vanemuise kui mitmeliigiteatri esindajad. 2018. aastal jätkuvad arutelud huvirühmade esindajatega rakendusakti kavandatud rahastamisküsimustes. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Paide Linnavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Tallinna Kultuuriametile, Viljandi Linnavalitsusele, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Balletiliidule, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Eesti Kontserdile, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Muusikanõukogule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule, Eesti Teatri Agentuurile, Eesti Teatriliidule, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule, Rahvusarhiivile ja Rahvusooper Estoniale. 14 Association Internationale du Theatre pour l’Enfance et la Jeunesse. 28 RAKENDUSAKTI KAVAND Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse Kultuuriministeeriumi (edaspidi toetuse andja) kaudu riigieelarvest etendusasutusele (edaspidi ka taotleja või toetuse saaja) antava toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord. § 2. Riigiabi reeglite kohaldamine (1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (3) Kui toetus loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (4) Kui toetuse andja on esitanud Euroopa Komisjonile käesoleva määrusel alusel antava toetuse kohta konkurentsiseaduse § 341 kohase riigiabi teatise ja Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud tingimusi. Euroopa Komisjoni otsuses reguleerimata küsimustele kohaldatakse käesolevat määrust. § 3. Toetuse eesmärk Toetus määratakse taotleja põhitegevuse ja arengu terviklikuks toetamiseks ning võimekuse säilitamiseks või tõstmiseks. § 4. Toetuse taotlemine (1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada. (2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) arengukava ja toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava; 1 2) pädeva organi poolt kinnitatud taotluse esitamise aasta eelarve ning toetuse kavandatava kasutusaasta ja sellele järgneva kahe aasta eelarve kava; 3) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavad repertuaariplaanid või hooajakavad või etendusaustuse loomingulise juhi koostatud ülevaade toetuse kavandatava kasutusaasta repertuaarist, mis peab sisaldama vähemalt teavet planeeritud uuslavastuste arvu ja sihtrühmade kohta. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele esitab riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus asutuse töökohtade koosseisu ja töötajate arvu. (4) Taotlus toetuse saamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. septembriks. § 5. Tingimused taotlejale (1) Taotleja peab olema etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. (2) Taotleja peab olema taotluse esitamise aastale eelneval kolmel aastal täitnud etendusasutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud kohustuse. (3) Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ja toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel olla kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt. (4) Taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (5) Taotlejale ei tohi olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks. (6) Taotlejal ei tohi olla majandusaasta aruande esitamise võlga. (7) Taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (8) Taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel olla tähtpäevaks täitmata kohustust toetuse andja ees. (9) Taotleja taotluse esitamise aastale eelneva kolme aasta keskmine eelarve maht peab olema taotletavast toetusest vähemalt kaks korda suurem. (10) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 9 ei kohaldata kontsertasutusele. (11) Käesoleva paragrahvi lõiget 9 ei kohaldata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele. (12) Toetust taotlev munitsipaalkontsertasutus, sihtasutusena tegutsev munitsipaalkontsertasutus ja erakontsertasutus peavad olema taotluse esitamise tähtpäeva 2 seisuga tegutsenud vähemalt viis järjestikust aastat ning vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–8 sätestatule järgmistele tingimustele: 1) muusikakollektiivina tegutsev kontsertasutus peab korraldama Eestis vähemalt kaheksa kontserti kalendriaastas; 2) kontserdikorraldajana tegutsev kontsertasutus peab korraldama vähemalt 15 kontserti, mis jagunevad vähemalt seitsmele kuule kalendriaastas. § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on otseselt etendusasutuse haldamise ja etendus- või kontserttegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul tehtavad tekkepõhised kulud vastavalt tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele. (2) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) toetuse eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 2) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule on munitsipaalkontsertasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontsertasutusele ja erakontsertasutusele antava toetuse mitteabikõlblikud kulud: 1) CD, DVD ja muude infokandjate väljaandmine ning noodikirjastamine; 2) kontsertreisid välisriikidesse; 3) heliloomingu tellimine; 4) tehnika ja töövahendite soetamine; 5) organisatsioonide liikmemaksud. (4) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud abina, järgitakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse abiliigi abikõlblikkuse reegleid. (5) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata. § 7. Toetuse piirmäärad ja osakaal (1) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele antava toetuse alampiir taotleja kohta on 18 000 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontsertasutusele. (3) Munitsipaalkontsertasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontsertasutusele ja erakontsertasutusele antava toetuse alampiir taotleja kohta on 5 000 eurot ja ülempiir 80 000 eurot. (4) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud abina, arvestatakse toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse vastava kohalduva abiliigi tingimuste kohaselt. 3 § 8. Taotluste hindamise komisjonid (1) Toetust taotlevate munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste professionaalsuse, kunstilise taseme ja valdkondliku mõju hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni. (2) Munitsipaalkontsertasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaalkontsertasutuste ja erakontsertasutuste esitatud taotluste läbivaatamiseks ja toetuse jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister eraldi nõuandva komisjoni. § 9. Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse taotlust hindab toetuse andja. (2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja põhikirjaliste eesmärkidega. (3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestab toetuse andja: 1) etendusasutuse etendus- ja kontserttegevuse mahtu, seal hulgas välisriikides antud külalisetenduste ja kontsertide arvu ning rahvusvahelise tegevuse osakaalu etendusasutuse tegevuses; 2) etendusasutuse töötajate arvu; 3) etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurust ja seisukorda; 4) etendusasutusele kuuluvate infotehnoloogiavahendite seisukorda; 5) loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara seisukorda; 6) etendusasutuse omatulu teenimise võimekust. § 10. Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse taotlust hindavad käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud komisjon ja toetuse andja. (2) Komisjon hindab: 1) taotleja loomingulisi eesmärke täitvate esitajate professionaalsust; 2) taotleja senise tegevuse kunstilist taset; 3) taotleja senise tegevuse valdkondlikku mõju; 4) kavandatava tegevuse rahvuskultuurilist tähtsust; 5) kavandatavate lisategevuste olulisust valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele; 6) kavandatavate koostööprojektide olulisust valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele. (3) Toetuse andja hindab: 1) kavandatud repertuaari eeldatavat mõju valdkonna mitmekesisusele; 4 2) etendusasutuse žanrilist eristumist valdkonna enamusest; 3) etendusasutuse institutsioonilist eristumist valdkonna enamusest; 4) etendusasutuse piirkondlikku mõju; 5) taotleja haldusvõimekust; 6) kavandatud eelarve realistlikkust. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 ja lõike 3 punktides 1–4 nimetatud kriteeriume hinnatakse skaalal 1–4. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteeriumile antud hindele rakendatakse koefitsienti 6. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 nimetatud kriteeriumidele antud hinnetele rakendatakse koefitsiente 2, 3, 4 ja 5. Iga koefitsienti rakendatakse ühele kriteeriumile antud hindele. Koefitsiendi rakendamise konkreetsele kriteeriumile otsustab toetuse andja, arvestades etendusasutuse eripära. (7) Toetuse andja ja komisjoni hinnangute tulemused liidetakse ning tulemuse põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus. (8) Toetust ei anta etendusasutusele, kelle punktisumma toetuse andja ja komisjoni hinnangute tulemuste liitmisel on väiksem kui 51. (9) Toetuse andja toetab munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse etendustegevust proportsionaalselt paremusjärjestusega iga toetuse saaja kohta mahus, mis aitab tagada võimalikult suure valdkondliku mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse. (10) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–9 ei kohaldata kontsertasutusele. § 11. Munitsipaalkontsertasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaalkontsertasutuse ja erakontsertasutuse toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Munitsipaalkontsertasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaalkontsertasutuse ja erakontsertasutuse taotlust hindab käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud komisjon. (2) Komisjon hindab: 1) taotleja loomingulisi eesmärke täitvate esitajate professionaalsust; 2) kavandatava tegevuse kunstilist taset; 3) kavandatava tegevuse rahvuskultuurilist tähtsust; 4) taotleja senise ja kavandatava tegevuse valdkondlikku mõju; 5) eesti muusikute kaasatust; 6) eesti muusika osatähtsust repertuaaris; 7) etendusasutuse piirkondlikku mõju; 8) taotleja tegevuse kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust; 9) koostööpartnerite olemasolu ja panust tegevuste elluviimisel; 10) teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani olemasolu ja läbimõeldust; 11) taotleja haldusvõimekust; 12) kavandatud eelarve realistlikkust. 5 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–10 nimetatud kriteeriume hinnatakse skaalal 1– 4. (4) Komisjoni hinnangute põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus. (5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku munitsipaalkontsertasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaalkontsertasutuste ja erakontsertasutuste tegevuse toetamiseks proportsionaalselt paremusjärjestusega iga toetuse saaja kohta mahus, mis aitab tagada võimalikult suure valdkondliku mitmekesisuse ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse. § 12. Toetuse otsus (1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Toetuse eraldamise etendusasutusele võib otsustada kuni kolmeks aastaks järgmistel tingimustel: 1) taotleja on etendusasutusena tegutsenud vähemalt seitse aastat; 2) taotleja arengukava kinnitab pikaajaliste rahvuskultuuri seisukohalt oluliste eesmärkide olemasolu; 3) taotleja poolt esitatud toetuse kavandatava kasutusaasta ja sellele järgneva kahe aasta eelarve kava on kooskõlas arengukavaga ja realistlik. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele toetuse eraldamise otsustamisel. § 13. Toetuse kasutamise leping (1) Toetuse andja sõlmib toetuse saajaga enne toetuse ülekandmist toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). (2) Lepingus sätestatakse toetuse kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused, toetuse kasutamise aruande esitamise kord ning vastutus lepingu rikkumise eest. (3) Käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud juhul sätestatakse lepingus toetuse summa üheks eelarveaastaks. Kuni kahe järgmise eelarveaasta toetuse summad sätestatakse järgmistel aastatel pärast iga-aastase riigieelarve seaduse vastuvõtmist sõlmitavas kokkuleppes, mis vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lisana. (4) Lepingus nähakse ette võimalus lõpetada leping ennetähtaegselt juhul, kui vastuvõetud riigieelarves eelarveaastaks ettenähtud vastava kuluartikli summa on väiksem kui eelmisel eelarveaastal. § 14. Toetuse kasutamise aruanne (1) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta aruande (edaspidi aruanne). (2) Aruanne esitatakse lepingus nimetatud tingimustel ja tähtpäevaks. 6 (3) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates. (4) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas: 1) aruandes esineb puudusi; 2) toetuse saaja tegevus vastab lepingus sätestatud toetuse kasutamise eesmärgile; 3) esitatud andmed on täielikud ja õiged. (5) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente. (6) Kui aruanne sisaldab puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg. (7) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui: 1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud; 2) teadlikult on esitatud valeandmeid; 3) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskavas kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata; 4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud. (8) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 15. Toetuse tagasinõudmine Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja: 1) ei ole toetust kasutanud sihtotstarbeliselt; 2) ei ole nõuetekohaselt täitnud lepingu tingimusi; 3) on toetuse taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 4) esitatud aruannet ei ole kinnitatud. § 16. Rakendussäte Käesolevat määrust rakendatakse 2020. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes. § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Paavo Nõgene Minister Kantsler 7
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel