Ministeeriumid 16.04.2018 nr 1-11/947-1
Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks
etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada kooskõlastused ja arvamused
15 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisad: 180405_EAS_eelnou PDF failina
180405_EAS_seletuskiri PDF failina
180405_EAS_rakendusakti_kavand PDF failina
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Sama:
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Paide Linnavalitsus
Pärnu Linnavalitsus
Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna Kultuuriamet
Viljandi Linnavalitsus
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Balletiliit
Eesti Etendusasutuste Liit
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Kontsert
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Muusikanõukogu
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
Eesti Teatri Agentuur
Eesti Teatriliit
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit
Rahvusarhiiv
Rahvusooper Estonia
Karin Ligi 6282254
[email protected]
EELNÕU
05.04.2018
Etendusasutuse seaduse muutmise seadus
§ 1. Etendusasutuse seaduse muutmine
Etendusasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus:
1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine,
muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused;
2) kes regulaarselt korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või
kontsertidena;
3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega
loominguliste eesmärkide täitmiseks;
4) kellel on loominguline juht;
5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.
(2) Käesolev seadus reguleerib etendusasutuse tegevust, kes toimib riigi sihtasutusena või
riigi osalusel asutatud sihtasutusena (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutsev
etendusasutus), kohaliku omavalitsuse sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev
munitsipaaletendusasutus ja koos riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutusega
sihtasutusena tegutsev etendusasutus) või kohaliku omavalitsuse asutusena
(edaspidi munitsipaaletendusasutus).“;
2) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kontsertasutus käesoleva seaduse tähenduses on etendusasutus, kes korraldab autorite ja
esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena.“;
4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses nähakse ette etendusasutuse ülesanded,
juhtimiskorraldus, vara ja selle majandamise ning eelarvega seotud õigused ja kohustused,
vajadusel aruandluse ja kontrolli korraldus, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba
ametikoha täitmise ja arengukava koostamise ja muutmise kord ning muud etendusasutuse
tegevuse korraldamiseks olulised sätted.“;
6) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
1
„(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.“;
8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab
etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest.
Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab etendusasutuse juht loomingulise juhi
ettepanekul.“;
9) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani või hooajakava
ja esitab selle loomenõukogu olemasolul sellele arvamuse andmiseks;“;
10) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „nähakse ette etendusasutuse“ sõnadega
„põhikirjas või“;
11) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutusena tegutseva
etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel täita sama isik,
kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.“;
12) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse sõna „direktorile“ sõnaga „juhile“;
13) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.
(7) Eraetendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline
võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas.“;
14) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmine
(1) Etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille
läbiviimise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.
(2) Etendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse
etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.
(3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse juhatuse liikme leping või
tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks.
(4) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse
moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või
tähtajalist töölepingut avalikku konkurssi korraldamata üks kord kuni viie aasta võrra
pikendada.“;
2
15) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning otsustab teose jäädvustamise“;
16) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse loominguline juht ja loominguliste töötajate
esindajad. Loomenõukogusse võivad kuuluda etendusasutuse juht ja asjatundjatena ka teised
isikud.“;
17) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja
eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 juhul, kui nad taotlevad
toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“;
19) paragrahvid 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Etendusasutuse töökorraldus
(1) Etendusasutus on repertuaari valikul ja muudes kunstilistes otsustes sõltumatu.
(2) Etendused ja kontserdid planeeritakse hooajakava või repertuaariplaani ja selle põhjal
koostatud kuukava alusel.
§ 11. Repertuaariplaan ja hooajakava
(1) Repertuaariplaan või hooajakava koostatakse vähemalt üheks hooajaks.
(2) Repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi
ettepaneku alusel.
(3) Eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 juhul, kui ta taotleb
toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“;
20) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Etendusasutus teeb etenduse või kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks järgmised
andmed:“;
21) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „rahvuskultuuri seisukohalt oluliste“;
23) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „heli- või videolindile, filmile või heliplaadile
või muul viisil“ sõnadega „mistahes andmekandjale“;
24) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
3
25) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustab ja salvestise säilimise
tagab Eesti Rahvusringhääling.“;
26) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva teose kohta toimiku, kuhu võivad kuuluda
tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod, väljavõtted
meediakajastustest ja muud asjakohased materjalid. Võimaluse korral lisatakse toimikusse
teose salvestis.“;
27) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Teose toimikut võib pidada digitaalselt.“;
28) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „etendusasutuse juht“ sõnadega
„, arvestades arhiiviseadusest tulenevaid nõudeid“;
29) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
ETENDUSASUTUSE EELARVE JA RAHASTAMINE NING KOMISJONI
MOODUSTAMINE“;
30) paragrahvi 15 pealkirjas asendatakse sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“;
31) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse suurus määratakse kindlaks
Kultuuriministeeriumi valitsemisala vastava aasta eelarves.“;
32) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Etendusasutus võib Kultuuriministeeriumi kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel
toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“;
34) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus
etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks.“;
35) paragrahvi 16 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„(3) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja
eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna
mitmekesisuse ning etenduste ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks.“;
37) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärkidel antavale,
etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele, võib
etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu,
rahvuskultuuri või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks.
(5) Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja
hindamise ning toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
38) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele
ja eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks moodustab valdkonna eest
vastutav minister nõuandva komisjoni. Kontsertasutustele antava toetuse jaotamiseks võib
moodustada eraldi komisjoni.“;
39) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Komisjoni enamuse moodustavad valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul
nimetatud asjatundjatest liikmed. Komisjoni võivad kuuluda ka Kultuuriministeeriumi
esindajad.
(4) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“;
40) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud
toetuse jaotamisel.“;
41) paragrahvid 18–21 tunnistatakse kehtetuks;
42) seaduse 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „VARA JA“;
43) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Aruandlus
(1) Etendusasutus esitab statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja
määratud tähtpäevaks.
(2) Statistilise aruande esitamise tähtpäev avalikustatakse valdkondliku statistika andmebaasi
haldaja ja Kultuuriministeeriumi veebilehel.
5
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontsertasutusele.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018. a
Algatab Vabariigi Valitsus 2018. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Valitsuse nõunik
6
Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev
etendusasutuse seadus on seni reguleerinud eeskätt riigiasutusena toimivate etendusasutuste
tegevust. Tänaseks on kõikide riigietendusasutuste tegevus lõpetatud ja kavas ei ole neid ka
tulevikus moodustada. Seetõttu loobutakse etendusasutuse seaduses riigietendusasutuse
mõiste kasutamisest ja reguleeritakse edaspidi peamiselt riigi asutatud sihtasutusena
tegutsevate, munitsipaal- ja sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ning
piiratumas mahus ka eraetendusasutuste tegevust. Kasutusele võetakse kontsertasutuse
mõiste.
Lisaks etendusasutuse seaduse ajakohastamisele etendusasutuste tegutsemisvormide aspektist
uuendatakse eelnõukohase seadusega etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi.
Seaduse tasandil nimetatakse etendusasutuste toetamise üldised eesmärgid, milleks on riigi
asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul neile riigi kui asutaja seatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamine ja muude etendusasutuste puhul valdkonna
mitmekesistamisesse ja etenduskunstide piirkondlikku kättesaadavusse panustamine.
Täiendavalt nähakse seaduses ette võimalus toetada etendusasutusi üksikute valdkonna
arengu, rahvuskultuuri või rahvusvahelistumise seisukohalt eriti oluliste tegevuste
elluviimisel. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega etendusasutusele toetuse
taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord.
Rahastamissüsteemi täpsema kirjelduse viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest
üksikasjalikumat regulatsiooni, mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas
pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi
suurema selguse ja läbipaistvuse.
Samuti loobutakse etendusasutuse seaduses mitme mitte-valdkonnaspetsiifilise küsimuse
reguleerimisest ehk teisisõnu tunnistatakse kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes
õigusaktides sätestatut ega täida seejuures ka õigusselguse eesmärki. Kõik etendusasutuse
tegevuse korraldust reguleerivad sätted on üle vaadatud etendusasutuste tegelikku toimimist
arvestades ja nende sõnastused praktikaga kooskõlla viidud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) kunstide
asekantsler Hillar Sein (
[email protected], 628 2221), kunstide osakonna teatrinõunik Katre
Väli (
[email protected], 628 2212) ja muusikanõunik Madli-Liis Parts (madli-
[email protected], 628 2252) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi
(
[email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetatud Eiffel Meedia OÜ-s.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega
ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
1
Eelnõuga muudetakse etendusasutuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
20.11.2014, 13.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu algatamine on vajalik eeskätt etendusasutuste riigipoolse rahastamise korrastamiseks,
aga ka etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) kohandamiseks vastavalt sellele, millistes
juriidilistes vormides etendusasutused praegu etenduskunstide maastikul tegutsevad ning
milliste reeglite järgi on neil tänapäevaseid tingimusi arvestades parim oma tegevust
korraldada.
Kehtiva EAS-i kohane rahastamissüsteem, mille aluseks on külastaja teenindamise kulu ja
kohalike elanike keskmisest palgast sõltuva arvestusliku piletihinna vahe, ei ole kunagi
edukalt töötanud, sest etendusasutused alustasid nii-öelda võidujooksu külastajanumbritele,
mis ohustab kunstilise taseme hoidmist, ning riik ei suutnud kogu külastajate hulka kinni
maksta, st etendusasutused suutsid „publikut toota“ oluliselt kiiremini kui riik „publikut osta“.
Etendusasutuste rahastamise kitsaskohtadele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka
Riigikontroll.1 Probleemi lahendamiseks sätestatakse EAS-is üldised põhimõtted, millisel
eesmärgil riik etendusasutusi toetab, ning volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit
kehtestama määrusega täpsem etendusasutuste rahastamise kord. Selline lahendus tagab
valdkonna pidevat arengut arvestava paindlikkuse ning aitab edaspidi vältida olukorda, kus
riik ei suuda etenduskunsti maastikul toimuvale piisavalt operatiivselt reageerida.
2003. aastal jõustunud EAS-is on esikohale seatud KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivad
etendusasutused ning seadus on üles ehitatud eeskätt nende tegevuse korraldamiseks.
Praeguseks on etendusasutuste maastik oluliselt muutunud: kõik kunagised
riigietendusasutused on ümber kujundatud sihtasutusteks. Seetõttu loobutakse EAS-is
riigietendusasutuse mõiste kasutamisest ja arvestades võimalike tulevaste valdkondlike
muudatustega, võetakse kasutusele sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste.
Lihtsustamaks erinevates juriidilistes vormides tegutsevatele etendusasutustele kohalduvas
regulatsioonis orienteerumist, määratletakse senisest täpsemalt, millised sätted puudutavad ka
eraetendusasutusi.
Praeguses EAS-is on etendusasutuse töökorralduse regulatsioon osaliselt vananenud või
ebaselge, mistõttu on tegelik praktika arenenud seaduses sätestatust erinevalt. Näiteks:
etendusi ja kontserte ei plaanita mitte kalendriaasta, vaid hooaja kaupa ehk septembrist
juunini, mis on üldlevinud tava;
meediakanalid, mida avalikkuse teavitamiseks etenduse või kontserdi toimumisest
kasutatakse, muutuvad üha mitmekesisemaks, mistõttu teavituse sisu eeskätt
1
Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane
kasutamine. – Tallinn, 14.04.2014. Aruanne on kättesaadav:
http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2315/Area/16/language/et-EE/Default.aspx.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Kultuuri rahastamise eriaruanne. – Tallinn, 06.02.2013. Aruanne on
kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2274/Area/16/language/et-EE/Default.aspx.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu
toetused kontsert- ja etendustegevusele. – Tallinn, 28.01.2010. Aruanne on kättesaadav:
http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2126/Area/16/language/et-EE/Default.aspx.
2
paberkandjal plakati tarbeks loodud nõuetega kooskõlla viimine võib osutuda
ebamõistlikult keeruliseks;
ei jäädvustata mitte üksnes rahvuskultuuri seisukohast olulisi teoseid, vaid tulenevalt
salvestusvõimaluste avardumisest etendusasutuse enda arhiivi tarbeks sisuliselt kõiki
kontroll- või esietendusi; samas on tekkinud probleemid salvestiste säilitamisega, st
ebaselge on sealjuures näiteks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi roll;
teoste toimikuid peetakse valdavalt digitaalselt, ent ebaselge on nende arhiveerimise ja
säilitamisega seonduv, mistõttu on oht, et osa rahvuskultuuri seisukohast olulisest
materjalist võib kaduma minna.
Loetletud probleemide lahendamiseks muudetakse või täpsustatakse vastavaid EAS-i sätteid.
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK
esitati puudutatud ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks 2016. aasta veebruaris.2 Ministeeriumidest esitas Justiitsministeerium soovitusi
kavandatavate muudatuste mõjude hindamise osas, millega on käesolevas seletuskirjas
arvestatud. Huvirühmade esindajatest avaldasid VTK-ga seoses arvamust Eesti Teatri
Agentuur (teose jäädvustamise ja valdkondliku statistika kohta), Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum (teose toimiku säilitamise kohta), Eesti Teatriliit (etendusasutuste
rahastamise ja etendusasutuse juhi valimise kohta) ja Rahvusooper Estonia (avaldas soovi
esitada sisulised märkused eelnõu valmimise järel). Esitatud ettepanekuid on käsitletud eelnõu
vastavasisuliste punktide selgituste juures.
VTK-s seati eesmärgiks korrastada etendusasutuste rahastamist ning kohandada seaduses
sätestatud etendusasutuse tegutsemisvormid ja töökorraldus tegeliku praktikaga. Eelnõu
vastab nimetatud eesmärgile. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles
nimetatud alaeesmärkide kaupa.
VTK: Seaduse tasandil on kehtestatud kõikidele osapooltele üheselt mõistetav ja
riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav etendusasutuste rahastamismudel.
EAS-is nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik etendusasutusi toetab. Seejuures on selgelt
eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate
etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi poolt muudesse
etendusasutustesse panustamise motiivid. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus esitatakse
sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil.
VTK: Rahastamismudel sisaldab strateegilisi valikuid teha lubavat komponenti, mis
võimaldab finantseerimisotsuste langetamisel arvestada etendusasutuse kvalitatiivset või
rahvuskultuurilist olulisust.
Kultuuriministri määrusesse, milles nähakse ette rahastamismudeli täpsem kirjeldus, on
kavandatud toetuse taotleja hindamise kriteeriumid. Muu hulgas hinnatakse etendusasutuse
tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist tähtsust, valdkondlikku mõju jne.
VTK: Rahvuskultuuriliselt, kunstiliselt ja regionaalselt olulistele etendusasutustele pakutakse
riigipoolset baasfinantseerimist ulatuses, mis tagab omatulule nende eelarves mõistliku
osakaalu ning võimaldab loomingulist vabadust kunstiliste plaanide elluviimisel.
2
VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d2c471a-87fa-
4add-b1e6-34fd68bc4ca4.
3
Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele
etendusasutustele põhimõttega, mille kohaselt riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide
täitmist. Muudel juhtudel on silmapaistvatele etendusasutustele riigipoolse toetuse suurem
osakaal nende eelarves kindlustatud seeläbi, et rahvuskultuuriline, piirkondlik ja valdkondlik
tähtsus on kõik näitajad, mida toetusotsuste tegemisel arvestatakse. Lisaks on kavandatavasse
kultuuriministri määrusesse lisatud võimalus otsustada põhjendatud juhul etendusasutusele
toetuse andmine kuni kolmeks aastaks, mis võimaldab pikemaajalist kindlustunnet
kavandatud tegevuste elluviimisel.
VTK: Valdkonna professionaalidele on tagatud mõistlik sissetulek, tegutsemaks oma erialal
põhitegevusena.
Kavas on jätkata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste kui valdkonna
peamiste tööandjate tööjõukulude katmise toetamist. Vastavalt kavandatavale kultuuriministri
määrusele on sihtasutuse töötajate arv üks komponentidest, mida toetuse suuruse
kindlaksmääramisel arvestatakse.
VTK: Kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted etendusasutuste loomisel ning finantseerimisel on
selgelt piiritletud.
Praktikas ei ole probleemiks niivõrd ebaselgus kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes
etendusasutuste loomisel kuivõrd nende tegevuse rahastamisel. Munitsipaaletendusasutuse
loomine on kohaliku omavalitsuse otsus, millesse riik ei sekku. Selle kinnituseks kaotatakse
EAS-ist näiteks kohustus KuM-i munitsipaaletendusasutuse moodustamisest teavitada.
Rahastamise osas jäetakse EAS-is sisuliselt muutmata põhimõte, mille kohaselt toetab riik
munitsipaaletendusasutusi ja sihtasutusena tegutsevaid munitsipaaletendusasutusi sarnaselt
eraetendusasutustega eeldusel, et need täiendavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate
etendusasutuste võrgustikku, mitmekesistades etenduskunstide valdkonda ning aidates kaasa
piirkondlikule nõudlusele vastava etenduste ja kontsertide kättesaadavuse tagamisele. Seega,
munitsipaaletendusasutuse rahastamine on eeskätt kohaliku omavalitsuse ülesanne ning riigi
toetus saab olla üksnes täienduseks valla või linna antavale etendusasutuse toimimiseks
vajalikule baasrahastusele.
VTK: Seadus sisaldab raskusteta mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele
riigieelarvelist toetust taotlev kohaliku omavalitsuse, sihtasutusena tegutsev või
eraetendusasutus peab vastama.
KuM-i kaudu riigieelarvelist toetust taotlevale etendusasutusele seatud tingimused
nimetatakse EAS-i lisatava volitusnormi alusel kehtestatavas kultuuriministri määruses.
VTK: Vajadusel on seaduses sätestatud etendusasutuse spetsiifikaga arvestamise võimalus,
mis soodustab etenduskunstide maastiku institutsioonilist mitmekesisust.
EAS-is võetakse kasutusele kontsertasutuse mõiste, mis võimaldab näha muusikavaldkonnas
tegutsevatele etendusasutustele ette erisusi EAS-i regulatsioonist ning nimetada
etendusasutuste rahastamise tingimusi ja korda puudutava ministri määruse tasandil võrreldes
teiste etendusasutustega mõnevõrra erinevaid toetuse taotleja hindamiskriteeriume. Lisaks
arvestatakse etendusasutuse spetsiifikaga nimetatud määruses hindamiskriteeriumi puhul, mis
võimaldab pöörata tähelepanu etendusasutuse institutsioonilisele eristumisele valdkonna
enamusest, st anda kõrgem hinnang näiteks etenduskunstikeskustena tegutsevatele
etendusasutustele, kui valdkonnas selleks parajasti vajadus on.
4
VTK: Etendusasutuse igapäevase toimimise aluste ja tegevuse aruandluse regulatsioon on
ajakohastatud.
Eelnõuga muudetakse suurt osa etendusasutuse töökorraldust puudutavatest EAS-i sätetest,
arvestades võimalikult palju seda, kuidas töökorralduslikud küsimused praktikas on
lahendatud. Arvestuse ja aruandlusega seonduvalt jäetakse EAS-ist välja mitte-
valdkonnaspetsiifilised ning seega tarbetud raamatupidamislikku arvestust puudutavad sätted
ja ebamäärased viited täpselt nimetamata õigusaktidele ning täpsustatakse etendusasutuste
statistilist aruandlust puudutavat regulatsiooni.
VTK: Tagatud on rahvuskultuuri seisukohast olulise materjali säilimine.
EAS-i lisatakse viide arhiiviseadusele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punkt 1 – Muudetakse etendusasutuse mõistet. Võrreldes kehtiva sõnastusega,
lisatakse täpsustus, et etendusasutus on juriidiline isik või asutus; nimetatakse vastavalt Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatorile etendusasutuse põhitegevusalad; hõlmatakse
etendusasutuses loomingulise töö tegijate hulka ka võlaõiguslike lepingute alusel teenuse
pakkujad ning loobutakse loomenõukogu olemasolu nõudest. Kirjeldatud muudatused on
vajalikud eeskätt eraõiguslike juriidiliste isikute vormis tegutsejate (välja arvatud riigi või
kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused) sobitumiseks etendusasutuse mõiste alla, kuna
nende väiksust arvestades ei ole sageli mõistlik eeldada töösuhet loominguliste töötajatega
(loominguline töö ostetakse reeglina teenusena sisse) ega loomingulise juhi kõrval lisaks ka
loomenõukogu olemasolu. Etendusasutuse põhitegevusalade nimetamise kaudu rõhutatakse,
et etenduskunstide alane tegevus peab olema asutuse või isiku peamine eesmärk ning
etendusasutuseks EAS-i tähenduses ei loeta etenduste või kontsertide korraldajat, kes täidab
formaalselt muud EAS-i § 2 lõikes 1 loetletud tingimused, kuid tegutseb peamiselt näiteks
huvikoolina. Etendusasutusena käsitatakse seega juriidilist isikut või asutust, kes vastab
üheaegselt kõigile EAS-i § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
EAS-i § 2 lõiget 2 ja edaspidi seadust läbivalt korrigeeritakse nii, et loobutakse
riigietendusasutuse mõiste kasutamisest ja võetakse lisaks kehtivas seaduses nimetatud
etendusasutuse juriidilistele vormidele kasutusele sihtasutusena tegutseva
munitsipaaletendusasutuse mõiste. Kõikide KuM-i hallatavate riigiasutustena toimivate
etendusasutuste tegevus on lõpetatud ja kavas ei ole ka tulevikus uusi riigietendusasutusi
moodustada. Sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste võetakse kasutusele
just tulevikku vaatavalt, sest praegu olemasolevad munitsipaaletendusasutused toimivad küll
kohaliku omavalitsuse hallatavate asutustena, kuid EAS-i kohaldumine tuleb tagada ka juhul,
kui nimetatud asutuste tegevus soovitakse sarnaselt kunagiste riigietendusasutustega ümber
korraldada.
Riigietendusasutuse mõiste on kasutusel ka väljateenitud aastate pensionide seaduses
(edaspidi VAPS) ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruses nr
207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning
selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“. Nendes õigusaktides
nimetatakse ka munitsipaal- ja eraetendusasutust ning sihtasutusena tegutsevat etendusasutust.
Riigietendusasutuse mõiste kasutamisest loobumine ja sihtasutusena tegutseva
munitsipaaletendusasutuse mõiste kasutusele võtmine ei tingi vajadust muuta VAPS-i või
selle rakendusakti. Riigietendusasutuste nimetamine väljateenitud aastate pensioni kontekstis
5
on endiselt ajakohane ja asjaolu, et riigietendusasutusi praegu enam ei eksisteeri ja nende
tegevust edaspidi EAS-is ei reguleerita, seda ei mõjuta. Sihtasutusena tegutseva
munitsipaaletendusasutuse mõiste ei ole VAPS-i ja selle rakendusaktiga seonduvalt
probleemiks seetõttu, et EAS-i § 2 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kasutatakse nii riigi asutatud
sihtasutusena tegutsevat etendusasutust kui ka sihtasutusena tegutsevat
munitsipaaletendusasutust hõlmava kokkuleppelise lühiväljendina sõnastust „sihtasutusena
tegutsev etendusasutus“, mis on seni küll üksnes riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate
etendusasutuste tähenduses kasutusel ka VAPS-is ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses.
Tulevikus on mõistet „sihtasutusena tegutsev etendusasutus“ võimalik VAPS-is tõlgendada
EAS-i uut sõnastust arvestades nii, et see hõlmab ka sihtasutusena tegutsevaid
munitsipaaletendusasutusi.
Eelnõu § 1 punkt 2 – EAS-i § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see sisaldab viidet
kehtetule riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusele,
mida asendab riigivaraseadus (edaspidi RVS). Lisaks ei ole vajalik EAS-is reguleerida
sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhindumist sihtasutuste seadusest (edaspidi SAS) ega
RVS-ist, kuna kõnealused regulatsioonid kohalduvad sõltumata EAS-is sisalduvast viitest.
Eelnõu § 1 punkt 3 – EAS-i § 2 täiendatakse lõikega 5, milles sätestatakse kontsertasutuse
mõiste. Kontsertasutus on etendusasutuse alaliik, mistõttu peab ka kontsertasutus vastama
kõikidele EAS-i § 2 lõikes 1 loetletud tingimustele. Kontsertasutuse eripäraks on asjaolu, et
autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või
muusikalavastustena. Kontsertasutuse eristamine on vajalik, võimaldamaks erisusi teatud
EAS-i sätetest ning arvestades muusikavaldkonna vajadust valdkonna spetsiifikast lähtuva
riigipoolse rahastamise süsteemi järele.
Eelnõu § 1 punkt 4 – EAS-i § 3, mis reguleerib etendusasutuse moodustamist,
ümberkorraldamist, selle tegevuse lõpetamist ja nendest KuM-i teavitamist, tunnistatakse
kehtetuks. Arvestades asjaolu, et EAS-is loobutakse riigietendusasutuse mõiste kasutamisest
ja nimetatakse muude etendusasutuse tegutsemisvormide kõrval edaspidi ka sihtasutusena
tegutsevat munitsipaaletendusasutust, tuleks kõnealust paragrahvi ulatuslikult muuta. Samas
puudub otsene vajadus EAS-is etendusasutuse asutamise või moodustamise,
ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamisega seonduvat üldse käsitleda, kuna tegemist ei
ole valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga. Nimetatud küsimused on piisavalt täpselt
reguleeritud teistes õigusaktides. Näiteks riigi poolt või osalusel sihtasutuse asutamise, selle
jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise puhul tuleb juhinduda lisaks SAS-
ile RVS-ist; valla või linna poolt sihtasutuse asutamisel ja lõpetamisel RVS-i asemel kohaliku
omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS); KOKS-is ja valla või linna põhimääruses
sätestatut peab arvestama kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamisel. Kuivõrd loetletud
õigusaktid kohalduvad ka etendusasutustele, on mõistlik arvukate muudatuste sisseviimise
asemel loobuda mujal olemasoleva regulatsiooni asjatust kordamisest EAS-is.
EAS-i § 3 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse moodustamisest või
asutamisest, ümberkorraldamisest ja nende tegevuse lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest
vastutavat ministrit, tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et KuM ei pea etendusasutuste registrit,
mistõttu taoline teavitamiskohustus on sisutu.
Eelnõu § 1 punkt 5 – EAS-i § 4 lõikes 1 sätestatakse nõuded etendusasutuse põhikirjale või
põhimäärusele. Varem reguleeris kõnealune säte üksnes põhimääruse sisu ning seda kohaldati
6
sama paragrahvi kolmandas lõikes paiknenud viite kaudu ka sihtasutusena tegutseva
etendusasutuse põhikirjale. Põhimäärusega seonduv puudutab pärast riigietendusasutuste
tegevuse lõpetamist ja nende EAS-is nimetamisest loobumist vaid munitsipaaletendusasutusi.
Kuna nii riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel kui ka võimalikel
sihtasutusena tegutsevatel munitsipaaletendusasutustel, samuti eraetendusasutustel, on
põhimääruse asemel põhikiri, on kohane tõsta enamikku puudutav regulatsioon senisest
paremini esile. Põhikirjas ja põhimääruses sisalduva teabe hulka on täiendatud EAS-i teistest
sätetest (näiteks §-st 6, milles nähakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele
etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele
munitsipaaletendusasutustele ette kohustus sätestada etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi
vaba ametikoha täitmise tingimused ja kord etendusasustuse põhikirjas või põhimääruses,
ning § 9 lõikest 3, mille kohaselt sätestatakse riigi asutatud sihtasutusena tegutseva
etendusasutuse (samuti riigilt toetust taotleva munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena
tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse) põhikirjas või põhimääruses
arengukava koostamise ja muutmise kord) ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate
etendusasutuste põhikirjadest lähtuvalt. Ka olemasolevate munitsipaaletendusasutuste
põhimäärused üldjoontes juba vastavad EAS-i § 4 lõike 1 uuele sõnastusele.
Eelnõu § 1 punkt 6 – EAS-i § 4 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. EAS-i § 4 lõige 2 on
seni reguleerinud riigietendusasutuste ja munitsipaaletendusasutuste põhimääruste
kinnitamist. Nagu eelnevates selgitustes märgitud, loobutakse EAS-is kunagisi
riigietendusasutusi puudutavast regulatsioonist. Samuti pole vajalik EAS-i alles jätta
munitsipaaletendusasutuste põhimääruste kinnitamist puudutavat lauset, kuna valla või linna
ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamisega seonduv on
reguleeritud KOKS-is.
EAS-i § 4 lõige 3, mis reguleeris viitega EAS-i § 4 lõikele 1 sihtasutusena tegutseva
etendusasutuse põhikirja sisu, tunnistatakse kehtetuks, kuna asjakohane regulatsioon sisaldub
edaspidi eelnõu § 1 punktiga 5 muudetavas EAS-i § 4 lõikes 1.
Eelnõu § 1 punkt 7 – EAS-i § 4 täiendatakse neljanda lõikega, millega nähakse ette sama
paragrahvi esimeses lõikes etendusasutuse põhikirjale või põhimäärusele sätestatud
sisunõuete kohaldumine ka eraetendusasutustele. Säte lisatakse seadusesse eraetendusasutuste
huvirühma esindajate vastavasisulist ettepanekut arvestades.
Eelnõu § 1 punktid 8 ja 12 – EAS-i § 5 lõigetes 1 ja 5 ning kokkuvõttes seaduses läbivalt
loobutakse etendusasutuse direktori mõistest ja kasutatakse selle asemel mõistet
„etendusasutuse juht“. Sihtasutusena tegutsevatel etendusasutustel ei ole direktorit,
etendusasutuse juhi ülesandeid täidab juhatuse liige. Direktor on küll
munitsipaaletendusasutustel, kuid juhi ametinimetuse sätestamine EAS-is pole vajalik.
Eelnõu § 1 punkt 9 – EAS-i § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatakse repertuaariplaani kõrval ka
hooajakava. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 19, millega muudetakse EAS-i § 10 ja
11. Mõiste „hooajakava“ kasutuselevõtt on tingitud asjaolust, et kontsertasutustes ei koostata
repertuaariplaani, vaid seda asendab hooajakava. Lisaks täpsustatakse kõnealuse sätte
sõnastust nii, et repertuaariplaan või hooajakava esitatakse loomenõukogule üksnes juhul, kui
etendusasutuses on loomenõukogu üldse moodustatud, ning mitte läbivaatamiseks, vaid
arvamuse andmiseks.
7
Loomenõukogu olemasolu küsimuse puudutamine on vajalik seetõttu, et eelnõu § 1 punktiga
13 lisatakse EAS-i § 5 lõige 6, mille kohaselt kohaldub etendusasutuse loomingulise juhi
ülesandeid reguleeriv EAS-i § 5 lõige 2 ka eraetendusasutusele, ent samas ei ole
loomenõukogu moodustamine tulenevalt EAS-i § 2 lõikes 1 eelnõuga tehtavatest
muudatustest ja §-st 8 eraetendusasutustes kohustuslik. Seega, eraetendusasutuses, kus
loomenõukogu moodustatud pole, ei saa loominguline juht repertuaariplaani või hooajakava
loomenõukogule esitada.
Sõna „läbivaatamiseks“ asendatakse muudetavas sättes sõnadega „arvamuse andmiseks“,
väljendamaks senisest paremini loomenõukogu pädevuse piire. Senine läbivaatamise
põhimõte ei anna selget vastust küsimusele, kas loomenõukogu peab andma
repertuaariplaanile või hooajakavale kooskõlastuse või arvamuse. Kuigi kehtiva EAS-i § 11
lõige 2, mille kohaselt kehtestab repertuaariplaani etendusasutuse juht loomenõukogu
ettepaneku alusel, viitab pigem loomenõukogupoolse kooskõlastuse olemasolu nõudele,
antakse eelnõukohaste muudatustega loomenõukogule Eesti Etendusasutuste Liidu
ettepanekul siiski üksnes nõuandev roll, mistõttu kasutatakse ka sõnastust „arvamuse
andmiseks“.
Eelnõu § 1 punkt 10 – EAS-i § 5 lõiget 3 täiendatakse sihtasutusena tegutsevaid
etendusasutusi silmas pidades nii, et loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette
etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.
Eelnõu § 1 punkt 11 – EAS-i § 5 lõiget 4 muudetakse nii, et etendusasutuse direktor
asendatakse etendusasutuse juhiga, nimetatakse põhimääruse kõrval ära ka põhikiri ja
etendusasutuse moodustaja kõrval sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu.
Eelnõu § 1 punkt 13 – EAS-i § 5 täiendatakse lõigetega 6 ja 7, mille kohaselt kohaldatakse
etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi kohta sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ka
eraetendusasutusele ning ka eraetendusasutuses võib juhi ja loomingulise juhi ülesandeid täita
sama isik. Loomingulise juhi olemasolu nõue eraetendusasutuses tuleneb EAS-i § 2 lõikest 1.
Eelnõu § 1 punkt 14 – Muudetakse EAS-i § 6, mis puudutab etendusasutuse juhi ja
loomingulise juhi vaba ametikoha täitmist. Etendusasutuse direktori asemel nimetatakse
etendusasutuse juhti. Kehtima jääb põhimõte, et etendusasutuse juht valitakse avalikul
konkursil osalejate hulgast ning loominguline juht põhikirjas või põhimääruses sätestatud
korras. Vastavalt etendusasutuse tegutsemisvormile (sihtasutusena tegutsev etendusasutus või
munitsipaaletendusasutus) sõlmitakse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga juhatuse
liikme leping või tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. Uuendusena nähakse kõnealuse
paragrahvi neljandas lõikes ette võimalus pikendada etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse
liikme lepingut või tähtajalist töölepingut etendusasutuse nõukogu või moodustaja otsusel üks
kord kuni viieks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. Muudatus võimaldab heal juhil
pikema aja vältel etendusasutuse arengusse panustada, ent tagab ka selle, et hiljemalt kümne
aasta möödumisel antakse uutele tulijatele võimalus juhi kohale kandideerida.
Etendusasutuse juhi valimise osas tegi Eesti Teatriliit VTK kooskõlastamise käigus
ettepaneku, et kõik riigilt toetust saavate etendusasutuste juhid peaksid olema perioodiliselt
valitavad avaliku konkursi teel. EAS kohaldub riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele
etendusasutustele, munitsipaaletendusasutustele ja sihtasutusena tegutsevatele
munitsipaaletendusasutustele ning eraetendusasutustele üksnes juhul, kui see on konkreetse
8
sätte juures nimetatud. Kuivõrd avaliku konkursi teel juhi valimist puudutava regulatsiooni
juures ei ole seaduses sätestatud, et see kohalduks ka eraetendusasutustele, juhinduvad avaliku
konkursi korraldamise nõudest vaid riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusena
tegutsevad etendusasutused ja munitsipaaletendusasutused. Eelnõu ettevalmistajad ei pea
mõistlikuks eraetendusasutustele juhi valimist avaliku konkursi korraldamise teel
kohustuslikuks muuta. Kuna tegemist oleks ettevõtlusvabaduse riivega, peaks see olema
mõjuvalt põhjendatud. Asjaolu, et riigilt toetust saav eraetendusasutus kasutab teatud määral
nii-öelda avalikku raha, ei ole seostatav etendusasutusele juhi valimisega. Toetuse õiguspärast
kasutamist kontrollitakse asjakohase aruandluse kaudu.
Eelnõu § 1 punkt 15 – EAS-i § 8 lõikest 1, mis puudutab loomenõukogu ülesandeid, jäetakse
välja teose jäädvustamise üle otsustamine. Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1
punktidega 22–25 EAS-i §-s 13 tehtavate muudatustega. Kehtiva EAS-i § 13 lõike 3 kohaselt
kehtestab jäädvustatavate ehk rahvuskultuuriliselt oluliste teoste loetelu etendusasutuse juht
loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna rahvuskultuuriliselt oluliste teoste jäädvustamine on
Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) ülesanne (vt ka eelnõu § 1 punkti 25 selgitust) ja
valiku, mida jäädvustada teeb, küll reeglina koostöös etendusasutustega, samuti ERR, ei saa
selle üle otsustamist jätta loomenõukogu pädevusse.
Eelnõu § 1 punkt 16 – Muudetakse EAS § 8 lõiget 3, milles nähakse ette loomenõukogu
koosseis. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt peavad loomenõukogusse kuuluma etendusasutuse
juht, loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad, siis edaspidi ei pea
etendusasutuse juht loomenõukogusse kuuluma. Küll aga on juhi kuulumine
loomenõukogusse, lisaks teistele valdkonna asjatundjatele, võimalusena siiski olemas
(arvestades kasvõi asjaolu, et etendusasutuse juht võib ühtlasi olla ka loominguline juht).
Kuna etendusasutuse juht otsustab loomingulise tegevusega seotud küsimusi üksnes
loomingulise juhi ettepanekul ja loominguline juht on loomenõukogu liige, ei ole
etendusasutuse juhi kuulumine loomenõukogusse otseselt vajalik. Praktikas ei ole juhid sageli
ka huvitatud loomenõukogu töösse sekkumisest.
EAS-i § 8 lõige 3 on seotud ka rahvusooperi seadusega (edaspidi ROS), kuna vastavalt ROS-i
§ 13 lõikele 3 kohaldatakse rahvusooperi loomenõukogu koosseisule kõnealust EAS-i sätet.
Kirjeldatud muudatusega ei kaasne ROS-i muutmise vajadust, sest EAS-i § 8 lõike 3 uus
sõnastus sobib ka rahvusooperi konteksti.
Eelnõu § 1 punkt 17 – EAS-i § 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte reguleerib
etendusasutuse arengukava etendusasutuse asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks
esitamist. Praktikas esitavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused KuM-ile
kui asutajaõiguste teostajale sihtasutuse nõukogu kinnitatud arengukava teadmiseks, mitte
veel kinnitamata arengukava kooskõlastamiseks. Kuna riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate
etendusasutuste nõukogudes on ka ministeeriumi esindajad, ei pea KuM põhjendatuks
arengukavasid eraldi kooskõlastada. Munitsipaaletendusasutuste puhul on arengukava
kooskõlastamine põhimäärustes reguleeritud erinevalt, näiteks Tallinna Linnateater peab
arengukava kooskõlastama Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, Tallinna Filharmoonia aga
linnavalitsusega. Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu ettevalmistajad vajalikuks arengukava
võimalikku kooskõlastamise protsessi seaduses reguleerida ning see peaks olema sätestatud
etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.
9
Eelnõu § 1 punkt 18 – Muudetakse EAS-i § 9 lõiget 5, mis puudutab munitsipaal- ja
eraetendusasutuse kohustust esitada arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile. Sätte
uue sõnastuse kohaselt on munitsipaaletendusasutusel, sihtasutusena tegutseval
munitsipaaletendusasutusel ja eraetendusasutusel kohustus arengukava koostada üksnes juhul,
kui nad soovivad taotleda toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. Seega loobutakse
seaduses nõudest, mille kohaselt peab munitsipaaletendusasutus igal juhul arengukava
koostama ning jäetakse see etendusasutuse moodustaja otsustada. Küll aga on arengukava
koostamine endiselt üheks riigieelarvest toetuse taotlemise eelduseks. Etendusasutuste
samasisuline kohustus on tuletatav ka EAS-i § 9 lõike 5 senisest sõnastusest, sest arengukava
esitamine eeldab alati selle koostamist, ent uus sõnastus väljendab paremini põhimõtet, mille
kohaselt eraetendusasutusele kohaldatakse üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on
seaduses nimetatud.
Arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile esitamise kohustusest seaduse tasandil
loobutakse. Etendusasutusele KuM-i kaudu riigieelarvest toetuse taotlemise kord on kavas
kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt eelnõu § 1 punkti 37). Määruses
sätestatakse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, mille hulgas on ka arengukava.
Eelnõu § 1 punkt 19 – Muudetakse EAS-i § 10 ja 11, mis puudutavad etendusasutuse
töökorraldust ja selle aluseks olevaid dokumente.
EAS-i § 10 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt on etendusasutus nii repertuaari valikul kui ka
muudes kunstilistes otsustes sõltumatu. Sätet on laiendatud muude kunstiliste otsuste osas,
väljendamaks etendusasutuse täielikku loomingulist vabadust. Sõna „iseseisev“ on asendatud
küll samatähendusliku, ent valdkonnas asjakohases kontekstis enam kasutatava sõnaga
„sõltumatu“.
Lisaks asendatakse kõnealustes paragrahvides sõna „kalendriaasta“ sõnaga „hooaeg“, kuna
praktikas kavandatakse etendusasutuse tegevust hooaja kaupa, ning nimetatakse
repertuaariplaani kõrval ära seda kontsertasutustes asendav hooajakava.
EAS-i § 11 lõiget 2 muudetakse nii, et repertuaariplaani või hooajakava kinnitab
etendusasutuse juht loomingulise juhi, mitte loomenõukogu ettepaneku alusel. Kuna
loomenõukogul on vastavalt eelnõu § 1 punktiga 9 EAS-i § 5 lõike 2 punktis 1 tehtavale
muudatusele repertuaariplaani või hooajakava koostamisel üksnes nõuandev roll ning vastutus
nimetatud dokumentide sisu eest on eeskätt loomingulisel juhil, on kohane, et just viimati
nimetatu esitab need etendusasutuse juhile kinnitamiseks.
EAS-i § 11 senised lõiked 3 ja 4, mis puudutavad repertuaariplaani esitamist etendusasutuse
asutajale või moodustajale ning riigieelarvelise toetuse taotlemisel valdkonna eest vastutavale
ministrile, jäetakse paragrahvi uuest sõnastusest välja. Etendusasutuse asutajal või
moodustajal puudub praktiline vajadus repertuaariplaani ülevaatamiseks, mistõttu on tegemist
tarbetu infokohustusega. Ülevaate planeeritavast repertuaarist esitavad etendusasutused KuM-
ile küll ka edaspidi toetuse taotlemisel, ent taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu
sätestatakse eelnõu § 1 punktiga 37 EAS-i lisavata volitusnormi alusel kehtestatavas
kultuuriministri määruses. Lähtudes aga põhimõttest, et eraetendusasutusele kohaldatakse
üksnes neid EAS-i sätteid, mille puhul see on seaduses nimetatud, nähakse repertuaariplaani
koostamise kohustus, sarnaselt arengukava koostamise kohustusega, riigilt toetuse taotlemise
eeldusena ette siiski seaduses (uue sõnastuse kohaselt EAS-i § 11 lõikes 3).
10
Kõnealused muudatused puudutavad ka ROS-i, mille § 13 lõikes 2 EAS-i §-ile 10 ja § 11
lõikele 1 viidatakse. Nimetatud viide on siiski endiselt ajakohane ega vaja seoses EAS-is
tehtavate muudatustega parandamist.
Eelnõu § 1 punkt 20 – Muudetakse etenduse või kontserdi toimumisest avalikkuse
teavitamist puudutava EAS-i § 12 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Ajast, mil kehtiv
etendusasutuse seadus jõustus, on möödunud peaaegu 15 aastat ning erinevate võimaluste
valik avalikkuse teavitamiseks on tänaseks oluliselt laienenud. Kõik tänapäevased infokanalid
ei eelda aga sellise mahuga sõnumit, mis võimaldaks nimetada kõik EAS-i § 12 lõikes 1
loetletud andmed. Sageli teavitatakse avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest
televisioonis või sotsiaalmeedias, esitades üksnes valiku nõutud teabest. Eeskätt autorite
õigusi arvestades on kõnealuses lõikes ettenähtud andmete teatavaks tegemine mõistetavalt
vajalik, mistõttu on ka uues sõnastuses säilitatud kohustus vastavad andmed avalikkusele
siiski esitada. Uuendatud sõnastus kohustab etendusasutust andmed etenduse või kontserdi
kohta küll avalikult kättesaadavaks tegema, ent mitte igakordsel avalikkuse teavitamisel kogu
EAS-i § 12 lõikes 1 sätestatud loetelule vastavat infot kordama. Praktikas võib kogu
asjakohane teave olla kättesaadav näiteks etendusasutuse veebilehel, selle puudumisel
reklaammaterjalil või kavalehel ning muude kanalite vahendusel avalikkuse teavitamisel seda
täies mahus korrata pole tarvis.
Eelnõu § 1 punkt 21 – Avalikkuse teavitamisel etenduse või kontserdi toimumisest
loobutakse kohustusest nimetada etendusasutuse loomingulise juhi nimi. Loomingulisel juhil
ei ole autoriõigusi (välja arvatud juhul, kui tegemist on ühtlasi teose autoriga), mistõttu on
tema nime igakordse nimetamise nõue ebavajalik.
Eelnõu § 1 punktidel 20 ja 21 on samuti viite kaudu puutumus ROS-iga, mis aga ka
avalikkuse teavitamist puudutavate muudatustega seoses korrigeerimist ei vaja.
Eelnõu § 1 punkt 22 – EAS-i § 13 lõikest 1, milles reguleeritakse teose jäädvustamist,
jäetakse välja sõnad „rahvuskultuuri seisukohalt oluliste“. Kuna teoste jäädvustamine on
võrreldes EAS-i kehtestamise ajaga muutunud mitu korda lihtsamaks ja vähem kulukaks,
jäädvustavad etendusasutused teoseid omal valikul ja mitte üksnes nende rahvuskultuurilisest
olulisusest lähtuvalt.
Teoste jäädvustamisel autoriõiguse osas palus Eesti Teatri Agentuur VTK kooskõlastamise
käigus arvestada selle sätte võimalikul muutmisel nende teadmisi ja praktilisi kogemusi.
Eelnõuga ei panda etendusasutustele kohustust kõiki repertuaaris olevaid teoseid jäädvustada.
Kõnealuses sättes juhindutakse tegelikust praktikast ehk asjaolust, et teoseid reeglina
jäädvustatakse ning osundatakse seejuures kohustusele pidada silmas autoriõiguse seadusest
(edaspidi AutÕS) tulenevaid piiranguid, sealhulgas asjaolu, et autorile kuulub õigus lubada või
keelata oma teost reprodutseerida (AutÕS § 13 lõike 1 punkt 1) ning et seni fikseerimata
esituse salvestamine on lubatud vaid teose esitaja nõusolekul (AutÕS § 67 lõike 2 punkt 1).
Eelnõu § 1 punkt 23 – EAS-i § 13 lõikes 2 asendatakse erinevate andmekandjate loetelu
sõnastusega „mistahes andmekandjale“. Tegemist on sõnastuse ajakohastamisega, kuna
kehtivas EAS-is nimetatud heli- ja videolint ning film ja heliplaat ei vasta tänapäevasele
salvestustehnikale.
11
Eelnõu § 1 punkt 24 – Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis puudutavad jäädvustamisele
kuuluvate teoste loetelu kehtestamist ja selle etendusasutuse moodustajale või asutajale
teadmiseks esitamist. Nagu eelnõu § 1 punkti 22 selgituses märgitud, ei toimu etendusasutuse
jäädvustatavate teoste valimist nende rahvuskultuurilisest olulisusest lähtudes, mistõttu
puudub vajadus, et loomenõukogu teostele enne jäädvustamist sisulise hinnangu annaks ja
etendusasutuse juhile nende salvestamiseks ettepaneku teeks. Kuivõrd jäädvustatavate teoste
loetelu enam ei kehtestata, kaotab tähenduse ka EAS-i § 13 lõige 4, mille kohaselt esitatakse
loetelu etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks. Viimati nimetatud säte on
tarbetu ka seetõttu, et etendusasutuse moodustaja või asutaja ei vaja antud teavet.
Eelnõu § 1 punkt 25 – EAS-i § 13 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt rahvuskultuuri ja
Eesti ajaloo seisukohalt olulise teose jäädvustab ja selle säilimise tagab ERR. Tegemist on
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) § 5 lõike 1 punktist 4 tuleneva
ülesandega. Seega ei panda ERR-ile eelnõukohase seadusega uusi kohustusi, kuid EAS-i § 13
lõike 1 muutmise ja sama paragrahvi viienda lõikega täiendamise tulemusel ei ole kohustus
rahvuskultuuriliselt olulisi teoseid jäädvustada enam dubleeritud.
Eelnõu § 1 punkt 26 – EAS-i § 14 lõikes 1 nimetatud teose toimikus sisalduvate materjalide
loetelu muudetakse näitlikuks avatud loeteluks. Tulenevalt säilituseksemplari seaduse
jõustumisest 2017. aasta 1. jaanuaril puudub otsene kultuuriajalooline vajadus
etendusasutuses koguda ja säilitada näiteks kavalehte, reklaammaterjali või väljavõtteid
kajastustest trükimeedias, sest Eesti kultuurile olulisi trükiseid ja nende algmaterjali kogub ja
säilitab Eesti Rahvusraamatukogu. Küll aga soovivad etendusasutused nimetatud materjale
enda arhiivi tarbeks reeglina ka ise säilitada, mistõttu on jäetud etendusasutustele vabadus
teose toimiku täpse sisu üle ise otsustada.
Lõike teises lauses asendatakse sõna „salvestus“ keeleliselt korrektsema sõnaga „salvestis“.
Eelnõu § 1 punkt 27 – EAS-i § 14 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib teose
toimikut pidada digitaalselt. Kuna enamik toimikusse kogutavaid materjale ei olegi praegu
enam algselt paberkandjal, siis puudub vajadus neid ka toimikusse paberil lisada.
Eelnõu § 1 punkt 28 – Teose toimiku säilitamist puudutavat EAS-i § 14 lõiget 2 täiendatakse
viitega arhiiviseadusele (edaspidi ArhS). Kõik riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad
etendusasutused on Rahvusarhiivi hindamisotsuse kohaselt arhiivimoodustajad3, mistõttu neil
tuleb juhinduda ArhS-is sätestatust. Munitsipaaletendusasutused KuM-ile teadaolevalt
arhiivimoodustajad ei ole, kuid kuna nende tegevuse käigus võib tekkida sarnaselt riigi
asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutustega kultuuri- ja ajalooväärtusega arhivaale,
ei ole põhjust näha EAS-is ette erisust, et munitsipaaletendusasutused ja sihtasutusena
tegutsevad munitsipaaletendusasutused ArhS-i järgima ei pea. Eraetendusasutustele ArhS-i
nõuded ei kohaldu, kuid vastavalt ArhS-i § 3 lõikele 2 kogub Rahvusarhiiv kokkuleppel
omanikuga ning võimaluste olemasolul ka kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke
dokumente, kui selleks on avalik huvi.
Teose toimikusse kuuluvate materjalidega seoses esitas VTK kooskõlastamise käigus
märkused ning täpsustas enda nägemust kohtumisel eelnõu ettevalmistajatega Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum. Peamise murekohana toodi välja muuseumi piiratud võimalused teoste
3
Rahvusarhiivi 30. detsembri 2011. a hindamisotsus nr 548.
12
salvestiste ja digitaalsete fotode vastuvõtmisel. Kuna muuseum täiendab muuseumikogu enda
koostatud kogumispõhimõtetest lähtuvalt ning sõlmib selleks koostöölepinguid valdkonna
asutuste ja isikutega, on muuseumil võimalik ise kontrollida museaalina arvele võetavate
asjade hulka. Eelnõu ettevalmistajad ei pea vajalikuks EAS-is ehk seaduse tasandil täiendavalt
reguleerida, mida ja millises mahus etendusasutused muuseumile üle annavad.
Eelnõu § 1 punkt 29 – Muudetakse EAS-i 3. peatüki pealkirja. Esiteks võetakse võõrapärase
sõna „finantseerimine“ asemel seaduses kasutusele samatähenduslik eesti keele omasõna
„rahastamine“. Teiseks jäetakse kõnealusest pealkirjast välja taotluste esitamist puudutav osa.
Kuna taotluste esitamist puudutav EAS-i § 18 on kavas eelnõu § 1 punktiga 41 kehtetuks
tunnistada, tuleb muuta ka peatüki pealkirja. Taotluse esitamine on edaspidi reguleeritud
valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mille kehtestamiseks vajalik volitusnorm
lisatakse EAS-i eelnõu § 1 punktiga 37.
Eelnõu § 1 punkt 30 – Sarnaselt EAS-i 3. peatüki pealkirjaga asendatakse ka EAS-i § 15
pealkirjas sõna „finantseerimine“ sõnaga „rahastamine“.
Eelnõu § 1 punkt 31 – Muudetakse EAS-i § 15 lõiget 3, mille uue sõnastuse kohaselt
määratakse etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse suurus kindlaks KuM-i
valitsemisala vastava aasta eelarves, mitte riigieelarves, nagu näeb ette kehtiv sõnastus.
Muutmise põhjuseks on asjaolu, et riigieelarves konkreetselt etendusasutustele eraldi rida ette
nähtud pole. Erandiks on avalik-õigusliku juriidilise isiku vormis tegutsev Rahvusooper
Estonia, kellele EAS kohaldub aga üksnes piiratud ja ROS-is kindlaks määratud ulatuses.
Eelnõu § 1 punkt 32 – EAS-i § 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Etendusasutustele valla
või linna eelarvest toetuse määramist puudutava sätte sõnastus on ühest küljest puudulik ja
teisalt on see EAS-is ka ebavajalik. Nimelt reguleerib kõnealune säte üksnes
munitsipaaletendusasutusele valla või linna eelarvest toetuse määramist, ent praktikas
toetavad kohalikud omavalitsused vastavalt võimalustele sageli ka oma valla või linna
territooriumil etendusi ja kontserte korraldavaid riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid
etendusasutusi ja eraetendusasutusi. Valla- või linnavolikogu pädevus
munitsipaaletendusasutustele antava toetuse suuruse otsustamiseks ja muudele
etendusasutustele toetuse andmise korra kehtestamiseks tuleneb KOKS-i § 22 lõike 1
punktidest 1 ja 5, mistõttu samasisuliste normide kordamine EAS-is on tarbetu.
Eelnõu § 1 punkt 33 – EAS-i § 15 lõikes 5, mis puudutab asjaolu, et KuM-i kaudu
riigieelarvest toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus, ei nimetata enam üksnes munitsipaal- ja
eraetendusasutust, vaid kasutatakse üldmõistet „etendusasutus“. Praktikas peavad ka riigi
asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused esitama vastavasisulise taotluse.
Eelnõu § 1 punktid 34–37 – Kõnealuste eelnõu punktidega muudetakse etendusasutuste
senist rahastamise regulatsiooni. Seaduses nähakse ette riigipoolse rahastamise eesmärk
erinevate etendusasutuste tegutsemisvormide arvestuses (EAS § 16 lõiked 1 ja 3) ja võimalus
anda sihtotstarbelist toetust üksikute kultuuripoliitiliselt eriti oluliste eesmärkide
saavutamiseks (EAS § 16 lõige 4) ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus
etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimuste ja
korra kehtestamiseks (EAS § 16 lõige 5, rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale).
13
Kehtiva EAS-i § 16 lõike 1 kohaselt määratakse toetus etenduse või kontserdi külastaja
toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja
arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on KuM-i tellitav külastajate arv ja
uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis
tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest. Vastavalt sama paragrahvi teise lõike
kehtivale sõnastusele lähtutakse arvestusliku piletihinna arvutamisel etendusasutuse
asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning
külastajate peamistest sihtrühmadest. Arvestades EAS-i kohaldumise loogikat, on kirjeldatud
rahastamise põhimõte puudutanud riigietendusasutusi ja riigi asutatud sihtasutusena
tegutsevaid etendusasutusi. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul arvestatakse tulenevalt
EAS-i § 16 lõike 3 kehtivast sõnastusest ka nende rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust.
EAS-i § 16 lõike 1 uus sõnastus näeb ette riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale
etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide
täitmise tagamiseks. Põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamise nimetamine seaduses on
toetuse andmise üldpõhimõttena oluline põhjusel, et riik on sihtasutusena tegutsevad
etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea
seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita.
Arvestades kultuurivaldkonnale omast suuresti erinevatel toetustel põhinevat toimimist, ei saa
eeldada, et riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad etendusasutused suudaksid neile pandud
eesmärke täita peamiselt omatulu arvelt. Kavas on jätkuvalt toetada riigile kuuluvate
etendusasutuste töötajate tasustamise ja vara haldamisega seotud kulude katmist. Senisest
külastajate arvu tellimisest loobutakse, ent etendusasutuste tegevusmahtu, mis on riigi
asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste puhul pika tegutsemisaja vältel võrdlemisi
püsivalt välja kujunenud, siiski arvestatakse. Täpsed kriteeriumid, mida toetuse suuruse
kindlaksmääramisel arvestatakse, nimetatakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri
määruses.
Sarnaselt kehtivate rahastamispõhimõtetega toetatakse ka edaspidi riigieelarvest võimalusel
etendusasutusi, kelle omanik on kohalik omavalitsus, ning eraetendusasutusi. Vastavalt EAS-i
§ 16 lõike 3 uuele sõnastusele võib munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale
munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele määrata riigieelarvest toetuse
etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ning etenduste ja kontsertide piirkondliku
kättesaadavuse tagamiseks. Tegemist on sama sätte kehtivale sõnastusele sisult lähedase
lahendusega. Selliste etendusasutuste toetamisega, kelle omanik ei ole riik, püütakse seega
tuua külastajateni etendusi ja kontserte, millega näiteks žanriliselt või sihtrühmi silmas
pidades võrreldavaid etendusi ja kontserte riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad
etendusasutused piisavas mahus või üldse ei paku. Samuti toetatakse kõnealuseid
etendusasutusi, täiendamaks üle-eestilist riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate
etendusasutuste võrgustikku ja rahuldamaks piirkondlikku nõudlust. Kriteeriumid, mille
alusel munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja
eraetendusasutuse valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust hinnatakse ning millest lähtuvalt
riigipoolne toetus määratakse, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
EAS-i § 16 täiendatakse neljanda lõikega, mille kohaselt võib lisaks kõnealuse paragrahvi
lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärkidel antavale, etendusasutuse põhitegevuse ja arengu
terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele, määrata etendusasutusele riigieelarvest
sihtotstarbelise toetuse üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri või rahvusvahelistumise
seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks. Säte võimaldab kavandatavas etendusasutuste
14
rahastamist täpsustavas kultuuriministri määruses vajadusel ette näha täiendavaid toetusi
kitsamalt piiritletud kultuuripoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, soodustamaks näiteks
rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist jmt. Seni on taoliste
toetusprogrammide aluseks olevad tingimused olnud kehtestatud üksikaktidega (ministri
käskkirjad). Alates 2017. aasta 17. juulist sisaldub riigieelarve seaduses (edaspidi RES) § 531,
milles reguleeritakse sarnaste toetusprogrammide korraldust ning volitatakse ministreid
vastava ministeeriumi valitsemisala vahendite piires selleks tingimusi ja korda kehtestama.
Kõnealuse RES-i paragrahvi selgituseks on eelnõu seletuskirjas öeldud muu hulgas ka seda, et
kui toetust antakse välja valdkonnas, mida reguleerib eriseadus, oleks korrektne
toetusprogrammi alused reguleerida vastavas eriseaduses.4 Eelnevast tulenevalt ongi EAS-i §
16 lõige 4 lisatud.
Nagu eespool märgitud, lisatakse etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise
põhimõtteid puudutavasse EAS-i § 16 ka viies lõige, millega volitatakse valdkonna eest
vastutavat ministrit kehtestama määrusega etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja
hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord. Säte hõlmab nii EAS-i § 16 lõigetes 1
ja 3 kui ka sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkidel antavaid toetusi puudutava
regulatsiooni kehtestamist. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud
seletuskirja punktis 8.
Etendusasutuste rahastamisega seonduvalt esitas enda ettepanekud VTK kooskõlastamise
käigus Eesti Teatriliit, pakkudes etendusasutustele toetuse arvestamise alusena
teatrivaldkonnas tuttavat AITA-mudelit. Kuna eelnõu seadusena jõustumisel on kavas EAS-is
määratleda üksnes üldised põhimõtted, miks riik etendusasutusi toetab ning viia konkreetsele
etendusasutusele toetuse suuruse kindlaksmääramise regulatsioon ministri määruse tasandile,
ei käsitleta käesolevas seletuskirjas huvirühmade ettepanekuid toetuse suuruse võimalike
arvutusmeetodite kohta. Kõnealuseid küsimusi arutatakse ja valikuid põhjendatakse
kultuuriministri vastavasisulise määruse eelnõu ja selle seletuskirja koostamise käigus.
Eelnõu § 1 punkt 38 – Muudetakse EAS-i § 17, mis puudutab etendusasutustele
riigieelarvelise toetuse andmise otsustamiseks nõuandva komisjoni moodustamist, esimest
lõiget. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt moodustatakse komisjon üksnes
munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja
eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks, kusjuures kontsertasutustele
antava toetuse jaotamiseks võib moodustada eraldi komisjoni. Riigi asutatud sihtasutusena
tegutsevate etendusasutuste, sh kontsertasutuste toetuse üle otsustamiseks komisjoni
moodustamise kohustust ette ei nähta, kuna nende puhul ei hinnata näiteks rahvuskultuurilist,
valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust, eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused ongi
asutanud riik nimetatud kriteeriume silmas pidades, ning arvestades teisalt asjaolu, et riigi kui
asutaja seatud eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite üle otsustamiseks on pädevaim
asutajaõiguste teostaja. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6
tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, saab selle võimaluse kaudu
vajadusel siiski ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste
rahastamisküsimustesse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi.
4
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) seletuskiri on kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/868a6bff-48cb-4c7f-845d-a45bb93e8b22.
15
Munitsipaalkontsertasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaalkontsertasutuste ja
erakontsertasutuste hindamiseks nähakse võimalus eraldi komisjoni moodustamiseks ette
põhjusel, et nii-öelda universaalseid etenduskunstide valdkonna eksperte, keda
rahastamisotsuste tegemisse kaasata, pigem ei ole, mistõttu on mõistlik moodustada
muusikavaldkonnas eraldi komisjon.
Võrreldes kehtiva sõnastusega, jäetakse sättest välja lauseosa, mille kohaselt moodustatakse
komisjon mitte üksnes toetuse jaotamiseks, vaid ka eesmärgiga kavandada etendusasutusele
riigieelarves ettenähtud toetussumma. Kõnealune ülesanne on seotud kehtiva EAS-i § 19
lõikega 1, mille kohaselt on komisjoni pädevuses ettepanekute tegemine nii järgmise
eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks kui ka
toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest
etendusasutustele ettenähtud summast. Praktikas koguneb komisjon toetuse taotluste
hindamiseks toetuse kasutamise aastale eelneval aastal ja seda ajal, mil ministeeriumi
valitsemisala järgmise aasta eelarve projekt on juba Rahandusministeeriumile esitatud. Seega
ei ole võimalik komisjoni ettepanekuid selles osas arvestada.
Eelnõu § 1 punkt 39 – Muudetakse EAS-i § 17 lõikeid 3 ja 4. Lõike 3 uue sõnastuse kohaselt
koosneb etendusasutuste riigieelarvest toetamise küsimustes kultuuriministrile nõu andev
komisjon valdavalt valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud
asjatundjatest ja Kultuuriministeeriumi esindajate kuulumine komisjoni ei ole kohustuslik.
Senisest üldisema sõnastuse „valdkondlikud esindusorganisatsioonid“ kasuks on otsustatud
põhjusel, et kõnealuse sätte praegune sõnastus lähtub eeskätt teatrivaldkonnast, kus on
tõepoolest olemas nii loomingulisi töötajaid esindav organisatsioon (Eesti Teatriliit) kui ka
etendusasutuse juhte esindav organisatsioon (Eesti Etendusasutuste Liit), ning ei arvesta
muusikavaldkonna eripära, kus küll üks ühele võrreldavaid organisatsioone moodustatud pole,
ent valdkondlikud esindusorganisatsioonid eri loomeliitude ja muude mittetulundusühingute
näol on siiski olemas. Ministeeriumi esindajate komisjoni nimetamine on muudetud
kohustuse asemel võimaluseks seetõttu, et seaduse uude rakendusakti on kavandatud osaliselt
kaheastmeline taotluste hindamise süsteem, mille kohaselt hindab komisjon eeskätt taotlejate
kunstilist taset ja seejärel on Kultuuriministeeriumis valdkonna eest vastutavatel ametnikel
võimalik etenduskunstide maastiku võimalikult suure mitmekesisuse huvides teatud
kriteeriumidele ka omapoolne hinnang anda. Sellisel juhul ei ole ministeeriumi esindajate
osalemine lisaks ka komisjoni töös vajalik.
EAS-i § 17 neljandas lõikes on tegemist tehnilise muudatusega. Osa seni selle paragrahvi
esimeses lõikes paiknenud tekstist (komisjoni koosseisu kinnitamine) on neljanda lõike
tekstile (komisjoni töökorra kehtestamine) juurde lisatud.
Eelnõu § 1 punkt 40 – EAS-i § 17 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt ei kohaldata
kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–4 komisjoni moodustamise kohta sätestatut EAS-i § 16 lõikes
4 nimetatud toetuse jaotamisel. Erisus puudutab üksikute valdkonna arengu, rahvuskultuuri
või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks antavaid toetusi.
Praktikas hindavad ka taoliste toetusprogrammide raames esitatud taotlusi komisjonid, mille
koosseisu kuulub reeglina ka ministeeriumiväliseid asjatundjaid, ning kavas ei ole seda
põhimõtet muuta, ent sõltuvalt konkreetsest programmist ei pruugi EAS-is komisjoni
moodustamise kohta sätestatu alati rakendatav olla. Näiteks hindab komisjon erinevalt
niinimetatud üldise tegevustoetuse (EAS-i § 16 lõiked 1 ja 3) jaotamisest kitsamalt
eesmärgistatud toetuse määramise protsessis ka taotluse esitanud riigi asutatud sihtasutusena
16
tegutsevaid etendusasutusi. Seega, EAS-i komisjoni puudutavaid sätteid kõnealustel juhtudel
ei rakendata ja komisjoni moodustamine nähakse programmispetsiifiliselt ette vastavas
kultuuriministri määruses.
Eelnõu § 1 punkt 41 – EAS-i §-d 18–21 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on
etendusasutustele määratava riigieelarvelise toetuse suuruse osas valdkonna eest vastutavale
ministrile ettepanekuid tegeva komisjoni pädevust, toetuse saamiseks taotluse esitamist,
toetuse kasutamiseks lepingu sõlmimist ning etendusasutuse vara valdamist, kasutamist ja
käsutamist puudutavate sätetega. Toetusega ja osaliselt ka komisjoni pädevusega seonduvad
küsimused, kuivõrd komisjoni pädevus on lahutamatult seotud toetuse taotluste hindamise
protsessiga, reguleeritakse edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määruses (vt eelnõu § 1
punktide 34–38 selgitust). Osaliselt on komisjoni pädevus tuletatav ka selle moodustamise
kohustust puudutavast EAS-i § 17 lõikest 1 (komisjon moodustatakse
munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja
eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks), mistõttu on selle eraldi
paragrahvis käsitlemine tarbetu. Etendusasutuse varaga seonduvaid küsimusi ei pea eelnõu
ettevalmistajad vajalikuks EAS-is reguleerida, kuna olenevalt etendusasutuse juriidilisest
tegutsemisvormist on need küsimused teistes õigusaktides ammendavalt reguleeritud.
Eelnõu § 1 punkt 42 – Tulenevalt etendusasutuse valduses olevat vara puudutava EAS-i § 21
kehtetuks tunnistamisest tuleb muuta ka EAS-i 4. peatüki pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja
etendusasutuse vara puudutav osa ja edaspidi käsitletakse selles peatükis vaid aruandlusega
seonduvat.
Eelnõu § 1 punkt 43 – EAS-i § 22 muudetakse nii, et selles reguleeritakse vaid statistilise
aruandlusega seonduvat. Paragrahvi 22 kehtiv sõnastus puudutab ka raamatupidamislikku
arvestust, kuid sarnaselt etendusasutuse varaga seonduvaga ei ole vajalik neid küsimusi
etendusasutustespetsiifiliselt reguleerida. Kuivõrd § 22 lõiked 1 ja 2 sisaldavad ka
ebamääraseid viiteid õigusaktidele, täpsustamata, milliseid õigusakte silmas peetakse, ei ole
nende säilitamine senisel kujul põhjendatud ka õigusselguse eesmärki silmas pidades.
EAS-i § 22 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt esitab etendusasutus statistilise aruande
valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks. Teatristatistikaga
tegeleb Eesti Teatri Agentuur. Andmed eelmise kalendriaasta uuslavastuste, etenduste ja
külastajate arvu kohta esitatakse senise praktika kohaselt 15. veebruariks ning
majandusnäitajate aruanne 1. aprilliks. Nimetatud tähtpäevade sätestamist seaduses ei pea
eelnõu ettevalmistajad siiski mõistlikuks, kuna need võivad ajas muutuda. Seetõttu
kasutatakse konstruktsiooni „haldaja määratud tähtpäevaks“.
EAS-i § 22 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt avalikustatakse statistilise aruande esitamise
tähtpäev valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja KuM-i veebilehel.
Vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 on statistilise aruande esitamise kohustus ka
eraetendusasutustel, ent aruannet ei esita kontsertasutused. Eraetendusasutustele on aruande
esitamise kohustus pandud eesmärgiga tagada võimalikult täpse ja kvaliteetse teatristatistika
olemasolu. Kohustust ei ole piiratud riigieelarvest toetuse taotlemisega seetõttu, et
kavandatavas kultuuriministri määruses, millega kehtestatakse KuM-i kaudu riigieelarvest
etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja
kord, nähakse toetuse taotlemise ühe tingimusena ette statistilise aruande esitamine vähemalt
17
toetuse taotlemise aastale eelneval kolmel aastal. Kõnealune tingimus võimaldab piirata
taotlejate hulka valdkonnas mõne aasta vältel juba tegutsenud ja eeldatavasti end tõestanud
etendusasutustega, kelle puhul on võimalik hinnata ka nende varasemat tegevust ning
prognoosida selle põhjal kavandatava tegevuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.
Kontsertasutustele ettenähtud erisus statistilist aruannet mitte esitada tuleneb asjaolust, et
muusikavaldkonnas sarnane statistika andmebaas puudub.
Eelnõu § 2 – Tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse EAS-is kasutusele kontsertasutuse mõiste. Kontsertasutusena EAS-i
tähenduses mõistetakse etendusasutuse alaliiki, mille eripäraks on asjaolu, et autorite ja
esitajate loomingu avalikke esitusi korraldatakse valdavalt kontsertide või
muusikalavastustena. Kontsertasutuse mõiste kasutuselevõtmine on vajalik, võimaldamaks
erisusi mõningatest EAS-i sätetest ning arvestades muusikavaldkonna vajadust valdkonna
spetsiifikast lähtuva riigipoolse rahastamise süsteemi järele.
Õigusaktides seni kasutamata kokkuleppelise lühiväljendina kasutatakse EAS-is sõnastust
„sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus“. Nimetatu all mõistetakse kohaliku
omavalitsuse sihtasutusena tegutsevat etendusasutust.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõusse kavandatud seadusemuudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuna
etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse näol võib olla aga tegemist riigiabiga Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on etendusasutusele toetuse
taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimusi ja korda reguleeriva
rakendusakti kavandisse lisatud viited Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ning Euroopa Komisjoni määrusele
(EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Kavandatava
kultuuriministri määruse eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse selle
seletuskirjas.
6. Seaduse mõjud
Eelnõusse kavandatud EAS-i muudatused ei mõjuta keskkonda, regionaalarengut ning riigi
julgeolekut ja välissuhteid. Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud.
6.1. Kavandatav muudatus: Etendusasutuse mõiste muutmine ning sihtasutusena tegutseva
munitsipaaletendusasutuse ja kontsertasutuse mõiste kasutusele võtmine.
6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
18
6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad
Muudatused etendusasutuse mõistes on tehtud ennekõike selleks, et hõlmata sellega
etenduskunstide valdkonnas tegutsevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes varem
formaalselt kõnealuse mõiste alla näiteks loomenõukogu puudumise tõttu ei sobitunud. KuM-i
hinnangul on etendusasutusena EAS-i tähenduses käsitatavaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid
(välja arvatud riigi asutatud sihtasutused) u 125, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud
ettevõtetest 0,05% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna
ettevõtetest 0,82%.5 Tegemist on seega väikese sihtrühmaga.
Kontsertasutuse mõiste kasutusele võtmine mõjutab muusikavaldkonnas tegutsevaid
etendusasutusi, keda on kokku u 85 ehk eelnevalt nimetatud näitajaid arvestades on tegemist
samuti väikese sihtrühmaga.
6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Muudatus võib mõjutada asutusi ja isikuid, kes kas varem vastasid etendusasutuse mõistele ja
selle uue sõnastuse kohaselt enam ei vasta või vastupidi, varem ei vastanud etendusasutuse
mõistele EAS-i tähenduses ja eelnõu seadusena jõustumisel vastavad. Esimesel juhul ei
kohaldu vastavale asutusele või isikule ühelt poolt enam EAS-is ja teistes õigusaktides, mis
viitavad EAS-ile6, sätestatud nõuded, ent teisalt pole tal võimalik etendusasutusena ka
riigieelarvest toetust taotleda. Teisel juhul on olukord vastupidine ehk asutusel või isikul tuleb
oma tegevuses juhinduda EAS-is ja muudes õigusaktides etendusasutuse kohta sätestatust
ning tal on teatud tingimuste täitmisel võimalik taotleda riigilt etendusasutusena
tegutsemiseks toetust.
Ainus põhjus, miks mõni varem etendusasutusena käsitatav juriidiline isik EAS-i muudatuste
jõustumisel enam seaduse kohaldamisalasse ei pruugi mahtuda, võib olla enda
põhitegevusalaks teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamise ja esitamise,
muusikalise loometegevuse või lavakunsti abitegevuste valimata jätmine. Kuna EAS-ist
juhinduvad siiski valdkonna professionaalid, ei ole põhjust arvata, et olulisel osal mõjutatud
sihtrühmast tuleks hakata ettevõtte põhitegevusala muutma. Kui selleks ka üksikutel juhtudel
vajadus peaks tekkima, on tegemist ühekordse tegevusega, mis ei avalda olulist mõju ettevõtte
tegevusele.
Mis puudutab seda, et etendusasutuse mõistega peaks näiteks loomenõukogu olemasolu
nõudest loobumise tõttu olema edaspidi hõlmatud rohkem eraetendusasutusi, siis ilmselt ei
avaldu praktikas ka selles osas olulist mõju. Nimelt on eraetendusasutustel ka seni
loomenõukogu puudumisel võimaldatud siiski riigieelarvelist toetust taotleda.
6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste kasutusele võtmine EAS-is võib
mõjutada eelkõige kohalikke omavalitsusi, kes on praeguseks moodustanud kohaliku
5
E-äriregistri statistika andmetel oli 2017. aasta oktoobri seisuga Eestis registreeritud ettevõtteid 247 256, neist
kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas 15 322.
6
Etendusasutusi puudutav regulatsioon sisaldub ka alkoholiseaduses, reklaamiseaduses, välismaalaste seaduses
ja väljateenitud aastate pensionide seaduses ning siseministri 4. detsembri 2015. a määruses nr 67 „Välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“.
19
omavalitsuse asutusena tegutsevaid etendusasutusi, aga põhimõtteliselt ka kõiki teisi linnu ja
valdu, kellel on kavas tulevikus etendusasutus asutada või moodustada.
Munitsipaaletendusasutuse on tänaseks moodustanud neli kohalikku omavalitsust 79-st,
lähiajal on ilmselt lisandumas veel üks. Kõige tõenäolisemalt kõnealusest muudatusest
mõjutatud sihtrühm on seega väike.
6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse mõiste kasutusele võtmine ja selle sisuline
võrdsustamine EAS-is kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseva etendusasutusega annab
kohalikule omavalitsusele valikuvõimaluse etendusasutuse erinevate juriidiliste vormide
vahel, tekitamata seejuures õiguslikku ebaselgust EAS-i kohaldumise osas. Olemasolevaid
munitsipaaletendusasutusi on niisiis võimalik kujundada ümber sihtasutusena tegutsevateks
munitsipaaletendusasutusteks, ilma et sellega kaasneks muudatusi EAS-ist tulenevate nõuete
täitmises. Kuivõrd praegu KuM-ile teadaolevalt ühtegi sarnast protsessi käimas ei ole, ei
avalda kõnealune muudatus sihtrühmale ilmselt kohest mõju. Arvestades asjaolu, et
etendusasutuse asutamine või moodustamine on kohalike omavalitsuste seas võrdlemisi harv,
ei ole ka tulevikus avalduv mõju oluline.
6.2. Kavandatav muudatus: Riigietendusasutuse mõiste EAS-is kasutamisest loobumine;
etendusasutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja selle tegevuse lõpetamist, põhikirja või
põhimääruse kinnitamist, vara ja arvestust puudutavate EAS-i sätete kehtetuks tunnistamine.
6.2.1. Avalduva mõju kirjeldus
Kavandatav muudatus korrastab õigusruumi. Oma toime kaotanud, ebatäpselt sõnastatud või
tarbetult teistes õigusaktides sätestatut kopeerivate sätete kehtetuks tunnistamine ei avalda
ühelegi konkreetsele sihtrühmale märkimisväärset mõju, ent võimaldab igal seaduse lugejal
vaid vajalikku sisaldavas tekstis paremini orienteeruda.
6.3. Kavandatav muudatus: Etendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest ja selle
tegevuse lõpetamisest teavitamise ning etendusasutuse arengukava, repertuaariplaani ja
jäädvustatavate teoste loetelu osas teatud juhtudel nende koostamise või kooskõlastamiseks
või teadmiseks esitamise kohustusest loobumine.
6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus)
6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Mõjutatud on vähemal või rohkemal määral kõik etendusasutused, keda on KuM-i hinnangul
u 140, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest 0,06% ja kõigist Eestis
registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest 1%. Tegemist on seega
väikese sihtrühmaga.
6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõu kohaselt ei pea enam KuM-i etendusasutuse asutamisest või moodustamisest,
ümberkorraldamisest ja selle tegevuse lõpetamisest teavitama; etendusasutuse arengukava
asutajale või moodustajale kooskõlastamiseks ja repertuaariplaani teadmiseks esitama ning
jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestama ja seda samuti asutajale või moodustajale
teadmiseks esitama. Sellest tulenevalt väheneb etendusasutuste halduskoormus. Kuivõrd
tegemist on kord aastas või harvemini täidetava infokohustusega, on mõju avaldumise
sagedus väike kuni keskmine. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus on väike, sest
20
etendusasutustele ei panda uusi kohustusi ja kohustuste vähenemisega on eeldatavasti kerge
kohaneda. Sihtrühmale negatiivsete mõjude kaasnemise riski ei esine. Kokkuvõttes on
eelkõige sihtrühma väiksusest tulenevalt mõju ettevõtjate halduskoormusele tervikuna
ebaoluline, ent valdkondlikult aitavad kõnealused muudatused siiski ebavajalikust teabe
edastamise kohustusest suurel määral vabaneda.
6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad
Muudatusest on mõjutatud KuM nii etenduskunstide valdkonna arengu suunaja kui ka riigi
asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana ning kohalikud
omavalitsused munitsipaaletendusasutuste moodustajatena. Sihtrühma kuulub seega üks
valitsusasutus ja neli kohalikku omavalitsust, mistõttu võib sihtrühma hinnata väikeseks.
6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Igasugune infokohustuse vähendamine võib tekitada olukorra, kus mingiks otstarbeks
vajalikud andmed teabe senise saajani enam ei jõua. Eelnõu ettevalmistajad ei näe aga
muudatusest puudutatud informatsiooni kogumisel praktilist väärtust. Näiteks ei pea KuM
etendusasutuste registrit, mistõttu on nende moodustamisest teavitamine ebavajalik, samuti ei
ole KuM-il riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste asutajaõiguste teostajana
või kohalikel omavalitsustel munitsipaaletendusasutuste moodustajana midagi peale hakata
neile teadmiseks esitatud repertuaariplaaniga. Sihtrühma töökorraldusele kõnealune muudatus
siiski olulist mõju avaldada ei tohiks, sest KuM-i näitel võib öelda, et tarbetut
teavitamiskohustust juba praegu sageli ei täideta ja KuM seda ka ei nõua ning ilmselt on see
samamoodi kohalike omavalitsuste ja munitsipaaletendusasutuste puhul.
6.4. Kavandatav muudatus: Rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamisega
seotud regulatsiooni täpsustamine.
6.4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad
Mõjutatud on peamiselt riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused,
munitsipaaletendusasutused ja vähesel määral ka ERR. Riigi asutatud sihtasutusena
tegutsevaid etendusasutusi on 11, mis moodustab 76-st riigi osalusega sihtasutustest 14%.7
Munitsipaaletendusasutusi on 5, mis moodustab kõigist kohaliku omavalitsuse asutustest
0,2% ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevatest kohaliku omavalitsuse
asutustest 0,7%.8 Kokkuvõttes puudutab kavandatav muudatus avaliku sektori asutustest ja
isikutest väikest osa.
6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Etendusasutused ei pea kavandatavate muudatuste kohaselt enam ise korraldama
rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamist. Rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo
seisukohalt olulise teose jäädvustab ja salvestise säilimise tagab ERR. Olulist mõju
7
Riigi osalusega sihtasutuste arv on esitatud 2016. aasta maikuu seisuga.
8
E-äriregistri statistika andmetel oli 2017. aasta oktoobri seisuga kohaliku omavalitsuse asutusi 2 331, neist
kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsevaid 758.
21
kavandatav muudatus etendusasutuste tegevuse korraldusele siiski ei avalda, kuna, nagu juba
vastavate eelnõu punktide selgituste juures märgitud, salvestamise suhteline lihtsus ja odavus
on aastatetaguse ajaga võrreldes tinginud olukorra, kus jäädvustatakse oluliselt enam kui
üksnes rahvuskultuuri seisukohalt tähtsaid teoseid. ERR-ile avalduv mõju piirdub sellega, et
ERHS-is juba olemasolev ülesanne nimetatakse ära ka EAS-is ehk teisisõnu luuakse seos,
mille kohaselt eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt oluliste teostena mõistetakse
muu hulgas ka etendusasutustes korraldatavaid esitusi. Praktikas ERR etendusi ja kontserte ka
jäädvustab, mistõttu muudatusi ERR-i töökorralduses ette näha ei ole. Mõju ERR-ile on seega
ebaoluline.
6.4.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Mõjutatud on televisiooni vahendusel kultuurisündmustest osasaajad. Sihtrühma suurus ei ole
eelnõu ettevalmistajatele teada.
6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
ERR-i vahendusel on võimalik kvaliteetsete salvestiste abil osa saada paljudest etendustest ja
kontsertidest. Sellisel moel jõuab etendusasutuste pakutu ka nende inimesteni, kes mingil
põhjusel, olgu selleks siis etenduskunstide kehv piirkondlik kättesaadavus või mitte-
taskukohane piletihind, elavast esitusest osa ei ole saanud. Tänu ERR-i kohustusele säilitada
kultuuriliselt ja ajalooliselt olulise materjali salvestisi, on etendustest ja kontsertidest võimalik
osa saada ka aastaid hiljem. Kuivõrd kavandatav muudatus üksnes täpsustab rollijaotust
rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamisel, ei avalda see kõnealusele
sihtrühmale olulist mõju, sest televisiooni vahendusel kultuurisündmustest osasaajateni
jõudva materjali hulk ei muutu.
6.5. Kavandatav muudatus: Teose toimiku säilitamisega seotud regulatsiooni täpsustamine.
6.5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.5.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad
Mõjutatud on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused ja
munitsipaaletendusasutused, kaudselt ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Sarnaselt
käesoleva seletuskirja punktis 6.4.1.1. märgituga on tegemist väikese sihtrühmaga.
6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Tänu EAS-i § 14 muudatustele lihtsustatakse ühelt poolt toimiku pidamist, võimaldades seda
teha ka digitaalselt ning muutes toimiku sisu üle otsustamist paindlikumaks, teisalt aga
rõhutatakse senisest enam kultuuriajaloolise materjali säilitamise olulisust, lisades EAS-i viite
ArhS-ile. Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna etendusasutustele
ei ole pandud kohustust oma tegevus teose toimiku pidamisel ümber korraldada, vaid on
antud senisest suurem otsustusvabadus. ArhS-ist tulenevad kohustused on
arhiivimoodustajatest etendusasutustele laienenud ka varem, mistõttu ei saa ka selles osas
rääkida uute ülesannete tekkimisest. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest töö
toimikutega on regulaarne. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib selle muudatuse tulemusena
väheneda toimikute maht ja osa potentsiaalsest rahvuslikust kultuuripärandist jääda
säilitamata. Eelnõu ettevalmistajad hindavad nimetatud riski aga väikeseks, kuna
22
etendusasutused on reeglina enda ajalugu kajastavate materjalide säilimisest väga huvitatud.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju etendusasutuste tegevuse korraldusele seega ebaoluline.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi puhul selgineb küll muudatuste ja käesolevas seletuskirjas
vastavate eelnõu punktide kohta esitatud põhjenduste mõjul muuseumi roll Rahvusarhiivi
kõrval, ent EAS-i muutmisel muuseumi töökorraldusele otsest mõju ei ole.
6.5.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Mõjutatud on arhivaalide ja museaalide vahendusel etenduskunstide valdkonna ajaloost
osasaajad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada.
6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Teose toimiku säilitamisega seonduva regulatsiooni täpsustamine viitega ArhS-ile tagab
kultuuripärandi säilimise ja arhivaalide vaba kasutuse põhimõtte kaudu selle huvilistele
kättesaadavaks tegemise. Arhiiviväärtuse puudumisel või juhul kui tegemist on esemetega,
mida Rahvusarhiiv säilitamiseks vastu ei võta, on võimalik etendusasutuste tegevust kajastav
materjal üldsusele kättesaadavaks teha muuseumide vahendusel. Kavandatava muudatuse
tulemusena sihtrühma käitumises muudatusi oodata ei ole, mistõttu on avalduv mõju
eeldatavasti ebaoluline.
6.6. Kavandatav muudatus: Etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi muutmine.
6.6.1. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused)
6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Kaudselt võivad muudatused etendusasutuste riigipoolses rahastamises mõjutada
etendusasutuste külastajaid. Statistikaameti andmetel külastas 2015. aastal vähemalt üks kord
teatri-, ooperi-, balleti- või tantsuetendust 493 900 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku ehk
44,7% kogu vanusegrupist. Vähemalt kord aastas kontserdil käijaid oli 590 800 ehk 53,5%
kogu vanusegrupist.9 Tegemist on keskmise suurusega sihtrühmaga.
6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Igasugused muudatused etendusasutuste rahastamises võivad mõjutada etenduste ja
kontsertide piletihinda ja seeläbi leibkondade tarbimiskäitumist. Värskeima avaldatud
statistika kohaselt tuli 2016. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt
11,48 eurot.10 Statistikaameti andmetel oli samal aastal Eesti keskmine netokuupalk
924 eurot.11 Taskukohaseks võib pidada piletihinda, mis jääb suurusjärku 1% keskmisest
kuupalgast ning 2016. aastal see enam-vähem nii ka oli. Et sellist piletihinna ja elanike
sissetulekute suhet hoida, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning
seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja
9
Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja
kultuurivaldkonna järgi, 2015. Statistika on kättesaadav:
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KUT022.
10
Eesti Teatri Agentuur. Teatrikülastuste keskmine maksumus sihtrühma järgi. Statistika on kättesaadav:
http://statistika.teater.ee/stat/stat_filter/show/performancesAverageCostTargetGroup.
11
Statistikaamet. Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi. Statistika on kättesaadav:
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA5211.
23
eraetendusasutuste puhul. Kokkuvõttes mõjutab tarbijate majanduslikke otsuseid piletihinna
kaudu eeskätt see, kui palju valdkonnale toetuste kaudu raha eraldatakse, mitte niivõrd see,
kuidas vahendeid valdkonna sees jaotatakse. Seega on muudatuste mõju sihtrühmale
ebaoluline.
6.6.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Mõjutatud on kõik etendusasutused, keda on KuM-i hinnangul u 140. Vastavalt seletuskirja
punktis 6.3.1.1. märgitule on tegemist väikese sihtrühmaga.
6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõukohaste muudatuste jõustumise järel on EAS-is nimetatud etendusasutuste toetamise
üldised eesmärgid ning rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus sisaldub kultuuriministri
määruses. Sihtrühma jaoks seadusesse kavandatav muudatus olulist mõju ei avalda, kuna riigi
asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste puhul jääb sisuliselt kehtima põhimõte, et
riik otsustab, millises mahus tegevus tuleb sihtasutusele pandud strateegiliste eesmärkide
täitmiseks tagada ning munitsipaal- ja eraetendusasutused peavad toetuse saamiseks
valdkondlikult silma paistma. Ka täiendavate kitsamalt eesmärgistatud toetuste määramine
pole iseenesest uus – seni on tingimused selleks olnud kehtestatud üksikaktidega. Olulisemat
mõju võivad avaldada EAS-i rakendusakti kavandatavad toetuse taotleja hindamist ja toetuse
suuruse kujunemist puudutavad kriteeriumid, mille toimet hinnatakse eraldi kõnealuse
määruse eelnõu koostamise käigus. Seni toetuse taotlemist, lepingute sõlmimist jms
reguleerinud sätted tunnistatakse küll seaduse tasandil kehtetuks, ent kantakse üle määrusesse,
mistõttu ei toimu olulisi muudatusi ka toetuse taotlemise protsessis ning etendusasutuste jaoks
toimub kõik harjumuspäraselt. Kuivõrd eelnõu ettevalmistajad ei näe kavandatavates
seadusemuudatustes sihtrühma liikmete suhtes avalduvate negatiivsete mõjude riski, on
tulenevalt kirjeldatust, nagu juba eespool öeldud, majanduslik mõju sihtrühmale ebaoluline.
6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Muudatus mõjutab KuM-i sisemist töökorraldust ja protseduure. Kuna puudutatud on üks
valitsusasutus, on sihtrühm väike.
6.6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
KuM-i mõjutavad peamiselt kavandatava ministri määruse tasemele jäävad muudatused
etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise menetluskorras ning sellele antakse
üksikasjalikum hinnang kõnealuse määruse seletuskirjas. Seadusemuudatuste kontekstis tuleb
asjaomastel KuM-i teenistujatel end uuendatud regulatsiooniga kurssi viia ja sellest
etendusasutuste rahastamist puudutavates küsimustes juhinduda. Olulist mõju KuM-ile EAS-i
3. peatükis tehtavad muudatused seega ei avalda.
6.6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud)
6.6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
24
Eelnõu mõjutab kõiki etendusasutusi, kellest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad
etendusasutused ja kohaliku omavalitsuse etendusasutused on osa avalikust sektorist ning
eraetendusasutused on reeglina osa mittetulundussektorist. Eespool sihtrühmade suurusele
antud hinnangutele tuginedes võib öelda, et tegemist on väikese sihtrühmaga.
6.6.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Etendusasutuste rahastamissüsteemi korrastamine mõjutab finantsotsuste läbipaistvust
avalikus sektoris. Peamiselt aitab otsuste läbipaistvusele kaasa rakendusakti tasandile jääv
riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks
vajalike kulukomponentide ning muude etendusasutuste valdkondliku ja piirkondliku mõju
hindamise kirjeldus. Seega on seaduses keskse tähtsusega valdkonna eest vastutavale
ministrile asjakohase määruse kehtestamiseks volituse andmine, mis võimaldab finantsotsuste
aluseks olevaid põhimõtteid õigusaktis detailsemalt reguleerida ning praktika käigus
ilmnevaid puudusi või ebatäpsusi tulevikus ka kiiremini korrigeerida. Mõju ulatus on väike,
sest sellelt sihtrühmalt toetusotsuste läbipaistvamaks muutmine mingeid täiendavaid tegevusi
ei eelda. Kohustatud pool on seejuures toetuse andja ehk KuM. Mõju avaldumise sagedus on
keskmine, sest etendusasutustele toetuse eraldamise otsustamine toimub igal aastal.
Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua asjaolu, et kui rahastamise üksikasjad on
reguleeritud määruse tasandil, mille muutmisprotsess on seaduse muutmisega võrreldes
oluliselt kiirem ja lihtsam, võib tekkida oht rahastamissüsteemi stabiilsusele. Samas
kinnitavad näited KuM-i teistest vastutusvaldkondadest, et riigieelarvelise toetuse eraldamise
aluseid üleliia tihti ja põhjapanevalt ei muudeta12, ning etenduskunstide valdkonna
hetkeolukord omakorda näitab, et paindlikkuse puudumine viib suure tõenäosusega olukorda,
kus seadus jääb tegeliku elu vajadustele jalgu. Eelnevast tulenevalt võiks hinnata muudatuse
mõju avaliku sektori rahastamisele tervikuna küll pigem ebaoluliseks, ent valdkonnale on
tegemist kauaoodatud ja olulise lahendusega.
6.7. Kavandatav muudatus: Etendusasutuse statistilise aruandlusega seotud regulatsiooni
täpsustamine.
6.7.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ning halduskoormus)
6.7.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Mõjutatud on kõik etendusasutused, välja arvatud kontsertasutused. KuM-i hinnangul kuulub
sihtrühma u 55 asutust ja isikut, mis moodustab kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest
0,02% ja kõigist Eestis registreeritud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetest
0,4%. Tegemist on seega väikese sihtrühmaga.
6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kõikidel etendusasutustel, välja arvatud kontsertasutustel, on eelnõukohase seaduse
jõustumisel kohustus esitada aruanne valdkonna statistilise andmebaasi haldajale. Kehtiva
EAS-i kohaselt, milles statistilist aruandlust käsitletakse küll võrdlemisi häguselt, on
eraetendusasutustel kohustus esitada oma tegevuse kohta statistiline aruanne riigi- ja
munitsipaaletendusasutuste kohta kehtestatud korras (kehtiva EAS-i § 22 lõige 3). Seega ei
12
Vt näiteks kultuuriministri 08. juuli 2013. a määrust nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile
muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“ või kultuuriministri 21.
detsembri 2012. a määrust nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud
vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord“.
25
suurene ühegi etendusasutuse halduskoormus. Kuna kavas on statistilise aruande esitamise
kohustuse täitmine siduda riigilt etendusasutusele toetuse taotlemisega (vt lisatud
rakendusakti kavandis tingimusi taotlejale), võivad erinevalt varasemast kõnealuse kohustuse
mittetäitmisel olla etendusasutuse jaoks selgelt negatiivsed tagajärjed, st KuM-i kaudu toetust
taotleda pole võimalik. Kuivõrd olukorda leevendab ühelt poolt asjaolu, et negatiivse mõju
vältimine on täielikult etendusasutuse enda kätes ning teisalt võimalus taotleda kavandatud
tegevuste elluviimiseks siiski toetust näiteks Eesti Kultuurkapitalilt, ei mõjuta kavandatav
muudatus etendusasutusi olulisel määral.
6.7.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.7.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Muudatus mõjutab riigiasutustest üksnes KuM-i, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatavad muudatused motiveerivad eeldatavasti etendusasutusi korrektselt statistilise
aruande esitamise kohustust täitma. See tagab poliitikakujundajatele valdkondlikest arengutest
hea ülevaate. Muudatusega ei kaasne KuM-i tööprotsessides ümberkorraldusi, kuid
teenistujatel on võimalik olemasolevate tööülesannete täitmisel kasutada senisest
kvaliteetsemaid andmeid. Kokkuvõttes on mõju KuM-i töökorraldusele siiski ebaoluline.
6.7.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.7.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm
Mõjutatud on Eesti kultuurielu uurijad. Sihtrühma suurus ei ole eelnõu ettevalmistajatele
teada.
6.7.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kuivõrd valdkondlikus statistilises andmebaasis sisalduv teave on avalikult kättesaadav13,
avaldavad statistika kvaliteeti parandavad muudatused positiivset mõju kõigile
etenduskunstide valdkonna arengutest huvitatutele. Kuna statistilise aruande esitamise
kohustus on etendusasutustel ka praegu ja muudatuse tulemusena loodetakse kujundada
etenduskunstide maastikul toimuvast üksnes senisest mõnevõrra täpsem pilt, ei ole tegemist
kultuurile tervikuna olulise mõjuga.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi.
Riigiasutustest puudutab seaduse rakendamine üksnes KuM-i. EAS-i muudatused eeldavad
teavitustööd etendusasutuste ja muude valdkonna organisatsioonide hulgas. Kuna
huvirühmade esindajaid on eelnõu ettevalmistamisesse kaasatud, on valdkonna esindajad
uuendustega üldjoontes kursis ning teavitustegevustega ei kaasne olulist ressursikulu.
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarveliste kulutuste suurenemist ega rahaliselt
mõõdetavat tulu. Kuigi seadusemuudatused puudutavad etendusasutustele riigieelarvest
13
Teatristatistika andmebaas on kättesaadav: http://statistika.teater.ee/stat/main.
26
toetuse maksmist, ei ole muudatusi kavandatud selliselt, et need mõjutaksid etendusasutustele
KuM-i valitsemisala eelarvest eraldatava toetuse kogusummat.
8. Rakendusaktid
EAS-i täiendatakse uue volitusnormiga. EAS-i § 16 lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest
vastutav minister (kultuuriminister) määrusega KuM-i kaudu riigieelarvest etendusasutusele
toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja korra.
Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatavasse rakendusakti kavandatud
regulatsioon sisaldab arvukalt tehnilist laadi üksikasju, mida pole otstarbekas seaduse tasandil
reguleerida. Näiteks nähakse kavandatavas määruses ette toetuse taotlemisel esitatavate
dokumentide loetelu, taotluse esitamise tähtpäev, taotleja hindamiskriteeriumid ning toetuse
kasutamise lepingu sõlmimist ja toetuse kasutamise aruande kontrollimist puudutavad sätted.
Nimetatud detaile puudutav regulatsioon võib vajada operatiivsemat muutmist, kui seadus
seda võimaldab. Kehtivas EAS-is on püütud samu küsimusi seaduse tasandil reguleerida, ent
seejuures ei ole arusaadavalt saavutatud sarnast täpsusastet nagu kavandatavas määruses,
mistõttu on osutunud vajalikuks toetuse taotlemise ja määramisega seonduvat igal aastal
ministri käskkirjaga täpsustada, näiteks määrata vastavalt kehtiva EAS-i § 18 lõikele 1
taotluste esitamise tähtpäev.
Arvestades etenduskunstide pidevalt arenevat ja muutuvat maastikku, peab olema võimalik ka
taotlejate sisulise hindamise aluseks olevaid asjaolusid paindlikumalt muuta. Kuna
kavandatava määruse näol on tegemist valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga, on kohane anda
volitus määruse kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Sarnaselt on
riigieelarvelise toetuse määramine reguleeritud ka teistes KuM-i vastutusvaldkondades,
näiteks muuseumide ja spordiorganisatsioonide osas. Volitusnorm ja selle alusel kavandatav
rakendusakt on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna reguleeritav valdkond ei kuulu
seadusandja ainupädevusse.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse EAS-i § 6, mille lõike 1 senise sõnastuse kohaselt
kehtestab etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi
tingimused ja korra etendusasutuse moodustaja. Nimetatud volitusnormi alusel on kehtestatud
kultuuriministri 31. märtsi 2011. a määrus nr 4 „Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha
täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“. Kuna kõikide
riigietendusasutuste tegevus on lõpetatud ja neid enam moodustata, puudub asjakohase
määruse järele edaspidi vajadus. Kõnealuse sätte uue sõnastuse kohaselt korraldatakse
etendusasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss, mille läbiviimise tingimused
ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses. Eelnevast tulenevalt muutub
nimetatud kultuuriministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106042011009)
eelnõukohase seaduse jõustumisel kehtetuks.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Kuna EAS-is tehtavad muudatused ja kavandatav
rakendusakt on seotud etendusasutusele KuM-i kaudu riigieelarvest toetuse taotlemisega, on
mõistlik määrata jõustumisajaks eelarveaasta algus, mil toetusotsused algavaks aastaks on äsja
tehtud ja järgmise toetuse taotluste esitamise tähtajani on piisavalt aega, et uue
regulatsiooniga tutvuda.
27
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
KuM on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisesse huvirühmade
esindajaid. Toimunud on kohtumised Eesti Esitajate Liidu, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti
Heliloojate Liidu, Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liidu,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu, MTÜ Eesti
Muusikafestivalid, Tallinna Linnateatri, Vene Teatri ning mitmete eraetendusasutuste
esindajatega. Teatrivaldkonna rahastamisprobleemidele lahenduste leidmiseks moodustati
2017. aastal ekspertgrupp, kuhu kuulusid KuM-i, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti
Teatriliidu, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu,
Eesti Tantsunõukogu, ASSITEJ14 Eesti Keskuse ja Teater Vanemuise kui mitmeliigiteatri
esindajad. 2018. aastal jätkuvad arutelud huvirühmade esindajatega rakendusakti kavandatud
rahastamisküsimustes.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Paide Linnavalitsusele, Pärnu
Linnavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Tallinna Kultuuriametile, Viljandi
Linnavalitsusele, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Balletiliidule, Eesti Etendusasutuste
Liidule, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Eesti Kontserdile, Eesti Lavastajate Liidule,
Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Muusikanõukogule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti
Riiklikule Sümfooniaorkestrile, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule, Eesti Teatri
Agentuurile, Eesti Teatriliidule, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile, Eesti Väike- ja
Projektiteatrite Liidule, Rahvusarhiivile ja Rahvusooper Estoniale.
14
Association Internationale du Theatre pour l’Enfance et la Jeunesse.
28
RAKENDUSAKTI KAVAND
Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutusele toetuse taotlemise, taotleja
hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse Kultuuriministeeriumi (edaspidi toetuse andja) kaudu
riigieelarvest etendusasutusele (edaspidi ka taotleja või toetuse saaja) antava toetuse
taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord.
§ 2. Riigiabi reeglite kohaldamine
(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)
(edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni
määruses (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084,
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki
abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(3) Kui toetus loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
kohaselt, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
(4) Kui toetuse andja on esitanud Euroopa Komisjonile käesoleva määrusel alusel antava
toetuse kohta konkurentsiseaduse § 341 kohase riigiabi teatise ja Euroopa Komisjon on teinud
riigiabi teatise kohta lubava otsuse, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni otsuses
sätestatud tingimusi. Euroopa Komisjoni otsuses reguleerimata küsimustele kohaldatakse
käesolevat määrust.
§ 3. Toetuse eesmärk
Toetus määratakse taotleja põhitegevuse ja arengu terviklikuks toetamiseks ning võimekuse
säilitamiseks või tõstmiseks.
§ 4. Toetuse taotlemine
(1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse valdkonna eest
vastutava ministri kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu,
mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada.
(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) arengukava ja toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava;
1
2) pädeva organi poolt kinnitatud taotluse esitamise aasta eelarve ning toetuse kavandatava
kasutusaasta ja sellele järgneva kahe aasta eelarve kava;
3) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavad repertuaariplaanid või hooajakavad või
etendusaustuse loomingulise juhi koostatud ülevaade toetuse kavandatava kasutusaasta
repertuaarist, mis peab sisaldama vähemalt teavet planeeritud uuslavastuste arvu ja
sihtrühmade kohta.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele esitab riigi asutatud
sihtasutusena tegutsev etendusasutus asutuse töökohtade koosseisu ja töötajate arvu.
(4) Taotlus toetuse saamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. septembriks.
§ 5. Tingimused taotlejale
(1) Taotleja peab olema etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.
(2) Taotleja peab olema taotluse esitamise aastale eelneval kolmel aastal täitnud
etendusasutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud kohustuse.
(3) Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ja toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel olla
kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja
tasutud ajakava kohaselt.
(4) Taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18
tähenduses.
(5) Taotlejale ei tohi olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel,
millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga
kokkusobimatuks, täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks.
(6) Taotlejal ei tohi olla majandusaasta aruande esitamise võlga.
(7) Taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega
likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
(8) Taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel olla tähtpäevaks täitmata kohustust toetuse andja
ees.
(9) Taotleja taotluse esitamise aastale eelneva kolme aasta keskmine eelarve maht peab olema
taotletavast toetusest vähemalt kaks korda suurem.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 9 ei kohaldata kontsertasutusele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 9 ei kohaldata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale
etendusasutusele.
(12) Toetust taotlev munitsipaalkontsertasutus, sihtasutusena tegutsev
munitsipaalkontsertasutus ja erakontsertasutus peavad olema taotluse esitamise tähtpäeva
2
seisuga tegutsenud vähemalt viis järjestikust aastat ning vastama lisaks käesoleva paragrahvi
lõigetes 1 ja 3–8 sätestatule järgmistele tingimustele:
1) muusikakollektiivina tegutsev kontsertasutus peab korraldama Eestis vähemalt kaheksa
kontserti kalendriaastas;
2) kontserdikorraldajana tegutsev kontsertasutus peab korraldama vähemalt 15 kontserti, mis
jagunevad vähemalt seitsmele kuule kalendriaastas.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on otseselt etendusasutuse haldamise ja etendus- või kontserttegevuse
korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul tehtavad tekkepõhised kulud
vastavalt tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele.
(2) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) toetuse eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja
ebaolulised kulud;
2) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse
saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule on munitsipaalkontsertasutusele,
sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontsertasutusele ja erakontsertasutusele antava toetuse
mitteabikõlblikud kulud:
1) CD, DVD ja muude infokandjate väljaandmine ning noodikirjastamine;
2) kontsertreisid välisriikidesse;
3) heliloomingu tellimine;
4) tehnika ja töövahendite soetamine;
5) organisatsioonide liikmemaksud.
(4) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud abina, järgitakse
abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse
abiliigi abikõlblikkuse reegleid.
(5) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata.
§ 7. Toetuse piirmäärad ja osakaal
(1) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja
eraetendusasutusele antava toetuse alampiir taotleja kohta on 18 000 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontsertasutusele.
(3) Munitsipaalkontsertasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontsertasutusele ja
erakontsertasutusele antava toetuse alampiir taotleja kohta on 5 000 eurot ja ülempiir 80 000
eurot.
(4) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud abina, arvestatakse
toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse vastava kohalduva
abiliigi tingimuste kohaselt.
3
§ 8. Taotluste hindamise komisjonid
(1) Toetust taotlevate munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate
munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste professionaalsuse, kunstilise taseme ja
valdkondliku mõju hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva
komisjoni.
(2) Munitsipaalkontsertasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaalkontsertasutuste ja
erakontsertasutuste esitatud taotluste läbivaatamiseks ja toetuse jaotamise ettepanekute
tegemiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister eraldi nõuandva komisjoni.
§ 9. Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse toetuse taotluse hindamine ja
toetuse suuruse kindlaksmääramine
(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse taotlust hindab toetuse andja.
(2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja
põhikirjaliste eesmärkidega.
(3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse toetuse suuruse kindlaksmääramisel
arvestab toetuse andja:
1) etendusasutuse etendus- ja kontserttegevuse mahtu, seal hulgas välisriikides antud
külalisetenduste ja kontsertide arvu ning rahvusvahelise tegevuse osakaalu etendusasutuse
tegevuses;
2) etendusasutuse töötajate arvu;
3) etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate
etendusasutusele kuuluvate ruumide suurust ja seisukorda;
4) etendusasutusele kuuluvate infotehnoloogiavahendite seisukorda;
5) loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara seisukorda;
6) etendusasutuse omatulu teenimise võimekust.
§ 10. Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja
eraetendusasutuse toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine
(1) Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja
eraetendusasutuse taotlust hindavad käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud komisjon ja
toetuse andja.
(2) Komisjon hindab:
1) taotleja loomingulisi eesmärke täitvate esitajate professionaalsust;
2) taotleja senise tegevuse kunstilist taset;
3) taotleja senise tegevuse valdkondlikku mõju;
4) kavandatava tegevuse rahvuskultuurilist tähtsust;
5) kavandatavate lisategevuste olulisust valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele;
6) kavandatavate koostööprojektide olulisust valdkonnale ja etendusasutuse külastajatele.
(3) Toetuse andja hindab:
1) kavandatud repertuaari eeldatavat mõju valdkonna mitmekesisusele;
4
2) etendusasutuse žanrilist eristumist valdkonna enamusest;
3) etendusasutuse institutsioonilist eristumist valdkonna enamusest;
4) etendusasutuse piirkondlikku mõju;
5) taotleja haldusvõimekust;
6) kavandatud eelarve realistlikkust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 ja lõike 3 punktides 1–4 nimetatud
kriteeriume hinnatakse skaalal 1–4.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteeriumile antud hindele
rakendatakse koefitsienti 6.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 nimetatud kriteeriumidele antud hinnetele
rakendatakse koefitsiente 2, 3, 4 ja 5. Iga koefitsienti rakendatakse ühele kriteeriumile antud
hindele. Koefitsiendi rakendamise konkreetsele kriteeriumile otsustab toetuse andja,
arvestades etendusasutuse eripära.
(7) Toetuse andja ja komisjoni hinnangute tulemused liidetakse ning tulemuse põhjal
moodustatakse taotlejate paremusjärjestus.
(8) Toetust ei anta etendusasutusele, kelle punktisumma toetuse andja ja komisjoni
hinnangute tulemuste liitmisel on väiksem kui 51.
(9) Toetuse andja toetab munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva
munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse etendustegevust proportsionaalselt
paremusjärjestusega iga toetuse saaja kohta mahus, mis aitab tagada võimalikult suure
valdkondliku mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–9 ei kohaldata kontsertasutusele.
§ 11. Munitsipaalkontsertasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaalkontsertasutuse ja
erakontsertasutuse toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine
(1) Munitsipaalkontsertasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaalkontsertasutuse ja
erakontsertasutuse taotlust hindab käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud komisjon.
(2) Komisjon hindab:
1) taotleja loomingulisi eesmärke täitvate esitajate professionaalsust;
2) kavandatava tegevuse kunstilist taset;
3) kavandatava tegevuse rahvuskultuurilist tähtsust;
4) taotleja senise ja kavandatava tegevuse valdkondlikku mõju;
5) eesti muusikute kaasatust;
6) eesti muusika osatähtsust repertuaaris;
7) etendusasutuse piirkondlikku mõju;
8) taotleja tegevuse kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
9) koostööpartnerite olemasolu ja panust tegevuste elluviimisel;
10) teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani olemasolu ja läbimõeldust;
11) taotleja haldusvõimekust;
12) kavandatud eelarve realistlikkust.
5
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–10 nimetatud kriteeriume hinnatakse skaalal 1–
4.
(4) Komisjoni hinnangute põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus.
(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku munitsipaalkontsertasutuste, sihtasutusena
tegutsevate munitsipaalkontsertasutuste ja erakontsertasutuste tegevuse toetamiseks
proportsionaalselt paremusjärjestusega iga toetuse saaja kohta mahus, mis aitab tagada
võimalikult suure valdkondliku mitmekesisuse ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse.
§ 12. Toetuse otsus
(1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister
käskkirjaga.
(2) Toetuse eraldamise etendusasutusele võib otsustada kuni kolmeks aastaks järgmistel
tingimustel:
1) taotleja on etendusasutusena tegutsenud vähemalt seitse aastat;
2) taotleja arengukava kinnitab pikaajaliste rahvuskultuuri seisukohalt oluliste eesmärkide
olemasolu;
3) taotleja poolt esitatud toetuse kavandatava kasutusaasta ja sellele järgneva kahe aasta
eelarve kava on kooskõlas arengukavaga ja realistlik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale
etendusasutusele toetuse eraldamise otsustamisel.
§ 13. Toetuse kasutamise leping
(1) Toetuse andja sõlmib toetuse saajaga enne toetuse ülekandmist toetuse kasutamise lepingu
(edaspidi leping).
(2) Lepingus sätestatakse toetuse kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused,
toetuse kasutamise aruande esitamise kord ning vastutus lepingu rikkumise eest.
(3) Käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud juhul sätestatakse lepingus toetuse summa
üheks eelarveaastaks. Kuni kahe järgmise eelarveaasta toetuse summad sätestatakse järgmistel
aastatel pärast iga-aastase riigieelarve seaduse vastuvõtmist sõlmitavas kokkuleppes, mis
vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lisana.
(4) Lepingus nähakse ette võimalus lõpetada leping ennetähtaegselt juhul, kui vastuvõetud
riigieelarves eelarveaastaks ettenähtud vastava kuluartikli summa on väiksem kui eelmisel
eelarveaastal.
§ 14. Toetuse kasutamise aruanne
(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta aruande (edaspidi aruanne).
(2) Aruanne esitatakse lepingus nimetatud tingimustel ja tähtpäevaks.
6
(3) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.
(4) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:
1) aruandes esineb puudusi;
2) toetuse saaja tegevus vastab lepingus sätestatud toetuse kasutamise eesmärgile;
3) esitatud andmed on täielikud ja õiged.
(5) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise
kuludokumente.
(6) Kui aruanne sisaldab puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.
(7) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:
1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;
2) teadlikult on esitatud valeandmeid;
3) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskavas kirjeldatud tegevused on olulises mahus
ellu viimata;
4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.
(8) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
§ 15. Toetuse tagasinõudmine
Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja:
1) ei ole toetust kasutanud sihtotstarbeliselt;
2) ei ole nõuetekohaselt täitnud lepingu tingimusi;
3) on toetuse taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
4) esitatud aruannet ei ole kinnitatud.
§ 16. Rakendussäte
Käesolevat määrust rakendatakse 2020. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest
eraldatavate vahendite suhtes.
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar Paavo Nõgene
Minister Kantsler
7