EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0371 - Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/32fdac85-c337-4439-a607-7cc9bc691a8b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/32fdac85-c337-4439-a607-7cc9bc691a8b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium Meie 16.04.2018 nr 1.2-2/44-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Riigikantselei
Siseministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „Meetme „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste
väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Lisa: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Lisa 1_väiketoetuse hindamisleht
4. Lisa 2_põhitoetuse hindamisleht
5. Lisa 3 kontserni skeem
Lisaadressaadid:
Innove SA
Ingrid Mangulson 6269 208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri……….2018. a määrus nr.......
„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimused uudsete
lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“
Lisa 1
Väiketoetuse hindamisleht
Täidab rakendusüksus
Taotluse nimi
Taotluse tunnusnumber (SFOS kood)
Hindamisele andmise kuupäev
Hindamislehe tagastamise tähtpäev
Väiketoetuse hindamisleht Maksimum- Hinne
hinne
1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 2
saavutamisele
1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti valdkonnad“ ja andmeväli „projekti eesmärk ja
tulemused“)
Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:
2. Projekti põhjendatus 5
2.1 Projekti vajaduse põhjendatus hetkeolukorrast lähtuvalt. 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„olemasolev olukord“, „ülevaade projekti vajalikkusest“ ja
„tegevused“)
Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:
2.2 Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:
2.3 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) 1
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti kirjeldus“ „riskianalüüs“ ja „tegevused“)
Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:
3. Projekti kuluefektiivsus 3
3.1 Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja 3
mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„tegevused“ ja „eelarve“)
Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:
4. Taotleja suutlikkus projekti ellu viia 2
4.1 Taotleja kogemused projekti tegevustega analoogsete 2
tegevuste elluviimisel.
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
Selgitus punkti 4.1 hinnangute kohta:
5. Projekti mõjuulatus 2
5.1 Projekti mõju infoühiskonna arengule 1
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „mõju
infoühiskonna arengule“)
Selgitus punkti 5.1 hinnangute kohta:
5.2 Projekti mõju regionaalarengule 0,5
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „mõju
regionaalarengule“)
Selgitus punkti 5.2 hinnangute kohta:
5.3 Projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele 0,5
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „mõju
võrdsete võimaluste edendamisele“)
Selgitus punkti 5.3 hinnangute kohta:
Maksimaalne koondhinne 14
Ettepanek1:
rahuldada taotlus taotletud mahus.
rahuldada taotlus osalises mahus;
Ettepaneku põhjendus:
1
Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne koondhinne on 11 punkti või rohkem
2
Hindaja 1 Hindaja 2
Hindaja nimi
Allkiri
Kuupäev
3
Sotsiaalkaitseministri……….2018. a määrus nr.......
"Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimused uudsete
lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“
Lisa 2
Põhitoetuse hindamisleht
Täidab rakendusüksus
Taotluse nimi
Taotluse tunnusnumber (SFOS kood)
Hindamisele andmise kuupäev
Hindamislehe tagastamise tähtpäev
Põhitoetuse hindamisleht Maksimum- Hinne
hinne
1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 6
saavutamisele
1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti valdkonnad“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“)
Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:
1.2 Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse 4
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„näitajad“)
Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:
2. Projekti põhjendatus 5
2.1 Projekti vajaduse põhjendatus hetkeolukorrast lähtuvalt. 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„olemasolev olukord“, „ülevaade projekti vajalikkusest“ ja
„tegevused“)
Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:
2.2 Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja 2
mõistlikkus
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:
2.3 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) 1
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti kirjeldus“, „riskianalüüs“ ja „tegevused“)
Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:
3. Projekti kuluefektiivsus 3
3.1 Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, 3
põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise
seisukohast
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„tegevused“ ja „eelarve“)
Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:
4. Taotleja suutlikkus projekti ellu viia 2
4.1 Taotleja kogemused projekti tegevustega analoogsete 2
tegevuste elluviimisel.
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
Selgitus punkti 4.1 hinnangute kohta:
5. Projekti mõjuulatus 2
5.1 Projekti mõju infoühiskonna arengule 1
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „mõju
infoühiskonna arengule“)
Selgitus punkti 5.1 hinnangute kohta:
5.2 Projekti mõju regionaalarengule 0,5
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „mõju
regionaalarengule“)
Selgitus punkti 5.2 hinnangute kohta:
5.3 Projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele 0,5
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „mõju
võrdsete võimaluste edendamisele“)
Selgitus punkti 5.3 hinnangute kohta:
Maksimaalne koondhinne 18
2
Ettepanek1:
rahuldada taotlus taotletud mahus.
rahuldada taotlus osalises mahus;
Ettepaneku põhjendus:
Hindaja 1 Hindaja 2
Hindaja nimi
Allkiri
Kuupäev
1
Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne koondhinne on 13 punkti või rohkem
3
EELNÕU
15.03.2018
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ toetuse andmise
tingimused uudsete lahenduste
väljatöötamiseks ja elluviimiseks
sotsiaalvaldkonnas
Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“
prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega
inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse
andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks
sotsiaalvaldkonnas.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu
ta vajab kõrvalabi;
2) pereliige – abielus, vabaabielus või registreeritud kooselus olev isik ning tema alaneja,
üleneja ja külgjoones sugulane, sealhulgas poolõde ja poolvend;
3) hoolduskoormusega inimene – tööealine isik, kes hooldusvajadusega pereliikme
hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga;
4) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane või vanem inimene, kes vajab järelevalvet,
juhendamist või abi igapäevaseks toimetulekuks vajalikes toimingutes, sealhulgas
kehahooldus, toitumine ja liikumine;
5) teenuse või toote arendamine – uuringute või kogemuste kaudu saadud teadmiste
rakendamine Eestis uue teenuse või toote loomiseks, teenuse või toote täiustamiseks või
juurutamiseks;
6) teenuse või toote disainimine – uue teenuse või toote loomine või olemasoleva teenuse
või toote arendamine;
7) uudne lahendus – teenuse või toote väljatöötamist või uuendamist hõlmavate uute ideede
ja teadmiste kasutamine;
8) sotsiaalteenus või toode – isiku või tema pereliikme toimetulekut soodustav teenus või
toode.
2
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus)
ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 4. Vaiete menetleja
Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL
§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise
toetamine;
2) erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumisel või tööturul jätkamise
võimekuse suurendamine.
(2) Toetuse andmise väljundinäitaja on hoolekandeteenuste saajate arv 500 inimest.
§ 6. Toetatavad tegevused ja sihtrühm
(1) Toetatav tegevus on Eestis uudse sotsiaalteenuse, välja arvatud sotsiaaltransport, või
toote arendamine, testimine või kasutusele võtmine. Toetust antakse väiketoetusena või
põhitoetusena.
(2) Toetatavate tegevuste sihtrühmaks on erivajadusega, hoolduskoormusega ja
hooldusvajadusega inimesed.
(3) Väiketoetus on suunatud esmase idee edasiarendamisele või põhitoetuse taotluste
ettevalmistamisele.
(4) Väiketoetusena toetatavad tegevused on:
1) olemasoleva olukorra väljaselgitamine ning uuringute ja analüüside tegemine;
2) äriplaani koostamine;
3) prototüübi väljatöötamine ja testimine;
4) koostööpartneri otsimine ja kaasamine;
5) seminari või töötoa korraldamine;
6) inkubatsiooniteenuse ostmine;
7) teenuse või toote disainimine;
8) IT-lahenduse väljatöötamine.
(5) Väiketoetus ei ole põhitoetuse taotluse esitamise eelduseks.
(6) Põhitoetus on suunatud väljatöötatud uudse toote või teenuse või selle prototüübi
testimisele või arendamisele ning kasutusele võtmisele sotsiaalvaldkonnas.
(7) Põhitoetuse raames sihtrühmale teenuse või toote pakkumiseks toetuse taotlemisel on
toetatavad järgmised tegevused:
1) teenuse või toote testimine sihtrühmal vastavalt väljatöötatud lahendusele;
2) teenuse või toote arendamine vastavalt testimise tulemustele;
3) teenuse või toote arenduseks vajaliku partnerluse ja koostöövõrgustiku arendamine.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
3
(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 2016. aasta 1. jaanuar – 2023. aasta 31.
detsember.
(2) Väiketoetuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt kuus kuud. Projekti
abikõlblikkuse periood ei või olla varasem kui rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäev.
(3) Põhitoetuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. Projekti
abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui taotlusvooru väljakuulutamise
päev.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud
kulud.
(5) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt nelja kuu jooksul taotluse esitamisest.
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt
lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
(2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.
(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses
sätestatud tingimustele.
(4) Personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruses sätestatule.
(5) Toetuse saaja ja partneri töötajate välislähetusega või tööülesannete täitmisega seotud
päevarahad on abikõlblikud toetuse saaja ja partneri asutusesiseste piirmäärade ulatuses
ega tohi ületada Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude
hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja
kord“ sätestatud päevaraha maksuvaba piirmäära.
(6) Välislähetusega seotud majutuskulud võivad olla maksimaalselt 130 eurot inimese kohta
ööpäevas. Riigisisese lähetusega seotud majutuskulud võivad olla maksimaalselt 100 eurot
inimese kohta ööpäevas.
(7) Abikõlblik on mootorsõiduki liisimise kulu, välja arvatud väljaostukohustusega
liisingulepingu puhul. Maksimaalne hüvitatav kulu kalendrikuus kokku on 250 eurot koos
käibemaksuga.
(8) Abikõlblik on mootorsõiduki rentimise kulu. Maksimaalne hüvitatav kulu kalendrikuus
kokku on 250 eurot koos käibemaksuga.
(9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2
alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja maksustamisele mittekuuluva piirmäära
ulatuses. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja
kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise
tingimustele ja kulule kilomeetri kohta.
4
(10) Abikõlblikud on sisseostetud uuringu, analüüsi, tehnilise teadmise ja tootearenduseks
otseselt vajaliku tarkvaralitsentsi kulud ning projekti tegevuste elluviimisega otseselt seotud
nõustamise kulud.
(11) Abikõlblik on konverentsi, seminari, kursuse või töötoa osalustasu.
(12) Abikõlblikud on projekti tulemuste levitamiseks koosoleku või töötoa korraldamise kulud.
(13) Abikõlblikud on toetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud.
(14) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt
käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu
sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei
hüvitata ka muul moel.
(15) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra
alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest.
Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9
lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.
(16) Väiketoetuse raames on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–15 sätestatule
abikõlblikud järgmised projektiga seotud kulud:
1) ettevõtluse inkubatsiooniteenus;
2) sisutegevuse elluviimiseks uue või kasutatud masina, välja arvatud mootorsõiduk, või
seadme rentimine või ostmine või hilisema väljaostukohustusega liisingulepingu alusel
kasutamine vastavalt masina või seadme tegelikule kasutamise määrale projekti raames. Kui
projekti raames soetatud masina või seadme tavapärane kasulik eluiga on projekti
abikõlblikkuse perioodist pikem, loetakse abikõlblikeks kuludeks vaid masina või seadme
kasutamisega seotud kulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega ja mis on tekkinud
projekti abikõlblikkuse perioodil;
3) materjali või tarviku soetamine.
(17) Käesoleva paragrahvi lõike 16 punktides 2 ja 3 nimetatud kulu kokku ei tohi ületada 10%
projekti abikõlblike kulude kogumahust.
(18) Põhitoetuse raames on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–15 sätestatule
abikõlblikud järgmised projektiga seotud kulud:
1) sisutegevuse elluviimiseks uue või kasutatud masina, välja arvatud mootorsõiduk, või
seadme rentimine või ostmine või hilisema väljaostukohustusega liisingulepingu alusel
kasutamine vastavalt masina või seadme tegelikule kasutamise määrale projekti raames. Kui
projekti raames soetatud masina või seadme tavapärane kasulik eluiga on projekti
abikõlblikkuse perioodist pikem, loetakse abikõlblikeks kuludeks vaid masina või seadme
kasutamisega seotud kulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega ja mis on tekkinud
projekti abikõlblikkuse perioodil;
2) sertifitseerimisteenuse kasutamine, andmetele ligipääsu ja litsentseeritud patendi
taotlemine, tootearenduseks otseselt vajaliku tarkvaralitsentsi soetamine ning tootearenduse
projekti elluviimisega otseselt seotud nõustamine;
3) materjali või tarviku soetamine;
4) veebipõhise lahenduse loomine ja täiendamine.
(19) Käesoleva paragrahvi lõike 18 punktides 1 ja 3 nimetatud kulu kokku ei tohi ületada 50%
projekti abikõlblike kulude kogumahust.
(20) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
5
1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud
toitlustuskuludelt, makstav maks;
2) mootorsõiduki või kinnisasja ostmine või liisimine;
3) mootorsõiduki remont ja tarvikud;
4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
5) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamine;
6) sotsiaaltransporditeenuse osutamine;
7) ehitamine ja sellega seotud materjalid.
§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma
(1) Väiketoetuse vähim summa on 15 000 eurot ja suurim summa 40 000 eurot projekti
kohta.
(2) Põhitoetuse vähim summa on 50 000 eurot ja suurim summa 300 000 eurot projekti
kohta.
(3) Väiketoetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%. Põhitoetuse
maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on:
1) kohaliku omavalitsuse asutusele 85%;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata taotlejale 65%.
§ 10. Riigiabi
Kui väiketoetuse ja põhitoetuse raames antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–
8), artikli 3 tähenduses, kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi
ning järgitakse konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
3. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr
133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) § 2 punktides 1–5 sätestatud nõuetele.
(2) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus ainult ühe taotluse.
(3) Taotlejaks või partneriks võib olla juriidiline isik, riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse
asutus.
(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, ei tohi taotlejale või partnerile antud vähese
tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga jooksva
majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.
§ 12. Taotleja kohustused
(1) Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.
6
(2) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotleja esitama sellekohase teabe.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16
sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva
määruse §-s 9 sätestatuga;
2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3
lõigetele 1 ja 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(3) Taotluse lisana esitatakse teave selle kohta, kas taotlejal on ema- või tütarettevõtteid või
omab taotleja või tema füüsilisest isikust osanik või aktsionär mõnes muus äriühingus või
omatakse taotleja üle konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju. Teave
esitatakse taotleja kontserniliikmete skeemina käesoleva määruse lisa 3 vormil.
4. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
§ 14. Taotlusvooru avamine
(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.
(2) Väiketoetuse taotlusvoor on jooksev (edaspidi jooksev taotlemine) ja põhitoetuse
taotlusvoor on tähtajaline (edaspidi vooruline taotlemine).
(3) Rakendusüksus teavitab taotlemise algusajast ja tähtpäevast ning taotlusvooru eelarvest
vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt
kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 15. Toetuse taotlemise tähtpäev ja taotluse esitamise viis
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse e-toetuste keskkonna
kaudu:
1) jooksva taotlemise korral jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite
lõppemiseni, kuid hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks;
2) voorulise taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.
(2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
5. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu
võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.
7
(2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on jooksva taotlemise korral 60 tööpäeva taotluse
esitamisest rakendusüksusele ning voorulise taotlemise korral kuni 60 tööpäeva taotluse
esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada
lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.
(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised
asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Ühe taotluse raames antakse
taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks kokku kuni kümme tööpäeva.
(5) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva
määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 13
sätestatud nõuetele.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele;
2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud osas, millele
rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
4) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli
raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
(4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Taotluste hindamise korraldab rakendusüksus.
(2) Väiketoetuse taotluse hindamise viib rakendusüksus läbi järgmiselt:
1) iga nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, kompetentset ja usaldusväärset
rakendusüksusesisest hindajat;
2) taotlust hindavad hindajad annavad hinded taotlusele konsensuslikult;
3) hindajad esitavad täidetud ja mõlema hindaja poolt allkirjastatud konsensusliku
hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks
saamisest;
4) rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata väliseid nõuandvaid eksperte.
8
(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud väiketoetuse projekte hinnatakse järgmiste
hindamiskriteeriumite alusel:
1) projekti tegevuste mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 2
punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 5 punkti;
3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 3 punkti;
4) toetuse taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti.
(4) Väiketaotluste kohta, mille koondhinne on alla 11 punkti või mis on saanud vähemalt
ühes hindamiskriteeriumis null punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse.
(5) Põhitoetuse taotluse hindamise viib rakendusüksus läbi järgmiselt:
1) iga nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, kompetentset ja usaldusväärset
rakendusüksusevälist hindajat. Hindajate valimise korraldab rakendusüksus ja hindajate
nimekirja kinnitab rakendusasutus;
2) taotlust hindavad hindajad annavad hinded taotlusele konsensuslikult;
3) hindajad esitavad täidetud ja mõlema hindaja poolt allkirjastatud konsensusliku
hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks
saamisest;
4) kui hindajad ei jõua käesoleva lõike punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele,
toimub projekti hinnanud hindajate koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse
osalusel. Koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.
(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud põhitoetuse projekte hinnatakse järgmiste
hindamiskriteeriumite alusel:
1) projekti tegevuste mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6
punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 5 punkti;
3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 3 punkti;
4) toetuse taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkt.
(7) Põhitaotluste kohta, mille koondhinne on alla 13 punkti või mis on saanud vähemalt ühes
hindamiskriteeriumis null punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(8) Rakendusüksus koostab hindajate antud konsensuslike koondhinnete alusel põhitaotluste
lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus ning
kuhu kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti ja mis ei ole saanud üheski
hindamiskriteeriumis null punkti.
(9) Kui põhitoetuse taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade
vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema
omafinantseeringu määraga taotlusi. Kui omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse
ajaliselt varem esitatud taotlust.
(10) Hindaja ja ekspert peavad eelnevalt kinnitama oma erapooletust taotluse hindamisel
ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui hindaja või
ekspert on seotud jooksvas taotlemises hinnatava taotluse või voorulises taotlemises
vähemalt ühe esitatud taotluse ettevalmistamise, toetuse taotleja või projekti partneriga,
kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast
vastavalt taotluse või taotlusvooru taotluste hindamisest. Huvide konflikti korral valib
rakendusüksus uue hindaja või eksperdi.
9
(11) Hindaja ja ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud
ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning
kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
§ 19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on
vähemalt 11 punkti ja mis ei ole saanud üheski hindamiskriteeriumis null punkti ning mille
rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve
jääki. Kui selliste taotluste, mille koondhinne on vähemalt 11 punkti ja mis ei ole saanud
üheski hindamiskriteeriumis null punkti, rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise
eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud
taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Voorulise taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on
vähemalt 13 punkti ja mis ei ole saanud üheski hindamiskriteeriumis null punkti ning mille
rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet.
Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus
(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning
kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 4 sätestatule:
1) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole
võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;
2) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete
kogumise korrast.
(4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8
lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses
võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse
otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
(5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning
käesolevas määruses nimetatud juhtudel.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse
rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis
hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse
§ 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue
tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 20. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule ja järgmistel juhtudel:
1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust
väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
10
2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 19
lõigetes 1–4 sätestatust.
6. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11
sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest
kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
(3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud
taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste
asjakohasust ja vajalikkust.
(4) Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise taotluse saamist.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
otsuse kohaselt.
7. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuse
keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsusele. Kui
tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande
esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Toetuse taotluse rahuldamise
otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.
11
(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotlemise otsuses sätestatud projekti andmed;
2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest kumulatiivselt;
4) väljundi- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt;
5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) projekti mõju läbivatele teemadele.
(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie
tööpäeva jooksul.
(4) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.
§ 24. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse
§-dest 11–15 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete
tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Kulud makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 ja § 15 lõikes 4 sätestatud
tingimustel.
(3) Toetuse saaja esitab esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi rakendusüksusele
15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese
maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta
väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10.
detsembriks.
(4) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva
määruse §-le 20 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste
abikõlblikkus.
(5) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas oleval vormil ja e-toetuse
keskkonna vahendusel.
(6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus. Riigiasutusest taotleja peab maksetaotluse esitamisel lähtuma ühendmääruse § 11
lõikest 3.
(7) Toetuse saaja peab esimese maksetaotluse esitamise ajaks esitama rakendusüksusele:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
2) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastava
volikirja koopia;
3) koopia riigihangete korraldamise korrast, kui toetuse saaja on hankija riigihangete
seaduse tähenduses.
(8) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(9) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude
vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast
12
täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 90 kalendripäeva
jooksul.
(10) Kui maksetaotlus erineb esitatud väljamaksete prognoosist rohkem kui 1/3 võrra, on
toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud
eelarveaasta kohta.
(11) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks
tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse
määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on
täidetud.
(12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja
makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5%
projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.
8. peatükk
TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste
täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt ning:
1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e
nimetatud andmeid rakendusüksuse kehtestatud vormil ja esitab need rakendusüksusele
vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse saaja peab pidama
arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid teenuse saajate kohta;
2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku
aluseta viibivat isikut;
3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.
(2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.
§ 26. Toetuse saaja ja partneri õigused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse §
23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
§ 27. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud
kohustusi.
§ 28. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
13
(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Väiketoetuse hindamisleht
Lisa 2 Põhitoetuse hindamisleht
Lisa 3 Kontserni skeem
Ministri määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse
andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks
sotsiaalvaldkonnas“ eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel
koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud
rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1
lõike 1 punkti 1 alusel.
Toetuse andmise tingimuste kehtestamisel on lähtutud STS-ist ja selle alusel antud õigusaktidest,
eeskätt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ning Vabariigi
Valitsuse 21. augusti 2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise
ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse
kehtestamiseks“ (edaspidi toetuse taotlemise määrus).
STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korralduse
nr 557„„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Sihtasutus Innove rakendusüksuseks
(edaspidi RÜ) Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ tegevusele 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega
inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“.
Määrusega kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“
tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende
pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ täiendavad avatud taotlemise toetuse
andmise tingimused ja kord (edaspidi määrus) uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja
elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas.
Määrus kehtestatakse STS § 14 alusel.
2018. aasta esimeses pooles avaneb meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“
toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks
sotsiaalvaldkonnas väiketoetuse taotlusvoor ning 2018. aasta lõpus avaneb põhitoetuse
taotlusvoor. Uuenduslike sotsiaalteenuste osutamine ja toodete rakendamine peab aitama kaasa
tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamisele ning tööturule suundumisele, samuti
erivajadusega inimese toimetuleku toetamisele tööturule asumise võimekuse suurendamiseks.
2016. aastal hakkas kehtima uus sotsiaalhoolekande seadus, kus täpsustati mitmeid teenuseid,
mida kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) on kohustatud korraldama. KOV teenuste sisu ja
korraldusviis on aastate jooksul suuresti samaks jäänud ning uuenduslikke lahendusi ei ole
piisavalt rakendatud. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames on
korraldatud KOV-idele suunatud avatud taotlusvoor, mis andis võimaluse osutada
sotsiaalteenuseid ka uudsel viisil, aga uuenduslikke lahendusi pakuti vähe. Eesmärgiks on
võetud, et sotsiaalkaitse tagamine peab muutuma järjest enam inimesekesksemaks ning on
selge, et olukorra parandamiseks vajatakse spetsiifilisi ja uuenduslikke lahendusi.
2017. aasta suvel selgitati välja sotsiaalvaldkonna probleemid, mida saaks leevendada uudsete
lahenduste abil. Samuti pakkusid uudseid lahendusi välja huvigrupid (KOV-id, teenuseosutajad,
abivajajad ise).
2017. aasta septembris viidi ellu sotsiaalvaldkonna probleemide (suunitlusega hoolduskoormuse
vähendamisele ja erivajadustega inimese tööle naasmisele) lahendamisele keskenduv konkurss,
mille eesmärk oli algatada arutelu innovatsioonivõimaluste üle selles valdkonnas ja innustada
uuenduslike rakendusideede genereerimist. Konkursile esitati kokku kümme ideed, mille alusel
moodustati seitse meeskonda, kes töötasid välja lahenduse olemasoleva probleemi
lahendamiseks. Kaks konkursil osalenud ideed on jõudnud ka ideekonkursi Ajujaht 30 parima
hulka.
On selge, et sotsiaalvaldkonnas on olemas uusi häid ideid, kuid rahastust, et nendest uue toote
või teenuse prototüüp luua, on vähe. Seega kutsub Sotsiaalministeerium ellu toetusmeetme, mille
eesmärk on toetada uudsete toodete ja teenuste arendamist ja testimist sotsiaalvaldkonnas.
Lisaks hoolduskoormusele on Eestis probleemiks ka erivajadusega inimeste madal tööhõivemäär.
2016. aastal oli Eestis hinnanguliselt 62 300 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 15–
64, kellest töötas ca 21 600. Puudega inimeste tööhõive määr oli seega 34,7% (Statistikaameti
tööjõu-uuringu andmed). 2016. aasta andmetel oli 15–64-aastaste puudega isikute tööhõivemäär
2,14 korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudeta inimestel 74,6%).1 2009.
aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust (PIU2)2 (edaspidi
PIU2 uuring) selgus, et tööealistest puudega inimestest 15% töötas nii palju kui soovis; 2% töötas,
kuid soovis rohkem töötada; 29% ei töötanud, kuid soovis töötada; 51% ei töötanud ja ei soovinud
töötada. Võrreldes meestega on töötavate puudega naiste osakaal veidi suurem (vastavalt 13% ja
23%), samuti on suurem nooremate osakaal (16–29-aastastest 17% töötab).3
Leibkondi, kelle liikmed saavad hooldusabi oma leibkonnaliikmetelt, on Eestis ligikaudu iga viies
(18%). See osutab pereliikmete suurele hoolduskoormusele.4 Omastehooldajate
teemavaldkonnaga seondub mitmeid probleeme, sh näiteks tööturult kõrvalejäämine
hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud 2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad
hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2016. aasta esimese kolme kvartali keskmisena olid
vastavad numbrid 2500 meest ja 12 500 naist. Seega on sageli naised need, kes lapse või eaka
lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult
lahkuvad. 2014. aastal ca 16% ja 2016. aastal ca 26% hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest
meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv hooldusteenus või see oli liiga kallis.5
PIU2 uuringu andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud hooldajate
töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 76%
töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59%
hooldajatest osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab veidi
1
Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/
2
Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool.
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf. Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2018. aastal.
3
Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool.
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf, lk 50-51. Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2018. aastal.
4
SHARE uuring http://www.tlu.ee/public/SHARE/#p=222
5
Statistikaameti 2014. ja 2016. a Eesti tööjõu-uuringu andmed.
2
enam kui kolmandik (37%) puudega inimeste hooldajatest, et neil oleks vaja hooldamisel lisaabi,
11% vajaksid seda olulisel määral. Täiendavat abi vajavad eelkõige suure hoolduskoormusega
ning sügava puudega inimeste hooldajad.
2015. aasta vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu andmetel on teiste inimeste abistamise
või hooldamisega suuremal või väiksemal määral hõivatud ka 80% vanemaealistest, sh 84% 50–
74-aastastest. Ühtviisi on sellega hõivatud nii naised kui ka mehed (mõlemal juhul 80%). 11%
kõigist neist vanemaealistest, kes kedagi abistavad või hooldavad, vajaksid selleks lisaabi.
Sotsiaalteenustest tõid abi vajavad hooldajad välja vajadust koduteenuse järele (mis võib hõlmata
nii majapidamistööde tegemist kui ka abi inimesele enese eest hoolitsemisel) (52%), isikliku
abistaja teenuse järele (24%) ning sotsiaaltranspordi järele (22%). Umbes kümnendik (12%)
tunneb puudust kellestki, kes annaks neile puhkust teise isiku hooldamisest kas iga päev teatud
lühikeseks perioodiks (et oleks võimalik samal ajal vajalikke asju ajada) või pikemaks perioodiks
(näiteks puhkuse või komandeeringu ajaks). Konkreetsetest sotsiaalteenustest, millega KOV
saaks vanemaealisi aidata, mainiti kõige enam koduteenust (18%), sotsiaaltransporti (17%),
hooldusteenuseid (8%) ja isiklikku abistajat (8%).6
Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas
vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool
absoluutse vaesuse piiri (201 eurot) elas 2015. aastal 2,3% kõigist puudega inimestest. Veelgi
selgemini iseloomustab puudega inimeste olukorda Eesti keskmisega võrreldes sissetulekute
jaotumise ebaühtlus, mida väljendatakse suhtelise vaesuse määraga. Kui Eesti üldine suhtelise
vaesuse määr 2015. aastal oli 21,3%, siis puudega inimeste suhtelise vaesuse määr oli sellest ligi
kaks korda suurem (vastavalt 40,5%).
Lähtuvalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohtadest on sotsiaalteenuste peamine
ülesanne toetada ühiskonnas enam haavatavaid gruppe nende tavapärases elukeskkonnas ja
tööhõives. Samuti peab komitee oluliseks riikide rolli edendada eelisjärjekorras inimese
vajadusest lähtuvaid toetavaid teenuseid materiaalse (rahalise) abi pakkumise asemel.
Rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse
võttes suureneb nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Peamised
probleemid hoolduskoormuse leevendamisel ja hooldajate tööturul osalemisel on seotud teenuste
puudumise, teenuste vähese kättesaadavuse, teenuste valikuvõimaluste puudumise või
sotsiaalsete garantiide puudumisega. Oluline probleem hooldusvajaduse ennetamisel ja
vähendamisel on eri valdkondade teenuste (eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuteenuste) vähene
seostatus. Hoolduskoormust leevendavate tugiteenuste (nt hooldekodu-, kodu-, isikliku abistaja,
tugiisikuteenus jms) kättesaadavus on piirkonniti erinev. Eri hooldusvajadustele vastavaid
mitmekesiseid teenuseid ei ole piisavalt, pakutavate teenuste valik ei ole paindlik ning uudseid
lahendusi hoolduse pakkumisel kasutatakse vähe.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]) ning hoolekande
osakonna nõunikud Terry Ney (tel 626 9748,
[email protected]) ja Kristiina Tuisk (tel 626 9,
6
Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015. Vanemaealine – käesolevas uuringus 50-aastane ja vanem inimene.
3
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily
Mals (tel 626 9333
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus põhineb valdkondlikul arengukaval – konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, kus on
eesmärgina välja toodud, et pikaajalise hoolduskoormuse vähendamisel ning sotsiaalteenuste
kujundamisel ja osutamisel kasutatakse võimalikult palju uudseid, kaasaegseid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid lahendusi. Julgustatakse sotsiaalsete uuenduste
kasutuselevõttu ja sotsiaalsete ettevõtete teket sotsiaalsüsteemis.
Määruse ettevalmistamisel on konsulteeritud huvigruppide ja partneritega, sh KOV-i esindajatega.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus on jaotatud kaheksaks peatükiks:
1. peatükk „Üldsätted“
2. peatükk „Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal“
3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“
4. peatükk „Toetuse taotlemine“
5. peatükk „Taotluste menetlemine“
6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
7. peatükk „Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“
8. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused“.
1. peatükk. Üldsätted
Peatükk sätestab määruse reguleerimisala ja terminid, määrab rakendusasutuse ja
rakendusüksuse ning vaiete menetleja. Meetme tegevuses 2.2.1 on lisaks käesolevale määrusele
kehtiv määrus „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“7. Samas tegevuses täiendava määruse koostamise
vajaduse tingis toetatavate tegevuste erinevus kehtivast määrusest ja toetuse saajate laiem ring.
Käesoleva määrus peamine eesmärk on sotsiaalteenuste uuendamine.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad terminid.
Määruse §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Vastavalt Vabariigi
Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmist korraldavate asutuste määramine“ on prioriteetse suuna RA-ks Sotsiaalministeerium ja
RÜ-ks Sihtasutus Innove.
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/116052017007
4
Määruse § 4 sätestab vaiete menetleja. RÜ toimingu või otsuse peale võib vastavalt STS §-le 51
esitada vaide, mille menetlejaks on määratud RÜ ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
2. peatükk. Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal
Peatükk sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse, toetatavad tegevused, abikõlblikkuse
perioodi, abikõlblikud kulud, toetuse osakaalu ja piirsumma.
Määruse § 5 järgi on toetuse andmise eesmärk:
1) inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise
toetamine;
2) erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumisel või tööturul jätkamise
võimekuse suurendamine.
Toetuse andmise väljundinäitajaks käesolevas määruses on 500 hoolekandeteenust saanud
inimest. Väljundinäitaja valikul on lähtutud tegevuse üldisest väljundinäitajast, mis on sätestatud
sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“. Üldine
väljundinäitaja oli vähemalt 6225 hoolekandeteenust saanud inimest. Kuivõrd tegevuse
tingimused ja kord saavad olema kehtestatud kahe määrusega (sh käesolev määrus), jaotati
vastav väljundinäitaja kahe määruse peale lähtuvalt sellest, et käesolev määrus on suunatud
uudsete lahenduste väljatöötamisele ja testimisele, mitte otseselt sihtrühmale teenuse
pakkumisele. Seega panustab tegevuse väljundinäitajasse käesoleva määruse raames antav
toetus üksnes väikeses ulatuses.
Nii väiketoetuse kui ka põhitoetuse projekti tegevused peavad panustama nimetatud määruse
eesmärkidesse.
Põhitoetuse projektid peavad panustama ka meetme rakenduskava väljundinäitaja
(hoolekandeteenuste saajate arv) saavutamisse. Hoolekandeteenuste osutamisega panustavad
põhitoetuse projektid ka meetme rakenduskava tulemusnäitajate saavutamisse (osalejad, kes
kuus kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul, st säilitanud töö, asunud tööle või saavad
aktiivseid tööturuteenuseid, ja osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul Euroopa Sotsiaalfondist
toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi
ööpäevaringset institutsionaalset teenust).
Väiketoetuse projektide panus meetme tulemusnäitaja ja väljundinäitaja täitmisesse ei ole
kohustuslik.
Kui uuenduslik tegevus on seotud teenuse osutamise või toote pakkumisega ja suunatud
erivajadusega inimese tööturule aitamisele või hoolduskoormuse vähendamisele, siis tuleb
koguda kasusaaja kohta seireandmeid. Seireandmeid tuleb koguda otsese kasusaaja kohta.
Tuleb silmas pidada, et hoolduskoormuse vähendamise tegevuste puhul lähevad seiresse kirja
hooldaja andmed, kuigi teenust võidakse osutada või toodet võib kasutada hooldatav.
Vastavalt määruse §-le 6 toetatakse uudse sotsiaalteenuse (v.a sotsiaaltransport) või toote
arendamist, testimist või kasutusse võtmist Eestis. Toetust antakse väiketoetusena või
põhitoetusena.
5
Toetust saab taotleda projektidele, milles arendatakse ja osutatakse hoolekandeteenuseid.
Põhitoetuse raames ei saa toetust taotleda ainult teenuse või toote arendamiseks, vaid lisaks
peab arendatud toodet või teenust ka pakkuma.
Toetatavate tegevuste sihtrühmaks loetakse erivajadusega, hoolduskoormusega ja
hooldusvajadusega inimesi.
Väiketoetust antakse esmase idee edasiarendamiseks või põhitoetuse taotluste
ettevalmistamiseks. Toetust antakse uuringute (sh turu-uuringud) ja analüüside tegemiseks,
äriplaani koostamiseks (sh ärimudeli väljatöötamine), prototüübi väljatöötamiseks ja testimiseks,
koostööpartnerite leidmiseks, seminari või töötoa korraldamiseks, inkubatsiooniteenuse
ostmiseks, toote ja teenuse disainimiseks ning IT-lahenduse väljatöötamiseks.
Põhitoetuse taotluse esitamiseks ei pea taotleja olema toetust taotlenud väiketoetusskeemist.
Põhitoetuse puhul on uudne toote või teenuse või selle prototüübi idee juba olemas ning toetust
taotletakse selle testimiseks või edasiarendamiseks ning kasutusse võtmiseks
sotsiaalvaldkonnas.
Põhitoetuse raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) teenuse või toote testimine sihtrühmal vastavalt väljatöötatud lahendusele. Testimise all
peetakse silmas uuendusliku lahenduse katsetamist reaalse sihtrühma ehk potentsiaalsete
klientide peal. Näiteks kui on arendatud IT-lahendus, mille eesmärk on hooldajad hooldust vajava
inimesega veebi kaudu kokku viia, siis peavad nimetatud testid toimuma reaalsete inimestega.
Testimises peavad osalema nii hooldaja kui ka hooldatav. Samas tähendab testimine seda, et
pakutav teenus või toode võib olla kättesaadav piiratud klientuurile (nt ühes maakonnas või KOV-
is vms). Teenuse või toote testimisprotsessi ajal ei pea klientidelt tasu küsima. Testimise käigus
kogutakse infot toote või teenuse kasutamise kohta. Testimise eesmärk on tuvastada toote või
teenuse võimalikud puudused ja vajaduse korral toodet või teenust tagasiside alusel täiendada;
2) teenuse või toote arendamine vastavalt testimise tulemustele. Testperioodi käigus võib
selguda, et toode või teenus vajab lisaarendusi, et muuta see kliendi vajadustele vastavaks;
3) teenuse või toote arenduseks vajaliku partnerluse ja koostöövõrgustiku arendamine. Toetuse
saaja võib vajada teenuse või toote arendamiseks partnereid. Samuti võib tekkida vajadus toote
või teenuse paremaks pakkumiseks luua laiem koostöövõrgustik. Näiteks kui arendatakse
vabatahtlikke vahendavat platvormi, on tarvis luua koostöövõrgustik vabatahtlikest. Sellised
koostöövõrgustiku loomise kulud (nt seminariruumide rentimine arutelukoosolekuteks vms) on sel
juhul abikõlblikud;
4) projekti tulemuste levitamine, korraldades selleks nt töötubasid, koolitusi, infopäevi ning tehes
turundust ja reklaami jne.
Arvestada tuleb, et projekti raames on kohustuslik toodet või teenust pakkuda sihtrühmale ainult
Eestis. Näiteks ei toetata idee rakendamist, kus arendatakse uudset hooldusteenuse lahendust
väljaspool Eestit.
Käesoleva määruse eesmärk ei ole toetada sellise toote või teenuse pakkumist, mis on mõnes
riigis valmis arendatud ning mida saab Eesti turul kohe pakkuma hakata. Toote või teenuse
pakkumisele peab eelnema arenduskomponent, nt IT-arendus või protsesside muutmine või
kohaldamine Eestile sobilikuks.
Määruse § 7 sätestab meetme ja projektide abikõlblikkuse perioodi. Väiketoetuse tegevuste
abikõlblikkuse alguskuupäev ei või olla varasem kui rakend usüksusele taotluse esitamise
6
kuupäev. Põhitoetuse tegevuste abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui
taotlusvooru väljakuulutamise päev.
Projekti tegevusi tuleb alustada vähemalt nelja kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Taotleja
võib teenuse arendamist ja pakkumist alustada väiketoetuse puhul rakendusüksusele taotluse
esitamise kuupäevast ja põhitoetuse puhul taotlusvooru väljakuulutamise päevast, kuid seda omal
vastutusel. See tähendab, et kui taotlust ei rahuldata, tuleb tegevuste kulud kanda taotlejal endal.
Väiketoetuse projekti maksimaalne abikõlblikkuse perioodi järjestikune kestus on kuus kuud ja
põhitoetuse puhul 12 kuud.
Määruse § 8 alusel on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib abikõlblikkuse perioodil
ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb
lähtuda ühendmääruse §-st 2.
Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks.
Käesolevas sättes nimetatud abikõlblike kulude puhul tuleb lähtuda määruses sätestatud
tingimustest. Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud (sh sobiv, vajalik ja
tõhus) ning omama märkimisväärset mõju projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisele. Kulu
on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist; vajalik, kui projekti tulemust ei ole
võimalik saavutada odavama kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne; ning tõhus, kui selle
maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.
Lõikes 2 on sätestatud, et projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra.
Tegevustele, mille abikõlblike kogukulude maksumus on üle 50 000 euro ning mis tekitavad
puhastulu ainult projekti perioodil, tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 65 lõikele 8 vähendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest
kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid puhastulu võrra, mida pole tegevuse
heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis saadi otseselt üksnes projekti tegevuse teostamise
käigus kuni toetuse saaja lõpliku maksenõude esitamiseni. Vähendamine peab toimuma hiljemalt
lõplikus maksenõudes. Kui projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on alla 50 000 euro, siis
projekti abikõlblikke kulusid puhastulu võrra ei vähendata. Määruse mõistes on puhastulu KOV-i
üksuse poolt teenuse eest võetav kliendi omaosalus.
Näide
Projekti abikõlblikud kulud on 60 000 eurot, kuid seda vähendatakse saadava omaosalustasu 200
euro võrra. Vähendatud abikõlblik kulu toetuse andmise otsuses: 60 000 € - 200 € = 59 800 €.
Teise variandina võib saadavad omaosalustasud maha arvata projekti elluviimise ajal, kuid mitte
hiljem kui toetuse saaja esitatud projekti viimase maksetaotlusega:
Näide
Projekti tegelik kogu abikõlblik kulu 120 eurot
Toetus (toetuse määr 85%) 120 * 85% = 102 eurot
Projektist saadavad/saadud laekumised 30 eurot
Finantseerimisvajaku määr (%) (120 - 30) / 120 = 0,75 ehk 75%
Projekti vähendatud abikõlblik kulu 120 * 75% = 90 eurot
Vähendatud toetuse summa 90 * 85% = 76,5 eurot
Toetuse andmise otsuses või viimase maksetaotlusega mahaarvatav toetus 102 – 76,5 = 25,5
eurot
7
Lõikes 4.on sätestatud, et personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 3.
Lõike 5 kohaselt on toetuse saaja ja partneri töötajate välislähetusega või tööülesannete
täitmisega seotud päevarahad abikõlblikud toetuse saaja ja partnerite asutusesiseste piirmäärade
ulatuses ja need ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110
„Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise
tingimused ja kord“ sätestatud päevaraha maksuvaba piirmäära.
Lõike 6 kohaselt võivad välislähetusega seotud majutuskulud olla maksimaalselt 130 eurot ja
riigisisese lähetusega seotud majutuskulud maksimaalselt 100 eurot inimese kohta ööpäevas.
Lõike 7 kohaselt on abikõlblik projekti tegevuste raames mootorsõiduki liisimise kulu ilma
hilisema väljaostukohustuseta. Sellisel juhul on maksimaalne hüvitatav liisingumakse
kalendrikuus kokku 250 eurot (koos käibemaksuga).
Lõike 8 kohaselt on abikõlblik mootorsõiduki rentimise kulu, mis on kalendrikuus hüvitatav kuni
250 euro (koos käibemaksuga) ulatuses.
Lõikes 9 sätestatu kohaselt toimub isikliku sõiduauto kulude hüvitamine tulumaksuseaduse § 13
lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja maksustamisele mittekuuluva
piirmäära ulatuses. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava
dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi
kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta.
Lõike 10 kohaselt on abikõlblikud sisse ostetud uuringu, analüüsi, tehnilise teadmise ja
tootearenduseks otseselt vajaliku tarkvaralitsentsi kulud ning projekti tegevuste elluviimisega
otseselt seotud nõustamise kulud. Need on tegevused, mille abil saadakse parem teadmine,
kuidas toodet või teenust tuleks arendada. Näiteks annavad uuringud või analüüsid paremat
teadmist potentsiaalsete klientide vajaduste kohta ning nendele tuginedes on võimalik arendada
tunduvalt kliendisõbralikum toode või teenus. Tootearenduse protsessis võib ette tulla vajadus
kasutada väga spetsiifilist tarkvara. Et tootearendus tarkvaralitsentsi puudumise tõttu tegemata ei
jääks, siis toetatakse ka neid kulusid.
Lõike 11 kohaselt on abikõlblikud konverentsil, seminaril, kursusel ja töötoas osalemisega seotud
kulud. Meetme raames soodustatakse ka teadmiste mitmekesistamist. Head valdkondlikud
teadmised on aluseks, et arendataks kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Seega toetatakse
tegevusi, mis võimaldavad toetuse taotlejal ja partneril teadmisi juurde saada kas konverentsidelt,
seminaridelt või muudelt otseselt projekti tegevusega seotud üritustelt. Konverentsil, seminaril,
kursusel ja töötoas osalemine on kallis, kuid abikõlbliku kuluna on nendel osalemine võimalik
toetatava tegevuse raames.
Lõikes 12 on sätestatud koosoleku ja töötoa korraldamise kulude lugemine abikõlblikuks, et
levitada projekti tulemusi. Peamised kulud seoses koosolekute või töötubadega on ruumide või
tehnika rent. Töötubade korraldamine on vajalik selleks, et osapoolte (näiteks potentsiaalsed
kliendid, KOV-i esindajad vms) vahel infot vahetada. Toetuse saajal ega partneril endal ei pruugi
vajalikke või sobilikke ruume ning tehnikat olla.
Lõike 13 kohaselt on abikõlblikud Euroopa Sotsiaalfondi rahaliste vahendite kasutamisega
kaasnevad teavituskulud (näiteks materjalidele vms).
8
Lõike 14 kohaselt on käibemaks abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna
õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
Lõikes 15 on sätestatud projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsete kulude abikõlblikkus.
Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega
seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks
loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste
tegemisel tekkivad kulud.
Lõigetes 16 ja 18 sätestatakse kulud, mis on lisaks lõigetes 3–15 nimetatule abikõlblikud
vastavalt väiketoetuse ja põhitoetuse raames.
Lõike 16 punkti 1 kohaselt on abikõlblik ettevõtluse inkubatsiooniteenuse kulu. Äriinkubaatorid
pakuvad erinevaid teenuseid, mis toetavad ettevõttega alustamist. Näiteks pakutakse
konsultatsiooniteenust ettevõtte loomiseks, kuid ka vajalikke ruume, kus alustav ettevõte saab
tööd alustada. Samuti nõustatakse ärimudeli loomisel jne. Taolise teenuse ostmine
äriinkubaatorilt (näiteks Tehnopol või Tallinna Inkubaator) on käesoleva määruse mõistes
abikõlblik kulu.
Lõike 16 punkti 2 ja lõike 18 punkti 1 kohaselt on abikõlblik ka sisutegevuse elluviimiseks uue või
kasutatud masina (v.a mootorsõiduk) ja seadme rentimise või ostmise kulud ning hilisema
väljaostukohustusega liisingulepingu alusel vastavalt masina ja seadme tegelikule kasutamise
määrale projekti raames kaasuv kulu. Kui kõnealuse masina või seadme tavapärane kasulik
eluiga on projekti abikõlblikkuse perioodist pikem, loetakse abikõlblikeks kuludeks vaid masina või
seadme kasutamisega seotud kulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega ning mis on
tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Näiteks võivad sihtrühma kuuluva isiku seisundi seireks
mõeldud toote või teenuse osakomponentideks olla spetsiifilised kaamerad või andurid. Samuti
võib olla vajalik kasutada seadmeid, mis on mõeldud inimeste tõstmiseks või liigutamiseks.
Lõike 16 punkti 3 ja lõike 18 punkti 3 kohaselt on abikõlblik ka materjali või tarviku soetamine.
Materjalid võivad olla erinevad vahendid, mille abil toodet või teenust arendatakse. Materjalideks
peetakse näiteks 3D printimiseks vajalikku savi või muud massi, mikroniitidega varustatud
kangaid, mis võimaldavad distantsilt juhtimist, puudutustele vastu reageerivat kummi, intelligentse
mähkme puhul mähkmeid või selliseid intelligentseid materjale nagu näiteks vett hülgav või
isepuhastuv kangas jms. Tarvikuteks peetakse mikrokiipe, sensoreid, kiipide lugereid jms.
Lõige 17 sätestab, et väiketoetuse raames ei tohi masina ja seadme rentimise, soetamise või
kasutamisega seotud kulud ning kulud materjalile ja tarvikutele kokku ületada 10% projekti
abikõlblike kulude kogumahust.
Lisaks eelviidatud masinatele, seadmetele, materjalidele ja tarvikutele on põhitoetuse raames
käesoleva määruse § 8 lõike 18 punkti 2 kohaselt abikõlblikud sertifitseerimisteenuse, andmetele
ligipääsu ja litsentseeritud patendi, tootearenduseks otseselt vajaliku tarkvaralitsentsi soetamise
kulud ning tootearenduse projekti elluviimisega otseselt seotud nõustamise kulud. Kulud
andmetele ligipääsule võivad oluliselt mõjutada teenuse või toote kvaliteeti. Näiteks erinevad
jagamismajanduse platvormid kaasavad vabatahtlikke või kogukonda. See aga omakorda
tähendab, et tuleb leida kontrollimehhanism, mis võib kaasa tuua suure päringute arvu ja olla
ettevõttele kulukas. Patendi taotlemine on üks osa tootearendusprotsessist. Patendi taotlemise
eesmärk on enda toodet ja õigusi sellele kaitsta. Patendi taotlemine on aga ettevõttele enamasti
kallis tegevus ning seega on käesoleva meetme raames need kulud abikõlblikud.
9
Samuti on põhitoetuse raames abikõlblik § 8 lõike 18 punkti 4 kohaselt veebipõhiste lahenduste
loomine ja täiendamine. Veebipõhised lahendused on teenused, mille taotlemine, osutamine või
koordineerimine toimub üle veebi. Näiteks kui abivajaja pereliikmetele pakutakse teenust, et neid
informeeritakse päevakeskuses kulgenud päevast ning seda tehakse üle veebi, siis on taolise
lahenduse arendamine või olemasoleva täiendamine abikõlblik kulu. Abikõlblik ei ole lihtsalt
informatiivse kodulehe loomine.
Lõikes 19 sätestatakse, et põhitoetuse raames ei tohi masinate, seadmete, materjalide ja
tarvikute kulud kokku ületada 50% projekti abikõlblike kulude kogumahust.
Lõikes 20 on sätestatud piirangud toetuse andmisele. Punktides 1–7 sätestatud kulu piirangud on
määruses ühemõtteliselt välja toodud. Tuleb silmas pidada, et määruses ei ole kulude piirangud
ammendavalt loetletud.
Määruse §-s 9 on nimetatud toetuse vähim ja suurim summa. Toetusskeemiti on summad
erinevad – väiketoetuse puhul on vähim toetuse summa 15 000 eurot ja suurim summa 40 000
eurot projekti kohta ning toetuse maksmise maksimaalne osakaal 85%.
Põhitoetuse puhul on väikseim toetuse summa 50 000 eurot ja suurim summa 300 000 eurot
projekti kohta ning toetuse maksmise maksimaalne osakaal KOV-idele 85% ja teistele taotlejatele
65%. KOV-ide puhul on toetuse osakaalu suuruses tehtud erisus, et toetada KOV-e lisaks
sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenustele arendama ka uuenduslikke,
kuluefektiivsemaid teenuseid.
Taotlejal on õigus osaleda toetatava tegevuse rahastamises suurema omafinantseeringuga.
Määruse §-s 10 on esitatud riigiabi sätted.
Nii väiketoetuse kui põhitoetuse raames antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi
VTA). Alates 1. jaanuarist 2014. a kehtib VTA andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr
1407/2013. Määruses nr 1407/2013 on kehtestatud abi ülemmäär (200 000 eurot), millest
väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või
ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata VTA suhtes ELTL artikli 107 lõiget 1 ega
kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada
komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Kumuleerimisreeglid: kui ühele ettevõtjale on
antud või antakse VTA-d erinevate komisjoni määruste alusel, tuleb lisaks vastavas määruses
sätestatud VTA piirmäärale arvesse võtta ka komisjoni teiste VTA määruste alusel antud VTA-d.
Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse nr 1407/2013 alusel VTA-d 200 000 eurot, ei saa talle
enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku VTA-d. VTA andja peab abi saajat teavitama.
Abi andmisel tuleb otsuses märkida, et antav abi on VTA komisjoni määruse nr 1998/2006 [nüüd
nr 1407/2013] või 360/2012 tähenduses (täpsemalt vt konkurentsiseaduse § 33).
3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Peatükk sätestab nõuded toetuse taotlejale, partneritele ja taotlusele ning taotleja kohustused ja
õigused.
Määruse § 11 järgi võib toetuse taotleja või partner olla juriidiline isik, riigiasutus ja KOV-i asutus.
Taotleja saab igas taotlusvoorus esitada ainult ühe taotluse, mis tähendab, et toetuse taotleja
saab igas avatavas taotlusvoorus taotleda vastavalt väiketoetust või põhitoetust.
10
STS § 2 punkti 10 kohaselt on partner taotluses või STS § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise
tingimuste käskkirjas nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus või KOV-i asutus, kes
osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Partnerid ei
esita toetuse saajale arveid, vaid tekkinud abikõlblikud kulud edastatakse aruandega toetuse
saajale.
Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 1407/2013 (ELT L 352, 18.12.2006) ei tohi VTA
taotleja jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul olla saanud VTA-d
viidatud määruse mõistes rohkem kui 200 000 eurot.
Määruse §-s 12 on sätestatud taotleja kohustused, mis tulenevad STS § 21 lõike 2 punktidest 1,
2, 4 ja 5.
Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud
nõuetele ja tingimustele;
2) esitama RÜ nõudmisel lisateavet RÜ määratud tähtaja jooksul;
3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri
või kavandatava tegevuse kohas;
4) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud
asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner või partnerid vastavad
määruses sätestatud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult
selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal RÜ nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse
menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise
tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud
asjaolusid ka taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui
pärast taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis
võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel
võimalusel teavitama.
Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja
esitama sellekohase teabe.
Samuti sätestatakse lõikes 2 taotleja kohustus esitada teave sellest, kui taotleja on projektile või
osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
Määruse § 13 järgi on taotlusele esitatavad nõuded sätestatud taotluste menetlemise määruse §-
s 4. Muu hulgas peab taotluse nõuetele vastavaks tunnistamiseks olema taotluses märgitud
toetuse ja omafinantseeringu osakaal, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatuga ning
toetust peab olema taotletud nende kulutuste kandmiseks, mis on vastavalt ühendmääruse §-le 2
ja määruses sätestatule abikõlblikud.
Vastavalt lõikele 3 peab toetuse taotleja esitama taotluse lisana teabe selle kohta, kas taotlejal on
ema- või tütarettevõtteid või omab taotleja või tema füüsilisest isikust osanik või aktsionär mõnes
muus äriühingus või omatakse taotleja üle konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat
mõju. Teave esitatakse taotleja kontserniliikmete skeemina määruse lisa 3 vormil.
Toetuse saaja õigused ja kohustused täpsustakse taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO).
11
4. peatükk „Toetuse taotlemine“
Peatükk kehtestab taotlusvooru avamise, toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi.
Määruse § 14 kirjeldab taotlusvooru avamise põhimõtteid. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse
taotlusvooru ajakava ja eelarve esitamine ning taotlusvooru tähtpäevast ja selle eelarvest
teavitamise kord. Väiketoetuse taotlusvoor on jooksev ja põhitoetuse taotlusvoor tähtajaline.
Jooksev taotlusvoor on avatud rahaliste vahendite lõppemiseni, tähtajaline voor on avatud kindla
ajavahemiku jooksul.
Lõikes 3 on sätestatud taotlusvooru avamisest teavitamise kohustus. RÜ teavitab taotlemise
algusajast ja taotluste esitamise viimasest tähtpäevast ning taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes
üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt 10 tööpäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
Määruse §-s 15 määratakse toetuse taotlemise tähtpäev ja taotluse esitamise viis. Taotlus tuleb
esitada hiljemalt määruse § 14 lõikes 1 sätestatud taotlusvooru tähtpäevaks e-toetuste keskkonna
kaudu. Jooksva taotlemise korral võib taotlemine lõppeda enne tähtpäeva, kui taotlusvooru
eelarve vabad vahendid lõppevad varem.
5. peatükk „Taotluste menetlemine“
Peatükk 5 sätestab taotluse menetlemise, taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks
tunnistamise, projektide hindamise, valikukriteeriumid ja valiku korra, taotluse rahuldamise ja
rahuldamata jätmise tingimused ja korra ning taotluse osalise rahuldamise.
Määruse § 16 sätestab taotluste esitamise korra ning taotluste menetlemise tähtaja. Jooksva
taotlemise puhul menetletakse taotlusi vastavalt lõikes 3 sätestatud tähtajale – 60 tööpäeva
taotluse esitamisest RÜ-le kuni toetuse summa lõppemiseni. Voorulise taotlemise korral
menetletakse kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi samal ajal – kuni 60 tööpäeva taotluse
esitamise tähtpäevast.
Samuti sätestatakse RÜ õigus nõuda menetlemise käigus taotlejalt selgitusi või lisadokumente
taotluses esitatud info kohta. RÜ võib teha taotlejale ettepaneku taotlust muuta ning taotleja võib
taotlust muuta üksnes RÜ poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotluses esineb puudusi,
antakse üldjuhul ühekordne võimalus nende kõrvaldamiseks. Väiksemate eksimuste korral
(näiteks arvutusvead) võib RÜ võimaldada ka teistkordset taotluse parandamist. Puuduste
likvideerimiseks on kokku aega kuni kümme tööpäeva.
Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni
kümme tööpäeva.
Vastavalt määruse §-le 17 kontrollib RÜ taotleja, partneri ja taotluse vastavust esitatud nõuetele
30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Kui taotleja või
taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb RÜ taotluse mitterahuldamise otsuse.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele §-des 11 ja 13 nimetatud nõudele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas STS
§ 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) hinnatud taotlus ei saa positiivset hindamistulemust;
12
5) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
6) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus
puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
7) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
8) taotleja ei ole nõus § 21 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
9) taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus
Eestis töötamiseks, ei rahuldata tema taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise
avastamisest arvates.
Vastavalt määruse §-le 18 korraldab nii väike- kui põhitoetuse hindamise RÜ.
Väiketoetuse taotlusi hinnatakse hindamislehe alusel vastavalt RA kehtestatud
hindamiskriteeriumitele. Iga nõuetele vastavat taotlust hindab vähemalt kaks erapooletut,
kompetentset ja usaldusväärset RÜ-poolset hindajat, kes annavad taotlustele hinded vastavalt
hindamiskriteeriumidele konsensuslikult. Täidetud ja mõlema hindaja poolt allkirjastatud
hindamisleht esitatakse RÜ-le hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
RÜ võib hindamisse kaasata väliseid nõuandvaid eksperte.
Põhitoetuse taotlusi hinnatakse hindamislehe alusel vastavalt RA kehtestatud
hindamiskriteeriumitele. Iga nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, kompetentset ja
usaldusväärset RÜ-välist hindajat. Hindajate valimise korraldab RÜ ja hindajate nimekirja kinnitab
RA. Taotlust hindavad hindajad annavad hinded taotlusele konsensuslikult, mis tähendab, et
hindajad peavad jõudma hinde suhtes omavahel kokkuleppele. Vajaduse korral abistab RÜ
hindajaid konsensusliku hinnanguni jõudmisel.
Kui taotleja saab hindamisel vähemalt ühes põhikriteeriumis null punkti, teeb RÜ toetuse
rahuldamata jätmise otsuse. Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või
taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib RÜ taotleja
nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et
saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid.
Kui § 19 lõikes 2 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste maht põhitoetuse taotlemisel on
suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja omafinantseeringu määr on
võrdne, eelistatakse taotlust, mis on varem esitatud.
Määruse §-s 19 selgitatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi ning korda.
Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille hindamistulemus jooksva taotlemise korral on vähemalt
11 ja voorulise taotlemise korral vähemalt 13 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa
vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Kummalgi juhul ei kuulu
rahuldamisele taotlus, mis sai vähemalt ühes hindamiskriteeriumis null punkti.
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul
otsuse vastuvõtmisest arvates.
Määruse §-s 20 nähakse ette tingimused taotluse osaliseks rahuldamiseks.
Lõike 1 kontekstis tähendab taotluse osaline rahuldamine, et mõnda algse taotluse põhiesemeks
olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses
nimetatud ulatuses või kujul. Osaline TRO tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles
fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks
13
juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning
kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse
tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda eksperdi arvamusele. Muutmisettepanek
võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda
taotletud toetuse summat täielikult katta.
Lõike 2 alusel pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema
toetussummaga projekti ellu viima või muul põhjusel projekti muutma. Muudatusettepaneku
tegemisel on RÜ-l kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk
kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus määruse § 19 lõike 5 kohaselt rahuldamata.
6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
Peatükk sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise.
Määruse §-s 21 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta RÜ algatusel või toetuse
saaja sellekohase avalduse alusel. Vastavalt taotluse menetlemise määruse §-le 10
vormistatakse TRO muutmine otsusena, kui muudetakse:
1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat või selle sihttaset;
3) projekti tulemusnäitaja sihttaset;
4) projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
5) projekti abikõlblikkuse perioodi – näiteks vastavalt määruse § 24 lõikele 6 võib
väljamaksetaotlusi esitada kõige harvem üks kord kvartalis. Kui maksetaotlusi ei ole tähtajaks
esitatud, võib olla tegemist juhuga, kus projekti ei ole võimalik õigel ajal ellu viia ja sellest
tulenevalt tuleb taotluse rahuldamise otsust muuta;
6) kulude hüvitamise korda, kui korra muutmine seisneb tegelike ja tasutud kulude alusel või
kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmises või
7) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
Toetuse saaja võib projekti tegevuste osas eelarvet muuta kõige rohkem 10% projekti
abikõlblikest kogukuludest. Enne muudatuse vormistamist tuleb see RÜ-ga kooskõlastada.
RÜ võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud
andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
projekti eduka elluviimise tagamiseks.
Paragrahvis 22 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, mis
tulenevad STS § 22 lõikest 3 või § 47 lõikest 3. Nimetatud asjaolud võivad olla järgmised:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
6) finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus.
7. peatükk „ Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“
14
Määruse §-s 23 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded
esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. Lõikes 2 sätestatakse aruande miinimumnõuded. Lõikes
3 sätestatakse, et rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas
projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie
tööpäeva jooksul.
Lõikes 4 sätestatakse, et lõpparuanne esitatakse tähtajaks 45 kalendripäeva jooksul pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Määruse §-s 24 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmisel lähtutakse STS
§-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. STS sätestab
toetuse maksmise üldpõhimõtted ning ühendmäärus täpsustab neid. Maksetaotlus esitatakse
struktuuritoetuse registri kaudu RÜ poolt väljatöötatud vormil. Maksetaotlus esitatakse, kui
abikõlblik kulu on tekkinud, st toetuse saaja või partner peavad olema kauba ja teenuse juba kätte
saanud ja selle eest peab olema tasutud. Esimene maksetaotlus tuleb esitada koos abikõlbliku
kulu tekkimist ja maksmist tõendavate dokumentidega. Maksetaotlusi võib esitada kõige
sagedamini üks kord kuus ja kõige harvem üks kord kvartalis.
RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
1) maksetaotluses esineb puudusi;
2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti
ellu või saavutada kavandatud tulemust;
5) maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik STS § 48 lõike 2 kohaselt
tasaarveldada STS § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või
finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
Toetuse väljamaksed teostatakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab
see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse
protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu
proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud
määruse §-s 9.
Korraldusasutus (edaspidi KA) võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse
maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse
saajale ja palub korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi.
Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei
likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused
RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib
KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse.
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks
olevaid dokumente, sest RÜ täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
(edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli
vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat
ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei
nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja
b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa
15
Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib
tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt
toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid KA
võib sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd
olulised, et RÜ poolt toetuse saajale maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju
tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste
vahendite arvelt maksetega jätkata.
Viimane väljamakse tehakse peale projekti lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. Viimane väljamakse
peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast.
Põhjendatud juhtudel RÜ kirjalikul nõusolekul võib see olla ka väiksem kui 5%. Vastava nõude
vajadus on tingitud juhtumitest, kus kontrolli käigus on selgunud, et varem hüvitatud kulud on
mitteabikõlblikud. Sel juhul on viimase väljamaksega võimalik saadavat toetust korrigeerida.
Samuti on oluline, et viimast väljamakset ei teostata enne, kui on esitatud ja kinnitatud projekti
lõpparuanne. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse
rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.
8. peatükk. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
Sätestatakse toetuse saaja, partneri ja RÜ õigused ja kohustused.
Paragrahvi 25 järgi kohalduvad lisaks määruses sätestatule toetuse saajale kõik STS-is ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist
tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele.
Lõike 1 punkti 1 puhul on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest on Euroopa
Sotsiaalfondist toetuse saaja kohustatud koguma projektis osalejate kohta nõutavad andmed
vastavalt ühissätete määruse artikli 125 lõike 2 punktile e. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab
toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa
Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal8 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa
ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhise lisa D9 – andmete kogumise
ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on sätestatud korraldusasutuse
juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020
struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks
kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed
sellises ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole
olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse juhendile.
Osalejate andmeid kogutakse ja esitatakse RÜ-le vastavalt TRO-s kinnitatud sagedusele.
8
Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en
9
Kättesaadav aadressil :
http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20collection%2
0and%20validation.pdf
16
Lõige 2 sätestab, et partneri kohustused on nimetatud STS §-s 25. Kui projekti on kaasatud
partner, peab ka partner täitma toetuse saaja kohustusi selleks, et partneri kulud saaks lugeda
abikõlblikuks ehk need ei mõjutaks projektile makstava toetuse hulka. Lisaks pannakse partnerile
kohustus järgida riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankijaks riigihangete seaduse
tähenduses ja partner ei ole. Selline erisus on sätestatud selleks, et tagada toetuse säästlik
kasutamine ka partneri poolt.
Määruse § 26 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused.
Määruse §-s 27 viidatakse, et RÜ on kohustatud täitma STS § 8 lõikes 2 nimetatud kohustusi.
Määruse § 28 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja
toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb RÜ otsuse nõuda
toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.
Tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtutakse STS §-st 45 ning ühendmääruse §-dest 21–23.
Tagasinõudmise otsuse võib muu hulgas teha siis, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud
tingimustel või kui ilmneb, et toetuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või tegevuste
tähtaegu ei ole järgitud.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV Määruse mõjud
Sotsiaalsed mõjud
Avatud taotlusvoorudega toetatakse avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid uudsete
lahenduste väljatöötamisel ja testimisel sotsiaalvaldkonnas. Sotsiaalteenuste ja toodete
pakkumine uudsel viisil või uute lahenduste kaudu annab võimaluse vähendada hooldajate
hoolduskoormust ning seeläbi suunduda või naasta tööturule või suurendada töökoormust, mis
omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski.
Uudsete teenuste osutamise ja toodete pakkumise tulemusena paraneb täisealistele
erivajadustega inimestele osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus, mille kaudu paranevad
täisealiste erivajadustega inimeste võimalused nii koduses keskkonnas igapäevaeluga paremini
toime tulla kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul).
17
Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta. Kui üks leibkonnaliige on
vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri (201 eurot) elas 2015.
aastal 2,3% ning suhtelises vaesuses10 40,5% kõigist puudega inimestest.11 Tööealiste
leibkonnaliikmete tööintensiivsuse suurenemine kahandab oluliselt pere vaesusesse sattumise
riski.12
Hoolduskoormus mõjutab kõige enam naiste tööturul osalemist. Oluliselt sagedamini on naised
need, kes lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või
tööturult lahkuvad. Kui 2014. aastal ei töötanud 2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad
hoolitsesid pereliikmete eest, siis 2016. aasta esimese kolme kvartali keskmisena oli tööturult
eemal juba 2500 meest ja 12 500 naist. Seega võimaldab täiendavate sotsiaalteenuste
pakkumine naistel enam tööturul osaleda.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Mõju ulatus on väike ja sagedus keskmine.
Kokkuvõttes võib avatud taotlusvoorudest hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste
pakkumise sotsiaalseid mõjusid hinnata keskmiseks.
Mõju majandusele
Hoolduskoormuse vähendamist toetavate sotsiaalteenuste pakkumine mõjutab tööturgu, sest
annab võimaluse seni hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hooldajatel tööturul osaleda. Samas on
mõju ulatus väike, sest uuenduslike lahenduste väljatöötamisele suunatud projektid ei eelda
otseselt inimeste tööturule integreerimisega seotud tegevusi. Nimetatud avatud taotlusvooru
otsene eesmärk ei ole luua juurde töökohti.
Avatud taotlusvoorudega julgustatakse ettevõtteid (sh nii eraettevõtteid kui sotsiaalseid
ettevõtteid) ja teisi juriidilisi isikuid osalema hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamisel
ja pakkumisel. Senini ei ole sotsiaalteenuste arendamine, toodete pakkumine ning uuenduslike
lahenduste leidmine olnud ettevõtete jaoks väga atraktiivne. Ka sotsiaalvaldkonna projektides
osalevate ettevõtete arv ei ole väga suur. Hoolekandeteenuste uudsetele lahendustele suunatud
taotlusvoor annab tõuke uudsete sotsiaalteenuste ja lahenduste pakkujate tekkeks.
Arvestades avatud vooru eelarve mahtu ning toetuse maksimaalset suurust, võib hinnata, et
hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumine avaldab kogu ettevõtluse tegevusele
ja tööturule väikest mõju.
Kokkuvõttes võib öelda, et mõju ulatus ja sagedus on väikesed, samuti on väike ebasoovitavate
mõjudega kaasnev risk.
Mõju regionaalarengule
10
2015. aastal oli suhtelise vaesuse piir 432 eurot kuus.
11
Eesti Statistikameti andmetel
12
Eesti Statistikameti andmetel
18
Uuenduslike sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise toetamine üle Eesti annab võrdsed
võimalused kõigile juriidilistele isikutele välja töötada ja pakkuda täiendavaid hoolduskoormust
leevendavaid sotsiaalteenuseid ja tooteid.
Hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumine võib mõjutada hoolduskoormusega
inimeste elukohavalikut. Samas tuleb arvestada, et elukohavalik sõltub eelkõige töökohtade
olemasolust ning seda toetab vajalike avalike teenuste pakkumine.
Uuenduslike sotsiaalteenuste loomine mõjutab teenuste kasutamise sagedust.
Hoolduskoormusega inimestel tekib rohkem võimalusi regulaarselt osaleda tööturul. Mõju ulatus
ja sagedus on väike ja ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on väike.
Kokkuvõttes võib hinnata, et hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamine ja pakkumine
avaldab regionaalarengule väikest mõju.
Mõju kohalike omavalitsuste korraldusele
Avatud taotlusvoorudest hoolduskoormust vähendavate sotsiaalteenuste pakkumine ei too KOV-
idele kaasa uusi ülesandeid ega eelda uute töökohtade loomist. Seega võib mõju ulatust hinnata
väheseks, sest ülesanded jäävad iseloomult samaks. Pigem lisandub uusi võimalusi abivajajatele,
kelle jaoks uued pakutavad tooted või teenused annavad võimaluse elukorralduse
parendamiseks.
Avatud taotlusvoorust on võimalus rahastust taotleda kõigil juriidilistel isikutel, sh kõigil KOV-idel.
Arvestades varasemaid kogemusi KOV-ide poolt sotsiaalteenuste osutamiseks uuenduslikke
lahendusi välja pakkuda, ei ole näha suurt KOV-ide osalust.
Üldiselt võib hinnata, et KOV-ide korraldusele on avatud taotlusvoorudest hoolduskoormust
vähendavate sotsiaalteenuste rahastamise mõju väike, samuti on mõju sagedus ja
ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk väike.
V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja
toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad
hoolekandeteenused“ maht aastatel 2014–2020 on 43 980 450 eurot, millest Euroopa
Sotsiaalfondi toetus on 37 383 382 eurot ja omafinantseering 1 943 505 eurot. Avatud
taotlusvoorule on planeeritud vahendeid summas 31 050 289 eurot, millest toetus moodustab
26 392 746 eurot ja projektide omafinantseering vähemalt 4 653 562 eurot. Uudsete lahenduste
väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas on väiketoetuseks ja põhitoetuseks
kavandatud kokku 5 miljonit eurot.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
VII Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja
19
Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigikantseleile ning
arvamuse avaldamiseks SA-le Innove.
20