dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Kultuuriministeerium · 16. aprill 2018
Viit
3-12/942-1
Registreeritud
16. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-12 Kirjavahetus keskkonnakaitse ja maakasutusega seotud küsimustes
Toimik
3-12/2018 Kirjavahetus keskkonnakaitse ja maakasutusega seotud küsimustes
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
16. mai 2018

Failid

  • 📎Arvamuse küsimine Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse kohta.bdoc336 KB
  • 📎Korraldus eelnõu Uus-Kiviõli.pdf817 KB
  • 📎Lisa 1. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsendust.pdf944 KB
  • 📎Luba eelnõu Uus-Kiviõli.pdf366 KB
  • 📎Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa taotlus.zip4999 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium [email protected] 16.04.2018 nr 12-2/18/1758-6 Arvamuse küsimine Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse kohta Enefit Kaevandused AS (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41533) esitas Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 21.01.2005 numbriga 13-4-6/05/821). Enefit Kaevandused AS esitas 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 Keskkonnaametile muudetud kaevandamisloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2018 numbriga 12-2/17/3827-11). Muudetud kaevandamisloa taotlusega soovib Enefit Kaevandused AS määrata kaevandamisloaga lubatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks 6 miljonit tonni ning kaevandamisloa kehtivusajaks 30 aastat. Tulenevalt alates 01.01.2017 kehtima hakanud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS III) § 130 lg 2 kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele MaaPS II menetlusõigusnormid ja MaaPS III materaalõiguse normid. Lähtudes MaaPS II, MaaPS III ja haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) edastab Keskkonnaamet Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile. MaaPS II § 33 lg 31 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui kaevandamisluba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotlusekohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. MaaPS III § 55 lg 2 p 10 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui see on vastuolus riigi huviga. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lg 2 p 10 ja HMS § 40 lg 1, saadab kaevandamisloa andja MaaPS III § 49 lg 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis kattub kinnismälestistega (Oandu, Rebu, Rääsa ja Uniküla kalmistud, Rebu küla lohukivi ning rauasulatuskoht ja asulakoht, Rääsa kultuskivi), siis lähtudes MaaPS II § 33 lg 3 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui kaevandamisluba taotletakse kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse. Keskkonnaamet palub esitada seisukoht Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu kohta 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 16.05.2018. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse maavara kaevandamisloa taotlus Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Korraldus eelnõu Uus-Kiviõli.pdf 2. Luba eelnõu Uus-Kiviõli.pdf 3. Lisa 1. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsendust.pdf 4. Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa taotlus.zip Sama: 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2. Kultuuriministeerium Epp Kuslap 674 4803 [email protected] 2 (2) EELNÕU 16.04.2018 KORRALDUS Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mäeeraldisele I. ASJAOLUD Enefit Kaevandused AS1 (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41533) (edaspidi Enefit) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses (edaspidi Uus-Kiviõli kaevandus) (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 21.01.2005 numbriga 13-4-6/05/821). Kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmine avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2005. 23.03.2011 esitas Enefit korrigeeritud kaevandamisloa taotluse. Korrigeeritud kaevandamisloa taotluse (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 25.03.2011 numbriga 12-9/11/2321) kohaselt taotles Enefit kaevandamisluba järgmistel tingimustel: mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonnas Lüganuse (kuni 27.10.2013 Maidla vald) ja Alutaguse (kuni 23.10.2017 Mäetaguse vald) valdades; mäeeraldise nimetus on Uus-Kiviõli kaevandus; mäeeraldise pindala 6 206,62 ha; taotluse esitamisel ja ka seisuga 30.09.2017 jääb mäeeraldise piiresse 207,766 miljonit tonni põlevkivi aktiivset tarbevaru, mis on kogu ulatuses kaevandatav ning 97 tuhat t põlevkivi passiivset tarbevaru, kaevandamise maksimaalne aastatoodang 4150 tuhat t, loa kehtivuse aeg 25 aastat. Lisaks Enefitile esitasid 20.12.2004 sarnastel tingimustel Uus-Kiviõli kaevandusele kaevandamisloa taotlused Osaühing VKG Kaevandused2 (edaspidi VKG) ja Osaühing Merko Kaevandused3. Taotletavad mäeeraldised kattusid omavahel täielikult. Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud kaevandamisloa taotluse omandas TLA Invest OÜ4 (edaspidi TLA) 26.06.2007 (müügileping esitati Keskkonnaministeeriumile 30.03.2012 ning on registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 02.04.2012 numbriga 12-9/12/2827). 1 Taotleja ärinimi oli kuni 06.08.2008 Põlevkivi Kaevandamise AS (10337962); ettevõte ühines Aktsiaseltsiga Eesti Põlevkivi (10032389, ühendav ühing); vahemikus 15.06.2009 - 30.06.2016 ärinimega Eesti Energia Kaevandused AS; alates 30.06.2016 Enefit Kaevandused AS 2 Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884, kuni 15.01.2008 ärinimega OÜ VKG Aidu Oil, aadress Järveküla tee 14, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30328) poolt esitatud taotlus on registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 nr 13-4-6/04 12263. 3 Osaühing Merko Kaevandused (registrikood 10540989, alates 12.01.2009 ärinimega AS Riverito) taotlus on registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 numbriga 12242. 4 TLA Invest OÜ (registrikood 11397058, endine ärinimi OÜ Lepakaev, aadress Veerenni tn 39, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138). Kõik ülalnimetatud ettevõtted esitasid kaevandamisloa taotlused Keskkonnaministeeriumile kooskõlas kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS5) § 28 lg 1. Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 kirjaga nr 13-3-1/821-5 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (vastu võetud 14.06.2000, redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.01.2003) § 9 ja § 11 lg 1 ja 2 alusel. 28.03.2006 jõustunud MaaPS II § 75 lg 6 alusel peatati enne 28.03.2006 Keskkonnaministeeriumile põlevkivi kaevandamiseks esitatud kaevandamislubade taotluste menetlemine kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni. Keskkonnaministeerium teavitas 28.03.2006 kehtima hakanud seaduse muudatusest Enefiti 07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4462, VKG-d 07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4463 ja Osaühingut Merko Kaevandused 07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4464. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 kinnitati Riigikogus 21.10.2008 (edaspidi arengukava)6. Arengukavas märgiti, et põlevkivi on taastumatu loodusvara, mistõttu tuleb Eesti pikaajalise energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata põlevkivi kaevandamise mahtu kuni 20 mln tonnini aastas. Seda eesmärki saavutava meetmena täiendati MaaPS II põlevkivi aastase kaevandamismäära ja põlevkivi kaevandamislubade eriregulatsiooniga. 23.11.2008 hakkas kehtima MaaPS II muudatus. Alates 23.11.2008 sätestas MaaPS II § 251 põlevkivi aastaseks kaevandamismääraks 20 mln tonni. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on kalendriaastas kõigi lubade alusel maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. MaaPS II muudatuse jõustumise ajaks oli kõikide põlevkivi kaevandamislubadega maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus kokku 25,25 mln tonni. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi kaevandamise lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ (edaspidi käskkiri nr 1319) vähendati kõikide põlevkivi kaevandamislubade alusel kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära kokku 20 mln tonnini, määrates igale põlevkivi kaevandavale ettevõttele kaevandada lubatud maksimaalse aastamäära. Keskkonnaministeerium teavitas oma 03.04.2009 kirjaga nr 13-4-4/8559 VKG-d, Enefiti ja Priit Piilmani, et jätkatakse põlevkivi kaevandamiseks ja uuringuteks esitatud kaevandamisloa taotluste menetlemisega. Kirjas anti ülevaade kirja saatmise hetkel kehtivatest kaevandamislubadest ja esitatud kaevandamisloa taotlustest. Keskkonnaministeerium soovis teada, kas ettevõtted soovivad jätkata kaevandamisloa taotluste menetlemist esitatud kujul või soovitakse seoses seadusemuudatustega oma kaevandamisloa taotlusi muuta või lõpetada menetlus taotluse tagasivõtmisega. 26.06.2007 sõlmisid VKG ja Osaühing Merko Kaevandused ettevõtte müügilepingu. Lepingu alusel andis Osaühing Merko Kaevandused 18.07.2007 ja VKG võttis vastu Osaühingule Merko Kaevandused kuuluva savi, liiva ja põlevkivi kaevandamise ning põlevkivi töötlemisega tegelevale ettevõttele kuulunud kehtivad kaevandamisload. Sellest tulenevalt küsis 5 Kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS I 01.04.2005 kuni 31.12.2016 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS II 01.01.2017 jõustunud maapõueseadus nimetatud tekstis läbivalt MaaPS III 6 Arengukava koos lisadega leitav http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riiklik-arengukava-2008-2015 (kontrollitud 25.10.2017) 2 (28) Keskkonnaministeerium sama kirjaga VKG-lt arvamust ka Osaühing Merko Kaevandused poolt Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa saamiseks esitatud taotluse kohta. Enefit teavitas 17.04.2009 kirjaga nr 635.1-45, et on jätkuvalt huvitatud kaevandamisloa saamisest Uus-Kiviõli kaevanduses (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.04.2009 numbriga 8559). Enefit palus kaevandamisloa taotluse menetlust jätkata MaaPS II § 301 alusel põhjusel, kuna temale antud kaevandamisloaga KMIN-075 määratud varu ammendub aastal 2012, seega vähem kui 5 aasta jooksul. VKG teavitas Keskkonnaministeeriumit oma 04.05.2009 kirjaga nr KAk/77-1, et ei pea esitatud põlevkivi kaevandamislubade taotluste muutmist vajalikuks ning palus jätkata kõikide VKG taotluste menetlemist esitatud kujul ja kohaldamisele kuuluvate õigusnormide alusel (HMS § 5 lg 5 ning MaaPS II § 75 lg 2). Samuti teavitas VKG Keskkonnaministeeriumit, et sai 26.06.2007 VKG ja Osaühing Merko Kaevandused vahel sõlmitud ettevõtte müügilepinguga kõik Osaühingu Merko Kaevandused kehtivad kaevandamisload. Sõlmitud lepinguga ei omandanud VKG Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud kaevandamislubade taotlusi. Seega ei ole VKG-l alust esitada arvamust Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse kohta. MaaPS II § 301 sätestas, et kui kehtiva põlevkivi kaevandamisloaga antud kaevandatavat maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks ning kaevandamisloa omanik taotleb uut kaevandamisluba uue mäeeraldise saamiseks, menetletakse nimetatud taotlust eelisjärjekorras kehtivat kaevandamisluba mitteomavate isikute taotluste suhtes ning et nimetatud juhul ei kohaldata kaevandamisloa andmiseks enampakkumise sätteid (MaaPS II § 32). MaaPS II § 301 lg 2 sätestas, et sama paragrahvi lg 1 märgitud tingimustel antakse põlevkivi kaevandamisluba ainult kaevandaja taotluse esitamise ajal kehtivatele kaevandamislubadele kantud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandada lubatud aastamäära piires. Arvestades MaaPS II § 301 lg 1, § 251, § 31 lg 3 ja § 34 lg 1 p 6 ning asjaolu, et VKG ja TLA ei vastanud MaaPS II § 301 tingimustele, jätkati Enefiti taotluse menetlemisega. Keskkonnaministeerium edastas 17.08.2009 kirjaga nr 13-4-4/09/12183 VKG-le Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa andmisest keeldumise otsuse „Maavara kaevandamise loa andmisest keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le“ eelnõu. VKG esitas 24.08.2009 kirjaga nr Kak/158 1 eelnõu kohta omapoolse seisukoha (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 27.08.2009 numbriga 13-4-4/09/12183-2). VKG ei nõustunud talle kaevandamisloa andmisest keeldumisega, viidates peamiselt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5, mis sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. VKG viitas, et ta esitas kaevandamisloa taotluse 20.12.2004 ning tema taotluse suhtes tuleb kohaldada MaaPS I sätteid ning läbi tuleb viia enampakkumine. Aktsiaseltsi Kobras poolt koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu 2010“ (edaspidi KMH aruanne) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga nr 112/3960-4. Keskkonnaministeeriumi 07.10.2011 käskkirjaga nr 1442 „Maavara kaevandamise loa andmisest keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le ja Riverito AS-ile ning maavara kaevandamise loa andmine Eesti Energia AS-ile Uus-Kiviõli kaevanduses ja 3 (28) Keskkonnaministeeriumi kantsleri 12.05.2005 käskkirja „Enampakkumise korraldamine Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuväljal paikneva põlevkivi kaevandamise loa müümiseks“ kehtetuks tunnistamine“ (edaspidi käskkiri 1442) anti Enefitile kaevandamisluba nr KMIN-117 ning keelduti VKG-le ja TLA-le kaevandamisloa andmisest. VKG esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja 1442 punktide 2, 3, 4 ja 5 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2585). TLA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse sama käskkirja punktide 1, 3, 4 ja 5 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2630). Asjad liideti ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-11-2585. Kohtumenetluse lõpetas Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.02.2017 tehtud otsus asjas 3-3-1-26-16 (edaspidi riigikohtu otsus), mille tulemusena tühistati käskkiri 1442 osas, millega anti Enefitile kaevandamisluba KMIN-117 ja määrati selle tingimused. Riigikohus leidis, et Enefitile uut kaevandamisluba andes on loa andja kohaldanud MaaPS II normi valesti ning andnud kaevandamisloa välja mahus, mida MaaPS II tegelikult ei võimaldanud. Riigikohtu otsusega jäeti käskkiri 1442 jõusse osas, millega jäeti VKG ja TLA kaevandamisloa taotlused rahuldamata. MaaPS III § 130 lg 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses olnud pooleli olevad kaevandamisloa andmise menetlused. Seega muutus 01.01.2017 käesolevas haldusmenetluses kaevandamisloa andja. Vastavalt MaaPS III § 48 on uueks kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet. 22.03.2017 kirjas nr EP-JUH-1.6/119 Keskkonnaametile kinnitas Enefit, et soovib 21.01.2005 esitatud kaevandamisloa taotluse menetlemist (registreeritud Keskkonnaameti dokumendi- haldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3827-3). 21.03.2017 esitas Advokaadibüroo LINKLaw OÜ VKG lepingulise esindajana (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3999) ja TLA lepingulise esindajana (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3993) Keskkonnaametile märgukiri/taotluse. Nimetatud taotluste eesmärgiks oli VKG ja TLA poolt Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks esitatud kaevandamislubade taotluste menetluste uuendamine. Vastavalt HMS § 43 lg 1 lõppeb haldusmenetlus haldusakti teatavaks tegemisega, seega lõppes haldusmenetlus VKG ja TLA kaevandamisloa taotluse osas käskkirja 1442 p-de 1 ja 2 andmisega. Keskkonnaamet ei rahuldanud TLA ja VKG kaevandamisloa taotluste menetluse uuendamise taotlusi. Nendest seisukohtadest teavitati 22.05.2017 TLA-d kirjaga number 12-2/17/3993-3 ja VKG-d kirjaga number 12-2/17/3999-3. Riigikohtu otsuse kohaselt on VKG ja TLA taotluste menetlemine lõppenud ning Enefiti taotlus jätkuvalt menetluses, mistõttu peab Keskkonnaamet menetlust jätkama otsustades kaalutlusõiguse alusel, milliseid menetlusetappe on vajalik korrata. Arvestades, et viga tehti lõppotsuse tegemisel, jätkatakse menetlust otsuse eelnõu avalikustamise etapist. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks on Keskkonnaametil menetluses vaid üks taotlus, ei ole enampakkumise korraldamine lähtuvalt MaaPS III § 54 vajalik. Enefiti poolt 25.03.2011 esitatud korrigeeritud kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 14.03.2017 kiri nr 9-3/17/4606, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.03.2017 4 (28) numbriga 12-2/17/3827). Taotletud põlevkivi varu kogused vastavad riiklikus maavarade registris Uus-Kiviõli kaevanduses arvele võetud põlevkivi kogustele. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 6206,62 ha ning kattub paljude kitsenduste ja looduskaitseliste piirangutega. Keskkonnaregistri andmetel kattub Uus-Kiviõli kaevandus mitmete puurkaevude, maaparandussüsteemide ja nende eesvooludega, elektriõhu- ja maakaabelliinidega, alajaamadega, sideehitistega, geodeetiliste punktidega, keskkonnaseire jaamadega ja kinnismälestistega (mäeeraldisega kattuvad kitsendused on toodud lisas 1). Samuti kattub Uus-Kiviõli kaevandus ka mitmete looduskaitseliste piirangutega. Mäeeraldise alale jääb Oandu parkmetsa kaitseala (KLO1200193). Parkmetsa pindala on 2,9 ha. Oandu parkmetsa näol on tegemist 130 aastase männi-lehise puistuga. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr 64 kehtestatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja“ § 7 lg 3 kohaselt on pargis keelatud maavara kaevandamine. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jääb kaks kaitstavat looduse üksikobjekti: Mehide männid (KLO 4000810) ja Rääsa kadakas (KLO 4000714). Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrusega nr 27 kehtestatud „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja“ (edaspidi üksikobjektide kaitse-eeskiri) § 1 lg 3 kohaselt on üksikobjektide ümber 50 m ulatuses piiranguvöönd, kus üksikobjektide kaitse-eeskirja § 5 p 1 kohaselt on keelatud maavara kaevandamine. II kaitsekategooria liikide elupaikadest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud laanerähni (KLO9114290, KLO9114291, KLO9114293) ja metsise (KLO9120397, Linnassaare) elupaigad. Osaliselt mäeeraldisel paiknevast Linnassaare mängust (id 146378310; endine nimi Arvila 3) on kujunenud piirkonna keskne ja suurim mäng, kus 2011. aasta seire käigus loendati mängus 3 metsise kukke ning 2016. aasta seires 5 kukke. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele. Suureks ohuteguriks hinnatakse muuhulgas kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 20157). Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 on sätestatud liikide soodsa seisundi tagamine, kus lõige 2 ütleb, et II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest ja lõige 4, et piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. LKS § 55 lg 6 keelab kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. III kaitsekategooria liikidest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud väikese- kirjurähni (KLO9121635), suure käopõlle (KLO9301093), kuradi-sõrmkäpa (KLO9301686), kahkjaspunase sõrmkäpa (KLO9308823), vööthuul sõrmkäpa (KLO9308824) ja hariliku käoraamatu (KLO9308825) leiukohad. III kaitsekategooria liigid on kaitse all vastavalt keskkonnaministri 19.05.2004 määrusele nr 51 “III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine”. LKS § 48 lg 3 ütleb, et III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade 7 „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015“ on leitav aadressilt https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf (kontrollitud 21.11.2017) 5 (28) kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkuses ja lõige 4, et piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. LKS § 55 lg 8 keelab III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jääb 7 vääriselupaika: VEP157011 (märgalade kuusikud ja kuuse-segametsad), VEP157042 (märgalade laialehelised metsad), VEP157043 (sanglepikud), VEP157046 (kuusikud ja kuuse-segametsad) ning VEP157079 (kuuse- segametsad). Üldjuhul keelatakse vääriselupaigas metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkke tegemine. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalikku mõjupiirkonda jäävad samuti mitmed looduskaitseliste piirangutega alad. Mäeeraldisest põhja pool asub kaitsealune Maidla mõisa park (KLO1200447). Maidla mõisa pargis on põhiliselt vanad pärnad. Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodus- ja linnualana (EE0070172), jääb vahetult Uus-Kiviõli uuringuväljast lõuna poole. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest läänes asub Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi loodus- ja linnualana (EE0070173). Sirtsi looduskaitseala kirde poolseima lahustüki minimaalne kaugus on ligikaudu 1,3 km, põhiala minimaalne kaugus ligikaudu 2,8 km. Sirtsi looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Sirtsi sood, sellega piirnevaid metsi ja kaitstavaid liike. I kaitsekategooria liikidest elavad Sirtsi looduskaitsealal näiteks lendorav, must-toonekurg ja kaljukotkas. Leidub mitmeid metsise mängupaiku. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest lõunas ligikaudu 5 km kaugusel asub Muraka looduskaitseala (KLO1000536), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodus- ja linnualana (EE0070172). Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti ühe suurema loodusmaastikukompleksi — Muraka soostiku — sealsete soode, loodusmetsade ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Muraka looduskaitseala on elupaigaks mitmetele kaitstavatele loomaliikidele (lendorav, kaljukotkas ja must-toonekurg), samuti kasvab seal I kaitsekategooriasse kuuluv taimeliik, lehitu pisikäpp. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti väärtuslikemate linnualade hulka. Muraka looduskaitseala on oma loodusväärtuste tõttu arvatud üle-euroopalise kaitstavate alade võrgustiku - Natura 2000 alade hulka. Kaitseala pindala on 14058,7 ha. „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni“ artikli 2 lg 1 kohaselt on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Uus-Kiviõli kaevandus ei kattu ühegi Natura 2000 alade nimekirja kantud alaga. Lähemad Natura 2000 alade võrgustikku kuuluvad kaitstavad alad on Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult lõuna poole jääv Muraka linnu- ja loodusala, mis hõlmab Kaasiksoo metsise püsielupaika ning lääne ja edela poole jääv Sirtsi linnu- ja loodusala, mis hõlmab Sirtsi looduskaitseala. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud nõusoleku kaevandamisloa andmiseks 27.12.2010 kirjaga nr 1.10-7/10-01050/002. 6 (28) Enefit esitas 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 Keskkonnaametile muudetud kaevandamisloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2018 numbriga 12-2/17/3827-11, edaspidi muudetud kaevandamisloa taotlus). Muudetud kaevandamisloa taotlusega soovib Enefit määrata kaevandamisloaga lubatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks 6 miljonit tonni ning kaevandamisloa kehtivusajaks 30 aastat. Samuti palus Enefit kaaluda võimalust kaotada kaevandamisloa täiendavatest tingimusest lõhketööde ajaline piirang, kuna see takistaks oluliselt kaevanduse tööd ning ei tagaks kaevanduse projektvõimsuse saavutamist. 2005. aastal esitas Enefit Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse põlevkivi kaevandamise aastamääraga 6 miljonit tonni. Sellisele mahule on tehtud ka Uus-Kiviõli kaevanduse esialgne eskiisprojekt. Lõhkamine toimuks kaks korda päevas ja kasutada saaks sissetöötatud tehnoloogiat. See on optimaalne maht ühepoolse peastrekiga töötava kaevanduse transpordi skeemi tarbeks. Sellises mahus kaevandades oleks kaevanduse tööaeg 25 - 30 aastat. MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. MaaPS III ei piira kaevandamislubadega antud põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäära. Seega võimaldab kehtiv seadus anda luba keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatud Uus-Kiviõli kaevanduse projektvõimsuse ulatuses, tagades seeläbi ka maavaravaru võimalikult kiire ja keskkonnasäästliku väljamise Uus-Kiviõli kaevanduse reaalse käivitamise järel. Keskkonnaamet peab võimalikuks väljastada Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisluba põlevkivi keskmise aastamääraga 6 miljonit tonni, kuna KMH käigus hinnati kaevanduse mõju aastatoodanguga 6 miljonit tonni. Seega vastava muutuse käigus ei muutu KMH järeldused ning Uus-Kiviõli kaevanduses lubatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmisega 6 miljonile tonnile ei kaasne täiendavat keskkonnamõju. Enefit selgitab oma 16.01.2018 kirjas nr EP-TOO-1.01/45, et võrreldes kaevandamisloa taotluse esitamise hetkega on muutunud mitmed olulised asjaolud. Eelkõige on põlevkivi vajadus muutunud oluliselt ebastabiilsemaks elektritootmise vabaturule mineku tõttu. See tähendab, et sõltuvalt elektrituru käitumisest võib osutuda vajalikuks kaevanduse opereerimine projektvõimsusel, kuid ei saa välistada ka vajadust kaevanduse opereerimiseks madalamatel koormustel ebasoodsa konjunktuuri tõttu. Täpselt samasugust mõju avaldab ka kiiresti muutuv nafta hind maailmaturul. Eeltoodust tulenevalt peab Enefit asjakohaseks taotleda loa maksimaalset pikka kehtivuse perioodi, milleks MaaPS III § 60 lg 1 kohaselt on 30 aastat. MaaPS III § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Keskkonnaamet arvestab Enefiti ettepanekut seoses kaevandamisloale lisatava täiendava tingimuse nr 4 osas ning selgitab sellega arvestamist käesoleva korralduse punktis 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine. MaaPS III § 55 lg 2 p 11 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lg 2 p 11 ja HMS § 40 lõike 1, saadab kaevandamisloa andja vastavalt MaaPS II § 28 lg 3 kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse asukoha kohalikele omavalitsustele. 7 (28) Lüganuse Vallavolikogu nõustus/ ei nõustunud XX.XX.XXXX otsusega nr XX kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses. Alutaguse Vallavolikogu nõustus/XX.XX.XXXX otsusega nr XX kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses. MaaPS II § 33 lg 31 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui kaevandamisluba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotlusekohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Keskkonnaminister kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõu XX.XX.XXXX kirjaga nr XX. MaaPS III § 55 lg 2 p 10 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui see on vastuolus riigi huviga. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lg 2 p 10 ja HMS § 40 lõike 1, saadab kaevandamisloa andja MaaPS III § 49 lg 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõu XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis kattub kinnismälestistega (Oandu, Rebu, Rääsa ja Uniküla kalmistud, Rebu küla lohukivi ning rauasulatuskoht ja asulakoht, Rääsa kultuskivi), siis lähtudes MaaPS II § 33 lg 3 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui kaevandamisluba taotletakse kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse. Kultuuriministeerium kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõu XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX. MaaPS III § 49 lg 11 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks vajaduse korral ka teistele asjasse puutuvatele riigiasutustele. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks kaasata menetlusprotsessi teisi riigiasutusi. Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus/ei nõustunud XX.XX.XXXX istungi protokollilise otsusega nr XX kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses. Kooskõlas MaaPS III § 1 lg 3 ja 4, HMS § 40 lg 1, § 48 ning § 49 ja KeÜS § 47 lg 6 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja XX.XX.XXXX ajalehes XXX avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXXXXX Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Konkurentsiametile, Alutaguse Vallavalitsusele, Lüganuse Vallavalitsusele, VKG-le ja TLA-le teada haldusakti eelnõu valmimisest. 8 (28) Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslikud alused Enefit Kaevandused AS esitas 21.01.2005 Keskkonnaministeeriumile taotluse Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks. 21.05.2005 kehtinud MaaPS I § 28 lg 1 kohaselt tuli taotlus kaevandamisloa saamiseks esitada kaevandamisloa andjale, kelleks oli sama paragrahvi lg 4 kohaselt Keskkonnaministeerium. 01.01.2017 jõustunud MaaPS III § 130 lg 3 sätestab, et seaduse jõustumise ajal pooleli olevad Keskkonnaministeeriumi menetlused kaevandamisloa andmiseks viib lõpule Keskkonnaamet. Seega on alates 01.01.2017 käesolevas menetluses loa andjaks Keskkonnaamet. MaaPS III § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-26-16 punktis 27 lahendanud küsimuse sellest, millise MaaPS redaktsiooni alusel tuli kaevandamisloa saamiseks esitatud taotlused lahendada ning asus seisukohale, et kohaldamisele kuulus MaaPS II (riigikohtu otsuse p 27). Seega tulenevalt MaaPS III § 130 lg 2 kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele MaaPS II menetlusõigusnormid ja MaaPS III materiaalõigusnormid. Riigilõivuseaduse § 123 lg 2 sätestab, et maavara kaevandamise loa andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. MaaPS III § 130 lg 2 sätestab, et enne 01.01.2017 esitatud kaevandamisloa taotlustele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme. Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotlus võeti menetlusse 24.01.2005, seega tuleb riigilõivu tasumisel lähtuda MaaPS I § 25 lg 2, mille kohaselt tasutakse riigilõivu kaevandamisloa eest. Seega tuleb Enefitil tasuda Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa saamisel lähtudes riigilõivuseaduse § 123 lg 2 tasuda riigilõiv 500 eurot (saaja nimi: Rahandusministeerium, saaja konto: SEB pank – IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011; Swedbank – IBAN EE93 2200 2210 2377 8606; Danske Bank A/S Eesti filiaal – IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002; Luminor Bank – IBAN EE 701 7000 1700 1577 198, viitenumber: 2900081664). Keskkonnaamet kontrollis Enefiti esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS II, kuni 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 06.05.2005 määrusele nr 36 “Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. MaaPS III § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestada tuleb nii MaaPS II kui ka III erisusi. Vastavalt HMS 9 (28) peatükile 3 on algatatud Enefiti poolt esitatud Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks 24.01.2005 avatud menetlus, millesse on kaasatud kõik asjast huvitatud isikud, kellel on olnud võimalus avaldada oma arvamust ja seisukohti esitatud taotluse ja menetluse käigu kohta. MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. Enefitil on lubatud maksimaalselt ühes kalendriaastas kaevandata põlevkivi 15,01 miljonit tonni. See kogus jääb kehtima ka Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa väljastamisega ning Enefit on kohustatud järgima talle kehtestatud maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogust. MaaPS III § 58 lg 1 kohaselt on kaevandamise maksimaalne aastamäär loa alusel maksimaalselt kaevandada lubatud maavara kogus aastas. Lähtudes Enefiti poolt esitatud muudetud kaevandamisloa taotlusest, määratakse Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa alusel maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi koguseks 6 miljonit tonni. MaaPS III § 60 lg 1 antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks. Enefit taotleb Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandusluba 30 aastaks. MaaPS III § 50 lg 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 39 lg 4 sätestab, et jäätmehoidla käitaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja, peab koostama JäätS §-is 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet. JäätS § 42¹ lg 3 kohaselt esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks, kui lähtuvalt JäätS § 73 lg 2 p 8 või § 75 lg 1 p 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba koos jäätmeloa taotlusega. JäätS § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Enefit esitas kaevandamisloa taotluse osana selgitused jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Enefiti poolt esitatud kaevandamisjäätmekava kinnitatakse koos kaevandamisloa andmisega. Enefit esitas 28.11.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-6 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendatud jäätmeloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.12.2014 numbriga V8-4/13/18729-6). Keskkonnaamet peatas oma 07.01.2016 kirjaga nr 8-5716/27 jäätmeloa menetluse tingimusega, et hiljemalt 31.12.2016 teavitatakse Keskkonnaametit jäätmeloa menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest. 05.12.2016 teatas Enefit kirjaga EP-KES-1.01/570-20 Uus-Kiviõli kaevanduse jäätmeloa taotluse jätkuva peatamise vajadusest seoses Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu menetlusega, mille tõttu kavandatava kaevandamisjäätmehoidlaga seonduv on täpsustamisel. Keskkonnaamet teavitas Enefiti jätkuvast jäätmeloa menetluse peatamisest 22.12.2016 kirjaga nr 8-5/16/27-3 ning palus hiljemalt 29.12.2017 teavitada Keskkonnaametit jäätmeloa menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest. 10 (28) Keskkonnaamet palus Enefitil 19.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/3827-7 esitada ajakohastatud kaevandamisjäätmekava lähtudes KMH aruandest ning kaevandamisloa taotlusest. Enefit esitas 17.11.2017 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-23 parandatud ja täiendatud kaevandamisjäätmekava (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.11.2017 numbriga 12-2/17/3827-9). Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti XX.XX.XXXX korraldusega nr XX. Järgnevalt täidab Keskkonnaamet Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017 kohtuotsuse nr 3-3-1-26-16 p 46 toodud ettekirjutuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017 kohtuotsuse nr 3-3-1-26-16 p 46 selgitab Riigikohus, et Enefiti taotlust uuesti lahendama asudes tuleb Keskkonnaministeeriumil (loa andjal) silmas pidada Euroopa Liidu konkurentsiõigust. Riigikohtu juhisest tulenevalt analüüsib Keskkonnaamet kui loa andja alljärgnevalt MaaPS III § 61 võimalikku vastuolu Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versiooni (edaspidi ELTEL8) art 106 lg 1 koostoimes art-ga 102. Esmalt märgib Keskkonnaamet, et konkurentsiõigus ei ole absoluutne õigus – konkurentsireeglite välja töötamisel ja kohaldamisel arvestatakse sellega, et teatud isikutele teatud põhjustel eri- või ainuõiguse andmine võib teatud eesmärkidest tulenevalt olla põhjendatud ja vajalik. Sellisel juhul konkurentsivabadus täiel määral ei toimi ning piirangud on põhjendatud9. Keskkonnaministri 20.05.2014 määruse nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 13) § 1 sätestab, et Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Määrus nr 13 § 5 lg 2 p 1 kohaselt annab Keskkonnaamet välja seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses keskkonnalube. Keskkonnaamet annab põlevkivi kaevandamislube MaaPS III toodud alustel ja korras. MaaPS III § 61 lg 3 sätestab, et põlevkivi võib kaevandamisloa alusel kaevandada, kui loa omajale on MaaPS III § 61 lg 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäär. Seadusest vahetult tulenevat mahu piirangut tuleb arvestada vaid põlevkivi kaevandamisloa andmisel. 01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja10 leheküljel 4 on märgitud „MaaPS kohaselt ei tohi samal ajal kehtivate kaevandamislubade alusel kaevandatava maavaravaru kogus ületada aastas 20 mln tonni. Seadus näeb ette eraldi menetluse, millega saavutati 20 mln tonni piiri kehtestamisega kõigi kehtivate lubade kaevandamismahu vähendamine. Uute põlevkivi kaevandamislubade taotluste menetlemisel on eelisõigus senistel loa omajatel, kuid muid piiranguid (mäeeraldise valiku suunamisel, maa kasutamise õiguse määramisel jne) ei ole põlevkivi kaevandamisele seadusega sisuliselt kehtestatud. 8 Leitav aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016ME/TXT&from=ET 9 T.Oppermann, Euroopa õigus, lk 355 10 MaaPS III seletuskiri leitav aadressilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721- 822c-1ffd61c20ceb/Maap%C3%B5ueseadus (kontrollitud 06.12.2017) 11 (28) 01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja kohaselt ei muudetud kuni 31.12.2016 kehtinud seaduses olnud põhimõtteid, seega ei muutunud ka konkurentsiõigust puudutavad põhimõtted võrreldes varem kehtinud maapõueseadusega. Uus maapõueseadus läbis enne vastuvõtmist õigusliku ekspertiisi, seaduse väljatöötamisse oli kaasatud erinevad huvigrupid ning seaduse väljatöötamise käigus ei leitud selles olevat vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Seaduse välja töötamise menetlusse oli kaasatud ka Konkurentsiamet, kes samuti ei leidnud selles vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Seaduse eelnõu kooskõlastati keskkonnaseadustiku kodifitseerimiskomisjoni liikmetega, kelle hulgas oli liikmeid ministeeriumidest (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium), Õiguskantsleri Kantseleist, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, omavalitsusliitudest (ELL, EMOVL) ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojast (maapõueseaduse seletuskiri lk 105). Seega puudub Keskkonnaametil alus kahelda selles, et kehtiv maapõueseadus on kooskõlas kehtiva õigusega sh ka kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. 21.10.2008 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015“. Arengukava kohaselt on põlevkivivaru piisav nii tänase kui ka lähiajal kasvava energiavajaduse rahuldamiseks, kuid põlevkivi on taastumatu loodusvaru, mistõttu tuleb Eesti pikaajalise energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata põlevkivi kaevandamise mahtu 20 mln tonnini aastas ja rakendada meetmeid põlevkivi osakaalu jätkuvaks vähendamiseks Eesti energiabilansis. Seega võeti arengukavas eesmärgiks saavutada põlevkivi kaevandamine väiksemas mahus, kui seda oli 2005. aastal, vähendada seejuures kehtivate kaevandamislubade mahtu ning sätestada selle saavutamiseks vajalikud õigusmuudatused. Nimetatud meede saavutati Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi kaevandamise lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ andmisega. Kuivõrd kaevandajad seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei saavutanud kokkulepet kaevandamismahtude vähendamises osas, vähendati käskkirjaga nr 1319, silmas pidades võrdse kohtlemise printsiipi, kaevandamise mahte proportsionaalselt. Seega ei muutunud käskkirja nr 1319 kehtestamise järgselt põlevkivi kaevandamisega seotud kaubaturgudel valitsenud olukord. 16.03.2016 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“11, ka nimetatud arengukava ei muuda kujunenud olukorda. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln tonni mitmeaastase keskmise kogusena. Põlevkivi kaevandamise aastamäär põhineb arengukava kohta koostatud KSH aruandel „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“12, mille järgi Ida- Virumaa keskkonnaseisund on küll paranemas, kuid aruandes tehtud ettepaneku kohaselt ei oleks riigi kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmine lähemal ajal otstarbekas, sest 20 mln tonni kaevandamiskoguse juures on põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju praeguse seisundiga võrreldes vähemalt neutraalne. Kaevandamise 20 mln tonnise aastamäära ületamisel tehnoloogiat muutmata on tõenäoline, et suurenevad probleemid välisõhu ja vee kvaliteedi ning jäätmete ladestamisega. Seejuures põlevkivivaru kättesaadavus võrreldes põlevkivi kasutavate tehaste tööeaga ei ole pikemas perspektiivis kindel. 11 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ leitav aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/318032016002 (kontrollitud 06.12.2017) 12 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“ leitav aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_ksh_ja_lisa_1.pdf (kontrollitud 06.12.2017) 12 (28) MaaPS III § 61 lg 3 tulenevalt on Eesti Vabariigis põlevkivi kaevandamise õigus vaid isikutel, kellele on määratud käskkirjaga nr 1319 põlevkivi kaevandamise aastamäär. Riigikohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (p 13) ja 3-3-1-26-16 (p 25) leidnud, et KKM13 toimis põlevkivi aastase kaevandamismäära jagamisel käskkirjaga nr 1319 õiguspäraselt ja et käskkirjas mõistena sisse toodud „kaevandada lubatud aastamäära“ sätestamine oli õiguspärane MaaPS II § 42 lg 3 teises lauses toodust tulenevalt. Riigikohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (p 15) ja nr 3-3-1-26-16 (p 38) otseselt selgitanud, et käskkirja nr 1319 toime ei ole ammendunud, igale kaevandajale määratud kaevandada lubatud aastamäär kehtib ja on kantud kõigile kehtivatele kaevandamislubadele. Riigikohus rõhutab, et seetõttu seob käskkirjaga nr 1319 määratud kaevandada lubatud aastamäär KKM-i uute kaevandamislubade maksimaalsete aastamäärade üle otsustamisel. Riigikohus selgitab, et lisaks vaidlusalase käskkirja andmise ajal kehtinud „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ seatud sihile vähendada põlevkivi aastast kaevandamismahtu pikaajalises perspektiivis 15 miljoni tonnini aastas, tuleneb ka MaaPS II § 34 lg 1 p-st 6 selgelt eesmärk tagada, et lubadele kantud maavara kaevandamise lubatud maksimaalsed aastamäärad ei ületaks kogusummas § 251 ettenähtud määra. Riigikohus leiab ka, et uue kaevandamisloa andmine selliselt, et see jätab isiku kaevandamislubadele kantud kaevandamise lubatud maksimaalsete aastamäärade summa endiselt oluliselt suuremaks tema kaevandada lubatud aastamäärast soodustaks keskkonna arvelt majanduslikult soodsamalt kaevandatavate maavaravarude kaevandamist ja oleks seega vastuolus nii MaaPS II § 1 kui § 34 lg 1 p-des 7 ja 12 tooduga. Võttes arvesse, et põlevkivi kui taastumatu maavara puhul on tegemist piiratud riigile kuuluva ressursiga oli nimetatud piirangu kehtestamine vajalik ja põhjendatud ning tuleb aktsepteerida olukorda, kus konkurentsivabadus täiel määral ei toimi. Lisaks konkurentsiõigusele tuleb riigil kaevandamisloa andmisel arvestada ka muid olulisi asjaolusid sh nt energiajulgeolek ja riikliku varustuskindluse tagatus. Konkurentsile vaba juurdepääsu piirav säte ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, olukorras, kus sätte alusel konkurentsi piiramine on põhjendatud. Antud juhul tulenes konkurentsi piirangu sätestamise tarvidus riigi poolsest vajadusest reguleerida piiratud ressursiga kaubaturgu. Sellest tulenevalt ei ole Keskkonnaameti hinnangul MaaPS III § 61 vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja loa andjal puudub selle sätte kohaldamata jätmiseks õiguslik alus. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega on käesoleval juhul haldusakti üheks õiguspärasuse eelduseks selle andmine kehtiva maapõueseaduse alusel. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 võimalikku rikkumist käesolevas haldusmenetluses. Keskkonnaamet on seisukohal, et ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega on tegemist neil juhtudel, kui avalik ettevõtja saab võrreldes erakapitalil põhineva ettevõtjaga, mingi olulise just temale antud turueelise Euroopa Liidu siseturul. 13 Keskkonnaministeerium 13 (28) Sellest tulenevalt ei ole ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega tegemist olukorras, kus vastav riigi poolt kehtestatud meede ( MaaPS III § 61 ja käesoleval juhul käskkiri nr 1319) omab kõikide vastaval kaubaturul tegutseda soovivatele ettevõtjatele sarnast mõju. Ehk teisisõnu ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega ei ole tegemist juhul, kui avalik ettevõtja, antud juhul Enefit, mingit eelist ei saa või kui vastav riigi poolt kehtestatud meede omab kõikide vastaval kaubaturul tegutsevate ettevõtjate jaoks sarnast mõju, nt annab neile teatava eelise teiste ettevõtjate ees, kes soovivad vastavale kaubaturule siseneda (käesoleval juhul on nn eelisolukorras kõik käskkirjas nr 1319 märgitud ettevõtted kellele on nimetatud käskkirjaga määratud põlevkivi kaevandamise aastamäär). Keskkonnaamet märgib, et maapõueseadus ei võimalda ühtegi konkreetset loa taotlejat teisele eelistada ning kohtleb kõiki võrdselt, seega ei ole täidetud ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumiseks vajalik eeldus, mille tarvis oleks Eesti Vabariik, kui Euroopa Liidu liikmesriik, pidanud MaaPS III §-ga 61 looma ühele ettevõttele turueelise Euroopa Liidu siseturul. Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta Enefiti põlevkivi kaevandamisega seotud tegevus liikmesriikide vahelist kaubandust ning sellest tulenevalt ei ole kohaldatav ka ELTL art 102. Seda seisukohta toetab ka Konkurentsiameti poolt Riigikohtule antud seisukoht haldusasjas 3-3-1-26-16. Riigikohtule haldusasjas 3-3-1-26-16 esitatud seisukohas on Konkurentsiamet öelnud, et „ELTL art 102 on kohaldatav vaid juhul, kui ettevõtjal on turgu valitsev seisund EL- i siseturul või selle olulisel osal ning tema tegevus võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Kohtud ei ole praeguses asjas välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik võtta seisukoht, kas need tingimused on täidetud. Konkurentsiamet on oma praktikas piiritlenud põlevkivi sektoris kaubaturu kitsalt Eesti territooriumi ühe osana (nt 19.10.2015 teates Kirde-Eestis paiknevad põlevkivi kaevandamise alad). Vastavalt komisjoni teatisele kaubandusmõju mõiste kohta (ELT C 101, 27.04.2004) tuleks juhul, kui ettevõtja turgu valitsev seisund hõlmab liikmesriigi osa, mis on ühise turu seisukohalt olulise kaaluga, ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine raskendab teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjatel pääsu turule, kus ettevõtja omab turgu valitsevat seisundit, selline käitumine üldiselt lugeda märgatavat kaubandusmõju tekitavaks. Asjas ei ole teavet selle kohta, et potentsiaalsete konkureerivate ettevõtjate olemasolu oleks mõistlikult ette nähtav ning teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjad oleksid reaalselt huvitatud võimalusest hakata põlevkivi kaevandama ja tarnima või kasutama seda tootmises“. Riigikohtu otsuses 3-3-1-26-16 p 19 on toodud, et Keskkonnaministeeriumi seisukoha kohaselt ei muutunud käskkirja nr 1319 kehtestamisega turul valitsenud olukord. Samuti asus Keskkonnaministeerium seisukohale, et ELTL art-t 102 ei ole rikutud. Keskkonnaministeerium märkis ka, et Enefit ei ole turgu valitsev ettevõte kuna ei saa rääkida ühtsest põlevkivi tootmise ja hulgimüügi kaubaturust. Enefit müüb põlevkivi ka teistele soovijatele, mitte ei kasuta seda vaid ise. Takistatud ei ole ka konkureerivate tootjate tegevust – Eestis pole keegi avaldanud soovi sarnaseid põlevkivil töötavaid elektrijaamu rajada. Riigikohtu otsuses 3-3-1-26-16 p 18 on Enefit asunud seisukohale, et ELTL art 106 lg 1 koosmõjus art-ga 102 tingimused ei ole täidetud: „Peale Enefiti on ka teistele ettevõtetel põlevkivi kaevandamise lubasid väljastatud ning neid väljastatakse ka edaspidi. Enefitile väljastatud kaevandamisload moodustavad kõigist lubadest väiksema osa kui asjas C-553/12 P ning erinevalt viidatud asjast on Eestis kaevandamise maht piiratud. Kui asjas C-553/12 P kõne all olnud äriühing kasutas kogu enda kaevandatud ligniidi ise ära elektrienergia tootmiseks, siis Enefit on kogu aeg müünud olulise osa põlevkivist kontserni mittekuuluvatele ettevõtetele. 14 (28) Uute põlevkivil põhinevate jaamade ehitust ei ole Eestis takistatud. Oluline on märkida, et elektrienergia tarnekindluse tagamiseks vajalikku põlevkivi tuleb Eestis käsitada prioriteetsena. Elektritootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei ole Eesti Energia AS-i kontserni ettevõtetel turgu valitsevat seisundit. Põlevkiviõli turul on suurim tootja Eestis VKG. Lisaks tuleb eristada kahte sorti põlevkivi: energeetilist ja kontsentraati, mis kuuluvad erinevatele kaubaturgudele. VKG tehased vajavad kontsentraati ning ei tööta energeetilise põlevkiviga. Kontsentraadi tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei oma Enefit valitsevat seisundit“. Kokkuvõtvalt märgib Keskkonnaamet, et Enefitile kaevandusloa andmisel ei ole täidetud ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumise esinemiseks kaks peamist kriteeriumi, milleks on riigi poolt konkreetsele ettevõtjale suunatud turueelise loomine ning selle ettevõtja võimalus seeläbi mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Lisaks eelnevale on riigi poolt seatud konkurentsipiirang käskkirja nr 1319 näol vajalik arengukavas toodud eesmärkide täitmiseks ega ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Ülaltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Enefitile kaevandamisloa andmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba tegevuseks, mis toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vastavalt KMH algatamise ajal kehtinudkeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 28 kohaselt on allmaakaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 Uus-Kiviõli kaevanduses Enefiti taotluse osas KMH kirjaga nr 13-3-1/821-5. Sama kirjaga teavitas Keskkonnaministeerium Enefiti, et võttes arvesse asjaolu, et nimetatud alale on esitatud veel kaks kaevandamisloa taotlust, peab Keskkonnaministeerium otstarbekaks jätkata KMH-d pärast enampakkumise tulemuste selgumist. 27.03.2009 kinnitas Enefit kirjaga nr 635.1-949 oma soovi jätkata 2005. aastal esitatud kaevandamisloa taotluse menetlemist Uus-Kiviõli kaevanduses, mille peale Keskkonnaministeerium teatas KMH algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.08.2009. Aktsiaseltsi Kobras koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu 2010“ kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga nr 112/3960-4. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi poolt tingimusel, et Uus- Kiviõli kaevanduse rajamisel tuleb rakendada alternatiivi IIa(+). Alternatiiv IIa(+) tähendab, et Uus-Kiviõli uuringuväljale uut tööstusterritooriumi ei rajata (jääb ainult nn tööala, ilma rikastusvabrikuta). Põlevkivi väljatakse kaldšahti abil ning transporditakse lintkonveieriga Aidu karjääri rikastusvabrikusse, kus teostatakse rikastamine ja kaubakivi laadimine. Tööliste olmeks ja tehnika hoolduseks kasutatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumi. Teine kaldšaht rajatakse Oandu piirkonda ja vajadusel kolmas Rääsa piirkonda. Vastavalt KMH protsessis valituks osutunud alternatiivile IIa(+) tulevad ajutised aherainepuistangud tööalale ning sealt ladustatakse aheraine Uus-Kiviõli kaevanduse 15 (28) kaevandatud alale (nn maa-alune puistang, mis ei tähenda tagasitäitmist lae püsivuse säilitamiseks) ning lisaks planeeritakse aherainet kasutada Aidu karjääri kujundamiseks. Oluline on märkida, et kui aheraine paigutatakse maa-alla, mis ei ole vaadeldav kui tagasitäide, siis on tegemist jäätmete kõrvaldamisega, ehk aheraine maa-alla ladestamisega, mis eeldab JäätS § 73 lg 2 p 1 kohast jäätmeluba. Samuti eeldab jäätmeluba ka aheraine kasutamine Aidu karjääri kujundamisel vastavalt JäätS § 73 lg 2 p 2. KMH käigus selgus, et kaevandamisega kaasnevad mõjud keskkonnale ja inimeste heaolule ei ole sedavõrd ohtlikud, et kaevandamisest peaks loobuma. Kavandatavast tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks rakendavate meetmete kasutuselevõtt ei tingi ebamõistlikke kulutusi. Leevendamist vajavad keskkonnahäiringud on põhjaveetaseme alandamine, pinnavee süsteemi muutumine ning vajumid. Maidla Vallavolikogu 17.11.2011 otsusega nr 196 algatati Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneering ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringu kohaselt rajatakse Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse tööstuskompleks osaliselt korrastatud Aidu karjääri territooriumile. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ajaks on varasemalt juba Aidu rikastusvabrik ja selle teenindavad hooned lammutatud, rajatakse alale uus kompleks, kuhu kuuluvad kontor, kolm garaaži, laohoone, katlamaja, rikastusvabrik kõrgusega kuni 30 meetrit, puurkaev-pumpla, purustuskompleks, laadimiskompleks, aherainepunker-killustikukompleks, lattulaadimis- ja tagastuskompleks, tankla, reoveepuhasti ja sademeveepuhasti ning põlevkiviladu. Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaale rajatakse tööstusala, kuhu on planeeritud detailplaneeringu järgi konveieri kallakšahti hoone, abikallakšahti hoone, alajaam, kaevise jagamissõlm, ümberlaadimissõlm, settebassein, kaevise ladu ja kaks tuulutusšurfi. Kaevise transport Uus-Kiviõli tööstusalalt Aidu tööstuskompleksi hakkab toimuma kasutades lintkonveierit, mille pikkuseks kujuneb ligikaudu 5,5 kilomeetrit. Keskkonnaamet on oma 09.10.2014 kirjaga nr V 6-8/14/20811-2 heaks kiitnud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu KSH aruande. Võttes arvesse koostatud KSH aruannet ning planeeritavat lahendust, saab kaevandamisloa andmisel Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamiseks tugineda 2010. aastal koosatud KMH aruandele ja selle järeldustele. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev suurim mõju on olemasolevale veerežiimile. KMH heaks kiitmisest alates on muutunud planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse ümbritsevate alade veekasutus ning on oluline, et kaevandamistegevuse keskkonnamõju seire planeerimisel nendega arvestataks. Aidu põlevkivikarjäär on suletud ning mäeeraldiselt on lõpetatud põhjavee pumpamine. Põhjavee tase on saavutanud korrastamisprojekti järgse taseme. Avatud on Ojamaa kaevandus (kaevandamisluba KMIN-055, kehtiv kuni 27.09.2029, kaevandaja Osaühing VKG Kaevandused) ning see on saavutanud oma projektvõimsuse. Lisaks on aktiivses menetluses ka 16 (28) Sonda ja Sonda II kaevanduste kaevandamisloa taotlused ning vastavate taotluste kohta on valmimas KMH aruanne (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1426, esitatud Keskkonnaametile heaks kiitmiseks 04.09.2017). Sonda ja Sonda II põlevkivikaevanduste rajamise ja töötamisega kaasneva KMH aruandes on analüüsitud ka planeeritavate Uus-Kiviõli, Sonda ja Sonda II kaevanduste koosmõju. Enefit on selgitanud oma 25.08.2017 saadetud kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.08.2017 numbriga 12-2/17/3827-5), et Aidu karjäär ja Ojamaa kaevandus on planeeritavast Uus-Kiviõli kaevandusest eraldatud Ojamaa ürgoruga. Ürgorg defineerib kaeveväljade piiri, kuivõrd oru piires on põlevkivi kihid ära erodeeritud ning asendatud sekundaarsete kvaternaarisetetega. Kuna Ojamaa ürgorg on täidetud nõlvadel savikate setetega, siis toimib see ühest küljest lokaalse veejuhina (piki orgu), teisalt jällegi lokaalse veepidemena (ristiorgu). Seega ekraniseerib Ojamaa ürgorg suuresti alanduslehtri leviku Ojamaalt Uus-Kiviõli suunas ja vastupidi hoides mõju suuresti kumuleerimata. Kirjeldatud asjaolu paistab välja nii põhjavee seire tulemustest kui ka olemasolevatest hüdrogeoloogilistest mudelitest. Kaevandamisloa andmisel on arvestatud KMH tulemustega ning Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjas nr 11-2/3960-4 (KMH aruande heakskiitmine) määratud nõudega eelistada alternatiivi IIa(+). Pärast KMH-d on Uus-Kiviõli kaevanduse ala käsitletud järgnevates uuringutes: 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 14/1242 "Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele", Tallinn 2014 (tööga võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn). OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 14/1242 raames teostatud uuringute käigus hinnati planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse mõju lähtuvalt hüdrogeoloogilisest aspektist Muraka rabale, Kaasiksoole ja Sirtsi soole ning taotletava kaevanduse lähipiirkonna muudele liigniisketele elupaikadele. Jõuti järeldusele, et Uus-Kiviõli kaevanduse avamine ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju uuritud aladele, kui kaevandamisel rakendatakse ennetavaid meetmeid alade hüdrogeoloogilise režiimi säilitamiseks (töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.1 lk 13, töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.2 lk 12). Samuti uuriti Purtse jõe olukorda ja prognoositi, kuidas mõjutab kaevandusest pumbatav vesi jõe olukorda. Uuringu käigus leiti, et negatiivset mõju Purtse jõele on võimalik vältida kaevandusele sobivate settetiikidega (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.1.3 lk 16) ning hinnanguliselt on Purtse jõgi võimeline läbi laskma Uus-Kiviõli kaevandusest lõppfaasis prognoositud väljapumbatavaid veekoguseid (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.4 lk 15). Lisaks viidi läbi ka Purtse jõe vee-elustiku uuringud (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.1, täiendav uuring koostatud Ökokonsult OÜ poolt). OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud uuringu raames koostati Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumil Ojamaa jõe suunas pinnavee ärajuhtimisskeem ning anti soovitused, kuidas viia läbi põhjavee seisundi hindamine pärast Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemist võttes aluseks Osaühing Eesti Geoloogiakeskus poolt koostatud prognoosmudel (töö 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.3). 17 (28) Uuringu ühe osana uuriti Savala ürgoru mõju Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste ning Aidu karjääri koosmõjule. Sellest selgus, et tulenevalt oma geoloogilisest ehitusest töötab Savala ürgorg veepidemena planeeritava Uus-Kiviõli ning Ojamaa kaevanduse ja Aidu karjääri vahel (töö nr 14/1242 OSA 1.5 lk 6). 2. Ramboll Eesti ASi projektis nr 2014-0041 "Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur" jõuti seisukohale, et Uus-Kiviõli kaevandus ei põhjusta olulist negatiivset mõju selle alaga kattuvatele looduskaitsealadele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja kaitsealustele liikidele. Aruandes on välja toodud, et nõrk negatiivne mõju metsisele võib häiringute kaudu esineda, kuid seda on võimalik minimeerida seades loale vastavad tingimused (uuringuga võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn), peatükk 6.2. Uus-Kiviõli kaevanduse mõjud kaitstavatele loodusobjektidele, lk 34). 2.3. Kaalutlused kaevandamisloa andmisel Kaevandamisloa andmise menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse kaevandamisloa taotluse puhul esineb MaaPS III § 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Kaevandamisluba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. MaaPS III § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Kaevandamisloa andmisest keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning taotleja nimi ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.10.2017). MaaPS III § 55 lg 2 p 4 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui 90 päeva jooksul kaevandamisloa taotluse esitamisest ei ole selle loa taotlejale määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa. MaaPS III § 61 lg 3 kohaselt võib põlevkivi kaevandamisloa alusel kaevandada ainult siis, kui loa omajale on MaaPS III § 61 lg 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa. MaaPS III § 133 kohaselt loetakse MaaPS III § 61 lg 1 nimetatud käskkirjaks MaaPS II § 42 lg 3 alusel kehtinud kaevandamislubadele kantud maksimaalse aastamäära proportsionaalseks vähendamiseks kehtestatud käskkirja nr 1319. Enefitile on käskkirjaga nr 1319 määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks 15,01 miljonit tonni. Seega võib Enefit kaevandamisloa alusel põlevkivi kaevandada. MaaPS III § 61 lg 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ei muudeta kaevandamisloa muutmise või kehtivuse lõppemise, samuti ka uue kaevandamisloa andmise tõttu. Seega Enefiti põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks jääb ka antud luba andes 15,01 miljonit tonni. 18 (28) MaaPS III § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi ja selle elluviimise strateegiad põlevkivi osas on määratletud põlevkivi arengukavades. Põlevkivi arengukavas 2008–2015 toodi välja, et riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega. Riigi huvi elluviimiseks oli esitatud kolm strateegilist eesmärki. 1. Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. 2. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine. 3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine. Lisaks toodi 2008–2015 arengukavas välja, et lähtuvalt varu kvaliteedist ning tehnoloogilistest, keskkonnakaitselistest ja sotsiaalsetest tingimustest on uute kaevanduste väljaehitamiseks sobivamad Uus-Kiviõli ja Puhatu kaeve- või uuringuväljad. Arengukava “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030” kohaselt seisneb riigi huvi põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Riigi huvi elluviimisel tuleb arvestada keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku, sotsiaalseid ja demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ning riske. Strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu määramatusega ja tehnoloogia konkurentsivõimelisemaks arendamisega. Strateegiliste valikute üle otsustamisel tuleb käsitleda: 1. nii aastani 2030 kavandatavaid majanduslikke ja energeetilise julgeolekuga seotud taotlusi kui ka sellest pikemaajalisi eesmärke ja riske (jätkusuutlik energeetika Eestis, Virumaa areng); 2. põlevkivi kasutamist nii Eesti sisemajanduse tarbeks kui ka võimaluse korral toodete ekspordiks ning selle kaudu Eesti maksebilansi tasakaalustamisele kaasaaitamiseks; 3. nii põlevkivi kaevandamis- kui ka töötlemistehnoloogia arendamise võimalusi ja ressursikasutuse efektiivsuse ning lisandväärtuse suurendamist; 4. vajadust orienteeruda rangemate keskkonnanõuete järgi, tagades samal ajal põlevkivisektorile normaalsed tingimused tööks ja arenguks. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine KMH käigus selgitati välja keskkonnamõjud, mis eeldatavasti kaasnevad kaevandamisega Uus- Kiviõli kaevanduses. Järgnevalt on välja toodud KMH aruandes käsitletud võimalikud leevendusmeetmed. Kaevandamisest tulenevat mõju pinnaveele saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes, mis tähendab topelt setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse vähendamiseks; 2. Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge betoneeritud kanaliks; 19 (28) 3. Kaasiksoos hakata seirama rabavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel; 4. Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete rakendamist. Kaevandamisest tulenevat mõju põhjaveele saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett; 2. Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui põhjaveetaset alandama hakatakse; 3. Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel – mõju leevendamiseks Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida. Kaevandamisest tulenevat mõju maapinnale saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Vajalike teede ja raudteede ehitamiseks võimalikult palju kasutada olemasolevaid (neid rekonstrueerides); 2. Kaevanduse sulgemise järel tuleb tööstusterritooriumi alal looduslikku pinnast võimalikult palju taastada; 3. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Kaevandamisest tulenevat mõju maastikule saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Visuaalse häiringu leevendamiseks on eelistatud tööstusterritooriumi asukoht Aidu karjääris; 2. Tööstusterritooriumil rajada madalhoonestus (maksimaalselt 3 korruselised); 3. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets; 4. Aheraine ladestada valdavalt kaevanduses maa all ja Aidu territooriumi kujundamisel; 5. Kommunikatsioonid (elektrivarustus, side jne) viia valdavalt maa alla, samuti kaevanduse toimimiseks vajalikud rajatised (tuulutusventilaatorid, pumbajaamad, veesetitid) viia maa alla; 6. Sulgemisprojektis tuleb ette näha meetmed ala korrastamiseks ja muuta tehisrajatised ohutuks. Kaevandamisest tulenevat mõju taimestikule ja loomastikule saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets; 2. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni (metsise mängu- ja pesitsusaeg). Kaevandamisest tulenevat mõju kaitstavatele aladele saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Muraka linnu- ja loodusala veekadu tuleb kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel; 2. Arendaja peab projektiga tagama, et kaitstavad alad ei saaks mõjutatud. Selleks on näiteks eelnevalt vaja rajada seirevõrk ja võtta kasutusele abinõud mõjude vähendamiseks (sektsioneerimine). Kaevandamisest tulenevat mõju Natura 2000 aladele saab leevendada järgmiste meetmetega: 20 (28) 1. Lõhkamisest tingitud negatiivsete mõjude leevendusabinõudeks tuleb maavara kaevandamisel ehitiste läheduses ja asustatud piirkondades valida minimaalsed lõhkelaengud, vältimaks vibratsioonist tulenevaid mõjusid ehitistele ja asustusele. 2. Lõhketööd tuleb teostada vastavalt projektile ja kooskõlastada vallaga. 3. Kaevandusviiside valikul on eelistatud kaevandusviis, mille puhul on tagatud lõhatavate kivimite kuivendamine enne lõhkamistöid (st kaevandamist alt üles). 4. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni (metsise mängu- ja pesitsusaeg). Kaevandamisest tulenevat mõju õhusaastele saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Kaevandusõõnte tuulutusšurfid (tuulutusventilaatorid) tuleb paigutada nii, et nende mõjupiirkonnas puuduks pidev inimasustus. Tuulutussurfide mõju minimeerimiseks on kaevanduse sektsioneerimine. Kaevandamisest tulenevat müra saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Kaevanduse tööstusala paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri naabrusesse, inimasustusest võimalikult kaugele; 2. Kaevise vedu ja rikastamine Aidu tööstuskompleksis, kaubapõlevkivi laadimine ja ladustamine Aidu kompleksis; 3. Eelistatud on kaevise konveiertransport; 4. Müra vähendamiseks maapinnal tuleks kõik tuulutuseks mõeldud ventilaatorid paigutada maa alla. Šurfid paigutatakse peastrekkide (peatee) lähedusse. Kui tuulutuse seisukohalt sobival kohal maapinnal asub asula või talu ja on ette näha, et müra ületab lubatud taseme, tuleb paigutada šurfid antud objektidest kaugemale. Tuulutusšurfide arvu minimeerimiseks on kaevanduse sektsioneerimine; 5. Müra mõju vähendamiseks rajada vajalikesse kohtadesse (kindlasti seal kus müratase ületab norme) müratõkked; 6. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei häiriks (või võimalikult vähe) elanikke, vajadusel kasutada müratõkkeks kõrghaljastust või müratõkkeseinu; 7. Pumbajaama paigutamine maa-alla; 8. Lõhketööde ajakava kooskõlastada vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja lõhkamine peaks arvestama vallaelanike öörahu. Kaevandamisjäätmetest tulenevat mõju saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Aherainet saab kasutada Aidu karjääri kujundamiseks ja aheraine ladustamist maa-alustesse puistangutesse, mis vähendab maapealsete aheraine puistangute suurust. Energiakasutust saab optimeerida järgmiste meetmetega: 1. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei häiriks (või võimalikult vähe) elanikke. Teede trassid kavandada planeeringuga ja koostada selle keskkonnamõju strateegiline hindamine; 2. Elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse ja korrastatakse teid; 3. Liiklusest suureneva müra vähendamiseks rajada vajadusel kõrghaljastus või müratõkkeseinad. Kaevandamisest tulenevat mõju maakasutusele saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Kaevanduse tööala (ilma rikastusvabrikuta) paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri naabrusesse. Rikastusvabrik ja sellega kaasnevad ehitised vanasse Aidu karjääri; 21 (28) 2. Kinni tuleb pidada tervikute suurusest (mitte teha väiksemaid) ja kaevanduse projektist; 3. Kompensatsioonimehhanismide välja töötamine ja rakendamine. Kaevandamisest tulenevat sotsiaalmajanduslikku mõju saab leevendada järgmiste meetmetega: 1. Puhta joogivee tagamiseks rajatakse Enefiti poolt talude veevarustus (trassid) enne põhjavee alanduslehtri levikut; 2. Enefit pakub kompensatsiooni müraallikast 1000 m häirepiirkonda jäävatele elanikele, summas lepitakse kokku; 3. Müra mõju vähendamiseks on võimalus ka majade mürakindlamaks muutmine, samuti kõrghaljastuse või tehisbarjääride rajamine; 4. Rajatiste seisund tuleb fikseerida enne mäetööde algust. Tekitatud kahjud kompenseeritakse; 5. Valla elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse Enefiti poolt vajadusel uusi teid ja teelõike. Valla sotsiaalmajandusliku arengu soodustamiseks (kompenseerijaks Enefit): 1. Korrastatakse ja hooldatakse kasutatavaid vallateid. Valla elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse vajadusel uusi teid; 2. Hoitakse korras jõed, kuhu suunatakse kaevandusvesi; 3. Osalemine Aidu karjääri sulgemisjärgse territooriumi taaskasutuse arendamisel; 4. Valla objektidele võimalused liituda kaevanduse rajatiste kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, elekter, soojus, prügivedu jne); 5. Kaevanduse sulgemisel hoonete-rajatiste üleandmine valla kasutusse; 6. Toetusstipendiumid valla elanike õppima asumisel mäenduse erialadele; 7. Töövõimalus kaevanduses või selle tugiüksustes vallaelanikele; 8. Võimalik valla elanikkonna suurenemine kaevanduse töötajate arvelt; 9. Kaevanduse avamisega ei takistata valla arengut ja maaomanike kavandatavaid ehitus- ja muid tegevusi. Osaühing Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud töös “Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“14 on välja toodud, et seirega (muutuste prognoosimiseks) on vaja alustada 2-3 aastat enne Uus-Kiviõli kaevanduse rajamist: Kaasiksoos seirata rabavett ning vaatluspuurkaevude rühmas katastri numbriga 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett (pt 6.2. Hüdrogeoloogiline prognoos perspektiivsele Uus-Kiviõli kaevandusele, lk 34). Taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse piires ja veealanduse mõjupiirkonnas on vajalik teha pidevat põhja- ja pinnavee seiret. Tuleb rajada kaks vaatluskaevuprofiili Aidu karjääri ja Kiviõli kaevanduse poolt. Soovitatav on puhastada ummistunud vaatluspuurkaevud katastri numbriga 3735 (545) ja 3734 (544) ning taastada neis vaatlused. Organiseerida vaatlused puurkaevudel katastri number 5866, 13480 ja 19667. Vaatluspuurkaevudes, kus seni on tehtud juhuslikke mõõtmisi 1-3 korda aastas, on vajalik suurendada mõõtmiste arvu 1-3 korrani kuus koos tingimusega, et osadesse vaatluspuurkaevudesse paigaldatakse põhjaveetaseme mõõtmise automaatandurid. 14 Osaühing Eesti Geoloogiakeskus töö on Aktsiaseltsi Kobras koostatud KMH aruande „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu 2010“ lisa 17. 22 (28) Purtse jõele oleks otstarbekas organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ja mõõta perioodiliselt jõevee vooluhulka, et põhjalikumalt uurida jõe ja põhjavee omavahelist seotust. Eriti hinnalist teavet võib saada põhjaveetaseme alanduslehtri arengu ajal. Enne töödega alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses tuleb taastada põhjavee vaatlused olemasolevates vaatluskaevudes ja rajada uued vaatluskaevud. Kaevandamise ajal jätkata vaatlusi. Jätkata Hirmuse ja Purtse jõe kui võimalike kaevandusvee ärajuhtimisteede uuringuid, milleks organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ning ekstreemsete veetasemete seisu ajal perioodiliselt mõõta äravoolu. Põhjaveetaseme vaatluste läbiviimiseks oleks otstarbekas kasutada automaatmõõtureid, mis võimaldaksid vaatluspuurkaevudel, kus mõõturid puuduvad, vähendada vaatluste sagedust 1-3 korrani kuus. Läbi viia üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjon. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada mudelit ning korrata prognoosülesannete lahendamist. Pinnavee seire osas on Purtse jõel teostatud aktsiaselts MAVES poolt 2008. aastal uuring “Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks“15. Selles töös on Purtse jõgi põhjalikult uuritud ja seda saab käsitleda kui kavandatava tegevuse nullseisu. Enefitile on Keskkonnaameti 23.12.2014 korraldusega nr V 1-15/14/362 antud vee erikasutusluba nr L.VV/325670 kehtivusega 01.01.2015 kuni 31.12.2019 põhjaveevõtuks puurkaevust katastrinumbriga 2329, vee juhtimiseks Ojamaa jõkke maavara kaevandamise eesmärgil ning heit- ja sademevee juhtimiseks Sookraavi. Vee erikasutusloaga on määratletud põhja-, kaevandus-, heit- ja sademevee ning suubla (Ojamaa jõgi ja Sookraav) seirenõuded. Kuna 07.10.2011 keskkonnaministeeriumi kantseri käskkirjaga nr 1442 antud kaevandamisloa KMIN-117 punktis 9 oli kehtestatud täiendavad tingimused (sh jätkata Purtse ja Hirmuse jõe kaevandusvee ärajuhtimise uuringuid), otsustas Keskkonnaamet vee erikasutusloa andmisel mitte dubleerida kaevandamisloas KMIN-117 sätestatud nõudeid vee erikasutusloaga (st ei jälgita Purtse jõe keemilise koostise muutmist vee erikasutusloa alusel). Sellest tulenevalt tuleb seirekavas kajastada ka vajalikud Purtse ja Hirmuse jõe kaevandusvee ärajuhtimise uuringud. Arvestades KMH tulemusi ja erinevaid täiendavaid uuringuid, leiab Keskkonnaamet, et loa andmisel Uus-Kiviõli kaevanduses, on otstarbekas kaevanduse võimaliku mõjupiirkonda jääva ala jälgimiseks seirekava koostamine ja selle alusel seire teostamine. Võttes arvesse asjaolu, et kaevandamisluba Uus-Kiviõli kaevanduses antakse 30 aastaks, siis täpsete seire tingimuste määramine loa täiendavate tingimustena ei ole mõistlik, kuna selle aja jooksul võib seirevajadus muutuda. Suure tõenäosusega selle aja jooksul lõppevad seired, mis praegu on reguleeritud teiste keskkonnalubadega. Sellest lähtuvalt on seirekava lihtsama muuta ja ajakohastada. Samuti muudab seirekava alusel keskkonna jälgimine selle kõigile osapooltele lihtsamaks, kuna kõik tingimused on olemas ühes dokumendis ning ei ole vaja seada erinevatele lubadele (kaevandamisluba, vee erikasutusluba, õhusaaste luba jms) eraldi täiendavaid tingimusi. Sellest tulenevalt lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab loa omanikku kuus kuud peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile läbivaatamiseks seirekava. Seirekava 15 Digitaalselt on uuring leitav https://www.envir.ee/sites/default/files/purtse_lopparuanne_vahendatud.pdf (kontrollitud 25.10.2017) 23 (28) koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud töös nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“ toodud soovitustele. Loa omanik teostab seiret vastavalt heakskiidetud seirekavale. Vajadusel tuleb seirekava täiendada lähtudes Keskkonnaameti ettepanekutest. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Uus-Kiviõli kaevanduse alale jääb kaks liigniisket elupaika – Rohukabja ja Oandu soo. Kumbki soo ei kuulu ühegi kaitseala koosseisu. Rohukabja ja Oandu soo hüdrogeoloogiline režiimi võib muutuda kui nendega piirnevatel aladel olemasolevaid kuivendussüsteeme täiendatakse, rajatakse uusi või süvendatakse olemasolevaid. Eelnevad tegevused kutsuvad esile vaadeldavatelt aladelt äravoolu suurenemise (s.o veerežiimi muutuse). Lisaks võib mõjutada soode veerežiimi nende lähedusse või sohu rajatavad kaevanduse tuulutusšurfid või mõni muu objekt. Kaevandusega seotud ehitusobjektid võiksid märgalade piirist jääda vähemalt 300 m kaugusele. Leevendusmeetmena on võimalik tuulutusšurfide rajamisel kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne (OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.2 lk 14). Sellest tulenevalt lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab loa omanikku kaevandusega seotud ehitised rajama Rohukabja ja Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. Kaasiksoo metsise püsielupaik asub Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult lõunas Muraka loodus- ja linnualal. Lähtudes LKS § 55 lg 6, mille kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis keelab lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale ja Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) lähemal kui 1 km 1. märtsist kuni 30. juunini. Sellel ajal on metsise mängu- ja pesitsusaeg ning tuleb võimalusel vältida liigi häirimist. KMH aruandes on toodud soovitus, mille kohaselt tuleb lõhketööde ajakava kooskõlastada vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja lõhkamine peaks arvestama vallaelanike öörahu. Enefit esitas oma 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 ettepaneku vastava täiendava tingimuse sõnastamiseks ning selgitas omapoolset seisukohta, miks pole võimalik konkreetse ajalise piirangu seadmine lõhketööde keelamiseks kogu kaevanduse territooriumil vajalik. Uus- Kiviõli kaevandus paikneb suuresti asustamata alal, mistõttu ei tekitata öise lõhkamisega ka häiringut elanikele. Võttes arvesse KMH aruandes toodud soovitusi lõhketööde negatiivse mõju minimeerimiseks lisatakse kaevandamisloale tingimus, mille kohaselt tuleb loa omanikul kord aastas esitada mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengukava, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakva ja pindalaine ulatus. Samuti lisatakse loale tingimus, et loa omanik võib lõhketöid teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00-22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga Vaieldamatult suurimat mõju avaldab kaevanduse rajamine piirkonna veerežiimile. Sellest tulenevalt on oluline, et kaevanduse alanduslehtri mõjupiirkonda jäävates kaevudes oleks 24 (28) tagatud vee kättesaadavus. KMH aruande ptk-s 6.2. on hinnatud tekkiva alanduslehtri ulatust ning sellest lähtuvalt lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, et loa omanik peab rajama vastavalt KMH aruande ptk-le 6.2. prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse tagamiseks enne, kui põhjaveetaset alandama hakatakse. Vastav tingimus on kooskõlas MaaPS III § 93 lõikega 1, mille kohaselt kaevandamisloa omaja hüvitab kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst. Lisaks peab Keskkonnaamet vajalikuks, et loa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist täiendavalt läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni – tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH ptk. 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks. Tuginedes keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 4 ning kitsendusi põhjustavate objektide kooskõlastustele peab loa andja vajalikuks määrata lisatingimuse, et kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Tulenevalt MaaPS III § 56 lg 1 p 9, lg 2 p 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamisloa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamisloa vorm“ § 6 lg 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Tuginedes KMH-s välja toodud leevendus- ja seiremeetmetele, arvestades kaevanduse mõjupiirkonda jäävate looduskaitseliste piirangutega aladega ning kaevandamisloa taotlusele antud kooskõlastusetega seatakse kaevandamisloas järgmised täiendavad tingimused: 1. Loa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vajadusel tuleb täiendada seirekava lähtuvalt Keskkonnaameti ettepanekutest. Loa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud 25 (28) seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Loa omanik peab kaevandusega seotud ehitised rajama Rohukabja ja Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale ja Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg). 4. Loa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengukava, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakva ja pindalaine ulatus. 5. Loa omanik võib lõhketöid teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00-22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga; 6. Loa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 7. Loa omanik peab rajama vastavalt KMH aruande ptk-le 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse tagamiseks enne, kui põhjaveetaset alandama hakatakse. 8. Loa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH ptk-s 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada iga aasta mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 9. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573. 10. Loa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab loa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada loa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 26 (28) 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. XX III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS III § 48, § 56, § 130 lg 3, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-26-16, kuni 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 “Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” § 4 lg 8, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega kaasneva KMH aruande ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Lüganuse Vallavolikogu XX.XX.XXXX otsusele nr XX, Alutaguse Vallavolikogu XX.XX.XXXX otsusele nr XX, keskkonnaministri XX.XX.XXXX arvamusele, maavarade komisjoni XX.XX.XXXX istungi protokollilisele otsusele nr XX ja Enefit Kaevandused AS taotlusele otsustan: 1. Anda Enefit Kaevandused AS-ile (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41533) maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/XX (lisatud) Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele kehtivusajaga 30 aastat alates käesoleva korralduse jõustumisest kaevandamise maksimaalse aastamääraga 6 miljonit tonni. 2. Korraldus jõustub Enefit Kaevandused AS-ile teatavaks tegemisest. Maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/XX on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Maria Karus juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Lisad: 1. Maavara kaevandamise luba L.MK/XX 2. Lisa 1. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsenduste loetelu 27 (28) 3. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise plaan 4. Uus-Kiviõli kaevanduse geoloogilised läbilõiked Saata: Enefit Kaevandused AS Teadmiseks: 1. Keskkonnaministeerium 2. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Tehnilise Järelevalve Amet 4. Maa-amet 5. Konkurentsiamet 6. Alutaguse Vallavalitsus 7. Lüganuse Vallavalitsus 8. Osaühing VKG Kaevandused 9. TLA Invest OÜ Moonika Aunpuu maapõuespetsialist maapõuebüroo keskkonnaosakond Epp Kuslap maapõuespetsialist maapõuebüroo keskkonnaosakond 28 (28) EELNÕU 16.04.2018 MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/XX 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS 1.2. Äriregistrikood 10032389 1.3. Aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida- Viru maakond, 41533 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS 2.2. Äriregistri kood 10032389 2.3. Aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida- Viru maakond, 41533 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Eesti 3.2. Maardlaosa nimetus Uus- põlevkivimaardla Kiviõli uuringuväli 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0011 põlevkivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse, Alutaguse vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 6206,62 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 169,55 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 geoloogiafondi number EGF 7957 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 10.07.2008 käskkiri nr 919 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru põlevkivi – 207 766 tuhat t aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru põlevkivi - 97 tuhat t passiivne reservvaru kaevandatav varu põlevkivi - 207 766 tuhat t 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2017 7. Katend, Katendi kogus - tuhat m3, sh mulla kogus - tuhat m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond energeetikatööstuse kütus, kasutamine keemia- ja tsemenditööstuse tooraine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 6 000 tuhat t 8.4. Loa kehtivusaeg 30 aastat (XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX) 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: - 10. Täiendavad 1. Loa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist tingimused esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus- Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus- Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vajadusel tuleb täiendada seirekava lähtuvalt Keskkonnaameti ettepanekutest. Loa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Loa omanik peab kaevandusega seotud ehitised rajama Rohukabja ja Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale ja Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg). 4. Loa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengukava, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakva ja pindalaine ulatus. 5. Loa omanik võib lõhketöid teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00-22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga; 2 (4) 6. Loa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 7. Loa omanik peab rajama vastavalt KMH aruande ptk-le 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse tagamiseks enne, kui põhjaveetaset alandama hakatakse. 8. Loa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH ptk-s 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada iga aasta mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 9. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573. 10. Loa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab loa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada loa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 3 (4) 11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 12. XXX 11. Loa andmise Loa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti ja muutmise maapõuebüroo juhataja XX.XX.XXXX korralduses nr XX „Maavara otsused kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Eesti põlevkivimaardlas Uus- Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mäeeraldisele“. Loa andja nimi ja amet Maria Karus juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Kuupäev: XX.XX.XXXX 4 (4) SELETUSKIRI Eesti Energia Kaevandused AS-i Uus-Kiviõli maavara kaevandamise loa taotlusele 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK Eesti Energia Kaevandused AS neljast põlevkivitootmisüksusest lõpetavad lähiaastatel tegevuse kaks – Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Aidu karjääris läheneb mäetööde piir lõunaosas mäeeraldise piirile. Vastavalt tootmismahu prognoosidele on karjääri mäetööde lõpetamine plaanis 2012. aastal. Ka Viru kaevanduse kasutatava tehnoloogiaga kaevandatav varu hakkab lõppema. Aidu karjääri ja Viru kaevanduse mäetööde lõpetamisel on otstarbekas viia kaevandamine üle Uus-Kiviõli uuringuväljale. Uue kaevevälja avamine on vajalik riikliku tähtsusega põlevkivitootmisvõimsuse säilitamiseks. Riigi omandis olev Eesti Energia Kaevandused AS peab omama piisavat põlevkivivaru reservi, et tagada riiklike arengukavadega ja muude regulatsioonidokumentidega määratletud riikliku strateegilise elektritootmisvõime põlevkivist. Uus-Kiviõli uuringuvälja kasutuselevõtt põlevkivi tootmiseks on kooskõlas 21.10.2008.a Riigikogus kinnitatud “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015” (PÕKK) põhimõtetega. Vastavalt PÕKK-ile on Uus-Kiviõli uuringuväli põlevkivi kaevandamiseks perspektiivseim, võrreldes teiste uuringuväljadega. Kaevandatud põlevkivi kasutatakse keemia- ja tsemenditööstuse ning põlevkivienergeetika tarbeks. Eesti Energia Kaevandused AS (sel ajal AS Eesti Põlevkivi ja Põlevkivi Kaevandamise AS) esitas 19.01.2005.a Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara kaevandamise loa väljastamise menetluse algatamiseks, põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli uuringuväljal. Loa taotluse menetlusse võtmisest teatas Keskkonnaministeerium Ametlikes Teadaannetes 24.01.2005.a. Keskkonnaministeerium algatas kavandatavale kaevandamisele keskkonnamõju hindamise (kiri 07.02.2005 nr 13-3-1/821-5). Seoses „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015“ koostamise algatamisega (koostaja Keskkonnaministeerium, alus Riigikogus 15.12.2004.a vastu võetud otsus „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015“ kinnitamine, millele lisatud tabelis 4 nähakse Vabariigi Valitsuse ülesandena ette põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursi kasutamissuundade määramist), peatati kõigi maavara kaevandamise lubade, põlevkivi kaevandamiseks, taotluste menetlemine. Pärast „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015“ kinnitamist (Riigikogu otsus 21.10.2008.a) soovis Eesti Energia Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse, põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli väljal, menetluse jätkamist. Keskkonnaministeerium teatas Ametlikes Teadaannetes 18.08.2009.a keskkonnamõju hindamise algatamisest seoses Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava kaevandamisega Eesti Põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses. Keskkonnamõjude hindamine viidi läbi kooskõlas kõikide kehtivate nõuete ja seadusandlike aktidega. Keskkonnaministri 08.07.2010.a kirjaga nr 11-2/3960-4 kiideti Eesti Energia Kaevandused AS-i tellimusel Kobras AS poolt teostatud keskkonnamõju hindamine, „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu 2010“, heaks. Uus-Kiviõli väljal (endise nimetusega Kiviõli väli) oli põlevkivi kaevandamine kavandatud Eesti Energia Kaevandused (endine Eesti Põlevkivi) koosseisu kuulunud Kiviõli kaevanduse (1922 – 1988) jätkuna. Projekteerimisettevõttes “Giprošaht” valmis 1992. a.-l Eesti Energia Kaevandused tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Projekteerimisülesandes määrati kaevanduse projektvõimsuseks 9 000 tuhat tonni kaevist aastas, millest tulenes kaubapõlevkivi toodang kuni 5 000 tuhat tonni aastas. Põlevkivi nõudluse vähenemise tõttu uue kaevanduse rajamist ei alustatud. 2006. aastal valmis OÜ Merko Kaevandused, AS Eesti Energia ja AS Viru Keemia Grupp ühistellimusena TTÜ Mäeinstituudis töö „Uus-Kiviõli kaevanduse eskiislahendus“. Töö lähteülesandes seatud nõuded tarnitavale kaubapõlevkivile – kütteväärtus mitte alla 2000 kcal/kg (8,4 MJ/kg), tükisuurus 0 … 25 mm, kaevanduse võimsus kuni 6,2 mln t aastas, kaevanduse eluiga vähemalt 30 aastat. Võttes arvesse situatsiooni, kus Eesti Energia Kaevandused AS-i tootmisvõimsused on seoses kahe üksuse varude ammendumisega langemas, on tootmisvõimsuse säilitamiseks ja sõlmitud tarnelepete täitmiseks tekkinud vajadus avada Uus-Kiviõli kaevandus. Kaevandamise planeerimise käigus vaadeldi Uus-Kiviõli kaevevälja avamisel tootmisala paiknemisel kolme võimalikku asukohta – välja kaguosas lõunapiiri läheduses, välja edelaosas lõunapiiri läheduses või välja kirdeosas, idapiiri läheduses, Aidu karjäärivälja vahetus naabruses, riigile kuuluval maal. Keskkonnamõju hindamise protsessis vaadeldi kaevanduse tootmisala paiknemisel veel lisaks erinevaid alternatiivvõimalusi. Vastavalt keskkonnaministri 08.07.2010.a kirjaga nr 11-2/3960-4 heaks kiidetud „Ida- Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus- Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruandele. Tartu 2010“, eelistatakse ja võetakse tegevuse elluviimisel kasutusele alternatiiv IIa(+), mille kohaselt tootmisala paikneb kaevevälja kirdeosas idapiiri vahetus läheduses, Aidu karjäärivälja naabruses, riigimaal. Tegevuse elluviimisel jääb töösse ka Aidu karjääri tööstusterritoorium. Planeeritav alternatiivi IIa(+) tootmisala ja Aidu karjääri tootmisterritoorium ühendatakse transpordikonveieri ja selle teenindusteega. Konveieri trassi paiknemist on käsitletud Maidla Vallavalitsuse poolt tellitud planeeringus „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering“. Käesoleval ajal on Aidu karjääril maavara kaevandamise luba, KMIN 075, piirides, kus põlevkivivaru jätkub tänase kaevandamistempo juures (2 … 3 miljonit tonni aastas) kuni 2012. aastani. Aidu karjääri lääneosa põlevkivivaru kasutuselevõtt on takistatud seoses intensiivse põllumajandusmaa kasutusega nimetatud piirkonnas ning rajatiste vahetu lähedusega kaevetöödele. Läbirääkimised Maidla Vallavalitsusega, kaevandamiseks võimaliku ala piiride ning vajaliku maakasutusõiguse saamiseks, käivad. Põlevkivikihind Aidu välja lõunaosas on sügavusel, kus on otstarbekas kasutada allmaa kaevandamist, lähenedes varudele Aidu karjäärist. Eesti Energia Kaevandused AS-le kuulub 14 (neliteist) kehtivat maavara kaevandamise luba erinevatel kaeveväljadel. Sealhulgas:  luba nr. KMIN-075 Aidu kaeveväljal maksimaalse lubatud kaevandamise aastamääraga (muudetud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 01.12.2010 käskkirjaga nr 1737) 2 050 tuh. tonni  luba nr. KMIN-053 Viru kaeveväljal maksimaalse lubatud kaevandamise aastamääraga (muudetud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 01.12.2010 käskkirjaga nr 1737) 2 100 tuh. tonni Eesti Energia Kaevandused AS-le on kaevandamislubadega lubatud maksimaalne aastamäär kaevandaja kohta, pärast proportsionaalset vähendamist, määratud 15 010 tuh. tonni. Soovisime muuta eeltoodud maavara kaevandamise lubasid loovutades lubade KMIN-075 ja KMIN-053 kaevandada lubatud aastamäära väljastatavale Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loale, põlevkivi kaevandamise alustamisel Uus-Kiviõli väljal. Seega on algselt väljastatava Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa, Uus- Kiviõli kaeveväljal, lubatud kaevandamise aastamäär 4 150 tuh. tonni, mille suurendamine on hiljem vajadusel võimalik ammenduvate kaeveväljade või Eesti Energia Kaevandused AS teiste põlevkivitootmisüksuste lubatud kaevandamise aastamäärade ümberjagamise arvelt. Algselt taotletav lubatud aastane kaevemaht 4 150 tuhat tonni, saavutatakse järk-järguliselt aastaks 2017. Algselt taotletava lubatud aastase kaevemahu, 4 150 tuhat tonni, saavutamine aastate kaupa on toodud järgnevas tabelis: Aastad 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kaevemahud, tuh.t 0 0 0 500 2100 2100 4150 Maavara kaevandamise loa saamisel põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli kaeveväljal, ei ületa Eesti Energia Kaevandused AS üldise põlevkivitootjate regulatsiooniga talle määratud maksimaalset aastast kaevandamismahtu 15,01 miljonit tonni. Alternatiivsete uuringuväljade – Puhatu, Seli või Oandu kasutuselevõtt on nende kohal paiknevate ulatuslike kaitsealade tõttu problemaatiline. Ka põlevkivi kihindi paksus on väiksem ning kvaliteet on, võrreldes Uus-Kiviõli väljaga, tunduvalt madalam, mis tõstab oluliselt kvaliteetse, tarbijaid rahuldava, kaubapõlevkivi tootmiskulusid. Eesti Energia Kaevandused AS-il on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad, seadmed ning oskusteave. Kaevandamistööde toetamiseks kasutatakse Aidu karjäärist ja Viru kaevandusest vabanevaid ressursse. Mäetööde arendamiseks on võimalik operatiivselt kasutada ettevõtte teiste allüksuste reserve. Kaevandamisseadmed, -masinad, tehnoloogia ja tööjõud vastavad kaasaja nõuetele. Maapõue kasutamine toimub ratsionaalselt ning keskkonnakaitse nõudeid silmas pidades. Eesti Energia Kaevandused AS-i ettevõtted töötavad ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 alusel juurutatud integreeritud juhtimissüsteemi kohaselt. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS 2.1 Üldandmed Taotletav mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, hõlmates kogu Uus- Kiviõli uuringuvälja, üldpindalaga 6206,62 ha. Taotleva mäeeraldise põhjapiiriks on endise Kiviõli kaevanduse väljatöötatud ala kontuur, kirdeosas kulgeb piir piki Savala mattunud ürgoru serva. Teisel pool ürgorgu paiknevad Aidu karjäär ja Ojamaa kaeveväli. Uus-Kiviõli uuringuväljast lõunas asub Oandu uuringuväli, läänes Sonda uuringuväli. Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonna lääneosas, Maidla ja Mäetaguse valdade maadel. Mäeeraldise põhjaosas paiknevad Savala, Soonurme, Hirmuse ja Hiielinna külad, lõuna osas paiknevad Rääsa, Mehide, Oandu ja Rebu külad. Kiviõli linn asub ala põhjapiirist 2-4 km kaugusel. Uus-Kiviõli uuringuväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 45 kuni 63 m. Ala läänepoolne, kohati ka põhja-, kesk- ja ida- osa, on metsastatud (umbes 70%) ja kohati soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10 – 20% uuringuvälja üldpindalast. Kavandatav Uus-Kiviõli kaevandus asub kogu ulatuses Purtse jõe valgalal, kusjuures vahetult kaevandatavale alale jääb väike osa Purtse jõest ning peaaegu kogu pikkuses Purtse lisajõgi Hirmuse. Kunda ja Pada jõed voolavad välja idapiirist 15 – 20 kilomeetri kaugusel. 2.2 Maavaldused Uus-Kiviõli uuringuvälja kohal on käesolevaks ajaks kantud kinnistusse ligi 1500 eraomanikele kuuluvat maavaldust. Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eramaavaldused allmaa-kaevandamistööde läbiviimist. Suurim metsamaa valdaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.3 Teenindusmaa Taotletava mäeeraldise tegelik pindala on 6206,62 ha, mis vastab tärkpindalale ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa tegelik pindala on 169,55 ha, mis vastab samuti tärkpindalale. Teenindusmaa asub katastriüksustel 44901:003:0820 Maidla metskond 7, 44901, 44901:003:0840 Maidla metskond 6, 44901:002:1900 Tervikvälja ja reformimata maal. Taotletav mäeeraldis kattub paljude katastriüksustega ja reformimata maaga. (Lisa 3.1) 2.4 Piirangutega alad Taotletaval mäeeraldisel on teada kaks looduskaitse üksikobjekti – Rääsa kadakas ja Mehide männid (mõlemal kaitsetsoonid raadiusega 50 m), Oandu parkmets, III kategooria kaitsealuse taimede (sõrmkäpa ja käopõlle) kasvukohad ja kuus lindude vääriselupaika. Mäeeraldise lõuna- ja idapiiri vahetus läheduses on veel teada kaks lindude vääriselupaika. Sirtsi soo kaitseala lähim piir on 1,3 km kaugusel läänes. Uus-Kiviõli uuringuväljal jääb kuus muinsuskaitsealust objekti, sealhulgas kolm kalmistut, kaks kultuskivi ning asula- ja rauasulatuskoht. Teenindusmaal asuvad maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi ja selle kalda piiranguvöönd ning veekaitsevöönd, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA – ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573. Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eelnimetatud objektid allmaa-kaevandamistööde läbiviimist. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 3.1 Uuringud Põlevkivialade Uus-Kiviõli uuringuvälja geoloogiline uuring viidi läbi enne 1940. aastat. Detailuuring tehti 1952 – 1953 aastatel. Täiendav uuring tehti Kohtla-Järve Geoloogia Töökonna poolt 1968 aastal. Põlevkivivaru ümberhindamine, Uus-Kiviõli uuringuväljal, tehti Eesti Geoloogiakeskuse maavarade osakonna poolt 1995. aastal, mille kohta koostati aruanne riikliku registreerimisnumbriga EFG inv. nr 4940. Varud kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 09.06.1995. a. protokolliga 95 – 19. Viimane põlevkivivaru ümberhindamine, Uus-Kiviõli uuringuväljal, tehti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2007. aastal, mille kohta koostati aruanne „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007, fondi nr 7957. Varud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008.a) (lisa nr 2.2). Projekteerimisettevõttes “Giprošaht” valmis 1992. a.-l Eesti Energia Kaevandused tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Töös käsitleti kaevanduse rajamisega seotud alternatiivseid variante ning vaadeldi kaevandamisest lähtuvat mõju looduskeskkonnale, maakasutusele ning kaasnevaid võimalikke riske. RAS “Eesti Maaparandusprojekt” koostas eelnimetatud töö tarvis 1992. a. aruande “Uus- Kiviõli kaevandusvälja prognoositav mõju pinna – ja põhjaveele”. Välitööde käigus uuriti kaevandusest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimalusi, vee kvaliteedi muutusi, võimaliku depressioonilehtri piirkonda jäävate kaevude seisundi muutumist ning tehti ettepanekud asumite veevarustussüsteemide rajamiseks. Põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi hüdrogeoloogilise mudeliga – vastava töö teostas Eesti Energia Kaevandused AS-iga sõlminud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus, läbi on viidud Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise piires elanikkonna töötavate veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Toimub põhjaveetasemete jälgimine kaevanduse mõjupiirkonnas, selleks on rajatud ja rajatakse täiendavalt vaatluspuurkaeve. 2009 – 2010. aastal on Eesti Energia Kaevandused AS-i tellimusel Kobras AS poolt teostatud keskkonnamõju hindamine, „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu 2010“. 3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Uus-Kiviõli uuringuväli paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Kivimikihid lasuvad väikese kallakusega 0o15/ lõuna suunas. Tootus põlevkivikihind lasub Keskordoviitsiumi ladestiku kukruse lademe allosas (O2kk). Ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel, dolokivi). Valdaval alal lasuvad kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila (O2kl), Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2-3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 15 - 50 m ja nendel kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusasetted. Mullakihi paksus on 0,2…0,6 m. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 2 ..... 8 m. Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Kaevandamisel on vaja arvestada täiendavate tootmist raskendavate mäe- ja hüdrogeoloogiliste tingimustega: o kaevevälja idapiiril avaneb kihind Savala mattunud ürgorgu, vettkandvate kvaternaarsete all. Seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist ürgoruga külgnevates tootmisüksustes; o kihindi suurem karstumine kaevevälja lõunaosas; o ligi 5% 1. geoloogilise ploki pindalast jääb kihindi järsu langusega anomaalsesse lasumispiirkonda; o põhjapiirile jääb endise Kiviõli kaevanduse veega täitunud ala. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS. 4.1 Põlevkivi geoloogilised varud Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1) vahekihti. Tootsa kihindi üldpaksus on pindalaliselt hästi välja peetud. Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Põlevkivivaru on mäeeraldise piires arvestatud neljas plokis (gr. lisa 3.1), mille pindalad ja varu on toodud alljärgnevas tabelis 1 Tabel 1 Varu Varu kategooria Taotletava määeraldise ploki nr. Pindala, ha Varu, tuh.t 1 aT 1 617,15 54 155 2 aT 2 219,77 74 584 3 aT 2 366,79 79 027 5 pT 2,88 97 4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus. Plokk 1 paikneb kaevevälja põhjaosas. Tootsa kihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,60 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,08 m; mäemassi kütteväärtus 2049 kcal/kg ja põlevkivikihtide oma 2652 kcal/kg. Plokk 2 asub kaevevälja kagupoolses osas. Tootsa kihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,58 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,10 m; mäemassi kütteväärtus 2113 kcal/kg ja põlevkivikihtide oma 2701 kcal/kg. Plokk 3 asub kaevevälja kirdepoolses osas. Tootsa kihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,62 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,10 m; mäemassi kütteväärtus 2119 kcal/kg ja põlevkivikihtide oma 2789 kcal/kg. Plokk 5 asub kaevevälja kagupoolses osas ja varud on passiivsed. Vaadeldavale alale on iseloomulik kogu Eesti maardlale omane seaduspärasus - kihindi lõuna ja läänesuunaline paksuse vähenemine ja kvaliteedi langus. 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS 5.1 Rakendatav tehnoloogia Uus-Kiviõli kaevevälja avamisel vaadeldakse tootmisala paiknemist kaevevälja kirdeosas, idapiiri vahetus läheduses, Aidu karjäärivälja naabruses, riigile kuuluval metsamaal. Kaevandus avatakse kahe kallakšahtiga (konveieri- ja transpordi kaldšahtidega). Tootsa kihindi tasapinnal rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde - edelasuunalistena (paralleelselt karstitsoonidega) kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaevevälja kaheks osaks. Kaevanduse allmaa tootmisala valmistatakse ette paneelstrekkidega. Strekkide läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga. Raimatud mäemass viiakse kambritest välja mäemasinate abil, kuni lintkonveierini. Ee tuulutamiseks puhutakse sinna kohaliku tuulutuse ventilaatoriga tuulutustoru kaudu puhast õhku. Saastatud õhk väljub mööda strekki. Kaevandamisviis on analoogiline Estonia kaevanduses kasutatavale. Kamberkaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuksid ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6-7 m. Kambrite laius ulatub 7-8 m. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast, on tervikute näol kaevise kadu 25-30 %. Kamberkaevandamisel jäetavad hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse. Mäemass transporditakse lintkonveieril maapinnale ja sealt transpordikonveieriga edasi Aidu karjääri tootmisterritooriumil asuvasse rikastusvabrikusse. Kaevandatud mäemass rikastatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabrikus. Sellega välditakse Uus-Kiviõli kaevanduses rikastusvabrikust tuleneda võivat välisõhu saastet tolmu näol ning võimalikku mürahäiringut. Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina, ülejäänud osa kasutatakse Aidu territooriumi kujundamisel ja vajadusel ladustatakse Uus-Kiviõli kaevanduses maa all. Aheraine on suhteliselt inertne ega kujuta keskkonnale ohtu. 5.2 Kaevanduse aastatoodang Esmaselt taotletav põlevkivi kaevandamise aastane maht on, vastavalt lõppevatele varudele, algselt 4 150 tuh. tonni, mille suurendamine on hiljem vajadusel võimalik ammenduvate kaeveväljade või Eesti Energia Kaevandused AS teiste põlevkivitootmisüksuste lubatud kaevandamise aastamäärade ümberjagamise arvelt. Algselt taotletav lubatud aastane kaevemaht 4 150 tuhat tonni, saavutatakse järk-järguliselt aastaks 2017. Algselt taotletav lubatud aastase kaevemahu, 4 150 tuhat tonni, saavutamine aastate kaupa on toodud järgnevas tabelis: Aastad 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kaevemahud, tuh.t 0 0 0 500 2100 2100 4150 6. MÄEERALDISE PIIRIDE JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 6.1. Mäeeraldise piirid. Mäeeraldise piir kattub Uus-Kiviõli uuringuvälja 1, 2 ja 3 ploki välispiiridega. Põlevkivivaru kaevandamise ulatus Savala küla ja ka teiste asumite piires otsustatakse lähtudes keskkonnamõjude hindamise tulemustest, valla planeeringutest ning mäegeoloogilistest tingimustest. Kui nimetatud aladel kaevandamine ei ole võimalik, tuleb kaevandamisele mittekuuluv varu ümber hinnata. 6.2 Kaevandamise sügavus. Uus-Kiviõli kaevevälja põlevkivi tootuskihind lasub 15-50 m sügavusel ja omab lauget lõuna- ja edelasuunalist 0о15/ langust. Kaevevälja põhjaosas (1 geoloogiline plokk) täheldatakse paikset languse suurenemist kuni 1о10/, mis viitab mäegeoloogiliste tingimuste halvenemisele ja ebastabiilsele laele. Tootsa kihindi väike lasumissügavus antud piirkonnas nõuab allmaakaevandamisviisi kasutamisel lae hoidmiseks eriprojekti väljatöötamist. 6.3 Maavara varud Varud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008.a). Varu on toodud alljärgnevas tabelis 2 Tabel 2. Aktiivsed varud maavara nimetus ühik tarbevaru Reservvaru põlevkivi tuhat tonni 207 766 0 Passiivsed varud maavara nimetus ühik tarbevaru Reservvaru põlevkivi tuhat tonni 97 0 Kaevandatavad varud maavara nimetus ühik tarbevaru Reservvaru põlevkivi tuhat tonni 207 766 7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS 7.1 Maapinna langatused Maapinna lähedaste savikate kihtidega alal võib maapinna langatus tuua kaasa ala soostumise. Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandustes ei kasutata käesoleval ajal lae sundvaristamisega kaevandamisviise. Kaevanduste kogemused põlevkivi kamberkaevandamisel tõestavad, et projekteerides ning rajades piisava suurusega tervikud kambriplokkides, on võimalik säilitada maapinna reljeef. Leevendusmeetmed: 1. hoidetervikud kamberplokkides arvutatakse ja rajatakse sellise varuga, et oleks tagatud lae püsivus. 2. Asulate territooriumide ja kalmistute all reeglina kaevandamist ei toimu. 3. Kaitstavate loodus- ja muinsuskaitseobjektide läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse-eeskirjadest. 7.2 Põhjavee kasutus Põlevkivi kaevandamisel kuivendatakse kaevanduskäigud ja lasundis olevad kivimkihid. Kaevandusest väljapumbatava vee hulk suureneb sõltuvalt kaevandustööde ulatusest. Tekkiva depressioonilehtri mõju võib ulatuda, sõltuvalt piirkonna geoloogiast, kaevandustöödest ja muudest teguritest, kuni 3,0 km kaugusele. Sooaladel, mis on kujunenud savikatel setetel, põhjavee langus veerežiimi oluliselt ei mõjuta. Põhiprobleemiks on põhjavee taseme alanemisest tingitud madalate puur- ja salvkaevude kuivaksjäämine. Mäetööde lähenemisel mäeeraldise põhjapiirile on tõenäoline vete juurdevool suletud Kiviõli kaevanduse piirkonnast, kuhu Kiviõli keemiakombinaadist on sattunud põhjavette põlevkivikeemia jääkprodukte. Metsa- ja põllumajandusmaa uuringud suletud ja töötavate kaevanduste kohal on tõestanud, et kaevandamisega kaasnev põhjavee alanemine on mõjunud liigniiskete alade metsa kasvu pigem soodustavalt, samuti on paranenud põldude saagikus. Kaevanduse sulgemisel täituvad kaevanduskäigud ja lasundis olevad kivimkihid taas põhjaveega, veetase tõuseb kaevandamiseelsele tasemele, sõltudes naabruses töötavate ja suletud kaevanduste/karjääride dreenivast mõjust. Leevendusmeetmed: 1. põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi hüdrogeoloogilise mudeliga – vastava töö teostas Eesti Energia Kaevandused AS-iga sõlmitud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus; 2. põhjaveetasemete jälgimiseks kaevanduse mõjupiirkonnas on rajatud ja rajatakse täiendavalt vaatluspuurkaeve; 3. kaevandusvee koostise üle teostatakse seiret, võttes veeanalüüse vee erikasutusloaga määratud proovivõtu punktidest; 4. läbi on viidud Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise piires elanikkonna töötavate veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Külade veevarustuseks rajatakse veetrassid ja puurkaevud. Põhjavee tasemete seire võimaldab enne kaevude kuivamist rajada elanikele toimiva veevarustussüsteemi. Puurkaevude projekteerimiseks ning puurimiseks on Eesti Energia Kaevandused AS-il vastav litsents; 5. mäetööde tegemiseks suletud Kiviõli kaevanduse lähipiirkonnas töötatakse välja meetmed vähendamaks põhjavee juurdevoolu vanast kaevandusest. 7.3 Mõju pinnaveele Kaevandusest väljapumbatavas vees on suur sulfaatide ning hõljuvainete sisaldus. Vee puhastamiseks hõljuvainetest rajatakse settebasseinid. Kaevandusveed ei mõjuta oluliselt vooluveekogude elustikku. Puhastatud vesi suunatakse kanalitega või torujuhtmetega Purtse jõkke ja tema lisajõgedesse. Leevendusmeetmed: 1. settetiigid rajatakse võimalusel kaevanduse allmaaossa, väljatöötatud kamberplokkide alale, häirimata maapealset looduskeskkonda. Vajalikud pealmaatiigid rajatakse maastikku ilmestavate objektidena. Tuginedes Estonia ja Viru kaevanduste kogemustele, on võimalik pealmaa settebasseinides kasvatada vääriskalu; 2. kanalite või torujuhtmete rajamisel arvestatakse piirkonna kuivendamiseks tehtud drenaažiga, vajadusel puhastatakse kuivendussüsteeme ja eesvoole. 7.4 Jäätmekäitlus Kaevandatud mäemass rikastatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabrikus. Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina, ülejäänud osa kasutatakse Aidu territooriumi kujundamisel ja vajadusel ladustatakse Uus-Kiviõli kaevanduses maa all. Aheraine on suhteliselt inertne ega kujuta keskkonnale ohtu. Leevendusmeetmed: 1. jäätmekäitlus reguleeritakse jäätmeloaga; 2. aherainet taaskasutatakse killustiku tootmiseks ning rajatistes täitepinnaseks; 3. aheraine on vähese orgaanilise aine sisaldusega (alla 5 %) ning ei oma isesüttimise ohtu; 4. kaevanduses tekkinud ehitus-, olme- ja ohtlike jäätmete käitlemiseks sõlmitakse lepingud vastavat luba või litsentsi omavate ettevõtetega. 7.5 Välisõhu kaitse Kaevandatud mäemass rikastatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabrikus. Sellega välditakse Uus-Kiviõli kaevanduses rikastusvabrikust tuleneda võivat välisõhu saastet tolmu näol ning võimalikku mürahäiringut. Välisõhusaaste potentsiaalseteks allikateks on õliküttel töötav katlamaja ja autotransport (heitgaasid, tolm) ning lõhketööd (läbi tuulutusšurfide satuvad keskkonda lõhkegaasid). Mõningast mõju võib osutada kaevise Aidu karjääri rikastusvabrikusse veo konveier. Leevendusmeetmed: 1. välisõhu kasutus reguleeritakse välisõhu saasteloaga; 2. regulaarselt kontrollitakse katlamaja tööd, puhastatakse filtreid; 3. kaevandustes on lõhkamised väikesemahulised. Tuulutusšurfide asukohad valitakse piirkonnas, kus nende mõjuraadiuses puudub pidev inimasustus; 4. autotranspordist tulenevad heitgaaside kogused ja kontsentratsioonid on tavalise maantee näitajate tasemel. Kaevandusmasinate valikul arvestatakse nende keskkonnasäästlikku tööd. Kuival ajal niisutatakse teid. 7.6 Müra ja maavõnked Kaevanduses toimuvate lõhketööd põhjustavad müra ning maavõnkeid. Autotranspordi liikumisega kaasneb müra. Leevendusmeetmed: 1. Ehitistega piirkonnas ning muude müra- ja maavõngetetundlike objektide puhul jäetakse kaevandamisel suurendatud hoidetervikud ning kasutatakse väiksema suurusega ning ohutu viitega lõhkelaenguid. 2. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paigaldatakse maa alla ning piirkonda, kus nende mõjuraadiuses puudub pidev inimasustus. 3. Transpordi jaoks rajatakse teed arvestades inimasustuse vähima häirimisega. Vajadusel rajatakse müratõkked. 7.7 Maakasutus Kaevandamise teenindamiseks on vajalik rajada settebasseinid, kanalid, elektriliinid, teed, tuulutusšurfid, puuraugud jmt., mille asukohad ja rajamise aeg valitakse vastavalt kaevandamise projektile, mäetööde arengule ning lähtudes keskkonnamõju hindamisega määratud tingimustest. Leevendusmeetmed: 1. maakasutustingimused lepitakse kokku maa valdajaga; 2. objektid rajatakse optimaalse suurusega, ala korrastatakse; 3. elektrivarustus, tuulutusventilaatorid, settebasseinid ja muud vajalikud objektid rajatakse peamiselt maa alla; 4. objektide rajamisel kooritud mullakiht kasutatakse alade korrastamisel; 5. mittevajalikud objektid likvideeritakse õigeaegselt ning ala korrastatakse. 7.8 Mõju piirkonna sotsiaalmajanduslikule situatsioonile Põlevkivi kaevanduse rajamine avaldab mõju ka piirkonna sotsiaalmajanduslikule situatsioonile. Elanikud ja ettevõtjad kardavad altkaevandatud ala väärtuse langust, põhjavee kadumist kaevudest, kaevandusobjektide rajamist, tööjõu liikumist jmt., mille tagajärjel võib valla sotsiaalmajanduslik situatsioon muutuda. Samas tekib Maidla vallas ka täiendavaid töökohti, paraneb külade joogiveevarustus. Seoses kaevandamisega korrastatakse juurdepääsuteid. Maidla ja Mäetaguse valdade eelarvetesse laekuvad kaevandamisõiguse- ja keskkonnatasud. Eesti Energia Kaevandused AS tellimusel on valminud OÜ Cumulus Consulting uuring „Uus-Kiviõli sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“. Uuringud sotsiaalmajanduslike mõjude hindamiseks jätkuvad, nende läbiviimisest on huvitatud nii riik, kohalik omavalitsus kui ka kaevandaja. Koostas: Allan Viil Müügi- ja arendusdirektori haldusala Peaspetsialist 21.03.2011.a Enefit Kaevandused AS Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisjäätmekava Uus-Kiviõli kaevanduse läbindustöödel tekkiv aheraine kasutatakse ehitiste- ja rajatiste aluseks täitepinnaseks. Aidu karjääri tootmisterritoorium kasutatakse põlevkivi töötlemis-, laadimis- ja laopiirkonnana ning rajatakse rikastusvabrik ja killustiku tootmiseks aherainepunker-killustikukompleks. Toodetud killustikku ja aherainet kasutatakse omatarbeks (ehitustöödel täitepinnaseks jms) ning turustatakse vastavalt võimalustele ja turuvajadusele. Alternatiividena, vähendamaks maapealsete aherainepuistangute suurust, kasutatakse aherainet Aidu karjääri maastiku kujundamisel või paigutatakse vajadusel tagasi kaeveõõnde pärast maavara väljamist, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ning keskkonnasäästlik ja kooskõlas kehtivate nõuetega. Taaskasutust mitte leidnud aheraine ladestatakse Aidu tööstusterritooriumile kavandatavasse puistangusse – kaevandamisjäätmehoidlasse. Kavas on tööstusala piirkonnas täiendavate kaevandamisjäätmehoidlate rajamine ja laienemine Aidu karjääri hiivabasseinide alale, täpsem ulatus ja kõrgus täpsustatakse vastavate planeeringute ja projektidega. 1. Jäätmehoidla kategooria Kavandatav Uus-Kiviõli kaevandamisjäätmehoidla on B-kategooria jäätmehoidla. Jäätmehoidlal puuduvad Jäätmeseaduses nimetatud asjaolud:  Jäätmehoidlal puudub suurõnnetuse oht;  Jäätmehoidlas ei ladestata ohtlikke jäätmeid;  Jäätmehoidlas ei ladestata/kasutata kemikaaliseaduses kohaselt ohtlikke aineid või valmistisi. Jäätmehoidlas ladestatavad kaevandamisjäätmed on inertsed ega kujuta ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Jäätmehoidla nõlvade varinguoht on minimaalne. 2. Jäätmete iseloomustus ja teave tööperioodil tekkivate kaevandamisjäätmete hinnangulise koguhulga kohta 2.1. Ladustatavate jäätmete eeldatavad füüsikalised ja keemilised omadused lühema ja pikema aja jooksul, sealhulgas andmed aine püsivuse kohta maapinnal valitsevates ilmastikutingimustes, võttes arvesse, mis liiki kaevandatav maavara või maavarad on ja milline on kaevandamise käigus tekkivate maavarade lasundi või aheraine iseloom Kaevandamisjäätmed tekivad põlevkivi kaevandamisel, kaevise rikastamisel, killustiku tootmisel ja settebasseinide puhastamisel setetest. Mäemassist ~40% moodustab lubjakivi ehk aheraine ehk kaevandamisjääde. Valdavalt on lubjakivi pärit Kukruse lademe põlevkivi tootsa kihindi vahekihtidest ja lahtikihistunud lae kivimitest. Aheraines võib esinda ka kaevanduses avatud karstivöönditest pärinevat 1 kivimmaterjali. Kaevandamise käigus seguneb lubjakiviga põlevkivi, mis rikastamise protsessis eraldatakse. Põlevkivi tootsa kihindi lubjakivi vahekihid on enamasti kerogeensed, orgaanilise aine sisaldus <2 kuni 12 %. Lubjakivi Kihi paksus, Orgaanilise aine Karbonaatse vahekihid cm sisaldus, % materjali sisaldus, % A/A’ 0-5 3-8 - A’/B 6-20 2-8 65-75 B/C ~10 8-12 75-85 C/D 20-30 <2 82-86 D/E <15 4-6 - Vahetus laes olevad lubjakivikihid on suhteliselt sarnased tootsa kihindi vahekihtidega, kerogeeni sisaldavad kihid on oluliselt vaesemad kui tootsa kihindi põlevkivikihid. Kaevandamisjäätmehoidlas kasutatakse korrastamiseks, ala tasandamiseks ja bioloogilise rekultiveerimise ettevalmistamiseks settebasseinide puhastamise käigus väljatud setteid, mis kujutavad endast peendispersseid aheraine osi ehk lubjakivitolmu (ca 20 tuh m3 kolme aasta jooksul). Aherainest killustiku valmistamisel jäävad üle sõelumisjäägid e. sõelmed, mis kujutavad endast purustatud lubjakivi peenosist. Sõelmed ladestatakse puistangusse sarnaselt aherainele. Ilmastikutingimuste tulemusel esineb lubjakivis porsumist, kuid ladestatavate kaevandamisjäätmete keemilis-füüsikalised omadused ei muutu oluliselt aja jooksul. Aja möödudes puistang tiheneb. Kaevandamisjäätmehoidlasse ladustatavat aherainet tekib ligikaudu 2 600 000 t/a. Kogu Uus-Kiviõli kaevanduse eluea jooksul ladestatav maht on ligikaudu 126 mln tonni, so 76 mln m3. Aheraine mahumass muutub ajas, värskelt ladustatuna on raskem, mahukaal varieerub märjalt 2,2-1,5 kuivalt, looduses seisnuna on mahumassiks 1,8 t/m3. 2.2. Jäätmeliik vastavalt kehtestatud määrusele Kood nr 01 01 02 – mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed. 2.3. Maavara rikastamisel kasutatavate keemiliste ainete ja nende püsivuse kirjeldus Põlevkivi rikastamisel kasutatakse magnetrauamaagi kontsentraati e. magnetiiti (FeO·Fe2O3). Magnetiit on musta värvi pulber, tugeva ferromagnetilise omadusega. Lubjakivi tihedus (~2,5 g/cm3) on põlevkivi omast (~2 g/cm3) suurem ja seetõttu saab lubjakivi põlevkivist eraldada suurtes suspensioonivannides. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidiehk rauamaagi pulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud ~2,1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid keskmine tihedusega alla 2,1 g/cm3 pinnale, andes nii kaubapõlevkivi. Raskemad (lubjakivi) tükid vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi. Edaspidise protsessi käigus eraldatakse pesemisprotsessis magnetiga põlevkivist magnetiidi kontsentraat, mis läheb tagasi rikastusvabrikusse korduvkasutusse. 2 2.4. Ladestamismeetodi kirjeldus Kaevandamisjäätmed ladestatakse Aidu tööstusalale astmelisse horisontaalsesse lamepuistangusse. Arvestades võimalikku varisemisohtu jäätmehoidla servast mööda puistangu nõlva aheraine mahalaadimisel kallurilt, moodustatakse buldooseriga mahalaadimiskohta tõkkevall kõrgusega ≥1 m ja laiusega ~2,8 m. Kalluri maha laadimise ajal ei tohi kalluri tagumise ratta telg läheneda puistangu servale lähemale kui 2,8 m. Iga järgmise, kuni 20-ne meetrise, ladestatava aherainekihi ladestamisel tuleb alustada uue nõlva moodustamist aluskihi servast mitte lähemal kui 15 m. Kaevandamisjäätmehoidla rajatakse ja kaevandamisjäätmete ladestamine toimub vastavalt rikastusjäägihoidla nr 1 projektile P-02-14. Uute puistangualade kasutuselevõtul koostatakse vastavad projektid. 2.5. Kasutatavate jäätmete transportimise süsteemi kirjeldus Rikastamisjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessil rikastusvabrikus, mis asub Uus-Kiviõli kaevanduse Aidu tööstusalal. Pärast lubjakivi eraldamist mäemassist, transporditakse aheraine, mis kasutamist ei leia, kogumispunkrisse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele/konveierile, mis veavad materjali kaevandamisjäätmehoidlasse. Kaevandusvee heljumist puhastamiseks rajatud settebasseini(de) puhastamisel väljatud setted veetakse kaevandamisjäätmehoidlasse veoautodega. 3. Kaevandamisjäätmeid tekitava tegevuse ja sellele järgneva jäätmete töötlemise kirjeldus Põlevkivi kaevandamine toimub Uus-Kiviõli kaevanduse Rääsa külas asuval tööstusala puur- ja lõhketöödega. Raimatud kaevis (põlevkivi ja aheraine segu) laaditakse mäemasinate abil konveieritele ja toimetatakse Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusalal asuva kaevandushoovi kogumispunkrisse. Sealt suunatakse see peatõstekonveierite abil ~5,5 km pikkusele, kahte tööstusala ühendavale, konveierile, mis transpordib kaevise Aidu tööstusalal asuvasse rikastusvabrikusse rikastamisele. Kaevise töötlemise käigus eraldatakse Aidu tööstusalal põlevkivi lubjakivist. Lubjakivi moodustab rikastamisjäägi ehk aheraine, mida on võimalik kasutada mh killustiku tootmiseks. Osa aherainet kasutatakse ehitusobjektidel ja korrastustöödel, jälgides vastavaid nõudeid. Ehitustöödel kasutatava aherainest täitematerjali saamiseks ei ole tarvilik aheraine täiendav töötlus, materjal on koheselt sobiv kasutamiseks. Kaevandusvesi puhastatakse heljumist settebasseinides. Setted moodustuvad vette sattunud lubjakivi tolmust. Settebasseinidest väljatud setted (olemuselt peendispersne aheraine) viiakse veoautodega Aidu tööstusalal asuvasse puistangusse aherainepuistangu edaspidiseks korrastamiseks. Kaevandamisjäätmeid enne ladestamist eraldi ei töödelda. 3 4. Kirjeldus, kuidas kaevandamisjäätmete ladustamine võib keskkonda ja inimese tervist kahjustada ning kuidas jäätmehoidla tegutsemise ajal ja pärast selle sulgemist minimeerida või vältida negatiivset keskkonnamõju. 4.1. Jäätmehoidla sobiva asukoha valiku tagamine, võttes arvesse eelkõige kaitstavate loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja geotehnilisi tegureid Kaevandamisjäätmehoidla rajatakse vastavalt projektile. Jäätmehoidla asukohaks on kavandatud Lüganuse valla, Aidu tööstusala idapoolne osa, varasem killustikulao ala, kus puudub vajadus täiendavateks ettevalmistustöödeks, vajalik on ainult maapinna tasandamine. Jäätmehoidla alus on suhteliselt horisontaalne ja stabiilne. Aluskivimid on 2...2,5 m sügavusel. Ala asub võimalikult lähedal rikastusvabrikule, et minimeerida materjali veokaugust kallurite või lintkonveieriga ning müra ja tolmu levikut. Juhul, kui aheraine transpordiks kasutatakse kallureid, polsterdatakse kallurite ported kummipolstriga, et vähendada müra aheraine kallutamisel puistangusse. Juhul, kui kasutatakse lintkonveierit, kaetakse konveier pealtpoolt, et vähendada müra ja tolmu levikut. Jäätmehoidla maa-alal pole kaevandatud ja maapind on stabiilne. Uus-Kiviõli kaevanduses toimuvad lõhketööd rohkem kui 6 km kaugusel ega mõjuta hoidla seisundit. Jäätmehoidla naabruses puuduvad elamud, samuti kaitsealused objektid. Lähim kaitseala – Uhaku maastikukaitseala asub ~4 km kaugusel loodes. Vastavalt nõudlusele, müüakse tarbijale puistangusse ladestamata aherainet ja toodetud killustikku nii ehitus- kui korrastustöödeks ja muuks sobivaks otstarbeks. Aheraine materjali nõuetele vastavuse tõendamine põhineb tõendamissüsteemile Omadus Aheraine 0/100 mm Aheraine 100/300 mm Tera kuju FI 20 Tera suurus GA75 GA75 Terade näivtihedus 2,38±0,1 mg/m3 2,38±0,1 mg/m3 Peenosiste sisaldus ≤5 f5 ≤5 f5 Purunemiskindlus ≤40% LA40 ≤40% LA40 Veeimavus ≤6 WA246 ≤6 WA246 Ohtlike ainete eraldumine: radioaktiivse kiirguse I≤1% I≤1% eriaktiivsuse indeks Külmakindlus ≤16 F16 ≤16 F16 Müügiks kavandatud aheraine laaditakse tarbijatele hoiuplatsilt. Materjali transpordiks kasutatakse nii autoveokeid kui raudteevaguneid. Materjali maksimaalseks taaskasutamiseks ja transpordiga kaasneva mõju vähendamiseks eelistatakse ehitusobjektide rajamist kaevanduse vahetusse lähedusse. Kui kohalikul omavalitsusel ja/või üldsusel on huvi spordi- ja rekreatsiooniobjektide vastu või soovitakse rajada taastuvenergia tootmiseks tuule-/päikeseenergia park, siis võib puistangutele rajada 4 eelnimetatud objekte. Tegevuse ulatus ja kava lahendatakse detail- või üldplaneeringu koostamise käigus. 4.2. Tagada jäätmehoidla projekteerimine selliselt, et täidetakse pinnase, õhu, põhja- ja pinnavee reostamise vältimiseks vajalikke tingimusi Kaevandamisjäätmed on inertne kivine materjal ega kujuta ohtu pinnasele, õhule, põhja- ja pinnaveele. Reoained ei teki ega satu keskkonda. Kuival ajal toimub tolmu leviku tõkestamiseks puistangul aheraine veoks kasutatavate teede niisutamine. Veokite tehnilist seisukorda jälgitakse regulaarselt. 4.3. Nõrgvee tõhusa kogumise ja puhastamise tagamine loas sätestatud ajal ja viisil Sademevee äravooluks puistangu pinnalt antakse puistangu pinnale kalle servade suunas. Sademevesi ei reostu puistangu materjaliga kokkupuutest ega ei teki saastatud nõrgvett. 4.4. Tagada vee- ja tuuleerosiooni vähendamine niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult Puistangus oleva kivimmaterjali pikaajalisel seismisel tekib ilmastikutingimuste mõjul välimises 1- 1,5 m paksuses kihis porsumise protsess. Porsunud materjal on keskkonnale ohutu. Vee- ja tuuleerosiooni vähendamise tehniline võimalikkus ja majanduslik põhjendatus selgitatakse välja konkreetse projektiga. 4.5. Tagada jäätmehoidla ehitamine, haldamine ja hooldamine nii, et on tagatud jäätmehoidla füüsiline stabiilsus Kaevandamisjäätmehoidla ehitamise, haldamise ja korrastamise tingimused on määratud vastava projektiga (rikastusjäägihoidla nr 1 projekt P-02-14). Jäätmehoidla nõlvad on projekteeritud ~35° nurga all (puistangu kivimaterjali looduslik varingunurk), mis tagab puistangu stabiilsuse ning viib varisemisohu miinimumini. 4.6. Tagada korralduste tegemine maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks Korraldused jäätmehoidla sulgemiseks ning vastavate dokumentide vormistamiseks teeb ettevõtte juht peale jäätmeloas kehtestatud nõuete täitmist ning sulgemiseks nõusoleku saamist jäätmeloa andjalt. Puistangud korrastatakse vastavalt kaevanduse sulgemisprojektile, mis koostatakse hiljemalt viis aastat enne kaevanduse sulgemistöid. Vajadusel osa puistangust jäetakse ehitusmaterjalina kasutamiseks. Edaspidiseks kasutamiseks mittevajalik ala vajadusel haljastatakse. 4.7. Tagada korralduste tegemine jäätmehoidla järelhoolduseks Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu, tõrje. 5 Jäätmehoidla järelhoolduse seirekava koostatakse puistangu hilisemas etapis, kui jäätmehoidla on saavutanud kavandatud kõrguse, maksimaalselt 60m. Järelhooldusel seiratakse visuaalselt puistangu soojusseisundit. 5. Kavandatavad kontrolli- ja järelvalvemeetmed Ettevõte tagab pädevatele isikutele juurdepääsu jäätmehoidlale kontrolliks, seire läbiviimiseks ja muuks vajalikuks tegevuseks. Samuti tagatakse juurdepääs asjaosalistele vajalike meetmete rakendamiseks juhul, kui vaatlustulemused näitavad nõlvade ebastabiilsust. Kaks korda aastas teostatakse aherainepuistangu visuaalset vaatlust, soojusseisundi kontrolli eesmärgil ja üks kord aastas tehakse aherainepuistangu mõõdistusi puistangus oleva aheraine koguse ja puistangu piiride kontrollimiseks. Tulemuste kohta peetakse arvestust. 6. Jäätmehoidla sulgemiskava, sealhulgas maa-ala taastamise, sulgemisjärgsete toimingute, järelhoolduse ja järelvalve kava Ladestamise käigus ja peale jäätmehoidla sulgemist toimub 1-2 aasta jooksul materjali suhteliselt ühtlane ja pidev tihenemine oma raskuse mõjul, kus langatusi ega olulisi nõlvanurkade muutusi ei toimu. Peale vajumist on jäätmehoidla stabiilne. Vajadusel lisatakse puistangusse pärast tihenemist uut materjali. Jäätmehoidla korrastamise põhiliseks suunaks on tehnogeense maastiku vääristamine. Jäätmehoidla ülemise kihi pealispind kaetakse vajadusel tiheda mineraalse kasvukihiga, keskmise paksusega ~0,25 m, või ribadena, laiusega ~3 m ja vahekaugusega ~3 m, kusjuures ribade keskmine kattesügavus on ~0,25 m. Korrastamise bioloogiline etapp teostatakse vajadusel valdavalt jäätmehoidla moodustamise hilisemas etapis, kui jäätmehoidla on saavutanud kavandatud kõrguse. Vajadusel tehakse bioloogilist korrastamist ka vahepealsel ajal. Ettevõte tagab jäätmehoidla sulgemiskava koostamise, sulgemisjärgsete toimingute, järelhoolduse ja järelvalve kava vastavalt Jäätmeseadusele ja jäätmeloale. 7. Meetmed jäätmehoidla mõjupiirkonnas oleva pinnavee või põhjavee hea seisundi hoidmiseks või saavutamiseks ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks või minimeerimiseks Jäätmehoidla ei kujuta võimalikku ohtu pinnasele, põhja- või pinnaveele. Ladestusalale veetakse erineva tükisuurusega aherainet, selle hulka kuulub ka lubjakivitolm ja settebasseinide sete. Kui ladestatav aheraine on setitamisest ja magnetiidi maha pesemisest märg, siis peenem fraktsioon tsementeerub ja tolmu tekkimine on piiratud. Lubjakivitolmu osaline ärakanne tuulte mõjul võib olla tõenäoline pärast ladestatava aheraine kuivamist suvekuudel. Aheraine ladestamine puistangusse ei põhjusta pinnaveekogude ja põhjavee seisundi muutusi. 6 8. Jäätmehoidla seire Keskkonnaseirenõuded määrab loa andja jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloas. Aherainepuistangu Aherainepuistangu maapinna ja nõlvaku visuaalne vaatlus. 2 korda soojusseisundi Talvel lumiste nõlvade paljandite olemasolul kontroll aastas kontroll 9. Andmed jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala seisukorra kohta Jäätmehoidla alusel maal on kujundatud ja kujundatakse edasi uus maastik ümbritsevast metsast kõrgemale kerkivate puistangutega. Jäätmehoidla mõjude leevendamiseks kujundatakse vajadusel ja võimalusel puhkeotstarbeliseks rajatiseks või ehitiseks vms. maastikku sobivaks pinnavormiks või objektiks selle moodustamise faasis. Jäätmeseaduse alusel vaadatakse käesolev kaevandamisjäätmekava üle vähemalt iga viie aasta järel ja muudetakse seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimuvad olulised muudatused. 17.11.2017.a. 7 MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi: Enefit Kaevandused AS 1.2. Äriregistrikood: 10032389 1.3. Aadress: Jaama tn 10 Jõhvi, Jõhvi vald Ida-Virumaa 41533 1.4. Taotluse koostaja: Enefit Kaevandused AS 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi: Enefit Kaevandused AS 2.2. Äriregistri kood: 10032389 2.3. Aadress: Aadress: Jaama tn 10 Jõhvi, Jõhvi vald Ida-Virumaa 41533 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus: Eesti 3.2. Maardlaosa nimetus: Uus-Kiviõli põlevkivimaardla uuringuväli 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara: Põlevkivi number: 0011 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus: Uus-Kiviõli kaevandus selle 4.2. Mäeeraldise liik: teenindusmaa uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht: Ida-Viru maakond Lüganuse vald, Alutaguse vald 4.4. Mäeeraldise pindala: 6206,62 ha 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 169,55 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja: uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number loa kehtivuse aeg 5.3. Geoloogilise uuringu tegija: OÜ Eesti Geoloogiakeskus 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007, fondi nr 7957 varu kinnitamise otsus ja kuupäev: Varud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 10.07.2008.a 6. Maavara kogus 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus Maavara Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik kasutusala tarbevaru reserv- varu varu varu Energeetikatööstus e kütus, keemia- ja Põlevkivi 207 766 97 207 766 tuh. t. tsemenditööstuse tooraine 1 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 10.07.2008 6.3. Mäeeraldisele jäävate varuplokkide nimetused: Esitatud taotluse seletuskirjas ja graafilistel lisadel 7. Katend, sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusala: Energeetikatööstuse kütus, keemia- ja kasutamine tsemenditööstuse tooraine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär: 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär: 6 000 tuh t aastas 8.4. Taotletav loa kehtivusaeg: 30 aastat 9. Lisad 9.1. [x] Seletuskiri koos graafiliste lisadega 9.2. [x] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri 9.3. [x] «Maapõueseaduse» §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute ärakirjad 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendav dokument 9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja ________________ Loa taotleja ...Ahti Puur, Juhatuse esimees........................................ nimi amet allkiri kuupäev 2 Lp. Maria Karus Keskkonnaamet Juhataja Maapõuebüroo Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 16.01.2018 nr EP-TOO-1.01/ 45 Enefit Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse muutmine Keskkonnaamet on 06.12.2017 kirjaga nr 12-2/17/3827-10 küsinud Lüganuse Vallavalitsuse arvam ust Enefit K aevandused AS maavarade kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta. Kuna kiri on avalik , siis on ka taotlejal olnud võimalus kõnealuse eelnõuga tutvuda. Peale eelnõuga tutvumist soovime muuta (ajakohastada) eelnõu aluseks olevat kaevandamisloa taotlust kahes aspektis. Esiteks muudame taotlust kaevandamise maksimaalse aastamäära osas. Eelnõu aluseks oleva taotluse kohaselt taotletakse maksimaalseks kaevandamise aastamäärakas 4 150 tuh t põlevkivi aastas . Nimetatud aastamäära taotlemise põhjusi on käsitletud taotluse seletuskirjas lk 3, seejuures on selgelt esi le toodud, et tegemist on algselt taotletava aastamääraga , mis ei vasta planeeritava kaevanduse vajadustele ning mida soovitakse hiljem suurendada . Maapõueseaduse kohaselt tagatakse põlevkiv i kaevandamise üldine piirang, 20 milj t aastas, ilma konkreetsete lubade aastamäärasid otseselt piiramata. Seega võimaldab kehtiv seadus anda luba keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatud kaevanduse projektvõimsuse ulatuses, tagades seeläbi ka maavaravaru võimalikult kiire ja keskkonnasäästliku väljamise kaevanduse reaalse käivitamise järel. Loa andmise eelnõu alus eks olev keskkonnamõju hindamine alga t ati maksimaalsele aastatoo da ngule 6000 tuh t (Ametlikud Teadanded 22.02.2010) ning järgnevalt kinnitatud keskkonnamõju hindamise programmis kui ka keskkonnamõju hindamises sellest aaastamäärast ka lähtuti (KMH lk.11, lk 12, lk 23, lk 24, lk 122, lk 134 ). Eeltoodust lähtuvalt muudame taotlust selliselt, et taotletav maksimaalne kaevandamise aastamäär on 6 milj t aas t as. Teiseks soovime muuta taotletava loa kehtivuse aega. Eelnõu taotluse hetkel oldi veendunud, et varud suudetakse väljata 25 aastaga. Tänaseks peame nentima, et võrreldes taotluse esitamise hetkega on muutunud mitmed olulised asjaolud. Eelkõige on põlevkivi vajadus muutunud oluliselt ebastabiilsemaks elektritootmise vabaturule mineku tõttu. See tähendab, et sõltuvalt elektrituru käitumisest võib osutuda vajalikuks kaevanduse opereeerimine projektvõimsusel , kuid ei saa välistada ka vajadust kaevanduse opereerimiseks madalamatel koormustel ebasoodsa konjunktuuri tõttu. Täpselt samasugust mõju avaldab ka kiiresti muutuv nafata hind maailmaturul. Eeltoodust tulenevalt peame asjakohaseks taotleda l oa maksimaalset pikka kehtivuse perioodi, milleks on 30 aastat. Pikema kehtivusaja taotlemine tagab paremini ka korrastamiskohustuse täitmise ilma loa kehtivusaega pikendamata. Kuna menetlemise kestel on Eesti Vabariigis toimunud haldusreform , mille käigus on oluliselt muutunud omavalitsuste piirid ja jaotus, siis ajakohastasime taotlusel ka kaevanduse asukoha omavalitsused. Haldusreformi järgselt asub taotletav mäeeraldis valdavalt Lüganuse valla territooriumil ning väike osa mäeeraldise idaosast jääb Alutaguse valla territooriumile. Lisaks taotluse mu utmisele palume põhjalikult kaaluda eelnõukohase lisatingimuse nr 4 asjakohasust ja proportsionaalsust. Eelnõu kohane lisatingimus sätestab järgmist: “ Loa omanik peab lõhketööde ajakava kooskõlastama vallaga, kus lõhkamisi teostatakse ning valima minimaalsed lõhkelaengud. Lõhketöid on lubatud teostada ainult tööpäevadel (E-R) ajavahemikus 7.00 – 23.00. Lõhketööde teostamine riigipühadel on keelatud “ . Meie hinnagul ei nähtu eelnõust selget kaalutlust sellise piirava tingimuse seadmiseks, samuti ei nähtu selleist kaalutlust ka eelnõu aluseks olevat keskkonnamõjude hindamise aruandest. K eskkonnamõju hindamise aruandes lk 102 on lõhketööde leevendava meetmena toodud välja küll kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega ning ehitiste lähedal võimalikult väikeste laengute kasutamine, mis on ka asjakohased meetmed , kuid ei ole toodud vajadust lõhketööde ajaliseks piiramiseks. Võimaliku tulevase kaevanduse töö planeerimise ja organiseerimise seisukohalt on lõhketööde mitte lubamine öösel ja riigipühadel ebaproportsionaalne meede, mis ei võimalda kaevanduse töö organiseerimist kolmes vahetuses , välistades seega ka kaevanduse projektvõimsuse rakendamise isegi soodsa konjunktuuri korral. Juhime tähelepanu, et suurem osa kaevandusest asub asustamata või väga hõreda asustusega piirkondades. Palum e nimetatud tingimus kas eemaldada või korrigeerida nii, et tegemist oleks mõistliku ja proportsionaalse meetmega. Käesolevaga esitame muudetud kaevandamise loa taotluse, taotluse seletuskirjana palume jätkuvalt käsitleda eelnõu aluseks olnud seletuskirja , arvestades käesolevas kirjas toodud mä rkusi. Taotluse graafiliste lisade muutmiseks nimetatud muudatustega seoses vajadus puudub, mistõttu palume taotluse materjalina jätkuvalt kasutada eelnõu alusek s olnud graafilisi lisasid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatd digitaalselt/ Ahti Puur Valeri Abramov Juhatuse esimees Juhatuse liige Lisa 1. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsenduste loetelu Nähtuse VID kood/keskonnaregistri kood Nähtuse liik Nimi kood 2.6.1.1 Allikas VEE4315100 2.6.1.1 Allikas VEE4315200 2.6.2.1 Puurkaev PRK0002616 2.6.2.1 Puurkaev PRK0002617 2.6.2.1 Puurkaev PRK0002618 2.6.2.1 Puurkaev PRK0002619 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004165 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004166 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004167 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004170 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004171 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004221 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004222 2.6.2.1 Puurkaev PRK0004223 2.6.2.1 Puurkaev PRK0005414 2.6.2.1 Puurkaev PRK0005865 2.6.2.1 Puurkaev PRK0005893 2.6.2.1 Puurkaev PRK0005894 2.6.2.1 Puurkaev PRK0009007 2.6.2.1 Puurkaev PRK0009018 2.6.2.1 Puurkaev PRK0009028 2.6.2.1 Puurkaev PRK0013480 2.6.2.1 Puurkaev PRK0013585 2.6.2.1 Puurkaev Puurkaevu kat nr.14379 sanitaarkaitseala PRK0014379 2.6.2.1 Puurkaev PRK0017887 2.6.2.1 Puurkaev PRK0019649 2.6.2.1 Puurkaev PRK0019667 2.6.2.1 Puurkaev PRK0023758 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA LISA 2 1106820010070001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA 1 1106820010080001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA 2 1106820010090001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk UNIKÜLA 1106820010100001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE 1 1106820010110001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk LIPU 1106820010110002 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVESKI 3 1106820010120001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk REBU 1 1106820010120002 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE 2 1106820010130001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk REBU 2 1106820010140002 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVESKI 2 1106820010140001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 5 1106820010140003 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVESKI 1 1106820020010001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE 3 1106820020020001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE LISA 1106820020030001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 1 1106820020040001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVÄLJA/ TTP-508 PÜSSI 1106820020040002 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 4 1106820020050001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 3 1106820020060001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk LAAGRI/TP-779 MAIDLA 1106820030010001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk MEHIDE TP-551 MAIDLA 1106860010020001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 2 1106860010020002 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ÕUNAPUU 1106860010030001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk LÜMATU TP-551 MAIDLA 1106860010040001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk RÄÄSA/TP-779 MAIDLA 1106870010020002 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk RÄÄSA 1106870010020001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk KONNAHU 1106870010030001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OJA/TTP-444 MÄETAGUSE 1106870010040001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk KIIKLA/TP-531 MÄETAGUSE 1106910020010001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA LISA 1 1106970010010001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SOONURME 1106970020010001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ROHUKABJA/TTP-508 PÜSSI 1106970020020001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk HIRMUSE 1106970020030001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ANARI/ TTP-508 PÜSSI 1106970020040001 2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SIRTSI TP-551 MAIDLA 1106970030010001 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SAVALA LISA 2 11068200100700011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SAVALA 1 11068200100800011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SAVALA 2 11068200100900011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool UNIKÜLA 11068200101000011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUPEALSE 1 11068200101100011M 2 (14) 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVESKI 3 11068200101200011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool REBU 1 11068200101200021M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUPEALSE 2 11068200101300011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVESKI 2 11068200101400011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool REBU 2 11068200101400021M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OANDU 5 11068200101400031M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool PURTSE JÕGI 11068200200000011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVESKI 1 11068200200100011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUPEALSE 3 11068200200200011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OANDU 1 11068200200400011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVÄLJA/ TTP-508 PÜSSI 11068200200400021M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OANDU 4 11068200200500011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool MEHIDE TP-551 MAIDLA 11068600100200021M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool MEHIDE TP-551 MAIDLA 11068600100200022M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool LÜMATU TP-551 MAIDLA 11068600100400012M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool RÄÄSA 11068700100200011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool RÄÄSA/TP-779 MAIDLA 11068700100200021M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool KONNAHU 11068700100300011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OJA/TTP-444 MÄETAGUSE 11068700100400013M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool RATVA OJA 11069100200000011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool HIRMUSE JÕGI 11069700200000011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SOONURME 11069700200100011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ROHUKABJA/ TTP-508 PÜSSI 11069700200200011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool HIRMUSE 11069700200300011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SIRTSI TP-551 MAIDLA 11069700300100011M 2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool HIRMUSE PEAKRAAV 11070000200000011M 2.7.2.3 Maaparandussüsteemi kollektoreesvool REBU 2 11068200101400022M 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SAVALA LISA 2 11068200100700011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SAVALA 1 11068200100800011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SAVALA 2 11068200100900011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool UNIKÜLA 11068200101000011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUPEALSE 1 11068200101100011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVESKI 3 11068200101200011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool REBU 1 11068200101200021E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUPEALSE 2 11068200101300011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVESKI 2 11068200101400011E 3 (14) 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool REBU 2 11068200101400021E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool OANDU 5 11068200101400031E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVESKI 1 11068200200100011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUPEALSE 3 11068200200200011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVÄLJA/ TTP-508 PÜSSI 11068200200400021E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool OANDU 4 11068200200500011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool <Null> 11068200300100011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool MEHIDE TP-551 MAIDLA 11068600100200022E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool LÜMATU TP-551 MAIDLA 11068600100400012E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool RÄÄSA 11068700100200011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool RÄÄSA/TP-779 MAIDLA 11068700100200021E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool KONNAHU 11068700100300011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool OJA/TTP-444 MÄETAGUSE 11068700100400013E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SOONURME 11069700200100011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ROHUKABJA/ TTP-508 PÜSSI 11069700200200011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool HIRMUSE 11069700200300011E 2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SIRTSI TP-551 MAIDLA 11069700300100011E 2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Purtse jõgi VEE1068200 2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Mehide oja VEE1068600 2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Ojamaa jõgi VEE1068700 2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Ratva oja VEE1069100 2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Hirmuse jõgi VEE1069700 2.8.1.6 Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu HIRMUSE PEAKRAAV (Hirmuse pkr) 11070000200000011E 2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Purtse jõgi VEE1068200AK 2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Mehide oja VEE1068600AK 2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Ojamaa jõgi VEE1068700AK 2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Ratva oja VEE1069100AK 2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Hirmuse jõgi VEE1069700AK 2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Kiviõli kaevanduse kraav VEE1070100AK 2.8.1.9 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu,laevatatav Hirmuse peakraav VEE1070000 3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157011 VEP157011 3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157042 VEP157042 3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157043 VEP157043 3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157046 VEP157046 3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157079 VEP157079 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M152341531 4 (14) 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M152341532 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M165522287 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M165522288 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F2 (5092) M217317093 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F3 M217317189 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV 1311MPHK M224488984 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M25413761 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M25413762 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M25436499 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M25817819 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25827782 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M25827783 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M25827784 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25837893 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25837909 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M25837910 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M25837911 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25837914 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081809 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081810 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081811 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081812 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M26081832 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M26081833 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Rahvamaja M26085492 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Küla M26085495 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Küla M26085549 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M26085617 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M26085619 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Küla M26172755 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M26180749 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M26180750 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M26180751 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Uniküla töökoda M26180808 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV garaa? M26180809 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Sigala 4 M26180810 5 (14) 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M28407282 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M28407283 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M28407362 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M28407363 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Pump M29707316 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Majad M29707323 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M30197774 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Tundmatu MP liin M4582978 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M8651167 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M8651168 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M8651169 6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M8651195 6.1.1.2 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Mäetaguse:SM0 K135042109 6.1.1.2 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Kiviõli Nr 17:KL0 K3077903 6.1.1.2 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) SAVALA:AI0 K3122383 6.1.1.3 Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) <Null> L07 6.1.1.3 Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) Aidu - Jaoskonna 3B L08 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 4580218 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 5956908 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 5956963 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 7631178 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 152054897 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 165571255 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 165571258 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 165824205 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 167885743 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 212971411 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 214881267 6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 217941734 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Kiviõli Nr 17:KL0 KKL3077903 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin SAVALA:AI0 KKL3122383 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL165522287 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin 41688JK (5088) MKL217317092 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F2 (5092) MKL217317093 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F3 MKL217317189 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin 134594LK MKL221575106 6 (14) 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Vana-Sigala vkt 5 MKL223673812 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin 1311MPHK MKL224488984 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL25413761 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL25436499 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL25827783 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-1 MKL25837893 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-1 MKL25837909 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL25837910 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-3 MKL25837911 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL26081811 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Küla MKL26085549 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL26085617 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-3 MKL26085619 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Küla MKL26172755 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Laut MKL26172756 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL26180749 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-1 MKL26180751 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Uniküla töökoda MKL26180808 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin garaa? MKL26180809 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin AVM MKL26180885 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL28407282 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL28407283 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL28407363 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Majad MKL29707323 6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Pumpla MKL50329834 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Rääsa:(Kohtla-Järve) M1123346 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Oandu:(Kohtla-Järve) M1139663 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Otu:(Kohtla-Järve) M1139664 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Oandu kauplus: (Kohtla-Järve) M1139666 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Rego:(Kohtla-Järve) M1139669 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Aru:(Kohtla-Järve) M1139702 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla farm: (Kohtla-Järve) M1139733 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Soonurme:(Kohtla-Järve) M1139737 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla sigala:(Kohtla-Järve) M1139778 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla rohujahuveski:(Kohtla-J M1139779 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla kuivati:(Kohtla-Järve) M1139780 7 (14) 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla töökoda:(Kohtla-Järve) M1139782 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla elamud:(Kohtla-Järve) M1139787 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Savala saeveski:(Kohtla-Järve) M1139793 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Maidla vallamaja:(Kohtla-Järve) M1139796 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Savala:(Kohtla-Järve) M1139799 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Savala rahvamaja:(Kohtla-Järve) M1139802 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Oandu 2: (Kohtla-Järve) M152341504 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Aruvälja:(Kohtla-Järve) M165522260 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Kreisi:(Kohtla-Järve) M217202660 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Õunapuu:(Kohtla-Järve) M221575084 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Filippovi:(Kohtla-Järve) M30197760 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Rebu:(Kohtla-Järve) M6322734 6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Kulja:(Kohtla-Järve) M6469960 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648734 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648742 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648750 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648756 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648764 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648778 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648802 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648818 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648824 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648839 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648869 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45192979 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45193002 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367709 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367803 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367809 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367879 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367889 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367895 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367903 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367912 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367920 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367928 8 (14) 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368008 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368016 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368042 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368104 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45659297 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45659323 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45659705 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660480 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660487 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660494 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660501 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660544 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660552 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660592 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660603 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660611 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660708 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660712 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660724 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660732 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660737 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660751 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660759 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660767 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660775 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660789 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660822 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660839 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660986 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660991 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45661023 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45661046 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45661052 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45752903 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45752921 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971723 9 (14) 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971730 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971737 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971744 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48039993 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48040007 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48040042 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48092800 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48092814 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551195 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551205 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551265 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551287 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551349 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 51884666 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54080635 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54094525 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54106526 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54108562 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54108757 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54113234 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54113242 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54116398 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54118896 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014792 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014799 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014806 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014814 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014830 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014844 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014859 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014866 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014873 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014902 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014933 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55015051 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55015275 10 (14) 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101802 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101826 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101832 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101844 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101850 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101862 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101874 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101904 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57102802 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 61247119 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 61247145 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64573311 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64890981 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64890994 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891009 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891015 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891032 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891052 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891064 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891075 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891084 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891092 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891140 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891258 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891377 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891468 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 79331756 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 84094307 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 88688363 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264052 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264095 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264110 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264121 6.3.1.2 Sideehitis maismaal 113233209 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid Oandu 65471 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 33 65486 11 (14) 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 90 65487 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 35 65544 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 357 65546 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 49 65742 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 121 70100 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid KM 98043 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid kontr.reeper 98065 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid kontr.reeper 98066 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid kontr.reeper 98067 7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 120 211869 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 76 65197 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 642 65211 7.3.1.2 Geodeetilised märgid Rebu 65452 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 1015 65454 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 1118 65457 7.3.1.2 Geodeetilised märgid Aruvälja 65463 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 44 65469 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 5 65470 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 666 65473 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 15 65512 7.3.1.2 Geodeetilised märgid Rääsa 65514 7.3.1.2 Geodeetilised märgid Rääsa 65515 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 25 65517 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 48 65519 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 530 65522 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 6 65524 7.3.1.2 Geodeetilised märgid PRP6844 65527 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 7 65528 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 8 65532 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 9 65539 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 8 65541 7.3.1.2 Geodeetilised märgid ISM1 65582 7.3.1.2 Geodeetilised märgid ISM2 65583 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 17 65585 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 19 65589 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 1960 65590 12 (14) 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 20 65596 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 2850 65602 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 3768 65604 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 5910 65611 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 81 65616 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 10 65646 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 132 65672 7.3.1.2 Geodeetilised märgid 21 65693 7.3.1.2 Geodeetilised märgid PRP7150 65715 7.3.1.2 Geodeetilised märgid n/ta 69777 7.3.1.3 Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgid Oandu97 65472 7.4.1.4 Tiheasustusala Maidla valla üldplaneering 4492001_4923 7.4.1.4 Tiheasustusala Maidla valla üldplaneering 4492001_4925 8.1.1.1 Kaitseala Oandu parkmets KLO1200193 8.1.2.1 Kaitstav looduse üksikobjekt Rääsa kadakas KLO4000714 8.1.2.1 Kaitstav looduse üksikobjekt Mehide männid KLO4000810 8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Picoides tridactylus (laanerähn) KLO9114290 8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Picoides tridactylus (laanerähn) KLO9114291 8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Picoides tridactylus (laanerähn) KLO9114293 8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Tetrao urogallus (metsis) KLO9120397 8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dendrocopos minor (väike-kirjurähn) KLO9121635 8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Listera ovata (käopõll, suur) KLO9301093 8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dactylorhiza maculata (sõrmkäpp, kuradi-) KLO9301686 8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Listera ovata (suur käopõll) KLO9308822 8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dactylorhiza incarnata (sõrmkäpp, kahkjaspunane) KLO9308823 8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) KLO9308824 8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Gymnadenia conopsea (käoraamat, harilik) KLO9308825 8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26261: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA0604000 8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 3733: Hirmuse küla, AS Eesti Energia kaevandused SJA1340000 8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala Katastri nr: 3734 SJA1701000 8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26259: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA2522000 8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala Katastri nr: 3735 SJA3063000 8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26260: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA3984000 8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26262: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA6756000 8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9104 8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9116 13 (14) 8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9117 8.4.2.1 Kinnismälestis Lohukivi 9118 8.4.2.1 Kinnismälestis Rauasulatuskoht ja asulakoht 9119 8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9120 8.4.2.1 Kinnismälestis Kultusekivi 9121 14 (14)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel