Keskkonnaministeerium
[email protected]
16.04.2018 nr 12-2/18/1758-6
Arvamuse küsimine Uus-Kiviõli kaevanduse
maavara kaevandamisloa taotluse ja selle
kohta tehtava otsuse kohta
Enefit Kaevandused AS (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald,
Ida-Viru maakond, 41533) esitas Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara kaevandamiseks
keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli
uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses (registreeritud Keskkonnaministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis 21.01.2005 numbriga 13-4-6/05/821).
Enefit Kaevandused AS esitas 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 Keskkonnaametile
muudetud kaevandamisloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 16.01.2018 numbriga 12-2/17/3827-11). Muudetud
kaevandamisloa taotlusega soovib Enefit Kaevandused AS määrata kaevandamisloaga lubatud
põlevkivi kaevandamise aastamääraks 6 miljonit tonni ning kaevandamisloa kehtivusajaks 30
aastat.
Tulenevalt alates 01.01.2017 kehtima hakanud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS III)
§ 130 lg 2 kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele MaaPS II menetlusõigusnormid ja
MaaPS III materaalõiguse normid.
Lähtudes MaaPS II, MaaPS III ja haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) edastab
Keskkonnaamet Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse
eelnõu Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning
Kultuuriministeeriumile.
MaaPS II § 33 lg 31 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta
antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui
kaevandamisluba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu
või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotlusekohta antava haldusakti eelnõu
saamisest arvates.
MaaPS III § 55 lg 2 p 10 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui see on
vastuolus riigi huviga. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lg 2 p 10 ja HMS § 40 lg 1, saadab
kaevandamisloa andja MaaPS III § 49 lg 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse ning taotluse
kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle
kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
saamisest arvates.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis kattub kinnismälestistega (Oandu, Rebu, Rääsa ja
Uniküla kalmistud, Rebu küla lohukivi ning rauasulatuskoht ja asulakoht, Rääsa kultuskivi),
siis lähtudes MaaPS II § 33 lg 3 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta
antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui
kaevandamisluba taotletakse kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse.
Keskkonnaamet palub esitada seisukoht Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa
andmise otsuse eelnõu kohta 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 16.05.2018. Kui arvamust ei ole
määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse maavara kaevandamisloa
taotlus Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Karus
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Korraldus eelnõu Uus-Kiviõli.pdf
2. Luba eelnõu Uus-Kiviõli.pdf
3. Lisa 1. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsendust.pdf
4. Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa taotlus.zip
Sama:
1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2. Kultuuriministeerium
Epp Kuslap 674 4803
[email protected]
2 (2)
EELNÕU 16.04.2018
KORRALDUS
Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa
andmine Eesti põlevkivimaardlas
Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli
põlevkivikaevanduse mäeeraldisele
I. ASJAOLUD
Enefit Kaevandused AS1 (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald,
Ida-Viru maakond, 41533) (edaspidi Enefit) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara
kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse Eesti põlevkivimaardlas
Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses (edaspidi Uus-Kiviõli
kaevandus) (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 21.01.2005
numbriga 13-4-6/05/821). Kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmine avalikustati ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2005.
23.03.2011 esitas Enefit korrigeeritud kaevandamisloa taotluse. Korrigeeritud kaevandamisloa
taotluse (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 25.03.2011
numbriga 12-9/11/2321) kohaselt taotles Enefit kaevandamisluba järgmistel tingimustel:
mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonnas Lüganuse (kuni 27.10.2013 Maidla vald) ja Alutaguse
(kuni 23.10.2017 Mäetaguse vald) valdades; mäeeraldise nimetus on Uus-Kiviõli kaevandus;
mäeeraldise pindala 6 206,62 ha; taotluse esitamisel ja ka seisuga 30.09.2017 jääb mäeeraldise
piiresse 207,766 miljonit tonni põlevkivi aktiivset tarbevaru, mis on kogu ulatuses kaevandatav
ning 97 tuhat t põlevkivi passiivset tarbevaru, kaevandamise maksimaalne aastatoodang
4150 tuhat t, loa kehtivuse aeg 25 aastat.
Lisaks Enefitile esitasid 20.12.2004 sarnastel tingimustel Uus-Kiviõli kaevandusele
kaevandamisloa taotlused Osaühing VKG Kaevandused2 (edaspidi VKG) ja Osaühing Merko
Kaevandused3. Taotletavad mäeeraldised kattusid omavahel täielikult. Osaühing Merko
Kaevandused poolt esitatud kaevandamisloa taotluse omandas TLA Invest OÜ4 (edaspidi TLA)
26.06.2007 (müügileping esitati Keskkonnaministeeriumile 30.03.2012 ning on registreeritud
Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 02.04.2012 numbriga 12-9/12/2827).
1
Taotleja ärinimi oli kuni 06.08.2008 Põlevkivi Kaevandamise AS (10337962); ettevõte ühines Aktsiaseltsiga
Eesti Põlevkivi (10032389, ühendav ühing); vahemikus 15.06.2009 - 30.06.2016 ärinimega Eesti Energia
Kaevandused AS; alates 30.06.2016 Enefit Kaevandused AS
2
Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884, kuni 15.01.2008 ärinimega OÜ VKG Aidu Oil, aadress
Järveküla tee 14, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30328) poolt esitatud taotlus on registreeritud
Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 nr 13-4-6/04 12263.
3
Osaühing Merko Kaevandused (registrikood 10540989, alates 12.01.2009 ärinimega AS Riverito) taotlus on
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 numbriga 12242.
4
TLA Invest OÜ (registrikood 11397058, endine ärinimi OÜ Lepakaev, aadress Veerenni tn 39, Kesklinna
linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138).
Kõik ülalnimetatud ettevõtted esitasid kaevandamisloa taotlused Keskkonnaministeeriumile
kooskõlas kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS5) § 28 lg 1.
Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 kirjaga nr 13-3-1/821-5 keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (vastu võetud 14.06.2000,
redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.01.2003) § 9 ja § 11 lg 1 ja 2 alusel.
28.03.2006 jõustunud MaaPS II § 75 lg 6 alusel peatati enne 28.03.2006
Keskkonnaministeeriumile põlevkivi kaevandamiseks esitatud kaevandamislubade taotluste
menetlemine kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni.
Keskkonnaministeerium teavitas 28.03.2006 kehtima hakanud seaduse muudatusest Enefiti
07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4462, VKG-d 07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4463 ja
Osaühingut Merko Kaevandused 07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4464.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 kinnitati Riigikogus 21.10.2008 (edaspidi
arengukava)6. Arengukavas märgiti, et põlevkivi on taastumatu loodusvara, mistõttu tuleb
Eesti pikaajalise energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata põlevkivi kaevandamise mahtu
kuni 20 mln tonnini aastas. Seda eesmärki saavutava meetmena täiendati MaaPS II põlevkivi
aastase kaevandamismäära ja põlevkivi kaevandamislubade eriregulatsiooniga.
23.11.2008 hakkas kehtima MaaPS II muudatus. Alates 23.11.2008 sätestas MaaPS II § 251
põlevkivi aastaseks kaevandamismääraks 20 mln tonni. Põlevkivi aastane kaevandamismäär
on kalendriaastas kõigi lubade alusel maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus.
MaaPS II muudatuse jõustumise ajaks oli kõikide põlevkivi kaevandamislubadega
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus kokku 25,25 mln tonni.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi kaevandamise
lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ (edaspidi käskkiri nr 1319)
vähendati kõikide põlevkivi kaevandamislubade alusel kaevandamise lubatud maksimaalset
aastamäära kokku 20 mln tonnini, määrates igale põlevkivi kaevandavale ettevõttele
kaevandada lubatud maksimaalse aastamäära.
Keskkonnaministeerium teavitas oma 03.04.2009 kirjaga nr 13-4-4/8559 VKG-d, Enefiti ja
Priit Piilmani, et jätkatakse põlevkivi kaevandamiseks ja uuringuteks esitatud kaevandamisloa
taotluste menetlemisega. Kirjas anti ülevaade kirja saatmise hetkel kehtivatest
kaevandamislubadest ja esitatud kaevandamisloa taotlustest. Keskkonnaministeerium soovis
teada, kas ettevõtted soovivad jätkata kaevandamisloa taotluste menetlemist esitatud kujul või
soovitakse seoses seadusemuudatustega oma kaevandamisloa taotlusi muuta või lõpetada
menetlus taotluse tagasivõtmisega.
26.06.2007 sõlmisid VKG ja Osaühing Merko Kaevandused ettevõtte müügilepingu. Lepingu
alusel andis Osaühing Merko Kaevandused 18.07.2007 ja VKG võttis vastu Osaühingule
Merko Kaevandused kuuluva savi, liiva ja põlevkivi kaevandamise ning põlevkivi töötlemisega
tegelevale ettevõttele kuulunud kehtivad kaevandamisload. Sellest tulenevalt küsis
5
Kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS I
01.04.2005 kuni 31.12.2016 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS II
01.01.2017 jõustunud maapõueseadus nimetatud tekstis läbivalt MaaPS III
6
Arengukava koos lisadega leitav http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riiklik-arengukava-2008-2015
(kontrollitud 25.10.2017)
2 (28)
Keskkonnaministeerium sama kirjaga VKG-lt arvamust ka Osaühing Merko Kaevandused
poolt Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa saamiseks esitatud taotluse kohta.
Enefit teavitas 17.04.2009 kirjaga nr 635.1-45, et on jätkuvalt huvitatud kaevandamisloa
saamisest Uus-Kiviõli kaevanduses (registreeritud Keskkonnaministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis 20.04.2009 numbriga 8559). Enefit palus kaevandamisloa taotluse
menetlust jätkata MaaPS II § 301 alusel põhjusel, kuna temale antud kaevandamisloaga
KMIN-075 määratud varu ammendub aastal 2012, seega vähem kui 5 aasta jooksul.
VKG teavitas Keskkonnaministeeriumit oma 04.05.2009 kirjaga nr KAk/77-1, et ei pea esitatud
põlevkivi kaevandamislubade taotluste muutmist vajalikuks ning palus jätkata kõikide VKG
taotluste menetlemist esitatud kujul ja kohaldamisele kuuluvate õigusnormide alusel (HMS § 5
lg 5 ning MaaPS II § 75 lg 2). Samuti teavitas VKG Keskkonnaministeeriumit, et sai 26.06.2007
VKG ja Osaühing Merko Kaevandused vahel sõlmitud ettevõtte müügilepinguga kõik
Osaühingu Merko Kaevandused kehtivad kaevandamisload. Sõlmitud lepinguga ei omandanud
VKG Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud kaevandamislubade taotlusi. Seega ei ole
VKG-l alust esitada arvamust Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisloa taotluse kohta.
MaaPS II § 301 sätestas, et kui kehtiva põlevkivi kaevandamisloaga antud kaevandatavat
maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks ning kaevandamisloa omanik taotleb uut
kaevandamisluba uue mäeeraldise saamiseks, menetletakse nimetatud taotlust eelisjärjekorras
kehtivat kaevandamisluba mitteomavate isikute taotluste suhtes ning et nimetatud juhul ei
kohaldata kaevandamisloa andmiseks enampakkumise sätteid (MaaPS II § 32). MaaPS II § 301
lg 2 sätestas, et sama paragrahvi lg 1 märgitud tingimustel antakse põlevkivi kaevandamisluba
ainult kaevandaja taotluse esitamise ajal kehtivatele kaevandamislubadele kantud põlevkivi
kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandada lubatud aastamäära piires.
Arvestades MaaPS II § 301 lg 1, § 251, § 31 lg 3 ja § 34 lg 1 p 6 ning asjaolu, et VKG ja TLA
ei vastanud MaaPS II § 301 tingimustele, jätkati Enefiti taotluse menetlemisega.
Keskkonnaministeerium edastas 17.08.2009 kirjaga nr 13-4-4/09/12183 VKG-le Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisloa andmisest keeldumise otsuse „Maavara kaevandamise loa
andmisest keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le“ eelnõu. VKG esitas 24.08.2009
kirjaga nr Kak/158 1 eelnõu kohta omapoolse seisukoha (registreeritud
Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 27.08.2009 numbriga
13-4-4/09/12183-2). VKG ei nõustunud talle kaevandamisloa andmisest keeldumisega, viidates
peamiselt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5, mis sätestab, et kui
haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse
alguses kehtinud õigusnorme. VKG viitas, et ta esitas kaevandamisloa taotluse 20.12.2004 ning
tema taotluse suhtes tuleb kohaldada MaaPS I sätteid ning läbi tuleb viia enampakkumine.
Aktsiaseltsi Kobras poolt koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald.
Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ (edaspidi KMH aruanne) kiideti heaks
Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga nr 112/3960-4.
Keskkonnaministeeriumi 07.10.2011 käskkirjaga nr 1442 „Maavara kaevandamise loa
andmisest keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le ja Riverito AS-ile ning maavara
kaevandamise loa andmine Eesti Energia AS-ile Uus-Kiviõli kaevanduses ja
3 (28)
Keskkonnaministeeriumi kantsleri 12.05.2005 käskkirja „Enampakkumise korraldamine Eesti
põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuväljal paikneva põlevkivi kaevandamise loa müümiseks“
kehtetuks tunnistamine“ (edaspidi käskkiri 1442) anti Enefitile kaevandamisluba nr KMIN-117
ning keelduti VKG-le ja TLA-le kaevandamisloa andmisest.
VKG esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja 1442 punktide 2, 3, 4 ja 5 tühistamiseks
(haldusasi nr 3-11-2585). TLA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse sama käskkirja punktide
1, 3, 4 ja 5 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2630). Asjad liideti ühte menetlusse haldusasja
numbriga 3-11-2585.
Kohtumenetluse lõpetas Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.02.2017 tehtud otsus asjas
3-3-1-26-16 (edaspidi riigikohtu otsus), mille tulemusena tühistati käskkiri 1442 osas, millega
anti Enefitile kaevandamisluba KMIN-117 ja määrati selle tingimused. Riigikohus leidis, et
Enefitile uut kaevandamisluba andes on loa andja kohaldanud MaaPS II normi valesti ning
andnud kaevandamisloa välja mahus, mida MaaPS II tegelikult ei võimaldanud. Riigikohtu
otsusega jäeti käskkiri 1442 jõusse osas, millega jäeti VKG ja TLA kaevandamisloa taotlused
rahuldamata.
MaaPS III § 130 lg 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses
olnud pooleli olevad kaevandamisloa andmise menetlused. Seega muutus 01.01.2017
käesolevas haldusmenetluses kaevandamisloa andja. Vastavalt MaaPS III § 48 on uueks
kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet.
22.03.2017 kirjas nr EP-JUH-1.6/119 Keskkonnaametile kinnitas Enefit, et soovib 21.01.2005
esitatud kaevandamisloa taotluse menetlemist (registreeritud Keskkonnaameti dokumendi-
haldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3827-3).
21.03.2017 esitas Advokaadibüroo LINKLaw OÜ VKG lepingulise esindajana (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3999) ja TLA
lepingulise esindajana (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017
numbriga 12-2/17/3993) Keskkonnaametile märgukiri/taotluse. Nimetatud taotluste
eesmärgiks oli VKG ja TLA poolt Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks esitatud
kaevandamislubade taotluste menetluste uuendamine.
Vastavalt HMS § 43 lg 1 lõppeb haldusmenetlus haldusakti teatavaks tegemisega, seega lõppes
haldusmenetlus VKG ja TLA kaevandamisloa taotluse osas käskkirja 1442 p-de 1 ja 2
andmisega. Keskkonnaamet ei rahuldanud TLA ja VKG kaevandamisloa taotluste menetluse
uuendamise taotlusi. Nendest seisukohtadest teavitati 22.05.2017 TLA-d kirjaga
number 12-2/17/3993-3 ja VKG-d kirjaga number 12-2/17/3999-3.
Riigikohtu otsuse kohaselt on VKG ja TLA taotluste menetlemine lõppenud ning Enefiti taotlus
jätkuvalt menetluses, mistõttu peab Keskkonnaamet menetlust jätkama otsustades
kaalutlusõiguse alusel, milliseid menetlusetappe on vajalik korrata. Arvestades, et viga tehti
lõppotsuse tegemisel, jätkatakse menetlust otsuse eelnõu avalikustamise etapist. Kuna
Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks on Keskkonnaametil menetluses vaid üks
taotlus, ei ole enampakkumise korraldamine lähtuvalt MaaPS III § 54 vajalik.
Enefiti poolt 25.03.2011 esitatud korrigeeritud kaevandamisloa taotlust on kontrollinud
keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 14.03.2017 kiri
nr 9-3/17/4606, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.03.2017
4 (28)
numbriga 12-2/17/3827). Taotletud põlevkivi varu kogused vastavad riiklikus maavarade
registris Uus-Kiviõli kaevanduses arvele võetud põlevkivi kogustele.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 6206,62 ha ning kattub paljude kitsenduste ja
looduskaitseliste piirangutega. Keskkonnaregistri andmetel kattub Uus-Kiviõli kaevandus
mitmete puurkaevude, maaparandussüsteemide ja nende eesvooludega, elektriõhu- ja
maakaabelliinidega, alajaamadega, sideehitistega, geodeetiliste punktidega, keskkonnaseire
jaamadega ja kinnismälestistega (mäeeraldisega kattuvad kitsendused on toodud lisas 1).
Samuti kattub Uus-Kiviõli kaevandus ka mitmete looduskaitseliste piirangutega. Mäeeraldise
alale jääb Oandu parkmetsa kaitseala (KLO1200193). Parkmetsa pindala on 2,9 ha. Oandu
parkmetsa näol on tegemist 130 aastase männi-lehise puistuga. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006
määrusega nr 64 kehtestatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja“
§ 7 lg 3 kohaselt on pargis keelatud maavara kaevandamine.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jääb kaks kaitstavat looduse üksikobjekti: Mehide
männid (KLO 4000810) ja Rääsa kadakas (KLO 4000714). Vabariigi Valitsuse 02.04.2003
määrusega nr 27 kehtestatud „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja“ (edaspidi
üksikobjektide kaitse-eeskiri) § 1 lg 3 kohaselt on üksikobjektide ümber 50 m ulatuses
piiranguvöönd, kus üksikobjektide kaitse-eeskirja § 5 p 1 kohaselt on keelatud maavara
kaevandamine.
II kaitsekategooria liikide elupaikadest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud
laanerähni (KLO9114290, KLO9114291, KLO9114293) ja metsise (KLO9120397,
Linnassaare) elupaigad. Osaliselt mäeeraldisel paiknevast Linnassaare mängust (id 146378310;
endine nimi Arvila 3) on kujunenud piirkonna keskne ja suurim mäng, kus 2011. aasta seire
käigus loendati mängus 3 metsise kukke ning 2016. aasta seires 5 kukke. Metsisekukkede
arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale
kaitstusele. Suureks ohuteguriks hinnatakse muuhulgas kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga
kvaliteedi langust (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 20157).
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 on sätestatud liikide soodsa seisundi tagamine, kus
lõige 2 ütleb, et II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja
keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või
hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade
esinduslikkusest ja lõige 4, et piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades
rakendub isendi kaitse. LKS § 55 lg 6 keelab kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku
häirimise paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
III kaitsekategooria liikidest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud väikese-
kirjurähni (KLO9121635), suure käopõlle (KLO9301093), kuradi-sõrmkäpa (KLO9301686),
kahkjaspunase sõrmkäpa (KLO9308823), vööthuul sõrmkäpa (KLO9308824) ja hariliku
käoraamatu (KLO9308825) leiukohad.
III kaitsekategooria liigid on kaitse all vastavalt keskkonnaministri 19.05.2004 määrusele nr 51
“III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine”. LKS § 48 lg 3 ütleb, et III kaitsekategooria
liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või
kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade
7
„Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015“ on leitav aadressilt
https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf (kontrollitud 21.11.2017)
5 (28)
kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkuses ja lõige 4, et piiritlemata III kategooria
kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. LKS § 55 lg 8 keelab III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jääb 7 vääriselupaika: VEP157011 (märgalade kuusikud
ja kuuse-segametsad), VEP157042 (märgalade laialehelised metsad), VEP157043
(sanglepikud), VEP157046 (kuusikud ja kuuse-segametsad) ning VEP157079 (kuuse-
segametsad). Üldjuhul keelatakse vääriselupaigas metsa raiumine, välja arvatud erakorralised
raied Keskkonnaameti nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine,
metsateede ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkke tegemine.
Uus-Kiviõli kaevanduse võimalikku mõjupiirkonda jäävad samuti mitmed looduskaitseliste
piirangutega alad. Mäeeraldisest põhja pool asub kaitsealune Maidla mõisa park
(KLO1200447). Maidla mõisa pargis on põhiliselt vanad pärnad.
Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku
Muraka loodus- ja linnualana (EE0070172), jääb vahetult Uus-Kiviõli uuringuväljast lõuna
poole.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest läänes asub Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076), mis
kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi loodus- ja linnualana (EE0070173). Sirtsi
looduskaitseala kirde poolseima lahustüki minimaalne kaugus on ligikaudu 1,3 km, põhiala
minimaalne kaugus ligikaudu 2,8 km. Sirtsi looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Sirtsi sood,
sellega piirnevaid metsi ja kaitstavaid liike. I kaitsekategooria liikidest elavad Sirtsi
looduskaitsealal näiteks lendorav, must-toonekurg ja kaljukotkas. Leidub mitmeid metsise
mängupaiku.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest lõunas ligikaudu 5 km kaugusel asub Muraka
looduskaitseala (KLO1000536), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodus- ja
linnualana (EE0070172). Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti ühe suurema
loodusmaastikukompleksi — Muraka soostiku — sealsete soode, loodusmetsade ja kaitstavate
liikide elupaikade kaitse. Muraka looduskaitseala on elupaigaks mitmetele kaitstavatele
loomaliikidele (lendorav, kaljukotkas ja must-toonekurg), samuti kasvab seal I
kaitsekategooriasse kuuluv taimeliik, lehitu pisikäpp. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka
looduskaitseala Eesti väärtuslikemate linnualade hulka. Muraka looduskaitseala on oma
loodusväärtuste tõttu arvatud üle-euroopalise kaitstavate alade võrgustiku - Natura 2000 alade
hulka. Kaitseala pindala on 14058,7 ha. „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
elupaikade konventsiooni“ artikli 2 lg 1 kohaselt on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise
tähtsusega märgala (Ramsari ala).
Uus-Kiviõli kaevandus ei kattu ühegi Natura 2000 alade nimekirja kantud alaga. Lähemad
Natura 2000 alade võrgustikku kuuluvad kaitstavad alad on Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult
lõuna poole jääv Muraka linnu- ja loodusala, mis hõlmab Kaasiksoo metsise püsielupaika ning
lääne ja edela poole jääv Sirtsi linnu- ja loodusala, mis hõlmab Sirtsi looduskaitseala.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud nõusoleku kaevandamisloa
andmiseks 27.12.2010 kirjaga nr 1.10-7/10-01050/002.
6 (28)
Enefit esitas 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 Keskkonnaametile muudetud
kaevandamisloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
16.01.2018 numbriga 12-2/17/3827-11, edaspidi muudetud kaevandamisloa taotlus). Muudetud
kaevandamisloa taotlusega soovib Enefit määrata kaevandamisloaga lubatud põlevkivi
kaevandamise aastamääraks 6 miljonit tonni ning kaevandamisloa kehtivusajaks 30 aastat.
Samuti palus Enefit kaaluda võimalust kaotada kaevandamisloa täiendavatest tingimusest
lõhketööde ajaline piirang, kuna see takistaks oluliselt kaevanduse tööd ning ei tagaks
kaevanduse projektvõimsuse saavutamist.
2005. aastal esitas Enefit Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse põlevkivi
kaevandamise aastamääraga 6 miljonit tonni. Sellisele mahule on tehtud ka Uus-Kiviõli
kaevanduse esialgne eskiisprojekt. Lõhkamine toimuks kaks korda päevas ja kasutada saaks
sissetöötatud tehnoloogiat. See on optimaalne maht ühepoolse peastrekiga töötava kaevanduse
transpordi skeemi tarbeks. Sellises mahus kaevandades oleks kaevanduse tööaeg 25 - 30 aastat.
MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20
miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. MaaPS III ei
piira kaevandamislubadega antud põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäära. Seega
võimaldab kehtiv seadus anda luba keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatud Uus-Kiviõli
kaevanduse projektvõimsuse ulatuses, tagades seeläbi ka maavaravaru võimalikult kiire ja
keskkonnasäästliku väljamise Uus-Kiviõli kaevanduse reaalse käivitamise järel.
Keskkonnaamet peab võimalikuks väljastada Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisluba
põlevkivi keskmise aastamääraga 6 miljonit tonni, kuna KMH käigus hinnati kaevanduse mõju
aastatoodanguga 6 miljonit tonni. Seega vastava muutuse käigus ei muutu KMH järeldused
ning Uus-Kiviõli kaevanduses lubatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmisega 6
miljonile tonnile ei kaasne täiendavat keskkonnamõju.
Enefit selgitab oma 16.01.2018 kirjas nr EP-TOO-1.01/45, et võrreldes kaevandamisloa
taotluse esitamise hetkega on muutunud mitmed olulised asjaolud. Eelkõige on põlevkivi
vajadus muutunud oluliselt ebastabiilsemaks elektritootmise vabaturule mineku tõttu. See
tähendab, et sõltuvalt elektrituru käitumisest võib osutuda vajalikuks kaevanduse opereerimine
projektvõimsusel, kuid ei saa välistada ka vajadust kaevanduse opereerimiseks madalamatel
koormustel ebasoodsa konjunktuuri tõttu. Täpselt samasugust mõju avaldab ka kiiresti muutuv
nafta hind maailmaturul. Eeltoodust tulenevalt peab Enefit asjakohaseks taotleda loa
maksimaalset pikka kehtivuse perioodi, milleks MaaPS III § 60 lg 1 kohaselt on 30 aastat.
MaaPS III § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa
kehtivuse lõppemist.
Keskkonnaamet arvestab Enefiti ettepanekut seoses kaevandamisloale lisatava täiendava
tingimuse nr 4 osas ning selgitab sellega arvestamist käesoleva korralduse punktis 2.4.
Täiendavate tingimuste seadmine.
MaaPS III § 55 lg 2 p 11 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lg 2
p 11 ja HMS § 40 lõike 1, saadab kaevandamisloa andja vastavalt MaaPS II § 28 lg 3
kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse
saamiseks taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse asukoha kohalikele omavalitsustele.
7 (28)
Lüganuse Vallavolikogu nõustus/ ei nõustunud XX.XX.XXXX otsusega nr XX
kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses.
Alutaguse Vallavolikogu nõustus/XX.XX.XXXX otsusega nr XX kaevandamisloa andmisega
Uus-Kiviõli kaevanduses.
MaaPS II § 33 lg 31 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta
antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui
kaevandamisluba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu
või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotlusekohta antava haldusakti eelnõu
saamisest arvates.
Keskkonnaminister kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõu XX.XX.XXXX kirjaga nr XX.
MaaPS III § 55 lg 2 p 10 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui see on
vastuolus riigi huviga. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lg 2 p 10 ja HMS § 40 lõike 1, saadab
kaevandamisloa andja MaaPS III § 49 lg 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse ning taotluse
kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle
kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
saamisest arvates.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõu
XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX.
Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis kattub kinnismälestistega (Oandu, Rebu, Rääsa ja
Uniküla kalmistud, Rebu küla lohukivi ning rauasulatuskoht ja asulakoht, Rääsa kultuskivi),
siis lähtudes MaaPS II § 33 lg 3 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta
antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui
kaevandamisluba taotletakse kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse.
Kultuuriministeerium kooskõlastas/ei kooskõlastanud eelnõu XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX.
MaaPS III § 49 lg 11 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse ning
taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks vajaduse korral ka teistele asjasse
puutuvatele riigiasutustele. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks kaasata menetlusprotsessi teisi
riigiasutusi.
Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava
otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus/ei
nõustunud XX.XX.XXXX istungi protokollilise otsusega nr XX kaevandamisloa andmisega
Uus-Kiviõli kaevanduses.
Kooskõlas MaaPS III § 1 lg 3 ja 4, HMS § 40 lg 1, § 48 ning § 49 ja KeÜS § 47 lg 6 tegi
Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
XX.XX.XXXX ajalehes XXX avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse
eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXXXXX Keskkonnaministeeriumile, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Konkurentsiametile, Alutaguse Vallavalitsusele,
Lüganuse Vallavalitsusele, VKG-le ja TLA-le teada haldusakti eelnõu valmimisest.
8 (28)
Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4 kohaselt
võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele
ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates.
Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud.
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslikud alused
Enefit Kaevandused AS esitas 21.01.2005 Keskkonnaministeeriumile taotluse Eesti
põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
saamiseks. 21.05.2005 kehtinud MaaPS I § 28 lg 1 kohaselt tuli taotlus kaevandamisloa
saamiseks esitada kaevandamisloa andjale, kelleks oli sama paragrahvi lg 4 kohaselt
Keskkonnaministeerium.
01.01.2017 jõustunud MaaPS III § 130 lg 3 sätestab, et seaduse jõustumise ajal pooleli olevad
Keskkonnaministeeriumi menetlused kaevandamisloa andmiseks viib lõpule Keskkonnaamet.
Seega on alates 01.01.2017 käesolevas menetluses loa andjaks Keskkonnaamet.
MaaPS III § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud kaevandamisloa
taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui
käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine
või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Riigikohus on
otsuse nr 3-3-1-26-16 punktis 27 lahendanud küsimuse sellest, millise MaaPS redaktsiooni
alusel tuli kaevandamisloa saamiseks esitatud taotlused lahendada ning asus seisukohale, et
kohaldamisele kuulus MaaPS II (riigikohtu otsuse p 27). Seega tulenevalt MaaPS III § 130
lg 2 kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele MaaPS II menetlusõigusnormid ja MaaPS III
materiaalõigusnormid.
Riigilõivuseaduse § 123 lg 2 sätestab, et maavara kaevandamise loa andmise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. MaaPS III § 130 lg 2 sätestab, et enne
01.01.2017 esitatud kaevandamisloa taotlustele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal
kehtinud menetlusõigusnorme. Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotlus võeti
menetlusse 24.01.2005, seega tuleb riigilõivu tasumisel lähtuda MaaPS I § 25 lg 2, mille
kohaselt tasutakse riigilõivu kaevandamisloa eest. Seega tuleb Enefitil tasuda Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisloa saamisel lähtudes riigilõivuseaduse § 123 lg 2 tasuda riigilõiv
500 eurot (saaja nimi: Rahandusministeerium, saaja konto: SEB pank – IBAN EE 89 1010 2200
3479 6011; Swedbank – IBAN EE93 2200 2210 2377 8606; Danske Bank A/S Eesti filiaal –
IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002; Luminor Bank – IBAN EE 701 7000 1700 1577 198,
viitenumber: 2900081664).
Keskkonnaamet kontrollis Enefiti esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS II, kuni
31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 06.05.2005 määrusele nr 36 “Maavara kaevandamisloa
taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad
täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise
menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” ning pidas andmeid piisavaks taotluse
menetlemiseks.
MaaPS III § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele
HMS avatud menetluse sätteid, arvestada tuleb nii MaaPS II kui ka III erisusi. Vastavalt HMS
9 (28)
peatükile 3 on algatatud Enefiti poolt esitatud Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
saamiseks 24.01.2005 avatud menetlus, millesse on kaasatud kõik asjast huvitatud isikud, kellel
on olnud võimalus avaldada oma arvamust ja seisukohti esitatud taotluse ja menetluse käigu
kohta.
MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on
20 miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. Enefitil on
lubatud maksimaalselt ühes kalendriaastas kaevandata põlevkivi 15,01 miljonit tonni. See
kogus jääb kehtima ka Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa väljastamisega ning Enefit on
kohustatud järgima talle kehtestatud maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogust.
MaaPS III § 58 lg 1 kohaselt on kaevandamise maksimaalne aastamäär loa alusel maksimaalselt
kaevandada lubatud maavara kogus aastas. Lähtudes Enefiti poolt esitatud muudetud
kaevandamisloa taotlusest, määratakse Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa alusel
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi koguseks 6 miljonit tonni.
MaaPS III § 60 lg 1 antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks. Enefit taotleb Uus-Kiviõli
uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandusluba 30 aastaks.
MaaPS III § 50 lg 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid
kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.
Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 39 lg 4 sätestab, et jäätmehoidla käitaja, üldgeoloogilise
uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus
jäätmed tekivad, või kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja,
peab koostama JäätS §-is 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete
minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva
arengu põhimõtet. JäätS § 42¹ lg 3 kohaselt esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale
kinnitamiseks, kui lähtuvalt JäätS § 73 lg 2 p 8 või § 75 lg 1 p 12 jäätmete tekitamiseks maavara
rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba koos jäätmeloa taotlusega.
JäätS § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade
uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö
tulemusena. Enefit esitas kaevandamisloa taotluse osana selgitused jäätmete tekkimise ja
käitlemise kohta. Enefiti poolt esitatud kaevandamisjäätmekava kinnitatakse koos
kaevandamisloa andmisega.
Enefit esitas 28.11.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-6 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendatud
jäätmeloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.12.2014
numbriga V8-4/13/18729-6). Keskkonnaamet peatas oma 07.01.2016 kirjaga nr 8-5716/27
jäätmeloa menetluse tingimusega, et hiljemalt 31.12.2016 teavitatakse Keskkonnaametit
jäätmeloa menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest. 05.12.2016 teatas
Enefit kirjaga EP-KES-1.01/570-20 Uus-Kiviõli kaevanduse jäätmeloa taotluse jätkuva
peatamise vajadusest seoses Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu menetlusega, mille tõttu kavandatava kaevandamisjäätmehoidlaga seonduv
on täpsustamisel. Keskkonnaamet teavitas Enefiti jätkuvast jäätmeloa menetluse peatamisest
22.12.2016 kirjaga nr 8-5/16/27-3 ning palus hiljemalt 29.12.2017 teavitada Keskkonnaametit
jäätmeloa menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest.
10 (28)
Keskkonnaamet palus Enefitil 19.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/3827-7 esitada ajakohastatud
kaevandamisjäätmekava lähtudes KMH aruandest ning kaevandamisloa taotlusest.
Enefit esitas 17.11.2017 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-23 parandatud ja täiendatud
kaevandamisjäätmekava (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
20.11.2017 numbriga 12-2/17/3827-9).
Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti XX.XX.XXXX korraldusega nr XX.
Järgnevalt täidab Keskkonnaamet Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017 kohtuotsuse
nr 3-3-1-26-16 p 46 toodud ettekirjutuse.
Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017 kohtuotsuse nr 3-3-1-26-16 p 46 selgitab Riigikohus,
et Enefiti taotlust uuesti lahendama asudes tuleb Keskkonnaministeeriumil (loa andjal) silmas
pidada Euroopa Liidu konkurentsiõigust. Riigikohtu juhisest tulenevalt analüüsib
Keskkonnaamet kui loa andja alljärgnevalt MaaPS III § 61 võimalikku vastuolu Euroopa Liidu
lepingu konsolideeritud versiooni (edaspidi ELTEL8) art 106 lg 1 koostoimes art-ga 102.
Esmalt märgib Keskkonnaamet, et konkurentsiõigus ei ole absoluutne õigus –
konkurentsireeglite välja töötamisel ja kohaldamisel arvestatakse sellega, et teatud isikutele
teatud põhjustel eri- või ainuõiguse andmine võib teatud eesmärkidest tulenevalt olla
põhjendatud ja vajalik. Sellisel juhul konkurentsivabadus täiel määral ei toimi ning piirangud
on põhjendatud9.
Keskkonnaministri 20.05.2014 määruse nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ (edaspidi
määrus nr 13) § 1 sätestab, et Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning
kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Määrus nr 13 § 5 lg 2 p 1 kohaselt annab Keskkonnaamet välja seaduses sätestatud juhtudel ja
ulatuses keskkonnalube.
Keskkonnaamet annab põlevkivi kaevandamislube MaaPS III toodud alustel ja korras. MaaPS
III § 61 lg 3 sätestab, et põlevkivi võib kaevandamisloa alusel kaevandada, kui loa omajale on
MaaPS III § 61 lg 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäär.
Seadusest vahetult tulenevat mahu piirangut tuleb arvestada vaid põlevkivi kaevandamisloa
andmisel. 01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja10 leheküljel 4 on märgitud „MaaPS
kohaselt ei tohi samal ajal kehtivate kaevandamislubade alusel kaevandatava maavaravaru
kogus ületada aastas 20 mln tonni. Seadus näeb ette eraldi menetluse, millega saavutati 20 mln
tonni piiri kehtestamisega kõigi kehtivate lubade kaevandamismahu vähendamine. Uute
põlevkivi kaevandamislubade taotluste menetlemisel on eelisõigus senistel loa omajatel, kuid
muid piiranguid (mäeeraldise valiku suunamisel, maa kasutamise õiguse määramisel jne) ei ole
põlevkivi kaevandamisele seadusega sisuliselt kehtestatud.
8
Leitav aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016ME/TXT&from=ET
9
T.Oppermann, Euroopa õigus, lk 355
10
MaaPS III seletuskiri leitav aadressilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721-
822c-1ffd61c20ceb/Maap%C3%B5ueseadus (kontrollitud 06.12.2017)
11 (28)
01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja kohaselt ei muudetud kuni 31.12.2016 kehtinud
seaduses olnud põhimõtteid, seega ei muutunud ka konkurentsiõigust puudutavad põhimõtted
võrreldes varem kehtinud maapõueseadusega. Uus maapõueseadus läbis enne vastuvõtmist
õigusliku ekspertiisi, seaduse väljatöötamisse oli kaasatud erinevad huvigrupid ning seaduse
väljatöötamise käigus ei leitud selles olevat vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
Seaduse välja töötamise menetlusse oli kaasatud ka Konkurentsiamet, kes samuti ei leidnud
selles vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Seaduse eelnõu kooskõlastati
keskkonnaseadustiku kodifitseerimiskomisjoni liikmetega, kelle hulgas oli liikmeid
ministeeriumidest (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium), Õiguskantsleri
Kantseleist, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, omavalitsusliitudest (ELL, EMOVL) ja Eesti
Keskkonnaühenduste Kojast (maapõueseaduse seletuskiri lk 105). Seega puudub
Keskkonnaametil alus kahelda selles, et kehtiv maapõueseadus on kooskõlas kehtiva õigusega
sh ka kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
21.10.2008 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015“.
Arengukava kohaselt on põlevkivivaru piisav nii tänase kui ka lähiajal kasvava energiavajaduse
rahuldamiseks, kuid põlevkivi on taastumatu loodusvaru, mistõttu tuleb Eesti pikaajalise
energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata põlevkivi kaevandamise mahtu 20 mln tonnini
aastas ja rakendada meetmeid põlevkivi osakaalu jätkuvaks vähendamiseks Eesti
energiabilansis. Seega võeti arengukavas eesmärgiks saavutada põlevkivi kaevandamine
väiksemas mahus, kui seda oli 2005. aastal, vähendada seejuures kehtivate kaevandamislubade
mahtu ning sätestada selle saavutamiseks vajalikud õigusmuudatused. Nimetatud meede
saavutati Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi
kaevandamise lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ andmisega.
Kuivõrd kaevandajad seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei saavutanud kokkulepet
kaevandamismahtude vähendamises osas, vähendati käskkirjaga nr 1319, silmas pidades võrdse
kohtlemise printsiipi, kaevandamise mahte proportsionaalselt. Seega ei muutunud käskkirja
nr 1319 kehtestamise järgselt põlevkivi kaevandamisega seotud kaubaturgudel valitsenud
olukord. 16.03.2016 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava
2016-2030“11, ka nimetatud arengukava ei muuda kujunenud olukorda.
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ kavandab põlevkivi kaevandamise
aastamääraks 20 mln tonni mitmeaastase keskmise kogusena. Põlevkivi kaevandamise
aastamäär põhineb arengukava kohta koostatud KSH aruandel „Põlevkivi kasutamise riikliku
arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“12, mille järgi Ida-
Virumaa keskkonnaseisund on küll paranemas, kuid aruandes tehtud ettepaneku kohaselt ei
oleks riigi kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmine lähemal ajal otstarbekas,
sest 20 mln tonni kaevandamiskoguse juures on põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju
praeguse seisundiga võrreldes vähemalt neutraalne. Kaevandamise 20 mln tonnise aastamäära
ületamisel tehnoloogiat muutmata on tõenäoline, et suurenevad probleemid välisõhu ja vee
kvaliteedi ning jäätmete ladestamisega. Seejuures põlevkivivaru kättesaadavus võrreldes
põlevkivi kasutavate tehaste tööeaga ei ole pikemas perspektiivis kindel.
11
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ leitav aadressilt
https://www.riigiteataja.ee/akt/318032016002 (kontrollitud 06.12.2017)
12
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“ leitav
aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_ksh_ja_lisa_1.pdf
(kontrollitud 06.12.2017)
12 (28)
MaaPS III § 61 lg 3 tulenevalt on Eesti Vabariigis põlevkivi kaevandamise õigus vaid isikutel,
kellele on määratud käskkirjaga nr 1319 põlevkivi kaevandamise aastamäär. Riigikohus on oma
otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (p 13) ja 3-3-1-26-16 (p 25) leidnud, et KKM13 toimis
põlevkivi aastase kaevandamismäära jagamisel käskkirjaga nr 1319 õiguspäraselt ja et
käskkirjas mõistena sisse toodud „kaevandada lubatud aastamäära“ sätestamine oli õiguspärane
MaaPS II § 42 lg 3 teises lauses toodust tulenevalt.
Riigikohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (p 15) ja nr 3-3-1-26-16 (p 38) otseselt
selgitanud, et käskkirja nr 1319 toime ei ole ammendunud, igale kaevandajale määratud
kaevandada lubatud aastamäär kehtib ja on kantud kõigile kehtivatele kaevandamislubadele.
Riigikohus rõhutab, et seetõttu seob käskkirjaga nr 1319 määratud kaevandada lubatud
aastamäär KKM-i uute kaevandamislubade maksimaalsete aastamäärade üle otsustamisel.
Riigikohus selgitab, et lisaks vaidlusalase käskkirja andmise ajal kehtinud „Põlevkivi
kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ seatud sihile vähendada põlevkivi aastast
kaevandamismahtu pikaajalises perspektiivis 15 miljoni tonnini aastas, tuleneb ka MaaPS II
§ 34 lg 1 p-st 6 selgelt eesmärk tagada, et lubadele kantud maavara kaevandamise lubatud
maksimaalsed aastamäärad ei ületaks kogusummas § 251 ettenähtud määra. Riigikohus leiab
ka, et uue kaevandamisloa andmine selliselt, et see jätab isiku kaevandamislubadele kantud
kaevandamise lubatud maksimaalsete aastamäärade summa endiselt oluliselt suuremaks tema
kaevandada lubatud aastamäärast soodustaks keskkonna arvelt majanduslikult soodsamalt
kaevandatavate maavaravarude kaevandamist ja oleks seega vastuolus nii MaaPS II § 1 kui
§ 34 lg 1 p-des 7 ja 12 tooduga. Võttes arvesse, et põlevkivi kui taastumatu maavara puhul on
tegemist piiratud riigile kuuluva ressursiga oli nimetatud piirangu kehtestamine vajalik ja
põhjendatud ning tuleb aktsepteerida olukorda, kus konkurentsivabadus täiel määral ei toimi.
Lisaks konkurentsiõigusele tuleb riigil kaevandamisloa andmisel arvestada ka muid olulisi
asjaolusid sh nt energiajulgeolek ja riikliku varustuskindluse tagatus. Konkurentsile vaba
juurdepääsu piirav säte ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, olukorras, kus sätte alusel
konkurentsi piiramine on põhjendatud. Antud juhul tulenes konkurentsi piirangu sätestamise
tarvidus riigi poolsest vajadusest reguleerida piiratud ressursiga kaubaturgu. Sellest tulenevalt
ei ole Keskkonnaameti hinnangul MaaPS III § 61 vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja loa
andjal puudub selle sätte kohaldamata jätmiseks õiguslik alus.
HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt
andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta
ning vastab vorminõuetele.
Seega on käesoleval juhul haldusakti üheks õiguspärasuse eelduseks selle andmine kehtiva
maapõueseaduse alusel.
Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102
võimalikku rikkumist käesolevas haldusmenetluses.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega
on tegemist neil juhtudel, kui avalik ettevõtja saab võrreldes erakapitalil põhineva ettevõtjaga,
mingi olulise just temale antud turueelise Euroopa Liidu siseturul.
13
Keskkonnaministeerium
13 (28)
Sellest tulenevalt ei ole ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega tegemist
olukorras, kus vastav riigi poolt kehtestatud meede ( MaaPS III § 61 ja käesoleval juhul käskkiri
nr 1319) omab kõikide vastaval kaubaturul tegutseda soovivatele ettevõtjatele sarnast mõju.
Ehk teisisõnu ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega ei ole tegemist juhul,
kui avalik ettevõtja, antud juhul Enefit, mingit eelist ei saa või kui vastav riigi poolt kehtestatud
meede omab kõikide vastaval kaubaturul tegutsevate ettevõtjate jaoks sarnast mõju, nt annab
neile teatava eelise teiste ettevõtjate ees, kes soovivad vastavale kaubaturule siseneda
(käesoleval juhul on nn eelisolukorras kõik käskkirjas nr 1319 märgitud ettevõtted kellele on
nimetatud käskkirjaga määratud põlevkivi kaevandamise aastamäär).
Keskkonnaamet märgib, et maapõueseadus ei võimalda ühtegi konkreetset loa taotlejat teisele
eelistada ning kohtleb kõiki võrdselt, seega ei ole täidetud ELTL artikli 106 lg 1 koosmõjus
artikliga 102 rikkumiseks vajalik eeldus, mille tarvis oleks Eesti Vabariik, kui Euroopa Liidu
liikmesriik, pidanud MaaPS III §-ga 61 looma ühele ettevõttele turueelise Euroopa Liidu
siseturul.
Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta Enefiti põlevkivi kaevandamisega seotud tegevus
liikmesriikide vahelist kaubandust ning sellest tulenevalt ei ole kohaldatav ka ELTL art 102.
Seda seisukohta toetab ka Konkurentsiameti poolt Riigikohtule antud seisukoht haldusasjas
3-3-1-26-16. Riigikohtule haldusasjas 3-3-1-26-16 esitatud seisukohas on Konkurentsiamet
öelnud, et „ELTL art 102 on kohaldatav vaid juhul, kui ettevõtjal on turgu valitsev seisund EL-
i siseturul või selle olulisel osal ning tema tegevus võib mõjutada liikmesriikide vahelist
kaubandust. Kohtud ei ole praeguses asjas välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal oleks
võimalik võtta seisukoht, kas need tingimused on täidetud. Konkurentsiamet on oma praktikas
piiritlenud põlevkivi sektoris kaubaturu kitsalt Eesti territooriumi ühe osana (nt 19.10.2015
teates Kirde-Eestis paiknevad põlevkivi kaevandamise alad). Vastavalt komisjoni teatisele
kaubandusmõju mõiste kohta (ELT C 101, 27.04.2004) tuleks juhul, kui ettevõtja turgu valitsev
seisund hõlmab liikmesriigi osa, mis on ühise turu seisukohalt olulise kaaluga, ja turgu valitseva
seisundi kuritarvitamine raskendab teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjatel pääsu turule, kus
ettevõtja omab turgu valitsevat seisundit, selline käitumine üldiselt lugeda märgatavat
kaubandusmõju tekitavaks. Asjas ei ole teavet selle kohta, et potentsiaalsete konkureerivate
ettevõtjate olemasolu oleks mõistlikult ette nähtav ning teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjad
oleksid reaalselt huvitatud võimalusest hakata põlevkivi kaevandama ja tarnima või kasutama
seda tootmises“.
Riigikohtu otsuses 3-3-1-26-16 p 19 on toodud, et Keskkonnaministeeriumi seisukoha kohaselt
ei muutunud käskkirja nr 1319 kehtestamisega turul valitsenud olukord. Samuti asus
Keskkonnaministeerium seisukohale, et ELTL art-t 102 ei ole rikutud. Keskkonnaministeerium
märkis ka, et Enefit ei ole turgu valitsev ettevõte kuna ei saa rääkida ühtsest põlevkivi tootmise
ja hulgimüügi kaubaturust. Enefit müüb põlevkivi ka teistele soovijatele, mitte ei kasuta seda
vaid ise. Takistatud ei ole ka konkureerivate tootjate tegevust – Eestis pole keegi avaldanud
soovi sarnaseid põlevkivil töötavaid elektrijaamu rajada.
Riigikohtu otsuses 3-3-1-26-16 p 18 on Enefit asunud seisukohale, et ELTL art 106 lg 1
koosmõjus art-ga 102 tingimused ei ole täidetud: „Peale Enefiti on ka teistele ettevõtetel
põlevkivi kaevandamise lubasid väljastatud ning neid väljastatakse ka edaspidi. Enefitile
väljastatud kaevandamisload moodustavad kõigist lubadest väiksema osa kui asjas C-553/12 P
ning erinevalt viidatud asjast on Eestis kaevandamise maht piiratud. Kui asjas C-553/12 P kõne
all olnud äriühing kasutas kogu enda kaevandatud ligniidi ise ära elektrienergia tootmiseks, siis
Enefit on kogu aeg müünud olulise osa põlevkivist kontserni mittekuuluvatele ettevõtetele.
14 (28)
Uute põlevkivil põhinevate jaamade ehitust ei ole Eestis takistatud. Oluline on märkida, et
elektrienergia tarnekindluse tagamiseks vajalikku põlevkivi tuleb Eestis käsitada prioriteetsena.
Elektritootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei ole Eesti Energia AS-i kontserni ettevõtetel turgu
valitsevat seisundit. Põlevkiviõli turul on suurim tootja Eestis VKG. Lisaks tuleb eristada kahte
sorti põlevkivi: energeetilist ja kontsentraati, mis kuuluvad erinevatele kaubaturgudele. VKG
tehased vajavad kontsentraati ning ei tööta energeetilise põlevkiviga. Kontsentraadi tootmise ja
hulgimüügi kaubaturul ei oma Enefit valitsevat seisundit“.
Kokkuvõtvalt märgib Keskkonnaamet, et Enefitile kaevandusloa andmisel ei ole täidetud ELTL
artikli 106 lg 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumise esinemiseks kaks peamist kriteeriumi,
milleks on riigi poolt konkreetsele ettevõtjale suunatud turueelise loomine ning selle ettevõtja
võimalus seeläbi mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Lisaks eelnevale on riigi poolt
seatud konkurentsipiirang käskkirja nr 1319 näol vajalik arengukavas toodud eesmärkide
täitmiseks ega ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
Ülaltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Enefitile kaevandamisloa andmine ei
ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
2.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba tegevuseks, mis toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Vastavalt KMH algatamise ajal kehtinudkeskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 28 kohaselt on
allmaakaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 Uus-Kiviõli kaevanduses Enefiti taotluse osas
KMH kirjaga nr 13-3-1/821-5. Sama kirjaga teavitas Keskkonnaministeerium Enefiti, et võttes
arvesse asjaolu, et nimetatud alale on esitatud veel kaks kaevandamisloa taotlust, peab
Keskkonnaministeerium otstarbekaks jätkata KMH-d pärast enampakkumise tulemuste
selgumist.
27.03.2009 kinnitas Enefit kirjaga nr 635.1-949 oma soovi jätkata 2005. aastal esitatud
kaevandamisloa taotluse menetlemist Uus-Kiviõli kaevanduses, mille peale
Keskkonnaministeerium teatas KMH algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded 18.08.2009.
Aktsiaseltsi Kobras koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti
Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga
nr 112/3960-4. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi poolt tingimusel, et Uus-
Kiviõli kaevanduse rajamisel tuleb rakendada alternatiivi IIa(+). Alternatiiv IIa(+) tähendab, et
Uus-Kiviõli uuringuväljale uut tööstusterritooriumi ei rajata (jääb ainult nn tööala, ilma
rikastusvabrikuta). Põlevkivi väljatakse kaldšahti abil ning transporditakse lintkonveieriga
Aidu karjääri rikastusvabrikusse, kus teostatakse rikastamine ja kaubakivi laadimine. Tööliste
olmeks ja tehnika hoolduseks kasutatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumi. Teine kaldšaht
rajatakse Oandu piirkonda ja vajadusel kolmas Rääsa piirkonda.
Vastavalt KMH protsessis valituks osutunud alternatiivile IIa(+) tulevad ajutised
aherainepuistangud tööalale ning sealt ladustatakse aheraine Uus-Kiviõli kaevanduse
15 (28)
kaevandatud alale (nn maa-alune puistang, mis ei tähenda tagasitäitmist lae püsivuse
säilitamiseks) ning lisaks planeeritakse aherainet kasutada Aidu karjääri kujundamiseks.
Oluline on märkida, et kui aheraine paigutatakse maa-alla, mis ei ole vaadeldav kui tagasitäide,
siis on tegemist jäätmete kõrvaldamisega, ehk aheraine maa-alla ladestamisega, mis eeldab
JäätS § 73 lg 2 p 1 kohast jäätmeluba. Samuti eeldab jäätmeluba ka aheraine kasutamine Aidu
karjääri kujundamisel vastavalt JäätS § 73 lg 2 p 2.
KMH käigus selgus, et kaevandamisega kaasnevad mõjud keskkonnale ja inimeste heaolule ei
ole sedavõrd ohtlikud, et kaevandamisest peaks loobuma. Kavandatavast tegevusest tuleneva
negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks rakendavate meetmete kasutuselevõtt ei tingi
ebamõistlikke kulutusi. Leevendamist vajavad keskkonnahäiringud on põhjaveetaseme
alandamine, pinnavee süsteemi muutumine ning vajumid.
Maidla Vallavolikogu 17.11.2011 otsusega nr 196 algatati Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee
settebasseini maa ala detailplaneering ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine
(edaspidi KSH).
Detailplaneeringu kohaselt rajatakse Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse tööstuskompleks
osaliselt korrastatud Aidu karjääri territooriumile. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ajaks
on varasemalt juba Aidu rikastusvabrik ja selle teenindavad hooned lammutatud, rajatakse alale
uus kompleks, kuhu kuuluvad kontor, kolm garaaži, laohoone, katlamaja, rikastusvabrik
kõrgusega kuni 30 meetrit, puurkaev-pumpla, purustuskompleks, laadimiskompleks,
aherainepunker-killustikukompleks, lattulaadimis- ja tagastuskompleks, tankla, reoveepuhasti
ja sademeveepuhasti ning põlevkiviladu.
Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaale rajatakse tööstusala, kuhu on planeeritud
detailplaneeringu järgi konveieri kallakšahti hoone, abikallakšahti hoone, alajaam, kaevise
jagamissõlm, ümberlaadimissõlm, settebassein, kaevise ladu ja kaks tuulutusšurfi.
Kaevise transport Uus-Kiviõli tööstusalalt Aidu tööstuskompleksi hakkab toimuma kasutades
lintkonveierit, mille pikkuseks kujuneb ligikaudu 5,5 kilomeetrit.
Keskkonnaamet on oma 09.10.2014 kirjaga nr V 6-8/14/20811-2 heaks kiitnud Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja
väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu KSH aruande. Võttes arvesse
koostatud KSH aruannet ning planeeritavat lahendust, saab kaevandamisloa andmisel
Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamiseks tugineda 2010. aastal koosatud
KMH aruandele ja selle järeldustele.
Põlevkivi kaevandamisega kaasnev suurim mõju on olemasolevale veerežiimile. KMH heaks
kiitmisest alates on muutunud planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse ümbritsevate alade
veekasutus ning on oluline, et kaevandamistegevuse keskkonnamõju seire planeerimisel
nendega arvestataks.
Aidu põlevkivikarjäär on suletud ning mäeeraldiselt on lõpetatud põhjavee pumpamine.
Põhjavee tase on saavutanud korrastamisprojekti järgse taseme. Avatud on Ojamaa kaevandus
(kaevandamisluba KMIN-055, kehtiv kuni 27.09.2029, kaevandaja Osaühing VKG
Kaevandused) ning see on saavutanud oma projektvõimsuse. Lisaks on aktiivses menetluses ka
16 (28)
Sonda ja Sonda II kaevanduste kaevandamisloa taotlused ning vastavate taotluste kohta on
valmimas KMH aruanne (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1426, esitatud
Keskkonnaametile heaks kiitmiseks 04.09.2017). Sonda ja Sonda II põlevkivikaevanduste
rajamise ja töötamisega kaasneva KMH aruandes on analüüsitud ka planeeritavate Uus-Kiviõli,
Sonda ja Sonda II kaevanduste koosmõju.
Enefit on selgitanud oma 25.08.2017 saadetud kirjas (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 25.08.2017 numbriga 12-2/17/3827-5), et Aidu karjäär ja Ojamaa
kaevandus on planeeritavast Uus-Kiviõli kaevandusest eraldatud Ojamaa ürgoruga. Ürgorg
defineerib kaeveväljade piiri, kuivõrd oru piires on põlevkivi kihid ära erodeeritud ning
asendatud sekundaarsete kvaternaarisetetega. Kuna Ojamaa ürgorg on täidetud nõlvadel
savikate setetega, siis toimib see ühest küljest lokaalse veejuhina (piki orgu), teisalt jällegi
lokaalse veepidemena (ristiorgu). Seega ekraniseerib Ojamaa ürgorg suuresti alanduslehtri
leviku Ojamaalt Uus-Kiviõli suunas ja vastupidi hoides mõju suuresti kumuleerimata.
Kirjeldatud asjaolu paistab välja nii põhjavee seire tulemustest kui ka olemasolevatest
hüdrogeoloogilistest mudelitest.
Kaevandamisloa andmisel on arvestatud KMH tulemustega ning Keskkonnaministeeriumi
08.07.2010 kirjas nr 11-2/3960-4 (KMH aruande heakskiitmine) määratud nõudega eelistada
alternatiivi IIa(+).
Pärast KMH-d on Uus-Kiviõli kaevanduse ala käsitletud järgnevates uuringutes:
1. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 14/1242 "Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad
hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele
elupaikadele", Tallinn 2014 (tööga võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris
(Viljandi mnt 16, Tallinn).
OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 14/1242 raames teostatud uuringute käigus hinnati
planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse mõju lähtuvalt hüdrogeoloogilisest aspektist
Muraka rabale, Kaasiksoole ja Sirtsi soole ning taotletava kaevanduse lähipiirkonna
muudele liigniisketele elupaikadele. Jõuti järeldusele, et Uus-Kiviõli kaevanduse avamine
ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju uuritud aladele, kui
kaevandamisel rakendatakse ennetavaid meetmeid alade hüdrogeoloogilise režiimi
säilitamiseks (töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.1 lk 13, töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt
1.2 lk 12).
Samuti uuriti Purtse jõe olukorda ja prognoositi, kuidas mõjutab kaevandusest pumbatav
vesi jõe olukorda. Uuringu käigus leiti, et negatiivset mõju Purtse jõele on võimalik
vältida kaevandusele sobivate settetiikidega (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.1.3 lk 16)
ning hinnanguliselt on Purtse jõgi võimeline läbi laskma Uus-Kiviõli kaevandusest
lõppfaasis prognoositud väljapumbatavaid veekoguseid (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt
2.4 lk 15). Lisaks viidi läbi ka Purtse jõe vee-elustiku uuringud (töö nr 14/1242 OSA 2
alapunkt 2.1, täiendav uuring koostatud Ökokonsult OÜ poolt).
OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud uuringu raames koostati Uus-Kiviõli
kaevanduse tööstusterritooriumil Ojamaa jõe suunas pinnavee ärajuhtimisskeem ning anti
soovitused, kuidas viia läbi põhjavee seisundi hindamine pärast Uus-Kiviõli kaevanduse
sulgemist võttes aluseks Osaühing Eesti Geoloogiakeskus poolt koostatud
prognoosmudel (töö 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.3).
17 (28)
Uuringu ühe osana uuriti Savala ürgoru mõju Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste ning
Aidu karjääri koosmõjule. Sellest selgus, et tulenevalt oma geoloogilisest ehitusest töötab
Savala ürgorg veepidemena planeeritava Uus-Kiviõli ning Ojamaa kaevanduse ja Aidu
karjääri vahel (töö nr 14/1242 OSA 1.5 lk 6).
2. Ramboll Eesti ASi projektis nr 2014-0041 "Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust
loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur" jõuti seisukohale, et Uus-Kiviõli kaevandus
ei põhjusta olulist negatiivset mõju selle alaga kattuvatele looduskaitsealadele,
püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja kaitsealustele liikidele.
Aruandes on välja toodud, et nõrk negatiivne mõju metsisele võib häiringute kaudu
esineda, kuid seda on võimalik minimeerida seades loale vastavad tingimused (uuringuga
võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn), peatükk 6.2.
Uus-Kiviõli kaevanduse mõjud kaitstavatele loodusobjektidele, lk 34).
2.3. Kaalutlused kaevandamisloa andmisel
Kaevandamisloa andmise menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja
selgitada, kas konkreetse kaevandamisloa taotluse puhul esineb MaaPS III § 55 sätestatud
kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik
asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Kaevandamisluba antakse, kui
keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust.
MaaPS III § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on
määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole
karistusregistrist kustutatud. Kaevandamisloa andmisest keeldumise alus on kontrollitud
menetluse käigus ning taotleja nimi ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete
käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.10.2017).
MaaPS III § 55 lg 2 p 4 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui 90 päeva jooksul
kaevandamisloa taotluse esitamisest ei ole selle loa taotlejale määratud põlevkivi kaevandamise
aastamäära osa.
MaaPS III § 61 lg 3 kohaselt võib põlevkivi kaevandamisloa alusel kaevandada ainult siis, kui
loa omajale on MaaPS III § 61 lg 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa.
MaaPS III § 133 kohaselt loetakse MaaPS III § 61 lg 1 nimetatud käskkirjaks MaaPS II § 42
lg 3 alusel kehtinud kaevandamislubadele kantud maksimaalse aastamäära proportsionaalseks
vähendamiseks kehtestatud käskkirja nr 1319.
Enefitile on käskkirjaga nr 1319 määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks
15,01 miljonit tonni. Seega võib Enefit kaevandamisloa alusel põlevkivi kaevandada.
MaaPS III § 61 lg 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ei muudeta
kaevandamisloa muutmise või kehtivuse lõppemise, samuti ka uue kaevandamisloa andmise
tõttu. Seega Enefiti põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks jääb ka antud luba andes
15,01 miljonit tonni.
18 (28)
MaaPS III § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on
vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi ja selle elluviimise strateegiad põlevkivi osas on
määratletud põlevkivi arengukavades.
Põlevkivi arengukavas 2008–2015 toodi välja, et riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta
varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega. Riigi huvi
elluviimiseks oli esitatud kolm strateegilist eesmärki.
1. Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus.
2. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.
3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine.
Lisaks toodi 2008–2015 arengukavas välja, et lähtuvalt varu kvaliteedist ning tehnoloogilistest,
keskkonnakaitselistest ja sotsiaalsetest tingimustest on uute kaevanduste väljaehitamiseks
sobivamad Uus-Kiviõli ja Puhatu kaeve- või uuringuväljad.
Arengukava “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030” kohaselt seisneb riigi huvi
põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori
jätkusuutliku arengu tagamises.
Riigi huvi elluviimisel tuleb arvestada keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku, sotsiaalseid ja
demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ning riske.
Strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu
määramatusega ja tehnoloogia konkurentsivõimelisemaks arendamisega. Strateegiliste valikute
üle otsustamisel tuleb käsitleda:
1. nii aastani 2030 kavandatavaid majanduslikke ja energeetilise julgeolekuga seotud taotlusi
kui ka sellest pikemaajalisi eesmärke ja riske (jätkusuutlik energeetika Eestis, Virumaa
areng);
2. põlevkivi kasutamist nii Eesti sisemajanduse tarbeks kui ka võimaluse korral toodete
ekspordiks ning selle kaudu Eesti maksebilansi tasakaalustamisele kaasaaitamiseks;
3. nii põlevkivi kaevandamis- kui ka töötlemistehnoloogia arendamise võimalusi ja
ressursikasutuse efektiivsuse ning lisandväärtuse suurendamist;
4. vajadust orienteeruda rangemate keskkonnanõuete järgi, tagades samal ajal
põlevkivisektorile normaalsed tingimused tööks ja arenguks.
Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi
huvidega.
2.4. Täiendavate tingimuste seadmine
KMH käigus selgitati välja keskkonnamõjud, mis eeldatavasti kaasnevad kaevandamisega Uus-
Kiviõli kaevanduses. Järgnevalt on välja toodud KMH aruandes käsitletud võimalikud
leevendusmeetmed.
Kaevandamisest tulenevat mõju pinnaveele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes, mis tähendab topelt
setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse vähendamiseks;
2. Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge
betoneeritud kanaliks;
19 (28)
3. Kaasiksoos hakata seirama rabavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo
veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel;
4. Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada
heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete
rakendamist.
Kaevandamisest tulenevat mõju põhjaveele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning
vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett;
2. Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui
põhjaveetaset alandama hakatakse;
3. Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel – mõju leevendamiseks
Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.
Kaevandamisest tulenevat mõju maapinnale saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Vajalike teede ja raudteede ehitamiseks võimalikult palju kasutada olemasolevaid (neid
rekonstrueerides);
2. Kaevanduse sulgemise järel tuleb tööstusterritooriumi alal looduslikku pinnast
võimalikult palju taastada;
3. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.
Kaevandamisest tulenevat mõju maastikule saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Visuaalse häiringu leevendamiseks on eelistatud tööstusterritooriumi asukoht Aidu
karjääris;
2. Tööstusterritooriumil rajada madalhoonestus (maksimaalselt 3 korruselised);
3. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets;
4. Aheraine ladestada valdavalt kaevanduses maa all ja Aidu territooriumi kujundamisel;
5. Kommunikatsioonid (elektrivarustus, side jne) viia valdavalt maa alla, samuti kaevanduse
toimimiseks vajalikud rajatised (tuulutusventilaatorid, pumbajaamad, veesetitid) viia maa
alla;
6. Sulgemisprojektis tuleb ette näha meetmed ala korrastamiseks ja muuta tehisrajatised
ohutuks.
Kaevandamisest tulenevat mõju taimestikule ja loomastikule saab leevendada järgmiste
meetmetega:
1. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets;
2. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb
ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni
(metsise mängu- ja pesitsusaeg).
Kaevandamisest tulenevat mõju kaitstavatele aladele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Muraka linnu- ja loodusala veekadu tuleb kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi
reguleerimise teel;
2. Arendaja peab projektiga tagama, et kaitstavad alad ei saaks mõjutatud. Selleks on näiteks
eelnevalt vaja rajada seirevõrk ja võtta kasutusele abinõud mõjude vähendamiseks
(sektsioneerimine).
Kaevandamisest tulenevat mõju Natura 2000 aladele saab leevendada järgmiste meetmetega:
20 (28)
1. Lõhkamisest tingitud negatiivsete mõjude leevendusabinõudeks tuleb maavara
kaevandamisel ehitiste läheduses ja asustatud piirkondades valida minimaalsed
lõhkelaengud, vältimaks vibratsioonist tulenevaid mõjusid ehitistele ja asustusele.
2. Lõhketööd tuleb teostada vastavalt projektile ja kooskõlastada vallaga.
3. Kaevandusviiside valikul on eelistatud kaevandusviis, mille puhul on tagatud lõhatavate
kivimite kuivendamine enne lõhkamistöid (st kaevandamist alt üles).
4. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb
ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni
(metsise mängu- ja pesitsusaeg).
Kaevandamisest tulenevat mõju õhusaastele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Kaevandusõõnte tuulutusšurfid (tuulutusventilaatorid) tuleb paigutada nii, et nende
mõjupiirkonnas puuduks pidev inimasustus. Tuulutussurfide mõju minimeerimiseks on
kaevanduse sektsioneerimine.
Kaevandamisest tulenevat müra saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Kaevanduse tööstusala paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri naabrusesse, inimasustusest
võimalikult kaugele;
2. Kaevise vedu ja rikastamine Aidu tööstuskompleksis, kaubapõlevkivi laadimine ja
ladustamine Aidu kompleksis;
3. Eelistatud on kaevise konveiertransport;
4. Müra vähendamiseks maapinnal tuleks kõik tuulutuseks mõeldud ventilaatorid paigutada
maa alla. Šurfid paigutatakse peastrekkide (peatee) lähedusse. Kui tuulutuse seisukohalt
sobival kohal maapinnal asub asula või talu ja on ette näha, et müra ületab lubatud taseme,
tuleb paigutada šurfid antud objektidest kaugemale. Tuulutusšurfide arvu minimeerimiseks
on kaevanduse sektsioneerimine;
5. Müra mõju vähendamiseks rajada vajalikesse kohtadesse (kindlasti seal kus müratase ületab
norme) müratõkked;
6. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei häiriks
(või võimalikult vähe) elanikke, vajadusel kasutada müratõkkeks kõrghaljastust või
müratõkkeseinu;
7. Pumbajaama paigutamine maa-alla;
8. Lõhketööde ajakava kooskõlastada vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja lõhkamine
peaks arvestama vallaelanike öörahu.
Kaevandamisjäätmetest tulenevat mõju saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Aherainet saab kasutada Aidu karjääri kujundamiseks ja aheraine ladustamist maa-alustesse
puistangutesse, mis vähendab maapealsete aheraine puistangute suurust.
Energiakasutust saab optimeerida järgmiste meetmetega:
1. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei häiriks
(või võimalikult vähe) elanikke. Teede trassid kavandada planeeringuga ja koostada selle
keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2. Elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse ja korrastatakse teid;
3. Liiklusest suureneva müra vähendamiseks rajada vajadusel kõrghaljastus või
müratõkkeseinad.
Kaevandamisest tulenevat mõju maakasutusele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Kaevanduse tööala (ilma rikastusvabrikuta) paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri
naabrusesse. Rikastusvabrik ja sellega kaasnevad ehitised vanasse Aidu karjääri;
21 (28)
2. Kinni tuleb pidada tervikute suurusest (mitte teha väiksemaid) ja kaevanduse projektist;
3. Kompensatsioonimehhanismide välja töötamine ja rakendamine.
Kaevandamisest tulenevat sotsiaalmajanduslikku mõju saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Puhta joogivee tagamiseks rajatakse Enefiti poolt talude veevarustus (trassid) enne
põhjavee alanduslehtri levikut;
2. Enefit pakub kompensatsiooni müraallikast 1000 m häirepiirkonda jäävatele elanikele,
summas lepitakse kokku;
3. Müra mõju vähendamiseks on võimalus ka majade mürakindlamaks muutmine, samuti
kõrghaljastuse või tehisbarjääride rajamine;
4. Rajatiste seisund tuleb fikseerida enne mäetööde algust. Tekitatud kahjud
kompenseeritakse;
5. Valla elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse Enefiti poolt vajadusel
uusi teid ja teelõike.
Valla sotsiaalmajandusliku arengu soodustamiseks (kompenseerijaks Enefit):
1. Korrastatakse ja hooldatakse kasutatavaid vallateid. Valla elanike tavapäraste
liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse vajadusel uusi teid;
2. Hoitakse korras jõed, kuhu suunatakse kaevandusvesi;
3. Osalemine Aidu karjääri sulgemisjärgse territooriumi taaskasutuse arendamisel;
4. Valla objektidele võimalused liituda kaevanduse rajatiste kommunikatsioonidega (vesi,
kanalisatsioon, elekter, soojus, prügivedu jne);
5. Kaevanduse sulgemisel hoonete-rajatiste üleandmine valla kasutusse;
6. Toetusstipendiumid valla elanike õppima asumisel mäenduse erialadele;
7. Töövõimalus kaevanduses või selle tugiüksustes vallaelanikele;
8. Võimalik valla elanikkonna suurenemine kaevanduse töötajate arvelt;
9. Kaevanduse avamisega ei takistata valla arengut ja maaomanike kavandatavaid ehitus- ja
muid tegevusi.
Osaühing Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud töös “Hüdrogeoloogiliste muutuste
prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“14 on välja
toodud, et seirega (muutuste prognoosimiseks) on vaja alustada 2-3 aastat enne Uus-Kiviõli
kaevanduse rajamist: Kaasiksoos seirata rabavett ning vaatluspuurkaevude rühmas katastri
numbriga 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett (pt 6.2. Hüdrogeoloogiline
prognoos perspektiivsele Uus-Kiviõli kaevandusele, lk 34).
Taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse piires ja veealanduse mõjupiirkonnas on vajalik teha
pidevat põhja- ja pinnavee seiret. Tuleb rajada kaks vaatluskaevuprofiili Aidu karjääri ja Kiviõli
kaevanduse poolt.
Soovitatav on puhastada ummistunud vaatluspuurkaevud katastri numbriga 3735 (545) ja 3734
(544) ning taastada neis vaatlused. Organiseerida vaatlused puurkaevudel katastri number 5866,
13480 ja 19667. Vaatluspuurkaevudes, kus seni on tehtud juhuslikke mõõtmisi 1-3 korda aastas,
on vajalik suurendada mõõtmiste arvu 1-3 korrani kuus koos tingimusega, et osadesse
vaatluspuurkaevudesse paigaldatakse põhjaveetaseme mõõtmise automaatandurid.
14
Osaühing Eesti Geoloogiakeskus töö on Aktsiaseltsi Kobras koostatud KMH aruande „Ida-Virumaa Maidla ja
Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ lisa 17.
22 (28)
Purtse jõele oleks otstarbekas organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ja mõõta
perioodiliselt jõevee vooluhulka, et põhjalikumalt uurida jõe ja põhjavee omavahelist seotust.
Eriti hinnalist teavet võib saada põhjaveetaseme alanduslehtri arengu ajal. Enne töödega
alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses tuleb taastada põhjavee vaatlused olemasolevates
vaatluskaevudes ja rajada uued vaatluskaevud. Kaevandamise ajal jätkata vaatlusi. Jätkata
Hirmuse ja Purtse jõe kui võimalike kaevandusvee ärajuhtimisteede uuringuid, milleks
organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ning ekstreemsete veetasemete seisu ajal
perioodiliselt mõõta äravoolu.
Põhjaveetaseme vaatluste läbiviimiseks oleks otstarbekas kasutada automaatmõõtureid, mis
võimaldaksid vaatluspuurkaevudel, kus mõõturid puuduvad, vähendada vaatluste sagedust 1-3
korrani kuus.
Läbi viia üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjon.
Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada mudelit ning korrata
prognoosülesannete lahendamist.
Pinnavee seire osas on Purtse jõel teostatud aktsiaselts MAVES poolt 2008. aastal uuring
“Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks“15. Selles töös on
Purtse jõgi põhjalikult uuritud ja seda saab käsitleda kui kavandatava tegevuse nullseisu.
Enefitile on Keskkonnaameti 23.12.2014 korraldusega nr V 1-15/14/362 antud vee
erikasutusluba nr L.VV/325670 kehtivusega 01.01.2015 kuni 31.12.2019 põhjaveevõtuks
puurkaevust katastrinumbriga 2329, vee juhtimiseks Ojamaa jõkke maavara kaevandamise
eesmärgil ning heit- ja sademevee juhtimiseks Sookraavi. Vee erikasutusloaga on määratletud
põhja-, kaevandus-, heit- ja sademevee ning suubla (Ojamaa jõgi ja Sookraav) seirenõuded.
Kuna 07.10.2011 keskkonnaministeeriumi kantseri käskkirjaga nr 1442 antud kaevandamisloa
KMIN-117 punktis 9 oli kehtestatud täiendavad tingimused (sh jätkata Purtse ja Hirmuse jõe
kaevandusvee ärajuhtimise uuringuid), otsustas Keskkonnaamet vee erikasutusloa andmisel
mitte dubleerida kaevandamisloas KMIN-117 sätestatud nõudeid vee erikasutusloaga (st ei
jälgita Purtse jõe keemilise koostise muutmist vee erikasutusloa alusel).
Sellest tulenevalt tuleb seirekavas kajastada ka vajalikud Purtse ja Hirmuse jõe kaevandusvee
ärajuhtimise uuringud.
Arvestades KMH tulemusi ja erinevaid täiendavaid uuringuid, leiab Keskkonnaamet, et loa
andmisel Uus-Kiviõli kaevanduses, on otstarbekas kaevanduse võimaliku mõjupiirkonda jääva
ala jälgimiseks seirekava koostamine ja selle alusel seire teostamine. Võttes arvesse asjaolu, et
kaevandamisluba Uus-Kiviõli kaevanduses antakse 30 aastaks, siis täpsete seire tingimuste
määramine loa täiendavate tingimustena ei ole mõistlik, kuna selle aja jooksul võib seirevajadus
muutuda. Suure tõenäosusega selle aja jooksul lõppevad seired, mis praegu on reguleeritud
teiste keskkonnalubadega. Sellest lähtuvalt on seirekava lihtsama muuta ja ajakohastada.
Samuti muudab seirekava alusel keskkonna jälgimine selle kõigile osapooltele lihtsamaks, kuna
kõik tingimused on olemas ühes dokumendis ning ei ole vaja seada erinevatele lubadele
(kaevandamisluba, vee erikasutusluba, õhusaaste luba jms) eraldi täiendavaid tingimusi. Sellest
tulenevalt lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab loa omanikku kuus kuud
peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile läbivaatamiseks seirekava. Seirekava
15
Digitaalselt on uuring leitav https://www.envir.ee/sites/default/files/purtse_lopparuanne_vahendatud.pdf
(kontrollitud 25.10.2017)
23 (28)
koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt
koostatud töös nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud.
Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“ toodud soovitustele. Loa
omanik teostab seiret vastavalt heakskiidetud seirekavale. Vajadusel tuleb seirekava täiendada
lähtudes Keskkonnaameti ettepanekutest. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt
seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
Uus-Kiviõli kaevanduse alale jääb kaks liigniisket elupaika – Rohukabja ja Oandu soo. Kumbki
soo ei kuulu ühegi kaitseala koosseisu. Rohukabja ja Oandu soo hüdrogeoloogiline režiimi võib
muutuda kui nendega piirnevatel aladel olemasolevaid kuivendussüsteeme täiendatakse,
rajatakse uusi või süvendatakse olemasolevaid. Eelnevad tegevused kutsuvad esile
vaadeldavatelt aladelt äravoolu suurenemise (s.o veerežiimi muutuse). Lisaks võib mõjutada
soode veerežiimi nende lähedusse või sohu rajatavad kaevanduse tuulutusšurfid või mõni muu
objekt. Kaevandusega seotud ehitusobjektid võiksid märgalade piirist jääda vähemalt 300 m
kaugusele. Leevendusmeetmena on võimalik tuulutusšurfide rajamisel kvaternaarisetete
veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne (OÜ Inseneribüroo
STEIGER töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.2 lk 14). Sellest tulenevalt lisatakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab loa omanikku kaevandusega seotud ehitised
rajama Rohukabja ja Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja tuulutusšurfe
rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid
isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.
Kaasiksoo metsise püsielupaik asub Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult lõunas Muraka loodus-
ja linnualal. Lähtudes LKS § 55 lg 6, mille kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik
häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, lisatakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mis keelab lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale ja
Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) lähemal kui 1 km 1. märtsist kuni 30.
juunini. Sellel ajal on metsise mängu- ja pesitsusaeg ning tuleb võimalusel vältida liigi
häirimist.
KMH aruandes on toodud soovitus, mille kohaselt tuleb lõhketööde ajakava kooskõlastada
vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja lõhkamine peaks arvestama vallaelanike öörahu.
Enefit esitas oma 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 ettepaneku vastava täiendava
tingimuse sõnastamiseks ning selgitas omapoolset seisukohta, miks pole võimalik konkreetse
ajalise piirangu seadmine lõhketööde keelamiseks kogu kaevanduse territooriumil vajalik. Uus-
Kiviõli kaevandus paikneb suuresti asustamata alal, mistõttu ei tekitata öise lõhkamisega ka
häiringut elanikele.
Võttes arvesse KMH aruandes toodud soovitusi lõhketööde negatiivse mõju minimeerimiseks
lisatakse kaevandamisloale tingimus, mille kohaselt tuleb loa omanikul kord aastas esitada
mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengukava, kus on
näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakva ja pindalaine ulatus. Samuti
lisatakse loale tingimus, et loa omanik võib lõhketöid teostada elamute läheduses ajavahemikul
08:00-22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja
koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul
ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga
Vaieldamatult suurimat mõju avaldab kaevanduse rajamine piirkonna veerežiimile. Sellest
tulenevalt on oluline, et kaevanduse alanduslehtri mõjupiirkonda jäävates kaevudes oleks
24 (28)
tagatud vee kättesaadavus. KMH aruande ptk-s 6.2. on hinnatud tekkiva alanduslehtri ulatust
ning sellest lähtuvalt lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, et loa omanik peab rajama
vastavalt KMH aruande ptk-le 6.2. prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevud ja/või
veetrassid elanike veevarustuse tagamiseks enne, kui põhjaveetaset alandama hakatakse.
Vastav tingimus on kooskõlas MaaPS III § 93 lõikega 1, mille kohaselt kaevandamisloa omaja
hüvitab kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst. Lisaks peab Keskkonnaamet
vajalikuks, et loa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist
täiendavalt läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste
töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni – tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev,
puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne
veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu.
Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH ptk. 6.2 esitatud
alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike
veevarustuse tagamiseks.
Tuginedes keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse
vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 4 ning kitsendusi põhjustavate objektide
kooskõlastustele peab loa andja vajalikuks määrata lisatingimuse, et kaevandamisloa omanik
peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja
nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem
nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi,
110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja
geodeetiline märk nr 65573.
HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas
volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Tulenevalt MaaPS III § 56 lg 1
p 9, lg 2 p 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamisloa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm
ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu
loa ja maavara kaevandamisloa vorm“ § 6 lg 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse
„Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse
kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning
kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud
täiendavad nõuded.
Tuginedes KMH-s välja toodud leevendus- ja seiremeetmetele, arvestades kaevanduse
mõjupiirkonda jäävate looduskaitseliste piirangutega aladega ning kaevandamisloa taotlusele
antud kooskõlastusetega seatakse kaevandamisloas järgmised täiendavad tingimused:
1. Loa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist
10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli
kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik
mõju liigniisketele elupaikadele“. Vajadusel tuleb täiendada seirekava lähtuvalt
Keskkonnaameti ettepanekutest. Loa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud
25 (28)
seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud
seireperioodidest.
2. Loa omanik peab kaevandusega seotud ehitised rajama Rohukabja ja Oandu soo piiridest
vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo
piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju
ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.
3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale ja Linnasaare raba metsise elupaigale
(KLO9120397) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu-
ja pesitsusaeg).
4. Loa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli
kaevanduse mäetööde arengukava, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud
mäetööde ajakva ja pindalaine ulatus.
5. Loa omanik võib lõhketöid teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00-22:00. Elamute
läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule
lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud
kokkuleppel kinnisasja omanikuga;
6. Loa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele
lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest
hooneni.
7. Loa omanik peab rajama vastavalt KMH aruande ptk-le 6.2 prognoositud alanduslehtri
levikule puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse tagamiseks enne, kui
põhjaveetaset alandama hakatakse.
8. Loa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima
võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate
veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp
(salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu,
mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning
sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on
otstarbekas täpsustada KMH ptk-s 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama
täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks. Veevarustuse
väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada iga aasta mäetööde kava koostamise käigus.
Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele.
9. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi
põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega:
maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja
1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee
nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
10. Loa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral
tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks
korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab loa omanik teostama
kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul
alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on
kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500
m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel,
elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused
esitada loa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast
mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning
tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud
võnkekiirust.
26 (28)
11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul
erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja
lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse
vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa
omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle
anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.
12. XX
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS III § 48, § 56, § 130 lg 3, Riigikohtu
halduskolleegiumi 21.02.2017 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-26-16, kuni 31.12.2016 kehtinud
keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 “Maavara kaevandamisloa taotluse vorm,
kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded,
kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja
kaevandamisloa vorm” § 4 lg 8, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega kaasneva KMH aruande
ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade
põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning
tuginedes Lüganuse Vallavolikogu XX.XX.XXXX otsusele nr XX, Alutaguse Vallavolikogu
XX.XX.XXXX otsusele nr XX, keskkonnaministri XX.XX.XXXX arvamusele, maavarade
komisjoni XX.XX.XXXX istungi protokollilisele otsusele nr XX ja Enefit Kaevandused AS
taotlusele otsustan:
1. Anda Enefit Kaevandused AS-ile (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi
linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41533) maavara kaevandamise keskkonnaluba
L.MK/XX (lisatud) Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldisele kehtivusajaga 30 aastat alates käesoleva korralduse
jõustumisest kaevandamise maksimaalse aastamääraga 6 miljonit tonni.
2. Korraldus jõustub Enefit Kaevandused AS-ile teatavaks tegemisest.
Maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/XX on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste
portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Maria Karus
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Lisad:
1. Maavara kaevandamise luba L.MK/XX
2. Lisa 1. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsenduste loetelu
27 (28)
3. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise plaan
4. Uus-Kiviõli kaevanduse geoloogilised läbilõiked
Saata: Enefit Kaevandused AS
Teadmiseks:
1. Keskkonnaministeerium
2. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
3. Tehnilise Järelevalve Amet
4. Maa-amet
5. Konkurentsiamet
6. Alutaguse Vallavalitsus
7. Lüganuse Vallavalitsus
8. Osaühing VKG Kaevandused
9. TLA Invest OÜ
Moonika Aunpuu
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Epp Kuslap
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
28 (28)
EELNÕU 16.04.2018
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Keskkonnaamet L.MK/XX
1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS
1.2. Äriregistrikood 10032389 1.3. Aadress Jaama tn 10,
Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-
Viru maakond, 41533
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS
2.2. Äriregistri kood 10032389 2.3. Aadress Jaama tn 10,
Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-
Viru maakond, 41533
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Eesti 3.2. Maardlaosa nimetus Uus-
põlevkivimaardla Kiviõli uuringuväli
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara
number 0011 põlevkivi
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus
selle
teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse, Alutaguse vald
4.3. Mäeeraldise pindala, ha 6206,62
4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 169,55
5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne:
uuring
nimetus „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja
registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), OÜ
Eesti Geoloogiakeskus, 2007
geoloogiafondi number EGF 7957
varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 10.07.2008
käskkiri nr 919
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus
aktiivne tarbevaru põlevkivi – 207 766 tuhat t
aktiivne reservvaru
passiivne tarbevaru põlevkivi - 97 tuhat t
passiivne reservvaru
kaevandatav varu põlevkivi - 207 766 tuhat t
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2017
7. Katend, Katendi kogus - tuhat m3, sh mulla kogus - tuhat m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond energeetikatööstuse kütus,
kasutamine keemia- ja tsemenditööstuse tooraine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 6 000 tuhat t
8.4. Loa kehtivusaeg 30 aastat (XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX)
9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: -
10. Täiendavad 1. Loa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist
tingimused esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava
koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist 10 ja OÜ
Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-
Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-
Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“.
Vajadusel tuleb täiendada seirekava lähtuvalt Keskkonnaameti
ettepanekutest. Loa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud
seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt
seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
2. Loa omanik peab kaevandusega seotud ehitised rajama Rohukabja
ja Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja
tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale
kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju
ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.
3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale ja Linnasaare raba
metsise elupaigale (KLO9120397) lähemal kui 1 km on keelatud 1.
märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).
4. Loa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele
omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengukava, kus
on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakva ja
pindalaine ulatus.
5. Loa omanik võib lõhketöid teostada elamute läheduses
ajavahemikul 08:00-22:00. Elamute läheduseks loetakse
läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel
elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute
läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga;
2 (4)
6. Loa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne
mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides
teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.
7. Loa omanik peab rajama vastavalt KMH aruande ptk-le 6.2
prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevud ja/või veetrassid
elanike veevarustuse tagamiseks enne, kui põhjaveetaset alandama
hakatakse.
8. Loa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale
kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri
mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate
veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb
määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle
asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise
aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning
sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate
andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH ptk-s 6.2
esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid
puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada iga aasta
mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb
esitada omavalitustele.
9. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse
korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende
piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega:
maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr
1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV
elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129
kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
10. Loa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni.
Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva
vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata.
Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab loa omanik
teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud
vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude
saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on
kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega
hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse
iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või
ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt.
Tulemused esitada loa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone
omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning
tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri
08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja
hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.
3 (4)
11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku
või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde
jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel
hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem. Hoonete
ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest
üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa omaniku
juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb
säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.
12. XXX
11. Loa andmise Loa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti
ja muutmise maapõuebüroo juhataja XX.XX.XXXX korralduses nr XX „Maavara
otsused kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Eesti põlevkivimaardlas Uus-
Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mäeeraldisele“.
Loa andja nimi ja amet
Maria Karus
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Kuupäev: XX.XX.XXXX
4 (4)
SELETUSKIRI
Eesti Energia Kaevandused AS-i Uus-Kiviõli maavara kaevandamise loa taotlusele
1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK
Eesti Energia Kaevandused AS neljast põlevkivitootmisüksusest lõpetavad lähiaastatel
tegevuse kaks – Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Aidu karjääris läheneb mäetööde piir
lõunaosas mäeeraldise piirile. Vastavalt tootmismahu prognoosidele on karjääri mäetööde
lõpetamine plaanis 2012. aastal. Ka Viru kaevanduse kasutatava tehnoloogiaga
kaevandatav varu hakkab lõppema. Aidu karjääri ja Viru kaevanduse mäetööde
lõpetamisel on otstarbekas viia kaevandamine üle Uus-Kiviõli uuringuväljale. Uue
kaevevälja avamine on vajalik riikliku tähtsusega põlevkivitootmisvõimsuse säilitamiseks.
Riigi omandis olev Eesti Energia Kaevandused AS peab omama piisavat põlevkivivaru
reservi, et tagada riiklike arengukavadega ja muude regulatsioonidokumentidega
määratletud riikliku strateegilise elektritootmisvõime põlevkivist.
Uus-Kiviõli uuringuvälja kasutuselevõtt põlevkivi tootmiseks on kooskõlas 21.10.2008.a
Riigikogus kinnitatud “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015” (PÕKK)
põhimõtetega. Vastavalt PÕKK-ile on Uus-Kiviõli uuringuväli põlevkivi kaevandamiseks
perspektiivseim, võrreldes teiste uuringuväljadega.
Kaevandatud põlevkivi kasutatakse keemia- ja tsemenditööstuse ning põlevkivienergeetika
tarbeks.
Eesti Energia Kaevandused AS (sel ajal AS Eesti Põlevkivi ja Põlevkivi Kaevandamise
AS) esitas 19.01.2005.a Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara kaevandamise loa
väljastamise menetluse algatamiseks, põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli
uuringuväljal. Loa taotluse menetlusse võtmisest teatas Keskkonnaministeerium
Ametlikes Teadaannetes 24.01.2005.a. Keskkonnaministeerium algatas kavandatavale
kaevandamisele keskkonnamõju hindamise (kiri 07.02.2005 nr 13-3-1/821-5).
Seoses „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015“ koostamise algatamisega
(koostaja Keskkonnaministeerium, alus Riigikogus 15.12.2004.a vastu võetud otsus
„Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015“ kinnitamine,
millele lisatud tabelis 4 nähakse Vabariigi Valitsuse ülesandena ette põlevkivi kui riiklikult
strateegilise energiaressursi kasutamissuundade määramist), peatati kõigi maavara
kaevandamise lubade, põlevkivi kaevandamiseks, taotluste menetlemine.
Pärast „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015“ kinnitamist (Riigikogu
otsus 21.10.2008.a) soovis Eesti Energia Kaevandused AS maavara kaevandamise loa
taotluse, põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli väljal, menetluse jätkamist.
Keskkonnaministeerium teatas Ametlikes Teadaannetes 18.08.2009.a keskkonnamõju
hindamise algatamisest seoses Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava
kaevandamisega Eesti Põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli
põlevkivikaevanduses.
Keskkonnamõjude hindamine viidi läbi kooskõlas kõikide kehtivate nõuete ja
seadusandlike aktidega. Keskkonnaministri 08.07.2010.a kirjaga nr 11-2/3960-4 kiideti
Eesti Energia Kaevandused AS-i tellimusel Kobras AS poolt teostatud keskkonnamõju
hindamine, „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS
kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu
2010“, heaks.
Uus-Kiviõli väljal (endise nimetusega Kiviõli väli) oli põlevkivi kaevandamine
kavandatud Eesti Energia Kaevandused (endine Eesti Põlevkivi) koosseisu kuulunud
Kiviõli kaevanduse (1922 – 1988) jätkuna. Projekteerimisettevõttes “Giprošaht” valmis
1992. a.-l Eesti Energia Kaevandused tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli
kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”. Projekteerimisülesandes määrati kaevanduse
projektvõimsuseks 9 000 tuhat tonni kaevist aastas, millest tulenes kaubapõlevkivi
toodang kuni 5 000 tuhat tonni aastas. Põlevkivi nõudluse vähenemise tõttu uue
kaevanduse rajamist ei alustatud.
2006. aastal valmis OÜ Merko Kaevandused, AS Eesti Energia ja AS Viru Keemia Grupp
ühistellimusena TTÜ Mäeinstituudis töö „Uus-Kiviõli kaevanduse eskiislahendus“. Töö
lähteülesandes seatud nõuded tarnitavale kaubapõlevkivile – kütteväärtus mitte alla 2000
kcal/kg (8,4 MJ/kg), tükisuurus 0 … 25 mm, kaevanduse võimsus kuni 6,2 mln t aastas,
kaevanduse eluiga vähemalt 30 aastat.
Võttes arvesse situatsiooni, kus Eesti Energia Kaevandused AS-i tootmisvõimsused on
seoses kahe üksuse varude ammendumisega langemas, on tootmisvõimsuse säilitamiseks
ja sõlmitud tarnelepete täitmiseks tekkinud vajadus avada Uus-Kiviõli kaevandus.
Kaevandamise planeerimise käigus vaadeldi Uus-Kiviõli kaevevälja avamisel tootmisala
paiknemisel kolme võimalikku asukohta – välja kaguosas lõunapiiri läheduses, välja
edelaosas lõunapiiri läheduses või välja kirdeosas, idapiiri läheduses, Aidu karjäärivälja
vahetus naabruses, riigile kuuluval maal. Keskkonnamõju hindamise protsessis vaadeldi
kaevanduse tootmisala paiknemisel veel lisaks erinevaid alternatiivvõimalusi.
Vastavalt keskkonnaministri 08.07.2010.a kirjaga nr 11-2/3960-4 heaks kiidetud „Ida-
Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-
Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruandele. Tartu 2010“,
eelistatakse ja võetakse tegevuse elluviimisel kasutusele alternatiiv IIa(+), mille kohaselt
tootmisala paikneb kaevevälja kirdeosas idapiiri vahetus läheduses, Aidu karjäärivälja
naabruses, riigimaal. Tegevuse elluviimisel jääb töösse ka Aidu karjääri
tööstusterritoorium.
Planeeritav alternatiivi IIa(+) tootmisala ja Aidu karjääri tootmisterritoorium ühendatakse
transpordikonveieri ja selle teenindusteega. Konveieri trassi paiknemist on käsitletud
Maidla Vallavalitsuse poolt tellitud planeeringus „Olulise ruumilise mõjuga Aidu
tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku
teemaplaneering“.
Käesoleval ajal on Aidu karjääril maavara kaevandamise luba, KMIN 075, piirides, kus
põlevkivivaru jätkub tänase kaevandamistempo juures (2 … 3 miljonit tonni aastas) kuni
2012. aastani. Aidu karjääri lääneosa põlevkivivaru kasutuselevõtt on takistatud seoses
intensiivse põllumajandusmaa kasutusega nimetatud piirkonnas ning rajatiste vahetu
lähedusega kaevetöödele. Läbirääkimised Maidla Vallavalitsusega, kaevandamiseks
võimaliku ala piiride ning vajaliku maakasutusõiguse saamiseks, käivad. Põlevkivikihind
Aidu välja lõunaosas on sügavusel, kus on otstarbekas kasutada allmaa kaevandamist,
lähenedes varudele Aidu karjäärist.
Eesti Energia Kaevandused AS-le kuulub 14 (neliteist) kehtivat maavara kaevandamise
luba erinevatel kaeveväljadel. Sealhulgas:
luba nr. KMIN-075 Aidu kaeveväljal maksimaalse lubatud kaevandamise
aastamääraga (muudetud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 01.12.2010
käskkirjaga nr 1737) 2 050 tuh. tonni
luba nr. KMIN-053 Viru kaeveväljal maksimaalse lubatud kaevandamise
aastamääraga (muudetud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 01.12.2010
käskkirjaga nr 1737) 2 100 tuh. tonni
Eesti Energia Kaevandused AS-le on kaevandamislubadega lubatud maksimaalne
aastamäär kaevandaja kohta, pärast proportsionaalset vähendamist, määratud 15 010 tuh.
tonni.
Soovisime muuta eeltoodud maavara kaevandamise lubasid loovutades lubade KMIN-075
ja KMIN-053 kaevandada lubatud aastamäära väljastatavale Uus-Kiviõli kaevanduse
maavara kaevandamise loale, põlevkivi kaevandamise alustamisel Uus-Kiviõli väljal.
Seega on algselt väljastatava Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa, Uus-
Kiviõli kaeveväljal, lubatud kaevandamise aastamäär 4 150 tuh. tonni, mille suurendamine
on hiljem vajadusel võimalik ammenduvate kaeveväljade või Eesti Energia Kaevandused
AS teiste põlevkivitootmisüksuste lubatud kaevandamise aastamäärade ümberjagamise
arvelt.
Algselt taotletav lubatud aastane kaevemaht 4 150 tuhat tonni, saavutatakse järk-järguliselt
aastaks 2017. Algselt taotletava lubatud aastase kaevemahu, 4 150 tuhat tonni, saavutamine
aastate kaupa on toodud järgnevas tabelis:
Aastad 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Kaevemahud, tuh.t 0 0 0 500 2100 2100 4150
Maavara kaevandamise loa saamisel põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli kaeveväljal,
ei ületa Eesti Energia Kaevandused AS üldise põlevkivitootjate regulatsiooniga talle
määratud maksimaalset aastast kaevandamismahtu 15,01 miljonit tonni.
Alternatiivsete uuringuväljade – Puhatu, Seli või Oandu kasutuselevõtt on nende kohal
paiknevate ulatuslike kaitsealade tõttu problemaatiline. Ka põlevkivi kihindi paksus on
väiksem ning kvaliteet on, võrreldes Uus-Kiviõli väljaga, tunduvalt madalam, mis tõstab
oluliselt kvaliteetse, tarbijaid rahuldava, kaubapõlevkivi tootmiskulusid.
Eesti Energia Kaevandused AS-il on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja
laadimiseks vajalikud masinad, seadmed ning oskusteave. Kaevandamistööde toetamiseks
kasutatakse Aidu karjäärist ja Viru kaevandusest vabanevaid ressursse. Mäetööde
arendamiseks on võimalik operatiivselt kasutada ettevõtte teiste allüksuste reserve.
Kaevandamisseadmed, -masinad, tehnoloogia ja tööjõud vastavad kaasaja nõuetele.
Maapõue kasutamine toimub ratsionaalselt ning keskkonnakaitse nõudeid silmas pidades.
Eesti Energia Kaevandused AS-i ettevõtted töötavad ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS
18001 alusel juurutatud integreeritud juhtimissüsteemi kohaselt.
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
2.1 Üldandmed
Taotletav mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, hõlmates kogu Uus-
Kiviõli uuringuvälja, üldpindalaga 6206,62 ha. Taotleva mäeeraldise põhjapiiriks on
endise Kiviõli kaevanduse väljatöötatud ala kontuur, kirdeosas kulgeb piir piki Savala
mattunud ürgoru serva. Teisel pool ürgorgu paiknevad Aidu karjäär ja Ojamaa kaeveväli.
Uus-Kiviõli uuringuväljast lõunas asub Oandu uuringuväli, läänes Sonda uuringuväli.
Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonna lääneosas, Maidla ja Mäetaguse
valdade maadel. Mäeeraldise põhjaosas paiknevad Savala, Soonurme, Hirmuse ja
Hiielinna külad, lõuna osas paiknevad Rääsa, Mehide, Oandu ja Rebu külad. Kiviõli linn
asub ala põhjapiirist 2-4 km kaugusel.
Uus-Kiviõli uuringuväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed
kõrgused on vahemikus 45 kuni 63 m. Ala läänepoolne, kohati ka põhja-, kesk- ja ida- osa,
on metsastatud (umbes 70%) ja kohati soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10 –
20% uuringuvälja üldpindalast.
Kavandatav Uus-Kiviõli kaevandus asub kogu ulatuses Purtse jõe valgalal, kusjuures
vahetult kaevandatavale alale jääb väike osa Purtse jõest ning peaaegu kogu pikkuses
Purtse lisajõgi Hirmuse. Kunda ja Pada jõed voolavad välja idapiirist 15 – 20 kilomeetri
kaugusel.
2.2 Maavaldused
Uus-Kiviõli uuringuvälja kohal on käesolevaks ajaks kantud kinnistusse ligi 1500
eraomanikele kuuluvat maavaldust. Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid,
ei takista eramaavaldused allmaa-kaevandamistööde läbiviimist. Suurim metsamaa valdaja
on Riigimetsa Majandamise Keskus.
2.3 Teenindusmaa
Taotletava mäeeraldise tegelik pindala on 6206,62 ha, mis vastab tärkpindalale ja
taotletava mäeeraldise teenindusmaa tegelik pindala on 169,55 ha, mis vastab samuti
tärkpindalale. Teenindusmaa asub katastriüksustel 44901:003:0820 Maidla metskond 7,
44901, 44901:003:0840 Maidla metskond 6, 44901:002:1900 Tervikvälja ja reformimata
maal. Taotletav mäeeraldis kattub paljude katastriüksustega ja reformimata maaga. (Lisa
3.1)
2.4 Piirangutega alad
Taotletaval mäeeraldisel on teada kaks looduskaitse üksikobjekti – Rääsa kadakas ja
Mehide männid (mõlemal kaitsetsoonid raadiusega 50 m), Oandu parkmets, III kategooria
kaitsealuse taimede (sõrmkäpa ja käopõlle) kasvukohad ja kuus lindude vääriselupaika.
Mäeeraldise lõuna- ja idapiiri vahetus läheduses on veel teada kaks lindude vääriselupaika.
Sirtsi soo kaitseala lähim piir on 1,3 km kaugusel läänes.
Uus-Kiviõli uuringuväljal jääb kuus muinsuskaitsealust objekti, sealhulgas kolm kalmistut,
kaks kultuskivi ning asula- ja rauasulatuskoht.
Teenindusmaal asuvad maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr
1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi ja selle kalda piiranguvöönd ning
veekaitsevöönd, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA – ARVILA riigimaantee nr 13129
kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
Rakendades kaevandamisel vajalikke kaitsemeetmeid, ei takista eelnimetatud objektid
allmaa-kaevandamistööde läbiviimist.
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA LÜHIKE
GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
3.1 Uuringud
Põlevkivialade Uus-Kiviõli uuringuvälja geoloogiline uuring viidi läbi enne 1940. aastat.
Detailuuring tehti 1952 – 1953 aastatel. Täiendav uuring tehti Kohtla-Järve Geoloogia
Töökonna poolt 1968 aastal. Põlevkivivaru ümberhindamine, Uus-Kiviõli uuringuväljal,
tehti Eesti Geoloogiakeskuse maavarade osakonna poolt 1995. aastal, mille kohta koostati
aruanne riikliku registreerimisnumbriga EFG inv. nr 4940. Varud kinnitati Eesti
Maavarade Komisjoni 09.06.1995. a. protokolliga 95 – 19. Viimane põlevkivivaru
ümberhindamine, Uus-Kiviõli uuringuväljal, tehti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2007.
aastal, mille kohta koostati aruanne „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja
registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus,
2007, fondi nr 7957. Varud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919
(10.07.2008.a) (lisa nr 2.2).
Projekteerimisettevõttes “Giprošaht” valmis 1992. a.-l Eesti Energia Kaevandused
tellimusel töö “Projektettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse ehitusterritooriumi valikuks”.
Töös käsitleti kaevanduse rajamisega seotud alternatiivseid variante ning vaadeldi
kaevandamisest lähtuvat mõju looduskeskkonnale, maakasutusele ning kaasnevaid
võimalikke riske.
RAS “Eesti Maaparandusprojekt” koostas eelnimetatud töö tarvis 1992. a. aruande “Uus-
Kiviõli kaevandusvälja prognoositav mõju pinna – ja põhjaveele”. Välitööde käigus uuriti
kaevandusest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimalusi, vee kvaliteedi muutusi, võimaliku
depressioonilehtri piirkonda jäävate kaevude seisundi muutumist ning tehti ettepanekud
asumite veevarustussüsteemide rajamiseks.
Põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi
hüdrogeoloogilise mudeliga – vastava töö teostas Eesti Energia Kaevandused AS-iga
sõlminud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus, läbi on viidud Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldise piires elanikkonna töötavate veehaarete ja vaatluskaevude
revisjon. Toimub põhjaveetasemete jälgimine kaevanduse mõjupiirkonnas, selleks on
rajatud ja rajatakse täiendavalt vaatluspuurkaeve.
2009 – 2010. aastal on Eesti Energia Kaevandused AS-i tellimusel Kobras AS poolt
teostatud keskkonnamõju hindamine, „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti
Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“.
3.2 Kaevevälja geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Uus-Kiviõli uuringuväli paikneb Põhja-Eesti lavamaal. Kivimikihid lasuvad väikese
kallakusega 0o15/ lõuna suunas. Tootus põlevkivikihind lasub Keskordoviitsiumi ladestiku
kukruse lademe allosas (O2kk). Ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi,
mergel, dolokivi). Valdaval alal lasuvad kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila
(O2kl), Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2-3nb) lademete lubjakivi ja mergli
kihid kogupaksusega 15 - 50 m ja nendel kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusasetted.
Mullakihi paksus on 0,2…0,6 m. Kvaternaarisetete kogupaksus on vahemikus 2 ..... 8 m.
Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna
kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari
veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja
maapinna reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja
Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid.
Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi.
Kaevandamisel on vaja arvestada täiendavate tootmist raskendavate mäe- ja
hüdrogeoloogiliste tingimustega:
o kaevevälja idapiiril avaneb kihind Savala mattunud ürgorgu, vettkandvate
kvaternaarsete all. Seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist
ürgoruga külgnevates tootmisüksustes;
o kihindi suurem karstumine kaevevälja lõunaosas;
o ligi 5% 1. geoloogilise ploki pindalast jääb kihindi järsu langusega anomaalsesse
lasumispiirkonda;
o põhjapiirile jääb endise Kiviõli kaevanduse veega täitunud ala.
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS.
4.1 Põlevkivi geoloogilised varud
Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku
alumise osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi (A/A',
A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1) vahekihti. Tootsa kihindi üldpaksus on pindalaliselt hästi välja
peetud.
Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide
paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged.
Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%.
Põlevkivivaru on mäeeraldise piires arvestatud neljas plokis (gr. lisa 3.1), mille pindalad
ja varu on toodud alljärgnevas tabelis 1
Tabel 1
Varu Varu kategooria Taotletava määeraldise
ploki nr. Pindala, ha Varu, tuh.t
1 aT 1 617,15 54 155
2 aT 2 219,77 74 584
3 aT 2 366,79 79 027
5 pT 2,88 97
4.2 Põlevkivi kvaliteedi iseloomustus.
Plokk 1 paikneb kaevevälja põhjaosas. Tootsa kihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,60 m,
põlevkivikihtide summaarne paksus 2,08 m; mäemassi kütteväärtus 2049 kcal/kg ja
põlevkivikihtide oma 2652 kcal/kg.
Plokk 2 asub kaevevälja kagupoolses osas. Tootsa kihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,58
m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,10 m; mäemassi kütteväärtus 2113 kcal/kg
ja põlevkivikihtide oma 2701 kcal/kg.
Plokk 3 asub kaevevälja kirdepoolses osas. Tootsa kihindi (Fı-A) keskmine paksus on 2,62
m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,10 m; mäemassi kütteväärtus 2119 kcal/kg ja
põlevkivikihtide oma 2789 kcal/kg.
Plokk 5 asub kaevevälja kagupoolses osas ja varud on passiivsed.
Vaadeldavale alale on iseloomulik kogu Eesti maardlale omane seaduspärasus - kihindi
lõuna ja läänesuunaline paksuse vähenemine ja kvaliteedi langus.
5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS
5.1 Rakendatav tehnoloogia
Uus-Kiviõli kaevevälja avamisel vaadeldakse tootmisala paiknemist kaevevälja kirdeosas,
idapiiri vahetus läheduses, Aidu karjäärivälja naabruses, riigile kuuluval metsamaal.
Kaevandus avatakse kahe kallakšahtiga (konveieri- ja transpordi kaldšahtidega). Tootsa
kihindi tasapinnal rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde - edelasuunalistena
(paralleelselt karstitsoonidega) kuni mäeeraldise piirini, jagades nendega kaevevälja
kaheks osaks. Kaevanduse allmaa tootmisala valmistatakse ette paneelstrekkidega.
Strekkide läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi toestatakse ankurtoestikuga.
Raimatud mäemass viiakse kambritest välja mäemasinate abil, kuni lintkonveierini. Ee
tuulutamiseks puhutakse sinna kohaliku tuulutuse ventilaatoriga tuulutustoru kaudu puhast
õhku. Saastatud õhk väljub mööda strekki.
Kaevandamisviis on analoogiline Estonia kaevanduses kasutatavale.
Kamberkaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuksid
ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6-7 m. Kambrite laius ulatub 7-8 m. Sõltuvalt kihi
sügavusest maapinnast, on tervikute näol kaevise kadu 25-30 %. Kamberkaevandamisel
jäetavad hoidetervikud garanteerivad maapinna püsivuse. Mäemass transporditakse
lintkonveieril maapinnale ja sealt transpordikonveieriga edasi Aidu karjääri
tootmisterritooriumil asuvasse rikastusvabrikusse.
Kaevandatud mäemass rikastatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabrikus.
Sellega välditakse Uus-Kiviõli kaevanduses rikastusvabrikust tuleneda võivat välisõhu
saastet tolmu näol ning võimalikku mürahäiringut. Põlevkivi rikastamisel tekkinud
aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina, ülejäänud osa
kasutatakse Aidu territooriumi kujundamisel ja vajadusel ladustatakse Uus-Kiviõli
kaevanduses maa all. Aheraine on suhteliselt inertne ega kujuta keskkonnale ohtu.
5.2 Kaevanduse aastatoodang
Esmaselt taotletav põlevkivi kaevandamise aastane maht on, vastavalt lõppevatele
varudele, algselt 4 150 tuh. tonni, mille suurendamine on hiljem vajadusel võimalik
ammenduvate kaeveväljade või Eesti Energia Kaevandused AS teiste
põlevkivitootmisüksuste lubatud kaevandamise aastamäärade ümberjagamise arvelt.
Algselt taotletav lubatud aastane kaevemaht 4 150 tuhat tonni, saavutatakse järk-järguliselt
aastaks 2017. Algselt taotletav lubatud aastase kaevemahu, 4 150 tuhat tonni, saavutamine
aastate kaupa on toodud järgnevas tabelis:
Aastad 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Kaevemahud, tuh.t 0 0 0 500 2100 2100 4150
6. MÄEERALDISE PIIRIDE JA KAEVANDAMISE SÜGAVUSE PÕHJENDUS
KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
6.1. Mäeeraldise piirid.
Mäeeraldise piir kattub Uus-Kiviõli uuringuvälja 1, 2 ja 3 ploki välispiiridega.
Põlevkivivaru kaevandamise ulatus Savala küla ja ka teiste asumite piires otsustatakse
lähtudes keskkonnamõjude hindamise tulemustest, valla planeeringutest ning
mäegeoloogilistest tingimustest. Kui nimetatud aladel kaevandamine ei ole võimalik, tuleb
kaevandamisele mittekuuluv varu ümber hinnata.
6.2 Kaevandamise sügavus.
Uus-Kiviõli kaevevälja põlevkivi tootuskihind lasub 15-50 m sügavusel ja omab lauget
lõuna- ja edelasuunalist 0о15/ langust. Kaevevälja põhjaosas (1 geoloogiline plokk)
täheldatakse paikset languse suurenemist kuni 1о10/, mis viitab mäegeoloogiliste
tingimuste halvenemisele ja ebastabiilsele laele. Tootsa kihindi väike lasumissügavus
antud piirkonnas nõuab allmaakaevandamisviisi kasutamisel lae hoidmiseks eriprojekti
väljatöötamist.
6.3 Maavara varud
Varud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 (10.07.2008.a). Varu on toodud
alljärgnevas tabelis 2
Tabel 2.
Aktiivsed varud
maavara nimetus ühik tarbevaru Reservvaru
põlevkivi tuhat tonni 207 766 0
Passiivsed varud
maavara nimetus ühik tarbevaru Reservvaru
põlevkivi tuhat tonni 97 0
Kaevandatavad varud
maavara nimetus ühik tarbevaru Reservvaru
põlevkivi tuhat tonni 207 766
7. MÄETÖÖDE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA ABINÕUD
MÄETÖÖDE MÕJU VÄHENDAMISEKS
7.1 Maapinna langatused
Maapinna lähedaste savikate kihtidega alal võib maapinna langatus tuua kaasa ala
soostumise. Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandustes ei kasutata käesoleval ajal lae
sundvaristamisega kaevandamisviise. Kaevanduste kogemused põlevkivi
kamberkaevandamisel tõestavad, et projekteerides ning rajades piisava suurusega tervikud
kambriplokkides, on võimalik säilitada maapinna reljeef.
Leevendusmeetmed:
1. hoidetervikud kamberplokkides arvutatakse ja rajatakse sellise varuga, et oleks
tagatud lae püsivus.
2. Asulate territooriumide ja kalmistute all reeglina kaevandamist ei toimu.
3. Kaitstavate loodus- ja muinsuskaitseobjektide läheduses kaevandamisel
lähtutakse objekti kaitse-eeskirjadest.
7.2 Põhjavee kasutus
Põlevkivi kaevandamisel kuivendatakse kaevanduskäigud ja lasundis olevad kivimkihid.
Kaevandusest väljapumbatava vee hulk suureneb sõltuvalt kaevandustööde ulatusest.
Tekkiva depressioonilehtri mõju võib ulatuda, sõltuvalt piirkonna geoloogiast,
kaevandustöödest ja muudest teguritest, kuni 3,0 km kaugusele. Sooaladel, mis on
kujunenud savikatel setetel, põhjavee langus veerežiimi oluliselt ei mõjuta.
Põhiprobleemiks on põhjavee taseme alanemisest tingitud madalate puur- ja salvkaevude
kuivaksjäämine.
Mäetööde lähenemisel mäeeraldise põhjapiirile on tõenäoline vete juurdevool suletud
Kiviõli kaevanduse piirkonnast, kuhu Kiviõli keemiakombinaadist on sattunud põhjavette
põlevkivikeemia jääkprodukte.
Metsa- ja põllumajandusmaa uuringud suletud ja töötavate kaevanduste kohal on
tõestanud, et kaevandamisega kaasnev põhjavee alanemine on mõjunud liigniiskete alade
metsa kasvu pigem soodustavalt, samuti on paranenud põldude saagikus.
Kaevanduse sulgemisel täituvad kaevanduskäigud ja lasundis olevad kivimkihid taas
põhjaveega, veetase tõuseb kaevandamiseelsele tasemele, sõltudes naabruses töötavate ja
suletud kaevanduste/karjääride dreenivast mõjust.
Leevendusmeetmed:
1. põhjavee juurdevool kaevandusse on täpsustatud hüdrogeoloogilise prognoosi
hüdrogeoloogilise mudeliga – vastava töö teostas Eesti Energia Kaevandused AS-iga
sõlmitud töövõtulepingu alusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus;
2. põhjaveetasemete jälgimiseks kaevanduse mõjupiirkonnas on rajatud ja rajatakse
täiendavalt vaatluspuurkaeve;
3. kaevandusvee koostise üle teostatakse seiret, võttes veeanalüüse vee
erikasutusloaga määratud proovivõtu punktidest;
4. läbi on viidud Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise piires elanikkonna töötavate
veehaarete ja vaatluskaevude revisjon. Külade veevarustuseks rajatakse veetrassid ja
puurkaevud. Põhjavee tasemete seire võimaldab enne kaevude kuivamist rajada elanikele
toimiva veevarustussüsteemi. Puurkaevude projekteerimiseks ning puurimiseks on Eesti
Energia Kaevandused AS-il vastav litsents;
5. mäetööde tegemiseks suletud Kiviõli kaevanduse lähipiirkonnas töötatakse välja
meetmed vähendamaks põhjavee juurdevoolu vanast kaevandusest.
7.3 Mõju pinnaveele
Kaevandusest väljapumbatavas vees on suur sulfaatide ning hõljuvainete sisaldus. Vee
puhastamiseks hõljuvainetest rajatakse settebasseinid. Kaevandusveed ei mõjuta oluliselt
vooluveekogude elustikku. Puhastatud vesi suunatakse kanalitega või torujuhtmetega
Purtse jõkke ja tema lisajõgedesse.
Leevendusmeetmed:
1. settetiigid rajatakse võimalusel kaevanduse allmaaossa, väljatöötatud
kamberplokkide alale, häirimata maapealset looduskeskkonda. Vajalikud pealmaatiigid
rajatakse maastikku ilmestavate objektidena. Tuginedes Estonia ja Viru kaevanduste
kogemustele, on võimalik pealmaa settebasseinides kasvatada vääriskalu;
2. kanalite või torujuhtmete rajamisel arvestatakse piirkonna kuivendamiseks tehtud
drenaažiga, vajadusel puhastatakse kuivendussüsteeme ja eesvoole.
7.4 Jäätmekäitlus
Kaevandatud mäemass rikastatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabrikus.
Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja
täitematerjalina, ülejäänud osa kasutatakse Aidu territooriumi kujundamisel ja vajadusel
ladustatakse Uus-Kiviõli kaevanduses maa all. Aheraine on suhteliselt inertne ega kujuta
keskkonnale ohtu.
Leevendusmeetmed:
1. jäätmekäitlus reguleeritakse jäätmeloaga;
2. aherainet taaskasutatakse killustiku tootmiseks ning rajatistes täitepinnaseks;
3. aheraine on vähese orgaanilise aine sisaldusega (alla 5 %) ning ei oma
isesüttimise ohtu;
4. kaevanduses tekkinud ehitus-, olme- ja ohtlike jäätmete käitlemiseks sõlmitakse
lepingud vastavat luba või litsentsi omavate ettevõtetega.
7.5 Välisõhu kaitse
Kaevandatud mäemass rikastatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumil rikastusvabrikus.
Sellega välditakse Uus-Kiviõli kaevanduses rikastusvabrikust tuleneda võivat välisõhu
saastet tolmu näol ning võimalikku mürahäiringut.
Välisõhusaaste potentsiaalseteks allikateks on õliküttel töötav katlamaja ja autotransport
(heitgaasid, tolm) ning lõhketööd (läbi tuulutusšurfide satuvad keskkonda lõhkegaasid).
Mõningast mõju võib osutada kaevise Aidu karjääri rikastusvabrikusse veo konveier.
Leevendusmeetmed:
1. välisõhu kasutus reguleeritakse välisõhu saasteloaga;
2. regulaarselt kontrollitakse katlamaja tööd, puhastatakse filtreid;
3. kaevandustes on lõhkamised väikesemahulised. Tuulutusšurfide asukohad
valitakse piirkonnas, kus nende mõjuraadiuses puudub pidev inimasustus;
4. autotranspordist tulenevad heitgaaside kogused ja kontsentratsioonid on tavalise
maantee näitajate tasemel. Kaevandusmasinate valikul arvestatakse nende
keskkonnasäästlikku tööd. Kuival ajal niisutatakse teid.
7.6 Müra ja maavõnked
Kaevanduses toimuvate lõhketööd põhjustavad müra ning maavõnkeid. Autotranspordi
liikumisega kaasneb müra.
Leevendusmeetmed:
1. Ehitistega piirkonnas ning muude müra- ja maavõngetetundlike objektide puhul
jäetakse kaevandamisel suurendatud hoidetervikud ning kasutatakse väiksema suurusega
ning ohutu viitega lõhkelaenguid.
2. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paigaldatakse maa alla ning piirkonda, kus
nende mõjuraadiuses puudub pidev inimasustus.
3. Transpordi jaoks rajatakse teed arvestades inimasustuse vähima häirimisega.
Vajadusel rajatakse müratõkked.
7.7 Maakasutus
Kaevandamise teenindamiseks on vajalik rajada settebasseinid, kanalid, elektriliinid, teed,
tuulutusšurfid, puuraugud jmt., mille asukohad ja rajamise aeg valitakse vastavalt
kaevandamise projektile, mäetööde arengule ning lähtudes keskkonnamõju hindamisega
määratud tingimustest.
Leevendusmeetmed:
1. maakasutustingimused lepitakse kokku maa valdajaga;
2. objektid rajatakse optimaalse suurusega, ala korrastatakse;
3. elektrivarustus, tuulutusventilaatorid, settebasseinid ja muud vajalikud objektid
rajatakse peamiselt maa alla;
4. objektide rajamisel kooritud mullakiht kasutatakse alade korrastamisel;
5. mittevajalikud objektid likvideeritakse õigeaegselt ning ala korrastatakse.
7.8 Mõju piirkonna sotsiaalmajanduslikule situatsioonile
Põlevkivi kaevanduse rajamine avaldab mõju ka piirkonna sotsiaalmajanduslikule
situatsioonile. Elanikud ja ettevõtjad kardavad altkaevandatud ala väärtuse langust,
põhjavee kadumist kaevudest, kaevandusobjektide rajamist, tööjõu liikumist jmt., mille
tagajärjel võib valla sotsiaalmajanduslik situatsioon muutuda. Samas tekib Maidla vallas
ka täiendavaid töökohti, paraneb külade joogiveevarustus. Seoses kaevandamisega
korrastatakse juurdepääsuteid. Maidla ja Mäetaguse valdade eelarvetesse laekuvad
kaevandamisõiguse- ja keskkonnatasud.
Eesti Energia Kaevandused AS tellimusel on valminud OÜ Cumulus Consulting uuring
„Uus-Kiviõli sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“. Uuringud sotsiaalmajanduslike mõjude
hindamiseks jätkuvad, nende läbiviimisest on huvitatud nii riik, kohalik omavalitsus kui ka
kaevandaja.
Koostas:
Allan Viil
Müügi- ja arendusdirektori haldusala
Peaspetsialist
21.03.2011.a
Enefit Kaevandused AS
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisjäätmekava
Uus-Kiviõli kaevanduse läbindustöödel tekkiv aheraine kasutatakse ehitiste- ja rajatiste aluseks
täitepinnaseks.
Aidu karjääri tootmisterritoorium kasutatakse põlevkivi töötlemis-, laadimis- ja laopiirkonnana ning
rajatakse rikastusvabrik ja killustiku tootmiseks aherainepunker-killustikukompleks. Toodetud
killustikku ja aherainet kasutatakse omatarbeks (ehitustöödel täitepinnaseks jms) ning turustatakse
vastavalt võimalustele ja turuvajadusele.
Alternatiividena, vähendamaks maapealsete aherainepuistangute suurust, kasutatakse aherainet Aidu
karjääri maastiku kujundamisel või paigutatakse vajadusel tagasi kaeveõõnde pärast maavara
väljamist, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ning keskkonnasäästlik ja kooskõlas
kehtivate nõuetega.
Taaskasutust mitte leidnud aheraine ladestatakse Aidu tööstusterritooriumile kavandatavasse
puistangusse – kaevandamisjäätmehoidlasse. Kavas on tööstusala piirkonnas täiendavate
kaevandamisjäätmehoidlate rajamine ja laienemine Aidu karjääri hiivabasseinide alale, täpsem ulatus
ja kõrgus täpsustatakse vastavate planeeringute ja projektidega.
1. Jäätmehoidla kategooria
Kavandatav Uus-Kiviõli kaevandamisjäätmehoidla on B-kategooria jäätmehoidla. Jäätmehoidlal
puuduvad Jäätmeseaduses nimetatud asjaolud:
Jäätmehoidlal puudub suurõnnetuse oht;
Jäätmehoidlas ei ladestata ohtlikke jäätmeid;
Jäätmehoidlas ei ladestata/kasutata kemikaaliseaduses kohaselt ohtlikke aineid või valmistisi.
Jäätmehoidlas ladestatavad kaevandamisjäätmed on inertsed ega kujuta ohtu inimeste tervisele ja
keskkonnale. Jäätmehoidla nõlvade varinguoht on minimaalne.
2. Jäätmete iseloomustus ja teave tööperioodil tekkivate kaevandamisjäätmete hinnangulise
koguhulga kohta
2.1. Ladustatavate jäätmete eeldatavad füüsikalised ja keemilised omadused lühema ja pikema
aja jooksul, sealhulgas andmed aine püsivuse kohta maapinnal valitsevates
ilmastikutingimustes, võttes arvesse, mis liiki kaevandatav maavara või maavarad on ja milline
on kaevandamise käigus tekkivate maavarade lasundi või aheraine iseloom
Kaevandamisjäätmed tekivad põlevkivi kaevandamisel, kaevise rikastamisel, killustiku tootmisel ja
settebasseinide puhastamisel setetest. Mäemassist ~40% moodustab lubjakivi ehk aheraine ehk
kaevandamisjääde.
Valdavalt on lubjakivi pärit Kukruse lademe põlevkivi tootsa kihindi vahekihtidest ja lahtikihistunud
lae kivimitest. Aheraines võib esinda ka kaevanduses avatud karstivöönditest pärinevat
1
kivimmaterjali. Kaevandamise käigus seguneb lubjakiviga põlevkivi, mis rikastamise protsessis
eraldatakse.
Põlevkivi tootsa kihindi lubjakivi vahekihid on enamasti kerogeensed, orgaanilise aine sisaldus <2
kuni 12 %.
Lubjakivi Kihi paksus, Orgaanilise aine Karbonaatse
vahekihid cm sisaldus, % materjali sisaldus, %
A/A’ 0-5 3-8 -
A’/B 6-20 2-8 65-75
B/C ~10 8-12 75-85
C/D 20-30 <2 82-86
D/E <15 4-6 -
Vahetus laes olevad lubjakivikihid on suhteliselt sarnased tootsa kihindi vahekihtidega, kerogeeni
sisaldavad kihid on oluliselt vaesemad kui tootsa kihindi põlevkivikihid.
Kaevandamisjäätmehoidlas kasutatakse korrastamiseks, ala tasandamiseks ja bioloogilise
rekultiveerimise ettevalmistamiseks settebasseinide puhastamise käigus väljatud setteid, mis
kujutavad endast peendispersseid aheraine osi ehk lubjakivitolmu (ca 20 tuh m3 kolme aasta jooksul).
Aherainest killustiku valmistamisel jäävad üle sõelumisjäägid e. sõelmed, mis kujutavad endast
purustatud lubjakivi peenosist. Sõelmed ladestatakse puistangusse sarnaselt aherainele.
Ilmastikutingimuste tulemusel esineb lubjakivis porsumist, kuid ladestatavate kaevandamisjäätmete
keemilis-füüsikalised omadused ei muutu oluliselt aja jooksul. Aja möödudes puistang tiheneb.
Kaevandamisjäätmehoidlasse ladustatavat aherainet tekib ligikaudu 2 600 000 t/a. Kogu Uus-Kiviõli
kaevanduse eluea jooksul ladestatav maht on ligikaudu 126 mln tonni, so 76 mln m3. Aheraine
mahumass muutub ajas, värskelt ladustatuna on raskem, mahukaal varieerub märjalt 2,2-1,5 kuivalt,
looduses seisnuna on mahumassiks 1,8 t/m3.
2.2. Jäätmeliik vastavalt kehtestatud määrusele
Kood nr 01 01 02 – mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed.
2.3. Maavara rikastamisel kasutatavate keemiliste ainete ja nende püsivuse kirjeldus
Põlevkivi rikastamisel kasutatakse magnetrauamaagi kontsentraati e. magnetiiti (FeO·Fe2O3).
Magnetiit on musta värvi pulber, tugeva ferromagnetilise omadusega.
Lubjakivi tihedus (~2,5 g/cm3) on põlevkivi omast (~2 g/cm3) suurem ja seetõttu saab lubjakivi
põlevkivist eraldada suurtes suspensioonivannides. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud
magnetiidiehk rauamaagi pulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud ~2,1 g/cm3. Separaatori
vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid keskmine tihedusega alla 2,1 g/cm3 pinnale,
andes nii kaubapõlevkivi. Raskemad (lubjakivi) tükid vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi.
Edaspidise protsessi käigus eraldatakse pesemisprotsessis magnetiga põlevkivist magnetiidi
kontsentraat, mis läheb tagasi rikastusvabrikusse korduvkasutusse.
2
2.4. Ladestamismeetodi kirjeldus
Kaevandamisjäätmed ladestatakse Aidu tööstusalale astmelisse horisontaalsesse lamepuistangusse.
Arvestades võimalikku varisemisohtu jäätmehoidla servast mööda puistangu nõlva aheraine
mahalaadimisel kallurilt, moodustatakse buldooseriga mahalaadimiskohta tõkkevall kõrgusega ≥1 m
ja laiusega ~2,8 m. Kalluri maha laadimise ajal ei tohi kalluri tagumise ratta telg läheneda puistangu
servale lähemale kui 2,8 m.
Iga järgmise, kuni 20-ne meetrise, ladestatava aherainekihi ladestamisel tuleb alustada uue nõlva
moodustamist aluskihi servast mitte lähemal kui 15 m.
Kaevandamisjäätmehoidla rajatakse ja kaevandamisjäätmete ladestamine toimub vastavalt
rikastusjäägihoidla nr 1 projektile P-02-14. Uute puistangualade kasutuselevõtul koostatakse
vastavad projektid.
2.5. Kasutatavate jäätmete transportimise süsteemi kirjeldus
Rikastamisjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessil rikastusvabrikus, mis asub Uus-Kiviõli
kaevanduse Aidu tööstusalal. Pärast lubjakivi eraldamist mäemassist, transporditakse aheraine, mis
kasutamist ei leia, kogumispunkrisse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele/konveierile, mis
veavad materjali kaevandamisjäätmehoidlasse.
Kaevandusvee heljumist puhastamiseks rajatud settebasseini(de) puhastamisel väljatud setted
veetakse kaevandamisjäätmehoidlasse veoautodega.
3. Kaevandamisjäätmeid tekitava tegevuse ja sellele järgneva jäätmete töötlemise kirjeldus
Põlevkivi kaevandamine toimub Uus-Kiviõli kaevanduse Rääsa külas asuval tööstusala puur- ja
lõhketöödega. Raimatud kaevis (põlevkivi ja aheraine segu) laaditakse mäemasinate abil
konveieritele ja toimetatakse Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusalal asuva kaevandushoovi
kogumispunkrisse. Sealt suunatakse see peatõstekonveierite abil ~5,5 km pikkusele, kahte tööstusala
ühendavale, konveierile, mis transpordib kaevise Aidu tööstusalal asuvasse rikastusvabrikusse
rikastamisele. Kaevise töötlemise käigus eraldatakse Aidu tööstusalal põlevkivi lubjakivist. Lubjakivi
moodustab rikastamisjäägi ehk aheraine, mida on võimalik kasutada mh killustiku tootmiseks.
Osa aherainet kasutatakse ehitusobjektidel ja korrastustöödel, jälgides vastavaid nõudeid.
Ehitustöödel kasutatava aherainest täitematerjali saamiseks ei ole tarvilik aheraine täiendav töötlus,
materjal on koheselt sobiv kasutamiseks.
Kaevandusvesi puhastatakse heljumist settebasseinides. Setted moodustuvad vette sattunud lubjakivi
tolmust. Settebasseinidest väljatud setted (olemuselt peendispersne aheraine) viiakse veoautodega
Aidu tööstusalal asuvasse puistangusse aherainepuistangu edaspidiseks korrastamiseks.
Kaevandamisjäätmeid enne ladestamist eraldi ei töödelda.
3
4. Kirjeldus, kuidas kaevandamisjäätmete ladustamine võib keskkonda ja inimese tervist
kahjustada ning kuidas jäätmehoidla tegutsemise ajal ja pärast selle sulgemist minimeerida
või vältida negatiivset keskkonnamõju.
4.1. Jäätmehoidla sobiva asukoha valiku tagamine, võttes arvesse eelkõige kaitstavate
loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja
geotehnilisi tegureid
Kaevandamisjäätmehoidla rajatakse vastavalt projektile. Jäätmehoidla asukohaks on kavandatud
Lüganuse valla, Aidu tööstusala idapoolne osa, varasem killustikulao ala, kus puudub vajadus
täiendavateks ettevalmistustöödeks, vajalik on ainult maapinna tasandamine. Jäätmehoidla alus on
suhteliselt horisontaalne ja stabiilne. Aluskivimid on 2...2,5 m sügavusel. Ala asub võimalikult
lähedal rikastusvabrikule, et minimeerida materjali veokaugust kallurite või lintkonveieriga ning
müra ja tolmu levikut. Juhul, kui aheraine transpordiks kasutatakse kallureid, polsterdatakse kallurite
ported kummipolstriga, et vähendada müra aheraine kallutamisel puistangusse. Juhul, kui kasutatakse
lintkonveierit, kaetakse konveier pealtpoolt, et vähendada müra ja tolmu levikut.
Jäätmehoidla maa-alal pole kaevandatud ja maapind on stabiilne. Uus-Kiviõli kaevanduses toimuvad
lõhketööd rohkem kui 6 km kaugusel ega mõjuta hoidla seisundit.
Jäätmehoidla naabruses puuduvad elamud, samuti kaitsealused objektid. Lähim kaitseala – Uhaku
maastikukaitseala asub ~4 km kaugusel loodes.
Vastavalt nõudlusele, müüakse tarbijale puistangusse ladestamata aherainet ja toodetud killustikku
nii ehitus- kui korrastustöödeks ja muuks sobivaks otstarbeks.
Aheraine materjali nõuetele vastavuse tõendamine põhineb tõendamissüsteemile
Omadus Aheraine 0/100 mm Aheraine 100/300 mm
Tera kuju FI 20
Tera suurus GA75 GA75
Terade näivtihedus 2,38±0,1 mg/m3 2,38±0,1 mg/m3
Peenosiste sisaldus ≤5 f5 ≤5 f5
Purunemiskindlus ≤40% LA40 ≤40% LA40
Veeimavus ≤6 WA246 ≤6 WA246
Ohtlike ainete eraldumine:
radioaktiivse kiirguse I≤1% I≤1%
eriaktiivsuse indeks
Külmakindlus ≤16 F16 ≤16 F16
Müügiks kavandatud aheraine laaditakse tarbijatele hoiuplatsilt.
Materjali transpordiks kasutatakse nii autoveokeid kui raudteevaguneid. Materjali maksimaalseks
taaskasutamiseks ja transpordiga kaasneva mõju vähendamiseks eelistatakse ehitusobjektide rajamist
kaevanduse vahetusse lähedusse.
Kui kohalikul omavalitsusel ja/või üldsusel on huvi spordi- ja rekreatsiooniobjektide vastu või
soovitakse rajada taastuvenergia tootmiseks tuule-/päikeseenergia park, siis võib puistangutele rajada
4
eelnimetatud objekte. Tegevuse ulatus ja kava lahendatakse detail- või üldplaneeringu koostamise
käigus.
4.2. Tagada jäätmehoidla projekteerimine selliselt, et täidetakse pinnase, õhu, põhja- ja
pinnavee reostamise vältimiseks vajalikke tingimusi
Kaevandamisjäätmed on inertne kivine materjal ega kujuta ohtu pinnasele, õhule, põhja- ja
pinnaveele. Reoained ei teki ega satu keskkonda.
Kuival ajal toimub tolmu leviku tõkestamiseks puistangul aheraine veoks kasutatavate teede
niisutamine. Veokite tehnilist seisukorda jälgitakse regulaarselt.
4.3. Nõrgvee tõhusa kogumise ja puhastamise tagamine loas sätestatud ajal ja viisil
Sademevee äravooluks puistangu pinnalt antakse puistangu pinnale kalle servade suunas. Sademevesi
ei reostu puistangu materjaliga kokkupuutest ega ei teki saastatud nõrgvett.
4.4. Tagada vee- ja tuuleerosiooni vähendamine niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja
majanduslikult
Puistangus oleva kivimmaterjali pikaajalisel seismisel tekib ilmastikutingimuste mõjul välimises 1-
1,5 m paksuses kihis porsumise protsess. Porsunud materjal on keskkonnale ohutu. Vee- ja
tuuleerosiooni vähendamise tehniline võimalikkus ja majanduslik põhjendatus selgitatakse välja
konkreetse projektiga.
4.5. Tagada jäätmehoidla ehitamine, haldamine ja hooldamine nii, et on tagatud jäätmehoidla
füüsiline stabiilsus
Kaevandamisjäätmehoidla ehitamise, haldamise ja korrastamise tingimused on määratud vastava
projektiga (rikastusjäägihoidla nr 1 projekt P-02-14).
Jäätmehoidla nõlvad on projekteeritud ~35° nurga all (puistangu kivimaterjali looduslik
varingunurk), mis tagab puistangu stabiilsuse ning viib varisemisohu miinimumini.
4.6. Tagada korralduste tegemine maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks
Korraldused jäätmehoidla sulgemiseks ning vastavate dokumentide vormistamiseks teeb ettevõtte
juht peale jäätmeloas kehtestatud nõuete täitmist ning sulgemiseks nõusoleku saamist jäätmeloa
andjalt.
Puistangud korrastatakse vastavalt kaevanduse sulgemisprojektile, mis koostatakse hiljemalt viis
aastat enne kaevanduse sulgemistöid. Vajadusel osa puistangust jäetakse ehitusmaterjalina
kasutamiseks. Edaspidiseks kasutamiseks mittevajalik ala vajadusel haljastatakse.
4.7. Tagada korralduste tegemine jäätmehoidla järelhoolduseks
Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku
negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu, tõrje.
5
Jäätmehoidla järelhoolduse seirekava koostatakse puistangu hilisemas etapis, kui jäätmehoidla on
saavutanud kavandatud kõrguse, maksimaalselt 60m.
Järelhooldusel seiratakse visuaalselt puistangu soojusseisundit.
5. Kavandatavad kontrolli- ja järelvalvemeetmed
Ettevõte tagab pädevatele isikutele juurdepääsu jäätmehoidlale kontrolliks, seire läbiviimiseks ja
muuks vajalikuks tegevuseks. Samuti tagatakse juurdepääs asjaosalistele vajalike meetmete
rakendamiseks juhul, kui vaatlustulemused näitavad nõlvade ebastabiilsust.
Kaks korda aastas teostatakse aherainepuistangu visuaalset vaatlust, soojusseisundi kontrolli
eesmärgil ja üks kord aastas tehakse aherainepuistangu mõõdistusi puistangus oleva aheraine koguse
ja puistangu piiride kontrollimiseks. Tulemuste kohta peetakse arvestust.
6. Jäätmehoidla sulgemiskava, sealhulgas maa-ala taastamise, sulgemisjärgsete toimingute,
järelhoolduse ja järelvalve kava
Ladestamise käigus ja peale jäätmehoidla sulgemist toimub 1-2 aasta jooksul materjali suhteliselt
ühtlane ja pidev tihenemine oma raskuse mõjul, kus langatusi ega olulisi nõlvanurkade muutusi ei
toimu. Peale vajumist on jäätmehoidla stabiilne. Vajadusel lisatakse puistangusse pärast tihenemist
uut materjali.
Jäätmehoidla korrastamise põhiliseks suunaks on tehnogeense maastiku vääristamine. Jäätmehoidla
ülemise kihi pealispind kaetakse vajadusel tiheda mineraalse kasvukihiga, keskmise paksusega ~0,25
m, või ribadena, laiusega ~3 m ja vahekaugusega ~3 m, kusjuures ribade keskmine kattesügavus on
~0,25 m.
Korrastamise bioloogiline etapp teostatakse vajadusel valdavalt jäätmehoidla moodustamise
hilisemas etapis, kui jäätmehoidla on saavutanud kavandatud kõrguse. Vajadusel tehakse bioloogilist
korrastamist ka vahepealsel ajal. Ettevõte tagab jäätmehoidla sulgemiskava koostamise,
sulgemisjärgsete toimingute, järelhoolduse ja järelvalve kava vastavalt Jäätmeseadusele ja
jäätmeloale.
7. Meetmed jäätmehoidla mõjupiirkonnas oleva pinnavee või põhjavee hea seisundi hoidmiseks
või saavutamiseks ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks või minimeerimiseks
Jäätmehoidla ei kujuta võimalikku ohtu pinnasele, põhja- või pinnaveele.
Ladestusalale veetakse erineva tükisuurusega aherainet, selle hulka kuulub ka lubjakivitolm ja
settebasseinide sete. Kui ladestatav aheraine on setitamisest ja magnetiidi maha pesemisest märg, siis
peenem fraktsioon tsementeerub ja tolmu tekkimine on piiratud.
Lubjakivitolmu osaline ärakanne tuulte mõjul võib olla tõenäoline pärast ladestatava aheraine
kuivamist suvekuudel.
Aheraine ladestamine puistangusse ei põhjusta pinnaveekogude ja põhjavee seisundi muutusi.
6
8. Jäätmehoidla seire
Keskkonnaseirenõuded määrab loa andja jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloas.
Aherainepuistangu
Aherainepuistangu maapinna ja nõlvaku visuaalne vaatlus. 2 korda
soojusseisundi
Talvel lumiste nõlvade paljandite olemasolul kontroll aastas
kontroll
9. Andmed jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala seisukorra kohta
Jäätmehoidla alusel maal on kujundatud ja kujundatakse edasi uus maastik ümbritsevast metsast
kõrgemale kerkivate puistangutega. Jäätmehoidla mõjude leevendamiseks kujundatakse vajadusel ja
võimalusel puhkeotstarbeliseks rajatiseks või ehitiseks vms. maastikku sobivaks pinnavormiks või
objektiks selle moodustamise faasis.
Jäätmeseaduse alusel vaadatakse käesolev kaevandamisjäätmekava üle vähemalt iga viie aasta järel
ja muudetakse seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimuvad olulised muudatused.
17.11.2017.a.
7
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi: Enefit Kaevandused AS
1.2. Äriregistrikood: 10032389 1.3. Aadress: Jaama tn 10 Jõhvi, Jõhvi
vald Ida-Virumaa 41533
1.4. Taotluse koostaja: Enefit Kaevandused AS
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi: Enefit Kaevandused AS
2.2. Äriregistri kood: 10032389 2.3. Aadress: Aadress: Jaama tn 10
Jõhvi, Jõhvi vald Ida-Virumaa 41533
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus: Eesti 3.2. Maardlaosa nimetus: Uus-Kiviõli
põlevkivimaardla uuringuväli
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara: Põlevkivi
number: 0011
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus: Uus-Kiviõli kaevandus
selle 4.2. Mäeeraldise liik:
teenindusmaa uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ]
lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline
ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht: Ida-Viru maakond Lüganuse vald, Alutaguse vald
4.4. Mäeeraldise pindala: 6206,62 ha
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 169,55
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu:
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja:
uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa registreerimise number
loa kehtivuse aeg
5.3. Geoloogilise uuringu tegija: OÜ Eesti Geoloogiakeskus
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
„Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011)
täpsustamine, seletuskiri.” (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007,
fondi nr 7957
varu kinnitamise otsus ja kuupäev: Varud on kinnitatud keskkonnaministri
käskkirjaga nr 919 10.07.2008.a
6. Maavara kogus 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus
Maavara Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik
kasutusala tarbevaru reserv- varu varu
varu
Energeetikatööstus
e kütus, keemia- ja
Põlevkivi 207 766 97 207 766 tuh. t.
tsemenditööstuse
tooraine
1
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 10.07.2008
6.3. Mäeeraldisele jäävate varuplokkide nimetused: Esitatud taotluse
seletuskirjas ja graafilistel lisadel
7. Katend,
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusala: Energeetikatööstuse kütus, keemia- ja
kasutamine tsemenditööstuse tooraine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär:
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär: 6 000 tuh t aastas
8.4. Taotletav loa kehtivusaeg: 30 aastat
9. Lisad 9.1. [x] Seletuskiri koos graafiliste lisadega
9.2. [x] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri
9.3. [x] «Maapõueseaduse» §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute ärakirjad
9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust
tõendav dokument
9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku
kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei
ole kaevandamisloa taotleja ________________
Loa taotleja ...Ahti Puur, Juhatuse esimees........................................
nimi amet allkiri kuupäev
2
Lp. Maria Karus Keskkonnaamet Juhataja Maapõuebüroo Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 16.01.2018 nr EP-TOO-1.01/ 45 Enefit Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse muutmine Keskkonnaamet on 06.12.2017 kirjaga nr 12-2/17/3827-10 küsinud Lüganuse Vallavalitsuse arvam ust Enefit K aevandused AS maavarade kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta. Kuna kiri on avalik , siis on ka taotlejal olnud võimalus kõnealuse eelnõuga tutvuda. Peale eelnõuga tutvumist soovime muuta (ajakohastada) eelnõu aluseks olevat kaevandamisloa taotlust kahes aspektis. Esiteks muudame taotlust kaevandamise maksimaalse aastamäära osas. Eelnõu aluseks oleva taotluse kohaselt taotletakse maksimaalseks kaevandamise aastamäärakas 4 150 tuh t põlevkivi aastas . Nimetatud aastamäära taotlemise põhjusi on käsitletud taotluse seletuskirjas lk 3, seejuures on selgelt esi le toodud, et tegemist on algselt taotletava aastamääraga , mis ei vasta planeeritava kaevanduse vajadustele ning mida soovitakse hiljem suurendada . Maapõueseaduse kohaselt tagatakse põlevkiv i kaevandamise üldine piirang, 20 milj t aastas, ilma konkreetsete lubade aastamäärasid otseselt piiramata. Seega võimaldab kehtiv seadus anda luba keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatud kaevanduse projektvõimsuse ulatuses, tagades seeläbi ka maavaravaru võimalikult kiire ja keskkonnasäästliku väljamise kaevanduse reaalse käivitamise järel. Loa andmise eelnõu alus eks olev keskkonnamõju hindamine alga t ati maksimaalsele aastatoo da ngule 6000 tuh t (Ametlikud Teadanded 22.02.2010) ning järgnevalt kinnitatud keskkonnamõju hindamise programmis kui ka keskkonnamõju hindamises sellest aaastamäärast ka lähtuti (KMH lk.11, lk 12, lk 23, lk 24, lk 122, lk 134 ). Eeltoodust lähtuvalt muudame taotlust selliselt, et taotletav maksimaalne kaevandamise aastamäär on 6 milj t aas t as. Teiseks soovime muuta taotletava loa kehtivuse aega. Eelnõu taotluse hetkel oldi veendunud, et varud suudetakse väljata 25 aastaga. Tänaseks peame nentima, et võrreldes taotluse esitamise hetkega on muutunud mitmed olulised asjaolud. Eelkõige on põlevkivi vajadus muutunud oluliselt ebastabiilsemaks elektritootmise vabaturule mineku tõttu. See tähendab, et sõltuvalt elektrituru käitumisest võib osutuda vajalikuks kaevanduse opereeerimine projektvõimsusel , kuid ei saa välistada ka vajadust kaevanduse opereerimiseks madalamatel koormustel ebasoodsa konjunktuuri tõttu. Täpselt samasugust mõju avaldab ka kiiresti muutuv nafata hind maailmaturul. Eeltoodust tulenevalt peame asjakohaseks taotleda l oa maksimaalset pikka kehtivuse perioodi, milleks on 30 aastat. Pikema kehtivusaja taotlemine tagab paremini ka korrastamiskohustuse täitmise ilma loa kehtivusaega pikendamata. Kuna menetlemise kestel on Eesti Vabariigis toimunud haldusreform , mille käigus on oluliselt muutunud omavalitsuste piirid ja jaotus, siis ajakohastasime taotlusel ka kaevanduse asukoha omavalitsused. Haldusreformi järgselt asub taotletav mäeeraldis valdavalt Lüganuse valla territooriumil ning väike osa mäeeraldise idaosast jääb Alutaguse valla territooriumile. Lisaks taotluse mu utmisele palume põhjalikult kaaluda eelnõukohase lisatingimuse nr 4 asjakohasust ja proportsionaalsust. Eelnõu kohane lisatingimus sätestab järgmist: “ Loa omanik peab lõhketööde ajakava kooskõlastama vallaga, kus lõhkamisi teostatakse ning valima minimaalsed lõhkelaengud. Lõhketöid on lubatud teostada ainult tööpäevadel (E-R) ajavahemikus 7.00 – 23.00. Lõhketööde teostamine riigipühadel on keelatud “ . Meie hinnagul ei nähtu eelnõust selget kaalutlust sellise piirava tingimuse seadmiseks, samuti ei nähtu selleist kaalutlust ka eelnõu aluseks olevat keskkonnamõjude hindamise aruandest. K eskkonnamõju hindamise aruandes lk 102 on lõhketööde leevendava meetmena toodud välja küll kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega ning ehitiste lähedal võimalikult väikeste laengute kasutamine, mis on ka asjakohased meetmed , kuid ei ole toodud vajadust lõhketööde ajaliseks piiramiseks. Võimaliku tulevase kaevanduse töö planeerimise ja organiseerimise seisukohalt on lõhketööde mitte lubamine öösel ja riigipühadel ebaproportsionaalne meede, mis ei võimalda kaevanduse töö organiseerimist kolmes vahetuses , välistades seega ka kaevanduse projektvõimsuse rakendamise isegi soodsa konjunktuuri korral. Juhime tähelepanu, et suurem osa kaevandusest asub asustamata või väga hõreda asustusega piirkondades. Palum e nimetatud tingimus kas eemaldada või korrigeerida nii, et tegemist oleks mõistliku ja proportsionaalse meetmega. Käesolevaga esitame muudetud kaevandamise loa taotluse, taotluse seletuskirjana palume jätkuvalt käsitleda eelnõu aluseks olnud seletuskirja , arvestades käesolevas kirjas toodud mä rkusi. Taotluse graafiliste lisade muutmiseks nimetatud muudatustega seoses vajadus puudub, mistõttu palume taotluse materjalina jätkuvalt kasutada eelnõu alusek s olnud graafilisi lisasid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatd digitaalselt/ Ahti Puur Valeri Abramov Juhatuse esimees Juhatuse liige
Lisa 1. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsenduste loetelu
Nähtuse VID kood/keskonnaregistri
kood Nähtuse liik Nimi kood
2.6.1.1 Allikas VEE4315100
2.6.1.1 Allikas VEE4315200
2.6.2.1 Puurkaev PRK0002616
2.6.2.1 Puurkaev PRK0002617
2.6.2.1 Puurkaev PRK0002618
2.6.2.1 Puurkaev PRK0002619
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004165
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004166
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004167
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004170
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004171
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004221
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004222
2.6.2.1 Puurkaev PRK0004223
2.6.2.1 Puurkaev PRK0005414
2.6.2.1 Puurkaev PRK0005865
2.6.2.1 Puurkaev PRK0005893
2.6.2.1 Puurkaev PRK0005894
2.6.2.1 Puurkaev PRK0009007
2.6.2.1 Puurkaev PRK0009018
2.6.2.1 Puurkaev PRK0009028
2.6.2.1 Puurkaev PRK0013480
2.6.2.1 Puurkaev PRK0013585
2.6.2.1 Puurkaev Puurkaevu kat nr.14379 sanitaarkaitseala PRK0014379
2.6.2.1 Puurkaev PRK0017887
2.6.2.1 Puurkaev PRK0019649
2.6.2.1 Puurkaev PRK0019667
2.6.2.1 Puurkaev PRK0023758
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA LISA 2 1106820010070001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA 1 1106820010080001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA 2 1106820010090001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk UNIKÜLA 1106820010100001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE 1 1106820010110001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk LIPU 1106820010110002
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVESKI 3 1106820010120001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk REBU 1 1106820010120002
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE 2 1106820010130001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk REBU 2 1106820010140002
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVESKI 2 1106820010140001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 5 1106820010140003
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVESKI 1 1106820020010001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE 3 1106820020020001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUPEALSE LISA 1106820020030001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 1 1106820020040001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ARUVÄLJA/ TTP-508 PÜSSI 1106820020040002
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 4 1106820020050001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 3 1106820020060001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk LAAGRI/TP-779 MAIDLA 1106820030010001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk MEHIDE TP-551 MAIDLA 1106860010020001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OANDU 2 1106860010020002
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ÕUNAPUU 1106860010030001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk LÜMATU TP-551 MAIDLA 1106860010040001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk RÄÄSA/TP-779 MAIDLA 1106870010020002
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk RÄÄSA 1106870010020001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk KONNAHU 1106870010030001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk OJA/TTP-444 MÄETAGUSE 1106870010040001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk KIIKLA/TP-531 MÄETAGUSE 1106910020010001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SAVALA LISA 1 1106970010010001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SOONURME 1106970020010001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ROHUKABJA/TTP-508 PÜSSI 1106970020020001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk HIRMUSE 1106970020030001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ANARI/ TTP-508 PÜSSI 1106970020040001
2.7.2.1 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk SIRTSI TP-551 MAIDLA 1106970030010001
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SAVALA LISA 2 11068200100700011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SAVALA 1 11068200100800011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SAVALA 2 11068200100900011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool UNIKÜLA 11068200101000011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUPEALSE 1 11068200101100011M
2 (14)
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVESKI 3 11068200101200011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool REBU 1 11068200101200021M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUPEALSE 2 11068200101300011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVESKI 2 11068200101400011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool REBU 2 11068200101400021M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OANDU 5 11068200101400031M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool PURTSE JÕGI 11068200200000011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVESKI 1 11068200200100011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUPEALSE 3 11068200200200011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OANDU 1 11068200200400011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ARUVÄLJA/ TTP-508 PÜSSI 11068200200400021M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OANDU 4 11068200200500011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool MEHIDE TP-551 MAIDLA 11068600100200021M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool MEHIDE TP-551 MAIDLA 11068600100200022M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool LÜMATU TP-551 MAIDLA 11068600100400012M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool RÄÄSA 11068700100200011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool RÄÄSA/TP-779 MAIDLA 11068700100200021M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool KONNAHU 11068700100300011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool OJA/TTP-444 MÄETAGUSE 11068700100400013M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool RATVA OJA 11069100200000011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool HIRMUSE JÕGI 11069700200000011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SOONURME 11069700200100011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool ROHUKABJA/ TTP-508 PÜSSI 11069700200200011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool HIRMUSE 11069700200300011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool SIRTSI TP-551 MAIDLA 11069700300100011M
2.7.2.2 Maaparandussüsteemi eesvool HIRMUSE PEAKRAAV 11070000200000011M
2.7.2.3 Maaparandussüsteemi kollektoreesvool REBU 2 11068200101400022M
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SAVALA LISA 2 11068200100700011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SAVALA 1 11068200100800011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SAVALA 2 11068200100900011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool UNIKÜLA 11068200101000011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUPEALSE 1 11068200101100011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVESKI 3 11068200101200011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool REBU 1 11068200101200021E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUPEALSE 2 11068200101300011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVESKI 2 11068200101400011E
3 (14)
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool REBU 2 11068200101400021E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool OANDU 5 11068200101400031E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVESKI 1 11068200200100011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUPEALSE 3 11068200200200011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ARUVÄLJA/ TTP-508 PÜSSI 11068200200400021E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool OANDU 4 11068200200500011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool <Null> 11068200300100011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool MEHIDE TP-551 MAIDLA 11068600100200022E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool LÜMATU TP-551 MAIDLA 11068600100400012E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool RÄÄSA 11068700100200011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool RÄÄSA/TP-779 MAIDLA 11068700100200021E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool KONNAHU 11068700100300011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool OJA/TTP-444 MÄETAGUSE 11068700100400013E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SOONURME 11069700200100011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool ROHUKABJA/ TTP-508 PÜSSI 11069700200200011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool HIRMUSE 11069700200300011E
2.8.1.10 Kuni 10 km2 valgalaga eesvool SIRTSI TP-551 MAIDLA 11069700300100011E
2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Purtse jõgi VEE1068200
2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Mehide oja VEE1068600
2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Ojamaa jõgi VEE1068700
2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Ratva oja VEE1069100
2.8.1.5 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud Hirmuse jõgi VEE1069700
2.8.1.6 Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu HIRMUSE PEAKRAAV (Hirmuse pkr) 11070000200000011E
2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Purtse jõgi VEE1068200AK
2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Mehide oja VEE1068600AK
2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Ojamaa jõgi VEE1068700AK
2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Ratva oja VEE1069100AK
2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Hirmuse jõgi VEE1069700AK
2.8.1.7 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu Kiviõli kaevanduse kraav VEE1070100AK
2.8.1.9 Avalik ja avalikult kasutatav veekogu,laevatatav Hirmuse peakraav VEE1070000
3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157011 VEP157011
3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157042 VEP157042
3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157043 VEP157043
3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157046 VEP157046
3.4.1.7 Vääriselupaik VEP nr.157079 VEP157079
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M152341531
4 (14)
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M152341532
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M165522287
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M165522288
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F2 (5092) M217317093
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F3 M217317189
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV 1311MPHK M224488984
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M25413761
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M25413762
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M25436499
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M25817819
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25827782
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M25827783
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M25827784
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25837893
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25837909
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M25837910
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M25837911
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M25837914
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081809
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081810
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081811
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M26081812
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M26081832
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M26081833
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Rahvamaja M26085492
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Küla M26085495
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Küla M26085549
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M26085617
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M26085619
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Küla M26172755
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M26180749
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M26180750
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M26180751
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Uniküla töökoda M26180808
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV garaa? M26180809
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Sigala 4 M26180810
5 (14)
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M28407282
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M28407283
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M28407362
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M28407363
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Pump M29707316
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Majad M29707323
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M30197774
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV Tundmatu MP liin M4582978
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-1 M8651167
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-2 M8651168
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV F-3 M8651169
6.1.1.1 Elektriõhuliin alla 1 kV ÕL M1 M8651195
6.1.1.2 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Mäetaguse:SM0 K135042109
6.1.1.2 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Kiviõli Nr 17:KL0 K3077903
6.1.1.2 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) SAVALA:AI0 K3122383
6.1.1.3 Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) <Null> L07
6.1.1.3 Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) Aidu - Jaoskonna 3B L08
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 4580218
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 5956908
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 5956963
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 7631178
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 152054897
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 165571255
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 165571258
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 165824205
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 167885743
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 212971411
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 214881267
6.1.1.7 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi 217941734
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Kiviõli Nr 17:KL0 KKL3077903
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin SAVALA:AI0 KKL3122383
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL165522287
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin 41688JK (5088) MKL217317092
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F2 (5092) MKL217317093
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F3 MKL217317189
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin 134594LK MKL221575106
6 (14)
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Vana-Sigala vkt 5 MKL223673812
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin 1311MPHK MKL224488984
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL25413761
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL25436499
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL25827783
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-1 MKL25837893
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-1 MKL25837909
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL25837910
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-3 MKL25837911
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL26081811
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Küla MKL26085549
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL26085617
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-3 MKL26085619
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Küla MKL26172755
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Laut MKL26172756
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL26180749
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-1 MKL26180751
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Uniküla töökoda MKL26180808
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin garaa? MKL26180809
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin AVM MKL26180885
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL28407282
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin ÕL M1 MKL28407283
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin F-2 MKL28407363
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Majad MKL29707323
6.1.3.1 Elektrimaakaabelliin Pumpla MKL50329834
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Rääsa:(Kohtla-Järve) M1123346
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Oandu:(Kohtla-Järve) M1139663
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Otu:(Kohtla-Järve) M1139664
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Oandu kauplus: (Kohtla-Järve) M1139666
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Rego:(Kohtla-Järve) M1139669
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Aru:(Kohtla-Järve) M1139702
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla farm: (Kohtla-Järve) M1139733
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Soonurme:(Kohtla-Järve) M1139737
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla sigala:(Kohtla-Järve) M1139778
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla rohujahuveski:(Kohtla-J M1139779
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla kuivati:(Kohtla-Järve) M1139780
7 (14)
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla töökoda:(Kohtla-Järve) M1139782
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Uniküla elamud:(Kohtla-Järve) M1139787
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Savala saeveski:(Kohtla-Järve) M1139793
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Maidla vallamaja:(Kohtla-Järve) M1139796
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Savala:(Kohtla-Järve) M1139799
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Savala rahvamaja:(Kohtla-Järve) M1139802
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Oandu 2: (Kohtla-Järve) M152341504
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Aruvälja:(Kohtla-Järve) M165522260
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Kreisi:(Kohtla-Järve) M217202660
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Õunapuu:(Kohtla-Järve) M221575084
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Filippovi:(Kohtla-Järve) M30197760
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Rebu:(Kohtla-Järve) M6322734
6.1.5.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Kulja:(Kohtla-Järve) M6469960
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648734
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648742
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648750
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648756
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648764
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648778
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648802
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648818
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648824
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648839
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 34648869
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45192979
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45193002
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367709
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367803
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367809
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367879
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367889
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367895
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367903
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367912
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367920
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45367928
8 (14)
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368008
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368016
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368042
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45368104
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45659297
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45659323
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45659705
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660480
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660487
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660494
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660501
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660544
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660552
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660592
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660603
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660611
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660708
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660712
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660724
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660732
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660737
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660751
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660759
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660767
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660775
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660789
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660822
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660839
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660986
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45660991
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45661023
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45661046
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45661052
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45752903
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45752921
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971723
9 (14)
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971730
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971737
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 45971744
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48039993
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48040007
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48040042
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48092800
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48092814
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551195
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551205
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551265
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551287
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 48551349
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 51884666
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54080635
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54094525
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54106526
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54108562
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54108757
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54113234
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54113242
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54116398
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 54118896
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014792
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014799
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014806
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014814
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014830
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014844
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014859
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014866
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014873
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014902
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55014933
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55015051
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 55015275
10 (14)
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101802
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101826
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101832
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101844
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101850
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101862
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101874
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57101904
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 57102802
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 61247119
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 61247145
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64573311
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64890981
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64890994
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891009
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891015
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891032
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891052
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891064
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891075
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891084
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891092
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891140
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891258
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891377
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 64891468
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 79331756
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 84094307
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 88688363
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264052
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264095
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264110
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 89264121
6.3.1.2 Sideehitis maismaal 113233209
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid Oandu 65471
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 33 65486
11 (14)
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 90 65487
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 35 65544
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 357 65546
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 49 65742
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 121 70100
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid KM 98043
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid kontr.reeper 98065
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid kontr.reeper 98066
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid kontr.reeper 98067
7.3.1.1 Ehitistel olevad geodeetilised märgid 120 211869
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 76 65197
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 642 65211
7.3.1.2 Geodeetilised märgid Rebu 65452
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 1015 65454
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 1118 65457
7.3.1.2 Geodeetilised märgid Aruvälja 65463
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 44 65469
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 5 65470
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 666 65473
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 15 65512
7.3.1.2 Geodeetilised märgid Rääsa 65514
7.3.1.2 Geodeetilised märgid Rääsa 65515
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 25 65517
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 48 65519
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 530 65522
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 6 65524
7.3.1.2 Geodeetilised märgid PRP6844 65527
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 7 65528
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 8 65532
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 9 65539
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 8 65541
7.3.1.2 Geodeetilised märgid ISM1 65582
7.3.1.2 Geodeetilised märgid ISM2 65583
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 17 65585
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 19 65589
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 1960 65590
12 (14)
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 20 65596
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 2850 65602
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 3768 65604
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 5910 65611
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 81 65616
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 10 65646
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 132 65672
7.3.1.2 Geodeetilised märgid 21 65693
7.3.1.2 Geodeetilised märgid PRP7150 65715
7.3.1.2 Geodeetilised märgid n/ta 69777
7.3.1.3 Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgid Oandu97 65472
7.4.1.4 Tiheasustusala Maidla valla üldplaneering 4492001_4923
7.4.1.4 Tiheasustusala Maidla valla üldplaneering 4492001_4925
8.1.1.1 Kaitseala Oandu parkmets KLO1200193
8.1.2.1 Kaitstav looduse üksikobjekt Rääsa kadakas KLO4000714
8.1.2.1 Kaitstav looduse üksikobjekt Mehide männid KLO4000810
8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Picoides tridactylus (laanerähn) KLO9114290
8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Picoides tridactylus (laanerähn) KLO9114291
8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Picoides tridactylus (laanerähn) KLO9114293
8.1.2.3 II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Tetrao urogallus (metsis) KLO9120397
8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dendrocopos minor (väike-kirjurähn) KLO9121635
8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Listera ovata (käopõll, suur) KLO9301093
8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dactylorhiza maculata (sõrmkäpp, kuradi-) KLO9301686
8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Listera ovata (suur käopõll) KLO9308822
8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dactylorhiza incarnata (sõrmkäpp, kahkjaspunane) KLO9308823
8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) KLO9308824
8.1.2.4 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Gymnadenia conopsea (käoraamat, harilik) KLO9308825
8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26261: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA0604000
8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 3733: Hirmuse küla, AS Eesti Energia kaevandused SJA1340000
8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala Katastri nr: 3734 SJA1701000
8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26259: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA2522000
8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala Katastri nr: 3735 SJA3063000
8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26260: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA3984000
8.2.1.1 Keskkonnaseire jaam või ala 26262: Sirtsi küla, Maidla metskond 14 SJA6756000
8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9104
8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9116
13 (14)
8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9117
8.4.2.1 Kinnismälestis Lohukivi 9118
8.4.2.1 Kinnismälestis Rauasulatuskoht ja asulakoht 9119
8.4.2.1 Kinnismälestis Kalmistu 9120
8.4.2.1 Kinnismälestis Kultusekivi 9121
14 (14)