dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 16. aprill 2018
Viit
10-5/933-1
Registreeritud
16. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-5/2018 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Hillar Sein
Lahendamise tähtaeg
16. mai 2018

Failid

  • 📎Vaide edastamine.bdoc146 KB
  • 📎VAIE.bdoc1613 KB

Sisu (failidest)

Asutatud 1990 Lp. Indrek Saar Minister Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 TALLINN kuupäev digikonteineris Vaie Lähtudes struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigetest 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 83, esitab Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film OÜ (registrikood 10286606 ), (edaspidi vaidlustaja) Kultuuriministeeriumile (edaspidi rakendusasutus) Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut (edaspidi rakendusüksus) 10.04.2018. a otsusele vaide, millega jäeti rahuldamata vaidlustaja rahvusvahelise koostöömängufilmi „Üksi“ (muusikaline eluloofilm Karl Ristikivist) arendustaotlus 18-MA-001. Vaidlustaja põhjendused 1. Rakendusüksuse hinnangu (lisa 1.) mahust poole moodustab stsenaariumi (lisa 2) laialivalguv ja tendentslik sisukokkuvõte. Rakendusüksus ei ole teostanud EFI Mängufilmide taotluste hindamise korra (MTHK) kohaselt alljärgnevaid professionaalseid hindamisi: Kas filmi idee on originaalne, mingil viisil eriline või oluline? Kas autoril on õnnestunud idee ja teema avamine haaraval ja arusaadaval moel? Missugune on filmi žanr? Kas lugu vastab filmi žanrile? Kas stsenaariumil on selge ja sidus struktuur? Kuidas on püstitatud loo põhipinge ja mis viisil põhipinge areneb, kulmineerub ja laheneb? Mis viisil on omavahel põimitud faabulat ja ala-faabulaid? Missugune on loo rütm? Kas filmi tegelased ja tegelastevahelised suhted on piisavalt välja arendatud? Kas tegelased muutuvad loo jooksul või muutub/areneb lugu ümber tegelaste? Kas filmi dialoogid on autentsed ja orgaanilised? 2. Rakendusüksus on rikkunud Toetuse eraldamise eeskirja (TEE) punkti 1.18. andes puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud 5 tööpäeva asemel vaid tunnid (lisa 3). Eesti Rahvuslik Stuudio Reg. kood 10286606 SEB Eesti Ühispank Tel: +372 6237 124 Freyja Film OÜ Regati puiestee 8 KMKR nr. EE100587106 A/a 10022076244004 11911 Tallinn E-post: [email protected] Asutatud 1990 3. Välisekspert Kadri Kõusaar, olles ajalooliste mängufilmide loomise alal täielik võhik, nõudis asjatundmatult filmi režissöörilt visuaalseid materjale (joonistused, kavandid, kaadrid ja pildid). Vastavalt MTHK-le esitatakse taoline materjal arendusperioodile järgnevas: tootmise toetuse taotlemise perioodil ja vastavate alade spetsialistide (lavastus-, kostüümi- ja grimmikunstnike kavandid, fotograafi lokatsioonifotod, audiovisuaalkultuuri toimetaja kontseptsioonid, operaatorite võtmekaadrid ja värvidramaturgia jne.) poolt. Taotluse paketis on nõuetekohane Režissööri visioon (lisa 4), lisaks on stsenaariumis esialgsed visuaalsed kirjeldused - stsenarist ja režissöör on samas kogenud lavastuskunstnik (lisa 5 sts./rež. CV). EKA kõrgharidusega ja suurte kogemustega filmilooja selgitas ekspertidele reklaamplakati kunstilist koodi ja ajaloolise mängufilmi spetsiifikat. MEMO 04.04. 2018. (lisa 6). Hinnangus kirjeldatud nõue ei vasta MTHK-le. 4. Kaasates muusikalise eluloofilmi EFI väliseks eksperdiks režissöör Kadri Kõusaare, on rakendusüksus rikkunud STS § 21, lõiget 4, sest eksperdil puudub vajalik filmiteaduse, ajalookultuuri, visuaalkunsti või muusika eriharidus, samas on huvide konflikt kuna Kõusaar on audiovisuaalkunsti valdkonnas konkurent. 5. Rakendusüksus on esitanud kirjalikus hinnangus valeandmed (filmilõikude litsentsitasud ulatuvad 500 000 – 600 000 dollarini), mis lähtudes autoriõiguste seaduse §-st 19, lõige 7 ja §-st 38, lõige 1 ei vasta tõele. Rakendusüksus on hinnangus teadlikult valetanud. 6. Rakendusüksus nõudis konfidentsiaalsete ärisaladuste avalikustamist, millest produtsent keeldus, tuginedes TRIPs lepingu 7. osa, artikkel 39, lõige 2-le. 7. MEDIA on Euroopa Liidu programm (toetab filmi arendust ja levi) Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ning toodangu rahvusvahelise levi hõlbustamiseks. Rakendusüksus väidab eksitavalt, et planeeritud Eesti-Rootsi- Kreeka-Islandi rahvusvahelise koostööprojekti puhul on Eesti pool vähemuskaastootja. Euroopa koostöö punktide arvestuses on Eesti poole esialgne loominguline osa: stsenarist 3, režissöör 3, peaoperaator 0,8, peaosa 3, kunstnik 2 - kokku teeb 12 punkti 15st. Tehnilises osas on 4 punkti 8-st. (TEE 2.1.4.5.) Eesti Rahvuslik Stuudio Reg. kood 10286606 SEB Eesti Ühispank Tel: +372 6237 124 Freyja Film OÜ Regati puiestee 8 KMKR nr. EE100587106 A/a 10022076244004 11911 Tallinn E-post: [email protected] Asutatud 1990 Rakendusüksus on hinnangus teadlikult valetanud, et planeeritud kahe aastasel filmiprojekti arendusperioodil juba eos takistada MEDIA osalust. Vaidlustaja nõue. Rakendusüksuse hinnangus esinevad rikkumised ja valetamised on tõendatud, millest tulenevalt on rakendusüksuse otsus õigusvastane. Lähtuvalt eeltoodust, palub vaidlustaja, võttes aluseks HMS § 85 punkti 4, vaide rahuldamist täies ulatuses. Vaidlustaja kinnitus. Käesolevaga vaidlustaja kinnitab, et ei ole esitanud kaebust halduskohtule. Lisad: 1 - EFI 10.04.2018 otsuse teatis, 2 – stsenaarium, 3 - teatis puuduste kõrvaldamise kohta, 4 – režisööri visioon, 5 - sts./rež. CV, 6 - memo 04.04.2018. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Virve, juhataja Eesti Rahvuslik Stuudio Reg. kood 10286606 SEB Eesti Ühispank Tel: +372 6237 124 Freyja Film OÜ Regati puiestee 8 KMKR nr. EE100587106 A/a 10022076244004 11911 Tallinn E-post: [email protected] TEATIS Eesti Filmi Instituut otsustas 10.04.2018 alljärgnevat: Mitte rahuldada Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film OÜ toetustaotlust täispika mängufilmi “Üksi“ arendustoetuse saamiseks Lisan ka ekspertkomisjoni hinnangu. Heade soovidega Kristina Märtin Tootmisassistent EFI MÄNGUFILMIDE ARENDUSVOOR 2018 - 1 Ekspertkomisjoni koosolek toimus 4. aprillil 2018. Ekspertkomisjoni liikmed olid Kadri Kõusaar (EFI väline), Mait Mäekivi, (EFI väline), Piret Tibbo-Hudgins (EFI) ja Endel Koplimets (EFI). EFI 2018 mängufilmide arenduse eelarve: 135 000 eurot. Ekspertkomisjon teeb EFI juhatusele ettepaneku toetada: „Kändy“ – 31 000.- „Tähtsad ninad“ – 35 000.- Kokku: 66,000 eurot. Ekspertkomisjon teeb EFI juhatusele ettepaneku mitte toetada: „Tume paradiis“ „Üksi“ Projekt: ÜKSI Registreerimisnumber: 18-MA-001 Otsus: mitte toetada Taotleja: Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film OÜ Stsenarist-režissöör: Tõnu Virve Produtsent: Artur Virve Arenduse lõpp: 04.06.2020 Arenduse eelarve: 115 000.- Taotlus: 32 000.- Eelnevalt EFI stsenaariumi toetus: 3 000.- Hinnang Stsenaariumi aluseks on Karl Ristikivi „Päevaraamat“, kuigi selle ajaline raam ületab „Päevaraamatu“ kirjutamise aastad 1957-1968. Üle 1000-leheküljelisest raskest tekstist on autor välja valinud pidepunktid, millele filmilugu üles ehitada. Kui katkematu emotsionaalse seisundina kõlab siin üksinduse, hirmu ja ängi teema, mis tehakse kuuldavaks Ristikivi sisemonoloogi (voice-over) abil, siis tegevuslikku monotoonsust (Ristikivi on valdavalt üksi kodus) katkestatakse kinokülastuste ja Kreeka reisidega ning oluliste ajalooliste sündmuste markeerimisega arhiivimaterjalide abil. Filmi kronoloogiline tegevus leiab aset kahekümne aasta jooksul – 1957 kuni 1977, ning lõpeb Ristikivi surmaga, kuigi siin-seal tehakse põgusaid tagasivaateid ka kirjaniku lapsepõlve ja noorusaega. Suures osas on Ristikivi üksi, mõningat tegelastevahelist suhet näeme Ristikivi ja kreeka poiste Nicki ja Spyrose ning Ristikivi ja nõukogude saatkonna töötaja Toomi vahel. Stilistiliselt ühendatakse siin lavastatud stseenid arhiivikaadritega, katketega maailmakuulsatest mängufilmidest ning rohke klassikalise jm muusikaga. Autor soovib avada kirjaniku traagilise üksinduse teemat, illustreerides seda üheselt otse - üksildane looja on ka ekraanil valdavalt oma hädadega üksi, saatjaks vaid sisemine kommentaar toimuvale (suures osas kaadris otseselt nähtavale), mis on ilmselgelt stsenaariumi aluseks oleva päevikuvormi tulem. Sellest tuleneb aga stsenaariumi suurim probleem. Kui tekstiline vorm kannab ehk lõpmatu hirmude ja üksinduse üle nukrutseva rääkimise välja, siis täispika filmi vaatajale jääb sellest kindlasti väheseks. See muutub kiiresti tüütuks, kuna esiteks - peategelase sisemine konflikt on algusest peale selge, kuid see ei arene, ei muutu, see vaid sõnastatakse pisut ümber, ning teiseks – sisemisest konfliktist vaid räägitakse ja see rääkija on peategelane ise. Ainukest helgemat vaheldust Ristikivi üksluisesse ellu toovad kaks kreeka poissi, mis vihjab otseselt tema seksuaalsele sättumusele. Autor väidab küll, et tegu on armukolmnurgaga, kuid stsenaariumis on need siiski kaks iseseisvat suhet, mida Ristikivi oma Kreeka reisidega ligi seitse aastat elus hoiab ja mis siis vaikselt hääbuvad: Spyros abiellub ning Nick kaob tema elust koos kaamera ja rahaga. Nicki „lapsendamiseks“ Rootsis ei ole eraklikul Ristikivil mingit tahtmist. Aga ka need liinid jäävad tegevuslikult hästi passiivseks. Peamiselt jalutatakse Kreeka (erinevad kohad) rannas ja vanalinnas või siis istutakse kohvikus ja baaris, ning need momendid jäädvustatakse pideva pildistamisega. Kohtumiste vahepealsel ajal vaatab Ristikivi tehtud fotosid ja loeb poiste kirju oma Stockholmi kodus ning tegeleb Nicki rahanurumisega. Seetõttu jääb suhete tegevuslik väljund ühetaolisele illustratiivsele tasandile. Aga siin oleks potentsiaali palju enamaks – ja siin ei peeta silmas pikantseid seksuaalseid üksikasju, vaid Ristikivi igatsust läheduse ja soojuse järele. Just siin peitub võimalus avada tema hinge kõige sügavamasse salasoppi peidetud igatsused, mida isata kasvanud Ristikivi oma hirmudest ümbritsetud Rootsi pagulase elus eladeski ei julgeks avada. Kõige intrigeerivam ja iroonilisel kombel inimlikum suhe on Ristikivil hoopis saatkonna töötaja Pavel Toomiga, mis algab telefonikõnega 1957 ning mida näidatakse läbi kolme kohtumise – 1962, 1964 ja 1972. Nende aastate jooksul areneb kahe radikaalselt vastandliku tegelase suhe teineteise mõistmiseks ja isegi millekski sõprusesarnaseks – seejuures jäävad mõlemad iseendaks. Ristikivi kirjanikutööd rutiinse ametnikurolli kõrval ei näidata üldse, lugejale antakse vaid põgusaid vihjeid romaani-ideedest või siis kirjeldatakse paaril korral värskelt trükikojast tulnud köiteid. Ometi andis Ristikivi loos kujutatud perioodil välja üksteist romaani, ühe novellikogu ning oli ka viljakas kriitik. Võib aimata, et see on autori teadlik valik ent lõpuks kerkib ju üles ikkagi peamine küsimus – kes on see oluline mees, et temast peab tegema täispika mängufilmi? Ristikivi on küll meie kirjandusloo märgiline tegija, kuid kahjuks pole ta ülemäära tuntud isegi eestlaste hulgas. Ja mida me näeksime ekraanil? Lugu algab ühe üksildase mehega ja see üksindus kestab ja kestab… ja meil ei ole õrna aimugi, kellega meil tegu on. Ta ei suhtle praktiliselt mitte kellegagi ja seetõttu ei ütle mitte keegi ta nime. Me ei saa ka aru, et tegelikult on tegemist andeka ja viljaka kirjanikuga, sest me ei näe teda kunagi midagi loomas, vaid ainult kurtmas oma elu üle. Autor on toonud küll sisse ühe pikniku-stseeni sõpradega (stsenaariumis Laid, Lepik ja Muda – kõik tuntud nimed), aga kuidas me peaksime nemadki ekraanil ära tundma, kui mehed vaid joovad õlut ja laulavad? Taotlusest puudusid igasugused visuaalsed lisad (välja arvatud must-valge tekstiline plakativersioon). Kuna tegemist on üheselt subjektiivse looga, mida jutustatakse Ristikivi vaatepunktist, oleksid eksperdid soovinud näha mingeidki pildilisi näidiseid, kuidas režissöör loo-maailma dünaamikat ette kujutab. Tõsiseid küsimusi tekitas ka projekti arenduse korralduslik pool. Tegemist on väga komplitseeritud projektiga, kuid produtsendi teadlikkus sellest oli ehmatavalt vähene. Näiteks on stsenaariumis loetletud 17 maailmakuulsat filmiklassikat (+ eesti film „Mis juhtus Andres Lapeteusega“), mida peategelane kinos vaatab. Produtsent peaks eeldatavasti teadma, mida see asjaolu endaga kaasa toob. Iga filmilõigu õigused tuleb taotleda 5-6 kohast: major stuudio, näitlejad, muusika (3 õigused), ameerika filmidel SAG (Screen Actors Guild). Selleks tuleb palgata ameerika jurist. Ühe filmikatkendi õigused maksavad ca 25 - 30 000 dollarit + 6 000 dollarit per film juristiteenus, seega ulatuksid ainuüksi filmilõikude litsentsitasud 500 000 – 600 000 dollarini. Vestluses autoriga selgus küll, et ta on kohe valmis valitud filmid teiste vastu välja vahetama. Aga sel juhul – millistega, kas need kajastuvad ka Ristikivi päevikus ja kuidas need suhtestuvad looga? Ja ka nende filmide õigused maksvad. Produtsent eeldas samuti, et partnerriikide fondid rahastaksid filmi arendust, kuid see on üldtuntud fakt, et Euroopa fondid ei toeta vähemuskaastootmiste arendusi. Produtsent keeldus ka avaldamast, millise tema kommentaaris väidetud Islandi ja Rootsi kaastootja või Inglise levifirmaga on neil partnersuhted olemas teadmata, et kõik finantseerijad küsivad potentsiaalsetel partneritelt huvikirju või vähemalt firma nimegi. Selle mitte-avaldamine ekspertidele viib paratamatult mõttele partnerite puudumise kohta antud faasis. Esitatud versiooni põhjal on filmil väga vähene kinolevi ja festivali potentsiaal. Taotluste hindamise meetodiks oli vahetu arutelu taotluste osas ning taotluste tugevate ja nõrkade külgede selgitamine. Komisjoni eksperthinnang kajastab kõigi komisjoniliikmete ühist arusaama taotluse osas, komisjoniliikmetel ei olnud hinnangute osas eriarvamusi. Arvestades seda, et EFI mängufilmide arendustoetuste rahalised vahendid on väiksemad kui seda on esitatud taotluste kogusumma, ning 2018. aastal toimub ka teine mängufilmide arendustoetuste taotlusvoor, siis tehti valik toetuse andmise osas arvestades taotluste tugevusi ja nõrkusi. Toetust sai 2 taotlust ning ei saanud 2 taotlust, mille sisulised, kunstilised ja/või teostuslikud kavatsused olid võrreldes toetust saanud taotlejaga nõrgemad. Asutatud 1990 ÜKSI Muusikalise mängufilmi stsenaarium Pagulase mõlemast otsast sõlmitud elulõng Peaosa: Karl-Konstantin RISTIKIVI Osad: NICKI, SPYRO – Ristikivi Kreeka noored sõbrad Episoodilised osad: Eerik LAID, Kalju LEPIK, Peeter MUDA – noorpõlvesõbrad Rootsis Halldór Kiljan LAXNESS - Islandi kirjanik Pavel Mihhailovitš TOOM - diplomaat Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis Hääled Eesti NSVst - Hugo LAUR, Heino MANDRI Tegevuskohad: Eesti, Rootsi, Kreeka ja Island Stsenaariumi autor, režissöör - Tõnu Virve Lavastuskunstnik: Tiiu Tepandi Visuaalkultuuri toimetaja: Katrin Kivimaa Kirjanduskultuuri konsultant: Jaan Undusk Peaprodutsent - Arthur Virve 2018 © 1 Õhtu. Äikesevihm Stockholmi vanalinna kohal. Välgud sähvivad ja pikne paugub ägedalt. Kostab laul: Neoonreklaam kui tuli külmas tuhas mu silmis murdus mõtetumalt pooleks, ma korraks olin minevikust puhas ja tuleviku jätnud teiste hooleks. Vihm. Möödunud sajandi viiekümnendate kinoreklaamid Stockholmis. Tänaval sammub hoogsalt, heledas mantlis neljakümnendates aastates kaabuga mees, vahete-vahel ärevalt selja taha vaadates. Mees on Karl Konstantin RISTIKIVI. Tõepoolest, keegi jälgib Ristikivi. Korraks vilksatab jälitaja nägu – tumedasilmne noormees, alla kolmekümne. Ta on Eesti NSV diplomaat Nõukogude Liidu saatkonnast Stockholmis - Pavel Mihhailovitš TOOM . Laul. Siit käigust tihti läbi käima harjund, pilk vaevalt riivas nurgakino silti, kus värvid ammu kähedaks end karjund, et pakkuda üht vana naljapilti. Ristikivi põikab kangi alla. Siseneb kinno. Laul. Üks lihtne, väike argipäeva ime, kild tuhmis mäluprismas eksind valgust – ma lugesin su unustatud nime ja seisin oodates – seansi algust. Õhtu. Ristikivi istub laua taga. Avab paksu kaustiku. Silmitseb fotosid. Kirjutab tiitellehele: PÄEVIK. Keerab lehte, kirjutab: 4. august 1957 – pühapäev. Grammofoniplaat tiirleb. Kostab Brahmsi 1. klaverikontsert. 2 Ristikivi: See on üks väga tavaline päev, mil ma alustan oma päevikut. Olen 44 aastat vana ja töötan Solna haigekassas, kus mu peremeheks on Bertil Holmer. (Foto töökaaslastest. Ristikivi näpp liigub Holmerilt Olofile.) Ja ta paremaks käeks Olof Borg. Solna Haigekassa maja asub põiki üle tänava, Räsundavägen number 100 ja ma istun akna all, kust ma näen maja kus ma elan. (Ristikivi kortermaja foto.) See on Räsundavägen number 23 alumisel korral. (Foto. Ristikivi tänaval, Räsundavägeni tänaval üürimaja ees.) Olen siin elanud ligi seitse aastat – ja haigekassas on mul kolmas aasta käsil. ( Foto tööruumist.) Kõik oleme me ühes toas, nii ametnikud kui külastajad ja koerad kaasa arvatud. Tegelen algusest peale kutseõnnetustega ja mu palgatase on kuus astet madalamal kui oli Riiklikus kindlustusametis. Ristikivi käsi kirjutab: 10. august 1957 - laupäev Arhiivikaadrid poliitilistest sündmustest Ungaris. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ungaris käivad ketseriprotsessid. Londonis desarmeerimise komet ja Stockholmi kohalt läks üle äikesevihm. Ristikivi üürikorter. Maalid ja graafika seintel. Metallist rüütli turvistik kirjutuslaua kõrval. Rüütli peas on kaabu. Raamatud, linnakaardid. Iga detail peegeldab loomingulist isiksust - on tunda kunstiinimese kohalolekut. Ristikivi võtab tablette. Joob klaasist vett peale. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Just arstid on nii mitu korda minu elu täiesti ära rikkunud. On paradoksaalne, et paljud inimesed, kes vihkavad pabereid, on sunnitud nendega tegelema, kuna mina, kel pole suurimat soovi , kui istuda ainult paberitega, kogu aeg pean jändama lollide ja kiuslike inimestega. Ristikivi liigub närviliselt oma erilise kultuuriõhustikuga üürikorteris ringi. Telefon. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ja siis see hirm. Hirm iga telefoni kõne ees tööl ja kodus. Raadiost tuleb saade Stalinist. Raadioteksti katke: ... Jossif Stalin lubas korraldada Ida-Bloki maades vabad valimised. Ta lisas, et pole tähtis kes valivad, tähtis on kes hääli loevad... Ristikivi maitseb jalaga pokaalist viskit. Läidab sigareti. Puhub suitsupahvaka õhku. 3 Heliseb telefon. Ristikivi võpatab. Telefon heliseb uuesti. Ristikivi kiirustab telefoni juurde, kuid ei tõsta toru. Ristikivi: Kes see võib olla? Tõmbab ärritunult suitsu. Telefon heliseb uuesti. Ristikivi: Loodan, et see pole midagi olulist. Mul on ju alati hirm. Rohelise tulega raadiokastist kostub tekstikatke: Stalin on väitnud, et kapitalistlikus süsteemis on väikeriigid suurriikide litsid . Ristikivi tõmbab närviliselt suitsu. Ristikivi läheb otsustavalt telefoniaparaadi juurde. Telefon ei helise enam. Ristikivi: Romaanikavand „Järv leegib eha paistel“ on jäänud uduseks. Kas ma üldse veel kunagi kirjutan? Ristikivi vaatab kinos filmi Vihmategija/The Rainmaker“ 1956. Tegevus toimub ühes ameerika farmis. Puudu on vihmast ja armastusest. Ühel päeval astub sisse mees, kes teatab, et on vihmameister ja alati nõus aitama. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Burt Lancaster mängib võltsijat huumorikalt ja tundlikult Katarina Heburn pingutas üle. Naiste hüsteeria käib mulle närvidele. Ristikivi räägib energiliselt kaadrisse, käes viskiklaas. Raadiost Rootsi šlaager 1957. aasta muusikafilmist : Üks punane, teine valge/Den ena röd,den andra vit. Ristikivi (Inspireerituna.): Mulle tuli uue kriminalromaani idee. „Üks punane, teine valge“ ! Ristikivi nägemus. Kaks tütarlast, üks valges, teine punases kleidis tulevad ühte läänemeremaade suvituskohta. Üks neist, punases kleidis, tapetakse. Veri mulksab kauni noore naise suust. Politsei haarang. Neli meest langevad kahtluse alla. 4 Ristikivi mekib viskit. Ristikivi (Fantaseerib.): Idee ise tundub esialgu üsna hea. Ristikivi puhub suitsu vastu peeglit. Ristikivi: Aga minust pole muidugi kirjutajat. Stocholmi äärelinn. Äge vihmasadu. Ristikivi oma hämaras toas. Seljas märg mantel ja veest tilkuv kaabu peas. Piilub korraks metsamotiividega roheliste aknakardinate vahelt tänavale. Tänaval sõidab aknast mööda sireeniga kiirabiauto. Siis tuletõrjeauto. Seejärel vaikus. Ristikivi (Sosinal.): Vihm on selleks korraks üle. Toas on nii hirmus vaikne – ma ei julge ütelda, et see on surmavaikus. Aga mu süda on raske. On kuulda vihmapiisku langemas aknale. Ristikivi: Vihmasadu algab uuesti. Vihmavesi voolab mööda aknaklaasi. Ristikivi (Kaadri taga.Hirmunult.): Väljas on juba pime. Lambivalgus ei ulatu kuigi kaugele. Ring tõmbub üha koomale. Ma jään ikka rohkem üksi. Kuhu ma lähen, igal pool on pime. Vihmapiiskade heli valjeneb. Äikesemürin läheneb. Ristikivi: Ja äike tuleb lähemale ja lähemale. Kvadroheli haarab kinopubliku saalis äikesemürinasse. Arhiivfilmi ja suurte plaanide lavastuse segu põlevast Tartust. Kolmekümnendates Ristikivi varjendis. Lennukid pommitavad. Inimeste karjed, kisa ja nutt. Ristikivi (Sosinal. Kaadri taga.) Just nagu siis kui pommitati Tartut ja pommid ikka lähemale kukkusid. Varemeis Tartu. Äikesevälgud ja arhiivikaadrid segunevad. Kriipiv muusika. 5 Ristikivi: Ma parem ei kirjuta enam midagi. Kroonikakaadrid - Hruštšov Berliinis. Originaalheli. Ristikivi: (Hääl kaadri taga.): Hruštšov kordab oma vana juttu Saksamaa ühendamisest. Aga muidugi mitte üldiste vabade valimistega. Ristikivi (Suures plaanis.) : Olen iga päev sunnitud tablette sööma, et peavalu vähegi vaos hoida Keegi tööl ei liiguta sõrmegi, kui asi puutub minu sektorisse. Nagu oleks see minu eratöö. Võtab kaks tabletti. Joob vett peale. Ristikivi: Vihma sajab kogu aeg. Õhtupoolik. Karl Ristikivi siseneb kiiresti Räsundavägen number 23 üürimaja uksest. Ta on pisut hirmunud olekuga nagu keegi ajaks teda taga. Avab toaukse. Siseneb. Vaatab veel korraks uksevahelt koridori, siis sulgeb selle kiiresti ja keerab ukse lukku. Võtab mantli seljast. Riputab kaabu raamatute kuhjadest ümbritsetud keskaegse rüütli raudturvise peale. Ta on ostnud uue heliplaadi. Paneb plaadi grammofonilauale. Võtab kapist viskipudeli. Heliseb telefon. Ristikivi vaatab hirmunult telefoni poole, kallab kiiresti viskit pokaali. Telefon heliseb uuesti. Ristikivi ei reageeri, mekib jalaga klaasist viskit. Paneb plaadi grammofonil keerlema. Kuulab . Kreeka hümn. Tõstab plaadinõela edasi. Kuulab. Inglise hümn . Tõstab plaadinõela edasi. Kuulab. NSVL hümn. Tõstab plaadinõela edasi. Prantsuse hümn - „Marseljees.“ Siis Ristikivi keerab raadionuppu. Nihestatud esteetikaga filmipilti saadab raadiost tulev undav pragisev eetriheli, mis seguneb inimhäälte ja linnamüraga. Lisandub helilooja loodav 6 meloodiline filmimuusika. Grmmofoniplaadilt Prantsuse hümn . Ristikivi loob aleatoorilist muusikat. Ristikivi liigub toas ringi. Mekib viskit. Heli muutub kinosaalis kvadroheliks. Segunenud tänavamüra ja raadiohääled valjenevad. Äkki lõikub helide kakofooniasse terav telefonihelin. Ristikivi ei pööra helinale tähelepanu. Grammofoniplaadilt kostab Rootsi hümn. Telefon heliseb uuesti. Ristikivi jookseb ja haarab õhinal telefonitoru. Torus ei vasta keegi. Grammofoniplaat Rootsi hümniga jääb aeglaselt seisma. Vaikus.Ristikivi püüab grammofoni käivitada. Asjata. Ristikivi: Krt. Mänguriist on rikkis. Ristikivi süütab sigareti. Kallab viskit ümarasse jalaga joogiklaasi. Ristikivi tuba on nagu kultuurikihtide lahinguväli. Äikesepilv Stockholmi vanalinna kohal . Ristikivi paneb telefoni toru hargile. Ristikivi: Tütarlaps, kes Stjärn-raadios telefonikõne vastu võttis, tundus nii rumal, et ma kardan, et grammofoni asjast midagi välja ei tule. Raadiost Brahmsi 1. klaverikontserti. Ristikivi viskab end kulunud riidekattega diivanile. Ristikivi: Peaksin kirjutama oma mälestusi Itaalia reisist. Colosseumi ajaloost. Ristikivi suures plaanis. Silmad suletud. Muusikale lisandub äikesemürin, siis vihmapladin. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Aga mis on see kõik selle suure elamuse vastu, milleks mulle oli Tallinn 30 aastat tagasi. Ristikivi mälupilt lapsepõlvest. Nuttev ema. Ka 14 aastase Karli silmadesse valguvad pisarad. 7 Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Oli ärasõidu eelõhtu. Mu ema nuttis. Ristikivi mälupilt. Karl ja ta ema pampude otsas Risti jaamas. Ootavad rongi. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ootasime tundide kaupa Risti jaamas rongi. Ükski ootamine pole nii pikk tundunud. Ristikivi mälupilt. Karl ja ta ema rongis. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ka rong läks väga aeglaselt. Ristikivi lösutab mugavalt põrandal, türgi vaibal, ees on avatud päevik . Ristikivi uurib lambivalguses raamatut, ees viskiklaas, klaaskausis viinamarjad. Ristikivi: Muide üks huvitav tähelepanek – kuidas selle autor võrdleb rakkude ja mürgi vahekorda patuse, hävitava armastusega. Ristikivi kirjutab pliiatsiga päevikusse: 30. august 1957 - reede. Ristikivi: Ma ei jõua kunagi edasi, kui ma kulutan oma energia tühistele teise- ja kolmanda järgu romaanidele, mis mul praegu on kavas. Peaksin kirjutama midagi suurt ja tähelepanuäratavat, midagi, mis pakuks ka rahvusvahelisele publikule, kui ma sellest seisvast veest tahan välja jõuda. Telefon heliseb. Ristikivi kuulab, telefonitoru kõrva ääres. Ristikivi: Diplomaat. Toom ? ( Paus. Kuulab.) Nõukogude saatkonnast? (Kuulab.) Et mulle on Eestist illegaalselt tulnud kiri? (Kuulab.). Ei. Palun see postiga kätte saada. Paneb toru ära. Ristikivi oma toas. Otsib midagi raamatute hunnikust. Ristikivi (Hääl kaadri taga. Tüdinult.): Grammofon ei tulnud ka täna. Ootamatult leiab vanu postkaarte: Pariis, London, Rooma. 8 Ristikivi (Jääb postkaarte silmitsema.Meenutades. ): Kui ma esimest korda 1950. Pariisi sõitsin, oli see viimase minutini nii närviline, et kas ma üldse saan sõita. Aga mu Londoni sõidu eel, 1953, polnud mingit mõistlikku põhjust. Ja veel hullem oli see enne Itaaliasse sõitu1955 – kartsin kogu aeg, et varisen kokku ja satun Rooma asemel haiglasse. Saan kõik, millest ma võiksin rõõmu tunda, alles liiga hilja, kui mul pole selleks enam jõudu. Nagu pähklid hambutule. Lendur Douglas Baderi lugu, kes kaotas mõlemad jalad, aga siiski jätkas lendamist. Ristikivi kinos. Kaadrid Kenneth More`ist filmis Jõuda taevasse /Reach for the Sky 1956. Ristikivi: Paarkümmend aastat tagasi oleksin sellest vaimustatud. Ristikivi ajab peegli ees habet. Ristikivi (Inspireeritult.): Eile õhtul hakkas mulle äkki meeldima uue romaani kava „Öine vahtkond“. See võimaldaks uut vormilist eksperimenti – kirjutada ainult sellest, mis näha ja kuulda, mitte sellest, mis inimesed tunnevad ja mõtlevad. Lõhnastab nägu. Vaatab peeglisse. Ristikivi meeldib endale - ta on ilus mees. Ristikivi oma toas, mässab grammofoniga. Ristikivi (hääl kaadri taga.Lootusetult.): Täna sain küll grammofoni kätte, aga see pole mängukõlbulik, sest on vaja uut nõela ja seda polnud montööril kaasas. Ka kõige lihtsama asja ajamine on nagu Tallinna ehitamine. Nagu nüüd selle grammofoniga. Käsi haarab suitsupaki järele. Lükkab tasku tagasi Ristikivi: Sigarettide hinnad on märgatavalt tõusnud. 9 Ristikivi köögis. Hakib lõikelaual sibulat. Ristikivi (hääl kaadri taga.Hirmunult.): Aeg kaob imelikul viisil märkamatult ja ma ei jõua midagi kirjutada. Hakib tomateid. Ristikivi (Närviliselt.): „Itaalia capricco“ seisab. „Öine vahtkond“ on endiselt välja kujunemata. Kriminaalromaanile ei ole saanud isegi mõelda. Ja mõte kriminaalfilmile on täiesti utoopiline. Paneb kotletid pannile. Ristikivi: Kõigepealt oli see tolmuimeja agent, kes tuli montööri asemel. Ja kui see lõpuks tuli, selgus, et kaaasa toodud kristall ei tööta. Togib närviliselt jutu sees pannilabidaga kotlette. Ristikivi: Pärast tund aega pusimist läks ta niisama targalt tagasi. Ja aparaat on endiselt surnud. Keerab pannilabidaga kotlette. Ristikivi: Tuleval nädalal hakkab vana tants jälle otsast peale. Olen nagu koduses arestis. Joob pudelist õlut. Ristik ivi: Varsti on jälle üks päev elust vähem. Sügispilvedes õhtutaevas Stockholmi vanalinna kohal. Pimeneb Grammofoni plaat tiirleb. Ristikivi lamaskleb mugavalt türgi vaibal. Naudib muusikat: Bachi Branderburgi kontsert nr. 6. Ristikivi keerab selili ja vaatab lakke. Laearmetuur. Ristikivi kuulab, sulgeb silmad. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Ja nüüd on lõpuks ka grammofon korras ja mängin Bachi Branderburgi kontserti nr. 6 , mis on väga kosutav. Kangro on saatnud 30 krooni „Meie Maa“ kaastöö eest. 10 Äkki Ristikivi avab silmad. Ristikivi: Karta aga on, et Kangro varsti jälle helistab, tal on alati nende asjadega nii kiire. Aga „Itaalia “ peab sedapuhku „Võrumaa“ taga ootama. Ning „Öine vahtkond“ ei taha kuidagi kuju võtta. Kaks sõjavangi Gervais ja tema sõber Bernard põgenevad. Bernard on olnud kirjavahetuses Hélène'iga ja otsustab tema juures varjuda. Gervais nõustub kaasnema. Kahjuks sureb Bernard rongis enne sihtkohta jõudmist. Gervais otsustab siis esitada ennast Hélène'ile, kes Bernardit pole kunagi näinud. Ristikivi vaatab kinos filmi Naishundid/ Les Louves 1957. Ristikivi: Hea thriller. Ristikivi, mantel seljas ja kaabu peas, seisab keset hämarat tuba. Varjud ja hämarus muudavad toa sürrealistlikuks. Nihestatud esteetikaga pilti saadab raadiost tulev undav pragisev eetriheli, mis seguneb väljast kostuvate inimhäältega. Ristikivi piilub kardina vahelt. Grupp lärmakaid koolipoisse möödub akna taga tänaval. Lisandub helilooja loodav meloodiline filmimuusika. Ristikivi: Raadio on tühi. Must sügis jätkub. Ristikivi meenutus. Puud on sügisvärvides. Seitsme aastane Karl sammub kiiresti läbi suure rohu, koolikott seljas. Kukub korraks. Tõuseb püsti ja läheb edasi. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): See oli külm sügis 35 aastat tagasi, kui ma alustasin oma kooliskäimist. Ristikivi: Ma olen õieti sealsamas. Sama hirmuga homse päeva ees. Sama abitu ja üksi. Grammofon suures plaanis. Ristikivi kirjutuslaua taga, teritab pliiatseid. Ristikivi: Eile õhtul jäi grammofon jälle seisma. Ristikivi : Ma ei saa kahjuks mängida ühtki Sibeliuse plaati oma katkise grammofoni tõttu. 11 Ristikivi haarab ajalehe järele. Ristikivi (Vaatab lehte.): Sibelius on surnud. Täna hommikul suri Norra kuningas Haakon. Panoraam mööda Ristikivi tuba. Maalid. Fotod. Raamatud. Käsikirjad. Metsamotiividega aknakardin. Muusikale lisandub langevate vihmapiiskade krabin aknale, mis laieneb kvadroheliks. Ristikivi: Mul on hirm inimeste ees, hirm haiguse ees, hirm õnnetuste ees. Laul. Kui päike ei mäleta eilset päeva ja tuul ei tule tagasi sama teed, peab olema midagi muud, mis jääb ja millele ehitab pesa loomislugude lind. Ristikivi (Suu suur plaan.): See vana maailm, mis oli kord mu ümber, kaob kiiresti. Maailm, mis oli olemas juba mu lapsepõlves ja mis vahest just selletõttu tundus, et see on igavene. Ristikivi (Üldplaanis.): Istun üksi kodus. Päris üksi. Ristikivi kinosaalis. Kaadrid 1925. aasta Sergei Eisensteini tummfilmist Streik. Tsaari-aegse Venemaa tehases plaanivad töölised streiki raskete töötingimuste vastu. Streik algab, kui üks tööline poob end üles, olles alusetult süüdistatud varguses. Tehase juhtkond aga eirab tööliste nõudmisi ning kavatseb mässu iga hinna eest maha suruda. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Härjatapmise stseen on tõepoolest vastik. Aga muidu on selles filmis huvitavaid võtteid filmi noorusajast, ekspressionistlikke pilte ja maalilisi tüüpe. Ristikivi seisab taburetil, viskab vana riidest armatuuri põrandale ja hakkab uut armatuuri lakke riputama. 12 Ristikivi: Poes meeldis see mulle, aga nüüd toas tundub kuidagi võõras. Aga vahest harjun. Tegeleb armatuuriga. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Ainus millega ma ei harju, on mu töö ja eriti telefon, kus ma kogu aeg pean teiste eest vastama ja vabandust paluma. Emotsioonid võtavad võimust. Ristikivi katkestab armatuuri paigaldamise. Astub taburetilt koos uue armatuuriga põrandale. Istub taburetile, võtab pea käte vahele. Ristikivi (Peaaegu pisarad kurgus.): Vaikus. Üksindus. Vaatab vana armatuuri, siis uut. Sügistorm Stockholmi vanalinnas. Ristikivi üürikorter. Ristikivi vaatab elutoa suurest peeglist äsja ostetud uut mantlit. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Sügistorm möllab. Ostsin uue sügispalitu. Vihmasadu jätkub kord kasvava, kord väheneva hooga. Proovib mantli juurde erinevaid peakatteid. Kaabut. Soni. Siis, kuidas näeb välja piibuga? Paneb fotoaparaadi statiivile. Teeb peeglipildist foto endast - kaabu ja piibuga. Vaatab end peeglist. Ristikivile meeldib, kuidas ta kaabu ja piibuga välja näeb. Ristikivi (Õnnelikult.): Nüüd ma ei tea, mis ette võtta. Kas helistada kellegile? Aga kellele? Milleks? Ristikivi istub, kaabu peas, laua taha. Võtab päeviku. Sirvib. Muutub äkki rahutuks. Ristikivi: Märkan, et kirjutan päevikusse väga vähe fakte. Ma ei ole midagi kirjutanud „satelliidist“, mille venelased esimesena üles lasksid. Või mis peaksin kirjutama rahutustest Varssavis. Võib olla on siin kuskil tulevaste suurte sündmuste idu, võib-olla on need ainult väikesed lained veepinnal, mis kaovad jäljetult. Ristikivi jääb mõttesse. Võtab riiulist James Baldwini raamatu „Giovanni tuba“. Jääb riiulile nõjatudes raamatut lehitsema. 13 Ristikivi (Õnnelikult.) : Oh! Leidsin ühe lause! Aga õnnetuseks ei vali me ise oma ankruplatse, oma armukesi ja sõpru, sama vähe kui me valime oma vanemaid. Elu annab nad meile ja elu võtab tagasi. Selle panen päevikusse ! Ristikivi: Baldwini lause maksab peaaegu kõige kohta, ka töö ja elukoha suhtes. Vaevalt on meil mingit valikuvõimalust. 23. oktoober 1957 - kesknädal. Arhiivikaadrid Ungari revolutsioonist. Vene tankid Budapesti tänavatel. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Aasta tagasi näis maailmas midagi kord liikuma hakkavat õiges suunas. Ungaris liikus laviin liiga suure jõuga. Vene tankid tulid, kui nägid, et Läänest pole üldse asja. Ristikivi oma kodus ajalehega. Ristikivi (Loeb.): Rootsi pööbel tungis kallale kahele ungari poisile ühel tantsupeol. Aktsiooni juhtideks olid Rootsi sõdurid. 3. november 1957 – pühapäev. Arhiivfilmikaadrid venelastest, kes on saatnud üles uue satellidi koeraga. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Asjaolu on põhjustanud protesti kogu maailmas. Kõige esimene tuli Tokiost. Loomapiinamise vastu. Mis sünnib Venemaal tervete rahvastega, pole kunagi põhjustanud protesti läänemaailma humanistide poolt. Ristikivi meenutus. Kolmeteistaastane Karl läheb hommikuses udus kooli mööda põllupeenart. Ronib üle kukkunud aialattide karjamaale. Ukerdab kastemärjas heinas. Tuttav koer hüppab ta juurde. Karl kallistab koera. Koer limpsab roosa keelega üle poisi näo. Karl tõuseb, koer jägneb saba liputades poisile. 14 Ristikivi (Hääl kaadri taga): Täna 32 aastat tagasi kaotasin oma kodu. Läksin kooli, teades, et ma enam kunagi sedasama teed tagasi ei lähe.Õhtune tee viis juba mööda tuulist maanteed Varbla Uuemõisa poole. Ei, mitte nii, et tuleksin kunagi tagasi ja avaksin võtmega ukse, mis langes mu selja taga. See võti on kellegi teise käes ja ust peab ta uuesti otsima. Arhiivikaadrid sõjapõgenikest Sigtuna laagris. Naised, lapsed. Mitmest rahvusest pagulased. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Täna 13 aastat tagasi, kui ma olin ma kaotanud ka oma kodumaa. Olin põgenik. Mõlemal korral olin paisatud maha hobuse seljast, kuhu ma vaevaga olin roninud. Seal olen praegugi. Ja ma ei jõua enam kuhugi ronida. Stokcholm on jõuluehteis. Ristikivi istub kirjutuslaua taga ja kirjutab: 31. detsember 1957 – teisipäev . Kirjutuslaual on käsikirjade pakid. Segadus. Ristikivi lükkab kirjutades kogemata küünarnukiga „Hingede öö“ käsikirjapaki põrandale. Ristikivi katkestab järsult kirjutamise. Kargab püsti. Hakkab kummardama, kuid kangestub. Ristikivi (Erutatult.): Mis võib see tähendada? Ma olen ebausklik nagu vana pagan. Sinna see jääb selleks aastaks. 1. veebruar 1958 – laupäev Ristikivi oma korteris. Lamab mugavas asendis vanal sohval. Kuulab Eesti Raadiot. Tallinnfilmi peatoimetaja Lembit Remmelgas räägib, kuidas Ristikivi oli käinud „Perekonnalehes“ Sirgele kaastööd pakkumas, vaese välimuse ja nälginud näoga. 15 Ristikivi (Puhkeb naerma.): Ma pole üldse Sirget elus kohanudki. Nägin teda ainult kord eemalt 1939. aasta Kirjanike Liidu koosolekul Tallinnas. Siis loeb Hugo Laur katke Ristikivi romaanist „Rohtaed“. Ristikivi kuulab. Ristikivi (Kommenteerib.): Ta loeb väga hästi. Kahju, et ma just olen oma „blandspelari“ välja laenanud. Ristikivi vaatab kinos filmi 12 vihast meest/12 Angri Men 1956. 12 meest hoiavad enda käes ühe inimese saatust. Kohtuprotsess on läbi - vabaduse ja vangistuse vahel seisab nende otsus. Ruum on palav, mitte kõik ei taha seal olla ja pealegi ei tundu mingit kahtlust olema, et kohtualune, 18-aastane Puerto Rico päritolu poiss oma isa tappis. Kaheteistkümnest vandekohtunikust kahtleb vaid üks neist noormehe süüs. Kuna otsus peab olema ühene, algab vandekohtunike ruumis pingeline arutelu, kus oma osa on ka eelarvamustel ja ükskõiksusel. Ristikivi: Tõepoolest hea film, hästi tehtud ja hästi mängitud. Viiekümne aastase Henry Fonda näeb oma vanuse kohta ütlemata noor ja kaunis. Härmatises Stockholmi vanalinn. Ristikivi köögis. Paneb panni pliidile Ristikivi: (Inspireerivalt..): Mul tekkis põnev sümbolistlik idee „Kuus lauda“. Aeg möödub matuste ettevalmistuse tähe all. Valab tulisele pannile kookosõli. Mozarti „Requiem“. Ristikivi: Kolm eite punuvad kogu aeg pärgi, kuna kõrvaltoas tehakse puusärki. Ristikivi lööb pannile paar muna. Mozarti „Requiem“. Ristikivi: Aeg möödub, generatsioonid tulevad ja lähevad, ja varsti on nende kord, kes elule ootusrikkalt vastu vaatavad ise laudsil lebada ja oodata puusärgi valmissaamist. Mozarti „Requiem“. 16 Ristikivi vaatab kinosaalis filmi Felix Krulli pihtimused 1958. Linalugu XX sajandi Casanovast , noorest tumedapäisest noormehest Feliks Krullist. Ristikivi silmad jälgivad üksisilmi ekraani. Kahekümnendates aastates Horst Werner Buchholzi säravad pruunid silmad, täidlased huuled, kohevad lokkis juuksed . Krull kehastab uljast õnnekütti , kes tänu heale inimesetundmisele ja hurmamisoskusele teeb hiilgava karjääri, jõuab liftipoisi kohalt kuningakotta. Oma käänulisel eluteel ei jäta erotomaanist suurseikleja vallutamata ühtki naisesüdant. Loomulikult satub ta sealjuures kord ohtlikesse, kord koomilistesse situatsioonidesse. Ristikivi (Vaimustunult.): Noorus ja sulipoisi sarm teevad absoluutselt kõik! 12. aprill 1959 – pühapäev. Ristikivi oma korteris. Pruun raadiokast, rohelise tulega. Eesti Raadio väliseestlastele mõeldud saates loeb Heino Mandri Ristikivi luuletust „ Sisaliku tee“ . Ristikivi kuulab Mandri esitust. Ristikivile üldse ei meeldi, kuidas Mandri loeb. Ta keerab raadionupust vastuvõtja kinni . Võtab magnetofoni. Paneb lindi keerlema ja loeb ise oma luuletust. Kuulab. Ka see ei meeldi talle. Kallab viskit jalaga pokaali. Läidab sigareti. Suvi. Ristikivi ja ta sõbrad Eerik Laid, Kalju Lepik ja Peeter Muda Stockholmi linna lähistel roheluses piknikul. Rüüpavad õlut, on lõbusad. 17 Ristikivi sepitseb uut laulu. Ristikivi on eeslaulja: Esimesest klaasist saagu vaikiv, vaikne mälestus. Kõik koos: Matkem maha kallid surnud, lein ja hirm ja jälestus. Ristikivi: Teisest klaasist saagu soojus, Saagu hingelähedus, Kõik koos: kadugu kõik keelepaelad, hääle roostekähedus. Ristikivi poonib oma korteri parkettpõrandat. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Peale tärpentini lõhna ei ole poonimisel suuremaid tagajärgi. Parkett tahaks põhjalikku puhastamist. Ristikivi: On täiesti vale, et vanadus teeb inimese sallimatuks. Tegelikult on just noored sallimatud ja kitsarinnalised, kuna vanadusega koos tuleb tolerantsus, kuigi see on värvitud resignatsiooni tumedate värvidega. 8. mai 1960 - pühapäev. Rhodos. Kreeka rahvamuusika. Päikesepaisteline rand. Ristikivi kirjutab postkaarti „Pets! Hüvasti barbarid! Tervisi siit võidujumalanna templi juurest ! Kõigile seal all lagedal. Kröits.“ Ristikivi (Rannalinale pikali visates..): Olen nüüd nagu roosa lapsuke rannal teiste pruunide inimeste hulgas. Lamavas poosis Ristikivi juurest möödub umbes kuueteistkümne aastane sarmikas tumedapealine kreeka POISS. 18 Poiss tõstab ebalevalt Ristikivi poole käe: Hei! Poisi ja Ristikivi silmad kohtuvad. Ristikivile meenutab kreeka poiss noort Felix Krulli. Ristikivi viipab kutsuvalt käega. Poiss kummardub Ristikivi juurde. Tutvustab ennast kähku. Poiss: Olen õpilane kohalikus „Akadeemias“. Ristikivi (Vaatab üles enda ees seisva poisi poole.): Akadeemias? Poiss noogutab. Ristikivi: Mis su nimi on? Nick: Nick. Nick kükitab Ristikivi näo juurde. Vaatab liival lamavale Ristikivile silma. Vaikus. Järsku viskab Nick peoga liiva Ristikivi kõhule ja pistab siis jooksu. Ristikivi (Hüppab püsti, hüüab.): Nick! Tule tagasi! Nick seisatab. Ristikivi: Tule homme randa! Teeksin mõned pildid! Nick lehvitab. Pöördub minekule. Rhodose rand . Ristikivi pildistab Nickit. Romantiline kreeka rahvamuusika. Nick võtab erinevaid poose. Hüppab õhku. Viskab hundiratast. Päikese valguse ja varjude mäng noore poisi kehavormidel. Imelised, pehmed, hallid, ärarääkimata kallid on su silmad tumedad. Tantsib säde kullakarva, 19 aga harva, üsna harva peegeltähed tumedad. Ristikivi ja Nick istuvad ühest vanast tuuleveskist ümberehitatud baaris. Nick: Mill bar. Ristikivi: See on üsna romantiline koht. Nick noogutab naeratades. Ristikivi rüüpab klaasist õlut. Nick rüüpab klaasist mahla. Ristikivi: Sobiks mõnda kriminaalromaani. Nick noogutab naeratades, istub Ristikivi kõrvale. Ikka mööda, pärivere, üle noore avamere põgeneb su siiras pilk. Ristikivi jalutab Nickiga vanalinnas. Ristikivi pildistab Nickit. Nick ajab selja sirgu ja võtab valvel seisaku. Nick: Tahan saada „mereväe ohvitseriks“. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Mul on tekkinud teatavad kahtlused selles, et ta tõepoolest on koolipoiss, sest „Akadeemia“, milles ta väitis õppivat on kooliõpetajate seminar. Nick ja Ristikivi vahetavad aadresse. Ja sa ise vist ei teagi, et nii peagi, et nii peagi, aurab kõrbes vihmatilk. Nick: Kirjutan sulle kindlasti , Kröits. Ristikivi (Embab Nickit): Mul on vähemalt üks positiivne mälestus siit kaasa viia. 20 Päikseline Stocholm. Ristikivi köögis, teeb süüa. Pannil on õhuke veiseliha lõik - biifsteek. Ristikivi: (Hääl kaadri taga.): Viisin oma vana fotoaparaadi parandada. Tõin kuus purki eksportõlut. Avab õllepurgi. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Aga muidu on olukord endiselt lootusetu . Joob õlut. Ristikivi: Ma ei jõua midagi muud teha kui viljatuid plaane. Keerab liha pannil. Ristikivi: (Hääl kaadri taga.): Mu fantastiliste plaanide hulka kuulub ka hakata kreeka keelt õppima. Itaalia vanad linnaplaanid. Rooma. Ristikivi on oma korteri suure toa põrandal. Ristikivi:. Olen tõepoolest peaaegu alkohoolik, sest teen iga päev ühe grogi. Ja suitsetan rohkem kui see hea on. Ristikivil on suits suus. Ristikivi pliiats liigub kaardil mööda antiik-Rooma tänavaid. Suitsutuhk kukub Colosseumile. Ristikivi pilk jääb peatuma Colosseumi peale langenud tuhahunnikule kaardil. Ristikivi meenutus Rooma reisist. Ristikivi on turistidega Colosseumis. Giid: 50 000 pealtvaatajaga on Colosseum antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse 270 000 ja Konstantinoopoli hipodroomi 100 000 pealtvaataja järel. Colosseum ehitati Flaviuste ajal paika, kus varem asus Nero luksusliku palee juurde kuulunud järv. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati 21 päikesepurjed. (Turistid ja Ristikivi vaatavad taevasse.) Need sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Ristikivi: Vapustav, et sajandeid kasutasid roomlased oma kultuuriehitust kivimurruna. Ristikivi puhub sigareti tuhahunniku Colosseumilt. Ristikivi: Olen mõttes juba kinni uue romaani kavaga. See käsitaks Akkoni langemist 1291. aastal ja pealkirjaks on esialgu mõeldud „Viimne linn“. Aga mingit intriigi pole ma veel suutnud välja mõelda, ega ole mul ka mingit peategelast. 5. oktoober 1960 - kolmapäev. Ristikivi istub üksi Rhodose vanalinna pargis pingil. Hämardub. Lõbusad pargihääled. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Tundub imelik, et Rhodosel on niisama, nagu see kevadel jäi. Ristikivi juurde tuleb noor SÕDUR . Sõdur (Tõstab tervituseks käe): Hei! Ristikivi viipab kutsuvalt enda kõrvale pingile istuma. Nad silmitsevad teineteist. Sõdur: Mu nimi oli Spyro. Olen pärit Korfult. Ristikivi: Karl Ristikivi. Rootsist, Stockholmist. (Ulatab terekäe.) Karl. Kreeka muusika. Nad tõusevad. Jalutavad pargis. Muusika valjeneb. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Spyro sõitis tagasi Ateena, aga ma sain ta aadressi ja „küllakutse“ Korfule. Paar päeva hiljem. Rhodos. Ristikivi vanalinnas. On pargis jalgu puhkamas. Tuleb Nick. Ristikivi (Silmitseb Nickit pikka aega.): Oled kuidagi muutunud, karmimaks ja karedamaks. 22 Nick naeratab kohmetult. Siis embab Ristikivi. Ma veel ei teadnud, et see on patt, kui teada sain oli hilja, sest hea ja kurja tundmise puust ma sõin liiga küpse vilja. Nick: Õhtud Rhodosel on väga ilusad. Ristikivi: Täis lõhnu – apelsinipuud, kaprifool ja paplid. Kuidas koolis läheb? Nick (Vuristab.): Mu kool on kodust kümne minuti kaugusel. Õpime korrutamist ja jagamist, inimest ... Nick vuristab edasi. On arusaadav, et improviseerib. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Jutt sellest, nagu käiks Nick mingis koolis, on vale, sest ta ei tunne kõige lihtsamaid asju, mis kuuluvad üldhariduse juurde. Ristikivi ja Nick kuulavad hämaras pargis murul istudes, kuidas öökull paplisalus huikab. Ristikivi: Kuuled, kuidas öökull huikab? Nick (Itsitab.): Kui see nüüd on päris öökull. Ristikivi (Vahetab teemat.): Õhtu on täis lõhnu ! Nick paneb pea Karli õlale. Vaatab Karlile otsa. Kõik oli nii kevadvärske ja noor kui kaste su kulmukaarel – kuni teadmise päikeses kolletas kõik mu üksinduse saarel. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ühtki uut tutvust pole ma enam sobitanud. Pakib hotellitoas kohvrit. Ristikivi: Oleks tõesti hea, kui oskaks veidi kreeka keelt. Sulgeb kohvrikaane. 23 Stockholm. Ristikivi oma korteris. Lösutab mugavalt oma lemmikkohas – põrandal, türgi vaibal. Ta ümber vedelevad värsked ajalehed - Rootsi omad ja Eestist tulnud „Noorte Hääl“, „Rahva Hääl“, „Kodumaa“ ja kaks kirja. Kuulab grammofoniplaadilt kreeka keele õppetundi. Ristikivi (Proovib kreeka keeles sõnu, hakkab köhima.) Mul on väga kahtlane köha . Loodan siiski, et see on ainult närvilikkusest. Avab kirja. Ristikivi: Jälle kutse dispanserisse. Ma pole nüüd võimeline midagi kirjutama. Avab teise kirja. Kiri Nickilt. Ristikivi: Aaa. Nick on niisiis mu kirja juba kätte saanud. Ma ei tea, kui tõsiselt võtta ta väidet, et ta on 45 päeva haiglas olnud. Ja ma ei oska kujutella, mis haigus see võis olla? Liiklusõnnetus? 12. aprill 1961 - kesknädal Arhiivikaadrid sputnikust ja Juri Gagarinist. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Kogu maailm on täna venelastest vasikavaimustuses. Ja muidugi on ameeriklastel raske tasa teha seda kaotust, mis tehti Eisenhoweri abitu ja peatu režiimi ajal. Ristikivi askeldab uue projektsiooniaparaadiga. Ristikivi: Millegipärast streigib. Võib-olla ei oska ma sellega lihtsalt ümber käia. Sirvib juhendit. 24 28. aprill 1961 - reede. Rhodos. Ristikivi ja Nick vanalinnas. Pildistavad teineteist vaheldumisi. Ristikivi: Mis haigus see oli, millest kirjutasid? Nick: Oh, Kröits! Sel pole enam tähtis. Nüüd olen terve kui purikas. Nick tõstab käed ja näitab muskleid. Ristikivi pildistab. Nick: Kröits, sõidame homme mootorrattaga Falirakisse. Mis? Sõidame! Kröits? Nick juhib. Ristikivil on tegemist, et mootorratta tagaistmel tasakaalu hoida. Ristikivi: Falirakisse sõit on liigagi põnev. Olen sellisteks seiklusteks siiski liiga vana. Teel on politseinikud. Nick keerab kähku kõrvalteele. Ristikivil on tegemist sadulas püsimisega. Siis Nick keerab tagasi peateele. Sõit jätkub. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ja arvatavasti oli selles midagi keelatud, sest Nick hoiab hoolega politseist eemale. Juba siis kui me Rodini pargist välja sõitsime. Falirakis. Tühi rand. Ristikivi pildistab Nickit. Ma veel ei teadnud, et see on patt, kui teada sain oli hilja, ... Rhodose rand. Õhtu. Päike loojub merre. Ristikivi pildistab Nickit. Ristikivi: Ma pean olema tänulik, et see Falirakise sõit siiski õnnetuseta lõppes. Vaimus ma nägin juba teadet ajalehes hukkunud mootorrattasõidul Rhodosel. Nick naerab laginal Ristikivi jutu peale. Viskab rannal hundiratast. 25 ...sest hea ja kurja tundmise puust ma sõin liiga küpse vilja. Ristikivi ja Nick „Mill baaris“. Kreeka romantiline igatsev rahvamuusika. Nick: Kröits. Mul on nii kahju, et juba lahkud sinna kaugele külmale maale. Stockholmi. Ristikivi: Mul ka. Siiralt. Embavad teineteist. Stocholm. Ristikivi teeb köögis lõunamaade rooga - guljašši. Ristikivi: (Hääl kaadri taga.): Vihmane ja võrdlemisi külm. Õitseaeg on möödunud, ilma et ma sellest suuremat oleksin näinud. Ristikivi läheb toidutaldrikuga tuppa. Paneb taldriku lauale, avab puhvetikapi klaasukse, võtab viskipudeli. Pudel on tühi. Ristikivi: Viski on otsas ja ma ei tea, kuidas magamisega saab. Ristikivi sööb. Laual on raamatu „Põlev lipp“ virn. Ristikivi: Ma pole veel jõudnud kõiki „Põleva lipu“ autorieksemplare välja saata. Rääkimata kreeka keele õppimisest. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Tööl oli väga pingutav ja mu närvid on katkemiseni pingul. Olen saanud nii vähe kirjutada sellest, mis on oluline ja takerdun kogu aja perifeersete asjade juures. Panin kirja Spyrosele posti. Läheb taldrikuga kööki. Loputab taldriku ja peseb käed. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Käisin jälle viinapoes. Pole midagi parata – ma ei saa muidu ennast päevastest probleemidest lahti kiskuda, et kirjutama hakata. Ristikivi: Ja mu raha kahaneb kiiresti, kuigi ma midagi pole ostnud. 26 Öö Stockholmi tänavatel. Ristikivi vannitoas. Võtab purgikesest tablette. Rüüpab klaasist vett peale. Vahune vesi. Ristikivi: See on nagu nõiaring. Kui ma võtan peavalu vastu magnecyli, teeb see mu kõhu haigeks. Ristikivi on vannis. Ristikivi: Siiski sai 145. lehekülge valmis, vend Roger on johhaniit ja Akkon ootab uusi ristirüütleid. Ristikivi peseb ennast. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Raamatud Eestisse on ikka veel saatmata. Ma ei suuda ennast lihtsalt selleks kokku võtta . Oma viimase rahaga käisin täna viinapoes. Ristikivi lösitab põrandal, türgi vaibal ja vaatab projektorist Kreeka reisipilte Nicist ja Spyrost. Keerab Nicki pilti, kus poiss demonstreerib oma muskleid edasi, siis tagasi ja jälle edasi. Nick hundiratast viskamas. Spyros rannas. Ristikivi jääb silmitsema Spyrose saadetud fotot. Tõuseb. Läheb ekraanile lähemale. Noormees on sõjaväelase vormis. Uurib ekraanil Spyrost üsna põhjalikult. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Täna tuli kiri Spyrolt. Olin kaotanud lootuse, et ta üldse vastaks. Ristikivi (Loeb kirja.): Ma ei ole üldse Korful, vaid Pireuses ja otsin asjata tööd. Nii ei saa mu kavatsetud sõidust Korfule asja. Peale selle on murettekitav majanduslik olukord, mis 27 sealseis oludes äratab pessimismi. Õnneks saan ta kreekakeelsest kirjast täiesti aru, mis näitab, et ma siiski veidi olen edenenud. Äike. Tuul ja vihm Stockholmi vanalinna kohal. Ristikivi on kummardunud raadiovastuvõtja kohale. Keerab nuppu. Raadioheli katke: Berliinis on olukord väga ärev, sektori piir Ida- ja Lääne Berliini vahel on suletud. Ristikivi: Võib-olla ei saa ma juba sellepärast Ateena sõita. Telefon heliseb. Ristikivi võtab toru, Ristikivi: Eerik Laid. Surnud. Liiklusõnnetus. Täna hommikul kell 11. Sala lähedal. (Kuulab.) Õnnetus olnud iseendast kerge. Aga surm silmapilkne. (Paneb toru hargile.) Nii vähe aimab inimene, mis juba järgmisel hetkel võib juhtuda – ja mis on saanud paratamatuseks. 20. september 1961 - kesknädal. Kreeka. Õhtupoolik. Pireus. Kohvik. Ristikivi, Spyro ja ta sõber. Spyro (Tutvustab.): Minu sõber Nikos, kelle perekonnas ma praegu elan. Nikos (Ulatab Ristikivile terekäe.): Nikos. Ristikivi: Karl. Rootsist, Stokholmist. Eestlane. Nikos (Imestunult.): Sa kirjutad nii hästi. Spyro on su kirja ette lugenud. Huvitav, et sa ei räägigi kreeka keelt. Ristikivi: Õppimine edeneb mul tõepoolest vaevaliselt. Ei ole leidnud head rootsikeelset kreeka õpikut. 28 Spyro: Ma ei ole ikka veel töökohta leidnud, kuigi otsin energiliselt. Õnneks elan siin sugulaste juures, nii et just nälga ei jää. Ristikivi (Spyrole.): Helista hommikul hotelli, kui sobib. Kohtume rannas. Spyro noogutab. Mõni päev hiljem. Pireuse rand. Päikesepaiste. Ristikivi ja Spyro. Spyro: Sain tööle ühte suveniiride ärisse Syntagma lähedal Stadiou tänaval nimega Jupiter. Peen äri, aga nad maksavad ainult 1000 drahmat kuus! Selle eest ei ole küll kuigi palju teha. Ristikivi teeb Spyrost pildi. Spyro: Olen mures kingade pärast, mis kipuvad lagunema. Siis teeb Spyro pilti Ristikivist. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Ma ei tea, kuidas talle pakkuda veidi raha, ilma Spyrot solvamata. Ristikivi oma toas. Vaatab. Laud on pidulikult kaetud. Ühele. Lilled. Küünal. Viski.Tort. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Oma 49. sünnipäeva veedan üksi ja vaikuses. Et keegi ei tule, on mõistetav, aga et keegi ei helista. Kallab viskit jalaga pitsi. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Kirjutasin eile kirja Spyrole. Lausa uskumatu, et ainult ühe lehekülje kirjutamine nii kaua aega võttis, kui ma omateada olen juba edusamme teinud kreeka keeles. Arhiivikaadrid Berliinist. Olukord on teravnenud, soomusautod seisavad sektori piiril vastamisi. Venemaal on järjekordne aatompomm lõhkenud. Hiina teatab, et radioaktiivne tolm valgub Põhja-Hiinasse. 29 Ristikivi on vannitoas. Mässab rikkis veekraaniga. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Kas see pole lõpuks mõlema kommunismimaa omavaheline võitlus? Eile õhtul rääkis Kekkonen. Umbes samasuguseid sõnavõtte kuulsime meie 1940. aasta suvel. Ristikivi: Nüüd hakkab mind siis vannitoa kraan piinama. Ristikivi vaatab projektoris fotosuurendusi Nickist. Nick demonstreerib oma muskleid . Nicki hundiratast viskamas. Nick Mill baaris, vaatab otse kaamerasse. Naeratus huulil, säravad tumedad silmad. Ristikivi suitsetab. Suitsupilve vari ja Nicki seinapilt segunevad. Kõik möödunu saab unenäoks. See oli kaunis, kuni sa läksid öeldes; Ma ei tea... Nüüd oled ainult uni. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Palju aastaid olen mõelnud kasupoja võtmisele. Ristikivi kustutab projektori. Süütab toas valguse. Ristikivi: Kust leida sobivat last ja kuidas saada ametivõimude nõusolekut? Jääb vaatama riidest armatuuri laes. Ristikivi: Aga nüüd on mulle lõplikult selgeks saanud, et see kuulub nende lapsikute, teostamata unistuste hulka, millega mu tee on üle külvatud. Ristikivi ja lilled. Helis „Ramona“ . Ristikivi laulab Ramonat kaasa. Ristikivi: aastate 1926 -30 šlaagriks tuli imekombel „Ramona“. Ma olin siis 16-aastane. Võtab lauale kukkunud fuksia õie kätte 30 Ristikivi: Õis langes enne puhkemist. Paulal on ainult kolm õit alles. Üks mu „Liisadest“ on avanud esimese õie. Aga fuksia ei võta enam vedu. Ma olen täna õhtul üsna kurb. Mul on kogu aeg tunne nagu oleksin surnud ja plaanitsetaks mu matuseid, sest mitte keegi pole huvitatud sellest, mis ma peaegu teen ja kuidas ma üldse praegu toime tulen. Vihmasadu. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Aga täna on ju 35 aastat sellest, kui ma esimest korda tegin tutvust raadioga ja esimest korda tõelist muusikat kuulsin. Selle puhul alustan Vivaldi „Kevadega“. Ristikivi vahetab plaati. Ramona Vivaldi vastu. Ristikivi hakkab istutama daaliaid. Fooniks Vivaldi „Kevade“. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Lõpetasin „Surma ratsanikud“ mustandi. Tõin tänase päeva puhul viis daaliat. Olen isegi elusügise lävel, kuigi mu kergemeelsus seda unustama kipub. Aidaku mind Jumal ja andku mulle hingerahu selle üksildase sügise talumiseks. Ristikivi: Täiesti ootamatult kiri ja grammofoniplaat Spyrolt. Ristikivi asetab plaadi grammofonile. Kreeka šlaager „Athina“ Nana Mouskouriga. Ristikivi (Loeb kirja.): Tööl ei lähe just hästi. Kõigele vaatamata pole saanud paremat kohta. Muidugi on ka mul endal oma mured tööl, aga ma saan vähemalt palga, millest saab korralikult ära elada. Seda ei saa öelda tema kohta. Ja ma ei saa teda kuidagi aidata. Ma ei ole isegi võimeline kirjutama lohutuskirja oma puuduliku keeleoskuse tõttu. Ristikivi paneb ümbrikusse 5 dollarise rahatähe. Sulgeb ümbriku. Ristikivi: Loodan, et Spyro selle kätte saab ja et see talle vähegi rõõmu valmistab. Ristikivi kinosaalis. Kaadrid muusikalisest filmist West Side Story 1961. Filmi tegevus toimub 1950. aastate New Yorgis ning jutustab kahe eri rahvusest noortekamba 31 kultuuritaustast ja nende omavahelistest suhetest. Peategelane Tony, kes kuulub ameeriklaste kampa, armub Mariasse, kes on puertoriikolaste kamba liidri õde. Ristikivi: Eriti head on tantsud. Ka osalised on head. Peale Natalie Woodi. Tumedapäine noormees George Chakiris kui puortoriikolaste juht on koguni väga hea. Ristikivi istub laua taga. Kallab aeglaselt klaasipõhja viskit. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ootamatult, või ka mitte päris ootmatult, tuli kiri ka Nickilt. Uurib ümbrikut. Joob pokaalist. Laseb pilgu üle kirja. Ristikivi: Muidugi on kirja peamiseks põhjuseks rahanurumine. Kirjutatud Thebais, posti pandud Levadias. Seekord annab ta oma sõjaväe-aadressi. Ma ei tea aga kas sobib välismaalt sel aadressil kirjutada. Ootan, kuni Rhodosele jõuan, see tundub vähem kahtlasena. Ristikivi sätib peegli ees ülepea kammitud juustest üksikut juuksesalku laubale, nagu Elvisel. Raadiost kostab Presley „Good lock, charm“. Ristikivi liigutab end muusika rütmis. Tantsib. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): 35 aasta eest käisin esimest korda kinos. Ristikivi kinos. Vaatab filmi Peapööritus/Vertigo 1958. Endine politseinik Scottie (James Stewart) usub, et põhjustas oma kõrgusekartuse tõttu kolleegi surma. Seepärast jahib ta eradetektiivina nüüd ainult abielurikkujaid. Kui talle tehakse ülesandeks jälitada paranoia all kannatavat Madeleine´i (Kim Novak), väljub olukord kontrolli alt. Jälitatav läheb kirikutorni ja kukutab end surnuks. Kuid mõni aeg hiljem kohtub Scottie naisega, kes näeb täpselt samasugune välja, nagu Madeleine. Filmikaadrid sulanduvad üle sürrealistlikeks kaadriteks omaaegsest piknikust, kus Ristikivi sepistab uut joomalaulu, mida siis koos lauldakse. Eerik Laid suures plaanis. Eerik lööb Ristikiviga õllekannu kokku. Eerik lööb Ristikiviga õllekannu kokku. Eerik lööb Ristikiviga õllekannu kokku. Eerik lööb Ristikiviga õllekannu kokku. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Paar ööd tagasi nägin jälle unes Erik Laidu. 32 Koputus uksele. Ristikivi avab ukse. Koridoris seisab diplomaat Pavel Mihailovitš Toom. Kaabu peas. Instinktiivselt lööb Ristikivi ukse kinni. Siis kohe kiiresti avab ukse uuesti. Toom kummardab, võtab kaabu peast ja naeratab kohmetult. Ristikivi (Sügavalt kummardades.): Milleks meile venelased, kui meil endil herilased. Toom: (Naerab.): Olen läbi-lõhki eestlane. Härra Ristikivi.Olen huviga läbi lugenud kõik Teie romaanid. Need jutustavad Euroopa lugu. Ristikivi: Keegi ei tunne huvi Euroopa tuleviku pärast ja sellepärast ei loeta ka mu teoseid. Toom: Olnuks te suurrahva esindaja, oleksite maailmakuulus. Vabandan ootamatu sissetungi pärast. Ristikivi vaikib. Teeb kummardades viipe sisenemiseks. Toom paneb lauale Viru Valge, viinapudeli Eesti NSVst . Toom: Ülelahe lahe kodune kraam. Ehtne Eesti kartuli viin. Võtsin saatkonnast ka sakummi juurde. Sõna „kodune“ tekitab Ristikivi näole valuliku grimassi. Toom paneb lauale suure klaaspurgi kaaviariga. Ristikivi toob pitsid ja taldrikud. Mehed istuvad laua taha. Ristikivi läidab sigareti ja viskab paki lauale. Jääb küsivalt Toomile otsa vaatama. Toom võtab Ristikivi suitsupakist sigareti ja hakkab seda käes mudima. Lõpuks paneb sigareti suhu. Ristikivi pakub tuld. Toom: Tänan, kuid ma ei suitseta. Toom võtab sigareti suust, keerutab näppude vahel. Paneb sigareti suhu tagasi. Toom võtab sigareti kahe näpu vahel suust ja puhub olematut suitsu õhku. Ristikivi jälgib pingsalt. Toom võtab viinapudeli kallab pitsid viina täis. Tõstab kaaviari taldrikutele. Kummardub üle laua Ristikivi poole. 33 Toom: Mu külastuse põhjuseks on Lenini nimelise rahupreemia laureaadi Artur Lundkvisti intervjuu „Noorte Hääles“ . Ristikivi muigab vaevumärgatavalt. Toom tõstab pitsi. Ristikivi: Milles probleem? Toom: Intervjuule on nüüd ilmunud eesti pagulaskirjanike vastused ringküsitlusele, miks nad tagasi Eestisse ei lähe? Toom paneb viinapitsi tagasi lauale. Jääb Ristikivi kuulama. Ristikivi: Ma ei usu, et ma neile, kes ise pole N Liidus elanud, saaksin päris selgeks teha, miks ma seal elada ei saa. Ristikivi tõstab pitsi. Jääb Toomile ootavalt otsa vaatama. Ristikivi: Vabadus on nagu õhk, selle vajalikkust märkame õieti alles siis, kui sellest puudus tuleb. Toom tõstab pitsi. Toom: Kuid praegu ei ole enam Stalini aeg. Kodumaal puhuvad uued tuuled. Mehed tühjendavad pitsid. Ristikivi: Kuulan raadiosaateid okupeeritud Eestist. Mida ma pean kõige raskemaks, on see, et seal isegi pole võimalik vaikida. Iga päev oma parema äratundmise vastu valet tunnistada – see ei ole ainult inimväärikuste jalge alla tallamine, see on südametunnistuse küsimus. Toom kallab pitsid täis. Ristikivi: Võib-olla on südametunnistus paljude arvates ainult kodanlik luksus, aga ma pole siiski nõus sellest loobuma. Sama vähe kui keegi on nõus lasta ennast vabatahtlikult kastreerida. Toom: Peab leidma tee äärmuste vahel, võimude vahel. Toom tõstab pitsi. Ristikivi tõstab pitsi. Toom lööb Ristikiviga kokku. 34 Toom: Aeg nõuab inimeselt, rääkimata väikerahvast, mõttepingutust, mitte pagemist emotsioonidesse. Ristikivi: Aeg nõuab iseendaks jäämist. Toom paneb sigareti kahe sõrme vahel suhu, tõmbab mängult suitsu kopsudesse ja puhub siis hooga olematut suitsu suust. Toom: Aeg nõuab kavalust ja kohanemist muutuvate oludega, Vastuseks puhub Ristikivi eheda suitsurõnga õhku. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Toom tundub üsna intelligentne. Ristikivi proovib peegli ees uut heledat kaabut. Siis vana kaabut. Ja siis jälle uut. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Kaabu oli nii kallis, et rohkemat ei tahtnud osta. Katsun kuidagi läbi ajada.Sain täna ka Nyman&Shultzilt lennupileti Korfule. 27. oktoober 1962 – laupäev. Ristikivi, uus hele kaabu peas, Spyrosega Korful Zappioni pargis. Pildistavad teineteist. Kõik oli nii kevadvärske ja noor kui kaste su kulmukaarel – kuni teadmise päikeses kolletas kõik mu üksinduse saarel. Ristikivi (Hääl kaadri taga):Unustamatud päevad. Spyro tahab edasi õppida. Aidaku teda jumal – minust ei ole kahjuks suurt aitajat. Andsin talle veidi raha „jõulukingiks“, aga see ei aita teda kaugele. 35 Stockholm. Ristikivi: Ma käisin täna üle hulga aja viinapoes. Ristikivi uurib kirja. Avab ümbriku. Loeb kirja. Ristikivi: Kiri Nickilt. Ei saa kirjast aru, kas ta minu kirja ja saadetise on kätte saanud. Isa on surnud. Varem pole ta oma isast rääkinud. Ma ei tea, kas seda uskuda või mitte. Andku Jumal mulle see kahtlus andeks. Diaprojektori ekraanil Nicki foto. Ristikivi vaatab suur pilti ekraanil. Nick Mill baaris, vaatab otse kaamerasse. Naeratus huulil, säravad tumedad silmad. Ristikivi paneb ekraanil käe Niki põsele. Kostub laul. Kuu on kõrgel, kaugel on kants, neeme tipuni jätkub tants. Neeme tipul on murdunud aer. Naera, Odysseus, elu on naer! Ristikivi: Mul on siiski sinust üsna kahju. Ristikivi suur plaan pimedas kinosaalis. Kaadrid Bernhard Wicki filmist Pikim päev /The longest day 1962 Eepiline sõjadraama D Day Tuesday Juni 6.1944 Normandia dessandist. Ristikivi: Film oli huvitav ja põnev, kohati isegi sugestiivne. Ristikivi :Täna tuli kiri Nickilt. (Loeb.) Olen raha kätte saanud. Kuidas on minu Rootsi tuleku võimalus? Nähtavasti on see kirjutamise peamine tõukejõud. Ristikivi (Suur plaan.): Täna on 35 aastat sellest, kui nägin filmi, mis alati esikohale jääb. Unustamatu Clara Bow – tüdruk, kes määras mu saatuse. 36 Ristikivi meenutus. Tummfilmi kaadrid Clara Bow´ga. Möödunud sajandialguse iluideaal. Armas tütarlaps, lokkis poisipea, suured lapselikud silmad, väike punane suu. Clara rannas, suured poksikindad käes, miniseelik. Ristikivi laul oma noorpõlve armastatule. Kuid lõpuks – kas see polnud kogu aja muud midagi kui varjupilt ja kaja? Kas siiski, kui mu kõrval olid sina, Muu polnud tõeline kui valge lina? Kevad Stocholmi äärelinnas. Ristikivi naudib kevadist loodust. Nartsissid, kollased ja valged õitsevad mäekallakul haigekassa juures. Pärnad on just lehte minemas ja väga ilusad. Ristikivi Nicki kirjaga. Ristikivi: Jällegi kiri Nickilt rahapalvega, kuigi üsna tagasihoidlik. Ainult sada drahmat, et Ateena sõita. Ta on nüüd asunud Florinast Karditsasse. Ristikivi siseneb oma korterisse nartsissikimbu ja lillepotiga. Hakkab lilledega mässama. Ristikivi: (Hääl kaadri taga.): Ostsin lillepoti ja istutan sinna Hannalt saadud oleandri. Ristikivi: Mu Paula on avanud oma esimese õie. Romantika sinine õis – kui see ainult ei tule liiga vara, nii nagu ka mineval aastal mu õied enne lõppesid, kui raamatu valmis sain. Istutab oleandrit. Ristikivi: Tööl oli jälle segadus ja pahandus, nagu ikka sellega, et makstakse liiga palju raha välja ja siis pean mina katsuma seda tagasi saada. Maailmas on asjad halvad. Hoiab mullaste kätega Nicki kirja. Ristikivi ( Loeb.): Nick kurdab, et mu saadetud raha on kirjast kadunud ja nurub uut. Ma ei tea, kui palju teda usaldada. Aga on ju muidugi võimalik, et mõni kirja lahti tegi ja raha ära näppas. Kirjutan igaks juhuks kreeka keeles ümbrikule „Tähitud“, kui see nüüd midagi 37 tähendab. Küsitav on, kas ta selle sisu seegi kord kätte saab. Aga mulle ei tähenda see väike summa kuigi palju, temale aga küll. Ristikivi kuulab raadiost Vatikani raadiole antud enda intervjuud. Raadiost kostab Ristikivi hääl läbi ragina: „Oleks aeg ka meil näha Euroopa saatuse ühtsust, siis on meil ka suurem õigus nõuda, et Euroopa ei unustaks meid, nagu ta unustas viimse linna kaitsjad.“ Ristikivi : Raadio streigib. Kuulen oma intervjuud Vatikani raadios üsna halvasti. Ristikivi avab kirja Nickilt. Ristikivi (Loeb.): Nicki ei ole mu kirja, ja sellega ka raha, kätte saanud. Kui ta õigust räägib, on sellest kahju, aga kui ta valetab, on ka kurb. Ja miks ta peaks valetama? Et uuesti raha norida? Seekord 700 drahmat kaotatud varustuse väljamaksmiseks. Et saab juba 20. novembril sõjaväest lahti. Ristikivi läidab sigareti. Ristikivi: Ma ei saa ju ühelgi juhul seda raha saata, sest kui ta pole eelmisi saadetisi kätte saanud, ei saa ta ka seda. Ja kui ta valetab, pole ta seda ära teeninud. Ristikivi avab kapiukse, võtab viskipudeli. Ristikivi: Saadan siiski juba täna Nickile kirja. Mis Nickiga ikka võib juhtuda, kui tal pole raha seda „kaotatud asja“ välja maksta? Sunnitööle teda sellepärast ometi ei saadeta. Ristikivi avab viskipudeli. Ristikivi: Kui see hiljem osutub tõsiseks, võib raha saata Rhodose aadressil.Sinna saab saata ka rahakaardiga või tähitud kirjas. 22. november 1963 – reede. Arhiivikaadrid President Kennedy mõrvast. 38 Ristikivi (Hääl kaadri taga.): See on tõsi, kuigi tundub uskumatu. Mis selle tagajärjeks võib olla – Jumal teab. Ristikivi suur plaan pimedas kinosaalis – ta vaatab Hitchcocki filmi „Linnud“. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Pole suurem asi. Ristikivi ja peolaud. Laud on kaetud - ühele. Ristikivi korteri aknalaua lilleaias. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Tõin asalea, mis maksis 10 krooni. Hüatsinte, mida oleksin tahtnud osta, ei olnud üldse müügil. See lill, mis Eestis oli kevadekuulutaja, on siin südatalvine. Ristikivi: Olen kavatsenud seda päeva, oma esimese illusiooni 40. aastapäeva, eriti pidulikult tähistada. Mis sinna parata, kui see siiski alati nii ei läinud. Telefon heliseb. Ristikivi tõstab toru kõrva äärde. Ristikivi: Tere, tere, härra Toom. (Kuulab.) Kas oleks võimalik paari nädala pärast uuesti helistada. (Kuulab.) Jah. (Paneb toru hargile.) 3. märts 1964 – teisipäev. Arhiivikaadrid - nõukogude kosmonaudid Gagarin ja Bykovski on Stockholmis. Mässab vannitoas kraaniga. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Teevad nõukogude propagandat. Vanni kraan on jälle jooksma hakanud. Ja nüüd ei tea ma üldse, mis sellega teha. Käisin juuksuri juures. Kreeka kuningas Paul I on suremas. Ristikivi istub vanale sohvale elutoas. Raadiost kostab Wagneri „Nibelungide sõrmus“. Ristikivi: Katsun kuulata Wagneri „Nibelungide sõrmust“ raadiost. 39 Ristikivi unenägu. Ristikivi frakis. Ta on abiellumas. Ristikivi sisustab oma uut korterit. Valge elutuba on veel tühi. Magamistoas on viis voodit – ja ühes teki peal puhas valge liiv! Ristikivi tulevane naine valges pruudikleidis, kelle nägu on udune, ütleb Ristikivile, et ta on ostnud 40 krokodilli! Ristikivi (Ärkab. On higine.): Mis veel see võib tähendada?“ Ristikivi sirvib värskelt ilmunud oma uut raamatut „Imede saar“. Ristikivi: Kaas ei ole nii halb, kui kartsin, aga ka mitte nii hea kui lootsin. Põhivärv oleks võinud olla veelgi heledam, nüüd on see natuke liiga kirju ja liiga palju nimesid loetavad. Ja sinine värv ei pääse hästi mõjule. Ka trükivigu on ilmsesti sisse jäänud. Aga ma pean olema õnnelik ja tänulik, et mu kümnes romaan on ilmunud ja juba neljas sellest seeriast. Proloog ja esimene vahemäng on sellega valmis. Päikesepaiste sillerdab Ristikivi näol. Muusika - Wagneri „Siegfried“. Ristikivi: „Siegfriedi“ esimene vaatus. Paula on hakanud õitsema. Ilusad sinised õied. Aga ma kardan, et see on enneaegu. Kõik mu elus tuleb kas enneaegu või liiga hilja. Ristikivi lilledega. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Täna töö lõpul oli kõht korraks jälle väga haige.Paula õitseaeg hakkab lõpule jõudma. Nagu arvasin, ei ole selleks ajaks enam õisi, kui ma kirjutama hakkan. Ristikivi: Kui ma üldse hakkan. Nelja aasta eest oli mu esimene päev Ateenas. Laupäev. 23. mai 1964 Ateena. Ristikivi ja Spyros vanalinnas, Akropolisel, Zappioni pargis. Fooniks laul. Tiivad saarte vahele sild, 40 iga täht on päikese kild. Kildudest kokku mosaiik, kuigi su võit on ainult viik. Ristikivi ja Spyros veedavad aega tavernis. Kreeka muusika. Ristikivi: Juba ongi mu Ateena nädal läbi. Kokkuvõttes on seekord läind üsna hästi Spyros: Olen väsinud. Pea valutab. Ristikivi: Mul on hirm su tervise pärast. Oled ületöötanud . Annaks jumal, et sul siiski hakkaks veidi paremini minema. Pühapäev. Ristikivi on saabunud Rhodosele. Pakib hotellitoas asju lahti. Hotelli ees tänaval ootab juba Nick. Ristikivi ja Nick kohtuvad hotelli ees. Nick kallistab Ristikivi kirglikult. Nicki: Kröits, võta mind endaga kaasa. Ristikivi: Kuhu? Nick: Rootsi! Ristikivi: Kuhu ma su panen? Nick: Aga eelmine kord sa ju lubasid mulle. Ristikivi: Lisaks on sellega palju muid probleeme. Nick: Aga sa lubasid ju? Lubasid isegi sõiduraha anda. Ristikivi: Lubasin? Nick: Lubasid, lubasid. Ristikivi: Arutame asja õhtul. Tule seitsmeks Kritika teele. Nick annab Ristikivile kiire põsemusi ja lippab rõõmsalt hüpeldes mööda tänavat ülesmäge. 41 Õhtu. Nick ja Ristikivi Kritika teel. Nickil veerevad pisarad mööda palgeid. Ristikivi: 5000 drahmat on siiski liiga suur raha. Nick (Anuvalt.): Kröits. Nick vaatab alt üles Ristikivi poole, silmist voolavad lahinal pisarad. Nick: Esialgu peatuks sinu juures. Noh? Palun, Palun. Ristikivi: Ma ei tea, mis teha. Nick võtab ahastades kätega Ristikivi ümbert kinni. Nick: Palun. Palun. Palun. Ka Ristikivil muutuvad silmad halliks. Ristikivi: Kui oleks küsimus ainult rahas. Minu juures on väga tülikas, sest tahan suvel kirjutada. Nick purskub suure häälega nutma. Viskab rohu peale pikali. Nutab nagu väike laps. Ristikivi tõstab nutust väriseva Nicki sülle. Ristikivi (Rahustades.): Kallis Nick. Olgu. Aga sa pead viis kuud ootama. Kuni ma sõiduraha kokku saan – selleks ajaks peaks romaan valmis olema. Nick jätab töinamise, kuid on väga löödud. Ta kammerdub Ristikivi külge. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ma ei tea kunagi, kui palju on tema puhul mäng ja kui palju tõelisus. Jumal teab, missugused hädad ja õnnetused see kaasa toob , mitte ainult mulle vaid ka temale. Ja nüüd on liiga hilja taganeda. Ristikivi käsi kirjutab päevikusse 23. juuni 1964 – teisipäev. Arhiivikaadrid Hruštšovi külaskäigust Stockholmi. 42 Ristikivi (Loeb lehte.): Hruštšovi külaskäigul Stockholmi on siiski mõned vahejuhtumid. Üks ungarlane on vahistatud, sest ta olevat kavatsenud Hruštšovi mõrvata! Öösel on linnas lipunöörid läbi lõigatud ja üks siga Lejonbackenil lahti lastud. Üks 73 aastane apteeker on tapetud. Seetõttu, et ta oli nii üksi. Missugune on minu elu lõpp? Mul on kuidagi õudne tunne. Ja hirm selle sügise ees. Ristikivi lösitab põrandal, türgi vaibal. Rüüpab krogi. Loeb käsikirja. On üsna purjus. Silmis pisarad. Ristikivi (Hääl kaadri taga. Härdalt.): Olen ise nii mõjustatud oma käsilolevast romaanist „Viimne linn“, et valasin tõepoolest pisaraid kui kirjutasin vend Philippe surmast. Aga vaevalt keegi lugejaist sel puhul tunneb muud kui igavust. Ristikivi meenutus. 1943. aastal Pihkvas. Pihkva turg pakub eht idamaist vaatepilti. Kokku on kogunenud tunglev, käratsev ja rähklev inimmass. Pikahabemega vene taadid, rätikutesse mähitud eided, keskealised naised ja noorukid sulavad üheks halliks massiks. Kõik nad on ühtemoodi poollohakalt riietatud, määrdunud, osalt paljasjalgsed. Kolmekümne aastane Ristikivi, Saksa sõjaväe vormis, Pihkva turul: Neid vaadates meenub, et samasugust massiühiskonda tahtsid meist kasvatada ka bolševikud. Ristikivi värvib oma korteris tooli. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Värvisin täna kaks ülejäänud tooli, aga see ei lähe kuigi hästi. Isegi rahuldus tehtud tööst puudub. Avab õlle. Ristikivi: Aga mis ma Nickile kirjutan – see on nii raske. Kirjutan, et Nick loobuks Rootsi tuleku plaanist. Vaga soov vist mõlemad. Ilm oli täna üsna külm, kord sadas vihma ja müristas eemal. 43 Joob õlut. Ristikivi: Ka täna oli pilves, aga üsna soe. Käisin viimaks systemetis, tõin pudeli viskit ja kuus õlut. Kreekast on kaks kirja korraga. Avab esimesena Spyrose ümbriku. Ristikivi: Spyros kirjutab, et ta on olnud haige, ja et ta eksam pole kuigi hästi läinud. Ma ju nägin, et ta oli nii kahvatu ja ületöötanud. Nick on saatnud ekspresskirja. Viskab pilgu kirjale. Ristikivi: On saanud vastuse Madsenilt – kirjale, mis ma aitasin tal kirjutada. Madsen on saatnud 2000 drahmat. Ma ei tea, kas seda uskuda? Nüüd tahab ta minult saada 3000 drahmat! Kohe, sest ta tahab tulla juba 15. augustil Rootsi. Viskab kirja põrandale. Rüüpab õlut. Ristikivi: See ei lähe aga kuidagi , sest kuidas saab siis mu sügisese reisiga. Mul on väga raske talle kirjutada. Raske igapidi. Ristikivi laseb närviliselt suitsurõnga õhku. Hommik. Heliseb uksekell. Ristikivi vaatab kella - pool 8. Hommikumantlis. Avab ukse. Ukse taga on postimees kes ulatab kirja. Postimees: Härra, teile on telegramm. Ristikivi: Nagu võis arvata, Nickilt. Ristikivi laseb närviliselt suitsupahvaku õhku. Ristikivi : Ta tahab tulla 10. augustil. Lööb jalaga rüütliturvist. Turvis kukub pikali. Ristikivi (Turvisele.) : Vabandust. Ristikivi tõstab turvise püsti, paneb kaabu raudrüütli turvisele pähe tagasi. 44 Ristikivi käib rahutult toas edasi-tagasi, meenutades puurilooma. Ristikivi: Nickilt uus kiri. Kuigi ta on mu kirja kätte saanud, ajab ta ikka oma vana joru, saatku ma kohe raha, et ta saaks 10. augustiks siia tulla. See kõik häirib mind. Peatub lillede juures. Tõstab Paula enda silmade kohale. Ristikivi (Lohutades.): Paula õitseb veel. (Paneb lille aknalauale tagasi.) Kes teab, kui kauaks? Ristikivi värvib vannituba. Ristikivi: Sain siiski pesu ära viia ja tõin värvi ja rulli. Saadan Nickile kirja, üsna lühikese ja kategoorilise. Aga ega see aita. Ristikivi loeb lillede juures Nicki kirja. Ristikivi: Ta on oma tuleku nüüd edasi lükanud 28. augustile. See on just päev, mil mu puhkus algab. Vaatab lille. Ristikivi: Paula viimane õis ripub ja võib iga hetk langeda. Kirjutan täna ka vastuse. Pole suurem vale, kui vabandan ennast haigusega. Ta ise on mulle nii palju kordi valetanud. Võib- olla teeb ta seda nüüdki. Midagi pole kindel, ka see mitte, kas see reis tõepoolest teoks saab. Ristikivi loeb uut Nicki kirja. Ristikivi: Nickilt jälle kiri. (Murrab kirja kokku.) Ma ei saa aru, kas see on kirjutatud purjuspäi või muidu afektis. Ja nüüd kulub mitu päeva, enne kui ta mu kirja kätte saab. 45 Ristikivi on kinos. Prantsuse tummfilmimeistri Max Linderi kangelase Maxi koomilised stseenid vahelduvad Ristikivi naerunäoga. Sajandialguse naiivsed tummfilmid on teinud Ristikivi tuju ütlemata heaks. Ristikivi paneb Nickile kirja juurde ümbrikusse 50 krooni. Teeb keelega ümbrikuliimi märjaks ja sulgeb ümbriku. Ristikivi: Kui on läinud trumm, mingu pulgad! Ma kardan, et ta nüüd jälle tuleb mõne uuue knihviga. Kui ta vähemalt selle raha kätte saaks ja selles osas enam mingeid sekeldusi ei tuleks! 12. oktoober 1964 – esmaspäev Arhiivikaadrid. Tokio Olümpiamängud. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Tokio Olümpiamängud algasid laupäeval. Käisin täna ka Solna tsentrumis ja tõin kaks bambulit. Mu pea valutas täna jälle üsna tugevasti. Ja mu äratuskell streigib. Ristikivi riputab akna ette sini-must-valgeid kardinaid. Ristikivi: Need on need sini-must-valged kardinad, mille üle Talved omal ajal ironiseerisid. Eks näe, kui kauaks need jäävad. Ja need kardinad „kasemetsaga“, mis on Aseri pärandus, on nüüd ainult äraviskamiseks. Ja mul on kahju igast tühjast kaltsust, mis ma ära viskan, sest sellega kaob tükk mu elust. Ja kõik leiavad, et ma pole enam midagi muud kui varsti mineja. Ristikivi unenägu. Ristikivi on vanglas. Kong nr. 8 kolme voodiga. Ristikivi voodi nr 60. Ristikivi on rõõmus, kongikaaslasele: „Lõpuks saab ometi puhata!“ Kongikaaslane sülitab - verd. Nurgas hakkab väike laps nutma. Ristikivi ema silitab poisi pead. Poiss on Karli nägu. Ristikivi (Ärkab. On higine.): Kas see midagi tähendab? Mulle meenub, et 60 oli selle toa number Ffa-s, kus ma Moppega koos istusin.“ 46 Heliseb telefon. Ristikivi läheb pidžaamas ja tõstab toru. Ristikivi (Telefonitorusse.): Toom? (Paus.) No tuleva teisipäeva õhtu sobiks. Paneb toru hargile. Ristikivi: Eks siis näe, mis tal on rääkida. Nimetas midagi „arhiivimaterjalidest“, millest Riks muidugi ei saanud jätta lobisemata. Ristikivi ja Toom. Mõlemad on juba üsna vindised. Toom pakub Ristikivile Paul Kuusbergi uut raamatut „Andres Lapeteuse juhtum“. Toom: Oma väskes romaanis „Andres Lapeteuse juhtum” räägib Paul Kuusberg ausa loo Eesti Laskurkorpuse kaptenist ja tema sõjakaaslastest stalinismiaegses Eestis. Ristikivi: Anna andeks, Pavel, aga mind sinu kommunist Kuusberg ja kogu punase Eesti kommunismi kosmoseajastu üldse ei huvita. Toom: Kuusberg on Eestis just parteilise silmakirjalikkuse parimaid kujutajaid, sest tema tunneb asja ja talle on rohkem lubatud kui mõnele teisele. Kuusberg on aus kirjanik selles mõttes, et enamasti jäävad tema „tõelised kommunistid” autsaideriteks või saavad elult niisama peksa. Mõnikord pekstakse neil segi ka nägu ning nad pekstakse välja parteist ja kodunt. Toom paneb Kuusbergi raamatu lauale. Äkki tekib tal uus mõte, lausub südamesoojusega. Toom: Karl. Kingi Kuusbergile mõni oma raamat. Autogrammiga. Mu soov on siiras. Ristikivi: Mis kasu nüüd sellest võiks olla? Ristikivi võtab siiski laualt Kuusbergi raamatu ja hakkab sirvima. Toom (Muutub härdaks.): Minu vanemad olid mõlemad lihtsast perest. 20 aastat korjasid nad hoolega raha, et teostada elu unistus - osta talu. Kui raha oli koos, võttis selle neilt ajalugu. Ristikivi süveneb Kuusbergi romaani ja Toomi hinge avamisele ei pööra tähelepanu. 47 Toom: Sündisin pööripäeval, Kaksikute tähtkujus, rotiaastal. Alates noorusest olen Õhtumaa allakäiku tasakaalustanud idamaade kultuuride inimliku vaimsusega. Kui mõttesein ette tuleb, võtan lugemiseks ühe haiku, et tajuda igavikku hetkes, lõpmatust lõplikkuses. Ristikivi: Kuusbergi romaanis peitub antiikne tragöödia. Meie saatuse sammude kõlad on sarnased. Lapeteus on kreeklaste kuningas Oidipus eesti rindemehe rüüs, kelle laubale on kirjutatud ta saatus, millest ta mingite riugastega mööda ei hiili. Ristikivi tõuseb ja astub raamaturiiuli juurde, tõmbab välja oma romaani „Hingede öö“. Toom (Silmad niisked.): Inimeseks jäämine on raske kohustus. Ristikiv kirjutab „Hingede öö“ raamatusse pühenduse: Kommunist Paul Kuusbergile, Karl Ristikivilt Stockholmis, 26. oktoobril, 1964. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Mul hakkab Pavel Mihhailovitšist isegi teatud määral kahju. Ristikivi paigutab oma toas pilte ümber: Olssoni Torremolinose ja Anzio fondiseinale, Talviku Korsika raamaturiiuli kohale ja ta kohtamise jälle sohva kohale. Wrede „Pagulase“ akna juure . Võtab Wiiralti „Pariisi maastiku“. Ristikivi: Viiralt kipub imelikul viisil koltuma. Ristikivi asetab Viiralti Lindebergi „Liverpool Street Stationi“ kõrvale. Ristikivi: Ma pole jõudnud ühtki sõna araabia keelt õppida, kuigi kavatsesin. Kõik jääb pooleli. Nii ütles ka keiser Franz Joseph oma surivoodil. Ristikivi süütab kõikides ruumides tuled. Ristikivi: Täna õhtul vaevab mind jälle depressioon. Võtab õllepurgi, avab ja joob. Siis kustutab mõned lambid. Improviseerib ruumimuutusi tubades valguse muutmistega. 48 Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Kümme aastat agasi oli mu elu väga raske, eriti tööl, aga ma ei mõelnud surmale kui realiteedile. Nüüd on surm mitu korda mu lähedalt läbi käinud ja ma ei oska arvata, kes võiks olla järgmine? Kas ma ise? Ristikivi on vindine. Sööb praekana. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Mul on pisarad kurgus. Nagu poleks mul üldse õigust süüa, sest mõtlen kõigile neile, kel seda praegu ei ole. Närib kana koiba. Ristikivi: Kas on siis mul üldse veel sõpru? Või olen lõpuks täiesti üksi, ega ole isegi kellegilt kirja oodata? Vaatab pilte seinal. Ristikivi: Ja see rohekas sein mõjub tulevalgel kuidagi tontlikult, see polnud siiski ilmsesti eriti õnnestunud. Mu esialgne kava oli ju lillakas-hall. Avab August Sanga luuleraamatu „Sada laulu“, loeb pühendust. Ristikivi: Aegumatus sõpruses , August Sang . Mis teen ma tuleval aastal sel päeval? Avab päeviku. Jääb mõtesse. Esimeses maailmasõjas kasutati sõjaajaloos esimest korda lennuväge. Rünnak vaenlasele õhust kaotas senise sõjapidamise rüütlifilosoofia – mees mehe vastu. Oli alanud virtuaalsõja ajastu. Ristikivi vaatab kinosaalis lugu I maailmasõja aegsetest lenduritest. Põnevusfilmi Koidikupatrull/ The Dawn Patrol 1930. Ristikivi: (Suur plaan kaamerasse.): Ma olen rahutu, hirmul ja kurb. Tänases „Teatajas“ oli teade, et Rootsi ametivõimud peavad meid endiselt Sovieti lodanikeks, kuigi oleme saanud Rootsi kodakondsuse. Ristikivi on end teki sisse mähkinud. Kaabu peas, istub diivanil. Kirjutab Spyrole kirja. 49 Ristikivi: Kirjutan siiski Spyrole kirja inglise keeles. See külm on mu vaimu nii nüriks teinud. Kreekakeelse kirjaga ei saa kunagi valmis. Ristikivi kinos. Vaatab seikluskomöödiat Need maagilised mehed oma lennumasinatel 1965. Lugu taevasest võiduajamisest 1910 aasta paiku. Ristikivi: Väga lõbus, üle hulga aja üks tõesti hea film. Ristikivi teeb köögis süüa. Ristikivi: Küpsetan lambaliha, aga seda õiget Kreeka lõhna ei ole siiski köögis. Kallab pudelist lihale punast veini. Rüüpab ka ise. Ristikivi: Pühapäeviti olen alati melanhoolne, see on juba vanast ajast nii. Grammofoni plaat tiirleb. Wagner. Ristikivi joob veini. Kuulab. On näha, et muusika teda tõesti haarab... Äkki muusika katkeb. Pimedus. Ristikivi (Hääl pimedas.): Korgid põlesid läbi. Kõik variseb. 22. aprill 1966 – reede. Pimendusest. Ristikivi: Täna 25 aasta eest oli mu ema matus. Ristikivi meenutus. Hall, külm päev. Preestri solvav ükskõiksus. Säärikud. Punane lipp laual. Nehatu kooli õpilased eesotsas preili Tillingiga emaga jumalaga jätmas. Karli klassikaaslane Tüminga Liide kummardub Ristikivi ema kohale, tõstab silmad, vaatab Karlile kaastundega. Ristikivi: Mis on saanud mu „õest“ Tüminga Liidest? Meenutus. Ema kirstu kantakse surnuaial. Külainimesed kirstu järel.Udu. Raagus puud. Head aega siis! Head ööd! Sind ootab voodi kui puusärk, ikka meelde tuletades, 50 mis mulle mureks, mulle lohutuseks et kõik me seisame kord päris üksi, kui paadimees meid sõuab üle Styxi Ristikivi on lösutab külili põrandal, türgi vaibal ja sirvib oma romaani „Rohtaed“. Laualamp on põrandal, valgustab jalaga pokaali, viskipudelit ja viinamarjade kausikest Ristikivi ees. Ristikivi: Täna 24 aastat tagasi olin Paljassaarel, kirjutasin „Rohtaeda“, olin hakanud suitsetama . Olin endale vurrud kasvatanud. Mis ma ootan tänaselt päevalt? Ei midagi erilist. Või siiski – et Spyros kirjutaks enne kui ma talle kirjutan, mida pean varsti tegema. 14. august 1966 – pühapäev. Ristikivi ja Spyros Passalimanisses. Nad jalutavad vanalinnas, söövad jäätist. Vaatavad päikeseloojangut. Ristikivi ja Spyros Kifissias. Ristikivi ja Spyros Kavouris. Ristikivi ja Spyros Aiginas. Ristikivi ja Spyros Lycabettosel. Ristikivi ja Spyros Vouliagmenisses. Ristikivi ja Spyros Pireuses. Rannas. Ristikivi ja Spyros pildistavad teineteist. Stseene ühendab laul: Alati lõpeb tee nagu peeglis, tagasi sinna, kust tulin; petlik terendus sellest, mida ei olnud 51 mujal kui raamatus; seegi jäi suletuks viiendast pitserist peale. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Viimane õhtu Ateenas. Ja muidugi olen kurb. Ristikivi kinos, vaatab Jacques Demi muusikali Cherbourgi vihmavarjud/ Paraplyerna Cherbourg 1964. Vihmavarjude omaniku õrna tütre, keda mängib Catherine Deneuve, esimese armastuse lugu kena garaažmehhaanikuga, keda mängib Nino Castelnuovo. Kui poiss saadetakse Alžeeriasse võitlema, peavad mõlemad kiiresti täiskasvanuks saama. Michel Legrand "Cherbourgi päikesevarjud" kujuneb üheks tuntumaks kinomuusika lauluks. Ristikivi: Laul muutub tüütavaks. Ristikivi türgi vaibal ajalehtedega „ Rahva Hääl“, „Noorte Hääl“, „Sirp ja Vasar“. Ristikivi: Ma upun paberi alla. Täna tuli kiri Nickilt. (Loeb kirja.) Vär vänlig att cvare till mig, et „ole hea ja vasta mulle“. Kuigi vigaselt, siiski rootsi keeles. Ta pole siis hoopiski mitte oma jonni jätnud. Ja mul on natuke valus ta pärast, kõigele vaatamata. Pühapäev, 12. märts 1967 Tuul vingub Stockholm vanalinna raagus puude okstes. Ristikivi korter. Nick ja Ristikivi koristavad korterit. Nick: Abiellusin. Käisin Scania-Vabises . Otsin siin tööd. Kästi esmaspäeval tagasi tulla. Olen olnud kogu aja Kopenhaagenis. Taani ma tagasi ei taha minna – kuigi mul on edasi- tagasi pilet. Tegelt tahaks Rhodosele tagasi. Ristikivi: See oleks kõige parem lahendus, Ristikivi (Hääl kaadri taga): Aga kunagi ei tea, mis Nicil tõeliselt mõttes on. 52 Londoni moefotograaf leiab midagi kahtlast kaadrites, mille ta on võtnud salapärase ilu kõrvale jäävas pargis. Ristikivi koos Nickiga kinosaalis. Vanessa Redgrave, Sarah Miles, John Castle, Jane Birkin, Tsai Chin, Peter Bowles ja Gillian Hills ning ka kuuekümnendate mudel Veruschka. Kaadrid Michelangelo Antonioni filmist Fotosuurendus/Blow-up 1966. Ristikivi üksi oma korteris. Siseneb Nick. Nick: Scania-Vabises tööd ei saanud. Politsei ei anna praegu üldse tööluba. Ristikivi: Seda oli ju arvata. Nick on Ristikivi osavõtmatuse pärast nutma puhkemas. Ristikivi: Et lähed tagasi Rhodosele? Nick: Ei, ei! Selle mõtte olen ammu jätnud. Ristikivi: Aga kui Taani tagasi minna? Nick: Selleks on mul raha vaja. Ristikivi mõtleb hetke. Nick purskab nutma. Ristikivi ei või näha nutvat Nickit. Võtab rahakotist raha ulatab Nickile. Ristikivi: Siin on sulle 900 krooni. Nick (Kallistab Ristikivi.): Suur, suur tänu, kallis Kröits. Homme hommikul sõidan tagasi. (Mõtleb hetke.) Siiski jään siia pühapäevani. Ristikivi sohval, vaatab kella. Joob õlut. Kuulab Wagnerit. Ristikivi (Hääl kaadri taga.): Ja pole midagi teada, mis veel tuleb. Nüüd on kell 5 läbi. Nick lubas tagasi tulla kell 3. Uus võimalus kerkib üles - et ta läks koos mu kaameraga ja käekellaga, mis ta „laenas“. Selle eest ta ei saa just palju kroone . Ma olen siiski nii 53 vapustatud, et ma midagi ei oska teha ega ette võtta. Ja mul pole ühtegi inimest, kellega rääkida. Telefon heliseb. Ristikivi võtab toru. Ristikivi: Aaaa, tere Kalju! (Paus. Kuulab.) Ah, et Jaan Kross ja Ellen Niit on Helsingis . (Paus. Kuulab.) Ah, et saatsid mulle tervitusi. (Kuulab. Muutub närviliseks.) Ei, ei. Minu juures küll ei ole ruumi ööbimiseks. (Paus.) Ei. (Paus.) Tervita siis Niitu ja Krossi ka minu poolt. Kuidas siis sul endal läheb? Phaedra on abiellunud Ateena kuningas Thesusega ja sünnitanud talle kaks poega. Ristikivi suur plaan kinosaalis. Kaadrid Bernhard Wicki filmist Phaedra. Phaedral pole kustunud kirg lapspõlvearmastuse Hippolytuse vastu. 1962 aasta USA-Prantsuse-Kreeka kaasaja versioon Euripidese tragöödiast Hippolytos. Ristikivi: Melina Mercouri mängib minu arvates üle. 11. September 1967. Ateena.Ristikivi istub kohvikus ja ootab. Vaatab kella. Läidab sigareti. Tellib uue viski. Lõpuks tuleb Spyro. Spyro (Rõõmsalt.): Mul on üllatus! Olen kihlatud. Ristikivi on sõnatu. Spyro: Ja mul on palju tööd. Töötan kahes kohas, nii et pole võimalik õhtuti kohata. Ristikivi (Hääl kaadri taga): Sõitsime Spyrosega Falironi, restorani nimega Delta, kuhu tuli ka ta kihlatu ja kes on tõepoolest ilus tütarlaps. Ja tulin sealt siis juba kell 7 Akropolisele. Üksi. Ristikivi üksi Akropolisel. Vaatab iidseid müüre. Kadunud antiik-maailm, Euroopa häll. Ristikivi (Suures plaanis.): Mul ei ole midagi siit seekord kaasa võtta. 54 Ristikivi Akropolisel. Turistid Akropolisel. Ristikivi kaob inimeste hulka.Fooniks laul: Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud. November 1967 Kui Andres Lapeteus haiglas teadvusele tuleb, on tal seljataga pikk öö vanade rindesõpradega, kuid märksa pikem on lugu sellest, kuidas kunagi üheskoos verd valanud meeste vahele tekkis mõistmatus ja võõrdumus. Kuidas õieti juhtus see, mis Andres Lapeteusega juhtus? Toom ja Ristikivi vaatavad kinosaalis vene keelde dubleeritud Eesti mängufilmi Mis juhtus Andres Lapeteusega? (1966) rootsikeelsete subtiitritega. Toom: Kunagine väljasaadetud klassivaenlane Ants Eskola mängib dogmaatilist stalinisti Jürvenit. Seitse aastat kommunistlikus vangilaagris veetnud Heino Mandri suu kaudu öeldakse aga kreedo: „Kõige tähtsam on, et me end kommunistidena tunneksime. Ja selleks jääksime igas olukorras.” Ristikivi: Eskolat tean nooruspäevilt, grammofoniplaatidelt laulude kaudu. Mandrit olen kuulnud nüüd, kuidas ta Eesti Raadios mu luuletust „Sisaliku tee“ on lugenud. Jaanuar 1970. Vananenud Ristikivi, paksude mustade raamidega prillid ees. Ristikivi vaatab projektoris pilte inimestest. Wagneri ooper „Jumalate hukk“. 55 Ristikivi: Katsusin teha pilte inimestest aga ei õnnestunud. Ristikivi võtab mikrofoni. Loeb linti luuletust „Sisaliku tee“: Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Kuulab. Kostab Wagneri muusika ja Ristikivi hääl. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Ristikivi valab viskit jalaga pokaali. Paneb uuesti grammofiniplaadi keerlema. Kostab Wagneri “Jumalate hukk”. Ristikivi võtab mikrofoni. Lülitab magnetofoni nuppu. Lint tiirleb. Äkki hakkab Ristikivi laulma: Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Detsember 1972 Jõulud Stockholmi vanalinnas. Ristikivi korteri uksel seisab Toom. Nad embavad teineteist. Ristikivi: Tule sisse, Pavka. Toom astub tuppa. 56 Toom: Kröits. Nüüd on mul sulle küll midagi põrutavat. (Ulatab Ristikivile raamatu.) „Üks öö“ . Kingitus Paul Kuusbergilt. Autogrammiga. Paul tervitab sind. Ütles, et on saanud su „Hingede ööst“ inspitratsiooni ja vaimujõudu. Romaani tegevus paigutub piirsituatsiooni ühelainsal eksistentsiaalsel ööl. Kuusbergi kaheksa tegelast on novembriööl 1941. teel idapagulusse, nõukogude tagalasse nagu sina 1943. aasta novembris, kui vahetasid Paljassaarel saksa sõjaväevormi erariiete vastu ja põgenesid paadiga läänepagulusse. Ristikivi võtab raamatu, avab. Süveneb ja on näha, et teos Ristikivi haarab. Muusika. Toom: Lisaks on seekord midagi, mis sulle Kröits meenutab midagi. Toom paneb lauale likööripudeli Kännu Kukk, mida toodeti Eesti Wabariigis. Toom: Nääripühade puhul lubatakse meil Eestiaegset Kännu Kukke toota. Küll ainult 1000 pudelit. Ristikivi on näost kahvatu. Kuusbergi raamat on avaldanud talle ootamatut mõju, Ristikivi: Alustasin kirjutamist, kui mul midagi polnud. Nagu narrimiseks ulatati mulle vahepeal üht ja teist, nii et ma vahepeal hakkasin uskuma, et see needus on lõppenud. Ma ei ole võimeline kirjutama ainult kaotuste päevikut. Ma ei suuda enam. Toom püüab Ristikivi lohutada. Keerab Kännu Kukel korgi pealt. Ristikivi vaatab projektorist noore Nicki fotosid. Sekka pilte metsikust loodusest. Muusika. Ristikivi (hääl kaadri taga.): Keegi ei tunne huvi Euroopa tuleviku pärast ja sellepärast ei loeta ka mu teoseid. Ainus hinge vabastav jõud on nüüd Island. Saar ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid ka kuuma täpi alal, kus maa ja taevas kokku saavad. Metsik maa on olnud inspiratsiooniks paljudele maailmakuulsatele kirjanikele. Islandile! Islandile! Islandile! Puutumatu loodusest saab mu uus inspireeriv verinoor armastus! 57 Ristikivi üürikorter. Ristikivi ja Toom on pintsakud seljast võtnud. Pool pudelit Eestist toodud Viru Valget on ära joonud. Mehed on juba päris vindised. Toom muutub härdaks. Toom: Mul on siin nii palju liigset tegemist. Välis-Eesti pensionärid tahavad pääseda Nõukogude Eestisse pensionopäevi pidama. Karl, saad aru, aga meie ei ole sotsiaalhoolekande asutus. Meil on ideoloogilised eesmärgid. Meil on oma missioon . Tagada nõukogude rahvale õnnelik tulevik. Ristikivi: Lenini laboratooriumi katserotid! Ja, ja , Pavel. Muidugi, muidugi. Oh sind, kommunisti. Toom (Enesehaletsevalt. ): Mu isa suri noorelt. Kasvasin vaesuses, koos emaga. Isata. Ristikivi (Lohutades..): Ka mina olen isata laps. Toom: Isa puudumine muudab kogu elu eesmärgiks isa otsingud. Toom hakkab enesehaletsusest nutma. Paneb pea Ristikivi põlvedele. Ka Ristikivil on muutunud kaastundlikuks. Kaks isata inimolevust. Ristikivi püüab Toomi lohutada, silitab noormehe tumedaid juukseid. Pavel jääb Karli sülle magama. August 1976 Islandi lummav metsik mägisloodus. Kirjanik Halldór Kiljan Laxnessi maja linna ääreservas, mägismaal. Ristikivi ja Laxness. Dialoog kirjutatakse arendusperioodil. Sisu. Ristikivi räägib kodumaatusest, Laxness kodumaast. 58 Ristikivi räägib hellenistlikust kultuurist Laxness Islandi lugulauludest. Metsiku maa looduses. Mäetipud mähkuvad pilvedesse.Taevas ja maa saavad kokku. Fooniks laul: Nii me kasvame virnrohu kombel kinni hakates siit ja sealt. Ja need lõputa keerlevad teed ja need kauguses sinavad metsad, unistuste mägedest rääkimata, võõrad paigas ja võõrad nimed saavad omaks ja uuesti võõraks. 19. juuli 1977. Ristikivi üürimaja Stocholmi äärelinnas Solnas. Ristikivi üürikorteri uksele koputavad amastatud meessõbrad Kalju Lepik ja Peeter Muda. Vaikus. Koputavad veelkord. Vaikus. Algab helide dramaturgiliselt kasvav kakofooniline kaos. Närviline koputuse heli muutub saatuse muusika peateemaks. Lõpuks murravad mehed ukse maha. Vaikus. Tugitoolis istub kangestunud hallipäine Ristikivi. Ümar viskiklaas on vaibale kukkunud, selle klaasist jalg murdunud. Kirjaniku põlvedel on Rooma linna kaart. Põrandal laiali Ristikivi romaanid, Islandil tehtud fotod. Peeter Muda paneb käe Ristikivi otsmikule. Ristikivi on kange. Instiktiivselt tõmbab käe eemale, paneb siis käe otsmikule tagasi. 59 Kalju Lepik tõstab aeglaselt punaselt türgi vaibalt viskiklaasi.. Lepik (Sosistab.): Hüvasti, kallis Kröits. Lembit Muda on süüdanud sigareti. Kalju Lepik keerab tühja katkise klaasi kummuli. Sini-must-valgete aknakardinate vahelt libisev päikesekiir valgustab viskiklaasi, millest kumab läbi seinal rippuv foto - pilvedesse mähitud Islandi lummav metsik mägiloodus. Looduspilti - kus maa ja taevas kohtuvad ning talve ja suve lahutab vikerkaar - looritab Kalju Lepiku sigareti suitsupilv. Islandi maastikud. Sulanduvad lõputiitrid. Fooniks laul: Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama. Filmi lõpp. Tõnu Virve, Pirital, veebruar 2018 60 Režissööri visioon Igasuguse loomingu käivitajaks on soov luua mingisugune kujund – aja kujund, inimese kujund, sündmuste või elu kujund. Karl Ristikivi isiksusest olemasoleva massiivse materjali kokkuviimine 60 leheküljeliseks terviklikuks stsenaariumiks on osutunud võimalikuks suuresti tänu vaid varasemale tipp- professionaalidega koostöö kogemustele, nagu Veneetsia filmifestivali Kuldse palmioksaga pärjatud stsenaristi Oskar Kurganoviga (Desintegraator), kauaaegse teatri- ja filmikolleegi Mati Undiga (Surma hinda küsi surnutelt, Desintegraator) ja Islandi tuntud dramaturgide Guðmundur Steinssoniga (Luukas) ja Ólafur Haukur Símonarsoniga (Victoria ja Georg). Ristikivi ja Paul Kuusbergi kirjanduslikke kokkupuuteid uurinud konsultandil Jaan Unduskil on olnud stsenaariumi dramaturgilisel ülesehitusel, dialoogide ja ühiskonnapoliitilise tasandi loomisel oluline inspireeriv roll. Põhitegevustik toimub möödunud sajandi pöördelistel kuuekümnendatel, kui paguluses hakkas Eesti kultuuriloome väsima, aga koos poliitilise sulaperioodiga hakkas esile tõusma noor elujõuline kultuuripõlvkond kodu Eestis.Nõukogude Stockholmi Saatkonna toonaste eestlastest diplomaatide mälestused on andnud mitmeid tõsielulisi detaile. Dialoogide kirjutamisel on olnud õpetlik viimase aja koostöö Moskva kinokooli VKIK-i operaatorina lõpetanud neljateistkümne romaani autori ja kogenud stsenaristi Aimée Beekmaniga. Aja kulgemine Ristikivi eluraja kaudu muutub Euroopa ühiskonda haaravaks üldistuseks. Arenguid ilmestavad ajastu poliitiliste võtmesündmuste ja ajastu mängufilmide kaadrid. Kaadrid staarnäitlejatest kõnetavad Ristikivi sättumusi sugupooltesse. Ristikivi kreeka noormeeste sõprusloo märkamise kasuks on töötanud aeg. Teema on üha intensiivsemalt esile tõusnud kogu Euroopas, mistõttu võib loodav teos edukalt huvitada rahvusvahelist publikut. Inimlikus plaanis jääb Ristikivi traagiliselt üksikuks - üks sõpradest kihlub ja teine kaob sulipoisina elurägastikku. Pöördumine metsiku looduse rüppe on sümboolselt loo üldistavaks kujundiks inimelu kestma jäämisest meie planeedil. Stiililt on loo jutustamine postmodernistlikult mitmekihiline, ühendades dokumentalistikat, filmi filmis ja üksikisiku traagilist elukäiku. Üheks siduvaks tegelaseks loo kaasamises on muusika. Muidugi tahan tänada Eesti Filmi Instituudi peaprodutsenti Piret Tibbo, kelle positiivne suhtumine ja toetus innustas ette võtma rasket tundmatut teekonda. Toonane Kultuurkapitali koosseis lisas loominguliseks tegevuseks ergutavat tuge. Nelja aasta jooksul on jõudnud stsenaarium lõppetappi ja projekt on küps arendusperioodiks. Tõnu Virve C V TÕNU VIRVE Filmi-, televisiooni- ja teatrikunstnik, režissöör, stsenarist produtsent, filmikriitik, kolumnist. Sündinud 18. 06.1946 Rõugõ vallas Võru maakonnas. Tõnu Virve 18. VI 1946. Eesti Teatriliidu (1975) ja Kinoliidu liige (1980). Ema sünd. 1912. Liivimaal, kokk. Lõpetas 1968 Tartu Kunstikooli (juhendajad: Alfred Kongo, Lola Liivat-Makarova). Õppimise ajal töötas „Vanemuises“, osales Evald Hermaküla stuudios ja kunstirühmituses “Visarid”. Seejärel töötas Noorsooteatris dekoratsiooniala juhatajana. Lõpetas 1974 maalikateedri, teatridekoratsiooni erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendajad: Johannes Võerahansu, Mari-Liis Küla). Õppimise ajal kujundas Eesti Televisioonis üle tuhande saate, Eesti Telefilmis kontsertfilme, oli 15 aastat Eesti Reklaamiklubi kunstnik. Olnud 1975–80 Noorsooteatri peakunstnik ja 1980–90 Tallinnfilmi lavastuskunstnik („“Hukkunud Alpinisti“ hotell“ 1979, „Karge meri”, 1981, „Nipernaadi”, 1983). Asutas 1990 erafilmistuudio Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film. Lavastanud filme („Surmatants” 1991; „Luukas” 1992; „Monument“ 2009; „Evald Okas” 2010; „Armud jäänud, armud tulnud“ 2012). Oli 1980 olümpiapurjeregati ava- ja lõputseremoonia peakunstnik, esinenud mitmel maal teatrikunstnike näitustel. Üks hüperrealismi maalikoolkonna loojaid Eestis („Natüürmort“ 1971, „Eesti naine“ 1974 KUMU). Kirjutanud mängu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume („Lenduri noorus“ (koos Hugo Aderiga) 1987; „Desintegraator“ (koos Oskar Kurganovi ja Mati Undiga 1993-2000); „Üksi“ 2014; Teekond 2014; Situatsioonid 2016, Mees, kes kinkis maailmale Tšaikovski“ 2017 FILM Kunstnik-lavastaja Mängufilmid Surma hinda küsi surnutelt 1977 Tallinnfilm; „Hukkunud Alpinisti“ hotell (kostüümikunstnik Vjatšeslav Zaitsev, Moskva) 1979 Tallinnfilm; Karge meri 1981 Tallinnfilm; Metskannikesed 1982 Tallinnfilm; Lurich 1983 Tallinnfilm; Nipernaadi 1983 Tallinnfilm; Naerata ometi 1985 Tallinnfilm; Ballettfilmid Tantsib Tiit Härm 1975 Tallinnfilm; Medeia 1980 Eesti Telefilm; Muusikafilmid Laulab Tallinna Kammerkoor 1971 Eesti Telefilm; Tulgu tuju taresse 1972 Eesti Telefilm; Igavene tuli 1973 Eesti Telefilm; Aarne Oidi laulud 1974 Eesti Telefilm; Õppefilmid Matemaatika õppefilmid 1970 – 1972 Populaarteaduslike filmide stuudio „Lennautshfilm“. Režissöör - Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film Oü Mängufilmid Surmatants 1991 ERSFF; Luukas 1992 Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film/Frigg Film; Lühimängufilmid Ringhoov 1987 Tallinnfilm; Sõber 2006 Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film; Dokumentaalfilmid Meditatsioon 1993; Armuunelmad 2005; Islam ja Eesti 2006; Virgumine 2006; Monument, 2009; Evald Okas 2011; Armud jäänud, armud tulnud 2013; Õppefilmid Rasedus, Sünnitamine, Imetamine, Vaenlane nr. 1., Me räägime alkoholist 2006; Produtsent – Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film Oü Mängufilmid: Surmatants 1991; Luukas 1993; Lühimängufilm Sõber 2006 Dokumentaalfilmid: Meditatsioon 1993; Armuunelmad 2005; Roosi süda 2008; Monument 2009; Evald Okas 2011; Armud jäänud, armud tulnud 2013 Õppefilmid Beebikool 2004; Rasedus, Sünnitamine, Imetamine, Vaenlane no 1.; Me räägime alkoholist, 2006 Stsenarist ja kaasstsenarist Mängufilmid Lenduri noorus 1987, sts. võistluse II auhind, (koos Hugo Aderiga); Surmatants (kaasautorid Hans H. Luik, Proomet Torga) 1991, Sojuztelefilm ,Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film Oü; Loov vaikus (koos Arvo Valtoniga) 1994; „Desintegraator“ (koos Oskar Kurganovi ja Mati Undiga 1993-2000); Luukas 1992.(Koos Gudmundur Steinssoniga); Victoria ja Georg (Koos Olafur Haukur Simonarsoniga); Üksi 2015; Maja lumes (Talve romaani eksaniseering) 2016: Dokumentaalfilmid Armuunelmad 2005; Virgumine 2006; Põldroos (Koos Enn Põldroosiga) 2013 Teekond 2014; Situatsioonid 2016, Mees, kes kinkis maailmale Tšaikovski“ 2017 Õppefilmid Vaenlane nr. 1. 2006; Me räägime alkoholist 2006. TEATER (Valik, mida kokku - kujundus/kostüümid - sadakond) Gibsoni Ime sünd (1967, diplomilavastus Noorsooteatris, koos Irene Eskolaga); Unt-Katajev Valendab üksik puri (1973 Noorsooteatris) P.-E. Rummo Sind me ootasimegi (1973 Noorsooteatris); Priede Udmurdi kannike (1974 Ugalas); Manni ja Komissarovi Protsess (1975 Noorsooteatris); Prokofjevi Kadunud poeg (1975 Estonias); Undi Good-bye, baby (1975 Noorsooteatris); Väli ja Komissarovi Veri mullal (1976 Noorsooteatris); Prometheus, Beethoveni muusika (1976 Estonias); Becketti Godot’d oodates (1976 Noorsooteatris); Anderseni ja Undi Tinasõdur, baleriin ja siga (1976 Noorsooteatris); Tuglase ja Spriidi Inimese vari ning Tuglase ja Volkonski Jumala saar (1977 Noorsooteatris); Crommelyncki Suurepärane sarvekandja (1977 Noorsooteatris); Ehala, A. Tolstoi ja Šapiro Buratino (1978 Noorsooteatris); Gelmani Tagasiside (1978 Draamateatris); Šostakovitši Stepan Razini hukkamine (1979 Estonias); Bondi Bingo (1979 Draamateatris); R. Kangro ja Volkonski Põhjaneitsi (1980 Vanemuises); Weberi Nõidkütt (1980 Estonias); Metsanurga ja Trassi Taavet Soovere elu (1981 Rakvere Teatris): V. Meri ja Kaberi Suvisteöö kevadlõkete põledes (1981 Rakvere Teatris); Undi Peaproov (1981 Szolnokis); Traadi Päike näkku (1982 Draamateatris ja Moskva Malaja Bronnaja teatris); Kalli Lõunavaheaeg (1984 Vanalinnastuudios); E. Kapi Kalevite kange poega (1986 Estonias); Babeli Maria (1988 Draamateatris); Boito Mefistofeles (1988 Estonias):; Prokofjevi Romeo ja Julia (1990 Estonias): Ibseni Naine merelt (1995 Rakvere Teatris, ka lavastaja); Gounod’ Faust (1996 Vanemuises). TELEVISIOON ETV – kunstnik - tuhatkond saadet – meelelahutus Eesti Reklaamfilm – Reklaamiklubi kunstnik BIBKIOGRAAFIA AJAKIRJANDUS Kunst 1, 1975 (A. Kartna); Советская Эстония 30.05 1976 (Е. Скульская); Молодёжь Эстонии 19.03 1977 (Ю. Ветров); Isskustvo Kino no1 1979 V. Išimov „Elu hind ja au hind“; Rahva Hääl 25.05.1978; K. Tamberg „Mõtteid filmist „Surma hinda küsi surnutelt“ “; Noorte Hääl 13.05.1978; V. Kalda „Elu hinna üle tuleb mõelda elavail“; Sirp ja Vasar 12.01.1978 „Kaljo Kiisa ristteed“; Pravda 1.02.1980; G. Kapralov „Surma hinda küsi surnutelt“; Daly Bruin 3.04.1980 „Hirmuäratav traktaat“; Los Angeles Times 3.07.1980 Linda Gross „Surma hinda küsis surnutelt“; Tempo (Rooma) 4.08.1979 A. Smirnov „Nõukogude film „Surma hinda küsi surnutelt“; Õhtuleht 18.09.1979 E. Siimer „Inimesed ja robotid“; SV 28.091979 J. Ruus „Mängitsemine ulmefilmis“; Sovetskaja Estonia 13.051979 E. Kozlovski „Ekraan ja mood“; Noorte Hääl 18. märts 1981 (F. Matt); Teatrielu 1982 (M. Kalm); TMK 6, 1982 J.Hain „Tõnu Virve“; Sirp ja Vasar 8. 03 1985 (T. Virve, P. Torga); M. Mutt. Kõik on üks ja seesama (1986); Sirp ja Vasar 23.05 1986 (M. Peil); Noorus 7 ja 9, 1986 (T. Virve); E. Komissarov. „Kust tulevad ideed“ TMK 1986, 8; Armastus ja vaesus: teatrikunstnike omavaheline arupidamine 1988. aasta aprillis. Intervjueerinud A. Unt. – TMK 1988, 11; Õ 9.01.1988 T. Elmanovitš „Haljal oksal? „Tallinnfilmi“ kaks linnadebüüti“; SV 9.12.1988 T. Teder „Inimlik vastupanu võõrandumisele“; Noorte hääl 10.01.1988 P. Bristol „Kelle tarbeks filosoofia?“; TMK 1, 1989 K. Kuusik „Kas kordub „karikakramäng“?“; Õ 17.07.1987 T. Virve „Ringhoovist“; Eesti Aeg 17.09.1991 H. Rumm „Surmatantsu tellis Moskva“; Õ 3.11.1991 T. Kruus K. Veiksaar „Mängufilm „Surmatants“ on valmis“ 3.11.1991 Õ; Esmaspäev 11.11.1991 S. Teinemaa „“Freyja Film“ tähistas Talvepalee vallutamist“; Postimees 18.11.1991 T. Kaugema „Surmatants Sumera saatel“; P. 11. 06.1992 A. Vipp „ „Freyja Film“ otsib toetust Euroopast“; Esmaspäev 15.06.1992 S. Teinemaa „Ainuüksi söödi 30 000 rubla eest“; Post 15.07.1992 T. Kallas „„Freyja Film“ läheb sujuvalt kapitalismi“; TMK 3, 1992 M. Kivastik „Klaaspärlimäng“, E. Laigna „Miks Bernt Notke naeris?“; J. Ruus „Allakäik uueks ajaks“ ; TMK 1992, 10 T. Ehasalu „Virvatants surmatulukestega“; TMK 4 1992 H. Rumm „Freyja Film“; Esmaspäev 22.12.1992 S. Teinemaa „Head luua võib vaid puhas rõõm või valu“; Sirp 23.04.1993 M. Kivastik „Nagu puhta vuugiga telliskivisein“; Eesti Päevaleht (Stockholm) 15.05 1993 A. Alla „Nõukogudeliku süsteemi jäikus ja julmus“ (intervjuu T Virvega); TMK 5. 1993 T.Ehasalu „Miks?“; P. 29.04.1993 L. Kärk „Niiditõmbaja ehk „Freyja Filmi“ sünnipäev“; Õ 19.09.1994 L. Vanaselja „80 aastat Johannes Hindi sünnist“: Õ 3.12.1994 Gitte Vanamölder „Eesti tragöödia“; Post.01.06.1995 J. Olep „Filmikomisjon arvas Mati Undi kirjatöö ebaküpseks“; Kultuur 12.11.1996 K. Funk „Kaitsme hinda küsi kandlemängijalt“; Virumaa Teataja 4. 01. 1996 (E. Mälgand); Looming 1997, nr 7- 8 M.Unt „Desintegraator“; Õ18.11.1997 T. Seero „Filmitegu on kallis ja tekitab filmimaailmas hõõrumist“; Võrumaa Teataja 2.12.1997 V. T. „Võrumaal hakatakse filmi tegema“; P. 18.06.1999 J. Lõhmus „ Oodates suurt filmi nagu Godotd“; TMK 11. 2000 „Vastab Tõnu Virve“ (intervjuu S. Teinemaa); Nädal 29.04.2002 O. Remsu „Pingutav vaatamine tasub end kuhjaga ära“; SV 14.03.2003 T. Teder „Vägistamine Virve moodi“; TMK 2004,12 E. Õunapuu „Vulgaarne Virve“; Maaleht 09.10.2003 T. Virve „ Eesti on maja tee ääres“ (intervjuu); EPL 20.12. 2004 T: Virve „Pronksmehe saladus“; EPL 9.08.2005 A. Ammas „Laia joonega eesti luurajast valmib film“; EPL 23.04.2007 J. Kivimäe, T. Virve „Pronkssõdur – skulptuur, mida karistatakse valusa mineviku eest“; EPL 12.05 2007 T. Virve „Pronkssõduri müür on värav surnuteriiki“; Õpetajate Leht 4.05.2007 S. Vaask „Valmisid alkoholiteemalised filmid ja õpetajaraamat“; EPL 3.11.2007 T. Virve “Kuidas filmiti Nipernaadit”; EPL 30.06.2007 T. Virve „Sakala rusudele memoriaal kommunismiohvritele“; EE 13.09.2007 J. Kivimäe, T. Virve „Unustatud Cloria Victis“; Kesknädal 02.04.2008 H. Lenk „Pronksmees, kes jäigi ellu“; P 29.05.2008 R. Veidemann „Sõjamonumentide saatuse üle valitseb needus“; SV 20.06.2008 S. Saarep „Vabadust ei saa samba külge aheldada“; P 20.12.2008 L. Kärk „Kes keda? Maavõisteldes mitmel tandril“; EPL 16.11 2009 A. Laasik „ Lumeväli hiilgab „Hukkunud alpinisti hotellis“ nüüd eredamalt“; EPL 23.09.2009 “Tõnu Virve: filmi aines puudutas mu enda mälestusi”(intervjuu), A.Laasik „ Pronksi ja marmori ilu paistab selgelt valguses ja varjus“; Õ 13.11. 2009; R. Kerge „Tõnu Virve: tänapäeval ehitatakse maju nii nagu varem dekoratsioone“; P 14.11.2009; J. Ala „Eikuhugi viiv tee“ TMK 11. 2009; T. Virve „Stiilne Taska film“ P. 14.11.2009 J. Ala „Tõnu Virve salasõnum suletud maailmast“; P 14.11.2009 Kiwa „ „Hukkunud Alpinist hotelli“ maagiast ja müstikast“; SV 18.12.2009; O. Remsu „Evald Okase eneseversioon“; EPL 30.11.2009 A. Laasik „Vanameister Evald Okas muigab oma filmiportrees“; S. 29.01. 2010 T. Virve „Üksi on raske vedada“; TMK 9/10. 2010; T. Virve „Seest siruviiruline, pealt kullakarvaline“; T. Virve „Olemuse varjatud tahk“ S 24.08. 2012; T. Virve „Inspireeriv Eesti film“ S. 14.09. 2012; T. Virve „Palju õnne“ S 21.12. 2012; T. Virve “Vabaduse vangid” Rahvuslik Teataja 01.2013; T. Virve “Õhtud Tilsi lähistel” TMK 01.2013; T. Virve “Moderne Eesti film” TMK 05.2013; T. Virve “Nino Rota ruumiline filmimuusika” Muusika 12. 2014; T. Virve “Ajaloo mõtestamine massimeedias” Sirp. 14. 02. 2014; T. Virve “Anne on rahvuslik vara “ 8. 04, 2014 EKL kodulehekülg; T. Virve “Riigitelevisiooni puudutav sõnum Eesti ühiskonnale” TMK 6/7 2014; T. Virve „Pojad jätkavad isade tööd“ Õ 19.08.2014; T. Virve “Tunne oma rahva hinge” TMK 11 2014); T. Virve “Kui kullerkupud kõlisesid” Eesti Elu (Toronto) 12.2014; T. Virve “Koma” 03 2015 TMK; Raul Viitung “Virvendav lühimonument Kinomajas“ Sirp 20.04.2015; T. Virve “Loovuse taustajõud” S 10.2015; T. Virve “Maestro Paavo” Muusika 11.2015; T. Virve “Maamärk Eesti dokumentalistikas” TMK 3.2016; T. Virve “Arusaamatult salastatud filmikonkurss” Õ 20.01.2016; T. Virve “Pereriigivaled” TMK 04.2016; T. Virve “Õige eestlane Eesti asja ajamas” Õ 19.04.2016; T. Virve „Filmimuusika ja elava pildi võrgutava suhte lummus“ Muusika 09. 2016 . T. Virve „Kognitiivne nihe“ TMK 09.2016 T. Virve „Eesti rahvusvahelistumise maamärk avalikus ruumis“ Sirp 16.09.2016 T. Virve “Komandandi aeda sobiks 17 sangari mälestusmärk” Eesti Päevaleht 5. 01 2017; Kolm sammu TMK 02. 2017; T. Virve “ Alkoholipoliitika on ka kultuuripoliitika” Kesknädal 08.02.2017; T, Virve “Suurfilm müüdud hingedest” KN22.02.2017; T. Virve “Kultuurikatkestuste põlvkondade pained” KN 08.03.2017; T. Virve „Nädala juubilar Michael Haneke 75“ KN 22. 03.2017; T. Virve „Nädala juubilar Aki Kaurismäki 60“ KN 05.04.2017; T. Virve „Mälestustahvel Kerenskile „Estonia“ teatrimaja seinale!“ KN 12.04.2017; T. Virve „Ühiskond sünnitab uusi põlvkondi vanematelt saadud väärtuste kaudu“ KN 10.05.2017; T. Virve “Eesti 100. Poliitilise eestlase sünnist Maanõukoguni” KN 12.08.2017); T. Virve “Nädala juubilar Sulev Keedus 60” KN 19.07.2017; T. Virve “Film 20. augusti olulisest kangelasest Vahur Linnustest” KN 16.08.2017; ajakirjandus T. Virve Valeri Blinovi filmikaadrite kunstiline kvaliteet vääriks riiklikku tunnustust KN 06.09.2017. Auhindu NSVL Kultuuriministeeriumi aastapreemia 1975: Kunstnikutöö peapreemia üleliidulisel filmifestivalil 1978 („Surma hinda küsi surnutelt”, 1977, Tallinnfilm); Hõbedane Asteroid Trieste rahvusvahelisel ulmefilmide festivalil 1980 („„Hukkunud Alpinisti” hotell”, 1979, Tallinnfilm); I auhind parima filmikunstnikutöö eest filmides „“Hukkunud Alpinisti“ hotell“ ja „Metskannikesed“ Nõukogud Eesti I filmifestivalil Tallinnas 1980; auhind parima kunstnikutöö eest mängufilmi loomisel filmides „Nipernaadi“ ja „Naerata ometi“ III Nõukogude Eesti filmifestivalil Viljandis 1986; Osalemine raamatutes 2005-2012: “Oma sugupõlve kunstnik” (kirjutise autor) Kunstnikuraamat, Tallinn 2005; „Viimane kohtumine“ (kirjutise autor) Mikk Mikiver Eesti Teatriliit 2007; “Ikka hea pärast“ (mälestusi Kaljo Kiisast) Tallinn 2011; “Sulev Luik” (mälestusi), Tallinn 2013 Arhiivimaterjale Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T475 Välislingid Tõnu Virve Eesti filmi andmebaasis (http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3865) Tõnu Virve Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatrikavandite albumis (http://tmm.ee/virtuaalne/kavand/Kavand.htm) ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2016 (T. Truuvert) Eesti Entsüklopeedia MEMO 04.04.2018 EFIs osalesid esitlusel EFI peaprodutsent Piret Tibbo ja eelarvespetsialist Endel Koplimets, EFI välised eksperdid operaator Mait Mäekivi ja režissöör Kadri Kõusaar; mängufilmi „Üksi“ produtsent Arthur Virve, stsenarist ja režissöör Tõnu Virve ning lavastuskunstnik Tiiu Tepandi. Arthur Virve CVst nähtub, et noorel produtsendil on rohkem kui kümneaastane mitmekülgne filminduskogemus. Produtsent tutvustas täienenud loomingulist meeskonda, andes üle lavastuskunstniku Tiiu Tepandi ja visuaalkunsti toimetaja Krista Kivimaa kinnituskirjad. Produtsent selgitas eelarve vastavust arendusplaanis märgitud kavatsustele ja arenduse rahastamisplaani struktuuri. Produtsent kinnitas, et kavatsetud partnerite kaasamine on teostatav ja vajalikud kontaktid olemas. Arendusperioodil sõlmitakse kõik vajalikud kirjalikud kokkulepped. Koostööpartneritega sõlmitakse lepingud vastavalt toetuse eraldamise eeskirjadele (TEE 2.3.5.) EFI kinnituskirja alusel. Tootmisettevõtte tegevusloost nähtub tootja võimekus. Tõnu Virve produtseeritud ja lavastatud rahvusvahelised koostöömängufilmid „Surmatants“ ja „Luukas“ (ka mõlemate filmide kaasstsenarist) on valminud Eesti riikliku finantstoetuseta. Tõnu Virve CVst nähtub, et on olnud konkursi võidustsenaariumi „Lenduri noorus“ (koos Hugo Aderiga) ning rahvusvaheliselt tunnustatud stsenaristi Oskar Kurganovi ja dramaturg Mati Undi stsenaariumi „Desintegraator“, Islandi dramaturgi Olafur Haukur Simonarsoni „Victoria ja Georg“ kaasstsenarist. Omab põhjalikke ja mitmekülgseid televisiooni-, teatri- ja filminduskogemusi. Tõi pop-kultuuri ETV kujundustesse. Üks hüperrealismi loojatest Eestis. Stsenarist tutvustas, et Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital on andnud stsenaariumi toetust ja kinnitanud, et filmi „Üksi“ idee on originaalne, lool on olemas sidus esmane struktuur, lugu areneb haaraval ja arusaadaval moel. Loo tegelased ja tegelastevahelised suhted on visandatud usutaval ja ehedal moel. Rahvusvahelise koostööna planeeritud art house filmil on perspektiivikas kinolevi ja festivalide potentsiaal. Muusikalise eluloofilmi stsenaariumi „Üksi“ struktuuri sidusust ja tegelaste vahelisi suhteid on dialoogides edasi arendatud, kasutades Jaan Unduski uuemaid kirjandusuuringuid ja Nõukogude Liidu Stockholmi saatkonna Eesti NSV diplomaatide mälestustusi. Filmi stsenaarium ja projekti arendus lähtuvad audiovisuaalse kunsti määratluse rõhutamisest. Visuaalne esteetika luuakse visuaalkultuuri teadlase Krista Kivimaa toimetamisel. Filmi dramaturgiline struktuur on mitmekihiline. Faabulad ja ala-faabulad arenevad omavahel põimitult. Linnaplaneerija eriharidusega Ristikivi rändab antiiklinnade tänavakaartidel oma kangelaste järjejutu maailmas. Lapsepõlve kiindumus tummfilmide lapstähte Clara Bow``sse jääb kustumatuks armastuseks kogu eluks ja pimedate kinosaalide filmistaarid muutuvad Ristikivi loo naisliiniks. Reisid Euroopas inspireerivad kirjaniku fantaasiat. Ateenas kohtub ta juhuslikult Nicki ja Spyroga. Areneb aastaid kestev paralleelne sõprussuhe. Kirjanik saab noormeestelt usku elu mõttesse ja inspireerivat loovuse energiat. Ristikivi areng kulmineerub kultuuriruumi muutusega: Euroopa kultuuri häll asendub Põhjamaaga. Kohtumine Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Halldór Kiljan Laxnessiga Islandil on loo vaimseks ja visuaalseks kõrghetkeks. Tulemuseks on moderne Euroopa film tänapäeva põletavatest Euroopa probleemidest. Režissöör jätkab „Ringhoov“, Surmatants“ ja „Luukas“ mängufilmides alustatud audiovisuaalse kunsti teemade arendust. Režissöör avas lisaks taotlusprojektis esitatule laiemalt filmi visiooni. Stiilipuhtaid looduskaadreid filmivad Rootsi, Islandi ja Kreeka operaatorid, andes filmile panoraamsed visioonid erinevatest kultuuriruumidest. Eesti pool filmib isikulugu. Filmi lavastuskunstniku Tiiu Tepandi pikaajalised kogemused elust Rootsis ning sidemed kodu-Eesti ja Rootsi pagulas-eestlaste kultuurieliidiga toovad arendusprotsessis uusi täiendavaid lõimumisi ja olulisi detaile. Praegusest kirjanduslikust stsenaariumist valmib arendusperioodi lõpuks kinostsenaarium. Arenduse protsessis lisanduvad aleatoorilisele audiole ja Ristikivi luulele, rootsi, islandi ja kreeka rahvamuusika ja muud täiendavad muusikalised nüansid. Lavastuskunstnik Tiiu Tepandi on lõpetanud EKA disaini.Vanemuise teatri kunstnik-lavastajana töötanud koos lavastajate Kaarel Irdiga, Epp Kaiduga, Evald Hermakülaga, Jaan Toomingaga, Ülo Vilimaaga, Kaarin Raidiga jpt. Vene Draamateatris peakunstnikuna restaureeris Art Deco unikaalses stiilis teatri- ja ovaalsaali. Vene Draamateatris kujundanud EnnVetemaa, Merle Karusoo, Vladislav Korzetsi jpt.lavateoseid. Kujundanud ETVs telelavastusi: Tennesee Williamsi Kaks Eelmängu Kaarin Raidi lavatuses ja William Jacobsi Õnnetud päevad Gravsendis Väino Uibo lavastuses. Rahvusraamatukogu peakunstnikuna tegi sisekujundust, kujundas rahvusvahelisi suurüritusi, näitusi ja Eduard Wiiralti Galerii, RR Tänuplaadid, esines maalinäitustega jne. Viimase 20 aasta jooksul tegutsenud Rootsis, oma Gotlandi ateljees. Esinenud näitustel, tegelenud kultuurilooliste küsimustega, organiseerinud näitusi. Olnud Ars Gotlandica liige. Eestis olnud üle 40 aasta Kunstnike Liidu ja Teatriliidu liige, on Lavastuskunstnike auliige. ÜKSI – see teema puudutab meid kõiki. Spioonilugu, üksindus, seksuaalne sättumus, isata poisi emaigatsus, pagulashirmud väljaandmise eest nõukogude impeeriumile - filmil on hea ajastus. See ei ole kirjandus. ½ filmist on visuaal. Teine pool filmi sisulisest mahust kuulub muusikale. Visuaalkunsti toimetajaga töötab lavastuskunstnik välja esialgse visuaalse üldkontseptsiooni. Koos režissööri ja produtsendiga kooskõlastatakse Eesti poole peaoperaator. Seejärel Euroopa filmikultuuri nõuniku abiga tegeldakse Rootsi, Kreeka ja Islandi partneritega. Tiiu Tepandi esitas 2 Gotlandi vanaaegset laulu, mis Rootsis unustusehõlma vajunud. Rahvusvahelist arendustegevust alustatakse Rootsi kultuuriruumist. EFI välisekspert Kadri Kõusaar nõudis režissöörilt filmi visuaalseid materjale (joonistused, kavandid, kaadrid ja pildid), kuigi vastavalt „EFI mängufilmide taotluste hindamise korrale“ esitatakse loomingulised lisamaterjalid tootmise toetuse taotlemisel. Kogenud stsenarist, režissöör, lavastuskunstnik, filmindusekspert ja produtsent Tõnu Virve selgitas siiski lühidalt Kõusaarele ajaloolise professionaalse mängufilmi tootmise protsesse ja audiovisuaalse kunsti tsüklite sisu. Tibbo kiitis stsenaariumis Ristikivi ja ENSV diplomaadi dialooge ja nende suhete arengut. Samas tõstatas ta käsitletava ajastu 17 maailma hittmängufilmi kaadrite kasutamise õiguste maksumuse probleemi. Produtsent tänas küsimuse tõstatamise eest ja lubas probleemi lahendada arenduse perioodil, kus selleks on olemas vastavad vahendid. EFI välisekspert Mäekivi küsis Ristikivi ja filmikaadrite dramaturgilise sisu kohta. Stsenarist vastas, et Ristikivi on tema teada ainus poeet, kes on kirjutanud ballaadi filmikunstile, mida kuulemegi filmi alguse helifoonina. Nii algab loo armastuse mitmekihiline tundlik liin. Kirjaniku ja filmistaaride suhe pimedas kinosaalis on stiilipuhas audiovisuaalne jutustus peategelase armastusest. Hinnangud nais- ja meesstaaride kohta väljendavad diskreetselt Ristikivi seksuaalset sättumust. Püändiks moodustub kultuuriokupatsiooni kujund - vene keelde dubleeritud ja rootsi subtiitritega eesti mängufilmi „Mis juhtus Andres Lapeteusega“ vaatab Ristikivi koos Eesti NSV diplomaadi Toomiga Stockholmis, NSV Liidu saatkonnas. Endel Koplimets küsis täpsustusi, et millist eelarve varianti ja osalusprotsente lugeda õigeks? „Kõige viimast“, vastas produtsent ja selgitas, et TEE 1.17 näeb ette, et taotluses esinevatest puudustest teavitatakse taotlejat 5 tööpäeva jooksul. 1.18. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antakse aega 5 tööpäeva. EFI nõudis puuduste kõrvaldamist mõne tunni jooksul, vastasel korral taotlus oleks kõrvaldatud. Juhtum näitab, et eeskirju käsitletakse valikuliselt. Produtsent lubas materjalid esitada filmi arenduse vahe- ja lõpparuandes vastavalt „EFI mängufilmide hindamise korrale“ ja „Toetuse eraldamise eeskirjadele“. Käesolev MEMO on koostatud mängufilmi „Üksi“ produtsendi, stsenaristi ja režissööri ning lavastuskunstniku poolt ja vastavalt lubadusele edastatud 06.04.2018. elektronpostiga EFI peaprodutsent Piret Tibbole. Asutatud 1990 Lp. Edith Sepp Eesti Filmi Instituudi juhataja kuupäev digikonteineris RE:Vaide edastamine Lähtudes struktuuritoetuse seadusest, palun rakendusüksusel edastada rakendusasutuse juhile Eesti Rahvuslik Stuudio Freyja Film OÜ (registrikood 10286606 ) vaie 10.04.2018. a otsusele, millega jäeti rahuldamata vaidlustaja rahvusvahelise koostöömängufilmi „Üksi“ (muusikaline eluloofilm Karl Ristikivist) arendustaotlus 18-MA-001. Käesolevaga kinnitan, et vaidlustaja ei ole esitanud kaebust halduskohtule. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Virve juhataja Eesti Rahvuslik Stuudio Reg. kood 10286606 SEB Eesti E-post: FREYJA FILM OÜ Regati puiestee 8 KMKR nr. EE100587106 A/a EE541010022076244004 [email protected] 11911 Tallinn
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel