Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 20.04.2018 nr 1.1-10/3257-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ ja Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2006. a
määruse nr 278 „Toetuse
tagasinõudmise ja tagasimaksmise
ning toetuse andmisel ja
kasutamisel toimunud rikkumisest
teabe edastamise tingimused ja
kord” muutmine
Austatud proua Reps
Esitame kooskõlastamiseks „Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ ja Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „ Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise
ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja
kord” muutmise“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisad:
1. eelnõu
2. seletuskiri
Piret Eelmets 6113188
[email protected]
2
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigikantselei
3
Kehtiv Ühendmäärus / Tagasimaksete määrus Kavandatavad muudatused tulenevalt 01.09.2017 kehtima ha
Kas
§ 22 / § 11² Olemasolev sõnastus
muutub?
Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse
100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 106 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa
Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas
§ 22 lg 2 / § hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil
11² lg 2 tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Jah
Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse
eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 2
nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine
§ 22 lg 3 / § on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil
11² lg 3 tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Jah
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke
korraldamisel riigihangete seaduse peatüki 5¹ alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 103⁵ lõikega
§ 22 lg 4 / § 2 ja §-ga 103⁶. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist
11² lg 4 finantskorrektsiooni määra Jah
§ 22 lg 5 / § Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et hankemenetluse
11² lg 5 korraldamisel esines huvide konflikt. Ei
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on
hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmise mahtu vähendatud,
ilma hankelepingu hinda vähendamata. Lisaks vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust
§ 22 lg 6 / § 25 protsenti hankelepingu lõplikust summast, kui hankelepingu täitmise mahu vähenemine on
11² lg 6 olnud oluline. Ei
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on
täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 28 lõike 2 punkti 3 või
lõike 5 punkti 1 ja kui täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui
§ 22 lg 7 / § täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 20 protsenti esialgse
11² lg 7 hankelepingu maksumusest , kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Jah
Hankelepingule või hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast,
§ 22 lg 8 / § mille ulatuses ületab sõlmitud hankeleping või hankelepingud riigihangete seaduse § 28 lõike 5
11² lg 8 punktis 1 nimetatud 20 protsendi piirangut. Jah
Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96
nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest,
nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest,
nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest,
§ 22 lg 9 / § nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib
11² lg 9 kohaldada 2-protsendilist tagasinõude määra. Jah
Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega hankedokumentide
väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste
esitamise tähtajast vähem kui:
1) 50 protsenti, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
§ 22 lg 10 / 2) 60 protsenti, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
§ 11² lg 10 3) 80 protsenti, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. Jah
§ 22 lg 11 /
§ 11² lg 11 Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti järgmistel juhtudel:
riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete
seaduse §-s 29 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes
p1 riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest; Jah
hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete
p2 seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu; Jah
rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud väljakuulutamisega
p3 läbirääkimistega menetlust vastuolus riigihangete seaduse § 27 lõikega 2; Jah
hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 nimetatud
p4 põhimõtteid; Jah
hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks
tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud
p5 kriteeriumi, mis on vastuolus riigihangete seadusega; Jah
riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke
p6 esemega; Ei
hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult
konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Kui rikkumise ulatus on rahaliselt hinnatav,
rakendatakse käesolevas sättes nimetatud tagasinõude määra rahaliselt hinnatava osa kohta
p7 hankelepingust; Ei
hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti
p8 pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele; Ei
riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimusi ei järgitud ning jäeti kvalifitseerimata pakkuja, kes
p9 vastas kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele; Ei
hankemenetluse korraldamisel on kvalifitseerimise tingimusi kasutatud vastavaks tunnistamise
p 10 tingimustena; Ei
hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume
p 11 ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele; Ei
hankemenetluse korraldamisel ei järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning
p 12 jäeti edukaks tunnistamata pakkuja, kes vastas kehtivatele tingimustele; Ei
hankemenetluse korraldamisel puudub pakkumuste hindamise kontrolljälg või pole see piisav, et
p 13 kindlaks teha saadud tulemuse õiguspärasus; Ei
hankemenetluse korraldamisel on pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist võimaldatud
p 14 pakkujal muuta pakkumust; Ei
avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi, millega on kahjustatud riigihanke
p 15 korraldamise üldisi põhimõtteid; Ei
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud
p 16 tingimusi; Jah
riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 48 lõike 1 esimeses lauses nimetatud
p 17 kohustus; Jah
hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus
riigihangete seaduse § 69 lõigetega 3 ja 4 ning hankelepingu muutmine on olnud oluline. Lisaks
tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel nõuda toetus tagasi 100 protsenti suurenenud
p 18 summast; Jah
hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud hanketeate või hankedokumentide
muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete
seaduse §-s 56 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel,
p 19 pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Jah
§ 22 lg 12 / Lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5-
§ 11² lg 12 või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ei
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10 protsenti,
kui ilmneb, et:
1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud,
kuid sellekohast muudatust ei ole hanketeate, pakkumuse esitamise ettepaneku või
hankedokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele
§ 22 lg 13 / avaldatud;
§ 11² lg 13 2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud. Jah
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes
2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu
maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste
§ 22 lg 14 / tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-
§ 11² lg 14 protsendilist finantskorrektsiooni määra Jah
Kavandatavad muudatused tulenevalt 01.09.2017 kehtima hakanud Riigihangete seadusest
Kui jah, siis uus sõnastus.
Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust
vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 183 nimetatud
hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada
võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis
võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik)
territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete
registris.
Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse
eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2
nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise
liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud
riigihangete registris.
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke
korraldamisel riigihangete seaduse peatüki 6 alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172
lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on
täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3
ning täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava
hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse
hankelepingu maksumusest , kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Tunnistame kehtetuks, sest kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 28 lg 5 p 1 sisulist sätet
01.09.2017 jõustunud RHSis sellisel kujul enam ei sisaldu. Vastavalt RHS seletuskirjale (lk 61
esimene lõik) käsitletakse kõnelauseid eeldusi hankelepingu muutmisena RHS §-s 123.
Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94,
143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti. Sõltuvalt
rikkumise raskusest võib punktis 3 nimetatud juhul kohaldada 2-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke
alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt
nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui:
1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti
riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete
seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes
riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest;
hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete
seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu;
rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist
läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3;
hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 85 nimetatud
põhimõtteid;
hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks
tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud
kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;
konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud
tingimusi;
riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses
nimetatud kohustus;
hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus
riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel
vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast;
hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide
muutmisest kõiki huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud
riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud
huvitatud isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni
tõendavaid dokumente.
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10
protsenti, kui ilmneb, et:
1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega
muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena
kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud;
2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud.
Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes
2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu
maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste
tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-
protsendilist finantskorrektsiooni määra.
EELNÕU
11.04.2018
MÄÄRUS
2018 nr
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse
tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse
andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe
edastamise tingimused ja kord” muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 ja § 32 lõike
2 ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 5, § 29 lõike 8, § 46 lõike 2, §
47 lõike 1 ja § 48 lõike 7 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b
tähenduses standardiseeritud ühikuhinna ja sama artikli lõike 1 punkti c tähenduses
kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel ja sama artikli lõike 1 punkti d tähenduses
otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamisel ning
sama määruse artikli 68a lõike 1 kohaselt ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel
otseste personalikulude hüvitamisel (edaspidi kulude lihtsustatud hüvitamisviisid) ning
struktuuritoetuse seaduse § 17 tähenduses ühise tegevuskava (edaspidi ühine tegevuskava)
alusel toetuse ja riigiabi andmisel kulu aluseks olevad toetatavad tegevused tehakse projekti
abikõlblikkuse perioodil.“;
2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames
tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse lõike 1 punktide 1 ja 2
2
kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 68a lõikele 5 või käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli näidis” andmete
kohaselt.“;
3) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Tulu teenivale projektile, mida ei ole käsitletud lõigetes 2 ja 4 ning mille abikõlblikud
kulud on 100 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu
teenitakse abikõlblikkuse perioodil.“;
4) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist projektile antav toetus
on kuni 100 000 eurot, antakse projektile toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 2a kohaselt üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside
alusel, välja arvatud, kui riigiabi andmisel antakse toetust osakaaluna abikõlblikest kuludest
või kui projekt või tegevus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 67 lõike 4 kohaselt tervikuna riigihankena sisse ostetud.
(2) Kulude lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamise tingimused ja kord sätestatakse toetuse
andmise tingimuste õigusaktis või taotluse rahuldamise otsuses, arvestades Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b−e, artikli 67
lõigetes 2a ja 5 ning artiklis 68 sätestatud tingimusi. Struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1
punktis 3 nimetatud abifondi rakenduskavast toetuse andmisel arvestatakse ühtse määra
väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014,
mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014,
lk 1−41), sätestatud eritingimusi.“;
5) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajate puhul võib kohaldada Euroopa Liidu
poliitikasuundades ning riigisiseselt riigi tegevuste jaoks kasutatavaid kulu lihtsustatud
hüvitamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktidele b−e ning artikli 68 punktile c.“;
6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib näha ette kulude hüvitamist
standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 kohaselt.“:
7) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib ette näha kulude hüvitamist
kindlasummalise makse või maksete alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikega 5.“;
8) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha projekti kaudsete kulude
hüvitamist ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 kohaselt.“;
9) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa
Regionaalarengu Fondist toetatava projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed
3
personalikulud, hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 68b kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna 40 protsenti abikõlblikest otsestest
personalikuludest, välja arvatud kui otsesed personalikulud leitakse § 101 nimetatud korras.“;
10) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
„§ 101. Projekti otseste personalikulude hüvitamine projekti ülejäänud otsestest kuludest
ühtse määra alusel
Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et projekti otsesed personalikulud võib
hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõike 1
kohaselt.“;
11) paragrahvi 22 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust
vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 183 nimetatud hanketeadet
ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25-
protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis
võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik)
territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete
registris.
(3) Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse
eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2
nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui
avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise
liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud
riigihangete registris.
(4) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke
korraldamisel riigihangete seaduse 6. peatüki alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172
lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-
protsendilist finantskorrektsiooni määra.“;
12) paragrahvi 22 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses
on täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1
punkti 3 ning täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui
täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti
esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.“;
13) paragrahvi 22 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 22 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93,
94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-des 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
4
2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-des 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-des 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti, kuid
sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni
määra.
(10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke
alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt
nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui:
1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti.“;
15) paragrahvi 22 lõike 11 punktid 1–5 sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et
riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav
kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende
rakendusaktidest;
2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud
riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu;
3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist
läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3;
4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 85 nimetatud
põhimõtteid;
5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks
tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud
kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;“;
16) paragrahvi 22 lõike 11 punktid 16–19 sõnastatakse järgmiselt:
„16) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud
tingimusi;
17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses
nimetatud kohustus;
18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud muul, kui
riigihangete seaduse § 123 lõikes 1 nimetatud alusel. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma
suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast;
19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide
muutmisest kõiki huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud
riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud
ettevõtjatel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni
tõendavaid dokumente.“;
5
17) paragrahvi 22 lõiked 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10
protsenti, kui ilmneb, et:
1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud,
kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele
huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud;
2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud.
(14) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole
lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus
hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist sotsiaal- või
eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib
kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“;
18) määrust täiendatakse §-ga 25 järgmises sõnastuses:
„§ 25. Rakendussätted
(1) Paragrahvi 3 lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. juulist tekkinud
personalikuludele, välja arvatud, kui selliste kulude katteks on toetus välja makstud.
(2) Paragrahvi 5 lõiget 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2014. aasta 1. jaanuarist, välja
arvatud, kui projekti lõppmaksetaotluse või viimase ettemakse aruande menetlus on lõppenud
ning jõustunud finantskorrektsiooni otsuse korral.
(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud 100 000 piirmäära rakendatakse pärast 2019. aasta 1.
jaanuarist avatud taotlusvoorus esitatud toetuse taotlustele või investeeringute kava
koostamiseks avanenud voorus esitatud ettepanekule või taotlusele.
(4) Kuni 2017. aasta 31. augustini kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud
riigihangetele, mille suhtes tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, kohaldatakse selle tegemisel
kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise
ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe
edastamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11¹ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid olulises ulatuses selle
tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis ja nimetatud
nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõutakse tagasi 5 protsenti tegevusele või tegevuste
kogumile eraldatud toetusest.“;
2) paragrahvi 11² lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale
hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 183 nimetatud
hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada
võib 25-protsendilist tagasinõudmise määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis
6
võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik)
territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete
registris.
(3) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingutele eraldatud toetusest, kui ilmneb, et
on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu ja hankelepingud kokku
ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõudmise
määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka
teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud
riigihangete registris.
(4) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et
riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse 6. peatüki alusel on kasutatud võistlevat
dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete
seaduse § 172 lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või
25-protsendilist tagasinõude määra.“;
3) paragrahvi 11² lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti täiendavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui
ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ning kui täiendav hankeleping on
võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate
hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest,
kohaldatakse 25-protsendilist tagasinõude määra.“;
4) paragrahvi 11² lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 11² lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93,
94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud
tähtaegadest, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kuid
sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist tagasinõude määra.
(10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke
alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt
nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui:
1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti.“;
6) paragrahvi 11² lõike 11 punktid 1–5 sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et
riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav
kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende
rakendusaktidest;
7
2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud
riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu;
3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist
läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3;
4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 85 nimetatud
põhimõtteid;
5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks
tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud
kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;“;
7) paragrahvi 11² lõike 11 punktid 16–19 sõnastatakse järgmiselt:
„16) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud
tingimusi;
17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses
nimetatud kohustus;
18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud muul, kui
riigihangete seaduse § 123 lõikes 1 nimetatud alusel või kui hankelepingu muutmine on olnud
oluline. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti
suurenenud summast;
19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide
muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud
riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud
isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni
tõendavaid dokumente.“;
8) paragrahvi 11² lõiked 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Otsustaja nõuab sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5 või 10 protsenti hankelepingule
eraldatud toetusest, kui ilmneb, et:
1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega
muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide
muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud;
2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud.
(14) Otsustaja nõuab tagasi kuni 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui
hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine,
mida ei ole lõigetes 2–13 nimetatud või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus
hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist sotsiaal- või
eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib
kohaldada 25-protsendilist tagasinõude määra.“;
9) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Lõikes 1 nimetatud rikkumise aruannet ei esitata solidaarsusprogrammi fondide,
8
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi puhul“.
10) Paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kuni 2017. aasta 31. augustini kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud
riigihangetele, mille suhtes tuleb teha finantskorrektsioon, kohaldatakse finantskorrektsiooni
otsuse tegemisel kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.“.
Jüri Ratas
Peaminister
Toomas Tõniste
Rahandusminister
Heiki Loot
Riigisekretär
11.04.2018
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” ning Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning
toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja
kord” muutmise eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse määrust „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi määrus) tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 (edaspidi ÜSM) 2018. aasta .. juunil jõustunud muudatustest. Eelnõuga
lihtsustatakse projektiga seotud osalise tööaja tõendamist ning täpsustatakse kulude
lihtsustatud hüvitamisviiside kasutamist ja väiksemahulistes projektides puhastulu arvesse
võtmist. Riigihangetega seotud finantskorrektsioonide osas viiakse terminid ja viited
kooskõlla 2017. aasta 1. septembril jõustunud riigihangete seadusega. Samal põhjusel
ajakohastatakse ka Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse
tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest
teabe edastamise tingimused ja kord” (edaspidi määrus 278) riigihangete seadusega seotud
sõnastust ja viiteid sellele seadusele.
Eelnõu valmistasid ette Rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret
Eelmets (telefon 611 3188, e-mail
[email protected]) ning nõunikud Mairi Uusen (telefon
611 3238, e-mail
[email protected]) ja Marit Piirisaar (telefon 611 3033, e-mail
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi
õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 611 3611, e-mail
[email protected]).
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 2 lõike 3 punkti 2 täiendava kulude lihtsustatud
hüvitamisviisiga, mis tuleneb lisandunud, ÜSM artikli 68a lõikest 1, mille kohaselt saab
projekti otsestest kuludest, mis ei ole otsesed personalikulud, arvestada ühtse määra alusel
kuni 20% otseseid personalikulusid. Lisaks eemaldatakse viide ESF määrusele1, sest kulude
lihtsustatud hüvitamisviiside rakendamine toimub vaid ÜSM kohaselt, vastavalt ESF
määruses viidatud ÜSM sätetele. Nimelt, ESF määruses olnud, kulude lihtsustatud
hüvitamisviisid on üle viidud ÜSMi, kusjuures algselt ESF määruses reguleeritud
metoodikaid saab kasutada nüüd ka ERF vahendite puhul.
Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse § 3 lõikesse 2 võimalus arvutada projektiga osaliselt seotud
tööaega ja töötaja projektiga seotud igakuist palgakulu, võttes aluseks kindlaks määratud
protsendi temaga seotud kogupalgast vastavalt ÜSM artikli 68a lõikele 5 ehk arvestada töötaja
tööaja jagunemist erinevate projektide vahel lähtudes tööaja eelnevalt fikseeritud jaotusest.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.
1
11.04.2018
Vajadusel võib seda jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega.
Töötaja tööaja projektide vahel jaotumise protsent on tööandja hinnang eeldusega, et see on
kooskõlas tegeliku tööaja jaotusega erinevate projektide vahel. Selle jaotuse kujunemist
(tööandja hinnangut) rakendusüksus ei kontrolli. Juhul, kui palgakulude arvestamiseks
teatatud tööaja jaotusprotsent muutub, tuleb esitada uus dokument, kus protsent on kinnitatud.
Samuti kui muutus selgub konkreetse kuu kohta, võib koostada vaid selle kuu kohta eraldi
dokumendi, mis näeb ette eri olukorra kehtiva üldise tööaja ja palga korralduse suhtes. Kui
tööaja osakaal vaadeldavas projektis suureneb (hüppeliselt), võib rakendusüksus küsida
toetuse saajalt selgitusi. Tööaja jaotuse % peab olema fikseeritud sobivas dokumendis iga
projektiga seotud töötaja kohta. Töö kirjeldus peab ühtima projekti tegevustega ka siis, kui
tööaeg on määratud %-na. Selliseks dokumendiks võib olla nt eraldi otsus, käskkiri või
tööleping. Alternatiiv on jätkata tööajatabeli pidamist kehtivatel tingimustel.
Fikseeritud protsendi alusel saab projektiga seotud osalist tööaega tõendada pärast ÜSM
muudatuse jõustumist tekkinud palgakulu puhul. Eelnõus on ettenähtud tagasiulatuv
rakendussäte.
Eelnõu § 1 punktis 3 suurendatakse § 5 lõikes 6 projekti abikõlblike kulude lävendit 100 000
euroni, millest allapoole jäävate abikõlblike kulude mahuga projektides projekti kestel
puhastulu teenimist ei arvestata vastavalt ÜSM artikli 65 lõike 8 muudatusele. Kehtiva korra
järgi tuleb teenitav puhastulu maha arvata projektides, mille abikõlblikud kulud on üle 50 000
euro. Sättest eemaldatakse ka tingimus, et piirsummat vaadatakse enne puhastulu
mahaarvamist, mis on üleliigne, sest säte mõte jääb samaks ka ilma selle tingimuseta.
Kuna ÜSM artikli 65 lõike 8 muudatust rakendatakse ÜSM rakendussätte kohaselt
tagasiulatuvalt alates 2014. aasta 1. jaanuarist, siis vastav rakendussäte nähakse ette ka
eelnõus. Rakendussäte võimaldab lähtuda suuremast summast projektides, mis ei ole veel
rakendusüksuse poolt lõpetatuks loetud, st ei ole lõppmakset veel tehtud või viimase
ettemakse kasutamise aruannet kinnitatud. Seega menetluses olevate projektide puhul saab
lähtuda uuest korrast. Toetuse saaja peab esitama maksetaotluse või ettemakse kasutamise
aruande muudatuse, kui puhastulu mahaarvamisel lähtutakse muutunud reeglistikust. Samuti
tuleb muuta taotluse rahuldamise otsusest, kui lähtutakse 100 000 piirmäärast.
Eelnõu § 1 punktiga 4 suurendatakse § 6 lõikes 1 50 tuhandelt 100 tuhande euroni toetuse
piirmäära, millest allapoole jääva toetuse mahuga projektides on kulude hüvitamiseks
kohustuslik kasutada mõnda kulude lihtsustatud hüvitamisviisi ning seda ka ERFst toetatava
projekti puhul vastavalt ÜSM artikli 67 lõikele 2a. Nimetud kohustus ei laiene endiselt
projektidele, kus toetust antakse riigiabina, kuid mis ei ole vähese tähtsusega abi, osakaaluna
abikõlblikest kuludest või kui projekt on tervikuna riigihankena sisse ostetud.
Uus kord rakendub rakendussätte abil alates eelnõu määrusena jõustumisest vaid taotlustele
(sh peetakse silmas investeeringukava ettepanekut vm samasisulist terminit), mille taotlusvoor
ei ole välja kuulutatud ehk vastupidi – kohaldub taotlustele, mille taotlusvoor kuulutatakse
välja pärast eelnõu määrusena jõustumist. Kui jooksev taotlemine avanes enne rakendussättes
nimetatud kuupäeva, siis nimetatud nõue ei kohaldu, sest taotlusvoor on juba avatatud, kuid
soovi korral võib taotlemise tingimusi ex ante põhimõttel muuta. Rakendussättega antakse
piisav aeg toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) määruste muutmiseks.
Paragrahvi 6 lõikes 2 lisatakse viide ÜSM artikli 67 lõike 1 punktile e, mis näeb ette
täiendava, kulude hüvitamise lihtsustatud viisi, mis sätestatakse Euroopa Komisjoni
delegeeritud määruses.
2
11.04.2018
Samuti lisatakse mõlemasse lõikesse viide ÜSM artikli 67 lõikele 2a, mis näeb ette
tingimused lihtsustatud hüvitamisviiside kasutamiseks, kui projektile antav toetus on kuni
100 000 eurot.
Mõlemast lõikest eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude lihtsustatud hüvitamisviisid
viiakse üle ÜSM sätetesse.
Eelnõu § 1 punktides 5, 6 ja 8 eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude lihtsustatud
hüvitamisviisid viiakse ESF määrusest ÜSMi.
Eelnõu § 1 punktiga 7 eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude hüvitamise lihtsustatud
viisid sätestatakse ÜSMs. Samas lisatakse täpsustusena viide ÜSM artikli 67 lõikele 5, mis
seab nõuded kindlasummalise makse kujundamisele. Kindlasummalist makset saab arvestada
välja ÜSM artikli 67 lõike 5 punkti a (bis) kohaselt toetuse saaja esitatud projektieelarve
alusel tingimusel, et projektile antav toetus ei ole suurem kui 100 000 eurot. Kulude
hüvitamine kindlasummalise maksena on piirmäärata, kui kindlasummalise makse suurus
leitakse ÜSM artikli 67 lõike 5 punkti a alusel.
Eelnõu § 1 punktiga 9 eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude hüvitamise lihtsustatud
viisid viiakse üle ÜSMi. ÜSM artikkel 68 b lisandumise tulemusel võimaldatakse eelnõuga ka
ERF toetusega projektides leida projekti ülejäänud (nii otsesed kui kaudsed kulud, va projekti
otsesed personalikulud) abikõlblike kulude suurus ühtse, kuni 40% määrana projekti otsestest
personalikuludest, va kui projekti otsesed personalikulud arvutatakse eelnõuga lisatava § 101
kohaselt ühtse määra alusel projekti ülejäänud otsestest kuludest.
Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse määrusesse täiendav paragrahv - § 101, mis võimaldab ÜSM
artikli 68a lõike 1 kohaselt arvestada projekti otsesed personalikulud projekti ülejäänud
otsestest kuludest rakendades kuni 20%-list ühtset määra ilma, et vastava määra sobilikkust
tuleks rakendusasutusel põhjendada. Projekti ülejäänud otsestest kulude hulka, millelt
arvestatakse 20%, ei või kuuluda ehitustööde riigihankelepingu kulud (alates EUR 5 186 000
käibemaksuta) vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 4 punktile a.
Eelnõu § 1 punktidega 11–17 viiakse §-s 22 terminid kooskõlla alates 01.09.2017 jõustunud
riigihangete seadusega (edaspidi RHS). Korrigeeritakse need finantskorrektsioonide
protsendimääraga seotud sätted, millel on konkreetne viide RHSile või on muutunud
mõistemääratlused, sest alates 01.09.2017 jõustunud RHS on uus tervikseadus, mitte eelneva
kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi muutmine, mistõttu ei ole osa ÜMis sätestatud konkreetsed
viited paragrahvidele enam finantskorrektsioonide teostamisel asjakohased.
Paragrahvide viiteid muudetakse § 22 lõigetes 2–4 , lõikes 7 ja lõigetes 9–10, samuti lõike 11
punktides 1–4 ja punktides 17–19, viies need vastavusse alates 2017. aasta 01. septembril
jõustunud RHSiga.
Mõistemääratlusi muudetakse § 22 lõikes 10, lõike 11 punktides 3, 5, 16 ja 19 ning lõigetes
13 ja 14. Kuna alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke
alusdokumentideks hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise
ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe
konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja
dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning
pakkumuste hindamise kriteeriumid, siis asendatakse § 22 lõikes 10 ja 13 ning lõike 11
3
11.04.2018
punktides 5 ja 19 mõiste hankedokumendid või hanketeade üldise mõistega riigihanke
alusdokumendid. Punktis 19 asendatakse sõnapaar „huvitatud isikuid“ sõnapaariga „huvitatud
ettevõtjaid“, kuna RHS § 46 sõnastus viitab huvitatud ettevõtjatele. Alates 01.09.2017
kehtima hakanud RHSis puuduvad mõisted väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus ja lihtsustatud korras tellitud teenus, mistõttu asendatakse § 22 lõike 11
punktis 3 ja 16 mõiste väljakuulutamisega läbirääkimisega hankemenetlus mõistega
konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus ning § 22 lõikes 14 mõiste lihtsustatud
korras teenus mõistega sotsiaal- või eriteenus.
Eelnõu § 1 punktiga 12 viiakse § 22 lõige 7 kooskõlla Euroopa Komisjoni (edaspidi EK)
finantskorrektsioonide juhise2 punktiga 24. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 28 lõike 5 punkt
1 lubas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames tellida täiendavaid töid
20% ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, mistõttu eelnimetatud juhise punktis 24
lubatud 50% oleks olnud vastuolus siseriikliku õigusega. Alates 01.09.2017 jõustunud RHS-is
ei ole uute teenuste või ehitustööde tellimine 20 protsendi ulatuses esialgsest hankelepingust
ettenägematute asjaolude tõttu väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
tulemusena võimalik. Viidatud alus on esitatud hankelepingu muutmise võimalusena RHS §-s
123. Seega puudub %-line seos väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames
sõlmitava lepingu ja esialgse hankelepingu vahel, mistõttu saab ÜM § 22 lõike 7 viia
kooskõlla EK juhisega. Ühtlasi on uues sõnastuses säte hankijale soodsam.
Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 22 lõige 8, sest kuni 31.08.2017 kehtinud
RHS § 28 lõike 5 punktis 1 reguleeritut 01.09.2017 jõustunud RHSis enam ei sisalda.
Vastavalt RHS seletuskirjale käsitletakse sellist olukorda edaspidi hankelepingu muutmisena
RHS §-s 123.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse § 22 lõike 9 punkti 3 teist lauset, et 2-protsendilist
finantskorrektsiooni määra kasutamine on lubatud vaid punktis 3 nimetatud juhul. Täpsustus
on vajalik, sest määruse rakendajatele on ebaselge, kas nimetatud vähendamine kohaldub
kõikidele lõikes 9 nimetatud punktidele või ainult punktile 3. Eelnev on kooskõlas ka EK
finantskorrektsioonide juhise punktiga 3, mille kohaselt 5-protsendilist korrektsioonimäära
võib vähendada vahemikuni 2-5 protsenti, kui eeskirjade eiramise laad ja raskusaste ei õigusta
5-protsendilist korrektsioonimäära.
Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse § 22 lõike 11 punkti 18 sõnastust eemaldades sättest
„ning hankelepingu muutmine on olnud oluline“. 01.09.2017 jõustunud RHS § 123 lõige 1
sätestab eeldused, mille esinemisel on hankelepingu muutmine ilma uut riigihanget
korraldamata lubatud. RHS § 123 lõige 1 punkti 7 kohaselt on hankelepingu muutmine uut
riigihanget korraldamata lubatud juhul, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus
oluline. Seega juhul, kui rakendusüksus tuvastab vastuolu RHS § 123 lõike 1 punktiga 7, on
hankelepingu muutmine oluline ja sellisel juhul on vajalik rakendada finantskorrektsiooni.
Hankelepingu muudatuse olulisuse hindamisel tuleb aluseks võtta eelkõige RHS § 123 lõige
2, milles on sätestatud, millisel juhul on hankelepingu muutmine oluline. Tegemist on näitliku
loeteluga, kuivõrd mõiste „üldine olemus“ on määratletama õigusmõiste, mistõttu tuleb RÜ-l
hankelepingu muudatuse olulisust hinnata siiski kaasusepõhiselt tuginedes varasemale
kogemusele ning olemasolevale vaidlustus- ja kohtupraktikale.
2
Suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames
rahastavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju (kättesaadav internetis
http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/cocof/2013/cocof_13_9527_annexe_et.pdf)
4
11.04.2018
Eelnõu § 1 punktis 18 märgitud § 3 lõike 2 (osalise projektiga seotuse tõendamine) ja § 5
lõike 6 (projekti elluviimise ajal teenitava puhastulu mahaarvamise kohustus) muudatuste
kohta nähakse ette rakendussätted tagasiulatuvaks rakendamiseks. Tegemist on soodustavate
olukordadega. Projektiga seotud osalist tööaega saab tõendada tagasiulatuvalt palgakulude
suhtes, mis on tekkinud ÜSM muudatuse jõustumisest ja kui nende katteks ei ole veel toetust
välja makstud ja ei ole esitatud ettemaksu kasutamise aruandes. Puhastulu piirmäära
suurenemist saab rakendussätte kohaselt rakendada vaid projektidele, millised ei ole juba nö
sulgunud, ehk milliste suhtes on kogu toetus juba välja makstud ning mille suhtes on
jõustunud finantskorrektsiooni otsus. Tagasiulatuva rakendamise piirangu eesmärgiks on
tagada õigusrahu projektide suhtes, mille suhtes on kogu toetus juba makstud või makstuks
loetud ettemaksete korral.
Paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud 100 000 piirmäära kohustusliku kulude lihtsustatud
hüvitamisviiside kasutamiseks rakendatakse pärast rakendussättes nimetud kuupäeva avatud
taotlusvoorus esitatud toetuse taotlustele ja investeerimiskava ettepanekutele või muu
samasisulisele ettepanekule, sõltumata kuidas TAT määruses on nimetatud. Rakendussättega
antakse rakendusasutustele aega viia TAT määrused kooskõlla nimetatud nõudega.
Korraldusasutus peab vajalikuks rakendada ÜSMga ettenähtud lihtsustust väiksema mahulise
toetuse puhul, et vähendada halduskoormust nii toetuse saaja kui andja poolel.
Paragrahvi 22 muudatused kehtivad alates 01.09.2017 jõustunud RHSi alusel tuvastatud
hankerikkumistele. Kuna ka edaspidi tuvastatakse rikkumisi kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi
alusel korraldatud riigihangetes, siis peab jääma rakendusüksustele võimalus teha
finantskorrektsioone ka kuni määruse muudatuse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni alusel.
Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse määruse 278 § 11¹ lõiget 2 tuues sisse
teavitamiskohustuse rikkumise olulisuse mõõde. Praktikas on teavitamisnõuete eiramisel
valdavaks väikesed eksimused, kus eksitakse vaid ühe reeglinüansi suhtes, mitte kogu
projektist või tegevusest teavitamisel. Väikeste eksimuste suhtes on põhjendatud jätta
finantskorrektsioon tegemata, kui võib üldiselt järeldada, et teavitamisreegli eesmärgiks
olevat sihtgruppi, tegevustes osalejaid või avalikkust on teavitatud tegevuse, ürituse, eseme
vms toetusest rahastamisest. Väikese mõjuga rikkumiste puhul tuleb lähtuda
proportsionaalsuse põhimõttest. Iga pisirikkumise korral tehtav tagasinõue võib olla olemuselt
ülemäärane. Seega tuleb võimaldada teha 5%-line finantskorrektsioon olulise teavitamisnõude
rikkumise korral, võttes protsendi rakendamise aluseks selle tegevuse või tegevuse kogumi
maksumus, mille osas teavitamiskohustus kehtis.
Eelnõu § 2 punktidega 2–8 viiakse §-s 11² terminid kooskõlla alates 01.09.2017 jõustunud
RHSiga. Kuna määruse 278 finantskorrektsioonide regulatsioon on sisuliselt sama
ühendmääruse finantskorrektsioonide sätetega, siis muudatuste põhjendusi vaata põhjendusi
eelnõu § 1 punktidest 11–17.
Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse § 17 lõikega 5, mille kohaselt ei tule § 17 lõikes 1
nimetatud rikkumise aruannet Rahandusministeeriumile esitada solidaarsusprogrammi
fondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi puhul.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014/, 16. aprill 2014, millega
sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse
tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad
üldsätted, artikli 5 punkti 2 kohaselt on liikmesriigid kohustatud teatama eeskirjade eiramisest
5
11.04.2018
komisjonile ning hoidma komisjoni kursis asjaomastel haldus- ja kohtumenetlustel tehtavate
mis tahes oluliste edusammudega. Kasutamaks täielikult ära elektroonilise teabevahetuse
eeliseid ja säilitades teabevahetuse turvalisuse, on Euroopa Komisjon ette näinud, et
eeskirjadest eiramistest teavitamiseks peaksid liikmesriigid kasutama asjaomast
eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS).
Käesoleva ajani on eeskirjade eiramisest komisjoni teavitanud Rahandusministeerium talle
esitatud rikkumise aruannete alusel. Sisuliselt on §-st 17 tulenev rikkumise aruannete
esitamise kohustus siseriiklik nõue (nn. halduse sisene kohustus) ning Rahandusministeeriumi
korraldusasutusel puudub sisuline vajadus vahendada aruandlust nimetatud fondide raames,
sest eelnimetatud fondide korraldusasutuseks on Siseministeerium (Vabariigi Valitsuse
13.11.2017 korraldus nr 482 alusel). Seega ei täida tagasimaksete määruse §-s 17 toodud
kohustuse järgimine nende fondide mõistes sisulist eesmärki ning arvestades osapoolte
halduskoormust kui vajadust komisjoniga otsesuhtlusteks, on mõistlik eeskirjade eiramisest
teavitamine korraldada ümber nii, et komisjoni teavitamise ja andmete korrektsuse tagamise
eest vastutab oma fondide osas Siseministeerium IMSi vahendusel tulenevalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 16. aprill 2014 määrusest (EL) nr 514/2014/, Komisjoni 8. juuli 2015
delegeeritud määrusest (EL) nr 2015/1973 ja Komisjoni 8. juuli 2015 rakendusmäärusest (EL)
2015/1977.
Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse määruse rakendussätteid, mille kohaselt jääb võimalus
teha finantskorrektsioone ka kuni määruse muudatuse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni
alusel. See on vajalik, sest paragrahvi § 11² muudatused kehtivad alates 01.09.2017 jõustunud
RHSi alusel tuvastatud hankerikkumistele, kuid ei saa välistada, et rikkumisi, millega kaasneb
finantskorrektsioon, tuvastatakse ka kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel tehtud hangetes.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu sisu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1084/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise
eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1080/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2016/568, 29.1.2016, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 seoses tingimuste ja
menetlustega, mille alusel tehakse kindlaks, kas liikmesriigid peavad tagasi maksma
6
11.04.2018
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondiga seotud summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda.
IV. Määruse mõjud
Eelnõuga lihtsustatakse toetuse andmist läbi lisanduvate lihtsustatud hüvitamisviiside
kasutuselevõtu, sh kohustuslikuna uutes väiksemahulistes projektides, ja puhastulu maha
arvamise piirväärtuse tõstmise.
V. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Eelnõu rakendamine kulusid ja tulusid kaasa ei too.
VI. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja
Riigikantseleile, kes täidavad struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid.
7
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0389 - Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1884dc61-b278-4d58-a335-59dab63d7bb8
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1884dc61-b278-4d58-a335-59dab63d7bb8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main