dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 23. aprill 2018
Viit
1-12/1019-1
Registreeritud
23. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Piret Tamme
Lahendamise tähtaeg
15. mai 2018

Failid

  • 📎1.1-10_3257-1 Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 muutmine.bdoc1164 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium Meie 20.04.2018 nr 1.1-10/3257-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine Austatud proua Reps Esitame kooskõlastamiseks „Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „ Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmise“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri Piret Eelmets 6113188 [email protected] 2 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Riigikantselei 3 Kehtiv Ühendmäärus / Tagasimaksete määrus Kavandatavad muudatused tulenevalt 01.09.2017 kehtima ha Kas § 22 / § 11² Olemasolev sõnastus muutub? Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 106 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas § 22 lg 2 / § hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil 11² lg 2 tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Jah Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine § 22 lg 3 / § on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil 11² lg 3 tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Jah Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse peatüki 5¹ alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 103⁵ lõikega § 22 lg 4 / § 2 ja §-ga 103⁶. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist 11² lg 4 finantskorrektsiooni määra Jah § 22 lg 5 / § Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et hankemenetluse 11² lg 5 korraldamisel esines huvide konflikt. Ei Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmise mahtu vähendatud, ilma hankelepingu hinda vähendamata. Lisaks vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust § 22 lg 6 / § 25 protsenti hankelepingu lõplikust summast, kui hankelepingu täitmise mahu vähenemine on 11² lg 6 olnud oluline. Ei Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 28 lõike 2 punkti 3 või lõike 5 punkti 1 ja kui täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui § 22 lg 7 / § täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 20 protsenti esialgse 11² lg 7 hankelepingu maksumusest , kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Jah Hankelepingule või hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, § 22 lg 8 / § mille ulatuses ületab sõlmitud hankeleping või hankelepingud riigihangete seaduse § 28 lõike 5 11² lg 8 punktis 1 nimetatud 20 protsendi piirangut. Jah Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud: 1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; 2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; 3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, § 22 lg 9 / § nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib 11² lg 9 kohaldada 2-protsendilist tagasinõude määra. Jah Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega hankedokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui: 1) 50 protsenti, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; § 22 lg 10 / 2) 60 protsenti, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; § 11² lg 10 3) 80 protsenti, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. Jah § 22 lg 11 / § 11² lg 11 Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti järgmistel juhtudel: riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 29 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes p1 riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest; Jah hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete p2 seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu; Jah rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud väljakuulutamisega p3 läbirääkimistega menetlust vastuolus riigihangete seaduse § 27 lõikega 2; Jah hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 nimetatud p4 põhimõtteid; Jah hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud p5 kriteeriumi, mis on vastuolus riigihangete seadusega; Jah riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke p6 esemega; Ei hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Kui rikkumise ulatus on rahaliselt hinnatav, rakendatakse käesolevas sättes nimetatud tagasinõude määra rahaliselt hinnatava osa kohta p7 hankelepingust; Ei hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti p8 pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele; Ei riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimusi ei järgitud ning jäeti kvalifitseerimata pakkuja, kes p9 vastas kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele; Ei hankemenetluse korraldamisel on kvalifitseerimise tingimusi kasutatud vastavaks tunnistamise p 10 tingimustena; Ei hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume p 11 ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele; Ei hankemenetluse korraldamisel ei järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning p 12 jäeti edukaks tunnistamata pakkuja, kes vastas kehtivatele tingimustele; Ei hankemenetluse korraldamisel puudub pakkumuste hindamise kontrolljälg või pole see piisav, et p 13 kindlaks teha saadud tulemuse õiguspärasus; Ei hankemenetluse korraldamisel on pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist võimaldatud p 14 pakkujal muuta pakkumust; Ei avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi, millega on kahjustatud riigihanke p 15 korraldamise üldisi põhimõtteid; Ei väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud p 16 tingimusi; Jah riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 48 lõike 1 esimeses lauses nimetatud p 17 kohustus; Jah hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus riigihangete seaduse § 69 lõigetega 3 ja 4 ning hankelepingu muutmine on olnud oluline. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel nõuda toetus tagasi 100 protsenti suurenenud p 18 summast; Jah hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud hanketeate või hankedokumentide muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 56 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel, p 19 pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Jah § 22 lg 12 / Lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- § 11² lg 12 või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ei Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10 protsenti, kui ilmneb, et: 1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole hanketeate, pakkumuse esitamise ettepaneku või hankedokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele § 22 lg 13 / avaldatud; § 11² lg 13 2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud. Jah Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste § 22 lg 14 / tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25- § 11² lg 14 protsendilist finantskorrektsiooni määra Jah Kavandatavad muudatused tulenevalt 01.09.2017 kehtima hakanud Riigihangete seadusest Kui jah, siis uus sõnastus. Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 183 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse peatüki 6 alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172 lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ning täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest , kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Tunnistame kehtetuks, sest kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 28 lg 5 p 1 sisulist sätet 01.09.2017 jõustunud RHSis sellisel kujul enam ei sisaldu. Vastavalt RHS seletuskirjale (lk 61 esimene lõik) käsitletakse kõnelauseid eeldusi hankelepingu muutmisena RHS §-s 123. Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud: 1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti; 2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti; 3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib punktis 3 nimetatud juhul kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui: 1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti; 2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti; 3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest; hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu; rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3; hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 85 nimetatud põhimõtteid; hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega; konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi; riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus; hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast; hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide muutmisest kõiki huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10 protsenti, kui ilmneb, et: 1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud; 2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud. Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. EELNÕU 11.04.2018 MÄÄRUS 2018 nr Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2 ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 5, § 29 lõike 8, § 46 lõike 2, § 47 lõike 1 ja § 48 lõike 7 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b tähenduses standardiseeritud ühikuhinna ja sama artikli lõike 1 punkti c tähenduses kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel ja sama artikli lõike 1 punkti d tähenduses otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamisel ning sama määruse artikli 68a lõike 1 kohaselt ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel otseste personalikulude hüvitamisel (edaspidi kulude lihtsustatud hüvitamisviisid) ning struktuuritoetuse seaduse § 17 tähenduses ühise tegevuskava (edaspidi ühine tegevuskava) alusel toetuse ja riigiabi andmisel kulu aluseks olevad toetatavad tegevused tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.“; 2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 2 kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõikele 5 või käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt.“; 3) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tulu teenivale projektile, mida ei ole käsitletud lõigetes 2 ja 4 ning mille abikõlblikud kulud on 100 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.“; 4) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist projektile antav toetus on kuni 100 000 eurot, antakse projektile toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 2a kohaselt üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, välja arvatud, kui riigiabi andmisel antakse toetust osakaaluna abikõlblikest kuludest või kui projekt või tegevus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaselt tervikuna riigihankena sisse ostetud. (2) Kulude lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamise tingimused ja kord sätestatakse toetuse andmise tingimuste õigusaktis või taotluse rahuldamise otsuses, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b−e, artikli 67 lõigetes 2a ja 5 ning artiklis 68 sätestatud tingimusi. Struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punktis 3 nimetatud abifondi rakenduskavast toetuse andmisel arvestatakse ühtse määra väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk 1−41), sätestatud eritingimusi.“; 5) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajate puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning riigisiseselt riigi tegevuste jaoks kasutatavaid kulu lihtsustatud hüvitamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktidele b−e ning artikli 68 punktile c.“; 6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 kohaselt.“: 7) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib ette näha kulude hüvitamist kindlasummalise makse või maksete alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikega 5.“; 8) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha projekti kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 kohaselt.“; 9) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed 3 personalikulud, hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68b kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud kui otsesed personalikulud leitakse § 101 nimetatud korras.“; 10) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Projekti otseste personalikulude hüvitamine projekti ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et projekti otsesed personalikulud võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõike 1 kohaselt.“; 11) paragrahvi 22 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 183 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. (3) Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. (4) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse 6. peatüki alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172 lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra.“; 12) paragrahvi 22 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ning täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“; 13) paragrahvi 22 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 22 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud: 1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-des 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti; 4 2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-des 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti; 3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-des 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti, kuid sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra. (10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui: 1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti; 2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti; 3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti.“; 15) paragrahvi 22 lõike 11 punktid 1–5 sõnastatakse järgmiselt: „1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest; 2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu; 3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3; 4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 85 nimetatud põhimõtteid; 5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;“; 16) paragrahvi 22 lõike 11 punktid 16–19 sõnastatakse järgmiselt: „16) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi; 17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus; 18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud muul, kui riigihangete seaduse § 123 lõikes 1 nimetatud alusel. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast; 19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide muutmisest kõiki huvitatud ettevõtjaid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud ettevõtjatel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.“; 5 17) paragrahvi 22 lõiked 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10 protsenti, kui ilmneb, et: 1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud; 2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud. (14) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“; 18) määrust täiendatakse §-ga 25 järgmises sõnastuses: „§ 25. Rakendussätted (1) Paragrahvi 3 lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. juulist tekkinud personalikuludele, välja arvatud, kui selliste kulude katteks on toetus välja makstud. (2) Paragrahvi 5 lõiget 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2014. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud, kui projekti lõppmaksetaotluse või viimase ettemakse aruande menetlus on lõppenud ning jõustunud finantskorrektsiooni otsuse korral. (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud 100 000 piirmäära rakendatakse pärast 2019. aasta 1. jaanuarist avatud taotlusvoorus esitatud toetuse taotlustele või investeeringute kava koostamiseks avanenud voorus esitatud ettepanekule või taotlusele. (4) Kuni 2017. aasta 31. augustini kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud riigihangetele, mille suhtes tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, kohaldatakse selle tegemisel kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11¹ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid olulises ulatuses selle tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõutakse tagasi 5 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.“; 2) paragrahvi 11² lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 183 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõudmise määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis 6 võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. (3) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingutele eraldatud toetusest, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu ja hankelepingud kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõudmise määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. (4) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse 6. peatüki alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172 lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist tagasinõude määra.“; 3) paragrahvi 11² lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti täiendavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ning kui täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist tagasinõude määra.“; 4) paragrahvi 11² lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11² lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud: 1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; 2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; 3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kuid sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist tagasinõude määra. (10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui: 1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti; 2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti; 3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti.“; 6) paragrahvi 11² lõike 11 punktid 1–5 sõnastatakse järgmiselt: „1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest; 7 2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu; 3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3; 4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 85 nimetatud põhimõtteid; 5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;“; 7) paragrahvi 11² lõike 11 punktid 16–19 sõnastatakse järgmiselt: „16) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi; 17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus; 18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud muul, kui riigihangete seaduse § 123 lõikes 1 nimetatud alusel või kui hankelepingu muutmine on olnud oluline. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast; 19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.“; 8) paragrahvi 11² lõiked 13 ja 14 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Otsustaja nõuab sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5 või 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et: 1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud; 2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud. (14) Otsustaja nõuab tagasi kuni 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–13 nimetatud või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist tagasinõude määra.“; 9) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Lõikes 1 nimetatud rikkumise aruannet ei esitata solidaarsusprogrammi fondide, 8 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi puhul“. 10) Paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kuni 2017. aasta 31. augustini kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud riigihangetele, mille suhtes tuleb teha finantskorrektsioon, kohaldatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.“. Jüri Ratas Peaminister Toomas Tõniste Rahandusminister Heiki Loot Riigisekretär 11.04.2018 Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmise eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse määrust „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ÜSM) 2018. aasta .. juunil jõustunud muudatustest. Eelnõuga lihtsustatakse projektiga seotud osalise tööaja tõendamist ning täpsustatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviiside kasutamist ja väiksemahulistes projektides puhastulu arvesse võtmist. Riigihangetega seotud finantskorrektsioonide osas viiakse terminid ja viited kooskõlla 2017. aasta 1. septembril jõustunud riigihangete seadusega. Samal põhjusel ajakohastatakse ka Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” (edaspidi määrus 278) riigihangete seadusega seotud sõnastust ja viiteid sellele seadusele. Eelnõu valmistasid ette Rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret Eelmets (telefon 611 3188, e-mail [email protected]) ning nõunikud Mairi Uusen (telefon 611 3238, e-mail [email protected]) ja Marit Piirisaar (telefon 611 3033, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 611 3611, e-mail [email protected]). II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 2 lõike 3 punkti 2 täiendava kulude lihtsustatud hüvitamisviisiga, mis tuleneb lisandunud, ÜSM artikli 68a lõikest 1, mille kohaselt saab projekti otsestest kuludest, mis ei ole otsesed personalikulud, arvestada ühtse määra alusel kuni 20% otseseid personalikulusid. Lisaks eemaldatakse viide ESF määrusele1, sest kulude lihtsustatud hüvitamisviiside rakendamine toimub vaid ÜSM kohaselt, vastavalt ESF määruses viidatud ÜSM sätetele. Nimelt, ESF määruses olnud, kulude lihtsustatud hüvitamisviisid on üle viidud ÜSMi, kusjuures algselt ESF määruses reguleeritud metoodikaid saab kasutada nüüd ka ERF vahendite puhul. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse § 3 lõikesse 2 võimalus arvutada projektiga osaliselt seotud tööaega ja töötaja projektiga seotud igakuist palgakulu, võttes aluseks kindlaks määratud protsendi temaga seotud kogupalgast vastavalt ÜSM artikli 68a lõikele 5 ehk arvestada töötaja tööaja jagunemist erinevate projektide vahel lähtudes tööaja eelnevalt fikseeritud jaotusest. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006. 1 11.04.2018 Vajadusel võib seda jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Töötaja tööaja projektide vahel jaotumise protsent on tööandja hinnang eeldusega, et see on kooskõlas tegeliku tööaja jaotusega erinevate projektide vahel. Selle jaotuse kujunemist (tööandja hinnangut) rakendusüksus ei kontrolli. Juhul, kui palgakulude arvestamiseks teatatud tööaja jaotusprotsent muutub, tuleb esitada uus dokument, kus protsent on kinnitatud. Samuti kui muutus selgub konkreetse kuu kohta, võib koostada vaid selle kuu kohta eraldi dokumendi, mis näeb ette eri olukorra kehtiva üldise tööaja ja palga korralduse suhtes. Kui tööaja osakaal vaadeldavas projektis suureneb (hüppeliselt), võib rakendusüksus küsida toetuse saajalt selgitusi. Tööaja jaotuse % peab olema fikseeritud sobivas dokumendis iga projektiga seotud töötaja kohta. Töö kirjeldus peab ühtima projekti tegevustega ka siis, kui tööaeg on määratud %-na. Selliseks dokumendiks võib olla nt eraldi otsus, käskkiri või tööleping. Alternatiiv on jätkata tööajatabeli pidamist kehtivatel tingimustel. Fikseeritud protsendi alusel saab projektiga seotud osalist tööaega tõendada pärast ÜSM muudatuse jõustumist tekkinud palgakulu puhul. Eelnõus on ettenähtud tagasiulatuv rakendussäte. Eelnõu § 1 punktis 3 suurendatakse § 5 lõikes 6 projekti abikõlblike kulude lävendit 100 000 euroni, millest allapoole jäävate abikõlblike kulude mahuga projektides projekti kestel puhastulu teenimist ei arvestata vastavalt ÜSM artikli 65 lõike 8 muudatusele. Kehtiva korra järgi tuleb teenitav puhastulu maha arvata projektides, mille abikõlblikud kulud on üle 50 000 euro. Sättest eemaldatakse ka tingimus, et piirsummat vaadatakse enne puhastulu mahaarvamist, mis on üleliigne, sest säte mõte jääb samaks ka ilma selle tingimuseta. Kuna ÜSM artikli 65 lõike 8 muudatust rakendatakse ÜSM rakendussätte kohaselt tagasiulatuvalt alates 2014. aasta 1. jaanuarist, siis vastav rakendussäte nähakse ette ka eelnõus. Rakendussäte võimaldab lähtuda suuremast summast projektides, mis ei ole veel rakendusüksuse poolt lõpetatuks loetud, st ei ole lõppmakset veel tehtud või viimase ettemakse kasutamise aruannet kinnitatud. Seega menetluses olevate projektide puhul saab lähtuda uuest korrast. Toetuse saaja peab esitama maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande muudatuse, kui puhastulu mahaarvamisel lähtutakse muutunud reeglistikust. Samuti tuleb muuta taotluse rahuldamise otsusest, kui lähtutakse 100 000 piirmäärast. Eelnõu § 1 punktiga 4 suurendatakse § 6 lõikes 1 50 tuhandelt 100 tuhande euroni toetuse piirmäära, millest allapoole jääva toetuse mahuga projektides on kulude hüvitamiseks kohustuslik kasutada mõnda kulude lihtsustatud hüvitamisviisi ning seda ka ERFst toetatava projekti puhul vastavalt ÜSM artikli 67 lõikele 2a. Nimetud kohustus ei laiene endiselt projektidele, kus toetust antakse riigiabina, kuid mis ei ole vähese tähtsusega abi, osakaaluna abikõlblikest kuludest või kui projekt on tervikuna riigihankena sisse ostetud. Uus kord rakendub rakendussätte abil alates eelnõu määrusena jõustumisest vaid taotlustele (sh peetakse silmas investeeringukava ettepanekut vm samasisulist terminit), mille taotlusvoor ei ole välja kuulutatud ehk vastupidi – kohaldub taotlustele, mille taotlusvoor kuulutatakse välja pärast eelnõu määrusena jõustumist. Kui jooksev taotlemine avanes enne rakendussättes nimetatud kuupäeva, siis nimetatud nõue ei kohaldu, sest taotlusvoor on juba avatatud, kuid soovi korral võib taotlemise tingimusi ex ante põhimõttel muuta. Rakendussättega antakse piisav aeg toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) määruste muutmiseks. Paragrahvi 6 lõikes 2 lisatakse viide ÜSM artikli 67 lõike 1 punktile e, mis näeb ette täiendava, kulude hüvitamise lihtsustatud viisi, mis sätestatakse Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses. 2 11.04.2018 Samuti lisatakse mõlemasse lõikesse viide ÜSM artikli 67 lõikele 2a, mis näeb ette tingimused lihtsustatud hüvitamisviiside kasutamiseks, kui projektile antav toetus on kuni 100 000 eurot. Mõlemast lõikest eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude lihtsustatud hüvitamisviisid viiakse üle ÜSM sätetesse. Eelnõu § 1 punktides 5, 6 ja 8 eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude lihtsustatud hüvitamisviisid viiakse ESF määrusest ÜSMi. Eelnõu § 1 punktiga 7 eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude hüvitamise lihtsustatud viisid sätestatakse ÜSMs. Samas lisatakse täpsustusena viide ÜSM artikli 67 lõikele 5, mis seab nõuded kindlasummalise makse kujundamisele. Kindlasummalist makset saab arvestada välja ÜSM artikli 67 lõike 5 punkti a (bis) kohaselt toetuse saaja esitatud projektieelarve alusel tingimusel, et projektile antav toetus ei ole suurem kui 100 000 eurot. Kulude hüvitamine kindlasummalise maksena on piirmäärata, kui kindlasummalise makse suurus leitakse ÜSM artikli 67 lõike 5 punkti a alusel. Eelnõu § 1 punktiga 9 eemaldatakse viide ESF määrusele, sest kulude hüvitamise lihtsustatud viisid viiakse üle ÜSMi. ÜSM artikkel 68 b lisandumise tulemusel võimaldatakse eelnõuga ka ERF toetusega projektides leida projekti ülejäänud (nii otsesed kui kaudsed kulud, va projekti otsesed personalikulud) abikõlblike kulude suurus ühtse, kuni 40% määrana projekti otsestest personalikuludest, va kui projekti otsesed personalikulud arvutatakse eelnõuga lisatava § 101 kohaselt ühtse määra alusel projekti ülejäänud otsestest kuludest. Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse määrusesse täiendav paragrahv - § 101, mis võimaldab ÜSM artikli 68a lõike 1 kohaselt arvestada projekti otsesed personalikulud projekti ülejäänud otsestest kuludest rakendades kuni 20%-list ühtset määra ilma, et vastava määra sobilikkust tuleks rakendusasutusel põhjendada. Projekti ülejäänud otsestest kulude hulka, millelt arvestatakse 20%, ei või kuuluda ehitustööde riigihankelepingu kulud (alates EUR 5 186 000 käibemaksuta) vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 4 punktile a. Eelnõu § 1 punktidega 11–17 viiakse §-s 22 terminid kooskõlla alates 01.09.2017 jõustunud riigihangete seadusega (edaspidi RHS). Korrigeeritakse need finantskorrektsioonide protsendimääraga seotud sätted, millel on konkreetne viide RHSile või on muutunud mõistemääratlused, sest alates 01.09.2017 jõustunud RHS on uus tervikseadus, mitte eelneva kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi muutmine, mistõttu ei ole osa ÜMis sätestatud konkreetsed viited paragrahvidele enam finantskorrektsioonide teostamisel asjakohased. Paragrahvide viiteid muudetakse § 22 lõigetes 2–4 , lõikes 7 ja lõigetes 9–10, samuti lõike 11 punktides 1–4 ja punktides 17–19, viies need vastavusse alates 2017. aasta 01. septembril jõustunud RHSiga. Mõistemääratlusi muudetakse § 22 lõikes 10, lõike 11 punktides 3, 5, 16 ja 19 ning lõigetes 13 ja 14. Kuna alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke alusdokumentideks hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid, siis asendatakse § 22 lõikes 10 ja 13 ning lõike 11 3 11.04.2018 punktides 5 ja 19 mõiste hankedokumendid või hanketeade üldise mõistega riigihanke alusdokumendid. Punktis 19 asendatakse sõnapaar „huvitatud isikuid“ sõnapaariga „huvitatud ettevõtjaid“, kuna RHS § 46 sõnastus viitab huvitatud ettevõtjatele. Alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHSis puuduvad mõisted väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ja lihtsustatud korras tellitud teenus, mistõttu asendatakse § 22 lõike 11 punktis 3 ja 16 mõiste väljakuulutamisega läbirääkimisega hankemenetlus mõistega konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus ning § 22 lõikes 14 mõiste lihtsustatud korras teenus mõistega sotsiaal- või eriteenus. Eelnõu § 1 punktiga 12 viiakse § 22 lõige 7 kooskõlla Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) finantskorrektsioonide juhise2 punktiga 24. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 28 lõike 5 punkt 1 lubas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames tellida täiendavaid töid 20% ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, mistõttu eelnimetatud juhise punktis 24 lubatud 50% oleks olnud vastuolus siseriikliku õigusega. Alates 01.09.2017 jõustunud RHS-is ei ole uute teenuste või ehitustööde tellimine 20 protsendi ulatuses esialgsest hankelepingust ettenägematute asjaolude tõttu väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena võimalik. Viidatud alus on esitatud hankelepingu muutmise võimalusena RHS §-s 123. Seega puudub %-line seos väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames sõlmitava lepingu ja esialgse hankelepingu vahel, mistõttu saab ÜM § 22 lõike 7 viia kooskõlla EK juhisega. Ühtlasi on uues sõnastuses säte hankijale soodsam. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 22 lõige 8, sest kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 28 lõike 5 punktis 1 reguleeritut 01.09.2017 jõustunud RHSis enam ei sisalda. Vastavalt RHS seletuskirjale käsitletakse sellist olukorda edaspidi hankelepingu muutmisena RHS §-s 123. Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse § 22 lõike 9 punkti 3 teist lauset, et 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra kasutamine on lubatud vaid punktis 3 nimetatud juhul. Täpsustus on vajalik, sest määruse rakendajatele on ebaselge, kas nimetatud vähendamine kohaldub kõikidele lõikes 9 nimetatud punktidele või ainult punktile 3. Eelnev on kooskõlas ka EK finantskorrektsioonide juhise punktiga 3, mille kohaselt 5-protsendilist korrektsioonimäära võib vähendada vahemikuni 2-5 protsenti, kui eeskirjade eiramise laad ja raskusaste ei õigusta 5-protsendilist korrektsioonimäära. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse § 22 lõike 11 punkti 18 sõnastust eemaldades sättest „ning hankelepingu muutmine on olnud oluline“. 01.09.2017 jõustunud RHS § 123 lõige 1 sätestab eeldused, mille esinemisel on hankelepingu muutmine ilma uut riigihanget korraldamata lubatud. RHS § 123 lõige 1 punkti 7 kohaselt on hankelepingu muutmine uut riigihanget korraldamata lubatud juhul, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Seega juhul, kui rakendusüksus tuvastab vastuolu RHS § 123 lõike 1 punktiga 7, on hankelepingu muutmine oluline ja sellisel juhul on vajalik rakendada finantskorrektsiooni. Hankelepingu muudatuse olulisuse hindamisel tuleb aluseks võtta eelkõige RHS § 123 lõige 2, milles on sätestatud, millisel juhul on hankelepingu muutmine oluline. Tegemist on näitliku loeteluga, kuivõrd mõiste „üldine olemus“ on määratletama õigusmõiste, mistõttu tuleb RÜ-l hankelepingu muudatuse olulisust hinnata siiski kaasusepõhiselt tuginedes varasemale kogemusele ning olemasolevale vaidlustus- ja kohtupraktikale. 2 Suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju (kättesaadav internetis http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/cocof/2013/cocof_13_9527_annexe_et.pdf) 4 11.04.2018 Eelnõu § 1 punktis 18 märgitud § 3 lõike 2 (osalise projektiga seotuse tõendamine) ja § 5 lõike 6 (projekti elluviimise ajal teenitava puhastulu mahaarvamise kohustus) muudatuste kohta nähakse ette rakendussätted tagasiulatuvaks rakendamiseks. Tegemist on soodustavate olukordadega. Projektiga seotud osalist tööaega saab tõendada tagasiulatuvalt palgakulude suhtes, mis on tekkinud ÜSM muudatuse jõustumisest ja kui nende katteks ei ole veel toetust välja makstud ja ei ole esitatud ettemaksu kasutamise aruandes. Puhastulu piirmäära suurenemist saab rakendussätte kohaselt rakendada vaid projektidele, millised ei ole juba nö sulgunud, ehk milliste suhtes on kogu toetus juba välja makstud ning mille suhtes on jõustunud finantskorrektsiooni otsus. Tagasiulatuva rakendamise piirangu eesmärgiks on tagada õigusrahu projektide suhtes, mille suhtes on kogu toetus juba makstud või makstuks loetud ettemaksete korral. Paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud 100 000 piirmäära kohustusliku kulude lihtsustatud hüvitamisviiside kasutamiseks rakendatakse pärast rakendussättes nimetud kuupäeva avatud taotlusvoorus esitatud toetuse taotlustele ja investeerimiskava ettepanekutele või muu samasisulisele ettepanekule, sõltumata kuidas TAT määruses on nimetatud. Rakendussättega antakse rakendusasutustele aega viia TAT määrused kooskõlla nimetatud nõudega. Korraldusasutus peab vajalikuks rakendada ÜSMga ettenähtud lihtsustust väiksema mahulise toetuse puhul, et vähendada halduskoormust nii toetuse saaja kui andja poolel. Paragrahvi 22 muudatused kehtivad alates 01.09.2017 jõustunud RHSi alusel tuvastatud hankerikkumistele. Kuna ka edaspidi tuvastatakse rikkumisi kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud riigihangetes, siis peab jääma rakendusüksustele võimalus teha finantskorrektsioone ka kuni määruse muudatuse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni alusel. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse määruse 278 § 11¹ lõiget 2 tuues sisse teavitamiskohustuse rikkumise olulisuse mõõde. Praktikas on teavitamisnõuete eiramisel valdavaks väikesed eksimused, kus eksitakse vaid ühe reeglinüansi suhtes, mitte kogu projektist või tegevusest teavitamisel. Väikeste eksimuste suhtes on põhjendatud jätta finantskorrektsioon tegemata, kui võib üldiselt järeldada, et teavitamisreegli eesmärgiks olevat sihtgruppi, tegevustes osalejaid või avalikkust on teavitatud tegevuse, ürituse, eseme vms toetusest rahastamisest. Väikese mõjuga rikkumiste puhul tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Iga pisirikkumise korral tehtav tagasinõue võib olla olemuselt ülemäärane. Seega tuleb võimaldada teha 5%-line finantskorrektsioon olulise teavitamisnõude rikkumise korral, võttes protsendi rakendamise aluseks selle tegevuse või tegevuse kogumi maksumus, mille osas teavitamiskohustus kehtis. Eelnõu § 2 punktidega 2–8 viiakse §-s 11² terminid kooskõlla alates 01.09.2017 jõustunud RHSiga. Kuna määruse 278 finantskorrektsioonide regulatsioon on sisuliselt sama ühendmääruse finantskorrektsioonide sätetega, siis muudatuste põhjendusi vaata põhjendusi eelnõu § 1 punktidest 11–17. Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse § 17 lõikega 5, mille kohaselt ei tule § 17 lõikes 1 nimetatud rikkumise aruannet Rahandusministeeriumile esitada solidaarsusprogrammi fondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi puhul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014/, 16. aprill 2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, artikli 5 punkti 2 kohaselt on liikmesriigid kohustatud teatama eeskirjade eiramisest 5 11.04.2018 komisjonile ning hoidma komisjoni kursis asjaomastel haldus- ja kohtumenetlustel tehtavate mis tahes oluliste edusammudega. Kasutamaks täielikult ära elektroonilise teabevahetuse eeliseid ja säilitades teabevahetuse turvalisuse, on Euroopa Komisjon ette näinud, et eeskirjadest eiramistest teavitamiseks peaksid liikmesriigid kasutama asjaomast eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS). Käesoleva ajani on eeskirjade eiramisest komisjoni teavitanud Rahandusministeerium talle esitatud rikkumise aruannete alusel. Sisuliselt on §-st 17 tulenev rikkumise aruannete esitamise kohustus siseriiklik nõue (nn. halduse sisene kohustus) ning Rahandusministeeriumi korraldusasutusel puudub sisuline vajadus vahendada aruandlust nimetatud fondide raames, sest eelnimetatud fondide korraldusasutuseks on Siseministeerium (Vabariigi Valitsuse 13.11.2017 korraldus nr 482 alusel). Seega ei täida tagasimaksete määruse §-s 17 toodud kohustuse järgimine nende fondide mõistes sisulist eesmärki ning arvestades osapoolte halduskoormust kui vajadust komisjoniga otsesuhtlusteks, on mõistlik eeskirjade eiramisest teavitamine korraldada ümber nii, et komisjoni teavitamise ja andmete korrektsuse tagamise eest vastutab oma fondide osas Siseministeerium IMSi vahendusel tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprill 2014 määrusest (EL) nr 514/2014/, Komisjoni 8. juuli 2015 delegeeritud määrusest (EL) nr 2015/1973 ja Komisjoni 8. juuli 2015 rakendusmäärusest (EL) 2015/1977. Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse määruse rakendussätteid, mille kohaselt jääb võimalus teha finantskorrektsioone ka kuni määruse muudatuse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni alusel. See on vajalik, sest paragrahvi § 11² muudatused kehtivad alates 01.09.2017 jõustunud RHSi alusel tuvastatud hankerikkumistele, kuid ei saa välistada, et rikkumisi, millega kaasneb finantskorrektsioon, tuvastatakse ka kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel tehtud hangetes. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu sisu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2016/568, 29.1.2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 seoses tingimuste ja menetlustega, mille alusel tehakse kindlaks, kas liikmesriigid peavad tagasi maksma 6 11.04.2018 Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda. IV. Määruse mõjud Eelnõuga lihtsustatakse toetuse andmist läbi lisanduvate lihtsustatud hüvitamisviiside kasutuselevõtu, sh kohustuslikuna uutes väiksemahulistes projektides, ja puhastulu maha arvamise piirväärtuse tõstmise. V. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine kulusid ja tulusid kaasa ei too. VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile, kes täidavad struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0389 - Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1884dc61-b278-4d58-a335-59dab63d7bb8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1884dc61-b278-4d58-a335-59dab63d7bb8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel