MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Ugala Teater
registrikood: 90008005
tänava/talu nimi, Vaksali tn 7
maja ja korteri number:
linn: Viljandi linn
maakond: Viljandi maakond
postisihtnumber: 71020
telefon: +372 4330775
faks:
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.ugala.ee
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 11
Bilanss 11
Tulemiaruanne 12
Rahavoogude aruanne 13
Netovara muutuste aruanne 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad 15
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15
Lisa 2 Raha 17
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 7 Annetused ja toetused 21
Lisa 8 Tulu ettevõtlusest 22
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 22
Lisa 10 Tööjõukulud 23
Lisa 11 Muud kulud 23
Lisa 12 Muud finantstulud ja -kulud 23
Lisa 13 Seotud osapooled 23
Aruande allkirjad 24
Vandeaudiitori aruanne 25
2
TEGEVUSARUANNE 2017
2017.aasta oli Ugala teatrile koju naasmise aasta, millesse mahtus nii suuri üleriigilisi pidustusi
kui teatrimaailma vapustanud leina Kalju Komissarovi ärasaatmisel. Aasta kaks esimest
uuslavastust esietendusid veel UBBs ehk Ugala Black Boxis, kuid kolmas uuslavastus avas juba
remondist naasnud oma maja ja kogu ülejäänud aasta möödus oma majja taas sisseelamise tähe all.
Kokku esietendus 10 uuslavastust, millest 2 lastele ja 1 noortele, nende hulgas 2 koostöölavastust
TÜ VKAga. Publiku arv on võrreldes aastaga 2013 kahekordistunud ja teatrisõbrad on võtnud
uuenenud teatrimaja soojalt vastu. Ugala teater pälvis rohkelt erinevaid preemiaid nii oma sisulise
töö eest, kui maja eduka renoveerimise eest.
Majja sisseelamine võttis siiski rohkem energiat, kui algselt arvatud. Kuna eelnevalt oli majaga
kohanetud rohkem kui 30 aastat ja seepärast oli iga nagi ja peegel just selles kohas, kus käepärane
ja mugav, siis nüüd läks kogu kollektiivil palju aega ja energiat, et just need kõige pisemad asjad,
mis tagavad maja kasutusmugavuse, leiaksid oma õige koha. Et aga maja suurus on pea 10 000
ruutmeetrit, siis võttis see oma aja ja alles nüüd, aasta hiljem, võib öelda, et maja hakkab taas
omaks saama. Märkimata ei saa ka jätta kõige suuremat ehituslikku väljakutset, mis loodetavasti
laheneb suvel 2018. Nimelt ei ole maja süda ehk suure lava pöördlava tehnika täielikult töökorras
ning ka lava põrandapind ei vasta soovitule, seepärast lähevad mõlemad kapitaalremonti ja RKASi
abiga loodetavasti probleemid lahenevad suvel 2018.
Oluline suur muudatus oli ka oma teatrikohviku avamine. Vaatamata põhjalikule äriplaanile ja
kaasatud konsultantidele ei möödunud esimesed kuud väljakutseteta, mida ka nii suure projekti
puhul võis eeldada. Lühikese ajaga vahetus 3 kohviku juhatajat ning aasta teises pooles kohviku
töö stabiliseerus ja pöördus ka rahaliselt plusspoolele. Idee päeval linnarahvale avatud kohvikust
on väga hästi vastu võetud ja igal tööpäeval külastab kohvikult keskeltläbi 40 väljast poolt oma
kollektiivi tulnud külalist, lisaks sadakond teatri oma töötajat.
REPERTUAAR
Esietendunud uuslavastused
Ugala Black Box
M. Algus “Sätendav pimedus” (lavastaja Taago Tubin) - esietendus 21.01.2017
L. Aedmaa “Emadepäev” (lavastaja Liis Aedmaa) - esietendus 16.02.2017
Ugala teater
P. Calderón de la Barca “Nähtamatu daam” (lavastaja Lembit Peterson) - esietendus 18.03.2017
suures saalis
A.H.Tammsaare / U. Lennuk “Vai-vai vaene Vargamäe” (lavastaja Urmas Lennuk) - esietendus
13.04.2017, väikeses saalis
P. Matsin “Gogoli disko” (lavastaja Ott Aardam), esietendus 09.06.2017, suurel laval
J. Balodis “Nagu Soomes, aga veel parem” (lavastaja Valters Silis) - esietendus 16.09.2017 suures
saalis
1
O. Luts / S. Botticelli / S. Pepeljajev “Primavera Paunveres” (lavastaja Saša Pepeljajev) -
esietendus 16.09.2017, väikeses saalis
A. Tšehhov / A. Posner “Krdi loll lind” (lavastaja Taago Tubin) - esietendus 14.10.2017, väikeses
saalis
T. Williams “Orpheus allilmas” (lavastaja Ingomar Vihmar) - esietendus 18.11.2017, suures saalis
H.C. Andersen / L. Aedmaa “Lumekuninganna” (lavastaja Oleg Titov) - esietendus 4.12.2017,
suures saalis
Klassikaline maailmadramaturgia on aastas 2017 esindatud kahe uuslavastusega. Remondist
tulnud maja avas Lembit Petersoni lavastuses Pedro Calderón de la Barca “Nähtamatu daam”,
mida toetasid Hispaaniast lavastuskunstnik Jara Martínez Valderas ja Caja Negra ning helilooja
Diego Palacio Enríquez. Vaimukas ja võluv mõõga- ja mantlikomöödia „Nähtamatu daam“ on
Hispaania kuldajastu ühe olulisema näitekirjaniku Pedro Calderón de la Barca tippteos. Noore
aadliku Don Manueli uudishimu juhib mehe salapärase daami Donja Ángela juurde. Noormees
armub, kuid tema armastatu viibib oma vendade pideva valve all ning on seetõttu sunnitud enda
isikut varjama ning mehega kohtumiseks kavalust ja leidlikkust üles näitama.
Tennessee Williamsi “Orpheus allilmas” tõi Ugalas lavale külalislavastaja naaberteatrist Endlast,
Ingomar Vihmari. Ajal, mil suur majanduskriis ja maailmasõda on kõigest üle käinud, aitavad
elust aru saada vaid kord ja kohustused. Väikelinnas käib elu oma ettenähtud üksildast rada pidi.
Selle kõige keskel ei ole justkui armastusele kohtagi.
Aga siis saabub võõras. Väikelinnas, kus kõik teavad kõiki, kuulujutt levib kui kulutuli ja
maailmapilt on sama kitsas kui poeriiulid, on väga raske kohaneda kellelgi väljastpoolt. Siin tahab
elu liikuda endiselt aeglases rütmis ega talu uustulnukat, noort ja elujõulist muusikut Vali, kes asub
tööle Lady kaupluses. Veelgi enam – nende vahel tekib suhe, mis trotsib kirglikult naise kahtlase
minevikuga põdurat abikaasat ja kogu linna. Ent tekib küsimus: kui maailm ümberringi on rusudes
ega üritagi end paika seada, kas siis on üldse mõtet jääda väärikaks? Kui kõik, mis sul on, on
unistused, vabaduseiha ja kirglik soov oma argipäevast välja pääseda.
Peaosatähtja Triinu Meriste on nomineeritud rolliga selles lavastuses naispeaosatäitja
preemiale teatriauhindade žürii poolt.
Klassikalise maailmakirjanduse ja kaasaegse dramaturgia vahepeale langeb Taago Tubina
lavastatud “Krdi loll lind” (originaalpealkirjaga “Stupid Fucking Bird”), mis on Aaron Posneri
töötlus Anton Tšehhovi “Kajakast”. A. P. Tšehhovi “Kajaka” ikoonilised tegelased paljastavad
oma haavatud hinged, otsides vastust küsimusele, kuidas tuleks elada. Minevik ristub olevikuga,
noorus vananemisega ja kõige selle all köeb põletav vajadus armastada ning olla armastatud.
Osatäitja Martin Mill on esitatud teatriauhinnad 2017 nominendiks meeskõrvalosa
kategoorias.
Lasterepertuaar täienes kahe põneva uuslavastuse võrra. Kevadel esietendus tüviteksti “Tõde ja
õigus. I osa” dramatiseering lastele pealkirjaga “Vai-vai vaene Vargamäe”, mille kirjutas ja
lavastas Urmas Lennuk. Lavastust on tähele pannud ka teatriauhindade žürii ning see on
nomineeritud Salme Reegi preemiale. Lavastuskunstnikuks oli Liina Tepand, originaalmuusika
kirjutas Kulno Malva. Lavastaja kirjutab: ““Vai-vai vaene Vargamäe” on muusikaline rännak läbi
2
värvide, nalja ja pisarate. Aga mis põhiline – iga laps teab, ka kõige väiksemgi, et meie elupäevadel
pole mingit mõtet, kui puudub armastus. Kallistage ja laske end kallistada. Siis ei lähe ilm hukka.”
Teine uuslavastus lastele oli ”Lumekuninganna”, mis valmis koostöös TÜVKA teatrikunsti II
kursuse tudengitega, lavastajaks Oleg Titov ja Andreseni muinasjuttude põhjal kirjutas Liis
Aedmaa. Lavastaja ja dramaturg pidasid silmas, et lisaks jõuluaega sobivale muinasjutule oleks
lavastuses võimalik kõigil tudengitel oma rolliga särada ja silma paista. Kunstnikutöö lavastusele
tegi Rosita Raud, kes on samuti nomineeritud 2017.aasta teatriauhindade žürii poolt parima
lavakujunduse preemiale.
Noortele lisandus repertuaari lavastus “Primavera Paunveres”, mille loojaks oli Saša Pepeljajev
ja kus nii näitlejateks/tantsijateks kui tehnilisteks läbiviijateks on TÜVKA tudengid. See on
tantsulis-visuaalne koostöölavastus, mille aluseks on Oskar Lutsu noorsooromaan “Kevade”, Igor
Stravinski muusika balletile “Kevadpühitsus” ja Sandro Botticelli maal “Primavera. Kevade
allegooria”. Neile, kes on Aleksandr Pepeljajevi lavastustega varasemalt kokku puutunud, ei tohiks
tulla üllatusena, et lavastust “Primavera Paunveres” vaatama tulles ei satu silmitsi Oskar Lutsu
“Kevadega” täpselt nõnda, nagu autor selle kunagi kirja pani. Kui soovida, võib Pepeljajevi
lavastusi nimetada visuaalseks teatriks, füüsiliseks teatriks, tantsuteatriks, kuid see on veidi petlik.
Pepeljajevi lavastuste nautimiseks on esmane siiski vaataja kujutlusvõime.
Kaasaegset omadramaturgiat esindab 2017.aasta repertuaaris mitu uuslavastust. Endise ugalalase
Martin Alguse kirjutatud arktiline triller “Sätendav pimedus” Märt Avandiga (Endla) peaosas
esietendus jaanuaris. Näidendi tõi lavale Taago Tubin, kunstnikuks Liisa Soolepp. On aasta 1967.
Raadios mängivad biitlid ja inimkond tegeleb kosmose vallutamisega. Kusagil kaugel põhjas,
sätendavate liustike vahel asub üksik allakäinud suusakuurort, mille pansionaadis ajavad omi asju
Blottnyr, Freynder, Bylla ja Holom. Trillerlik lugu algab hetkest, mil kuurorti ilmub Kuningliku
Naftakompanii järelevalveinsener Kryssnar, ülesandega selgitada välja oma kolleegi kadunuks
jäämise põhjused. Üritades järjest ohtlikumaks muutuvas loos selgust saada, avastab Kryssnar end
peagi olukorrast, kus miski ei tundu enam kindel.
Ugala dramaturg Liis Aedmaa kirjutas ja tõi lavale UBB viimase lavastuse “Emadepäev”.
Kunstnikutöö Annika Lindemann. Keskmine ema vastab ühe päeva jooksul kuni kolmesajale oma
laste esitatud küsimusele. See teeb umbes 18 küsimust tunnis. Kõige rohkem küsimusi küsitakse
söögi ajal, keskmiselt 11 iga lapse kohta, sellele järgnevad poeskäigud – 10 küsimust ja
magamamineku aeg – 9 küsimust. Ka juhul, kui isa viibib neile lähemal, pöördub 82% väikelastest
oma küsimusega esmalt ema poole. Sõbra juurest või koolist koju jõudes on veel enne välisukse
sulgumist lapse esimene küsimus enamasti: „Kus ema on?“
Aga millal emad oma küsimusi küsida saavad? Kelle poole on neil pöörduda? Google’i,
netifoorumite, lastekasvatusõpikute, sõbrannade, oma emade? Meie otsustasime, et pöördume
publiku poole ja räägime asjadest nii, nagu need on. Ausalt ja ilustamata.
Nii ongi “Emadepäev” heitlik, paiguti naerma ja paiguti hulluks ajav lavastus täis kraaklemist,
rõõmu, nuttu, armastust, ürgvarajasi hommikuid ja hirmhiliseid õhtuid, kõikjal vedelevaid
mänguasju, pähekulunud lastelaule, ebaõnnestunud sünnipäevatorte ning lõputuid
muusikakooliaktuseid.
3
Paavo Matsini samanimelise romaani “Gogoli disko” tõi lavale Ugala loominguline juht Ott
Aardam, kunstnikuks Ott Kangur. „Gogoli disko“ Viljandi hingab omas rahulikus rütmis.
Linnatänavatel tuksub sõjatrofeena siia käima pandud tramm. Eestist on saanud Vene tsaaririigi
osa, aga see ei paista kedagi väga häirivat. Inimene kohaneb kiiresti ja vahetab eduühiskonna roosa
triiksärgi ruttu beeži džempri vastu ning tõmbab sinna veel võidunud nahktagi pealegi – mis seal
ikka.
Kuna riigikord ja raha ei oma enam suuremat tähtsust, leitakse üles vanad head hobid: istutakse
vaikselt suletud uste taga ja kuulatakse keelatud muusikat ning loetakse keelatud kirjandust. Isegi
mitte mingi vastuhaku mõttes, vaid lihtsalt sellepärast, et meeldib. Kõik võikski nii kulgeda ja
kulgeda… Kui ei oleks Gogolit, kes tõuseb surnust üles, asub ahtakese riigikorra ja suure tühjuse
kohale inimeste hinges – ja tõmbab seal kõik käima.
Paavo Matsini romaan „Gogoli disko“ võitis 2016. aastal nii Eesti Kultuurkapitali
kirjanduspreemia kui ka Euroopa Liidu Kirjandusauhinna.
Etendused toimusid Ugala suurel laval, sealjuures publik istus pöördlaval ja liigutati stseenist
stseeni. Algselt ühe suve lavastusena plaanitud “Gogoli disko” annab publiku nõudmisel
lisaetendused ka 2018.aasta maikuus.
Läti kaasaegset dramaturgiat esindab “Nagu Soomes, aga veel parem”. See on Läti noore
dramaturgi ja autori Janis Balodise Ugala teatrile kirjutatud ja kaasmaalase Valters Silise
lavastatud kontorimuusikal, mille kunstnikuks oli samuti Lätist Uģis Bērziņš ning heliloojaks
Edgars Raginskis. Laulutekstides kasutatakse eesti luuletaja fs-i loomingut. Seniste tööde põhjal
põnevat tulemust tõotanud koostöö sai küll huvitav, kuid Viljandimaa publikule ilmselt veidi liiga
äärmuslik ja suurt publiku huvi ei pälvinud.
Lavastus jälgib kaheksat noort inimest, kelle töö sisuks on “uus oluline leiutis”. Nad peavad looma
midagi, mida veel ei ole. Neid ühendab nende töö, aga kõigil noortel on oma elud, unistused,
kindlusetus ja erinevad ambitsioonid. Õnnestumine tähendaks, et neil oleks võimalus tõepoolest
maailma muuta, aga kas inimesed oleksid siis ka õnnelikumad?
Valters Sīlis (s. 1985) lõpetas Läti Kultuuriakadeemia draamalavastajana. Vaatamata küllaltki
noorele eale on ta võitnud mitmeid olulisi teatriauhindu (esimese aastal 2008, viimati aastal 2015)
ning on juba aastaid Läti teatripubliku seas tuntud ja hinnatud lavastaja. Praegu töötab Sīlis Läti
Rahvusteatris, kuid lavastab tihti erinevates teatrites üle kogu Läti. Oma senistes töödes on ta
näidanud erilist huvi dokumentaalsete teemade vastu, tuues lavale nii klassikalisi läti näidendeid
kui ka kaasaegseid draamateoseid.
Jānis Balodis (s. 1987) on üks Läti uue põlvkonna huvitavamaid näitekirjanikke, teatri Dirty Deal
dramaturg, kes on teinud koostööd nii Läti kui ka Leedu suuremate teatritega. Koos võitluskaaslase
Valters Sīlisega on teda peetud poliitilise teatri žanri taaselustajaks Lätis. Ta on kirjutanud lavale
Ukraina kriisist, kliimasoojenemisest ja nõukogude ajast, aga alati läbi isikliku vaatenurga,
kasutades maksimaalselt ära dokumentaalse teatri võimalusi ning sidudes sellega erinevaid
loojutustamise tehnikaid ja huumorit.
Jätkuvalt mängukavas vanast repertuaarist
2017.aastal jätkasid mängukavas “Amalia”, suvelavastus “Kõrboja perenaine”, mis otsustati
mängukavasse veel ka kolmandaks suveks jätta. Lisaks “Lovesong. Ühe armastuse lugu”,
4
“Moraal”, “Mäng on alanud”, “Tasujad”, “Vanaema ja Issand Jumal”, “Võlur Oz”, “Soo”.
Viimased etendused andsid “Erakordselt heatahtlik mees”, “Krimka!”, “Oleanna”, “Cipollino
seiklused”, “Teie ebaõnn on teie endi kätes” ja 100.etenduseni jõudnud “Meeste kodu”.
Aasta jooksul toimunud muud üritused
UBB viimane etendus ja majaga hüvastijätmine toimus 22.veebruar 2017. Mõneti võib
eriürituseks lugeda ka rohkelt meediakajastust saanud teatri kolimistalgud, mis toimusid 25.-
26.veebruaril ja kus teatrile tuli appi Kaitseliidu Sakala Malev. Renoveeritud teatrimaja avamine
toimus 18.märts 2017 ning maja avamist austas oma kohaloleku ja tervitussõnadega ka President
Kersti Kaljulaid. Maja avamisele järgnes kohe 19.märtsil ka kogu teatrimaailma jaoks väga kurb
sündmus, Kalju Komissarovi ärasaatmine. Nädal hiljem rõkkas kogu maja teatrile omaselt taas
naerust ja naljast ning Ugalas toimus Tanel Ingi lavastajakäe all rahvusvahelise teatripäeva
tähistamine ning 2016.aasta teatriauhindade üleandmine, mis tõi värskelt avatud teatrimajja
rohkem kui 1000 külalist. Ugala kammersaal sai oma ristsed Ingrid Aguri elulooraamatu
esitlusega 8.aprillil. 2.juunil avasime koos Viljandi Gümnaasiumi kunstiõpetuse raames loodud
töödega ning kunstihanke kaudu Ugala juurde püstitatud teosega “Eesriie” maja ümbritseva
katusepromenaadi ning maja fassaadivalguse ja et linnas olid ühtlasi hansapäevad, toimus
Ugala katusel uhke katusekontsert. Hooaja avamine tähendas tervet nädalat toimuvaid üritusi,
alates Heigo Tederi alustatud “Suitsuruumi lugudega”, kus vestluspartneriks oli seekord Ott
Aardam, lõpetades teatrikohvikus toimunud viktoriiniga, ajavahemikul 11.-16.september.
6.oktoobril jõudis 100.etenduseni menuk “Meeste kodu” ja pöörase aasta lõpetas ansambel
Estraadiraadioga aastavahetuse pidu, mis tõi majja taas mitusada külalist.
Tunnustused
Teatripere suured pingutused tuua Ugala teater taas võrdsena teiste teatrite hulka ei ole jäänud
märkamata ning Ugalat ja Ugala inimesi pärjati aastal 2017 mitmete auhindadega.
Teatriauhindadest toodi koju Salme Reegi nimeline preemia (“Moraal”, lavastaja Marika Palm),
parima originaalmuusika preemia (“Soo”, Jaak Lutsoja) ja Eesti Näitlejate Liidu auraha sai Andres
Tabun. Eesti Teatri Festival Draama 2017 kutsus oma programmi “Soo” ja “Moraali”, mis
mõlemad seal ka palju positiivset tähelepanu pälvisid. Muinsuskaitseamet hindas teatrit hästi
restaureeritud mälestise preemiaga ning Lõuna-Eesti turismiamet pärgas Ugala teatri kui
2017.aasta parima Lõuna-Eesti turismiobjekti. Ugala teatri juht Kristiina Alliksaar pälvis
Viljandimaa kultuurkapitali kõrgeima preemia - kultuuripärl 2017 ning Viljandi linn
otsustas anda kultuuripreemia samuti Ugala teatrile 2017.aasta tegude eest.
5
ETENDUSTEGEVUSE STATISTILISED NÄITAJAD
2017 2 016 2015 2014 2013
Külastajate arv kokku, s.h. 88 860 61 292 51 794 63 331 43 533
väljasõiduetendused 15 545 22 367 19 204 16 748 12 418
suveetendused 7 349 8 844 3 895 6 453 5 725
Esitluskordi kokku 293 278 278 289 236
Piletitulu kokku 930 994 590 097 464 608 551 029 359 739
Esitluskorra tulu 3 177 2 123 1 671 1 907 1 524
Keskmine piletihind 10,30 9,62 8,97 8,70 8,26
Keskmiselt külastajaid 303 220 186 219 185
esitluskorra kohta
Publiku arv koos eriüritustel 90 258 63 028 53 821 63 434 44 878
osalejatega
Võrreldes etendustegevuse statistilisi näitajad - külastajate arvu 45% tõus ning kogu piletitulu kasv
55% võrra võrreldes eelmise aastaga - võib tõdeda, et vaatamata keskmise piletihinna 7% tõusule
tuldi vaatama teatrit ja ilmselt ka uuenenud teatrimaja.
2017. aasta kahel esimesel kuul toimus etendustegevus UBB 249 kohalises saalis. Kokku anti UBB
19 etendust keskmise täituvusega 97%.
Remonditud teatrimajas toimus esimene etendus 18.03.2017, avalavastuseks oli „Nähtamatu
daam“. Uuenenud majas anti etendusi kokku 187, neist suures saalis 102 ja väikeses saalis 85.
Väljasõiduetendusi anti kokku 46 (osakaal kogu antud etendustest 16%) ning keskmise täituvus
oli 85%.
Jätkus suur publikuhuvi teist aastat Vargamäel mängitud suvalevastuse „Kõrboja perenaine“ vastu
– 14 etendust käis vaatamas kokku 7349 külastajat.
Seitsmendat aastat mängukavas püsinud „Meeste kodu“ jõudis sajanda (ja viimase) etenduseni;
2017. aastal antud 10 etenduse keskmiseks täituvuseks kujunes 103%.
Uutest lavastustest on väga hästi vastu võetud „Emadepäev“ ja „Vai-vai vaene Vargamäe“ –
mõlema etenduse keskmine täituvus oli 95%. Suure saalis esietendunud „Nähtamatu daami“
keskmine täituvus oli 85%.
Aasta jooksul arvati repertuaarist välja 6 lavastust.
6
PEAMISED FINANTSSUHTARVUD
2017 2016 2015 2014 2013
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,23 1,03 1,01 3,51 1,33
Maksevalmidus 0,91 0,99 1,00 2,70 0,47
Likviidsuskordaja 1,16 1,02 1,01 3,38 1,13
Omakapitali rentaablis ROE 0,5 0,8 -4,8 0,2 -4,3
Koguvara puhasrentaablus ROA 30,9 22,7 -2,0 0,2 -4,5
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded
käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustised.
Maksevalmidus näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustistest on ettevõte võimeline tasuma
koheselt. Maksevalmidus = raha/lühiajalised kohustised.
Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab likviidse käibevara maksumus lühiajaliste kohustiste
summat. Likviidsuskordaja = raha + nõuded/lühiajalised kohustised.
Omakapitali rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja. ROE=
puhaskasum/perioodi alguse omakapitaliga.
Koguvara puhasrentaablus (%) näitab, kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud raha.
ROA=puhaskasum/varad kokku
TÖÖJÕUD
Teatri nõukogusse kuuluvad: esimees Hillar Sein; liikmed Marika Tuusis, Tonio Tamra, Kait
Lukka ja Loit Kivistik. Nõukogu liikmetele maksti aruandeaastal kokku tasu 9 240 €.
Kolimine rendipinnalt tagasi teatrimajja aasta tõi kaasa muudatused nii töökorralduses kui ka
personali koosseisus, suurimad muudatused puudutavad tööd alustanud teatrikohvikut, mille
käivitamiseks võeti tööle uus juht ning palgati köögipersonal. Võrreldes UBBga, kus oli põhipalgal
1 inimene ja ülejäänud käsunduslepinguga seotud graafiku alusel käivad teenindajad, suurenes
kohviku personal 10 põhikohaga töötajani. Kalendriaasta jooksul vahetus kohviku juht kolm korda
ning sellega seoses oli ebaühtlane ka majandustegevus. Septembris alustanud juhiga on kohvik
saavutanud stabiilsuse ja toob igakuiselt teatrile tulu.
Kalendriaasta jooksul lõpetas teater töölepingu peakunstnik Ott Kanguriga ning majja tagasi
kolides vahetus ka teenindusjuht, kellena asus tööle Eleri Helimets. Majja tagasi kolides peale
kohviku rohkem struktuurimuudatusi ei tehtud ja töökohti juurde ei loodud.
7
SA Ugala Teater koosseisus oli 2017.a. keskmiselt 90 töötajat ning neile makstud palkade ja
lisatasude kogusumma oli 1 199 591 €. Töövõtulepinguga töötajatele maksti töötasu 91 845 €.
INVESTEERINGUD
Teatrimaja rekonstrueerimine
Viimase kahe aasta investeeringud on seotud teatrimaja rekonstrueerimisega, millega jõuti lõpule
2017.aasta märtsiks. Pöördlavaga seotud tehniliste probleemide lahendamine peaks lõpule jõudma
2018. aasta septembrikuuks.
Kogu teatrimaja (s.h. seadmed) rekonstrueerimistöödeks eraldati nelja aasta jooksul kokku 13,5
milj. eurot; lõpetamata ehituse arvelt jäi põhivaraks ümber klassifitseerimata lavaseadmete
renoveerimiseks kulunud 2,37 milj. eurot.
8
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 360 809 8 208 906 2
Nõuded ja ettemaksed 96 246 251 889 3,4
Varud 27 469 12 350
Kokku käibevarad 484 524 8 473 145
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 13 552 866 9 069 905 5
Kokku põhivarad 13 552 866 9 069 905
Kokku varad 14 037 390 17 543 050
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 395 346 8 251 965 6
Kokku lühiajalised kohustised 395 346 8 251 965
Kokku kohustised 395 346 8 251 965
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 952 522 4 952 522
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 4 338 563 343 217
Aruandeaasta tulem 4 350 959 3 995 346
Kokku netovara 13 642 044 9 291 085
Kokku kohustised ja netovara 14 037 390 17 543 050
11
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 9 390 467 6 084 873 7
Tulu ettevõtlusest 1 438 322 708 345 8
Muud tulud 9 226 1 268
Kokku tulud 10 838 015 6 794 486
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -2 300 -2 732
Mitmesugused tegevuskulud -2 260 731 -618 156 9
Tööjõukulud -1 720 271 -1 251 848 10
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 503 284 -942 398
Muud kulud -470 -412 11
Kokku kulud -6 487 056 -2 815 546
Põhitegevuse tulem 4 350 959 3 978 940
Muud finantstulud ja -kulud 0 16 406 12
Aruandeaasta tulem 4 350 959 3 995 346
12
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 4 350 959 3 978 940
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 503 284 942 397
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -8 000 0
Muud korrigeerimised -8 049 368 -4 816 026
Kokku korrigeerimised -5 554 084 -3 873 629
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 149 550 -201 083
Varude muutus -15 119 -1 476
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 103 890 83 341
Kokku rahavood põhitegevusest -964 804 -13 907
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-6 969 387 -4 744 449
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
8 000 0
müügist
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
72 000 4 051 708
toetustest
Laekunud intressid 6 094 18 309
Kokku rahavood investeerimistegevusest -6 883 293 -674 432
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud intressid 0 -49
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -49
Kokku rahavood -7 848 097 -688 388
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 8 208 906 8 897 294
Raha ja raha ekvivalentide muutus -7 848 097 -688 388
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 360 809 8 208 906
13
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 4 952 522 343 217 5 295 739
Korrigeeritud saldo
4 952 522 343 217 5 295 739
31.12.2015
Aruandeaasta tulem 3 995 346 3 995 346
31.12.2016 4 952 522 4 338 563 9 291 085
Aruandeaasta tulem 4 350 959 4 350 959
31.12.2017 4 952 522 8 689 522 13 642 044
14
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõla Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga ning Eesti Finantsaruandluse
Standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid,
rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid).
Arvestuspõhimõtete põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna
poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused
Tulenevalt muudatustest Riigi raamatupidamise üldeeskirjas, milles muuhulgas tõsteti alates 01.01.2017.a.põhivara arvele võtmise
piirmäär seniselt 2 000 eurolt 5 000 eurole, tuli nimetatud rakendussätte alusel seisuga 31.12.2016 bilansist välja kanda põhivara
soetusmaksumusega alla 5 000 euro.
Seisuga 31.12.2016 on bilansis kajastatud materiaalne põhivara soetusmaksumusega alates 5 000 eurost.
Finantsvarad
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe
aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskonto jääki.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakurss.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest.
Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete
laekumise kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt
kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena.
Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.
Ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastatakse teistele osapooltele ettemakstud summad, mis kajastatakse tekkepõhiselt
kuluna järgmisel aruandeperioodil.
Samas grupis arvestatakse ka lepingujärgseid töötasu ettemakseid.
Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude
jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Alates 2017 aastast loetakse materiaalseks põhivaraks varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5
000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro,kantakse vara kasutuselevõtmise
hetkel kulusse ning nende varade kohta peetakse bilansivälist arvestust.
Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt
arvatud taseme, kapitali-seeritakse bilansis põhivarana. Põhivara parendusega kaasnenud vara olulise osa väljavahetamisel
kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
15
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel
aruandeperioodi kuludes.
Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned ja rajatised 50 aastat
Masinad ja seadmed 5 - 10 aastat
Muu materiaalne põhivara 3 - 6 aastat
Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi ning mille korral sihtfinantseerimise andja
kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja
vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest
kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille
järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.
Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse
bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis
tuluna sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea
jooksul.
Tulud
Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga
seotud kulu on usaldusväärselt määratav.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt
sisemise intressimäära alusel.
Kulud
Kulud kajastatakse samas perioodis, mil kajastatakse nendega seotud tulusid.
Kui kuluga seotud tulud ei ole otseselt fikseeritavad, kasutatakse
kulude kajastamisel ligikaudseid meetodeid(amortisatsioonikulu).
Tulude teenimist kaudselt toetavad kulud kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel.
Maksustamine
Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna, neid ei kapitaliseerita
ega kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.
Seotud osapooled
Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole majanduslikele
otsustele. SA Ugala Teater seotud
osapoolteks on:
a) sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted;
16
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
b) eelmises punktis kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all
olevad ettevõtted.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 1 927 3 312
Raha Riigikassas 358 882 8 205 594
Kokku raha 360 809 8 208 906
17
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 70 172 70 172
Ostjatelt laekumata
70 172 70 172
arved
Maksude ettemaksed ja
2 482 2 482
tagasinõuded
Muud nõuded 0
Intressinõuded 0
Ettemaksed 1 543 1 543
Tulevaste perioodide
943 943
kulud
Muud makstud
600 600
ettemaksed
Autoritasude ettemaks 3 815 3 815
Lavastuskulude ettemaks 18 234 18 234
Kokku nõuded ja
96 246 96 246
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 49 107 49 107
Ostjatelt laekumata
49 107 49 107
arved
Maksude ettemaksed ja
173 439 173 439
tagasinõuded
Muud nõuded 6 094 6 094
Intressinõuded 6 094 6 094
Ettemaksed 8 836 8 836
Tulevaste perioodide
8 674 8 674
kulud
Muud makstud
162 162
ettemaksed
Autoritasude ettemaks 80 80
Lavastuskulude ettemaks 14 333 14 333
Kokku nõuded ja
251 889 251 889
ettemaksed
18
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 9 573 118 028
Üksikisiku tulumaks 26 655 18 086
Erisoodustuse tulumaks 49 30
Sotsiaalmaks 47 948 32 919
Kohustuslik kogumispension 2 588 1 755
Töötuskindlustusmaksed 3 311 2 206
Ettemaksukonto jääk 2 482 55 411
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 482 90 124 173 439 54 996
19
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Muud Lõpetamata
põhivarad ja
masinad ja projektid
ettemaksed
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 14 060 5 287 898 944 240 944 240 152 429 547 450 547 450 6 946 077
Akumuleeritud kulum -1 105 310 -539 918 -539 918 -106 782 -1 752 010
Jääkmaksumus 14 060 4 182 588 404 322 404 322 45 647 547 450 547 450 5 194 067
Ostud ja parendused 2 208 2 208 4 816 028 4 816 028 4 818 236
Amortisatsioonikulu -128 945 -137 431 -137 431 -9 368 -275 744
Muud muutused -545 852 -117 399 -117 399 -3 403 -666 654
31.12.2016
Soetusmaksumus 14 060 4 677 054 406 604 406 604 34 602 5 363 478 5 363 478 10 495 798
Akumuleeritud kulum -1 169 263 -254 904 -254 904 -1 726 -1 425 893
Jääkmaksumus 14 060 3 507 791 151 700 151 700 32 876 5 363 478 5 363 478 9 069 905
Ostud ja parendused 605 098 605 098 344 592 6 036 554 6 036 554 6 986 244
Muud ostud ja
605 098 605 098 344 592 6 036 554 6 036 554 6 986 244
parendused
Amortisatsioonikulu -110 535 -113 979 -113 979 -27 868 -252 382
Müügid -6 500 -6 500
Ümberliigitamised 6 437 279 310 880 310 880 34 392 -9 026 952 -9 026 952 -2 244 401
Ümberliigitamised
8 681 680 310 880 310 880 34 392 -9 026 952 -9 026 952 0
lõpetamata projektidest
Muud ümberliigitamised -2 244 401 -2 244 401
31.12.2017
Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 1 303 856 407 086 2 373 080 2 373 080 14 369 961
Akumuleeritud kulum -437 344 -350 157 -350 157 -29 594 -817 095
Jääkmaksumus 14 060 9 834 535 953 699 953 699 377 492 2 373 080 2 373 080 13 552 866
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017 2016
Masinad ja seadmed 8 000 0
Muud masinad ja seadmed 8 000 0
Kokku 8 000 0
20
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 57 686 57 686
Võlad töövõtjatele 24 448 24 448
Maksuvõlad 90 124 90 124
Saadud ettemaksed 151 088 151 088
Muud saadud ettemaksed 151 088 151 088
Sihtfinantseerimine põhivara soetseks 72 000 72 000
Kokku võlad ja ettemaksed 395 346 395 346
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 46 959 46 959
Võlad töövõtjatele 16 201 16 201
Maksuvõlad 54 996 54 996
Saadud ettemaksed 101 298 101 298
Tulevaste perioodide tulud 101 298 101 298
Muud saadud ettemaksed 0 0
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 032 511 8 032 511
Kokku võlad ja ettemaksed 8 251 965 8 251 965
Lisa 7 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 338 297 1 261 847
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 8 049 368 4 816 026
Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 2 802 7 000
Kokku annetused ja toetused 9 390 467 6 084 873
sh eraldis riigieelarvest 1 311 798 1 231 657
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 0 1 700
Projekt Teater maal 5 454 6 931
Infotehnoloogia soetamiseks 14 000 7 546
Etendustegevuse lisatoetus 0 10 724
Kultuurkapitali projektitoetused 2 500 253
Välismaine projektipõhine toetus 0 1 266
Raadiomikrofonide soetamiseks 3 000 0
Muud toetused 1 545 1 760
21
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Tulu etendustegevusest 930 994 590 097
Kohviku tulud 325 145 53 493
Kommunaalkulude vahendamine 26 990 25 103
Renditulud 50 922 12 057
Kavade müügitulu 19 567 9 729
Muu etendustegevusega seotud tulu 6 131 9 288
Etendustegevusega seotud kauba müügitulu 8 563 2 102
Tulu transpordi kasutamisest 6 979 1 858
Tulu piletite vahendamisest 1 328 1 482
Tulu kostüümilaenutusest 1 819 1 342
Tulu kinkekaartidelt 468 1 147
Reklaamitulud 58 216 630
Muud tulud 1 200 17
Kokku tulu ettevõtlusest 1 438 322 708 345
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Mitmesugused bürookulud -30 063 -9 763
Lähetuskulud -3 340 -13 075
Koolituskulud -8 557 -3 463
Kinnistute, hoonete, ruumide kulud -190 452 -136 536
Sõidukite majandamiskulud -32 047 -32 413
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -30 975 -19 724
Inventari majandamiskulud -1 357 907 -11 185
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -5 654 -2 211
Meditsiini- ja hügieenikulud -938 -804
Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -472 246 -364 430
Eri- ja vormiriietus -4 768 -88
Kohviku kulud -123 784 -24 264
Muud 0 -200
Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 260 731 -618 156
22
Sihtasutus Ugala Teater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu -1 291 436 -938 599
Sotsiaalmaksud -426 748 -311 647
Erisoodustused -2 086 -1 602
Kokku tööjõukulud -1 720 270 -1 251 848
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 90 77
Lisa 11 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
Maksukulud -412 -365
Riigilõivud -58 -47
Kokku muud kulud -470 -412
Lisa 12 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2017 2016
Intressitulud 0 16 455
Intressikulud 0 -49
Kokku muud finantstulud ja -kulud 0 16 406
Lisa 13 Seotud osapooled
(eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2017 31.12.2016
Juriidilisest isikust liikmete arv 1 1
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 45 385 38 678
23
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Ugala Teater nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Ugala Teater (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Lya Pähnapuu
Vandeaudiitori number 399
Audius AB osaühing
Audiitorettevõtja tegevusloa number 101
J Köleri 5-3, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71013
28.03.2018