dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Kultuuriministeerium · 20. aprill 2018
Viit
3-3/999-1
Registreeritud
20. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Eesti Kunstimuuseum
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Mirjam Rääbis
Lahendamise tähtaeg
21. mai 2018

Failid

  • 📎Majandusaasta aruanne_2017.bdoc192 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum registrikood: 90013414 tänava nimi/number: A.Weizenbergi tn 34/Valge tn 1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10127 telefon: +372 6026001 faks: +372 6026002 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.kunstimuuseum.ekm.ee Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Tulemiaruanne 9 Rahavoogude aruanne 10 Netovara muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Raha 13 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 14 Lisa 4 Varud 14 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 16 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 17 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 17 Lisa 9 Annetused ja toetused 18 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 11 Tööjõukulud 19 Lisa 12 Seotud osapooled 19 Aruande allkirjad 20 Vandeaudiitori aruanne 21 2 Eesti Kunstimuuseumi SA tegevusaruanne 2017 Eesti Kunstimuuseumi SA on asutatud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt 2016. aastal (13.06.2016). EKM SA on loodud endise riikliku muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi baasil. EKM SA ees ärk o koguda, säilitada, uurida ja vahe dada visuaalkultuuri väärtusi äitusprog- ra ide, teadust de, haridus- ja publikuprogrammide ning projektide kaudu teaduslikel, hariduslikel ja va a aja veet ise ees ärkidel. EKM halda ja täie da eesti suuri at ku sti- kogu alates keskajast tä apäeva i. EKM-le o väga oluli e rahvusvaheli e suu d. Sihtasutuse juhti iseks o asutaja poolt ääratud sihtasutuse 5-liik eli e ukogu, kes vali juhatuse. Juhatus on 1-liik eli e, sihtasutuse tegevjuhi a t ta juhatuse liige Sirje Hel e, kellega on s l itud lepi g 5 aastaks, kuni 31. 07. 2021. a. EKM SA o s l i ud Riigi Tugitee uste Keskusega majandustarkvara administreerimisteenus- te osutamise kokkuleppe. EKM-l puudub siseaudiitor, EKM SA raamatupidamislike tehi gute igsust vastavalt kehtesta- tud seadusandlusele kontrollib audiitorfirma . EKM-i kasutuses o järg ised hoo ed, kus toi u ii äitusetegevus, asuvad kollektsioo id ja asub administratsioon: Kumu kunstimuuseum ( omanik RKAS), Kadrioru kunstimuuseum (omanik Kultuuriministeerium), Mikkeli muuseum (omanik RKAS), Niguliste muuseum (omanik Kultuuriministeerium), Adamson-Ericu muuseum (omanik Tallinna linn). EKM-i skulptuurikogu asub osaliselt rendipinnal. EKM SA o fi a tseeritud järg iselt: Kultuuriministeeriumi tegevustoetus, EKM tegevusest laekuv omatulu, sihtotstarbelised toetused ja sponsorraha. EKM tegevus jagunes : arendustegevus, kunstikogude tegevus, äitusetegevus, haridus-ja publikprogrammid, uurimis-ja teadustegevus, kirjastustegevus, EKM poed, haldustegevus. 2017. aasta tegevuse tulemused: Arendustegevus Rahvusvaheli e suu d: kokkulepped, lä irääki ised, protsessi ko troll seoses EKM äitustega ja koost ga väljaspool Eestit : a seoses Eesti kui EU eesistumisperioodiga 2017.a äitust, Brüssel, Roo a ; EV juu eliga (Washington, Pariis, Moskva, Nantes, Tokio). EKM 100 (2019) Jaapan, Saku. Organisatsiooniline suund: EKMi ühise ide titeedi väljakuju da ise projekt viiakse l pule . aastal, et alustada uuseu i juu eliaastal ühise uue e ud ide titeediga. I foliiku ise parendamiseks algatati ka EKM-i siseveebi projekt tähtaeg dets. . EKM haridus ja pub- likut struktuuri korrasta isega loodi uut t kohta haridust tajate ja turu dus-ja kom- u ikatsioo iosako a koost tihe da iseks. Suhtlus ja lä irääki ised spo soritega, uute part erite otsi i e , EKM Ku stis prade Seltsi t korralda i e. Kogude tegevus Hooldustööd: pidev kliimakontroll, raamimised, mappidesse paigutamine, teoste korrastami- ne, nummerdamine jm. Kogude inventeerimine: viidi lä i i ve tuur üüdisku sti, välisskulptuuri ja –pisiplastika, maa- li ja graafika kogudes. Kokku inventeeriti 34 816 museaali. Museaalide kirjeldamine i fosüstee is MuIS: e a ik kogusid uetekohaselt kirjeldatud, graafikakogu kirjelda ise plaa ili e l pp . aastal. Kogude liikuvus: äitustel ja püsiekspositsioo is 3 315 teost, väljaspool EKM-i 540 teost, välis äitustel eksponeeriti 158 teost – äitust i stitutsioo is. Fotografeerimine ja digiteerimine : Digiteeritud teoste fotosid kokku 19 075, neist unikaal- seid teoste fotosid 18 021. Digikogu andmebaasi sisestati 1 003 teoste fotot. Digikogu regist- reeritud kasutajaid 2 969. Teadusliku arhiivi korrasta i e ja täie da i e: arvele v eti 253 uut säilikut, lisa dus 14 uut isikuarhiivi, Rahvusarhiivi andmebaasi AIS kanti 816 uut kirjet. Val i ud o arhiiviväljaa e "Kadu ud eesti skulptorid Li da S er ja E del Kü arsepp" i g jätku arhiiviväljaa de "Agathe Veeber" ettevalmistus. Seisuga 01.01. 2018 on dokumendiarhiivis arvel 4 881 säili- kut. Kogude täie damine: lisa dus t d - pära diostude a t d; Kultuurkapitali toel t d; a etuste ja pära duse a t d; varade ülea d ise teel t d. Restaureerimine ja konserveerimine: 2017.a konserveeriti 618 teost ja 180 raami. Teostati äitustele lae atud teose seisu diko troll ja koostati EKMist väljaspool ekspo eeri- tud v i välja lae atud teose seisundipassid. 2017 aastal kodu- ja välis aal toi u ud äituste- le ko serveeriti v i korrastati kokku 421 teost, neist 233 EKM kogude teost, 108 teiste muu- seu ide ja erakogu teost. Teostati äitustele lae atud teose seisu diko troll. Välis- aal ekspo eeritud EKM äitustele koostati teose seisu dipassid. Raa atukogu täie da i e ja arvelev tt progra is Ester: lisa dus 1 364 trükist. Seisuga 01.01.2018 on raamatukogus 44 996 teavikut. Näitusetegevus EKM filiaalides kokku avati 26 uut äitust, Kumus 11, Kadrioru kunstimuuseumis 5 äitust, Mikkeli muuseumis 4 äitust, Ada so -Ericu muusemis 3 äitust, Nigulistes 3 äitust. Nen- dest 7 äitust olid rahvusvahelised ja 19 äitust tutvustasid Eesti pära d-ja üüdisku sti, ava- tud oli 8 püsiekspositsioo i. Sa uti toi us äitust väljaspool Eestit: Roo as Galleria Nazio- nale d'Arte Moder as avati äitus "Ko rad Mägi", Brüsselis BO)ARis äitus "Ekraa i arheo- loogia. Eesti äide“ ja Adamson-Eri u äitus „Valguse li . Eesti ku st ikud Euroopa suurli - ades“ Eesti suursaatkonnas Helsingis. Haridus-ja publikprogrammid Jätkus koost K rgkoolidega, EKA ja TLÜga. Jätkus tegevus erivajadustega i i estele uuseu i ja progra ide kättesaadavaks tege i- e : Ku u liftide häälteavitus, taktiilsed aketid, puuetega laste äituseprojekt Nigulistes, j . Kumu auditooriu is o aproduktsioo i a lä iviidaval Ku u Doku e taalil toi us fil i- seanssi, kus äidati fil i i g ida külastas vaatajat. Toimus 175 üritust, ida külas- tas kokku 25 669 inimest. Kokku toimus Kumu kunstimuuseumis 342 haridus- ja pu likuüri- tust, illes osales i i est. Lisaks toi us täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 978) ja 8 kooli- ja lasteekskursiooni (osalejaid 269). Adamson-Ericu muuseum toimus 123 haridus- ja pu likuüritust, illes osales 734 inimest. Lisaks toi us täiskasva ute ekskursioo i osalejaid . Teisi üritusi ko tserdid, ava i- sed, vastuv tud jms) oli 29, neis osales 705 inimest. Kadrioru kunstimuuseumis toimus 479 haridus- ja pu likuüritust, illes osales 11 964 ini- mest. Lisaks toimus 1 täiskasva ute ekskursioo i osalejaid . Teisi üritusi ko tser- did, ava ised, vastuv tud j s oli 117, neis osales 9384 inimest. Mikkeli muuseumis toimus 66 haridus- ja pu likuüritust, illes osales 2 233 inimest. Lisaks toi us täiskasva ute ekskursioo i osalejaid . Teisi üritusi ko tserdid, ava ised, vas- tuv tud j s oli , eis osales 9 inimest. Niguliste muuseumis toimus 343 haridus- ja pu likuüritust, illes osales i i est. Li- saks toi us täiskasva ute ekskursioo i osalejaid ja kooli- ja lasteekskursiooni osalejaid . Teisi üritusi Ku u auditooriu i ja fuajee üritused, ava ised j s oli , eis osales 24 772 inimest. Kokku külastas EKM uuseu e 347 888 inimest ja EKM-i välis äitusi 20 000 inimest, planee- ritud külastatavus oli 320 000 inimest Uurimis-ja teadustegevus Toimus 2 seminari, ilmus eelretsenseeritav väljaa e „Eesti Ku sti uuseu i Toi etised “ , nr. 11. Jätkus teaduste Akadee ia assotsieeru ud liik e a koost TA-ga; jätkusid regulaar- sed äituste a alüüsid. Jätkus EKM trükiste ettevalmistamine. EKM toeta o a spetsialistide doktori pet, doktori ppes jätkas 6 spetsialist Kirjastustegevus Ilmus 8 raamatut (nendest 1 välis äituse kataloog Ko rad Mägi, Roo a , teadusajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised uus number (7 (12)), 1 seinakalender, EKM muuseumide perioo- dilised äituste i fo ukletid ja voldikud, lisaks eri evad äitustega kaas evad pisi- ja i fotrü- kised i g suve iirtrükised postkaardid j t . Käivitatud uuseu i kogude ja arhiivi aterjali- de tutvusta i e eraldi trükiste a, jätkusid etteval istust d seoses EKM trükistega ja raa atuga "Joha K ler ilm. 2018). EKM poed Igas filiaalis on avatud peamiselt EKM tegevusega seotud tooteid üüv pood. 2017 a. teostati Mikkeli muuseumi fuajee (sh. pood) renoveerimine ja sellega on kaasajastatud k ik uuseu- mi poed. Aasta jooksul o para datud ka k ikide kaupluste visuaalset arketi gi. Haldustegevus Kumu auditooriumi helisüstee i uue da i e l petati 2017. A. Alustati Niguliste uuseu i Ber t Notke „SURMATANTS“ ekspo eeri islahe duse uue da- mise (uue visuaalse ja tehnilise teostusega) projektiga, klaasi vahetus ja Antoniuse kabeli uus sisekujundus valmib 2018. a l puks. Jätkati e-piletite süstee i projektiga koost s e-poe arendusega. (tähtaeg . . EKM sisutegevust toetavad osakonnad - finantsosakond ja kommunikatsiooni- ja turundu- sosakond t tasid vastavalt pla eeritud sisutegevusele. Eesti Kunstimuuseum SA tegutses aastal 2017 pla eeritud ahus i g täitis e dale seatud ees ärgid. PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv ude arvutamise metoodika: Tule i argi aal = tule / üügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käi evara/ lühiajalised kohustused Netovara äär = etovara / aktiva Finantssuhtarvude lähtea d ed: Aasta 2017.a. Käi evara 1 961 939 Lühiajalised kohustused 470 568 Netovara 2 195 196 Aktiva 2 665 764 Müügitulu 1 741 304 Tulem 592 955 Finantssuhtarvud: Aasta 2017.a. -Tulemi marginaal 0,34 -Netovara puhastootlus 0,27 -Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4,17 -Netovara äär , Sirje Helme juhatuse liige Eesti Kunstimuuseum SA Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 771 480 1 413 377 2 Nõuded ja ettemaksed 126 001 92 937 3 Varud 64 458 15 870 4 Kokku käibevarad 1 961 939 1 522 184 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 703 825 575 563 6 Kokku põhivarad 703 825 575 563 Kokku varad 2 665 764 2 097 747 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 470 568 495 506 7 Kokku lühiajalised kohustised 470 568 495 506 Kokku kohustised 470 568 495 506 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 1 200 788 1 200 788 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 401 453 0 Aruandeaasta tulem 592 955 401 453 Kokku netovara 2 195 196 1 602 241 Kokku kohustised ja netovara 2 665 764 2 097 747 8 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 13.06.2016 - Lisa nr 31.12.2016 Tulud Annetused ja toetused 5 255 750 1 975 430 9 Tulu ettevõtlusest 1 741 304 685 181 Muud tulud 1 831 5 531 Kokku tulud 6 998 885 2 666 142 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -3 753 703 -1 155 205 10 Tööjõukulud -2 619 184 -1 068 526 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -25 894 -38 816 6 Muud kulud -7 149 -2 721 Kokku kulud -6 405 930 -2 265 268 Põhitegevuse tulem 592 955 400 874 Muud finantstulud ja -kulud 0 579 Aruandeaasta tulem 592 955 401 453 9 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 13.06.2016 - Lisa nr 31.12.2016 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 592 955 400 874 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 25 893 38 816 6 Kokku korrigeerimised 25 893 38 816 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -33 064 -55 257 Varude muutus -48 587 -15 870 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -16 636 446 079 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, -21 085 -19 172 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 499 476 795 470 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -154 155 -20 000 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 12 782 27 476 toetustest Laekunud intressid 0 579 Kokku rahavood investeerimistegevusest -141 373 8 055 Kokku rahavood 358 103 803 525 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 413 377 609 852 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 358 103 803 525 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 771 480 1 413 377 2 10 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 13.06.2016 680 921 680 921 Aruandeaasta tulem 401 453 401 453 Muud muutused 519 867 519 867 netovaras 31.12.2016 1 200 788 401 453 1 602 241 Aruandeaasta tulem 592 955 592 955 31.12.2017 1 200 788 994 408 2 195 196 11 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendites sätestatud nõuded. Aastaaruanne on koostatud eurodes. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudmeetodit. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 2017. aastal muutus raamatupidamises edasimüügi eesmärgil ostetud toodete kulude kajastamine. Eelnevatel aastatel kajastati ostetud toodete kulu tuluvähendusena aga 2017. aastal näidatakse seda ürituste ja näitustega seotud kulude real. Seoses sellega tehti parandus summas 57 583.- suurendades tulemiaruande 2016. aasta rida "Tulud ettevõtlusest" ja lisa 11 rida "Ürituste ja näitustega seotud kulud". Raha Raha ja rahalähendid kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetatud kaupu ja valmistoodangut. Valmistoodang on muuseumi omatooted nagu raamatud, suveniirid, mida arendatakse ja valmistatakse muuseumi poolt, et toetada näitustegevust ja pakkuda külastajatele lisainformatsiooni. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude arvestus toimub laoprogrammis BUUM FIFO põhimõttel. Soetatud ja valminud tooted võetakse arvele omahinnas. Valmistoodangu omahind arvutatakse vastavalt tootekirjeldusele, kus on kõik toote valmistamisega seotud kulud. Müügihind määratakse tootenõukogu poolt juhatuse liikme kinnitusega. Aasta lõpu seisuga tehakse varude inventuur, mille käigus hinnatakse toodete seisukorda ning vajadusel tehakse allahindlused ja mahakandmised. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Maad ja kultuuriväärtusega asju ei amortiseerita. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 50 a Rajatised (teed, trassid, 20 a piirdeaiad jms) 12 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Masinad ja seadmed (v.a 5-15 a transpordivahendid) Sõiduautod, väikebussid 10 a Inventar, ITK seadmed, 5-10 a immateriaalne põhivara Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse ettevõttele teatud ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaksmääratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks riiklikud garantiidja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärasteltingimustel valitsussektoriga sõlmitud majandustehinguid. Varade sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mille põhitingimuseks on, et seda saav ettevõte peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Tegevuse sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine. Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: a)sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja b)sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud,kajastatakse bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja kajastatakse tuluna soetamise perioodil. Sihtfinantseerimise tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastamise vajadus sai teatavaks. Tulud Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest ja muuseumite kauplustes kaupade müügist saadud tulu. Tulud arvestatakse realiseerimismomendil ja kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Tegevuskulud kajastatakse tekkepõhiselt nende tekkimise perioodil (millal kaupu ja teenuseid tarbitakse). Seotud osapooled Seotud isikuteks loetakse sihtasutuses juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende abikaasad ja lapsed ning eelpool nimetatute valitseva või olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassas 58 150 41 033 Arvelduskontod 1 713 330 1 372 344 Kokku raha 1 771 480 1 413 377 Sihtasutus on Riigikassa teenindamisel olev asutus ja omab pangakontot ainult Riigikassas. 13 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 45 989 45 989 Ostjatelt laekumata 45 989 45 989 arved Maksude ettemaksed ja 62 358 62 358 5 tagasinõuded Muud nõuded 67 67 Viitlaekumised 67 67 Ettemaksed 375 375 Tulevaste perioodide 375 375 kulud Nõuded 6 470 6 470 sihtfinantseerimisest Lähetuskulude ettemaksed 10 742 10 742 Kokku nõuded ja 126 001 126 001 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 27 044 27 044 Ostjatelt laekumata 27 044 27 044 arved Maksude ettemaksed ja 64 097 64 097 7 tagasinõuded Muud nõuded 21 21 Viitlaekumised 21 21 Ettemaksed 1 775 1 775 Tulevaste perioodide 1 775 1 775 kulud Kokku nõuded ja 92 937 92 937 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Valmistoodang 22 358 0 Valmistoodang 22 358 0 Müügiks ostetud kaubad 42 100 15 870 Edasimüügi eesmärgil ostetud tooted 42 100 15 870 Kokku varud 64 458 15 870 14 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 31 326 28 921 Üksikisiku tulumaks 89 139 47 511 Erisoodustuse tulumaks 671 750 Sotsiaalmaks 160 347 89 116 Kohustuslik kogumispension 7 450 3 728 Töötuskindlustusmaksed 10 178 5 355 Ettemaksukonto jääk 31 032 35 176 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 358 267 785 64 097 146 460 15 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid Arvutid ja Muud Ettemaksed põhivarad ja arvutisüsteemid masinad ja ettemaksed seadmed 13.06.2016 Soetusmaksumus 32 736 13 324 8 335 21 659 15 928 70 323 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 32 736 13 324 8 335 21 659 15 928 70 323 Ostud ja parendused 20 000 20 000 Muud ostud ja 20 000 20 000 parendused Amortisatsioonikulu -1 068 -2 467 -1 528 -3 995 -1 378 -6 441 Allahindlused väärtuse -14 865 -13 321 -28 186 languse tõttu Muud muutused 519 867 519 867 31.12.2016 Soetusmaksumus 17 153 13 324 8 335 21 659 542 087 580 899 Akumuleeritud kulum -350 -2 467 -1 528 -3 995 -991 -5 336 Jääkmaksumus 16 803 10 857 6 807 17 664 541 096 575 563 Ostud ja parendused 42 278 42 278 101 777 10 100 10 100 154 155 Muud ostud ja 42 278 42 278 101 777 10 100 10 100 154 155 parendused Amortisatsioonikulu -597 -7 568 -1 667 -9 235 -16 061 -25 893 31.12.2017 Soetusmaksumus 17 153 55 602 8 335 63 937 643 864 10 100 10 100 735 054 Akumuleeritud kulum -947 -10 035 -3 195 -13 230 -17 052 -31 229 Jääkmaksumus 16 206 45 567 5 140 50 707 626 812 10 100 10 100 703 825 Muud materiaalsed põhivarad kajastatakse suuremas osas soetatud kunstiväärtusi. 16 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 135 407 135 407 Võlad töövõtjatele 27 419 27 419 8 Maksuvõlad 267 785 267 785 5 Muud võlad 743 743 Muud viitvõlad 743 743 Saadud ettemaksed 344 344 Muud saadud ettemaksed 344 344 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 38 870 38 870 Kokku võlad ja ettemaksed 470 568 470 568 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 109 661 109 661 Võlad töövõtjatele 182 078 182 078 8 Maksuvõlad 146 460 146 460 5 Muud võlad 1 265 1 265 Muud viitvõlad 1 265 1 265 Saadud ettemaksed 1 046 1 046 Muud saadud ettemaksed 1 046 1 046 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 54 996 54 996 Kokku võlad ja ettemaksed 495 506 495 506 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed kajastub bilansipäeva seisuga kasutamata erinevate näituste korraldamiseks saadud toetused. Seisuga 31.12.2017 on kasutamata toetust kokku summas 38 870,00, mis koosneb järgmistest toetustest: Kultuuriministeeriumi leping 7-14/72 summas 10 500,00, Archimedes SA leping 2017-KA104-06 summas 8 155,20, Eesti Kultuurkapital leping S02-17/0402 summas 3 000,00, leping S04-17/0292L summas 2 000,00, leping S05-17/1103 summas 1 500,00, Goethe Instituut Eestis leping 2017-07-12 summas 12 000,00. Riigikantselei leping 1742 summas 1700,74 ja Kultuuriministeeriumi KK1-2/119 summa 13,59 on toetuste jäägid, mis lähevad tagastamisele 2018. aasta jaanuaris. Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Töötasude kohustis 0 161 140 Puhkusetasude kohustis 27 260 20 938 Võlad majanduskulude eest 159 176 Kokku võlad töövõtjatele 27 419 182 254 17 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 13.06.2016 - 31.12.2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 492 391 58 171 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 21 085 19 172 Tegevustoetused 4 742 274 1 898 087 Kokku annetused ja toetused 5 255 750 1 975 430 sh eraldis riigieelarvest 5 104 344 1 927 344 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 100 0 sh muud asutused 151 306 48 086 Tegevustoetused on kajastatud Kultuuriministeeriumist saadud tegevuskuludeks saadud toetus. Sihtfinantseerimine põhivasotuseks summas 21 085,00 on Kultuuriministeeriumilt saadud toetus, millest summas 12 782,00 eest on soetatud museaale. Toetus summas 8 303,34 on 2016. aasta lepingu 7-7/87 kasutamata jääk, mis kulutati KUMU auditooriumi helivõimendussüsteemi kaasajastamiseks. 2017. aastal on erinevate projektide jääke tagastatud rahastajatele kokku summas 20 089,23. Lähetuste kulude hüvitamiseks on saadud 1 050,00. Välismaine sihtfinantseerimine on summas 16 498,83. Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks on kajastatud erinevate näituste ja ürituste korraldamiseks saadud toetused kokku summas 494 930,97. Suurimad toetajad olid Riigikantselei summaga 309 299,26, Eesti Kultuurkapital summaga 107 740,00 ja Kultuuriministeerium summas 46 733,41. Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 13.06.2016 - 31.12.2016 Üür ja rent 658 786 207 190 Energia 645 187 254 969 Elektrienergia 465 995 182 492 Soojusenergia 179 192 72 477 Veevarustusteenused 23 393 9 086 Mitmesugused bürookulud 116 293 43 057 Uurimis- ja arengukulud 6 042 2 500 Lähetuskulud 66 571 19 271 Koolituskulud 5 229 919 Ürituste ja näitustega seotud kulud 931 299 234 665 Museaalidega seotud kulud 171 388 9 761 Infotehnoloogia kulud 121 334 40 839 Inventari kulud 91 045 23 277 Ruumide valveteenused 342 259 170 176 Ruumide korrashoiuteenused 235 806 32 806 Muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud 278 259 85 713 Muud kulud 60 812 20 976 Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 753 703 1 155 205 18 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne 2016. aasta ürituste ja näitustega seotud kulud real on tehtud parandus ja suurendataud kulusid summas 57 584.-. Parandus on tehtud seoses arvestuspõhimõtte muutusega. 2017. aastal arvestatakse edasimüügi eesmärgiks ostetud toodete kulu ürituste ja näitustega seotud kuludes aga 2016. aastal kajastati tuluvähendusena. Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2017 13.06.2016 - 31.12.2016 Palgakulu 1 944 456 784 213 Sotsiaalmaksud 660 853 272 873 Erisoodustused 13 874 11 440 Kokku tööjõukulud 2 619 183 1 068 526 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 123 119 Seisuga 31.12.2017 on 111 käsunduslepingut, 152 töölepingut, 1 töövõtuleping, 1 juhatuse liikme leping ja 5 nõukogu liikme lepingut. Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 13.06.2016 - 31.12.2016 Arvestatud tasu 59 020 24 535 Sihtasutus on asutatud Kultuuriministeeriumi poolt. Nõukogu on viieliikmeline, juhatus üheliikmeline. 19 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS AS Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 16.04.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel