MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum
registrikood: 90013414
tänava nimi/number: A.Weizenbergi tn 34/Valge tn 1
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10127
telefon: +372 6026001
faks: +372 6026002
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.kunstimuuseum.ekm.ee
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 8
Bilanss 8
Tulemiaruanne 9
Rahavoogude aruanne 10
Netovara muutuste aruanne 11
Raamatupidamise aastaaruande lisad 12
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12
Lisa 2 Raha 13
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 14
Lisa 4 Varud 14
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 16
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 17
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 17
Lisa 9 Annetused ja toetused 18
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 18
Lisa 11 Tööjõukulud 19
Lisa 12 Seotud osapooled 19
Aruande allkirjad 20
Vandeaudiitori aruanne 21
2
Eesti Kunstimuuseumi SA tegevusaruanne 2017
Eesti Kunstimuuseumi SA on asutatud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt 2016. aastal
(13.06.2016). EKM SA on loodud endise riikliku muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi baasil. EKM
SA ees ärk o koguda, säilitada, uurida ja vahe dada visuaalkultuuri väärtusi äitusprog-
ra ide, teadust de, haridus- ja publikuprogrammide ning projektide kaudu teaduslikel,
hariduslikel ja va a aja veet ise ees ärkidel. EKM halda ja täie da eesti suuri at ku sti-
kogu alates keskajast tä apäeva i. EKM-le o väga oluli e rahvusvaheli e suu d.
Sihtasutuse juhti iseks o asutaja poolt ääratud sihtasutuse 5-liik eli e ukogu, kes vali
juhatuse. Juhatus on 1-liik eli e, sihtasutuse tegevjuhi a t ta juhatuse liige Sirje Hel e,
kellega on s l itud lepi g 5 aastaks, kuni 31. 07. 2021. a.
EKM SA o s l i ud Riigi Tugitee uste Keskusega majandustarkvara administreerimisteenus-
te osutamise kokkuleppe.
EKM-l puudub siseaudiitor, EKM SA raamatupidamislike tehi gute igsust vastavalt kehtesta-
tud seadusandlusele kontrollib audiitorfirma .
EKM-i kasutuses o järg ised hoo ed, kus toi u ii äitusetegevus, asuvad kollektsioo id ja
asub administratsioon: Kumu kunstimuuseum ( omanik RKAS), Kadrioru kunstimuuseum
(omanik Kultuuriministeerium), Mikkeli muuseum (omanik RKAS), Niguliste muuseum (omanik
Kultuuriministeerium), Adamson-Ericu muuseum (omanik Tallinna linn).
EKM-i skulptuurikogu asub osaliselt rendipinnal.
EKM SA o fi a tseeritud järg iselt: Kultuuriministeeriumi tegevustoetus, EKM tegevusest
laekuv omatulu, sihtotstarbelised toetused ja sponsorraha.
EKM tegevus jagunes : arendustegevus, kunstikogude tegevus, äitusetegevus, haridus-ja
publikprogrammid, uurimis-ja teadustegevus, kirjastustegevus, EKM poed, haldustegevus.
2017. aasta tegevuse tulemused:
Arendustegevus
Rahvusvaheli e suu d: kokkulepped, lä irääki ised, protsessi ko troll seoses EKM äitustega
ja koost ga väljaspool Eestit : a seoses Eesti kui EU eesistumisperioodiga 2017.a äitust,
Brüssel, Roo a ; EV juu eliga (Washington, Pariis, Moskva, Nantes, Tokio). EKM
100 (2019) Jaapan, Saku.
Organisatsiooniline suund: EKMi ühise ide titeedi väljakuju da ise projekt viiakse l pule
. aastal, et alustada uuseu i juu eliaastal ühise uue e ud ide titeediga. I foliiku ise
parendamiseks algatati ka EKM-i siseveebi projekt tähtaeg dets. . EKM haridus ja pub-
likut struktuuri korrasta isega loodi uut t kohta haridust tajate ja turu dus-ja kom-
u ikatsioo iosako a koost tihe da iseks.
Suhtlus ja lä irääki ised spo soritega, uute part erite otsi i e , EKM Ku stis prade Seltsi
t korralda i e.
Kogude tegevus
Hooldustööd: pidev kliimakontroll, raamimised, mappidesse paigutamine, teoste korrastami-
ne, nummerdamine jm.
Kogude inventeerimine: viidi lä i i ve tuur üüdisku sti, välisskulptuuri ja –pisiplastika, maa-
li ja graafika kogudes. Kokku inventeeriti 34 816 museaali.
Museaalide kirjeldamine i fosüstee is MuIS: e a ik kogusid uetekohaselt kirjeldatud,
graafikakogu kirjelda ise plaa ili e l pp . aastal.
Kogude liikuvus: äitustel ja püsiekspositsioo is 3 315 teost, väljaspool EKM-i 540 teost,
välis äitustel eksponeeriti 158 teost – äitust i stitutsioo is.
Fotografeerimine ja digiteerimine : Digiteeritud teoste fotosid kokku 19 075, neist unikaal-
seid teoste fotosid 18 021. Digikogu andmebaasi sisestati 1 003 teoste fotot. Digikogu regist-
reeritud kasutajaid 2 969.
Teadusliku arhiivi korrasta i e ja täie da i e: arvele v eti 253 uut säilikut, lisa dus 14 uut
isikuarhiivi, Rahvusarhiivi andmebaasi AIS kanti 816 uut kirjet. Val i ud o arhiiviväljaa e
"Kadu ud eesti skulptorid Li da S er ja E del Kü arsepp" i g jätku arhiiviväljaa de
"Agathe Veeber" ettevalmistus. Seisuga 01.01. 2018 on dokumendiarhiivis arvel 4 881 säili-
kut.
Kogude täie damine: lisa dus t d - pära diostude a t d; Kultuurkapitali toel
t d; a etuste ja pära duse a t d; varade ülea d ise teel t d.
Restaureerimine ja konserveerimine: 2017.a konserveeriti 618 teost ja 180 raami. Teostati
äitustele lae atud teose seisu diko troll ja koostati EKMist väljaspool ekspo eeri-
tud v i välja lae atud teose seisundipassid. 2017 aastal kodu- ja välis aal toi u ud äituste-
le ko serveeriti v i korrastati kokku 421 teost, neist 233 EKM kogude teost, 108 teiste muu-
seu ide ja erakogu teost. Teostati äitustele lae atud teose seisu diko troll. Välis-
aal ekspo eeritud EKM äitustele koostati teose seisu dipassid.
Raa atukogu täie da i e ja arvelev tt progra is Ester: lisa dus 1 364 trükist. Seisuga
01.01.2018 on raamatukogus 44 996 teavikut.
Näitusetegevus
EKM filiaalides kokku avati 26 uut äitust, Kumus 11, Kadrioru kunstimuuseumis 5 äitust,
Mikkeli muuseumis 4 äitust, Ada so -Ericu muusemis 3 äitust, Nigulistes 3 äitust. Nen-
dest 7 äitust olid rahvusvahelised ja 19 äitust tutvustasid Eesti pära d-ja üüdisku sti, ava-
tud oli 8 püsiekspositsioo i. Sa uti toi us äitust väljaspool Eestit: Roo as Galleria Nazio-
nale d'Arte Moder as avati äitus "Ko rad Mägi", Brüsselis BO)ARis äitus "Ekraa i arheo-
loogia. Eesti äide“ ja Adamson-Eri u äitus „Valguse li . Eesti ku st ikud Euroopa suurli -
ades“ Eesti suursaatkonnas Helsingis.
Haridus-ja publikprogrammid
Jätkus koost K rgkoolidega, EKA ja TLÜga.
Jätkus tegevus erivajadustega i i estele uuseu i ja progra ide kättesaadavaks tege i-
e : Ku u liftide häälteavitus, taktiilsed aketid, puuetega laste äituseprojekt Nigulistes, j .
Kumu auditooriu is o aproduktsioo i a lä iviidaval Ku u Doku e taalil toi us fil i-
seanssi, kus äidati fil i i g ida külastas vaatajat. Toimus 175 üritust, ida külas-
tas kokku 25 669 inimest. Kokku toimus Kumu kunstimuuseumis 342 haridus- ja pu likuüri-
tust, illes osales i i est. Lisaks toi us täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid
978) ja 8 kooli- ja lasteekskursiooni (osalejaid 269).
Adamson-Ericu muuseum toimus 123 haridus- ja pu likuüritust, illes osales 734 inimest.
Lisaks toi us täiskasva ute ekskursioo i osalejaid . Teisi üritusi ko tserdid, ava i-
sed, vastuv tud jms) oli 29, neis osales 705 inimest.
Kadrioru kunstimuuseumis toimus 479 haridus- ja pu likuüritust, illes osales 11 964 ini-
mest. Lisaks toimus 1 täiskasva ute ekskursioo i osalejaid . Teisi üritusi ko tser-
did, ava ised, vastuv tud j s oli 117, neis osales 9384 inimest.
Mikkeli muuseumis toimus 66 haridus- ja pu likuüritust, illes osales 2 233 inimest. Lisaks
toi us täiskasva ute ekskursioo i osalejaid . Teisi üritusi ko tserdid, ava ised, vas-
tuv tud j s oli , eis osales 9 inimest.
Niguliste muuseumis toimus 343 haridus- ja pu likuüritust, illes osales i i est. Li-
saks toi us täiskasva ute ekskursioo i osalejaid ja kooli- ja lasteekskursiooni
osalejaid . Teisi üritusi Ku u auditooriu i ja fuajee üritused, ava ised j s oli , eis
osales 24 772 inimest.
Kokku külastas EKM uuseu e 347 888 inimest ja EKM-i välis äitusi 20 000 inimest, planee-
ritud külastatavus oli 320 000 inimest
Uurimis-ja teadustegevus
Toimus 2 seminari, ilmus eelretsenseeritav väljaa e „Eesti Ku sti uuseu i Toi etised “ ,
nr. 11. Jätkus teaduste Akadee ia assotsieeru ud liik e a koost TA-ga; jätkusid regulaar-
sed äituste a alüüsid. Jätkus EKM trükiste ettevalmistamine.
EKM toeta o a spetsialistide doktori pet, doktori ppes jätkas 6 spetsialist
Kirjastustegevus
Ilmus 8 raamatut (nendest 1 välis äituse kataloog Ko rad Mägi, Roo a , teadusajakirja Eesti
Kunstimuuseumi Toimetised uus number (7 (12)), 1 seinakalender, EKM muuseumide perioo-
dilised äituste i fo ukletid ja voldikud, lisaks eri evad äitustega kaas evad pisi- ja i fotrü-
kised i g suve iirtrükised postkaardid j t . Käivitatud uuseu i kogude ja arhiivi aterjali-
de tutvusta i e eraldi trükiste a, jätkusid etteval istust d seoses EKM trükistega ja
raa atuga "Joha K ler ilm. 2018).
EKM poed
Igas filiaalis on avatud peamiselt EKM tegevusega seotud tooteid üüv pood. 2017 a. teostati
Mikkeli muuseumi fuajee (sh. pood) renoveerimine ja sellega on kaasajastatud k ik uuseu-
mi poed.
Aasta jooksul o para datud ka k ikide kaupluste visuaalset arketi gi.
Haldustegevus
Kumu auditooriumi helisüstee i uue da i e l petati 2017. A.
Alustati Niguliste uuseu i Ber t Notke „SURMATANTS“ ekspo eeri islahe duse uue da-
mise (uue visuaalse ja tehnilise teostusega) projektiga, klaasi vahetus ja Antoniuse kabeli uus
sisekujundus valmib 2018. a l puks.
Jätkati e-piletite süstee i projektiga koost s e-poe arendusega. (tähtaeg . .
EKM sisutegevust toetavad osakonnad - finantsosakond ja kommunikatsiooni- ja turundu-
sosakond t tasid vastavalt pla eeritud sisutegevusele.
Eesti Kunstimuuseum SA tegutses aastal 2017 pla eeritud ahus i g täitis e dale seatud
ees ärgid.
PEAMISED FINANTSSUHTARVUD
Finantssuhtarv ude arvutamise metoodika:
Tule i argi aal = tule / üügitulu
Netovara puhastootlus = tulem / netovara
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käi evara/ lühiajalised kohustused
Netovara äär = etovara / aktiva
Finantssuhtarvude lähtea d ed:
Aasta 2017.a.
Käi evara 1 961 939
Lühiajalised kohustused 470 568
Netovara 2 195 196
Aktiva 2 665 764
Müügitulu 1 741 304
Tulem 592 955
Finantssuhtarvud:
Aasta 2017.a.
-Tulemi marginaal 0,34
-Netovara puhastootlus 0,27
-Lühiajaliste kohustuste
kattekordaja 4,17
-Netovara äär ,
Sirje Helme
juhatuse liige
Eesti Kunstimuuseum SA
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 1 771 480 1 413 377 2
Nõuded ja ettemaksed 126 001 92 937 3
Varud 64 458 15 870 4
Kokku käibevarad 1 961 939 1 522 184
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 703 825 575 563 6
Kokku põhivarad 703 825 575 563
Kokku varad 2 665 764 2 097 747
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 470 568 495 506 7
Kokku lühiajalised kohustised 470 568 495 506
Kokku kohustised 470 568 495 506
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 1 200 788 1 200 788
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 401 453 0
Aruandeaasta tulem 592 955 401 453
Kokku netovara 2 195 196 1 602 241
Kokku kohustised ja netovara 2 665 764 2 097 747
8
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 13.06.2016 - Lisa nr
31.12.2016
Tulud
Annetused ja toetused 5 255 750 1 975 430 9
Tulu ettevõtlusest 1 741 304 685 181
Muud tulud 1 831 5 531
Kokku tulud 6 998 885 2 666 142
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -3 753 703 -1 155 205 10
Tööjõukulud -2 619 184 -1 068 526 11
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -25 894 -38 816 6
Muud kulud -7 149 -2 721
Kokku kulud -6 405 930 -2 265 268
Põhitegevuse tulem 592 955 400 874
Muud finantstulud ja -kulud 0 579
Aruandeaasta tulem 592 955 401 453
9
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 13.06.2016 - Lisa nr
31.12.2016
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 592 955 400 874
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 25 893 38 816 6
Kokku korrigeerimised 25 893 38 816
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -33 064 -55 257
Varude muutus -48 587 -15 870
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -16 636 446 079
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
-21 085 -19 172
toetustest
Kokku rahavood põhitegevusest 499 476 795 470
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-154 155 -20 000
soetamisel
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
12 782 27 476
toetustest
Laekunud intressid 0 579
Kokku rahavood investeerimistegevusest -141 373 8 055
Kokku rahavood 358 103 803 525
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 413 377 609 852 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 358 103 803 525
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 771 480 1 413 377 2
10
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
13.06.2016 680 921 680 921
Aruandeaasta tulem 401 453 401 453
Muud muutused
519 867 519 867
netovaras
31.12.2016 1 200 788 401 453 1 602 241
Aruandeaasta tulem 592 955 592 955
31.12.2017 1 200 788 994 408 2 195 196
11
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise
Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendites sätestatud nõuded.
Aastaaruanne on koostatud eurodes.
Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudmeetodit.
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused
2017. aastal muutus raamatupidamises edasimüügi eesmärgil ostetud toodete kulude kajastamine. Eelnevatel aastatel kajastati ostetud toodete
kulu tuluvähendusena aga 2017. aastal näidatakse seda ürituste ja näitustega seotud kulude real.
Seoses sellega tehti parandus summas 57 583.- suurendades tulemiaruande 2016. aasta rida "Tulud ettevõtlusest" ja lisa 11 rida "Ürituste ja
näitustega seotud kulud".
Raha
Raha ja rahalähendid kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik
rahalised vahendid on kajastatud eurodes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest.
Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid
kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.
Varud
Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetatud kaupu ja valmistoodangut. Valmistoodang on muuseumi omatooted nagu raamatud,
suveniirid, mida arendatakse ja valmistatakse muuseumi poolt, et toetada näitustegevust ja pakkuda külastajatele lisainformatsiooni.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude arvestus toimub laoprogrammis BUUM FIFO põhimõttel. Soetatud ja valminud tooted võetakse arvele omahinnas.
Valmistoodangu omahind arvutatakse vastavalt tootekirjeldusele, kus on kõik toote valmistamisega seotud kulud. Müügihind
määratakse tootenõukogu poolt juhatuse liikme kinnitusega.
Aasta lõpu seisuga tehakse varude inventuur, mille käigus hinnatakse toodete seisukorda ning vajadusel tehakse allahindlused
ja mahakandmised.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot.
Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara
soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel
kasutatakse lineaarset meetodit. Maad ja kultuuriväärtusega asju ei amortiseerita.
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 50 a
Rajatised (teed, trassid,
20 a
piirdeaiad jms)
12
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Masinad ja seadmed (v.a
5-15 a
transpordivahendid)
Sõiduautod, väikebussid 10 a
Inventar, ITK seadmed,
5-10 a
immateriaalne põhivara
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse ettevõttele teatud
ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama
teatud kindlaksmääratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt
hinnata (näiteks riiklikud garantiidja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärasteltingimustel valitsussektoriga
sõlmitud majandustehinguid.
Varade sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mille põhitingimuseks on, et seda
saav ettevõte peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
Tegevuse sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine.
Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: a)sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja b)sihtfinantseerimisega seotud
sisulised tingimused on täidetud.
Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud,kajastatakse bilansis kohustusena.
Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja kajastatakse tuluna soetamise perioodil.
Sihtfinantseerimise tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastamise
vajadus sai teatavaks.
Tulud
Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest ja muuseumite kauplustes kaupade müügist saadud tulu.
Tulud arvestatakse realiseerimismomendil ja kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus.
Kulud
Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Tegevuskulud kajastatakse tekkepõhiselt nende tekkimise perioodil
(millal kaupu ja teenuseid tarbitakse).
Seotud osapooled
Seotud isikuteks loetakse sihtasutuses juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende abikaasad ja lapsed ning eelpool nimetatute valitseva
või olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 58 150 41 033
Arvelduskontod 1 713 330 1 372 344
Kokku raha 1 771 480 1 413 377
Sihtasutus on Riigikassa teenindamisel olev asutus ja omab pangakontot ainult Riigikassas.
13
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 45 989 45 989
Ostjatelt laekumata
45 989 45 989
arved
Maksude ettemaksed ja
62 358 62 358 5
tagasinõuded
Muud nõuded 67 67
Viitlaekumised 67 67
Ettemaksed 375 375
Tulevaste perioodide
375 375
kulud
Nõuded
6 470 6 470
sihtfinantseerimisest
Lähetuskulude ettemaksed 10 742 10 742
Kokku nõuded ja
126 001 126 001
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 27 044 27 044
Ostjatelt laekumata
27 044 27 044
arved
Maksude ettemaksed ja
64 097 64 097 7
tagasinõuded
Muud nõuded 21 21
Viitlaekumised 21 21
Ettemaksed 1 775 1 775
Tulevaste perioodide
1 775 1 775
kulud
Kokku nõuded ja
92 937 92 937
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Valmistoodang 22 358 0
Valmistoodang 22 358 0
Müügiks ostetud kaubad 42 100 15 870
Edasimüügi eesmärgil ostetud tooted 42 100 15 870
Kokku varud 64 458 15 870
14
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 31 326 28 921
Üksikisiku tulumaks 89 139 47 511
Erisoodustuse tulumaks 671 750
Sotsiaalmaks 160 347 89 116
Kohustuslik kogumispension 7 450 3 728
Töötuskindlustusmaksed 10 178 5 355
Ettemaksukonto jääk 31 032 35 176
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 62 358 267 785 64 097 146 460
15
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Arvutid ja Muud Ettemaksed
põhivarad ja
arvutisüsteemid
masinad ja
ettemaksed
seadmed
13.06.2016
Soetusmaksumus 32 736 13 324 8 335 21 659 15 928 70 323
Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0
Jääkmaksumus 32 736 13 324 8 335 21 659 15 928 70 323
Ostud ja parendused 20 000 20 000
Muud ostud ja
20 000 20 000
parendused
Amortisatsioonikulu -1 068 -2 467 -1 528 -3 995 -1 378 -6 441
Allahindlused väärtuse
-14 865 -13 321 -28 186
languse tõttu
Muud muutused 519 867 519 867
31.12.2016
Soetusmaksumus 17 153 13 324 8 335 21 659 542 087 580 899
Akumuleeritud kulum -350 -2 467 -1 528 -3 995 -991 -5 336
Jääkmaksumus 16 803 10 857 6 807 17 664 541 096 575 563
Ostud ja parendused 42 278 42 278 101 777 10 100 10 100 154 155
Muud ostud ja
42 278 42 278 101 777 10 100 10 100 154 155
parendused
Amortisatsioonikulu -597 -7 568 -1 667 -9 235 -16 061 -25 893
31.12.2017
Soetusmaksumus 17 153 55 602 8 335 63 937 643 864 10 100 10 100 735 054
Akumuleeritud kulum -947 -10 035 -3 195 -13 230 -17 052 -31 229
Jääkmaksumus 16 206 45 567 5 140 50 707 626 812 10 100 10 100 703 825
Muud materiaalsed põhivarad kajastatakse suuremas osas soetatud kunstiväärtusi.
16
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 135 407 135 407
Võlad töövõtjatele 27 419 27 419 8
Maksuvõlad 267 785 267 785 5
Muud võlad 743 743
Muud viitvõlad 743 743
Saadud ettemaksed 344 344
Muud saadud ettemaksed 344 344
Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 38 870 38 870
Kokku võlad ja ettemaksed 470 568 470 568
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 109 661 109 661
Võlad töövõtjatele 182 078 182 078 8
Maksuvõlad 146 460 146 460 5
Muud võlad 1 265 1 265
Muud viitvõlad 1 265 1 265
Saadud ettemaksed 1 046 1 046
Muud saadud ettemaksed 1 046 1 046
Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 54 996 54 996
Kokku võlad ja ettemaksed 495 506 495 506
Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed kajastub bilansipäeva seisuga kasutamata erinevate näituste korraldamiseks saadud toetused.
Seisuga 31.12.2017 on kasutamata toetust kokku summas 38 870,00, mis koosneb järgmistest toetustest: Kultuuriministeeriumi leping 7-14/72
summas 10 500,00, Archimedes SA leping 2017-KA104-06 summas 8 155,20, Eesti Kultuurkapital leping S02-17/0402 summas 3 000,00, leping
S04-17/0292L summas 2 000,00, leping S05-17/1103 summas 1 500,00, Goethe Instituut Eestis leping 2017-07-12 summas 12 000,00.
Riigikantselei leping 1742 summas 1700,74 ja Kultuuriministeeriumi KK1-2/119 summa 13,59 on toetuste jäägid, mis lähevad
tagastamisele 2018. aasta jaanuaris.
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Töötasude kohustis 0 161 140
Puhkusetasude kohustis 27 260 20 938
Võlad majanduskulude eest 159 176
Kokku võlad töövõtjatele 27 419 182 254
17
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 13.06.2016 -
31.12.2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 492 391 58 171
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 21 085 19 172
Tegevustoetused 4 742 274 1 898 087
Kokku annetused ja toetused 5 255 750 1 975 430
sh eraldis riigieelarvest 5 104 344 1 927 344
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 100 0
sh muud asutused 151 306 48 086
Tegevustoetused on kajastatud Kultuuriministeeriumist saadud tegevuskuludeks saadud toetus.
Sihtfinantseerimine põhivasotuseks summas 21 085,00 on Kultuuriministeeriumilt saadud toetus, millest summas 12 782,00 eest on
soetatud museaale. Toetus summas 8 303,34 on 2016. aasta lepingu 7-7/87 kasutamata jääk, mis kulutati KUMU
auditooriumi helivõimendussüsteemi kaasajastamiseks.
2017. aastal on erinevate projektide jääke tagastatud rahastajatele kokku summas 20 089,23.
Lähetuste kulude hüvitamiseks on saadud 1 050,00.
Välismaine sihtfinantseerimine on summas 16 498,83.
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks on kajastatud erinevate näituste ja ürituste korraldamiseks saadud toetused kokku summas 494 930,97.
Suurimad toetajad olid Riigikantselei summaga 309 299,26, Eesti Kultuurkapital summaga 107 740,00 ja Kultuuriministeerium summas 46
733,41.
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 13.06.2016 -
31.12.2016
Üür ja rent 658 786 207 190
Energia 645 187 254 969
Elektrienergia 465 995 182 492
Soojusenergia 179 192 72 477
Veevarustusteenused 23 393 9 086
Mitmesugused bürookulud 116 293 43 057
Uurimis- ja arengukulud 6 042 2 500
Lähetuskulud 66 571 19 271
Koolituskulud 5 229 919
Ürituste ja näitustega seotud kulud 931 299 234 665
Museaalidega seotud kulud 171 388 9 761
Infotehnoloogia kulud 121 334 40 839
Inventari kulud 91 045 23 277
Ruumide valveteenused 342 259 170 176
Ruumide korrashoiuteenused 235 806 32 806
Muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud 278 259 85 713
Muud kulud 60 812 20 976
Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 753 703 1 155 205
18
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
2016. aasta ürituste ja näitustega seotud kulud real on tehtud parandus ja suurendataud kulusid summas 57 584.-. Parandus on tehtud
seoses arvestuspõhimõtte muutusega. 2017. aastal arvestatakse edasimüügi eesmärgiks ostetud toodete kulu ürituste ja näitustega
seotud kuludes aga 2016. aastal kajastati tuluvähendusena.
Lisa 11 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 13.06.2016 -
31.12.2016
Palgakulu 1 944 456 784 213
Sotsiaalmaksud 660 853 272 873
Erisoodustused 13 874 11 440
Kokku tööjõukulud 2 619 183 1 068 526
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 123 119
Seisuga 31.12.2017 on 111 käsunduslepingut, 152 töölepingut, 1 töövõtuleping, 1 juhatuse liikme leping ja 5 nõukogu liikme lepingut.
Lisa 12 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 13.06.2016 -
31.12.2016
Arvestatud tasu 59 020 24 535
Sihtasutus on asutatud Kultuuriministeeriumi poolt. Nõukogu on viieliikmeline, juhatus üheliikmeline.
19
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Enn Leppik
Vandeaudiitori number 57
AUDIITORBÜROO ELSS AS
Nexia International liige
Audiitorettevõtja tegevusloa number 59
Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014
16.04.2018