MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Teater Vanemuine
registrikood: 90011065
tänava nimi, Vanemuise tn 6
maja number:
linn: Tartu linn
vald: Tartu linn
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 51003
telefon: +372 7440100
faks: +372 7440116
e-posti aadress:
[email protected]
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 18
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 19
Lisa 7 Kasutusrent 19
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 20
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 20
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20
Lisa 11 Annetused ja toetused 21
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 22
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22
Lisa 14 Tööjõukulud 22
Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud 23
Lisa 16 Seotud osapooled 23
Lisa 17 Lisa 17 Tegevuse jätkuvus 23
Aruande allkirjad 24
Vandeaudiitori aruanne 25
2
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
Teater Vanemuine, Eesti vanim teater, annab jätkuvalt traditsiooniliselt etendusi kolmes eri žanris. Teatri
repertuaaris on draama-, muusika- ja tantsulavastused ning kontserdid.
Ühtekokku anti 2017.aastal 537 etendust ja kontserti (2016. aastal 566). Repertuaari valikus oli 51 lavastust.
Kokku toimus 185 324 teatrikülastust (2016.aastal 191 378), millest 173 864 (2016.aastal 179 617) olid
etenduste ja kontsertide külastused, 11 460 osalemine erinevates haridusprogrammides ja noortetöö
üritustel.
Vanemuise teatri 2017. aasta kõige külastatum lavastus oli muusikal „Mamma Mia!“, mida käis vaatamas 23
889 inimest. Publiku hulgas olid menukad ka teised muusikalid „Hüljatud“, “Ooperifantoom“ ja „Lotte
unenäomaailmas“. Draamalavastustest olid populaarsemad „Hedda Gabler“, „Lapsepõlvebänd“ ja
suvelavastus “Roosi nimi“, tantsulavastustest „Don Juan“ ja „Crossroads. Step into the Light“, ooperitest
„Carmen“.
Uuslavastused
2017. aasta jooksul esietendus 15 uuslavastust, neist 9 draamalavastust, 3 muusikalavastust, 3
tantsulavastust. Uuslavastustest 3 olid lastelavastused. Lisaks toimus 7 kontsertprojekti ja balletigala.
Draamalavastused:
• Andres Noormets „Lapsepõlvebänd“, esietendus 18.02.2017 Vanemuise suures majas. Lavastaja,
kunstnik Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, muusikajuht Ele Sonn.
• Vivian Nielseni dramatiseering Lars von Trieri, David Pirie ja Peter Asmusseni filmistsenaariumi põhjal
„Laineid murdes“, esietendus 04.03.2017 Sadamateatris. Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll.
• Meelis Friedenthal „Vaim masinas. G.F.Parrot“, esietendus 05.05.2017 Tartu Ülikooli vanas
anatoomikumis Toomemäel. Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Maarja Meeru
• Henrik Ibsen „Hedda Gabler“, esietendus 13.05.2017 Vanemuise väikeses majas. Lavastaja Mehis Pihla,
kunstnik Kristjan Suits.
• Reimo Sagor „AK-47“, esietendus 29.05.2017 Vanemuise väikese maja proovisaalis. Lavastaja Reimo
Sagor, kunstnik Maarja Meeru.
• Umberto Eco „Roosi nimi“, esietendus 13.07.2017 Tartus Toomkiriku varemetes. Lavastaja Tanel Jonas,
kunstnik Kristjan Suits.
• EV100 teatrisarja SAJANDI LUGU raames Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava koostööprojekt Tiit
Palu „RÄNNAKUD. Maarjamaa laulud“, esietendus 29.09.2017 Vanemuise väikeses majas. Lavastaja
Tiit Palu. Selle projekti raames esietendus ka Kadri Noormetsa „RÄNNAKUD. Tõotatud maa“, esietendus
20.09.2017 Sõltumatu Tantsu Lava saalis Tallinnas, Telliskivi loomelinnakus.
• David Hare „Teineteiseta“, esietendus 07.10.2017 Sadamateatris. Lavastaja Jüri Lumiste, kunstnik Pille
Jänes.
• Siret Campbell „Beatrice“, esietendus 21.10.2017 Vanemuise suures majas. Lavastaja Ain Mäeots,
kunstnik Maarja Meeru.
Muusikalavastused:
• Märt-Matis Lill ooper „Tulleminek“, esietendus 22.04.2017 Sadamateatris. Libreto autor Jan Kaus,
muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Taago Tubin (Ugala teater), kunstnik Liisa Soolepp.
• Tauno Aints „Guugelmuugelpunktkomm“, esietendus 28.10.2017 Vanemuise väikeses majas.
Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Rosita Raud.
• Victor Hugo romaanil põhinev Claude-Michel Schönbergi muusikal „Hüljatud“, esietendus 25.11.2017
Vanemuise suures majas. Lavastaja Samuel Harjanne (Soome), kunstnik Karmo Mende, muusikajuht
Martin Sildos.
Tantsulavastused:
Tantsulavastus „Crossroads. Step into the Light“, esietendus 18.03.2017 Vanemuise väikeses majas.
• Crossroads lavastaja-koreograaf, valgusrežii Russell Adamson (Suurbritannia) , kunstnik Mare
Tommingas.
• Step into the Light lavastaja-koreograaf, lava -ja kostüümikujundus Matthew Jordan.
• Eugene Ionesco teose ainetel „Ninasarvik“, esietendus 13.05.2017, ERMI teatrisaalis.
Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa, helilooja ja livemuusik Rainer Jancis.
3
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
• Eno Raua raamatu põhjal „Naksitrallid“, esietendus 02.09.2017 Sadamateatris. Lavastaja, kunstnik,
libretist Katrin Pärn. Lavastaja, koreograaf, kunstnik, videokujundaja Janek Savolainen.
Kontserdid ja balletigala:
• Memory. 13. korda toimus muusikali kontsertide seeria ühtekokku 7 kontserdiga. Nendest 3 Vanemuise
suures majas, 1 Paide kontserdimajas, 1 Estonia kontserdimajas, 1 Jõhvi kontserdimajas ja 1 Pärnu
kontserdimajas.Esinesid solistid, Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Martin Sildos
• Ooperigala 16.02.2017 Vanemuise kontserdimajas. Kavas Verdi, Donizetti, Puccini, Rubinshteini,
Tšaikovski, Dargomõzhski, Stravinski, Aljabjevi teosed. Esinesid solistid, Vanemuise Sümfooniaorkester
ja ooperikoor, dirigent Paul Mägi. Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.
• Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert
Kontserte toimus 3: 18.05.2017 Estonia kontserdisaalis, 19.05.2017 Vanemuise kontserdimajas ja
20.05.2017 Pärnu kontserdimajas. Maailma esiettekandele tuli Ülo Kriguli “Symphonic Slices“, mis on
pühendatud Veljo Tormisele ja kirjutatud Vanemuise sümfooniaorkestrile. Kavas oli veel Camille
Saint-Saensi Sümfoonia nr 3 c-moll, op. 78 „Orelisümfoonia“ ja James MacMillani „Veni, veni,
Emmanuel“.
• Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert toimusTartus Kassitoome orus 30.07.2017. Esinesid
solistid, Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi.
• Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert. Kontserte toimus 3:
15.09.2017 Vanemuise kontserdimajas, 16.09.2017 Jõhvi kontserdimajas ja 17.09.2017 Estonia
kontserdimajas. Kontserdi kavas oli Giacomo Puccini „Preludio sinfonico A-duur“, Eduard Tubina
Sümfoonia nr 2 „Legendaarne“ ja Giacomo Puccini „Messa di Gloria.Vanemuise Sümfooniaorkestrit
dirigeeris Paul Mägi, solistid Mati Turi ja Tamar Nugis. Osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja Tartu
Noortekoor.
• Kontserdid „Symphony meets Jazz“ toimusid 10.11.2017 Vanemuise kontserdimajas, 11.11.2017 Pärnu
kontserdimajas ja 12.11.2017 Estonia kontserdisaalis. Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööna
valmis jazzkontsert, milles astusid üles Vanemuise Sümfooniaorkester, Lembit Saarsalu ja Trio X of
Sweden. Kavas oli George Gershwini, Dimitri Šostakovitši, Heiki Sarmanto, Lennart Simonssoni, Eugen
Kapi, Paul Mägi ja Lembit Saarsalu muusika.
• Vanemuise Sümfooniaorkestri advendikontsert toimus17.12.2017 Tartu Jaani kirikus.Esinesid solistid,
Vanemuise Sümfooniaorkester. Dirigent Taavi Kull.
Klassikagala
Detsembris toimus klassikalise balleti gala, kus osalesid Vanemuise balletiartistid ja külalissolistid.
Esitati pas de deux´d, variatsioone ja katkendeid kuulsatest ballettidest.
Etendused välisriikides
• Vanemuise teater andis 29. ja 30. märtsil Leedus, Kaunase Muusikateatris kaks külalisetendust - Pjotr
Tšaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ ja tantsulavastus „Crossroads. Step into the Light“
• Balletitrupp esines 19.mail Lätis Cesise kontserdimajas etendusega „Step into the Light“
• Mais anti muusikatunniga „Appi! Ooper!? etendusi Rootsi kolmes erinevas linnas – Stockholm,
Göteborg,Malmö.
• Vanemuise ooperikoor osales Hiina Rahvavabariigis Shanghais Giuseppe Verdi ooperi „Aida“
produktsioonis kolmel etendusel septembris Shanghai Grand Theatre´i laval.
Külalisetendused Vanemuise teatris
• Rahvusvahelise tantsupäeva tähistamiseks andis 2 etendust aprillis Vanemuise suures majas Pekingi
Tantsuteater. Etendusid lühilavastused „Farewell Shadows“, „Poson 1“ ja „Nightingale and Rose“. Trupi
kunstiline juht ja koreograaf on Wang Yuanyuan.
• Maikuul andis külalisetendusi Vanemuise väikeses majas Kaunase Muusikateater. Esitati ballett „Notre
Dame´i legend“ ja ooper „Windsori lõbusad naised“.
Näitused
Vanemuise teatri majades eksponeeriti 2017.aastal järgmisi näitusi:
• Mathieu Quincy ja Deivi Tuppits fotod+luuletus 30.november 16-17.jaanuar 17 Vanemuise suures majas.
• Vello Laanemaa siidimaalide ja graafika näitus 18.jaanuar-7.märts Vanemuise suure maja publikugaleriis.
• Anneli Säre pastellmaalide näitus “Eestimaa hetked“ 31. jaanuar -31. märts Vanemuise väikeses majas.
4
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
• „Pitside võlu“, Tartu linna koolide õpilaste ja ka õpetajate pitskoes tehtud töödest 1.aprill-31.mai
Vanemuise väikeses majas
• Eve Komissaarov. Kultuurikolledzi õpilaste tööde näitus 7.märts-3.mai Vanemuise suures majas.
• TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia kõikide erialade üliõpilaste tööde näitus 2.
september-14. november Vanemuise väikeses majas.
• Katrin Kliimask. Dino Buzzati lühijutule loodud illustratsioonid 14.november 17 -23.jaanuar 18 Vanemuise
väikeses majas.
• Vanemuise kunstikogu. Peidetud aarded lava tagant. Näitus avati suure maja publikugaleriis koos suure
maja remondijärgse avamisega 28. september 17 -17.jaanuar 18
Salvestused
Vanemuise teater andis välja 3 CD-d:
• Mais salvestas Vanemuise sümfooniaorkester Saint-Saëns sümfoonia nr. 3 c-moll op.78“Orelisümfoonia“.
Dirigent Paul Mägi. Ilmus 2017
• Mais-juunis salvestas Vanemuise sümfooniaorkester koos bändi ja solistidega plaadi Memory GOLD, mis
koosneb Vanemuise muusikalide parimatest hittidest. Dirigent Erki Pehk. Ilmus 2017
• Septembris salvestas Vanemuise sümfooniaorkester Eduard Tubina Sümfoonia nr. 2 „Legendaarne“,
Ester Mägi laulud Betti Alveri luulega. Dirigent Paul Mägi. Ilmub 2018
Repertuaar
2017. aasta repertuaar oli mitmekülgne ja pakkus elamusi erineva maitsega teatrikülastajatele. Kokku oli
mängukavas 51 eri nimetust lavastusi. Sealhulgas:
• Draamalavastused 23
• Lastelavastused 11 (3 sõna-, 3 tantsu- ja 5 muusikalavastust)
• Muusikalid 3
• Ooperid 8
• Operett 1
• Tantsulavastused 4
• Segaliiki lavastused 1
Märkimisväärne osa repertuaarist põhines Eesti autorite loomingul.
• Omanäoline Märt-Matis Lille algupärane sõjateemaline ooper “Tulleminek“ räägib ennekõike sõja
psühholoogiast, inimese valmisolekust sõjaks, tema mõjust kehale ja vaimule.
• Tauno Aintsi algupärane lasteooper „Guugelmuugelpunktkomm“ on hea võimalus tutvustada lastele
lähemalt üldse muusikateatrit ja ooperit.
• Eno Raua „Naksitrallid“ tantsulavastusena tutvustab lastele lähemalt tantsumaailma.
• Noore autori Siret Campbelli algupärane „Beatrice“ uurib tulevikuga seotud küsimusi. Armastuslugu
paneb mõtlema, kas ja kuidas tehnoloogiline areng muudab meie tulevikku.
Koostöös Tartu Ülikooliga valmisid lavastused Meelis Friedenthali „Vaim masinas. G.F.Parrot“ ja Umberto
Eco „Roosi nimi“. Esimest mängiti Tartu Ülikooli muuseumi vanas anatoomikumis, teist suvelavastusena
Tartu Ülikooli muuseumi toomkiriku varemetes.
EV 100 teatrisari „Sajandi lugu“:
Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava (STL) koostööprojekt EV100 teatrisarjas „Rännakud“ käsitles
perioodi, mille toimumisaeg oli 1920ndad. „Rännakud“ koosnes kolmest osast:
• STL „Tõotatud maa“, mis esietendus 20. septembril Sõltumatu Tantsu Laval, autor ja esitaja Kadri
Noormets;
• Vanemuise „Maarjamaa laulud“ oli Tiit Palu lavastus, kus mõeldi ja tantsiti eesti keeles. Muusika lõi
Kanadas sündinud Eesti juurtega noor helilooja Kara-Lis Coverdale ja koreograafia Ruslan Stepanov.
Esietendus 29. septembril Vanemuise väikeses majas.
• veebiplatvorm Rändomoonium sidus „Rännakud“ ja lavastused kokku ühisel teekonnal keele ja kodumaa
mõtteruumis.
Lisaks etendustegevusele andis sümfooniaorkester 12 klassikalise muusika kõrgetasemelist kontserti ning
lisaks 7 Memory muusikalikontserti erinevates Eesti kontserdipaikades.
5
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Publiku arvu kasvatamine pole kunagi olnud teatrile kõige olulisemaks tegevuseesmärgiks. Oluline on, et
jätkuvalt ja regulaarselt külastavad teatri statsionaari lisaks Tartu linna ja maakonna ning Lõuna-Eesti
elanikele külalised kaugemalt, nii Põhja-Eestist kui piiri tagant (enim neist Lätist, Soomest ja Venemaalt).
Oluline on hästi toimiv koostöö teiste Tartu kultuuriasutuste ja ettevõtjatega ning teatris pakutav moodustab
tervikus olulise ja omanäolise osa. Rahul saab olla külaliste stabiilse huviga osa saada statsionaarist
väljaspool antavatest etendustest, mis moodustavad enam kui viiendiku külastuste koguarvust. Vanemuise
artistid on hinnatud ja oodatud kõikjal, kus etendused on toimunud.
Turundustegevus
Repertuaarivaliku järel tagab stabiilse vaatajaskonna olemasolu teatri hästitoimiv turundustegevus, mis
kasutab aasta aastalt järjest enam traditsioonilisema meedia kõrval omakanaleid (sotsiaalmeedia, koduleht).
Jätkuvalt toimub nende suhtluskanalite arendamine jõudmaks olulise informatsiooniga kõigi huvilisteni ning
äratamaks huvi seni vähemaktiivsema või meie mõjusfäärist väljas olnud elanikkonna seas.
Meediategevuste kõrval tõhustatakse müügitegevusi: töö erinevate müügisihtrühmadega (koolid, kollektiivid,
partnerid, reisikorraldajad, majutusasutused), sooduskampaaniad ja hulgiostude soodustamiseks mõeldud
müügitegevused kogu hooaja kestel.
• RAMP. Septembris ilmus mahukas hooajaajakiri, mille tiraaž ulatus juba 6000 eksemplarini. 140
lehekülge sisukat lugemist sisaldab Vanemuise töötajatest põnevaid lugemisi, noortetöö tegemisi,
uuslavastuste tutvustusi ja ülevaadet kogu hooaja mängukavast.
• 2 korda aastas korraldas turundusosakond soodusmüügi piletitele. Piletisadu on teatrikülastajate hulgas
populaarne. Lisaks soodsatele piletitele pakkus teater päevapakkumisi ja keerutada sai loosiratast.
• Kevadel pakkus turundusosakond tudengitele ja pensionäridele võimalust vaadata etendusi eriti soodsate
hindadega. Samuti on teater aidanud vähekindlustatud peredel soodsamalt teatrit külastada.
• Avati venekeelne Facebooki lehekülg - Teater Vanemuine RUS.
• Personaalsete tiitrite süsteem.Vanemuise suures ja väikeses majas käivitus personaalsete tiitrite
süsteem, kus lisaks lava kohal asuvale tabloole kuvatakse tiitrid ka vaataja käes olevasse nutiseadmesse.
Kasutada saab nii isiklikku nutitelefoni kui laenutada teatri tahvelarvutit. Projekti aitas rahastada Euroopa
Sotsiaalfondi projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.
Haridus-ja noortetöö
• Noortetöö osakond korraldab erinevaid üritusi. Kokku toimus 2017. aastal 311 üritust, millel osales 11 460
külastajat.
• Erinevale kooliastmele on mõeldud haridusprogrammid „Klassist välja“, tantsutund “Tants läbi aegade“,
„Koolipäev teatris“, muusikatund „Appi! Ooper!?“, draamatund „Valmisolek on kõik“, muusikatund „Igaühel
oma pill“.
• Noortetöö juhendajad (kollased kassid) tutvustavad teatrit etenduse-eelsetel ekskursioonidel.
• Kollased kassid viivad läbi laste sünnipäevi ja sisustavad ettevõtete laste pidusid.
• Märtsis korraldas teater gümnasistidele konkursi „Arukas arvustaja“, kus kutsuti kõiki noori arutlema
Vanemuise teatri lavastuste üle. Konkurss võimaldas noortel panna ennast proovile oma sõnaosavuse,
analüüsioskuse ja kriitilise meele poolest.
• Juunis osales teater muusikatunniga „Appi! Ooper!?“ Tartu Linna Päeval.
• „Võtame hetke“ on vestlusõhtu Vanemuise artistidega. 2017. aastal kohtusid publikuga Andres Mähar,
Jaan Willem Sibul, Priit Strandberg, Valetina Kremen.
• „Nägin teatriS!“ oli üritus, kus märtsi koolivaheajal kutsuti 5.-7. klassi noori filmima lavatagust melu
etenduse “Lapsepõlvebänd“ eel. Valmisid videoklipid.
• Mais anti muusikatunniga „Appi! Ooper!? etendusi Rootsi kolmes erinevas linnas.
• Populaarne Kollase Kassi Suvekool toimus augustis, mõeldud 14-18 aastastele noortele, juhendajad olid
Kristo Toots ja Katrin Kalma. Etendati lavastust „Ärkame taas“, osales 28 noort.
Personal
SA Teater Vanemuine juhatus on üheliikmeline. Juhatusele arvestati aruandeaastal tasudeks koos
maksudega 59 325 eurot. SA Teater Vanemuine nõukogu oli aruandeaastal neljaliikmeline. Nõukogule
arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega 13 965 eurot. Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega
ja nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas.
Koosseisulisena (ilma juhatuse ja nõukogu liikmeteta) töötas Vanemuise teatris 2017.a. lõppedes 364
töötajat, neist osalise koormusega 27 töötajat, sh. muusikavaldkonnas 118 inimest, draamas 27, balletis 43,
hooaja koordineerimise keskuses 7, etendusi ettevalmistavas ja teenindavas 106, turunduses 14, halduses
8, teeninduses 25, finantsalal 4 ja mujal 12 inimest. Kokku olid tööjõukulud koos maksudega 6 112 795
eurot, millest mittekoosseisuliste töötajate osa moodustas 345 321 eurot.
6
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Auhinnad ja tunnustused
SA Teater Vanemuine töötajaid pälvisid 2017.aastal mitmeid auhindu ja äramärkimisi:
• Eesti Teatriliidu balletiauhind Maria Engel
• Eesti Teatriliidu Otto Hermanni nimeline auhind Niina Mets
• Londoni hotelli stipendium näitleja Marian Heinat
Vanemuise loomenõukogu aastapreemiad jagunesid järgmiselt:
• Rufina Noor – Larseni Balletiteatri aastaauhind
• Katrin Nuume – GIGA Muusikateatri aastaauhind
• Reimo Sagor – Nissan Autospiriti Sõnateatri aastaauhind
• Mait Sarap – Kinema tehnilise töötaja aastapreemia
• Kaili Pärn – Administratiivtöötaja aastapreemia
Vanemuise draamatrupi kolleegipreemiad jagunesid järgmiselt:
• Marian Heinat – parim naispeaosa
• Andres Mähar – parim meespeaosa
• Linda Kolde – parim naiskõrvalosa
• Veiko Porkanen – parim meeskõrvalosa
• Karol Kuntsel – aasta kõige hõivatum näitleja
Vanemuise Tantsu- ja Balletikool (Vanemuise teatri partner, kelle õpilased osalevad regulaarselt teatri
etendustes) osales veebruaris VI rahvusvahelisel Tantsuolümpiaadil Riias, kus osales 2000 võistlejat.
Ühtekokku pälviti erinevates kategooriates 4 auhinda.
Juunis osales 2 Balletikooli õpilast Peterburis rahvusvahelise tantsu festivalil “Ballett Beautiful Art“ ja
saavutati esikoht 11.-13. aastaste vanusekategoorias duetiga.
Toetused
Sihtasutusele Teater Vanemuine eraldati EV Kultuuriministeeriumi poolt 2017. aastal tegevustoetuseks 6
106 528 eurot, mille sihtostarve oli katta personalikulusid, halduskulusid, toetada hooldusremonti,
välissõitusid, IT vahendite soetust, orkestri instrumentide ja töövahendite soetust ning katta väikese maja
hoolduskulusid Riigi Kinnisvarale.
Kultuuri arendamiseks sai teater Tartu linnalt toetust 92 040 eurot.
EV Kultuuriministeeriumi poolt eraldati investeeringutoetuseks suure maja lavatehnika vahetuseks ja
investeeringuteks
2 000 000 eurot. Eelnevast perioodist kandus üle aruandeaastasse investeeringutoetust summas 5
977 258 eurot, 2017. aasta lõpuks jäi lõpetamata tööde tõttu kasutamata 96 491 eurot.
Teater sai projektipõhiseid toetusi Eesti Kultuurkapitalilt 5 000 eurot ja Kultuuriministeeriumilt 4 600
eurot(lisaks eelmisest perioodist ületulev toetus 14 000 eurot).
Riigikantselei ja Eesti Etendusasutuste Liidu vahelise lepingu alusel sai teater toetust EV100 tähistamisele
pühendatud teatriprojekti „Sajandi lugu“ lavastuse välja toomiseks 18 500 eurot.
Sponsorid
SA Teater Vanemuine suurtoetajad erasektorist olid 2017.a. Kinema OÜ, Autospirit Tartu OÜ, AS Giga ja
Altia Eesti AS.
Majandustegevus
Vanemuise eelarvemaht oli 2017.a. ilma investeeringuteta 9,06 miljonit eurot, millest omatulu moodustas
2,80 miljonit eurot (30,9%). 2016. aastaga võrreldes suurenes omatulu 39,7 tuh. eurot. Omatulu kasv oli
pidurdatud suure maja lavatehnika ja publikuosa renoveerimistööde tõttu maist-oktoobrini.
Teatri tegevustulem summas 6 652 470 eurot sisaldab põhivara soetuseks ja renoveerimiseks saadud
toetust. Toetus kajastatakse tuluna selle saamise aastal. Toetuse eest soetatud varade kulumit arvestatakse
kasutusea jooksul ehk oluliselt pikema perioodi jooksul kui toetuse arvele võtmise aasta.
Investeeringud
7
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
• Vanemuise suure maja lavatehnika renoveerimine
1967. aastal ehitatud hoone põhjalikke renoveerimistöid alustati 2016. aastal ja jätkati 2017. aastal.
Rahvusvahelised hanked ehitajate leidmiseks toimusid 2014 ja 2015. Hanke tulemusena osutusid
partneriteks lavatehnika vahetusel Show Theatre Equipment Trekwerk BV Hollandist ja Amptown System
Company GmBH Saksamaalt.
Esimesel aastal (2016) vahetati lavatehnika, mis jäi lavapinnast kõrgemale - tugevdati talad, vahetati
nöörpööning, ca. 50 stanget, töörõdud külgedel, lisati 12 punkttõstukit ja lift.
Teisel aastal (2017) uuenes lavapinnast allapoole jääv osa. Vahetati pöördlava koos tõstukite ja vajukitega,
lift, mis ühendab töökodasid, uuendati orkestri tõstukid, heli-, video- ja kommunikatsioonisüsteemid.
Uus ja kaasaegne juhtimissüsteem võimaldab ohutumalt, täpsemalt, operatiivsemalt juhtida etendusi.
Investeeringud 2016. aastal 4,6 milj. eurot, 2017.aastal 6,8 milj. eurot.
2018.a. jäävad lõpetada lavapiirkonnas rekvisiidi ladu ja lavataguse koridori põrand, mida logistiliselt ei
saanud teha paralleelselt muude töödega, sest need oleks põhjustanud tööde olulist hilinemist.
• Vanemuise suure maja publikuala renoveerimine
Nagu lavatehnika, oli ka publikuala põhjalikult remontimata 50 aastat. Hanke tulemusena osutus publikuala
uuendusel partneriks AS Eviko. Investeeringud 2017. aastal 1,1 milj. eurot.
Peamised tegevuse finantssuhtarvud 2017 2016
Lühiajaliste võlgnevuse kattekordaja
(käibevarad / lühiajalised kohustised) 0,68 0,64
Võlakordaja (kohustised / varad) 0,12 0,12
Netovara määr (netovara / varad) 0,88 0,88
Lugupidamisega,
Toomas Peterson
SA Teater Vanemuine juhatuse liige
8
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 1 222 273 656 080 2
Nõuded ja ettemaksed 589 039 513 964 3,4
Varud 39 050 49 061
Kokku käibevarad 1 850 362 1 219 105
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 21 695 615 14 865 522 5
Kokku põhivarad 21 695 615 14 865 522
Kokku varad 23 545 977 16 084 627
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 2 627 040 1 898 392 8
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 96 491 16 259 10
Kokku lühiajalised kohustised 2 723 531 1 914 651
Kokku kohustised 2 723 531 1 914 651
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 11 184 488 11 184 488
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 985 488 -414 042
Aruandeaasta tulem 6 652 470 3 399 530
Kokku netovara 20 822 446 14 169 976
Kokku kohustised ja netovara 23 545 977 16 084 627
9
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 14 122 242 10 343 490 11
Tulu ettevõtlusest 2 803 979 2 764 278 12
Muud tulud 9 299
Kokku tulud 16 926 230 13 108 067
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -3 137 287 -3 241 222 13
Tööjõukulud -6 112 795 -5 751 020 14
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 019 698 -727 710 5,7
Muud kulud -3 980 -3 183
Kokku kulud -10 273 760 -9 723 135
Põhitegevuse tulem 6 652 470 3 384 932
Muud finantstulud ja -kulud 0 14 598 15
Aruandeaasta tulem 6 652 470 3 399 530
10
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 6 652 470 3 384 932
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 019 697 727 709 5,6
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -299
Muud korrigeerimised -7 824 691 -4 477 317 10
Kokku korrigeerimised -6 804 994 -3 749 907
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -79 689 -139 737 3
Varude muutus 10 012 4 144
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 110 209 162 216
Kokku rahavood põhitegevusest -111 992 -338 352
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-7 245 352 -4 181 127 5,6
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 3 200 5
müügist
Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 245 352 -4 177 927
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
7 918 924 2 104 831 10
toetustest
Muud laekumised finantseerimistegevusest 4 613 19 236 15
Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -5 975 000
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 7 923 537 -3 850 933
Kokku rahavood 566 193 -8 367 212
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 656 080 9 023 292 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 566 193 -8 367 212
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 222 273 656 080 2
11
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 11 184 488 -414 042 10 770 446
Aruandeaasta tulem 0 3 399 530 3 399 530
31.12.2016 11 184 488 2 985 488 14 169 976
Aruandeaasta tulem 0 6 652 470 6 652 470
31.12.2017 11 184 488 9 637 958 20 822 446
12
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Teater Vanemuine (edaspidi Teater) 2017.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga.Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida
täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend või lühendatult edaspidi üldeeskiri).
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Majandusaasta algas 1.jaanuaril 2017 ja lõppes 31.detsembril 2017.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. Raha ekvivalentidena kajastatakse
ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi tähtajalisi deposiite.
Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse ja
finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on
põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju,
põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning sihtfinantseerimise saamisega seotud tulud.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.
Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teada olevaid kui
ka peale aruandekuupäeva kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue loetakse
lootusetuks kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad
hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete allahindluse kulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto
realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind
tavapärase põhitegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja
müügi sooritamiseks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalsed põhivarad on varad, mida Teater kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada
pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed varad.
Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2017.a. 5000 eurot(ilma käibemaksuta) välja arvatud
maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.
Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalsed põhivarad, mis vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast(kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud) ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Põhivara
soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused
transpordile, paigaldamisele).
Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab
vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist(ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead,
võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara
kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele
vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus
13
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle
kasutusvalmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui täielikult
amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumusst kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult
kasutusest eemaldatud.
Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on
järgmised:
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised 50 aastat
Masinad ja seadmed 5-10 aastat
Muu materiaalne põhivara 3-30 aastat
Arvutid ja arvutisüsteemid 3 aastat
Transpordivahendid 5 aastat
Maad ei amortiseerita.
Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad
eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate varade puhul RTJ-s 5 toodud põhimõtetest ja
mitte-raha genereerivate varade puhul IPSAS 21 toodud teguritest. Raha mitte-genereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks
kaalutakse järgnevaid tegureid:
1)Varaga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus lõppenud või oluliselt vähenenud.
2)Märkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus keskkonnas.
3)Varade füüsiline kahjustumine, hävimine, lammutamine, kadumine jne.
4)Pikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi.
5)Katkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõppemist või kasutusvalmis saamist.
6)Oluline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi.
Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutmine
näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib juhatus läbi vara kaetava
väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva
üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus
(ehk kasutusväärtus) või selle õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Vara õiglase
väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel Teatri väliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruande
kirjel Põhivarade kulum ja väärtuse langus.
Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara
bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse
tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus.
Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või
kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara
mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsioonikuluna.
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustised
Finantskohustised (näiteks võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud
soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud
kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases
väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
14
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid(saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste
kajastamisel lähtutakse üldeeskirjas toodud põhimõtetest.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
-sihtfinantseerimine -teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega
eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning
raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
-tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse Teatrile lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides
määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimise liigid on:
-kodumaine sihtfinantseerimine
-välismaine sihtfinantseerimine
Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine(välja arvatud nende
kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine).
Väismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja
kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseeimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamiseperioodil, kui
sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha
laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude hüvitamisviiside alusel(standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende
kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruandeperioodil.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud
sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et Teater
toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna
toetuse saamise tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade
soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena.
Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivarad soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on
veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel
kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksuna bilansikirjel "Sihtotstarbelised tasud, annetused ja
toetused" saadud ettemaksetena.
Tulud
Tulud etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Piletite tagastamise tõenäosust hinnatakse
lähtuvalt senisest kogemusest ning tagastused kajastatakse müügitehingute toimumise perioodil müügitulu vähenda-
misena.
Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning
tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.
Intressitulu kajastatakse siis kui:
(a) tulu laekumine on tõenäoline ja
(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata
Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel
perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale
majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Teatri aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
1)tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse
vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps
2)sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud
isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või
raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes
tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused.
15
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist
on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.
Korrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju
on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.
Mittekorrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest
ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 3 374 3 727
Arvelduskontod pankades 1 218 899 652 353
Kokku raha 1 222 273 656 080
16
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 312 519 312 519
Ostjatelt laekumata
313 655 313 655
arved
Ebatõenäoliselt
-1 136 -1 136
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
276 276
tagasinõuded
Muud nõuded 1 582 1 582
Ettemaksed 274 662 274 662
Tulevaste perioodide
274 662 274 662
kulud
Kokku nõuded ja
589 039 589 039
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 270 503 270 503
Ostjatelt laekumata
270 562 270 562
arved
Ebatõenäoliselt
-59 -59
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
206 206
tagasinõuded
Muud nõuded 4 613 4 613
Intressinõuded 4 613 4 613
Ettemaksed 238 642 238 642
Tulevaste perioodide
238 642 238 642
kulud
Kokku nõuded ja
513 964 513 964
ettemaksed
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 17 437 0 17 357
Üksikisiku tulumaks 0 69 251 0 62 792
Erisoodustuse tulumaks 0 186 0 204
Sotsiaalmaks 0 133 769 0 123 243
Kohustuslik kogumispension 0 7 216 0 6 621
Töötuskindlustusmaksed 0 9 175 0 8 402
Ettemaksukonto jääk 276 206
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 276 237 034 206 218 619
17
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Transpordi- Arvutid ja Muud Ettemaksed
põhivarad ja
vahendid arvutisüsteemid
masinad ja
ettemaksed
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 47 837 11 587 928 465 101 37 877 1 055 905 1 558 883 754 765 997 487 997 487 14 946 900
Akumuleeritud kulum 0 -1 832 645 -282 061 -23 842 -815 274 -1 121 177 -578 884 0 0 -3 532 706
Jääkmaksumus 47 837 9 755 283 183 040 14 035 240 631 437 706 175 881 997 487 997 487 11 414 194
Ostud ja parendused 0 3 685 3 223 0 0 3 223 59 259 4 114 960 4 114 960 4 181 127
Amortisatsioonikulu 0 -227 125 -93 342 -10 129 -206 035 -309 506 -62 895 0 0 -599 526
Allahindlused väärtuse
0 -4 982 0 -3 906 -71 616 -75 522 -46 868 0 0 -127 372
languse tõttu
Müügid 0 0 -2 901 0 0 -2 901 0 0 0 -2 901
Ümberliigitamised 0 0 0 0 3 766 541 3 766 541 669 464 -4 436 005 -4 436 005 0
Ümberliigitamised
0 0 0 0 3 766 541 3 766 541 669 464 -4 436 005 -4 436 005 0
ettemaksetest
31.12.2016
Soetusmaksumus 47 837 11 582 544 465 101 9 288 4 140 642 4 615 031 1 195 785 676 442 676 442 18 117 639
Akumuleeritud kulum 0 -2 055 683 -375 081 -9 288 -411 121 -795 490 -400 944 0 0 -3 252 117
Jääkmaksumus 47 837 9 526 861 90 020 0 3 729 521 3 819 541 794 841 676 442 676 442 14 865 522
Ostud ja parendused 1 068 493 0 20 909 71 194 92 103 383 952 6 305 242 6 305 242 7 849 790
Amortisatsioonikulu -235 806 -90 020 -591 -569 192 -659 803 -124 088 0 0 -1 019 697
Ümberliigitamised 0 0 0 0 5 993 506 5 993 506 305 313 -6 298 819 -6 298 819 0
Ümberliigitamised
0 0 0 0 5 993 506 5 993 506 305 313 -6 298 819 -6 298 819 0
ettemaksetest
31.12.2017
Soetusmaksumus 47 837 12 651 039 465 100 30 197 10 205 342 10 700 639 1 885 050 682 865 682 865 25 967 430
Akumuleeritud kulum 0 -2 291 491 -465 100 -9 879 -980 313 -1 455 292 -525 032 0 0 -4 271 815
Jääkmaksumus 47 837 10 359 548 0 20 318 9 225 029 9 245 347 1 360 018 682 865 682 865 21 695 615
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017 2016
Masinad ja seadmed 0 3 200
Transpordi- vahendid 0 3 200
Kokku 0 3 200
18
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2015
Soetusmaksumus 3 359 3 359
Akumuleeritud kulum -2 548 -2 548
Jääkmaksumus 811 811
Amortisatsioonikulu -811 -811
31.12.2016
Soetusmaksumus 3 359 3 359
Akumuleeritud kulum -3 359 -3 359
Jääkmaksumus 0 0
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu -60 800 -94 569
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul -89 115 -67 647
1-5 aasta jooksul -262 974 -58 928
19
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 855 640 855 640
Võlad töövõtjatele 829 305 829 305
Maksuvõlad 237 034 237 034
Muud võlad 26 163 26 163
Muud viitvõlad 26 163 26 163
Saadud ettemaksed 678 898 678 898
Tulevaste perioodide tulud 678 898 678 898
Kokku võlad ja ettemaksed 2 627 040 2 627 040
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 219 889 219 889
Võlad töövõtjatele 777 117 777 117
Maksuvõlad 218 619 218 619
Muud võlad 18 156 18 156
Muud viitvõlad 18 156 18 156
Saadud ettemaksed 664 611 664 611
Tulevaste perioodide tulud 664 611 664 611
Kokku võlad ja ettemaksed 1 898 392 1 898 392
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Töötasude kohustis 311 237 286 837
Puhkusetasude kohustis 328 280 297 440
Võlad majanduskulude eest 3 983 4 086
Muud võlad töövõtjatele 1 567 1 201
Deklareerimata kinnipeetud maksud 184 237 187 553
Kokku võlad töövõtjatele 829 304 777 117
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
20
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 8 349 744 2 055 000 -5 975 000 -4 427 486 2 258
Tartu Linnavalitsus 0 7 325 0 -7 325 0
Integratsiooni ja Migratsiooni SA 0 42 506 0 -42 506 0
Kokku sihtfinantseerimine
8 349 744 2 104 831 -5 975 000 -4 477 317 2 258
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projektitoetused 0 1 456 0 -1 456 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 1 456 0 -1 456 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
8 349 744 2 106 287 -5 975 000 -4 478 773 2 258
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 2 258 7 918 924 0 -7 824 691 96 491
Kokku sihtfinantseerimine
2 258 7 918 924 0 -7 824 691 96 491
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projektitoetused 0 42 907 0 -42 907 0
Kultuuriministeerium* 0 56 076 0 -56 076 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 98 983 0 -98 983 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
2 258 8 017 907 0 -7 923 674 96 491
annetused ja toetused
SA Teater Vanemuine on saanud Kultuuriministeeriumilt 2015. aastal toetust põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks. Nimetatud
toetust kasutati aastatel 2016-2017. Saadud toetusest summas 56 076 eurot on kasutatud väikevahendite soetamiseks seoses põhivara
arvele võtmise piiri tõusuga mitte põhivaradena ning vastavalt kajastatud kui „Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks“.
Lisa 11 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 98 983 1 456
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 7 824 691 4 477 317
Tegevustoetus 6 198 568 5 864 717
Kokku annetused ja toetused 14 122 242 10 343 490
21
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Etendustegevuse tulu 2 306 986 2 312 657
Reklaami müügi tulud 53 914 58 939
Ruumide rent 189 167 186 235
Muud majandustegevuse tulud 253 912 206 447
Kokku tulu ettevõtlusest 2 803 979 2 764 278
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent -102 452 -94 569
Energia -192 492 -159 828
Elektrienergia -99 922 -85 126
Soojusenergia -92 570 -74 702
Mitmesugused bürookulud -43 425 -87 499
Lähetuskulud -175 596 -83 588
Koolituskulud -32 253 -30 404
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -1 137 -59
Etendustegevusega seotud kulu -2 209 239 -2 100 408
IT alased kulud -52 477 -126 931
Kinnistute majandamiskulud -167 592 -171 179
Muud -160 624 -386 757
Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 137 287 -3 241 222
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu -4 569 832 -4 294 112
Sotsiaalmaksud -1 535 513 -1 448 703
Erisoodustused -7 450 -8 205
Kokku tööjõukulud -6 112 795 -5 751 020
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 345 349
22
Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2017 2016
Intressitulud deposiitidelt 0 14 598
Kokku muud finantstulud ja -kulud 0 14 598
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 73 290 66 436
SA Teater Vanemuine juhatus koosneb ühest liikmest, nõukogu koosneb neljast liikmest.Juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne volituste tähtaja lõppu on sihtasutus kohustatud maksma juhatuse liikmele kahe kuu tasu suurust lahkumishüvitist, välja arvatud
juhul, kui tagasikutsumine oli tingitud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu.
Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmele soodustusi ei ole antud.
Lisa 17 Lisa 17 Tegevuse jätkuvus
Seisuga 31.detsember 2017 ületasid SA Teater Vanemuine lühiajalised kohustised käibevara 873 169 euro võrra (seisuga 31.detsember 2016
695 546 euro võrra).
SA Teater Vanemuine raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes SA Teater Vanemuine tegevuse jätkuvusest, sest juhtkonna
hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital SA Teater Vanemuine majandusraskusi 2018. aastal, kuna vastavalt rahavoogude prognoosile
suudab SA Teater Vanemuine katta kõik lühiajalised kohustised. SA Teater Vanemuine finantseerimine toimub stabiilselt vastavalt Eesti
Vabariigi Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei
tekita probleeme.
23
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Teater Vanemuine nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Teater Vanemuine (Teater) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet ja muud selgitavat infot.
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutus Teater Vanemuine (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel
kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub majandusaasta aruandes lisaks raamatupidamise aastaaruandele ja meie audiitori aruandele.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi
raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu
informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Teatrit likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Teatri
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on
ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski kahjustada Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi
käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
/digitaalselt allkirjastatud/
Laile Kaasik
Vandeaudiitor, litsents nr 511
BDO Eesti AS
Tegevusluba nr 1
A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn
3. aprill 2018