dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 30. aprill 2018
Viit
3-3/1090-1
Registreeritud
30. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Teater Vanemuine
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Katre Väli
Lahendamise tähtaeg
30. mai 2018

Failid

  • 📎SA_Teater_Vanemuine_2017_aruanne (1).bdoc82 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Teater Vanemuine registrikood: 90011065 tänava nimi, Vanemuise tn 6 maja number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: 51003 telefon: +372 7440100 faks: +372 7440116 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Kasutusrent 19 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 20 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20 Lisa 11 Annetused ja toetused 21 Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 22 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud 23 Lisa 16 Seotud osapooled 23 Lisa 17 Lisa 17 Tegevuse jätkuvus 23 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Teater Vanemuine, Eesti vanim teater, annab jätkuvalt traditsiooniliselt etendusi kolmes eri žanris. Teatri repertuaaris on draama-, muusika- ja tantsulavastused ning kontserdid. Ühtekokku anti 2017.aastal 537 etendust ja kontserti (2016. aastal 566). Repertuaari valikus oli 51 lavastust. Kokku toimus 185 324 teatrikülastust (2016.aastal 191 378), millest 173 864 (2016.aastal 179 617) olid etenduste ja kontsertide külastused, 11 460 osalemine erinevates haridusprogrammides ja noortetöö üritustel. Vanemuise teatri 2017. aasta kõige külastatum lavastus oli muusikal „Mamma Mia!“, mida käis vaatamas 23 889 inimest. Publiku hulgas olid menukad ka teised muusikalid „Hüljatud“, “Ooperifantoom“ ja „Lotte unenäomaailmas“. Draamalavastustest olid populaarsemad „Hedda Gabler“, „Lapsepõlvebänd“ ja suvelavastus “Roosi nimi“, tantsulavastustest „Don Juan“ ja „Crossroads. Step into the Light“, ooperitest „Carmen“. Uuslavastused 2017. aasta jooksul esietendus 15 uuslavastust, neist 9 draamalavastust, 3 muusikalavastust, 3 tantsulavastust. Uuslavastustest 3 olid lastelavastused. Lisaks toimus 7 kontsertprojekti ja balletigala. Draamalavastused: • Andres Noormets „Lapsepõlvebänd“, esietendus 18.02.2017 Vanemuise suures majas. Lavastaja, kunstnik Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, muusikajuht Ele Sonn. • Vivian Nielseni dramatiseering Lars von Trieri, David Pirie ja Peter Asmusseni filmistsenaariumi põhjal „Laineid murdes“, esietendus 04.03.2017 Sadamateatris. Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll. • Meelis Friedenthal „Vaim masinas. G.F.Parrot“, esietendus 05.05.2017 Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis Toomemäel. Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Maarja Meeru • Henrik Ibsen „Hedda Gabler“, esietendus 13.05.2017 Vanemuise väikeses majas. Lavastaja Mehis Pihla, kunstnik Kristjan Suits. • Reimo Sagor „AK-47“, esietendus 29.05.2017 Vanemuise väikese maja proovisaalis. Lavastaja Reimo Sagor, kunstnik Maarja Meeru. • Umberto Eco „Roosi nimi“, esietendus 13.07.2017 Tartus Toomkiriku varemetes. Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits. • EV100 teatrisarja SAJANDI LUGU raames Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava koostööprojekt Tiit Palu „RÄNNAKUD. Maarjamaa laulud“, esietendus 29.09.2017 Vanemuise väikeses majas. Lavastaja Tiit Palu. Selle projekti raames esietendus ka Kadri Noormetsa „RÄNNAKUD. Tõotatud maa“, esietendus 20.09.2017 Sõltumatu Tantsu Lava saalis Tallinnas, Telliskivi loomelinnakus. • David Hare „Teineteiseta“, esietendus 07.10.2017 Sadamateatris. Lavastaja Jüri Lumiste, kunstnik Pille Jänes. • Siret Campbell „Beatrice“, esietendus 21.10.2017 Vanemuise suures majas. Lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Maarja Meeru. Muusikalavastused: • Märt-Matis Lill ooper „Tulleminek“, esietendus 22.04.2017 Sadamateatris. Libreto autor Jan Kaus, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Taago Tubin (Ugala teater), kunstnik Liisa Soolepp. • Tauno Aints „Guugelmuugelpunktkomm“, esietendus 28.10.2017 Vanemuise väikeses majas. Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Rosita Raud. • Victor Hugo romaanil põhinev Claude-Michel Schönbergi muusikal „Hüljatud“, esietendus 25.11.2017 Vanemuise suures majas. Lavastaja Samuel Harjanne (Soome), kunstnik Karmo Mende, muusikajuht Martin Sildos. Tantsulavastused: Tantsulavastus „Crossroads. Step into the Light“, esietendus 18.03.2017 Vanemuise väikeses majas. • Crossroads lavastaja-koreograaf, valgusrežii Russell Adamson (Suurbritannia) , kunstnik Mare Tommingas. • Step into the Light lavastaja-koreograaf, lava -ja kostüümikujundus Matthew Jordan. • Eugene Ionesco teose ainetel „Ninasarvik“, esietendus 13.05.2017, ERMI teatrisaalis. Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa, helilooja ja livemuusik Rainer Jancis. 3 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne • Eno Raua raamatu põhjal „Naksitrallid“, esietendus 02.09.2017 Sadamateatris. Lavastaja, kunstnik, libretist Katrin Pärn. Lavastaja, koreograaf, kunstnik, videokujundaja Janek Savolainen. Kontserdid ja balletigala: • Memory. 13. korda toimus muusikali kontsertide seeria ühtekokku 7 kontserdiga. Nendest 3 Vanemuise suures majas, 1 Paide kontserdimajas, 1 Estonia kontserdimajas, 1 Jõhvi kontserdimajas ja 1 Pärnu kontserdimajas.Esinesid solistid, Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Martin Sildos • Ooperigala 16.02.2017 Vanemuise kontserdimajas. Kavas Verdi, Donizetti, Puccini, Rubinshteini, Tšaikovski, Dargomõzhski, Stravinski, Aljabjevi teosed. Esinesid solistid, Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, dirigent Paul Mägi. Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt. • Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert Kontserte toimus 3: 18.05.2017 Estonia kontserdisaalis, 19.05.2017 Vanemuise kontserdimajas ja 20.05.2017 Pärnu kontserdimajas. Maailma esiettekandele tuli Ülo Kriguli “Symphonic Slices“, mis on pühendatud Veljo Tormisele ja kirjutatud Vanemuise sümfooniaorkestrile. Kavas oli veel Camille Saint-Saensi Sümfoonia nr 3 c-moll, op. 78 „Orelisümfoonia“ ja James MacMillani „Veni, veni, Emmanuel“. • Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert toimusTartus Kassitoome orus 30.07.2017. Esinesid solistid, Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi. • Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert. Kontserte toimus 3: 15.09.2017 Vanemuise kontserdimajas, 16.09.2017 Jõhvi kontserdimajas ja 17.09.2017 Estonia kontserdimajas. Kontserdi kavas oli Giacomo Puccini „Preludio sinfonico A-duur“, Eduard Tubina Sümfoonia nr 2 „Legendaarne“ ja Giacomo Puccini „Messa di Gloria.Vanemuise Sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul Mägi, solistid Mati Turi ja Tamar Nugis. Osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja Tartu Noortekoor. • Kontserdid „Symphony meets Jazz“ toimusid 10.11.2017 Vanemuise kontserdimajas, 11.11.2017 Pärnu kontserdimajas ja 12.11.2017 Estonia kontserdisaalis. Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööna valmis jazzkontsert, milles astusid üles Vanemuise Sümfooniaorkester, Lembit Saarsalu ja Trio X of Sweden. Kavas oli George Gershwini, Dimitri Šostakovitši, Heiki Sarmanto, Lennart Simonssoni, Eugen Kapi, Paul Mägi ja Lembit Saarsalu muusika. • Vanemuise Sümfooniaorkestri advendikontsert toimus17.12.2017 Tartu Jaani kirikus.Esinesid solistid, Vanemuise Sümfooniaorkester. Dirigent Taavi Kull. Klassikagala Detsembris toimus klassikalise balleti gala, kus osalesid Vanemuise balletiartistid ja külalissolistid. Esitati pas de deux´d, variatsioone ja katkendeid kuulsatest ballettidest. Etendused välisriikides • Vanemuise teater andis 29. ja 30. märtsil Leedus, Kaunase Muusikateatris kaks külalisetendust - Pjotr Tšaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ ja tantsulavastus „Crossroads. Step into the Light“ • Balletitrupp esines 19.mail Lätis Cesise kontserdimajas etendusega „Step into the Light“ • Mais anti muusikatunniga „Appi! Ooper!? etendusi Rootsi kolmes erinevas linnas – Stockholm, Göteborg,Malmö. • Vanemuise ooperikoor osales Hiina Rahvavabariigis Shanghais Giuseppe Verdi ooperi „Aida“ produktsioonis kolmel etendusel septembris Shanghai Grand Theatre´i laval. Külalisetendused Vanemuise teatris • Rahvusvahelise tantsupäeva tähistamiseks andis 2 etendust aprillis Vanemuise suures majas Pekingi Tantsuteater. Etendusid lühilavastused „Farewell Shadows“, „Poson 1“ ja „Nightingale and Rose“. Trupi kunstiline juht ja koreograaf on Wang Yuanyuan. • Maikuul andis külalisetendusi Vanemuise väikeses majas Kaunase Muusikateater. Esitati ballett „Notre Dame´i legend“ ja ooper „Windsori lõbusad naised“. Näitused Vanemuise teatri majades eksponeeriti 2017.aastal järgmisi näitusi: • Mathieu Quincy ja Deivi Tuppits fotod+luuletus 30.november 16-17.jaanuar 17 Vanemuise suures majas. • Vello Laanemaa siidimaalide ja graafika näitus 18.jaanuar-7.märts Vanemuise suure maja publikugaleriis. • Anneli Säre pastellmaalide näitus “Eestimaa hetked“ 31. jaanuar -31. märts Vanemuise väikeses majas. 4 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne • „Pitside võlu“, Tartu linna koolide õpilaste ja ka õpetajate pitskoes tehtud töödest 1.aprill-31.mai Vanemuise väikeses majas • Eve Komissaarov. Kultuurikolledzi õpilaste tööde näitus 7.märts-3.mai Vanemuise suures majas. • TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia kõikide erialade üliõpilaste tööde näitus 2. september-14. november Vanemuise väikeses majas. • Katrin Kliimask. Dino Buzzati lühijutule loodud illustratsioonid 14.november 17 -23.jaanuar 18 Vanemuise väikeses majas. • Vanemuise kunstikogu. Peidetud aarded lava tagant. Näitus avati suure maja publikugaleriis koos suure maja remondijärgse avamisega 28. september 17 -17.jaanuar 18 Salvestused Vanemuise teater andis välja 3 CD-d: • Mais salvestas Vanemuise sümfooniaorkester Saint-Saëns sümfoonia nr. 3 c-moll op.78“Orelisümfoonia“. Dirigent Paul Mägi. Ilmus 2017 • Mais-juunis salvestas Vanemuise sümfooniaorkester koos bändi ja solistidega plaadi Memory GOLD, mis koosneb Vanemuise muusikalide parimatest hittidest. Dirigent Erki Pehk. Ilmus 2017 • Septembris salvestas Vanemuise sümfooniaorkester Eduard Tubina Sümfoonia nr. 2 „Legendaarne“, Ester Mägi laulud Betti Alveri luulega. Dirigent Paul Mägi. Ilmub 2018 Repertuaar 2017. aasta repertuaar oli mitmekülgne ja pakkus elamusi erineva maitsega teatrikülastajatele. Kokku oli mängukavas 51 eri nimetust lavastusi. Sealhulgas: • Draamalavastused 23 • Lastelavastused 11 (3 sõna-, 3 tantsu- ja 5 muusikalavastust) • Muusikalid 3 • Ooperid 8 • Operett 1 • Tantsulavastused 4 • Segaliiki lavastused 1 Märkimisväärne osa repertuaarist põhines Eesti autorite loomingul. • Omanäoline Märt-Matis Lille algupärane sõjateemaline ooper “Tulleminek“ räägib ennekõike sõja psühholoogiast, inimese valmisolekust sõjaks, tema mõjust kehale ja vaimule. • Tauno Aintsi algupärane lasteooper „Guugelmuugelpunktkomm“ on hea võimalus tutvustada lastele lähemalt üldse muusikateatrit ja ooperit. • Eno Raua „Naksitrallid“ tantsulavastusena tutvustab lastele lähemalt tantsumaailma. • Noore autori Siret Campbelli algupärane „Beatrice“ uurib tulevikuga seotud küsimusi. Armastuslugu paneb mõtlema, kas ja kuidas tehnoloogiline areng muudab meie tulevikku. Koostöös Tartu Ülikooliga valmisid lavastused Meelis Friedenthali „Vaim masinas. G.F.Parrot“ ja Umberto Eco „Roosi nimi“. Esimest mängiti Tartu Ülikooli muuseumi vanas anatoomikumis, teist suvelavastusena Tartu Ülikooli muuseumi toomkiriku varemetes. EV 100 teatrisari „Sajandi lugu“: Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava (STL) koostööprojekt EV100 teatrisarjas „Rännakud“ käsitles perioodi, mille toimumisaeg oli 1920ndad. „Rännakud“ koosnes kolmest osast: • STL „Tõotatud maa“, mis esietendus 20. septembril Sõltumatu Tantsu Laval, autor ja esitaja Kadri Noormets; • Vanemuise „Maarjamaa laulud“ oli Tiit Palu lavastus, kus mõeldi ja tantsiti eesti keeles. Muusika lõi Kanadas sündinud Eesti juurtega noor helilooja Kara-Lis Coverdale ja koreograafia Ruslan Stepanov. Esietendus 29. septembril Vanemuise väikeses majas. • veebiplatvorm Rändomoonium sidus „Rännakud“ ja lavastused kokku ühisel teekonnal keele ja kodumaa mõtteruumis. Lisaks etendustegevusele andis sümfooniaorkester 12 klassikalise muusika kõrgetasemelist kontserti ning lisaks 7 Memory muusikalikontserti erinevates Eesti kontserdipaikades. 5 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Publiku arvu kasvatamine pole kunagi olnud teatrile kõige olulisemaks tegevuseesmärgiks. Oluline on, et jätkuvalt ja regulaarselt külastavad teatri statsionaari lisaks Tartu linna ja maakonna ning Lõuna-Eesti elanikele külalised kaugemalt, nii Põhja-Eestist kui piiri tagant (enim neist Lätist, Soomest ja Venemaalt). Oluline on hästi toimiv koostöö teiste Tartu kultuuriasutuste ja ettevõtjatega ning teatris pakutav moodustab tervikus olulise ja omanäolise osa. Rahul saab olla külaliste stabiilse huviga osa saada statsionaarist väljaspool antavatest etendustest, mis moodustavad enam kui viiendiku külastuste koguarvust. Vanemuise artistid on hinnatud ja oodatud kõikjal, kus etendused on toimunud. Turundustegevus Repertuaarivaliku järel tagab stabiilse vaatajaskonna olemasolu teatri hästitoimiv turundustegevus, mis kasutab aasta aastalt järjest enam traditsioonilisema meedia kõrval omakanaleid (sotsiaalmeedia, koduleht). Jätkuvalt toimub nende suhtluskanalite arendamine jõudmaks olulise informatsiooniga kõigi huvilisteni ning äratamaks huvi seni vähemaktiivsema või meie mõjusfäärist väljas olnud elanikkonna seas. Meediategevuste kõrval tõhustatakse müügitegevusi: töö erinevate müügisihtrühmadega (koolid, kollektiivid, partnerid, reisikorraldajad, majutusasutused), sooduskampaaniad ja hulgiostude soodustamiseks mõeldud müügitegevused kogu hooaja kestel. • RAMP. Septembris ilmus mahukas hooajaajakiri, mille tiraaž ulatus juba 6000 eksemplarini. 140 lehekülge sisukat lugemist sisaldab Vanemuise töötajatest põnevaid lugemisi, noortetöö tegemisi, uuslavastuste tutvustusi ja ülevaadet kogu hooaja mängukavast. • 2 korda aastas korraldas turundusosakond soodusmüügi piletitele. Piletisadu on teatrikülastajate hulgas populaarne. Lisaks soodsatele piletitele pakkus teater päevapakkumisi ja keerutada sai loosiratast. • Kevadel pakkus turundusosakond tudengitele ja pensionäridele võimalust vaadata etendusi eriti soodsate hindadega. Samuti on teater aidanud vähekindlustatud peredel soodsamalt teatrit külastada. • Avati venekeelne Facebooki lehekülg - Teater Vanemuine RUS. • Personaalsete tiitrite süsteem.Vanemuise suures ja väikeses majas käivitus personaalsete tiitrite süsteem, kus lisaks lava kohal asuvale tabloole kuvatakse tiitrid ka vaataja käes olevasse nutiseadmesse. Kasutada saab nii isiklikku nutitelefoni kui laenutada teatri tahvelarvutit. Projekti aitas rahastada Euroopa Sotsiaalfondi projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“. Haridus-ja noortetöö • Noortetöö osakond korraldab erinevaid üritusi. Kokku toimus 2017. aastal 311 üritust, millel osales 11 460 külastajat. • Erinevale kooliastmele on mõeldud haridusprogrammid „Klassist välja“, tantsutund “Tants läbi aegade“, „Koolipäev teatris“, muusikatund „Appi! Ooper!?“, draamatund „Valmisolek on kõik“, muusikatund „Igaühel oma pill“. • Noortetöö juhendajad (kollased kassid) tutvustavad teatrit etenduse-eelsetel ekskursioonidel. • Kollased kassid viivad läbi laste sünnipäevi ja sisustavad ettevõtete laste pidusid. • Märtsis korraldas teater gümnasistidele konkursi „Arukas arvustaja“, kus kutsuti kõiki noori arutlema Vanemuise teatri lavastuste üle. Konkurss võimaldas noortel panna ennast proovile oma sõnaosavuse, analüüsioskuse ja kriitilise meele poolest. • Juunis osales teater muusikatunniga „Appi! Ooper!?“ Tartu Linna Päeval. • „Võtame hetke“ on vestlusõhtu Vanemuise artistidega. 2017. aastal kohtusid publikuga Andres Mähar, Jaan Willem Sibul, Priit Strandberg, Valetina Kremen. • „Nägin teatriS!“ oli üritus, kus märtsi koolivaheajal kutsuti 5.-7. klassi noori filmima lavatagust melu etenduse “Lapsepõlvebänd“ eel. Valmisid videoklipid. • Mais anti muusikatunniga „Appi! Ooper!? etendusi Rootsi kolmes erinevas linnas. • Populaarne Kollase Kassi Suvekool toimus augustis, mõeldud 14-18 aastastele noortele, juhendajad olid Kristo Toots ja Katrin Kalma. Etendati lavastust „Ärkame taas“, osales 28 noort. Personal SA Teater Vanemuine juhatus on üheliikmeline. Juhatusele arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega 59 325 eurot. SA Teater Vanemuine nõukogu oli aruandeaastal neljaliikmeline. Nõukogule arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega 13 965 eurot. Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ja nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas. Koosseisulisena (ilma juhatuse ja nõukogu liikmeteta) töötas Vanemuise teatris 2017.a. lõppedes 364 töötajat, neist osalise koormusega 27 töötajat, sh. muusikavaldkonnas 118 inimest, draamas 27, balletis 43, hooaja koordineerimise keskuses 7, etendusi ettevalmistavas ja teenindavas 106, turunduses 14, halduses 8, teeninduses 25, finantsalal 4 ja mujal 12 inimest. Kokku olid tööjõukulud koos maksudega 6 112 795 eurot, millest mittekoosseisuliste töötajate osa moodustas 345 321 eurot. 6 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Auhinnad ja tunnustused SA Teater Vanemuine töötajaid pälvisid 2017.aastal mitmeid auhindu ja äramärkimisi: • Eesti Teatriliidu balletiauhind Maria Engel • Eesti Teatriliidu Otto Hermanni nimeline auhind Niina Mets • Londoni hotelli stipendium näitleja Marian Heinat Vanemuise loomenõukogu aastapreemiad jagunesid järgmiselt: • Rufina Noor – Larseni Balletiteatri aastaauhind • Katrin Nuume – GIGA Muusikateatri aastaauhind • Reimo Sagor – Nissan Autospiriti Sõnateatri aastaauhind • Mait Sarap – Kinema tehnilise töötaja aastapreemia • Kaili Pärn – Administratiivtöötaja aastapreemia Vanemuise draamatrupi kolleegipreemiad jagunesid järgmiselt: • Marian Heinat – parim naispeaosa • Andres Mähar – parim meespeaosa • Linda Kolde – parim naiskõrvalosa • Veiko Porkanen – parim meeskõrvalosa • Karol Kuntsel – aasta kõige hõivatum näitleja Vanemuise Tantsu- ja Balletikool (Vanemuise teatri partner, kelle õpilased osalevad regulaarselt teatri etendustes) osales veebruaris VI rahvusvahelisel Tantsuolümpiaadil Riias, kus osales 2000 võistlejat. Ühtekokku pälviti erinevates kategooriates 4 auhinda. Juunis osales 2 Balletikooli õpilast Peterburis rahvusvahelise tantsu festivalil “Ballett Beautiful Art“ ja saavutati esikoht 11.-13. aastaste vanusekategoorias duetiga. Toetused Sihtasutusele Teater Vanemuine eraldati EV Kultuuriministeeriumi poolt 2017. aastal tegevustoetuseks 6 106 528 eurot, mille sihtostarve oli katta personalikulusid, halduskulusid, toetada hooldusremonti, välissõitusid, IT vahendite soetust, orkestri instrumentide ja töövahendite soetust ning katta väikese maja hoolduskulusid Riigi Kinnisvarale. Kultuuri arendamiseks sai teater Tartu linnalt toetust 92 040 eurot. EV Kultuuriministeeriumi poolt eraldati investeeringutoetuseks suure maja lavatehnika vahetuseks ja investeeringuteks 2 000 000 eurot. Eelnevast perioodist kandus üle aruandeaastasse investeeringutoetust summas 5 977 258 eurot, 2017. aasta lõpuks jäi lõpetamata tööde tõttu kasutamata 96 491 eurot. Teater sai projektipõhiseid toetusi Eesti Kultuurkapitalilt 5 000 eurot ja Kultuuriministeeriumilt 4 600 eurot(lisaks eelmisest perioodist ületulev toetus 14 000 eurot). Riigikantselei ja Eesti Etendusasutuste Liidu vahelise lepingu alusel sai teater toetust EV100 tähistamisele pühendatud teatriprojekti „Sajandi lugu“ lavastuse välja toomiseks 18 500 eurot. Sponsorid SA Teater Vanemuine suurtoetajad erasektorist olid 2017.a. Kinema OÜ, Autospirit Tartu OÜ, AS Giga ja Altia Eesti AS. Majandustegevus Vanemuise eelarvemaht oli 2017.a. ilma investeeringuteta 9,06 miljonit eurot, millest omatulu moodustas 2,80 miljonit eurot (30,9%). 2016. aastaga võrreldes suurenes omatulu 39,7 tuh. eurot. Omatulu kasv oli pidurdatud suure maja lavatehnika ja publikuosa renoveerimistööde tõttu maist-oktoobrini. Teatri tegevustulem summas 6 652 470 eurot sisaldab põhivara soetuseks ja renoveerimiseks saadud toetust. Toetus kajastatakse tuluna selle saamise aastal. Toetuse eest soetatud varade kulumit arvestatakse kasutusea jooksul ehk oluliselt pikema perioodi jooksul kui toetuse arvele võtmise aasta. Investeeringud 7 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne • Vanemuise suure maja lavatehnika renoveerimine 1967. aastal ehitatud hoone põhjalikke renoveerimistöid alustati 2016. aastal ja jätkati 2017. aastal. Rahvusvahelised hanked ehitajate leidmiseks toimusid 2014 ja 2015. Hanke tulemusena osutusid partneriteks lavatehnika vahetusel Show Theatre Equipment Trekwerk BV Hollandist ja Amptown System Company GmBH Saksamaalt. Esimesel aastal (2016) vahetati lavatehnika, mis jäi lavapinnast kõrgemale - tugevdati talad, vahetati nöörpööning, ca. 50 stanget, töörõdud külgedel, lisati 12 punkttõstukit ja lift. Teisel aastal (2017) uuenes lavapinnast allapoole jääv osa. Vahetati pöördlava koos tõstukite ja vajukitega, lift, mis ühendab töökodasid, uuendati orkestri tõstukid, heli-, video- ja kommunikatsioonisüsteemid. Uus ja kaasaegne juhtimissüsteem võimaldab ohutumalt, täpsemalt, operatiivsemalt juhtida etendusi. Investeeringud 2016. aastal 4,6 milj. eurot, 2017.aastal 6,8 milj. eurot. 2018.a. jäävad lõpetada lavapiirkonnas rekvisiidi ladu ja lavataguse koridori põrand, mida logistiliselt ei saanud teha paralleelselt muude töödega, sest need oleks põhjustanud tööde olulist hilinemist. • Vanemuise suure maja publikuala renoveerimine Nagu lavatehnika, oli ka publikuala põhjalikult remontimata 50 aastat. Hanke tulemusena osutus publikuala uuendusel partneriks AS Eviko. Investeeringud 2017. aastal 1,1 milj. eurot. Peamised tegevuse finantssuhtarvud 2017 2016 Lühiajaliste võlgnevuse kattekordaja (käibevarad / lühiajalised kohustised) 0,68 0,64 Võlakordaja (kohustised / varad) 0,12 0,12 Netovara määr (netovara / varad) 0,88 0,88 Lugupidamisega, Toomas Peterson SA Teater Vanemuine juhatuse liige 8 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 222 273 656 080 2 Nõuded ja ettemaksed 589 039 513 964 3,4 Varud 39 050 49 061 Kokku käibevarad 1 850 362 1 219 105 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 21 695 615 14 865 522 5 Kokku põhivarad 21 695 615 14 865 522 Kokku varad 23 545 977 16 084 627 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 627 040 1 898 392 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 96 491 16 259 10 Kokku lühiajalised kohustised 2 723 531 1 914 651 Kokku kohustised 2 723 531 1 914 651 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 11 184 488 11 184 488 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 985 488 -414 042 Aruandeaasta tulem 6 652 470 3 399 530 Kokku netovara 20 822 446 14 169 976 Kokku kohustised ja netovara 23 545 977 16 084 627 9 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 14 122 242 10 343 490 11 Tulu ettevõtlusest 2 803 979 2 764 278 12 Muud tulud 9 299 Kokku tulud 16 926 230 13 108 067 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -3 137 287 -3 241 222 13 Tööjõukulud -6 112 795 -5 751 020 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 019 698 -727 710 5,7 Muud kulud -3 980 -3 183 Kokku kulud -10 273 760 -9 723 135 Põhitegevuse tulem 6 652 470 3 384 932 Muud finantstulud ja -kulud 0 14 598 15 Aruandeaasta tulem 6 652 470 3 399 530 10 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 6 652 470 3 384 932 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 019 697 727 709 5,6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -299 Muud korrigeerimised -7 824 691 -4 477 317 10 Kokku korrigeerimised -6 804 994 -3 749 907 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -79 689 -139 737 3 Varude muutus 10 012 4 144 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 110 209 162 216 Kokku rahavood põhitegevusest -111 992 -338 352 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -7 245 352 -4 181 127 5,6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 3 200 5 müügist Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 245 352 -4 177 927 Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 7 918 924 2 104 831 10 toetustest Muud laekumised finantseerimistegevusest 4 613 19 236 15 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -5 975 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 7 923 537 -3 850 933 Kokku rahavood 566 193 -8 367 212 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 656 080 9 023 292 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 566 193 -8 367 212 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 222 273 656 080 2 11 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 11 184 488 -414 042 10 770 446 Aruandeaasta tulem 0 3 399 530 3 399 530 31.12.2016 11 184 488 2 985 488 14 169 976 Aruandeaasta tulem 0 6 652 470 6 652 470 31.12.2017 11 184 488 9 637 958 20 822 446 12 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Teater Vanemuine (edaspidi Teater) 2017.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend või lühendatult edaspidi üldeeskiri). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Majandusaasta algas 1.jaanuaril 2017 ja lõppes 31.detsembril 2017. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. Raha ekvivalentidena kajastatakse ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning sihtfinantseerimise saamisega seotud tulud. Nõuded ja ettemaksed Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teada olevaid kui ka peale aruandekuupäeva kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue loetakse lootusetuks kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete allahindluse kulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase põhitegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalsed põhivarad on varad, mida Teater kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed varad. Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2017.a. 5000 eurot(ilma käibemaksuta) välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad, mis vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast(kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud) ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist(ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta). Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus 13 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusvalmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumusst kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 50 aastat Masinad ja seadmed 5-10 aastat Muu materiaalne põhivara 3-30 aastat Arvutid ja arvutisüsteemid 3 aastat Transpordivahendid 5 aastat Maad ei amortiseerita. Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate varade puhul RTJ-s 5 toodud põhimõtetest ja mitte-raha genereerivate varade puhul IPSAS 21 toodud teguritest. Raha mitte-genereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks kaalutakse järgnevaid tegureid: 1)Varaga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus lõppenud või oluliselt vähenenud. 2)Märkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus keskkonnas. 3)Varade füüsiline kahjustumine, hävimine, lammutamine, kadumine jne. 4)Pikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi. 5)Katkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõppemist või kasutusvalmis saamist. 6)Oluline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi. Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutmine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib juhatus läbi vara kaetava väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Vara õiglase väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel Teatri väliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruande kirjel Põhivarade kulum ja väärtuse langus. Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus. Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsioonikuluna. Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Finantskohustised (näiteks võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. 14 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetustena kajastatakse saadud vahendeid(saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse üldeeskirjas toodud põhimõtetest. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: -sihtfinantseerimine -teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; -tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse Teatrile lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: -kodumaine sihtfinantseerimine -välismaine sihtfinantseerimine Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine(välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Väismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseeimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamiseperioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude hüvitamisviiside alusel(standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruandeperioodil. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et Teater toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivarad soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksuna bilansikirjel "Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused" saadud ettemaksetena. Tulud Tulud etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Piletite tagastamise tõenäosust hinnatakse lähtuvalt senisest kogemusest ning tagastused kajastatakse müügitehingute toimumise perioodil müügitulu vähenda- misena. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist. Intressitulu kajastatakse siis kui: (a) tulu laekumine on tõenäoline ja (b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Teatri aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1)tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps 2)sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused. 15 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Sündmused pärast aruandekuupäeva Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassas 3 374 3 727 Arvelduskontod pankades 1 218 899 652 353 Kokku raha 1 222 273 656 080 16 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 312 519 312 519 Ostjatelt laekumata 313 655 313 655 arved Ebatõenäoliselt -1 136 -1 136 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 276 276 tagasinõuded Muud nõuded 1 582 1 582 Ettemaksed 274 662 274 662 Tulevaste perioodide 274 662 274 662 kulud Kokku nõuded ja 589 039 589 039 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 270 503 270 503 Ostjatelt laekumata 270 562 270 562 arved Ebatõenäoliselt -59 -59 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 206 206 tagasinõuded Muud nõuded 4 613 4 613 Intressinõuded 4 613 4 613 Ettemaksed 238 642 238 642 Tulevaste perioodide 238 642 238 642 kulud Kokku nõuded ja 513 964 513 964 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 17 437 0 17 357 Üksikisiku tulumaks 0 69 251 0 62 792 Erisoodustuse tulumaks 0 186 0 204 Sotsiaalmaks 0 133 769 0 123 243 Kohustuslik kogumispension 0 7 216 0 6 621 Töötuskindlustusmaksed 0 9 175 0 8 402 Ettemaksukonto jääk 276 206 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 276 237 034 206 218 619 17 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid Transpordi- Arvutid ja Muud Ettemaksed põhivarad ja vahendid arvutisüsteemid masinad ja ettemaksed seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 47 837 11 587 928 465 101 37 877 1 055 905 1 558 883 754 765 997 487 997 487 14 946 900 Akumuleeritud kulum 0 -1 832 645 -282 061 -23 842 -815 274 -1 121 177 -578 884 0 0 -3 532 706 Jääkmaksumus 47 837 9 755 283 183 040 14 035 240 631 437 706 175 881 997 487 997 487 11 414 194 Ostud ja parendused 0 3 685 3 223 0 0 3 223 59 259 4 114 960 4 114 960 4 181 127 Amortisatsioonikulu 0 -227 125 -93 342 -10 129 -206 035 -309 506 -62 895 0 0 -599 526 Allahindlused väärtuse 0 -4 982 0 -3 906 -71 616 -75 522 -46 868 0 0 -127 372 languse tõttu Müügid 0 0 -2 901 0 0 -2 901 0 0 0 -2 901 Ümberliigitamised 0 0 0 0 3 766 541 3 766 541 669 464 -4 436 005 -4 436 005 0 Ümberliigitamised 0 0 0 0 3 766 541 3 766 541 669 464 -4 436 005 -4 436 005 0 ettemaksetest 31.12.2016 Soetusmaksumus 47 837 11 582 544 465 101 9 288 4 140 642 4 615 031 1 195 785 676 442 676 442 18 117 639 Akumuleeritud kulum 0 -2 055 683 -375 081 -9 288 -411 121 -795 490 -400 944 0 0 -3 252 117 Jääkmaksumus 47 837 9 526 861 90 020 0 3 729 521 3 819 541 794 841 676 442 676 442 14 865 522 Ostud ja parendused 1 068 493 0 20 909 71 194 92 103 383 952 6 305 242 6 305 242 7 849 790 Amortisatsioonikulu -235 806 -90 020 -591 -569 192 -659 803 -124 088 0 0 -1 019 697 Ümberliigitamised 0 0 0 0 5 993 506 5 993 506 305 313 -6 298 819 -6 298 819 0 Ümberliigitamised 0 0 0 0 5 993 506 5 993 506 305 313 -6 298 819 -6 298 819 0 ettemaksetest 31.12.2017 Soetusmaksumus 47 837 12 651 039 465 100 30 197 10 205 342 10 700 639 1 885 050 682 865 682 865 25 967 430 Akumuleeritud kulum 0 -2 291 491 -465 100 -9 879 -980 313 -1 455 292 -525 032 0 0 -4 271 815 Jääkmaksumus 47 837 10 359 548 0 20 318 9 225 029 9 245 347 1 360 018 682 865 682 865 21 695 615 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2017 2016 Masinad ja seadmed 0 3 200 Transpordi- vahendid 0 3 200 Kokku 0 3 200 18 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2015 Soetusmaksumus 3 359 3 359 Akumuleeritud kulum -2 548 -2 548 Jääkmaksumus 811 811 Amortisatsioonikulu -811 -811 31.12.2016 Soetusmaksumus 3 359 3 359 Akumuleeritud kulum -3 359 -3 359 Jääkmaksumus 0 0 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu -60 800 -94 569 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul -89 115 -67 647 1-5 aasta jooksul -262 974 -58 928 19 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 855 640 855 640 Võlad töövõtjatele 829 305 829 305 Maksuvõlad 237 034 237 034 Muud võlad 26 163 26 163 Muud viitvõlad 26 163 26 163 Saadud ettemaksed 678 898 678 898 Tulevaste perioodide tulud 678 898 678 898 Kokku võlad ja ettemaksed 2 627 040 2 627 040 31.12.2016 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 219 889 219 889 Võlad töövõtjatele 777 117 777 117 Maksuvõlad 218 619 218 619 Muud võlad 18 156 18 156 Muud viitvõlad 18 156 18 156 Saadud ettemaksed 664 611 664 611 Tulevaste perioodide tulud 664 611 664 611 Kokku võlad ja ettemaksed 1 898 392 1 898 392 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Töötasude kohustis 311 237 286 837 Puhkusetasude kohustis 328 280 297 440 Võlad majanduskulude eest 3 983 4 086 Muud võlad töövõtjatele 1 567 1 201 Deklareerimata kinnipeetud maksud 184 237 187 553 Kokku võlad töövõtjatele 829 304 777 117 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 20 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 8 349 744 2 055 000 -5 975 000 -4 427 486 2 258 Tartu Linnavalitsus 0 7 325 0 -7 325 0 Integratsiooni ja Migratsiooni SA 0 42 506 0 -42 506 0 Kokku sihtfinantseerimine 8 349 744 2 104 831 -5 975 000 -4 477 317 2 258 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektitoetused 0 1 456 0 -1 456 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 1 456 0 -1 456 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 8 349 744 2 106 287 -5 975 000 -4 478 773 2 258 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 2 258 7 918 924 0 -7 824 691 96 491 Kokku sihtfinantseerimine 2 258 7 918 924 0 -7 824 691 96 491 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektitoetused 0 42 907 0 -42 907 0 Kultuuriministeerium* 0 56 076 0 -56 076 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 98 983 0 -98 983 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 2 258 8 017 907 0 -7 923 674 96 491 annetused ja toetused SA Teater Vanemuine on saanud Kultuuriministeeriumilt 2015. aastal toetust põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks. Nimetatud toetust kasutati aastatel 2016-2017. Saadud toetusest summas 56 076 eurot on kasutatud väikevahendite soetamiseks seoses põhivara arvele võtmise piiri tõusuga mitte põhivaradena ning vastavalt kajastatud kui „Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks“. Lisa 11 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 98 983 1 456 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 7 824 691 4 477 317 Tegevustoetus 6 198 568 5 864 717 Kokku annetused ja toetused 14 122 242 10 343 490 21 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Etendustegevuse tulu 2 306 986 2 312 657 Reklaami müügi tulud 53 914 58 939 Ruumide rent 189 167 186 235 Muud majandustegevuse tulud 253 912 206 447 Kokku tulu ettevõtlusest 2 803 979 2 764 278 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Üür ja rent -102 452 -94 569 Energia -192 492 -159 828 Elektrienergia -99 922 -85 126 Soojusenergia -92 570 -74 702 Mitmesugused bürookulud -43 425 -87 499 Lähetuskulud -175 596 -83 588 Koolituskulud -32 253 -30 404 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -1 137 -59 Etendustegevusega seotud kulu -2 209 239 -2 100 408 IT alased kulud -52 477 -126 931 Kinnistute majandamiskulud -167 592 -171 179 Muud -160 624 -386 757 Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 137 287 -3 241 222 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu -4 569 832 -4 294 112 Sotsiaalmaksud -1 535 513 -1 448 703 Erisoodustused -7 450 -8 205 Kokku tööjõukulud -6 112 795 -5 751 020 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 345 349 22 Sihtasutus Teater Vanemuine 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2017 2016 Intressitulud deposiitidelt 0 14 598 Kokku muud finantstulud ja -kulud 0 14 598 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 73 290 66 436 SA Teater Vanemuine juhatus koosneb ühest liikmest, nõukogu koosneb neljast liikmest.Juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja lõppu on sihtasutus kohustatud maksma juhatuse liikmele kahe kuu tasu suurust lahkumishüvitist, välja arvatud juhul, kui tagasikutsumine oli tingitud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmele soodustusi ei ole antud. Lisa 17 Lisa 17 Tegevuse jätkuvus Seisuga 31.detsember 2017 ületasid SA Teater Vanemuine lühiajalised kohustised käibevara 873 169 euro võrra (seisuga 31.detsember 2016 695 546 euro võrra). SA Teater Vanemuine raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes SA Teater Vanemuine tegevuse jätkuvusest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital SA Teater Vanemuine majandusraskusi 2018. aastal, kuna vastavalt rahavoogude prognoosile suudab SA Teater Vanemuine katta kõik lühiajalised kohustised. SA Teater Vanemuine finantseerimine toimub stabiilselt vastavalt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. 23 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Teater Vanemuine nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Teater Vanemuine (Teater) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat infot. Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutus Teater Vanemuine (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub majandusaasta aruandes lisaks raamatupidamise aastaaruandele ja meie audiitori aruandele. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Teatrit likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Teatri sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. /digitaalselt allkirjastatud/ Laile Kaasik Vandeaudiitor, litsents nr 511 BDO Eesti AS Tegevusluba nr 1 A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn 3. aprill 2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel