dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 30. aprill 2018
Viit
3-3/1087-1
Registreeritud
30. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Integratsiooni Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Piret Tamme
Lahendamise tähtaeg
10. mai 2018

Failid

  • 📎90000788_2017.bdoc4353 KB
  • 📎E-kiri.pdf145 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Integratsiooni Sihtasutus registrikood: 90000788 tänava/talu nimi, Lõõtsa 2a maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11415 telefon: +372 6599021 faks: +372 6599022 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.meis.ee Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 33 Bilanss 33 Tulemiaruanne 34 Rahavoogude aruanne 35 Netovara muutuste aruanne 36 Raamatupidamise aastaaruande lisad 37 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 37 Lisa 2 Raha 39 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 40 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 41 Lisa 5 Kasutusrent 41 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 42 Lisa 7 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 42 Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused 42 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 43 Lisa 10 Tööjõukulud 43 Lisa 11 Seotud osapooled 43 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, toetused 44 Lisa 13 Bilansivälised kohustised ja nõuded 45 Lisa 14 Sündmused pärast bilansipäeva ja tingimuslikud koh 46 Aruande allkirjad 47 Vandeaudiitori aruanne 48 2 SISUKORD LÕIMUMISVALDKONNA TEGEVUSED ................................................................................. 6 Kultuuridevaheliste kontaktide edendamine ja koostöötegevused ..................... 8 Rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamine ......................................................... 10 Täienduskoolitused rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele ........ 11 Mitmekultuurilise Eesti ühiskonna toetamine ................................................................ 12 Kultuuri- ja spordialased koostöötegevused ................................................................... 14 Eesti keele õpet toetavad tegevused ................................................................................. 16 Nõustamistegevused ................................................................................................................. 18 Noortele suunatud tegevused ............................................................................................... 20 Kodanikuhariduse ja kodakondsuse teemalised tegevused .................................... 22 Meediahariduse edendamine ................................................................................................ 24 Muud lõimumisalased tegevused ......................................................................................... 25 RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI 2014–2020 TEGEVUSED ............................. 26 2018. aasta tegevused ............................................................................................................. 28 Lisa 1. Ülevaade Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu tööst 2017. aastal ..... 30 Raamatupidamise aastaaruanne ........................................................................................ 32 Tegevuskulud 2016 17,9% haldus- EELARVE KOKKU kulu 4 710 331 Tegevustega seotud kulu 2017 17,1% EELARVE KOKKU haldus- 4 892 771 kulu Tegevustega seotud kulu 5 Sissejuhatus Integratsiooni Sihtasutus on valitsuse asutatud eraõiguslik juriidiline isik, mis algatab ja toetab Eesti 2017. aasta tegevuste elluviimisel lähtuti põhikir- ühiskonna integratsioonile suunatud ning elanike jaliste eesmärkide täitmisel tegevuse jätkumise sisse- ja väljarändega seotud tegevusi. Sihtasutuse printsiibist ja asutaja määratud rollist ning nõukogu 9-liikmelise nõukogu esimees on Kristina Kallas. 16.12.2014 kinnitatud strateegiast aastateks Täpsem ülevaade nõukogu tööst aastal 2017 on 2015–2020. Tegevused lähtusid ka valdkondlikest toodud lisas 1. Sihtasutust juhtis 1.07.2014 kuni arengukavadest „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvus- 31.08.2017 Dmitri Burnašev, alates 01.09.2017 on kaaslaste programm 2014–2020“. Eesmärkide juhatuse liige Irene Käosaar. Kevadel muutus siht- täitmiseks kasutatakse ministeeriumite eelarvete asutuse nimi ja domeen. Alates aprillist 2017 on kaudu riigieelarvelisi ning välisvahendeid, sh Euroopa nimeks taas Integratsiooni Sihtasutus ning uueks Liidu programmide vahendeid. domeeniks integratsioon.ee. 2017. a Nõukogu struktuur 9 liiget Juhatus Siseaudiitor Irene Käosaar Arenduskeskus Nõustamiskeskus Rakenduskeskus Tugiüksus 4 valdkonnajuhti Tallinnas, Vanemnõustaja, Keskuse juht, Administratiivdirektor, 1 valdkonnajuht Narvas 1 nõustaja Tallinnas 4 koordinaatorit, kommunikatsioonijuht, 3 nõustajat Narvas 2 finantsspetsialisti finantsjuht, analüütik, assistent-personali- spetsialist 6 LÕIMUMISVALDKONNA TEGEVUSED Lõimumise teavitustegevused Lõimumisvaldkonna info kättesaadavuse parandamiseks anti välja eesti, vene ja inglise keeles 12 sihtasutuse uudiskirja, uuendati sihtasutuse kodulehe materjale ja hallati regulaarselt Facebooki kontot. 7 Meediakajastused Sihtasutuse tegevusi kajastati kokku 902 artiklis. Meediakajastuste peamised valdkonnad olid eesti keele õpe, kodakondsus ja migratsioonipoliitika ning rahvusvähemused JAAN 40 Alustati sihtasutuse veebiplatvormi ja visuaalse lahenduse uuenda- VEEBR 89 mist. Arendustööd valmivad 2018. aastal. 4.09–13.10 oli ETV ja ETV+ kanalitel eetris 6-osaline sari „Meie Eestid“, mille igas saates tutvustas üks vene emakeelega saatejuht endale MÄRTS 119 kõige olulisemaid paiku Eestis. MTÜ Kinoteater toodetud sarjas esinesid Nikolai Bentsler, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Žilenko, Tatjana Kosmõnina, Sergei Furmanjuk, Sandra Ashilevi, Sergo Vares jpt. Valmisid Face- APRILL 48 booki leht www.facebook.com/meieestid ning vastav veebileht. „Meie Eestid“ ühe saate keskmine vaatajate arv oli 84 000 ja sari jõudis MAI 55 vähemalt 15 minuti jooksul kokku 288 000 inimeseni. JUUNI 45 Hanke „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori JUULI 91 organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“ edukaks pakkujaks osutus Big Idea Group OÜ. Projekti raames AUG 52 valmisid 2017. aasta kevadel kampaanialeht www.karjeravestonii.ee, samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses Delfis (http://rus.delfi.ee/daily/career/), välireklaamid bussiootepavil- SEPT 118 jonidel Tallinnas ja Narvas, reklaamid rippuvatel käepidemetel Tallinna linnaliinibussides, reklaamkleepsud LuxExpressi bussiistmete seljatu- gedel, telesaatesari „Varju päev“ (10 edulugu) ning 10 lühivideot saade- te ja eduloopersoonide tutvustamiseks. Valmis mitukümmend artiklit OKT 79 (ilmusid nimetatud kampaania lehekülgedel) ning toimus kaheksa infoseminari ülikoolides ja üldhariduskoolides. Infopäevadel osales üle 425 noore. Juunis toimus interaktiivne infoseminar, millel osales 300 NOV 85 inimest. Lisaks loodi otsekontakt ETV+ saatesarja kaudu 14 noore ja 62 riigiametnikuga (sh 10 eduloo persooni). Saatesarja „Varju päev“ kogukontaktide hulk teles oli 49 000. Kampaania lõpukuupäeva seisuga DETS 81 oli kampaanialeht kogunud 18 532 unikaalset külastust. 8 Kultuuridevaheliste kontaktide edendamine ja koostöötegevused 15 katusorganisatsiooni kaudu toetati 231 Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahvusvähemuste kultuuriseltsi võimaluste tutvustamiseks rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldati kaks vene- 2015. aastal läbiviidud taotlusvooruga eraldati keelset infopäeva (18.04 Tallinnas ja 11.05 Narvas). 2015.–2017. aastateks toetust 16 rahvusvähe- muste kultuuriseltside katusorganisatsioonile ja nende liikmesorganisatsioonidele. 2016. aastal loobus Soome-Ugri Rahvuste Ühendus toetusest. Veebruaris hindas komisjon katusorganisatsiooni- de 2016. aasta tööd. Veebruaris-märtsis sõlmiti 15 katusorganisatsiooniga 2017. aastaks projektitoe- tuslepingud. 08.12 kuulutati välja rahvusvähemus- te kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse taotlusvoor aastateks 2018–2020. Katusorgani- satsioonide 2017. aasta tööd hinnatakse veebrua- ris 2018. 18.08 toimus Eesti Rahva Muuseumis kultuuri- valdkonnas aktiivselt tegutsevate eesti ja rahvus- Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi vähemuste katusorganisatsioonide esindajate tulemusena sõlmiti 23 toetuslepingut. Toimusid näi- suvine koostööpäev. Esmakordselt korraldati teks „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, ukraina nii paljude osavõtjatega koostööüritus. Kokku- kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival „Kvitõ saamise eesmärk oli kontaktide loomine ja Ukrainy” Tallinnas, rahvusvaheline slaavi kultuuri fes- koostöö arendamine. Kohtumise avas president tival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuli- Kersti Kaljulaid. Üritusel osales 110 inimest 40 ku muusika festival „Credo.” organisatsioonist. 9 16.–17.11 toimus Nordic Hotel Forum hotellis rah- mitmekultuurilise hariduse, meediapädevuse õpe- vusvaheline lõimumisalane konverents, mille pea- tamisega, etniliste vähemuste finantskaasamise- teemaks oli „Ühtsustunne mitmekesistes kogu- ga, ajaloo käsitlusega õppetekstides ning laulupeo kondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna rolliga kultuurilise lõimumise kontekstis. Esindatud roll“. Konverentsi korraldas sihtasutus koostöös olid rahvusvahelised organisatsioonid IOM, OSCE ja Kultuuriministeeriumi ja Euroopa integratsiooni UNCHR. Konverentsi raames toimus ka Eesti poliiti- võrgustikuga. Osales 216 inimest, veebiülekannet lise maastiku suurimate poliitiliste parteide esinda- jälgis 2160 inimest. Konverentsil esinesid rahvus- jate väitlus. vahelised juhtivad lõimumisvaldkonna eksperdid, teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad. Töötuba- Konverentsi lehel www.integrationconference.ee de teemad olid seotud kultuurilise mitmekesisuse, on kajastatud kogu konverentsi info. Konverentsil anti välja ka 2016.–2017. aasta lõimumisvaldkonna arenduspreemiad. Veera Prohhorova MTÜ Ethical Links/ Natalia Ermakov Tartu Rahvusvaheline Maja Lõimumist toetava arvamuse Eestis elavate rahvus- kujundamine meediaprojektide või Koostöö soodustamine eesti ja vähemuste kultuu- arvamusliidrite algatuste kaudu eesti keelest erineva emakeelega ride tutvusta- elanike vahel eesmärgiga tihenda- mine Eesti da kogukondadevahelisi kontakte avalikku- sele mitte- rahaline preemia Studio Theatre „Joriks“ Balti riikide integratsiooni auhind 2016.–2017. aasta projektile või tegevusele, mis mõjutas lõimumis- valdkonna arendamist ja jätku- suutlikkust ühiskonnas tervikuna 10 Rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamine Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinant- Rahvusvähemuste pühapäevakoolid aitasid kaasa seerimise esimeses taotlusvoorus eraldati toe- ka rahvuste päeva ürituste läbiviimisele, näiteks tust 24 pühapäevakoolile õppetöö läbiviimiseks MTÜ Aserbaidžaani huvikool Orhan korraldas 2017/2018. õppeaastal. Teises taotlusvoorus toe- Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla Aserbaidžaani tati 6 pühapäevakooli õppetöö läbiviimist. päeva. Kavas olid rahvatantsud, meisterdamine, tehti näomaalinguid ning maitsta sai baklavad ehk Aprillis, novembris ja detsembris toimusid erine- õhulist pähklikooki. Vene pühapäevakool Drevo vate rahvusvähemuste pühapäevakoolides avatud tutvustas 22.–24.09 Haapsalus vene traditsioone, uste päevad, kus külalised said tutvuda võõrusta- korraldati rahvamänge ning viidi läbi vene kaltsu- jate keele ja kultuuriga, meisterdada, õppida rah- nukkude valmistamise töötoad. Maitsta sai vene vatantse, valmistada erinevaid roogi ning osaleda pirukaid. 29.09 toimus Tapa Gümnaasiumis ukraina seminaridel. Kokku osales kuuel avatud uste päeval kultuuri päev, mille korraldas Lääne-Virumaa 140 külalist. T. Ševtšenko nimeline Ukraina Kultuuri Pühapäeva- kool. Aprillist aasta lõpuni toimus mitu erinevate püha- päevakoolide õpilaste ja õpetajate kohtumist, kus viidi ühiselt tunde läbi ning tutvustati üksteisele oma kultuure, rahvalaule ja traditsioone. 13 pühapäeva- koolist osales kokku 181 õpilast ning õpetajat. 11 Täienduskoolitused rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetaja- õhtut, käidi Mänguasjamuuseumis ja Tartu linnaeks- te koolitamise eesmärk on tutvustada õpetajatele kursioonil. Õppereisil osales 28 õpetajat. uusi õppemeetodeid ja võtteid, kuidas muuta tunde õpilaste jaoks huvitavamaks, kuidas innustada õpila- 01.–03.12 korraldas Ukraina Organisatsioonide si õppima esivanemate keelt ja kultuuri. Koolitused Assotsiatsioon Eestis koolituse ukraina keele ja tugevdavad pühapäevakoolide õpetajate võrgustik- kirjanduse õpetajatele. Koolitajateks olid Ukraina ku, õpetajad saavad arutada koostööplaane ning ülikooli õppejõud ning koolituse läbimine annab jagada kogemusi. pühapäevakoolide õpetajatele õiguse vastu võtta ukraina keele eksameid, mille tulemusi aktsepteeri- 11.–12.03 toimus Palmses pühapäevakoolide õpe- takse Ukrainas. Osales 23 õpetajat. tajate täienduskoolitus „Õpilaste loovuse arenda- mine pühapäevakoolide õppeprotsessis“. Koolituse 20.12 toimus Tallinnas kahe sessioonina pühapäe- viis läbi Marina Vannik. Osales 33 õpetajat. vakoolide õpetajate ümarlaud-nõustamine, kus arutleti teemal „Lapsest lähtuv õppeprotsess“. 25.–27.08 toimus pühapäevakoolide õpetajate Nõustas Pille Lille. õppereis Tartumaale. Tutvuti vanausuliste kultuuri- ga, osaleti kangatrüki töötoas ja Pille Lille koolitusel „Koosõppimise rõõm“, külastati Tartu Botaanikaaeda, Teatri Kodu ning Vene Teatri näitleja Eduard Tee luule- 12 Mitmekultuurilise Eesti ühiskonna toetamine 15.12.2017–15.01.2018 korraldas Eesti Ajaloomuu- seum koostöös sihtasutusega rahvusvähemuste välinäituse. Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käik kaunis- tati 15 kuusega, mida ehtisid erinevad Eestis elavad rahvusvähemused. Igale ehitud kuusele kinnitati kombeid tutvustav eesti-, inglise- ja venekeelne in- fotahvel. Koostöös Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuu- ringute Keskus viidi läbi kaks kolmepäevast vene- keelset kõrgemat riigikaitsekursust. Esimene kursus toimus 01.–03.03, teine kursus 26.–28.09. Osales 60 inimest. 19. aprillil tähistati Eestis mitmekesisuse päeva, mille eesmärk on märgata ja väärtustada iga ini- mese tähtsust ning erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt. Siht- asutuse roll on aidata asutustel korraldada erine- vate rahvuste kultuure tutvustavaid üritusi oma or- ganisatsioonis. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid ja pühapäevakoolid pakkusid selleks erinevaid võima- lusi: vene kollektiivi esinemine ning tantsu töötuba, armeenia seltsi esinemine ja rahvatantsu töötuba, näitus ning/või loeng mari kultuurist, ukraina seltsi esinemine, loeng korea kultuurist ja porgandisalati valmistamise töötuba, kabardiini kollektiivi esinemi- ne ning loeng kabardiini kultuurist, rahvarõivastes nukkude näitus ja erinevate maade peakatete näitus, vene rahvamaalingu töötuba koos loenguga. Mitme- kesisuse päevale pühendatud üritusi korraldasid ka rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisat- sioonid, näiteks MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga korraldas üritusi Pärnus ja Haapsalus. Üritused toi- musid mitmekesisuse päeval ning ka mõned päevad enne või pärast mitmekesisuse päeva. 13 Üle-eestilise talgupäeva „Teeme ära“ raames kor- 19. septembril korraldas sihtasutus koostöös Tartu raldati 6. mail Narvas (lõimumis)talgupäev, et Ülikooli Pärnu kolledžiga konverentsi „Mitmekul- tutvustada Narva elanikele üleriigilisi algatusi ja Kul- tuurilisus – oht, väärtus, võimalus?“, kus käsitleti tuuriministeeriumi ning sihtasutuse tulevikuplaane. Eesti venekeelse kogukonna ja rahvusvähemuste Talgupäev algas ekskursiooniga Baltijetsi tehases- olukorda viimaste uuringute valguses, Eesti ühis- se. Seejärel toimus arutelu, kus osalesid Linda 2 konna polariseerumise märke ning õppetunde ja hoone tulevased asunikud. Kreenholmi territooriu- arutleti sammude üle, mis on vajalikud täna, et taga- mil koristati prahti ja korraldati mõttetalgud teemal da ühiskonna ühtsus. Konverentsist võttis osa 183 „Ida-Virumaa kui Seiklusmaa“. Koristustalgud toimu- inimest, nende hulgas omavalitsuste juhid, sotsiaal- sid ka Rahvaste maja territooriumil, kus arutati tee- valdkonna töötajad, haridustöötajad (nii juhid kui ka mal „Kas igaüks võib olla polüglott?“. Õhtul oli tasu- õpetajad), kultuurivaldkonna töötajad, noorsootöö- ta tänukontsert talgulistele ja linnaelanikele. Kokku tajad, kogukonnatöö esindajad. osales (lõimumis)talgupäeval ligikaudu 240 inimest. Samal päeval toimus Narvas õhtusöök ettevõtjatele 24. septembril tähistati Eestis rahvuste päeva. ja vabakonna liikmetele, kes arutasid uute võimalike Juba 13. korda peetud päeval pakuti üle Eesti koostööprojektide üle. Talgupäev korraldati koos kontsertide ja näituste kõrval ka õpitube – näiteks Kultuuriministeeriumi, Narva Linnavalitsuse, Kaitse- lesgiini tantsu, traditsiooniliste vene kaltsunukkude liidu Alutaguse Narva malevkonna, ETV+ ning teiste või mokša rahvustoitude töötuba. 24.09 toimus koostööpartneritega. Jõhvis Kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse rahvuste päeva vastuvõtt, kus osales ligikaudu 150 külalist. 2. juulil toodi XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina Rahvusvähemuste nõukoja istungil 26.09 tunnus- jään” lõppkontserti kuulama õpilased nendest tas sihtasutuse juhataja Irene Käosaar tänukirja- Ida-Virumaa koolidest, kes ei osalenud peol oma dega organisatsioonide esindajaid, kes panustasid tantsukollektiivi või kooriga. Registreerunute hulgas rahvuste päeva üritustesse. olid paljulapselised pered, Narva lastekodulapsed, vähekindlustatud ja kasulastega pered, vabataht- likud jt. Külastati ka Kumu kunstimuuseumi. Kokku osales 153 inimest. 15. septembril toimus Eesti Vabaõhumuuseumis Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusminis- teeriumi, Sihtasutuse Innove ning sihtasutuse arutelupäev, mille eesmärgiks oli leida kokkupuu- tepunkte erinevate valdkondlike arengukavade raames elluviidavate tegevuste vahel. Osales 21 inimest. 14 Kultuuri- ja spordialased koostöötegevused 24.–25. novembrini toimus said Lasnamäe noored Human 10. mail toimus Ravila mõisas Tallinnas esimene lõimumise Library idee elluviimise eest. Nad Kaasamise kevadkool, mis kor- häkaton eesmärgiga leida kaasavad raamatukoguna inimesi, raldati koostöös Eesti Mittetu- uudseid ja põnevaid lahendusi kelle unikaalsed lood ärgitavad lundusühingute ja Sihtasutuste lõimumisprobleemide lahenda- kaasinimest mõistma ja aitavad Liiduga. Kevadkooli olid kutsutud miseks. Häkatoni kümnest idee- üle saada stereotüüpidest ning kohalike omavalitsuste ametni- lahendusest pälvisid auhinna neli. vaenust. Kolmanda preemia sai kud ning kogukonna huvisid esin- Võitis Bazar’i korraldustoim- SA Eesti Tervishoiu Muuseum, davad vabaühendused üle Eesti. kond Narvast, kellel on selge kes korraldab eesti ja vene ema- Valmistuti haldusreformist tule- visioon, kuidas kaasata kohaliku keelega gümnaasiumiõpilastele nevateks muudatusteks ja KOV kogukonna arendamiseks ja lõimi- tervisefestival TerviSEKS ning volikogude valimisteks. miseks ettevõtteid, omavalitsusi neljas preemia anti Lasnamäe ning riigiasutusi. Teise preemia noortele MTÜst Youth Progress innovaatilise idee eest panna eesti ja vene emakeelega noored üksteisele elus vajalikke oskusi õpetama. Auhinnafondi panustas ka Briti Nõukogu. Sporditegevused 6 projekti Projektikonkursi „Lõimumise edendamine sporditegevuste kaudu“ raames toetati kuut projekti: • MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi projekti „Narva Energiajooks 2017“ • Eesti Jalgpalli Liidu projekti „Jalgpall ühendab!“ • Spordiklubi Airpark MTÜ projekti „Lõimumine parimate valikute nimel elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu“ • Eesti Kergejõustikuliidu projekti „Rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlused“ • Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse projekti „Treenerite tasemekoolituse õpiku tõlkimine vene keelde“ • MTÜ Ethical Links projekti „Üheskoos spordis: uus-sisserändajate ja eestlaste ühisüritused“ 15 24.–25. novembril toimus Tallinnas esimene lõimumise häkaton Kultuuritegevused 9 projekti Projektikonkursi „Lõimumise edendamine kultuuritegevuste kaudu“ raames toetati üheksat projekti: • Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ projekti „Teaduse võlud” • MTÜ Allika Küla projekti „Mängime pilli koos” akordioni meistriklassi • Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projekti „Tulekud ja minekud kultuuris” • Muusikute täiendõppe keskuse projekti „Muusikasillad” • Narva 6. Kooli projekti Narva ja Kambja kooli ühise tantsufestivali „Tantsukeel ühendab“ korraldamiseks • MTÜ Eesti Semiootika Seltsi projekti „Mina mäletan“ • MTÜ Rajamuusika projekti „Festival IDeeJazz’17 @ Narva” • ÕM Festivali OÜ projekti „Mägede Hääl” • Nutigeen OÜ projekti „Robootika perepäev „Laps robootikaõpetaja rollis“” 16 Eesti keele õpet toetavad tegevused Toimusid eesti keele A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-taseme Jätkusid 2016. aastal alanud keeleõppe kursu- kursused kokku 2583 inimesele. Keeleõppe infot sed õpetajatele. Kursuste eesmärk on parandada levitati erinevate meediakanalite abil. Muudeti õpetajate keeleoskust, aidata neil valmistuda ees- kursustele registreerumise süsteemi, muuhulgas ti keele riiklikuks tasemeeksamiks ning sooritada loodi kodulehele keskkond, mille abil saab oma keele- B2- ja C1-tasemel keeleoskuse eksam. Plaanitud 17 oskuse taset mõõta. rühmast töötas 2016/2017. õppeaastal 15 rühma. Õppima asus 210 õpetajat, kursuse lõpetas 194 Eesti keele A1-taseme kursustel osales 2017. aas- õpetajat. Eesti keele eksamil käis ligi 80% õpetaja- tal 196 inimest. Nende hulgas õpib Narvas neljas test (155 õpetajat). 155st eksamil käinud Ida-Viru- rühmas kokku 56 taksojuhti. A1-taseme kursuste maa õpetajast sooritas eksami positiivselt 18% ehk korraldamisel teeb sihtasutus koostööd Keele- 28 õpetajat. inspektsiooni, Narva Linnavalitsuse ja Narva Takso- juhtide Liiduga. Septembris alustas eesti keele kursuseid 196 Ida-Virumaa õpetajat kokku 14 rühmas. Eesti keele 2017. aasta jooksul pakkus sihtasutus 1981 keele- kursused jätkuvad 2018. aasta kevadeni. õppekohta A2-, B1- ja B2-tasemel õppijatele. 30.09.2017 seisuga on kõigile, kes end 2015. aastal 2. septembril toimus eesti keele kursuseid läbiviiva- keelekursustele registreerisid, antud võimalus kur- tele õpetajatele õpetajakoolitusseminar. Septemb- susel osalemiseks, sh mõnele mitu korda erinevatel ris töötati välja õppija keeleõppeplaan. Novembris tasemetel (nt A2-, B1- ja/või B2-tasemel). alustati teise õpetajakoolitusseminari läbiviimise et- tevalmistustöödega. Teine õpetajakoolitusseminar koolitajatele on plaanis läbi viia 06.01.2018. 2017. a 1981 keeleõppe alustajat, neist: Tallinn/Harjumaa Ida-Virumaa 1242 658 Pärnumaa 31 Tartumaa 50 17 Keele- ja enesearengukohvikute raames avati 20 rühma 2016. aasta sügisel käivitati eesti keele iseseisva õppe nõustamise piloteerimine, mille levinuim for- Harju- maat on keelekohvikud. 2017. aastal osales 82 kee- maa 7 7 rühma 5 Tallinnas lekohvikus 146 inimest. Eesti keele iseseisva õppe 1 Maardus nõustamisel keelekohvikutes jagatakse juhiseid ja 1 Paldiskis tutvustatakse „tööriistu“ iseseisvalt eesti keele keskkonna loomiseks, tõstetakse õppija enesehin- nangut ning kujundatakse oskused eesti keele ise- Ida- 8 rühma seisvaks õppeks. Sihtasutuse nõustamiskeskuses Virumaa 8 3 Narvas, 1 Jõhvis, 2 Kohtla-Järvel, Narvas toimuvad keelekohvikud igal nädalal. 1 Ahtmes ja 1 Sillamäel Iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamise toetamiseks loodud keele- ja enesearengukohvi- Tartu- 2 rühma kute raames avati 20 rühma 5 maakonnas, ühte- maa 2 Tartus kokku osaleb 320 inimest. Harjumaal on avatud 7 rühma (Tallinnas 5, Maardus 1 ja Paldiskis 1), Ida- Virumaal 8 (3 Narvas, 1 Jõhvis, 2 Kohtla-Järvel, 1 Ahtmes ja 1 Sillamäel), Tartus 2, Pärnus 1 ja Val- Pärnu- 1 rühm gamaal 2 rühma. Keele- ja enesearengukohvikute maa 1 Pärnus programmi on lõpetanud 10 rühma, nende hulgas keelekohvikute programmi on läbinud 94 isikut ja enesearengukohvikute programmi 73 isikut. Valga- 2 rühma Ida-Virumaal osales vabatahtlike korraldatud ühek- maa 2 Valgas sas keelekohviku kohtumises kogu aasta jooksul 90 inimest. 2017. aastal tegutses kokku 41 eesti keele ja kul- tuuri tundmise klubi, millest 11 uut alustasid tege- vust novembris ja detsembris. 11 klubiga liitus 176 inimest. 2017. aasta lõpu seisuga töötas 5 klubi Tallinnas ning 6 Narvas. Kokku osales klubi töös 2017. aastal 456 inimest. Korraldati kaks hanget „Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid“ eesti keele ja kultuuri tundmi- se klubide töö jätkamiseks kahel järgneval aastal. 25.10 toimus grupijuhtimise koolitus klubide eestve- dajatele, üks koolitus toimus 2018. aasta jaanuaris. 18 Nõustamistegevused Lõimumisalasel nõustamisteenusel osales ligi- kaudu 1170 inimest. Teenuse osutamiseks töötab tasuta infotelefon ja teavet jagatakse ka e-posti vahendusel. Peamised nõustamise teemad olid eesti sammuga keele õppe ning harjutamise võimalused, elamisloa 6 ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist Eesti kodanikuks toetavate tegevuste ja teenuste kohta. Kevadel toimusid eesti keele õppimise võimaluste tutvustamise teabepäevad Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve (sh Ahtme) ja Kiviõli), Tallin- шагов к nas (Lasnamäel ning Mustamäel), Tartus, Valgas, 6 гражданству Эстонии Pärnus, Tapal, Paldiskis, Maardus ja Rakveres. Tea- betundides anti ülevaade erinevatest keeleõppe või- malustest. Sihtasutus Innove tutvustas keeleõppe kulude kompenseerimise võimalusi ja andis juhiseid keeleõpetaja valikul ning Eesti Töötukassa tutvustas nende pakutavaid eesti keele õppimise võimalusi. Teabepäevadel osales ligikaudu 450 inimest. Tööandjatele tutvustati eesti keele iseseisva õppe metoodikat ning nõustamisteenuse võimalusi kolmel teabe- ja koolituspäeval. Kohtumisel osales kokku 16 tööandjat, nende hulgas suurettevõtted, kus töötab hulgaliselt vähelõimunuid. Samaaegselt 19 on toimunud tööandjate nõustamine eesti keele õp- erinevate nõustamistegevuste ning vähelõimunud pimise võimaluste osas ning töötajate nõustamine püsielanike kaasamise ja lõimingu monitoorimisega, tööandjate juures. samuti kaardistati ohud ning riskid, mis mõjutavad nõustamistegevuste elluviimist ja vähelõimunutele Nõustajate nõustamisalase kompetentsi tõstmi- suunatud tegevuste positiivse maine kujunemist seks viidi läbi neli koolitust: 12.04 „Mis on diskri- meedias. mineerimine ja kuidas seda ära tunda“, 27.04 „Eesti keele iseseisva õppe nõustamise põhimõtted ja materjalid“ ning 14.–15.06 ja 20.–21.09 coaching-tehnoloogiate treening. Koolituste tule- musena paranevad nõustajate oskused keerulise- mate juhtumite lahendamisel. Tallinnas 07.03 Kultuurikatlas Karjäärimess 2017. aasta septembris valmis nõustamisalane teatmik „6 sammuga Eesti kodanikuks“ (varasem versioon „7 sammuga Eesti kodanikuks“), mis trükiti oktoobris 2017 eesti-vene ja eesti-inglise keeles. Partnerorganisatsioonide esindajate ja ekspertrüh- Jõhvi kontserdi- 15.03 ma liikmetega koostöös kaardistati olemasolevad maja töömess ning kavandatavad rändega seotud nõustamise tegevused, nende osapooled ja sisu ning alustati Eesti rändealase nõustamise tervikpildi kirjelda- mist. Toimus õppereis Tšehhi Vabariiki, kus tutvuti lõimumispoliitika kujundamise ja rakendamisega, Narva 23.05 töömess Sihtasutuse nõustajad osalesid neljal Eesti Töötukassa messil: 28.09 Sillamäe töömessil 20 Noortele suunatud tegevused Koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga viidi läbi leti koolikiusamise teemadel, osaleti noortekonve- seminaride sari, mille keskmes olid hoiakud, väär- rentsil Lahe Koolipäev ja saadi keelepraktikat teiste tused ja tervishoid (nt mis on seksuaalõigused ning koolide õpilastega kohtumistel. seksuaalvägivald, millest noored koolis turvalisuse osas puudust tunnevad, millised on seksuaalvägival- 2017. aastal osales pereõppes 120 noort Ida-Vi- la mõjud ja tagajärjed jms). Esimene seminar toimus rumaalt ja Tallinnast. Õppeprogrammis osalenud 09.03 Tallinna Kesklinna noortekeskuses Lääneme- Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega re ja Saksa Gümnaasiumi õpilastega. Teine seminar 7–18aastastele noortele tutvustati Eesti peredes toimus 17.11 Narvas Ida-Virumaa Kutsehariduskes- eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ning kuse ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilastega. keelt. Pereõppe projekti tunnustas oma külaskäigu- ga ka president Kersti Kaljulaid. MTÜ Avatud Vabariik korraldas 2017. aastal Eesti erinevates kohtades 12 seminar-arutelu, kus osa- 23.–25. oktoobrini korraldati koos huvikooliga les 299 eri rahvusest noort vanuses 17–26 aastat. Optimus Semper noorte karjäärivaliku koostöö- 30.09 toimus Narvas ka lõppkonverents. Semi- päevad, kus osales 30 eri rahvusest noort Gustav nar-aruteludel käsitleti näiteks Eesti riigiidentiteeti Adolfi Gümnaasiumist, Nõo Reaalgümnaasiumist, ja ajalugu, sotsiaalmeedia mõju muudatustele ühis- Tallinna Linnamäe Vene Lütseumist, Tallinna Laagna konnas, meedia ning sotsiaalmeedia mõju suhete- Gümnaasiumist, Tallinna Läänemere Gümnaasiu- le ja suhtlemisele, akadeemilist mobiilsust, suhteid mist, Tallinna 21. Koolist, Jõhvi Gümnaasiumist ja multikultuurses kollektiivis, Narva ning Valgamaa Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist. tulevikku ja noorte osalemist poliitikas. 9. detsembril kohtusid eri rahvusest skaudid, et Ühiskondlikku sidusust toetava programmi raa- valmistada vabatahtlikke ette ürituse „Jüripäev mes on Sillamäe Gümnaasiumi, Narva Kreenholmi Narvas 2018“ läbiviimiseks. Koostöös Eesti Skau- Gümnaasiumi, Narva Soldino Gümnaasiumi, Narva tide Ühinguga korraldatud kokkusaamisel osales Pähklimäe Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Järve Vene 15 eri rahvusest noort Narva Pähklimäe Gümnaa- Gümnaasiumi noored osalenud kuuel kohtumisel. siumist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Tutvuti Tartu ning Tallinna ülikoolidega, osaleti töötu- Ülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Mere- bades, kohtuti inspireerivate Eesti inimestega, arut- koolist ja Saku Gümnaasiumist. 21 „EV100 eesti keelt emakeelena mittekõnelevate- le lastele ja noortele suunatud projektikonkursi“ tulemusena sõlmiti 12 toetuslepingut, mille ellu- viimise ajavahemik on 16.04.2017–02.02.2020. Lõppenud on kolm tegevust: Tallinna Tähekese Laste- aia projekti kaudu toetatud etlemiskonkursist võttis osa 55 last. Narva Lasteaed Põngerjas korraldas Kreenholmi staadionil 03.05 laste tantsulise flash- mob’i, mis oli pühendatud EV 100. aastapäevale. Tantsu-flashmob’i kaasati 150 last. Umbes 200 inimest jälgis vaatemängu tribüünidelt. MTÜ Linna- silm projekti tegevus on samuti lõppenud. Sillamäe Lastekaitse Ühingu projekti raames toimu- sid noorte lauljate ja muusikute kontsert-võistlused „Tantsutäht” Jõhvis, „Näitlejatäht” Tartus ning „Muu- sikatäht“ Tallinnas. Parimad valiti osalema muusika- lis „Märka inimeses imet!“, mis toimus 22.02.2018 Nordea Kontserdimajas. MTÜ Lapsepõlve Akadeemia projekti raames toimus 04.08 Tallinnas põgenemismäng „Tutvume Eestiga“. Osales ligikaudu 230 inimest. Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus Zlata korraldas joonistuskonkursi „Eesti muinasjutud“. 01.06 toi- mus Löwenruh pargis muinasjututeemaline laste paraad ja regulaarselt korraldatak- se näitusi „Eesti muinasjutud“. Pro- jekti on kaasatud ligikaudu 2000 inimest. 22 Kodanikuhariduse ja kodakondsuse teemalised tegevused 2017. aastal toimus 23 Eesti Vabariigi põhiseadu- korralduslikud küsimused ja küsimustike raskusast- se ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitust, med. 2017. aastal suurendati viktoriinide arvu ning milles osales 235 vähelõimunud püsielanikku ja korraldati kodanikupäeva viktoriin kõigile soovija- uussisserändajat. 16 õppekäigul käis 263 inimest. tele – 50 küsimust eesti, vene ja inglise keeles 2016.–2017. aastal koolitasid MTÜ Kodaniku- (26.–30.11.2017). koolitus koolitajad 72 õppegrupis vähemalt 80% mahus kokku 738 osalejat, õppekäikudel käis 535 20.–30. novembrini viidi läbi Eesti Vabariigi 100. koolitatavat. sünnipäevale pühendatud kodanikupäeva vikto- riinid. V–VI klassi õpilaste ja VII–IX klassi õpilaste Viidi läbi hange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja ko- küsimuste tegemises osalesid üldhariduskoolide dakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimu- vanemate klasside õpilased. Viktoriinides osales nud püsielanikele ja uussisserändajatele perioodil 8504 üldhariduskooli 5.–12. klassi ja kutsekooli 2018–2019“, mille tulemusena koolitatakse ajava- õpilast ning 367 eri vanuses inimest ajavahemikul hemikul veebruar 2018 – detsember 2019 vähe- 26.–30.11.2017. Kodanikupäeva lühiviktoriinis (20 malt 500 inimest vähemalt 7 maakonnas. küsimust) ajalehes Õhtuleht osales ligi 9000 inimest. 16. veebruaril toimus Tallinnas kodanikupäeva vik- 20.12 toimus Eesti Teaduste Akadeemias kodaniku- toriinide seminar, kus tähelepanu all olid aastatel päeva viktoriinide võitjate ja 15 aasta jooksul 2013–2016 toimunud kodanikupäeva viktoriinide kodanikupäeva viktoriini arendanud inimeste austa- ning aastatel 2017–2021 eesseisvate viktoriinide misüritus. 23 Esseekonkursi (25.09.–13.10.2017) teemad avali- kustati 25.09, laekunud esseed hinnati ja parimate- Esseekonkursi teemad: le anti võimalus oma essee avalikuks esitamiseks. 1) Kolm asja, mida tahaksin Konkursile laekus hindamiseks 46 esseed. kinkida 100-aastasele Eestile 28.11 autasustati kodanikupäeva esseekonkursi 2) Millist äppi kasutaksin Eesti võitjaid Mustpeade Majas. Austamisüritusel osales Vabariigi arendajana tulevikus? 34 õpilast ja nende juhendajat. Võidutöödest ilmus elektrooniline kogumik, mis on avaldatud sihtasutu- se kodulehel. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kodanikupäeva viktoriinist osavõtt 8504 üldhariduskooli 367 eri 5.–12. klassi ja kutsekooli õpilast vanuses inimest 15 aasta jooksul kodanikupäeva viktoriinide arendamises osalenud inimesed ja 2017. aasta kodanikupäeva viktoriinide võitjad kohtusid Stenbocki majas peaminister Jüri Ratasega. 24 Meediahariduse edendamine 16.–17. märtsini toimus meediahariduse valikkur- ne Artjom Savitskiga andis vaatenurga käitumise- suse läbiviimise metoodika koolitus 16 õpetajale le sotsiaalmeedias. Eesti Televisiooni külastamisel Tallinna, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa üldharidus- saadi teadmisi televisiooni ajaloost, erinevate stuu- koolidest ning kutseõppeasutustest. diote ülesehitusest, sisustusest ja kasutatavast tehnikast ning teletöö eripäradest. 28. aprillil kuulutati välja projektikonkurss „Mee- diahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kut- 23.09–19.11 viidi koos Eesti Noorteühenduse Lii- seõppeasutustes“. Taotluste esitamise tähtajaks duga läbi Eestis elavatele vene keelt kõnelevatele 05.06 laekus 12 taotlust, konkursi tulemusena said noortele analüütilise meediatarbimise teemaline toetuse 9 meediaprojekti. Näiteks: projekt „Project X” / „Проект И.К.С. (Интересно, Красиво, Современно)”, kuhu olid kaasatud ERR, Pirita Majandusgümnaasiumis toimus gümnasisti- Postimees ning Delfi. Osales 25 noort erinevatest de meediakonverents „Orienteerumine meediaruu- Tallinna koolidest. mis – vabadus või kohustus?“ Oktoobris ja novembris viidi läbi koolitused „Prak- Haabersti Vene Gümnaasiumi ning Tallinna Mus- tikumid meediapädevuse tõstmiseks koolides“ tamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased tutvusid meediaõpetajatele ja meediaga suhtlevatele koo- oma projektide raames režii ja kaameratöö põ- lide töötajatele Tallinnas, Jõhvis ning Narvas. Briti hialuste ning raadio- ja teleuudiste tootmise prot- Nõukogu toetatud koolituse viis läbi Tartu Ülikooli sessidega, külastasid stuudioid. ajakirjandusõppejõud Maarja Lõhmus. Osales 24 inimest erinevatest üldhariduskoolidest ja kutse- Järvamaa Kutsehariduskeskuse projekt tõi kokku õppeasutustest. kooli Paide ja Särevere õppekohas õppivad noored. Järva Teataja ajakirjaniku käe all analüüsiti uudiseid Projektikonkursi „Meediahariduse edendamine üld- ning artikleid, saadi teadmisi nende ülesehitusest ja hariduskoolides ja kutseõppeasutustes“ II vooru loogikast ning õpiti neid koostama. Noorte kohtumi- raames toetati 8 meediaprojekti, mis viiakse ellu perioodil 02.01.–30.04.2018. 25 Muud lõimumisalased tegevused 2017. aasta esimeses kvartalis valmis kohandatud Gate tegevjuht Jaanus Mikk. Endiste tööstusalade mentorprogramm töötutele vähelõimunud ela- ümberkujundamisest ja rollist linnaosa arengus rää- nikele ja algas osalejate (mentorite ning mentiide) kis Põhja-Balti suurima loomemajanduse tõmbekes- komplekteerimine mentorprogrammi. Toimus kaks kuse Tallinna Telliskivi Loomelinnaku rajaja Jaanus mentiidele suunatud infopäeva Töötukassas Tallin- Juss. Rahvusvahelise meedia ekspert Maris Hell- nas ja Narvas. Kokku moodustati värbamisprotses- rand analüüsis uue narratiivi vajalikkust Narva linna si tulemusena 19 paari. Nende seas oli paare, mille kuvandile ja Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna koostöö ei laabunud. avalikustas Narva linnafestivali plaanid 2018. aasta sügiseks. 27. mail tutvusid Narva koolinoored ja korteriühis- tute esindajad Pelgulinna päevade korraldustiimi Etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info ning üritusega. Osaleti rongkäigus, näituse avami- paremaks edastamiseks on sihtasutuse partnerid sel, toimusid kohtumised Pelgulinna seltsi liikmete- möödunud aastatel hankinud mitmesuguseid tehni- ga. Eesmärk oli ka innustada Narva vabaühendusi lisi vahendeid. 13 partnerist 12 on tehnilised vahen- korraldama sarnast üritust Narvas, et parandada did või seadmed hankinud. Mõned juba kasutavad vabatahtliku tegevuse kaudu elukeskkonda ja toeta- neid, teistel kestab testperiood. 2017. aastal kasu- da aktiivset osalemist ühiskondlikus elus kohalikul tas partnerite kaasabil tehnilisi vahendeid sihtasu- tasandil. tusele edastatud andmete põhjal 3355 sihtrühma liiget. 20. septembril toimus Narvas koostöös Musiccase OÜga Eesti ettevõtjate, Narva Linnavalitsuse ja Lõpule viidi rahvusvähemuste kultuuriseltside liik- Kultuuriministeeriumi esindajate koostöösemi- mete ja üritustel osalejate uuring „Eesti rahvusvä- nar. Osa võtsid ka Kreenholmi Manufaktuuri Rootsi hemuste rahvuskultuuri alastes tegevustes osa- omanikud ning mitmed suursaadikud Eestis. Semi- lemise mõju nende etnilisele identiteedile“, mille naril tutvustasid Narva arenguplaane kultuuriminis- fookuses oli rahvusvähemuste identiteet ning rah- ter Indrek Saar, Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, vusvähemuste kultuuri säilitamist ja hoidmist toeta- tulevase Narva Loomelinnaku ja Vaba Lava etendus- vate tegevuste mõju. kunstide keskuse arhitekt Indrek Tiigi ning OÜ Narva 26 RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI 2014–2020 TEGEVUSED 27 Väljaspool Eestit elavatele eesti noortele korraldati kolm laagriva- hetust. Osales 66 väliseesti noort vanuses 13–18 aastat 22 riigist. Kõik laagrivahetused toimusid juunist augustini Venevere Puhkekes- kuses Viljandimaal. Sügisel lepiti kõigi osapoolte vahel kokku, et 2018. aastal korraldatakse viis vahetust. „EV 100 väliseesti kultuuriühingute projektikonkursi“ raames toe- tati üheksat projekti: EstDocs Film Festival, Helsingin Estin Laululap- set ry, Londoni Eesti Selts, SA Rakvere Teatrimaja, Rootsi Eestlaste Liit, Pirkanmaan Tuglas-seura ry, Estivali Ühing, Eesti Arhiiv Austraalias ja Norsk Estisk Forening. Näiteks EstDocs filmifestivalil Kanadas ka- vandatakse EV100 eriprogrammi, projekt „Ülemeresving Pirkanmaal“ kaasab sünnipäeva tähistamisse Soomes elavad Eesti lapsed ja noored. 10.11.2016 avalikustatud konkursi „Rahvuskaaslaste programmi väliseesti kultuuriühingute projektikonkursi“ raames toetati 19 projekti. 2017. aastal läbi viidud tegevuste hulgas olid näiteks järgmised ette- võtmised: • Projekti „Berliini Eesti Kultuuripäevad KAMA2“ raames tutvusta- ti berliinlastele kaasaegset eesti kultuuri. Toetati Kammerteatri etenduse „Sinised kilesussid jalas“ toimumist. • Hollandis, Amsterdamis toimus II Eesti laulu- ja tantsupäev Kõ- lavöö. Esinesid eestlaste koorid ning rahvatantsurühmad üle kogu Euroopa. • 29.–30. aprillini toimusid Eesti koorilaulukultuuri tutvustavad kont- serdid Amsterdami Hofkerki ja Amstelkerki kirikutes. Tagasipöördumistoetust määrati 119 Eestisse naasnud eestlase- le, Eesti kodanikule või nende järglasele. Sihtasutuse eestvedamisel algas tagasipöördujate teema laiem arutelu, mille tulemusena tõsta- tati küsimus ka valitsuse tasandil. 28 2018. aasta tegevused 2018. aasta tegevuste elluviimisel lähtub Integrat- Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu kinnitas siooni Sihtasutus oma põhikirjaliste eesmärkide 08.12.2017 Integratsiooni Sihtasutuse 2018. aasta täitmisel tegevuse jätkumise printsiibist ja asutaja eelarve ja detailse tegevuskava, sõlmitud on määratud rollist. Samal ajal tulenevad 2018. aasta rahastamislepingud Kultuuriministeeriumi, Hari- eesmärgid ka valdkondlikust arengukavast „Lõimuv dus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikantseleiga Eesti 2020“. tegevuste rahastamiseks ning elluviimiseks aas- tal 2018. Kultuuriminister kinnitas 11.01.2018 käskkirjaga nr 2 Euroopa Sotsiaalfondist rahas- tatud projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toeta- vateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ 2018. aasta tegevuskava ja eelarve. Lisaks viib Integratsiooni Sihtasutus aastatel 2017–2018 ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Vähelõimunute ise- seisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“. Olulised tulemused aastal 2018 1. Üle on vaadatud Integratsiooni Sihtasutuse tegevussuunad ja struktuur. Tagatud on asutuse tõhus toimimine ja tegevuste kommunikatsioon. 2. Suurenenud on koostöötegevuste ning koostööpartnerite arv (saatkonnad, teised sihtasutused, ministeeriumid jt), partnerite tagasiside koostööle Integratsiooni Sihtasutusega on positiivne. 29 Rahastajatega kokku lepitud tegevuste olulisemad tulemused 1. Loodud on eesti keele majad Tallinnasse ja Narva, alustatud on sisuliste tegevuste elluviimist. 2. Tasuta eesti keele kursustel on osalenud 2238 inimest (sh haridustöötajad). 3. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides on osalenud 600 inimest. 4. Keele- ja enesearengukohvikutes on osalenud 360 inimest. 5. Jätkatakse rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamist. 6. Tagasipöördumistoetust on saanud 85 Eestisse naasnut. 7. Kaardistatud on nõustamisteenuse pakkumisega seotud tööjaotus eri asutuste vahel ja saavutatud on kokkulepped partneritega, et tagada operatiivsem nõustamisteemadega seotud info vahetamine. 8. Etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ning efektiivsemaks edastamiseks hangitud tehnilisi vahendeid kasutab ligikaudu 11 000 sihtrühma liiget. 9. Koostöötegevustes on osalenud 2500 inimest. 10. Vähemalt 250 inimest on osalenud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusel. 11. Toetatud on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega seotud üritusi. 12. Läbi on viidud rahvusvaheline lõimumisalane konverents, mille teema on seotud Eesti Vabariik 100 tähistamisega. 13. Välja on antud neli lõimumisvaldkonna arenduspreemiat. 14. Integratsiooni Sihtasutusel, sh nõustamisteenusel on uus veebirakendus. 30 I Lisa 1 Ülevaade Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu tööst 2017. aastal Antud aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Integratsiooni Sihtasutuse põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näida- takse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 9-liikmeline. Ajavahemikus 01.01.–31.2017 kuulusid Integratsiooni Sihtasutuse nõukogusse: - Kristina Kallas, nõukogu esimees; - Piret Kärtner, nõukogu aseesimees; - Ann Räämet; - Anneli Ratnik; - Heidi Uustalu; - Lia Liin; - Liana Roosmaa; - Merle Põld; - Piret Hartman; - Vadim Belobrovtsev. 2017. a toimus 9 nõukogu koosolekut, sh 8 korralist koosolekut ning 1 e-koosolek. 2017. aastal pööras nõukogu suurt tähelepanu Eesti keele majade kontseptsiooni, Integratsiooni Sihtasutuse asukoha, uue juhatuse liikme valimise ja Integratsiooni Siht- asutuse 10-aastase perspektiivi visiooniga seotud aruteludele. Jätkuvalt oli aktuaalsed eesti keele kui teise keele õppe (eesti keele kohvi- kud, klubid ja kursused) korraldamise ning kvaliteediga seotud küsimused. Lisa 1 I 31 Tähelepanu pöörati ka noortele suunatud koostöötegevuste mitmekesistamisele ja arendamisele. Samuti tehti ettepanekuid lõimumisalase kommunikatsiooni parandamiseks ning hinnati sotsiaalkampaania „Kee- leliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“ ja audiovisuaalmeediaprog- rammi „Meie Eestid“ tulemuslikkust. Nõukogu hoidis end regulaarselt kursis sihtasutuse majandusetegevusega. Olulisemad Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu aruandeperioodil vastu võetud otsused: - kinnitati sihtasutuse 2016. aasta majandusaasta aruanne; - maksta seoses Narva kolimisega nendele Sihtasutuse töötajatele, kelle töösuhte kestus Sihtasutuses oli rohkem kui kaks aastat, täiendavalt koondamishüvitist kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (täiendava hüvitise määramise aluseks oli töötaja töösuhte kestus Sihtasutuses ja töötulemused); - valiti uus juhatuse liige Irene Käosaar, kes alustas tööd 01.09.2017; - nimetati sihtasutuse 2017. ja 2018. majandusaasta audiitoriks Audiitorbüroo Katrin Mugra OÜ; - suurendati sihtasutuse esindatust Narvas – alates 01.07.2017 on Narvas 4 ametikohta (koormusega 4) ja Tallinnas 18 ametikohta (koormusega 17,5); - muudeti nõukogu töökorda; - kinnitati 2018. aasta eelarve ja tegevuskava. Sihtasutuse asutaja õigusi teostava asutuse otsusega (kultuuriministri 25.11.2013 käskkiri nr 1.1-3/364) on määratud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 140 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Nõukogu / Nimi Periood Summa kokku (EUR) juhatus Kristina Kallas nõukogu esimees 01.01.–31.12.2017 2520 Piret Kärtner nõukogu aseesimees 01.01.–31.12.2017 1680 Ann Räämet nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680 Anneli Ratnik nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680 Heidi Uustalu nõukogu liige 15.06.–31.12.2017 913 Lia Liin nõukogu liige 01.01.–09.05.2017 560 Liana Roosmaa nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680 Merle Põld nõukogu liige 10.05.–31.12.2017 1120 Piret Hartman nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680 Vadim Belobrovtsev nõukogu liige 01.01.–28.05.2017 15.06.–31.12.2017 913 Dmitri Burnašev juhatuse liige 01.01.–31.08.2017 26 245, sh lisatasu 2700 Irene Käosaar juhatuse liige 01.09.–31.12.2017 12 200, sh lisatasu 0 32 Raamatupidamise aastaaruanne Tegevjuhtkonna deklaratsioon Käesolevaga deklareerin oma vastutust raamatupidamise aasta- aruande koostamise eest ja kinnitan, et: - raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamis- tavaga; - raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ning õiglaselt Integratsiooni Sihtasutuse finantsseisundit, majandustulemusi ning rahavoogusid; - Integratsiooni Sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 233 849 368 175 2 Nõuded ja ettemaksed 919 030 998 758 3 Kokku käibevarad 1 152 879 1 366 933 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 803 1 010 3 Kokku põhivarad 803 1 010 Kokku varad 1 153 682 1 367 943 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 402 990 338 083 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 325 832 695 790 12 Kokku lühiajalised kohustised 728 822 1 033 873 Kokku kohustised 728 822 1 033 873 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 334 070 451 369 Aruandeaasta tulem 90 790 -117 299 Kokku netovara 424 860 334 070 Kokku kohustised ja netovara 1 153 682 1 367 943 33 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 3 762 888 3 443 584 12 Tulu ettevõtlusest 9 500 0 Muud tulud 332 0 Kokku tulud 3 772 720 3 443 584 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -1 494 875 -1 150 227 7 Jagatud annetused ja toetused -1 077 910 -1 318 597 8 Mitmesugused tegevuskulud -240 122 -265 450 9 Tööjõukulud -625 911 -626 374 10 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 0 -7 345 Muud kulud -243 112 -195 427 Kokku kulud -3 681 930 -3 563 420 Põhitegevuse tulem 90 790 -119 836 Intressitulud 0 2 537 Aruandeaasta tulem 90 790 -117 299 34 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 90 790 -119 836 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 0 7 345 Muud korrigeerimised 0 5 800 Kokku korrigeerimised 0 13 145 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 79 766 -792 902 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -305 052 192 731 Kokku rahavood põhitegevusest -134 496 -706 862 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 170 3 639 Kokku rahavood investeerimistegevusest 170 3 639 Kokku rahavood -134 326 -703 223 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 368 175 1 071 398 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -134 326 -703 223 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 233 849 368 175 2 35 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2015 451 369 451 369 Aruandeaasta tulem -117 299 -117 299 31.12.2016 334 070 334 070 Aruandeaasta tulem 90 790 90 790 31.12.2017 424 860 424 860 36 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Bilansipäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Toetuse tagasinõudmine. Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Toetuse võib toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata; 6) toetuse saaja ei ole täitnud toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Finantsvarad Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi, sealhulgas tasud vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused, v.a. selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande, soetamisega seotud kulutused. Kõik tavapärastel turutingimustel toimuvad finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t. päeval, mil INSA võtab endale kohustuse (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad. Soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid tuleb hinnata alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui viimane on finantsvara bilansilisest maksumusest madalam. Soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade kaetav väärtus on finantsvarast eeldatavasti tulevikus saadavad rahavood diskonteerituna turu keskmise tulususe määraga sarnaste finantsvarade suhtes. Finantsvara allahindlus kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlust hiljem ei tühistata. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse siis, kui INSA kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid. Välisvaluutas fikseeritud tehingud. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes, kusjuures tegevustuludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Nõue riigieelarve vastu võetakse üles sihtfinantseerimise vahendite osas juhul, kui kulutused on tehtud või toetuse saaja poolt esitatud maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid sihtfinantseerimise summad on sihtasutusele veel laekumata. Toetuse saajale ettemaksena ülekantud 37 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne toetus kajastatakse ettemakstud toetusena kuni on täidetud toetuse saamise tingimused. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara. Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 5000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni vähe väärtusliku inventarina (varudena)ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt alates 320 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida INSA saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Immateriaalne põhivara. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsetel varadel on piiratud kasulik eluiga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele. Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Masinad ja sedmed 4 Tarkvara ja litsentsid 5 Rendid Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Annetused ja toetused a) Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus). b) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad tuluna põhivara soetamise perioodis. Andjad kajastavad toetust kuluna sel momendil, kui toetuse saaja teeb kulud või soetab põhivara, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud. c) Mittesihtotstarbelised toetused nimetatakse alates 01.01.2016 ümber tegevus-toetusteks. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhisel momendil tuluna (saaja) ja kuluna (andja). Raamatupidamises eristatakse alates 31.12.2015 toetusi lähtudes sellest, kas toetus antakse konkreetse projekti tarbeks või üldise tegevustoetusena. Sihtfinantseerimise mõiste täpsustatakse projektipõhise finantseerimisena, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine toimub tavatingimustest pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu saadava tasu nüüdisväärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub v.a kui tegemist on tegevustoetusega vt 38 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne eelmist peatükki annetused ja toetused. Kulud Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samadel perioodidel kui toetuste saajad. Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused, sh pensionid), võetakse toetus kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekke-põhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat. Kui sihtfinantseerimise andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi andja või saaja ees, esitab saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise. Seotud osapooled Seotud osapooled INSA mõistes on juhatus, nõukogu, juhtimis- ja kontrollorganite liikmed. Seotud osapooltega 2017. a tehinguid tehtud ei ole. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Arveldusarve Riigikassas 233 849 368 175 Kokku raha 233 849 368 175 39 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Maksude ettemaksed 2 2 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 44 44 Ettemaksed 199 199 Tulevaste 199 199 perioodide kulud Ettemaksed toetuse 186 203 186 203 saajatele Toetuse 9 540 9 540 tagasinõuded Nõuded toetuste ja 711 177 711 177 12 siirete eest Tagatisdeposiit 12 668 11 865 803 Kokku nõuded ja 919 833 919 030 803 ettemaksed 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Maksude ettemaksed 42 600 42 600 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 170 170 Intressinõuded 170 170 Ettemaksed 3 757 3 757 Tulevaste 3 757 3 757 perioodide kulud Ettemaksed toetuse 153 222 153 222 saajatele Toetuse 5 185 4 175 1 010 tagasinõuded Kinnipidamise 136 136 töötasust Nõuded toetuste ja 782 516 782 516 12 siirete eest Tagatisdeposiit 12 182 12 182 Kokku nõuded ja 999 768 998 758 1 010 ettemaksed 40 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 488 299 Üksikisiku tulumaks 10 788 13 896 Sotsiaalmaks 20 522 25 470 Kohustuslik kogumispension 1 017 1 211 Töötuskindlustusmaksed 1 325 1 724 Ettemaksukonto jääk 2 42 600 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 34 140 42 600 42 600 Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Lisa nr Kasutusrendikulu 58 415 52 067 9 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr 12 kuu jooksul 58 415 52 067 9 AS Technopolisega pikendati rendilepingut ühe aasta võrra kuni 2018 aasta lõpuni. OÜ Kerese Keskusega sõlmiti 2017. aastal uus tähtajatu rendileping. 41 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 323 987 323 987 Võlad töövõtjatele 12 583 12 583 Maksuvõlad 34 140 34 140 Võlad toetuse saajale 32 169 32 169 Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustis 111 111 Kokku võlad ja ettemaksed 402 990 402 990 31.12.2016 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 225 511 225 511 Võlad töövõtjatele 8 068 8 068 Maksuvõlad 42 600 42 600 Saadud ettemaksed 6 000 6 000 Tulevaste perioodide tulud 6 000 6 000 Võlad toetuste saajatele 55 904 55 904 Kokku võlad ja ettemaksed 338 083 338 083 Lisa 7 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2017 2016 Koolituskulud 1 494 875 1 150 227 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 1 494 875 1 150 227 otsesed kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on käsitletud eesti keele kursusi tasemetel A2, B1, B2, C1; Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitusi, eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid, noortele suunatud koolitusi jm sihtrühmale suunatud koolitusi summas 1 494 875 eurot (2016.a 1 150 227 eurot). Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Stipendiumid, preemiad 10 500 5 000 Tagasipöördujate (Immigreerujate) toetus 85 226 59 248 Teenuste lepingud sh töövõtulepingud 167 789 240 567 Projektide toetuslepingud 802 875 893 444 Partneritele põhivara ostuks 11 520 120 338 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 077 910 1 318 597 42 Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Üür ja rent 57 256 52 067 Energia 8 832 8 990 Elektrienergia 5 440 5 676 Soojusenergia 1 982 2 047 Kütus 1 410 1 267 Mitmesugused bürookulud 144 219 174 345 Uurimis- ja arengukulud 8 150 8 477 Lähetuskulud 8 901 6 623 Koolituskulud 12 764 14 948 Kokku mitmesugused tegevuskulud 240 122 265 450 Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 463 232 463 262 Sotsiaalmaksud 156 118 155 920 Muud 6 561 7 192 Kokku tööjõukulud 625 911 626 374 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 23 20 Oma töötajate palgakulud 386 073 eurot, INSA juhi ja nõukogu palgakulu 52 508 eurot, võlaõiguslikud lepingud 24 651 eurot. Oma töötajaid 22 + 1 INSA juhataja, lisaks 9 nõukogu liiget. Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2017 31.12.2016 Füüsilisest isikust liikmete arv 10 9 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 49 808 44 968 Preemia, tulemustasu 2 700 0 INSA nõukogu on 9-liikmeline. INSA juhib üheliikmeline juhatus. INSA juht vahetus 2017. aastal. 43 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, toetused Finantseerijate lõikes saadud sihtfinantseerimine Raha Nõude tagastus, Nõude Nõude Rahastaja Programm 2 017 saldo Sisse kohustis vähenemi Välja 2 016 saldo 2016 2017 raha ne tagastada "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks SA Innove tegevusteks toetuse andmise tingimused"; „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“ 695 195 1 845 114 59 622 767 530 1 712 934 0 767 530 Riigieelarveline eraldis "Lõimuv Eesti 2020" ja Kultuuriministeeriu „Rahvuskaaslaste m programm 2014–2020“ rakendamiseks 42 456 891 298 28 965 924 875 104 997 Haridus- ja Riigieelarveline Teadusministeerium eraldis "Lõimuv Eesti 2020" rakendamiseks 218 455 271 681 248 786 375 233 570 793 Interreg Interreg 0 12 195 43 020 11 900 43 314 11 900 Riigikantselei EV 100 63 319 69 700 26 381 20 000 Rahvusvaheline Briti Nõukogu lõimumisalane konverents 0 0 7 445 3 045 4 400 3 045 Briti Nõukogu Lõimumise häkaton 3 787 3 787 Briti Nõukogu Meediakriitilisus 1 602 0 8 438 6 836 Rahvusvaheline Suurbritannia lõimumisalane Suursaatkond konverents 5 882 5 882 KOKKU: 325 832 711 177 3 142 578 337 373 782 475 3 103 643 695 790 782 475 Vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingule finantseeritakse kahte programmi - sihtotstarbeline toetus Lõimumiskava rakendamise programmi elluviimiseks 748 798 eurot ja Rahvuskaaslaste programmi 2014 -2020 tegevuste elluviimiseks 131 000 eurot. Lisaks toetus Koostööürituste korraldamiseks 1 500 eurot ja Lõimumiskava rakendamiseks 10 000 eurot. 44 Lisa 13 Bilansivälised kohustised ja nõuded Tulenevalt Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast kajastatakse toetuse andmiseks võetud kohustisi bilansiväliste kohustistena. 2017. a lõpuks oli bilansiväliste kohustiste jääk (maksmata lepingulised kohustised) summas 1 765 408 (toetusleping 58 099, töövõtuleping 1 707 309). 2016. a lõpuks oli bilansiväliste kohustiste jääk (maksmata lepingulised kohustised) summas 1 502 536 eurot sh 13 847 eurot toetuslepingutega seotud kohustised ja 1 488 689 eurot töövõtulepingutega seotud kohustised. Tabelis on toodud bilansiväliste kohustiste jagunemine rahastajate vahel. Kohustised Rahastaja Programm leping 31.12.2017 31.12.2016 "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused"; "Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute töövõtuleping sh ESF (SA Innove) kujundamine" partnerlusleping 1 524 460,00 1 394 291,00 Riigieelarveline eraldis "Lõimuv Haridus-ja Eesti 2020" rakendamiseks" Teadusministeerium toetusleping 13 158,00 10 229,00 Riigieelarveline eraldis "Lõimuv Haridus-ja Eesti 2020" rakendamiseks" Teadusministeerium töövõtuleping 48 000,00 40 486,00 Riigieelarveline eraldis "Lõimuv Eesti 2020" ja "Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 Kultuuriministeerium rakendamiseks" toetusleping 0,00 1 618,00 Riigieelarveline eraldis "Lõimuv Eesti 2020" ja "Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 Kultuuriministeerium rakendamiseks" töövõtuleping 134 848,80 0,00 Riigikantselei Eesti Vabariik 100 toetusleping 15 534,00 2 000,00 Piiriülene koostöö Interreg toetusleping 29 407,00 53 912,00 toetusleping kokku: 58 099,00 13 847,00 töövõtuleping kokku: 1 707 309 1 488 689 Kokku: 1 765 408 1 502 536 Tulenevalt Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast kajastatakse toetuse nõuded bilansivälise nõudena. Nõuded Rahastaja Programm 31.12.2017 31.12.2016 "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused" ; "Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute ESF (SA Innove) kujundamine" 6 479 567 7 951 401 Kokku: 6 479 567 7 951 401 45 Lisa 14 Sündmused pärast bilansipäeva ja tingimuslikud kohustised Sündmused pärast bilansipäeva Integratsiooni Sihtasutus sõlmis kokkulepped kahe teenuseosutajaga 19 640 euro tagasimaksmise kohta, sest lõpparuannete kontrollimisel selgus, et tööde maht ei vastanud tellimusele. Kultuuriministeerium eraldas 22.02.2018 sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu nr 7-15/20 lisa 3 alusel Integratsiooni Sihtasutusele 1 800 000 eurot Eesti keele majade loomiseks ja sisutegevuste alustamiseks Tallinnas ja Narvas. Sellest lähtudes kuulutas Integratsiooni Sihtasutus veebruaris välja konkursi tööruumide leidmiseks Narvas ja märtsis konkursi tööruumide leidmiseks Tallinnas. Veebruaris kuulutati välja ka konkurisd Eesti keele majade juhatajate leidmiseks. Kava kohaselt avatakse Eesti keele maja Tallinnas 2018. aasta novembris ja Eesti keele maja Narvas 01.01.2019. Kolimise ja Eesti keele majade avamisega seotud tegevused jäävad kõik teise poolaastasse. Tingimuslikud kohustised Tulenevalt Integratsiooni Sihtasutuse juhatuse liikme lepingust on nõukogul õigus määrata juhatajale täiendavat tasu. 2017. aastal määrati Integratsiooni Sihtasutuse juhatajale 2016. aasta tulemuste eest lisatasu. 2016. aastal ei määratud 2015. aasta tulemuste eest juhatajale lisatasu. Kuna puudub selgus, kas juhatajale määratakse lisatasu ning millises suuruses, on antud informatsioon avalikustatud tingimusliku kohustisena. 46 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Integratsiooni Sihtasutuse nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Integratsiooni Sihtasutuse (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Katrin Mugra Vandeaudiitori number 482 Audiitorbüroo Katrin Mugra OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 266 Vabaõhumuuseumi tee 4/2-41, Tallinn, Harju maakond, 13522 13.04.2018 Tere Käesolevaga esitan teile Integratsiooni Sihtasutuse 2017 auditeeritud ja nõukogu kinnitatud majandusaasta aruande. Lugupidamisega Eda Silberg administratiivdirektor Integratsiooni Sihtasutus e-post: [email protected] tel: +372 6599 038
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel