Kultuuriministeerium · 27. aprill 2018
- Viit
- 88
- Registreeritud
- 27. aprill 2018
- Dokumendi liik
- Ministri põhitegevus
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-2 Kultuuriministri käskkirjad
- Toimik
- 1-2/2018 Kultuuriministri käskkirjad
- Vastutaja
- Liina Jänes
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 27.04.2018 nr 88
Kultuurimälestiseks tunnistamine
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti
eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 06.04.2017. a ettepanekut.
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis kääbaskalmistu
(asukoht Võru maakond Võru vald Väiso küla Võru metskond 52, KÜ 91801:009:0036).
2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1
3. Mälestise koosseisu kuuluvad kaheksa kääbast, mille keskpunktide koordinaadid on
toodud käskkirja lisas 2.
Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed ja asukoht kantakse kultuurimälestiste
riiklikusse registrisse ning asukoht Maa-ameti kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu
ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ning viib läbi toimingud
vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks
tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete
muutmise kord” § 4 lõikele 2.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult
teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Väiso küla kääpad tuvastati arheoloogiliste muististena 2002. aastal. 2009. aastal koostasid Tartu
Ülikooli arheoloogia eriala magistrandid eksperdihinnangu Väiso kääbastiku kaitse alla
võtmiseks kultuurimälestisena. Valminud eksperdihinnangu põhjal algatas Muinsuskaitseamet
menetluse kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamiseks.
1
Mälestise piir on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja
maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris
(http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
06.04.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud
eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Väiso kääbaskalmistu
kultuurimälestiseks.
Vastavus mälestise tunnustele
Muinsuskaitseameti 2017. a eksperdihinnangu põhjal vastab Väiso kääbaskalmistu
arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised,
inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.
Kääbaskalmistu koosneb kaheksast kääpast, millest neli on pikliku ja neli ümara kujuga.
Keskmise rauaaja (5.–9. saj. pKr) kääpad on liivast kuhjatud 0,5–1 m kõrgused ümmargused või
piklikud kalmed, kuhu enamasti maeti põletatult koos väheste hauapanustega. Kääpaid ümbritseb
vaevumärgatav kraav (sageli mattunud), kust on kääpa kuhjamiseks võetud vajalik pinnas.
Maetud on ka kääbaste vahelisele alale, mistõttu kääpad ning neid ümbritsev ala moodustavad
tervikliku matusepaiga – kääbaskalmistu.
Vähemalt neli kääbast lõhuti osaliselt metsatööde käigus, mis leidsid aset 2015. aastal.
Lõhkumisest hoolimata on kääpad maastikul hästi jälgitavad ja kõik mälestise tunnused on
säilinud. Metsatöödest puutumata kääpad on säilinud terviklikult.
Kuna arheoloogilist informatsiooni põletusmatuste kohta kääbastes ja eriti kääbaste vahelisel alal
on väga vähe, siis on Väiso kääbaskalmistu Eesti muinasaja matusekombestiku uurimisel
hindamatu väärtusega muistis.
Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine
Väiso kääbaskalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja kehtestada.
Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad
kääpakuhjatistes ja nende vahelisel alal olevatele põletusmatustele ja võimalikele
arheoloogilistele leidudele. Maa-alalise kääbaskalmistu sees on võimalik eristada kaheksa
kääbast, mis jäävad mälestise koosseisu ja on selle olulised osad.
Väiso kääbaskalmistule kaitsevööndit ei määrata.
Menetlusosaliste seisukohad
Väiso kääbaskalmistu jääb tervikuna riigimetsa maale, mida majandab Riigimetsa Majandamise
Keskus. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse RMK ja Võru Valla ning teavitas neid Väiso
kääbaskalmistu mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda
eksperdihinnanguga. Riigimetsa Majandamise Keskus toetas saadetud e-kirjas Väiso
kääbaskalmistu kultuurimälestiseks tunnistamist. Võru Vallalt kirjalikku tagasisidet
Muinsuskaitseametile ei laekunud.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda.
Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või
vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline,
arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline
või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud
korras.
Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud
avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Väiso kääbaskalmistu alal säilinud kalmekonstruktsioonid, inimluud ja arheoloogilised leiud on
hindamatuks allikaks rauaaegse matmiskombestiku, ühiskonna, majanduse, religiooni ja eluolu
uurimisel. Riikliku kaitseta ohustavad kalmet detektorirüüste ning salajased ja mitteteaduslikud
kaevamised. Metsas paiknevaid mälestisi ohustavad lisaks ka raietööd, metsa väljavedu ja metsa
uuendamine. Mälestiseks tunnistamisega tagatakse Väiso kääbaskalmistu säilimine teadusliku ja
kultuuriväärtusega objektina.
Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1 ja 2.
Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet riigimetsa majandajale
muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
Lisa 1. Kääbaskalmistu asukoht.
Koordinaadid:
Nr X Y
1. 6418605,12 679214,62
2. 6418639 679246
3. 6418540,95 679365,51
4. 6418515,48 679343,7
5. 6418551 679306
6. 6418555 679258
Lisa 2. Kääbaskalmistu koosseisu kuuluvate kääbaste asukoht.
Koordinaadid:
Nr X Y
1 6418533 679344
2 6418549 679328
3 6418562 679311
4 6418585 679295
5 6418566 679289
6 6418570 679259
7 6418603 679260
8 6418605 679227