dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Kultuurimälestiseks tunnistamine

Kultuuriministeerium · 27. aprill 2018
Viit
88
Registreeritud
27. aprill 2018
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2018 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Liina Jänes

Failid

  • 📎88 27.04.2018 Ministri põhitegevus.bdoc914 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 27.04.2018 nr 88 Kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 06.04.2017. a ettepanekut. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis kääbaskalmistu (asukoht Võru maakond Võru vald Väiso küla Võru metskond 52, KÜ 91801:009:0036). 2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1 3. Mälestise koosseisu kuuluvad kaheksa kääbast, mille keskpunktide koordinaadid on toodud käskkirja lisas 2. Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed ja asukoht kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väiso küla kääpad tuvastati arheoloogiliste muististena 2002. aastal. 2009. aastal koostasid Tartu Ülikooli arheoloogia eriala magistrandid eksperdihinnangu Väiso kääbastiku kaitse alla võtmiseks kultuurimälestisena. Valminud eksperdihinnangu põhjal algatas Muinsuskaitseamet menetluse kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamiseks. 1 Mälestise piir on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 06.04.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Väiso kääbaskalmistu kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Muinsuskaitseameti 2017. a eksperdihinnangu põhjal vastab Väiso kääbaskalmistu arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Kääbaskalmistu koosneb kaheksast kääpast, millest neli on pikliku ja neli ümara kujuga. Keskmise rauaaja (5.–9. saj. pKr) kääpad on liivast kuhjatud 0,5–1 m kõrgused ümmargused või piklikud kalmed, kuhu enamasti maeti põletatult koos väheste hauapanustega. Kääpaid ümbritseb vaevumärgatav kraav (sageli mattunud), kust on kääpa kuhjamiseks võetud vajalik pinnas. Maetud on ka kääbaste vahelisele alale, mistõttu kääpad ning neid ümbritsev ala moodustavad tervikliku matusepaiga – kääbaskalmistu. Vähemalt neli kääbast lõhuti osaliselt metsatööde käigus, mis leidsid aset 2015. aastal. Lõhkumisest hoolimata on kääpad maastikul hästi jälgitavad ja kõik mälestise tunnused on säilinud. Metsatöödest puutumata kääpad on säilinud terviklikult. Kuna arheoloogilist informatsiooni põletusmatuste kohta kääbastes ja eriti kääbaste vahelisel alal on väga vähe, siis on Väiso kääbaskalmistu Eesti muinasaja matusekombestiku uurimisel hindamatu väärtusega muistis. Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine Väiso kääbaskalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad kääpakuhjatistes ja nende vahelisel alal olevatele põletusmatustele ja võimalikele arheoloogilistele leidudele. Maa-alalise kääbaskalmistu sees on võimalik eristada kaheksa kääbast, mis jäävad mälestise koosseisu ja on selle olulised osad. Väiso kääbaskalmistule kaitsevööndit ei määrata. Menetlusosaliste seisukohad Väiso kääbaskalmistu jääb tervikuna riigimetsa maale, mida majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse RMK ja Võru Valla ning teavitas neid Väiso kääbaskalmistu mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga. Riigimetsa Majandamise Keskus toetas saadetud e-kirjas Väiso kääbaskalmistu kultuurimälestiseks tunnistamist. Võru Vallalt kirjalikku tagasisidet Muinsuskaitseametile ei laekunud. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Väiso kääbaskalmistu alal säilinud kalmekonstruktsioonid, inimluud ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikaks rauaaegse matmiskombestiku, ühiskonna, majanduse, religiooni ja eluolu uurimisel. Riikliku kaitseta ohustavad kalmet detektorirüüste ning salajased ja mitteteaduslikud kaevamised. Metsas paiknevaid mälestisi ohustavad lisaks ka raietööd, metsa väljavedu ja metsa uuendamine. Mälestiseks tunnistamisega tagatakse Väiso kääbaskalmistu säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina. Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1 ja 2. Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet riigimetsa majandajale muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Lisa 1. Kääbaskalmistu asukoht. Koordinaadid: Nr X Y 1. 6418605,12 679214,62 2. 6418639 679246 3. 6418540,95 679365,51 4. 6418515,48 679343,7 5. 6418551 679306 6. 6418555 679258 Lisa 2. Kääbaskalmistu koosseisu kuuluvate kääbaste asukoht. Koordinaadid: Nr X Y 1 6418533 679344 2 6418549 679328 3 6418562 679311 4 6418585 679295 5 6418566 679289 6 6418570 679259 7 6418603 679260 8 6418605 679227
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel