-867410 -217805 0 0 2433955 0 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Rahandusministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 27.04.2018 n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11-2/1080-1 delta_docName Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–2020 eelnõu ja arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruanne Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–2020 heakskiitmise eelnõu koos arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruandega. Rakendusplaan 2018-2020 sisaldab arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi, nende tulemuste kirjeldust koos sihttasemetega ning rahastamist. Arengukava täitmise aruandes analüüsitakse arengukava ja rakendusplaani eesmärkide saavutamist ning meetmete tulemuslikkust. Palume kooskõlastada dokumendid 07. maiks 2018. a. Kooskõlastatud dokumendid esitakse Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tarvi Pürn delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT spordi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri ülesannetes Lisad: 1. Seletuskiri 5 lehel. 2. Arengukava täitmise 2017. a aruanne 28 lehel. 3. Arengukava rakendusplaani 2018-2020 eelnõu 9 lehel. 4. Lisa 1. Rakendusplaani rahastamise ja tegevuste ülevaade 2017. a 10 lehel. 5. Lisa 2. Rakendusplaani 2018-2020 ettepanekute kooskõlastustabel 4 lehel. 6. Lisa 3. Rakendusplaani 2018-2020 täiendatud mõõdikud 3 lehel delta_ownerName \* MERGEFORMAT Aleksandr Aidarov delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 6282226 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT
[email protected]
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“
rakendusplaani 2018-2020 heaks kiitmise eelnõu ja arengukava täitmise 2017. aasta aruande juurde
Sissejuhatus
Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi arengukava) üldeesmärk on lõimunud ja
sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt
ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.
Arengukava lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest, selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti
Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri
säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus, ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida
rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Arengukava ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 kiitis heaks Vabariigi Valitsus 29. detsembril 2014
korraldusega nr 582. Arengukava on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja
valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” jätkudokument. Arengukavas esitatakse Eesti
lõimumispoliitika valdkondlikud tegevussuunad aastateks 2014–2020. Selle strateegiliste eesmärkide
saavutamist toetavaid tegevusi ja nende rahastamist kajastatakse rakendusplaanides aastateks 2014–2017,
2016–2020, 2017–2020 ja 2018-2020.
Arengukava rakendusplaan täiendatakse igal aastal. Vastavalt arengukavale esitab kultuuriminister Vabariigi
Valitsusele üks kord aastas lõimumiskava täitmise aruande, kus on kirjeldatud arengukava ja rakendusplaani
eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkust.
Lõimumine on horisontaalne teema mitmes tulemusvaldkonnas, mis aitab säilitada eesti keelt ja kultuuri,
suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut. Arengukava arvestab
samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019 eesmärkidega: majandusliku toimetuleku
parandamine; sisejulgeoleku tagamine; täiskasvanute eesti keele õppimine ja eestikeelse hariduse toetamine
vene õppekeelega koolis; kodakondsuse omandamine naturalisatsiooni teel ja inimeste teadlikkuse
suurendamine õiguskeskkonnast.
Seletuskirja koostasid kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikud: Aleksandr Aidarov (tel. 628 2226,
[email protected]) ja Artjom Tepljuk (tel. 628 2666,
[email protected]).
I Ülevaade arengukava elluviimisest 2017. aastal
Arengukava 2017. aasta rakendusplaan viidi ellu kogusummas 11 601 812 eurot (planeeritud summa 12 325
386 eurot). 2017. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas: 72% (8 373 686 eurot) alaeesmärk 1;
15% (1 754 353 eurot) alaeesmärk 2; 7% (750 588 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja
administreerimiskulud moodustasid 6% (723 185 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse
arengukava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020
vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2017. aasta tegevusi rahastasid
Kultuuriministeerium (10 471 270 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (179 161 eurot),
Justiitsministeerium (200 793 eurot) ning Siseministeerium (750 588 eurot).
1
Rakendusplaani kulud olid kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020 ning kaeti
Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi
valitsemisala eelarvest. Aruande LISA 1 annab ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest
vahenditest rakendatud meetmete kaupa.
2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring näitas, et ühiskonna sidusus olulistes
võtmevaldkondades (eesti keele oskus ja osatähtsus, riigiidentiteet, kodakondsus jt) on suurenenud. Samas
on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad (vähene eesti
keele oskus, vähem kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne), väheneb Eesti
kodakondsuse taotlejate arv, venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa
telekanalid. Edaspidi on vaja tagada eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe maht ja
kvaliteet. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks
jätkamiseks keskhariduse tasemel. Samuti vaja tegelda lõhede vähendamisega tööturul.
II Arengukava rakendusplaan aastateks 2018–2020
Rakendusplaani 2018-2020 koostamist juhtis kultuuriministri 12.02.2015 käskkirjaga nr 1-2/34 moodustatud
juhtkomitee (muudeti kultuuriministri käskkirjaga 12.12.2016 nr 242) ja kultuuriministri 27.02.2015
käskkirjaga nr 1-2/48 moodustatud juhtrühm (koosseisu muudeti kultuuriministri käskkirjaga 03.07.2015 nr
159, 04.02.16 nr 19, 06.02.2017 nr 45, 08.05.2017 nr 130, 21.07.2017 nr 183, 30.11.2017 nr 249).
Perioodil oktoober 2017 kuni veebruar 2018 esitasid juhtrühma liikmed ettepanekud rakendusplaani 2018-
2020 koostamiseks (vt LISA 3). Ettepanekud olid valdavalt tehnilist laadi ning ei muutnud seni valitud
rakendusplaani meetmeid, nende tegevusi ning tegevuste baas- ja sihttasemeid. Järgnevalt võetakse kokku
rakendusplaani olulisemad täiendused vastavalt esitatud ettepanekutele.
Alaeesmärk 1 „Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud“
Lisatud on uued tegevused: 1.1.2. „Avaliku kommunikatsiooni korraldamine ühiskondlike hoiakute
kujundamisel rände- ja lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“; 1.2.3. „Rahvusvahelise kaitse saajatele
suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja pakkumine“ ja 1.2.4. “Kohaliku tasandi teabe- ja
ühisüritused rahvusvahelise kaitse valdkonnas“, mida rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondist ning riigieelarvest.
Vastavalt 2015. ja 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustele on kohandatud
rakendusplaani meetme 1.2 “Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas” mõõdiku
„Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud eestlaste ja teistest rahvustest isikute vahel võrreldes
tegevuste-eelse perioodiga“ baas- ja sihttasemed (vt LISA 4).
Alaeesmärk 2. „Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud
Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“
Lisatud on uus tegevus 2.1.8. „Kultuuriasutuste toetamine kolmandate riikide kodanike ja
uussisserändajatele pakutavate tegevuste arendamiseks“. Võetud välja on lõppenud tegevused: 2.2.7
„Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine“, 2.3.2 „Keeleliselt mitmekesise
töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide toetamine ning teavitamine eesti keelest erineva
emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikkus sektoris“ ja 2.3.3. „Avalike teenistujate rahvuslik-
keelelise koosseisu analüüs”.
2
Tegevuse 2.2.6 „Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine võimaldamaks isikutele tasuta keeleõpet
ning tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“ rahastamist kajastati „0“ reaga.
Siseministeerium on esitanud RESi rahastamise ettepaneku ning tegevuse rahastamise võimalused ning
elluviija selguvad 2018. aasta suveks.
Meetme 2.1. mõõdiku „Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes läbinute osakaal,
kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli
läbinute osakaal, kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja
kultuuri kohta (vastavalt)“ baas- ja sihttasemed, mis puudutavad kultuurimoodulit, määratletakse 2018. aasta
tulemuste põhjal 2019-2020 rakendusplaani koostamisel. Kultuurimooduli tegevused algavad 2018. aastal.
Alaeesmärk 3. „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“
Täpsustatud on meetme 3.1. mõõdiku „koolitatavate arv“ sõnastus ning sihttasemed ning meetme 3.2.
mõõdiku „arendatud või välja töötatud teenuste arv“ sihttasemed vastavalt Siseministeeriumi
kohanemisprogrammi seireandmetele (vt LISA 4). Rakendusplaani 2018-2020 eelarveline maht on
45 923 540 eurot. Võrreldes eelmiste rakendusplaanidega on selle jaotus alaeesmärkide lõikes järgmine:
Arengukava alaeesmärk 2014-2017 2016-2020 2017-2020 2018-2020
1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti 15 035 104 36 328 403 34 974 730 32 730 797
ühiskonnas kinnistunud
2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike 5 083 027 9 525 651 7 619 866 6 034 100
osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti
kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike
teadmiste kaudu
3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud 3 806 323 7 853 327 6 784 958 4 581 160
Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud 3 938 355 4 064 309 3 265 830 2 577 483
KOKKU 27 862 809 57 771 690 52 645 384 45 923 540
Rakendusplaani 2018-2020 otseselt rahastatavate tegevuste jaotus ministeeriumite lõikes on järgmine1:
Ministeerium Rahastamise Rahastamise
maht/eurot osakaal
1. Haridus- ja Teadusministeerium 538 500 1,2%
2. Justiitsministeerium 1 050 000 2,3%
3. Kultuuriministeerium 38 726 878 84,3%
5. Siseministeerium 5 608 162 12,2%
KOKKU 45 923 540 100%
1
Rakendusplaani panustavad mitterahaliselt ka teised ministeeriumid alaeesmärk 4, 5 ja 6 raames
3
Rahastamisallikate lõikes on 2018-20220 rakendusplaani jaotus järgmine:
RE ESF* ESF kaas- AMIF** AMIF kaas- Kokku
finantseering finantseering
Üldsumma 35 019 969 8 399 996 1 476 573 819 252 207 751 45 923 540
Osakaal 76,3% 18,3% 3,2% 1,8% 0,5% 100%
* Euroopa Sotsiaalfond
** Varjupaiga- ja Rände Integratsioonifond
III Arengukava rakendusplaani 2018–2020 kooskõlastamine ja jõustumine
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valmistas ette Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse
osakond. Eelnõu koostamisele aitasid kaasa Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Integratsiooni SA spetsialistid ja eksperdid. Eelnõu
esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele tähtajaga 09. aprilliks 2018. Ministeeriumite kooskõlastus tabel
koos ettepanekutega on toodud lisades 2 ja 3. Eelnõuga Vabariigi Valitsus kiidab heaks arengukavas tehtud
muudatused. Eelnõu kohaselt pannakse Kultuuriministeeriumile kohustus avaldada arengukava 2017. aasta
rakendusplaani täitmise aruanne ja uus rakendusplaan 2018-2020 ministeeriumi veebilehel.
Indrek Saar
minister
(allkirjastatud digitaalselt)
4
ARUANNE LÕIMUMISVALDKONNA
ARENGUKAVA „LÕIMUV EESTI 2020“
TÄITMISE KOHTA 2017. AASTAL
Kultuuriministeerium 2018
SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3
Valdkonna trendid ................................................................................................................ 4
1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST
ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2017. AASTAL .................................................................... 9
1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas
kinnistunud ............................................................................................................................. 9
1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine
ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste
kaudu .................................................................................................................................... 14
1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud ............................ 17
2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID ......... 19
2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised
teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks ............................................. 19
2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös
ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega ................................................. 23
2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused
täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul. ............... 24
3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE .............................................. 26
4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2017. AASTAL .................................... 26
5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2018. AASTAL .. 28
LISA 1. ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI TÄITMINE 2017. AASTAL
2
SISSEJUHATUS
„Lõimuv Eesti 2020“ (edaspidi Lõimumiskava) on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti
lõimumispoliitika alused ja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused.
29. detsembril 2014 kinnitas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 582 Lõimumiskava ja selle
rakendusplaani aastateks 2014–2017. Arengukava täiendatakse igal aastal rulluval põhimõttel.
Vastavalt Lõimumiskavas sätestatule esitab kultuuriminister Vabariigi Valitsusele üks kord
aastas Lõimumiskava täitmise aruande arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide
saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta.
Lõimumiskava üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke
väärtusi. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: lõimumist
toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud (alaeesmärk 1), vähelõimunud
välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse
omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu (alaeesmärk 2), uussisserändajad on
Eesti ühiskonnas kohanenud (alaeesmärk 3)1. Lisaks viiakse lõimumiseesmärke ellu teiste
arengukavade, sh „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti keele arengukava 2011–
2017“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“,
ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kaudu. Nimetatud arengukavade raames viiakse
ellu kolme Lõimumiskava eesmärki: eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on
konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks (eesmärk
4), eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil on tihedad
kontaktid eestikeelsete eakaaslastega (eesmärk 5) ja eesti keelest erineva emakeelega
tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi
konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul (eesmärk 6).
Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad kaheksa meedet ja teiste arengukavade
raames elluviidavat kolme eesmärki viis meedet. Nende saavutustaset kajastavad 15
arengukavas ja 25 detailses rakendusplaanis 2017–2020 seatud meetmeindikaatorit.
Rakendusplaani täitmise aruande eelarvelised vahendid olid planeeritud 2017. aasta
riigieelarves ja riigieelarve strateegias 2017–2020.
1
Lõimumiskava uussisserändajatele, k.a rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tegevused on kõige enam
seotud siseturvalisuse arengukava 2015–2020 programmiga „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“,
mille kohaselt lõimumispoliitika arvestab kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondades toimuvaid arenguid ning
tagab sihtgrupile paindlikke meetmeid ja lahendusi.
3
Vabariigi Valitsus kinnitas 6.07.2017. aastal arengukava “Lõimuv Eesti 2020” rakendusplaani
2017-2020. Rakendusplaani aruande koostas Kultuuriministeerium Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, SA Innove ja Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) esitatud
andmete põhjal. Aruande lisa 1 annab ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud
eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. Vastavalt riigi strateegiliste
planeerimise põhimõtetele kajastatakse rakendusplaanis ainult lõimumiskava kolme
alaeesmärgi elluviimiseks planeeritud rahalisi vahendeid. Teiste arengukavade raames
elluviidud arengukava eesmärkide elluviimist toetavad tegevused on rakendusplaanis
märgitud „0*“ga. Rakendusplaani tegevused, mida 2017. aastal ellu ei viidud, on märgitud
„0“ga.
Aruanne saadeti tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning Riigikantseleile, samuti arengukava
juhtkomitee ja juhtrühma liikmetele.
Aruande koostaja on kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel
628 2666, e-posti aadress
[email protected]).
Valdkonna trendid
2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu (edaspidi EIM) tulemustest lähtudes
on ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades (eesti keele oskus ja osatähtsus,
riigiidentiteet, kodakondsus jt) suurenenud. Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad
võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad (vähene eesti keele oskus, vähem
kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne), väheneb Eesti kodakondsuse
taotlejate arv, venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa
telekanalid. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite
riigikeeleõppe kvaliteedi tagamisega. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel
praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Samuti vaja tegelda lõhede
vähendamisega tööturul.
Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on nõrga riigiidentiteediga eestivenelaste ja eestlaste
osakaal 3–4 protsendipunkti võrra vähenenud ja on eestlaste ning teiste rahvuste esindajate
puhul 20% juures. Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest
rahvustest isikute hulgast oli 2017. aastal vastavalt 39% ja 47%. Usaldus riigiinstitutsioonide
vastu on teisest rahvusest inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel, suurim lõhe jookseb
usalduses kaitseväe, presidendi ja politsei vastu.
4
2017. aastal sai tähtajalise elamisloa või –õiguse 9629 inimest, neist 5336 olid kolmandate
riikide kodanikud.2 2017. aastal avalikustatud EIM ja Inimarengu aruanne näitavad, et
suurenev sisseränne esitab poliitikakujundajatele uusi väljakutseid.
Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud, kuid keeleõpe, kohanemistugi ja
kontaktide loomine eestlastega on valdkonnad, mis vajavad jätkuvalt suurt tähelepanu. EIM
2017 kinnitab, et igapäevased aktiivsed kontaktid eestlastega kipuvad uussisserändajatel
olema peamiselt töö- ja koolikeskkonnas. Väljaspool seda on suhtlust eestlastega
märkimisväärselt vähe. Aktiivne suhtlus eestlastega puudub kokku 51% uussisserändajatel.3
Samal ajal enda üldise kohanemise Eestis hindab keskmisest paremaks 81% vastanutest ja
ligikaudu pooled kõikidest Eestisse saabunud uussisserändajatest soovib end Eestiga
pikemaks ajaks (rohkemaks kui viieks aastaks) siduda.4 Seetõttu tuleb rohkem panustada
koostöö tegevustele uussisserändajate ja eestlaste vahel.
Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud erinevate
infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. Eestlased on väga selgelt orienteeritud
eestikeelsele meediale ning olulisimateks meediakanaliteks peavad nad ERRi (84%), samuti
teisi eestikeelseid tele- (74%) ja raadiokanaleid. Venekeelsete elanike meediaallikate
pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne
„Aktuaalne kaamera“ (62%).5
EIM 2017 tõi välja selge seose eesti keele oskuse ja eestikeelse meedia jälgimise vahel. Eesti
keelt paremini valdajate ja Eesti kodanike jaoks on eestikeelne meedia märgatavalt olulisem.
Venemaa meedia jälgimist mõjutavad need tegurid vähem, ent Eesti kodanike ja eesti keele
valdajate hulgas on Venemaa meedia olulisus mõnevõrra väiksem kui määratlemata
kodakondsuse, Venemaa kodakondsuse ja eesti keelt halvasti valdajate hulgas.
Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud.
Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks
vähenes nende osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal
on jäänud viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute
osakaal on samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra.
Kuigi üldiselt ei pruugi keeleoskus ja kodakondsus olla üheselt seotud, näitavad uuringud, et
just sõltuvalt kodakondsusest on teisest rahvusest inimeste keeleoskuse tase väga erinev:
näiteks on Eesti kodakondsusega teisest rahvusest inimeste keeleoskus muu kodakondsusega
2
Statistikas on maha arvatud isikud, kes said tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks, kuna
valdav enamus neist ei ole uussisserändajad. Allikas: Rahvastikuregister ja Politsei- ja Piirivalveamet.
3
Uuring viidi läbi 2017. aasta kevadel ning küsitlusankeedi täitis lõpuni 2850 vastajat, kellest valdav enamus
olid Eestisse ajavahemikus 2012-2016 saabunud välismaalased.
4
Ibid.
5
Ibid.
5
elanikega võrreldes tunduvalt parem, samas kui määratlemata ning Venemaa kodakondsusega
muust rahvusest inimeste hulgas on aktiivselt eesti keele kasutajaid oluliselt vähem.
EIM 2017 andmetest selgub, et määratlemata kodakondsusega vastanutest soovib enamik
(55%) Eesti kodakondsust, ligikaudu iga viies (18%) on rahul oma praeguse staatusega ning
8% soovib Vene Föderatsiooni kodakondsust. Määratlemata kodakondsusega isikute soov
omandada Eesti kodakondsus on siiski hakanud langema: kui 2011. aastal soovis endale Eesti
kodakondsust 60%, siis 2017. aastal vähenes nende arv 55%ni. Põhjustest on taandumas
suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning tõusmas on põhjendus, et
Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist.
Tegelik olukord peegeldab inimeste hoiakuid – Eesti kodakondsuse saanute arv väheneb juba
mitmeid aastaid. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest,
2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest. Kehtiva elamisloa- või -õigusega
määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes 2017. aastal 4925 inimese võrra.
Eesti kodakondsuse saanute arvu vähenemist võrreldes 2016. aastaga mõjutasid 1. jaanuarist
2016. aastal jõustunud kodakondsuse seaduse muudatused. Selle kohaselt said alla 15-
aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega
Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse.
Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata
kodakondsusega isikute lapsed. 2016. aastal said automaatselt Eesti kodanikeks 758 alla 15-
aastast määratlemata kodakondsusega last6 ning lisaks 206 last sünni hetkest. 2017. aastal sai
Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel sünni hetkest alates 169 last.7
Kodakondsus ei piira üldjuhul inimeste võimalusi tööturul, küll on aga osadel avaliku
haldusega seotud ja seega tööturu hierarhias keskmisest kõrgematel ametitel nõutud Eesti
kodakondsuse olemasolu.
Eesti integratsiooni monitooringu ja teiste sarnaste uuringute tulemused näitavad, et võrreldes
teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning erinevused ei
ole kümnendi jooksul oluliselt vähenenud. 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju
maakonnas (74,2%). Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga
(53,9%) oli 20 üle protsendipunkti. Maakonniti erines töötuse määr mitu korda. Kõrgeim oli
töötuse määr Ida-Virumaal (12,4%), Saaremaal (7,9%) ja Viljandimaal (7,1%).8
6
Alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega
püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates, kui tema
vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse
sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat.
[RT I, 03.02.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
7
Allikas: PPA
8
Allikas: Statistikaamet (15.02.2018)
6
Muust rahvusest elanike olukord tööturul veidi paranes: 2017. aastal suurenes hõivatute arv ja
töötus vähenes, kuid eestlastega võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe suurenesid. 9 Kui
2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7%
(erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus juba kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel
rahvustel 8,8%).10 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest
elanikest, siis 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.11
Tööturu rahvuspõhise ebavõrdsuse aste sõltub suuresti ka haridussüsteemist. Eesti noorte
haridusteed eristuvad lähtuvalt etnilisest päritolust. Umbkaudu pool venekeelse põhikooli
lõpetajatest ei jätka õpinguid (sh eesti keele õpinguid) gümnaasiumis, vaid läheb edasi
kutsekooli või otse tööturule.
Eesti elanike rahulolematust kehtiva haridussüsteemiga ilmestavad EIM 2017 tulemused.
Enamik pooldab selgelt eestikeelse õppega alustamist lasteaias, üha enam eelistatakse ühist
eestikeelset lasteaeda ning toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on langemas. 77%
Eestis elavatest inimestest on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes
õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema
valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja hilisemas elus tugeva konkurentsivõime.
2017/2018 õppeaastal osales keelekümblusprogrammis 63 lasteaeda ja 37 üldhariduskooli.
Vene õppekeelega lasteaedade laste koguarvust õpib keelekümblusrühmades 22,2% ja vene
õppekeelega koolide laste koguarvust õpib keelekümblusklassides 24,2%.
Põhihariduse statsionaarses õppes õpib ligikaudu 30 000 eesti keelest erineva emakeelega
õpilast. Neist ligi 6300 (20%) osaleb keelekümbluses, ligi 3000 (10%) õpib eesti ja 21 100
(70%) vene õppekeeles. Viimase 11 aastaga (2007−2017) on keelekümblusprogrammis
osalejate arv pea kahekordistunud, eestikeelses põhikoolis õppijate arv ja osakaal on olnud
seni stabiilne, kuid viimasel aastal kasvas 10% võrra.12
Põhikooli lõpuks oskab vaid 67,5% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt
vähemalt tasemel B113. Seda on vähem, kui viimasel paaril aastal (2016 näiteks 68,7%).
Eesti keelekümbluses osalejate arv ja osakaal on küll aastate kaupa kasvanud, kuid vene
õppekeeles põhikoolilõpetajate B1 eksami soorituse tase on püsinud viimastel aastatel
muutumatuna. Häid tulemusi annab osalus keelekümblusprogrammis (2017 aastal saavutas
keelekümbluses põhikooli lõpetanutest 86% eesti keeles B1-taseme) ja hariduse omandamine
eestikeelses keskkonnas (99%).
9
15-74-aastaste hõivemäär kasvas aastaga 61,4%-lt 63%-ni ning töötuse määr vähenes samal ajal 9,7%-lt 8,8%-
ni. Allikas: Statistikaamet
10
Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), TT70: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta.
11
Ibid.
12
Allikas: EHIS
13
Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate mitte eesti emakeelega
õpilaste arv, kellest osa teevad eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase
kõigi mitte-eesti emakeelega õpilaste hulgas.
7
Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate14 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 57%
(kui ka keelekümblust arvestada, siis 62,6%) ja nende osakaal pole viimasel paaril aastal
kasvanud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute
edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel.
Mõõdiku „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami keskmine sooritustulemus“
saavutustase on võrreldes 2016. aasta tulemusega langenud 2 punkti võrra: 2016. aastal 69
punkti ja 2017. aastal 67 punkti.
Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe
kvaliteedi tagamisega, eriti arvestades, et kutsekeskhariduses on alanud üleminek
eestikeelsele õppele. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2),
langes võrreldes 2016. aastaga 3,6 protsendipunkti võrra: 2016. aastal sooritas eksami 16,5%
kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest, 2017. aastal saavutas B2 taseme
12,9% kutseõppuritest.15
Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele
oskus paranenud. Oluliselt on kasvanud ka nende noorte osakaal, kes sooritavad B2-eksami
kõrgel tasemel (üle 75 punkti) ja võiksid teha gümnaasiumi lõpus C1-eksami – 2017 aastal oli
selliseid lõpetajaid juba 2/3 kõigist neist, kes tegid eesti keel teise keelena riigieksami.16
EIM 2017 näitas, et aasta-aastalt on teistest rahvustest inimeste hoiakud muutunud
soosivamaks kümme aastat tagasi - 2007. aastal alanud gümnaasiumide eestikeelsele
aineõppele ülemineku suhtes. 78% neist usub, et eestikeelne aineõpe suurendab vene koolide
lõpetajate konkurentsivõimet tööturul. 2011. aasta hinnangutega võrreldes on olnud positiivne
muutus märkimisväärne, sest tollal oli selle väite pooldajaid 53%.
14
St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli
lõpueksami.
15
HTM: Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist
võimaldaval tasemel moodustas 36,6%.
16
HTM: Vähemalt 75% punktidest saanud isikud on hinnanguliselt võimelised ühe võrra kõrgemal tasemel
keeleeksamit sooritama. 75 ja rohkem punkte saanud õpilasi oli 66%.
8
1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST
ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2017. AASTAL
1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas
kinnistunud
Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava
Plaan
indikaatorid indikaatorite täitmine
2017
2017
Tugeva ja keskmise 36 % (tugev); 37% (tugev); 39% (tugev);
riigiidentiteediga isikute 49% (keskmine); 49% (keskmine) 47% (keskmine)
osakaalu indeks teistest Allikas: EIM 2015
rahvustest isikute hulgast
Kontaktide tihedus
eestlaste ja teiste rahvuste eestlased 41%; eestlased 45%; eestlased 38%;
esindajate vahel (osakaal, teised rahvused 63%; teised rahvused teised rahvused 64%
kellel on olnud palju Allikas: EIM 2015 66%
kontakte)
Erinevus vabatahtlik töö: vabatahtlik töö: vabatahtlik töö:
kodanikuühiskonna erinevus 9,2 protsendipunkti; erinevus 8,7 erinevus 17
organisatsioonides ühenduse-seltsi liige: erinevus protsendipunkti; protsendipunkti;
osalemises eestlaste ja 5,1 protsendipunkti ühenduse-seltsi ühenduse-seltsi liige:
teistest rahvusest elanike Allikas: EIM 2011 liige: erinevus 4,8 erinevus 6,9
vahel protsendipunkti protsendipunkti
Avatud hoiakuga inimeste eestlased 35%; eestlased 37%; eestlased 31%;
osakaal sallivuse teised rahvused 62% teised rahvused teised rahvused 57%
koondindeksi alusel Allikas: EIM 2015 65%
Meetmed Meetme indikaatorid Plaan Meetme indikaatorite
2017 täitmine 2017
Meede 1.1 Kommunikatsioonitegevustess 49 000 in seiratakse 2018. aastal
Ühise inforuumi ja e hõlmatud inimeste arv
kultuurilisest Positiivse kultuurihoiakuga eestlased 49%;
eestlased 62%;
mitmekesisusest inimeste osakaal eestlaste ja teised rahvused 70%
teised rahvused
teadlikkuse toetamine teiste rahvuste seas
83%
ERR-i tele- ja
raadioprogrammide jälgitavus
muu emakeelega inimeste 20,4 (telekanalid);
hulgas. Teisest rahvusest 44,2% (raadiokanalid);
inimeste osakaal, kes peavad --- 74% (peab oluliseks)
ERRi tele- ja
raadioprogramme oluliseks
infoallikaks
9
Meede 1.2. Projektidesse kaasatud 1 100 in seiratakse 2018. aastal
Igapäevaste kontaktide, inimeste arv
suhtluse ja kaasamise Püsikontaktide tiheduse kasv eestlased 3,2; eestlased 1,8;
toetamine ühiskonnas tegevustes osalenud eestlaste teised rahvused teised rahvused 2,117
ja teisest rahvusest isikute 3,4 (keskmine
vahel võrreldes tegevuste- rahvustevaheliste
eelse perioodiga suhtlemisvõrgusti
ke arv)
Meede 1.3. Toetatud 16 katus- 15 katusorganisatsiooni
Etniliste vähemuste katusorganisatsioonide ja organisatsiooni ja ja 231 rahvusvähemuste
emakeele ja kultuuri nende 231 rahvus- kultuuriseltsi
toetamine liikmesorganisatsioonidest vähemuste
rahvusvähemuste kultuuri-seltsi
kultuuriseltside arv
Toetatud pühapäevakoolide 26 kooli 30 kooli
arv
Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on nõrga riigiidentiteediga eestivenelaste ja eestlaste
osakaal 3–4 protsendipunkti võrra vähenenud ja on mõlema rahvusrühma puhul 20% juures.
Keskmise tugevusega riigiidentiteediga rühmad on jäänud peaaegu sama suureks, ulatudes
pooleni rahvastikust. Tugeva riigiidentiteediga teisest rahvusest inimesi iseloomustab üldjuhul
parem eesti keele oskus, kõrgem majandusliku heaolu taju, tugevam seose tajumine Eestiga,
parem kohanemine eestikeelses elukeskkonnas, Eesti kodakondsuse omamine ning eestlastega
tihedamate kontaktide olemasolu.
Kontaktide sagedus ja tüübid venekeelsete inimestega eestlaste riigiidentiteedi tugevusega
enamasti seotud ei ole, v.a kontaktid sõprade ja lähedaste tuttavatega. Kui tugeva
riigiidentiteediga rühma puhul on nende inimeste seas, kellega igapäevaelus lähemalt kokku
puututakse, venekeelseid inimesi umbes pooled või isegi enamad umbes 15%-l, siis nõrga
riigiidentiteediga rühma puhul on see näitaja kõigest 3%.18 Teiste rahvustega suhtlusringide
olemasolu ja keeleoskus on omavahel seotud. 2017. aasta monitooringu andmete põhjal võib
järeldada, et kontaktide olemasolu aitab keeleoskusele kaasa ja just teistest rahvustest elanike
eesti keele oskus paraneb märkimisväärselt koos rahvustevaheliste kontaktide tihenemisega.
Võrreldes 2015. aasta monitooringuga eestlaste osakaal, kellel on olnud palju kontakte teistest
rahvustest esindajatega, langes 41%lt 38%le, seevastu teiste rahvuste sama näitaja kasvas ühe
protsendipunkti võrra 63%lt 64%le. Samuti vähenes avatud hoiaku ja positiivse
kultuurihoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel. See on osaliselt seotud
17
Keskmine rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv eestlaste ja muust rahvusest inimeste hulgas. Mõõdiku
alus- ja sihttasemeid määratleti 2015. aasta monitooringu andmete põhjal. 2017. aastal otsustati ümber vaadata
ning täpsustada selle metoodikat, mis puudutab püsikontaktide tihedust. Indikaatori täpsustatud baastasemeks on
1,8 püsikontakti eestlastel ja 2,1 püsikontakti teistel rahvustel, vt täpsemalt Lisa 3.
18
Allikas: EIM 2017
10
Euroopa Liidu rändekriisiga, mis mõjutas negatiivselt inimeste hinnangut eri rahvuse
konfliktide paratamatuse, kultuuride kokkupuute ning koostöövõimaluste suhtes.
Võrreldes 2015. aasta monitooringuga ei näita 2017. aasta integratsiooni monitooringu
tulemused meedia- ja infovälja osas olulisi muutusi. Enesehinnanguline informeeritus Eesti ja
kodukoha kohta on jäänud samale tasemele, olles viimasel viiel aastal võrreldav eestlaste
enesehinnanguga. ERRi kanaleid hindab oluliseks infoallikaks 74%, mis on hoolimata kanali
ETV+ loomisest uuringutevahelisel perioodil lähedane 2015. aasta monitooringu tulemuste
põhjal loodud näitajaga.
ETV+ (ja ka ERR-i kui terviku) puhul tuleb märkida, et üsna märkimisväärne osa
venekeelsest auditooriumist külastab kanalit iganädalaselt, kuid selle vaatamiseks
pühendatakse suhteliselt vähe aega. Vähemalt 5 minutit nädalas vaatab ERR-i telekanaleid
ligi 30% muust rahvusest inimestest, kuid vähemalt 15 minutit jälgib ERR-i 20,4% samast
sihtgrupist, mis kasvas 1,8 protsendipunkti võrreldes 2016. aastaga.19 Samuti kasvas ETV+
vaadatavus muust rahvusest inimeste seas 14,3%lt 16,7%le ning Raadio 4 kuulatavus 38,8%lt
44,2%le.
Raadio 4 jätkas 2017. aasta esimesel poolaastal üldhuvikanalina, mille ülesanne on vahendada
muust rahvusest kuulajaskonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. 2017. aastal kuulas
Raadio 4 nädalas keskmiselt 137 tuhat inimest vanuses 12-74. 2016. aastal oli kuulajaid
nädalas 134 tuhat. Ühes päevas kuulab Raadio 4 keskmiselt 85 tuhat (aasta varem 86 tuhat).
Mõlema näitaja poolest oli Raadio 4 eelmisel aastal venekeelsetest raadiojaamadest esikohal.
Alaeesmärgi saavutamiseks viidi läbi ühiskondlikku sidusust toetavaid meediategevusi, mis
aitasid kaasa ühiskonna avatusele ja vastastikusele mõistmisele: avalikkusele suunatud
tegevused trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses meedias, mis kajastasid lõimumistemaatikat
ning sellega seotud väärtushoiakuid.
Samuti toetati venekeelset programmi ETV+, mis andis objektiivset ja tasakaalustatud
päevakajalist infot Eestis ja välismaal toimuva kohta, pakkus erinevatele arvamustele ja
seisukohtadele diskussiooniplatvormi, kvaliteetset infoteinmenti ja meelelahutust nii
lineaarses eetris, internetis kui sotsiaalmeedias. ETV+ puhul kasutati ristturundust ja -
meediat. Raadio 4 programm toetas usalduse ja sidususe kasvatamist muust rahvusest elanike
ja eestlaste vahel, selgitas kultuurilisi iseärasusi ning otsis ühist platvormi.
Viidi läbi mitmeid meediaprojekte erinevate kultuuride tutvustamiseks. Eesti
Rahvusringhäälingu ja Riigikantselei eestvedamisel ning Varjupaiga-, Rände- ja
19
Jaanuaris 2018 vaatas ETV+ nädalas vähemalt 15 minutit keskmiselt 166 tuhat 4-aastast ja vanemat inimest
(13,7% sellest sihtrühmast). 2017. aasta jaanuariga võrreldes on nädala keskmine vaatajate arv 24 tuhande võrra
suurem. ETV+ osakaal kogu auditooriumi vaatamisajast jaanuaris 2018 oli 0,8 protsenti (2017. aasta jaanuaris
0,7 protsenti). Eestikeelsete vaatajate vaatamisajast moodustas ETV+ 0,4 protsenti (eelmisel aastal 0,5 protsenti).
11
Integratsioonifondi (AMIF) toel algatati kaks projekti eesmärgiga tõsta teadlikkust, sallivust
ja positiivset meelestatust Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, sh Euroopa rändekava
raames ümberasustatud ja - paigutatud isikute suhtes. Ristmeedia programmi „LIVEstonia.
Ma elan siin“ raames loodi ristmeedia programm, mis muuhulgas sisaldas telesarja Eestis
elavatest kolmandate riikide kodanikest (24 osa), programmi veebilehte tele- kui ka
raadiosaadetega ning muid originaalmaterjale. Veebilehel avaldati persoonilood Vikerraadio
saatesarjas „Ma elan siin“ esinenud kolmandate riikide kodanikest. Euroopa Sotsiaalfondi toel
rahastati ühiskonnas lõimumist toetavaid hoiakuid kujundavaid meediategevusi. 2017. aasta
septembris jõudis ETV ja ETV+ teleekraanidele kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal
nädalal tutvustas üks vene emakeelega saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis.
Sarjaga kaasnesid mitmed algatused sotsiaalmeedias20. Keskmiselt vaatas igat saadet ca
84 000 inimest. Saatesari jõudis vähemalt 15 minuti jooksul kokku 288 000 inimeseni, neist
278 000 olid eestlased ning 10 000 muust rahvusest.21
INSA kaasajastas oma veebiplatvormi sisu vastavalt sihtrühma vajadustele. Loodi Sihtasutuse
uudiskirja uus visuaalne identiteet ja kaasaegne esitlusvõimalus, mis tagas lõimumistegevuste
ja organisatsioonipõhise teabe parema esitamise ja edastamise. Perioodil jaanuar – detsember
ilmus ajakirjanduses 902 artiklit, mis kajastasid Sihtasutuse tegevusi. Meediakajastuste
peamised valdkonnad olid eesti keele õpe, kodakondsus ja migratsioonipoliitika ning
rahvusvähemused.
EIM 2017 kinnitab, et avatus teiste keelte vastu kasvab koos omavahelise suhtlusega: mida
rohkem kontakte ja suhtlust on eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel, sest sallivamad ja
avatumad on nad teiste keelte suhtes. Endast erinevast rahvusest elanikega suheldakse kõige
enam tööl või koolis – 41% teisest rahvusest ja 25% eestlastest suhtleb erinevast rahvusest
inimestega peaaegu iga päev töö või kooli kaudu. Samal ajal ligi veerand teise rahvuse
elanikest Ida-Virumaal ei puutu eestlastega üldse kokku.
Eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide parandamiseks toetati
ühistegevusi kultuuri- ja spordivaldkonnas. Kokku sai rahastatud 6 spordialast ja 9
kultuurialast projekti.
Euroopa Sotsiaalfondi toel parandati lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate
organisatsioonide koostööd, suurendati rahvustevahelisi kontakte Eestis ning selle kaudu
tõsteti teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest.
24.-25.11.2017 toimus Tallinnas esimene lõimumise häkaton, kuhu esitati kümme
ideelahendust, millest auhinna pälvisid neli. Ettevõtmisega sooviti otsida uudseid ja põnevaid
ideid sidusama ühiskonna loomiseks, samuti inimesi ja meeskondi, kellel on tahtmist ja
pealehakkamist pakutud mõtteid ka ellu viia. Häkatoni korraldasid Kultuuriministeerium ja
20
Vt täpsemalt siit: www.facebook.com/meieestid/
21
Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuuring
12
INSA eesmärgiga leida uudseid ja põnevaid lahendusi lõimumisprobleemide lahendamiseks.
Auhinnafondi panustas Briti Nõukogu.
Toetati rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning
edendamist Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside
jätkusuutlikkust ning haldusvõimekust ja toetati nende arengut. Rahvuskultuuriseltside
pühapäevakoolide õpetajatele pakuti erinevaid arendustegevusi: korraldati 4 kogemuste
vahetamise ümarlauda 2 koolitust, 5 avatud uste päeva, 5 koolide kohtumist. Seminaridest
võttis osa pühapäevakoolide 30 õpetajat.
Ida-Vrumaa maavanema juures tegutsenud ümarlaua liikmetele ja korraldati suvine õppereis
Tartumaale. Toimusid regulaarsed ümarlaudade istungid. Samuti suurendati rahvusvähemuste
kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste omavahelisi kontakte. Tutvustati traditsiooniliste
rahvuskultuuride eripära, kasutades selleks erinevaid koostöövorme ja teavitustegevusi ning
soodustati katusorganisatsioonis esindatud rahvusvähemuste kogukondade lõimumist Eesti
ühiskonnaga.
Traditsioonilistest festivalidest said toetust „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Tallinnas
toimuv ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival „Kvitõ Ukrainy“, rahvusvaheline
slaavi kultuuri festival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival
Credo. Toetati ka XVIII Rahvusvahelise Isabella Jurjeva nimelist vene romansi esitajate
konkursi läbiviimist ja Eesti vene kooride 80. aastapäevale pühendatud juubelipidu Narvas.
Lisaks toetati Fenno-Ugria Asutuse, Ida-Virumaal tegutsevaid teatreid Tuuleveski ja Ilmarine,
Narva Eesti Maja, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse ja Eesti Folkloorinõukogu
Rahvusvähemuste Noortekoja tegevust.
Arendati pühapäevakoolide koostööd ning toetati rahvusvähemuste pühapäevakoolide
tegevust, et lapsed õpiksid esivanemate emakeelt ja tutvuksid nende rahvuskultuuri ja
kombestikuga. Toetati 30 pühapäevakoolide tegevust, sh õpetajate arengut, tutvuti tööks
vajalikke pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi.
Väärtustati lõimumisvaldkonna arendamist, sh uudset ja mitmekülgset lähenemist erinevatest
rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel ning lõimumisvaldkonna kajastamisel
meedias. Välja jagati kolm 1000 euro suurust preemiat ja üks mitterahaline Balti riikide
integratsiooni auhind. Arenduspreemiate eesmärk on tunnustada uuendusmeelset lähenemist
eri rahvusest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel.
Toetati ühiskonna mitmekultuurilisust ning soodustati tolerantsuse kasvu. Toimunud on üks
kolmepäevane seminar (Kõrgemad riigikaitsekursused22), eesti ja rahvusvähemuste
22
Koostöös Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus viidi läbi kaks kolmepäevast venekeelset
seminari. Esimene seminar toimus 01.–03.03.2017. Osales 33 inimest (Ida-Virumaa ettevõtjad, ajakirjanikud,
13
katusorganisatsioonide esindajate suvine koostööpäev, rahvusvaheline lõimumisalane
konverents, korraldatud on talgupäev ja kultuurifoorum Narvas; Ida-Virumaa noortele on
korraldatud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” raames erinevaid koostöötegevusi
Tallinnas; toetatud on mitmekesisuse päeva ja rahvuste päeva tähistamisega seotud üritusi.
Hõimupäevade raames toimus eri rahvaste kultuuri ja kööki tutvustavad üritused. Rootsi
vähemushvuse kultuuriomavalsus tähistas Padisel rootsi päeva. Tartus toimus XXVII
ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu, XV Rahvusvahelise Laulu- ja Tantsupieo „Slaavi Pärg
2017“ Tallinnas, Narvas tähistati eestivene laulupeo 80. aastapäeva.
23.10.2017 allkirjastati Euroopa Komisjoni ja Kultuuriministeeriumi vaheline toetusleping,
mille eesmärk on Eesti noorte romade aktiveerimine ja võimestamine. Projekti tegevused
suunatakse kõigile lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele
ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele.
1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine
ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike
teadmiste kaudu
Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava
Plaan
indikaatorite
2017
täitmine 2017
Eesti kodakondsuse 156 396 suureneb suureneb
naturalisatsiooni korras omandanud seisuga 01.01.2014 161 564
inimeste arv
Määratlemata kodakondsusega 91 288 77 268
86 000
isikute arv seisuga 01.01.2014
Meetmed Meetme indikaatorid Meetme
Plaan
indikaatorite
2017
täitmine 2017
Meede 2.1. Võimaluste loomine Lõimumisprogrammis osalenud --- lõimumisprogrammis
vähelõimunud isikute arv osales kokku 2 921 in
välispäritolutaustaga Eesti Lõimumisprogrammi raames --- seiratakse 2018.
püsielanike ühiskondliku tasuta keeleõppe kursusi aasta aastal
aktiivsuse suurendamiseks ja lõikes läbinute osakaal, kellel on
lõimumise toetamiseks paranenud praktiline eesti keele
oskus ja selle kasutus ning
kodakondsus- ja
kultuurimooduli läbinute
osakaal, kellel on suurenenud
praktiline informeeritus ja
teadmised Eesti riigi, ühiskonna
ja kultuuri kohta (vastavalt).
Nõustamissüsteemi kasutanud --- 1170
isikute arv
kultuuri,- haridus- ja meditsiinivaldkonna töötajad). Teine seminar toimus 26.-28.09.2017. Osales ligikaudu 30
inimest
14
Meede 2.2. Õiguslik- Teavitust läbiviivate 1 1
poliitilise lõimumise organisatsioonide arv
toetamine Tegevustes osalenud --- määratletakse 2018.
määratlemata kodakondsusega aastal
inimeste ja teiste kolmandate
riikide kodanike teadlikkus
Eesti kodakondsusega
kaasnevatest õigustest ja
kohustustest
Toetatud organisatsioonide 0 0
arv
Meede 2.3. Võrdse Tegevustesse hõlmatud 10 org 2 org
kohtlemise edendamine organisatsioonide arv
tööturul
2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, 2016. aastal omandas
Eesti kodakondsuse 1771 inimest. Vaatamata kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete
lihtsustamisele23 pole naturaliseerunute arv tõusnud.
EIM 2017 toob välja Eesti kodakondsuse taotlemata jätmise peamise põhjuse– Eesti
kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Umbes 10 aastaga on selle vastuse osakaal
kasvanud 19%-lt 47%-le. Samuti tuuakse argumendiks, et Vene Föderatsiooni
kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse (kasv
23%-lt 44%-le).
Aastate jooksul on põhitakistused olnud ebapiisav eesti keele oskus ja hirm
kodakondsuseksami ees. Samas näitab EIM 2017, et see trend on muutumas ja need kaks ei
ole enam peapõhjused. Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud määratlemata kodakondsusega
ja Vene kodakondsusega isikute arv, kelle hinnangul kodakondsuseksam on liiga keeruline
(2015. aastal 57% ja 2017. aastal 46%). Samuti on vähenenud nende arv, kes ei suuda õppida
eesti keelt (2015. aastal 51% ja 2017. aastal 39%). Üha sagedasemaks on saanud hoopis see,
et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist (2015. aastal 34% ja 2017. aastal
41%).24
Perioodil 1.10.2017–30.11.2018 pakutakse keeleõpet 560 inimesele, kellel puudub keeleoskus
A1 tasemel (sh Narva taksojuhid). 2017. aastal osales keeleõppes A1 tasemel 196 inimest.
Valitsus kiitis heaks ettepaneku, mille kohaselt saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda
soovivad inimesed tasuta eesti keele õpet. Õpet võimaldatakse vabatahtliku lepingu alusel
inimestele, kes on seaduslikul alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja vastavad
23
2016. aastal kaotati 6-kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis järjestikust
aastat.
24
Allikas: EIM 2017
15
kodakondsuse saamise nõuetele. Ühekordset tasuta eesti keele õpet pakutakse 3–5 aasta
jooksul kuni tasemeni B1, samuti on kokkuleppel tööandjaga võimalik saada tasustamata
õppepuhkuse ajal keeleõppestipendiumi. Muudatustega parandatakse Eesti kodakondsuse
taotlemiseks vajaliku eesti keele õppe kättesaadavust. Muudatusi jõustava seaduseelnõu
valmistab Siseministeerium ette 2018. aastal.
Teise alaeesmärgi täitmiseks toetati vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist
ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi
ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad pädevused, sh eesti keele oskus ja
kodanikuteadlikkus. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava lõimumisprogrammi raames pakuti
naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele ja kultuurikümblust. Kokku osales
programmis 2 921 inimest, kellest 2 232 läbis üldkeeleõppe mooduli, 233 läbis
kodakondsusmooduli ning 456 inimest osales keelelise ja kultuurise kümbluse klubides.
Vähelõimunud elanikele ja uussisserändajatele pakuti Euroopa Sotsiaalfond rahastusel
nõustamisteenuseid, kus osales ligikaudu 1 170 isikut. Nõustamisteenust pakuti nii Tallinnas
kui Narvas. Teenuse osutamiseks töötas tasuta infotelefon ning teavet jagati ka e-posti
vahendusel. Peamised nõustamise teemad olid eesti keele õppe ja harjutamise võimalused,
elamisloa ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist toetavate tegevuste ja teenuste
kohta.
Euroopa Sotsiaalfoni kaudu toetati keele- ja enesearengukohvikute läbiviimist. Töötati välja
keele- ja enesearengukohvikute õppekavad ning elanike teavitamiseks koostati
teabematerjalid. Kokku avati 20 rühma 5 maakonnas, kus osales 320 inimest.
Vähelõimunud püsielanikele loodi Euroopa Sotsiaalfondi toel võimalus osaleda Eesti
kultuurielus. Selleks hangiti etendusasutustele ja muuseumidele tehnilised vahendid. Osad
partnerid juba kasutavad ostetud tehnilisi vahendeid, teistel kestab testperiood. Kokku kasutas
partnerite kaasabil tehnilisi vahendeid või seadmeid Sihtasutusele edastatud statistiliste
andmete põhjal 2017. aastal 3 355 sihtrühma liiget.
Avaliku sektori tööandjaid teavitati võrdse kohtlemise olulisusest personalipoliitikas ja
mitmekultuurilise töökollektiivi majanduslikust kasulikkusest, noortele tutvustati Euroopa
Sotsiaalfondi toel karjäärivõimalusi avalikus sektoris. Lisaks sellele toetati Eestis elavaid
töötuid vähelõimunud püsielanikke ja Soomes elavaid Eestist pärit inimesi ning ka
organisatsioone Eestis ja Soomes, kes on valmis tööle võtma erinevatest rahvustest inimesi.
Samuti viidi läbi kodanikuhariduse suunitlusega projekte ning teavitati Eesti kodakondsust
mitteomavaid isikuid kodakondsuse omamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest.
Õigusteadlikkuse suurendamiseks laiendati veebilehe www.juristaitab.ee kasutajate ringi
venekeelse elanikkonna seas ja pakuti tasuta õigusabi vene keeles. 2017. aastal külastas
nõustamise portaali üle 300 000 inimese. Lisaks toetati kinnipeetavatele riigikeele õpet, mida
16
alustas 614 vangi. Riigikeele kursused on pooleli 131 vangil, kes alustasid õppimist 2017.
aastal, kuid lõpetavad õppe 2018. aastal.
1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud
Lõimumiskava indikaator Baastase Lõimumiskava
Plaan
indikaatori täitmine
2017
2017
Kohanemiskoolituse läbinud --- 70% 88,4%
uussisserändajate osakaal, kes
hindavad, et nende
konkurentsivõime ühiskonnas
toimetulemiseks on paranenud
Plaan Meetme indikaatorite
Meetmed Meetme indikaatorid
2017 täitmine 2017
Meede 3.1. Koolitatavate arv --- 1155 in
Kohanemiskoolituste
pakkumine
uussisserändajatele
Meede 3.2. Arendatud või --- 2 teenust
Uussisserändajatele väljatöötatud teenuste arv
suunatud tugiteenuste
arendamine
Meetme käigus pakuti Eestisse saabunud uussisserändajate vajadusi arvestavaid
kohanemiskoolitusi, mis aitasid omandada igapäevaelu, ühiskonna ja riikluse kohta esmaseid
praktilisi teadmisi ning algtasemel eesti keele oskust. 2017. aastal läbiti Euroopa Sotsiaalfondi
rahastusest kohanemisprogrammi koolitusi 1155-l korral.
Perioodil 2015-2017 on kohanemiskoolituste läbinud uussisserändajate osakaal, kes hindavad,
et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud on 90,6%. 2017. aasta
osakaal on antud näitaja 88,4%.
AMIFi vahenditest rahastati 3 projekti: rahvusvahelise kaitse saanud isikute
kohanemisprogramm; kohanemisprogrammi õppimise mooduli pakkumine kolmandate riikide
kodanikele; kohanemisprogrammi teaduse moodul kolmandate riikide kodanikele.
Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulis pakuti osales 60 isikut.
Kohanemisprogrammi õppimise mooduli üldeesmärk oli uussisserändajate, eelkõige
välisüliõpilaste rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised Eesti
akadeemilise kultuuri ja Eesti kõrgkoolides õppimisega seotud teemadel. Projekti elluviimise
perioodil osales koolitustel 54 kolmandate riikide kodanikku. Kohanemisprogrammi õppimise
moodul viiakse ellu vastavalt 1.08.2015. jõustuva Kohanemisprogrammi määruse lisale 3.
17
Kohanemisprogrammi teaduse mooduli üldeesmärk oli uussisserändajate, eelkõige
välisteadlaste, -õppejõudude ja -doktorantide rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine,
tagades neile teadmised Eestis akadeemilise kultuuri ja teadustöö läbiviimisega seotud
teemadel. Projekti elluviimise perioodil osales koolitustel 16 kolmandate riikide kodanikku.
Kohanemisprogrammi teaduse moodul viidi ellu vastavalt 1.08.2015. jõustuva
Kohanemisprogrammi määruse lisale 4.
Jätkati uussisserändajate infoplatvormi www.settleinestonia.ee rakendamisega, mis pakub
infot kohanemisprogrammi, selles osalemise tingimuste kohta ning võimaldab registreeruda
kohanemisprogrammi koolitustele.
Jätkati korraliste uussisserändajate tugivõrgustike kohtumiste korraldamisega. Kohtumiste
tulemusena kaardistati enim arendamist vajavates valdkondades uussisserändajatega
seonduvad kitsaskohad teenuste pakkumisel ning korraldati esmased kohtumised teenuste
omanikega lahenduste leidmiseks (nt. vabatahtlikus tegevuses ja kodanikuühiskonnas
osalemise teadvustamine ja soodustamine).
Valmis lõplik kontseptsioon uussisserändajatele suunatud teenuste arendamiseks ja
hindamiseks. Samuti koostati uussisserändajate tugivõrgustiku kontseptsioon ning
tugivõrgustiku koostööpartneritega kinnitati 2017-2018. aastal 5 arendamist vajava
teenuse/teenusvaldkonna arendamine.
Käivitati Politsei- ja Piirivalveamet migratsiooni nõustamisteenus, mis tehti sihtrühmale
kättesaadavaks alates märtsist 2017. 10 kuu nõustamiskordade arv on ligikaudu 10 000 korda.
18
2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID
2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised
teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks25
Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava
Plaan
indikaator indikaatori täitmine
2017
2017
Eesti keel teise keelena 68 punkti (põhikool); 70 (põhikool); 67 (põhikool);
põhikooli lõpueksami ja 69 punkti (gümnaasiumi kõik 73 (gümnaasiumi 75 (gümnaasiumi
gümnaasiumi riigieksami õppevormid) kõik õppevormid) kõik õppevormid)
keskmine sooritustulemus Allikas: SA INNOVE, 2013
Eesti keele tasemeeksami 13,3% 25% 12,9%
(B2) sooritanute osakaal Allikas: SA INNOVE, 2014
kõigist eesti keele
tasemeeksami teinud
kutseõppuritest
Madala haridustasemega eesti emakeelega 9,9%; eesti erinevust ei ole eesti emakeelega
mitteõppivate 18−24- keelest erineva emakeelega 11,6%; eesti keelest
aastaste 9,7% erineva emakeelega
eesti emakeele ja eesti Allikas: Tööjõu-uuring, 2013 8%
keelest erineva
emakeelega noorte
osakaalu (%) erinevus
Meetmed Meetme indikaatorid Plaan Meetme
2017 indikaatorite
täitmine 2017
Meede 4.1. Eesti keelest Eesti keelest erineva 74% 65,7%26
erineva emakeelega emakeelega põhikooli
inimestele lõpetajate osakaal, kes
konkurentsivõimeliste valdavad eesti keelt vähemalt
haridusvõimaluste tasemel B1 (%)
tagamine Vene õppekeelega põhikooli 74% 57%
lõpetajate osakaal, kes
valdavad eesti keelt vähemalt
tasemel B1 (%)
Eesti keele kui teise keele 75% 77% 27
riigieksami vähemalt 60%
tulemusega sooritanute
osakaal eksamil käinud
gümnaasiumilõpetajate arvust
25
Kultuuriministeerium ootab Haridus- ja Teadusministeeriumilt põhjendust indikaatorite mittetäitmise osas.
26
Koolipõhiselt isikupõhisele analüüsile üleminekuga seoses vaadatakse 2016. aastast alates eesti keele kui teise
keele eksamil (mis on ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga) B1 taseme saavutanud lõpetajate osakaalu
kõikidest põhikoolilõpetajatest (sõltuvalt kas kooli õppekeelest või õppija emakeelest).
27
HTM. Arvestatud on statsionaarsed ja mittestatsionaarsed õpilased kokku.
19
Meede 4.2. Eestikeelses õppes ja suureneb suureneb
Eesti keelele ülemineku, keelekümblusklassides 30%
keelekümbluse ja osalevate eesti keelest erineva
lõimitud aineõppe emakeelega õpilaste osakaal
läbiviimise ja (%)
rakendamise toetamine Eestikeelsete tundide osakaal suureneb suureneb
kõikidest tundidest eesti/vene 22%
ja vene õppekeelega koolide
põhikooliastmes, kus ei toimu
keelekümblust
EIM 2017 näitas, et suur enamus (77%) Eestis elavatest inimestest on veendunud, et osaline
eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab
noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja hilisemas
elus tugeva konkurentsivõime. Kaks kolmandikku (67%) Eesti elanikest pooldab varianti, et
ühes rühmas või klassis õpivad koos eri rahvusest või erinevat emakeelt kõnelevad lapsed,
76% teistest rahvustest elanikest arvavad, et eestikeelne aineõpe peaks algama oluliselt varem
kui gümnaasiumis. Tervikuna on hoiakud eestikeelse gümnaasiumi suhtes muutunud oluliselt
positiivsemaks, endiselt peetakse probleemiks sellega seonduvat märkimisväärset
lisakoormust õppeaine omandamisel.
2017/2018 õppeaastal osales keelekümblusprogrammis 63 lasteaeda ja 37 üldhariduskooli.
Vene õppekeelega lasteaedade laste koguarvust õpib keelekümblusrühmades 22,2% ja vene
õppekeelega koolide laste koguarvust õpib keelekümblusklassides 24,2%. Eestikeelses õppes
ja keelekümblusklassides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal jäi
võrreldes 2016. aastaga praktiliselt samal tasemel ehk 30%. Kuni 22%ni suurenes
eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest eesti/vene ja vene õppekeelega koolide
põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust
Eesti keelekümbluses osalejate arv ja osakaal on küll aastate kaupa kasvanud, kuid vene
õppekeeles põhikoolilõpetajate B1 eksami soorituse tase on püsinud viimastel aastatel
muutumatuna.
Põhihariduse statsionaarses õppes õpib ligikaudu 30 000 eesti keelest erineva emakeelega
õpilast. Neist ligi 6300 (20%) osaleb keelekümbluses, ligi 3000 (10%) õpib eesti ja 21 100
(70%) vene õppekeeles. Viimase 11 aastaga (2007−2017) on keelekümblusprogrammis
osalejate arv pea kahekordistunud, eestikeelses põhikoolis õppijate arv ja osakaal on olnud
seni stabiilne, kuid viimasel aastal kasvas 10% võrra.28
Keelevaldkonna näitajate sihttasemed on veidi paranenud, sh eesti keel emakeelena
riigieksamitulemused, eesti keele tasemeeksamite sooritusprotsent ning võõrkeele riigieksamil
B2 taseme saavutajate osakaal. Rohkem tähelepanu vajab eesti keele kui teise keele õpe: B1
28
Allikas: EHIS
20
keeleoskuse tase põhikooli lõpus pole paranenud. Eesti tööturg nõuab aga väga heal tasemel
eesti keele oskust.
Põhikooli lõpuks oskab vaid 67,5% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt
vähemalt tasemel B129. Seda on vähem, kui viimasel paaril aastal (2016 näiteks 68,7%).
Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate30 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 57%
(kui ka keelekümblust arvestada, siis 62,6%) ja nende osakaal pole viimasel paaril aastal
kasvanud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute
edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel.
Mõõdiku „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami keskmine sooritustulemus“
saavutustase on võrreldes 2016. aasta tulemusega langenud 2 punkti võrra: 2016. aastal 69
punkti ja 2017. aastal 67 punkti. Gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus kasvas
73 punktilt 75 punktini.
Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), langes võrreldes 2016.
aastaga 3,6 protsendipunkti võrra: 2016. aastal sooritas eksami 16,5% kõigist eesti keele
tasemeeksami teinud kutseõppuritest, 2017. aastal saavutas B2 taseme 12,9%
kutseõppuritest.31
Alaeesmärgi saavutamiseks alustati uute lähenemistega eesti keele kui teise keele õppe
parendamisel. Alushariduses analüüsiti eesti keele kui teise keele õpetamisega seotud
probleeme ning koostati ettepanekud ja tegevuskava. Analüüsi tulemuste põhjal olid eesti
keele koolitused ja nõustamine võimaldatud keelekümblusprogrammiga liitunud
lasteaedadele. Samas eesti keele kui teise keele õpetajate, eesti ja muu õppekeelega
lasteaedade õpetajate koolitusvajadused eesti keele kui teise keele valdkonnas olid katmata.
Analüüsi tulemusena koostati ettepanekud ja tegevuskava eesti keele kui teise keele
õppematerjali ja täienduskoolituse võimaldamiseks.
Kolmes Tallinna koolis käivitati pilootprogramm, mis lubab pedagoogiliselt põhjendatud
paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes
gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid
kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme. Koolid rakendavad omal valikul erinevaid
keeleõppe viise, mis võimaldaksid eesti keele omandada C1 tasemel gümnaasiumi lõpus.
Programmiga alustati 2017. aasta oktoobris.
29
Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate mitte eesti emakeelega
õpilaste arv, kellest osa teevad eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase
kõigi mitte-eesti emakeelega õpilaste hulgas.
30
St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli
lõpueksami.
31
HTM: Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist
võimaldaval tasemel moodustas 36,6%.
21
Eesti keele õppe taseme parendamiseks vene õppekeelega koolides jätkati
keelekümblusprogrammi tegevustega. Õpetajatele pakuti metoodilist tuge ja täienduskoolitusi
ning lisatasu. Toimis Eesti-sisene õpilasvahetuse programm. Kõik koolid, kus asub õppima
uussisserändajaid, sh rahvusvahelise kaitse saajaid ja taotlejaid, said SA Innove
keelekümbluskeskusest ja piirkonna Rajaleidja keskusest vajaduspõhist tuge.
2016. aastal alustatud mitmekultuurse kooli pilootprojekti asemel käivitati 2017. aastal
Koosõppiva Kooli projekt, mille eesmärgiks oli välja selgitada mitmekeelse ja
mitmekultuurilise haridusasutuse tegutsemise parimad mudelid ning nende maksumus. Alates
2018. aastast võtab Koosõppiva Kooli projekti funktsiooni üle Tartu Ülikooli poolt juhitava
konsortsiumi läbiviidav rändeuuring „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja
väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“. Uuringu raames pakutakse välja erinevad
multikultuurilise kooli toimimismudelid.
Jätkati Eesti-sisese õpilasvahetuse programmiga Veni Vidi Vici, mille raames toimus üle 200
õpilasvahetuse ning kus osalesid nii eesti kui ka vene kodukeelega noored. 2017. aastal kasvas
programmiga liitunud koolide arv 142 koolini, neist 29 on vene õppekeelega.
Kultuuriministeeriumi toel käivitusid kuupikkused Eesti-sisesed õpilasvahetused, mis andsid
7.-12. klassi noortele võimaluse elada ja õppida teises keelekeskkonnas. Programmis osales
22 õpilast. Projekt jätkub ka 2018. aastal.
Lisaks viidi läbi väikeprojektide konkurss, millest sai rahastust 43 projekti. Väikeprojektide
konkursi eesmärgiks oli luua võimalusi koostöiseks tegutsemiseks eesti keelt emakeelena
kõnelevate noortele ning eesti keelest erineva emakeelega noortele.
Eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste eesti keele oskuse parandamiseks ja paremaks
toimetulekuks tööturul toetati 2017. a kutseõppeasutusi õpilastele täiendava eesti keele õppe
pakkumisel, kutse- ja keeleõppe lõimimisel ning mitmekultuurilise õppekeskkonnaga
toimetulekul. 2017. aastal osales Euroopa Sotsiaalfondi programmi PRÕM raames täiendavas
eesti keele õppes 481 kutsehariduse õpilast. Lisaks pakuti Elukestva õppe strateegia
programmis „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid, kutseõpetajatele
täienduskoolitust eesti keele oskuse parandamiseks. Tegevused toimusid koolide
tegevuskavade alusel.
Käivitati MTÜ Eesti Pagulasabi koordineerimisel mobiilsete nõustamisgruppide võrgustik,
mis annab haridusasutustele vajaduspõhist tuge tundlike teemade käsitlemisel. 2017. aastal
said mobiilsete nõustamisgruppidelt tuge 397 haridustöötajat, 230 õpilast ja 40 lapsevanemat.
2016. a sügisel käivitus hoolivate väärtuste tegevuskava, mis on No Hate Speech kampaania
häälekandja Eestis.
22
2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös
ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega
Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava
Plaan
indikaator indikaatori täitmine
2017
2017
Noorte kaasatus 30,9%; 35%; 40%32;
noorsootöös 49,1% (Eesti keskmine) 53% (Eesti keskmine) 54% (Eesti keskmine)
omavalitsustes, mille Allikas: EHIS, 2015/16
elanikkond on enamuses õppeaasta
eesti keelest erineva
emakeelega, võrdluses
Eesti keskmisega
Meetme
Plaan
Meetmed Meetme indikaatorid indikaatorite
2017
täitmine 2017
Meede 5.1. Võimaluste Organiseeritud 155 7033
suurendamine noorte osalusvõimaluste arv
omaalgatuseks,
ühistegevuseks ja
osaluseks
Noortevaldkonnas viidi ellu tegevusi, mis toetasid noorte omaalagatust ja noorteprojektide
korraldamist, sh tõrjutusriskis noorte kaasamist. Euroopa Sotsiaalfondi toel on loodud noorte
piirkondlike ideede projektifond Nopi Üles, mille raames oli noortel võimalik taotleda
rahastust projektidele, mida nad soovisid oma kodukohas ellu viia. 2017. aastal sai toetust 60
noorte omaalgatuslikku projekti. Lisaks viidi 2017. aastal ellu Nopi Üles lõimumise eri, mille
raames toetati 20 noorte ideed, tegevustesse kaasati 373 eestlast ja 376 muust rahvusest noort.
Veel viidi ellu programm „Noortekohtumised“, mis soodustab erinevat emakeelt rääkivate
noorte ja noorsootöötajate vahelist teineteisemõistmist ja ühistegevusi (toetati 74
noortekohtumise elluviimist, milles osales 1539 noort).
Eraldati noorteühingute aastatoetusi 18-le noorteühingule ning toetati noorte osaluskogude
tegevust (maakondlikud osaluskogud ja kohaliku tasandi noortevolikogud). Noortevaldkonna
töötajatele, sh eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajatele, olid kättesaadavad
erinevad koolitusvõimalused.
32
Haldusreformi järgselt jäi omavalitsusi, kus on üle 50% mitte-eestlased, 19-st alles 7 (Loksa linn, Maardu linn,
Kohtla-Järve linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn (sh endine Vaivara vald), Jõhvi vald) ning neis oli 2017. aastal
kaasatus noorsootöös 40%. Seetõttu ei saa 2017. aasta seisu 2015. ja 2016. aasta näitajatega võrrelda.
33
Organiseeritud osalusvõimalusi (st noorte volikogusid ja muid noorte osaluskogusid) jäi haldusreformi järel
alles 70.
23
2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused
täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul
Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava
Plaan
indikaator indikaatori täitmine
2017
2017
Eesti keelt emakeelena 36% 38% 41%
mitte rääkivate Allikas: EIM, 2011
ühiskonnaliikmete
enesehinnanguline
aktiivne eesti keele oskus
Töötuse määr eestlaste ja erinevus 1,82 korda erinevus 1,6 korda erinevus 2 korda
teisest rahvusest elanike Allikas: Eesti tööjõu-uuring,
seas Statistikaamet, 2013
Tööhõive määr eestlaste ja eestlased - 63,0% teisest eestlased - 66,8% eestlased- 67,6%
teisest rahvusest elanike rahvusest elanikud - 60,3% teisest rahvusest teisest rahvusest
seas Allikas: Eesti tööjõu-uuring, elanikud - 62,4% elanikud- 61,4%
Statistikaamet, 2013
Meetme
Plaan
Meetmed Meetme indikaatorid indikaatorite
2017
täitmine 2017
Meede 6.1. Teisest Tööturuteenustes osalejate 40% 35,3%
rahvusest elanike osakaal registreeritud töötute
tööhõivevõime tõstmine hulgas, kelle põhiline
suhtluskeel ei ole eesti keel
(keskmiselt kuus)
Meede 6.2. Eesti keele tasemeeksami 54% 54,5%
Eesti keelest erineva (tasemed A2–C1) sooritanute
emakeelega inimeste osakaal eksamil käinutest (%)
riigikeeleoskuse
parendamine
Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud.
Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks
vähenes nende osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal
on jäänud viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute
osakaal on samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra.34
2017. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas 4888 täiskasvanut. Eksami sooritas
edukalt 2662 isikut ehk 54,5% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest 2017. aastal paranes
2016. aastaga võrreldes B2 tasemel keeletaseme saavutajate osakaal (43,8% 2017 aastal vs
39,7% 2016 aastal) ning B1 tasemel keeletaseme saavutajate osakaal jäi sisuliselt samaks. A2
34
Allikas: EIM 2017
24
ning C1 tasemetel keeletaseme saavutajate osakaal oli 2017. aastal väiksem kui 2016 aastal.
B2 tasemel kasvas ka eksamil käinute arv .35
Eesti integratsiooni monitooringu ja teiste sarnaste uuringute tulemused näitavad, et võrreldes
teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning erinevused ei
ole kümnendi jooksul oluliselt vähenenud. 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju
maakonnas (74,2%). Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga
(53,9%) oli 20 üle protsendipunkti. Maakonniti erines töötuse määr mitu korda. Kõrgeim oli
töötuse määr Ida-Virumaal (12,4%), Saaremaal (7,9%) ja Viljandimaal (7,1%).36
Muust rahvusest elanike olukord tööturul veidi paranes: 2017. aastal suurenes hõivatute arv ja
töötus vähenes, kuid eestlastega võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe suurenesid. 37 Kui
2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7%
(erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus juba kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel
rahvustel 8,8%).38 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest
elanikest, siis 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.39
2017. aastal osales Töötukassa tööturuteenustel 18 121 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole
eesti keel. Kõige enam osaleti tööturukoolitusel (23% kõikidest osalemistest),
karjäärinõustamisel (17% kõikidest osalemistest) ja tööotsingu töötoas (14% kõikidest
osalemistest). Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, kelle põhiline
suhtluskeel ei ole eesti keel, oli 35,3% (keskmiselt kuus).
Teenusel „minu esimene töökoht“ osales 2017. aasta jooksul 786 isikut, sealhulgas 258 isikul
ei olnud eesti keel põhiline suhtlemiskeel. Mobiilsustoetuse teenusel osales 2017. aasta
jooksul 613 isikut, osalejate hulgas oli 192 eesti keelt mitte põhilise suhtluskeelena kõnelevat
isikut.
Töötukassa pakutud eesti keele koolitustel osaleti kokku 3153 korral, sealhulgas 1271
osalemist töötute poolt Ida-Virumaal. Keeleõppes osalenud isikuid oli kokku 2845, sealhulgas
töötuid osalejaid Ida-Virumaalt 1130.
35
Allikas: Innove
36
Allikas: Statistikaamet (15.02.2018),
37
15-74-aastaste hõivemäär kasvas aastaga 61,4%-lt 63%-ni ning töötuse määr vähenes samal ajal 9,7%-lt
8,8%-ni. Allikas: Statistikaamet
38
Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), TT70: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta.
39
Ibid.
25
3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE
15. veebruaril ja 21. novembril 2017. aastal toimus LE 2020 juhtkomitee ja juhtrühma
laiendatud koosolek, kus arutati 2017. aasta rakendusplaani täitmist, 2018-2020
rakendusplaani ja uue arengukava koostamist. Aasta esimesel poolel viidi läbi Eesti
ühiskonna integratsiooni monitooring ning avalikustati selle tulemusi.
Teadmistepõhise ja tulemusliku lõimumispoliitika kujundamiseks ja selle edukaks
elluviimiseks suurendati eri organisatsioonide vahelist koostööd (avaliku- ja erasektori ning
kodanikuühiskonna tasandil) ning seirati ühiskonnas toimuvaid lõimumisprotsesse.
Kultuuriministeeriumi, Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis
esindajad esitlesid 12. juunil 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu
aruannet. Integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna
sõltumatu süvauuring, neist viimane viidi läbi 2015. aastal. Aruanne kajastab Eesti elanike
rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja
meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist. Tänavune uuring on
järjekorras seitsmes.
Töötati välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga rakendusuuring „Eesti emakeelest erineva
emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja
korraldus“. Uuringut viib läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Uuringu tulemused
avalikustatakse 2018. aasta mais.
Samuti on lisandunud ministeeriumite omavahelist koostööd suurendavad koostöövormid:
lõimumise kevadine akadeemia Koolimäel, Kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumite
omevahelised koostööpäevakud, INSA ja Kultuurministeeriumi igakuised kokkusaamised,
koolitused ja infopäevad kultuuriasutustele.
Koostöös Euroopa integratsiooni võrgustikuga toimus 16.–17.11.2017 rahvusvaheline
lõimumisalane konverents „Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja
kodanikuühiskonna roll“, kus osales 216 inimest ja 2160 inimest jälgis seda interneti teel.
Konverentsi alateemad olid ühtne riigiidentiteet ja rahvusvähemuste etniline identiteet
kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas, kultuuritundlikkus ja kaasatus haridussüsteemis,
mitmekesisuse juhtimine tööturul, meedia roll avaliku diskursuse kujundamisel
mitmekesisuse valdkonnas ja ühiskonna kaasavuse mõjutamine, kodanikuühiskonna roll
kultuurilise mitmekesisuse toetamisel40.
40
Konverentsi kodulehel www.integrationconference.ee on kajastatud kogu konverentsi info. Konverentsi käigus
valminud videomaterjalid on üles laetud Sihtasutuse youtube’ kanalile ning need paigutati ka konverentsi
kodulehele.
26
4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2017. AASTAL
Arengukava 2017. aasta rakendusplaan viidi ellu kogusummas 11 601 812 eurot (planeeritud
summa 12 325 386 eurot). 2017. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas: 72%
(8 373 686 eurot) alaeesmärk 1; 15% (1 754 353 eurot) alaeesmärk 2; 7% (750 588 eurot)
alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 6% (723 185
eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse Lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa
Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis
rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2017. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium
(10 471 270 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (179 161 eurot), Justiitsministeerium
(200 793 eurot) ning Siseministeerium (750 588 eurot).
Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020 ning kaeti
Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Aruande lisa 1 annab täpsema ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest
vahenditest rakendatud meetmete kaupa.
27
5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2018. AASTAL
2018. aastal algab Kultuuriministeeriumis uue riikliku lõimumiskava koostamine perioodiks
2021-2030. Uue lõimumiskava väljatöötamiskavatsus planeeritakse esitada valitsusse 2018.
aasta kevadel, et saada mandaat uue valdkondliku poliitika väljatöötamiseks. Samaaegselt
alustatakse esimesi läbirääkimisi Riigikogu komisjonide ning fraktsioonidega. Sügisel viiakse
läbi lõimumiskava 2020 vahehindamine.
2018. aastal töötatakse välja ja käivitatakse kultuuri- ja spordiprogramm, mis soodustab Eestis
rahvusvahelise kaitse saanud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete kultuurilist
kohanemist Eesti ühiskonnas kultuuri ja spordiga seotud tegevuste abil. Samuti on plaanis
suurendada Eesti kultuuriasutuste võimekust kultuuriteenuste pakkumisel uussisserändajatele
ja kolmandate riikide kodanikele.
Suuremat tähelepanu vajab Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamine poliitikakujundamisse
ja otsustusprotsessidesse. Selleks rakendatakse Ida-Virumaa tegevuskavas planeeritud
meetmeid ja tegevusi kõikides Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondades. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on rakendumas täiendav Ida-Virumaa
tegevuskava fookusega elavdada ettevõtlust Ida-Virumaal.
Parandamaks lõimumise näitajaid Ida-Virumaal, on riik viimas Ida-Virumaale mitmeid uusi
asutusi: Narva Vaba Lava, Integratsiooni SA, Eesti Keele Maja. Samuti toetab
Kultuuriministeerium erinevate suursündmuste, sh festivalide, läbiviimist nii Narvas kui ka
mujal Ida-Virumaal, et elavdada teiste piirkondade teadlikkust Ida-Virumaast ning kohalikku
ettevõtlust.
Suuremat tähelepanu vajab lõimumispoliitika sidusus diasporaapoliitikaga – seda nii Eesti
diasporaa tagasipöördumise kui ka teiste riikide, sh Venemaa Föderatsiooni
kaasmaalaspoliitika ja mõjutustegevusega Eestis. Ühistele väärtustele tugineva riigiidentiteedi
loomine avalikus sfääris eri rahvusrühmade vahel võimaldab tagada Eesti ühiskonna sisemise
sidususe ja turvalisuse.
Tähelepanu tuleb pöörata kogu ühiskonna väärtusorientatsioonide kujundamisele, avatud
hoiakute suurendamisele ning eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike ja
uussisserändajate lõimumise jätkuvale toetamisele ühiskonnas.
2018. aastal algab Eesti Instituudi projekt „Lõimumine kultuurisündmuste kaudu“, mille sisu on
peamiselt suunatud muukeelse elanikkonna teavitamisele kultuurisündmustest vene ja inglise
keeles portaali Kultuur.info, sotsiaalmeedia kaudu ning koostöös partneritega teistes
meediaväljaannetes. Projekti eesmärk on suurendada muukeelsete elanike teadlikkust Eesti
kultuurimaastikust ja seeläbi kaasata neid rohkem kultuuri- ja vabaajasündmustele.
28
LISA
LE 2020 RAKENDUSPLAANI 2018-2020 KOOSTAMISE ETTEPANEKUD
NR ASUTUS ETTEPANEKU SISU KULTUURIMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA
KOMMENTAAR KOMMENTAAR
ERR Palume uuendada tegevuste rahastamist Arvestatud
Tegevus 2018 2019 2020 Periood
kokku
1.1.4. 1 178 700 1 178 700 1 178 700 3 536 100
1.1.5. 931 100 931 100 931 100 2 793 300
1.1.6. 4 087 184 4 087 184 4 087 184 12 261 552
1. JUM Rakendusplaani tegevuste ja nende rahastamise osas Arvestatud
muudusi või täiendusi ei ole. Täpsustuseks tegevuse 2.2.5
kohta. Venekeelne õigusnõustamine on osaliselt kaetud Täpsustame vastavalt ettepanekule
esmatasandi õigusnõustamise projektiga, mille raames tegevuse sõnastust 2.2.5 „Tasuta
Eesti Õigusbüroo annab inimestele õigusabi nii eesti, vene õigusabi pakkumine vene ja inglise
keeles (www.juristaitab.ee)“.
kui inglise keeles. Antud eelarve real veebinõustamise
kulusid http://www.juristaitab.ee/ru
2. Palume uuendada tegevuste summasid vastavalt Arvestatud
Tegevus 2018 2019 2020 Kokku
2.1.6. 320 000 320 000 320 000 960 000
1
2.2.4. 5 000 5 000 5 000 15 000
2.2.5. 25 000 25 000 25 000 75 000
1. HTM 2018. aastal jääb tegevuste 1.3.4. 1.3.5. ja 1.3.6. Arvestatud
rahastamine samaks. Tegevuste 6.2.1, 6.2.2 ja 6.2.3 kohta
täiendusi või muudatusi ei ole.
1. SIM Palume täiendada tegevuse 1.1.1. rahastamist: Arvestatud osaliselt
2018. a lisada 65 000 € – AMIFi kuuenda taotlusvoor Tegevus 1.1.1 sisaldab riigieelarvest
rahastatud tegevusi. Vastavalt
„Avaliku kommunikatsiooni korraldamine
rakendusplaani loogikale tuleb eristada
ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja riiklikke ja ELi vahendeid.
lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“;
2019. a lisada 65 000 € – AMIF kuuenda taotlusvoor Teeme ettepaneku kajastada AMIFi
„Avaliku kommunikatsiooni korraldamine summasid eraldiseisva tegevusena
ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja 1.1.2. ning lisada selle mõõdik
„Korraldatud üks kommunikatsiooni
lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“.
projekt“ vastavalt taotlusvooru
väljundindikaatorile.
2. Palume täiendada tegevuse 1.2.2 rahastamist perioodil: Arvestatud
2018. a lisandub 100 000 € – AMIFi viienda avaliku Teeme ettepaneku kajastada seda
taotlusvoor „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud eraldiseisva tegevusena 1.2.3“
kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja Rahvusvahelise kaitse saajatele
suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi
pakkumine“.
välja töötamine ja pakkumine“, et
2019. a lisandub 100 000 € – AMIFi viienda avaliku eristada riiklikke ja ELi vahendeid
taotlusvoor „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud vastavalt rakendusplaani loogikale.
kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja
pakkumine“. Samuti teeme ettepaneku lisada
tegevuse mõõdik „Korraldatud 1
programm. Programmi tegevused on
2
pakutud vähemalt 200 rahvusvahelise
kaitse saajatele Eestis“ vastavalt
taotlusvooru väljundindikaatorile.
3. Palume täiendada tegevust 1.1.3 või lisada seda tegevuse Arvestatud
1.2.1. alla:
Teeme ettepaneku kajastada seda
2018. a lisandub AMIFi avaliku taotlusvooru eraldiseisva tegevusena 1.2.4.
„Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused „Kohaliku tasandi teabe- ja
rahvusvahelise kaitse valdkonnas“ 50 000 €. ühisüritused rahvusvahelise kaitse
2019. a lisandub AMIFi viienda avaliku taotlusvooru valdkonnas“, et eristada ELi ja
„Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused riigieelarvelisi summasid ning tegevusi
rahvusvahelise kaitse valdkonnas“ 50 000 €. vastavalt rakendusplaani loogikale.
Tegevuse mõõdik on vastavalt taotlusvooru
väljundindikaatorile „teabe- ja ühisüritustes osalejate
arv on 1 500 inimest“.
4. Palume parandada tegevuste 2.2.6 sõnastust Arvestatud
„Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine
võimaldamaks isikutele tasuta keeleõpet ning tasustatud Tegevuse sõnastus ja mõõdik on
kirjutatud vastavalt ettepanekule.
õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“.
Tegevuse mõõdik on „Koostatud on keeleõppelepingu
kontseptsioon, tegevus- ja ajakava koos eelarvega ning
esitatud on RE taotlus tegevuse rahastamiseks
võimaldamaks isikutele lepinguga tasuta keeleõpet ja
tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti
kodakondsust“.
5. Palume eemaldada rakendusplaanist tegevust 2.2.7. Arvestatud
Tegevus lõppes 2017. aastal.
3
6. Palume kohandada meetme 3.1. mõõdiku „Koolitatavate Arvestatud
inimeste arv“ 2020. aasta sihttaset: 3 902 inimest, kellest
90% hindab, et nende teadmised on paranenud vastavalt
kohanemisprogrammi ellurakendamise tulemustele.
Palume täpsustada tegevuse 3.1. mõõdiku sõnastust:
„Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele
oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi,
ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud“.
Palume täpsustada (vastavalt kohanemisprogrammi
tulemustele) meetme 3.2 mõõdiku „Arendatud või
väljatöötatud teenuste arv“ sihttasemeid: 2018. aastal 5
teenust ja 2020. aastal 15 teenust.
7. Palume kohandada tegevuse 3.1.2. sõnastust vastavalt: Arvestatud
„Kohanemiskoolituste väljatöötamine ja pakkumine
rahvusvahelise kaitse saajatele ning kolmandatest
riikidest pärit üliõpilastele ja teadlastele“.
8. SOM Täiendusi ei ole. Arvestatud
4
Alaeesmärk 1 “Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud”
2017-2020 rakendusplaani sõnastus 2018-2020 rakendusplaani sõnastus
Nr Mõõdik BAASTASE VAHETASE SIHTTASE 2020 Mõõdik BAASTASE SIHTTASE
2018 2020
Meede 1.2 “Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas”
1. Püsikontaktide 2015: eestlased Eestlased - 3,5; Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes 2015: eestlased 2020: eestlased
tiheduse kasv - 3; teised teised rahvused - osalenud eestlaste ja teistest rahvustest 1,8 2
tegevustes rahvused - 3,36 4 (keskmine isikute vahel võrreldes tegevuste-eelse teised rahvused teised rahvused
osalenud rahvustevaheliste perioodiga 2.1 2.2
eestlaste ja suhtlemisvõrgusti
teistest ke arv)
rahvustest
isikute vahel
võrreldes
tegevuste-eelse
perioodiga
Muutmise põhjendus: mõõdiku alus- ja sihttasemeid määratleti 2015. aasta monitooringu andmete põhjal. 2017. aastal otsustati ümber vaadata
ning täpsustada selle metoodikat, mis puudutab püsikontaktide tihedust.
Püsikontaktide tihedust mõõdeti sotsiaalsete võrgustike alusel, kus inimesed suhtlevad püsivalt teisest rahvusest isikutega (pereliikmed,
sugulased, sõbrad, töökaaslased, õpingukaaslased, äri- ja koostööpartnerid). 2015. aastal kasutati skaalat, mis sisaldas kuus erinevat
võrgustikku. Selle skaala puhul eristati: „perekond“ ja „sugulased“ ning „huviringid“ ja „sõbrad tuttavad“. 2017. a liideti need kategooriad
kokku. Kasutati vastavalt: „sugulased“, kuhu vastajad said märkida oma perekonda ning „sõbrad ja tuttavad“, kuhu vastajad said märkida ka
huviringe. Tulemusena välistati võrgustike topelt valikut, mis suurendab suhtlusvõrgustike keskmist arvu ning ei ole kooskõlas teiste
sotsiaalseid võrgustikke puudutavate andmetega (eestlased ja muust rahvusest isikud suhtlevad üksteisega valdavalt töökollektiivides ning
nende püsikontaktide arv ei ole oluliselt muutunud teistes eluvaldkondades). Saadud informatsiooni põhjal täpsustati püsikontaktide tiheduse
baas- ja sihttasemeid. Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring (2015, 2017)
1
Alaeesmärk 3. „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“
2017-2020 rakendusplaani sõnastus 2018-2020 rakendusplaani sõnastus
Nr Mõõdik BAASTASE VAHETASE SIHTTASE 2020 Mõõdik VAHETASE SIHTTASE
2018 2018 2020
Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele
1. Koolitatavate 2014: 0 1647 in., kellest 8 575 in., kellest Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle jääb samaks 3902 in, kellest
arv 90% hindab, et 90% hindab, et eesti keele oskus, praktiline informeeritus 90% hindab, et
nende teadmised nende teadmised ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja nende
on paranenud on paranenud kultuuri kohta on paranenud teadmised on
paranenud
Muutmise põhjendus: ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“
meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse
suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.2 “Kohanemiskoolituste väljatöötamine,
piloteerimine ja rakendamine” elluviimise periood on kuni 31.12.2023. Toetatava tegevuse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavaga seotud
tulemusnäitaja aastaks 2018 on 1 647 ning 2020. aastaks 3 902. Lõppsihttase 2023. aastaks on 8 990.
Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: tulemusnäitajat mõõdetakse kohanemisprogrammi koolituste läbinute enesehinnangulise oskuste,
informeerituse ja teadmise paranemise kaudu.
Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine
1. Arendatud või 2014: 0 30 100 5 15
väljatöötatud
teenuste arv
Muutmise põhjendus: Muudatus tuleneb perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muudatusest, mis kajastub ka
Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. aasta korralduses nr 386 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.
Selle kohaselt on 2018. aasta sihttase 5, 2020. aasta sihttase 15 ja 2023. aasta sihttase 25 uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud
või väljatöötatud teenust.
Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: teenuste arvu näitaja algsel seadmisel lähtuti 2014. aasta uuringust
(https://dhs.intra.rmv/rmvdav/nodes/61637768/Uussisserändajate-kohanemine-Eestis.pdf), mis kaardistas teenuste arendamisvajadust
2
valdkonniti, kuid ei toonud välja detailsemalt eri teenusepakkujate ja osaliste praktilisi vajadusi, valmidust ja võimekust teenuseid arendada.
Kehtiv sihttase põhineb üksikute alateenuste lähenemise metoodikal, kuid see ei arvesta kulutõhusust ega lisanduvat halduskoormust.
Alateenuse arendamise metoodika probleem on teravalt esile kerkinud kohtumistel elluviija, kohalike ja riigi tasandi teenusepakkujate ning
muude osalistega.
Elluviija on 2015−2016 vastava tegevuse elluviimise raames toimunud võrgustikukohtumiste põhjal detailsemalt täpsustanud teenusepakkujate
võimekust ja ootusi uussisserändajatele suunatud teenustele ning tuvastanud metoodika muutmise vajaduse. Seetõttu on rakendamisel saadud
kogemustele ja tekkinud kitsaskohtadele tuginedes selge vajadus muuta alateenuste kujundamise metoodikat ning juurutada kulutõhusam
lähenemine terviklike teenuste arendamisel ja alateenuste grupeerimisel. Arendatavad terviklikud teenused hõlmavad põhjalikku seotud
alateenuste ülevaadet. Selline metoodika muudatus võimaldab vähendada teenuste fragmenteerumist ja teenuste arendamise halduskoormust.
3