dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. aprill 2018
Viit
11-2/1080-1
Registreeritud
27. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11 Lõimumispoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
11-2 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes
Toimik
11-2/2018 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes
Vastutaja
Aleksandr Aidarov

Failid

  • 📎11-21080-1 27.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc1859 KB

Sisu (failidest)

-867410 -217805 0 0 2433955 0 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Rahandusministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 27.04.2018 n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11-2/1080-1 delta_docName Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–2020 eelnõu ja arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruanne Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–2020 heakskiitmise eelnõu koos arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruandega. Rakendusplaan 2018-2020 sisaldab arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi, nende tulemuste kirjeldust koos sihttasemetega ning rahastamist. Arengukava täitmise aruandes analüüsitakse arengukava ja rakendusplaani eesmärkide saavutamist ning meetmete tulemuslikkust. Palume kooskõlastada dokumendid 07. maiks 2018. a. Kooskõlastatud dokumendid esitakse Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tarvi Pürn delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT spordi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri ülesannetes Lisad: 1. Seletuskiri 5 lehel. 2. Arengukava täitmise 2017. a aruanne 28 lehel. 3. Arengukava rakendusplaani 2018-2020 eelnõu 9 lehel. 4. Lisa 1. Rakendusplaani rahastamise ja tegevuste ülevaade 2017. a 10 lehel. 5. Lisa 2. Rakendusplaani 2018-2020 ettepanekute kooskõlastustabel 4 lehel. 6. Lisa 3. Rakendusplaani 2018-2020 täiendatud mõõdikud 3 lehel delta_ownerName \* MERGEFORMAT Aleksandr Aidarov delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 6282226 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018-2020 heaks kiitmise eelnõu ja arengukava täitmise 2017. aasta aruande juurde Sissejuhatus Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi arengukava) üldeesmärk on lõimunud ja sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest, selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus, ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Arengukava ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 kiitis heaks Vabariigi Valitsus 29. detsembril 2014 korraldusega nr 582. Arengukava on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” jätkudokument. Arengukavas esitatakse Eesti lõimumispoliitika valdkondlikud tegevussuunad aastateks 2014–2020. Selle strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi ja nende rahastamist kajastatakse rakendusplaanides aastateks 2014–2017, 2016–2020, 2017–2020 ja 2018-2020. Arengukava rakendusplaan täiendatakse igal aastal. Vastavalt arengukavale esitab kultuuriminister Vabariigi Valitsusele üks kord aastas lõimumiskava täitmise aruande, kus on kirjeldatud arengukava ja rakendusplaani eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkust. Lõimumine on horisontaalne teema mitmes tulemusvaldkonnas, mis aitab säilitada eesti keelt ja kultuuri, suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut. Arengukava arvestab samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019 eesmärkidega: majandusliku toimetuleku parandamine; sisejulgeoleku tagamine; täiskasvanute eesti keele õppimine ja eestikeelse hariduse toetamine vene õppekeelega koolis; kodakondsuse omandamine naturalisatsiooni teel ja inimeste teadlikkuse suurendamine õiguskeskkonnast. Seletuskirja koostasid kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikud: Aleksandr Aidarov (tel. 628 2226, [email protected]) ja Artjom Tepljuk (tel. 628 2666, [email protected]). I Ülevaade arengukava elluviimisest 2017. aastal Arengukava 2017. aasta rakendusplaan viidi ellu kogusummas 11 601 812 eurot (planeeritud summa 12 325 386 eurot). 2017. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas: 72% (8 373 686 eurot) alaeesmärk 1; 15% (1 754 353 eurot) alaeesmärk 2; 7% (750 588 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 6% (723 185 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse arengukava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2017. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (10 471 270 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (179 161 eurot), Justiitsministeerium (200 793 eurot) ning Siseministeerium (750 588 eurot). 1 Rakendusplaani kulud olid kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Aruande LISA 1 annab ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring näitas, et ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades (eesti keele oskus ja osatähtsus, riigiidentiteet, kodakondsus jt) on suurenenud. Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad (vähene eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne), väheneb Eesti kodakondsuse taotlejate arv, venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid. Edaspidi on vaja tagada eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe maht ja kvaliteet. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Samuti vaja tegelda lõhede vähendamisega tööturul. II Arengukava rakendusplaan aastateks 2018–2020 Rakendusplaani 2018-2020 koostamist juhtis kultuuriministri 12.02.2015 käskkirjaga nr 1-2/34 moodustatud juhtkomitee (muudeti kultuuriministri käskkirjaga 12.12.2016 nr 242) ja kultuuriministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 1-2/48 moodustatud juhtrühm (koosseisu muudeti kultuuriministri käskkirjaga 03.07.2015 nr 159, 04.02.16 nr 19, 06.02.2017 nr 45, 08.05.2017 nr 130, 21.07.2017 nr 183, 30.11.2017 nr 249). Perioodil oktoober 2017 kuni veebruar 2018 esitasid juhtrühma liikmed ettepanekud rakendusplaani 2018- 2020 koostamiseks (vt LISA 3). Ettepanekud olid valdavalt tehnilist laadi ning ei muutnud seni valitud rakendusplaani meetmeid, nende tegevusi ning tegevuste baas- ja sihttasemeid. Järgnevalt võetakse kokku rakendusplaani olulisemad täiendused vastavalt esitatud ettepanekutele. Alaeesmärk 1 „Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud“ Lisatud on uued tegevused: 1.1.2. „Avaliku kommunikatsiooni korraldamine ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“; 1.2.3. „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja pakkumine“ ja 1.2.4. “Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused rahvusvahelise kaitse valdkonnas“, mida rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning riigieelarvest. Vastavalt 2015. ja 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustele on kohandatud rakendusplaani meetme 1.2 “Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas” mõõdiku „Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud eestlaste ja teistest rahvustest isikute vahel võrreldes tegevuste-eelse perioodiga“ baas- ja sihttasemed (vt LISA 4). Alaeesmärk 2. „Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ Lisatud on uus tegevus 2.1.8. „Kultuuriasutuste toetamine kolmandate riikide kodanike ja uussisserändajatele pakutavate tegevuste arendamiseks“. Võetud välja on lõppenud tegevused: 2.2.7 „Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine“, 2.3.2 „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide toetamine ning teavitamine eesti keelest erineva emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikkus sektoris“ ja 2.3.3. „Avalike teenistujate rahvuslik- keelelise koosseisu analüüs”. 2 Tegevuse 2.2.6 „Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine võimaldamaks isikutele tasuta keeleõpet ning tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“ rahastamist kajastati „0“ reaga. Siseministeerium on esitanud RESi rahastamise ettepaneku ning tegevuse rahastamise võimalused ning elluviija selguvad 2018. aasta suveks. Meetme 2.1. mõõdiku „Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta (vastavalt)“ baas- ja sihttasemed, mis puudutavad kultuurimoodulit, määratletakse 2018. aasta tulemuste põhjal 2019-2020 rakendusplaani koostamisel. Kultuurimooduli tegevused algavad 2018. aastal. Alaeesmärk 3. „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“ Täpsustatud on meetme 3.1. mõõdiku „koolitatavate arv“ sõnastus ning sihttasemed ning meetme 3.2. mõõdiku „arendatud või välja töötatud teenuste arv“ sihttasemed vastavalt Siseministeeriumi kohanemisprogrammi seireandmetele (vt LISA 4). Rakendusplaani 2018-2020 eelarveline maht on 45 923 540 eurot. Võrreldes eelmiste rakendusplaanidega on selle jaotus alaeesmärkide lõikes järgmine: Arengukava alaeesmärk 2014-2017 2016-2020 2017-2020 2018-2020 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti 15 035 104 36 328 403 34 974 730 32 730 797 ühiskonnas kinnistunud 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike 5 083 027 9 525 651 7 619 866 6 034 100 osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud 3 806 323 7 853 327 6 784 958 4 581 160 Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud 3 938 355 4 064 309 3 265 830 2 577 483 KOKKU 27 862 809 57 771 690 52 645 384 45 923 540 Rakendusplaani 2018-2020 otseselt rahastatavate tegevuste jaotus ministeeriumite lõikes on järgmine1: Ministeerium Rahastamise Rahastamise maht/eurot osakaal 1. Haridus- ja Teadusministeerium 538 500 1,2% 2. Justiitsministeerium 1 050 000 2,3% 3. Kultuuriministeerium 38 726 878 84,3% 5. Siseministeerium 5 608 162 12,2% KOKKU 45 923 540 100% 1 Rakendusplaani panustavad mitterahaliselt ka teised ministeeriumid alaeesmärk 4, 5 ja 6 raames 3 Rahastamisallikate lõikes on 2018-20220 rakendusplaani jaotus järgmine: RE ESF* ESF kaas- AMIF** AMIF kaas- Kokku finantseering finantseering Üldsumma 35 019 969 8 399 996 1 476 573 819 252 207 751 45 923 540 Osakaal 76,3% 18,3% 3,2% 1,8% 0,5% 100% * Euroopa Sotsiaalfond ** Varjupaiga- ja Rände Integratsioonifond III Arengukava rakendusplaani 2018–2020 kooskõlastamine ja jõustumine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valmistas ette Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond. Eelnõu koostamisele aitasid kaasa Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Integratsiooni SA spetsialistid ja eksperdid. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele tähtajaga 09. aprilliks 2018. Ministeeriumite kooskõlastus tabel koos ettepanekutega on toodud lisades 2 ja 3. Eelnõuga Vabariigi Valitsus kiidab heaks arengukavas tehtud muudatused. Eelnõu kohaselt pannakse Kultuuriministeeriumile kohustus avaldada arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruanne ja uus rakendusplaan 2018-2020 ministeeriumi veebilehel. Indrek Saar minister (allkirjastatud digitaalselt) 4 ARUANNE LÕIMUMISVALDKONNA ARENGUKAVA „LÕIMUV EESTI 2020“ TÄITMISE KOHTA 2017. AASTAL Kultuuriministeerium 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 Valdkonna trendid ................................................................................................................ 4 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2017. AASTAL .................................................................... 9 1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud ............................................................................................................................. 9 1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu .................................................................................................................................... 14 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud ............................ 17 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID ......... 19 2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks ............................................. 19 2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega ................................................. 23 2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul. ............... 24 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE .............................................. 26 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2017. AASTAL .................................... 26 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2018. AASTAL .. 28 LISA 1. ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI TÄITMINE 2017. AASTAL 2 SISSEJUHATUS „Lõimuv Eesti 2020“ (edaspidi Lõimumiskava) on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused. 29. detsembril 2014 kinnitas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 582 Lõimumiskava ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017. Arengukava täiendatakse igal aastal rulluval põhimõttel. Vastavalt Lõimumiskavas sätestatule esitab kultuuriminister Vabariigi Valitsusele üks kord aastas Lõimumiskava täitmise aruande arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Lõimumiskava üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud (alaeesmärk 1), vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu (alaeesmärk 2), uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud (alaeesmärk 3)1. Lisaks viiakse lõimumiseesmärke ellu teiste arengukavade, sh „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti keele arengukava 2011– 2017“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“, ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kaudu. Nimetatud arengukavade raames viiakse ellu kolme Lõimumiskava eesmärki: eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks (eesmärk 4), eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega (eesmärk 5) ja eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul (eesmärk 6). Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad kaheksa meedet ja teiste arengukavade raames elluviidavat kolme eesmärki viis meedet. Nende saavutustaset kajastavad 15 arengukavas ja 25 detailses rakendusplaanis 2017–2020 seatud meetmeindikaatorit. Rakendusplaani täitmise aruande eelarvelised vahendid olid planeeritud 2017. aasta riigieelarves ja riigieelarve strateegias 2017–2020. 1 Lõimumiskava uussisserändajatele, k.a rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tegevused on kõige enam seotud siseturvalisuse arengukava 2015–2020 programmiga „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“, mille kohaselt lõimumispoliitika arvestab kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondades toimuvaid arenguid ning tagab sihtgrupile paindlikke meetmeid ja lahendusi. 3 Vabariigi Valitsus kinnitas 6.07.2017. aastal arengukava “Lõimuv Eesti 2020” rakendusplaani 2017-2020. Rakendusplaani aruande koostas Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, SA Innove ja Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) esitatud andmete põhjal. Aruande lisa 1 annab ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. Vastavalt riigi strateegiliste planeerimise põhimõtetele kajastatakse rakendusplaanis ainult lõimumiskava kolme alaeesmärgi elluviimiseks planeeritud rahalisi vahendeid. Teiste arengukavade raames elluviidud arengukava eesmärkide elluviimist toetavad tegevused on rakendusplaanis märgitud „0*“ga. Rakendusplaani tegevused, mida 2017. aastal ellu ei viidud, on märgitud „0“ga. Aruanne saadeti tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning Riigikantseleile, samuti arengukava juhtkomitee ja juhtrühma liikmetele. Aruande koostaja on kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel 628 2666, e-posti aadress [email protected]). Valdkonna trendid 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu (edaspidi EIM) tulemustest lähtudes on ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades (eesti keele oskus ja osatähtsus, riigiidentiteet, kodakondsus jt) suurenenud. Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad (vähene eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne), väheneb Eesti kodakondsuse taotlejate arv, venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe kvaliteedi tagamisega. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Samuti vaja tegelda lõhede vähendamisega tööturul. Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on nõrga riigiidentiteediga eestivenelaste ja eestlaste osakaal 3–4 protsendipunkti võrra vähenenud ja on eestlaste ning teiste rahvuste esindajate puhul 20% juures. Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast oli 2017. aastal vastavalt 39% ja 47%. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teisest rahvusest inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel, suurim lõhe jookseb usalduses kaitseväe, presidendi ja politsei vastu. 4 2017. aastal sai tähtajalise elamisloa või –õiguse 9629 inimest, neist 5336 olid kolmandate riikide kodanikud.2 2017. aastal avalikustatud EIM ja Inimarengu aruanne näitavad, et suurenev sisseränne esitab poliitikakujundajatele uusi väljakutseid. Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud, kuid keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomine eestlastega on valdkonnad, mis vajavad jätkuvalt suurt tähelepanu. EIM 2017 kinnitab, et igapäevased aktiivsed kontaktid eestlastega kipuvad uussisserändajatel olema peamiselt töö- ja koolikeskkonnas. Väljaspool seda on suhtlust eestlastega märkimisväärselt vähe. Aktiivne suhtlus eestlastega puudub kokku 51% uussisserändajatel.3 Samal ajal enda üldise kohanemise Eestis hindab keskmisest paremaks 81% vastanutest ja ligikaudu pooled kõikidest Eestisse saabunud uussisserändajatest soovib end Eestiga pikemaks ajaks (rohkemaks kui viieks aastaks) siduda.4 Seetõttu tuleb rohkem panustada koostöö tegevustele uussisserändajate ja eestlaste vahel. Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud erinevate infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. Eestlased on väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale ning olulisimateks meediakanaliteks peavad nad ERRi (84%), samuti teisi eestikeelseid tele- (74%) ja raadiokanaleid. Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%).5 EIM 2017 tõi välja selge seose eesti keele oskuse ja eestikeelse meedia jälgimise vahel. Eesti keelt paremini valdajate ja Eesti kodanike jaoks on eestikeelne meedia märgatavalt olulisem. Venemaa meedia jälgimist mõjutavad need tegurid vähem, ent Eesti kodanike ja eesti keele valdajate hulgas on Venemaa meedia olulisus mõnevõrra väiksem kui määratlemata kodakondsuse, Venemaa kodakondsuse ja eesti keelt halvasti valdajate hulgas. Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal on jäänud viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute osakaal on samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra. Kuigi üldiselt ei pruugi keeleoskus ja kodakondsus olla üheselt seotud, näitavad uuringud, et just sõltuvalt kodakondsusest on teisest rahvusest inimeste keeleoskuse tase väga erinev: näiteks on Eesti kodakondsusega teisest rahvusest inimeste keeleoskus muu kodakondsusega 2 Statistikas on maha arvatud isikud, kes said tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks, kuna valdav enamus neist ei ole uussisserändajad. Allikas: Rahvastikuregister ja Politsei- ja Piirivalveamet. 3 Uuring viidi läbi 2017. aasta kevadel ning küsitlusankeedi täitis lõpuni 2850 vastajat, kellest valdav enamus olid Eestisse ajavahemikus 2012-2016 saabunud välismaalased. 4 Ibid. 5 Ibid. 5 elanikega võrreldes tunduvalt parem, samas kui määratlemata ning Venemaa kodakondsusega muust rahvusest inimeste hulgas on aktiivselt eesti keele kasutajaid oluliselt vähem. EIM 2017 andmetest selgub, et määratlemata kodakondsusega vastanutest soovib enamik (55%) Eesti kodakondsust, ligikaudu iga viies (18%) on rahul oma praeguse staatusega ning 8% soovib Vene Föderatsiooni kodakondsust. Määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsus on siiski hakanud langema: kui 2011. aastal soovis endale Eesti kodakondsust 60%, siis 2017. aastal vähenes nende arv 55%ni. Põhjustest on taandumas suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning tõusmas on põhjendus, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Tegelik olukord peegeldab inimeste hoiakuid – Eesti kodakondsuse saanute arv väheneb juba mitmeid aastaid. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest. Kehtiva elamisloa- või -õigusega määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes 2017. aastal 4925 inimese võrra. Eesti kodakondsuse saanute arvu vähenemist võrreldes 2016. aastaga mõjutasid 1. jaanuarist 2016. aastal jõustunud kodakondsuse seaduse muudatused. Selle kohaselt said alla 15- aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed. 2016. aastal said automaatselt Eesti kodanikeks 758 alla 15- aastast määratlemata kodakondsusega last6 ning lisaks 206 last sünni hetkest. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel sünni hetkest alates 169 last.7 Kodakondsus ei piira üldjuhul inimeste võimalusi tööturul, küll on aga osadel avaliku haldusega seotud ja seega tööturu hierarhias keskmisest kõrgematel ametitel nõutud Eesti kodakondsuse olemasolu. Eesti integratsiooni monitooringu ja teiste sarnaste uuringute tulemused näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning erinevused ei ole kümnendi jooksul oluliselt vähenenud. 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas (74,2%). Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga (53,9%) oli 20 üle protsendipunkti. Maakonniti erines töötuse määr mitu korda. Kõrgeim oli töötuse määr Ida-Virumaal (12,4%), Saaremaal (7,9%) ja Viljandimaal (7,1%).8 6 Alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. [RT I, 03.02.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 7 Allikas: PPA 8 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018) 6 Muust rahvusest elanike olukord tööturul veidi paranes: 2017. aastal suurenes hõivatute arv ja töötus vähenes, kuid eestlastega võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe suurenesid. 9 Kui 2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus juba kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%).10 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest, siis 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.11 Tööturu rahvuspõhise ebavõrdsuse aste sõltub suuresti ka haridussüsteemist. Eesti noorte haridusteed eristuvad lähtuvalt etnilisest päritolust. Umbkaudu pool venekeelse põhikooli lõpetajatest ei jätka õpinguid (sh eesti keele õpinguid) gümnaasiumis, vaid läheb edasi kutsekooli või otse tööturule. Eesti elanike rahulolematust kehtiva haridussüsteemiga ilmestavad EIM 2017 tulemused. Enamik pooldab selgelt eestikeelse õppega alustamist lasteaias, üha enam eelistatakse ühist eestikeelset lasteaeda ning toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on langemas. 77% Eestis elavatest inimestest on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja hilisemas elus tugeva konkurentsivõime. 2017/2018 õppeaastal osales keelekümblusprogrammis 63 lasteaeda ja 37 üldhariduskooli. Vene õppekeelega lasteaedade laste koguarvust õpib keelekümblusrühmades 22,2% ja vene õppekeelega koolide laste koguarvust õpib keelekümblusklassides 24,2%. Põhihariduse statsionaarses õppes õpib ligikaudu 30 000 eesti keelest erineva emakeelega õpilast. Neist ligi 6300 (20%) osaleb keelekümbluses, ligi 3000 (10%) õpib eesti ja 21 100 (70%) vene õppekeeles. Viimase 11 aastaga (2007−2017) on keelekümblusprogrammis osalejate arv pea kahekordistunud, eestikeelses põhikoolis õppijate arv ja osakaal on olnud seni stabiilne, kuid viimasel aastal kasvas 10% võrra.12 Põhikooli lõpuks oskab vaid 67,5% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B113. Seda on vähem, kui viimasel paaril aastal (2016 näiteks 68,7%). Eesti keelekümbluses osalejate arv ja osakaal on küll aastate kaupa kasvanud, kuid vene õppekeeles põhikoolilõpetajate B1 eksami soorituse tase on püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Häid tulemusi annab osalus keelekümblusprogrammis (2017 aastal saavutas keelekümbluses põhikooli lõpetanutest 86% eesti keeles B1-taseme) ja hariduse omandamine eestikeelses keskkonnas (99%). 9 15-74-aastaste hõivemäär kasvas aastaga 61,4%-lt 63%-ni ning töötuse määr vähenes samal ajal 9,7%-lt 8,8%- ni. Allikas: Statistikaamet 10 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), TT70: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta. 11 Ibid. 12 Allikas: EHIS 13 Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate mitte eesti emakeelega õpilaste arv, kellest osa teevad eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase kõigi mitte-eesti emakeelega õpilaste hulgas. 7 Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate14 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 57% (kui ka keelekümblust arvestada, siis 62,6%) ja nende osakaal pole viimasel paaril aastal kasvanud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Mõõdiku „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami keskmine sooritustulemus“ saavutustase on võrreldes 2016. aasta tulemusega langenud 2 punkti võrra: 2016. aastal 69 punkti ja 2017. aastal 67 punkti. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe kvaliteedi tagamisega, eriti arvestades, et kutsekeskhariduses on alanud üleminek eestikeelsele õppele. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), langes võrreldes 2016. aastaga 3,6 protsendipunkti võrra: 2016. aastal sooritas eksami 16,5% kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest, 2017. aastal saavutas B2 taseme 12,9% kutseõppuritest.15 Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus paranenud. Oluliselt on kasvanud ka nende noorte osakaal, kes sooritavad B2-eksami kõrgel tasemel (üle 75 punkti) ja võiksid teha gümnaasiumi lõpus C1-eksami – 2017 aastal oli selliseid lõpetajaid juba 2/3 kõigist neist, kes tegid eesti keel teise keelena riigieksami.16 EIM 2017 näitas, et aasta-aastalt on teistest rahvustest inimeste hoiakud muutunud soosivamaks kümme aastat tagasi - 2007. aastal alanud gümnaasiumide eestikeelsele aineõppele ülemineku suhtes. 78% neist usub, et eestikeelne aineõpe suurendab vene koolide lõpetajate konkurentsivõimet tööturul. 2011. aasta hinnangutega võrreldes on olnud positiivne muutus märkimisväärne, sest tollal oli selle väite pooldajaid 53%. 14 St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami. 15 HTM: Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel moodustas 36,6%. 16 HTM: Vähemalt 75% punktidest saanud isikud on hinnanguliselt võimelised ühe võrra kõrgemal tasemel keeleeksamit sooritama. 75 ja rohkem punkte saanud õpilasi oli 66%. 8 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2017. AASTAL 1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava Plaan indikaatorid indikaatorite täitmine 2017 2017 Tugeva ja keskmise 36 % (tugev); 37% (tugev); 39% (tugev); riigiidentiteediga isikute 49% (keskmine); 49% (keskmine) 47% (keskmine) osakaalu indeks teistest Allikas: EIM 2015 rahvustest isikute hulgast Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste eestlased 41%; eestlased 45%; eestlased 38%; esindajate vahel (osakaal, teised rahvused 63%; teised rahvused teised rahvused 64% kellel on olnud palju Allikas: EIM 2015 66% kontakte) Erinevus vabatahtlik töö: vabatahtlik töö: vabatahtlik töö: kodanikuühiskonna erinevus 9,2 protsendipunkti; erinevus 8,7 erinevus 17 organisatsioonides ühenduse-seltsi liige: erinevus protsendipunkti; protsendipunkti; osalemises eestlaste ja 5,1 protsendipunkti ühenduse-seltsi ühenduse-seltsi liige: teistest rahvusest elanike Allikas: EIM 2011 liige: erinevus 4,8 erinevus 6,9 vahel protsendipunkti protsendipunkti Avatud hoiakuga inimeste eestlased 35%; eestlased 37%; eestlased 31%; osakaal sallivuse teised rahvused 62% teised rahvused teised rahvused 57% koondindeksi alusel Allikas: EIM 2015 65% Meetmed Meetme indikaatorid Plaan Meetme indikaatorite 2017 täitmine 2017 Meede 1.1 Kommunikatsioonitegevustess 49 000 in seiratakse 2018. aastal Ühise inforuumi ja e hõlmatud inimeste arv kultuurilisest Positiivse kultuurihoiakuga eestlased 49%; eestlased 62%; mitmekesisusest inimeste osakaal eestlaste ja teised rahvused 70% teised rahvused teadlikkuse toetamine teiste rahvuste seas 83% ERR-i tele- ja raadioprogrammide jälgitavus muu emakeelega inimeste 20,4 (telekanalid); hulgas. Teisest rahvusest 44,2% (raadiokanalid); inimeste osakaal, kes peavad --- 74% (peab oluliseks) ERRi tele- ja raadioprogramme oluliseks infoallikaks 9 Meede 1.2. Projektidesse kaasatud 1 100 in seiratakse 2018. aastal Igapäevaste kontaktide, inimeste arv suhtluse ja kaasamise Püsikontaktide tiheduse kasv eestlased 3,2; eestlased 1,8; toetamine ühiskonnas tegevustes osalenud eestlaste teised rahvused teised rahvused 2,117 ja teisest rahvusest isikute 3,4 (keskmine vahel võrreldes tegevuste- rahvustevaheliste eelse perioodiga suhtlemisvõrgusti ke arv) Meede 1.3. Toetatud 16 katus- 15 katusorganisatsiooni Etniliste vähemuste katusorganisatsioonide ja organisatsiooni ja ja 231 rahvusvähemuste emakeele ja kultuuri nende 231 rahvus- kultuuriseltsi toetamine liikmesorganisatsioonidest vähemuste rahvusvähemuste kultuuri-seltsi kultuuriseltside arv Toetatud pühapäevakoolide 26 kooli 30 kooli arv Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on nõrga riigiidentiteediga eestivenelaste ja eestlaste osakaal 3–4 protsendipunkti võrra vähenenud ja on mõlema rahvusrühma puhul 20% juures. Keskmise tugevusega riigiidentiteediga rühmad on jäänud peaaegu sama suureks, ulatudes pooleni rahvastikust. Tugeva riigiidentiteediga teisest rahvusest inimesi iseloomustab üldjuhul parem eesti keele oskus, kõrgem majandusliku heaolu taju, tugevam seose tajumine Eestiga, parem kohanemine eestikeelses elukeskkonnas, Eesti kodakondsuse omamine ning eestlastega tihedamate kontaktide olemasolu. Kontaktide sagedus ja tüübid venekeelsete inimestega eestlaste riigiidentiteedi tugevusega enamasti seotud ei ole, v.a kontaktid sõprade ja lähedaste tuttavatega. Kui tugeva riigiidentiteediga rühma puhul on nende inimeste seas, kellega igapäevaelus lähemalt kokku puututakse, venekeelseid inimesi umbes pooled või isegi enamad umbes 15%-l, siis nõrga riigiidentiteediga rühma puhul on see näitaja kõigest 3%.18 Teiste rahvustega suhtlusringide olemasolu ja keeleoskus on omavahel seotud. 2017. aasta monitooringu andmete põhjal võib järeldada, et kontaktide olemasolu aitab keeleoskusele kaasa ja just teistest rahvustest elanike eesti keele oskus paraneb märkimisväärselt koos rahvustevaheliste kontaktide tihenemisega. Võrreldes 2015. aasta monitooringuga eestlaste osakaal, kellel on olnud palju kontakte teistest rahvustest esindajatega, langes 41%lt 38%le, seevastu teiste rahvuste sama näitaja kasvas ühe protsendipunkti võrra 63%lt 64%le. Samuti vähenes avatud hoiaku ja positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel. See on osaliselt seotud 17 Keskmine rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv eestlaste ja muust rahvusest inimeste hulgas. Mõõdiku alus- ja sihttasemeid määratleti 2015. aasta monitooringu andmete põhjal. 2017. aastal otsustati ümber vaadata ning täpsustada selle metoodikat, mis puudutab püsikontaktide tihedust. Indikaatori täpsustatud baastasemeks on 1,8 püsikontakti eestlastel ja 2,1 püsikontakti teistel rahvustel, vt täpsemalt Lisa 3. 18 Allikas: EIM 2017 10 Euroopa Liidu rändekriisiga, mis mõjutas negatiivselt inimeste hinnangut eri rahvuse konfliktide paratamatuse, kultuuride kokkupuute ning koostöövõimaluste suhtes. Võrreldes 2015. aasta monitooringuga ei näita 2017. aasta integratsiooni monitooringu tulemused meedia- ja infovälja osas olulisi muutusi. Enesehinnanguline informeeritus Eesti ja kodukoha kohta on jäänud samale tasemele, olles viimasel viiel aastal võrreldav eestlaste enesehinnanguga. ERRi kanaleid hindab oluliseks infoallikaks 74%, mis on hoolimata kanali ETV+ loomisest uuringutevahelisel perioodil lähedane 2015. aasta monitooringu tulemuste põhjal loodud näitajaga. ETV+ (ja ka ERR-i kui terviku) puhul tuleb märkida, et üsna märkimisväärne osa venekeelsest auditooriumist külastab kanalit iganädalaselt, kuid selle vaatamiseks pühendatakse suhteliselt vähe aega. Vähemalt 5 minutit nädalas vaatab ERR-i telekanaleid ligi 30% muust rahvusest inimestest, kuid vähemalt 15 minutit jälgib ERR-i 20,4% samast sihtgrupist, mis kasvas 1,8 protsendipunkti võrreldes 2016. aastaga.19 Samuti kasvas ETV+ vaadatavus muust rahvusest inimeste seas 14,3%lt 16,7%le ning Raadio 4 kuulatavus 38,8%lt 44,2%le. Raadio 4 jätkas 2017. aasta esimesel poolaastal üldhuvikanalina, mille ülesanne on vahendada muust rahvusest kuulajaskonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. 2017. aastal kuulas Raadio 4 nädalas keskmiselt 137 tuhat inimest vanuses 12-74. 2016. aastal oli kuulajaid nädalas 134 tuhat. Ühes päevas kuulab Raadio 4 keskmiselt 85 tuhat (aasta varem 86 tuhat). Mõlema näitaja poolest oli Raadio 4 eelmisel aastal venekeelsetest raadiojaamadest esikohal. Alaeesmärgi saavutamiseks viidi läbi ühiskondlikku sidusust toetavaid meediategevusi, mis aitasid kaasa ühiskonna avatusele ja vastastikusele mõistmisele: avalikkusele suunatud tegevused trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses meedias, mis kajastasid lõimumistemaatikat ning sellega seotud väärtushoiakuid. Samuti toetati venekeelset programmi ETV+, mis andis objektiivset ja tasakaalustatud päevakajalist infot Eestis ja välismaal toimuva kohta, pakkus erinevatele arvamustele ja seisukohtadele diskussiooniplatvormi, kvaliteetset infoteinmenti ja meelelahutust nii lineaarses eetris, internetis kui sotsiaalmeedias. ETV+ puhul kasutati ristturundust ja - meediat. Raadio 4 programm toetas usalduse ja sidususe kasvatamist muust rahvusest elanike ja eestlaste vahel, selgitas kultuurilisi iseärasusi ning otsis ühist platvormi. Viidi läbi mitmeid meediaprojekte erinevate kultuuride tutvustamiseks. Eesti Rahvusringhäälingu ja Riigikantselei eestvedamisel ning Varjupaiga-, Rände- ja 19 Jaanuaris 2018 vaatas ETV+ nädalas vähemalt 15 minutit keskmiselt 166 tuhat 4-aastast ja vanemat inimest (13,7% sellest sihtrühmast). 2017. aasta jaanuariga võrreldes on nädala keskmine vaatajate arv 24 tuhande võrra suurem. ETV+ osakaal kogu auditooriumi vaatamisajast jaanuaris 2018 oli 0,8 protsenti (2017. aasta jaanuaris 0,7 protsenti). Eestikeelsete vaatajate vaatamisajast moodustas ETV+ 0,4 protsenti (eelmisel aastal 0,5 protsenti). 11 Integratsioonifondi (AMIF) toel algatati kaks projekti eesmärgiga tõsta teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, sh Euroopa rändekava raames ümberasustatud ja - paigutatud isikute suhtes. Ristmeedia programmi „LIVEstonia. Ma elan siin“ raames loodi ristmeedia programm, mis muuhulgas sisaldas telesarja Eestis elavatest kolmandate riikide kodanikest (24 osa), programmi veebilehte tele- kui ka raadiosaadetega ning muid originaalmaterjale. Veebilehel avaldati persoonilood Vikerraadio saatesarjas „Ma elan siin“ esinenud kolmandate riikide kodanikest. Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastati ühiskonnas lõimumist toetavaid hoiakuid kujundavaid meediategevusi. 2017. aasta septembris jõudis ETV ja ETV+ teleekraanidele kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustas üks vene emakeelega saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis. Sarjaga kaasnesid mitmed algatused sotsiaalmeedias20. Keskmiselt vaatas igat saadet ca 84 000 inimest. Saatesari jõudis vähemalt 15 minuti jooksul kokku 288 000 inimeseni, neist 278 000 olid eestlased ning 10 000 muust rahvusest.21 INSA kaasajastas oma veebiplatvormi sisu vastavalt sihtrühma vajadustele. Loodi Sihtasutuse uudiskirja uus visuaalne identiteet ja kaasaegne esitlusvõimalus, mis tagas lõimumistegevuste ja organisatsioonipõhise teabe parema esitamise ja edastamise. Perioodil jaanuar – detsember ilmus ajakirjanduses 902 artiklit, mis kajastasid Sihtasutuse tegevusi. Meediakajastuste peamised valdkonnad olid eesti keele õpe, kodakondsus ja migratsioonipoliitika ning rahvusvähemused. EIM 2017 kinnitab, et avatus teiste keelte vastu kasvab koos omavahelise suhtlusega: mida rohkem kontakte ja suhtlust on eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel, sest sallivamad ja avatumad on nad teiste keelte suhtes. Endast erinevast rahvusest elanikega suheldakse kõige enam tööl või koolis – 41% teisest rahvusest ja 25% eestlastest suhtleb erinevast rahvusest inimestega peaaegu iga päev töö või kooli kaudu. Samal ajal ligi veerand teise rahvuse elanikest Ida-Virumaal ei puutu eestlastega üldse kokku. Eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide parandamiseks toetati ühistegevusi kultuuri- ja spordivaldkonnas. Kokku sai rahastatud 6 spordialast ja 9 kultuurialast projekti. Euroopa Sotsiaalfondi toel parandati lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostööd, suurendati rahvustevahelisi kontakte Eestis ning selle kaudu tõsteti teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest. 24.-25.11.2017 toimus Tallinnas esimene lõimumise häkaton, kuhu esitati kümme ideelahendust, millest auhinna pälvisid neli. Ettevõtmisega sooviti otsida uudseid ja põnevaid ideid sidusama ühiskonna loomiseks, samuti inimesi ja meeskondi, kellel on tahtmist ja pealehakkamist pakutud mõtteid ka ellu viia. Häkatoni korraldasid Kultuuriministeerium ja 20 Vt täpsemalt siit: www.facebook.com/meieestid/ 21 Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuuring 12 INSA eesmärgiga leida uudseid ja põnevaid lahendusi lõimumisprobleemide lahendamiseks. Auhinnafondi panustas Briti Nõukogu. Toetati rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside jätkusuutlikkust ning haldusvõimekust ja toetati nende arengut. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele pakuti erinevaid arendustegevusi: korraldati 4 kogemuste vahetamise ümarlauda 2 koolitust, 5 avatud uste päeva, 5 koolide kohtumist. Seminaridest võttis osa pühapäevakoolide 30 õpetajat. Ida-Vrumaa maavanema juures tegutsenud ümarlaua liikmetele ja korraldati suvine õppereis Tartumaale. Toimusid regulaarsed ümarlaudade istungid. Samuti suurendati rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste omavahelisi kontakte. Tutvustati traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära, kasutades selleks erinevaid koostöövorme ja teavitustegevusi ning soodustati katusorganisatsioonis esindatud rahvusvähemuste kogukondade lõimumist Eesti ühiskonnaga. Traditsioonilistest festivalidest said toetust „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Tallinnas toimuv ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival „Kvitõ Ukrainy“, rahvusvaheline slaavi kultuuri festival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo. Toetati ka XVIII Rahvusvahelise Isabella Jurjeva nimelist vene romansi esitajate konkursi läbiviimist ja Eesti vene kooride 80. aastapäevale pühendatud juubelipidu Narvas. Lisaks toetati Fenno-Ugria Asutuse, Ida-Virumaal tegutsevaid teatreid Tuuleveski ja Ilmarine, Narva Eesti Maja, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse ja Eesti Folkloorinõukogu Rahvusvähemuste Noortekoja tegevust. Arendati pühapäevakoolide koostööd ning toetati rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust, et lapsed õpiksid esivanemate emakeelt ja tutvuksid nende rahvuskultuuri ja kombestikuga. Toetati 30 pühapäevakoolide tegevust, sh õpetajate arengut, tutvuti tööks vajalikke pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi. Väärtustati lõimumisvaldkonna arendamist, sh uudset ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel ning lõimumisvaldkonna kajastamisel meedias. Välja jagati kolm 1000 euro suurust preemiat ja üks mitterahaline Balti riikide integratsiooni auhind. Arenduspreemiate eesmärk on tunnustada uuendusmeelset lähenemist eri rahvusest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel. Toetati ühiskonna mitmekultuurilisust ning soodustati tolerantsuse kasvu. Toimunud on üks kolmepäevane seminar (Kõrgemad riigikaitsekursused22), eesti ja rahvusvähemuste 22 Koostöös Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus viidi läbi kaks kolmepäevast venekeelset seminari. Esimene seminar toimus 01.–03.03.2017. Osales 33 inimest (Ida-Virumaa ettevõtjad, ajakirjanikud, 13 katusorganisatsioonide esindajate suvine koostööpäev, rahvusvaheline lõimumisalane konverents, korraldatud on talgupäev ja kultuurifoorum Narvas; Ida-Virumaa noortele on korraldatud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” raames erinevaid koostöötegevusi Tallinnas; toetatud on mitmekesisuse päeva ja rahvuste päeva tähistamisega seotud üritusi. Hõimupäevade raames toimus eri rahvaste kultuuri ja kööki tutvustavad üritused. Rootsi vähemushvuse kultuuriomavalsus tähistas Padisel rootsi päeva. Tartus toimus XXVII ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu, XV Rahvusvahelise Laulu- ja Tantsupieo „Slaavi Pärg 2017“ Tallinnas, Narvas tähistati eestivene laulupeo 80. aastapäeva. 23.10.2017 allkirjastati Euroopa Komisjoni ja Kultuuriministeeriumi vaheline toetusleping, mille eesmärk on Eesti noorte romade aktiveerimine ja võimestamine. Projekti tegevused suunatakse kõigile lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele. 1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu Lõimumiskava indikaatorid Baastase Lõimumiskava Plaan indikaatorite 2017 täitmine 2017 Eesti kodakondsuse 156 396 suureneb suureneb naturalisatsiooni korras omandanud seisuga 01.01.2014 161 564 inimeste arv Määratlemata kodakondsusega 91 288 77 268 86 000 isikute arv seisuga 01.01.2014 Meetmed Meetme indikaatorid Meetme Plaan indikaatorite 2017 täitmine 2017 Meede 2.1. Võimaluste loomine Lõimumisprogrammis osalenud --- lõimumisprogrammis vähelõimunud isikute arv osales kokku 2 921 in välispäritolutaustaga Eesti Lõimumisprogrammi raames --- seiratakse 2018. püsielanike ühiskondliku tasuta keeleõppe kursusi aasta aastal aktiivsuse suurendamiseks ja lõikes läbinute osakaal, kellel on lõimumise toetamiseks paranenud praktiline eesti keele oskus ja selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta (vastavalt). Nõustamissüsteemi kasutanud --- 1170 isikute arv kultuuri,- haridus- ja meditsiinivaldkonna töötajad). Teine seminar toimus 26.-28.09.2017. Osales ligikaudu 30 inimest 14 Meede 2.2. Õiguslik- Teavitust läbiviivate 1 1 poliitilise lõimumise organisatsioonide arv toetamine Tegevustes osalenud --- määratletakse 2018. määratlemata kodakondsusega aastal inimeste ja teiste kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti kodakondsusega kaasnevatest õigustest ja kohustustest Toetatud organisatsioonide 0 0 arv Meede 2.3. Võrdse Tegevustesse hõlmatud 10 org 2 org kohtlemise edendamine organisatsioonide arv tööturul 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest. Vaatamata kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete lihtsustamisele23 pole naturaliseerunute arv tõusnud. EIM 2017 toob välja Eesti kodakondsuse taotlemata jätmise peamise põhjuse– Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Umbes 10 aastaga on selle vastuse osakaal kasvanud 19%-lt 47%-le. Samuti tuuakse argumendiks, et Vene Föderatsiooni kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse (kasv 23%-lt 44%-le). Aastate jooksul on põhitakistused olnud ebapiisav eesti keele oskus ja hirm kodakondsuseksami ees. Samas näitab EIM 2017, et see trend on muutumas ja need kaks ei ole enam peapõhjused. Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud määratlemata kodakondsusega ja Vene kodakondsusega isikute arv, kelle hinnangul kodakondsuseksam on liiga keeruline (2015. aastal 57% ja 2017. aastal 46%). Samuti on vähenenud nende arv, kes ei suuda õppida eesti keelt (2015. aastal 51% ja 2017. aastal 39%). Üha sagedasemaks on saanud hoopis see, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist (2015. aastal 34% ja 2017. aastal 41%).24 Perioodil 1.10.2017–30.11.2018 pakutakse keeleõpet 560 inimesele, kellel puudub keeleoskus A1 tasemel (sh Narva taksojuhid). 2017. aastal osales keeleõppes A1 tasemel 196 inimest. Valitsus kiitis heaks ettepaneku, mille kohaselt saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda soovivad inimesed tasuta eesti keele õpet. Õpet võimaldatakse vabatahtliku lepingu alusel inimestele, kes on seaduslikul alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja vastavad 23 2016. aastal kaotati 6-kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis järjestikust aastat. 24 Allikas: EIM 2017 15 kodakondsuse saamise nõuetele. Ühekordset tasuta eesti keele õpet pakutakse 3–5 aasta jooksul kuni tasemeni B1, samuti on kokkuleppel tööandjaga võimalik saada tasustamata õppepuhkuse ajal keeleõppestipendiumi. Muudatustega parandatakse Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku eesti keele õppe kättesaadavust. Muudatusi jõustava seaduseelnõu valmistab Siseministeerium ette 2018. aastal. Teise alaeesmärgi täitmiseks toetati vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad pädevused, sh eesti keele oskus ja kodanikuteadlikkus. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava lõimumisprogrammi raames pakuti naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele ja kultuurikümblust. Kokku osales programmis 2 921 inimest, kellest 2 232 läbis üldkeeleõppe mooduli, 233 läbis kodakondsusmooduli ning 456 inimest osales keelelise ja kultuurise kümbluse klubides. Vähelõimunud elanikele ja uussisserändajatele pakuti Euroopa Sotsiaalfond rahastusel nõustamisteenuseid, kus osales ligikaudu 1 170 isikut. Nõustamisteenust pakuti nii Tallinnas kui Narvas. Teenuse osutamiseks töötas tasuta infotelefon ning teavet jagati ka e-posti vahendusel. Peamised nõustamise teemad olid eesti keele õppe ja harjutamise võimalused, elamisloa ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist toetavate tegevuste ja teenuste kohta. Euroopa Sotsiaalfoni kaudu toetati keele- ja enesearengukohvikute läbiviimist. Töötati välja keele- ja enesearengukohvikute õppekavad ning elanike teavitamiseks koostati teabematerjalid. Kokku avati 20 rühma 5 maakonnas, kus osales 320 inimest. Vähelõimunud püsielanikele loodi Euroopa Sotsiaalfondi toel võimalus osaleda Eesti kultuurielus. Selleks hangiti etendusasutustele ja muuseumidele tehnilised vahendid. Osad partnerid juba kasutavad ostetud tehnilisi vahendeid, teistel kestab testperiood. Kokku kasutas partnerite kaasabil tehnilisi vahendeid või seadmeid Sihtasutusele edastatud statistiliste andmete põhjal 2017. aastal 3 355 sihtrühma liiget. Avaliku sektori tööandjaid teavitati võrdse kohtlemise olulisusest personalipoliitikas ja mitmekultuurilise töökollektiivi majanduslikust kasulikkusest, noortele tutvustati Euroopa Sotsiaalfondi toel karjäärivõimalusi avalikus sektoris. Lisaks sellele toetati Eestis elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke ja Soomes elavaid Eestist pärit inimesi ning ka organisatsioone Eestis ja Soomes, kes on valmis tööle võtma erinevatest rahvustest inimesi. Samuti viidi läbi kodanikuhariduse suunitlusega projekte ning teavitati Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid kodakondsuse omamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Õigusteadlikkuse suurendamiseks laiendati veebilehe www.juristaitab.ee kasutajate ringi venekeelse elanikkonna seas ja pakuti tasuta õigusabi vene keeles. 2017. aastal külastas nõustamise portaali üle 300 000 inimese. Lisaks toetati kinnipeetavatele riigikeele õpet, mida 16 alustas 614 vangi. Riigikeele kursused on pooleli 131 vangil, kes alustasid õppimist 2017. aastal, kuid lõpetavad õppe 2018. aastal. 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud Lõimumiskava indikaator Baastase Lõimumiskava Plaan indikaatori täitmine 2017 2017 Kohanemiskoolituse läbinud --- 70% 88,4% uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud Plaan Meetme indikaatorite Meetmed Meetme indikaatorid 2017 täitmine 2017 Meede 3.1. Koolitatavate arv --- 1155 in Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele Meede 3.2. Arendatud või --- 2 teenust Uussisserändajatele väljatöötatud teenuste arv suunatud tugiteenuste arendamine Meetme käigus pakuti Eestisse saabunud uussisserändajate vajadusi arvestavaid kohanemiskoolitusi, mis aitasid omandada igapäevaelu, ühiskonna ja riikluse kohta esmaseid praktilisi teadmisi ning algtasemel eesti keele oskust. 2017. aastal läbiti Euroopa Sotsiaalfondi rahastusest kohanemisprogrammi koolitusi 1155-l korral. Perioodil 2015-2017 on kohanemiskoolituste läbinud uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud on 90,6%. 2017. aasta osakaal on antud näitaja 88,4%. AMIFi vahenditest rahastati 3 projekti: rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm; kohanemisprogrammi õppimise mooduli pakkumine kolmandate riikide kodanikele; kohanemisprogrammi teaduse moodul kolmandate riikide kodanikele. Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulis pakuti osales 60 isikut. Kohanemisprogrammi õppimise mooduli üldeesmärk oli uussisserändajate, eelkõige välisüliõpilaste rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised Eesti akadeemilise kultuuri ja Eesti kõrgkoolides õppimisega seotud teemadel. Projekti elluviimise perioodil osales koolitustel 54 kolmandate riikide kodanikku. Kohanemisprogrammi õppimise moodul viiakse ellu vastavalt 1.08.2015. jõustuva Kohanemisprogrammi määruse lisale 3. 17 Kohanemisprogrammi teaduse mooduli üldeesmärk oli uussisserändajate, eelkõige välisteadlaste, -õppejõudude ja -doktorantide rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised Eestis akadeemilise kultuuri ja teadustöö läbiviimisega seotud teemadel. Projekti elluviimise perioodil osales koolitustel 16 kolmandate riikide kodanikku. Kohanemisprogrammi teaduse moodul viidi ellu vastavalt 1.08.2015. jõustuva Kohanemisprogrammi määruse lisale 4. Jätkati uussisserändajate infoplatvormi www.settleinestonia.ee rakendamisega, mis pakub infot kohanemisprogrammi, selles osalemise tingimuste kohta ning võimaldab registreeruda kohanemisprogrammi koolitustele. Jätkati korraliste uussisserändajate tugivõrgustike kohtumiste korraldamisega. Kohtumiste tulemusena kaardistati enim arendamist vajavates valdkondades uussisserändajatega seonduvad kitsaskohad teenuste pakkumisel ning korraldati esmased kohtumised teenuste omanikega lahenduste leidmiseks (nt. vabatahtlikus tegevuses ja kodanikuühiskonnas osalemise teadvustamine ja soodustamine). Valmis lõplik kontseptsioon uussisserändajatele suunatud teenuste arendamiseks ja hindamiseks. Samuti koostati uussisserändajate tugivõrgustiku kontseptsioon ning tugivõrgustiku koostööpartneritega kinnitati 2017-2018. aastal 5 arendamist vajava teenuse/teenusvaldkonna arendamine. Käivitati Politsei- ja Piirivalveamet migratsiooni nõustamisteenus, mis tehti sihtrühmale kättesaadavaks alates märtsist 2017. 10 kuu nõustamiskordade arv on ligikaudu 10 000 korda. 18 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID 2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks25 Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava Plaan indikaator indikaatori täitmine 2017 2017 Eesti keel teise keelena 68 punkti (põhikool); 70 (põhikool); 67 (põhikool); põhikooli lõpueksami ja 69 punkti (gümnaasiumi kõik 73 (gümnaasiumi 75 (gümnaasiumi gümnaasiumi riigieksami õppevormid) kõik õppevormid) kõik õppevormid) keskmine sooritustulemus Allikas: SA INNOVE, 2013 Eesti keele tasemeeksami 13,3% 25% 12,9% (B2) sooritanute osakaal Allikas: SA INNOVE, 2014 kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest Madala haridustasemega eesti emakeelega 9,9%; eesti erinevust ei ole eesti emakeelega mitteõppivate 18−24- keelest erineva emakeelega 11,6%; eesti keelest aastaste 9,7% erineva emakeelega eesti emakeele ja eesti Allikas: Tööjõu-uuring, 2013 8% keelest erineva emakeelega noorte osakaalu (%) erinevus Meetmed Meetme indikaatorid Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Meede 4.1. Eesti keelest Eesti keelest erineva 74% 65,7%26 erineva emakeelega emakeelega põhikooli inimestele lõpetajate osakaal, kes konkurentsivõimeliste valdavad eesti keelt vähemalt haridusvõimaluste tasemel B1 (%) tagamine Vene õppekeelega põhikooli 74% 57% lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) Eesti keele kui teise keele 75% 77% 27 riigieksami vähemalt 60% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud gümnaasiumilõpetajate arvust 25 Kultuuriministeerium ootab Haridus- ja Teadusministeeriumilt põhjendust indikaatorite mittetäitmise osas. 26 Koolipõhiselt isikupõhisele analüüsile üleminekuga seoses vaadatakse 2016. aastast alates eesti keele kui teise keele eksamil (mis on ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga) B1 taseme saavutanud lõpetajate osakaalu kõikidest põhikoolilõpetajatest (sõltuvalt kas kooli õppekeelest või õppija emakeelest). 27 HTM. Arvestatud on statsionaarsed ja mittestatsionaarsed õpilased kokku. 19 Meede 4.2. Eestikeelses õppes ja suureneb suureneb Eesti keelele ülemineku, keelekümblusklassides 30% keelekümbluse ja osalevate eesti keelest erineva lõimitud aineõppe emakeelega õpilaste osakaal läbiviimise ja (%) rakendamise toetamine Eestikeelsete tundide osakaal suureneb suureneb kõikidest tundidest eesti/vene 22% ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust EIM 2017 näitas, et suur enamus (77%) Eestis elavatest inimestest on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja hilisemas elus tugeva konkurentsivõime. Kaks kolmandikku (67%) Eesti elanikest pooldab varianti, et ühes rühmas või klassis õpivad koos eri rahvusest või erinevat emakeelt kõnelevad lapsed, 76% teistest rahvustest elanikest arvavad, et eestikeelne aineõpe peaks algama oluliselt varem kui gümnaasiumis. Tervikuna on hoiakud eestikeelse gümnaasiumi suhtes muutunud oluliselt positiivsemaks, endiselt peetakse probleemiks sellega seonduvat märkimisväärset lisakoormust õppeaine omandamisel. 2017/2018 õppeaastal osales keelekümblusprogrammis 63 lasteaeda ja 37 üldhariduskooli. Vene õppekeelega lasteaedade laste koguarvust õpib keelekümblusrühmades 22,2% ja vene õppekeelega koolide laste koguarvust õpib keelekümblusklassides 24,2%. Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal jäi võrreldes 2016. aastaga praktiliselt samal tasemel ehk 30%. Kuni 22%ni suurenes eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest eesti/vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust Eesti keelekümbluses osalejate arv ja osakaal on küll aastate kaupa kasvanud, kuid vene õppekeeles põhikoolilõpetajate B1 eksami soorituse tase on püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Põhihariduse statsionaarses õppes õpib ligikaudu 30 000 eesti keelest erineva emakeelega õpilast. Neist ligi 6300 (20%) osaleb keelekümbluses, ligi 3000 (10%) õpib eesti ja 21 100 (70%) vene õppekeeles. Viimase 11 aastaga (2007−2017) on keelekümblusprogrammis osalejate arv pea kahekordistunud, eestikeelses põhikoolis õppijate arv ja osakaal on olnud seni stabiilne, kuid viimasel aastal kasvas 10% võrra.28 Keelevaldkonna näitajate sihttasemed on veidi paranenud, sh eesti keel emakeelena riigieksamitulemused, eesti keele tasemeeksamite sooritusprotsent ning võõrkeele riigieksamil B2 taseme saavutajate osakaal. Rohkem tähelepanu vajab eesti keele kui teise keele õpe: B1 28 Allikas: EHIS 20 keeleoskuse tase põhikooli lõpus pole paranenud. Eesti tööturg nõuab aga väga heal tasemel eesti keele oskust. Põhikooli lõpuks oskab vaid 67,5% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B129. Seda on vähem, kui viimasel paaril aastal (2016 näiteks 68,7%). Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate30 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 57% (kui ka keelekümblust arvestada, siis 62,6%) ja nende osakaal pole viimasel paaril aastal kasvanud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Mõõdiku „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami keskmine sooritustulemus“ saavutustase on võrreldes 2016. aasta tulemusega langenud 2 punkti võrra: 2016. aastal 69 punkti ja 2017. aastal 67 punkti. Gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus kasvas 73 punktilt 75 punktini. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), langes võrreldes 2016. aastaga 3,6 protsendipunkti võrra: 2016. aastal sooritas eksami 16,5% kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest, 2017. aastal saavutas B2 taseme 12,9% kutseõppuritest.31 Alaeesmärgi saavutamiseks alustati uute lähenemistega eesti keele kui teise keele õppe parendamisel. Alushariduses analüüsiti eesti keele kui teise keele õpetamisega seotud probleeme ning koostati ettepanekud ja tegevuskava. Analüüsi tulemuste põhjal olid eesti keele koolitused ja nõustamine võimaldatud keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedadele. Samas eesti keele kui teise keele õpetajate, eesti ja muu õppekeelega lasteaedade õpetajate koolitusvajadused eesti keele kui teise keele valdkonnas olid katmata. Analüüsi tulemusena koostati ettepanekud ja tegevuskava eesti keele kui teise keele õppematerjali ja täienduskoolituse võimaldamiseks. Kolmes Tallinna koolis käivitati pilootprogramm, mis lubab pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme. Koolid rakendavad omal valikul erinevaid keeleõppe viise, mis võimaldaksid eesti keele omandada C1 tasemel gümnaasiumi lõpus. Programmiga alustati 2017. aasta oktoobris. 29 Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate mitte eesti emakeelega õpilaste arv, kellest osa teevad eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase kõigi mitte-eesti emakeelega õpilaste hulgas. 30 St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami. 31 HTM: Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel moodustas 36,6%. 21 Eesti keele õppe taseme parendamiseks vene õppekeelega koolides jätkati keelekümblusprogrammi tegevustega. Õpetajatele pakuti metoodilist tuge ja täienduskoolitusi ning lisatasu. Toimis Eesti-sisene õpilasvahetuse programm. Kõik koolid, kus asub õppima uussisserändajaid, sh rahvusvahelise kaitse saajaid ja taotlejaid, said SA Innove keelekümbluskeskusest ja piirkonna Rajaleidja keskusest vajaduspõhist tuge. 2016. aastal alustatud mitmekultuurse kooli pilootprojekti asemel käivitati 2017. aastal Koosõppiva Kooli projekt, mille eesmärgiks oli välja selgitada mitmekeelse ja mitmekultuurilise haridusasutuse tegutsemise parimad mudelid ning nende maksumus. Alates 2018. aastast võtab Koosõppiva Kooli projekti funktsiooni üle Tartu Ülikooli poolt juhitava konsortsiumi läbiviidav rändeuuring „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“. Uuringu raames pakutakse välja erinevad multikultuurilise kooli toimimismudelid. Jätkati Eesti-sisese õpilasvahetuse programmiga Veni Vidi Vici, mille raames toimus üle 200 õpilasvahetuse ning kus osalesid nii eesti kui ka vene kodukeelega noored. 2017. aastal kasvas programmiga liitunud koolide arv 142 koolini, neist 29 on vene õppekeelega. Kultuuriministeeriumi toel käivitusid kuupikkused Eesti-sisesed õpilasvahetused, mis andsid 7.-12. klassi noortele võimaluse elada ja õppida teises keelekeskkonnas. Programmis osales 22 õpilast. Projekt jätkub ka 2018. aastal. Lisaks viidi läbi väikeprojektide konkurss, millest sai rahastust 43 projekti. Väikeprojektide konkursi eesmärgiks oli luua võimalusi koostöiseks tegutsemiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate noortele ning eesti keelest erineva emakeelega noortele. Eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste eesti keele oskuse parandamiseks ja paremaks toimetulekuks tööturul toetati 2017. a kutseõppeasutusi õpilastele täiendava eesti keele õppe pakkumisel, kutse- ja keeleõppe lõimimisel ning mitmekultuurilise õppekeskkonnaga toimetulekul. 2017. aastal osales Euroopa Sotsiaalfondi programmi PRÕM raames täiendavas eesti keele õppes 481 kutsehariduse õpilast. Lisaks pakuti Elukestva õppe strateegia programmis „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid, kutseõpetajatele täienduskoolitust eesti keele oskuse parandamiseks. Tegevused toimusid koolide tegevuskavade alusel. Käivitati MTÜ Eesti Pagulasabi koordineerimisel mobiilsete nõustamisgruppide võrgustik, mis annab haridusasutustele vajaduspõhist tuge tundlike teemade käsitlemisel. 2017. aastal said mobiilsete nõustamisgruppidelt tuge 397 haridustöötajat, 230 õpilast ja 40 lapsevanemat. 2016. a sügisel käivitus hoolivate väärtuste tegevuskava, mis on No Hate Speech kampaania häälekandja Eestis. 22 2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava Plaan indikaator indikaatori täitmine 2017 2017 Noorte kaasatus 30,9%; 35%; 40%32; noorsootöös 49,1% (Eesti keskmine) 53% (Eesti keskmine) 54% (Eesti keskmine) omavalitsustes, mille Allikas: EHIS, 2015/16 elanikkond on enamuses õppeaasta eesti keelest erineva emakeelega, võrdluses Eesti keskmisega Meetme Plaan Meetmed Meetme indikaatorid indikaatorite 2017 täitmine 2017 Meede 5.1. Võimaluste Organiseeritud 155 7033 suurendamine noorte osalusvõimaluste arv omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks Noortevaldkonnas viidi ellu tegevusi, mis toetasid noorte omaalagatust ja noorteprojektide korraldamist, sh tõrjutusriskis noorte kaasamist. Euroopa Sotsiaalfondi toel on loodud noorte piirkondlike ideede projektifond Nopi Üles, mille raames oli noortel võimalik taotleda rahastust projektidele, mida nad soovisid oma kodukohas ellu viia. 2017. aastal sai toetust 60 noorte omaalgatuslikku projekti. Lisaks viidi 2017. aastal ellu Nopi Üles lõimumise eri, mille raames toetati 20 noorte ideed, tegevustesse kaasati 373 eestlast ja 376 muust rahvusest noort. Veel viidi ellu programm „Noortekohtumised“, mis soodustab erinevat emakeelt rääkivate noorte ja noorsootöötajate vahelist teineteisemõistmist ja ühistegevusi (toetati 74 noortekohtumise elluviimist, milles osales 1539 noort). Eraldati noorteühingute aastatoetusi 18-le noorteühingule ning toetati noorte osaluskogude tegevust (maakondlikud osaluskogud ja kohaliku tasandi noortevolikogud). Noortevaldkonna töötajatele, sh eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajatele, olid kättesaadavad erinevad koolitusvõimalused. 32 Haldusreformi järgselt jäi omavalitsusi, kus on üle 50% mitte-eestlased, 19-st alles 7 (Loksa linn, Maardu linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn (sh endine Vaivara vald), Jõhvi vald) ning neis oli 2017. aastal kaasatus noorsootöös 40%. Seetõttu ei saa 2017. aasta seisu 2015. ja 2016. aasta näitajatega võrrelda. 33 Organiseeritud osalusvõimalusi (st noorte volikogusid ja muid noorte osaluskogusid) jäi haldusreformi järel alles 70. 23 2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Lõimumiskava Baastase Lõimumiskava Plaan indikaator indikaatori täitmine 2017 2017 Eesti keelt emakeelena 36% 38% 41% mitte rääkivate Allikas: EIM, 2011 ühiskonnaliikmete enesehinnanguline aktiivne eesti keele oskus Töötuse määr eestlaste ja erinevus 1,82 korda erinevus 1,6 korda erinevus 2 korda teisest rahvusest elanike Allikas: Eesti tööjõu-uuring, seas Statistikaamet, 2013 Tööhõive määr eestlaste ja eestlased - 63,0% teisest eestlased - 66,8% eestlased- 67,6% teisest rahvusest elanike rahvusest elanikud - 60,3% teisest rahvusest teisest rahvusest seas Allikas: Eesti tööjõu-uuring, elanikud - 62,4% elanikud- 61,4% Statistikaamet, 2013 Meetme Plaan Meetmed Meetme indikaatorid indikaatorite 2017 täitmine 2017 Meede 6.1. Teisest Tööturuteenustes osalejate 40% 35,3% rahvusest elanike osakaal registreeritud töötute tööhõivevõime tõstmine hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel (keskmiselt kuus) Meede 6.2. Eesti keele tasemeeksami 54% 54,5% Eesti keelest erineva (tasemed A2–C1) sooritanute emakeelega inimeste osakaal eksamil käinutest (%) riigikeeleoskuse parendamine Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal on jäänud viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute osakaal on samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra.34 2017. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas 4888 täiskasvanut. Eksami sooritas edukalt 2662 isikut ehk 54,5% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest 2017. aastal paranes 2016. aastaga võrreldes B2 tasemel keeletaseme saavutajate osakaal (43,8% 2017 aastal vs 39,7% 2016 aastal) ning B1 tasemel keeletaseme saavutajate osakaal jäi sisuliselt samaks. A2 34 Allikas: EIM 2017 24 ning C1 tasemetel keeletaseme saavutajate osakaal oli 2017. aastal väiksem kui 2016 aastal. B2 tasemel kasvas ka eksamil käinute arv .35 Eesti integratsiooni monitooringu ja teiste sarnaste uuringute tulemused näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning erinevused ei ole kümnendi jooksul oluliselt vähenenud. 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas (74,2%). Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga (53,9%) oli 20 üle protsendipunkti. Maakonniti erines töötuse määr mitu korda. Kõrgeim oli töötuse määr Ida-Virumaal (12,4%), Saaremaal (7,9%) ja Viljandimaal (7,1%).36 Muust rahvusest elanike olukord tööturul veidi paranes: 2017. aastal suurenes hõivatute arv ja töötus vähenes, kuid eestlastega võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe suurenesid. 37 Kui 2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus juba kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%).38 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest, siis 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.39 2017. aastal osales Töötukassa tööturuteenustel 18 121 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Kõige enam osaleti tööturukoolitusel (23% kõikidest osalemistest), karjäärinõustamisel (17% kõikidest osalemistest) ja tööotsingu töötoas (14% kõikidest osalemistest). Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, oli 35,3% (keskmiselt kuus). Teenusel „minu esimene töökoht“ osales 2017. aasta jooksul 786 isikut, sealhulgas 258 isikul ei olnud eesti keel põhiline suhtlemiskeel. Mobiilsustoetuse teenusel osales 2017. aasta jooksul 613 isikut, osalejate hulgas oli 192 eesti keelt mitte põhilise suhtluskeelena kõnelevat isikut. Töötukassa pakutud eesti keele koolitustel osaleti kokku 3153 korral, sealhulgas 1271 osalemist töötute poolt Ida-Virumaal. Keeleõppes osalenud isikuid oli kokku 2845, sealhulgas töötuid osalejaid Ida-Virumaalt 1130. 35 Allikas: Innove 36 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), 37 15-74-aastaste hõivemäär kasvas aastaga 61,4%-lt 63%-ni ning töötuse määr vähenes samal ajal 9,7%-lt 8,8%-ni. Allikas: Statistikaamet 38 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), TT70: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta. 39 Ibid. 25 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE 15. veebruaril ja 21. novembril 2017. aastal toimus LE 2020 juhtkomitee ja juhtrühma laiendatud koosolek, kus arutati 2017. aasta rakendusplaani täitmist, 2018-2020 rakendusplaani ja uue arengukava koostamist. Aasta esimesel poolel viidi läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring ning avalikustati selle tulemusi. Teadmistepõhise ja tulemusliku lõimumispoliitika kujundamiseks ja selle edukaks elluviimiseks suurendati eri organisatsioonide vahelist koostööd (avaliku- ja erasektori ning kodanikuühiskonna tasandil) ning seirati ühiskonnas toimuvaid lõimumisprotsesse. Kultuuriministeeriumi, Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis esindajad esitlesid 12. juunil 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruannet. Integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, neist viimane viidi läbi 2015. aastal. Aruanne kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist. Tänavune uuring on järjekorras seitsmes. Töötati välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga rakendusuuring „Eesti emakeelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Uuringut viib läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Uuringu tulemused avalikustatakse 2018. aasta mais. Samuti on lisandunud ministeeriumite omavahelist koostööd suurendavad koostöövormid: lõimumise kevadine akadeemia Koolimäel, Kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumite omevahelised koostööpäevakud, INSA ja Kultuurministeeriumi igakuised kokkusaamised, koolitused ja infopäevad kultuuriasutustele. Koostöös Euroopa integratsiooni võrgustikuga toimus 16.–17.11.2017 rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll“, kus osales 216 inimest ja 2160 inimest jälgis seda interneti teel. Konverentsi alateemad olid ühtne riigiidentiteet ja rahvusvähemuste etniline identiteet kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas, kultuuritundlikkus ja kaasatus haridussüsteemis, mitmekesisuse juhtimine tööturul, meedia roll avaliku diskursuse kujundamisel mitmekesisuse valdkonnas ja ühiskonna kaasavuse mõjutamine, kodanikuühiskonna roll kultuurilise mitmekesisuse toetamisel40. 40 Konverentsi kodulehel www.integrationconference.ee on kajastatud kogu konverentsi info. Konverentsi käigus valminud videomaterjalid on üles laetud Sihtasutuse youtube’ kanalile ning need paigutati ka konverentsi kodulehele. 26 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2017. AASTAL Arengukava 2017. aasta rakendusplaan viidi ellu kogusummas 11 601 812 eurot (planeeritud summa 12 325 386 eurot). 2017. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas: 72% (8 373 686 eurot) alaeesmärk 1; 15% (1 754 353 eurot) alaeesmärk 2; 7% (750 588 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 6% (723 185 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse Lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2017. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (10 471 270 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (179 161 eurot), Justiitsministeerium (200 793 eurot) ning Siseministeerium (750 588 eurot). Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Aruande lisa 1 annab täpsema ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 27 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2018. AASTAL 2018. aastal algab Kultuuriministeeriumis uue riikliku lõimumiskava koostamine perioodiks 2021-2030. Uue lõimumiskava väljatöötamiskavatsus planeeritakse esitada valitsusse 2018. aasta kevadel, et saada mandaat uue valdkondliku poliitika väljatöötamiseks. Samaaegselt alustatakse esimesi läbirääkimisi Riigikogu komisjonide ning fraktsioonidega. Sügisel viiakse läbi lõimumiskava 2020 vahehindamine. 2018. aastal töötatakse välja ja käivitatakse kultuuri- ja spordiprogramm, mis soodustab Eestis rahvusvahelise kaitse saanud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete kultuurilist kohanemist Eesti ühiskonnas kultuuri ja spordiga seotud tegevuste abil. Samuti on plaanis suurendada Eesti kultuuriasutuste võimekust kultuuriteenuste pakkumisel uussisserändajatele ja kolmandate riikide kodanikele. Suuremat tähelepanu vajab Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamine poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse. Selleks rakendatakse Ida-Virumaa tegevuskavas planeeritud meetmeid ja tegevusi kõikides Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondades. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on rakendumas täiendav Ida-Virumaa tegevuskava fookusega elavdada ettevõtlust Ida-Virumaal. Parandamaks lõimumise näitajaid Ida-Virumaal, on riik viimas Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: Narva Vaba Lava, Integratsiooni SA, Eesti Keele Maja. Samuti toetab Kultuuriministeerium erinevate suursündmuste, sh festivalide, läbiviimist nii Narvas kui ka mujal Ida-Virumaal, et elavdada teiste piirkondade teadlikkust Ida-Virumaast ning kohalikku ettevõtlust. Suuremat tähelepanu vajab lõimumispoliitika sidusus diasporaapoliitikaga – seda nii Eesti diasporaa tagasipöördumise kui ka teiste riikide, sh Venemaa Föderatsiooni kaasmaalaspoliitika ja mõjutustegevusega Eestis. Ühistele väärtustele tugineva riigiidentiteedi loomine avalikus sfääris eri rahvusrühmade vahel võimaldab tagada Eesti ühiskonna sisemise sidususe ja turvalisuse. Tähelepanu tuleb pöörata kogu ühiskonna väärtusorientatsioonide kujundamisele, avatud hoiakute suurendamisele ning eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise jätkuvale toetamisele ühiskonnas. 2018. aastal algab Eesti Instituudi projekt „Lõimumine kultuurisündmuste kaudu“, mille sisu on peamiselt suunatud muukeelse elanikkonna teavitamisele kultuurisündmustest vene ja inglise keeles portaali Kultuur.info, sotsiaalmeedia kaudu ning koostöös partneritega teistes meediaväljaannetes. Projekti eesmärk on suurendada muukeelsete elanike teadlikkust Eesti kultuurimaastikust ja seeläbi kaasata neid rohkem kultuuri- ja vabaajasündmustele. 28 LISA LE 2020 RAKENDUSPLAANI 2018-2020 KOOSTAMISE ETTEPANEKUD NR ASUTUS ETTEPANEKU SISU KULTUURIMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA KOMMENTAAR KOMMENTAAR ERR Palume uuendada tegevuste rahastamist Arvestatud Tegevus 2018 2019 2020 Periood kokku 1.1.4. 1 178 700 1 178 700 1 178 700 3 536 100 1.1.5. 931 100 931 100 931 100 2 793 300 1.1.6. 4 087 184 4 087 184 4 087 184 12 261 552 1. JUM Rakendusplaani tegevuste ja nende rahastamise osas Arvestatud muudusi või täiendusi ei ole. Täpsustuseks tegevuse 2.2.5 kohta. Venekeelne õigusnõustamine on osaliselt kaetud Täpsustame vastavalt ettepanekule esmatasandi õigusnõustamise projektiga, mille raames tegevuse sõnastust 2.2.5 „Tasuta Eesti Õigusbüroo annab inimestele õigusabi nii eesti, vene õigusabi pakkumine vene ja inglise keeles (www.juristaitab.ee)“. kui inglise keeles. Antud eelarve real veebinõustamise kulusid http://www.juristaitab.ee/ru 2. Palume uuendada tegevuste summasid vastavalt Arvestatud Tegevus 2018 2019 2020 Kokku 2.1.6. 320 000 320 000 320 000 960 000 1 2.2.4. 5 000 5 000 5 000 15 000 2.2.5. 25 000 25 000 25 000 75 000 1. HTM 2018. aastal jääb tegevuste 1.3.4. 1.3.5. ja 1.3.6. Arvestatud rahastamine samaks. Tegevuste 6.2.1, 6.2.2 ja 6.2.3 kohta täiendusi või muudatusi ei ole. 1. SIM Palume täiendada tegevuse 1.1.1. rahastamist: Arvestatud osaliselt  2018. a lisada 65 000 € – AMIFi kuuenda taotlusvoor Tegevus 1.1.1 sisaldab riigieelarvest rahastatud tegevusi. Vastavalt „Avaliku kommunikatsiooni korraldamine rakendusplaani loogikale tuleb eristada ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja riiklikke ja ELi vahendeid. lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“;  2019. a lisada 65 000 € – AMIF kuuenda taotlusvoor Teeme ettepaneku kajastada AMIFi „Avaliku kommunikatsiooni korraldamine summasid eraldiseisva tegevusena ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja 1.1.2. ning lisada selle mõõdik „Korraldatud üks kommunikatsiooni lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“. projekt“ vastavalt taotlusvooru väljundindikaatorile. 2. Palume täiendada tegevuse 1.2.2 rahastamist perioodil: Arvestatud  2018. a lisandub 100 000 € – AMIFi viienda avaliku Teeme ettepaneku kajastada seda taotlusvoor „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud eraldiseisva tegevusena 1.2.3“ kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi pakkumine“. välja töötamine ja pakkumine“, et  2019. a lisandub 100 000 € – AMIFi viienda avaliku eristada riiklikke ja ELi vahendeid taotlusvoor „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud vastavalt rakendusplaani loogikale. kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja pakkumine“. Samuti teeme ettepaneku lisada tegevuse mõõdik „Korraldatud 1 programm. Programmi tegevused on 2 pakutud vähemalt 200 rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis“ vastavalt taotlusvooru väljundindikaatorile. 3. Palume täiendada tegevust 1.1.3 või lisada seda tegevuse Arvestatud 1.2.1. alla: Teeme ettepaneku kajastada seda  2018. a lisandub AMIFi avaliku taotlusvooru eraldiseisva tegevusena 1.2.4. „Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused „Kohaliku tasandi teabe- ja rahvusvahelise kaitse valdkonnas“ 50 000 €. ühisüritused rahvusvahelise kaitse  2019. a lisandub AMIFi viienda avaliku taotlusvooru valdkonnas“, et eristada ELi ja „Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused riigieelarvelisi summasid ning tegevusi rahvusvahelise kaitse valdkonnas“ 50 000 €. vastavalt rakendusplaani loogikale.  Tegevuse mõõdik on vastavalt taotlusvooru väljundindikaatorile „teabe- ja ühisüritustes osalejate arv on 1 500 inimest“. 4. Palume parandada tegevuste 2.2.6 sõnastust Arvestatud „Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine võimaldamaks isikutele tasuta keeleõpet ning tasustatud Tegevuse sõnastus ja mõõdik on kirjutatud vastavalt ettepanekule. õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“. Tegevuse mõõdik on „Koostatud on keeleõppelepingu kontseptsioon, tegevus- ja ajakava koos eelarvega ning esitatud on RE taotlus tegevuse rahastamiseks võimaldamaks isikutele lepinguga tasuta keeleõpet ja tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“. 5. Palume eemaldada rakendusplaanist tegevust 2.2.7. Arvestatud Tegevus lõppes 2017. aastal. 3 6. Palume kohandada meetme 3.1. mõõdiku „Koolitatavate Arvestatud inimeste arv“ 2020. aasta sihttaset: 3 902 inimest, kellest 90% hindab, et nende teadmised on paranenud vastavalt kohanemisprogrammi ellurakendamise tulemustele. Palume täpsustada tegevuse 3.1. mõõdiku sõnastust: „Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud“. Palume täpsustada (vastavalt kohanemisprogrammi tulemustele) meetme 3.2 mõõdiku „Arendatud või väljatöötatud teenuste arv“ sihttasemeid: 2018. aastal 5 teenust ja 2020. aastal 15 teenust. 7. Palume kohandada tegevuse 3.1.2. sõnastust vastavalt: Arvestatud „Kohanemiskoolituste väljatöötamine ja pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele ning kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele ja teadlastele“. 8. SOM Täiendusi ei ole. Arvestatud 4 Alaeesmärk 1 “Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud” 2017-2020 rakendusplaani sõnastus 2018-2020 rakendusplaani sõnastus Nr Mõõdik BAASTASE VAHETASE SIHTTASE 2020 Mõõdik BAASTASE SIHTTASE 2018 2020 Meede 1.2 “Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas” 1. Püsikontaktide 2015: eestlased Eestlased - 3,5; Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes 2015: eestlased 2020: eestlased tiheduse kasv - 3; teised teised rahvused - osalenud eestlaste ja teistest rahvustest 1,8 2 tegevustes rahvused - 3,36 4 (keskmine isikute vahel võrreldes tegevuste-eelse teised rahvused teised rahvused osalenud rahvustevaheliste perioodiga 2.1 2.2 eestlaste ja suhtlemisvõrgusti teistest ke arv) rahvustest isikute vahel võrreldes tegevuste-eelse perioodiga Muutmise põhjendus: mõõdiku alus- ja sihttasemeid määratleti 2015. aasta monitooringu andmete põhjal. 2017. aastal otsustati ümber vaadata ning täpsustada selle metoodikat, mis puudutab püsikontaktide tihedust. Püsikontaktide tihedust mõõdeti sotsiaalsete võrgustike alusel, kus inimesed suhtlevad püsivalt teisest rahvusest isikutega (pereliikmed, sugulased, sõbrad, töökaaslased, õpingukaaslased, äri- ja koostööpartnerid). 2015. aastal kasutati skaalat, mis sisaldas kuus erinevat võrgustikku. Selle skaala puhul eristati: „perekond“ ja „sugulased“ ning „huviringid“ ja „sõbrad tuttavad“. 2017. a liideti need kategooriad kokku. Kasutati vastavalt: „sugulased“, kuhu vastajad said märkida oma perekonda ning „sõbrad ja tuttavad“, kuhu vastajad said märkida ka huviringe. Tulemusena välistati võrgustike topelt valikut, mis suurendab suhtlusvõrgustike keskmist arvu ning ei ole kooskõlas teiste sotsiaalseid võrgustikke puudutavate andmetega (eestlased ja muust rahvusest isikud suhtlevad üksteisega valdavalt töökollektiivides ning nende püsikontaktide arv ei ole oluliselt muutunud teistes eluvaldkondades). Saadud informatsiooni põhjal täpsustati püsikontaktide tiheduse baas- ja sihttasemeid. Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring (2015, 2017) 1 Alaeesmärk 3. „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“ 2017-2020 rakendusplaani sõnastus 2018-2020 rakendusplaani sõnastus Nr Mõõdik BAASTASE VAHETASE SIHTTASE 2020 Mõõdik VAHETASE SIHTTASE 2018 2018 2020 Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele 1. Koolitatavate 2014: 0 1647 in., kellest 8 575 in., kellest Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle jääb samaks 3902 in, kellest arv 90% hindab, et 90% hindab, et eesti keele oskus, praktiline informeeritus 90% hindab, et nende teadmised nende teadmised ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja nende on paranenud on paranenud kultuuri kohta on paranenud teadmised on paranenud Muutmise põhjendus: ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.2 “Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine” elluviimise periood on kuni 31.12.2023. Toetatava tegevuse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja aastaks 2018 on 1 647 ning 2020. aastaks 3 902. Lõppsihttase 2023. aastaks on 8 990. Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: tulemusnäitajat mõõdetakse kohanemisprogrammi koolituste läbinute enesehinnangulise oskuste, informeerituse ja teadmise paranemise kaudu. Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine 1. Arendatud või 2014: 0 30 100 5 15 väljatöötatud teenuste arv Muutmise põhjendus: Muudatus tuleneb perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muudatusest, mis kajastub ka Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. aasta korralduses nr 386 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Selle kohaselt on 2018. aasta sihttase 5, 2020. aasta sihttase 15 ja 2023. aasta sihttase 25 uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenust. Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: teenuste arvu näitaja algsel seadmisel lähtuti 2014. aasta uuringust (https://dhs.intra.rmv/rmvdav/nodes/61637768/Uussisserändajate-kohanemine-Eestis.pdf), mis kaardistas teenuste arendamisvajadust 2 valdkonniti, kuid ei toonud välja detailsemalt eri teenusepakkujate ja osaliste praktilisi vajadusi, valmidust ja võimekust teenuseid arendada. Kehtiv sihttase põhineb üksikute alateenuste lähenemise metoodikal, kuid see ei arvesta kulutõhusust ega lisanduvat halduskoormust. Alateenuse arendamise metoodika probleem on teravalt esile kerkinud kohtumistel elluviija, kohalike ja riigi tasandi teenusepakkujate ning muude osalistega. Elluviija on 2015−2016 vastava tegevuse elluviimise raames toimunud võrgustikukohtumiste põhjal detailsemalt täpsustanud teenusepakkujate võimekust ja ootusi uussisserändajatele suunatud teenustele ning tuvastanud metoodika muutmise vajaduse. Seetõttu on rakendamisel saadud kogemustele ja tekkinud kitsaskohtadele tuginedes selge vajadus muuta alateenuste kujundamise metoodikat ning juurutada kulutõhusam lähenemine terviklike teenuste arendamisel ja alateenuste grupeerimisel. Arendatavad terviklikud teenused hõlmavad põhjalikku seotud alateenuste ülevaadet. Selline metoodika muudatus võimaldab vähendada teenuste fragmenteerumist ja teenuste arendamise halduskoormust. 3
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →