Ahto Kaasik
Tartu Ülikool
[email protected] Meie 26.04.2018 nr 1-11/1067-1
Muinsuskaitseseaduse eelnõust
Täname Teid ettepanekute eest, mille tegite muinsuskaitseseaduse eelnõule.
Oleme eelnõud ja seletuskirja täiendanud. Uue versiooni ja tabeli märkustega arvestamise kohta
leiate eelnõude infosüsteemist EIS: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f7f4a9c-
09b7-4005-9a4e-b9d297336134.
Oleme eelnõu muutmisel, mis puudutab ajaloolisi looduslikke pühapaiku, võtnud arvesse
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kui selles küsimuses kõige suurema huvirühma
ettepanekuid. Need on samasisulised 2015. aastal kooskõlastusringil käinud eelnõu versiooniga.
Ettepanek nr 1 on osaliselt arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja uues versioonis on toodud
loodusliku pühapaiga mälestise liik sellises sõnastuses, nagu see 2015. aastal kooskõlastusringil
käis.
Ettepanek nr 2 puudutab mälestise kaitsevööndit. Kaitsevööndi määramisel on
Muinsuskaitseametil senisest suurem kaalutlusruum. Kui kehtiva õiguse järgi peab
kinnismälestisele kaitsevööndi määrama, siis eelnõu järgi võib seda teha, kuid ei pea. Kui ei esine
kaitsevööndi eesmärki, ei pea mälestisele kaitsevööndit määrama. Seega kui mälestise
vaadeldavus ei ole eesmärk, ei pea kaitsevööndit määrama. Kaitsevööndi ülesanne on olla
täiendav abivahend mälestise kaitseks, et mälestised ei oleks keskkonnas irdsed objektid.
Mälestise säilimise toetamiseks on olulised mälestise vaadeldavus, mälestisega ajalooliselt seotud
kultuuriväärtuslikud objektid ja elemendid ning mälestist ümbritsev arheoloogiline kultuurkiht.
Ettepanek nr 3. Käesolevas eelnõus on loobutud mälestise võõrandamisel riigi ja kohaliku
omavalistuse üksuse ostueesõigusest. Omandikitsendusi seatakse mälestiste kaitseks, selleks, et
need säiliksid. Oleme seisukohal, et ostueesõigus ei ole kohane vahend mälestise
säilitamiskohustuse tagamiseks. Samuti on seda praktikas väga harva kasutatud. Riik ei ole
ostueesõigust kunagi kasutanud. Kohaliku omavalitsuse üksus on mälestise ostueesõigust
kasutanud ühel korral. Ostueesõigus on jätkuvalt olemas looduskaitseseaduses, mis on samuti
võimalus pühapaikade kaitseks. Looduskaitseseaduse üheks eesmärgiks on kultuurilooliselt
väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine.
Riigimaa, sh reformimata riigimaa erastamise küsimus (ettepanek nr 4) ei kuulu
Kultuuriministeeriumi pädevusse.
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Lõpetuseks märgime, et meile teadaolevalt ei ole kirja saatjal Tartu Ülikooliga töösuhet alates
2016. aastast ja puudub õigus esineda Tartu Ülikooli nimel, mistõttu jääb Tartu Ülikooli blanketil
ja Tartu Ülikooli meiliaadressilt saadetud kirja puhul ebaselgeks, keda saatja esindab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kultuuriväärtuste asekantsler
Teadmiseks/sama
Tartu Ülikool
Liina Jänes 6282381
[email protected]