Tere
Saadan SA Eesti Kontsert nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande ning koosoleku protokolli.
Lugupidamisega
____________________________
Kertu Orro
Arendusjuht
Eesti Kontsert
Estonia pst 4, 10148 Tallinn
Tel: +372 614 7710 Mobiil: +372 565 9035
Faks: +372 614 7709
www.concert.ee
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kontsert
registrikood: 90012596
tänava/talu nimi, Estonia pst 4
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10148
telefon: +372 6147700
faks: +372 6147709
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.concert.ee
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 14
Bilanss 14
Tulemiaruanne 15
Rahavoogude aruanne 16
Netovara muutuste aruanne 17
Raamatupidamise aastaaruande lisad 18
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18
Lisa 2 Raha 20
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 21
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 22
Lisa 6 Kapitalirent 23
Lisa 7 Kasutusrent 23
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 24
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 24
Lisa 10 Muud võlad 25
Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 25
Lisa 12 Annetused ja toetused 26
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 27
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 27
Lisa 15 Tööjõukulud 28
Lisa 16 Intressikulud 28
Lisa 17 Seotud osapooled 28
Aruande allkirjad 30
Vandeaudiitori aruanne 31
2
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
TEGEVUSARUANNE
SA EESTI KONTSERDI LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED
SA Eesti Kontserdi asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium. SA Eesti Kontsert on Riigietendusasutuse Eesti Kontsert õigusjärglane.
Kultuuriministeeriumi otsusega alustas SA Eesti Kontsert oma tegevust 01.02.2014.
SA Eesti Kontsert (edaspidi Eesti Kontsert) väärtustab helikunsti ühiskondlikku positsiooni ja
pakub Eesti elanikele hästi korraldatud ja parimas esituses kontserte.
Eesti Kontsert on Euroopas ainulaadne kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset
kontserdisaalide võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest
kontserdisaalidest. Välja on arendatud produktsiooni, turundus- ja logistikaosakond, mis võimaldab
korraldada kontserte kõikides kontserdimajades ning eri kontserdipaikades üle Eesti ja ka
välismaal.
Olemasoleva taristu tõttu on Eesti Kontsert kõige laiema repertuaarivalikuga kõrgetasemeline
kontserdikorraldaja Eestis ning usaldusväärne korralduspartner välismaal.
HETKESEIS
Eesti Kontserdi eesmärk on alal hoida ja arendada Eesti muusikakultuuri.
Eesti Kontserdi põhiülesanne on korraldada kontserte, koolikontserte, muusikaetendusi, festivale,
konkursse, kultuurialaseid ja haridusprojekte; aidata kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse
kasvatamisele.
Eesti Kontsert korraldab Eesti muusikakollektiivide, ansamblite ja solistide esinemisi Eestis ja
välismaal – loob võimalusi eesti muusika ekspordiks. Korraldab samuti välisesinejate ja
-kollektiivide kontserte Eestis.
Eesti Kontsert tellib heliloojatelt uut heliloomingut ja korraldab uudisloomingu esiettekandeid.
Eesti Kontserdi juures resideerib kaks kollektiivi: Rahvusmeeskoor (asutatud aastal 1944) ja
vanamuusikaansambel Hortus Musicus (asutatud aastal 1972).
Sihtasutusel on iseseisev eelarve, arveldused tehakse Riigikassa kaudu.
Juriidiline aadress: Estonia pst 4, Tallinn 10148, Eesti Vabariik
Registinumber: 90012596
Telefoninumber: 614 7700
Fax: 614 7709
Meil:
[email protected]
Audiitor: Audiitorbüroo ELSS AS
Aasta 2017 läheb Eesti Kontserdi ajalukku kui üks tormilisemaid ja loomingulisemaid. Oleme
avanud suure rahvusvahelise ukse, mille kaudu positsioneerime end peaaegu terves maailmas.
Meile saabuvad külla maailma parimad ning meil on vastuküllakutseid mitmele kontinendile. Eesti
Kontserti tuntakse ja hinnatakse nii idas kui läänes. Oleme pingutanud ja võitnud, aga ka kaotanud
– nii nagu elus ikka. Ometi võime uhkusega nentida, et läinud aastal sündis uus eestikeelne ooper;
vältas pingeline eeltöö, et tänavu märtsis saaks Euroopa kuulda A. Pärdi „Aadama passiooni“ 3
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Berliini kontserdimajas. Need sündmused annavad jõudu ja tõestavad, et eesti muusika on meie
väikese riigi kindel visiitkaart. Me liigume edasi!
Eesti Kontserdi 2017. aasta majandustulemusi kajastavad kahe suhteliselt erilimelise
kontserdihooaja – 2016/17 kevadhooaeg ning 2017/18 sügishooaeg – lõpp ja algus ning sinna
vahele sobituv festivalitihe suvi.
Kunstilises mõttes võib ülevoolavalt külluslikuks lugeda eelkõige 2017. aasta kevadtalve, mis oli
hooaja tervikideoloogiat järgides tihe välismaiste orkestrite külastuste poolest. Meenutuseks, et
kontserdihooaeg algas 2016. aasta sügisel Londoni Royal Philharmonic Orchestra, Uppsala
Kammerorkestri, Poola barokkorkestri Arte dei Suonatori ja Valgevene Riikliku Akadeemilise
Sümfooniaorkestri kontsertidega, mis jäävad küll majandusaasta vaadeldavast perioodist välja, kuid
moodustavad koos kevadhooaja kontsertidega tervikhooaja, mille jooksul Eesti Kontsert võõrustas
ühtekokku kahtteist (12) välisorkestrit. See on Eesti kultuuriruumis ennastületav kangelastegu, mis
paraku, ja loomulikult, jätab jälje majandusaasta tulemustesse.
2017. aasta esimesteks (29. jaanuar) külalisorkestriteks oli ühel kontserdil kaks Hiina orkestrit:
Shaanxi Ringhäälingu Hiina orkester (Shaanxi Broadcasting Chinese Orchestra) ning Zhejiangi
traditsiooniline orkester (Zhejiang Traditional Orchestra), mis saabusid Eestisse „Hiina suure
uusaastakontserdi“ 20 aasta juubeli tuuri raames. Igal aastal tähistavad Hiina parimad orkestrid uue
aasta saabumist kontserdireisidega üle maailma, tutvustades Hiina traditsioonilisi instrumente
suurte orkestrikoosseisudega. Mainitud orkestrite külaskäik on osa Eesti Kontserdi ning Hiina ühe
suurima agentuuri Wu Promotion’i koostööst, mis on kolme viimase aasta jooksul viinud Hiina
suurlinnadesse kontserte andma väga arvukalt Eesti muusikuid. Olgu mainitud kasvõi märtsis 2018
toimuv Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis (Peking,
Shanghai, Hongkong, Singapur). Seega peab Hiina orkestrite kontserte Eestis vaatlema
muusikaekspordi ühispaketi olulise osana, mis ehk pisut õigustab siin korraldatud kontsertide
majanduslikku kahjumit
(– 68 049 €). Enesekriitiliselt tuleb eriti ebaõnnestunuks lugeda koostöölepingujärgseid Hiina
orkestrite kontserte Helsingis ning Tamperes, mis ei toonud loodetud tulu.
Traditsioonilisel Mustonenfestil (27. jaanuar – 5. veebruar) andsid Eestis kontserte kaks
kammerorkestrit: 2007. aastal loodud ja noortest pühendunud muusikutest koosnev barokkorkester
Barrocade, mis on praeguseks kujunenud üheks Iisraeli väljapaistvamaks muusikakollektiiviks,
ning Venemaa rahvuslikuks aardeks peetav Moskva Riiklik Kammerorkester. New York Timesi
sõnul on „dünaamiline Moskva kammerorkester on üks maailma parimatest ansamblitest“.
Festivali lõpetas Venemaa Riiklik Kammerorkester, mille juht Aleksei Utkin on ka suurepärane
oboemängija. Kava oli sama kirju nagu kogu festival: ettekandele tulid Bach, Pärt, Mendelssohn,
Kantšeli, Vähi ja McLaughlin Utkini seades. Orkestri mängu iseloomustas ülim energilisus,
emotsionaalsus, täiekõlalisus ja nüansirikkus. Üheks festivali tipphetkeks võib pidada Gija Kantšeli
teose „Katkenud laul“ ettekannet.
„See teos jätab oma katkendlikkuses palju mõtlemisruumi ja lõpuks jääbki otsekui lahenduseta.“
(Äli-Ann Klooren – Sirp, 10.02. 2017)
2017. aasta esimest poolt saatis kummalise kokkulangevusena mitme varakult väljakuulutatud
maailmamastaabiga naissolisti ootamatu haigestumine vahetult enne kontserti. Nii tuli viimsel
hetkel „sädelevat inglise trompetivirtuoosi“ Alison Balsomit asendama Hakan Hårdenberger
Rootsist.
„Instrumentaalkontsertide avalöögi andis 3. III Zimmermanni trompetikontserdiga „Nobody knows
de trouble I see“ Håkan Hardenberger, kes asendas ootamatult haigestunud Alison Balsomit.
Siinmail vähe kuuldud ja tehniliselt väga nõudlik kontsert on üks solisti lemmikuid, mistõttu oli
kuulda pikalt repertuaaris olnud teoses küpsenud tämbrite paljusus ja nüansirikas toon. Keeletuks
tegi solisti dünaamiline skaala – olematust piano’st, mis oli piano’mgi kui prožektorite undamine,
mahlaka forte’ni. ERSO ja dirigent Paul Mägi kohalolu tundus tänu viimase hetke teosevahetusele
sellevõrra rohkem olevat, nii et orkester kujunes solistile võrdseks partneriks. Balsomiga samast
kategooriast solist pidi aga esinema peaaegu tühjale saalile: Eesti Kontsert ei olnud nähtavasti
suutnud solisti vahetumisega turundust ümber orienteerida.“ (Liisi Laanemets – Sirp, 07.04.2017).
Paraku peab ilmselt siit otsima põhjuseid, miks see kontsert lõpetas planeerimata kahjumiga (– 18
789 €).
Samuti jäi haiguse tõttu tulemata koos SWR Symphonieorchesteriga (Saksamaa) esinema pidanud
argentina tšellostaar Sol Gabetta, keda asendas Daniel Müller-Schott. On sügavalt hinnanguline,
4
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
kas see põhjustas vähese publikuhuvi selle suurepärase orkestri vastu ja kahjumi (– 63 707 €).
Kevadhooaega ilmestavadki kahe maineka Saksa ringhäälinguorkestri külaskäigud.
13. ja 14. mail esines Tallinnas ja Tartus SWR Symphonieorchester ja suurte vene dirigentide hulka
arvatav Vassili Sinaiski, kes on muu hulgas olnud Moskva Filharmoonia Sümfooniaorkestri ja
Moskva Suure Teateri peadirigent ning BBC Philharmonic Orchestra esimene külalisdirigent.
Pärast hooaja ametlikku lõppu ning ühtlasi suve avaüritusena andis Tallinnas 12. juunil kontserdi
Saksa ringhäälinguorkestrite mainekaim esindaja WDR Sinfonieorchester Jukka-Pekka Saraste
juhatusel; solistiks maailmamainega tšellist Gautier Capuçon.
Väärt kontserdid ei pälvinud paraku liiga suurt huvi – tõenäoliseks põhjuseks publiku
kevadväsimus ning välisorkestrite tõeline üleküllasus kevadhooajal.
Märksa paremini läksid 22.-23. märtsil Tallinnas ja Tartus toimunud Royal Stockholm
Philharmonic Orchestra kontserdid.
Stockholmi kuninglikud filharmoonikud kuuluvad Euroopa orkestrite eliiti. Neid tuntakse
auhinnatud salvestiste ning esinduslike ringreiside kaudu, ent ka Nobeli preemiate tseremooniate
orkestrina. Eestis olid orkestri ees väga tähelepanuväärsed muusikud: Sakari Oramo, kes on nii
selle orkestri kui ka BBC Sümfooniaorkestri peadirigent, ja hollandi staarviiuldaja Janine Jansen,
kes esitas Stradivari viiulil Tšaikovski viiulikontserdi.
„Orkestrigastrollid ei ole siinmail igapäevased nähtused, samuti mitte maailmatasemel solisti
esinemine. Janseni esitatud Tšaikovski viiulikontserdi kohta saab kirjutada vaid ülivõrdelisi
kiidusõnu. Mulle oli esituse suurim väärtus solisti (kes tegelikult ei paistnud end tundvat solistina,
vaid orkestriga rangelt sama esitusorganismi osana) kohalolu, nii et publik adus pigem teost. Solisti
ja orkestri balanss oli suurepärane ning meloodialiinide üleandmine solistilt orkestrile ja vastupidi
imeilusad. Ootamatult jäi aga kontserdist enim meelde solisti vahetu siirus Bachi lisapalas. SKF
mängitud Schumanni kolmas sümfoonia kõlas pulbitsevalt: dirigendist ja orkestrist kiirgas saali
puhast rõõmu ja ekstravertsust. Orkester pakkus ilusaid pikki liine, pehmet kõla ning kõrva paitavat
vaskpuhkpillirühma, mis kippus küll Estonia saali akustikas liialt domineerima.“ (Liisi Laanemets
– Sirp, 07.04.2017)
Et tõmmata joon alla kevadhooaja välisorkestrite maratonile, tuleb kindlasti ära nimetada Eesti
osalusega välisorkester ehk Kremerata Baltica koos Gidon Kremeri ja Tatjana Grindenkoga, kelle
kontsert 2. aprillil Estonia kontserdisaalis tähistas 40 aasta möödumist A. Pärdi „Tabula rasa“
legendaarsest esiettekandest, mis toimus 1977. aastal toonase TPI aulas. Ka seal olid peategelasteks
siis veel noored tõusuteel interpreedid Kremer ja Grindenko ning Estonia teatri kammerorkester Eri
Klasi juhatusel. „Tabula rasa“ tähendus nii Eesti kui ka maailma muusikaloos on eriline, kuna just
see orkestriteos tähistab A. Pärdi tintinnabuli-stiili märgilist pöördepunkti. Gidon Kremer on selle
oopuse kohta hiljem kujukalt öelnud, et see on vaikuse deklaratsioon – olulistele asjadele
keskendumise manifest.
Peale orkestrite tuleb kindlasti ära märkida maailmanimega artistide edukalt kulgenud
soolokontserdid, mis eeldatud suure publikuhuvi tõttu planeeriti Estonia kontserdisaali asemel
Nordea kontserdimajja – see oli õige otsus ka majanduslikus mõttes.
19. aprillil astus Nordea kontserdimajas publiku ette maailma üks tunnustatumaid, aga kindlasti ka
skandaalsemaid orelivirtuoose Cameron Carpenter, kes saabus Eestisse oma reisioreliga – ligi tonni
kaaluva International Touring Organiga, mille võimas helisüsteem täitis lava äärest ääreni.
On märkimisväärne, et kuigi klassikaline organistide kogukond Carpenteri „päris orelimängijate“
hulka ei arva, suutis tema kontsert eelnevalt meedias märkimisväärse tähelepanu äratada, mis
kindlasti kasvatas publikuhuvi.
„Tean teda juba mõnda aega, Youtube’ist ja ETV-s näidatud dokumentaalfimi põhjal. Ta on
imetlusväärselt originaalne ja lausa väljakutsuv selle eksponeerimises. Tema mängus paelub mind
pidev erutatus – hetkekski ei jää kunagi midagi staatiliseks, püsivaks. Seda ta saavutab just
etteaimamatu peenrütmikaga: pidevalt noote kas kokku surudes või pisut venitades. Muidugi, ka
oreliregistrid-kõlavärvid muutuvad nii sageli, et kogu esitus mõjub nagu igipeatumatu tulevärk.
Tulevärgimuljele aitab kaasa ka tema tohutu tehniline võimekus – virtuoossus, mis orelimängijate
puhul avaldub eeskätt just jalgade liikuvuses. Ükskõikseks ei jäta ta kedagi, minule meeldis!“ (Rein
Rannap – Aplaus nr 19)
Suvistest festivalidest olgu esmajärjekorras mainitud uus festival, mis toetub Pjotr Tšaikovski ja
Haapsalu linna ajaloolistele kokkupuudetele. Fakt ise on üldtuntud, kuid nüüd andis see tõuke
5
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
korraldada muusikafestival. Esimene Haapsalu Tšaikovski festival, peakülaliseks mainekas
Moskva Novaja Opera, kannatas äärmiselt ebasoodsa ilma tõttu, kuid kõik siseruumides toimunud
kontserdid olid välja müüdud. Kõrgelt tuleb hinnata koostööd kohaliku omavalitsusega (Haapsalu
linnavalitsus), eriti nende huvi kujundada esimest korda toimunud festivalist traditsioon ja linna
visiitkaart. Majanduslikult ületas festival eelarve kulupoole piire, kuid arvestades festivali
mastaapi, olid Eesti Kontserdi planeeritud rahalised vahendid pigem tagasihoidlikud. Nagu
lepingus kokku lepitud, jagas Haapsalu linnavalitsus planeerimata kahjumit.
„Festivalil oli soe, vaimustuv ja kaasaelav publik, kes tervitas esinejaid soojade aplauside ja
hõigetega ning püsti tõustes. Publikut oli arvukalt, nii mitmedki kontserdid olid välja müüdud. Ka
vabaõhukontserdid olid külmast ja vihmasest ilmast hoolimata rahvast täis. Ilusate ilmadega poleks
piiskopilinnuse hoovi kõik soovijad kindlasti ära mahtunud. Ja palju oli kohalikku publikut, mitte
soome ja rootsi keelt kõnelevaid kuulajaid, keda saab hulgi näha näiteks Saaremaa ooperipäevadel.
Kõik see kokku tähendab, et esimene Haapsalu Tšaikovski festival läks korda. Ja ka seda, et üritus
peaks toimuma ka edaspidi.“ (Ia Remmel – Postimees, 8.07.2017)
10 aasta juubelit tähistavad Saaremaa ooperipäevad on kujunenud kaubamärgiks, mille tuntus on
vähemalt sama suur kui Eesti Kontserdil. Juubelifestivali märksõnadeks kujunesid spetsiaalselt
festivali jaoks tellitud Rein Rannapi rokkooper „Nurjatu saar“, mis suutis meedias käivitada
laiaulatusliku arutelu ooperi vormilise olemuse üle ning sai kriitikutelt nii ülistavaid kui ka
mahategevaid hinnanguid. Siiski võib nii kunstilises, mainekujunduslikus kui ka majanduslikus
mõttes pidada Rannapi ooperit kordaläinuks. Ooperipäevadejärgses positiivsuse vaimus langetati
otsus korraldada kordusetendused oktoobrikuus Nordea kontserdimajas. Kolm lisaetendust Nordeas
kogusid küll peaaegu täissaalid, kuid peamiselt projektipõhiselt kokku pandud koosseisuga ooperi
lavastuslikud kulud olid niivõrd kõrged, et loodetud tulu jäi saamata.
„Saaremaa ooperipäevad on üks võimas ettevõtmine. Eesti Kontsert nende korraldajana on
vahendanud meile maailma muusikateatrite koorekihti. Hea programm ja tasemel korraldus on selle
festivali juures juba harjumuspärane. Nagu ka see, et kunsti vahendamise kõrval muututakse ise
produtsendiks. Aga selleks ju Eesti Kontsert ongi ja selleks maksumaksja teda toetab. Meil on
õigus seda talt nõuda. Aga keegi ei keela ju Eesti Kontserti õnnestumiste puhul kiita. Ehkki meie
inforuumis on hea sõna ebatavaline ja harjumatu. Selle aasta ooperipäevade jaoks autoritelt tellitud
„Nurjatu saar“ on aga ikkagi midagi üsna erilist ja seab lati kõrgusele, mille ületamine on keeruline.
Hea töö, Eesti Kontsert!“ (Rein Lang – Postimees, 18.07.2018)
Saaremaa ooperipäevad ise seevastu olid läbi aegade edukaimad, kogudes üle 14 500 külastuse.
Kaheksast kavas olnud etendusest läksid kuus 2000-kohalises ooperimajas väljamüüdud saalile.
Publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas.
Tänavuste ooperipäevade peakülaline Krefeld-Mönchengladbachi ooperiteater saabus kahe
erilennukiga Düsseldorfist otse Kuressaarde, kaasas Wagneri „Lohengrin“, Mascagni „Talupoja
au“, Puccini „Gianni Schicci“ ja Verdi „Maskiball“. Teatri muusikajuhi Mihkel Kütsoni sõnul oli
lavastuste näol tegemist tänavuse hooaja menukaimate tükkidega, mis tutvustasid Eesti publikule
Krefeld-Mönchengladbachi teatrit kõige paremast küljest. Järjest rohkem on Eestis ooperisõpru,
kelle jaoks Saaremaa ooperipäevade külastus keset suve on muutunud elu lahutamatuks osaks.
„Nüüd olen ka mina Saaremaa ooperifestivalil ära käinud. Lõpuks ometi! Oli nauditav galakontsert.
Heledapäine sopran, sakslanna, oli eriti ilus. Entusiasmihoos ostsin järgmisekski aastaks piletid ära,
siis tulevad ungarlased „Mustlasparuniga“. Oleksin vist pidanud juba üle-üle-eelmisel aastal piletid
broneerima – vaba oli vaid viimane rida. Öömajaga on asjad veel nukramad. Ühe Kuressaare
hotelli ootelehel oleme 34ndad, teise ukse taga 26ndad. Olen optimist.“ (Mart Kadastik – Eesti
Ekspress, 6.09.2017)
Sügishooaja avakontsert tõi Viinist ja Berliinist ERSO ette sealsed tuntuimad eesti naised –
lauljatar Annely Peebo ja dirigent Kristiina Poska. Lisaks oli kontserdi tõmbenumbriks Erkki-Sven
Tüüri 2015. aastal kirjutatud teose „Külva tuult…“ Eesti esiettekanne.
„Poska on jäänud meelde nooruslikult tulise energia ja tarmuka konkreetsusega, mis mõjub
kaasahaaravalt ja intensiivselt. Kontserdi avaloona kõlanud Erkki-Sven Tüüri „Saw the Wind“,
näib olevat Poskale sobivaimat sorti muusika – energeetiline, kompaktne, selgete kontrastide ja
arenguga, visuaalseid assotsiatsioone tekitav teos. Väga sisendusjõuliselt mõjus kujutlus üksikute
soolopillide tuulde visatud seemneist välja kasvavast ennustamatust ja hirmutavast stiihiast.
Kontserdilt tervikuna jäigi avaloost kõige sügavam mulje.“ (Kadri-Ann Sumera – Muusika,
november 2017)
6
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Rohke meediatähelepanu ja seekaudu ka publiku sai läti vanameister Raimonds Pauls, kes andis 30.
septembril Nordea kontserdimajas koos Läti Raadio bigbändi ja Sinfonietta Rigaga soolokontserdi
„Opera“. Kontserdi tulu ületas prognoositut. Kindlasti äratas meediatähelepanu maestro jutt, et see
jääb tõenäoliselt kõige viimaseks kontserdiks, mille ta avalikkuse ees üldse annab.
„Mulle tundub, et see jäi minu viimaseks esinemiseks Eestis,“ ütles maestro Raimonds Pauls
vahetult pärast laupäevast esinemist Nordea kontserdimajas. „Olen laval olnud 60 aastat. Aitab.
Mul on turjal juba 82 aastat, see iga pole naljaasi. Kontserdi teises pooles tundsin, et küllaltki raske
on juba mängida, väsin lihtsalt ära. Loomulikult olin ma enne kontserti natuke närvis. Eriti kava
esimese poole osas, kus koos Läti Raadio bigbändi ja kammerorkesteriga Sinfonietta R■ga
esitasime maailma klassikasse kuuluvate aariate töötlusi. Aga tundub, et läks hästi, rahvas võttis
meid kenasti vastu. Mina jäin kontserdiga igatahes rahule ja tundub, et ka publik.“ (Jaanus Kulli –
Õhtuleht, 2.10.2017)
24. novembril toimus Estonia kontserdisaalis mitmeski mõttes ajalooline kontsert, kus Eesti Riiklik
Sümfooniaorkester ja Ansambel U: kandsid ette maailmas äärmiselt harva esitatava Gérard Grisey
spektraalse suurteos „Les espaces acoustiques“ („Helimaastikud“); dirigeeris selle teose maailma
tunnustatuim interpreteerija Pierre-André Valade Prantsusmaalt.
Gigantne „Les espaces acoustiques“ on erilisemaid helitöid, mis 20. sajandi lõpul loodud.
Teaduslikust küljest on see uurimus kõlavärvidest, ülemhelidest ja nende kasutamisest,
tunnetuslikust küljest aga sensuaalne ja müstiline kogemus. Kuueosalise teose tämbrid, kõlavärvid
ja -efektid loovad lummavaid helimaastikke. Tõsiseid eelteadmisi ning pühendumist eeldava teose
publik ei saa mõistagi olla suur. Hinnanguliselt oli Estonia kontserdisaalis kohal kogu sihtrühm, kes
Eesti oludes paraku ei moodusta täissaali. (Ettekande planeerimatu kahjum oli –13 000 €.) Samas
võiks retooriliselt küsida: kui selliseid muusikasündmusi ei korraldaks Eesti Kontsert, siis kes üldse
oleks suuteline siin sellist asja ette võtma.
„24. november oli Eesti muusikaelus tähtis päev, kuna tervikuna tuli ettekandele Gérard Grisey
opus magnum „Les Espaces Acoustiques“. Seda võib võrrelda XX sajandi muusikaajaloo
suurteostega, nagu Stravinski „Püha kevad“ või Messiaeni „Turangalîla sümfoonia“. Tegemist on
krestomaatilise teosega, mida märgitakse kõigis muusikaõpikutes, kuid ükski loetud artikkel ega
kuulatud heliplaat ei asenda elava esituse kogemist kontserdisaalis.“ (Aare Tool – Sirp, 1.12.2017)
Enne Eesti Vabariigi juubeliaastasse jõudmist tähistasid 100 aasta iseseisvuse täitumist
põhjanaabrid. 9. detsembril, kolm päeva pärast õiget juubelit, olid Estonia kontserdisaali laval
Soome Raadio Sümfooniaorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Hannu Lintu. Kavas
Magnus Lindbergi Soome 100 aasta juubeliks loodud uudisteos „Tempus fugit“ ning Sibeliuse
„Kullervo- sümfoonia“.
KONTSERDITEGEVUS
Aastal 2017 anti kokku 1191 kontserti (2016: 1320), kuulajaid oli kokku 211 564 (2016: 219 250).
2017 2016
Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid
Kontserdid Tallinnas 205 53 363 256 57 406
Kontserdid Tartus 60 16 459 61 16 155
Kontserdid Pärnus 51 15 351 58 15 410
Kontserdid Jõhvis 51 16 011 50 18 648
Kinoseansid Jõhvis 304 10 734 326 11 216
Kontserdid mujal Eestis 383 64 308 445 53 981
Kontserdid välismaal 139 35 536 124 46 434
Kokku 1193 211 762 1320 219 250
7
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Eesti Rahvusmeeskoori kontserditegevus
2017 2016
Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid
Kontserdid Eestis (sh) 51 26 608 37 8559
Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 31 19 089 16 3911
Avalikud kontserdid mujal Eestis 10 5169 10 2358
Kontserdid Tallinna koolides 10 2350 11 2290
Kontserdid välismaal (sh) 4 4494 16 24 094
Venemaa 1 176 2 1871
Hiina 1 914 0 0
Belgia 1 1700 7 14 000
Soome 1 1704 0 0
Läti 0 0 2 1000
Armeenia 0 0 4 6898
Gruusia 0 0 1 325
Kokku 55 31 102 53 32 653
Hortus Musicuse kontserditegevus
2017 2016
Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid
Kontserdid Eestis 38 3224 40 3623
sh
Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 34 2527 31 2927
Avalikud kontserdid mujal Eestis 4 697 9 696
Kontserdid välismaal 10 5184 12 5560
sh
Venemaa 4 2947 3 1160
Ukraina 0 0 1 980
Iisrael 3 1168 3 430
Leedu 2 1000 0 0
Läti 1 69 0 0
Türgi 0 0 2 1170
Makedoonia 0 0 1 370
Armeenia 0 0 2 1450
Kokku 48 8408 52 9183
8
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Festivalid
2017 2016
Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid
MustonenFest 13 3915 12 3961
Jõhvi balletifestival 6 1960 9 2224
Saaremaa ooperipäevad 14 14 715 12 10 536
Pärnu ooperipäevad 0 0 3 1332
Seitsme linna muusika 9 1227 12 1815
Tallinna orelifestival 26 2119 25 2513
Festival Klaver 0 0 14 3958
Kokku 77 23 936 87 26 339
Kontserdid välismaal
2017 2016
Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid
Euroopa (sh) 107 24 387 103 32 561
Belgia 1 1700 7 14 000
Austria 2 80 0 0
Leedu 2 1000 0 0
Läti 7 1250 10 3078
Poola 3 2770 0 0
Soome 1 1704 3 300
Venemaa 91 15 883 78 12 843
Makedoonia 0 0 1 370
Valgevene 0 0 2 810
Ukraina 0 0 1 980
Muu 0 0 - -
Kagu-Euroopa, Aasia (sh) 32 11 049 21 13 773
Hiina 19 9374 9 3450
Iisrael 4 1168 3 430
USA 8 507 0 0
Armeenia 0 0 6 8348
Gruusia 0 0 1 325
Türgi 0 0 2 1170
Iisrael 0 0 3 430
Hiina 0 0 9 3450
Kokku 139 35 436 124 46 434
9
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Kontserditegevus Eestis, külastajad maakondade kaupa
2017 2016
Keskm. Keskm.
Avalikud
Kontserte Kuulajaid kuulajaid Kontserte Kuulajaid kuulajaid
kontserdid
kontserdil kontserdil
Harjumaa 168 45 995 197 47 666
Tallinna 160 45 456 284 176 46 432 264
linn
mujal 8 539 67 21 1234 59
maakonnas
Tartumaa 45 14 409 53 14 492
Tartu linn 45 14 409 320 42 14 021 334
mujal 0 0 0 11 471 43
maakonnas
Pärnumaa 33 12 555 47 13 649
Pärnu linn 32 12 371 386 41 13 330 325
mujal 1 184 184 6 319 53
maakonnas
Ida- 62 17 305 – 66 18 648
Virumaa
Jõhvi 49 15 761 321 50 17 109 342
mujal 13 1544 119 16 1539 96
maakonnas
Hiiumaa 9 562 62 11 1012 92
Järvamaa 10 2815 281 11 719 65
Jõgevamaa 12 946 79 13 1441 111
Läänemaa 12 6969 581 19 2728 144
Lääne- 1 27 27 7 332 47
Virumaa
Põlvamaa 7 404 58 13 1098 84
Raplamaa 3 181 60 6 674 112
Saaremaa 19 15 312 806 17 11 039 649
Valgamaa 9 814 90 19 1370 72
Viljandimaa 13 872 67 18 1546 86
Võrumaa 5 535 107 17 1429 84
Koolikontserdid
2017 2016
Keskm. Keskm.
Kontserte Kuulajaid kuulajaid Kontserte Kuulajaid kuulajaid
kontserdil kontserdil
Harjumaa 123 20 600 – 154 20 714
Tallinna 49 8850 180 80 10 974 137
linn
mujal 74 11 750 158 74 9740 132
maakonnas
10
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Tartumaa 37 4460 – 45 4804
Tartu linn 15 2050 136 19 2134 112
mujal 22 2410 109 26 2670 103
maakonnas
Pärnumaa 29 4030 – 29 3530
Pärnu linn 19 2970 156 17 2080 122
mujal 10 1060 106 12 1450 121
maakonnas
Ida- 14 1670 4 460
Virumaa
Jõhvi 2 250 125 - - -
mujal 12 1420 118 4 460 115
maakonnas
Hiiumaa 3 400 133 1 200 200
Järvamaa 9 1100 122 7 740 106
Jõgevamaa 33 4010 121 22 2230 101
Läänemaa 16 1780 111 8 720 90
Lääne- 42 5010 119 36 3960 110
Virumaa
Põlvamaa 8 1080 135 13 1290 99
Raplamaa 14 1493 107 12 1280 107
Saaremaa 3 400 133 5 460 92
Valgamaa 2 180 90 1 90 90
Viljandimaa 8 1160 145 - - -
Võrumaa 9 870 97 19 1740 92
KOKKU 350
MAJANDUSTEGEVUS
SA Eesti Kontserdi aastaaruande bilansimaht seisuga 31.12.2017 oli 20 327 015 eurot (31.12.2016:
21 043 018 eurot). Aruandeaasta tulem oli -319 764 eurot (2016: -15 920 eurot).
Tulud
2017 2016
TULUD KOKKU 8 780 430 8 380 858
Annetused ja toetused: 5 281 875 5 199 641
• s.h. riigieelarveline toetus 4 699 427 4 600 398
Tulu ettevõtlusest: 3 493 119 3 181 217
• kontserttegevusest 1 930 591 1 762 473
• muust majandustegevusest 1 243 542 1 105 958
s.h kontserdisaalide üüritulud 642 994 555 014
Mitmesugused tegevuskulud
2017 2016
KULUD KOKKU 4 841 017 4 144 431
s.h. kontserttegevuse kulud 3 293 620 2 723 703
s.h. kinnistute majandamiskulud 374 146 425 133
11
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Tähtsamad näitajad ja suhtarvud
Tulemiaruande näitajad
2017 2016
Tulu ettevõtlusest 3 493 119 3 181 217
Kontserttegevuse tulu 1 930 591 1 762 473
Põhitegevuse tulem -32 199 247 154
Kontserttegevuse tulu muutus1 +9,5% -17,1%
Põhitegevuse tulem, %2 -0,9% 7,8%
Finantsseisundi näitajad
2017 2016
Varad kokku 20 327 015 21 043 018
Intressi kandvad kohustused 1 197 733 1 549 283
Intresside kattekordaja3 -0,11 0,93
Võlakordaja4 0,13 0,14
Omakapitali võlasiduvus5 0,15 0,16
Netovara kokku 17 743 882 18 063 646
Suhtarvude arvutamismetoodika:
1. Kontserttegevuse tulu muutus= (käesoleva aasta kontserttegevuse tulu- eelmise aasta
kontserttegevuse tulu)/eelmise aasta kontserttegevuse tulu
2. Põhitegevuse tulem, %= (põhitegevuse tulem/tulu ettevõtlusest)*100%
3. Intresside kattekordaja= põhitegevuse tulem/intressikulu
4. Võlakordaja= koguvõlgnevus/varad
5. Omakapitali võlasiduvus= koguvõlgnevus/netovara
Ülevaade Sihtasutuse SA Eesti Kontsert nõukogu tööst 2017. aastal
Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti
Kontsert põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja
nõukogu liikmetele makstud tasude summa.
Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5-liikmeline:
• Paavo Nõgene, nõukogu esimees;
• Marika Tuusis;
• Tea Varrak;
• Indrek Laul;
• Margus Pärtlas.
2017. a toimus 5 nõukogu koosolekut, sh 5 korralist koosolekut, elektrooniliseid koosolekuid ei
toimunud.
12
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud
tegevused:
• 2017. a. eelarve täitmise jälgimine
• 2016 majandusaasta aruande kinnitamine
• 2018. a. eelarve kinnitamine
• Arengukava (2019–2022) kinnitamine
• Ülevaade 2017.a tehtud investeeringutest
• Pikaajaliste investeeringute kava arutelu
• Ülevaade valitsemise mahu vähendamisest ja uuendatud struktuuri kinnitamine
• Üleminek RTK teenustele
Kultuuriministeeriumi otsusega nr. 364 (25.11.2013) on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe
kuutasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot.
Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad:
Nõukogu / Summa
Nimi Periood kokku
juhatus
(EUR)
Jüri Leiten juhatuse liige 01.01.2017-31.12.2017 45708,61 (sh
lisatasu)
Paavo Nõgene nõukogu esimees 01.01.2017-31.12.2017 4200
Marika Tuusis nõukogu liige 01.01.2017-31.12.2017 2625
Tea Varrak nõukogu liige 01.01.2017-31.12.2017 3150
Indrek Laul nõukogu liige 06.01.2017-31.12.2017 2068,18
Margus Pärtlas nõukogu liige 01.01.2017-31.12.2017 2100
Aruandeperioodil tegutses nõukogu poolt määratud 3-liikmenline auditikomitee. Auditikomitee
liikmed olid Marika Tuusis, Tea Varrak ja Indrek Laul (alates 28.08.2017).
Selline aasta sõnas ja arvudes avaldaks muljet igas suurriigis, rääkimata väikesest Eestist, kus
rahvaarv ei küündi isegi Peterburi Jaani kirikut ümbritseva Admiraliteedi rajooni elanike arvuni.
Tihedas rahvusvahelises muusikaelus kaasa lüües ei unustanud me Eesti interpreete, kolletiive ega
publikut. Eesti koolilapsed said samuti suure positiivse annuse head muusikat ja
interpretatsioonikunsti. Selle kõige teostamiseks võttis Eesti Kontsert loomulikult palju riske –
mitte alati ei tulnud me sellest võiduga välja. Oleme saanud õppetunni: saamata jäänud piletitulu ja
kiirelt tehtud emotsionaalselt otsused viivad eelarve tasakaalust välja. Oleme 2018. aastal paremad
ja hoolikamad, kuid ei loovuta kättevõidetud positsiooni.
Suur tänu kõigile tegijatele-toetajatele ja publikule!
Jüri Leiten
SA Eesti Kontsert
13
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 75 179 245 825 2
Nõuded ja ettemaksed 406 630 428 415 3;4
Varud 4 139 2 384
Kokku käibevarad 485 948 676 624
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 19 841 067 20 366 394 5
Kokku põhivarad 19 841 067 20 366 394
Kokku varad 20 327 015 21 043 018
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 315 054 351 551 6
Võlad ja ettemaksed 1 331 400 1 413 589 4;8;9;10
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 54 000 16 500 11
Kokku lühiajalised kohustised 1 700 454 1 781 640
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 882 679 1 197 732 6
Kokku pikaajalised kohustised 882 679 1 197 732
Kokku kohustised 2 583 133 2 979 372
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 12 104 790 12 104 790
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 958 856 5 974 776
Aruandeaasta tulem -319 764 -15 920
Kokku netovara 17 743 882 18 063 646
Kokku kohustised ja netovara 20 327 015 21 043 018
14
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 5 281 875 5 199 641 12
Tulu ettevõtlusest 3 493 119 3 181 217 13
Muud tulud 5 436 0
Kokku tulud 8 780 430 8 380 858
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -4 841 017 -4 150 130 14
Tööjõukulud -3 426 352 -3 387 932 15;17
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -544 918 -595 611 5
Muud kulud -342 -31
Kokku kulud -8 812 629 -8 133 704
Põhitegevuse tulem -32 199 247 154
Intressikulud -287 565 -264 903 16
Muud finantstulud ja -kulud 0 1 829
Aruandeaasta tulem -319 764 -15 920
15
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -32 199 247 154
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 544 918 595 611 5
Muud korrigeerimised -255 647 -255 647
Kokku korrigeerimised 289 271 339 964
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 21 253 -159 298
Varude muutus -1 755 239
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 86 158 253 058
Kokku rahavood põhitegevusest 362 728 681 117
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-150 437 -188 676 5
soetamisel
Laekunud intressid 533 4 503
Kokku rahavood investeerimistegevusest -149 904 -184 173
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -351 552 -374 219 6
Makstud intressid -287 565 -264 903 16
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
255 647 255 647 11
toetustest
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -383 470 -383 475
Kokku rahavood -170 646 113 469
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 245 825 132 356 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -170 646 113 469
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 75 179 245 825 2
16
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 12 104 790 5 974 776 18 079 566
Aruandeaasta tulem 0 -15 920 -15 920
31.12.2016 12 104 790 5 958 856 18 063 646
Aruandeaasta tulem -319 764 -319 764
31.12.2017 12 104 790 5 639 092 17 743 882
17
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti
finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse
standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest
ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise
aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest
arvestuse ja aruandluse alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuuse,
tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist.
SA Eesti Kontsert kasutab tulemiaruande koostamisel RTJ 14 toodud tulemiaruande skeemi.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja Riigikassa
arvelduskontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust
kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele
lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused
ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Nõuete laekumise tõenäolisust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate
nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded
kantakse bilansist välja.
Muud lühiajalised nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste
nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud
allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varudena kajastatakse Pärnu kontserdimaja kohviku tarbeks ostetud toiduaineid.
Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, kuluks kantakse vastavalt müügiaruandele omahinnas.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost (2016 aasta lõpus muudeti põhivarade allampiir 2
000st eurost 5 000le eurole). Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse
soetamisel 100%-liselt kulusse.Kuludesse kantud (olulise) väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse- ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis
tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub
sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatssiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt
selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse
jaa lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
18
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mol on vara kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui
lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara
vöörandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud
materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, ei ole
kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike
põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5 000 euro
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 1,02-2%
Masinad ja seadmed 10-20%
Transpordivahendid 14%
Muu põhivara 5-20%
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Eesti Kontsert kui rentnik
Kapitalirendi kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks.
Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama.
Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav
kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad
esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi
jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
Eesti Kontsert kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muul bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara
amortiseeritakse lähtudes sama tüübi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse
rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- või pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,
mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajatatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Laekunud sihtfinantseerimine, kui selle arvel ettenähtud kulutusi pole antud perioodil veel
tehtud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja
puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil.
Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara
19
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases
väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Vastavalt SA Eesti Kontsert asutamisotsusele andis asutaja Kultuuriministeerium
sihtasutusele üle mitterahalise sissemaksena endise riigiasutus Eesti Kontsert põhivara lähtudes varade bilansilisest
jääkmaksumusest (soetusmaksumus- kulum).
Tulud
Tulu kontsertidest ja etendustest kajastatakse kontserdi ja etenduse toimumise hetkel.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtutakse valmidusastme meetodist, teeenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samal perioodil nagu
teenuse osutamisega kaasnevad kulud.
Seotud osapooled
SA Eesti Kontsert aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:
- juhatuse liige ja nõukogu liikmed
- eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 20 377 12 812
Pangakontod riigikassas 54 802 233 013
Kokku raha 75 179 245 825
20
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 344 989 344 989
Ostjatelt laekumata
350 733 350 733
arved
Ebatõenäoliselt
-5 744 -5 744
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
2 961 2 961
tagasinõuded
Muud nõuded 48 640 48 640
Viitlaekumised 48 640 48 640
Ettemaksed 10 040 10 040
Tulevaste perioodide
10 040 10 040
kulud
Kokku nõuded ja
406 630 406 630
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 354 698 354 698
Ostjatelt laekumata
354 698 354 698
arved
Muud nõuded 64 269 64 269
Intressinõuded 533 533
Viitlaekumised 63 736 63 736
Ettemaksed 9 448 9 448
Tulevaste perioodide
9 448 9 448
kulud
Kokku nõuded ja
428 415 428 415
ettemaksed
2017.aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 5 744 euro ulatuses (2016.aastal 5 699 eurot).
Viitlaekumistes on kajastatud kaardimaksete laekumata saldo summas 8 944 eurot ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetus Saaremaa
Ooperipäevadele 2017 summas 39 629 eurot (toetuse maksti välja jaanuaris 2018).
21
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 25 250 16 004
Üksikisiku tulumaks 35 598 38 142
Erisoodustuse tulumaks 294 515
Sotsiaalmaks 69 688 73 030
Kohustuslik kogumispension 3 479 3 497
Töötuskindlustusmaksed 4 688 4 731
Intress 48
Ettemaksukonto jääk 2 961
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 961 139 045 135 919
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordi- Arvutid ja Muud
põhivarad
vahendid arvutisüsteemid
masinad ja
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 10 832 2 278 1 549 893 1 563 003 3 238 088 28 167 038
Akumuleeritud kulum -3 609 369 -9 310 -2 213 -1 268 142 -1 279 665 -2 635 522 -7 524 556
Jääkmaksumus 27 853 19 728 725 1 522 65 281 751 283 338 602 566 20 642 482
Ostud ja parendused 19 882 19 882 299 640 319 522
Amortisatsioonikulu -392 880 -383 -65 -59 975 -60 423 -96 562 -549 865
Muud muutused 0 0 -1 139 0 -3 491 -4 630 -41 115 -45 745
31.12.2016
Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 0 1 392 865 1 400 713 3 412 378 28 179 038
Akumuleeritud kulum -4 002 249 -7 848 0 -1 154 698 -1 162 546 -2 647 849 -7 812 644
Jääkmaksumus 27 853 19 335 845 0 0 238 167 238 167 764 529 20 366 394
Ostud ja parendused 19 591 19 591
Amortisatsioonikulu -392 864 -152 054 -544 918
Ümberliigitamised -238 167 -238 167 238 167 0
31.12.2017
Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 0 78 244 86 092 4 489 904 27 941 943
Akumuleeritud kulum -4 395 113 -7 848 0 -78 244 -86 092 -3 619 671 -8 100 876
Jääkmaksumus 27 853 18 942 981 0 0 0 0 870 233 19 841 067
22
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Aastal 2016 soetati valgustehnika Estonia kontserdisaali summas 203 000 eurot, sellest tasuti 65 000 eurot ning ülejäänu osa (130 846
eurot) tasuti 2017 aastal osamaksetena.
Aruande perioodil soetati Vanemuise Kontserdimajja uus helipult ning Jõhvi Kontserdimajja heliseadmed kokku väärtuses 19 591 eurot.
Seoses uue kaasaegse helitehnika soetusega 2015.aastal Estonia kontserdisaali,kanti 2017.aastal maha vana helitehnika soetusmaksumusega
85 361 euri, jääkmaksumusega 0 euri. Vanemuise ja Pärnu kontserdimajas kanti maha töökõlbmatud seadmed kokku soetusmaksumusega
59 478 euri, jääkmaksumusega 0 euri, mis asendati uute kaasaegsemate süsteemidega. Jõhvi kontserdimajas kanti maha töökõlbmatu tõlke- ja
konverentsisüsteem soetusmaksumusega 111 845 ueri, jääkmaksumusega 0 euri.
Alates 01.01.2017 on põhivara allampiir 5 000 eurot ning seoses sellega klassifitseeriti väiksema kui 5 000 euro väärtusega põhivarad
2016 aasta lõpus ümber väikevahenditeks.
Lisa 6 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
Luminor ja LHV Peterburi
1 197 733 315 054 882 679 12,9 EUR 2020
Jaani krik
Kapitalirendikohustised
1 197 733 315 054 882 679
kokku
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
Luminor ja LHV Peterburi
1 549 283 351 551 1 197 732 12,9 EUR 2020
Jaani krik
Kapitalirendikohustised
1 549 283 351 551 1 197 732
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2017 31.12.2016
Ehitised 5 644 272 5 775 281
Kokku 5 644 272 5 775 281
Kapitalirendikohustuste jääk on Peterburi Jaani kiriku ehitusega seotud nõuete loovutamine pankadele Luminor ja LHV. Renditud vara
soetusmaksumus on 6 550 413 eurot, akumuleeritud kulum bilansipäeva seisuga 906 141 eurot.
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
23
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
2017 2016
Kasutusrendikulu 45 970 45 430
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 21 227 44 747
1-5 aasta jooksul 0 16 080
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 450 126 450 126
Võlad töövõtjatele 338 965 338 965 9
Maksuvõlad 139 045 139 045 4
Muud võlad 18 292 18 292 10
Muud viitvõlad 18 292 18 292
Saadud ettemaksed 384 972 384 972
Muud saadud ettemaksed 384 972 384 972
Kokku võlad ja ettemaksed 1 331 400 1 331 400
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 474 266 474 266
Võlad töövõtjatele 341 725 341 725 9
Maksuvõlad 135 919 135 919 4
Muud võlad 82 978 82 978 10
Muud viitvõlad 82 978 82 978
Saadud ettemaksed 378 701 378 701
Tulevaste perioodide tulud 378 701 378 701
Kokku võlad ja ettemaksed 1 413 589 1 413 589
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Töötasude kohustis 183 715 181 095
Puhkusetasude kohustis 43 025 45 877
Deklareerimata maksukohustused 111 632 111 152
Viitvõlad töötajatele 593 3 601
Kokku võlad töövõtjatele 338 965 341 725 8
24
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Muud võlad
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Muud viitvõlad 18 292 18 292
Edasiandmisele kuuluv 15 981 15 981
Peterburi Jaani Kiriku tegevuskulud 2 296 2 296
Muud 15 15
Kokku muud võlad 18 292 18 292
31.12.2016 12 kuu jooksul
Muud viitvõlad 82 978 82 978
Edasikandmisele kuuluv 80 702 80 702
Peterburi Jaani kiriku tegevuskulud 2 276 2 276
Kokku muud võlad 82 978 82 978
Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Jõhvi VV-lt 0 255 647 -255 647 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 255 647 -255 647 0
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeeriumilt 0 4 611 898 -98 -4 600 300 11 500
Kultuurkapitalilt 7 000 49 100 0 -51 100 5 000
KOV-delt 0 209 479 0 -209 479 0
Muudelt org-lt ja isikutelt 0 15 000 0 -15 000 0
Välisabi 0 5 420 0 -5 420 0
EAS-ilt 0 0 0 -62 695 -62 695
Kokku sihtfinantseerimine
7 000 4 890 897 -98 -4 943 994 -46 195
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
7 000 5 146 544 -98 -5 199 641 -46 195
annetused ja toetused
25
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Jõhvi VV-lt 255 647 0 -255 647
Kokku sihtfinantseerimine
255 647 -255 647
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeeriumilt 11 500 4 672 424 -297 -4 629 627 54 000
Riigikantseleilt 0 69 800 0 -69 800 0
Kultuurkapitalilt 5 000 22 000 0 -27 000 0
KOV-delt 0 241 473 0 -241 473
Muudelt org-lt ja isikutelt 0 12 700 0 -12 700 0
Välisabi 0 6 000 0 -6 000 0
EAS-lt -62 695 62 695 0 -39 628 -39 628
Kokku sihtfinantseerimine
-46 195 5 087 092 -297 -5 026 228 14 372
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
-46 195 5 342 739 -297 -5 281 875 14 372
annetused ja toetused
Lisa 12 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 421 594 380 696
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 255 647 255 647
Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 4 604 634 4 563 298
Kokku annetused ja toetused 5 281 875 5 199 641
sh eraldis riigieelarvest 4 699 427 4 601 300
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 497 120 470 126
muudelt org-lt 85 329 128 215
Rahalised ja mitterahalised annetused
2017 2016
Rahaline annetus 5 281 875 5 199 641
Kokku annetused ja toetused 5 281 875 5 199 641
26
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Piletimüük 1 580 380 1 414 475
Kontsertide müük vabariigis 121 399 150 028
Kontsertide müük väljaspool vabariiki 132 770 101 987
Koolikontserdid 69 696 70 422
Kavade ja buklettide müük 26 346 18 823
Kontsertide ja etendustega seotud reklaamipinna müük 224 099 223 188
Kinopiletite müük ( Jõhvi KM kino ) 33 183 31 136
Kontserdisaalide üür 642 994 555 014
Ruumide üüri ja ekspluatatsioonikulude katte tulud 271 576 268 207
Tehnika, instrumentide ja inventari üür 101 945 105 961
Toitlustusteenus( Pärnu KM kohvik) 108 873 84 088
Muu majandustegevus 118 154 98 426
Piletimüügi teenustasud 61 704 59 462
Kokku tulu ettevõtlusest 3 493 119 3 181 217
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent 306 834 296 062
Energia 246 269 260 666
Elektrienergia 132 234 119 596
Soojusenergia 114 035 141 070
Mitmesugused bürookulud 144 837 147 296
Lähetuskulud 103 957 111 688
Koolituskulud 19 265 15 694
Riiklikud ja kohalikud maksud 1 522 842
Kulud eraldiste moodustamiseks 10 417 0
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 5 845 5 699
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 374 146 318 648
Renditud sõidukite kulud 91 936 84 847
Info-ja ja kommunikatsiooni kulud 73 619 41 061
Inventari majandamiskulud 98 341 83 239
Muud ostetud materjalide ja kaupade kulud 70 409 60 685
Kontserttegevuse kulud 3 293 620 2 723 703
Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 841 017 4 150 130
27
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 2 560 780 2 532 119
Sotsiaalmaksud 860 959 847 258
Muud 4 613 8 555
Kokku tööjõukulud 3 426 352 3 387 932
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 160 170
Koosseisuliste töötajate arv 31.12.2017 seisuga oli 169 töötajat. 2017 a. keskmine koosseisuliste töötajate arv oli 160 ja nende palgakulu 2
551 578 eurot. Palgakulu hulgas lisaks koosseisulistele on kajastatud ka esinajate ühekordsed lepingulised maksumused.
Aastal 2017 jagunesid töötajate keskmised arvud järgmiselt:
- Nõukogu liikmed - 5
- Juhatuse liige - 1.
- Juhid - 14
- Tippspetsialistid - 53
- Keskastme spetsialistid - 39
- Töölised ja abiteenistujad - 54
Lisa 16 Intressikulud
(eurodes)
2017 2016
Intressikulu kapitalirendilt 287 565 264 898
muu intressikulu 0 5
Kokku intressikulud 287 565 264 903
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
Ostud ja müügid
2017 2016
Ostud Müügid Ostud Müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
nende valitseva või olulise mõju 0 0 0 0
all olevad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 61 273 54 506
28
Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne
SA Eesti Kontserdi seotud osapoolteks on juhatuse liige ja nõukogu liikmed, eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende
poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.
29
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Eesti Kontsert nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kontsert (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet
ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Enn Leppik
Vandeaudiitori number 57
AUDIITORBÜROO ELSS AS
Nexia International liige
Audiitorettevõtja tegevusloa number 59
Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014
09.04.2018
SA EESTI KONTSERT NÕUKOGU E-KOOSOLEKU PROTOKOLL 3/2018
13.04.2018
Osalesid:
SA Eesti Kontsert nõukogu liikmed: Paavo Nõgene, Indrek Laul, Margus Pärtlas,
Tea Varrak, Marika Tuusis
Juhatuse liige Jüri Leiten
Protokollis: Kertu Orro
Päevakord:
1. 2017 majandusaasta aruande kinnitamine
Juhatuse liige on esitanud nõukogule kinnitamiseks 2017 majandusaasta
aruande ning sõltumatu vandeaudiitori aruande.
OTSUS: Kinnitada 2017 majandusaasta aruanne.
P:5; V:0
1
SA Eesti Kontserdi 2 kuu 2018 eelarve täitmise seletuskiri Kokkuvõte SA Ees ti Kontserdi tegevustulud olid 2 kuu jooksul 2018 2 011 t. eur (planeeritud: 1 948 t. eur), sh omatulud olid p l a neeritust 23 t. eur v õrra väiksemad (planeeritud: 437 t. eur; tegelik: 414 t. eur). Tegevuskulud olid planeeritust 68 t. eur suuremad (planeeritud: 620 t. eur; tegelik: 620 t. eur). Omatulude ja tegevuskulude vahe (tulem ilma tegevustoetuseta) oli 189 t. eur planeer itust madalam (planeeritud: -706 t. eur; tegelik: -895 t. eur) , sh tule va s te perioodide kulude ettemaksed 92 t. eur . Investeeringuid tehti 32 t. eur võrra vähem kui planeeritud (planeeritud: 38 t. eur; tegelik: 6 t. eur) , hakkat es osaliselt ellu viima eelarve parandusi, kus on ette nähtud investeeringute vähendamine . Laenumaksed ja finantskulud (seotud Peterburi Jaani kiriku kapital i rendiga) olid planeeritud ulatuses, vastavalt 315 t. eur (põhiosa tagasimakse) ja 324 t. eur (intresssimakse). Tulud riigieelarvest olid 889 t. eur (planeeritud: 810 t. eur), 79 t. suuremad kui planeeritud. Siin on kajastatud tegevustoetuse kasutamine, mis on osaliselt ( 52 t. eur) seotud eelmise aasta arvete tasumisega ning väiksema planeeritust piletituluga, samuti tulevaste perioodide kulude ettemaksetega. Omatulud olid planeeritust 23 t. eur väiksemad (planeeritud: 437 t. eur; tegelik: 414 t. eur). Tulud kontserttegevusest oli 205 t. eur (planeeritud: 238 t. eur), m itmete ürituste piletitulu jäi planeeritule alla . Suurema d piletitulu al alaekumised: Mustonen Fest 10 t. eur, Veski ja Kall uste projekt 7 t. eur, etendus „Kuuetiivaline Seraf ima “ 6 t. eur, Eesti Festivaliorkester 4 t. eur, Hen n essy Uusaasta kontsert 4 t. eur, ETK/TKO ja Kaljuste 3 t. eur. Muud majanduskulud olid 11 t. eur planee ritust suuremad (planeeritud: 199 t. eur; tegelik: 210 t. eur), 3 t. eur on saadud tulu saalide teenindamisest ja 4 t. eur olid planeeritust suuremad piletivahendus tasud. Muud toetused olid planeeritust 6 t. eur väiksemad, Mustonen Festile eraldatud toetus oli väiksem kui algselt planeeritud. Tööjõukulud olid planeeritust 4 t./0,6% eur väiksemad (planeeritud: 611 t.eur; tegelik: 607 t. eur ). Majandamiskulud olid planeeritust 27 t . eur suuremad (planeeritud: 248 t. eur; tegelik: 275 t. eur). Peamine põhjus on 1 4 t. ula tuses suuremad lähetuskulud ning 18 t. eur suuremad hoonete majandamiskulud ning 12 t. eur planeeritust suuremad inventari majandamiskulud. Lähetuskulud sisaldasid 11 t. eur suuruses New York APAP messi kulusid, mis olid algselt ekspordieelarves ning eelarves on kajastatud muude kontserttegevuse kulude all. Samuti lisandusid tulevaste aastate kontserttegevuse projektidega seotud lähetuste kulud 5 t. eur. Inventari kulud olid planeeritud 12 t. eur suuremad , põhjuseks planeerimata tööd: Jaani kiriku dimmerite remont summas 3 t. eur ning proj ektorite (Jõhvi ) remont ( 1,5 t. eur ), samuti Väravatorni valgustussüsteemi remont (4 t. eur) ning Estonia lava valgustrassi remont (3 t. eur) . Kontserttegevuse kulud olid planeeritust 150 t. eur suuremad (planeeritud: 346 t. eur; tegelik: 496 t. eur). Kontserttegevuse kulud sisaldasid suures mahus tulevaste perioodide kulusid: 4 0 t. eur lennupiletite ettemakset (RAM- ERSO tuur Hiinas, planeeritud märts) , 29 t. eur ettemakseid esinejtele ning muid ettemakstu d kulusid summas 17 .t eur (tehnilised kulud ja kostüümid, autoritasud, lavaseaded jne.). P laneeritust suuremad esinejate tasud : Koolikontsert ide (10 t. eur) esinejate kulu d (need olid tänu suuremale kontsertide mahule ning olid kaetud vastava tuluga) , MustonenFest esinejate honora rid (10 t. eur), ka eelmise aasta kontsertide esinejate tasusid (11 t. eur). 33 t. eur esinejate tasusid olid algselt planeeritud muude kontsertide kulude rea all (etenduse maksumusena), kulude iseloomu täpsustumise juures olid reklassifitseeritud esinejate kuludeks. Artistide transpordi, majutuse ja toitlustuse kulud olid planeeritust 91 t. eur suuremad ning sisaldasid 47 t. eur ettemakseid (RAM ja ERSO tuur ning mitmed märtsi kontserdid). Samuti sisaldasid nad 30 t. eur ulatuses algselt muude kontserttegevuse kuludena käsitletud kulusid (RAM Leedu tuur, päevarahad ning mitmete ekspordiprojektide kulud). Mõnevõrra suuremad olid MustonenFesti, Koolikontsertide ning mitmete väiksemate kontsertide artistide transpordi, majutuse ja toitlustuse kulud. Samuti sisaldas see ülekulu mõnevõrra suuremat Oru maja ja Peterburi Jaani kiriku kulu. Investeeringud 2 kuu jooksul 2018 soetati 6 t. eur väärtuses helitehnikat Estonia kontserdisaali.
SA EESTI KONTSERT NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL 2/2018
Tallinnas, 03.04.2018 17.00 – 18.00
Osalesid:
SA Eesti Kontsert nõukogu liikmed: Paavo Nõgene, Indrek Laul, Margus Pärtlas,
Tea Varrak, Marika Tuusis
Külalisena: Marika Pärk (Pärnu kontserdimaja juht), Kulvo Tamra (Vanemuise
kontserdimaja juht) , Ruta Juzulenaite ( SA Eesti Kontsert finantsjuht), Arno
Jevgrafov (haldusjuht), Lauri Aav (peaprodutsent)
Juhatuse liige: Jüri Leiten
Protokollis: Kertu Orro
Päevakord:
1. Eelarve täitmine 2018 2 kuud
2. VKM piletimüügi vahenduse analüüs ja ettepanekud
3. Nõukogu esimehe valimine (alates 01.05.2018)
4. Auditikomitee valimine
1. Eelarve täitmine 2018 2 kuud
Juhatuse liige teeb ülevaate eelarve 2 kuu täitmisest.
Paavo Nõgene: Nõukogu on eelarve täitmise osas väga mures. Oleme sellele
tähelepanu juhtinud tänaseks juba korduvalt, kuid tegevused mis meile
dokumentidena esitatakse ei ole veenvad, et nõukogul oleks kindlustunne, et
juhatus võtab kasutusele piisavalt meetmeid eelarvetasakaalu saavutamiseks.
Juhatuse poolt ette pandud eelarvemuudatuse ettepanekuga palun esitada
järgmiseks nõukogu koosolekuks detailsed lisanduvate sündmuste eelarved,
seejärel saab nõukogu kujundada eelarve muutmise osas otsuse. Lisaks esitada
edaspidi alati eelarve täitmise aruandega koos ka seletuskiri.
Tea Varrak: Esitada nõukogule majandus- ja muudest tegevustest
kokkuhoiukava 2018 aasta lõpuni koos konkreetse kokkuhoiueelarvega.
Lisanduvate sündmuste eelarvete juures näidata konservatiivne plaan koos
loodetava maksimaalse positiivse tulemiga.
Margus Pärtlas: tulevikuvisiooni võiks täiendada tekkinud miinuse analüüsiga
OTSUS: Informatsioon teadmiseks võetud.
P:5; V:0
2. VKM piletimüügi vahenduse analüüs ja ettepanekud
Juhatuse liige teeb ettepaneku Vanemuise kontserdimaja piletimüügipunkt Tartu
Kaubamajas sulgeda.
OTSUS: Informatsioon teadmiseks võetud.
P:5; V:0
1
3. Nõukogu esimehe valimine (alates 01.05.2018)
Paavo Nõgene teeb ettepaneku valida nõukogu esimeheks Indrek Laul, kes on
andnud selleks nõusoleku.
OTSUS: Alates 01.05.2018 on SA Eesti Kontserdi nõukogu esimeheks Indrek
Laul. Otsus on ühehäälselt heaks kiidetud.
P:5; V:0
4. Auditikomitee valimine
Alates 01.05.2018 lahkub auditikomiteest Indrek Laul ning auditikomiteega
liitub Margus Pärtlas.
OTSUS: Otsus on ühehäälselt heaks kiidetud.
P:5; V:0
2