dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. aprill 2018
Viit
3-3/1066-1
Registreeritud
26. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Eesti Kontsert
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Madli-Liis Parts
Lahendamise tähtaeg
26. mai 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf222 KB
  • 📎image001.jpg
  • 📎image002.jpg
  • 📎SA_EK_majandusaasta_aruanne_kinnitamiseks.bdoc353 KB
  • 📎SA_EK_noukogu_03042018.bdoc319 KB

Sisu (failidest)

Tere Saadan SA Eesti Kontsert nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande ning koosoleku protokolli. Lugupidamisega ____________________________ Kertu Orro Arendusjuht Eesti Kontsert Estonia pst 4, 10148 Tallinn Tel: +372 614 7710 Mobiil: +372 565 9035 Faks: +372 614 7709 www.concert.ee MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kontsert registrikood: 90012596 tänava/talu nimi, Estonia pst 4 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6147700 faks: +372 6147709 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.concert.ee Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Bilanss 14 Tulemiaruanne 15 Rahavoogude aruanne 16 Netovara muutuste aruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 20 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 21 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 22 Lisa 6 Kapitalirent 23 Lisa 7 Kasutusrent 23 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 24 Lisa 10 Muud võlad 25 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 25 Lisa 12 Annetused ja toetused 26 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 27 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 27 Lisa 15 Tööjõukulud 28 Lisa 16 Intressikulud 28 Lisa 17 Seotud osapooled 28 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne TEGEVUSARUANNE SA EESTI KONTSERDI LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED SA Eesti Kontserdi asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. SA Eesti Kontsert on Riigietendusasutuse Eesti Kontsert õigusjärglane. Kultuuriministeeriumi otsusega alustas SA Eesti Kontsert oma tegevust 01.02.2014. SA Eesti Kontsert (edaspidi Eesti Kontsert) väärtustab helikunsti ühiskondlikku positsiooni ja pakub Eesti elanikele hästi korraldatud ja parimas esituses kontserte. Eesti Kontsert on Euroopas ainulaadne kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest. Välja on arendatud produktsiooni, turundus- ja logistikaosakond, mis võimaldab korraldada kontserte kõikides kontserdimajades ning eri kontserdipaikades üle Eesti ja ka välismaal. Olemasoleva taristu tõttu on Eesti Kontsert kõige laiema repertuaarivalikuga kõrgetasemeline kontserdikorraldaja Eestis ning usaldusväärne korralduspartner välismaal. HETKESEIS Eesti Kontserdi eesmärk on alal hoida ja arendada Eesti muusikakultuuri. Eesti Kontserdi põhiülesanne on korraldada kontserte, koolikontserte, muusikaetendusi, festivale, konkursse, kultuurialaseid ja haridusprojekte; aidata kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse kasvatamisele. Eesti Kontsert korraldab Eesti muusikakollektiivide, ansamblite ja solistide esinemisi Eestis ja välismaal – loob võimalusi eesti muusika ekspordiks. Korraldab samuti välisesinejate ja -kollektiivide kontserte Eestis. Eesti Kontsert tellib heliloojatelt uut heliloomingut ja korraldab uudisloomingu esiettekandeid. Eesti Kontserdi juures resideerib kaks kollektiivi: Rahvusmeeskoor (asutatud aastal 1944) ja vanamuusikaansambel Hortus Musicus (asutatud aastal 1972). Sihtasutusel on iseseisev eelarve, arveldused tehakse Riigikassa kaudu. Juriidiline aadress: Estonia pst 4, Tallinn 10148, Eesti Vabariik Registinumber: 90012596 Telefoninumber: 614 7700 Fax: 614 7709 Meil: [email protected] Audiitor: Audiitorbüroo ELSS AS Aasta 2017 läheb Eesti Kontserdi ajalukku kui üks tormilisemaid ja loomingulisemaid. Oleme avanud suure rahvusvahelise ukse, mille kaudu positsioneerime end peaaegu terves maailmas. Meile saabuvad külla maailma parimad ning meil on vastuküllakutseid mitmele kontinendile. Eesti Kontserti tuntakse ja hinnatakse nii idas kui läänes. Oleme pingutanud ja võitnud, aga ka kaotanud – nii nagu elus ikka. Ometi võime uhkusega nentida, et läinud aastal sündis uus eestikeelne ooper; vältas pingeline eeltöö, et tänavu märtsis saaks Euroopa kuulda A. Pärdi „Aadama passiooni“ 3 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Berliini kontserdimajas. Need sündmused annavad jõudu ja tõestavad, et eesti muusika on meie väikese riigi kindel visiitkaart. Me liigume edasi! Eesti Kontserdi 2017. aasta majandustulemusi kajastavad kahe suhteliselt erilimelise kontserdihooaja – 2016/17 kevadhooaeg ning 2017/18 sügishooaeg – lõpp ja algus ning sinna vahele sobituv festivalitihe suvi. Kunstilises mõttes võib ülevoolavalt külluslikuks lugeda eelkõige 2017. aasta kevadtalve, mis oli hooaja tervikideoloogiat järgides tihe välismaiste orkestrite külastuste poolest. Meenutuseks, et kontserdihooaeg algas 2016. aasta sügisel Londoni Royal Philharmonic Orchestra, Uppsala Kammerorkestri, Poola barokkorkestri Arte dei Suonatori ja Valgevene Riikliku Akadeemilise Sümfooniaorkestri kontsertidega, mis jäävad küll majandusaasta vaadeldavast perioodist välja, kuid moodustavad koos kevadhooaja kontsertidega tervikhooaja, mille jooksul Eesti Kontsert võõrustas ühtekokku kahtteist (12) välisorkestrit. See on Eesti kultuuriruumis ennastületav kangelastegu, mis paraku, ja loomulikult, jätab jälje majandusaasta tulemustesse. 2017. aasta esimesteks (29. jaanuar) külalisorkestriteks oli ühel kontserdil kaks Hiina orkestrit: Shaanxi Ringhäälingu Hiina orkester (Shaanxi Broadcasting Chinese Orchestra) ning Zhejiangi traditsiooniline orkester (Zhejiang Traditional Orchestra), mis saabusid Eestisse „Hiina suure uusaastakontserdi“ 20 aasta juubeli tuuri raames. Igal aastal tähistavad Hiina parimad orkestrid uue aasta saabumist kontserdireisidega üle maailma, tutvustades Hiina traditsioonilisi instrumente suurte orkestrikoosseisudega. Mainitud orkestrite külaskäik on osa Eesti Kontserdi ning Hiina ühe suurima agentuuri Wu Promotion’i koostööst, mis on kolme viimase aasta jooksul viinud Hiina suurlinnadesse kontserte andma väga arvukalt Eesti muusikuid. Olgu mainitud kasvõi märtsis 2018 toimuv Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis (Peking, Shanghai, Hongkong, Singapur). Seega peab Hiina orkestrite kontserte Eestis vaatlema muusikaekspordi ühispaketi olulise osana, mis ehk pisut õigustab siin korraldatud kontsertide majanduslikku kahjumit (– 68 049 €). Enesekriitiliselt tuleb eriti ebaõnnestunuks lugeda koostöölepingujärgseid Hiina orkestrite kontserte Helsingis ning Tamperes, mis ei toonud loodetud tulu. Traditsioonilisel Mustonenfestil (27. jaanuar – 5. veebruar) andsid Eestis kontserte kaks kammerorkestrit: 2007. aastal loodud ja noortest pühendunud muusikutest koosnev barokkorkester Barrocade, mis on praeguseks kujunenud üheks Iisraeli väljapaistvamaks muusikakollektiiviks, ning Venemaa rahvuslikuks aardeks peetav Moskva Riiklik Kammerorkester. New York Timesi sõnul on „dünaamiline Moskva kammerorkester on üks maailma parimatest ansamblitest“. Festivali lõpetas Venemaa Riiklik Kammerorkester, mille juht Aleksei Utkin on ka suurepärane oboemängija. Kava oli sama kirju nagu kogu festival: ettekandele tulid Bach, Pärt, Mendelssohn, Kantšeli, Vähi ja McLaughlin Utkini seades. Orkestri mängu iseloomustas ülim energilisus, emotsionaalsus, täiekõlalisus ja nüansirikkus. Üheks festivali tipphetkeks võib pidada Gija Kantšeli teose „Katkenud laul“ ettekannet. „See teos jätab oma katkendlikkuses palju mõtlemisruumi ja lõpuks jääbki otsekui lahenduseta.“ (Äli-Ann Klooren – Sirp, 10.02. 2017) 2017. aasta esimest poolt saatis kummalise kokkulangevusena mitme varakult väljakuulutatud maailmamastaabiga naissolisti ootamatu haigestumine vahetult enne kontserti. Nii tuli viimsel hetkel „sädelevat inglise trompetivirtuoosi“ Alison Balsomit asendama Hakan Hårdenberger Rootsist. „Instrumentaalkontsertide avalöögi andis 3. III Zimmermanni trompetikontserdiga „Nobody knows de trouble I see“ Håkan Hardenberger, kes asendas ootamatult haigestunud Alison Balsomit. Siinmail vähe kuuldud ja tehniliselt väga nõudlik kontsert on üks solisti lemmikuid, mistõttu oli kuulda pikalt repertuaaris olnud teoses küpsenud tämbrite paljusus ja nüansirikas toon. Keeletuks tegi solisti dünaamiline skaala – olematust piano’st, mis oli piano’mgi kui prožektorite undamine, mahlaka forte’ni. ERSO ja dirigent Paul Mägi kohalolu tundus tänu viimase hetke teosevahetusele sellevõrra rohkem olevat, nii et orkester kujunes solistile võrdseks partneriks. Balsomiga samast kategooriast solist pidi aga esinema peaaegu tühjale saalile: Eesti Kontsert ei olnud nähtavasti suutnud solisti vahetumisega turundust ümber orienteerida.“ (Liisi Laanemets – Sirp, 07.04.2017). Paraku peab ilmselt siit otsima põhjuseid, miks see kontsert lõpetas planeerimata kahjumiga (– 18 789 €). Samuti jäi haiguse tõttu tulemata koos SWR Symphonieorchesteriga (Saksamaa) esinema pidanud argentina tšellostaar Sol Gabetta, keda asendas Daniel Müller-Schott. On sügavalt hinnanguline, 4 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne kas see põhjustas vähese publikuhuvi selle suurepärase orkestri vastu ja kahjumi (– 63 707 €). Kevadhooaega ilmestavadki kahe maineka Saksa ringhäälinguorkestri külaskäigud. 13. ja 14. mail esines Tallinnas ja Tartus SWR Symphonieorchester ja suurte vene dirigentide hulka arvatav Vassili Sinaiski, kes on muu hulgas olnud Moskva Filharmoonia Sümfooniaorkestri ja Moskva Suure Teateri peadirigent ning BBC Philharmonic Orchestra esimene külalisdirigent. Pärast hooaja ametlikku lõppu ning ühtlasi suve avaüritusena andis Tallinnas 12. juunil kontserdi Saksa ringhäälinguorkestrite mainekaim esindaja WDR Sinfonieorchester Jukka-Pekka Saraste juhatusel; solistiks maailmamainega tšellist Gautier Capuçon. Väärt kontserdid ei pälvinud paraku liiga suurt huvi – tõenäoliseks põhjuseks publiku kevadväsimus ning välisorkestrite tõeline üleküllasus kevadhooajal. Märksa paremini läksid 22.-23. märtsil Tallinnas ja Tartus toimunud Royal Stockholm Philharmonic Orchestra kontserdid. Stockholmi kuninglikud filharmoonikud kuuluvad Euroopa orkestrite eliiti. Neid tuntakse auhinnatud salvestiste ning esinduslike ringreiside kaudu, ent ka Nobeli preemiate tseremooniate orkestrina. Eestis olid orkestri ees väga tähelepanuväärsed muusikud: Sakari Oramo, kes on nii selle orkestri kui ka BBC Sümfooniaorkestri peadirigent, ja hollandi staarviiuldaja Janine Jansen, kes esitas Stradivari viiulil Tšaikovski viiulikontserdi. „Orkestrigastrollid ei ole siinmail igapäevased nähtused, samuti mitte maailmatasemel solisti esinemine. Janseni esitatud Tšaikovski viiulikontserdi kohta saab kirjutada vaid ülivõrdelisi kiidusõnu. Mulle oli esituse suurim väärtus solisti (kes tegelikult ei paistnud end tundvat solistina, vaid orkestriga rangelt sama esitusorganismi osana) kohalolu, nii et publik adus pigem teost. Solisti ja orkestri balanss oli suurepärane ning meloodialiinide üleandmine solistilt orkestrile ja vastupidi imeilusad. Ootamatult jäi aga kontserdist enim meelde solisti vahetu siirus Bachi lisapalas. SKF mängitud Schumanni kolmas sümfoonia kõlas pulbitsevalt: dirigendist ja orkestrist kiirgas saali puhast rõõmu ja ekstravertsust. Orkester pakkus ilusaid pikki liine, pehmet kõla ning kõrva paitavat vaskpuhkpillirühma, mis kippus küll Estonia saali akustikas liialt domineerima.“ (Liisi Laanemets – Sirp, 07.04.2017) Et tõmmata joon alla kevadhooaja välisorkestrite maratonile, tuleb kindlasti ära nimetada Eesti osalusega välisorkester ehk Kremerata Baltica koos Gidon Kremeri ja Tatjana Grindenkoga, kelle kontsert 2. aprillil Estonia kontserdisaalis tähistas 40 aasta möödumist A. Pärdi „Tabula rasa“ legendaarsest esiettekandest, mis toimus 1977. aastal toonase TPI aulas. Ka seal olid peategelasteks siis veel noored tõusuteel interpreedid Kremer ja Grindenko ning Estonia teatri kammerorkester Eri Klasi juhatusel. „Tabula rasa“ tähendus nii Eesti kui ka maailma muusikaloos on eriline, kuna just see orkestriteos tähistab A. Pärdi tintinnabuli-stiili märgilist pöördepunkti. Gidon Kremer on selle oopuse kohta hiljem kujukalt öelnud, et see on vaikuse deklaratsioon – olulistele asjadele keskendumise manifest. Peale orkestrite tuleb kindlasti ära märkida maailmanimega artistide edukalt kulgenud soolokontserdid, mis eeldatud suure publikuhuvi tõttu planeeriti Estonia kontserdisaali asemel Nordea kontserdimajja – see oli õige otsus ka majanduslikus mõttes. 19. aprillil astus Nordea kontserdimajas publiku ette maailma üks tunnustatumaid, aga kindlasti ka skandaalsemaid orelivirtuoose Cameron Carpenter, kes saabus Eestisse oma reisioreliga – ligi tonni kaaluva International Touring Organiga, mille võimas helisüsteem täitis lava äärest ääreni. On märkimisväärne, et kuigi klassikaline organistide kogukond Carpenteri „päris orelimängijate“ hulka ei arva, suutis tema kontsert eelnevalt meedias märkimisväärse tähelepanu äratada, mis kindlasti kasvatas publikuhuvi. „Tean teda juba mõnda aega, Youtube’ist ja ETV-s näidatud dokumentaalfimi põhjal. Ta on imetlusväärselt originaalne ja lausa väljakutsuv selle eksponeerimises. Tema mängus paelub mind pidev erutatus – hetkekski ei jää kunagi midagi staatiliseks, püsivaks. Seda ta saavutab just etteaimamatu peenrütmikaga: pidevalt noote kas kokku surudes või pisut venitades. Muidugi, ka oreliregistrid-kõlavärvid muutuvad nii sageli, et kogu esitus mõjub nagu igipeatumatu tulevärk. Tulevärgimuljele aitab kaasa ka tema tohutu tehniline võimekus – virtuoossus, mis orelimängijate puhul avaldub eeskätt just jalgade liikuvuses. Ükskõikseks ei jäta ta kedagi, minule meeldis!“ (Rein Rannap – Aplaus nr 19) Suvistest festivalidest olgu esmajärjekorras mainitud uus festival, mis toetub Pjotr Tšaikovski ja Haapsalu linna ajaloolistele kokkupuudetele. Fakt ise on üldtuntud, kuid nüüd andis see tõuke 5 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne korraldada muusikafestival. Esimene Haapsalu Tšaikovski festival, peakülaliseks mainekas Moskva Novaja Opera, kannatas äärmiselt ebasoodsa ilma tõttu, kuid kõik siseruumides toimunud kontserdid olid välja müüdud. Kõrgelt tuleb hinnata koostööd kohaliku omavalitsusega (Haapsalu linnavalitsus), eriti nende huvi kujundada esimest korda toimunud festivalist traditsioon ja linna visiitkaart. Majanduslikult ületas festival eelarve kulupoole piire, kuid arvestades festivali mastaapi, olid Eesti Kontserdi planeeritud rahalised vahendid pigem tagasihoidlikud. Nagu lepingus kokku lepitud, jagas Haapsalu linnavalitsus planeerimata kahjumit. „Festivalil oli soe, vaimustuv ja kaasaelav publik, kes tervitas esinejaid soojade aplauside ja hõigetega ning püsti tõustes. Publikut oli arvukalt, nii mitmedki kontserdid olid välja müüdud. Ka vabaõhukontserdid olid külmast ja vihmasest ilmast hoolimata rahvast täis. Ilusate ilmadega poleks piiskopilinnuse hoovi kõik soovijad kindlasti ära mahtunud. Ja palju oli kohalikku publikut, mitte soome ja rootsi keelt kõnelevaid kuulajaid, keda saab hulgi näha näiteks Saaremaa ooperipäevadel. Kõik see kokku tähendab, et esimene Haapsalu Tšaikovski festival läks korda. Ja ka seda, et üritus peaks toimuma ka edaspidi.“ (Ia Remmel – Postimees, 8.07.2017) 10 aasta juubelit tähistavad Saaremaa ooperipäevad on kujunenud kaubamärgiks, mille tuntus on vähemalt sama suur kui Eesti Kontserdil. Juubelifestivali märksõnadeks kujunesid spetsiaalselt festivali jaoks tellitud Rein Rannapi rokkooper „Nurjatu saar“, mis suutis meedias käivitada laiaulatusliku arutelu ooperi vormilise olemuse üle ning sai kriitikutelt nii ülistavaid kui ka mahategevaid hinnanguid. Siiski võib nii kunstilises, mainekujunduslikus kui ka majanduslikus mõttes pidada Rannapi ooperit kordaläinuks. Ooperipäevadejärgses positiivsuse vaimus langetati otsus korraldada kordusetendused oktoobrikuus Nordea kontserdimajas. Kolm lisaetendust Nordeas kogusid küll peaaegu täissaalid, kuid peamiselt projektipõhiselt kokku pandud koosseisuga ooperi lavastuslikud kulud olid niivõrd kõrged, et loodetud tulu jäi saamata. „Saaremaa ooperipäevad on üks võimas ettevõtmine. Eesti Kontsert nende korraldajana on vahendanud meile maailma muusikateatrite koorekihti. Hea programm ja tasemel korraldus on selle festivali juures juba harjumuspärane. Nagu ka see, et kunsti vahendamise kõrval muututakse ise produtsendiks. Aga selleks ju Eesti Kontsert ongi ja selleks maksumaksja teda toetab. Meil on õigus seda talt nõuda. Aga keegi ei keela ju Eesti Kontserti õnnestumiste puhul kiita. Ehkki meie inforuumis on hea sõna ebatavaline ja harjumatu. Selle aasta ooperipäevade jaoks autoritelt tellitud „Nurjatu saar“ on aga ikkagi midagi üsna erilist ja seab lati kõrgusele, mille ületamine on keeruline. Hea töö, Eesti Kontsert!“ (Rein Lang – Postimees, 18.07.2018) Saaremaa ooperipäevad ise seevastu olid läbi aegade edukaimad, kogudes üle 14 500 külastuse. Kaheksast kavas olnud etendusest läksid kuus 2000-kohalises ooperimajas väljamüüdud saalile. Publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Tänavuste ooperipäevade peakülaline Krefeld-Mönchengladbachi ooperiteater saabus kahe erilennukiga Düsseldorfist otse Kuressaarde, kaasas Wagneri „Lohengrin“, Mascagni „Talupoja au“, Puccini „Gianni Schicci“ ja Verdi „Maskiball“. Teatri muusikajuhi Mihkel Kütsoni sõnul oli lavastuste näol tegemist tänavuse hooaja menukaimate tükkidega, mis tutvustasid Eesti publikule Krefeld-Mönchengladbachi teatrit kõige paremast küljest. Järjest rohkem on Eestis ooperisõpru, kelle jaoks Saaremaa ooperipäevade külastus keset suve on muutunud elu lahutamatuks osaks. „Nüüd olen ka mina Saaremaa ooperifestivalil ära käinud. Lõpuks ometi! Oli nauditav galakontsert. Heledapäine sopran, sakslanna, oli eriti ilus. Entusiasmihoos ostsin järgmisekski aastaks piletid ära, siis tulevad ungarlased „Mustlasparuniga“. Oleksin vist pidanud juba üle-üle-eelmisel aastal piletid broneerima – vaba oli vaid viimane rida. Öömajaga on asjad veel nukramad. Ühe Kuressaare hotelli ootelehel oleme 34ndad, teise ukse taga 26ndad. Olen optimist.“ (Mart Kadastik – Eesti Ekspress, 6.09.2017) Sügishooaja avakontsert tõi Viinist ja Berliinist ERSO ette sealsed tuntuimad eesti naised – lauljatar Annely Peebo ja dirigent Kristiina Poska. Lisaks oli kontserdi tõmbenumbriks Erkki-Sven Tüüri 2015. aastal kirjutatud teose „Külva tuult…“ Eesti esiettekanne. „Poska on jäänud meelde nooruslikult tulise energia ja tarmuka konkreetsusega, mis mõjub kaasahaaravalt ja intensiivselt. Kontserdi avaloona kõlanud Erkki-Sven Tüüri „Saw the Wind“, näib olevat Poskale sobivaimat sorti muusika – energeetiline, kompaktne, selgete kontrastide ja arenguga, visuaalseid assotsiatsioone tekitav teos. Väga sisendusjõuliselt mõjus kujutlus üksikute soolopillide tuulde visatud seemneist välja kasvavast ennustamatust ja hirmutavast stiihiast. Kontserdilt tervikuna jäigi avaloost kõige sügavam mulje.“ (Kadri-Ann Sumera – Muusika, november 2017) 6 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Rohke meediatähelepanu ja seekaudu ka publiku sai läti vanameister Raimonds Pauls, kes andis 30. septembril Nordea kontserdimajas koos Läti Raadio bigbändi ja Sinfonietta Rigaga soolokontserdi „Opera“. Kontserdi tulu ületas prognoositut. Kindlasti äratas meediatähelepanu maestro jutt, et see jääb tõenäoliselt kõige viimaseks kontserdiks, mille ta avalikkuse ees üldse annab. „Mulle tundub, et see jäi minu viimaseks esinemiseks Eestis,“ ütles maestro Raimonds Pauls vahetult pärast laupäevast esinemist Nordea kontserdimajas. „Olen laval olnud 60 aastat. Aitab. Mul on turjal juba 82 aastat, see iga pole naljaasi. Kontserdi teises pooles tundsin, et küllaltki raske on juba mängida, väsin lihtsalt ära. Loomulikult olin ma enne kontserti natuke närvis. Eriti kava esimese poole osas, kus koos Läti Raadio bigbändi ja kammerorkesteriga Sinfonietta R■ga esitasime maailma klassikasse kuuluvate aariate töötlusi. Aga tundub, et läks hästi, rahvas võttis meid kenasti vastu. Mina jäin kontserdiga igatahes rahule ja tundub, et ka publik.“ (Jaanus Kulli – Õhtuleht, 2.10.2017) 24. novembril toimus Estonia kontserdisaalis mitmeski mõttes ajalooline kontsert, kus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Ansambel U: kandsid ette maailmas äärmiselt harva esitatava Gérard Grisey spektraalse suurteos „Les espaces acoustiques“ („Helimaastikud“); dirigeeris selle teose maailma tunnustatuim interpreteerija Pierre-André Valade Prantsusmaalt. Gigantne „Les espaces acoustiques“ on erilisemaid helitöid, mis 20. sajandi lõpul loodud. Teaduslikust küljest on see uurimus kõlavärvidest, ülemhelidest ja nende kasutamisest, tunnetuslikust küljest aga sensuaalne ja müstiline kogemus. Kuueosalise teose tämbrid, kõlavärvid ja -efektid loovad lummavaid helimaastikke. Tõsiseid eelteadmisi ning pühendumist eeldava teose publik ei saa mõistagi olla suur. Hinnanguliselt oli Estonia kontserdisaalis kohal kogu sihtrühm, kes Eesti oludes paraku ei moodusta täissaali. (Ettekande planeerimatu kahjum oli –13 000 €.) Samas võiks retooriliselt küsida: kui selliseid muusikasündmusi ei korraldaks Eesti Kontsert, siis kes üldse oleks suuteline siin sellist asja ette võtma. „24. november oli Eesti muusikaelus tähtis päev, kuna tervikuna tuli ettekandele Gérard Grisey opus magnum „Les Espaces Acoustiques“. Seda võib võrrelda XX sajandi muusikaajaloo suurteostega, nagu Stravinski „Püha kevad“ või Messiaeni „Turangalîla sümfoonia“. Tegemist on krestomaatilise teosega, mida märgitakse kõigis muusikaõpikutes, kuid ükski loetud artikkel ega kuulatud heliplaat ei asenda elava esituse kogemist kontserdisaalis.“ (Aare Tool – Sirp, 1.12.2017) Enne Eesti Vabariigi juubeliaastasse jõudmist tähistasid 100 aasta iseseisvuse täitumist põhjanaabrid. 9. detsembril, kolm päeva pärast õiget juubelit, olid Estonia kontserdisaali laval Soome Raadio Sümfooniaorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Hannu Lintu. Kavas Magnus Lindbergi Soome 100 aasta juubeliks loodud uudisteos „Tempus fugit“ ning Sibeliuse „Kullervo- sümfoonia“. KONTSERDITEGEVUS Aastal 2017 anti kokku 1191 kontserti (2016: 1320), kuulajaid oli kokku 211 564 (2016: 219 250). 2017 2016 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Tallinnas 205 53 363 256 57 406 Kontserdid Tartus 60 16 459 61 16 155 Kontserdid Pärnus 51 15 351 58 15 410 Kontserdid Jõhvis 51 16 011 50 18 648 Kinoseansid Jõhvis 304 10 734 326 11 216 Kontserdid mujal Eestis 383 64 308 445 53 981 Kontserdid välismaal 139 35 536 124 46 434 Kokku 1193 211 762 1320 219 250 7 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Eesti Rahvusmeeskoori kontserditegevus 2017 2016 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Eestis (sh) 51 26 608 37 8559 Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 31 19 089 16 3911 Avalikud kontserdid mujal Eestis 10 5169 10 2358 Kontserdid Tallinna koolides 10 2350 11 2290 Kontserdid välismaal (sh) 4 4494 16 24 094 Venemaa 1 176 2 1871 Hiina 1 914 0 0 Belgia 1 1700 7 14 000 Soome 1 1704 0 0 Läti 0 0 2 1000 Armeenia 0 0 4 6898 Gruusia 0 0 1 325 Kokku 55 31 102 53 32 653 Hortus Musicuse kontserditegevus 2017 2016 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Eestis 38 3224 40 3623 sh Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 34 2527 31 2927 Avalikud kontserdid mujal Eestis 4 697 9 696 Kontserdid välismaal 10 5184 12 5560 sh Venemaa 4 2947 3 1160 Ukraina 0 0 1 980 Iisrael 3 1168 3 430 Leedu 2 1000 0 0 Läti 1 69 0 0 Türgi 0 0 2 1170 Makedoonia 0 0 1 370 Armeenia 0 0 2 1450 Kokku 48 8408 52 9183 8 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Festivalid 2017 2016 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid MustonenFest 13 3915 12 3961 Jõhvi balletifestival 6 1960 9 2224 Saaremaa ooperipäevad 14 14 715 12 10 536 Pärnu ooperipäevad 0 0 3 1332 Seitsme linna muusika 9 1227 12 1815 Tallinna orelifestival 26 2119 25 2513 Festival Klaver 0 0 14 3958 Kokku 77 23 936 87 26 339 Kontserdid välismaal 2017 2016 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Euroopa (sh) 107 24 387 103 32 561 Belgia 1 1700 7 14 000 Austria 2 80 0 0 Leedu 2 1000 0 0 Läti 7 1250 10 3078 Poola 3 2770 0 0 Soome 1 1704 3 300 Venemaa 91 15 883 78 12 843 Makedoonia 0 0 1 370 Valgevene 0 0 2 810 Ukraina 0 0 1 980 Muu 0 0 - - Kagu-Euroopa, Aasia (sh) 32 11 049 21 13 773 Hiina 19 9374 9 3450 Iisrael 4 1168 3 430 USA 8 507 0 0 Armeenia 0 0 6 8348 Gruusia 0 0 1 325 Türgi 0 0 2 1170 Iisrael 0 0 3 430 Hiina 0 0 9 3450 Kokku 139 35 436 124 46 434 9 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Kontserditegevus Eestis, külastajad maakondade kaupa 2017 2016 Keskm. Keskm. Avalikud Kontserte Kuulajaid kuulajaid Kontserte Kuulajaid kuulajaid kontserdid kontserdil kontserdil Harjumaa 168 45 995 197 47 666 Tallinna 160 45 456 284 176 46 432 264 linn mujal 8 539 67 21 1234 59 maakonnas Tartumaa 45 14 409 53 14 492 Tartu linn 45 14 409 320 42 14 021 334 mujal 0 0 0 11 471 43 maakonnas Pärnumaa 33 12 555 47 13 649 Pärnu linn 32 12 371 386 41 13 330 325 mujal 1 184 184 6 319 53 maakonnas Ida- 62 17 305 – 66 18 648 Virumaa Jõhvi 49 15 761 321 50 17 109 342 mujal 13 1544 119 16 1539 96 maakonnas Hiiumaa 9 562 62 11 1012 92 Järvamaa 10 2815 281 11 719 65 Jõgevamaa 12 946 79 13 1441 111 Läänemaa 12 6969 581 19 2728 144 Lääne- 1 27 27 7 332 47 Virumaa Põlvamaa 7 404 58 13 1098 84 Raplamaa 3 181 60 6 674 112 Saaremaa 19 15 312 806 17 11 039 649 Valgamaa 9 814 90 19 1370 72 Viljandimaa 13 872 67 18 1546 86 Võrumaa 5 535 107 17 1429 84 Koolikontserdid 2017 2016 Keskm. Keskm. Kontserte Kuulajaid kuulajaid Kontserte Kuulajaid kuulajaid kontserdil kontserdil Harjumaa 123 20 600 – 154 20 714 Tallinna 49 8850 180 80 10 974 137 linn mujal 74 11 750 158 74 9740 132 maakonnas 10 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Tartumaa 37 4460 – 45 4804 Tartu linn 15 2050 136 19 2134 112 mujal 22 2410 109 26 2670 103 maakonnas Pärnumaa 29 4030 – 29 3530 Pärnu linn 19 2970 156 17 2080 122 mujal 10 1060 106 12 1450 121 maakonnas Ida- 14 1670 4 460 Virumaa Jõhvi 2 250 125 - - - mujal 12 1420 118 4 460 115 maakonnas Hiiumaa 3 400 133 1 200 200 Järvamaa 9 1100 122 7 740 106 Jõgevamaa 33 4010 121 22 2230 101 Läänemaa 16 1780 111 8 720 90 Lääne- 42 5010 119 36 3960 110 Virumaa Põlvamaa 8 1080 135 13 1290 99 Raplamaa 14 1493 107 12 1280 107 Saaremaa 3 400 133 5 460 92 Valgamaa 2 180 90 1 90 90 Viljandimaa 8 1160 145 - - - Võrumaa 9 870 97 19 1740 92 KOKKU 350 MAJANDUSTEGEVUS SA Eesti Kontserdi aastaaruande bilansimaht seisuga 31.12.2017 oli 20 327 015 eurot (31.12.2016: 21 043 018 eurot). Aruandeaasta tulem oli -319 764 eurot (2016: -15 920 eurot). Tulud 2017 2016 TULUD KOKKU 8 780 430 8 380 858 Annetused ja toetused: 5 281 875 5 199 641 • s.h. riigieelarveline toetus 4 699 427 4 600 398 Tulu ettevõtlusest: 3 493 119 3 181 217 • kontserttegevusest 1 930 591 1 762 473 • muust majandustegevusest 1 243 542 1 105 958 s.h kontserdisaalide üüritulud 642 994 555 014 Mitmesugused tegevuskulud 2017 2016 KULUD KOKKU 4 841 017 4 144 431 s.h. kontserttegevuse kulud 3 293 620 2 723 703 s.h. kinnistute majandamiskulud 374 146 425 133 11 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Tähtsamad näitajad ja suhtarvud Tulemiaruande näitajad 2017 2016 Tulu ettevõtlusest 3 493 119 3 181 217 Kontserttegevuse tulu 1 930 591 1 762 473 Põhitegevuse tulem -32 199 247 154 Kontserttegevuse tulu muutus1 +9,5% -17,1% Põhitegevuse tulem, %2 -0,9% 7,8% Finantsseisundi näitajad 2017 2016 Varad kokku 20 327 015 21 043 018 Intressi kandvad kohustused 1 197 733 1 549 283 Intresside kattekordaja3 -0,11 0,93 Võlakordaja4 0,13 0,14 Omakapitali võlasiduvus5 0,15 0,16 Netovara kokku 17 743 882 18 063 646 Suhtarvude arvutamismetoodika: 1. Kontserttegevuse tulu muutus= (käesoleva aasta kontserttegevuse tulu- eelmise aasta kontserttegevuse tulu)/eelmise aasta kontserttegevuse tulu 2. Põhitegevuse tulem, %= (põhitegevuse tulem/tulu ettevõtlusest)*100% 3. Intresside kattekordaja= põhitegevuse tulem/intressikulu 4. Võlakordaja= koguvõlgnevus/varad 5. Omakapitali võlasiduvus= koguvõlgnevus/netovara Ülevaade Sihtasutuse SA Eesti Kontsert nõukogu tööst 2017. aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Kontsert põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5-liikmeline: • Paavo Nõgene, nõukogu esimees; • Marika Tuusis; • Tea Varrak; • Indrek Laul; • Margus Pärtlas. 2017. a toimus 5 nõukogu koosolekut, sh 5 korralist koosolekut, elektrooniliseid koosolekuid ei toimunud. 12 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: • 2017. a. eelarve täitmise jälgimine • 2016 majandusaasta aruande kinnitamine • 2018. a. eelarve kinnitamine • Arengukava (2019–2022) kinnitamine • Ülevaade 2017.a tehtud investeeringutest • Pikaajaliste investeeringute kava arutelu • Ülevaade valitsemise mahu vähendamisest ja uuendatud struktuuri kinnitamine • Üleminek RTK teenustele Kultuuriministeeriumi otsusega nr. 364 (25.11.2013) on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Nõukogu / Summa Nimi Periood kokku juhatus (EUR) Jüri Leiten juhatuse liige 01.01.2017-31.12.2017 45708,61 (sh lisatasu) Paavo Nõgene nõukogu esimees 01.01.2017-31.12.2017 4200 Marika Tuusis nõukogu liige 01.01.2017-31.12.2017 2625 Tea Varrak nõukogu liige 01.01.2017-31.12.2017 3150 Indrek Laul nõukogu liige 06.01.2017-31.12.2017 2068,18 Margus Pärtlas nõukogu liige 01.01.2017-31.12.2017 2100 Aruandeperioodil tegutses nõukogu poolt määratud 3-liikmenline auditikomitee. Auditikomitee liikmed olid Marika Tuusis, Tea Varrak ja Indrek Laul (alates 28.08.2017). Selline aasta sõnas ja arvudes avaldaks muljet igas suurriigis, rääkimata väikesest Eestist, kus rahvaarv ei küündi isegi Peterburi Jaani kirikut ümbritseva Admiraliteedi rajooni elanike arvuni. Tihedas rahvusvahelises muusikaelus kaasa lüües ei unustanud me Eesti interpreete, kolletiive ega publikut. Eesti koolilapsed said samuti suure positiivse annuse head muusikat ja interpretatsioonikunsti. Selle kõige teostamiseks võttis Eesti Kontsert loomulikult palju riske – mitte alati ei tulnud me sellest võiduga välja. Oleme saanud õppetunni: saamata jäänud piletitulu ja kiirelt tehtud emotsionaalselt otsused viivad eelarve tasakaalust välja. Oleme 2018. aastal paremad ja hoolikamad, kuid ei loovuta kättevõidetud positsiooni. Suur tänu kõigile tegijatele-toetajatele ja publikule! Jüri Leiten SA Eesti Kontsert 13 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 75 179 245 825 2 Nõuded ja ettemaksed 406 630 428 415 3;4 Varud 4 139 2 384 Kokku käibevarad 485 948 676 624 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 19 841 067 20 366 394 5 Kokku põhivarad 19 841 067 20 366 394 Kokku varad 20 327 015 21 043 018 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 315 054 351 551 6 Võlad ja ettemaksed 1 331 400 1 413 589 4;8;9;10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 54 000 16 500 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 700 454 1 781 640 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 882 679 1 197 732 6 Kokku pikaajalised kohustised 882 679 1 197 732 Kokku kohustised 2 583 133 2 979 372 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 12 104 790 12 104 790 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 958 856 5 974 776 Aruandeaasta tulem -319 764 -15 920 Kokku netovara 17 743 882 18 063 646 Kokku kohustised ja netovara 20 327 015 21 043 018 14 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 5 281 875 5 199 641 12 Tulu ettevõtlusest 3 493 119 3 181 217 13 Muud tulud 5 436 0 Kokku tulud 8 780 430 8 380 858 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -4 841 017 -4 150 130 14 Tööjõukulud -3 426 352 -3 387 932 15;17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -544 918 -595 611 5 Muud kulud -342 -31 Kokku kulud -8 812 629 -8 133 704 Põhitegevuse tulem -32 199 247 154 Intressikulud -287 565 -264 903 16 Muud finantstulud ja -kulud 0 1 829 Aruandeaasta tulem -319 764 -15 920 15 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -32 199 247 154 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 544 918 595 611 5 Muud korrigeerimised -255 647 -255 647 Kokku korrigeerimised 289 271 339 964 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 21 253 -159 298 Varude muutus -1 755 239 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 86 158 253 058 Kokku rahavood põhitegevusest 362 728 681 117 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -150 437 -188 676 5 soetamisel Laekunud intressid 533 4 503 Kokku rahavood investeerimistegevusest -149 904 -184 173 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -351 552 -374 219 6 Makstud intressid -287 565 -264 903 16 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 255 647 255 647 11 toetustest Kokku rahavood finantseerimistegevusest -383 470 -383 475 Kokku rahavood -170 646 113 469 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 245 825 132 356 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -170 646 113 469 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 75 179 245 825 2 16 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 12 104 790 5 974 776 18 079 566 Aruandeaasta tulem 0 -15 920 -15 920 31.12.2016 12 104 790 5 958 856 18 063 646 Aruandeaasta tulem -319 764 -319 764 31.12.2017 12 104 790 5 639 092 17 743 882 17 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. SA Eesti Kontsert kasutab tulemiaruande koostamisel RTJ 14 toodud tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäolisust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varudena kajastatakse Pärnu kontserdimaja kohviku tarbeks ostetud toiduaineid. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, kuluks kantakse vastavalt müügiaruandele omahinnas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost (2016 aasta lõpus muudeti põhivarade allampiir 2 000st eurost 5 000le eurole). Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100%-liselt kulusse.Kuludesse kantud (olulise) väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse- ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatssiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse jaa lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. 18 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mol on vara kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara vöörandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5 000 euro Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 1,02-2% Masinad ja seadmed 10-20% Transpordivahendid 14% Muu põhivara 5-20% Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Eesti Kontsert kui rentnik Kapitalirendi kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Eesti Kontsert kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muul bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüübi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- või pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajatatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Laekunud sihtfinantseerimine, kui selle arvel ettenähtud kulutusi pole antud perioodil veel tehtud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara 19 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Vastavalt SA Eesti Kontsert asutamisotsusele andis asutaja Kultuuriministeerium sihtasutusele üle mitterahalise sissemaksena endise riigiasutus Eesti Kontsert põhivara lähtudes varade bilansilisest jääkmaksumusest (soetusmaksumus- kulum). Tulud Tulu kontsertidest ja etendustest kajastatakse kontserdi ja etenduse toimumise hetkel. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtutakse valmidusastme meetodist, teeenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samal perioodil nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Seotud osapooled SA Eesti Kontsert aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - juhatuse liige ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassas 20 377 12 812 Pangakontod riigikassas 54 802 233 013 Kokku raha 75 179 245 825 20 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 344 989 344 989 Ostjatelt laekumata 350 733 350 733 arved Ebatõenäoliselt -5 744 -5 744 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 2 961 2 961 tagasinõuded Muud nõuded 48 640 48 640 Viitlaekumised 48 640 48 640 Ettemaksed 10 040 10 040 Tulevaste perioodide 10 040 10 040 kulud Kokku nõuded ja 406 630 406 630 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 354 698 354 698 Ostjatelt laekumata 354 698 354 698 arved Muud nõuded 64 269 64 269 Intressinõuded 533 533 Viitlaekumised 63 736 63 736 Ettemaksed 9 448 9 448 Tulevaste perioodide 9 448 9 448 kulud Kokku nõuded ja 428 415 428 415 ettemaksed 2017.aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 5 744 euro ulatuses (2016.aastal 5 699 eurot). Viitlaekumistes on kajastatud kaardimaksete laekumata saldo summas 8 944 eurot ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetus Saaremaa Ooperipäevadele 2017 summas 39 629 eurot (toetuse maksti välja jaanuaris 2018). 21 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 25 250 16 004 Üksikisiku tulumaks 35 598 38 142 Erisoodustuse tulumaks 294 515 Sotsiaalmaks 69 688 73 030 Kohustuslik kogumispension 3 479 3 497 Töötuskindlustusmaksed 4 688 4 731 Intress 48 Ettemaksukonto jääk 2 961 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 961 139 045 135 919 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordi- Arvutid ja Muud põhivarad vahendid arvutisüsteemid masinad ja seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 10 832 2 278 1 549 893 1 563 003 3 238 088 28 167 038 Akumuleeritud kulum -3 609 369 -9 310 -2 213 -1 268 142 -1 279 665 -2 635 522 -7 524 556 Jääkmaksumus 27 853 19 728 725 1 522 65 281 751 283 338 602 566 20 642 482 Ostud ja parendused 19 882 19 882 299 640 319 522 Amortisatsioonikulu -392 880 -383 -65 -59 975 -60 423 -96 562 -549 865 Muud muutused 0 0 -1 139 0 -3 491 -4 630 -41 115 -45 745 31.12.2016 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 0 1 392 865 1 400 713 3 412 378 28 179 038 Akumuleeritud kulum -4 002 249 -7 848 0 -1 154 698 -1 162 546 -2 647 849 -7 812 644 Jääkmaksumus 27 853 19 335 845 0 0 238 167 238 167 764 529 20 366 394 Ostud ja parendused 19 591 19 591 Amortisatsioonikulu -392 864 -152 054 -544 918 Ümberliigitamised -238 167 -238 167 238 167 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 0 78 244 86 092 4 489 904 27 941 943 Akumuleeritud kulum -4 395 113 -7 848 0 -78 244 -86 092 -3 619 671 -8 100 876 Jääkmaksumus 27 853 18 942 981 0 0 0 0 870 233 19 841 067 22 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Aastal 2016 soetati valgustehnika Estonia kontserdisaali summas 203 000 eurot, sellest tasuti 65 000 eurot ning ülejäänu osa (130 846 eurot) tasuti 2017 aastal osamaksetena. Aruande perioodil soetati Vanemuise Kontserdimajja uus helipult ning Jõhvi Kontserdimajja heliseadmed kokku väärtuses 19 591 eurot. Seoses uue kaasaegse helitehnika soetusega 2015.aastal Estonia kontserdisaali,kanti 2017.aastal maha vana helitehnika soetusmaksumusega 85 361 euri, jääkmaksumusega 0 euri. Vanemuise ja Pärnu kontserdimajas kanti maha töökõlbmatud seadmed kokku soetusmaksumusega 59 478 euri, jääkmaksumusega 0 euri, mis asendati uute kaasaegsemate süsteemidega. Jõhvi kontserdimajas kanti maha töökõlbmatu tõlke- ja konverentsisüsteem soetusmaksumusega 111 845 ueri, jääkmaksumusega 0 euri. Alates 01.01.2017 on põhivara allampiir 5 000 eurot ning seoses sellega klassifitseeriti väiksema kui 5 000 euro väärtusega põhivarad 2016 aasta lõpus ümber väikevahenditeks. Lisa 6 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor ja LHV Peterburi 1 197 733 315 054 882 679 12,9 EUR 2020 Jaani krik Kapitalirendikohustised 1 197 733 315 054 882 679 kokku 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor ja LHV Peterburi 1 549 283 351 551 1 197 732 12,9 EUR 2020 Jaani krik Kapitalirendikohustised 1 549 283 351 551 1 197 732 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2017 31.12.2016 Ehitised 5 644 272 5 775 281 Kokku 5 644 272 5 775 281 Kapitalirendikohustuste jääk on Peterburi Jaani kiriku ehitusega seotud nõuete loovutamine pankadele Luminor ja LHV. Renditud vara soetusmaksumus on 6 550 413 eurot, akumuleeritud kulum bilansipäeva seisuga 906 141 eurot. Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 23 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne 2017 2016 Kasutusrendikulu 45 970 45 430 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 21 227 44 747 1-5 aasta jooksul 0 16 080 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 450 126 450 126 Võlad töövõtjatele 338 965 338 965 9 Maksuvõlad 139 045 139 045 4 Muud võlad 18 292 18 292 10 Muud viitvõlad 18 292 18 292 Saadud ettemaksed 384 972 384 972 Muud saadud ettemaksed 384 972 384 972 Kokku võlad ja ettemaksed 1 331 400 1 331 400 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 474 266 474 266 Võlad töövõtjatele 341 725 341 725 9 Maksuvõlad 135 919 135 919 4 Muud võlad 82 978 82 978 10 Muud viitvõlad 82 978 82 978 Saadud ettemaksed 378 701 378 701 Tulevaste perioodide tulud 378 701 378 701 Kokku võlad ja ettemaksed 1 413 589 1 413 589 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Töötasude kohustis 183 715 181 095 Puhkusetasude kohustis 43 025 45 877 Deklareerimata maksukohustused 111 632 111 152 Viitvõlad töötajatele 593 3 601 Kokku võlad töövõtjatele 338 965 341 725 8 24 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Muud võlad (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 18 292 18 292 Edasiandmisele kuuluv 15 981 15 981 Peterburi Jaani Kiriku tegevuskulud 2 296 2 296 Muud 15 15 Kokku muud võlad 18 292 18 292 31.12.2016 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 82 978 82 978 Edasikandmisele kuuluv 80 702 80 702 Peterburi Jaani kiriku tegevuskulud 2 276 2 276 Kokku muud võlad 82 978 82 978 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 0 255 647 -255 647 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 255 647 -255 647 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 0 4 611 898 -98 -4 600 300 11 500 Kultuurkapitalilt 7 000 49 100 0 -51 100 5 000 KOV-delt 0 209 479 0 -209 479 0 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 15 000 0 -15 000 0 Välisabi 0 5 420 0 -5 420 0 EAS-ilt 0 0 0 -62 695 -62 695 Kokku sihtfinantseerimine 7 000 4 890 897 -98 -4 943 994 -46 195 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 7 000 5 146 544 -98 -5 199 641 -46 195 annetused ja toetused 25 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 255 647 0 -255 647 Kokku sihtfinantseerimine 255 647 -255 647 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 11 500 4 672 424 -297 -4 629 627 54 000 Riigikantseleilt 0 69 800 0 -69 800 0 Kultuurkapitalilt 5 000 22 000 0 -27 000 0 KOV-delt 0 241 473 0 -241 473 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 12 700 0 -12 700 0 Välisabi 0 6 000 0 -6 000 0 EAS-lt -62 695 62 695 0 -39 628 -39 628 Kokku sihtfinantseerimine -46 195 5 087 092 -297 -5 026 228 14 372 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, -46 195 5 342 739 -297 -5 281 875 14 372 annetused ja toetused Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 421 594 380 696 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 255 647 255 647 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 4 604 634 4 563 298 Kokku annetused ja toetused 5 281 875 5 199 641 sh eraldis riigieelarvest 4 699 427 4 601 300 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 497 120 470 126 muudelt org-lt 85 329 128 215 Rahalised ja mitterahalised annetused 2017 2016 Rahaline annetus 5 281 875 5 199 641 Kokku annetused ja toetused 5 281 875 5 199 641 26 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Piletimüük 1 580 380 1 414 475 Kontsertide müük vabariigis 121 399 150 028 Kontsertide müük väljaspool vabariiki 132 770 101 987 Koolikontserdid 69 696 70 422 Kavade ja buklettide müük 26 346 18 823 Kontsertide ja etendustega seotud reklaamipinna müük 224 099 223 188 Kinopiletite müük ( Jõhvi KM kino ) 33 183 31 136 Kontserdisaalide üür 642 994 555 014 Ruumide üüri ja ekspluatatsioonikulude katte tulud 271 576 268 207 Tehnika, instrumentide ja inventari üür 101 945 105 961 Toitlustusteenus( Pärnu KM kohvik) 108 873 84 088 Muu majandustegevus 118 154 98 426 Piletimüügi teenustasud 61 704 59 462 Kokku tulu ettevõtlusest 3 493 119 3 181 217 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Üür ja rent 306 834 296 062 Energia 246 269 260 666 Elektrienergia 132 234 119 596 Soojusenergia 114 035 141 070 Mitmesugused bürookulud 144 837 147 296 Lähetuskulud 103 957 111 688 Koolituskulud 19 265 15 694 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 522 842 Kulud eraldiste moodustamiseks 10 417 0 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 5 845 5 699 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 374 146 318 648 Renditud sõidukite kulud 91 936 84 847 Info-ja ja kommunikatsiooni kulud 73 619 41 061 Inventari majandamiskulud 98 341 83 239 Muud ostetud materjalide ja kaupade kulud 70 409 60 685 Kontserttegevuse kulud 3 293 620 2 723 703 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 841 017 4 150 130 27 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 2 560 780 2 532 119 Sotsiaalmaksud 860 959 847 258 Muud 4 613 8 555 Kokku tööjõukulud 3 426 352 3 387 932 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 160 170 Koosseisuliste töötajate arv 31.12.2017 seisuga oli 169 töötajat. 2017 a. keskmine koosseisuliste töötajate arv oli 160 ja nende palgakulu 2 551 578 eurot. Palgakulu hulgas lisaks koosseisulistele on kajastatud ka esinajate ühekordsed lepingulised maksumused. Aastal 2017 jagunesid töötajate keskmised arvud järgmiselt: - Nõukogu liikmed - 5 - Juhatuse liige - 1. - Juhid - 14 - Tippspetsialistid - 53 - Keskastme spetsialistid - 39 - Töölised ja abiteenistujad - 54 Lisa 16 Intressikulud (eurodes) 2017 2016 Intressikulu kapitalirendilt 287 565 264 898 muu intressikulu 0 5 Kokku intressikulud 287 565 264 903 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Ostud ja müügid 2017 2016 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende valitseva või olulise mõju 0 0 0 0 all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 61 273 54 506 28 Sihtasutus Eesti Kontsert 2017. a. majandusaasta aruanne SA Eesti Kontserdi seotud osapoolteks on juhatuse liige ja nõukogu liikmed, eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. 29 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Kontsert nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kontsert (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS AS Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 09.04.2018 SA EESTI KONTSERT NÕUKOGU E-KOOSOLEKU PROTOKOLL 3/2018 13.04.2018 Osalesid: SA Eesti Kontsert nõukogu liikmed: Paavo Nõgene, Indrek Laul, Margus Pärtlas, Tea Varrak, Marika Tuusis Juhatuse liige Jüri Leiten Protokollis: Kertu Orro Päevakord: 1. 2017 majandusaasta aruande kinnitamine Juhatuse liige on esitanud nõukogule kinnitamiseks 2017 majandusaasta aruande ning sõltumatu vandeaudiitori aruande. OTSUS: Kinnitada 2017 majandusaasta aruanne. P:5; V:0 1 SA Eesti Kontserdi 2 kuu 2018 eelarve täitmise seletuskiri Kokkuvõte SA Ees ti Kontserdi tegevustulud olid 2 kuu jooksul 2018 2 011 t. eur (planeeritud: 1 948 t. eur), sh omatulud olid p l a neeritust 23 t. eur v õrra väiksemad (planeeritud: 437 t. eur; tegelik: 414 t. eur). Tegevuskulud olid planeeritust 68 t. eur suuremad (planeeritud: 620 t. eur; tegelik: 620 t. eur). Omatulude ja tegevuskulude vahe (tulem ilma tegevustoetuseta) oli 189 t. eur planeer itust madalam (planeeritud: -706 t. eur; tegelik: -895 t. eur) , sh tule va s te perioodide kulude ettemaksed 92 t. eur . Investeeringuid tehti 32 t. eur võrra vähem kui planeeritud (planeeritud: 38 t. eur; tegelik: 6 t. eur) , hakkat es osaliselt ellu viima eelarve parandusi, kus on ette nähtud investeeringute vähendamine . Laenumaksed ja finantskulud (seotud Peterburi Jaani kiriku kapital i rendiga) olid planeeritud ulatuses, vastavalt 315 t. eur (põhiosa tagasimakse) ja 324 t. eur (intresssimakse). Tulud riigieelarvest olid 889 t. eur (planeeritud: 810 t. eur), 79 t. suuremad kui planeeritud. Siin on kajastatud tegevustoetuse kasutamine, mis on osaliselt ( 52 t. eur) seotud eelmise aasta arvete tasumisega ning väiksema planeeritust piletituluga, samuti tulevaste perioodide kulude ettemaksetega. Omatulud olid planeeritust 23 t. eur väiksemad (planeeritud: 437 t. eur; tegelik: 414 t. eur). Tulud kontserttegevusest oli 205 t. eur (planeeritud: 238 t. eur), m itmete ürituste piletitulu jäi planeeritule alla . Suurema d piletitulu al alaekumised: Mustonen Fest 10 t. eur, Veski ja Kall uste projekt 7 t. eur, etendus „Kuuetiivaline Seraf ima “ 6 t. eur, Eesti Festivaliorkester 4 t. eur, Hen n essy Uusaasta kontsert 4 t. eur, ETK/TKO ja Kaljuste 3 t. eur. Muud majanduskulud olid 11 t. eur planee ritust suuremad (planeeritud: 199 t. eur; tegelik: 210 t. eur), 3 t. eur on saadud tulu saalide teenindamisest ja 4 t. eur olid planeeritust suuremad piletivahendus tasud. Muud toetused olid planeeritust 6 t. eur väiksemad, Mustonen Festile eraldatud toetus oli väiksem kui algselt planeeritud. Tööjõukulud olid planeeritust 4 t./0,6% eur väiksemad (planeeritud: 611 t.eur; tegelik: 607 t. eur ). Majandamiskulud olid planeeritust 27 t . eur suuremad (planeeritud: 248 t. eur; tegelik: 275 t. eur). Peamine põhjus on 1 4 t. ula tuses suuremad lähetuskulud ning 18 t. eur suuremad hoonete majandamiskulud ning 12 t. eur planeeritust suuremad inventari majandamiskulud. Lähetuskulud sisaldasid 11 t. eur suuruses New York APAP messi kulusid, mis olid algselt ekspordieelarves ning eelarves on kajastatud muude kontserttegevuse kulude all. Samuti lisandusid tulevaste aastate kontserttegevuse projektidega seotud lähetuste kulud 5 t. eur. Inventari kulud olid planeeritud 12 t. eur suuremad , põhjuseks planeerimata tööd: Jaani kiriku dimmerite remont summas 3 t. eur ning proj ektorite (Jõhvi ) remont ( 1,5 t. eur ), samuti Väravatorni valgustussüsteemi remont (4 t. eur) ning Estonia lava valgustrassi remont (3 t. eur) . Kontserttegevuse kulud olid planeeritust 150 t. eur suuremad (planeeritud: 346 t. eur; tegelik: 496 t. eur). Kontserttegevuse kulud sisaldasid suures mahus tulevaste perioodide kulusid: 4 0 t. eur lennupiletite ettemakset (RAM- ERSO tuur Hiinas, planeeritud märts) , 29 t. eur ettemakseid esinejtele ning muid ettemakstu d kulusid summas 17 .t eur (tehnilised kulud ja kostüümid, autoritasud, lavaseaded jne.). P laneeritust suuremad esinejate tasud : Koolikontsert ide (10 t. eur) esinejate kulu d (need olid tänu suuremale kontsertide mahule ning olid kaetud vastava tuluga) , MustonenFest esinejate honora rid (10 t. eur), ka eelmise aasta kontsertide esinejate tasusid (11 t. eur). 33 t. eur esinejate tasusid olid algselt planeeritud muude kontsertide kulude rea all (etenduse maksumusena), kulude iseloomu täpsustumise juures olid reklassifitseeritud esinejate kuludeks. Artistide transpordi, majutuse ja toitlustuse kulud olid planeeritust 91 t. eur suuremad ning sisaldasid 47 t. eur ettemakseid (RAM ja ERSO tuur ning mitmed märtsi kontserdid). Samuti sisaldasid nad 30 t. eur ulatuses algselt muude kontserttegevuse kuludena käsitletud kulusid (RAM Leedu tuur, päevarahad ning mitmete ekspordiprojektide kulud). Mõnevõrra suuremad olid MustonenFesti, Koolikontsertide ning mitmete väiksemate kontsertide artistide transpordi, majutuse ja toitlustuse kulud. Samuti sisaldas see ülekulu mõnevõrra suuremat Oru maja ja Peterburi Jaani kiriku kulu. Investeeringud 2 kuu jooksul 2018 soetati 6 t. eur väärtuses helitehnikat Estonia kontserdisaali. SA EESTI KONTSERT NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL 2/2018 Tallinnas, 03.04.2018 17.00 – 18.00 Osalesid: SA Eesti Kontsert nõukogu liikmed: Paavo Nõgene, Indrek Laul, Margus Pärtlas, Tea Varrak, Marika Tuusis Külalisena: Marika Pärk (Pärnu kontserdimaja juht), Kulvo Tamra (Vanemuise kontserdimaja juht) , Ruta Juzulenaite ( SA Eesti Kontsert finantsjuht), Arno Jevgrafov (haldusjuht), Lauri Aav (peaprodutsent) Juhatuse liige: Jüri Leiten Protokollis: Kertu Orro Päevakord: 1. Eelarve täitmine 2018 2 kuud 2. VKM piletimüügi vahenduse analüüs ja ettepanekud 3. Nõukogu esimehe valimine (alates 01.05.2018) 4. Auditikomitee valimine 1. Eelarve täitmine 2018 2 kuud Juhatuse liige teeb ülevaate eelarve 2 kuu täitmisest. Paavo Nõgene: Nõukogu on eelarve täitmise osas väga mures. Oleme sellele tähelepanu juhtinud tänaseks juba korduvalt, kuid tegevused mis meile dokumentidena esitatakse ei ole veenvad, et nõukogul oleks kindlustunne, et juhatus võtab kasutusele piisavalt meetmeid eelarvetasakaalu saavutamiseks. Juhatuse poolt ette pandud eelarvemuudatuse ettepanekuga palun esitada järgmiseks nõukogu koosolekuks detailsed lisanduvate sündmuste eelarved, seejärel saab nõukogu kujundada eelarve muutmise osas otsuse. Lisaks esitada edaspidi alati eelarve täitmise aruandega koos ka seletuskiri. Tea Varrak: Esitada nõukogule majandus- ja muudest tegevustest kokkuhoiukava 2018 aasta lõpuni koos konkreetse kokkuhoiueelarvega. Lisanduvate sündmuste eelarvete juures näidata konservatiivne plaan koos loodetava maksimaalse positiivse tulemiga. Margus Pärtlas: tulevikuvisiooni võiks täiendada tekkinud miinuse analüüsiga OTSUS: Informatsioon teadmiseks võetud. P:5; V:0 2. VKM piletimüügi vahenduse analüüs ja ettepanekud Juhatuse liige teeb ettepaneku Vanemuise kontserdimaja piletimüügipunkt Tartu Kaubamajas sulgeda. OTSUS: Informatsioon teadmiseks võetud. P:5; V:0 1 3. Nõukogu esimehe valimine (alates 01.05.2018) Paavo Nõgene teeb ettepaneku valida nõukogu esimeheks Indrek Laul, kes on andnud selleks nõusoleku. OTSUS: Alates 01.05.2018 on SA Eesti Kontserdi nõukogu esimeheks Indrek Laul. Otsus on ühehäälselt heaks kiidetud. P:5; V:0 4. Auditikomitee valimine Alates 01.05.2018 lahkub auditikomiteest Indrek Laul ning auditikomiteega liitub Margus Pärtlas. OTSUS: Otsus on ühehäälselt heaks kiidetud. P:5; V:0 2
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel