MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon
registrikood: 90005797
tänava nimi, maja number: Pikk tn 2
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10123
telefon: +372 6441431
faks: +372 6313757
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.unesco.ee
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 16
Bilanss 16
Tulemiaruanne 17
Rahavoogude aruanne 18
Netovara muutuste aruanne 19
Raamatupidamise aastaaruande lisad 20
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 21
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21
Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 22
Lisa 5 Kasutusrent 22
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 23
Lisa 7 Võlad töövõtjatele 23
Lisa 8 Annetused ja toetused 23
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 10 Tööjõukulud 24
Lisa 11 Seotud osapooled 24
Aruande allkirjad 25
Vandeaudiitori aruanne 26
2
Tegevusaruanne 2017
UNESCO ehk ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16 eriorganisatsioonist.
UNESCO eesmärk on aidata kaasa rahu tagamisele ja inimarengule kogu maailmas. UNESCO Eesti
Rahvuslik Komisjon (UNESCO ERK) on sihtasutus, mis on ühenduslüli ja koordineerija Pariisis asuva
UNESCO peakorteri ning UNESCO tegevusega seotud Eesti inimeste ja asutuste vahel. Meie eesmärk
on pakkuda siinsetele huvilistele võimalust olla kaasatud UNESCO töösse ning tagada Eesti osalus
üleilmses intellektuaalses koostöös ühiste väärtuste loomisel. Meie tegevuse aluseks on UNESCO neli
suuremat tegevusvaldkonda: haridus, kultuur, teadus ning informatsiooni- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja meedia. Suur osa meie tegevusest on valdkondadeülene.
UNESCO on ennekõike nõustamisega tegelev üleilmne teabevõrgustik. Ka UNESCO ERKi ülesanne on
abistada nõu ja jõuga UNESCOga seotud Eesti eksperte. Mitmes UNESCO pädevusse kuuluvas
valdkonnas on Eesti teadmised väga oodatud ja koostöö viljakas.
UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 17. augustil 1992.
Sihtasutusena tegutseb UNESCO ERK alates 1999. aastast. Komisjonil on kolm struktuuriüksust:
nõukogu, nõukoda ja sekretariaat.
SA UNESCO ERK nõukogu on organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks. Nõukogu liikmed 2017.
aastal tasu ei saanud. 2017. aastal olid nõukogu liikmeteks:
• Kristin Kuutma – nõukogu esimees, Tartu Ülikool;
• Kadri Jauram – Kultuuriministeerium;
• Marit Suurväli/Asta Tuusti – Keskkonnaministeerium;
• Anneli Roose – Haridus- ja Teadusministeerium;
• Piret Urb – Välisministeerium;
• Siim Raie – Muinsuskaitseamet;
• Riina Laigo - Rahandusministeerium.
UNESCO ERK nõuandev organ on nõukoda. Nõukoja ülesandeks on nõukogu ja juhatuse nõustamine
UNESCO teemavaldkondadesse kuuluvates küsimustes ning konventsioonide ja programmide
rakendamises osalemine. Nõukoja liikmed valitakse kolmeks aastaks. 2017. aastal kuulusid UNESCO
ERK nõukoja koosseisu:
• Toivo Jullinen - UNESCO maailma mälu programmi Eesti kontaktpunkt;
• Johanna Helin/Mai Aasjõe/Viktoria Rudenko - Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku
koordinaator;
• Gedy Siimenson - UNESCO Läänemere projekti Eesti koordinaator;
• De iss Jeršov - MTÜ Estonian UNESCO Youth Association (UNESCO klubi).
• Alvina Reihan - UNESCO valitsustevahelise hüdroloogiaprogrammi Eesti rahvusliku komitee
esindaja;
• Toomas Kokovkin - UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" Eesti kontaktpunkt, UNESCO
Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja esindaja;
• Marja Unt - UNESCO kirjanduslinn Tartu kontaktpunkt;
• Heikki Bauert - UNESCO geoparkide programmi Eesti kontaktpunkt;
• Olle Hints - Eesti geoloogia rahvuskomitee esindaja, UNESCO geoteaduste programmi Eesti
kontaktpunkt.
Sekretariaat koosneb juhatajast ja kahest programmikoordinaatorist.
SA UNESCO ERK 2017.a tegevusaruanne annab ülevaate olulisematest tegevustest teemade kaupa.
ÜLDISED TEEMAD
Eestit külastasid UNESCO peadirektori kandidaadid
Sügisel valiti UNESCOle uus peadirektor. O a ka didatuuri esitas üheksa riiki: Aser aidžaa ,
Vietnam, Egiptus, Katar, Hiina, Guatemala, Iraak, Liibanon, Prantsusmaa. Mitmed kandidaadid
külastasid ka täitevkogusse valitud riike, kes 202. UNESCO täitevkogu istungil uue peadirektori
järgmiseks neljaks aastaks valisid ja peakonverentsile kinnitamiseks esitasid. Kõik kandidaadid, kes
Eestit külastasid, kohtusid erinevate ministeeriumide ja UNESCO ERKi esindajatega.
UNESCO täitevkogu 201. ja 202. istung
Eesti oli aastatel 2013–2017 UNESCO täitevkogu liige. 58 liikmesriigi esindajatest koosnev täitevkogu
arutab kõiki organisatsiooni olulisi küsimusi (strateegilised tegevussuunad, programm, eelarve) ja
edastab oma soovitused peakonverentsile, kes langetab lõplikud otsused. Samuti suunab täitevkogu
programmi elluviimist peakonverentside vahel, annab peakonverentsile soovitusi organisatsiooni uute
liikmesriikide vastuvõtmiseks ning valib organisatsiooni peadirektori. Töö käib plenaaris, komisjonides
ja komiteedes. Täitevkogu koguneb ligi kahenädalastele korralistele istungitele kaks korda aastas -
kevadel ja sügisel.
Aprillis 2017. osales Eesti UNESCO täitevkogu 201. istungil. Olime 16 riigi seas, kes esitasid seekord
avakõne kirjalikult. Keskendusime avakõnes järgmistele teemadele: UNESCO programm ja eelarve
2018–2021, eelarvestamise uued põhimõtted, väljendusvabadus, haridus, kultuuripärandi kaitse
relvastatud konfliktide korral, muudatused noortefoorumi korralduses. Täitevkogu raames toimusid
intervjuud üheksa kandidaadiga peadirektori kohale järgmiseks neljaks aastaks. Uue UNESCO
peadirektori valis täitevkogu sügisel 2017, valiku kinnitas istungile järgnev peakonverents. Täitevkogu
võttis vastu ka otsuse, mis käsitleb olukorda Krimmis kultuuri ja hariduse vallas, ning kaks Lähis-Ida
puudutavat otsust.
UNESCO täitevkogu 202. istung toimus Pariisis UNESCO peakontoris 4.–18. oktoobril. Eesti kandis
viimase korra puhul avakõne ette suuliselt. Keskendusime järgmistele teemadele: ajakirjanike
turvalisus, väljendusvabadus, SDG4 ja globaalne kõrghariduskonventsioon, kultuuripärandi kaitse
relvastatud konfliktide korral, töökorralduse reform, UNESCO eelarve, maailma mälu programm.
Samuti teatasime Eesti otsusest teha teine sissemakse pärandi hädaabi fondi. Täitevkogu valis välja
uue peadirektori kandidaadi – Prantsusmaa endise kultuuriministri Audrey Azoulay, kes esitati
peakonverentsile kinnitamiseks. UNESCO eelarve osas jõuti kompromissile, mis võimaldab väikest
eelarvetõusu sisemiste vahendite arvel ning jätab riikide liikmemaksud järgmiseks kaheaastaseks
eelarveperioodiks (2018-2019) samaks. Eesti osales täitevkogu täispikal istungil kaheksandat ja viimast
korda oma 4-aastase mandaadi raames.
UNESCO 39. peakonverents
UNESCO 39. peakonverents toimus 30.10–14.11 Pariisis UNESCO peakontoris. Peakonverentsil
osalesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, suursaadik Ingrid Amer ja Katrin Rein Eesti alalisest
esindusest UNESCO juures ning UNESCO ERK. Üle pika aja osales UNESCO peakonverentsil minister,
seekord haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes pidas riigikõne ja osales kõrgetasemelisel
hariduspa eelil tee al „Strengthening accountability in the implementation of SDG4 – Education
“. Sa uti toi usid kahepoolsed kohtu ised Pra tsus aa ja Alžeeria haridus i istrite i g
Gruusia aseharidusministriga. Peakonverentsil kinnitati Audrey Azoulay UNESCO peadirektoriks,
toimusid komisjonide istungid ja UNESCO eri kehamite valimised. Eesti kandideeris edukalt MAB
programmi rahvusvahelisse koordinatsiooninõukokku, kus Eestit esindab ekspertide meeskond, keda
juhib UNESCO ERK nõukoja liige Toomas Kokovkin.
UNESCO Euroopa rahvuslike komisjonide kohtumine Thessalonikis
3.–5. aprillil toimus Thessalonikis Kreekas, UNESCO Euroopa regiooni rahvuskomisjonide iga-aastane
kohtumine. Kohtumisel vahetati mõtteid erinevatel UNESCOs hetkel päevakorral olevatel teemadel
nagu uus keskpikk strateegia, maailmakodanikuhariduse roll riikide haridussüsteemides, noorte
kaasamise viisid, eelarvestamise uus meetod, UNESCO logo ja nime korrektne kasutamine jm. Koostati
visioonidokument, mis on suunatud riikide alalistele esindustele UNESCO juures. Eestist osalesid
kohtumisel UNESCO ERK haridusprogrammide koordinaator Madli Ross ja UNESCO ERK juhataja Kerli
Gutman.
Rahvuslike komisjonide regioonidevaheline kohtumine
27. oktoobril toimus UNESCO peakontoris Pariisis UNESCO rahvuslike komisjonide interregionaalne
kohtumine, kus osales 137 liikmesriiki. Kohtumisel arutati SDG4 elluviimist, rahvuslike komisjonide
koostööd peakontori ning regionaalsete büroodega ja UNESCO klubide ning ühingute uut
regulatsiooniraamistikku. UNESCO regionaalsete büroode tutvustamisel esines Krista Pikkat, kes juhib
UNESCO regionaalset bürood Almatõs (KAZ). Järgmine interregionaalne kohtumine toimub Keenias
2018. aasta juunis. Eestit esindas kohtumisel Madli Kumpas UNESCO ERKist.
NOORED
UNESCO ERK toetas Eesti noore osalemist ECOSOCi noortefoorumil
30.–31. jaanuaril toimus New Yorgis ÜRO peakontoris ECOSOCi noortefoorum, mis andis võimaluse
ÜRO saadikutel ja noorte esindajatel dialoogi astuda ning arutada ühiselt kestliku arengu eesmärkide
rakendamise teemadel. UNESCO ERKi toel osales foorumil Sigrid Ojavee.
Eesti noor osales ÜRO matke rahvusvahelises suvelaagris USA-s
Pae gümnaasiumi õpilane Andrei Pankratov esindas Eestit 16.–29. juulil Ameerika Ühendriikides
rahvusvahelises ÜRO matke suvelaagris (ingl k ’IMUN-STEM Summer Camp’). Kahenädalane programm
koosnes põnevatest loengutest ja kohtumistest, väitlemisest, istungitest, teiste kultuuridega
tutvumisest, linnaekskursioonist ja muust. Laagris osalesid koolinoored üle maailma. Rahvusvahelist
ÜRO suvelaagrit korraldab UNESCO Center for Peace. Eesti esindaja valitakse välja kohalikul ÜRO
matkel osalemise ja esinemise põhjal.
Eesti ÜRO matke noored külastasid Euroopa Parlamenti
ÜRO matkel silmapaistnud Eesti noored korraldajad ja osalejad külastasid 5.–6. septembril Euroopa
Parlamenti ning kohtusid Urmas Paetiga. Külastuse käigus anti noortele võimalus küsida Urmas Paetilt
küsimusi, mis puudutas Euroopas päevakorras olevaid küsimusi nagu Brexit, rahutused, Trumpi
presidentuur ning pinnapealselt puudutati ka kohalike valimiste teemat. Dialoog oli meeldiv ning
asjakohast infot täis ja noorte kõik küsimused said vastused. Peale ametlikku osa kohtuti õhtusöögil,
kus lisaks asistele teemadele veedeti lihtsalt mõnusalt aega. Euroopa Parlamendi külastuse korraldas
Urmas Paeti büroo.
Eesti noor osales Euroopa UNESCO ja noorte teemalisel kohtumisel
Sigrid Ojavee osales 12.–13. oktoobril Ljubljanas Euroopa noortekohtumisel, kus arutati UNESCO
noortevaldkonna, noorte kaasamise ning kaasarääkimise võimaluste üle. Samuti koostasid noored
UNESCO noorte valdkonna tööle soovitused, mis sügisel toimunud rahvusvahelisel UNESCO
noortefoorumil UNESCO-le üle anti.
HARIDUS
Kõrghariduse tunnustamise ülemaailmne konventsioon
UNESCO kõrghariduskonventsiooni töörühm, kuhu kuulus Archimedese akadeemilise tunnustamise
agentuuri juhataja Gunnar Vaht, jõudis 2017. aastal konventsiooni teksti mustandi koostamise
lõppfaasi. Kõrghariduskonventsiooni teema oli aasta jooksul olulisel kohal UNESCO juhtivorganite töös.
Viimasel, 39. peakonverentsil oli hariduskomisjoni suhtumine konventsiooni positiivne. Vastuvõetud
resolutsiooni kohaselt on UNESCO-l mandaat konventsiooni teksti väljatöötamisega 2018.–2019.
aastal edasi minna. Rõhutati läbipaistva ja kaasava protsessi olulisust ning moodustatakse erikomitee,
mis on avatud kõigile liikmesriikidele. Eesti toetab konventsiooni väljatöötamist rahaliselt.
Konventsiooni lõplik tekst plaanitakse esitada vastuvõtmiseks UNESCO 40. peakonverentsile.
UNESCO hariduskonverents Ottawas
Märtsi alguses toimus Ottawas Kanadas UNESCO hariduskonverents, kus arutati hariduse rolli üle rahu
ja kestliku arengu tagamisel. Ottawa konverents tõi kokku haridusvaldkonna eksperte üle maailma, et
jagada kogemusi ja arvamusi sellest, kuidas maailmakodanikke kõige paremal viisil kujundada. Viie
päeva jooksul toimusid töötoad ja plenaaristungid, mida saatis üldine haridusmess koos eri riikide ning
asutuste tutvustuste ja materjalide väljapanekuga. Arutati küsimuste üle, missugused oskused ja
pädevused on vajalikud kestlikku arengut toetava hariduse õpetamisel, missuguseid motiveerivaid ja
innovaatilisi meetodeid õpetamisel kasutada ja kuidas luua sidet globaalse ja kohaliku vahel. Lisaks
tutvustati eri riikide lahendusi ja praktilisi näiteid, kuidas maailmakodaniku-, rahu- ja kestlikku arengut
toetavat haridust rakendada. Eestist osalesid Johanna Helin ja Gedy Siimenson.
Rahvusvaheline UNESCO ühendkoolide koordinaatorite kohtumine
8.–10. aprillil toimus Hiinas Sanyas UNESCO ühendkoolide koordinaatorite kohtumine. Kohtumisel
osales üle 50 koordinaatori ning koos arutati koolivõrgustiku prioriteetide ja tegevuste üle. UNESCO
peakorter on tõhustamas oma toetust koordinaatoritele: koostatakse juhendmaterjale ning luuakse
ühist internetiplatvormi tõhusamaks koostööks. Eestit esindas kohtumisel Eesti UNESCO ühendkoolide
koordinaator Johanna Helin.
Eesti esitas Tartu Loodusmaja kandidatuuri UNESCO-Jaapani haridusauhinnale
Maikuu alguses esitas Eesti UNESCO-Jaapani kestliku arengu hariduse auhinnale Tartu Loodusmaja
nominatsiooni. Eesti kandidaadi väljaselgitamiseks korraldas UNESCO ERK avaliku konkursi, avaldusi
ootasime perioodil 14.02–26.03. Tartu Loodusmaja ülekoolilise õppekorralduse programm vastas
nõudlikele auhinnakriteeriumitele ja esitati rahvusvahelisele konkursile, mille auhinnalaureaatide
sekka Tartu Loodusmaja ei jõudnud.
Euroopa maailmaharidusevõrgustiku 36. ja 37. ümarlaud
28.–30. aprillil toimus Brüsselis GENE (Global Education Network Europe) 36. ümarlaud, kus osales 40
asjatundjat 22 Euroopa riigist. Anti ülevaade maailmahariduse arengust riigiti ja Euroopas üldiselt,
osalejad jagasid kogemusi ja parimaid praktikaid. Lisaks esitleti vast valminud raportit
maailmahariduse korraldusest Belgias ja kuulutati välja maailmahariduse innovatsiooniauhind, millele
said 31. juulini kandideerida ka maailmahariduse edendajad Eestis. Eesti kandidaadid
auhinnalaureaatide sekka ei kuulunud.
5.–7. oktoobril toimus GENE maailmahariduse 37. ümarlaud Küprosel Nikosias. Ümarlaual arutati
Euroopas maailmahariduse viimaseid trende ja olukorda ning jagati kogemusi kestliku arengu
hariduseesmärgi elluviimisest ja seirest. Lisaks tutvustati GENE sekretariaadi ja ekspertide poolt
vastvalminud Küprose maailmahariduse uuringut ning külastati Küprose parlamenti.
Eestit esindas ümarlaudadel UNESCO ERK haridusprogrammide koordinaator Madli Kumpas.
Baltimaade maailmahariduse valdkonna kohtumine Vilniuses
30. mail toimus Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna keskuse eestvedamisel Vilniuses Baltimaade
maailmahariduse valdkonna kohtumine. Tegemist oli möödunud aasta oktoobrikuise Tallinnas
toimunud seminari jätkukohtumisega. Vilniusse oodati Baltiriikide haridusametnikke ja
maailmahariduse praktikuid. Arutati maailmahariduse valdkonnas käimasolevate ning plaanitavate
protsesside ja arengute üle ning jagati kogemusi. Eestist osalesid seminaril Marianna Makarova
(Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus), Ruta Pels (Eesti People to People), Sigrid Solnik (AKÜ) ja
Madli Kumpas (UNESCO ERK).
EESTI UNESCO ÜHENDKOOLIDE TEGEVUSED
ÜRO seminar välisministeeriumis
9. veebruaril toimus välisministeeriumis ÜRO ja kestliku arengu eesmärkide teemaline seminar
gümnasistidele. Päeva esimeses pooles arutasid eksperdid Eestist, Süüriast, Rootsist ja USAst, milline
on ÜRO Julgeolekunõukogu roll rahu tagamisel maailmas, mida tuleks teha teisiti ja milliseid võimalusi
on Süüria konflikti sekkumiseks. Päeva teises pooles olid fookuses ÜROs kokkulepitud 17 üleilmset
eesmärki. Seminari korraldasid aktiivsed noored koos MTÜ Mondo ja Eesti UNESCO ühendkoolide
koordinaatoriga.
ÜRO matke Ukrainas
Enam kui 70 noort Eestist, Lätist ja Ukrainast osalesid 7.–9. aprillil ÜRO matkel Lvivis. Arutelusid peeti
inimõiguste, pagulaskriisi ja hariduse teemal, samuti kajastati põhjalikult Süüria konflikti. Selle aasta
matke tegi Eesti õpilaste jaoks eriliseks toimumiskoht Ukraina ning korraldajaskond. Matke
korraldamisse ja ellu viimisse panustasid MTÜ Mondo, UNESCO ERK ja ÜRO matke järelkasvu noored,
UNESCO Läti rahvuslik komisjon ning Society Initiatives Institute Ukrainast. Noorte transporti
Ukrainasse toetas Eesti Suursaatkond Kiievis.
Maailmakodanikuhariduse seminar
5. mail toimus Telliskivi loomelinnakus Lift99 ruumides MTÜ Mondo eestvedamisel haridusseminar
"Kvaliteetne haridus = kestlik maailm?", kus osalesid asjatundjad Eestist, Rootsist ja Soomest.
Maailmakodanikuhariduse integreerimisest OECD riikide haridustaset mõõtvasse PISA testi rääkis
OECD analüütik Lars Barteit ning kooliülesest lähenemisest ja Soome õppekavaarenduse protsessist
andis ülevaate õppekavaarenduse ekspert Irmeli Halinen. Paneeldiskussioonis osales UNESCO ERK
juhataja Kerli Gutman, UNESCO maailmakodanikuhariduse pedagoogilist käsiraamatut tutvustas
haridusprogrammide koordinaator Madli Kumpas. Seminaril osalesid haridusametnikud, spetsialistid
ja õpetajad.
Eesti UNESCO ühendkoolides tähistati kestliku arengu nädalat
30. maist 5. juunini tähistati üle Euroopa kestliku arengu nädalat, mille raames korraldasid eri
organisatsioonid koolidele mitmesuguseid tegevusi. Ka Eesti UNESCO ühendkoolidel oli võimalus vastu
võtta külalisi, et käsitleda põhikooliõpilastega ÜRO kestliku arengu eesmärke. MTÜ Mondo ja AIESEC
Eesti pakkusid koolidele vihmase ilma korral koomiksi joonistamise töötube ning päiksepaistega
orienteerumismängu kooli lähiümbruses või pargis. Maailmakodanikuks olemisse andsid sissevaate
Kanada noored, kes rääkisid oma kogemusest avatud ning hooliva mitmekultuurilise ühiskonna
liikmena. Kokku osales Eesti töötubades 560 põhikoolinoort
BSP õpetajate seminar Aegnal
27.–28. mail toimus Aegna saarel BSP koolide õpetajate seminar. Õpetajad tutvusid Loodusmaja
programmidega, jagasid oma lugusid ja kogemusi, arutlesid koostöö parandamise üle UNESCO
ühendkoolide võrgustikuga, toimus varahommikune linnuvaatlus, kestliku arengu eesmärkide töötuba
ja palju muud. Õpetajate seminari korraldas HTMi toetusel Eesti BSP koolide koordinaator Gedy
Siimenson.
Maailmakodanikuhariduse käsiraamat
Eesti keeles ilmus maailmakodanikuhariduse pedagoogiline käsiraamat, mis on mõeldud õpetajatele,
õppekavaarendajatele, poliitikakujundajatele ja teistele haridustöötajatele. Käsiraamatust leiab
ettepanekuid, kuidas sõnastada maailmakodanikuhariduse mõisted ümber praktilisteks ja eri vanuses
õpilastele sobivateks teemavaldkondadeks ja õpieesmärkideks ning lõimida valdkonda riiklikku
haridussüsteemi. Väljaanne on saadaval UNESCO ERKi ja MTÜ Mondo veebilehel.
Eesti UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti koolide kohtumine
4. oktoobril kohtusid Eesti UNESCO ühendkoolide (ASPnet) ja Läänemere Projekti (BSP) koolide
koordinaatorid Tartu Loodusmajas, et jagada muljeid möödunud õppeaastal toimunust ning teha koos
plaane alanud õppeaastaks. Arutati võrgustike toimimise ja võimaluste üle, tutvustati ASPneti
siseveebi ja selle kasutamist, toimus Tartu Loodusmaja ekskursioon ja töötuba.
Eesti võrgustike üldkoordinaatorid Mai Aasjõe ja Gedy Siimenson otsustasid tuua ASPneti ja BSP koolid
koolialguse kohtumiseks kokku, et paremini mõista üksteise tegemisi ja programmi, kooskõlastada
plaane ning jagada tehtud töö tulemusi. Laiem eesmärk on kõigi BSP koolide liitumine UNESCO
ühendkoolide võrgustikuga 2018/19. õppeaastal.
Kohtumisel lepiti kokku Eesti ASPneti tegevused 2017/18. õppeaastaks.
Õpilasse i ar „METSik loodus“
12.– . oktoo ril toi us Valga Gü aasiu is Eesti UNESCO ühe dkoolide pilasse i ar „METSik
loodus“. Kahepäevasel se i aril toi usid t toad, etteka ded ja tegevused loodusliku
mitmekesisuse, keskkonna ning kliima ja kliimamuutuste teemadel. Eesti UNESCO ühendkoolid
tutvustasid 2016/17. õppeaasta tegevuste parimad näiteid. Seminaril osalesid õpilased ja õpetajad
kümnest koolist. Seminari peakorraldajad olid Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaator Mai Aasjõe ja
Valga Gümnaasiumi UNESCO ühendkooli koordinaator ja õpetaja Pille Olesk.
Eesti UNESCO ühendkooli õppereis Taani
13.–18. novembril käisid Valga Gümnaasiumi õpetaja ja õpilased õppereisil Taanis, kus toimus UNESCO
ühe dkoolide pilasko vere ts „Youth for Sustai a ility". Õpilasko vere tsil osales üle oore
neljalt kontinendilt. Lisaks konverentsile külastas Eesti delegatsioon Taani UNESCO ühendkoole, et
õppida ja vahetada kogemusi ülekoolilise lähenemise ning kestliku arengu hariduse ja
maailmakodanikuhariduse teemadel. Õppereisi korraldas ja Eesti delegatsiooni juhtis Eesti UNESCO
ühendkoolide koordinaator Mai Aasjõe.
Filosoofiapäeva tähistamine Tartus
16. novembril tähistati üle maailma filosoofiapäeva. Eestis toimus filosoofiapäev traditsiooniliselt
Tartus UNESCO ERKi, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse ning aktiivsete filosoofiaõpetajate koostöös. 2017.
aasta filosoofiapäeva teema Eestis oli juhitud maailmakodanikuks olemisest ning globaliseeruvast
maailmast. Arutati küsimuste üle, kas kogu inimkond on globaliseeruvas maailmas kui üks ühiskond
ning kuidas võiksime mõista ja mõtestada oma suhet teiste ühiskonnaliikmetega. Filosoofiapäeval
väitlesid Markus Järvi ja Ahto Lobjakas (modereeris Kadri Simm) ning toimusid õpilaste ja õpetajate
filosoofia-seminarid ja töötoad. Üritusel osalesid filosoofiahuvilised koolid üle Eesti.
TEADUS
Dr Els Hei salu Eestist sai L’Oréal Balti u stipe diu i „Naised teaduses“
26. mail Riias peetud pidulikul tseremoonial võtsid viis naisteadlast Lätist, Leedust ja Eestist vastu
stipendiumi 6000 euro väärtuses. Eesti osales selles stipendiumiprogrammis esmakordselt.
Stipendiumi sai Dr Els Heinsalu, kes töötab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi
eksperimentaalse kõrge energia füüsika ja teoreetilise füüsika laboris Eestis ja uurib keele- ning
kosüstee e. Lätist said stipe diu i kol teadlast: Re āte Ra ka, Jekateri a Iva ova ja Mari a
Sokolova. Leedust sai stipe diu i Leedu teadla e Urte Ne iskyte. . aastal loodud L’Oréali-
UNESCO progra „Naised teaduses“ loodi selleks, et tu ustada teadlasi ja soodustada aiste
kaasamist teadusse. Programmi raames autasustatakse naisteadlasi, kelle saavutused edendavad
teaduse are gut. Balti stipe diu iprogra „Naised teaduses" loodi Lätis 2005. aastal. 2017. aastal
laienes programm Eestisse ja Leetu, et toetada noori naisi kogu Baltikumis loodus-, keskkonna-,
füüsika- ja i se eriteadustes. L’Oréal Balti u stipe diu iprogra „Naised teaduses“ saa teoks
koostöös UNESCO Läti Rahvusliku Komisjoni ja Läti Teaduste Akadeemia, UNESCO Eesti Rahvusliku
Komisjoni ja Eesti Teaduste Akadeemia, UNESCO Leedu Rahvusliku Komisjoni ja Leedu Teaduste
Akadeemiaga. Tseremoonial osalesid Eestist lisaks Dr Els Heinsalule ja tema perele Teaduste
Akadeemia ja UNESCO ERK esindajad.
Biosfääripäev ja Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja koosolek
27. märtsil tähistati Hiiumaal esmakordselt biosfääripäeva, mille aluseks on Lääne-Eesti saarte
biosfääri programmiala sünnipäev. 27.03.1990 andis UNESCO välja sertifikaadi Lääne-Eesti saarestiku
biosfääriala kandmiseks biosfääri kaitsealade võrgustikku. Päeva tähistati seminariga, kus
etteka etega esi esid Hiidlaste Koost kogu tegevjuht Reet Kokovki „Biosfääri progra i ellu
rakendamine Leader programmi a il“ ja Säästva Eesti I stituudi esi daja Piret Kuld a „ÜRO säästva
are gu ees ärkide täit isest Eestis“ . Se i arile järg es väljas it, ille ees ärk oli tutvu i e Leader
programmist toetuse saanud suurprojektidega Hiiumaal. Päeva teisel poolel toimus biosfääri
programmi nõukoja koosolek, kus Keskkonnaamet tutvustas 2016. a tegemisi programmialal ning
UNESCOle esitatud tsoneeringu kaardi muudatusi, mis said UNESCOst positiivse vastukaja. Arutluse all
oli ka ala edasine tähistamine ja programmi seire. UNESCO ERKist osalesid üritusel juhataja Kerli
Gutman ja nõukoja liige Toomas Kokovkin.
EuroMAB 2017
4.–7. aprillil toimus Prantsusmaal Sarlatis Euroopa regiooni biosfäärialade aastakonverents EuroMAB
2017, mis keskendus 2015. aasta sügisel ÜRO poolt vastu võetud kestliku arengu eesmärkide
sidumisele UNESCO programmi Inimene ja biosfäär (MAB) tegevuskavaga. Konverentsi töörühmades
arutati, kuidas biosfäärialade tegevustesse kaasata enam poliitikate kujundajaid ja kohalikke
kogukondi. Biosfäärialade eksperdid jagasid oma tegevusi ja edulugusid. Eestist osalesid üritusel
UNESCO ERK nõukoja liige Toomas Kokovkin ja Lia Rosenberg Keskkonnaametist.
MAB ICC istung
12.– . toi us Pariisis UNESCO progra i „I i e e ja iosfäär“ rahvusvahelise
koordinatsiooninõukogu 29. istung. Muuhulgas kinnitati 23 uut biosfääriala. Istungil osales suursaadik
Ingrid Amer. Eesti kandideeris MAB ICCsse järgmiseks 4-aastaseks perioodiks, valimised toimusid
UNESCO peakonverentsi raames sügisel 2017 ja Eesti sai valituks. Eesti osaleb ICC töös ekspertide
meeskonnaga, mida juhib Dr Toomas Kokovkin.
UNESCO MAB saarte ja ranniku biosfäärialade nõupidamine
12.–14. septembril toimus Jeju saarel LõunaKoreas Saarte ja ranniku biosfäärialade koostöövõrgustiku
(WNICBR) seitsmes nõupidamine. Kohtumise peateema oli WNICBR tegevuskava koostamine
kooskõlas suurema programmi Inimene ja Biosfäär (MAB) tegevuskavaga, mis võeti vastu 2016. aastal.
Eestit esindas kohtumisel Toomas Kokovkin, kes esines ettekandega meiepoolsetest soovitustest
tegevuskavasse. Kokovkin andis ülevaate ka koostööst Läänemere piirkonna biosfäärialade vahel.
NordMABi õupida i e Moe ’i iosfäärialal
16.– . oktoo ril toi us Moe 'i iosfäärialal NordMAB upida i e. Kohtu isel a ti Moe ’ile
UNESCO poolt biosfääriala sertifikaat, arutati Taani, Kanada ja Rootsiga kestliku arengu eesmärkide
täitmist Taanis ja teistes kohtumisel osalenud riikides ning koostöö ja rahastamise võimalusi. Samuti
kaaluti ühisprojekti algatamist, mis aitaks Põhjamaade biosfäärialadel toimuvat tutvustada. Eestist
osalesid Toomas Kokovkin ja Lia Rosenberg Keskkonnaametist.
Antidopingu konventsiooni üldkogu Pariisis
25.–26. septembril peeti Pariisis antidopingu konventsiooniga liitunud riikide üldkogu. Üldkogu
peaeesmärk on jälgida konventsiooni rakendamist ja sellega liitudes võetud kohustuste täitmist. Kuna
konventsiooni jõustumisest möödus sel aastal kümme aastat, arutati konventsiooni mõju ja nähtavuse
suurendamise üle. Tähelepanu pöörati võimalustele konventsiooni fondi vahendite kasvatamiseks ning
erinevate organisatsioonide koostöö tugevdamisele dopinguvastases võitluses. Eestist osales üritusel
SA Eesti Antidoping juhataja Elina Kivinukk.
Eesti vastas antidopingu konventsiooni küsimustikule
UNESCO antidopingu konventsiooniga liitunud riikidel paluti vastata 26. juuniks küsimustikule
konventsiooni riikliku rakendamise kohta. Eesti vastuse koostas ja edastas SA Eesti Antidoping, kes on
selle konventsiooni kontaktpunkt Eestis.
KULTUUR
Eesti kunstnik valiti osalema Malta kunstilaagrisse
UNESCO Malta rahvuslik komisjon korraldas koostöös Andorra kolleegidega rahvusvahelise
kunstilaagri. Maikuus Gozo saarel toimunud laagrisse valiti osalema 15 kunstnikku rahvuslike
ko isjo ide esitatud ka didaatide seast. Eesti žürii valis taotlejate seast välja Markus Kasemaa
ka didatuuri, ille ka Malta žürii heaks kiitis. Laagris osalevate ku st ike kohapeal val ivatest t dest
pandi hiljem kokku näitus. Lisaks kunstiloomingule oli projekti eesmärk rõhutada UNESCO väärtusi,
nagu rahu ja kultuuriline mitmekesisus. Toimus mitmeid ekskursioone ja kultuuriõhtuid, ka osalejad
tutvustasid oma maad ja kultuuri.
1970. a konventsiooni kohtumised Pariisis
15.–16. mail peeti UNESCO peakorteris kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja
omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni osalisriikide 4. üldkogu
ning 17.–19. mail sama konventsiooni komitee 5. istung.
Kohtumistel rõhutati tiheda koostöö vajadust oksjonimajade, kunsti- ja antiigikaupmeeste,
muuseumide ning rahvusvaheliste ekspertorganisatsioonidega. Samuti on oluline esemete
dokumenteerimine vastavalt rahvusvahelistele juhenditele. UNESCO sekretariaat valmistab ette
perioodilise aruandluse e-vormi, mis võetakse kasutusele 2019. aastal. Puudutati ka Euroopa Nõukogu
uut konventsiooni kultuuripärandi vastu suunatud süütegude kriminaliseerimiseks (2017). Uus
konventsioon on avatud kõikidele riikidele. See katab lüngad kultuuriväärtuste kaitses, kriminaliseerib
impordi, ekspordi ja turule viimise ning sätestab miinimumstandardi riikide vahel. Muudatused tuleb
viia sisse osalisriigi kriminaalõigusesse. Arutelu 1970. aasta konventsiooni tuleviku üle jätkub. Riikidele
saadetakse küsimustik, et leida võimalusi konventsiooni paremaks rakendamiseks ja tugevdamiseks.
Eestist osalesid Liina Jänes ja Mirjam Rääbis (KuM).
2001. a konventsiooni kohtumised Pariisis
30.–31. mail peeti Pariisis veealuse pärandi konventsiooniga liitunud riikide üldkogu, millele eelnes
ekspertkohtumine praktiliste kogemuste vahetamiseks. STAB (Scientific and Advisory Body) kohtus 1.
juunil ja 2. juunil peeti ülikoolidele mõeldud kohtumine. Kohtumisel osales Maili Roio MKAst.
9. juunil kohtus suursaadik Ingrid Amer veealuse pärandi konventsiooni sekretariaadiga, et tutvustada
konventsiooni ratifitseerimise hetkeseisu. Eestis vastav menetlus käib, aga kuna konventsiooni
rakendamiseks on vaja muuta ka muinsuskaitseseadust, jääb ratifitseerimine tõenäoliselt 2019. aasta
algusesse.
2005. a konventsiooni 6. üldkogu
12.-15.06 toimus Pariisis 2005. a konventsiooni osalisriikide 6. üldkogu. 2005. a konventsioon
keskendub loomemajanduse, kultuuripoliitika ja kultuurialase arengukoostöö teemadele. Eestit
esindas üldkogul, kus valiti ka konventsiooni komitee, Rea Rannu-Ideon Eesti alalisest esindusest
UNESCO juures.
Põhja- ja Baltimaade kohtumine Helsingis maailmapärandi teemal
13. juunil peeti Helsingis Põhja- ja Baltimaade kohtumine, et valmistuda ette 2.–12. juulil Krakowis
toimuvaks maailmapärandi komitee istungiks. Hetkel on maailmapärandi komitees Soome, järgmistel
valimistel kandideerib Norra. Eestist osales kohtumisel Margit Siim UNESCO ERKist.
UNESCO loovlinnade kohtumised
UNESCO loovlinnade võrgustiku aastakohtumine toimus 30.06–02.07 meediakunstide linnas Enghien-
les-Bai s’is Pra tsus aal. Kohtu isest v ttis osa üle delegaadi e a kui loovli ast. Tartut
esindasid kirjanduslinna koordinaator Marja Unt Eesti Kirjanduse Seltsist ning Tartu linnavalitsuse
kultuuriosakonna peaspetsialist Kristel Kalda.
Kirjanduslinnade esindajate jaoks algas töö 29. juunil, mil koguneti aastakohtumise eelkoosolekuks.
Sellel ja teistel valdkondlikel koosolekutel arutati sise- ja väliskommunikatsiooni väljakutseid ja
eesmärke, tulevikuväljavaateid seoses uute linnade tulekuga võrgustikku tänavu sügisel, töörühmade
tegevust ning materjale. Samuti tutvustati üksteisele juba toimivaid projekte ja ideid tulevasteks
koostööprojektideks.
Valdkonnaülesed koosolekud hõlmasid üldisi plenaarsessioone ja kitsamatele teemadele keskendunud
interdistsiplinaarseid töötubasid. Töötoas, mis keskendus rahvusvahelisele partnerlusele, avanes
Tartul võimalus tutvustada projekti „Bussiluule", is o aasta jooksul v i alda ud Tartu lii i ussides
lugeda aknakleebistel teiste kirjanduslinnade autorite loomingut.
Kohtumise vältel toimus muu hulgas multimeediat ja tekste ühendav kirjanduslinnadele pühendatud
äitus „Geopoeti al Crossi gs“, ille Tartu-osa ilmestas tekstikatkend Mehis Heinsaarelt.
Enne loovlinnade aastakohtumist kogunesid UNESCO kirjanduslinnade esindajad 20.—23. aprillil
Barcelonas, et arutada ja analüüsida loovlinnade uue strateegiadokumendi mustandit ning võimalikke
koostööprojekte.
2016. aasta lõpus otsustasid kirjanduslinnad oma võrgustiku paremaks koordineerimiseks luua kolm
töörühma: integratsiooni ja arengu, kommunikatsiooni ja turunduse ning projektikoostöö töörühm.
Viimasesse kuulub Tartu koos Heidelbergi, Reykjaviki, Bagdadi, Granada ja Uljanovskiga. Kolmveerand
aastaga kujundati kirjavahetuse ning veebikoosolekute teel välja kirjanduslinnade projektipõhise
koostöö üldpõhimõtted ja eesmärgid.
Maailmapärandi komitee istung Krakowis
.― . juuli i peeti Krakowis UNESCO maailmapärandi komitee 41. istung. EL eesistujana tuli Eestil
koos EL delegatsiooniga korraldada koordinatsioonikohtumine, kus arutati poliitilisemaid küsimusi,
nagu Jeruusalemma seireraport ja Hebroni kandetaotlus, mille üle toimusid hääletused.
Komiteesse kuuluva Soome eestvõttel toimus kolm Põhja- ja Baltimaade nõupidamist, et arutada
päevakava olulisemaid punkte. Märgata oli komitee politiseerituse tugevnemist. Seireraportite ja
nimekirja kandetaotluste puhul muutis komitee ekspertorganisatsioonide eelotsuseid sageli riikide
lobitöö tulemusena.
Maailmapärandi nimekiri täienes 21 paiga võrra, mis teeb nimekirja kannete koguarvuks 1073. Uute
põnevate lisanduste seas oli näiteks Eritrea pealinn Asmara oma hästi säilinud modernistlike
hoonetega Itaalia valitsusajast (1889-1941), kokkupuutepunkte vaimse pärandiga peegeldasid
Jaapanis asuv püha ja suuresti suletud saar Okinoshima ja Prantsuse Polüneesias vulkaanilisel Raiatea
saarel asuv kuulus püha uko pleks Taputapuātea, illel o polü eeslaste jaoks nii sotsiaalne kui ka
religioosne tähtsus.
Ohustatud pärandi nimekirjas on 54 paika, millest kaks (Viin ja Hebron) lisati Krakowi istungil. Kavas on
põhjalikult uuendada liikmesriikide perioodilist aruandlust, mis jõuab Euroopa riikideni 2022. aastal.
Eestist osalesid istungil suursaadik Ingrid Amer ja Margit Siim UNESCO ERKist.
Vaimse pärandi seminar Lätis
7.–8. septembril toimus Lätis vaimse pärandi seminar. Rahvusvaheline uurimisprojekt Osmosis
koondab teadlasi ja uurijaid, keda huvitavad vaimse pärandi kokkupuuted juriidilise sfääri ja
seadusandlusega. Erilise tähelepanu all olid vaimse pärandi hoidmise ja looduskaitse seosed.
Eesti kogemust tutvustasid Epp Tamm Rahvakultuuri Keskusest ning Kristin Kuutma Tartu Ülikoolist.
Ave Paulus Keskkonnaametist pidas ettekande pärandikaitsest Lahemaa rahvuspargis, keskendudes
väärtustele, õigustele ja kogukondadele. Mare Mätas rääkis Kihnu hülgepüügi näitel konfliktist
looduskaitse ning vaimse pärandi vahel.
Eesti esitas Haagi konventsiooni aruande
Eesti esitas 30. juunil UNESCOle aruande, mis puudutas Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse
kohta relvakonflikti korral ning selle lisaprotokollide rakendamist aastatel 2013–2016. Aruanne
koostati Kultuuriministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja UNESCO ERKi koostöös.
Maailmapärandi koolitusseminar Vilniuses
18.–20. oktoobril osales Tallinna linna kontaktisik maailmapärandi küsimuses Margit Lokk Vilniuses
peetud seminaril, kus tutvustati site manager’i ülesa deid i g v i alusi koost ks aail apära di
paikade võrgustikus. Ettekandeid pidasid UNESCO maailmapärandi keskuse, ICOMOSi ja ICCROMi
esindajad. Osalejate seas olid Tšehhi, Poola, Ukrai a, Läti, Leedu ja Eesti site manager’id. Lisaks Margit
Lokile osales üritusel Struve meridiaanikaare kontaktisik Karin Kollo Maa-ametist.
Maailmapärandi konventsiooni osalisriikide üldkogu
14.–15. novembril peeti Pariisis maailmapärandi konventsiooni osalisriikide üldkogu. 21-liikmelisse
komiteesse valiti 12 uut liiget: Austraalia, Bahrein, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Hiina, Guatemala,
Ungari, Kõrgõzstan, Norra, Saint Kitts ja Nevis, Hispaania, Uganda.
Maailmapärandi komitee aruandest tuli selgelt välja, et komitee otsuste politiseeritus süveneb.
Eelmise komitee istungi näitel erinesid maailmapärandi kandetaotluste puhul komitee otsused
nõuandvate organisatsioonide soovitustest 87% juhtudest.
Maailmapärandi fondi aastamaksuks kinnitati tavapärane 1% UNESCO põhiliikmemaksust (Eesti puhul
1241 USA dollarit) ning arutati eelarveväliste vahendite suurendamise võimalusi, sest fondi seis on
endiselt kriitiline. Lisaks liikmesriikidele suunatud üleskutsele liikmemaksu vabatahtlikult
kahekordistada saadetakse maailmapärandi paikadele küsimustik, et välja uurida, kui paljud oleksid
valmis vabatahtlikult panustama. Välja pakuti ka idee töötada välja konventsiooni lisaprotokoll, millega
liituvad riigid võtaksid endale kohustuse maksta suuremat liikmemaksu. Eestist osalesid suursaadik
Ingrid Amer ja Margit Siim UNESCO ERKist.
Vaimse kultuuripärandi komitee 12. istung
3.–9. detsembrini Lõuna-Koreas Jeju saarel peetud vaimse kultuuripärandi komitee 12. istungil arutati
uusi kandeid konventsiooni nimekirjadesse, võimalusi koostöö tõhustamiseks kandetaotlusi esitanud
riikide ja 12-liikmelise hindamiskomitee vahel, vaimse pärandi fondi olukorda, akrediteeritud
vabaühenduste rolli konventsiooni rakendamisel ning konventsiooni perioodilise aruandluse
ümberkorraldamist. Väljatöötamisel on konventsiooni rakendamise tulemuslikkuse mõõdikud, mida
soovitakse kasutada seoses edasipidise perioodilise aruandlusega.
Kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimekirja lisati kuus uut kannet. Vaimse kultuuripärandi
esindusnimekirja täiendati 33 uue kandega. Kaks uut kannet lisati registrisse, mis koondab häid näiteid
vaimse pärandi kaitsmisest. Kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimekirjas on 2017. a
detsembri seisuga kokku 52 kultuurinähtust 28 riigist, vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas 399
kannet 112 riigist ning heade kaitsemeetmete registris on kokku 19 näidet.
Eestit esindasid üritusel UNESCO ERKi nõukogu esimees ja TÜ kultuuriteaduste professor Kristin
Kuutma ning Margit Siim UNESCO ERKist.
Eesti tegi vabatahtliku sissemakse UNESCO pärandi hädaabi fondi
Eesti toetas 2017. a detsembris UNESCO pärandi hädaabi fondi (Heritage Emergency Fund) 15 000
euroga kultuuriministeeriumi vahenditest. Selle fondi abil rahastatakse sõjalistes konfliktides ja
looduskatastroofides ohustatud kultuuripärandi kaitsestrateegia tegevuskava elluviimist. Tegu on
kultuurikonventsioonide ülese fondiga ning see võimaldab väga kiiret reageerimist.
Eesti näitus UNESCO peakorteris
6.–1 . detse ril oli UNESCO peakorteris üleval Eesti äitus „Kaetud peaga aised“, ille koostas
Andreas Kalkun ja kujundas Agnes Ratas. Näituse, mis annab ülevaate Seto naiste peakatetega seotud
uskumustest ja kommetest, avasid Eesti suursaadik UNESCO juures Ingrid Amer ja UNESCO peadirektor
Audrey Azoulay.
Avamisel esitles etnoloogiadoktor Tatiana Benfoughal tänavu juulis ilmunud raamatut Boris Vilde ja
Leonid Zurovi uurimisretkedest Setomaale aastatel 1937–1938. Raamat, mis valmis seto-prantsuse-
vene ühistööna ning mille koostamisele kulus enam kui neli aastat, ilmub peagi ka eesti keeles.
Näitus oli osa Eesti eesistumise programmist ja selle toimumist toetasid Eesti esindus UNESCO juures,
UNESCO ERK ja Kultuuriministeerium.
SA UNESCO ERK panustab ka 2018. aastal sellesse, et Eesti seisukohad UNESCO strateegiliste
eesmärkide ja algatuste kohta oleksid välja töötatud ja UNESCOle edastatud. Samuti jätkub UNESCO
ERK töö seoses UNESCO konventsioonide, programmide ja algatuste rakendamisega Eestis ning sellega
seotud info vahendamine. Koordineerime UNESCO küsimustikele vastamist ja aruannete esitamist,
vahendame UNESCO stipendiumeid ja konkursse.
2018. aastal toetab UNESCO ERK progra i „I i e e ja iosfäär“ rahvusvahelisesse
koordinatsiooninõukogusse valitud Eesti eksperte. Samuti käib ettevalmistustöö Hansa Liidu
kaubandusdokumentide rahvusvahelise kollektsiooni (DE, PL, EE, LV, DK) esitamiseks UNESCO maailma
mälu registrisse koostöös Tallinna linnaarhiivi ja rahvusarhiiviga. Vaimse pärandi valdkonnas
valmistame koos rahvakultuuri keskuse, kultuuriministeeriumi ja Ukraina partneritega ette Ukraina ja
Eesti ühist taotlust UNESCO vaimse pärandi nimekirja. See taotlus keskendub lihavõttemunade
kaunistamise traditsioonile. Hariduse valdkonnas on fookuses UNESCO Eesti ühendkoolide võrgustik,
kus UNESCO ERK teeb koostööd MTÜga Mondo. Plaanis on mitmeid õpetajakoolitusi, õppereise, ÜRO
matkemäng koos Läti ja Ukraina partnerite ning noortega, kestliku arengu nädala ja filosoofiapäeva
tähistamine koolides. Oluline tegevussuund on ka osalemine maailmaharidusega tegelevas Euroopa
võrgustikus GENE ja Eesti maailmahariduse uuringu koordineerimine.
2017.aastal oli netovara negatiivne arvestusliku puhkusereservi tõttu.
Tähtsamad finantssuhtarvud 2017 2016
Maksevõimekordaja (käibevara-varud-ettemaksed/ lühiajalised kohustused) 0,10 2,95
Võlakordaja (koguvõlg/ varad) 1,12 0,27
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 394 9 565
Nõuded ja ettemaksed 3 407 2 643 2,3
Kokku käibevarad 3 801 12 208
Kokku varad 3 801 12 208
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 4 272 3 249 3,6,7
Kokku lühiajalised kohustised 4 272 3 249
Kokku kohustised 4 272 3 249
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 959 6 053
Aruandeaasta tulem -9 430 2 906
Kokku netovara -471 8 959
Kokku kohustised ja netovara 3 801 12 208
16
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 121 147 119 910 8
Kokku tulud 121 147 119 910
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -70 049 -59 615 9
Tööjõukulud -60 528 -57 438 10
Kokku kulud -130 577 -117 053
Põhitegevuse tulem -9 430 2 857
Intressitulud 0 49
Aruandeaasta tulem -9 430 2 906
17
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -9 430 2 857
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -782 2 303 2
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 1 023 -2 202 6
Kokku rahavood põhitegevusest -9 189 2 958
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 18 49
Kokku rahavood investeerimistegevusest 18 49
Kokku rahavood -9 171 3 007
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 565 6 558
Raha ja raha ekvivalentide muutus -9 171 3 007
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 394 9 565
18
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Akumuleeritud tulem
31.12.2015 6 053 6 053
Aruandeaasta tulem 2 906 2 906
31.12.2016 8 959 8 959
Aruandeaasta tulem -9 430 -9 430
31.12.2017 -471 -471
19
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (edaspidi UNESCO) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse
standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga. Kontoplaan ja raamatupidamise sisemine arvestus käib avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi järgi, aastaaruanne on koostatud Raamatupidamise Toimkonna juhendite järgi.
Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid,
rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded
on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded.
Aastaaruandes on raamatupidamise seadusele vastava kasumiaruandeskeemi asemel kasutatud EV Rahandusministeeriumi
poolt sihtasutustele kehtestatud tulude ja kulude aruande skeemi.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne
saadaoleva summa nominaalväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue
eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta.
Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse.
Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ei olnud.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivarana võetakse arvele pikaajalise kasutuseaga varad, mille soetusmaksumus oli kuni 31.12.16 alates 2000 eurost. Alates 01.01.2017
on põhivarade seotusmaksumus alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000
euro,kantakse kasutusele võtmisel 100%-liselt kulusse ja nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.Põhivarasid kajastatakse
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivaradelt
arvutatakse amortisatsiooni 20% aastas lineaarsel meetodil.
SA Unesco ERK on kasutusel põhivara, mille jääkväärtus on 0 eurot.
Finantskohustised
Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ning muid lühiajalisi võlakohustisi. Finantskohustised kajastatakse
bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Tulud
Aastaaruandes on UNESCO tulud ja kulud kajastatud tekkepõhiselt, st. tulud ja kulud on näidatud perioodis, mil nad tekkisid sõltumata sellest,
kas nende eest on raha saadud või makstud.
UNESCO tulud moodustuvad sihtfinantseeringutest ja tegevustoetusest.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.
Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodide kulude katteks või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud
tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav
kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid
võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena.
20
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Alates 01.01.2013 tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui:
(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja
(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.
Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud,
kajastatakse bilansis kohustisena.
Seotud osapooled
Aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
• sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed;
• lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad
ettevõtted.
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Maksude ettemaksed ja
3 368 3 368 3
tagasinõuded
Muud nõuded 39 39
Viitlaekumised 39 39
Kokku nõuded ja
3 407 3 407
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Maksude ettemaksed ja
2 614 2 614 3
tagasinõuded
Muud nõuded 29 29
Viitlaekumised 29 29
Kokku nõuded ja
2 643 2 643
ettemaksed
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 0 0 95
Üksikisiku tulumaks 0 1 099 0 805
Sotsiaalmaks 0 2 053 0 1 636
Kohustuslik kogumispension 0 124 0 95
Töötuskindlustusmaksed 0 92 0 56
Ettemaksukonto jääk 3 368 2 614
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 368 3 368 2 614 2 687
Vaata ka lisa 2 ja 6.
21
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
põhivarad
31.12.2015
Soetusmaksumus 0 2 864 2 864
Akumuleeritud kulum 0 -2 864 -2 864
Jääkmaksumus 0 0 0
31.12.2016
Soetusmaksumus 0 2 864 2 864
Akumuleeritud kulum 0 -2 864 -2 864
Jääkmaksumus 0 0 0
31.12.2017
Soetusmaksumus 0 2 864 2 864
Akumuleeritud kulum 0 -2 864 -2 864
Jääkmaksumus 0 0 0
Lisa 5 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu 10 605 12 335
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 7 019 12 335
22
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 383 383
Võlad töövõtjatele 521 521 7
Maksuvõlad 3 368 3 368 3
Kokku võlad ja ettemaksed 4 272 4 272
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 179 179
Võlad töövõtjatele 383 383 7
Maksuvõlad 2 687 2 687 3
Kokku võlad ja ettemaksed 3 249 3 249
Lisa 7 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Puhkusetasude kohustis 521 383 6
Kokku võlad töövõtjatele 521 383
Lisa 8 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 121 147 119 910
Kokku annetused ja toetused 121 147 119 910
sh eraldis riigieelarvest 121 147 119 910
Toetused on saadud Kultuuriministeeriumilt. Kultuuriministeeriumi toetus on tegevustoetus UNESCOle.
Täpsemalt UNESCO tegevuste kohta saab lugeda tegevusaruandest.
23
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent 12 475 12 335
Energia 808 839
Elektrienergia 249 200
Soojusenergia 559 639
Mitmesugused bürookulud 14 233 11 238
Lähetuskulud 17 032 10 609
Koolituskulud 415 425
Projektidega seotud kulud 25 086 24 169
Kokku mitmesugused tegevuskulud 70 049 59 615
Erinevatest projektidest on pikemalt kirjutatud tegevusaruandes.
Lisa 10 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 44 616 42 196
Sotsiaalmaksud 14 956 14 081
Muud 956 1 161
Kokku tööjõukulud 60 528 57 438
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3
Lisa 11 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 15 567 18 078
Seotud osapooltega ühtegi tehingut 2017. aastal ei tehtud.
24
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon nõukogule
Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet,
rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav
ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendi nõuetega ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande
koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või
tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta
Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2017.a. IV kvartali andmetele.
/digitaalselt allkirjastatud/
Anne Nuut
Vandeaudiitori number 485
ANTIMAR Audiitorid OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 195
A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114
05.04.2018
Ülevaade Sihtasutuse UNESCO ERK nõukogu tööst 2017 . aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon põhikirjast . Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 7 -liikmeline: Kristin Kuutma , nõukogu esimees ; Kadri Jauram ; Marit Suurväli/Asta Tuusti ; Anneli Roose ; Piret Urb ; Siim Raie ; Riina Laigo . 2017 . a toimus 4 nõukogu koosolekut, sh 2 korralist koosolekut ning 2 e-koosolekut . Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused : 2017. a täpsustatud eelarve kinnitamine ; 2016. a auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine ; 2017. a I-IV kvartali eelarve täitmise ja sihtasutuse tegevuse jälgimine ; muudatuste kinnitamine nõukoja liikmesuses ; 2018. a eelarve, tegevuskava ja tegevuseesmärkide kinnitamine; juhatuse liikme lepingu pikendamine järgmiseks 3-aastaseks perioodiks. Sihtasutuse nõukogu esimees ega liikmed tasu ei saanud.