dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. aprill 2018
Viit
3-3/1063-1
Registreeritud
26. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
26. mai 2018

Failid

  • 📎90005797_2017.bdoc277 KB
  • 📎Ülevaade SA nõukogu tööst.docx21 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon registrikood: 90005797 tänava nimi, maja number: Pikk tn 2 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10123 telefon: +372 6441431 faks: +372 6313757 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.unesco.ee Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 16 Bilanss 16 Tulemiaruanne 17 Rahavoogude aruanne 18 Netovara muutuste aruanne 19 Raamatupidamise aastaaruande lisad 20 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 21 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 22 Lisa 5 Kasutusrent 22 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 23 Lisa 7 Võlad töövõtjatele 23 Lisa 8 Annetused ja toetused 23 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 10 Tööjõukulud 24 Lisa 11 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 Tegevusaruanne 2017 UNESCO ehk ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16 eriorganisatsioonist. UNESCO eesmärk on aidata kaasa rahu tagamisele ja inimarengule kogu maailmas. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (UNESCO ERK) on sihtasutus, mis on ühenduslüli ja koordineerija Pariisis asuva UNESCO peakorteri ning UNESCO tegevusega seotud Eesti inimeste ja asutuste vahel. Meie eesmärk on pakkuda siinsetele huvilistele võimalust olla kaasatud UNESCO töösse ning tagada Eesti osalus üleilmses intellektuaalses koostöös ühiste väärtuste loomisel. Meie tegevuse aluseks on UNESCO neli suuremat tegevusvaldkonda: haridus, kultuur, teadus ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja meedia. Suur osa meie tegevusest on valdkondadeülene. UNESCO on ennekõike nõustamisega tegelev üleilmne teabevõrgustik. Ka UNESCO ERKi ülesanne on abistada nõu ja jõuga UNESCOga seotud Eesti eksperte. Mitmes UNESCO pädevusse kuuluvas valdkonnas on Eesti teadmised väga oodatud ja koostöö viljakas. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 17. augustil 1992. Sihtasutusena tegutseb UNESCO ERK alates 1999. aastast. Komisjonil on kolm struktuuriüksust: nõukogu, nõukoda ja sekretariaat. SA UNESCO ERK nõukogu on organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks. Nõukogu liikmed 2017. aastal tasu ei saanud. 2017. aastal olid nõukogu liikmeteks: • Kristin Kuutma – nõukogu esimees, Tartu Ülikool; • Kadri Jauram – Kultuuriministeerium; • Marit Suurväli/Asta Tuusti – Keskkonnaministeerium; • Anneli Roose – Haridus- ja Teadusministeerium; • Piret Urb – Välisministeerium; • Siim Raie – Muinsuskaitseamet; • Riina Laigo - Rahandusministeerium. UNESCO ERK nõuandev organ on nõukoda. Nõukoja ülesandeks on nõukogu ja juhatuse nõustamine UNESCO teemavaldkondadesse kuuluvates küsimustes ning konventsioonide ja programmide rakendamises osalemine. Nõukoja liikmed valitakse kolmeks aastaks. 2017. aastal kuulusid UNESCO ERK nõukoja koosseisu: • Toivo Jullinen - UNESCO maailma mälu programmi Eesti kontaktpunkt; • Johanna Helin/Mai Aasjõe/Viktoria Rudenko - Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku koordinaator; • Gedy Siimenson - UNESCO Läänemere projekti Eesti koordinaator; • De iss Jeršov - MTÜ Estonian UNESCO Youth Association (UNESCO klubi). • Alvina Reihan - UNESCO valitsustevahelise hüdroloogiaprogrammi Eesti rahvusliku komitee esindaja; • Toomas Kokovkin - UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" Eesti kontaktpunkt, UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja esindaja; • Marja Unt - UNESCO kirjanduslinn Tartu kontaktpunkt; • Heikki Bauert - UNESCO geoparkide programmi Eesti kontaktpunkt; • Olle Hints - Eesti geoloogia rahvuskomitee esindaja, UNESCO geoteaduste programmi Eesti kontaktpunkt. Sekretariaat koosneb juhatajast ja kahest programmikoordinaatorist. SA UNESCO ERK 2017.a tegevusaruanne annab ülevaate olulisematest tegevustest teemade kaupa. ÜLDISED TEEMAD Eestit külastasid UNESCO peadirektori kandidaadid Sügisel valiti UNESCOle uus peadirektor. O a ka didatuuri esitas üheksa riiki: Aser aidžaa , Vietnam, Egiptus, Katar, Hiina, Guatemala, Iraak, Liibanon, Prantsusmaa. Mitmed kandidaadid külastasid ka täitevkogusse valitud riike, kes 202. UNESCO täitevkogu istungil uue peadirektori järgmiseks neljaks aastaks valisid ja peakonverentsile kinnitamiseks esitasid. Kõik kandidaadid, kes Eestit külastasid, kohtusid erinevate ministeeriumide ja UNESCO ERKi esindajatega. UNESCO täitevkogu 201. ja 202. istung Eesti oli aastatel 2013–2017 UNESCO täitevkogu liige. 58 liikmesriigi esindajatest koosnev täitevkogu arutab kõiki organisatsiooni olulisi küsimusi (strateegilised tegevussuunad, programm, eelarve) ja edastab oma soovitused peakonverentsile, kes langetab lõplikud otsused. Samuti suunab täitevkogu programmi elluviimist peakonverentside vahel, annab peakonverentsile soovitusi organisatsiooni uute liikmesriikide vastuvõtmiseks ning valib organisatsiooni peadirektori. Töö käib plenaaris, komisjonides ja komiteedes. Täitevkogu koguneb ligi kahenädalastele korralistele istungitele kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Aprillis 2017. osales Eesti UNESCO täitevkogu 201. istungil. Olime 16 riigi seas, kes esitasid seekord avakõne kirjalikult. Keskendusime avakõnes järgmistele teemadele: UNESCO programm ja eelarve 2018–2021, eelarvestamise uued põhimõtted, väljendusvabadus, haridus, kultuuripärandi kaitse relvastatud konfliktide korral, muudatused noortefoorumi korralduses. Täitevkogu raames toimusid intervjuud üheksa kandidaadiga peadirektori kohale järgmiseks neljaks aastaks. Uue UNESCO peadirektori valis täitevkogu sügisel 2017, valiku kinnitas istungile järgnev peakonverents. Täitevkogu võttis vastu ka otsuse, mis käsitleb olukorda Krimmis kultuuri ja hariduse vallas, ning kaks Lähis-Ida puudutavat otsust. UNESCO täitevkogu 202. istung toimus Pariisis UNESCO peakontoris 4.–18. oktoobril. Eesti kandis viimase korra puhul avakõne ette suuliselt. Keskendusime järgmistele teemadele: ajakirjanike turvalisus, väljendusvabadus, SDG4 ja globaalne kõrghariduskonventsioon, kultuuripärandi kaitse relvastatud konfliktide korral, töökorralduse reform, UNESCO eelarve, maailma mälu programm. Samuti teatasime Eesti otsusest teha teine sissemakse pärandi hädaabi fondi. Täitevkogu valis välja uue peadirektori kandidaadi – Prantsusmaa endise kultuuriministri Audrey Azoulay, kes esitati peakonverentsile kinnitamiseks. UNESCO eelarve osas jõuti kompromissile, mis võimaldab väikest eelarvetõusu sisemiste vahendite arvel ning jätab riikide liikmemaksud järgmiseks kaheaastaseks eelarveperioodiks (2018-2019) samaks. Eesti osales täitevkogu täispikal istungil kaheksandat ja viimast korda oma 4-aastase mandaadi raames. UNESCO 39. peakonverents UNESCO 39. peakonverents toimus 30.10–14.11 Pariisis UNESCO peakontoris. Peakonverentsil osalesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, suursaadik Ingrid Amer ja Katrin Rein Eesti alalisest esindusest UNESCO juures ning UNESCO ERK. Üle pika aja osales UNESCO peakonverentsil minister, seekord haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes pidas riigikõne ja osales kõrgetasemelisel hariduspa eelil tee al „Strengthening accountability in the implementation of SDG4 – Education “. Sa uti toi usid kahepoolsed kohtu ised Pra tsus aa ja Alžeeria haridus i istrite i g Gruusia aseharidusministriga. Peakonverentsil kinnitati Audrey Azoulay UNESCO peadirektoriks, toimusid komisjonide istungid ja UNESCO eri kehamite valimised. Eesti kandideeris edukalt MAB programmi rahvusvahelisse koordinatsiooninõukokku, kus Eestit esindab ekspertide meeskond, keda juhib UNESCO ERK nõukoja liige Toomas Kokovkin. UNESCO Euroopa rahvuslike komisjonide kohtumine Thessalonikis 3.–5. aprillil toimus Thessalonikis Kreekas, UNESCO Euroopa regiooni rahvuskomisjonide iga-aastane kohtumine. Kohtumisel vahetati mõtteid erinevatel UNESCOs hetkel päevakorral olevatel teemadel nagu uus keskpikk strateegia, maailmakodanikuhariduse roll riikide haridussüsteemides, noorte kaasamise viisid, eelarvestamise uus meetod, UNESCO logo ja nime korrektne kasutamine jm. Koostati visioonidokument, mis on suunatud riikide alalistele esindustele UNESCO juures. Eestist osalesid kohtumisel UNESCO ERK haridusprogrammide koordinaator Madli Ross ja UNESCO ERK juhataja Kerli Gutman. Rahvuslike komisjonide regioonidevaheline kohtumine 27. oktoobril toimus UNESCO peakontoris Pariisis UNESCO rahvuslike komisjonide interregionaalne kohtumine, kus osales 137 liikmesriiki. Kohtumisel arutati SDG4 elluviimist, rahvuslike komisjonide koostööd peakontori ning regionaalsete büroodega ja UNESCO klubide ning ühingute uut regulatsiooniraamistikku. UNESCO regionaalsete büroode tutvustamisel esines Krista Pikkat, kes juhib UNESCO regionaalset bürood Almatõs (KAZ). Järgmine interregionaalne kohtumine toimub Keenias 2018. aasta juunis. Eestit esindas kohtumisel Madli Kumpas UNESCO ERKist. NOORED UNESCO ERK toetas Eesti noore osalemist ECOSOCi noortefoorumil 30.–31. jaanuaril toimus New Yorgis ÜRO peakontoris ECOSOCi noortefoorum, mis andis võimaluse ÜRO saadikutel ja noorte esindajatel dialoogi astuda ning arutada ühiselt kestliku arengu eesmärkide rakendamise teemadel. UNESCO ERKi toel osales foorumil Sigrid Ojavee. Eesti noor osales ÜRO matke rahvusvahelises suvelaagris USA-s Pae gümnaasiumi õpilane Andrei Pankratov esindas Eestit 16.–29. juulil Ameerika Ühendriikides rahvusvahelises ÜRO matke suvelaagris (ingl k ’IMUN-STEM Summer Camp’). Kahenädalane programm koosnes põnevatest loengutest ja kohtumistest, väitlemisest, istungitest, teiste kultuuridega tutvumisest, linnaekskursioonist ja muust. Laagris osalesid koolinoored üle maailma. Rahvusvahelist ÜRO suvelaagrit korraldab UNESCO Center for Peace. Eesti esindaja valitakse välja kohalikul ÜRO matkel osalemise ja esinemise põhjal. Eesti ÜRO matke noored külastasid Euroopa Parlamenti ÜRO matkel silmapaistnud Eesti noored korraldajad ja osalejad külastasid 5.–6. septembril Euroopa Parlamenti ning kohtusid Urmas Paetiga. Külastuse käigus anti noortele võimalus küsida Urmas Paetilt küsimusi, mis puudutas Euroopas päevakorras olevaid küsimusi nagu Brexit, rahutused, Trumpi presidentuur ning pinnapealselt puudutati ka kohalike valimiste teemat. Dialoog oli meeldiv ning asjakohast infot täis ja noorte kõik küsimused said vastused. Peale ametlikku osa kohtuti õhtusöögil, kus lisaks asistele teemadele veedeti lihtsalt mõnusalt aega. Euroopa Parlamendi külastuse korraldas Urmas Paeti büroo. Eesti noor osales Euroopa UNESCO ja noorte teemalisel kohtumisel Sigrid Ojavee osales 12.–13. oktoobril Ljubljanas Euroopa noortekohtumisel, kus arutati UNESCO noortevaldkonna, noorte kaasamise ning kaasarääkimise võimaluste üle. Samuti koostasid noored UNESCO noorte valdkonna tööle soovitused, mis sügisel toimunud rahvusvahelisel UNESCO noortefoorumil UNESCO-le üle anti. HARIDUS Kõrghariduse tunnustamise ülemaailmne konventsioon UNESCO kõrghariduskonventsiooni töörühm, kuhu kuulus Archimedese akadeemilise tunnustamise agentuuri juhataja Gunnar Vaht, jõudis 2017. aastal konventsiooni teksti mustandi koostamise lõppfaasi. Kõrghariduskonventsiooni teema oli aasta jooksul olulisel kohal UNESCO juhtivorganite töös. Viimasel, 39. peakonverentsil oli hariduskomisjoni suhtumine konventsiooni positiivne. Vastuvõetud resolutsiooni kohaselt on UNESCO-l mandaat konventsiooni teksti väljatöötamisega 2018.–2019. aastal edasi minna. Rõhutati läbipaistva ja kaasava protsessi olulisust ning moodustatakse erikomitee, mis on avatud kõigile liikmesriikidele. Eesti toetab konventsiooni väljatöötamist rahaliselt. Konventsiooni lõplik tekst plaanitakse esitada vastuvõtmiseks UNESCO 40. peakonverentsile. UNESCO hariduskonverents Ottawas Märtsi alguses toimus Ottawas Kanadas UNESCO hariduskonverents, kus arutati hariduse rolli üle rahu ja kestliku arengu tagamisel. Ottawa konverents tõi kokku haridusvaldkonna eksperte üle maailma, et jagada kogemusi ja arvamusi sellest, kuidas maailmakodanikke kõige paremal viisil kujundada. Viie päeva jooksul toimusid töötoad ja plenaaristungid, mida saatis üldine haridusmess koos eri riikide ning asutuste tutvustuste ja materjalide väljapanekuga. Arutati küsimuste üle, missugused oskused ja pädevused on vajalikud kestlikku arengut toetava hariduse õpetamisel, missuguseid motiveerivaid ja innovaatilisi meetodeid õpetamisel kasutada ja kuidas luua sidet globaalse ja kohaliku vahel. Lisaks tutvustati eri riikide lahendusi ja praktilisi näiteid, kuidas maailmakodaniku-, rahu- ja kestlikku arengut toetavat haridust rakendada. Eestist osalesid Johanna Helin ja Gedy Siimenson. Rahvusvaheline UNESCO ühendkoolide koordinaatorite kohtumine 8.–10. aprillil toimus Hiinas Sanyas UNESCO ühendkoolide koordinaatorite kohtumine. Kohtumisel osales üle 50 koordinaatori ning koos arutati koolivõrgustiku prioriteetide ja tegevuste üle. UNESCO peakorter on tõhustamas oma toetust koordinaatoritele: koostatakse juhendmaterjale ning luuakse ühist internetiplatvormi tõhusamaks koostööks. Eestit esindas kohtumisel Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaator Johanna Helin. Eesti esitas Tartu Loodusmaja kandidatuuri UNESCO-Jaapani haridusauhinnale Maikuu alguses esitas Eesti UNESCO-Jaapani kestliku arengu hariduse auhinnale Tartu Loodusmaja nominatsiooni. Eesti kandidaadi väljaselgitamiseks korraldas UNESCO ERK avaliku konkursi, avaldusi ootasime perioodil 14.02–26.03. Tartu Loodusmaja ülekoolilise õppekorralduse programm vastas nõudlikele auhinnakriteeriumitele ja esitati rahvusvahelisele konkursile, mille auhinnalaureaatide sekka Tartu Loodusmaja ei jõudnud. Euroopa maailmaharidusevõrgustiku 36. ja 37. ümarlaud 28.–30. aprillil toimus Brüsselis GENE (Global Education Network Europe) 36. ümarlaud, kus osales 40 asjatundjat 22 Euroopa riigist. Anti ülevaade maailmahariduse arengust riigiti ja Euroopas üldiselt, osalejad jagasid kogemusi ja parimaid praktikaid. Lisaks esitleti vast valminud raportit maailmahariduse korraldusest Belgias ja kuulutati välja maailmahariduse innovatsiooniauhind, millele said 31. juulini kandideerida ka maailmahariduse edendajad Eestis. Eesti kandidaadid auhinnalaureaatide sekka ei kuulunud. 5.–7. oktoobril toimus GENE maailmahariduse 37. ümarlaud Küprosel Nikosias. Ümarlaual arutati Euroopas maailmahariduse viimaseid trende ja olukorda ning jagati kogemusi kestliku arengu hariduseesmärgi elluviimisest ja seirest. Lisaks tutvustati GENE sekretariaadi ja ekspertide poolt vastvalminud Küprose maailmahariduse uuringut ning külastati Küprose parlamenti. Eestit esindas ümarlaudadel UNESCO ERK haridusprogrammide koordinaator Madli Kumpas. Baltimaade maailmahariduse valdkonna kohtumine Vilniuses 30. mail toimus Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna keskuse eestvedamisel Vilniuses Baltimaade maailmahariduse valdkonna kohtumine. Tegemist oli möödunud aasta oktoobrikuise Tallinnas toimunud seminari jätkukohtumisega. Vilniusse oodati Baltiriikide haridusametnikke ja maailmahariduse praktikuid. Arutati maailmahariduse valdkonnas käimasolevate ning plaanitavate protsesside ja arengute üle ning jagati kogemusi. Eestist osalesid seminaril Marianna Makarova (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus), Ruta Pels (Eesti People to People), Sigrid Solnik (AKÜ) ja Madli Kumpas (UNESCO ERK). EESTI UNESCO ÜHENDKOOLIDE TEGEVUSED ÜRO seminar välisministeeriumis 9. veebruaril toimus välisministeeriumis ÜRO ja kestliku arengu eesmärkide teemaline seminar gümnasistidele. Päeva esimeses pooles arutasid eksperdid Eestist, Süüriast, Rootsist ja USAst, milline on ÜRO Julgeolekunõukogu roll rahu tagamisel maailmas, mida tuleks teha teisiti ja milliseid võimalusi on Süüria konflikti sekkumiseks. Päeva teises pooles olid fookuses ÜROs kokkulepitud 17 üleilmset eesmärki. Seminari korraldasid aktiivsed noored koos MTÜ Mondo ja Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaatoriga. ÜRO matke Ukrainas Enam kui 70 noort Eestist, Lätist ja Ukrainast osalesid 7.–9. aprillil ÜRO matkel Lvivis. Arutelusid peeti inimõiguste, pagulaskriisi ja hariduse teemal, samuti kajastati põhjalikult Süüria konflikti. Selle aasta matke tegi Eesti õpilaste jaoks eriliseks toimumiskoht Ukraina ning korraldajaskond. Matke korraldamisse ja ellu viimisse panustasid MTÜ Mondo, UNESCO ERK ja ÜRO matke järelkasvu noored, UNESCO Läti rahvuslik komisjon ning Society Initiatives Institute Ukrainast. Noorte transporti Ukrainasse toetas Eesti Suursaatkond Kiievis. Maailmakodanikuhariduse seminar 5. mail toimus Telliskivi loomelinnakus Lift99 ruumides MTÜ Mondo eestvedamisel haridusseminar "Kvaliteetne haridus = kestlik maailm?", kus osalesid asjatundjad Eestist, Rootsist ja Soomest. Maailmakodanikuhariduse integreerimisest OECD riikide haridustaset mõõtvasse PISA testi rääkis OECD analüütik Lars Barteit ning kooliülesest lähenemisest ja Soome õppekavaarenduse protsessist andis ülevaate õppekavaarenduse ekspert Irmeli Halinen. Paneeldiskussioonis osales UNESCO ERK juhataja Kerli Gutman, UNESCO maailmakodanikuhariduse pedagoogilist käsiraamatut tutvustas haridusprogrammide koordinaator Madli Kumpas. Seminaril osalesid haridusametnikud, spetsialistid ja õpetajad. Eesti UNESCO ühendkoolides tähistati kestliku arengu nädalat 30. maist 5. juunini tähistati üle Euroopa kestliku arengu nädalat, mille raames korraldasid eri organisatsioonid koolidele mitmesuguseid tegevusi. Ka Eesti UNESCO ühendkoolidel oli võimalus vastu võtta külalisi, et käsitleda põhikooliõpilastega ÜRO kestliku arengu eesmärke. MTÜ Mondo ja AIESEC Eesti pakkusid koolidele vihmase ilma korral koomiksi joonistamise töötube ning päiksepaistega orienteerumismängu kooli lähiümbruses või pargis. Maailmakodanikuks olemisse andsid sissevaate Kanada noored, kes rääkisid oma kogemusest avatud ning hooliva mitmekultuurilise ühiskonna liikmena. Kokku osales Eesti töötubades 560 põhikoolinoort BSP õpetajate seminar Aegnal 27.–28. mail toimus Aegna saarel BSP koolide õpetajate seminar. Õpetajad tutvusid Loodusmaja programmidega, jagasid oma lugusid ja kogemusi, arutlesid koostöö parandamise üle UNESCO ühendkoolide võrgustikuga, toimus varahommikune linnuvaatlus, kestliku arengu eesmärkide töötuba ja palju muud. Õpetajate seminari korraldas HTMi toetusel Eesti BSP koolide koordinaator Gedy Siimenson. Maailmakodanikuhariduse käsiraamat Eesti keeles ilmus maailmakodanikuhariduse pedagoogiline käsiraamat, mis on mõeldud õpetajatele, õppekavaarendajatele, poliitikakujundajatele ja teistele haridustöötajatele. Käsiraamatust leiab ettepanekuid, kuidas sõnastada maailmakodanikuhariduse mõisted ümber praktilisteks ja eri vanuses õpilastele sobivateks teemavaldkondadeks ja õpieesmärkideks ning lõimida valdkonda riiklikku haridussüsteemi. Väljaanne on saadaval UNESCO ERKi ja MTÜ Mondo veebilehel. Eesti UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti koolide kohtumine 4. oktoobril kohtusid Eesti UNESCO ühendkoolide (ASPnet) ja Läänemere Projekti (BSP) koolide koordinaatorid Tartu Loodusmajas, et jagada muljeid möödunud õppeaastal toimunust ning teha koos plaane alanud õppeaastaks. Arutati võrgustike toimimise ja võimaluste üle, tutvustati ASPneti siseveebi ja selle kasutamist, toimus Tartu Loodusmaja ekskursioon ja töötuba. Eesti võrgustike üldkoordinaatorid Mai Aasjõe ja Gedy Siimenson otsustasid tuua ASPneti ja BSP koolid koolialguse kohtumiseks kokku, et paremini mõista üksteise tegemisi ja programmi, kooskõlastada plaane ning jagada tehtud töö tulemusi. Laiem eesmärk on kõigi BSP koolide liitumine UNESCO ühendkoolide võrgustikuga 2018/19. õppeaastal. Kohtumisel lepiti kokku Eesti ASPneti tegevused 2017/18. õppeaastaks. Õpilasse i ar „METSik loodus“ 12.– . oktoo ril toi us Valga Gü aasiu is Eesti UNESCO ühe dkoolide pilasse i ar „METSik loodus“. Kahepäevasel se i aril toi usid t toad, etteka ded ja tegevused loodusliku mitmekesisuse, keskkonna ning kliima ja kliimamuutuste teemadel. Eesti UNESCO ühendkoolid tutvustasid 2016/17. õppeaasta tegevuste parimad näiteid. Seminaril osalesid õpilased ja õpetajad kümnest koolist. Seminari peakorraldajad olid Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaator Mai Aasjõe ja Valga Gümnaasiumi UNESCO ühendkooli koordinaator ja õpetaja Pille Olesk. Eesti UNESCO ühendkooli õppereis Taani 13.–18. novembril käisid Valga Gümnaasiumi õpetaja ja õpilased õppereisil Taanis, kus toimus UNESCO ühe dkoolide pilasko vere ts „Youth for Sustai a ility". Õpilasko vere tsil osales üle oore neljalt kontinendilt. Lisaks konverentsile külastas Eesti delegatsioon Taani UNESCO ühendkoole, et õppida ja vahetada kogemusi ülekoolilise lähenemise ning kestliku arengu hariduse ja maailmakodanikuhariduse teemadel. Õppereisi korraldas ja Eesti delegatsiooni juhtis Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaator Mai Aasjõe. Filosoofiapäeva tähistamine Tartus 16. novembril tähistati üle maailma filosoofiapäeva. Eestis toimus filosoofiapäev traditsiooniliselt Tartus UNESCO ERKi, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse ning aktiivsete filosoofiaõpetajate koostöös. 2017. aasta filosoofiapäeva teema Eestis oli juhitud maailmakodanikuks olemisest ning globaliseeruvast maailmast. Arutati küsimuste üle, kas kogu inimkond on globaliseeruvas maailmas kui üks ühiskond ning kuidas võiksime mõista ja mõtestada oma suhet teiste ühiskonnaliikmetega. Filosoofiapäeval väitlesid Markus Järvi ja Ahto Lobjakas (modereeris Kadri Simm) ning toimusid õpilaste ja õpetajate filosoofia-seminarid ja töötoad. Üritusel osalesid filosoofiahuvilised koolid üle Eesti. TEADUS Dr Els Hei salu Eestist sai L’Oréal Balti u stipe diu i „Naised teaduses“ 26. mail Riias peetud pidulikul tseremoonial võtsid viis naisteadlast Lätist, Leedust ja Eestist vastu stipendiumi 6000 euro väärtuses. Eesti osales selles stipendiumiprogrammis esmakordselt. Stipendiumi sai Dr Els Heinsalu, kes töötab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi eksperimentaalse kõrge energia füüsika ja teoreetilise füüsika laboris Eestis ja uurib keele- ning kosüstee e. Lätist said stipe diu i kol teadlast: Re āte Ra ka, Jekateri a Iva ova ja Mari a Sokolova. Leedust sai stipe diu i Leedu teadla e Urte Ne iskyte. . aastal loodud L’Oréali- UNESCO progra „Naised teaduses“ loodi selleks, et tu ustada teadlasi ja soodustada aiste kaasamist teadusse. Programmi raames autasustatakse naisteadlasi, kelle saavutused edendavad teaduse are gut. Balti stipe diu iprogra „Naised teaduses" loodi Lätis 2005. aastal. 2017. aastal laienes programm Eestisse ja Leetu, et toetada noori naisi kogu Baltikumis loodus-, keskkonna-, füüsika- ja i se eriteadustes. L’Oréal Balti u stipe diu iprogra „Naised teaduses“ saa teoks koostöös UNESCO Läti Rahvusliku Komisjoni ja Läti Teaduste Akadeemia, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ja Eesti Teaduste Akadeemia, UNESCO Leedu Rahvusliku Komisjoni ja Leedu Teaduste Akadeemiaga. Tseremoonial osalesid Eestist lisaks Dr Els Heinsalule ja tema perele Teaduste Akadeemia ja UNESCO ERK esindajad. Biosfääripäev ja Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja koosolek 27. märtsil tähistati Hiiumaal esmakordselt biosfääripäeva, mille aluseks on Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala sünnipäev. 27.03.1990 andis UNESCO välja sertifikaadi Lääne-Eesti saarestiku biosfääriala kandmiseks biosfääri kaitsealade võrgustikku. Päeva tähistati seminariga, kus etteka etega esi esid Hiidlaste Koost kogu tegevjuht Reet Kokovki „Biosfääri progra i ellu rakendamine Leader programmi a il“ ja Säästva Eesti I stituudi esi daja Piret Kuld a „ÜRO säästva are gu ees ärkide täit isest Eestis“ . Se i arile järg es väljas it, ille ees ärk oli tutvu i e Leader programmist toetuse saanud suurprojektidega Hiiumaal. Päeva teisel poolel toimus biosfääri programmi nõukoja koosolek, kus Keskkonnaamet tutvustas 2016. a tegemisi programmialal ning UNESCOle esitatud tsoneeringu kaardi muudatusi, mis said UNESCOst positiivse vastukaja. Arutluse all oli ka ala edasine tähistamine ja programmi seire. UNESCO ERKist osalesid üritusel juhataja Kerli Gutman ja nõukoja liige Toomas Kokovkin. EuroMAB 2017 4.–7. aprillil toimus Prantsusmaal Sarlatis Euroopa regiooni biosfäärialade aastakonverents EuroMAB 2017, mis keskendus 2015. aasta sügisel ÜRO poolt vastu võetud kestliku arengu eesmärkide sidumisele UNESCO programmi Inimene ja biosfäär (MAB) tegevuskavaga. Konverentsi töörühmades arutati, kuidas biosfäärialade tegevustesse kaasata enam poliitikate kujundajaid ja kohalikke kogukondi. Biosfäärialade eksperdid jagasid oma tegevusi ja edulugusid. Eestist osalesid üritusel UNESCO ERK nõukoja liige Toomas Kokovkin ja Lia Rosenberg Keskkonnaametist. MAB ICC istung 12.– . toi us Pariisis UNESCO progra i „I i e e ja iosfäär“ rahvusvahelise koordinatsiooninõukogu 29. istung. Muuhulgas kinnitati 23 uut biosfääriala. Istungil osales suursaadik Ingrid Amer. Eesti kandideeris MAB ICCsse järgmiseks 4-aastaseks perioodiks, valimised toimusid UNESCO peakonverentsi raames sügisel 2017 ja Eesti sai valituks. Eesti osaleb ICC töös ekspertide meeskonnaga, mida juhib Dr Toomas Kokovkin. UNESCO MAB saarte ja ranniku biosfäärialade nõupidamine 12.–14. septembril toimus Jeju saarel LõunaKoreas Saarte ja ranniku biosfäärialade koostöövõrgustiku (WNICBR) seitsmes nõupidamine. Kohtumise peateema oli WNICBR tegevuskava koostamine kooskõlas suurema programmi Inimene ja Biosfäär (MAB) tegevuskavaga, mis võeti vastu 2016. aastal. Eestit esindas kohtumisel Toomas Kokovkin, kes esines ettekandega meiepoolsetest soovitustest tegevuskavasse. Kokovkin andis ülevaate ka koostööst Läänemere piirkonna biosfäärialade vahel. NordMABi õupida i e Moe ’i iosfäärialal 16.– . oktoo ril toi us Moe 'i iosfäärialal NordMAB upida i e. Kohtu isel a ti Moe ’ile UNESCO poolt biosfääriala sertifikaat, arutati Taani, Kanada ja Rootsiga kestliku arengu eesmärkide täitmist Taanis ja teistes kohtumisel osalenud riikides ning koostöö ja rahastamise võimalusi. Samuti kaaluti ühisprojekti algatamist, mis aitaks Põhjamaade biosfäärialadel toimuvat tutvustada. Eestist osalesid Toomas Kokovkin ja Lia Rosenberg Keskkonnaametist. Antidopingu konventsiooni üldkogu Pariisis 25.–26. septembril peeti Pariisis antidopingu konventsiooniga liitunud riikide üldkogu. Üldkogu peaeesmärk on jälgida konventsiooni rakendamist ja sellega liitudes võetud kohustuste täitmist. Kuna konventsiooni jõustumisest möödus sel aastal kümme aastat, arutati konventsiooni mõju ja nähtavuse suurendamise üle. Tähelepanu pöörati võimalustele konventsiooni fondi vahendite kasvatamiseks ning erinevate organisatsioonide koostöö tugevdamisele dopinguvastases võitluses. Eestist osales üritusel SA Eesti Antidoping juhataja Elina Kivinukk. Eesti vastas antidopingu konventsiooni küsimustikule UNESCO antidopingu konventsiooniga liitunud riikidel paluti vastata 26. juuniks küsimustikule konventsiooni riikliku rakendamise kohta. Eesti vastuse koostas ja edastas SA Eesti Antidoping, kes on selle konventsiooni kontaktpunkt Eestis. KULTUUR Eesti kunstnik valiti osalema Malta kunstilaagrisse UNESCO Malta rahvuslik komisjon korraldas koostöös Andorra kolleegidega rahvusvahelise kunstilaagri. Maikuus Gozo saarel toimunud laagrisse valiti osalema 15 kunstnikku rahvuslike ko isjo ide esitatud ka didaatide seast. Eesti žürii valis taotlejate seast välja Markus Kasemaa ka didatuuri, ille ka Malta žürii heaks kiitis. Laagris osalevate ku st ike kohapeal val ivatest t dest pandi hiljem kokku näitus. Lisaks kunstiloomingule oli projekti eesmärk rõhutada UNESCO väärtusi, nagu rahu ja kultuuriline mitmekesisus. Toimus mitmeid ekskursioone ja kultuuriõhtuid, ka osalejad tutvustasid oma maad ja kultuuri. 1970. a konventsiooni kohtumised Pariisis 15.–16. mail peeti UNESCO peakorteris kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni osalisriikide 4. üldkogu ning 17.–19. mail sama konventsiooni komitee 5. istung. Kohtumistel rõhutati tiheda koostöö vajadust oksjonimajade, kunsti- ja antiigikaupmeeste, muuseumide ning rahvusvaheliste ekspertorganisatsioonidega. Samuti on oluline esemete dokumenteerimine vastavalt rahvusvahelistele juhenditele. UNESCO sekretariaat valmistab ette perioodilise aruandluse e-vormi, mis võetakse kasutusele 2019. aastal. Puudutati ka Euroopa Nõukogu uut konventsiooni kultuuripärandi vastu suunatud süütegude kriminaliseerimiseks (2017). Uus konventsioon on avatud kõikidele riikidele. See katab lüngad kultuuriväärtuste kaitses, kriminaliseerib impordi, ekspordi ja turule viimise ning sätestab miinimumstandardi riikide vahel. Muudatused tuleb viia sisse osalisriigi kriminaalõigusesse. Arutelu 1970. aasta konventsiooni tuleviku üle jätkub. Riikidele saadetakse küsimustik, et leida võimalusi konventsiooni paremaks rakendamiseks ja tugevdamiseks. Eestist osalesid Liina Jänes ja Mirjam Rääbis (KuM). 2001. a konventsiooni kohtumised Pariisis 30.–31. mail peeti Pariisis veealuse pärandi konventsiooniga liitunud riikide üldkogu, millele eelnes ekspertkohtumine praktiliste kogemuste vahetamiseks. STAB (Scientific and Advisory Body) kohtus 1. juunil ja 2. juunil peeti ülikoolidele mõeldud kohtumine. Kohtumisel osales Maili Roio MKAst. 9. juunil kohtus suursaadik Ingrid Amer veealuse pärandi konventsiooni sekretariaadiga, et tutvustada konventsiooni ratifitseerimise hetkeseisu. Eestis vastav menetlus käib, aga kuna konventsiooni rakendamiseks on vaja muuta ka muinsuskaitseseadust, jääb ratifitseerimine tõenäoliselt 2019. aasta algusesse. 2005. a konventsiooni 6. üldkogu 12.-15.06 toimus Pariisis 2005. a konventsiooni osalisriikide 6. üldkogu. 2005. a konventsioon keskendub loomemajanduse, kultuuripoliitika ja kultuurialase arengukoostöö teemadele. Eestit esindas üldkogul, kus valiti ka konventsiooni komitee, Rea Rannu-Ideon Eesti alalisest esindusest UNESCO juures. Põhja- ja Baltimaade kohtumine Helsingis maailmapärandi teemal 13. juunil peeti Helsingis Põhja- ja Baltimaade kohtumine, et valmistuda ette 2.–12. juulil Krakowis toimuvaks maailmapärandi komitee istungiks. Hetkel on maailmapärandi komitees Soome, järgmistel valimistel kandideerib Norra. Eestist osales kohtumisel Margit Siim UNESCO ERKist. UNESCO loovlinnade kohtumised UNESCO loovlinnade võrgustiku aastakohtumine toimus 30.06–02.07 meediakunstide linnas Enghien- les-Bai s’is Pra tsus aal. Kohtu isest v ttis osa üle delegaadi e a kui loovli ast. Tartut esindasid kirjanduslinna koordinaator Marja Unt Eesti Kirjanduse Seltsist ning Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Kristel Kalda. Kirjanduslinnade esindajate jaoks algas töö 29. juunil, mil koguneti aastakohtumise eelkoosolekuks. Sellel ja teistel valdkondlikel koosolekutel arutati sise- ja väliskommunikatsiooni väljakutseid ja eesmärke, tulevikuväljavaateid seoses uute linnade tulekuga võrgustikku tänavu sügisel, töörühmade tegevust ning materjale. Samuti tutvustati üksteisele juba toimivaid projekte ja ideid tulevasteks koostööprojektideks. Valdkonnaülesed koosolekud hõlmasid üldisi plenaarsessioone ja kitsamatele teemadele keskendunud interdistsiplinaarseid töötubasid. Töötoas, mis keskendus rahvusvahelisele partnerlusele, avanes Tartul võimalus tutvustada projekti „Bussiluule", is o aasta jooksul v i alda ud Tartu lii i ussides lugeda aknakleebistel teiste kirjanduslinnade autorite loomingut. Kohtumise vältel toimus muu hulgas multimeediat ja tekste ühendav kirjanduslinnadele pühendatud äitus „Geopoeti al Crossi gs“, ille Tartu-osa ilmestas tekstikatkend Mehis Heinsaarelt. Enne loovlinnade aastakohtumist kogunesid UNESCO kirjanduslinnade esindajad 20.—23. aprillil Barcelonas, et arutada ja analüüsida loovlinnade uue strateegiadokumendi mustandit ning võimalikke koostööprojekte. 2016. aasta lõpus otsustasid kirjanduslinnad oma võrgustiku paremaks koordineerimiseks luua kolm töörühma: integratsiooni ja arengu, kommunikatsiooni ja turunduse ning projektikoostöö töörühm. Viimasesse kuulub Tartu koos Heidelbergi, Reykjaviki, Bagdadi, Granada ja Uljanovskiga. Kolmveerand aastaga kujundati kirjavahetuse ning veebikoosolekute teel välja kirjanduslinnade projektipõhise koostöö üldpõhimõtted ja eesmärgid. Maailmapärandi komitee istung Krakowis .― . juuli i peeti Krakowis UNESCO maailmapärandi komitee 41. istung. EL eesistujana tuli Eestil koos EL delegatsiooniga korraldada koordinatsioonikohtumine, kus arutati poliitilisemaid küsimusi, nagu Jeruusalemma seireraport ja Hebroni kandetaotlus, mille üle toimusid hääletused. Komiteesse kuuluva Soome eestvõttel toimus kolm Põhja- ja Baltimaade nõupidamist, et arutada päevakava olulisemaid punkte. Märgata oli komitee politiseerituse tugevnemist. Seireraportite ja nimekirja kandetaotluste puhul muutis komitee ekspertorganisatsioonide eelotsuseid sageli riikide lobitöö tulemusena. Maailmapärandi nimekiri täienes 21 paiga võrra, mis teeb nimekirja kannete koguarvuks 1073. Uute põnevate lisanduste seas oli näiteks Eritrea pealinn Asmara oma hästi säilinud modernistlike hoonetega Itaalia valitsusajast (1889-1941), kokkupuutepunkte vaimse pärandiga peegeldasid Jaapanis asuv püha ja suuresti suletud saar Okinoshima ja Prantsuse Polüneesias vulkaanilisel Raiatea saarel asuv kuulus püha uko pleks Taputapuātea, illel o polü eeslaste jaoks nii sotsiaalne kui ka religioosne tähtsus. Ohustatud pärandi nimekirjas on 54 paika, millest kaks (Viin ja Hebron) lisati Krakowi istungil. Kavas on põhjalikult uuendada liikmesriikide perioodilist aruandlust, mis jõuab Euroopa riikideni 2022. aastal. Eestist osalesid istungil suursaadik Ingrid Amer ja Margit Siim UNESCO ERKist. Vaimse pärandi seminar Lätis 7.–8. septembril toimus Lätis vaimse pärandi seminar. Rahvusvaheline uurimisprojekt Osmosis koondab teadlasi ja uurijaid, keda huvitavad vaimse pärandi kokkupuuted juriidilise sfääri ja seadusandlusega. Erilise tähelepanu all olid vaimse pärandi hoidmise ja looduskaitse seosed. Eesti kogemust tutvustasid Epp Tamm Rahvakultuuri Keskusest ning Kristin Kuutma Tartu Ülikoolist. Ave Paulus Keskkonnaametist pidas ettekande pärandikaitsest Lahemaa rahvuspargis, keskendudes väärtustele, õigustele ja kogukondadele. Mare Mätas rääkis Kihnu hülgepüügi näitel konfliktist looduskaitse ning vaimse pärandi vahel. Eesti esitas Haagi konventsiooni aruande Eesti esitas 30. juunil UNESCOle aruande, mis puudutas Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral ning selle lisaprotokollide rakendamist aastatel 2013–2016. Aruanne koostati Kultuuriministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja UNESCO ERKi koostöös. Maailmapärandi koolitusseminar Vilniuses 18.–20. oktoobril osales Tallinna linna kontaktisik maailmapärandi küsimuses Margit Lokk Vilniuses peetud seminaril, kus tutvustati site manager’i ülesa deid i g v i alusi koost ks aail apära di paikade võrgustikus. Ettekandeid pidasid UNESCO maailmapärandi keskuse, ICOMOSi ja ICCROMi esindajad. Osalejate seas olid Tšehhi, Poola, Ukrai a, Läti, Leedu ja Eesti site manager’id. Lisaks Margit Lokile osales üritusel Struve meridiaanikaare kontaktisik Karin Kollo Maa-ametist. Maailmapärandi konventsiooni osalisriikide üldkogu 14.–15. novembril peeti Pariisis maailmapärandi konventsiooni osalisriikide üldkogu. 21-liikmelisse komiteesse valiti 12 uut liiget: Austraalia, Bahrein, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Hiina, Guatemala, Ungari, Kõrgõzstan, Norra, Saint Kitts ja Nevis, Hispaania, Uganda. Maailmapärandi komitee aruandest tuli selgelt välja, et komitee otsuste politiseeritus süveneb. Eelmise komitee istungi näitel erinesid maailmapärandi kandetaotluste puhul komitee otsused nõuandvate organisatsioonide soovitustest 87% juhtudest. Maailmapärandi fondi aastamaksuks kinnitati tavapärane 1% UNESCO põhiliikmemaksust (Eesti puhul 1241 USA dollarit) ning arutati eelarveväliste vahendite suurendamise võimalusi, sest fondi seis on endiselt kriitiline. Lisaks liikmesriikidele suunatud üleskutsele liikmemaksu vabatahtlikult kahekordistada saadetakse maailmapärandi paikadele küsimustik, et välja uurida, kui paljud oleksid valmis vabatahtlikult panustama. Välja pakuti ka idee töötada välja konventsiooni lisaprotokoll, millega liituvad riigid võtaksid endale kohustuse maksta suuremat liikmemaksu. Eestist osalesid suursaadik Ingrid Amer ja Margit Siim UNESCO ERKist. Vaimse kultuuripärandi komitee 12. istung 3.–9. detsembrini Lõuna-Koreas Jeju saarel peetud vaimse kultuuripärandi komitee 12. istungil arutati uusi kandeid konventsiooni nimekirjadesse, võimalusi koostöö tõhustamiseks kandetaotlusi esitanud riikide ja 12-liikmelise hindamiskomitee vahel, vaimse pärandi fondi olukorda, akrediteeritud vabaühenduste rolli konventsiooni rakendamisel ning konventsiooni perioodilise aruandluse ümberkorraldamist. Väljatöötamisel on konventsiooni rakendamise tulemuslikkuse mõõdikud, mida soovitakse kasutada seoses edasipidise perioodilise aruandlusega. Kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimekirja lisati kuus uut kannet. Vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja täiendati 33 uue kandega. Kaks uut kannet lisati registrisse, mis koondab häid näiteid vaimse pärandi kaitsmisest. Kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimekirjas on 2017. a detsembri seisuga kokku 52 kultuurinähtust 28 riigist, vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas 399 kannet 112 riigist ning heade kaitsemeetmete registris on kokku 19 näidet. Eestit esindasid üritusel UNESCO ERKi nõukogu esimees ja TÜ kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma ning Margit Siim UNESCO ERKist. Eesti tegi vabatahtliku sissemakse UNESCO pärandi hädaabi fondi Eesti toetas 2017. a detsembris UNESCO pärandi hädaabi fondi (Heritage Emergency Fund) 15 000 euroga kultuuriministeeriumi vahenditest. Selle fondi abil rahastatakse sõjalistes konfliktides ja looduskatastroofides ohustatud kultuuripärandi kaitsestrateegia tegevuskava elluviimist. Tegu on kultuurikonventsioonide ülese fondiga ning see võimaldab väga kiiret reageerimist. Eesti näitus UNESCO peakorteris 6.–1 . detse ril oli UNESCO peakorteris üleval Eesti äitus „Kaetud peaga aised“, ille koostas Andreas Kalkun ja kujundas Agnes Ratas. Näituse, mis annab ülevaate Seto naiste peakatetega seotud uskumustest ja kommetest, avasid Eesti suursaadik UNESCO juures Ingrid Amer ja UNESCO peadirektor Audrey Azoulay. Avamisel esitles etnoloogiadoktor Tatiana Benfoughal tänavu juulis ilmunud raamatut Boris Vilde ja Leonid Zurovi uurimisretkedest Setomaale aastatel 1937–1938. Raamat, mis valmis seto-prantsuse- vene ühistööna ning mille koostamisele kulus enam kui neli aastat, ilmub peagi ka eesti keeles. Näitus oli osa Eesti eesistumise programmist ja selle toimumist toetasid Eesti esindus UNESCO juures, UNESCO ERK ja Kultuuriministeerium. SA UNESCO ERK panustab ka 2018. aastal sellesse, et Eesti seisukohad UNESCO strateegiliste eesmärkide ja algatuste kohta oleksid välja töötatud ja UNESCOle edastatud. Samuti jätkub UNESCO ERK töö seoses UNESCO konventsioonide, programmide ja algatuste rakendamisega Eestis ning sellega seotud info vahendamine. Koordineerime UNESCO küsimustikele vastamist ja aruannete esitamist, vahendame UNESCO stipendiumeid ja konkursse. 2018. aastal toetab UNESCO ERK progra i „I i e e ja iosfäär“ rahvusvahelisesse koordinatsiooninõukogusse valitud Eesti eksperte. Samuti käib ettevalmistustöö Hansa Liidu kaubandusdokumentide rahvusvahelise kollektsiooni (DE, PL, EE, LV, DK) esitamiseks UNESCO maailma mälu registrisse koostöös Tallinna linnaarhiivi ja rahvusarhiiviga. Vaimse pärandi valdkonnas valmistame koos rahvakultuuri keskuse, kultuuriministeeriumi ja Ukraina partneritega ette Ukraina ja Eesti ühist taotlust UNESCO vaimse pärandi nimekirja. See taotlus keskendub lihavõttemunade kaunistamise traditsioonile. Hariduse valdkonnas on fookuses UNESCO Eesti ühendkoolide võrgustik, kus UNESCO ERK teeb koostööd MTÜga Mondo. Plaanis on mitmeid õpetajakoolitusi, õppereise, ÜRO matkemäng koos Läti ja Ukraina partnerite ning noortega, kestliku arengu nädala ja filosoofiapäeva tähistamine koolides. Oluline tegevussuund on ka osalemine maailmaharidusega tegelevas Euroopa võrgustikus GENE ja Eesti maailmahariduse uuringu koordineerimine. 2017.aastal oli netovara negatiivne arvestusliku puhkusereservi tõttu. Tähtsamad finantssuhtarvud 2017 2016 Maksevõimekordaja (käibevara-varud-ettemaksed/ lühiajalised kohustused) 0,10 2,95 Võlakordaja (koguvõlg/ varad) 1,12 0,27 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 394 9 565 Nõuded ja ettemaksed 3 407 2 643 2,3 Kokku käibevarad 3 801 12 208 Kokku varad 3 801 12 208 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 272 3 249 3,6,7 Kokku lühiajalised kohustised 4 272 3 249 Kokku kohustised 4 272 3 249 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 959 6 053 Aruandeaasta tulem -9 430 2 906 Kokku netovara -471 8 959 Kokku kohustised ja netovara 3 801 12 208 16 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 121 147 119 910 8 Kokku tulud 121 147 119 910 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -70 049 -59 615 9 Tööjõukulud -60 528 -57 438 10 Kokku kulud -130 577 -117 053 Põhitegevuse tulem -9 430 2 857 Intressitulud 0 49 Aruandeaasta tulem -9 430 2 906 17 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -9 430 2 857 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -782 2 303 2 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 1 023 -2 202 6 Kokku rahavood põhitegevusest -9 189 2 958 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 18 49 Kokku rahavood investeerimistegevusest 18 49 Kokku rahavood -9 171 3 007 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 565 6 558 Raha ja raha ekvivalentide muutus -9 171 3 007 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 394 9 565 18 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2015 6 053 6 053 Aruandeaasta tulem 2 906 2 906 31.12.2016 8 959 8 959 Aruandeaasta tulem -9 430 -9 430 31.12.2017 -471 -471 19 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (edaspidi UNESCO) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga. Kontoplaan ja raamatupidamise sisemine arvestus käib avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi järgi, aastaaruanne on koostatud Raamatupidamise Toimkonna juhendite järgi. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Aastaaruandes on raamatupidamise seadusele vastava kasumiaruandeskeemi asemel kasutatud EV Rahandusministeeriumi poolt sihtasutustele kehtestatud tulude ja kulude aruande skeemi. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ei olnud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana võetakse arvele pikaajalise kasutuseaga varad, mille soetusmaksumus oli kuni 31.12.16 alates 2000 eurost. Alates 01.01.2017 on põhivarade seotusmaksumus alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro,kantakse kasutusele võtmisel 100%-liselt kulusse ja nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni 20% aastas lineaarsel meetodil. SA Unesco ERK on kasutusel põhivara, mille jääkväärtus on 0 eurot. Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ning muid lühiajalisi võlakohustisi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Tulud Aastaaruandes on UNESCO tulud ja kulud kajastatud tekkepõhiselt, st. tulud ja kulud on näidatud perioodis, mil nad tekkisid sõltumata sellest, kas nende eest on raha saadud või makstud. UNESCO tulud moodustuvad sihtfinantseeringutest ja tegevustoetusest. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodide kulude katteks või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. 20 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Alates 01.01.2013 tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Seotud osapooled Aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: • sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed; • lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 3 368 3 368 3 tagasinõuded Muud nõuded 39 39 Viitlaekumised 39 39 Kokku nõuded ja 3 407 3 407 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 2 614 2 614 3 tagasinõuded Muud nõuded 29 29 Viitlaekumised 29 29 Kokku nõuded ja 2 643 2 643 ettemaksed Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 0 0 95 Üksikisiku tulumaks 0 1 099 0 805 Sotsiaalmaks 0 2 053 0 1 636 Kohustuslik kogumispension 0 124 0 95 Töötuskindlustusmaksed 0 92 0 56 Ettemaksukonto jääk 3 368 2 614 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 368 3 368 2 614 2 687 Vaata ka lisa 2 ja 6. 21 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud seadmed materiaalsed põhivarad 31.12.2015 Soetusmaksumus 0 2 864 2 864 Akumuleeritud kulum 0 -2 864 -2 864 Jääkmaksumus 0 0 0 31.12.2016 Soetusmaksumus 0 2 864 2 864 Akumuleeritud kulum 0 -2 864 -2 864 Jääkmaksumus 0 0 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 0 2 864 2 864 Akumuleeritud kulum 0 -2 864 -2 864 Jääkmaksumus 0 0 0 Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu 10 605 12 335 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 7 019 12 335 22 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 383 383 Võlad töövõtjatele 521 521 7 Maksuvõlad 3 368 3 368 3 Kokku võlad ja ettemaksed 4 272 4 272 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 179 179 Võlad töövõtjatele 383 383 7 Maksuvõlad 2 687 2 687 3 Kokku võlad ja ettemaksed 3 249 3 249 Lisa 7 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Puhkusetasude kohustis 521 383 6 Kokku võlad töövõtjatele 521 383 Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 121 147 119 910 Kokku annetused ja toetused 121 147 119 910 sh eraldis riigieelarvest 121 147 119 910 Toetused on saadud Kultuuriministeeriumilt. Kultuuriministeeriumi toetus on tegevustoetus UNESCOle. Täpsemalt UNESCO tegevuste kohta saab lugeda tegevusaruandest. 23 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Üür ja rent 12 475 12 335 Energia 808 839 Elektrienergia 249 200 Soojusenergia 559 639 Mitmesugused bürookulud 14 233 11 238 Lähetuskulud 17 032 10 609 Koolituskulud 415 425 Projektidega seotud kulud 25 086 24 169 Kokku mitmesugused tegevuskulud 70 049 59 615 Erinevatest projektidest on pikemalt kirjutatud tegevusaruandes. Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 44 616 42 196 Sotsiaalmaksud 14 956 14 081 Muud 956 1 161 Kokku tööjõukulud 60 528 57 438 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 15 567 18 078 Seotud osapooltega ühtegi tehingut 2017. aastal ei tehtud. 24 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon nõukogule Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2017.a. IV kvartali andmetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Nuut Vandeaudiitori number 485 ANTIMAR Audiitorid OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 195 A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114 05.04.2018 Ülevaade Sihtasutuse UNESCO ERK nõukogu tööst 2017 . aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon põhikirjast . Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 7 -liikmeline: Kristin Kuutma , nõukogu esimees ; Kadri Jauram ; Marit Suurväli/Asta Tuusti ; Anneli Roose ; Piret Urb ; Siim Raie ; Riina Laigo . 2017 . a toimus 4 nõukogu koosolekut, sh 2 korralist koosolekut ning 2 e-koosolekut . Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused : 2017. a täpsustatud eelarve kinnitamine ; 2016. a auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine ; 2017. a I-IV kvartali eelarve täitmise ja sihtasutuse tegevuse jälgimine ; muudatuste kinnitamine nõukoja liikmesuses ; 2018. a eelarve, tegevuskava ja tegevuseesmärkide kinnitamine; juhatuse liikme lepingu pikendamine järgmiseks 3-aastaseks perioodiks. Sihtasutuse nõukogu esimees ega liikmed tasu ei saanud.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel