MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus
registrikood: 90007715
Valga mnt. 12
küla: Nüpli küla
vald: Otepää vald
maakond: Valga maakond
postisihtnumber: 67408
telefon: +372 7669500
faks: +372 7669503
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.tehvandi.ee
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 15
Bilanss 15
Tulemiaruanne 16
Rahavoogude aruanne 17
Netovara muutuste aruanne 18
Raamatupidamise aastaaruande lisad 19
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 19
Lisa 2 Raha 21
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22
Lisa 4 Varud 22
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 23
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 24
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 25
Lisa 8 Kapitalirent 25
Lisa 9 Kasutusrent 26
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 27
Lisa 11 Võlad töövõtjatele 27
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 27
Lisa 13 Annetused ja toetused 28
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 29
Lisa 15 Muud tulud 29
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 29
Lisa 17 Tööjõukulud 30
Lisa 18 Muud kulud 30
Lisa 19 Intressikulud 30
Lisa 20 Intressitulud 30
Lisa 21 Seotud osapooled 31
Lisa 22 Täiendav lisa 1 32
Aruande allkirjad 33
Vandeaudiitori aruanne 34
2
LÜHIÜLEVAADE SA TEHVANDI SPORDIKESKUSEST
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus asutati 2005 aastal Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Suusaliidu ja
Otepää Valla poolt riigiasutuse „Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi“ varade baasil.
Sihtasutuse halduses on 2017 aasta seisuga ca. 177 ha maad sporditegevuse arendamiseks.
SIHTASUTUS TEHVANDI SPORDIKESKUS
SIHTKAPITAL 4 544 472 EUR
EESTI VABARIIK
EESTI SUUSALIIT OTEPÄÄ VALD
KULTUURIMINISTEERIUM
105 454 EUR 45 377 EUR
4 393 641 EUR
2% 1%
97 %
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab 2017 aasta seisuga kolme Lõuna-Eesti spordikeskust, milleks on:
• Tehvandi Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Otepää, Valga mnt.12;
• Kääriku Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Kääriku küla (alates 2012 aastast Tartu Ülikooliga
sõlmitud Asjaõigus- ja kasutusvalduslepingu alusel);
• Tartumaa Tervisespordikeskus, asukohaga Rõngu vald, Uderna küla (alates 2014 aastast
ühinemislepingu alusel).
Keskustel on erinevad suunitlused:
Tehvandi Spordikeskus - tippspordi treening- ja võistluskeskus,
Kääriku Spordikeskuse - treening – ja spordilaagrikeskus
Tartumaa Tervisespordikeskuse - laskespordi- ning harrastusspordikeskus.
Sihtasutuse eesmärkideks on:
rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja
koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;
suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja
rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;
konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste
pakkumine;
puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine.
Organisatsioon ja juhtimine
Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on nõukogu. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, mis on 2 liikmeline
Vastavalt 18.detsembril 2016 allkirjastatud asutajate otsusele põhikirja muudatuste kohta on sihtasutuse
nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, Eesti Vabariik määrab kuni viis
liiget ning Otepää vald ja MTÜ Eesti Suusaliit kumbki ühe liikme. Juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti 2017.a.
tasu 104 238 eurot ilma sotsiaalmaksuta, millest 12 700 eurot preemiana.
2017.a. maksti töötajatele tasudena 742 149 eurot ilma sotsiaal – ja töötuskindlustusmakseta, millest 40 644
eurot preemiana ja 2 374 eurot hüvitisena. Keskmine töötajate arv 2016.aastal oli 78, keskmine kuutasu
2017.aastal 746 eurot. Töötajate keskmine vanus ettevõttes 48, kõrgharidusega töötajate osakaal 20%.
3
Kuna sihtasutusel on alates 2014.a. hallata kolm keskust, siis on 2014.a. sihtasutus struktureeritud eristamaks
üldjuhtimise segment ning laiendatud on turundustegevust kõigi kolme keskuse peale. Üldjuhtimise all on
struktuuris personali, üldhalduse, raamatupidamise- ja finantsjuhtimise ning turundusega seotud tegevusi.
Asutuse siseselt peetakse arvestust erinevate keskuste tulude ja kulude osas eraldi. Põhieesmärk on tekitada nii
töötajates kui ka väljapoole suunatuna situatsioon, kus kõik kolm keskust on tugevalt nii struktuurselt kui ka
imagoloogilistelt funktsioneerimas ühtse egiidi all.
Sisekontroll
Ettevõttes on toimiv sisekontrolli süsteem, selleks on nõukogu poolt palgatud siseaudiitor. 2017.a. keskenduti
sihtasutuse personalijuhtimisele, kulu juhtimise ja riskide juhtimisele. Personalijuhtimine tagab efektiivse
personali säilitamise (töötasu ja palgapoliitika) ja efektiivsuse suurendamise (koolitus ja arendamine).
Kulujuhtimise süsteem, näitab kas kulude kontroll toimub neljasilmaprintsiibil ja kas vastutus on konkreetne
esmatasandist alates. Riskide juhtimise seisukohast sisend uue riigihangete korra koostamisse. Hinnata
rakendatavaid huvide konflikti ennetamise meetmeid ning töötajate teadlikkust huvide konfliktist.
Olulised sündmused aruandeaastal
2017 aasta olulisemad sündmused tagamaks SA Tehvandi Spordikeskuse erinevate keskuste jätkusuutlik areng,
sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning kliendibaasi kindlustamine olid järgmised:
Tagati rahvusvaheliste ning rahvuslike võistluste läbiviimine erinevates keskustes (peamiselt Tehvandi
Spordikeskuses talispordialadel ning jalgpallistaadionil, Tartumaa Tervisespordikeskuses laskespordis
ning Kääriku Spordikeskuses Kekkose liikumisradadel);
Rekonstrueeriti Tehvandi K90 hüppemäe maandumisnõlv, rekonstrueeriti hoovõturaja valgustus ja
asfalteeriti üle suve hoitava lumesplatis aluspinnas, mis tagavad võistluste ning treeningute läbiviimise
vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.
Kääriku Spordikeskuses lõpetati Kääriku Spordikeskuse I etapi ehitus ning väljastati kasutusload uuele
sportlasmajutushoonele, uuele veetöötlusjaamale ning uuele reoveepuhastusjaamale ning viimastega
seotud tehnosüsteemidele.
Kehtestati ja võeti vastu Tartumaa Tervisespordikeskuse Detailplaneering ning viimasega seotud
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; lisaks viidi läbi parendustöid Tartumaa
Tervisespordikeskuse territooriumil, mille hulgas rekonstrueeriti täielikult keskuse katlamaja,
paigaldati turvakardinad hosteli vastuvõtuteenindusele ning turvakaamerad
Tagati Sihtasutuse töötajatele palgatõus ning aastalõpupreemia vähendamaks töötajate mobiilsust
ning tõstmaks motivatsiooni. Viidi läbi ühiseid sotsialiseerumisüritusi;
Suurendati keskuste töötajate koolitustegevusi;
IT arenduste poole pealt võeti kasutusele Office 365 platvorm ning võeti kasutusele pilveserveri
põhine elektrooniliste failide talletamine ning varundamine;
Suurendati turundustegevusi sotsiaalmeedia kanalites ning visiuaalse meedia materjalide tootmist;
Kasutuses on dokumendihaldussüsteem (Amphora) ning e-arvete keskkond (Omniva).
Kliendisegmendid
Suuremateks kasutajagruppideks on treeninglaagrite läbiviijad (spordirajatiste kasutamine + majutus +
toitlustus), spordiürituste korraldajad (spordirajatiste kasutamine), sportlike ettevõtteürituste läbiviijad (suve- ja
talvepäevade korraldajad, seminaride- konverentside läbiviimine), koostööpartnerid (edasimüüjad), äripindade
rentijad (Eesti Spordimuuseum, Telia Eesti AS, Otepää Seikluspark OÜ), samuti klubilised kasutajad-harrastajad,
kes kasutavad ainult spordirajatisi.
Treeninglaagrite läbiviijad:
Siia alla kuuluvad väliskoondised ja –klubid, Eesti koondised ja Eesti spordiklubid. Tehvandi Spordikeskus pakub
treeninglaagreid nii tali- kui suvehooajaks tervikliku spordikeskuse tegevuste osas. Tähelepanu pööratakse lisaks
Ida-Euroopa klubidele ka põhjamaade ja Balti riikide koondistele: Soome, Läti, Leedu klubid. Kääriku
Spordikeskuse peamisteks laagrite läbiviijateks on erinevate spordialade klubilised laagrid. Peamisteks
spordialadeks on ujumine, tennis, jalgpall, kergejõustik ja judo. Tartumaa TSK on koondanud erinevad
4
laskespordialad, pakkudes eelkõige laskespordiklubidele treeninglaagrite läbiviimiseks võimalusi. Elva
männimets on suurepärasek treeningpaigaks pikamaa jooksjatele ja jalgratturitele.
Spordiürituste korraldajad:
Teiseks suuremaks kliendirühmaks on Eestis tegutsevad spordialaliidud ja spordiklubid, kes tegelevad
suurürituste korraldamisega. Rahvusvahelisi murdmaasuusavõistluse MK etappi ja teisi FIS võistlusi korraldab
Eesti Suusaliit, Laskesuusavõistlusi (IBU cup, Baltic Biathlon cup, Euroopa MV) korraldab ELSF, Orienteerumise
suurvõistlusi korraldab Eesti Orienteerumisliit, Eesti Triatloniliidu poolt korraldatud talitriatlon ja duathlon,
Tehvandi Spordikeskus on ka Euroopa MV etapi ja Rally Estonia võistluskeskuseks. Samuti algavad ja lõppevad
Tartu Maratoni neliküritusest kolm Tehvandi Spordikeskustes, Eesti Firmaspordi Liit korraldab siin talimänge ja
Tartumaa TSK toimuvad Eesti Laskurliidu poolt korraldatavad üritused.
Koostööpartnerid (edasimüüjad):
Siia alla kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid, kes vahendavad Tehvandi Spordikeskuse spordirajatisi
kasutavaid kliente. Need on eelkõige majutusasutused, kes pakuvad majutus- ja toitlustusteenust klientidele,
kelle sihteesmärk Otepääl on sportimine kasutades eelkõige Tehvandi Spordikeskuse rajatisi.
Suurimaks vahendajaks hetkel on Tehvandi Spordikeskuses on Karupesa Hotell OÜ, Kääriku Spordirajatisi
kasutavad Piiri Spordibaasis, Margusel ja Madsa Spordibaasis spordilaagrites viibijad. Tartumaa
Tervisespordikeskuse peamisteks koostööpartneriteks on Elva linna laskespordiga seotud klubid ning erinevad
rahvusvahelisi noortelaagreid läbiviivad asutused.
Harrastajad, klubilised kasutajad:
Spordiklubid ja- harrastajad on Tehvandile olulised kasutajad mastaabiefekti tekitajatena. Olulist müügikäibe
efekti nad hetkel ei anna, küll aga on nad heaks turunduskommunikatsioonikanaliks keskusele kasumlike
klientide tekkimisel. Tehvandi keskust kasutavad Otepää kohalikud spordiklubid, samuti on aastaringseks
kasutajaks Audentese Spordigümnaasium ning läbi Eesti Suusaliidu toetuse Eesti Suusaliitu kuuluvad
talispordiklubid.
Sarnaselt Tehvandile on ka Tartumaa Tervisespordikeskuse kasutajateks Elva kohalikud spordiklubid ja Elva linna
elanikud. Kohalikest klubidest kasutab rajatisi enim Elva Laskespordiklubi, Elva suusaklubi, Elva rattaklubi ja
kohalikud tervisesportlased.
Käärikul kasutavad kõige rohkem spordisaali Otepää Võrkpalliklubi mängijad ja piikonnas suvitajate poolt on
populaarseimaks objektiks tenniseväljakuid ning Kääriku järv.
Teenuste kasutajate profiilid
Teenus 2016 2017 Muutus
Tehvandi Spordikeskus
Siseturist 48% 41%
Välisturist 52% 59%
Kääriku Spordikeskus
Siseturist 87% 90%
Välisturist 13% 10%
Tartumaa Tervisespordikeskus
Siseturist 78% 70%
Välisturist 22% 30%
Kliendisegmendid sihtgrupid
Teenus 2016 2017 Muutus
Tehvandi Spordikeskus
Saavutussport (professionaalne 80% 77%
sporditegevus)
Harrastussport 15% 17%
5
Muu klient (äri, konverents jne.) 5% 6%
Kääriku Spordikeskus
Saavutussport (professionaalne 67% 75%
sporditegevus)
Harrastussport 16% 9%
Muu klient (äri, konverents jne.) 17% 16%
Tartumaa Tervisespordikeskus
Saavutussport (professionaalne 36% 51%
sporditegevus)
Harrastussport 44% 35%
Muu klient (äri, konverents jne.) 20% 14%
SA Tehvandi Spordikeskuse teenuste kasutamisstatistika.
Tehvandi Spordikeskus
Tehvandi Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2016 ja 2017
Teenus 2016 2017 Muutus
Tehvandi staadion* 2568 2553
Jõusaal 3238 2648
Suusa- ja rullsuusarada** 15977 25392
Pallimängude väljak 240 392
Biathloni staadion ja tiirud 5152 4715
K90 487 106
*ei sisalda suurürituste kliente (rahvusvahelised suurüritused nt. Rally Estonia, Jooksumaraton jne.)
** sisaldab suusastaadioni kasutust
Tehvandi Spordikeskuse konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2016 ja 2017
Teenus 2016 2017 Muutus
Tehvandi Hotelli seminariruum 630 418
Tehvandi Konverentsisaal 374 1232
Tehvandi pressikeskus 182 280
Tehvandi seminariruumid (202,203,204) 166 362
Tehvandi staadionihoone saunad 198 900
Tehvandi hotelli saunad 774 677
Tehvandi Spordikeskuse majutusstatistika aastatel 2016-2017
Teenus 2016 2017 Muutus
Tehvandi Hotell 8856 9127
Tehvandi Puhkemaja 1277 1425
Kokku majutus 10133 10552
6
Kääriku Spordikeskus
Kääriku Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2016 ja 2017 (kasutuskorrad aastas)
Teenus 2016 2017 Muutus
Pallimängude saal 9603 10324
Jõusaal 2777 2352
Rannamängude väljak 1176 3105
Suusastaadion 501 400
Tenniseväljakud 3430 3122
Pallimängude väljakud 2046 2341
Kergejõustiku ja jalgpallistaadion 5630 7302
Kääriku konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2016 ja 2017
Teenus 2016 2017 Muutus
Baariruum 612 419
Söögisaal 1502 1874
Konverentsisaal 7878 7056
Suur auditoorium 2277 2652
Väike auditoorium 403 767
Kekkose klass 228 190
Greeni Saun 1096 1190
Kekkose Saun 3844 2924
Spordihoone Saun 1337 1088
Kääriku majutusstatistika 2016 ja 2017
Teenus 2016 2017 Muutus
Kääriku Hotell 10152 9171
Kääriku Sportlasmajutus 1220 6374
Kääriku Spordihoone 1099 972
Kokku majutus 12471 16517
7
Tartumaa Tervisespordikeskus
Tartumaa Tervisespordikeskuse spordirajatiste* kasutamine 2016 ja 2017
Teenus 2016 2017 Muutus
Lasketiir 25m 436 565
Lasketiir 50m 240 233
Väliväljakud 1823 2115
Jõusaal 632 971
Vibulaskmine (sh.maastikuvibu) 398 392
*ei sisalda suurürituste kliente
Tartumaa Tervisespordikeskuse konverentsiruumide* ja saunade kasutamine 2016 ja 2017
Teenus 2016 2017 Muutus
Suur saal 4684 2798
Väike saal 922 612
Pervesaun 1634 1732
Peahoone saun 993 1326
*konverentsiruumid on kasutusel ka spordisaalidena
Tartumaa Tervisespordikeskuse majutusstatistika 2016 ja 2017
Teenus 2016 2017 Muutus
TTSK Hostel 2905 2252
TTSK Hoovimaja 907 654
TTSK kämpingud 5746 4947
Kokku majutus 9558 7853
SA Tehvandi Spordikeskuse konkurentsieeliseks võib pidada väga hästi välja arendatud spordiinfrastruktuuri ja
sinna juurde kuuluvaid toetavaid teenuseid. Rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamisel Tehvandil Eestis
otsene konkurent puudub samuti nagu tippsportlaste treeninglaagrite läbiviimisel. Eesti konkurendid võistlevad
Tehvandiga harrastus- ja rahvaspordiga tegelevate klientide eest, samuti aktiivsetele puhkajatele ja peredele
teenuste pakkumise osas ning noorte ja laste spordilaagrite korraldamisel. Arvestades riikliku sihtasutuse eripära,
võib kiire suuremahulise turuosa võitmisel osaliselt takistuseks saada vähene paindlikkus osade sihtgruppide
teenindamise osas (konverentsikliendid, aktiivse puhkuse nautijad, lastega pered, kohalikud
ettevõtted/organisatsioonid/omavalitsused).
SA Tehvandi Spordikeskuse arengukavas 2018-2022 on välja toodud organisatsiooni arendamine, mille
indikaatorite hulgas on ka müügitöö ja turundustegevuse edasi arendamine, laiendamine uutele
eksportturgudele ning spordialadele. Samuti sihtasutuse personali koolitamise ja motiveerimise vajadus.
8
Sihtasutuse erinevad struktuuriüksused ning keskused toimivad ühtsena. Konkurentsipositsioon lubab erinevaid
kliendisegmente rahuldada maksimaalselt. Oluline on panus turunduse ning teenuspakettide väljaarendamisse,
mis peavad tagama Tehvandi konkurentsieeliste maksimaalse ärakasutamise. Võtmeteguriks on klientides
positiivse hoiaku loomine ja nende teadlikkuse arendamine.
SA Tehvandi Spordikeskuse tegevust suunavad järgmised konkreetsed strateegilised valikud:
Läbi spordimajutuse täituvuse ja spordirajatiste kasutuse suurendamise tuleb käivet kasvatada nii
olemasolevate klientide hulgas kui laiendada kliendibaasi uutel veel kasutamata turgudel;
Klientidega tegelemise intensiivistamine (tõhusam turundus, täislahenduste pakkumine);
Koostööpartneritega (edasimüüjate ja vahendajatega) tihedam koostöö Sihtasutuse tegevuse
finantseerimine
Sihtasutuse tegevuseks ja arenguks vajalikud ressursid saadakse:
- Toetustena riigieelarvest ja muudest allikatest ( toetuste tabel);
- Majandustegevusest
Sihtfinantseerimine 2014 2015 2016 2017
Tegevuskulude toetus Vabariigi eelarvest 759 940 799 704 813 496 832 920
Kultuuriministeeriumi vahendusel
IT toetus Vabariigi eelarvest 6 000 13 544 10 780 0
Investeerimistoetus Vabariigi eelarvest 1 843 375 1 843 375 1 843 375 2 037 033
Kultuuriministeeriumi vahendusel
Hasartmängu Nõukogu toetused 2 000 1 000 0 0
Kultuurkapitali toetused 1 000 0 0 0
Omavalitsuste ja muud toetused 25 948 31 200 29 101 28 288
Kokku 2 638 263 2 688 823 2 696 752 2 898 241
Eeltoodud toetused on toodud lepingutest tulenevate kohustustena, mis ei ole võrreldavad raamatupidamise
aruande lisadega, kuna toetusi kajastatakse raamatupidamises erinevatel perioodidel olenevalt sellest, kas
sihtfinantseerimise toetusest tasutakse aruandeperioodi või eelnevate perioodide kulusid.
Majandustegevuseks haldab sihtasutus erinevaid hooneid ja spordirajatisi mida kasutavad treeninguteks
tippsportlased, Eesti Vabariigi klubide sportlased kui ka harrastajad.
Majandustegevuse käive 2014 2015 2 016 2 017
Tehvandi Spordikeskus 657 826 655 203 629 157 721 315
Kääriku Spordikeskus 290 052 397 619 369 434 453 837
Tartumaa Tervisespordikeskus 170 339 169 177 188 633 160 775
9
Muud tulud / reklaam 0 4 734 5 284 4 776
Kokku 1 118 217 1 226 733 1 192 508 1 340 703
Eesmärkide täitmiseks on sihtasutusel koostatud tegevuskava, mille järgi renoveeritakse ja ehitatakse vajalikud
spordikompleksid, et sihtasutus saaks funktsioneerida rahvusvahelise võistlus- ja treening- ja
harrastusspordikeskusena.
Riigiabi kajastamine
Sihtasutus saab oma tegevuseks riigiabi ja sellest tulenevalt on ettevõttes välja töötatud süsteem riigiabi
kasutamise ja kajastamise kohta. Selleks on iga keskuse kohta välja arvutatud hoonete pindala järgi proportsioon
kui suurt osa hoones kasutatakse seoses sporditegevusega ja kui suurt osa majutus- ja toitlustustegevuseks.
Tulenevalt proportsioonide protsendist jagatakse kulud vastavalt kas spordirajatistega seotud kuludeks või
muudeks kuludeks. Tööjõukulude jagamisel on arvesse võetud töö iseloom. Töötajad, kes tegelevad
spordirajatistega, on 100%-liselt spordirajatiste kulude all, kui töötaja täidab oma tööülesannete tõttu mõlemat
funktsiooni näiteks tugiteenuste puhul, siis on kasutatud hinnangulist hindamismeetodit. Samadel põhimõtetel
on jagatud ka sõidukite, koolitus -, inventari – ja infotehnoloogia kulud. 2017.a. oli spordiga seotud kulude maht
1 079 896 eurot ( 49% kogu tegevuskuludest ) ja riigiabi saadi tegevuseks 832 920 eurot ( 37 % kogu
tegevustuludest ).
RIIGIABI VS. SPORDITEGEVUSE KULU.
1 079 896,00
832 920,00
Tulud Kulud Tulem
Riigiabi/Sporditegevus
-246 976,00
SA Tehvandi Spordikeskus tulud – ja kulud 2017
2017 aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust s.t. pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja võistluskeskuse,
majutus- ja toitlustusteenust.
Sihtasutus teenis 2017 aasta tulusid summas 4 837 415 eurot, millest majandustegevus 1 340 703 eurot,
sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ( põhivara soetusega kaasnevad tegevuskulud, omavalitsuste toetused ja
infotehnoloogia toetused ) 524 534 eurot ja sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on 2 126 424 eurot.
Tegevuskulude toetus riigieelarvest 826 752 eurot. Raamatupidamises kajastatakse sihtfinantseerimisena
aruandeaastal tehtud kulude või soetatud põhivara katteks saadavaid toetusi olenemata investeeringu
finantseerimise perioodist riigieelarvest.
Tegevuskulude sihtfinantseerimist ettevõttes on toetanud ka teised organisatsioonid, Otepää vald on toetanud
spordirajatiste halduskulude katmist, Elva linn Tartumaa Tervisespordikeskuse arengut.
10
Tulud 2017
0%
17%
28%
11%
44%
Majandustegevuse tulud Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Tegevuskulude toetus riigieelarvest
Muud tulud ( põhivara müük, muu vara müük)
Sihtasutuse keskused pakuvad majandustegevuse raames erinevaid teenuseid (majutus, toitlustus,
spordirajatiste kasutamine, konverentsi korraldamise võimalused jne.), mille tulemusena saadakse
majandustegevuse tulu. Alljärgnev jaotus näitab sihtasutuse müügitulu keskuste lõikes.
Müügitulu jaotus 2017
12% 0%
54%
34%
Tehvandi Spordikeskus Kääriku Spordikeskus Tartumaa Tervisespordikeskus Reklaami müük
11
Sihtasutuse ärikuludest olulise osa moodustab põhivara amortisatsiooniga seotud kulud, kuna põhivara
moodustab bilansimahust 93%.
Ärikulude jaotus 2017
0%
27%
36%
0%
37%
Tööjõu kulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon Finantskulud
Finantssuhtarvud 2017 2016
tulu ettevõtlusest 2017 -tulu
Käibe kasv/kahanemine ettevõtlusest 2016 1 496 534 -44 392
tegevustulud - tegevuskulud +
Tegevustulem ( EBITDA põhivara kulum 2 131 420 1 168 910
Tegevustulemi puudujäägi ulatus tegevustulem/tegevustulud 11,7% -13,10%
Tegevustulemi puudujäägi kate akumuleeritud tulem
akumul. tulemiga +aruandeperioodi tulem 13 723 211 12 157 666
(võlakohustis - likviidsed
Neto võlakoormus varad)/tegevustulud 0% 2%
Netokäibe osakaal kogu tulust tulu ettevõtlusest/ kogu tuluga 28% 36%
Saadud toetuste osakaal tulust saadud toetused/ kogu tuluga 72% 64%
käibevara - varud / lühiajalised
Maksevõime kordaja kohustised 1,55% 1,10%
Võlakordaja kohustised/varade maksumus 0,01% 0,06%
Omakapitali osakaal passivast netovara/kohustised ja netovara 99% 93%
Põhivara osakaal aktivast põhivara/ kokku varad 98% 93%
12
Investeeringute kava täitmine
2017 a. jätkati investeeringute teostamist vastavalt arengukavale. Alljärgnev jaotus näitab 2017 a. tehtud
investeeringute mahtu projektide lõikes.
Investeeringud 2017
Kääriku arendus I etapp Kääriku arendus II etapp
Kääriku arendus III etapp Tartumaa rekonstrueerimistööd
Tehvandi K90 jäärenni rekonstrueerimistööd Tehvandi inventari soetus
Tehvandi lumetootmissüsteem
TEHVANDI SPORDIKESKUS
Spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika soetamine.
2017 aastal liisiti keskusele uued tarbesõidukid Ford Ranger ning müüdi avalikul enampakkumisel keskusele
mittevajalikud sõidukid.
K90 hüppemäe rekonstrueerimine.
2017 aastal viidi lõpuni K90 hüppemäe rekonstrueerimine. Projekti käigus rekonstrueeriti lisaks juba 2016
aastal teostatud jäärenni paigaldusele ka laskumisraja aluskonstruktsioonide rekonstrueerimine, projektiga
seotud pinnasetööd, käsipuude paigaldus, hüppemäe valgustuse paigaldus ning lumetootmis platsi
asfalteerimine
KÄÄRIKU SPORDIKESKUS
2017 aastal liisiti keskusele uus tarbesõidukid Ford Ranger.
2017 aastal tasuti frontaalkopaga ratastraktori John Deere 5100M 4WD liisingmakseid ja intresside
Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise ehitushangete elluviimine.
2017 aastal lõpetati Kääriku Spordikeskuse I etapi ehitus ning väljastati kasutusload uuele sportlas
majutushoonele, uuele veetöötlusjaamale ning uuele reoveepuhastusjaamale ning viimastega seotud
tehnosüsteemidele.
2017 aastal kuulutati välja ehitushange Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise II ja III etapi elluviimiseks
ning koostati hanke vajadustest lähtuvad eelprojektide täpsustused.
13
TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS
Spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika soetamine.
2017 aastal liisiti keskusele uus tarbesõidukid Ford Ranger.
Tartumaa Tervisespordikeskuse parenduste elluviimine.
2017 aastal viidi lõpuni Tartumaa Tervisespordikeskuse ning lähiala (Tartu Maratoni Rada) Detailplaneeringu
ning Keskkonnamõjuhinnangu menetlus
2017 aastal viidi läbi parendustöid Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil, mille hulgas
rekonstrueeriti täielikult keskuse katlamaja, paigaldati turvakardinad hosteli vastuvõtuteenindusele ning
turvakaamerad
2017 aastal alustati läbirääkimisi keskuse liitmiseks Elva valla kanalisatsiooni ning tarbeveevõrguga.
14
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 214 531 1 083 138 2
Nõuded ja ettemaksed 134 839 180 360 3
Varud 40 080 40 929 4
Kokku käibevarad 389 450 1 304 427
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 17 100 465 16 544 000 6
Immateriaalsed põhivarad 2 748 4 809 7
Kokku põhivarad 17 103 213 16 548 809
Kokku varad 17 492 663 17 853 236
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 2 157 8 704 8
Võlad ja ettemaksed 227 437 558 936 10
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 340 581 301 12
Kokku lühiajalised kohustised 229 934 1 148 941
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 0 2 157 10
Kokku pikaajalised kohustised 0 2 157
Kokku kohustised 229 934 1 151 098
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 544 472 4 544 472
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 157 666 12 595 134
Aruandeaasta tulem 560 591 -437 468
Kokku netovara 17 262 729 16 702 138
Kokku kohustised ja netovara 17 492 663 17 853 236
15
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 3 477 710 2 145 870 13
Tulu ettevõtlusest 1 340 703 1 192 508 14
Muud tulud 29 938 2 503 15
Kokku tulud 4 848 351 3 340 881
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 582 410 -1 105 804 16
Tööjõukulud -1 139 417 -1 065 975 17
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 564 725 -1 606 886 6;7
Muud kulud -58 -193 18
Kokku kulud -4 286 610 -3 778 858
Põhitegevuse tulem 561 741 -437 977
Intressitulud 24 2 365 20
Intressikulud -1 209 -1 854 19
Muud finantstulud ja -kulud 35 -2
Aruandeaasta tulem 560 591 -437 468
16
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 561 741 -437 977
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 564 725 1 606 887 6;7
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -15 335 0
Muud korrigeerimised -2 126 424 -1 145 637
Kokku korrigeerimised -577 034 461 250
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 39 609 -21 285
Varude muutus 849 -2 649 4
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 587 -54 899
Kokku rahavood põhitegevusest 22 578 -55 560
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-2 454 995 -818 901
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
22 629 0
müügist
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
1 550 209 1 783 093
toetustest
Laekunud intressid 849 2 296
Kokku rahavood investeerimistegevusest -881 308 966 488
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -8 704 -67 725 8
Makstud intressid -1 209 -1 854 19
Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 36 -2
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -9 877 -69 581
Kokku rahavood -868 607 841 347
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 083 138 241 791 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -868 607 841 347
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 214 531 1 083 138 2
17
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 4 544 472 12 595 134 17 139 606
Aruandeaasta tulem -437 468 -437 468
31.12.2016 4 544 472 12 157 666 16 702 138
Aruandeaasta tulem 560 591 560 591
31.12.2017 4 544 472 12 718 257 17 262 729
18
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Tehvandi Spordikeskuse 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis
tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on
kehtestatud Raamatupidamise seadusega, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi ja Raamatupidamise Toimkonna
poolt väljaantavad juhenditega. Majandusaasta algas 01.jaanuaril 2017.a. ja lõppes 31.detsembril 2017.a. Raamatupidamise
aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes.
Raha
Raha ning raha lähendid kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest
kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval.
Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti
tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et
nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil
omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks
võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise
intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Varud
Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud
varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Varud kajastatakse
bilansis soetusmaksumuses. Materjalid ja lõpetamata toodang hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline
soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimismaksumuse.
Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kuluna.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ja mille kasulik eluiga on
üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende
üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead,
võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt
komponentide kasulikule elueale.
19
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised
kasulikud eluead:
Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse
seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood.
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või
põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil
vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse.
Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse
põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus
objekti soetusmaksumusele eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha.
Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Immateriaalne põhivara võetakse arvele ja kajastatakse bilansis, lähtudes samadest põhimõtetest, mida rakendatakse
materiaalsetele põhivaradele. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Immateriaalse põhivara gruppidele on
üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead:
Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara
vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab see rohkem.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 10 - 50 aastat
Rajatised 10 - 40 aastat
Masinad ja seadmed 5 -10 aastat
Inventar 2 - 10 aastat
Immateriaalne põhivara 2 - 20 aastat
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed
jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Annetused ja toetused
Ettevõte on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist – s.t. sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema
soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Kui sihtfinantseerimine ei toimu samal perioodil kui
põhivara soetus, siis kajastatakse sihtfinantseerimine nõudena toetaja vastu.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse üldjuhul tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse
tuluna, kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt
määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse kasumiaruandes tuluna.
Tulud
Tulu teenuste müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga
seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes, valmidusastme meetodist, teenuse
osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused.
Kulud
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt.
20
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Seotud osapooled
Seotud osapoolteks loetaks sihtasutuse juhatuse - ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtteid ja nende pereliikmetega seotud ettevõtteid.
Tehingud seotud osapooltega kajastatakse
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassa 8 722 10 691
Arvelduskontod 205 809 1 072 447
Kokku raha 214 531 1 083 138
21
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 32 921 32 921
Ostjatelt laekumata
32 921 32 921
arved
Maksude ettemaksed ja
95 746 95 746 5
tagasinõuded
Muud nõuded 1 098 1 098
Intressinõuded 16 16
Viitlaekumised 1 082 1 082
Ettemaksed 5 074 5 074
Muud makstud
5 074 5 074
ettemaksed
Kokku nõuded ja
134 839 134 839
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 54 083 54 083
Ostjatelt laekumata
54 083 54 083
arved
Maksude ettemaksed ja
118 865 118 865 5
tagasinõuded
Muud nõuded 7 009 7 009
Intressinõuded 841 841
Viitlaekumised 6 168 6 168
Ettemaksed 403 403
Tulevaste perioodide
33 33
kulud
Muud makstud
370 370
ettemaksed
Kokku nõuded ja
180 360 180 360
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Tooraine ja materjal 30 359 31 435
Müügiks ostetud kaubad 9 721 9 494
Kokku varud 40 080 40 929
22
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 149 0 954
Käibemaks 11 234 0 104 397 0
Üksikisiku tulumaks 0 13 224 0 8 743
Sotsiaalmaks 0 26 327 0 20 304
Kohustuslik kogumispension 0 1 561 0 1 072
Töötuskindlustusmaksed 0 1 687 0 1 139
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 262 6 510
Ettemaksukonto jääk 84 499 14 462
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 95 746 43 210 118 865 32 722
23
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Transpordi- Muud Lõpetamata
põhivarad ja
vahendid masinad projektid
ettemaksed
ja
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 194 051 24 463 203 915 484 512 816 1 428 300 776 707 544 118 544 118 27 406 379
Akumuleeritud kulum -9 097 003 -315 865 -403 053 -718 918 -598 744 -10 414 665
Jääkmaksumus 194 051 15 366 200 599 619 109 763 709 382 177 963 544 118 544 118 16 991 714
Ostud ja parendused 0 0 10 475 0 10 475 1 145 637 1 145 637 1 156 112
Amortisatsioonikulu 0 -1 349 909 -98 520 -59 058 -157 578 -96 339 0 0 -1 603 826
Ümberliigitamised 0 404 644 0 0 0 40 029 -444 673 -444 673 0
31.12.2016
Soetusmaksumus 194 051 24 810 209 914 135 459 574 1 373 709 353 514 1 245 082 1 245 082 27 976 565
Akumuleeritud kulum 0 -10 389 274 -402 561 -408 869 -811 430 -231 861 0 0 -11 432 565
Jääkmaksumus 194 051 14 420 935 511 574 50 705 562 279 121 653 1 245 082 1 245 082 16 544 000
Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 2 126 424 2 126 424 2 126 424
Amortisatsioonikulu 0 -1 386 936 -86 597 -27 574 -114 171 -61 557 0 0 -1 562 664
Müügid 0 0 -7 295 0 -7 295 0 0 0 -7 295
Ümberliigitamised 0 3 041 729 0 54 461 54 461 19 234 -3 115 424 -3 115 424 0
31.12.2017
Soetusmaksumus 194 051 27 851 938 857 611 514 035 1 371 646 372 748 256 082 256 082 30 046 465
Akumuleeritud kulum 0 -11 776 210 -439 929 -436 443 -876 372 -293 418 0 0 -12 946 000
Jääkmaksumus 194 051 16 075 728 417 682 77 592 495 274 79 330 256 082 256 082 17 100 465
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017 2016
Masinad ja seadmed 22 629 0
Kokku 22 629 0
24
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2015
Soetusmaksumus 16 958 16 958
Akumuleeritud kulum -9 089 -9 089
Jääkmaksumus 7 869 7 869
Amortisatsioonikulu -2 435 -2 435
Allahindlused väärtuse languse
-625 -625
tõttu
31.12.2016
Soetusmaksumus 10 304 10 304
Akumuleeritud kulum -5 495 -5 495
Jääkmaksumus 4 809 4 809
Amortisatsioonikulu -2 061 -2 061
31.12.2017
Soetusmaksumus 10 304 10 304
Akumuleeritud kulum -7 556 -7 556
Jääkmaksumus 2 748 2 748
Lisa 8 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Sõiduauto Peuqeout 3kuu
2 157 2 157 0 0 EUR 2018
Expee Euribor+2,45%
Kapitalirendikohustised
2 157 2 157 0 0
kokku
25
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Sõiduauto Peuqeout 3kuu
4 692 2 535 2 157 0 EUR 2018
Expee Euribor+2,45%
Frontaallaadur John 3 kuu
6 169 6 169 0 0 EUR 2017
Deere Euribor+1,69%
Kapitalirendikohustised
10 861 8 704 2 157 0
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2017 31.12.2016
Masinad ja seadmed 4 750 32 773
Kokku 4 750 32 773
Lisa 9 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2017 2016
Kasutusrenditulu 44 344 34 344
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 10 029 10 388
Kasutusrendina on välja renditud ettevõtte ruume ja telekommunikatsiooni ettevõttetele mastide paigaldamiseks rendi pindasid.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu 21 184 37 981
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 21 184 867
1-5 aasta jooksul 63 219 3 363
Üle 5 aasta 6 906 7 363
Kasutusrendina renditakse maad Riigimetsa majandamiskeskuselt aasta maksega 228 EUR ja eraisikult aasta maksega 700 EUR.
Alates 2017.a. sügisest renditakse ettevõttele 4 tarbesõidukit aasta maksumusega 20 256 EUR.
26
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 81 903 81 903
Võlad töövõtjatele 97 056 97 056 11
Maksuvõlad 43 210 43 210 5
Saadud ettemaksed 5 268 5 268
Tulevaste perioodide tulud 5 268 5 268
Kokku võlad ja ettemaksed 227 437 227 437
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 413 609 413 609
Võlad töövõtjatele 109 126 109 126 11
Maksuvõlad 32 722 32 722 5
Muud võlad 33 33
Muud viitvõlad 33 33
Saadud ettemaksed 3 446 3 446
Tulevaste perioodide tulud 3 446 3 446
Kokku võlad ja ettemaksed 558 936 558 936
Lisa 11 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Töötasude kohustis 58 687 55 924
Puhkusetasude kohustis 2 465 4 332
Deklareerimata maksukohustised 30 733 35 094
Võlad maj. kulude eest/ Boonustasud 5 171 13 776
Kokku võlad töövõtjatele 97 056 109 126
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
27
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2015 Saadud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kokku sihtfinantseerimine
86 674 1 640 264 1 145 637 581 301
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kokku sihtfinantseerimine
0 186 229 186 229 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
86 674 1 826 493 1 331 866 581 301
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kokku sihtfinantseerimine
581 301 1 545 123 2 126 424 0
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kokku sihtfinantseerimine
0 524 874 524 534 340
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
581 301 2 069 997 2 650 958 340
annetused ja toetused
Lisa 13 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 524 534 186 229
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 2 126 424 1 145 637
Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 826 752 814 004
Kokku annetused ja toetused 3 477 710 2 145 870
sh eraldis riigieelarvest 3 449 422 2 119 570
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 28 088 25 801
Äriühingute toetused 0 500
Spordiliidu toetus 200 0
Rahalised ja mitterahalised annetused
2017 2016
Rahaline annetus 3 477 710 2 145 871
Kokku annetused ja toetused 3 477 710 2 145 871
28
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Majandustegevuse tulud 1 340 703 1 192 508
Kokku tulu ettevõtlusest 1 340 703 1 192 508
Lisa 15 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 15 335 0
Lootusetud nõuded 10 936 0
Muud 3 667 2 503
Kokku muud tulud 29 938 2 503
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent -13 672 -3 296
Energia -352 023 -320 127
Elektrienergia -155 314 -160 851
Soojusenergia -154 878 -117 698
Kütus -41 831 -41 578
Mitmesugused bürookulud -12 413 -13 941
Lähetuskulud -2 450 -2 236
Koolituskulud -8 335 -1 884
Riiklikud ja kohalikud maksud -187 -393
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 -12 676
Administreerimiskulud -57 465 -33 722
Hoonete majandamiskulud -179 618 -158 945
Rajatiste majandamiskulud -46 547 -62 560
Sõidukite ülalpidamiskulud -58 530 -61 530
Info - ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu -78 549 -57 654
Inventari majandamiskulud -422 211 -82 169
Toiduianed ja toitlustusteenused -302 566 -251 193
Meditsiini - ja hügieenikulu -2 772 -1 644
Spordiürituste korraldamine -6 116 -15 790
Reklaamikulud -35 952 -18 955
Riigilõivud -1 423 -5 548
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -1 581 -1 541
Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 582 410 -1 105 804
29
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Soojusenergia kulud on tõusnud võrreldes eelmise perioodiga 31%, selle tingis uue sportlasmajutus hoone valmimine 2017.a teisel poolel.
Sportlasmajutuse hoone valmimisega soetati hoonesse ka sisustus, mis kajastub inventari kulu suurenemisena. Uue hoone lisandumisega on
seotud ka hoonete majandamiskulude kasv.
Lisa 17 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu -850 087 -795 490
Sotsiaalmaksud -277 842 -257 792
Muud -11 488 -12 693
Kokku tööjõukulud -1 139 417 -1 065 975
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 78 75
Lisa 18 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
Kahjum valuutakursi muutustest -7 -9
Muud kulud -51 -184
Kokku muud kulud -58 -193
Lisa 19 Intressikulud
(eurodes)
2017 2016
Intressikulu laenudelt -991 -990
Intressikulu kapitalirendilt -218 -864
Kokku intressikulud -1 209 -1 854
Lisa 20 Intressitulud
(eurodes)
2017 2016
Intressitulu hoiustelt 24 1 939
Muud intressitulud 0 426
Kokku intressitulud 24 2 365
30
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 21 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 107 938 108 945
31
Lisa 23 Muud bilansivälised nõuded 2017 2016
Tartu Ülikool 2 920 436 535 767
Kokku 2 920 436 535 767
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ellen Tohvri
Vandeaudiitori number 293
OÜ E-Audit
Audiitorettevõtja tegevusloa number 41
Sõbra 43, Tartu 50106
22.03.2018