dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. aprill 2018
Viit
3-3/1060-1
Registreeritud
26. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Tehvandi Spordikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Tarvi Pürn
Lahendamise tähtaeg
26. mai 2018

Failid

  • 📎Aruanne 90007715_2017.bdoc624 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus registrikood: 90007715 Valga mnt. 12 küla: Nüpli küla vald: Otepää vald maakond: Valga maakond postisihtnumber: 67408 telefon: +372 7669500 faks: +372 7669503 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.tehvandi.ee Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 15 Bilanss 15 Tulemiaruanne 16 Rahavoogude aruanne 17 Netovara muutuste aruanne 18 Raamatupidamise aastaaruande lisad 19 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 19 Lisa 2 Raha 21 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22 Lisa 4 Varud 22 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 23 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 24 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 25 Lisa 8 Kapitalirent 25 Lisa 9 Kasutusrent 26 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 27 Lisa 11 Võlad töövõtjatele 27 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 27 Lisa 13 Annetused ja toetused 28 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 29 Lisa 15 Muud tulud 29 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 29 Lisa 17 Tööjõukulud 30 Lisa 18 Muud kulud 30 Lisa 19 Intressikulud 30 Lisa 20 Intressitulud 30 Lisa 21 Seotud osapooled 31 Lisa 22 Täiendav lisa 1 32 Aruande allkirjad 33 Vandeaudiitori aruanne 34 2 LÜHIÜLEVAADE SA TEHVANDI SPORDIKESKUSEST Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus asutati 2005 aastal Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Suusaliidu ja Otepää Valla poolt riigiasutuse „Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi“ varade baasil. Sihtasutuse halduses on 2017 aasta seisuga ca. 177 ha maad sporditegevuse arendamiseks. SIHTASUTUS TEHVANDI SPORDIKESKUS SIHTKAPITAL 4 544 472 EUR EESTI VABARIIK EESTI SUUSALIIT OTEPÄÄ VALD KULTUURIMINISTEERIUM 105 454 EUR 45 377 EUR 4 393 641 EUR 2% 1% 97 % Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab 2017 aasta seisuga kolme Lõuna-Eesti spordikeskust, milleks on: • Tehvandi Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Otepää, Valga mnt.12; • Kääriku Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Kääriku küla (alates 2012 aastast Tartu Ülikooliga sõlmitud Asjaõigus- ja kasutusvalduslepingu alusel); • Tartumaa Tervisespordikeskus, asukohaga Rõngu vald, Uderna küla (alates 2014 aastast ühinemislepingu alusel). Keskustel on erinevad suunitlused:  Tehvandi Spordikeskus - tippspordi treening- ja võistluskeskus,  Kääriku Spordikeskuse - treening – ja spordilaagrikeskus  Tartumaa Tervisespordikeskuse - laskespordi- ning harrastusspordikeskus. Sihtasutuse eesmärkideks on:  rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;  suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;  konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;  puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Organisatsioon ja juhtimine Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on nõukogu. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, mis on 2 liikmeline Vastavalt 18.detsembril 2016 allkirjastatud asutajate otsusele põhikirja muudatuste kohta on sihtasutuse nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, Eesti Vabariik määrab kuni viis liiget ning Otepää vald ja MTÜ Eesti Suusaliit kumbki ühe liikme. Juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti 2017.a. tasu 104 238 eurot ilma sotsiaalmaksuta, millest 12 700 eurot preemiana. 2017.a. maksti töötajatele tasudena 742 149 eurot ilma sotsiaal – ja töötuskindlustusmakseta, millest 40 644 eurot preemiana ja 2 374 eurot hüvitisena. Keskmine töötajate arv 2016.aastal oli 78, keskmine kuutasu 2017.aastal 746 eurot. Töötajate keskmine vanus ettevõttes 48, kõrgharidusega töötajate osakaal 20%. 3 Kuna sihtasutusel on alates 2014.a. hallata kolm keskust, siis on 2014.a. sihtasutus struktureeritud eristamaks üldjuhtimise segment ning laiendatud on turundustegevust kõigi kolme keskuse peale. Üldjuhtimise all on struktuuris personali, üldhalduse, raamatupidamise- ja finantsjuhtimise ning turundusega seotud tegevusi. Asutuse siseselt peetakse arvestust erinevate keskuste tulude ja kulude osas eraldi. Põhieesmärk on tekitada nii töötajates kui ka väljapoole suunatuna situatsioon, kus kõik kolm keskust on tugevalt nii struktuurselt kui ka imagoloogilistelt funktsioneerimas ühtse egiidi all. Sisekontroll Ettevõttes on toimiv sisekontrolli süsteem, selleks on nõukogu poolt palgatud siseaudiitor. 2017.a. keskenduti sihtasutuse personalijuhtimisele, kulu juhtimise ja riskide juhtimisele. Personalijuhtimine tagab efektiivse personali säilitamise (töötasu ja palgapoliitika) ja efektiivsuse suurendamise (koolitus ja arendamine). Kulujuhtimise süsteem, näitab kas kulude kontroll toimub neljasilmaprintsiibil ja kas vastutus on konkreetne esmatasandist alates. Riskide juhtimise seisukohast sisend uue riigihangete korra koostamisse. Hinnata rakendatavaid huvide konflikti ennetamise meetmeid ning töötajate teadlikkust huvide konfliktist. Olulised sündmused aruandeaastal 2017 aasta olulisemad sündmused tagamaks SA Tehvandi Spordikeskuse erinevate keskuste jätkusuutlik areng, sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning kliendibaasi kindlustamine olid järgmised:  Tagati rahvusvaheliste ning rahvuslike võistluste läbiviimine erinevates keskustes (peamiselt Tehvandi Spordikeskuses talispordialadel ning jalgpallistaadionil, Tartumaa Tervisespordikeskuses laskespordis ning Kääriku Spordikeskuses Kekkose liikumisradadel);  Rekonstrueeriti Tehvandi K90 hüppemäe maandumisnõlv, rekonstrueeriti hoovõturaja valgustus ja asfalteeriti üle suve hoitava lumesplatis aluspinnas, mis tagavad võistluste ning treeningute läbiviimise vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.  Kääriku Spordikeskuses lõpetati Kääriku Spordikeskuse I etapi ehitus ning väljastati kasutusload uuele sportlasmajutushoonele, uuele veetöötlusjaamale ning uuele reoveepuhastusjaamale ning viimastega seotud tehnosüsteemidele.  Kehtestati ja võeti vastu Tartumaa Tervisespordikeskuse Detailplaneering ning viimasega seotud Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; lisaks viidi läbi parendustöid Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil, mille hulgas rekonstrueeriti täielikult keskuse katlamaja, paigaldati turvakardinad hosteli vastuvõtuteenindusele ning turvakaamerad  Tagati Sihtasutuse töötajatele palgatõus ning aastalõpupreemia vähendamaks töötajate mobiilsust ning tõstmaks motivatsiooni. Viidi läbi ühiseid sotsialiseerumisüritusi;  Suurendati keskuste töötajate koolitustegevusi;  IT arenduste poole pealt võeti kasutusele Office 365 platvorm ning võeti kasutusele pilveserveri põhine elektrooniliste failide talletamine ning varundamine;  Suurendati turundustegevusi sotsiaalmeedia kanalites ning visiuaalse meedia materjalide tootmist;  Kasutuses on dokumendihaldussüsteem (Amphora) ning e-arvete keskkond (Omniva). Kliendisegmendid Suuremateks kasutajagruppideks on treeninglaagrite läbiviijad (spordirajatiste kasutamine + majutus + toitlustus), spordiürituste korraldajad (spordirajatiste kasutamine), sportlike ettevõtteürituste läbiviijad (suve- ja talvepäevade korraldajad, seminaride- konverentside läbiviimine), koostööpartnerid (edasimüüjad), äripindade rentijad (Eesti Spordimuuseum, Telia Eesti AS, Otepää Seikluspark OÜ), samuti klubilised kasutajad-harrastajad, kes kasutavad ainult spordirajatisi. Treeninglaagrite läbiviijad: Siia alla kuuluvad väliskoondised ja –klubid, Eesti koondised ja Eesti spordiklubid. Tehvandi Spordikeskus pakub treeninglaagreid nii tali- kui suvehooajaks tervikliku spordikeskuse tegevuste osas. Tähelepanu pööratakse lisaks Ida-Euroopa klubidele ka põhjamaade ja Balti riikide koondistele: Soome, Läti, Leedu klubid. Kääriku Spordikeskuse peamisteks laagrite läbiviijateks on erinevate spordialade klubilised laagrid. Peamisteks spordialadeks on ujumine, tennis, jalgpall, kergejõustik ja judo. Tartumaa TSK on koondanud erinevad 4 laskespordialad, pakkudes eelkõige laskespordiklubidele treeninglaagrite läbiviimiseks võimalusi. Elva männimets on suurepärasek treeningpaigaks pikamaa jooksjatele ja jalgratturitele. Spordiürituste korraldajad: Teiseks suuremaks kliendirühmaks on Eestis tegutsevad spordialaliidud ja spordiklubid, kes tegelevad suurürituste korraldamisega. Rahvusvahelisi murdmaasuusavõistluse MK etappi ja teisi FIS võistlusi korraldab Eesti Suusaliit, Laskesuusavõistlusi (IBU cup, Baltic Biathlon cup, Euroopa MV) korraldab ELSF, Orienteerumise suurvõistlusi korraldab Eesti Orienteerumisliit, Eesti Triatloniliidu poolt korraldatud talitriatlon ja duathlon, Tehvandi Spordikeskus on ka Euroopa MV etapi ja Rally Estonia võistluskeskuseks. Samuti algavad ja lõppevad Tartu Maratoni neliküritusest kolm Tehvandi Spordikeskustes, Eesti Firmaspordi Liit korraldab siin talimänge ja Tartumaa TSK toimuvad Eesti Laskurliidu poolt korraldatavad üritused. Koostööpartnerid (edasimüüjad): Siia alla kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid, kes vahendavad Tehvandi Spordikeskuse spordirajatisi kasutavaid kliente. Need on eelkõige majutusasutused, kes pakuvad majutus- ja toitlustusteenust klientidele, kelle sihteesmärk Otepääl on sportimine kasutades eelkõige Tehvandi Spordikeskuse rajatisi. Suurimaks vahendajaks hetkel on Tehvandi Spordikeskuses on Karupesa Hotell OÜ, Kääriku Spordirajatisi kasutavad Piiri Spordibaasis, Margusel ja Madsa Spordibaasis spordilaagrites viibijad. Tartumaa Tervisespordikeskuse peamisteks koostööpartneriteks on Elva linna laskespordiga seotud klubid ning erinevad rahvusvahelisi noortelaagreid läbiviivad asutused. Harrastajad, klubilised kasutajad: Spordiklubid ja- harrastajad on Tehvandile olulised kasutajad mastaabiefekti tekitajatena. Olulist müügikäibe efekti nad hetkel ei anna, küll aga on nad heaks turunduskommunikatsioonikanaliks keskusele kasumlike klientide tekkimisel. Tehvandi keskust kasutavad Otepää kohalikud spordiklubid, samuti on aastaringseks kasutajaks Audentese Spordigümnaasium ning läbi Eesti Suusaliidu toetuse Eesti Suusaliitu kuuluvad talispordiklubid. Sarnaselt Tehvandile on ka Tartumaa Tervisespordikeskuse kasutajateks Elva kohalikud spordiklubid ja Elva linna elanikud. Kohalikest klubidest kasutab rajatisi enim Elva Laskespordiklubi, Elva suusaklubi, Elva rattaklubi ja kohalikud tervisesportlased. Käärikul kasutavad kõige rohkem spordisaali Otepää Võrkpalliklubi mängijad ja piikonnas suvitajate poolt on populaarseimaks objektiks tenniseväljakuid ning Kääriku järv. Teenuste kasutajate profiilid Teenus 2016 2017 Muutus Tehvandi Spordikeskus Siseturist 48% 41% Välisturist 52% 59% Kääriku Spordikeskus Siseturist 87% 90% Välisturist 13% 10% Tartumaa Tervisespordikeskus Siseturist 78% 70% Välisturist 22% 30% Kliendisegmendid sihtgrupid Teenus 2016 2017 Muutus Tehvandi Spordikeskus Saavutussport (professionaalne 80% 77% sporditegevus) Harrastussport 15% 17% 5 Muu klient (äri, konverents jne.) 5% 6% Kääriku Spordikeskus Saavutussport (professionaalne 67% 75% sporditegevus) Harrastussport 16% 9% Muu klient (äri, konverents jne.) 17% 16% Tartumaa Tervisespordikeskus Saavutussport (professionaalne 36% 51% sporditegevus) Harrastussport 44% 35% Muu klient (äri, konverents jne.) 20% 14% SA Tehvandi Spordikeskuse teenuste kasutamisstatistika. Tehvandi Spordikeskus Tehvandi Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2016 ja 2017 Teenus 2016 2017 Muutus Tehvandi staadion* 2568 2553 Jõusaal 3238 2648 Suusa- ja rullsuusarada** 15977 25392 Pallimängude väljak 240 392 Biathloni staadion ja tiirud 5152 4715 K90 487 106 *ei sisalda suurürituste kliente (rahvusvahelised suurüritused nt. Rally Estonia, Jooksumaraton jne.) ** sisaldab suusastaadioni kasutust Tehvandi Spordikeskuse konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2016 ja 2017 Teenus 2016 2017 Muutus Tehvandi Hotelli seminariruum 630 418 Tehvandi Konverentsisaal 374 1232 Tehvandi pressikeskus 182 280 Tehvandi seminariruumid (202,203,204) 166 362 Tehvandi staadionihoone saunad 198 900 Tehvandi hotelli saunad 774 677 Tehvandi Spordikeskuse majutusstatistika aastatel 2016-2017 Teenus 2016 2017 Muutus Tehvandi Hotell 8856 9127 Tehvandi Puhkemaja 1277 1425 Kokku majutus 10133 10552 6 Kääriku Spordikeskus Kääriku Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2016 ja 2017 (kasutuskorrad aastas) Teenus 2016 2017 Muutus Pallimängude saal 9603 10324 Jõusaal 2777 2352 Rannamängude väljak 1176 3105 Suusastaadion 501 400 Tenniseväljakud 3430 3122 Pallimängude väljakud 2046 2341 Kergejõustiku ja jalgpallistaadion 5630 7302 Kääriku konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2016 ja 2017 Teenus 2016 2017 Muutus Baariruum 612 419 Söögisaal 1502 1874 Konverentsisaal 7878 7056 Suur auditoorium 2277 2652 Väike auditoorium 403 767 Kekkose klass 228 190 Greeni Saun 1096 1190 Kekkose Saun 3844 2924 Spordihoone Saun 1337 1088 Kääriku majutusstatistika 2016 ja 2017 Teenus 2016 2017 Muutus Kääriku Hotell 10152 9171 Kääriku Sportlasmajutus 1220 6374 Kääriku Spordihoone 1099 972 Kokku majutus 12471 16517 7 Tartumaa Tervisespordikeskus Tartumaa Tervisespordikeskuse spordirajatiste* kasutamine 2016 ja 2017 Teenus 2016 2017 Muutus Lasketiir 25m 436 565 Lasketiir 50m 240 233 Väliväljakud 1823 2115 Jõusaal 632 971 Vibulaskmine (sh.maastikuvibu) 398 392 *ei sisalda suurürituste kliente Tartumaa Tervisespordikeskuse konverentsiruumide* ja saunade kasutamine 2016 ja 2017 Teenus 2016 2017 Muutus Suur saal 4684 2798 Väike saal 922 612 Pervesaun 1634 1732 Peahoone saun 993 1326 *konverentsiruumid on kasutusel ka spordisaalidena Tartumaa Tervisespordikeskuse majutusstatistika 2016 ja 2017 Teenus 2016 2017 Muutus TTSK Hostel 2905 2252 TTSK Hoovimaja 907 654 TTSK kämpingud 5746 4947 Kokku majutus 9558 7853 SA Tehvandi Spordikeskuse konkurentsieeliseks võib pidada väga hästi välja arendatud spordiinfrastruktuuri ja sinna juurde kuuluvaid toetavaid teenuseid. Rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamisel Tehvandil Eestis otsene konkurent puudub samuti nagu tippsportlaste treeninglaagrite läbiviimisel. Eesti konkurendid võistlevad Tehvandiga harrastus- ja rahvaspordiga tegelevate klientide eest, samuti aktiivsetele puhkajatele ja peredele teenuste pakkumise osas ning noorte ja laste spordilaagrite korraldamisel. Arvestades riikliku sihtasutuse eripära, võib kiire suuremahulise turuosa võitmisel osaliselt takistuseks saada vähene paindlikkus osade sihtgruppide teenindamise osas (konverentsikliendid, aktiivse puhkuse nautijad, lastega pered, kohalikud ettevõtted/organisatsioonid/omavalitsused). SA Tehvandi Spordikeskuse arengukavas 2018-2022 on välja toodud organisatsiooni arendamine, mille indikaatorite hulgas on ka müügitöö ja turundustegevuse edasi arendamine, laiendamine uutele eksportturgudele ning spordialadele. Samuti sihtasutuse personali koolitamise ja motiveerimise vajadus. 8 Sihtasutuse erinevad struktuuriüksused ning keskused toimivad ühtsena. Konkurentsipositsioon lubab erinevaid kliendisegmente rahuldada maksimaalselt. Oluline on panus turunduse ning teenuspakettide väljaarendamisse, mis peavad tagama Tehvandi konkurentsieeliste maksimaalse ärakasutamise. Võtmeteguriks on klientides positiivse hoiaku loomine ja nende teadlikkuse arendamine. SA Tehvandi Spordikeskuse tegevust suunavad järgmised konkreetsed strateegilised valikud:  Läbi spordimajutuse täituvuse ja spordirajatiste kasutuse suurendamise tuleb käivet kasvatada nii olemasolevate klientide hulgas kui laiendada kliendibaasi uutel veel kasutamata turgudel;  Klientidega tegelemise intensiivistamine (tõhusam turundus, täislahenduste pakkumine);  Koostööpartneritega (edasimüüjate ja vahendajatega) tihedam koostöö Sihtasutuse tegevuse finantseerimine Sihtasutuse tegevuseks ja arenguks vajalikud ressursid saadakse: - Toetustena riigieelarvest ja muudest allikatest ( toetuste tabel); - Majandustegevusest Sihtfinantseerimine 2014 2015 2016 2017 Tegevuskulude toetus Vabariigi eelarvest 759 940 799 704 813 496 832 920 Kultuuriministeeriumi vahendusel IT toetus Vabariigi eelarvest 6 000 13 544 10 780 0 Investeerimistoetus Vabariigi eelarvest 1 843 375 1 843 375 1 843 375 2 037 033 Kultuuriministeeriumi vahendusel Hasartmängu Nõukogu toetused 2 000 1 000 0 0 Kultuurkapitali toetused 1 000 0 0 0 Omavalitsuste ja muud toetused 25 948 31 200 29 101 28 288 Kokku 2 638 263 2 688 823 2 696 752 2 898 241 Eeltoodud toetused on toodud lepingutest tulenevate kohustustena, mis ei ole võrreldavad raamatupidamise aruande lisadega, kuna toetusi kajastatakse raamatupidamises erinevatel perioodidel olenevalt sellest, kas sihtfinantseerimise toetusest tasutakse aruandeperioodi või eelnevate perioodide kulusid. Majandustegevuseks haldab sihtasutus erinevaid hooneid ja spordirajatisi mida kasutavad treeninguteks tippsportlased, Eesti Vabariigi klubide sportlased kui ka harrastajad. Majandustegevuse käive 2014 2015 2 016 2 017 Tehvandi Spordikeskus 657 826 655 203 629 157 721 315 Kääriku Spordikeskus 290 052 397 619 369 434 453 837 Tartumaa Tervisespordikeskus 170 339 169 177 188 633 160 775 9 Muud tulud / reklaam 0 4 734 5 284 4 776 Kokku 1 118 217 1 226 733 1 192 508 1 340 703 Eesmärkide täitmiseks on sihtasutusel koostatud tegevuskava, mille järgi renoveeritakse ja ehitatakse vajalikud spordikompleksid, et sihtasutus saaks funktsioneerida rahvusvahelise võistlus- ja treening- ja harrastusspordikeskusena. Riigiabi kajastamine Sihtasutus saab oma tegevuseks riigiabi ja sellest tulenevalt on ettevõttes välja töötatud süsteem riigiabi kasutamise ja kajastamise kohta. Selleks on iga keskuse kohta välja arvutatud hoonete pindala järgi proportsioon kui suurt osa hoones kasutatakse seoses sporditegevusega ja kui suurt osa majutus- ja toitlustustegevuseks. Tulenevalt proportsioonide protsendist jagatakse kulud vastavalt kas spordirajatistega seotud kuludeks või muudeks kuludeks. Tööjõukulude jagamisel on arvesse võetud töö iseloom. Töötajad, kes tegelevad spordirajatistega, on 100%-liselt spordirajatiste kulude all, kui töötaja täidab oma tööülesannete tõttu mõlemat funktsiooni näiteks tugiteenuste puhul, siis on kasutatud hinnangulist hindamismeetodit. Samadel põhimõtetel on jagatud ka sõidukite, koolitus -, inventari – ja infotehnoloogia kulud. 2017.a. oli spordiga seotud kulude maht 1 079 896 eurot ( 49% kogu tegevuskuludest ) ja riigiabi saadi tegevuseks 832 920 eurot ( 37 % kogu tegevustuludest ). RIIGIABI VS. SPORDITEGEVUSE KULU. 1 079 896,00 832 920,00 Tulud Kulud Tulem Riigiabi/Sporditegevus -246 976,00 SA Tehvandi Spordikeskus tulud – ja kulud 2017 2017 aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust s.t. pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja võistluskeskuse, majutus- ja toitlustusteenust. Sihtasutus teenis 2017 aasta tulusid summas 4 837 415 eurot, millest majandustegevus 1 340 703 eurot, sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ( põhivara soetusega kaasnevad tegevuskulud, omavalitsuste toetused ja infotehnoloogia toetused ) 524 534 eurot ja sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on 2 126 424 eurot. Tegevuskulude toetus riigieelarvest 826 752 eurot. Raamatupidamises kajastatakse sihtfinantseerimisena aruandeaastal tehtud kulude või soetatud põhivara katteks saadavaid toetusi olenemata investeeringu finantseerimise perioodist riigieelarvest. Tegevuskulude sihtfinantseerimist ettevõttes on toetanud ka teised organisatsioonid, Otepää vald on toetanud spordirajatiste halduskulude katmist, Elva linn Tartumaa Tervisespordikeskuse arengut. 10 Tulud 2017 0% 17% 28% 11% 44% Majandustegevuse tulud Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Tegevuskulude toetus riigieelarvest Muud tulud ( põhivara müük, muu vara müük) Sihtasutuse keskused pakuvad majandustegevuse raames erinevaid teenuseid (majutus, toitlustus, spordirajatiste kasutamine, konverentsi korraldamise võimalused jne.), mille tulemusena saadakse majandustegevuse tulu. Alljärgnev jaotus näitab sihtasutuse müügitulu keskuste lõikes. Müügitulu jaotus 2017 12% 0% 54% 34% Tehvandi Spordikeskus Kääriku Spordikeskus Tartumaa Tervisespordikeskus Reklaami müük 11 Sihtasutuse ärikuludest olulise osa moodustab põhivara amortisatsiooniga seotud kulud, kuna põhivara moodustab bilansimahust 93%. Ärikulude jaotus 2017 0% 27% 36% 0% 37% Tööjõu kulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon Finantskulud Finantssuhtarvud 2017 2016 tulu ettevõtlusest 2017 -tulu Käibe kasv/kahanemine ettevõtlusest 2016 1 496 534 -44 392 tegevustulud - tegevuskulud + Tegevustulem ( EBITDA põhivara kulum 2 131 420 1 168 910 Tegevustulemi puudujäägi ulatus tegevustulem/tegevustulud 11,7% -13,10% Tegevustulemi puudujäägi kate akumuleeritud tulem akumul. tulemiga +aruandeperioodi tulem 13 723 211 12 157 666 (võlakohustis - likviidsed Neto võlakoormus varad)/tegevustulud 0% 2% Netokäibe osakaal kogu tulust tulu ettevõtlusest/ kogu tuluga 28% 36% Saadud toetuste osakaal tulust saadud toetused/ kogu tuluga 72% 64% käibevara - varud / lühiajalised Maksevõime kordaja kohustised 1,55% 1,10% Võlakordaja kohustised/varade maksumus 0,01% 0,06% Omakapitali osakaal passivast netovara/kohustised ja netovara 99% 93% Põhivara osakaal aktivast põhivara/ kokku varad 98% 93% 12 Investeeringute kava täitmine 2017 a. jätkati investeeringute teostamist vastavalt arengukavale. Alljärgnev jaotus näitab 2017 a. tehtud investeeringute mahtu projektide lõikes. Investeeringud 2017 Kääriku arendus I etapp Kääriku arendus II etapp Kääriku arendus III etapp Tartumaa rekonstrueerimistööd Tehvandi K90 jäärenni rekonstrueerimistööd Tehvandi inventari soetus Tehvandi lumetootmissüsteem TEHVANDI SPORDIKESKUS Spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika soetamine.  2017 aastal liisiti keskusele uued tarbesõidukid Ford Ranger ning müüdi avalikul enampakkumisel keskusele mittevajalikud sõidukid. K90 hüppemäe rekonstrueerimine.  2017 aastal viidi lõpuni K90 hüppemäe rekonstrueerimine. Projekti käigus rekonstrueeriti lisaks juba 2016 aastal teostatud jäärenni paigaldusele ka laskumisraja aluskonstruktsioonide rekonstrueerimine, projektiga seotud pinnasetööd, käsipuude paigaldus, hüppemäe valgustuse paigaldus ning lumetootmis platsi asfalteerimine KÄÄRIKU SPORDIKESKUS  2017 aastal liisiti keskusele uus tarbesõidukid Ford Ranger.  2017 aastal tasuti frontaalkopaga ratastraktori John Deere 5100M 4WD liisingmakseid ja intresside Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise ehitushangete elluviimine.  2017 aastal lõpetati Kääriku Spordikeskuse I etapi ehitus ning väljastati kasutusload uuele sportlas majutushoonele, uuele veetöötlusjaamale ning uuele reoveepuhastusjaamale ning viimastega seotud tehnosüsteemidele.  2017 aastal kuulutati välja ehitushange Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise II ja III etapi elluviimiseks ning koostati hanke vajadustest lähtuvad eelprojektide täpsustused. 13 TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS Spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika soetamine.  2017 aastal liisiti keskusele uus tarbesõidukid Ford Ranger. Tartumaa Tervisespordikeskuse parenduste elluviimine.  2017 aastal viidi lõpuni Tartumaa Tervisespordikeskuse ning lähiala (Tartu Maratoni Rada) Detailplaneeringu ning Keskkonnamõjuhinnangu menetlus  2017 aastal viidi läbi parendustöid Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil, mille hulgas rekonstrueeriti täielikult keskuse katlamaja, paigaldati turvakardinad hosteli vastuvõtuteenindusele ning turvakaamerad  2017 aastal alustati läbirääkimisi keskuse liitmiseks Elva valla kanalisatsiooni ning tarbeveevõrguga. 14 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 214 531 1 083 138 2 Nõuded ja ettemaksed 134 839 180 360 3 Varud 40 080 40 929 4 Kokku käibevarad 389 450 1 304 427 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 17 100 465 16 544 000 6 Immateriaalsed põhivarad 2 748 4 809 7 Kokku põhivarad 17 103 213 16 548 809 Kokku varad 17 492 663 17 853 236 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 2 157 8 704 8 Võlad ja ettemaksed 227 437 558 936 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 340 581 301 12 Kokku lühiajalised kohustised 229 934 1 148 941 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 2 157 10 Kokku pikaajalised kohustised 0 2 157 Kokku kohustised 229 934 1 151 098 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 544 472 4 544 472 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 157 666 12 595 134 Aruandeaasta tulem 560 591 -437 468 Kokku netovara 17 262 729 16 702 138 Kokku kohustised ja netovara 17 492 663 17 853 236 15 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 3 477 710 2 145 870 13 Tulu ettevõtlusest 1 340 703 1 192 508 14 Muud tulud 29 938 2 503 15 Kokku tulud 4 848 351 3 340 881 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 582 410 -1 105 804 16 Tööjõukulud -1 139 417 -1 065 975 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 564 725 -1 606 886 6;7 Muud kulud -58 -193 18 Kokku kulud -4 286 610 -3 778 858 Põhitegevuse tulem 561 741 -437 977 Intressitulud 24 2 365 20 Intressikulud -1 209 -1 854 19 Muud finantstulud ja -kulud 35 -2 Aruandeaasta tulem 560 591 -437 468 16 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 561 741 -437 977 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 564 725 1 606 887 6;7 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -15 335 0 Muud korrigeerimised -2 126 424 -1 145 637 Kokku korrigeerimised -577 034 461 250 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 39 609 -21 285 Varude muutus 849 -2 649 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 587 -54 899 Kokku rahavood põhitegevusest 22 578 -55 560 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 454 995 -818 901 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 22 629 0 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 1 550 209 1 783 093 toetustest Laekunud intressid 849 2 296 Kokku rahavood investeerimistegevusest -881 308 966 488 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -8 704 -67 725 8 Makstud intressid -1 209 -1 854 19 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 36 -2 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -9 877 -69 581 Kokku rahavood -868 607 841 347 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 083 138 241 791 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -868 607 841 347 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 214 531 1 083 138 2 17 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 4 544 472 12 595 134 17 139 606 Aruandeaasta tulem -437 468 -437 468 31.12.2016 4 544 472 12 157 666 16 702 138 Aruandeaasta tulem 560 591 560 591 31.12.2017 4 544 472 12 718 257 17 262 729 18 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Tehvandi Spordikeskuse 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi ja Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhenditega. Majandusaasta algas 01.jaanuaril 2017.a. ja lõppes 31.detsembril 2017.a. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raha Raha ning raha lähendid kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Materjalid ja lõpetamata toodang hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimismaksumuse. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kuluna. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. 19 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ja kajastatakse bilansis, lähtudes samadest põhimõtetest, mida rakendatakse materiaalsetele põhivaradele. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Immateriaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab see rohkem. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 10 - 50 aastat Rajatised 10 - 40 aastat Masinad ja seadmed 5 -10 aastat Inventar 2 - 10 aastat Immateriaalne põhivara 2 - 20 aastat Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Annetused ja toetused Ettevõte on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist – s.t. sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Kui sihtfinantseerimine ei toimu samal perioodil kui põhivara soetus, siis kajastatakse sihtfinantseerimine nõudena toetaja vastu. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse üldjuhul tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna, kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse kasumiaruandes tuluna. Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes, valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. 20 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetaks sihtasutuse juhatuse - ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtteid ja nende pereliikmetega seotud ettevõtteid. Tehingud seotud osapooltega kajastatakse Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassa 8 722 10 691 Arvelduskontod 205 809 1 072 447 Kokku raha 214 531 1 083 138 21 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 32 921 32 921 Ostjatelt laekumata 32 921 32 921 arved Maksude ettemaksed ja 95 746 95 746 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 098 1 098 Intressinõuded 16 16 Viitlaekumised 1 082 1 082 Ettemaksed 5 074 5 074 Muud makstud 5 074 5 074 ettemaksed Kokku nõuded ja 134 839 134 839 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 54 083 54 083 Ostjatelt laekumata 54 083 54 083 arved Maksude ettemaksed ja 118 865 118 865 5 tagasinõuded Muud nõuded 7 009 7 009 Intressinõuded 841 841 Viitlaekumised 6 168 6 168 Ettemaksed 403 403 Tulevaste perioodide 33 33 kulud Muud makstud 370 370 ettemaksed Kokku nõuded ja 180 360 180 360 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Tooraine ja materjal 30 359 31 435 Müügiks ostetud kaubad 9 721 9 494 Kokku varud 40 080 40 929 22 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 149 0 954 Käibemaks 11 234 0 104 397 0 Üksikisiku tulumaks 0 13 224 0 8 743 Sotsiaalmaks 0 26 327 0 20 304 Kohustuslik kogumispension 0 1 561 0 1 072 Töötuskindlustusmaksed 0 1 687 0 1 139 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 262 6 510 Ettemaksukonto jääk 84 499 14 462 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 95 746 43 210 118 865 32 722 23 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid Transpordi- Muud Lõpetamata põhivarad ja vahendid masinad projektid ettemaksed ja seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 194 051 24 463 203 915 484 512 816 1 428 300 776 707 544 118 544 118 27 406 379 Akumuleeritud kulum -9 097 003 -315 865 -403 053 -718 918 -598 744 -10 414 665 Jääkmaksumus 194 051 15 366 200 599 619 109 763 709 382 177 963 544 118 544 118 16 991 714 Ostud ja parendused 0 0 10 475 0 10 475 1 145 637 1 145 637 1 156 112 Amortisatsioonikulu 0 -1 349 909 -98 520 -59 058 -157 578 -96 339 0 0 -1 603 826 Ümberliigitamised 0 404 644 0 0 0 40 029 -444 673 -444 673 0 31.12.2016 Soetusmaksumus 194 051 24 810 209 914 135 459 574 1 373 709 353 514 1 245 082 1 245 082 27 976 565 Akumuleeritud kulum 0 -10 389 274 -402 561 -408 869 -811 430 -231 861 0 0 -11 432 565 Jääkmaksumus 194 051 14 420 935 511 574 50 705 562 279 121 653 1 245 082 1 245 082 16 544 000 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 2 126 424 2 126 424 2 126 424 Amortisatsioonikulu 0 -1 386 936 -86 597 -27 574 -114 171 -61 557 0 0 -1 562 664 Müügid 0 0 -7 295 0 -7 295 0 0 0 -7 295 Ümberliigitamised 0 3 041 729 0 54 461 54 461 19 234 -3 115 424 -3 115 424 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 194 051 27 851 938 857 611 514 035 1 371 646 372 748 256 082 256 082 30 046 465 Akumuleeritud kulum 0 -11 776 210 -439 929 -436 443 -876 372 -293 418 0 0 -12 946 000 Jääkmaksumus 194 051 16 075 728 417 682 77 592 495 274 79 330 256 082 256 082 17 100 465 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2017 2016 Masinad ja seadmed 22 629 0 Kokku 22 629 0 24 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2015 Soetusmaksumus 16 958 16 958 Akumuleeritud kulum -9 089 -9 089 Jääkmaksumus 7 869 7 869 Amortisatsioonikulu -2 435 -2 435 Allahindlused väärtuse languse -625 -625 tõttu 31.12.2016 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -5 495 -5 495 Jääkmaksumus 4 809 4 809 Amortisatsioonikulu -2 061 -2 061 31.12.2017 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -7 556 -7 556 Jääkmaksumus 2 748 2 748 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Sõiduauto Peuqeout 3kuu 2 157 2 157 0 0 EUR 2018 Expee Euribor+2,45% Kapitalirendikohustised 2 157 2 157 0 0 kokku 25 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Sõiduauto Peuqeout 3kuu 4 692 2 535 2 157 0 EUR 2018 Expee Euribor+2,45% Frontaallaadur John 3 kuu 6 169 6 169 0 0 EUR 2017 Deere Euribor+1,69% Kapitalirendikohustised 10 861 8 704 2 157 0 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2017 31.12.2016 Masinad ja seadmed 4 750 32 773 Kokku 4 750 32 773 Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2017 2016 Kasutusrenditulu 44 344 34 344 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 10 029 10 388 Kasutusrendina on välja renditud ettevõtte ruume ja telekommunikatsiooni ettevõttetele mastide paigaldamiseks rendi pindasid. Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu 21 184 37 981 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 21 184 867 1-5 aasta jooksul 63 219 3 363 Üle 5 aasta 6 906 7 363 Kasutusrendina renditakse maad Riigimetsa majandamiskeskuselt aasta maksega 228 EUR ja eraisikult aasta maksega 700 EUR. Alates 2017.a. sügisest renditakse ettevõttele 4 tarbesõidukit aasta maksumusega 20 256 EUR. 26 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 81 903 81 903 Võlad töövõtjatele 97 056 97 056 11 Maksuvõlad 43 210 43 210 5 Saadud ettemaksed 5 268 5 268 Tulevaste perioodide tulud 5 268 5 268 Kokku võlad ja ettemaksed 227 437 227 437 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 413 609 413 609 Võlad töövõtjatele 109 126 109 126 11 Maksuvõlad 32 722 32 722 5 Muud võlad 33 33 Muud viitvõlad 33 33 Saadud ettemaksed 3 446 3 446 Tulevaste perioodide tulud 3 446 3 446 Kokku võlad ja ettemaksed 558 936 558 936 Lisa 11 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Töötasude kohustis 58 687 55 924 Puhkusetasude kohustis 2 465 4 332 Deklareerimata maksukohustised 30 733 35 094 Võlad maj. kulude eest/ Boonustasud 5 171 13 776 Kokku võlad töövõtjatele 97 056 109 126 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 27 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2015 Saadud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 86 674 1 640 264 1 145 637 581 301 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 186 229 186 229 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 86 674 1 826 493 1 331 866 581 301 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 581 301 1 545 123 2 126 424 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 524 874 524 534 340 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 581 301 2 069 997 2 650 958 340 annetused ja toetused Lisa 13 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 524 534 186 229 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 2 126 424 1 145 637 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 826 752 814 004 Kokku annetused ja toetused 3 477 710 2 145 870 sh eraldis riigieelarvest 3 449 422 2 119 570 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 28 088 25 801 Äriühingute toetused 0 500 Spordiliidu toetus 200 0 Rahalised ja mitterahalised annetused 2017 2016 Rahaline annetus 3 477 710 2 145 871 Kokku annetused ja toetused 3 477 710 2 145 871 28 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Majandustegevuse tulud 1 340 703 1 192 508 Kokku tulu ettevõtlusest 1 340 703 1 192 508 Lisa 15 Muud tulud (eurodes) 2017 2016 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 15 335 0 Lootusetud nõuded 10 936 0 Muud 3 667 2 503 Kokku muud tulud 29 938 2 503 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Üür ja rent -13 672 -3 296 Energia -352 023 -320 127 Elektrienergia -155 314 -160 851 Soojusenergia -154 878 -117 698 Kütus -41 831 -41 578 Mitmesugused bürookulud -12 413 -13 941 Lähetuskulud -2 450 -2 236 Koolituskulud -8 335 -1 884 Riiklikud ja kohalikud maksud -187 -393 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 -12 676 Administreerimiskulud -57 465 -33 722 Hoonete majandamiskulud -179 618 -158 945 Rajatiste majandamiskulud -46 547 -62 560 Sõidukite ülalpidamiskulud -58 530 -61 530 Info - ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu -78 549 -57 654 Inventari majandamiskulud -422 211 -82 169 Toiduianed ja toitlustusteenused -302 566 -251 193 Meditsiini - ja hügieenikulu -2 772 -1 644 Spordiürituste korraldamine -6 116 -15 790 Reklaamikulud -35 952 -18 955 Riigilõivud -1 423 -5 548 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -1 581 -1 541 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 582 410 -1 105 804 29 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Soojusenergia kulud on tõusnud võrreldes eelmise perioodiga 31%, selle tingis uue sportlasmajutus hoone valmimine 2017.a teisel poolel. Sportlasmajutuse hoone valmimisega soetati hoonesse ka sisustus, mis kajastub inventari kulu suurenemisena. Uue hoone lisandumisega on seotud ka hoonete majandamiskulude kasv. Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu -850 087 -795 490 Sotsiaalmaksud -277 842 -257 792 Muud -11 488 -12 693 Kokku tööjõukulud -1 139 417 -1 065 975 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 78 75 Lisa 18 Muud kulud (eurodes) 2017 2016 Kahjum valuutakursi muutustest -7 -9 Muud kulud -51 -184 Kokku muud kulud -58 -193 Lisa 19 Intressikulud (eurodes) 2017 2016 Intressikulu laenudelt -991 -990 Intressikulu kapitalirendilt -218 -864 Kokku intressikulud -1 209 -1 854 Lisa 20 Intressitulud (eurodes) 2017 2016 Intressitulu hoiustelt 24 1 939 Muud intressitulud 0 426 Kokku intressitulud 24 2 365 30 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 107 938 108 945 31 Lisa 23 Muud bilansivälised nõuded 2017 2016 Tartu Ülikool 2 920 436 535 767 Kokku 2 920 436 535 767 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ellen Tohvri Vandeaudiitori number 293 OÜ E-Audit Audiitorettevõtja tegevusloa number 41 Sõbra 43, Tartu 50106 22.03.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel