Nahkhiirte ja nende elupaikade inventuur Jägala jõe
alamjooksul ja Jõelähtme jõe suudmes
Soovitused nahkhiirte kaitseks
Lauri Lutsar
Töö tellija: Jõelähtme Vallavalitsus
Tartu, 2017
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
1. Materjal ja metoodika.......................................................................................................................3
2. Tulemused ja arutelu.........................................................................................................................4
2.1. Leitud liigid...............................................................................................................................4
2.2. Leitud varjepaigad, nahkhiirte käitumine varjepaiga juures.....................................................4
2.3. Nahkhiirte elupaigad soojal aastaajal, elupaiga olulisus..........................................................5
3. Soovitused........................................................................................................................................6
4. Kokkuvõte........................................................................................................................................7
2
Sissejuhatus
Käesolev nahkhiireuuring hõlmab Jägala jõge Koeralooga sillast allavoolu kuni suudmeni,
Jõelähtme jõe suudmeala koos Lundi paisjärvega ning nahkhiirtele olulisi elupaiku nende alade
vahetus läheduses. Nahkhiiri uuriti soojal aastaajal kevadest sügiseni.
Töö on tehtud vastavalt FIE Lauri Lutsari ja Jõelähtme Vallavalitsusele vahel 17. mail 2017. a.
sõlmitud töövõtulepingule. Välitööd tegi ja kokkuvõtte koostas Lauri Lutsar isiklikult
(teadusmagister zooloogia alal, nahkhiire-ekspert).
Kõik nahkhiirevaatlused on dokumenteeritud MapInfo failides (geoinfosüsteem ehk GIS), mis on
lisatud käesolevale kokkuvõttele. GIS-i andmestruktuur on kirjeldatud lisas 2. Nahkhiirte
vaatlusandmete esitlusviis on valitud selline, et neid saaks hõlpsalt lisada EELIS-esse ja
Keskkonnaregistrisse.
1. Materjal ja metoodika
Jägala uurimisalal koguti andmeid nahkhiirte suvise esinemise, liigilise kuuluvuse, arvukuse,
käitumise, lennu- ja varjepaikade kohta. Uurimisala piirid on näidatud lisas 1. Sellel alal tehti
välitöid ajavahemikus 12. aprill – 20. september 2017. Nahkhiirevaatlused Jägala uurimisalal
toimusid järgmistel öödel:
● 12. – 13. IV 2017,
● 18. – 19. V 2017,
● 19. – 20. V 2017,
● 28. – 29. V 2017,
● 03. – 04. VII 2017,
● 07. – 08. VII 2017,
● 13. – 14. VII 2017,
● 20. – 21. VII 2017,
● 21. – 22. VII 2017,
● 25. – 26. VIII 2017,
● 17. – 18. IX 2017,
● 20. – 21. IX 2017.
Välitööde aluskaardina kasutati Maa-ameti WMS-teenusest kättesaadavat mustvalget põhikaarti.
Nahkhiiri vaadeldi peamiselt ultrahelidetektoriga (D240, Pettersson Elektronik AB), aga ka
visuaalselt, kui tingimused seda võimaldasid, seejuures kasutati vajaduse korral valgustamiseks
tugeva valgusega käsiprožektorit (hõõglamp 100 W). Nahkhiirte tekitatud helide salvestamiseks
kasutati digitaalset helisalvestajat ZOOM H2. Juba väljas olles kanti kõik nahkhiirte vaatluskohad
paberkaardile või määrati asukoha koordinaadid GPSiga. Hiljem kanti nahkhiirevaatlused
geoinfosüsteemi (vt lisa 2). Salvestatud helisid analüüsiti hiljem programmiga BatSound
(Pettersson Elektronik AB). Keerulisematel juhtudel kasutati Michel Barataud metoodikat (vt:
http://ecologieacoustique.fr/).
3
Geoinfosüsteemi koostamisel ja andmeanalüüsil kasutati programmi MapInfo Professional.
Aluskaartidena kasutati Eesti põhikaarti (mustvalge, värviline) ja värvilisi ortofotosid (Maa-ameti
WMS-teenus).
2. Tulemused ja arutelu
2.1. Leitud liigid
2017. a. suvepoolaastal tehtud nahkhiirevaatlustest Jägala uurimisalal annab ülevaate lisas 2
kirjeldatud MapInfo kaardikiht. Uuritud alal tõestati viie nahkhiireliigi esinemine: veelendlane
(Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus). Võimalik on
veel mitme nahkhiireliigi esinemine siin piirkonnas, keda seni ei õnnestunud vaatlustega tõestada.
Näiteks on lähedalolevas Ülgase koopas arvukas talvituja tõmmulendlane (Myotis brandtii) ja
pruun-suurkõrv (Plecotus auritus).
2.2. Leitud varjepaigad, nahkhiirte käitumine varjepaiga juures
Veelendlase poegimiskoloonia leiti Jägala joa hüdroelektrijaama hoonest (foto 1-4). Vestlusest
kohalike elanikega selgus, et nahkhiirekoloonia on selles hoones asunud juba 1984. aastal, kui seal
Foto 1. Veelendlane Jägala-Joa hüdroelektrijaama
seinal.
Foto 2. Hoone, kus asub veelendlaste koloonia
varjepaik. Sissepääsuavad kolooniasse asuvad
4
rõdu kohal laepaneelides.
Foto 3. Nahkhiirte ekskremendid Jägala-Joa
hüdroelektrijaama rõdul.
oli pioneerilaager. Öiste vaatluste ajal oli nahkhiirekoloonia varjepaiga ees olev õu prožektoriga
valgustatud, mis selgelt häiris nahkhiiri: nahkhiired vältisid lendamist valgustatud õue kohal.
Varjepaika naastes lendasid nad kiirelt üle õue hoone taha, kus oli pimedam, tiirutasid seal mõnda
aega ja lendasid seejärel võimalikult varjatud teed kasutades poolavatud rõdu kohale või alla
tiirutama (vt foto 2). Nii rõdu kui ka selle all asuv poolavatud ruum olid vaatluste ajal prožektori
otsese valguse eest varjatud. Mõnikord laskusid veelendlased puhkama seinale hoone poolavatud
rõdu all (foto 1). Sissepääsuavad koloonia varjepaika (vähemalt 2 tk, üks neist on näha fotol 4)
asusid rõdu kohal laepaneelides. Poegimiskoloonia varjepaik asub ilmselt betoonist laepaneelide
vahel või paneelide sees olevates tühemikes. Laepaneele soojendab generaatoriruumist üles tõusev
soe õhk. Nahkhiirte poegimiskoloonia asukoht betoonist või kivist hoones on Eesti tingimustes
haruldane meie jaheda kliima tõttu, mis muudab sellised ehitised nahkhiirte poegimiskolooniate
jaoks liiga jahedaks. Tõenäoliselt oleksid temperatuuritingimused veelendlase poegimiskolooniale
ebasoodsad, kui elektrijaam seisaks, sest sel juhul generaatoritest soojust ei eralduks.
Foto 4. Üks veelendlase koloonia varjepaiga avadest.
2.3. Nahkhiirte elupaigad soojal aastaajal, elupaiga olulisus
Jägala jõgi Koeralooga sillast allavoolu (koos paisjärvede ja jõeäärsete tiikidega) on oluline
toitumispaik veelendlastele, kes esinevad siin arvukalt. Väljalennuloendus veelendlase
poegimiskoloonia juures Jägala joa hüdroelektrijaamas andis 21. juulil 2017 tulemuseks 53 isendit.
Veelendlasi võib kohata uurimisalal kõikjal veekogude kohal saaki püüdmas, sh ka väikeste tiikide
kohal. Kuni kolme isendit nähti korraga lendamas Jägala joa hüdroelektrijaama paisu ümbruses ja
paisuga kokku ehitatud silla all. See sillaalune on veelendlasele turvaliseks lennupaigaks, kui on öö
veel liiga valge või on ilm liiga tuuline. Ka Jägala joa hüdroelektrijaama väljavoolukanalil nähti
5
korraga edasi-tagasi lendamas mitut veelendlast. Veelendlased kasutavad lennukoridorina ka Jägala
joa hüdroelektrijaama vett toovat kanalit.
Kuna põhja-nahkhiiri kohati uurimisalal arvukalt, vahel ka kahte isendit korraga, asub arvatavasti
uurimisalal või selle läheduses selle liigi poegimiskoloonia varjepaik. Toitumispaikadeks on ka
põhja-nahkhiirel tihti veekogude kaldapiirkond, kus leidub enamasti rohkesti öösel lendavaid
putukaid.
Oluline pargi-nahkhiirte ja kääbus-nahkhiirte toitumispaik on Lundi paisjärv ja väikese tiigi
ümbrus Jõesuu külas Kivikalda kinnistu (24504:004:0057) juures. Neil kahel liigil on ilmselt
läheduses poegimiskolooniate varjepaigad.
Tiigilendlast õnnestus kohata uurimisalal üksnes suve lõpus ja sügisel. See näitab, et liigil
kolooniaid siin piirkonnas ei ole, küll aga rändab see liik siit läbi kasutades Jägala jõge
liikumisteena ja siinseid veekogusid toitumispaigana.
Lisada tuleb, et nn Ülgase koopas (endine fosforiidikaevandus), mis asub uuritud alast ainult 3,3 km
kaugusel (lühim teekond linnulennul Jägala jõe suudmest idapoolse koopaava juurde), talvituvad
arvukalt tiigi- ja veelendlased ning põhja-nahkhiired. Need liigid võivad talvituspaiga juures
toimuva parvlemise ajal (sügisel ja kevadel) käia toitumas ka Jägala ja Jõelähtme jõel ning
paisjärvedel. Vee- ja tiigilendlasele on see ilmselt üheks paremaks võimalikuks toitumispiirkonnaks
Ülgase ümbruskonnas. Ka põhja-nahkhiir eelistab toitumispaigana veekogude ümbrust, kui mujal
on putukaid vähe.
Varem olen mõisaparkide inventuuril hinnanud suvise elupaiga olulisust nahkhiirtele kasutades 4-
pallilist skaalat: 1 – väheoluline, 2 – oluline, 3 – väga oluline, 0 – hävinud või tähtsuseta elupaik.
Hinnangu andmisel olen lähtunud järgmistest tunnustest: leitud nahkhiireliikide arv, koloonia
olemasolu, ligikaudne puistu pindala, haruldaste nahkhiireliikide esinemine, veekogude olemasolu,
maastiku sobivus ümbruskonnas, puuõõnsuste rohkus. Kasutades ligikaudu sama hinnangumeetodit
(käesolevas uuringus ei hinnatud õõnsuste rohkust), arvestades, et Jägala uurimisalalt leiti 5 liiki
nahkhiiri, sealhulgas ka Eestis haruldasi liike (kääbus-nahkhiir, tiigilendlane) ning nahkhiirte
kolooniaid (veelendlasel), tuleb piirkonda pidada nahkhiirtele väga oluliseks suviseks elupaigaks.
Ala olulisust tõstab veel see, et rändeajal (augustis, septembris) kasutavad nahkhiired Jägala jõge
liikumiskoridorina ja toitumispaigana.
3. Soovitused
Looduskaitseseaduse ja loodusdirektiivi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) järgi ei tohi nahkhiiri
tahtlikult häirida, kahjustada ega tappa; samuti on keelatud hävitada või kahjustada nahkhiirte
poegimiskolooniate varjepaiku. Veelendlase poegimiskoloonia asub Jägala joa hüdroelektrijaama
hoones (foto 2). Tuleb korraldada, et selle hoone omanikud, kasutajad, hooldajad jt asjassepuutuvad
inimesed oleksid teadlikud nahkhiirekolooniast ja sellega kaasnevatest looduskaitsenõuetest. Tuleb
eraldi märkida, et tehisvalgustus häirib nahkhiiri, eriti suure mõjuga on nahkhiirekoloonia
varjepaiga ava valgustamine. Välitööde ajal oli valgustatud õu koloonia sisselennuava ees, aga
õnneks ei ole valgus suunatud hoone otsaseina rõdudele, kus nahkhiired tiirutavad enne varjepaika
6
sisenemist. Soovitav oleks selle valgusallika asendamine vähem võimsa valgusallikaga või
liikumisanduri lisamine, mis lülitab valguse sisse ainult suure objekti liikudes (inimene, auto) ja ei
reageeri nahkhiire möödalennule.
Nahkhiirte kolooniate kaitseks (eriti avastatud veelendlase poegimiskoloonia kaitseks) ei tohi muuta
piirkonnas pika aja jooksul väljakujunenud veekogude süsteemi. Paisjärvede veetaseme järsk
muutmine ja veepeegli pindala oluline vähenemine võib nahkhiirtele negatiivselt mõjuda nii otseselt
(muutus lennupaigas) kui ka toidubaasi kaudu (saakputukate arvukuse vähenemine). Kui on vaja
hooldada või remontida vesiehitisi, nii et see toob kaasa veetaseme olulise muutuse, peaks see
toimuma ajal, mil nahkhiirtel ei ole poegimiskolooniaid (augusti keskpaigast mai keskpaigani).
Alati tuleks selliseid töid planeerides (planeeringud, konkreetsed projektid) küsida nõu nahkhiirte
asjatundjatelt. Veekogude kallastel peaks säilima puud ja põõsad enam-vähem sellises ulatuses nagu
praegusel ajal. Lagedate kallaste osakaalu märgatav suurenemine võib halvendada nahkhiirte
elutingimusi. Tehisvalgustuse panemine nahkhiirte lennupaikadesse, eriti kolooniate varjepaikade
juurde, võib sundida nahkhiirekolooniaid kolima mujale. Seetõttu tuleb soovitada tehisvalgustuse
projekteerimisel, aga kindlasti enne valgustuse paigaldamist, küsida nõu nahkhiirte asjatundjatelt.
Enne nahkhiirtele varjepaikadeks olevate hoonete renoveerimist või remonti tuleks samuti küsida
nõu nahkhiireekspertidelt.
Kuna lähedal asuvad Ülgase koopad, mis on rahvusvahelise tähtsusega nahkhiirte talvitus- ja
parvlemispaik, tuleks edaspidi uurida, mil määral kasutavad Ülgasel tegutsevad nahkhiired Jägala
jõge ja selle ümbrust.
4. Kokkuvõte
Jägala jõel Koeralooga sillast allavoolu ning Jõelähtme jõe suudmealal tehti kindlaks viie
nahkhiireliigi esinemine. Neist ühel liigil leiti poegimiskoloonia varjepaik: veelendlase koloonia
asub Jägala joa hüdroelektrijaama hoones. Uuritud ala võib hinnata 4-pallilisel skaalal väga
oluliseks nahkhiirte elupaigaks (maksimaalne pallide arv).
Nahkhiirte kaitseks tuleks säilitada pika aja jooksul väljakujunenud veekogude süsteem koos
kallastel olevate puistute ja põõsastikega. Veelendlase poegimiskoloonia kaitseks on vaja
asjassepuutuvaid inimesi teavitada. Nahkhiirte varje-, lennu- ja toitumispaiku käsitlevate
planeeringute tegemisse ja projekteerimisprotsessi tuleb kaasata nahkhiireeksperte.
Valgustuse projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb kaaluda hoolikalt võimalusi nahkhiirtele
soodsate tingimuste säilitamiseks.
7
LISA 1
Jägala tegeliku uurimisala plaan (lepinguga võrreldes mõnes kohas laiendatud)
8
LISA 2
Mapinfo kaardikiht Jägala uurimisalal 2017. a. vaadeldud nahkhiirte kohta
Failid: Jägala_nh.*
Kasutatud on Eesti standardset koordinaatsüsteemi (Lambert kooniline, Euref EST 97) töövälja
(digimise) täpsusega 16,5 cm.
Tabeli struktuur
Kaardi- Välja nimi Selgitus
objekt
lühend Nt. Mdau – veelendlane, Mdau? – veelendlane (kaheldav määrang)
LIIK Myotis daubentonii – veelendlane
Myotis dasycneme – tiigilendlane
Eptesicus nilssonii – põhja-nahkhiir
Pipistrellus nathusii – pargi-nahkhiir
Pipistrellus pipistrellus – kääbus-nahkhiir
Chiroptera sp – määramata nahkhiir
Kaardilobjekt on kas punktobjekt, pindalaline objekt või joonobjekt.
Sellega on piltlikustatud vaatlusel saadud teavet nahkhiire käitumise ja
asukoha kohta. Objekti juurde võib kuvada infot vaadeldud liigi,
isendite arvu vms. kohta.
arv Vaadeldud isendite arv. Tegelik isendite arv on suurem, sest pimedas
kõiki isendeid ei näe ja nahkhiiredetektor suudab vastu võtta
ultrahelisid olenevalt liigist 3-50 m kauguselt.
Kuup Kuupäev õhtuse seisuga.
Aeg Vööndiaeg (+2h Greenwich'i ajast).
Meetod vaatlusmeetod
Fail andmed ultrahelide salvestuse kohta
märkused mitmesugused märkused vaatluse kohta
9
Hr Andrus Umboja Teie 17.08.2017 nr 3342
Jõelähtme Vallavalitsus
[email protected] Meie 05.01.2018 nr 8-2/17/6231-7
Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide muutmise
ettepanekust
Austatud härra Umboja
Esitasite Keskkonnaministeeriumile 17.08.2017 kirjaga nr 3342 ettepaneku Jägala jõe hoiuala
kaitse-eesmärkide ja piiri muutmiseks. Lisaks edastasite 02.01.2017 kirjaga nr 10-9/3342-5 Jägala
jõe hoiualal teostatud käsitiivaliste uuringu. Anname teada, et Keskkonnaministeerium hindas
ettepaneku vastavust looduskaitseseaduse § 8 lõikele 2 ning edastas selle edasiseks menetlemiseks
Keskkonnaametile, kes korraldab vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 loodusobjekti
kaitsekorra ja piiride muutmise põhjendatuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse hinnangu
koostamise. Sõltuvalt eksperthinnangu tulemustest tehakse seejärel looduskaitseseaduse § 8 lg 5
kohane otsus hoiuala kaitsekorra ja piiride muutmise algatamiseks või sama paragrahvi lõike 4
kohane otsus nimetatud muudatuste tegemise mittealgatamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimo Aasma
Looduskaitse osakonna juhataja
asekantsleri ülesannetes
Piret Palm
626 0730,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Rahandusministeerium
[email protected] Kultuuriministeerium
[email protected] Riigikantselei
[email protected] Meie: 24.04.2018 nr 1-6/3967-3 Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärkide ja piiride muutmise ettepaneku edastamine Lugupeetud asjaosalised , J õelähtme vallavalitsusse laekus keskkonnaministri selgituskiri (16.04.2018 nr 8-2/17/7000-2 ) seoses Linnamäe hüdroelektrijaama tuleviku küsimusega. Kirjast selgub, et k õik neli ministeeriumi (Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ) on ühisel seisukohal, et vajalik on koostada KMH aruanne, mis võimaldab Keskkonnaametil kui kaitseala valitsejal antud vee-erikasutusloa menetlust jätkata .’ Edastan kõikidele osapooltele arvestamaks ka informatsiooni, et Jõelähtme vallavalitsus tegi keskkonnaministrile 17.08.2017 motiveeritud avalduse Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärkide ja piiride muutmiseks. Kirjalik ettepanek koos piiride muutmisega ja ekspertiisiga on esitatud lisades. Lisaks on kirja juures ka Keskkonnaministeeriumi vastuskiri, millega on Keskkonnaametile tehtud kohustuseks korraldada vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 loodusobjekti kaitsekorra ja piiride muutmise põhjendatuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse hinnangu koostamise. Sõltuvalt eksperthinnangu tulemustest tehakse seejärel looduskaitseseaduse § 8 lg 5 kohane otsus hoiuala kaitsekorra ja piiride muutmise algatamiseks või sama paragrahvi lõike 4 kohane otsus nimetatud muudatuste tegemise mittealgatamiseks. Kuna lisas kolm esitatud ekspertiis käsitiivaliste osas sisaldab informatsiooni, mis on looduskaitseseaduse § 53 lg 1 keelatud massiteabevahendites avalikustada, siis palume käsitleda nimetatud ekspertiisi ja sealset infot delikaatsena ning kasutada seda vaid asutuse siseselt. L ugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Umboja Vallavanem Lisad: Ettepanek Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärkide ja piiride muutmiseks Piiriettepanek Käsitiivaliste uuring Keskkonnaministeeriumi 05.01.2018 saadetud kiri nr 8-2/17/6231-7 Kristjan Põldaas 605 4857
[email protected]
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Rahandusministeerium
[email protected] Kultuuriministeerium
[email protected] Riigikantselei
[email protected] Meie: 24.04.2018 nr 1-6/3967-3 Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärkide ja piiride muutmise ettepaneku edastamine Lugupeetud asjaosalised , J õelähtme vallavalitsusse laekus keskkonnaministri selgituskiri (16.04.2018 nr 8-2/17/7000-2 ) seoses Linnamäe hüdroelektrijaama tuleviku küsimusega. Kirjast selgub, et k õik neli ministeeriumi (Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ) on ühisel seisukohal, et vajalik on koostada KMH aruanne, mis võimaldab Keskkonnaametil kui kaitseala valitsejal antud vee-erikasutusloa menetlust jätkata .’ Edastan kõikidele osapooltele arvestamaks ka informatsiooni, et Jõelähtme vallavalitsus tegi keskkonnaministrile 17.08.2017 motiveeritud avalduse Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärkide ja piiride muutmiseks. Kirjalik ettepanek koos piiride muutmisega ja ekspertiisiga on esitatud lisades. Lisaks on kirja juures ka Keskkonnaministeeriumi vastuskiri, millega on Keskkonnaametile tehtud kohustuseks korraldada vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 loodusobjekti kaitsekorra ja piiride muutmise põhjendatuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse hinnangu koostamise. Sõltuvalt eksperthinnangu tulemustest tehakse seejärel looduskaitseseaduse § 8 lg 5 kohane otsus hoiuala kaitsekorra ja piiride muutmise algatamiseks või sama paragrahvi lõike 4 kohane otsus nimetatud muudatuste tegemise mittealgatamiseks. Kuna lisas kolm esitatud ekspertiis käsitiivaliste osas sisaldab informatsiooni, mis on looduskaitseseaduse § 53 lg 1 keelatud massiteabevahendites avalikustada, siis palume käsitleda nimetatud ekspertiisi ja sealset infot delikaatsena ning kasutada seda vaid asutuse siseselt. L ugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Umboja Vallavanem Lisad: Ettepanek Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärkide ja piiride muutmiseks Piiriettepanek Käsitiivaliste uuring Keskkonnaministeeriumi 05.01.2018 saadetud kiri nr 8-2/17/6231-7 Kristjan Põldaas 605 4857
[email protected]