dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 24. aprill 2018
Viit
1-12/1044-1
Registreeritud
24. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
9. mai 2018

Failid

  • 📎2-118-01913583 23.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc619 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 18.04.2018 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Ekspordi arendamise tegevused“ eesmärkide elluviimiseks. (2) Määrus on suunatud arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“ eesmärgi „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ saavutamisele. (3) Määrust kohaldatakse ettevõtjale: 1) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B); 2) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12); 3) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D); 4) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008 jagu E); või 5) kelle põhitegevus panustab nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse. (4) Määruse alusel antav toetus on VKEdele messidel osalemiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 19 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), mõistes ja sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Määruse alusel ei toetata raskustes olevat ettevõtjat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega 1 tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302), artikli 3 lõike 3 punktile d, mis on määratletud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. (6) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (7) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus Toetuse andmise eesmärk on aidata Eesti ettevõtjatel olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti. Toetuse andmise tulemusel on kasvanud ettevõtjate müügitulu, kontaktide arv potentsiaalsete partneritega välisturul ning arenenud ja tugevnenud kontaktvõrgustik ning suureneb meetme väljundnäitaja – ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). § 4. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) VKE on väikese ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 2 mõistes; 2) välismess on majanduslike eesmärkidega üritus, mis toimub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit ja regulaarse intervalli järel ajaliselt piiritletuna, ning kus suur arv üht või mitut majandus- või tegevusharu esindavaid ettevõtjaid on vastastikuses suhtluses ja infovahetuses haruspetsiifilise publiku ja erialaspetsialistidega, edendamaks toodete ja teenuste müüki (edaspidi mess); 3) messikorraldaja on juriidiline isik, kes annab üürile stendipinda ning müüb ise või oma partnerite kaudu muid messiteenuseid; 4) messistend on messiorganisatsiooni või korraldaja poolt ettevõtte ekspositsiooni esitlemiseks eraldatud pind, mis on ruumiliselt kujundatud terviklahendusega; 5) ekspositsioon on eksponendi pakutava toote, näidise või teenuse väljapanek messistendil; 6) eksponent on juriidiline isik, kes osaleb messil messikorraldajalt üüritud messistendil messikorraldajaga sõlmitud lepingu alusel; 7) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavad rakendusüksuse e-teeninduse portaalis; 2 8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus), I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele; 8) partner on taotluses nimetatud Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. § 5. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused Toetust antakse messil eksponendina osalemiseks. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele, osakaaludele abikõlblikes kuludes ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) messile registreerimise kulu, milleks on messikorraldaja fikseeritud tasu eksponentide registreerimiseks messil; 2) messikorraldajale makstav messistendi pinna üürikulu; 3) messikorraldajale makstav messi kindlustuse kulu; 4) messikorraldajale makstav messipääsme kulu ja messile akrediteerimise kulu; 5) messikorraldajale makstav eksponendi sissekandmise kulu messi ametlikku kataloogi ja elektroonilisse andmebaasi; 3 6) messikorraldajalt või tema partnerilt ostetud haldusteenuse, messistendi koristamise ja valve, sisustuse rendi, elektri- ja internetikulu. (4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud. (6) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, sisult arusaadavad ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ning kulude eest peab olema tasutud pangaülekandega. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Abikõlblikkuse perioodi pikkus võib olla kuni 24 kuud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul, või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast, ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. (3) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina vähese tähtsusega abi määruse mõistes, võib projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte rohkem kui kuus kuud varem taotluse esitamisest. Enne taotluse registreerimist on lubatud messile registreeruda ja teha § 7 lõikes 3 sätestatud kulusid juhul, kui messi toimumisaeg on hilisem, kui rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäev. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. (4) Üldise grupierandi määruse artiklis 19 sätestatud abi taotlemisel algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega registreerida messile ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse rakendusüksusele esitamist. (5) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt kuue kuu võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2023. a 31. augustiks. Projekti pikendamist saab taotleda ühe korra. (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus rahuldatakse, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev. (7) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. 4 § 9. Toetuse piirmäär, tingimused ja omafinantseering (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot, minimaalne 3000 eurot. (2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina vähese tähtsusega abi määruse mõistes, on toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes 80 protsenti. Üldise grupierandi määruse artiklis 19 sätestatud abi andmisel on toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes 35 protsenti. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teist riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi antud tagastatavat või tagastamatut toetust. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga. (4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (5) Rakendusüksus võib taotluste vastuvõtmise peatada, kui meetme tegevuse rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks ja partneriks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. (2) Toetust ei saa taotleda käesoleva määruse § 4 punktis 8 nimetatud suurettevõtja. (3) Taotleja ja partner peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ning § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. (4) Taotleja ja partner peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja ja partner on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust; 2) taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5 3) taotlejale ja partnerile vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot; 4) maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse osa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot; 5) juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot; 6) juhul kui taotleja või partner on rakendusüksuselt varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas. § 12. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule: 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude projekti elluviimiseks vajalike vahendite või dokumentide olemasolu; 2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele; 3) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 13. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ja projekt vastab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud eesmärgile; 2) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 9 sätestatud maksimaalset toetuse summat ega toetuse osakaalu. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid ja dokumente: 1) andmed taotleja kohta: ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus; 2) andmed projekti kohta: projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid, projekti maksumus, taotletava toetuse summa; 3) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga; 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 5) taotleja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse nõudmisel; 6 6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele; 7) taotleja kinnitus tema nõusoleku kohta rakendusüksuse antavate haldusaktide, vaidemenetluse teabe ja dokumentide ning vaideotsuse temale elektrooniliseks kättetoimetamiseks; 8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 9) partnerite kaasamisel partnerite andmed ja partneri kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s11 toodud nõuetele; 10) partnerite kaasamisel koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest partnerluslepingust. (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, esitab taotleja sellekohase teabe. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, projektide hindamisest vastavalt §-le 17 ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. § 15. Taotluse registreerimine ja esmane läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse esmase läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja esitatud koos kõigi nõutavate lisadega. (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb käesoleva määruse § 10 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest ja tuvastatud asjaolust. (3) Kui taotluses avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 7 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele; 2) taotleja ja/või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ja/või partner ei võimalda teha taotleja ja partneri ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli; 4) esinevad käesoleva määruse § 1 lõigetes 5–7 sätestatud asjaolud. (4) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata. § 17. Projektide valikukriteeriumid ja kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. (2) Taotluses kirjeldatud projektide rahastamise otsustamisel lähtutakse asjaolust, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele, ning taotlus loetakse lävendi ületanuks, kui esinevad kõik järgnevad tingimused: 1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele; 2) taotluses kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele; 3) taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia on tõendatud kooskõlas § 12 punktis 1 sätestatud nõude täitmisega; 4) taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlus kuulub rahuldamisele kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis ületavad lävendi vastavalt §-s 17 sätestatud valikukriteeriumitele. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 2) toetuse maksmise tingimused. (4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 8 (5) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed. (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule on taotluse osaline rahuldamine põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) toetust on osaliselt taotletud selliste tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või ei vasta turutingimustele või ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised, vajalikud või põhjendatud; 3) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksmisele. Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele, kui rakendusüksus on vormistanud kõrvaltingimuse saabumise või täitmise kohta vastava teabe taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse käesoleva määruse § 18 lõikest 3 lähtudes. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja e-teeninduse kaudu esitatud vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgnevatel juhtudel: 1) kui taotleja soovib muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke; 9 2) kui taotleja soovib pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 5. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alus või: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2023. a 31. augustiks. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 21. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele e-teeninduse kaudu projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (2) Lõpparuande vormi ja aruandes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma e-teeninduses. (3) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) andmed projekti elluviimise, tulemuste ja teostatud tegevuste kohta; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 3) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. (4) Rakendusüksus kiidab lõpparuande heaks või lükkab tagasi hiljemalt 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest. § 22. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikele 1. Toetuse saajale ettemakseid ei tehta. (3) Toetuse maksmise eeldus on: 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende tasumine täies ulatuses; 2) maksetaotluse ja projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine. 10 (4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul. (5) Makse teostamiseks esitab toetuse saaja e-teeninduse kaudu maksetaotluse, millele peavad olema lisatud koopiad kuludokumentidest ja kulude ning käibemaksu tasumist tõendavatest dokumentidest. (6) Kuludokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid. (7) Rakendusüksus menetleb maksetaotlusi kuni 20 tööpäeva alates maksetaotluse esitamisest. (8) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse summa. (9) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudusi, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (10) Rakendusüksus võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 3) annab tagasisidet messil osalemise tulemuslikkuse kohta rakendusüksuse etteantud vormis; 4) esitab rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt; 5) teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi, seaduslike või volitatud esindajate ja omandisuhte muutumisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest ja likvideerimismenetluse, sealhulgas pankrotimenetluse, alustamisest ja muudatusest toetuse saaja käibemaksu tasumise kohustuse osas projekti perioodil ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 6) informeerib viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 7) näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest 11 rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Koos struktuurifondide rahastamisest teavitamisega teavitab toetuse saaja avalikkust ka sellest, et toetus on saadud rakendusüksuse kaudu, kasutades teavitamiseks rakendusüksuse logo, mis ei või olla suurem kui struktuurifondide logo; 8) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 9) partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja määrusega toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (2) Toetuse saajal ja partneril on õigus: 1) saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2. § 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-teeninduses; 2) teavitab toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 3) teavitab toetuse saajat viivitamatult kolme tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsusest; 4) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 5) kontrollib projekti elluviimist; 6) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 7) säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 8) vaatab läbi ja kiidab heaks või lükkab tagasi projekti aruanded hiljemalt 20 tööpäeva jooksul nende laekumisest ja esitab aruanded struktuuritoetuse registrisse; 9) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid; 10) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 11) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 12) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) kontrollida kulude abikõlblikkust; 4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist; 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 12 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja või partner rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel; 8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. § 25. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ja ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo (allkirjastatud digitaalselt) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks kantsler 13 18.04.2018 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Ekspordi arendamise tegevused“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärke. Määruse eelnõu on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel. Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava tulemus- ja väljundnäitajatesse: Tabel 1. Rakenduskava tulemusnäitajad Sihttase Näitaja Mõõtühik Andmete allikas Kogumise sagedus 2023. a Eksportivate Ettevõte 15 700 Statistikaamet Kord aastas ettevõtete arv Toetusskeem on otseselt suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) rahvusvahelistumise ja ekspordi kasvu suurendamisele. Toetuse sihtgrupiks on töötlevas tööstuses ning nutika spetsialiseerumise kasvualade valdkonnas tegutsevad VKEd. Toetusskeem panustab meetme tegevuse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv ja tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes. Näitaja algväärtus on 0, sihtväärtus 2018. aastal 3026 ning 2023. aastal 4326 (kumuleeruvalt). Tööhõive kasv toetust saanud ettevõttes indikaatorina on 0, kuid tegelik sihttase kujuneb toetust saanud projektide indikaatorite kaudu. Tabel 2. Meetme tegevuse väljundnäitajad Väljundnäitaja on abi saavate ettevõtete arv Meetme tegevuse alategevused Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2016. a 2018. a 2020. a 2023. a Abi saavate ettevõtete arv 0 1762 3026 4326 4326 Tööhõive kasv toetust saanud 0 0 0 0 0 ettevõtetes Eelnõu aitab kaasa „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ (edaspidi kasvustrateegia) eesmärgi saavutamisele „Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad“ ning lähtub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koosatud „Tööstuspoliitika roheline raamatust“, mille üheks väljakutseks on tööstus ettevõtete uutele turgudele sisenemise toetamine. Uutele turgudele sisenemiseks ja väärtusahelas parema positsiooni saavutamiseks on vajalik soodustada Eesti ettevõtete investeeringuid välismaal. Selleks tuleb kaardistada võimalikud 1 kitsaskohad ning välja töötada tugitegevused (sh teadlikkuse tõstmine, rahastusvõimalused). Samuti on oluline vaadata regulaarselt üle potentsiaalsed ekspordi sihtriigid ja pakkuda ettevõtetele tuge valdkondlikel messidel osalemiseks. Lisaks tuleb korraldada ekspordikoolitusi ning turu-uuringute läbiviimist, toetada müügi-turundusekspertide kaasamist ja soodustada kontaktide leidmist sihtturgudel, suurendamaks teadmussiiret ja toodete-teenuste müüki. Arengukoostöö ja EASi välisesindajate valikul tuleb lähtuda riikidest, kus on enam majanduslikku potentsiaali Eesti toodete ning teenuste ekspordiks. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Martti Kalvik (e-post: [email protected], telefon: 625 6464) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse valdkonnajuht Maria Värton (e-post: [email protected], telefon: 627 9367). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Keit Kaadu (e-post: [email protected], telefon: 625 6446) ja õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e- post: [email protected], telefon: 715 3403) ning keeleliselt toimetas Kristiane Liivoja (e-post: [email protected], tel: 625 6370). Seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Martti Kalvik (e-post: [email protected], telefon: 625 6464). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Taotluse menetlemine 5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 6. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning terminid. Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvusfondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Ekspordi arendamise tegevused“ eesmärkide elluviimiseks. Eesmärkide elluviimise reguleerimiseks kehtestatakse toetuse andmise ja selle kasutamise tingimused ja kord. Toetuse andmisel lähtutakse kasvustrateegia ja rakenduskava eesmärkidest. Rakenduskava näeb ette, et Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifondidest toetatavad tegevused peavad aitama kaasa Eesti VKEde konkurentsivõime kasvule. Välismessitoetusega panustatakse rakenduskava ELi vahendite kasutamise eesmärgi „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ tulemusnäitajate saavutamisse. 2 Selles peatükis sätestatakse, et nimetatud määruse sihtrühmaks on tööstusettevõtjad, mille alla loetakse mäetööstuse ettevõtted (EMTAK 2008 jagu B) ja töötleva tööstuse ettevõtted (EMTAK 2008 jagu C), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12); elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D); veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008 jagu E). Lisaks tööstusettevõtetele on määruse sihtrühmaks ka ettevõtjad, kes panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse. Nimetatud sihtrühmad on valitud, lähtudes nende olulisusest ja mõjust Eesti majandusele. Eesti tööstussektor on üks Eesti majanduse olulisematest üksiksektoritest, milles toimuvad muudatused mõjutavad kogu Eesti majanduse käekäiku. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse ka riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) mõistes ja vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus) mõistes. Lisaks sätestatakse riigiabist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata. Eelnõu §-s 2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on aidata Eesti ettevõtjatel olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti. Rahvusvahelise konkurentsivõime kasv saavutatakse turundustegevuste kaudu välisturgudel. Toetuse andmise tulemusena kasvab eksportivate VKEde arv. Määruse väljundnäitajaks on ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv. Arvestades toetuse minimaalset ja maksimaalset mahtu ühe toetust saava VKE kohta, on väljundnäitajaks 40–400 ettevõtjat. Eelnõu §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus), kes juhib majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimist ning täidab struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid, ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus), kes korraldab toetuste taotlemist ning suhtleb toetuse saajatega. Eelnõu §-s 4 seletatakse lahti terminid. Toetust antakse VKEle, kelleks on ettevõte, kus töötab vähem kui 250 töötajat, tema aastakäive on kuni 50 miljonit eurot ja bilansimaht kuni 43 miljonit eurot. Toetust ei anta suurettevõtjale, kelle töötajate arv on 250 või rohkem ja käive üle 50 miljoni euro kontsernipõhiselt või kelle omanikuks on avaliku sektori asutus. Täpsemad juhised ettevõtja suuruse määratlemiseks on antud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ehk üldise grupierandi määruse I lisas. Samuti määratletakse määruses kasutatavad terminid välismessi, messikorraldaja, messistendi, ekspositsiooni ja eksponendi osas. Eelnõu §-s 5 kehtestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Rakendusüksuse või -asutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Kui rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, siis tuleb see esitada rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele, kes lahendab selle haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk 3 Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk kehtestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse määruse raames toetatavad tegevused. Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse toetuse andmise eesmärgi täitmisesse ning tulemuste saavutamisse. Toetust antakse VKE-le välismessil eksponendina osalemiseks. Eelnõu § 7 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on tegevuse täitmiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesoleva määrusega kehtestatud tingimustele. Lisaks kehtestab eelnõu perioodi, mille jooksul peab abikõlblike kulude eest olema tasutud. Abikõlblike kulude eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Abikõlblike kulude eest tasumisel pärast eelnõus sätestatud tähtaegu ei ole kulusid võimalik struktuurivahenditest hüvitada. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja taotluses kirjeldatud. Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4. Abikõlblikeks kuludeks on messikorraldajale makstavad välismessi registreerimiskulu, messikorraldajale makstavad messistendi pinna üürikulu, messikorraldajale makstavad välismessi kindlustuskulu, messikorraldajale makstavad messipääsme ja akrediteerimiskulu, messikorraldajale makstavad eksponendi sissekandmise kulu messi ametlikku kataloogi ja elektroonilisse andmebaasi ning messikorraldajalt või tema partnerilt ostetud haldusteenuste kulu, nagu messistendi koristamise ja valve, sisustuse rendi, elektri- ja internetikulu. Eelnõu §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei saa olla varasem, kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. Projekti abikõlblik periood lõppeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Projekti maksimaalne periood on 24 kuud. Eelnõu §-s 9 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal projekti abikõlblikes kuludes ning seonduvad tingimused. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 3000 eurot ja maksimaalne summa 50 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta abikõlblikes kuludes on 80% ja omafinantseeringu määr on minimaalselt 20%. Üldise grupierandi määruse artiklis 19 sätestatud abi andmisel on toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes 50%. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringuna ei käsitleta riigieelarvelisest või kohaliku omavalitsuse vahendist antud vahendeid. Avaliku sektori rahaline panus loetakse toetuseks ehk vähese tähtsusega abiks. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4 Peatükis kirjeldatakse, kuidas taotlus esitatakse, millistele nõuetele peab vastama taotleja ning millised on taotleja kohustused. Eelnõu § 10 kehtestab taotluste vastuvõtu avamise tingimused, toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Toetuse taotluste esitamine toimub jooksvalt. Hetkest, mil registreeritud taotlustes, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuste summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus võib taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui meetme tegevuse rahastamise aastane eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotlemise avamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel. Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil, mis on kättesaadav rakendusüksuse veebilehel asuvas e-keskkonnas, taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga. Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Taotlejaks ja partneriks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, v.a suurettevõtja. Taotlejale ja partnerile antud vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei tohi kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul, kui taotleja ja partner on saanud VTA komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava VTA suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale ja partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud VTA kogusumma koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. Ühtlasi kehtestatakse, et VTA hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline panus käesoleva projekti omafinantseeringus. Eelnõu §-s 12 kehtestatakse taotleja kohustused, milles lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatust. Taotleja peab esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtajaks, võimaldama ja osutama abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks taotleja või kavandatava tegevuse kohas ning viivitamatult teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või tegevuse elluviimist. Eelnõu §-s 13 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama üldandmeid taotleja kohta: ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus. Lisaks esitatakse projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid, projekti maksumus, taotletava toetuse summa, taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga. Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis esitatakse taotleja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kehtestatud vormil. Partnerite kaasamisel partnerite andmed ja partneri kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s11 toodud nõuetele. 4. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kehtestatakse taotluse vastuvõtu ja menetlemise regulatsioon. Kirjeldatakse taotluse menetlemist ja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valikukorda. Kehtestatakse ka tingimused ja kord taotluse 5 rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 14 kehtestab taotluse menetlemise tingimused ja korra. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudus, näidates, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-teeninduse kaudu viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada. Eelnõu § 15 kehtestab, millistel tingimustel taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Eelnõu § 16 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja ja partner ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, ja milliste asjaolude esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Eelnõu § 17 kehtestab tingimused, millistest asjaoludest lähtuvalt taotluses kirjeldatud projektide rahastamine otsustakse ning kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab eelnõus sätestatud nõuetele ja toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele. Taotluse hindamine toimub lävendipõhiselt: 1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele; 2) taotluses kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele; 3) taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia on tõendatud kooskõlas § 12 punktis 1 sätestatud nõude täitmisega; 4) taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks. Toetuse mõjususe hindamiseks esitab toetuse saaja aasta peale projekti lõppu tagasiside messil osalemise edukuse kohta. Samasuguses formaadis annavad tagasisidet ka ettevõtted, kes osalevad EASi ühisstendidel. Varasematel aastatel on proovitud messidel osalemise tulemuslikkust hinnata erinevatel meetodeid kasutades. Paari messi külastamise tulemusel ei pruugi olla otsest seost ettevõtte majandustulemustega. Samuti ei saa ainult saadud kontaktide arvust teha järeldusi messil osalemise edukuse kohta. Nendel põhjusel mõõdetakse messil osalemise tulemuslikkust küsitlusega. Välismessidel osalejatelt eeldame, et neil on olemas piisav tootmis-ja müügivõimekus. Määruse alusel hinnatakse piisavalt võimekaks ettevõtteid, kes suudavad tagada kõik messil osalemisega seotud kulud, arvestades keskmiseks messil osalemisega seotud kuluks 10 000 eurot messi ja ettevõtja kohta. Töötlevas tööstuses tegutsevate ettevõtjate puhul ei ületa ettevõtte aastane turunduskulu reeglina 10 protsenti majandusaasta käibest (pigem 2-5% 6 käibest) ehk eelnimetaud näite põhjal peaks taotleja majandusaasta käive olema vähemalt 100 000 eurot. 100 000 eurot on sobiv suurusjärk, arvestades et samasuguse suurusjärguga käivet eeldame ka starditoetust saanud ettevõtetelt pärast projekti lõppu. Eelnõu §-s 18 on sätestatud tingimused, mille alusel taotlus rahuldatakse või rahuldamata jäetakse. Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis ületavad lävendi vastavalt §-s 17 sätestatud valikukriteeriumitele. Eelnõu § 19 kehtestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudele. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde. Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused. Eelnõu § 21 kehtestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus, kes avaldab need oma veebilehel. Eelnõu § 22 kehtestab toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise menetlus koosneb rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse edasisest menetlemisest ja toetuse maksmisest. Toetuse makse tehakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõikele 1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul. 7 Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele vastavust. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele või kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile. Nõuded maksetaotlusele ja maksetaotlusega esitatud kuludokumentidele tulenevad lisaks käesolevas määruses kehtestatust ka ühendmääruse 3. peatükist ja ühissätete määruse artiklist 131, milles sätestatakse, et taotleja peab esitama maksekviitungid või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid. Ühtlasi sätestatakse, et lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuse elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õigusi ja kohustusi, rakendusüksuse õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Eelnõu §-s 23 on esitatud toetuse saaja ja partneri kohustused tulenevalt struktuuritoetuse seadusest. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad rakendusüksusele enne ettekirjutuse tegemist, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult, ning enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Eelnõu § 24 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus kontrollida projekti täitmist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Eelnõu § 25 kohaselt kohaldatakse finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused (taotluste menetlemise määrus, ühendmäärus). Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013); 8 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Määruse mõjud Eelnõu panustab rakenduskava prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ eesmärgi „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ täitmisesse. Ühtlasi panustab määrus kasvustrateegia eesmärkide täitmisesse. Määruse mõju läbivatele teemadele 1. Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – neutraalne. Käesolev toetus ei oma vahetult puutumust. 2. Võrdsed võimalused. Mõju – neutraalne. 3. Infoühiskond. Mõju – neutraalne. 4. Regionaalareng. Mõju – neutraalne. Käesoleva määruse abikõlblik piirkond on kogu Eesti. Toetuse andmise tulemusel tekib kasu VKE-dele, positiivne mõju piirkonna majanduse kasvule ja tööhõivele. 5. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud. Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma täiendava avaliku sektori toetuseta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Käesolev toetusskeemi eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile. 9 Rahandusministeerium Meie 23.04.2018 nr 2-1/18-0191/3583 Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Martti Kalvik 6256464 [email protected] 2 (2) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-0403 - Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7adf552b-7077-4abb-a5d7-e499127896c8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7adf552b-7077-4abb-a5d7-e499127896c8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel