EELNÕU
18.04.2018
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528
kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna
„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) arendamine ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu
soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Ekspordi arendamise
tegevused“ eesmärkide elluviimiseks.
(2) Määrus on suunatud arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“
nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–
2020“ eesmärgi „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ saavutamisele.
(3) Määrust kohaldatakse ettevõtjale:
1) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile
mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B);
2) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile
töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008
jagu C 12);
3) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D);
4) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile
veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008 jagu E); või
5) kelle põhitegevus panustab nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse.
(4) Määruse alusel antav toetus on VKEdele messidel osalemiseks antav abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,
lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 19 mõistes ning sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi ning
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), mõistes ja sellele kohaldatakse
vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(5) Määruse alusel ei toetata raskustes olevat ettevõtjat vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega
1
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302),
artikli 3 lõike 3 punktile d, mis on määratletud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis
18.
(6) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva
otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks,
tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
(7) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja
vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
Toetuse andmise eesmärk on aidata Eesti ettevõtjatel olla rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti. Toetuse andmise tulemusel on kasvanud
ettevõtjate müügitulu, kontaktide arv potentsiaalsete partneritega välisturul ning arenenud ja
tugevnenud kontaktvõrgustik ning suureneb meetme väljundnäitaja – ekspordi arendamise ja
eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv.
§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse
kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 4. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) VKE on väikese ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2
punkti 2 mõistes;
2) välismess on majanduslike eesmärkidega üritus, mis toimub väljaspool Eesti Vabariigi
territooriumit ja regulaarse intervalli järel ajaliselt piiritletuna, ning kus suur arv üht või mitut
majandus- või tegevusharu esindavaid ettevõtjaid on vastastikuses suhtluses ja infovahetuses
haruspetsiifilise publiku ja erialaspetsialistidega, edendamaks toodete ja teenuste müüki
(edaspidi mess);
3) messikorraldaja on juriidiline isik, kes annab üürile stendipinda ning müüb ise või oma
partnerite kaudu muid messiteenuseid;
4) messistend on messiorganisatsiooni või korraldaja poolt ettevõtte ekspositsiooni
esitlemiseks eraldatud pind, mis on ruumiliselt kujundatud terviklahendusega;
5) ekspositsioon on eksponendi pakutava toote, näidise või teenuse väljapanek messistendil;
6) eksponent on juriidiline isik, kes osaleb messil messikorraldajalt üüritud messistendil
messikorraldajaga sõlmitud lepingu alusel;
7) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse
taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille
kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavad rakendusüksuse e-teeninduse portaalis;
2
8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise
grupierandi määrus), I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud
kriteeriumitele;
8) partner on taotluses nimetatud Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes osaleb projektis
toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.
§ 5. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse
§-le 51.
(2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale
tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused
Toetust antakse messil eksponendina osalemiseks.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui
31. augustil 2023. a.
(3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi
ja tulemuse saavutamiseks ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele,
osakaaludele abikõlblikes kuludes ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) messile registreerimise kulu, milleks on messikorraldaja fikseeritud tasu eksponentide
registreerimiseks messil;
2) messikorraldajale makstav messistendi pinna üürikulu;
3) messikorraldajale makstav messi kindlustuse kulu;
4) messikorraldajale makstav messipääsme kulu ja messile akrediteerimise kulu;
5) messikorraldajale makstav eksponendi sissekandmise kulu messi ametlikku kataloogi ja
elektroonilisse andmebaasi;
3
6) messikorraldajalt või tema partnerilt ostetud haldusteenuse, messistendi koristamise ja
valve, sisustuse rendi, elektri- ja internetikulu.
(4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele muud
kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või
ebaolulised.
(5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse §-s 8
sätestatud tähenduses seotud isikud.
(6) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, sisult arusaadavad ja projekti
eesmärkide saavutamiseks vajalikud ning kulude eest peab olema tasutud pangaülekandega.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud
tekivad. Abikõlblikkuse perioodi pikkus võib olla kuni 24 kuud.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast,
välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul, või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud hilisemast kuupäevast, ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.
(3) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina vähese tähtsusega abi määruse mõistes, võib
projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks määrata taotluse registreerimise
kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte rohkem kui kuus kuud varem taotluse esitamisest.
Enne taotluse registreerimist on lubatud messile registreeruda ja teha § 7 lõikes 3 sätestatud
kulusid juhul, kui messi toimumisaeg on hilisem, kui rakendusüksusele taotluse esitamise
kuupäev. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud
kulusid toetusest ei kaeta.
(4) Üldise grupierandi määruse artiklis 19 sätestatud abi taotlemisel algab abikõlblikkuse
periood taotluse esitamise kuupäevast. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega
registreerida messile ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse
rakendusüksusele esitamist.
(5) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendamist abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt kuue kuu võrra tingimusel, et
saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti
tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2023. a 31. augustiks. Projekti pikendamist saab
taotleda ühe korra.
(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus rahuldatakse, loetakse projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud
kuupäev.
(7) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja
toetuse saajale lõppmakse tegemist.
4
§ 9. Toetuse piirmäär, tingimused ja omafinantseering
(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot, minimaalne 3000 eurot.
(2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina vähese tähtsusega abi määruse mõistes, on
toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes 80 protsenti. Üldise grupierandi määruse artiklis
19 sätestatud abi andmisel on toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes 35 protsenti.
(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.
Omafinantseeringuna ei käsitleta teist riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu
institutsiooni või fondi antud tagastatavat või tagastamatut toetust.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise
eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.
(3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku
digiallkirjaga.
(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve
vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
(5) Rakendusüksus võib taotluste vastuvõtmise peatada, kui meetme tegevuse rahastamise
eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotlejaks ja partneriks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
(2) Toetust ei saa taotleda käesoleva määruse § 4 punktis 8 nimetatud suurettevõtja.
(3) Taotleja ja partner peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-s 2 ning § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
(4) Taotleja ja partner peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule vastama
järgmistele tingimustele:
1) taotleja ja partner on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud
maksudeklaratsioonide esitamise kohustust;
2) taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud
likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
5
3) taotlejale ja partnerile vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi
koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas lõikes
nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi
jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot;
4) maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei
tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega
abi koos määruse osa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot;
5) juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud
vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga
ületada 500 000 eurot;
6) juhul kui taotleja või partner on rakendusüksuselt varem saanud toetust, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud
summas.
§ 12. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja
mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude projekti elluviimiseks vajalike
vahendite või dokumentide olemasolu;
2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele;
3) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta
otsuse tegemist.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama
järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ja projekt
vastab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud eesmärgile;
2) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 9 sätestatud maksimaalset toetuse
summat ega toetuse osakaalu.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele ka järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed taotleja kohta: ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number,
postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja
projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning
selle lühikirjeldus;
2) andmed projekti kohta: projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava,
eesmärgid, projekti maksumus, taotletava toetuse summa;
3) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva
kvartali lõpu seisuga;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
5) taotleja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse nõudmisel;
6
6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele;
7) taotleja kinnitus tema nõusoleku kohta rakendusüksuse antavate haldusaktide,
vaidemenetluse teabe ja dokumentide ning vaideotsuse temale elektrooniliseks
kättetoimetamiseks;
8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
9) partnerite kaasamisel partnerite andmed ja partneri kinnitus enda vastavuse kohta
käesoleva määruse §-s11 toodud nõuetele;
10) partnerite kaasamisel koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest
partnerluslepingust.
(3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, esitab
taotleja sellekohase teabe.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, taotluse
menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituste ja lisainformatsiooni või
taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist ja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, projektide hindamisest
vastavalt §-le 17 ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud
tähtajaks taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist
või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse
menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest
teavitatakse taotlejat.
§ 15. Taotluse registreerimine ja esmane läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse esmase
läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse
läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja esitatud koos
kõigi nõutavate lisadega.
(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb käesoleva määruse § 10 lõikes 4
nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest ja
tuvastatud asjaolust.
(3) Kui taotluses avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale
ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse
menetlemise tähtaeg.
§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
7
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad
käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud käesoleva
määruse §-s 13 sätestatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele;
2) taotleja ja/või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil
taotluse menetlemist;
3) taotleja ja/või partner ei võimalda teha taotleja ja partneri ja kavandatavate tegevuste
elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli;
4) esinevad käesoleva määruse § 1 lõigetes 5–7 sätestatud asjaolud.
(4) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt
hindamata.
§ 17. Projektide valikukriteeriumid ja kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse.
(2) Taotluses kirjeldatud projektide rahastamise otsustamisel lähtutakse asjaolust, kas taotlus
ja selles kirjeldatud projekt vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja toetuse
andmise eesmärgile ja tulemusele, ning taotlus loetakse lävendi ületanuks, kui esinevad kõik
järgnevad tingimused:
1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele;
2) taotluses kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele;
3) taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia on tõendatud kooskõlas § 12 punktis 1
sätestatud nõude täitmisega;
4) taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks.
§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse
rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlus
kuulub rahuldamisele kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.
(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis ületavad lävendi
vastavalt §-s 17 sätestatud valikukriteeriumitele.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse
tingimused ja sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
2) toetuse maksmise tingimused.
(4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad
asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust
rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
8
(5) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse §
8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 sätestatud andmed.
(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-teeninduse
kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et
projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib
taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja
ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse.
(2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule on taotluse osaline
rahuldamine põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) toetust on osaliselt taotletud selliste tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud
või ei vasta turutingimustele või ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised, vajalikud või
põhjendatud;
3) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 3 sätestatule.
(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksmisele. Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele, kui rakendusüksus on vormistanud
kõrvaltingimuse saabumise või täitmise kohta vastava teabe taotluse rahuldamise otsuse
juurde.
(5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse käesoleva
määruse § 18 lõikest 3 lähtudes.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
e-teeninduse kaudu esitatud vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise
määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud juhtudele on toetuse saaja
kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse
rahuldamise otsuse muutmist järgnevatel juhtudel:
1) kui taotleja soovib muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke;
9
2) kui taotleja soovib pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt käesoleva määruse
§ 8 lõikele 5.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb
vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alus või:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2023. a 31. augustiks.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 21. Aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele
rakendusüksusele e-teeninduse kaudu projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
(2) Lõpparuande vormi ja aruandes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus ja
avalikustab need oma e-teeninduses.
(3) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) andmed projekti elluviimise, tulemuste ja teostatud tegevuste kohta;
2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
3) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
(4) Rakendusüksus kiidab lõpparuande heaks või lükkab tagasi hiljemalt 20 tööpäeva jooksul
selle rakendusüksuses registreerimisest.
§ 22. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt
ühendmääruse §-dele 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustele.
(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikele 1. Toetuse
saajale ettemakseid ei tehta.
(3) Toetuse maksmise eeldus on:
1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende tasumine täies
ulatuses;
2) maksetaotluse ja projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist tõendavate
kuludokumentide või nende koopiate esitamine.
10
(4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.
(5) Makse teostamiseks esitab toetuse saaja e-teeninduse kaudu maksetaotluse, millele
peavad olema lisatud koopiad kuludokumentidest ja kulude ning käibemaksu tasumist
tõendavatest dokumentidest.
(6) Kuludokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid.
(7) Rakendusüksus menetleb maksetaotlusi kuni 20 tööpäeva alates maksetaotluse
esitamisest.
(8) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
abikõlblikes kuludes ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse summa.
(9) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudusi, mida on
võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
(10) Rakendusüksus võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile,
tegevustele või eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole
tõendatud.
6. peatükk
Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatule järgmisi
kohustusi:
1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
3) annab tagasisidet messil osalemise tulemuslikkuse kohta rakendusüksuse etteantud vormis;
4) esitab rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt;
5) teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist, sealhulgas nime, aadressi, seaduslike või volitatud esindajate ja omandisuhte
muutumisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest ja likvideerimismenetluse, sealhulgas
pankrotimenetluse, alustamisest ja muudatusest toetuse saaja käibemaksu tasumise kohustuse
osas projekti perioodil ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
6) informeerib viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse
tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast
otstarbekusest;
7) näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr
146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
11
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“
kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks
ettenähtud sümboolikat. Koos struktuurifondide rahastamisest teavitamisega teavitab toetuse
saaja avalikkust ka sellest, et toetus on saadud rakendusüksuse kaudu, kasutades
teavitamiseks rakendusüksuse logo, mis ei või olla suurem kui struktuurifondide logo;
8) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
kohustusi;
9) partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja määrusega toetuse saajale
kehtestatud kohustusi.
(2) Toetuse saajal ja partneril on õigus:
1) saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud struktuuritoetuse seaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2.
§ 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi
kohustusi:
1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e-teeninduses;
2) teavitab toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud
muudatustest;
3) teavitab toetuse saajat viivitamatult kolme tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud
otsusest;
4) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
5) kontrollib projekti elluviimist;
6) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele
vastava ülevaate;
7) säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike
lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest;
8) vaatab läbi ja kiidab heaks või lükkab tagasi projekti aruanded hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul nende laekumisest ja esitab aruanded struktuuritoetuse registrisse;
9) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid;
10) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
11) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
12) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete
õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide
ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate
dokumentidega;
3) kontrollida kulude abikõlblikkust;
4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude
kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
teostamist ja toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist;
5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
12
6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja või partner rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või
käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatust;
7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses
kinnitatud maksumuse vähenemisel;
8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
toiminguid.
§ 25. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja
ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ja ühendmääruse §-le
23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo (allkirjastatud digitaalselt)
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks
kantsler
13
18.04.2018
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Välismessitoetuse andmise tingimused
ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Välismessitoetuse andmise tingimused ja
kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme
„Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna
arendamine“ tegevuse „Ekspordi arendamise tegevused“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärke.
Määruse eelnõu on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel.
Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava tulemus- ja väljundnäitajatesse:
Tabel 1. Rakenduskava tulemusnäitajad
Sihttase
Näitaja Mõõtühik Andmete allikas Kogumise sagedus
2023. a
Eksportivate Ettevõte 15 700 Statistikaamet Kord aastas
ettevõtete
arv
Toetusskeem on otseselt suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE)
rahvusvahelistumise ja ekspordi kasvu suurendamisele. Toetuse sihtgrupiks on töötlevas
tööstuses ning nutika spetsialiseerumise kasvualade valdkonnas tegutsevad VKEd.
Toetusskeem panustab meetme tegevuse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on ekspordi
arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv ja
tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes. Näitaja algväärtus on 0, sihtväärtus 2018. aastal
3026 ning 2023. aastal 4326 (kumuleeruvalt). Tööhõive kasv toetust saanud ettevõttes
indikaatorina on 0, kuid tegelik sihttase kujuneb toetust saanud projektide indikaatorite kaudu.
Tabel 2. Meetme tegevuse väljundnäitajad
Väljundnäitaja on abi saavate ettevõtete arv
Meetme tegevuse alategevused Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
2016. a 2018. a 2020. a 2023. a
Abi saavate ettevõtete arv
0 1762 3026 4326 4326
Tööhõive kasv toetust saanud
0 0 0 0 0
ettevõtetes
Eelnõu aitab kaasa „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ (edaspidi kasvustrateegia)
eesmärgi saavutamisele „Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad“ ning lähtub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koosatud „Tööstuspoliitika roheline raamatust“, mille
üheks väljakutseks on tööstus ettevõtete uutele turgudele sisenemise toetamine. Uutele
turgudele sisenemiseks ja väärtusahelas parema positsiooni saavutamiseks on vajalik
soodustada Eesti ettevõtete investeeringuid välismaal. Selleks tuleb kaardistada võimalikud
1
kitsaskohad ning välja töötada tugitegevused (sh teadlikkuse tõstmine, rahastusvõimalused).
Samuti on oluline vaadata regulaarselt üle potentsiaalsed ekspordi sihtriigid ja pakkuda
ettevõtetele tuge valdkondlikel messidel osalemiseks. Lisaks tuleb korraldada
ekspordikoolitusi ning turu-uuringute läbiviimist, toetada müügi-turundusekspertide
kaasamist ja soodustada kontaktide leidmist sihtturgudel, suurendamaks teadmussiiret ja
toodete-teenuste müüki. Arengukoostöö ja EASi välisesindajate valikul tuleb lähtuda riikidest,
kus on enam majanduslikku potentsiaali Eesti toodete ning teenuste ekspordiks.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna
nõunik Martti Kalvik (e-post:
[email protected], telefon: 625 6464) ja Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse valdkonnajuht Maria Värton (e-post:
[email protected], telefon:
627 9367). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Keit Kaadu (e-post:
[email protected], telefon: 625 6446) ja õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-
post:
[email protected], telefon: 715 3403) ning keeleliselt toimetas Kristiane Liivoja
(e-post:
[email protected], tel: 625 6370). Seletuskirja koostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Martti Kalvik (e-post:
[email protected], telefon: 625 6464).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3. Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4. Taotluse menetlemine
5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
6. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus,
määratakse rakendusasutus ja -üksus ning terminid.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvusfondide rakenduskava
2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme
„Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna
arendamine“ tegevuse „Ekspordi arendamise tegevused“ eesmärkide elluviimiseks.
Eesmärkide elluviimise reguleerimiseks kehtestatakse toetuse andmise ja selle kasutamise
tingimused ja kord. Toetuse andmisel lähtutakse kasvustrateegia ja rakenduskava
eesmärkidest. Rakenduskava näeb ette, et Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifondidest
toetatavad tegevused peavad aitama kaasa Eesti VKEde konkurentsivõime kasvule.
Välismessitoetusega panustatakse rakenduskava ELi vahendite kasutamise eesmärgi „VKEd
on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ tulemusnäitajate saavutamisse.
2
Selles peatükis sätestatakse, et nimetatud määruse sihtrühmaks on tööstusettevõtjad, mille alla
loetakse mäetööstuse ettevõtted (EMTAK 2008 jagu B) ja töötleva tööstuse ettevõtted
(EMTAK 2008 jagu C), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12);
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D);
veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008 jagu E). Lisaks
tööstusettevõtetele on määruse sihtrühmaks ka ettevõtjad, kes panustavad nutika
spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse. Nimetatud sihtrühmad on valitud,
lähtudes nende olulisusest ja mõjust Eesti majandusele. Eesti tööstussektor on üks Eesti
majanduse olulisematest üksiksektoritest, milles toimuvad muudatused mõjutavad kogu Eesti
majanduse käekäiku.
Eelnõu §-s 1 kehtestatakse ka riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad
dokumendid. Määrusega antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) mõistes ja vähese tähtsusega abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus) mõistes. Lisaks sätestatakse
riigiabist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata.
Eelnõu §-s 2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on
aidata Eesti ettevõtjatel olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada
eksporti. Rahvusvahelise konkurentsivõime kasv saavutatakse turundustegevuste kaudu
välisturgudel. Toetuse andmise tulemusena kasvab eksportivate VKEde arv.
Määruse väljundnäitajaks on ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise
teenuseid kasutanud ettevõtete arv. Arvestades toetuse minimaalset ja maksimaalset mahtu
ühe toetust saava VKE kohta, on väljundnäitajaks 40–400 ettevõtjat.
Eelnõu §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendusasutuse
ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus),
kes juhib majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimist ning täidab
struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid, ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus), kes korraldab toetuste taotlemist
ning suhtleb toetuse saajatega.
Eelnõu §-s 4 seletatakse lahti terminid. Toetust antakse VKEle, kelleks on ettevõte, kus töötab
vähem kui 250 töötajat, tema aastakäive on kuni 50 miljonit eurot ja bilansimaht kuni 43
miljonit eurot. Toetust ei anta suurettevõtjale, kelle töötajate arv on 250 või rohkem ja käive
üle 50 miljoni euro kontsernipõhiselt või kelle omanikuks on avaliku sektori asutus.
Täpsemad juhised ettevõtja suuruse määratlemiseks on antud Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
ehk üldise grupierandi määruse I lisas. Samuti määratletakse määruses kasutatavad terminid
välismessi, messikorraldaja, messistendi, ekspositsiooni ja eksponendi osas.
Eelnõu §-s 5 kehtestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Vaidlustamisel tuleb enne
halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Rakendusüksuse või -asutuse toimingu
või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Kui
rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, siis tuleb see esitada
rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele, kes lahendab selle haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras.
2. peatükk
3
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükk kehtestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti
abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused.
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse määruse raames toetatavad tegevused. Toetust antakse projektile,
mille elluviimine panustab käesoleva määruse toetuse andmise eesmärgi täitmisesse ning
tulemuste saavutamisse. Toetust antakse VKE-le välismessil eksponendina osalemiseks.
Eelnõu § 7 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on
tegevuse täitmiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”
(edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesoleva määrusega kehtestatud tingimustele. Lisaks
kehtestab eelnõu perioodi, mille jooksul peab abikõlblike kulude eest olema tasutud.
Abikõlblike kulude eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31.
augustil 2023. a. Abikõlblike kulude eest tasumisel pärast eelnõus sätestatud tähtaegu ei ole
kulusid võimalik struktuurivahenditest hüvitada. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema
põhjendatud ja taotluses kirjeldatud. Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse
ühendmääruse § 2 lõikest 4.
Abikõlblikeks kuludeks on messikorraldajale makstavad välismessi registreerimiskulu,
messikorraldajale makstavad messistendi pinna üürikulu, messikorraldajale makstavad
välismessi kindlustuskulu, messikorraldajale makstavad messipääsme ja akrediteerimiskulu,
messikorraldajale makstavad eksponendi sissekandmise kulu messi ametlikku kataloogi ja
elektroonilisse andmebaasi ning messikorraldajalt või tema partnerilt ostetud haldusteenuste
kulu, nagu messistendi koristamise ja valve, sisustuse rendi, elektri- ja internetikulu.
Eelnõu §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on
toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja
lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood
algab taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse
perioodi algus ei saa olla varasem, kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. Projekti
abikõlblik periood lõppeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid
mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Projekti maksimaalne periood on 24 kuud.
Eelnõu §-s 9 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal projekti abikõlblikes kuludes
ning seonduvad tingimused. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 3000 eurot ja
maksimaalne summa 50 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta abikõlblikes
kuludes on 80% ja omafinantseeringu määr on minimaalselt 20%. Üldise grupierandi määruse
artiklis 19 sätestatud abi andmisel on toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes 50%.
Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud.
Omafinantseeringuna ei käsitleta riigieelarvelisest või kohaliku omavalitsuse vahendist antud
vahendeid. Avaliku sektori rahaline panus loetakse toetuseks ehk vähese tähtsusega abiks.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4
Peatükis kirjeldatakse, kuidas taotlus esitatakse, millistele nõuetele peab vastama taotleja ning
millised on taotleja kohustused.
Eelnõu § 10 kehtestab taotluste vastuvõtu avamise tingimused, toetuse taotlemise tähtaja ja
taotluse esitamise viisi. Toetuse taotluste esitamine toimub jooksvalt. Hetkest, mil
registreeritud taotlustes, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust,
taotletav toetuste summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, menetletakse taotlusi
nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus võib taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui meetme
tegevuse rahastamise aastane eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate, kuid veel
otsustamata taotluste mahuga. Taotlemise avamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.
Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil, mis on
kättesaadav rakendusüksuse veebilehel asuvas e-keskkonnas, taotleja esindusõigusliku isiku
digiallkirjaga.
Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Taotlejaks ja partneriks võib olla
Eesti äriregistrisse kantud äriühing, v.a suurettevõtja. Taotlejale ja partnerile antud vähese
tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei tohi kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul, kui taotleja ja partner on saanud VTA
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava
VTA suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale ja partnerile nimetatud
määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta
jooksul antud VTA kogusumma koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ületada
500 000 eurot. Ühtlasi kehtestatakse, et VTA hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline
panus käesoleva projekti omafinantseeringus.
Eelnõu §-s 12 kehtestatakse taotleja kohustused, milles lähtutakse struktuuritoetuse seaduse
§ 21 lõikes 2 sätestatust. Taotleja peab esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet
rakendusüksuse määratud tähtajaks, võimaldama ja osutama abi taotluses esitatud teabe
kontrollimiseks taotleja või kavandatava tegevuse kohas ning viivitamatult teavitama taotluses
esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist või tegevuse elluviimist.
Eelnõu §-s 13 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4
lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama üldandmeid taotleja kohta: ärinimi,
äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti
aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed,
aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus. Lisaks esitatakse
projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid, projekti maksumus,
taotletava toetuse summa, taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse
esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga. Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis esitatakse
taotleja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kehtestatud vormil. Partnerite kaasamisel
partnerite andmed ja partneri kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s11 toodud
nõuetele.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
Peatükis kehtestatakse taotluse vastuvõtu ja menetlemise regulatsioon. Kirjeldatakse taotluse
menetlemist ja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti
valikukriteeriumeid ja valikukorda. Kehtestatakse ka tingimused ja kord taotluse
5
rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning
taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.
Eelnõu § 14 kehtestab taotluse menetlemise tingimused ja korra. Taotluse menetlemine
koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest,
selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele
vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise
otsusest. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud
tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb
puudus, näidates, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui
taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-teeninduse kaudu viivitamatult,
näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud.
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest
alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse
täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks
peatada.
Eelnõu § 15 kehtestab, millistel tingimustel taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi
rakendusüksuses.
Eelnõu § 16 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja ja partner ja taotlus nõuetele
vastavaks tunnistada, ja milliste asjaolude esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Eelnõu § 17 kehtestab tingimused, millistest asjaoludest lähtuvalt taotluses kirjeldatud
projektide rahastamine otsustakse ning kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab eelnõus
sätestatud nõuetele ja toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele. Taotluse hindamine toimub
lävendipõhiselt:
1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele;
2) taotluses kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele;
3) taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia on tõendatud kooskõlas § 12 punktis 1
sätestatud nõude täitmisega;
4) taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks.
Toetuse mõjususe hindamiseks esitab toetuse saaja aasta peale projekti lõppu tagasiside
messil osalemise edukuse kohta. Samasuguses formaadis annavad tagasisidet ka ettevõtted,
kes osalevad EASi ühisstendidel. Varasematel aastatel on proovitud messidel osalemise
tulemuslikkust hinnata erinevatel meetodeid kasutades. Paari messi külastamise tulemusel ei
pruugi olla otsest seost ettevõtte majandustulemustega.
Samuti ei saa ainult saadud kontaktide arvust teha järeldusi messil osalemise edukuse kohta.
Nendel põhjusel mõõdetakse messil osalemise tulemuslikkust küsitlusega.
Välismessidel osalejatelt eeldame, et neil on olemas piisav tootmis-ja müügivõimekus.
Määruse alusel hinnatakse piisavalt võimekaks ettevõtteid, kes suudavad tagada kõik messil
osalemisega seotud kulud, arvestades keskmiseks messil osalemisega seotud kuluks 10 000
eurot messi ja ettevõtja kohta. Töötlevas tööstuses tegutsevate ettevõtjate puhul ei ületa
ettevõtte aastane turunduskulu reeglina 10 protsenti majandusaasta käibest (pigem 2-5%
6
käibest) ehk eelnimetaud näite põhjal peaks taotleja majandusaasta käive olema vähemalt
100 000 eurot. 100 000 eurot on sobiv suurusjärk, arvestades et samasuguse
suurusjärguga käivet eeldame ka starditoetust saanud ettevõtetelt pärast projekti lõppu.
Eelnõu §-s 18 on sätestatud tingimused, mille alusel taotlus rahuldatakse või rahuldamata
jäetakse. Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.
Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis ületavad lävendi
vastavalt §-s 17 sätestatud valikukriteeriumitele.
Eelnõu § 19 kehtestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või
kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt Vabariigi Valitsuse
21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja
taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse
kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudele.
Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse
summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole
rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse
seaduse §-le 53. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal
õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast
rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe
vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde.
Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimusi. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud
tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20
tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete
esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused.
Eelnõu § 21 kehtestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse
saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud
tähtaegadel. Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus, kes avaldab need oma
veebilehel.
Eelnõu § 22 kehtestab toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise menetlus koosneb
rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse edasisest menetlemisest ja toetuse
maksmisest. Toetuse makse tehakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõikele 1. Toetuse saaja
esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad
dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul.
7
Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest tasumist
omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele
vastavust. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele või
kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile. Nõuded maksetaotlusele ja maksetaotlusega esitatud kuludokumentidele
tulenevad lisaks käesolevas määruses kehtestatust ka ühendmääruse 3. peatükist ja ühissätete
määruse artiklist 131, milles sätestatakse, et taotleja peab esitama maksekviitungid või
samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid. Ühtlasi sätestatakse, et lõppmakse
tehakse pärast projekti tegevuse elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise
tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
6. peatükk
Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õigusi ja kohustusi, rakendusüksuse õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.
Eelnõu §-s 23 on esitatud toetuse saaja ja partneri kohustused tulenevalt struktuuritoetuse
seadusest. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis
on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajale
antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad
rakendusüksusele enne ettekirjutuse tegemist, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse
täielikult, ning enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
Eelnõu § 24 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus
kontrollida projekti täitmist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist.
Eelnõu § 25 kohaselt kohaldatakse finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse
§-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused (taotluste menetlemise määrus, ühendmäärus). Eelnõu on kooskõlas järgmiste
Euroopa Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L
347, 20.12.2013);
8
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8).
4. Määruse mõjud
Eelnõu panustab rakenduskava prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete
arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ eesmärgi „VKEd on orienteeritud
kasvule ja ekspordile“ täitmisesse. Ühtlasi panustab määrus kasvustrateegia eesmärkide
täitmisesse.
Määruse mõju läbivatele teemadele
1. Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – neutraalne. Käesolev toetus ei oma vahetult puutumust.
2. Võrdsed võimalused. Mõju – neutraalne.
3. Infoühiskond. Mõju – neutraalne.
4. Regionaalareng. Mõju – neutraalne. Käesoleva määruse abikõlblik piirkond on kogu Eesti.
Toetuse andmise tulemusel tekib kasu VKE-dele, positiivne mõju piirkonna majanduse
kasvule ja tööhõivele.
5. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud.
Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma
täiendava avaliku sektori toetuseta.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Käesolev toetusskeemi eelnõu esitatakse arvamuse
avaldamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete
suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile.
9
Rahandusministeerium
Meie 23.04.2018 nr 2-1/18-0191/3583
Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord
Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Välismessitoetuse
andmise tingimused ja kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Keskkonnaministeerium
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Martti Kalvik
6256464
[email protected]
2 (2)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0403 - Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7adf552b-7077-4abb-a5d7-e499127896c8
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7adf552b-7077-4abb-a5d7-e499127896c8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main