Hr Indrek Saar Teie: 27.03.2018 nr KUM/18-0296/-1K
Kultuuriministeerium
Meie: 23.04.2018 nr 1-7/93-2
Siseministeeriumi kooskõlastus valdkondliku
arengukava „Lõimuv Eesti 2020“
rakendusplaani 2018–2020 eelnõule ja
arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise
aruandele
Austatud kultuuriminister
Kultuuriministeeriumilt tuli kooskõlastamiseks „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–
2020 eelnõu ja arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruanne. Kooskõlastame eelnõu
järgmiste märkustega:
Aruandes „Lõimuv Eesti 2020“ täitmisest 2017. aastal
1) Aruandes lk 3 lõikes 2 on välja toodud arengukavade nimekiri (sh Siseturvalisuse
arengukava), mille kaudu viiakse mh ellu lõimumiseesmärke. Hetkel on aruandes
öeldud, et nimetatud arengukavade raames viiakse ellu kolme lõimumiskava eesmärki.
Siseturvalisuse arengukava kaudu neid otseselt ellu ei viida. Antud eesmärgid viidi ellu
ennekõike „Eesti keele arengukava 2011-2017“ ja „Eesti elukestva õppe strateegia
2020“ kaudu. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 programmi „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika 2018-2021“ raames keskendutakse ennekõike
määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisele ning uussisserändajate
kohanemisele, kus on ka omakorda sees keeleõppe osa. Samuti viitab programm ka
„Lõimuv Eesti 2020“ planeeritud tegevustele.
2) Lk 6 lõikes 2 on väidetud, et kodakondsuse saanud isikute arvu vähenemine 2016 ja
2017. aasta võrdluses peegeldab tegelik olukord inimeste hoiakuid. Leiame, et pelgalt
kahe aasta võrdluses kodakondsuse saanud isikute arvu pinnalt ei saa teha adekvaatseid
järeldusi inimeste hoiakute kohta. Eesti kodakondsuse saanud isikute arv on olnud
aasta-aastalt stabiilne, 2016. aastal omandati kodakondsus märkimisväärselt rohkem
seetõttu, et 01.01.2016 jõustus kodakondsuse seaduse muudatus, mille alusel said alla
15-aastased lapsed naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates Eesti kodakondsuse.
3) Lk 7 lõikes 2 on öeldud, et umbkaudu pool venekeelse põhikooli lõpetajatest ei jätka
õpinguid gümnaasiumis, vaid läheb edasi kutsekooli või otse tööturule. Palume lisada
viide allikale, millele toodud väide tugineb.
4) Lk 12 lõikes 5 palume täpsustada, kuidas parandati lõimumisega tegelevate ja
lõimumist toetavate organisatsioonide koostööd.
5) Lk 14 tabelis määratlemata kodakondsusega isikute arvu puhul 2017 täitmise numbri
77 268 juures täpsustada, et tegemist on Rahvastikuregistri andmetega.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
6) Lk 16 lõikes 1 on öeldud: „Muudatustega parandatakse Eesti kodakondsuse
taotlemiseks vajaliku eesti keele õppe kättesaadavust“. Selgitame, et eesti
kodakondsuse taotlemiseks ei ole vajalik eesti keele õppe kättesaadavus, vaid
taotlemiseks on vajalik nõutud tasemel eesti keele oskus. Teeme ettepaneku sõnastada
lause järgmiselt: „Muudatustega luuakse Eesti kodakondsuse taotlemist soodustav
keskkond, kus riik toetab Eesti kodakondsust taotleda soovijate eesti keele oskust
jõudmaks kodakondsuse taotlemiseks nõutud keeleoskustasemeni“.
7) Lk 17 tabeli meetme nr 3.1 „Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele“
indikaator peaks olema koolituskordade arv, mitte koolitatavate arv. Koolituskordade
näitaja on 1155 koolituskorda.
8) Samal leheküljel meetmes nr 3.2 „Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste
arendamine“ palume nimetada, millised 2 teenust on arendatud. Siseministeeriumi on
teada, et arendatud on Politsei- ja Piirivalveameti nõustamisteenust.
9) Samal leheküljel lõikes 4 palume korrigeerida lauset järgmiselt:
„Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulis osales 2017. a 60 Eestis
rahvusvahelise kaitse saanud isikut“.
10) Lk 17 ja 18 teeme ettepaneku eemaldada eraldi lõigud kohanemisprogrammi
rahvusvahelise kaitse, õppimis- ja teadusmoodulite kohta (lk 17, lõik 3) ning liita see
eelnenud AMIF projektide lõigule järgmises sõnastuses: „AMIFi vahenditest rahastati
3 projekti: rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm;
kohanemisprogrammi õppimise mooduli pakkumine kolmandate riikide kodanikele;
kohanemisprogrammi teaduse moodul kolmandate riikide kodanikele.
Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulis osales 2017. a 60 Eestis
rahvusvahelise kaitse saanud inimest, kohanemisprogrammi õppimise moodulis osales
54 kolmandate riikide kodanikku ning teaduse moodulis 16 kolmandate riikide
kodanikku“
11) Lk 18 eelviimases lõigus täpsustame, et pigem on valminud esmane kontseptsioon,
mis jooksvalt muutub. 2017 valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskus (RAKE) poolt teenuste arendamise metoodika, mitte kontseptsioon teenuste
arendamiseks ja hindamiseks.
Rakendusplaanis 2018-2020
12) Meetmes 2.2.2 on tegevusena toodud määratlemata kodakondsusega isikute teavitamine
nii kirjalikult kui suuliselt. Palume teha rakendusplaanis parandus ning jätta alles üksnes
suuline teavitus kliendikontakti ajal, kirjalikku teavitamist ei toimu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Allan Pilviste 6125188
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562